Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt

Käesolev pakt on Euroopa Liidu (EL) sisserände- ja varjupaigapoliitika aluseks liikmesriikidevahelise vastastikuse vastutuse ja solidaarsuse vaimus ning uuendatud partnerluses kolmandate riikidega.

ÕIGUSAKT

Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt, 24. september 2008 (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

KOKKUVÕTE

Aastaid on Euroopa riigid tegelnud oma sisserände- ja varjupaigapoliitika ühtlustamisega. Mitmes küsimuses on juba tehtud märkimisväärseid edusamme, eriti Tampere, Haagi ja ennekõike Stockholmi programmi raames.

Üldjoontes on pakti eesmärk

PÕHILISED SAAVUTUSED

Varjupaik

Alates 2008. aastast on sisserände, varjupaigaküsimuste ja piirihalduse alal tehtud märkimisväärseid edusamme. Põhiline sellealane saavutus oli täiendatud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) vastuvõtmine, milles on sätestatud ühised standardid ja tugevam koostöö, et tagada varjupaigataotlejate võrdne kohtlemine avatud ja õiglases süsteemis üle kogu Euroopa Liidu.

Oluliste muutusteni on jõutud ka piirihalduse alal, eriti mis puudutab Schengeni süsteemi juhtimist, Euroopa piiride valvamise süsteemi (Eurosur) loomist piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ning Frontexile antud uusi ülesandeid ja ressursse.

Meetmeid võeti ka tagasisaatmispoliitika valdkonnas, rakendades liikmesriikide parimaid tavasid ja kogu ELi hõlmavat operatiivkoostööd, ning võitluses sisserändajate ärakasutamise vastu.

Käimas on dialoog partnerluse teemal kolmandate riikidega, eriti seoses rände suhtes võetud üldise lähenemisviisiga ja kahepoolsete kokkulepete sõlmimisega Vahemere lõunapiirkonna ning idapoolsete partnerriikidega, et keskenduda ebaseadusliku ja sundrände algpõhjustele.

Seaduslik ränne

Seadusliku rände alal on vastu võetud mitu olulist õigusakti, näiteks ühtse loa direktiiv, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel ühtse loa alusel kogu ELis elada ja töötada, ning ELi sinise kaardi direktiiv liikuvuse tagamiseks. Samuti on võetud vastu õigusakte selleks, et peale kolmandate riikide tudengite ja teadlaste oleks ELi lihtsam siseneda ka hooajatöölistel, kolmandate riikide juhtidel ja spetsialistidel kontsernisisese üleviimise korral või kolmandate riikide lähetatud töötajatel teenuste direktiivi raamistikus.

Praeguseks rakendavad kõik ELi liikmesriigid ka õigusakti, millega nähakse ette sanktsioonid ebaseaduslikku tööjõudu kasutavate tööandjate suhtes.

JÄRGMISED SAMMUD

Nüüd on vaja otsustavaid meetmeid, et sisserändajad teel Euroopa rannikule hukka ei saaks. Rohkem pingutusi tuleb teha ka organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ja integratsiooni edendamiseks.

Ajavahemikul 2014-2020 rahastatakse selle valdkonna meetmeid kahest uuest fondist.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule - sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste viies aastaaruanne (2013) (COM(2014) 288 final - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule - sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste neljas aastaaruanne (2012) (COM(2013) 422 final - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule - sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste kolmas aastaaruanne (2011) (COM(2012) 250 final - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule - sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste teine aastaaruanne (2010) (KOM(2011) 291 (lõplik) - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule - esimene aastaaruanne sisserände- ja varjupaigaalaste küsimuste kohta (2009) (KOM(2010) 214 (lõplik) - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile - Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti rakendamise jälgimise meetod (KOM(2009) 266 (lõplik) - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Viimati muudetud: 11.09.2014