Ettevaatuspõhimõte

KOKKUVÕTE:

Teatis (KOM(2000) 1 lõplik) ettevaatuspõhimõtte kohta

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

• Selles selgitatakse ettevaatuspõhimõtet, mis võimaldab kiiresti reageerida võimaliku ohu korral inimeste, loomade või taimede tervisele või keskkonna kaitsmiseks.
• Konkreetsemalt öeldes võib seda põhimõtet kasutada juhul, kui teaduslikud andmed ei võimalda täielikku riskihindamist, näiteks selleks, et peatada tõenäoliselt ohtlike toodete levitamine või need tooted turult kõrvaldada.
• Sellega luuakse ettevaatuspõhimõtte rakendamise ühised suunised.

PÕHIPUNKTID

Ettevaatuspõhimõtet on täpsustatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191. Selle eesmärk on tagada riski korral ennetava otsustamismenetlusega kõrgem keskkonnakaitse tase. Tegelikkuses on selle põhimõtte ulatus siiski palju laiem ja hõlmab ka tarbijapoliitikat, Euroopa Liidu (EL) õigusakte, mis käsitlevad toitu ning inimeste, loomade ja taimede tervist.

Põhimõtte määratlusel on ka positiivne mõju rahvusvahelisel tasandil, sest see tagab rahvusvaheliste läbirääkimiste korral vajalikul tasemel keskkonna- ja tervisekaitse. Seda on tunnustatud mitmete rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga (SPS), mis sõlmiti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames.

Ettevaatuspõhimõtte kasutamine

Euroopa Komisjoni sõnul võib ettevaatuspõhimõtet kasutada siis, kui nähtusel, tootel või protsessil võib olla teadusliku ja objektiivse hindamise põhjal tuvastatud ohtlik mõju, kuid see hindamine ei võimalda riski määrata piisava kindlusega.

Põhimõtet kasutatakse riskianalüüsi üldise raamistiku kontekstis (mis lisaks riskihindamisele hõlmab ka riski juhtimist ja riskikommunikatsiooni) ning eelkõige riski juhtimise kontekstis, mis kuulub otsuste tegemise etappi.

Komisjon rõhutab, et ettevaatuspõhimõtet võib kasutada vaid potentsiaalse riski korral ja et sellega ei saa kunagi põhjendada meelevaldseid otsuseid.

Ettevaatuspõhimõtet võib kasutada ainult juhul, kui täidetud on järgmised kolm algtingimust:

• võimalike kahjustavate mõjude tuvastamine;
• olemasolevate teaduslike andmete hindamine;
• teadusliku ebakindluse ulatus.

Ettevaatusabinõud

Asutused, kes vastutavad riskijuhtimise eest, võivad otsustada tegutseda või mitte tegutseda olenevalt riskitasemest. Kui risk on kõrge, võib võtta mitut liiki meetmeid. Need võivad olla proportsionaalsed õigusaktid, teadusuuringute rahastamine, avaliku teabe meetmed jne.

Ühised suunised

Ettevaatuspõhimõtte aluseks on järgmised kolm konkreetset põhimõtet:

• võimalikult täielik teaduslik hindamine, võimalikult täpne teadusliku ebakindluse taseme määramine;
• riskihindamine ja tegevusetuse võimalike tagajärgede hindamine;
• kõikide huvirühmade osalemine ettevaatusmeetmete uuringus, kui teadusliku hindamise ja/või riskihindamise tulemused on olemas.

Lisaks kohaldatakse ettevaatuspõhimõtte rakendamisel ikka edasi riskijuhtimise üldpõhimõtteid. Need viis põhimõtet on järgmised:

• võetud meetmete ja valitud kaitsetaseme proportsionaalus;
• meetmete kohaldamise mittediskrimineerimine;
• meetmed on juba kord sarnastes olukordades võetud meetmetega või samasugust lähenemist nõudnud meetmetega kooskõlas;
• tegevuse või tegevusetuse tulude ja kulude uurimine;
• meetmete teadusarengu kontekstis läbivaatamine.

Tõendamiskohustus

Enamikul juhtudel peavad Euroopa tarbijad ja neid esindavad ühingud demonstreerima ohtu, mida seostatakse menetlusega või turule viidud tootega, välja arvatud ravimid, pestitsiidid ja toidulisandid.

Kuid juhul kui meede on võetud ettevaatuspõhimõtte raames, võib valmistajalt või importijalt nõuida, et ta tõendaks ohu puudumist. Seda võimalust tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Seda ei ole võimalik üldiselt laiendada kõikidele turule viidud toodetele või protsessidele.

TAUST

Rohkem teavet:

• Pressiteade Euroopa Komisjoni veebisaidil.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis ettevaatuspõhimõtte kohta (KOM(2000) 1 lõplik, 2. veebruar 2000)

Viimati muudetud: 30.11.2016