Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) uurib Euroopa Liidu (EL) institutsioonides toimuvat korruptsiooni ja tõsiseid rikkumisi ning ELi finantshuvide vastaseid pettusi. Samuti aitab see välja töötada ELi pettustevastast poliitikat.

ÕIGUSAKT

Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

KOKKUVÕTE

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Euroopa Pettustevastane Amet loodi 1999. aastal esialgse otsusega (1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom). Sellega määrati kindlaks Euroopa Pettustevastase Ameti ülesanded, kohustused, struktuur ja töökorraldus. Hilisema läbivaatamise tulemusel sai amet 2013. aastal võimaluse tõhusamaks ja tulemuslikumaks tööks, eriti seoses väljaspoolsete organisatsioonidega.

OLULISEMAD PUNKTID

Pettus on kasu saamise või vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil toime pandud tahtlik tegu. ELi tasandil võib selline kahju tekkida ELi eelarvest vahendite eksliku väljamaksmise või ELi eelarvesse kandmisele kuuluvate tulude (nt tollimaksud, põllumajandusmaksud ja suhkrutrahvid) üle kandmata jätmise tagajärjel.

Euroopa Pettustevastane Amet algatab juurdlusi:

• ELi institutsioonide ja asutuste sees kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks ning samuti uurimaks ametikohustuste täitmisega seotud raskeid juhte, mis ei kahjusta ELi finantshuve;
• väljaspool ELi institutsioone ja asutusi isikute või organisatsioonide poolse kelmuse/pettuse või muu ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks. Nendesse juurdlustesse võivad olla kaasatud ELi riikide (ja vahel ka kolmandate riikide) ametiasutused.

Euroopa Pettustevastase Ameti peadirektor määratakse ametisse seitsmeks aastaks (ametiaega ei pikendata).

Euroopa Pettustevastase Ameti järelevalvekomitee jälgib selle tööd ja menetluslike tagatiste kohaldamist ning püüab suurendada ameti sõltumatust.

Euroopa Pettustevastane Amet järgib liidu õiguse sätteid üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes.

Euroopa Pettustevastane Amet on haldus- ja juurdlustalitus. See saab üksnes soovitada, milliseid meetmeid peaksid ELi või liikmesriikide asutused pärast juurdluse lõpetamist võtma.

Programmist Herakles III rahastatakse paljusid ELi riikide projekte, mille abil võideldakse ELi eelarve vastu suunatud kuritegevusega. Näiteks rahastatakse lennujaamadele ja sadamatele skannerite ja muu tehnilise varustuse soetamist ning samuti koolitustegevust.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Alates 28. aprillist 1999.

TAUST

Otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (ja selle hilisemad muudatused) on seotud Euroopa Pettustevastase Ameti asutamisega. Seda täiendab määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, milles on kindlaks määratud Euroopa Pettustevastase Ameti ülesanded ja volitused, ning institutsioonidevaheline kokkulepe, mis käsitleb juurdlusi ELi institutsioonides.

Lisateavet leiate Euroopa Pettustevastase Ameti veebilehelt.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1-22).

25. mai 1999. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15-19).

Viimati muudetud: 23.04.2015