Tsiviillennundus ja Euroopa Lennundusohutusamet

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 216/2008 – tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirjad ja Euroopa Lennundusohutusameti loomine

KOKKUVÕTE

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruse peaeesmärk on sätestada peamised eeskirjad ja põhimõtted tsiviillennundusohutuse ühtse kõrge taseme loomiseks ja säilitamiseks Euroopas ning ühtlasi luua Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

Ühiste ohutuseeskirjadega tagatakse ettevõtjatele*, tootjatele ja lennunduspersonalile ühtne nõuete tase. See omakorda teeb võimalikuks toodete, isikute ja teenuste vaba liikumise ELi turul ning sertifikaatide* vastastikuse tunnustamise ELi riikides. Tänu sellele väheneb halduskoormus ning riiklike ametiasutuste ja tööstussektori töökoormus.

Samuti on määruse eesmärk:

tagada keskkonnakaitse ühtne kõrge tase;
soodustada kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumist;
suurendada reguleerimis- ja sertifitseerimismenetluste* tasuvust.

PÕHIPUNKTID

Käesolevat ELi õigusakti kohaldatakse lennundustoodete, osade ja seadmete konstrueerimise, tootmise, hooldamise ja kasutamise ning nimetatud tegevustega seotud personali ja organisatsioonide suhtes.

Üks peamisi võimalusi eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Lennundusohutusameti loomine. Õigusaktis sätestatakse ameti ülesanded, sisemine struktuur, töömeetodid ja finantsnõuded.

Euroopa Lennundusohutusameti peamised ülesanded on järgmised:

arvamuste vastuvõtmine lennundusohutuse kohta Euroopas;
Euroopa Komisjoni toetamine seoses õigusakti rakendamise meetmetega, sealhulgas nendega, mis on seotud tehniliste küsimustega, nagu ehitus ja projekteerimine;
oma ülesannete täitmiseks vajalike kontrollide ja uurimiste teostamine.

Seoses sisemise struktuuriga sätestatakse õigusaktis ameti peamised eeskirjad, sealhulgas õiguslik seisund, juhatuse volitused ja koosseis ning tegevdirektori volitused ja ülesanded.

Lisaks Euroopa Lennundusohutusametile sätestatakse õigusaktis lennundusohutuse ühised eeskirjad, sealhulgas järgmised nõuded:

lennukõlblikkus: õhusõidukil peab olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, sealhulgas sertifikaadid toodete, osade ja õhusõiduki konstruktsiooni kohta;
keskkonnakaitse: õhusõiduk ning sellele paigaldatud tooted, osad ja seadmed peavad vastama asjaomastele ELi ja ülemaailmsetele keskkonnakaitsenormidele;
lennumeeskonna sertifitseerimine: pilootidel peab olema asjakohane litsents ja tervisetõend ning koolitusorganisatsioonidel asjakohased sertifikaadid;
lennuväljad ja õhuliikluse reguleerimine: sertifikaadid, millega tagatakse lennuväljade* ohutus ning asjakohaste sertifikaatide olemasolu õhuliikluse reguleerijatel.

Õigusaktis käsitletakse ka mitut seonduvat küsimust, nagu näiteks järelevalve ja täitmine, sertifikaatide tunnustamine ning kolmandate riikide sertifikaatide tunnustamine.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrus jõustus 8. aprillil 2008.

TAUST

PÕHIMÕISTED

* Ettevõtja – juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või kavatseb käitada üht või mitut õhusõidukit.

* Sertifikaat – sertifitseerimise tulemusena väljaantav mis tahes heakskiit, litsents või muu dokument.

* Sertifitseerimine – mis tahes vormis tunnustus, et toode, osa või seade, organisatsioon või isik vastab kehtivatele nõuetele. Samuti hõlmab see nõuetelevastavust kinnitava asjaomase sertifikaadi väljaandmist.

* Lennuväli – mis tahes koht, kus on võimalused lennutegevuseks (maandumisradadest kuni suurte rahvusvaheliste lennujaamadeni).

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1–49)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesolevat konsolideeritud versiooni tuleb kasutada üksnes viitamiseks.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72–84)

Viimati muudetud: 30.11.2015