Veokite maksustamine teede kasutamise eest

KOKKUVÕTE:

direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

direktiiv (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega sätestatakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide võimalused maksustada veokeid nende maanteetaristu kasutamise eest. Nende maksude eesmärgid on järgmised:

• kujundada autoveo siseturg õiglastel konkurentsitingimustel ning tagada eeskirjade ühetaoline ja mittediskrimineeriv kohaldamine;
• tugevdada põhimõtteid „saastaja maksab“ ja „kasutaja maksab“;
• aidata maanteetaristuid rahastada;
• tegeleda ummikute ning õhusaaste ja müra kahjuliku mõjuga keskkonnale ja tervisele;
• hoogustada transpordi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist, aidates kaasa kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe rakendamisele ja ELi kavadele vähendada CO₂ heitkoguseid.

PÕHIPUNKTID

• Direktiivi kohaldatakse järgmiste suhtes:
  • raskeveokitele kehtestatud sõidukimaksud;
  • sõidukitele kehtestatud teemaksud* ja kasutusmaksud.
• Seda ei kohaldata sõidukitele
  • mida kasutatakse ainult liikmesriikide Euroopa-välistel territooriumidel;
  • mis on registreeritud Kanaari saartel, Ceutal ja Melillal, Assooridel või Madeiral ning mida kasutatakse ainult nendel territooriumidel või nende territooriumide ning Hispaania ja Portugali mandriosa vahel.

SÕIDUKIMAKSUDE ÜLDPÕHIMÕTTED

Liikmesriigid

• määravad kindlaks maksude kehtestamise ja kogumise menetlused;
• peavad järgima direktiivis sätestatud maksu miinimummäärasid;
• võivad kohaldada vähendatud maksumäärasid või maksuvabastusi järgmiste sõidukite suhtes:
  • riigikaitses ja kodanikukaitse tagamisel, teehooldetöödel ning tuletõrje-, muus hädaabiteenistuses ja politseiteenistuses kasutatavad sõidukid,
  • sõidukid, mida kasutatakse ainult juhuti selles liikmesriigis, kus need on registreeritud, avalikuks kasutamiseks määratud maanteedel,
  • Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälse loaga sotsiaalmajanduslike kaalutluste alusel.

MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Liikmesriigid

• võivad kohaldada tee- ja kasutusmakse
  • üleeuroopalise teedevõrgu ja teiste kiirteede suhtes vastavalt direktiivis sätestatud konkreetsetele tingimustele;
  • muude teede suhtes, tingimusel et need ei too kaasa rahvusvahelise liikluse diskrimineerimist ega moonuta konkurentsi ettevõtjate vahel;
• võivad sõltumatult kehtestada makse erinevatele sõidukikategooriatele (raskesõidukid, raskeveokid, bussid, kergsõidukid, väikesed tarbesõidukid, väikebussid ja sõiduautod);
• võivad teatud teelõikude puhul ette näha vähendatud maksu või maksude kohaldamisest täielikult loobuda, eelkõige hõreda asustusega aladel;
• võivad kohaldada vähendatud teemakse või maksuvabastusi järgmiste sõidukite suhtes:
  • maksuvähenduse või -vabastuse tingimustele vastavad sõidukid,
  • sõidukid, mida kasutavad või omavad puuetega inimesed,
  • heiteta sõidukid, mille tehniliselt lubatav täismass on kuni 4,25 tonni,
  • raskeveokid, mille täismass on üle 3,5 tonni ja alla 7,5 tonni ning mida juht kasutab oma töö käigus tema kasutuses olevate materjalide käsitöönduslikul alusel kohaletoimetamiseks,
  • raskesõidukid, mis on vabastatud kohustusest paigaldada sõidumeerik ja seda kasutada;
• ei kohalda üleeuroopalises transpordivõrgu põhivõrgus kasutusmakse raskesõidukite suhtes alates 25. märtsist 2030;
• teavitavad Euroopa Komisjoni vähemalt kuus kuud enne uute või oluliselt muudetud taristumaksude kohaldamist;
• võivad kohaldada allahindlusi või vähendatud taristumakse näiteks sagedastele kasutajatele, et kajastada halduskulude kokkuhoidu;
• ei tohi ühelegi kasutajale lubada allahindlusi ega vähendatud maksumäärasid seoses teemaksu väliskulumaksu osaga;
• võivad vabalt kohaldada makse, et
  • vähendada liiklusummikuid või võidelda maanteetranspordi keskkonnamõjudega, sealhulgas halva õhukvaliteediga, linnapiirkondades, sealhulgas linnapiirkonda läbivatel üleeuroopalise teedevõrgu teedel,
  • rahastada rajatisi, mis annavad energiat vähese heitega ja heiteta sõidukitele, ning mida kohaldatakse selliste sõidukite suhtes;
• kohaldavad tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi selle direktiivi rikkumise korral;
• koostavad ja avaldavad 25. märtsiks 2025 ja seejärel iga viie aasta tagant aruande nende territooriumil kehtestatud tee- ja kasutusmaksude kohta.

