Radioaktiivsete ainete veod

KOKKUVÕTE:

Määrus (Euratom) nr 1493/93 radioaktiivsete jäätmete vedude kohta

KOKKUVÕTE

Pärast piirikontrolli kaotamist Euroopa Liidu (EL) riikide vahel 1. jaanuarist 1993. aastal vajasid riiklikud asutused samal tasemel infot, mida nad radioaktiivsete ainete vedude kohta varem said, et jätkata kiirguskaitse kontrolli.

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega kehtestatakse kogu ELis deklareerimissüsteem seoses radioaktiivsete ainete vedudega ELi riikide vahel.

PÕHIPUNKTID

Valdajate kohustused

Radioaktiivsete ainete vedude puhul peab valdaja* hankima saajalt* eelneva deklaratsiooni, mis kinnitab, et saaja järgib kõiki ELi õigusaktide sätteid looduslike või tehislike radioaktiivsete ainetega seotud tegevusest teatamise kohustuse kohta. See deklaratsioon tuleb esitada ELi sihtriigi pädevale asutusele.

Valdaja peab samuti järgima radioaktiivsete ainete ohutu ladustamise, kasutamise ja lõpphoiustamise siseriiklikke nõudeid.

Kõnealune menetlus koosneb järgmistest etappidest.

Saaja saadab deklaratsiooni pädevale asutusele.

Pädev asutus kinnitab dokumendil oma templiga, et on deklaratsiooni teadmiseks võtnud, ning saadab selle saajale tagasi.

Seejärel saadab saaja deklaratsiooni veose valdajale.

Deklaratsioon kehtib kuni kolm aastat.

Mitu vedu

Väljastatud deklaratsioon võib viidata rohkem kui ühele veole, tingimusel et

deklareeritavatel radioaktiivsetel ainetel on samad füüsikalised ja keemilised omadused;

deklareeritavate kinniste kiirgusallikate* aktiivsus ei ületa deklaratsioonis märgitud taset;

veod toimuvad samalt valdajalt samale saajale ja on seotud samade pädevate asutustega.

Teave

Valdajad peavad 21 päeva jooksul pärast vedu andma pädevatele asutustele järgmist teavet:

saajate nimed ja aadressid;

iga saadetud saadetise radionukliidi koguaktiivsus;

saadetiste arv ja igale saajale saadetud kogused ning aine liik (kinnine või muu asjaomane kiirgusallikas).

ELi riigid peavad teatama kõigist toimingutest, millega võib kaasneda ioniseerivast kiirgusest tulenevaid ohte.

Radioaktiivsed jäätmed

ELi riikide vaheliste ning ELi suunduvate ja sellest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude suhtes kohaldatakse konkreetseid meetmeid, mis on sätestatud direktiivis 2006/117/Euratom.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

9. juulist 1993.

PÕHIMÕISTED

* Valdaja – füüsiline isik või organisatsioon, kes plaanib radioaktiivsete jäätmete või kasutatud tuumkütuse vedu ning on enne vedu selle eest õiguslikult vastutav.

* Saaja – osapool, kellele saadetakse kõnealune veos.

* Kinnine kiirgusallikas – ioniseeriva kiirguse allikas, mille puhul kuulub radioaktiivne aine tahke mitteaktiivse materjali koosseisu või see on püsivalt suletud mitteaktiivsesse kapslisse, mis on piisavalt tugev, et vältida normaalsetes kasutustingimustes radioaktiivse aine igasugust hajumist.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 8. juuni 1993. aasta määrus (Euratom) nr 1493/93 radioaktiivsete ainete vedude kohta ühest liikmesriigist teise

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (Euratom) nr 1493/93

9.7.1993

EÜT L 148, 19.6.1993, lk 1–7

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta (ELT L 337, 5.12.2006, lk 21–32)

Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73)

Viimati muudetud: 22.10.2015