Keskkonnateave – üldsuse osalemine ning õiguskaitse kättesaadavus (Århusi konventsioon)

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1367/2006 Århusi konventsiooni sätete rakendamise kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega nõutakse Euroopa Liidu (EL) institutsioonidelt ja organitelt Århusi konventsioonis (vt kokkuvõte) sisalduvate kohustuste täitmist. Konventsiooniga antakse üldsusele õigus

• saada kätte keskkonnateavet;
• osaleda otsustamisel;
• keskkonnaasjus kohtu poole pöörduda.

PÕHIPUNKTID

Üldsuse juurdepääs keskkonnateabele

ELi institutsioonid ja organid peavad

• tagama üldsuse juurdepääsu keskkonnateabele, mis on nende valduses, määruses sätestatud tingimustel;
• tagama, et keskkonnateave tehakse üldsusele üha enam kättesaadavaks ja et seda levitatakse üha laiemalt;
• organiseerima keskkonnateabe andmebaasidesse, millele üldsus pääseb hõlpsasti juurde;
• ajakohastama keskkonnateavet ning tagama, et see oleks täpne ja võrreldav;
• vastama keskkonnateabe saamise taotlustele 15 tööpäeva jooksul.

Keskkonnaandmebaasid või -registrid peavad sisaldama järgmist:

• rahvusvaheliste lepingute, konventsioonide või kokkulepete ning poliitikameetmete, kavade ja programmide tekstid;
• eduaruanded ülalnimetatud dokumentide rakendamise kohta;
• ELi õiguse rikkumist puudutavates menetlustes võetud meetmed;
• keskkonnaseisundi aruanded;
• keskkonda mõjutada võivate tegevuste järelevalve tulemusel saadud andmed;
• keskkonnamõjuga load;
• keskkonnamõju uuringud ja riskianalüüsid.

Keskkonnateabe taotlusi võib tagasi lükata ainult teatavatel tingimustel, näiteks kui taotluse täitmine takistaks käimasolevat kohtumenetlust või kahjustaks keskkonda, näiteks juhul kui taotletakse teavet haruldase liigi paljunemiskohtade kohta.

Üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamisprotsessis

ELi institutsioonid ja organid peavad üldsusele tagama õigeaegsed ja tõhusad võimalused osaleda keskkonnaga seotud kavade või programmide kohta otsuste tegemisel. Kui Euroopa Komisjon koostab kava või programmi, mis esitatakse teistele ELi organitele otsustamiseks, peab komisjon võimaldama üldsuse osalemise sellel ettevalmistusperioodil.

ELi institutsioonid ja organid peavad määrama kindlaks üldsuse, keda kava või programm tõenäoliselt mõjutab, ja tagama üldsuse teavitamise järgmisest:

• ettepaneku eelnõu;
• asjakohane keskkonnateave;
• üldsuse osalemise praktiline kord, sealhulgas:
  • kust võib saada täiendavat teavet,
  • kuhu võib saata kommentaarid, arvamused või küsimused,
  • mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad üldsusel teha ettevalmistusi ja osaleda tõhusalt otsustamisprotsessis.

Kommentaaride vastuvõtmiseks kehtestatakse vähemalt kaheksanädalane tähtaeg ja kohtumiste või ärakuulamiste korraldamisel tuleb eelteade esitada vähemalt neli nädalat varem.

Otsuse tegemisel peavad ELi institutsioonid ja organid võtma nõuetekohaselt arvesse üldsuse osalemise tulemusi ja teavitama üldsust otsustest ja nende tegemise aluseks olnud kaalutlustest, kaasa arvatud üldsuse osalemist käsitlev teave.

Vaidemenetlus ja õiguskaitse kättesaadavus

Üldsuse esindajatel on teatavatel tingimustel õigus esitada vaie ELi institutsioonile või organile, kes on võtnud vastu haldusakti või kes oleks pidanud sellise akti vastu võtma, kuid pole väidetava haldusliku tegevusetuse tõttu seda teinud, põhjendusel, et see akt või tegevusetus on vastuolus keskkonnaõigusega.

Valitsusvälisel organisatsioonil on õigus esitada vaie, kui

• ta on sõltumatu mittetulunduslik juriidiline isik vastavalt ELi liikmesriigi siseriiklikule õigusele või tavale;
• tema põhieesmärk on keskkonnakaitse edendamine keskkonnaõiguse kontekstis;
• ta on tegutsenud üle kahe aasta;
• küsimus, mille kohta vaie esitati, on kaetud tema eesmärkide ja tegevusega.

Vaide võivad esitada ka teised üldsuse liikmed, kui nad saavad tõendada

• et väidetav vastuolu ELi keskkonnaõigusega mõjutab otseselt nende õigusi võrreldes laiema üldsusega, või
• piisava üldsuse huvi olemasolu, mida toetab vähemalt 4 000 üldsuse liiget vähemalt viiest liikmesriigist ja vähemalt 250 üldsuse liiget on pärit igast liikmesriigist.

Selliseid vaideid peab esitama kas keskkonnaalane valitsusväline organisatsioon, kes vastab ülalpool kirjeldatud kriteeriumidele, või advokaat, kellel on õigus tegutseda ELi liikmesriigis.

Sellised vaided tuleb esitada kaheksa nädala jooksul alates haldusakti vastuvõtmisest, sellest teatamisest või avaldamisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem.

ELi institutsioonid ja organid peavad avaldama kõik vaided võimalikult kiiresti pärast nende kättesaamist ning kõik nende vaiete kohta tehtud lõplikud otsused niipea kui võimalik pärast nende vastuvõtmist.

ELi institutsioon või organ peab tegutsema 22 nädala jooksul pärast kaheksanädalase esitamistähtaja möödumist. Kui ELi institutsioon või organ ei tegutse esitatud vaide alusel või kui vaie on tagasi lükatud, võivad valitsusväline organisatsioon või muud üldsuse liikmed algatada menetluse Euroopa Liidu Kohtus.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 28. juunist 2007. Teatavaid muudetud eeskirju, peamiselt õiguskaitse kättesaadavuse kohta, on kohaldatud alates 28. oktoobrist 2021. Eeskirju, mis võimaldavad peale valitsusväliste organisatsioonide ka muudel üldsuse liikmetel vaideid esitada, kohaldatakse alates 29. aprillist 2023.

TAUST

Lisateave:

• Århusi konventsioon (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13–19)

Määruse (EÜ) nr 1367/2006 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 11. aprilli 2023. aasta otsus (EL) 2023/748, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses haldusaktide või haldusliku tegevusetuse vaidemenetlusega (ELT L 99, 12.4.2023, lk 23–27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17–25)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32)

Viimati muudetud: 22.06.2023