Krediidiasutuste saneerimine ja likvideerimine
KOKKUVÕTE:
direktiiv 2001/24/EÜ: ühtne pankrotimenetlus pankadele, millel on filiaalid mitmes ELi riigis
KOKKUVÕTE
MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?
Direktiivi eesmärk on tagada mitmes ELi riigis filiaale omava krediidiasutuse (üldjuhul pank) maksejõuetuse korral ühtse pankrotimenetluse kohaldamine kõikidele võlausaldajatele ja investoritele.
PÕHIPUNKTID
Direktiiv:
— |
kohaldab päritoluriigi järelevalve põhimõtet. See tähendab, et kogu pankrotimenetlusele kohaldub selle ELi riigi õigus, kus on maksejõetuks muutunud krediidiasutuse registrijärgne asukoht;
|
— |
kohustab kõikide asjaomaste poolte, sh teada olevate võlausaldajate teavitamist pankrotimenetlusest ja saneerimismeetmetest. Selle hulka kuulub teadaande avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja iga vastuvõtva riigi (st riigid, kus asuvad panga peakorterid või filiaalid) vähemalt kahes üleriigilises ajalehes;
|
— |
sätestab, et likvideerimismenetluses kohaldatav õigus on päritoluriigi õigus. Selle alusel määratakse kindlaks eelkõige:
|
— |
selgitab välja pankrotimenetluse ja kohaldatava õiguse mõju teatud lepingutele ja õigustele, nagu töölepingud ja omandiõigused;
|
— |
kohustab kõiki isikuid, kes peavad pankrotimenetlusega seotud teavet vastu võtma või edastama, hoidma ametisaladust.
|
MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?
Direktiiv jõustus 5. mail 2001. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 5. maiks 2004.
TAUST
Krediidiasutuste likvideerimine
ÕIGUSAKT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4 aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (ELT L 125, 5.5.2001, lk 15–23)
Direktiivi 2001/24/EÜ järjestikused muudatused ja parandused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Viimati muudetud: 05.01.2016