Kapitali suurendamise kaudne maksustamine

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2008/7/EÜ – kapitali suurendamise kaudne maksustamine

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivi eesmärk on reguleerida ELi riikides kapitali suurendamise kaudset maksustamist. Kaudsed maksud on need, millega maksustatakse kaupu ja teenuseid, mitte tulu või kasumit.
• Kuigi direktiiviga üldjuhul keelatakse need maksud, eelkõige kapitalimaks*, lubatakse teatud riikidel neid kohaldada, kui nad vastavad teatavatele erandlikele tingimustele.

PÕHIPUNKTID

Maks ja hõlmatud ettevõtjad

Direktiiviga reguleeritakse kaudset maksustamist järgmistel juhtudel:

• kapitaliühingutele tehtavad kapitali sissemaksed;
• kapitaliühinguid hõlmav ümberkorraldustegevus;
• teatavate väärtpaberite ja võlakirjade väljaandmine (fikseeritud intressimääraga pikaajalised väärtpaberid).

Direktiivi kohaldatakse järgmistele ettevõtetele:

• osaühingud (eraettevõtted, mille omanikud õiglaslikult vastutavad oma võlgade eest üksnes nende poolt investeeritud kapitali ulatuses);
• piiratud vastutusega osaühingud (osa kapitalist tuleb aktsiate emiteerimisest);
• aktsiaseltsid.

Käesolevas direktiivis tähendab „kapitaliühing“ mis tahes äriühingut, ühistut või muud juriidilist isikut,

• mille aktsiatega võib kaubelda börsil;
• mille liikmetel on õigus oma aktsiaid vabalt võõrandada ning kes vastutavad kõnealuse juriidilise isiku võlgade eest üksnes oma aktsiate ulatuses;
• ning üldse kõiki teisi tulunduslikkr äriühinguid, ühistuid või juriidilisi isikuid.

Direktiivis täpsustatakse, mida käsitatakse kapitali sissemaksena (sealhulgas kapitaliühingu moodustamine või selleks ümberkujundamine, kapitaliühingu kapitali suurendamine kas varalise sissemaksega või kasumi või reservide kapitaliseerimise abil). Sellega määratletakse ka ümberkorraldustegevus, nagu ühinemised varalise sissemakse või aktsiate vahetamise teel.

Kapitali suurendamise kaudse maksustamise keeld

ELi riigid ei tohi maksustada kaudselt kapitali suurendamiseks kapitaliühingule antavat vara.

Sellisteks tehinguteks on esmajoones

• kapitali sissemaksed;
• laenud või teenuste osutamine, mis moodustavad osa kapitali sissemaksetest;
• majandustegevusele eelnev registreerimine või mis tahes muu formaalsus kapitaliühingu õiguslikust vormist tulenevalt;
• kapitaliühingu asutamisakti või -lepingu* muutmine;
• ümberkorraldustegevus.

Direktiiviga keelatakse ka teatud väärtpaberite ja võlakohustuste kaudne maksustamine. ELi riigid võivad siiski kohaldada teatud tehingumakse, lõive, tasusid või käibemaksu.

Erandid

Erieeskirju kohaldatakse ELi riikidele, kes 1. jaanuaril 2006 maksustasid kapitaliühingutele tehtavaid kapitali sissemakseid (kapitalimaks). Need riigid võivad seda jätkata tingimusel, et kapitalimaksu määr on ühetaoline ja see ei tohi ületada 1% ning seda kohaldatakse üksnes kapitali sissemaksete suhtes, st et kapitalimaksuga ei tohi maksustada muid tehinguid, nagu ümberkorraldustegevust.

Kapitalimaksuga tohib maksustada ainult ELi riik, kui kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kapitali sissemakse tegemise ajal selles riigis. Lisaks tohib ELis kapitalimaksuga maksustada ainult üks kord.

Kapitalimaksust võib vabastada avalikke teenuseid pakkuvaid või neid kapitaliühinguid, millel on üksnes ja otseselt kultuurilised või sotsiaalsed eesmärgid.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 12. märtsist 2008. See tuli ELi riikides seadusena vastu võtta 31. detsembriks 2008.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (ELT L 46, 21.2.2008, lk 11–22)

Direktiivi 2008/7/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 07.11.2017