Kiirgus – kinniste kiirgusallikate kiirguse vältimine (kuni 2018. aastani)

KOKKUVÕTE:

Direktiiv 2003/122/Euratom – ohutusstandardid kaitseks kiirguse eest

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga kehtestatakse rangemad eeskirjad kinniste kiirgusallikatega tegelemiseks. Samuti ühtlustatakse sellega lähenemisviisi kogu ELis.

Kinnine kiirgusallikas on väike kogus radioaktiivset materjali, mis on:

püsivalt suletud kapslisse või

kuulub mitteradioaktiivse aine koosseisu,

et vältida leket/saastust.

Neil on mitu kasutusala (nt meditsiinis, teaduslikes uuringutes ja tööstuses).

Kõnealust direktiivi kohaldatakse kõrgaktiivsetele kinnistele kiirgusallikatele.

PÕHIPUNKTID

Hüljatud, kaotatud või valesse kohta teisaldatud (või loata üle antud) kiirgusallikaid nimetatakse omanikuta kiirgusallikateks.

Omanikuta kiirgusallikatega võib kaasneda terviserisk. Kõnealuse direktiivi eesmärk on seda riski vähendada.

Direktiiviga palutakse ELi riikidel:

teha selgeks, kes vastutab omanikuta kiirgusallikate ohutustamise eest;

rajada süsteemid omanikuta kiirgusallikate avastamiseks (nt vanametalli hoiuplatsidel);

korraldada kampaaniaid omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks;

anda töötajatele koolitust kiirgusallikate ohutukäitlemise kohta.

Eeskirjad kiirgusallikate omanikele

Omanikud peavad pidama arvestust kõigi oma vastutusel olevate kiirgusallikate kohta. Arvestusdokumendid peavad sisaldama järgmist teavet:

asukoht;

andmed koha ja/või vastutuse üleandmise kohta;

identifitseeriv märgistus.

Samuti peavad omanikud:

kontrollima regulaarselt kiirgusallika seisundit;

tegema katseid (nt lekkekatseid), mis põhinevad rahvusvahelistel standarditel;

takistama kiirgusallika kadumist, vargust või loata kasutamist (ning teatama sellisel juhul pädevale asutusele);

tagama töötajate kiirguskaitsealase koolituse;

teatama pädevale asutusele inimeste kiiritamise juhtudest.

ELi riigid peavad:

määrama direktiivi rakendamiseks pädeva asutuse;

kehtestama eelneva tegevusloa väljaandmise korra kõrgaktiivseid kiirgusallikaid kasutavatele seadmetele;

tagama, et omanikud on kehtestanud ohutuseeskirjad ning nad suudavad tasuda taaskasutamise või lõppladustamisega seotud kulud;

looma üleandmise jälgimise süsteemi;

tagama rahaliste vahendite kättesaadavuse omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks;

tegema koostööd teiste ELi riikidega, kui on tegemist kiirgusallikate kadumise, asukohavahetuse või vargusega ning samuti omanikuta kiirgusallikate avastamisega.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

31. detsembrist 2003.

Käesolev direktiiv asendati direktiiviga 2013/59/Euratom, millesse on lisatud selle põhisätted. Direktiiv 2013/59/Euratom jõustub 6. veebruaril 2014.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2003/122/Euratom

31.12.2003

31.12.2005

ELT L 346, 31.12.2003, lk 57–64

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimist käsitleva direktiivi 2003/122/Euratom rakendamisel saadud kogemused (COM(2015) 158 (final), 16.4.2015)

Viimati muudetud: 15.10.2015