Euroopa Liidu põhiõiguste harta

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu põhiõiguste harta

MIS ON HARTA EESMÄRK?

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) kaitseb inimeste põhiõigusi Euroopa Liidus (EL). See on tänapäevane ja igakülgne ELi õiguse vahend, mis kaitseb ja edendab inimeste õigusi ja vabadusi ühiskonnas toimuvaid muudatusi, sotsiaalseid edusamme ning teaduse ja tehnoloogia arengut silmas pidades.

PÕHIPUNKTID

Sisu

Hartaga kinnitatakse ELi pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad ELi liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest ja hõlmavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, ELi ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartasid ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaid. Muutes põhiõigused selgemaks ja nähtavamaks, loob see ELi piires õigusliku kindluse.

Harta koosneb preambulist ja 54 artiklist, mis on jaotatud seitsmeks osaks:

• I jaotis: väärikus (inimväärikus, õigus elule, õigus isikupuutumatusele, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld);
• II jaotis: vabadused (õigus vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, õigus abielluda ja õigus luua perekond, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, sõna- ja teabevabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, kunsti ja teaduse vabadus, õigus haridusele, kutsevabadus ja õigus teha tööd, ettevõtlusvabadus, õigus omandile, varjupaigaõigus, kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral);
• III jaotis: võrdsus (võrdsus seaduse ees, diskrimineerimiskeeld, kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, lapse õigused, eakate õigused, puuetega inimeste integreerimine ühiskonda);
• IV jaotis: solidaarsus (töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, õigus kasutada tööhõiveteenuseid, kaitse põhjendamatu vallandamise korral, head ja õiglased töötingimused, keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse, perekonna- ja tööelu, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi, tervishoid, võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, keskkonnakaitse, tarbijakaitse);
• V jaotis: kodanike õigused (õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimiste, õigus heale haldusele, õigus tutvuda dokumentidega, Euroopa ombudsman, õigus esitada petitsioone, liikumis- ja elukohavabadus, diplomaatiline ja konsulaarkaitse);
• VI jaotis: õigusemõistmine (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioon ja kaitseõigus, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte, mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld);
• VII jaotis: üldsätted.

Kohaldamisala

Hartat kohaldatakse ELi institutsioonide, organite ja asutuste kõigi nende tegevuste suhtes. See ei laienda neile asutamislepingutega määratud pädevust ega ülesandeid. Ühtlasi kehtib harta liikmesriikide suhtes ELi õigusaktide rakendamisel.

Hartat kohaldatakse koos riiklike ja rahvusvaheliste põhivabaduste kaitse süsteemidega, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon.

Aastaaruanded

2010. aastast avaldab Euroopa Komisjon igal aastal aastaaruande. Selles antakse ülevaade harta rakendamisel tehtud edusammudest. Alates 2021. aastast, järgides strateegiat harta kohaldamise tugevdamiseks ELis (vt kokkuvõte), keskendub harta aruanne igal aastal erinevale ELi õigusega reguleeritavale strateegilise tähtsusega temaatilisele valdkonnale.

TAUST

• 1999. aastal jõudis Euroopa Ülemkogu otsusele, et ELi tasandil kohaldatavad põhiõigused tuleks paremini nähtavaks teha ja koondada põhiõiguste hartana ühte teksti.
• Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon kuulutasid põhiõiguste harta ametlikult välja detsembris 2000 Nice’is.
• Harta omandas õiguslikult siduva jõu Lissaboni lepingu (vt kokkuvõte) jõustumisega detsembris 2009 ja sellel on praegu ELi lepingutega samaväärne õiguslik jõud.

Lisateave

• Euroopa põhiõiguste harta (Euroopa Komisjon)
• Põhiõigused (Euroopa e-õiguskeskkond)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 202, 07.06.2016, lk 389–405)

Viimati muudetud: 14.01.2022