Tee- ja kasutusmaksud

• ei tohi olla diskrimineerivad
  • teekasutaja riikkondsuse,
  • veoettevõtja asukohariigi või sõiduki registrisse kandmise riigi,
  • veo lähte- või sihtkoha tõttu;
• on väiksemad sõiduautodele, väikebussidele ja väikestele tarbesõidukitele, mis vastavad kõige rangematele CO₂ ja saasteainete heitenormidele;
• peavad olema tasutavad ööpäevaringselt vähemalt elektrooniliselt ja takistama võimalikult vähe sujuvat liiklusvoogu.

Kasutusmaksud

• peavad olema proportsionaalsed taristu kasutusajaga;
• ei tohi ületada direktiivis sätestatud maksimummäärasid.

Liikmesriigid võivad kehtestada järgmiseid makse.

• Taristumaks. Raskeveokite taristumaks põhineb taristu ehitamise, kasutamise, hooldamise ja arendamisega seotud kulude katmise põhimõttel. Maksumäär peab olema diferentseeritud vastavalt veoki CO₂ heitkogusele. Seda võib diferentseerida, et vähendada ummikuid, minimeerida taristule tekitatavat kahju, optimeerida asjaomase taristu kasutamist või parandada liiklusohutust.
• Väliskulud. Need kajastavad raskeveokite tekitatud õhusaastest, mürast ja kliimamuutustest tulenevaid kulusid.
• Ummikumaks. Kehtestatakse maanteede lõikudes, kus esineb ummikuid, kuid ainult suure liiklussageduse ajal. Ummikumaksu kohaldatakse mittediskrimineerivalt kõigi sõidukikategooriate suhtes, kuid ummikumaksust võib teha erandi väikebussidele ja bussidele ühistranspordi kasutamise soodustamiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks.

Komisjon

• hindab 25. märtsiks 2027 direktiivi mõju, eelkõige kergsõidukite osas;
• võtab vastu rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid;

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

• Direktiivi 1999/62/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 1. juuli 2000.
• Muutmisdirektiivi (EL) 2022/362 siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 25. märts 2024.

TAUST

• Maksustamine ja taristumaksud on tähtsad üleeuroopalise transpordivõrgu säilitamiseks ja arendamiseks. Raskeveokitel on oluline mõju maanteedele ja keskkonnale, kuid kergsõidukid vastutavad kõige enam heite ja ummikute eest.
• Algset direktiivi 1999/62/EÜ (Eurovignette) raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest on kolm korda muudetud. Neist viimases, direktiivis (EL) 2022/362, määrati kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgus kasutatavate ajapõhiste kasutusmaksude (sh Eurovignette’i) järk-järgulise kaotamise tähtaeg. Sellega kehtestati ka maksude diferentseerimise uus süsteem, et edendada väiksema CO₂ heitega raskeveokite kasutamist.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42–50)

Direktiivi 1999/62/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/362, millega muudetakse direktiive 1999/62/EÜ, 1999/37/EÜ ja (EL) 2019/520 seoses sõidukite maksustamisega teatavate taristute kasutamise eest (ELT L 69, 4.3.2022, lk 1–39)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202–240)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/520 liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (ELT L 91, 29.3.2019, lk 45–76)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1–5)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 30.06.2022