Rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamine – ÜRO protokoll

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsused 2006/616/EÜ ja 2006/617/EÜ, mis käsitlevad rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestava protokolli sõlmimist

KOKKUVÕTE

MIS ON OTSUSTE EESMÄRK?

Otsustega kinnitatakse ametlikult rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestava ÜRO protokolli allkirjastamine ELi poolt, kuivõrd see on ELi pädevuses. Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kõnealuse protokolli eesmärk on takistada rändajate salaja üle piiri toimetamist ja selle vastu võidelda, edendada protokollile alla kirjutanud riikide koostööd ning kaitsta salaja üle piiri toimetatud rändajate õigusi.

PÕHIPUNKTID

Protokollile alla kirjutanud riigid peavad käsitama järgmisi tegusid kuritegudena, kui need on toime pandud tahtlikult rahalise või materiaalse kasu saamise eesmärgil:

• rändajate salaja üle piiri toimetamine, st isiku ebaseaduslik toomine riiki, mille kodanik ta pole ja kus ta alaliselt ei ela;
• võltsitud reisi- või isikut tõendavate dokumentide valmistamine, hankimine, pakkumine või omamine, kui selle eesmärk on võimaldada rändajate salaja üle piiri toimetamist;
• riiki jäämise võimaldamine isikule, kes ei täida seaduslikult riigis viibimiseks vajalikke nõudeid;
• kõnealuste kuritegude algatamine, toimepanemine või nende toimepanemises osalemine.

Samuti peavad protokollile alla kirjutanud riigid käsitama kuritegu raskendavate asjaoludena

• asjaomaste rändajate elu ja turvalisuse ohustamist;
• kõnealuste rändajate ebainimlikku või alandavat kohtlemist, sealhulgas ärakasutamist.

Salaja üle piiri toimetatud rändajad ei tohi olla kriminaalmenetluses karistatavad.

Reguleerimisala

Protokolli reguleerimisalasse kuulub

• eespool nimetatud kuritegude ennetamine, uurimine ja menetlemine (kui need on riikidevahelised ning kui nendega on seotud organiseeritud kuritegelik rühmitus);
• nende kuritegude ohvrite õiguste kaitsmine.

Rändajate salaja üle merepiiri toimetamise vastased meetmed

• Kui riigil on kahtlus, et riikkondsuseta laev toimetab rändajaid salaja üle piiri, on tal õigus minna laeva pardale ja see läbi otsida.
• Kui riigil on kahtlus, et välisriigis registreeritud laev toimetab rändajaid salaja üle piiri, peab ta sellest teavitama riiki, kus laev on registreeritud (lipuriik) ja taotlema nii registreerimise kinnitust kui ka luba meetmete võtmiseks. Kui kahtlused leiavad kinnitust, siis taotlev riik
  • võib minna laeva pardale ja laeva läbi otsida ning seejärel võtta asjakohaseid meetmeid seoses laeva ning selle pardal olevate isikute ja lastiga; ning
  • peab tagama pardal olevate isikute ohutuse ja inimliku kohtlemise.
• Kui otsest ohtu ei tuvastata, ei tohi ilma lipuriigi selgesõnalise loata täiendavaid meetmeid võtta.

Rahvusvaheline koostöö

Riigid peavad tegelema piirikontrolli tugevdamisega ja neil on õigus keelduda riiki lubamast rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seotud isikuid. Riigid, mis jagavad ühist piiri või jäävad kuritegelike võrgustike poolt kasutatavatele marsruutidele, peavad vahetama teatavat teavet, nagu näiteks

• inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate kasutatavad lähte- ja sihtkohad;
• kasutatavad marsruudid ja transpordiliigid;
• meetodid ja vahendid, mida kasutatakse
  • isikute varjamiseks ja transportimiseks;
  • reisi- või isikut tõendavate dokumentide väärkasutamiseks.

Asjakohaste teadmistega riigid peavad andma tehnilist abi rändajate levinud päritolu- või transiidiriikidele.

Ennetamine, kaitse, abistamine ja tagasisaatmine

Riigid on kohustatud võtma meetmeid nii selleks, et ennetada inimeste salaja üle piiri toimetamist, kui ka salaja üle piiri toimetatud inimestega tegelemiseks. Muu hulgas hõlmab see järgmisi meetmeid:

• teavituskampaaniad ja arenguprogrammid ning koostöö riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil võitluseks rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise põhjustega, milleks on eelkõige vaesus ja puudulik areng;
• meetmed salaja üle piiri toimetatud rändajate, eriti naiste ja laste õiguste kaitseks;
• rändajatele vägivalla eest kaitse pakkumine ning selliste isikute abistamine, kelle elu või turvalisus satub salaja üle piiri toimetamise tagajärjel ohtu;
• tagasipöördumise võimaldamine oma kodanikele või riigi territooriumil alalist elamisõigust omavatele isikutele, kes on salaja üle piiri toimetatud.

TAUST

Direktiiviga 2002/90/EÜ ja raamdirektiiviga 2002/946/JSK sätestatakse ebaseadusliku rände vahendamise ühine määratlus, juriidiliste isikute vastutus ja karistuste miinimumnõuded.

• Ebaseadusliku rände vahendamise teema Euroopa Komisjoni veebilehel

ÕIGUSAKT

Nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsus 2006/616/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestava protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel seoses kõnealuse protokolli nende sätetega, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 179 ja 181a reguleerimisalasse (ELT L 262, 22.9.2006, lk 24–33)

Nõukogu 24. juuli 2006. aasta otsus 2006/617/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiritoimetamist tõkestava protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel seoses kõnealuse protokolli nende sätetega, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu III osa IV jaotise reguleerimisalasse (ELT L 262, 22.9.2006, lk 34–43)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistikku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1–3)

Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17 ja 18)

Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kes on olnud seotud ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamisega, kuid teevad pädevate asutustega koostööd (ELT L 261, 6.8.2004, lk 19–23)

Viimati muudetud: 04.02.2016