Võitlus organiseeritud kuritegevusega – kuritegelikku ühendusse kuulumisega seotud süüteod

KOKKUVÕTE:

nõukogu raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta

MIS ON RAAMOTSUSE EESMÄRK?

• Sellega muudeti kuritegelikku ühendusse kuulumisega seotud süüteod kriminaalkorras karistatavaks.
• Eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu (EL) ja ELi liikmesriikide seadusi, mis käsitlevad kõnealuste süütegude muutmist kriminaalkorras karistatavaks ning sätestavad nende puhul kohaldatavad karistused.

Kuriteod

liikmesriigid peavad lugema vähemalt ühte nendest kahte liiki tegevustest kuriteoks:

• 1.

  aktiivne osalemine ühenduse kuritegelikes toimingutes, olles teadlik selle eesmärgist või kavatsusest panna toime kuritegusid;

• 2.

  nõusolek kuritegude toimepanemisega, ilma et tarvitseks nende toimepanemisest osa võtta.

Karistused

• Liikmesriigid peavad kehtestama karistused, mis on vastavuses eespool nimetatud kuritegudega:
  • esimese variandi puhul on nõudeks maksimaalse karistusmäärana vähemalt kahe aasta pikkune vangistus;
  • teise variandi puhul on nõudeks maksimaalse karistusmäärana vähemalt kahe aasta pikkune vangistus või kavandatud tegevusega vastavuses olev maksimaalne vangistus.
• Teatavatel asjaoludel võib karistusi vähendada – näiteks kui kuriteo toimepanija loobub kuritegevusest või aitab teha kindlaks või võtta vastutusele teisi teo toimepanijaid.
• Raamotsuse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama eeskirjad, mis võimaldaksid kõnealuste kuritegude eest vastutusele võtta juriidilist isikut (näiteks äriühingut), kui need on tema nimel toime pannud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal.
• Juriidilistele isikutele ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Need peaksid hõlmama trahve, aga võivad hõlmata ka järgmisi meetmeid:
  • riikliku abi saamise õigusest ilmajätmine;
  • ajutine või alaline ettevõtluskeeld ning kuritegude toimepanekuks kasutatud ruumide sulgemine;
  • kohtuliku järelevalve alla võtmine;
  • sundlõpetamine või ettevõtte likvideerimine.

Jurisdiktsioon ja kohtu alla andmise kooskõlastamine

• Liikmesriigi jurisdiktsiooni alla peavad kuuluma kuriteod, mis on pandud toime täielikult või osaliselt selle riigi kodaniku poolt või kõnealuse riigi territooriumil registreeritud juriidilise isiku nimel.
• Kui kuritegu kuulub mitme liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, peavad nad tegema koostööd näiteks Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti kaudu, et teha kindlaks menetluse algatav liikmesriik ja menetlus tsentraliseerida.
• Eriti tuleb arvesse võtta
  • kuriteo toimepaneku kohta;
  • kuriteo toimepanija rahvust või elukohta;
  • ohvri päritoluriiki ja
  • milliselt territooriumilt kuriteo toimepanija leiti.

ELi finantshuve kahjustavad rikkumised

• Direktiiviga (EL) 2017/1371 sätestatakse kuritegude ja karistuste eeskirjad seoses ELi finantshuve kahjustavate pettuste ja muu ebaseadusliku tegevusega (vt kokkuvõte).
• Määruse (EL) 2017/1939 (millega loodi Euroopa Prokuratuur, vt kokkuvõte) artikli 22 lõike 1 kohaselt kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse ELi finantshuve kahjustavad kuriteod, mis on sätestatud direktiiviga (EL) 2017/1371. Kooskõlas sama määruse artikli 22 lõikega 2 kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse ka kuritegelikus ühenduses osalemisega seotud õigusrikkumised raamotsuse 2008/841/JSK tähenduses, kui sellise kuritegeliku ühenduse kuritegelik tegevus on suunatud ELi finantshuve kahjustavate õigusrikkumiste toimepanemisele.

MIS AJAST RAAMOTSUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 11. novembrist 2008.

TAUST

EL on alates 1990. aastatest võtnud meetmeid, et tõhustada võitlust organiseeritud kuritegevusega.

• 1997: EL võtab vastu esimese tegevuskava võitluseks organiseeritud kuritegevusega.
• 1998: EL võtab vastu ühismeetme 98/733/JSK kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta.
• 2000: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võtab vastu riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastase ÜRO konventsiooni, esimese ülemaailmse õigusakti võitluseks piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu, mis jõustus aastal 2003.
• 2002: EL võtab vastu raamotsuse 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (milles määratletakse terroristlik rühmitus ühismeetmes 98/733/JSK määratletud kuritegeliku ühenduse mõiste kaudu). See tunnistati hiljem kehtetuks ja asendati direktiiviga (EL) 2017/541, vt kokkuvõte).
• 2004: Euroopa Komisjoni teatises tunnistatakse vajadust parandada organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks kasutatavaid meetmeid; EL ühineb otsuse 2004/579/EÜ abil ÜRO konventsiooniga.
• 2008: EL võtab vastu raamotsuse 2008/841/JSK, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse ühismeede 98/733/JSK.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42–45)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71)

Määruse (EL) 2017/1939 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21)

Riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon ja selle protokollid

Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/579/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 261, 6.8.2004, lk 69)

Viimati muudetud: 16.03.2022