Rentimis- ja laenutamisõigus ning teatavad autoriõigusega kaasnevad muud õigused intellektuaalomandi vallas

Käesolev direktiiv ühtlustab rentimis- ja laenutamisõiguse ning teatavate kaasnevate õigustega seotud õiguslikku olukorda ning tagab kirjandus- ja kunstiteoste autoriõiguste kaitse kõrgema taseme. Direktiiv nõuab ELi riikidelt õigusaktide kehtestamist õiguse kohta lubada või keelata autoriõigusega kaitstavate teoste originaalide ja koopiate rentimine ja laenutamine. Selles on kindlaks määratud, kellele asjaomased õigused kuuluvad, ning sätestatud nende kasutamiseks kindel kord.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon).

ELi riigid peavad kehtestama õigusaktid, mis annavad õiguse lubada või keelata autoriõigusega kaitstavate teoste originaalide ja koopiate rentimine ja laenutamine.

Rentimis- ja laenutamisõiguste omajad on autorid, sealhulgas filmide pearežissöörid, esitajad, fonogrammide tootjad ja filmide tootjad. Filmides näidatavate esitajate õiguste ülekandmist reguleerivad erieeskirjad.

Kui autor või esitaja on oma fonogrammi või filmi originaali või koopia rentimisõiguse üle kandnud või sellest kellegi kasuks loobunud, säilitab ta õiguse saada rentimise eest õiglast tasu. Sellest õigusest ei saa loobuda. Küll aga võib asjaomase õiguse haldamise delegeerida autoreid või esitajaid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

ELi riigid võivad laenutamise ainuõiguse suhtes teha erandeid, eeldusel, et vähemalt autorid saavad asjaomase laenutamise eest tasu. ELi riigid võivad selle tasu vabalt määratleda, võttes arvesse oma kultuuri edendamise eesmärke.

Autoriõigusega kaasnevaid õigusi silmas pidades peavad ELi riigid tagama, et esitajatele ja ringhäälingu organisatsioonidele oleksid tagatud salvestamise ainuõigused. ELi riigid peavad tagama, et esitajatele jääks nende elavettekannete ringhäälingus edastamise ja üldsusele edastamise ainuõigus. Kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi ringhäälingus edastamise või üldsusele edastamise eest on esitajatel ja tootjatel õigus saada tasu. Ringhäälingu organisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata oma ringhäälingusaadete taasülekandmine ja edastamine üldsusele, kui see toimub avalikes kohtades ja kui sissepääs on tasuline.

ELi riigid peavad tagama, et esitajatel, fonogrammide tootjatel, filmide esmasalvestuste tootjatel ja ringhäälinguorganisatsioonidel oleks ainuõigus teha oma esituste salvestused, fonogrammid, filmide originaalid ja koopiad ning ringhäälingusaadete salvestused üldsusele kas müügi teel või muul moel kättesaadavaks. See levitamisõigus lõpeb ELis juhul, kui kõnealuste objektide esmamüüki teeb kas õiguste omaja või kui seda tehakse tema nõusolekul.

ELi riigid võivad ette näha kaasnevate õiguste piirangud seoses eraotstarbelise kasutamise, lühikeste katkendite kasutamise või muul teataval otstarbel kasutamisega.

Käesoleva direktiivi kohane autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse ei tohi mitte mingil viisil mõjutada autoriõiguse kaitset.

VIITED

Õigusakt	Jõustunud	Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg	Euroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2006/115/EÜ	16.1.2007	92/100/EMÜ sätted 1.7.1994 (kehtetuks tunnistatud); direktiivi 93/98/EMÜ sätted 30.6.1995 (kehtetuks tunnistatud); direktiivi 2001/29/EÜ sätted 21.12.2002 (kehtetuks tunnistatud)	ELT L 376, 27.12.2006

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014).

Käesoleva direktiivi eesmärk on anda veebiteenuse osutajatele võimalus hankida ELi-siseselt tegutsevate kollektiivse esindamise organisatsioonide pakutavate piiriüleste muusikateenuste litsentse. Ühtlasi peaks see suurendama autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimise läbipaistvust ja tõhusust.