MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga kehtestatakse eeskirjad selle kohta, kuidas põllumajandustootjad saavad kasutada reoveesetteid* väetisena nii, et vältida nende kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, tagades samas taimede vajadus toitainete järele ja seda, et ei halveneks pinnase ning pinna- ja põhjavee kvaliteet.

Selleks sätestatakse direktiivis pinnasekontsentratsiooni piirnormid seitsmele raskmetallile, mis võivad olla mürgised taimedele ja inimestele:

kaadmium,
vask,
nikkel,
plii,
tsink,
elavhõbe,
kroom.

Direktiiviga keelatakse reoveesetete kasutamine, kui nende raskmetallide sisaldus pinnases ületab kõnealused piirnormid.

2018. aastal muudeti käesolevat direktiivi otsusega (EL) 2018/853 keskkonnaalase aruandluse valdkonna menetlusnormide osas.

2019. aastal muudeti direktiivi määrusega (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ja leevendamist.

PÕHIPUNKTID

Piirnormid on sätestatud direktiivi lisades:

lisa IA – raskmetallid pinnases;
lisa IB - raskmetallid reoveesetetes;
lisa IC - pinnasele lisatavate raskmetallikoguste aastased piirnormid.

Enne põllumajanduses kasutamist tuleb reoveesetteid töödelda*. Mõned ELi riigid võivad lubada põllumajandustootjatel töötlemata reoveesetteid kasutada, kui need pritsitakse või töödeldakse pinnasesse.

Teatud olukordades on reoveesetete kasutamine põllumajanduses keelatud:

rohumaal, kui seda kavatsetakse kasutada karjamaana, või söödataimede kasvatamisel, kui saak kavatsetakse koristada enne kolme nädala möödumist;
pinnasel, milles kasvatatakse puu- ja juurvilju. See nõue ei kehti viljapuude suhtes;
pinnasel, mis on mõeldud puu- ja juurviljade kasvatamiseks, mis tavapäraselt puutuvad pinnasega vahetult kokku ja mida tarvitatakse toorelt. See keeld kehtib 10 kuud enne saagikoristust ja saagikoristuse ajal.

Seda, kas põllumajandustootjad kasutavad reoveesetteid seaduslikult, peavad kontrollima riigiasutused, kes peavad võtma ja analüüsima proove reoveesetetest ning nendega väetatavast pinnasest ja pidama ajakohaseid registreid, kus registreeritakse järgmine teave:

toodetud ja põllumajanduses kasutatavate reoveesetete kogused;
reoveesetete koostis ja omadused;
reoveesetete töötlemisviis;
reoveesetete kasutamiskoht ja kasutaja.

Pärast määruse (EL) 2019/1010 vastuvõtmist peavad ELi riigid alates 1. jaanuarist 2022 registreerima täiendavalt igasuguse muu teabe, mis on seotud käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega ning mille nad esitavad Euroopa Komisjonile. Registreeritud teave tuleb esitada nii, et digitaalsed andmed viitaksid konkreetsele asukohale või geograafilisele piirkonnale.

ELi riigid peavad iga kolme aasta järel saatma komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe sektoriaruande kujul, mis hõlmab ka muid asjaomaseid direktiive ja mis koostatakse komisjoni otsusega 94/741/EÜ vastu võetud küsimustiku alusel. Otsuses (EL) 2018/853 nõutakse, et sektoriaruanded koostatakse komisjoni rakendusaktiga vastu võetud küsimustiku või vormi alusel. Aruanne tuleb saata komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Määrusega (EL) 2019/1010, milles käesolevas direktiivis tehtud muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022, lihtsustatakse aruandlust. Samuti püütakse sellega tagada ELi riikide suurem läbipaistvus teabe esitamisel ja seda, et teave tehakse avalikult kättesaadavaks nii kiiresti kui võimalik. Eelpool nimetatud registriandmed tuleb teha üldsusele kättesaadavaks ja lihtsasti juurdepääsetavaks iga kalendriaasta kohta kaheksa kuu jooksul pärast asjaomase kalendriaasta lõppu, ning need tuleb esitada ka komisjonile.

Komisjon avaldab korrapäraselt aruandeid reoveesetete kasutamise kohta ELi põllumajanduses. Neisse aruannetesse koondatakse riikide poolt sellel teemal esitatud andmed.

Direktiivi kohaldatakse alates 18. juunist 1986 ja see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 18. juuniks 1989.

TAUST

PÕHIMÕISTED

Reoveesetted – reoveesetted reoveepuhastitest, mis töötlevad olme- või asulareovett, septikutest ja muudest reoveepuhastitest.

Töödeldud reoveesetted – reoveesetted, mida on töödeldud bioloogiliselt, keemiliselt või termiliselt, pikaajalise ladustamise või muu asjakohase protsessi abil, mis on märkimisväärselt vähendanud setete käärimisvõimet ning nende kasutamisest tulenevat ohtu tervisele.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6–12)

Direktiivi 86/278/EMÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUV DOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005 ning nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ (ELT L 170, 25.6.2019, lk 115–127)

Reoveesetete kasutamine põllumajanduses