Kõnealuses õigusaktis sätestatakse piiriüleste maksejõuetusmenetluste ühised eeskirjad, mida kohaldatakse kõigis ELi riikides, välja arvatud Taani. Sellega püütakse vältida olukordi, kus võlgnikud viivad varasid või kohtumenetlusi ühest ELi riigist teise, et saavutada enda jaoks soodsam õiguslik seisund.

Kõnealuses määruses tutvustatakse õigusaktide sidusat süsteemi, mida tuleks kohaldada nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid puudutavates rahvusvahelistes maksejõuetusmenetlustes. See võimaldab võtta maksejõuetu võlgniku erinevates ELi riikides asuvate varade suhtes kooskõlastatud meetmeid. Nendes eeskirjades sätestatakse:

Käesolevat määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes, mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja määratakse likvideerija. Siseriiklikud menetlused, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, on loetletud määruse lisades.

Seda ei kohaldata menetluste suhtes, mis on seotud kindlustusseltside, krediidiasutuste ja ühisinvesteerimisettevõtjatega või investeerimisühingutega, kelle pakutavad teenused hõlmavad kolmandate isikute vara või väärtpaberite haldamist.

Põhimaksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle ELi riigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese ehk äriühingu registrijärgne asukoht (vastupidiste tõendite puudumisel). See üleilmse ulatusega menetlus peaks puudutama võlgniku vara kogu maailmas ning pakkuma huvi kõikjal asuvatele võlausaldajatele.

Lisaks põhimenetlusele võib teise ELi riigi kohus algatada teisese menetluse, kui võlgnikul on tegevuskoht selles riigis, kuid see menetlus mõjutab ainult selliseid võlgniku varasid, mis asuvad viimati nimetatud riigi territooriumil.

Võlgniku vara tõhusa käsitlemise tagamiseks nähakse kõnealuses määruses ette põhi- ja teisese menetluse koordineerimise nõue. Erinevad likvideerijad peavad tegema tihedat koostööd eelkõige piisava teabevahetuse kaudu. Põhimaksejõuetusmenetluse likvideerijal on võimalik sekkuda ka teisestesse menetlustesse, näiteks teha ettepanekuid saneerimisplaani kohta või taotleda varade realiseerimise peatamist.

Reeglina kohaldatakse maksejõuetusmenetluse suhtes selle ELi riigi seadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud. See kehtib nii põhi- kui ka teiseste menetluste kohta.

Eraldi sätetega on tagatud kolmandatele isikutele kuuluvad asjaõigused, mis on seotud võlgnikule kuuluva materiaalse ja immateriaalse varaga, ning müüja omandireservatsioonil põhinevad õigused, nimelt et maksejõuetusmenetluse algatamine ei mõjuta neid õigusi, kui varad asuvad menetluse algatamise ajal mõne teise kui menetluse algatanud ELi riigi territooriumil.

Kinnisvaraga seotud õigusi reguleerib üksnes selle ELi riigi seadus, kelle territooriumil kinnisvara asub. Likvideerija õigust lõpetada töölepinguid, võlausaldaja õigust nõuda tasaarvestust, makse- või arveldussüsteemi või finantsturgude osapoolte õigusi ja kohustusi reguleerib üksnes selle ELi riigi seadus, kelle seadusi nende suhtes kohaldatakse.

Kui ELi riigi kohus otsustab algatada maksejõuetusmenetluse, nõuab käesolev määrus selle otsuse tunnustamist kõigis teistes ELi riikides.

Määrus tagab ka maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud otsuste (nt võlausaldajaid kahjustavate toimingute tühiseks tunnustamise otsuste) tunnustamise teises riigis.

Otsuse tagajärjed on samad nagu menetluse algatanud riigi seaduse alusel. Tunnustamisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle tagajärjed oleksid selges vastuolus kõnealuse riigi avaliku korraga.

Määruse alusel on maksejõuetusmenetluse suhtes õigus nõudeid esitada igal võlausaldajal, kelle elu- või asukoht on mõnes teises ELi riigis peale menetluse algatanud ELi riigi.

See õigus on ka maksuhalduritel ja sotsiaalkindlustusasutustel. Kui võlgniku varade suhtes on algatatud mitu menetlust, peab kõnealuse määruse alusel olema võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamiseks tulude jaotamine kooskõlastatud.

VIITED

Õigusakt	Jõustunud	Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg	Euroopa Liidu Teataja
Määrus (EÜ) nr 1346/2000	31.5.2002	-	ELT L 160, 30.6.2000, lk 1-18

Määruse (EÜ) nr 1346/2000 järjestikused muudatused ja parandused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

Kõnealuses soovituses on rida põhimõtteid finantsraskustes ettevõtjate siseriiklike maksejõuetusmenetluste kohta. Põhirõhk on elujõuliste ettevõtete varases etapis saneerimise soodustamisel, et ennetada nende maksejõuetust. Komisjon leiab, et siseriiklike maksejõuetusmenetluse eeskirjade reformimine aitaks elujõulistel ettevõtetel majandustegevust jätkata ja töökohti säilitada, parandades samal ajal võlausaldajate olukorda ning võimaldades neil oma investeeringust tagasi saada suurema osa kui võlgniku pankroti korral.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Ettevõtte ebaõnnestumise ja maksejõuetuse juhtumite uus käsitlusviis Euroopas (COM(2012) 742 final, 12.12.2012).