ELi finantshuvide kaitse. Võitlus pettusega

1995. aastal koostati konventsioon, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu (EL) ja tema maksumaksjate finantshuve kriminaalõiguse abil. Aastatega on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni täiendatud rea protokollidega.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 26. juuli 1995. aasta akt, millega koostatakse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48-57)

KOKKUVÕTE

1995. aastal koostati konventsioon, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu (EL) ja tema maksumaksjate finantshuve kriminaalõiguse abil. Aastatega on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni täiendatud rea protokollidega.

MIS ON KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Käesolev konventsioon ja selle protokollid

• sisaldavad pettuse ühtlustatud määratlust;
• nõuavad, et allakirjutanud näeksid pettuse eest ette kriminaalkaristused.

PÕHIPUNKTID

ELi riigid peavad ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, et võidelda ELi finantshuve kahjustava pettusega.

Konventsioonis tehakse vahet kulutuste ja tuludega seotud pettusel.

• Kulutustega seotud pettuse näiteks on mis tahes tahtlik tegevus või tegevusetus, nagu
  • valede, ebaõigete või ebatäielike avalduste või dokumentide kasutamine või esitamine, mis toob kaasa ELi eelarvest rahaliste vahendite alusetu kinnipidamise või väärkasutamise;
  • konkreetset kohustust eirates teabe avaldamata jätmine, mis toob kaasa sama tagajärje;
  • selliste vahendite vale kohaldamine muul kui neile ette nähtud otstarbel.
• Tuludega seotud pettuse näiteks on mis tahes tahtlik tegevus või tegevusetus, nagu
  • valede, ebaõigete või ebatäielike avalduste või dokumentide kasutamine või esitamine, mis toob kaasa ELi eelarveliste vahendite õigusvastase vähendamise;
  • konkreetset kohustust eirates teabe avaldamata jätmine, mis toob kaasa sama tagajärje;
  • õiguspäraselt saadud soodustuse (nt õiguspäraselt saadud maksude väärkasutamine) vale kohaldamine, mis toob kaasa sama tagajärje.

Tõsiste pettuste korral peavad need hõlmama vabadusekaotuslikke karistusi, mis võivad teatud juhtudel tuua kaasa väljaandmismenetluse.

Konventsiooni 1996. aastal vastu võetud esimene protokoll teeb vahet ametiisikute aktiivsel ja passiivsel korruptsioonil. Selles määratletakse ka ametiisiku mõiste (nii riiklikul kui ka ELi tasandil) ning ühtlustatakse korruptiivsete tegude puhul kohaldatavad karistused.

Juriidiliste isikute vastutus

Iga ELi riik peab kehtestama õigusaktid, mille kohaselt saaks kriminaalvastutusele võtta ettevõtete juhte või mis tahes isikuid, kellel on volitused võtta ettevõttes (st juriidilise isiku kohta) vastu otsuseid või selle tegevust juhtida. 1997. aastal vastu võetud teise protokolliga selgitati veelgi konventsiooni sätteid juriidiliste isikute vastutuse, konfiskeerimise ja rahapesu osas.

Riiklikud kohtud

1996. aastal võeti vastu protokoll, millega antakse Euroopa Ühenduste Kohtule tõlgendamisõigus. Kõnealuse protokolliga antakse konventsiooni ja selle protokollide tõlgendamise kohta kahtluste korral riiklikele kohtutele õigus esitada petitsioon Euroopa Kohtule eelotsuse tegemiseks.

Iga ELi riik peab võtma vajalikke meetmeid, et kehtestada oma jurisdiktsioon rikkumistele, mille ta on kindlaks teinud vastavalt oma konventsioonijärgsetele kohustustele.

Pettusejuhtumid, mis puudutavad kahte või enamat riiki

Kui pettus kujutab kriminaalkuritegu ja sellega on seotud vähemalt kaks ELi riiki, peavad need riigid tegema tõhusat koostööd uurimisel, süüdistuse esitamisel ja karistuste kohaldamisel näiteks seoses vastastikuse õigusabi, menetluste üleandmise või teises ELi riigis tehtud kohtuotsuse jõustamisega.

Vaidlused ELi riikide vahel

Kui konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekib vaidlus, peab seda esimesena uurima nõukogu. Kui nõukogu ei leia kuue kuu jooksul lahendust, võib vaidluse osapool esitada petitsiooni Euroopa Kohtule. Euroopa Kohus on pädev menetlema ka vaidlusi ELi riikide ja Euroopa Komisjoni vahel.

MIS AJAST KONVENTSIOONI KOHALDATAKSE?

Konventsioon jõustus 17. oktoobril 2002 koos selle esimese protokolli ja protokolliga selle tõlgendamise kohta Euroopa Kohtus. Teine protokoll jõustus 19. mail 2009.

Kõik ELiga liituvad riigid võivad konventsiooni ja selle protokollid allkirjastada.

Lisateavet leiate Euroopa Pettustevastase Ameti veebilehelt.

PÕHIMÕISTED

* Aktiivne korruptsioon - ametiisiku sooritatud rikkumine, mis seisneb altkäemaksu andmises või selle lubamises.

* Passiivne korruptsioon - ametiisiku sooritatud rikkumine, mis seisneb altkäemaksu vastuvõtmises.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 27. septembri 1996. aasta akt, millega koostatakse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokoll (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 1-10)

Nõukogu 29. novembri 1996. aasta akt, millega koostatakse Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel protokoll, mis käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu tehtud eelotsuste abil (EÜT C 151, 20.5.1997, lk 1-14)

Nõukogu 19. juuni 1997. aasta akt, millega koostatakse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni teine protokoll (EÜT C 221, 19.7.1997, lk 11-22)

Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2008/40/JSK mis käsitleb Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooniga, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, 27. septembri 1996. aasta protokolliga, 29. novembri 1996. aasta protokolliga ning 19. juuni 1997. aasta teise protokolliga (ELT L 9, 12.1.2008, lk 23-24)

Viimati muudetud: 24.08.2015