Vesiviljelusloomad ja vesiviljelustooted – tervishoiunõuded

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2006/88/EÜ – vesiviljelusloomade loomatervishoiunõuded

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga sätestatakse

loomatervishoiunõuded vesiviljelusloomade (farmikalade ja karploomade) müügi, impordi ja transiidi puhul;
minimaalsed meetmed taudide ennetamiseks ja üldise teadlikkuse parandamiseks;
minimaalsed meetmed taudikahtluse või kinnitust leidnud puhangu korral.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Käesolevat õigusakti ei kohaldata kaladele ja karploomadele, kui neid kasvatatakse dekoratiivsetel eesmärkidel, kui nad on püütud loodusest või on ette nähtud kalajahu, kalasööda, kalaõli või teiste sarnaste toodete tootmiseks.

Tegevusloa andmine

ELi riikide pädevad asutused peavad tagama, et igal kalakasvandusel on luba.

Loa saamiseks peavad kalakasvandused

pidama arvestust kõigi kalade ja karploomade liikumise üle kasvandusse ja sellest välja;
järgima kõrgel tasemel hügieeninõudeid;
kohaldama riskipõhist loomatervishoiuseire kava, et tuvastada taude ja suurenenud suremust.

Pädevad asutused peavad ajakohastatud ja üldsusele kättesaadavat loa saanud kalakasvanduste registrit.

Taudide ennetamine

Õigusaktis on välja toodud taudide ja neile vastuvõtlike liikide nimekiri.
Vesiviljelusloomade transportimise ajal kohaldatakse tauditõrjemeetmeid.
Farmikalad ja karploomad peavad olema terved. Müügiks pakkumisel tuleb esitada loomatervisesertifikaat.
Imporditavad kalad ja karploomad peavad vastama ELi loomatervisenõuetele.
EL võib otsustada inspekteerida kasvandusi, kust need pärinevad.

Teavitamine

Kalakasvanduste omanikud ja veterinaararstid peavad kohe teatama asjaomasele pädevale asutusele mis tahes suurenenud suremusest või taudikahtlustest.
Riiklikud pädevad asutused peavad 24 tunni jooksul teatama teistele ELi riikidele ja Euroopa Komisjonile ning samuti Norrale, Islandile, Šveitsile ja Liechtensteinile kinnitust leidnud taudi esinemisest.

Taudide tõrje

Taudikahtluse korral kohaldatakse tõrjemeetmeid, nagu laborikatsete tegemine ja kasvanduse karantiini panemine.
Kui taud leiab kinnitust, siis peavad pädevad asutused
- tunnistama kasvanduse ametlikult nakatunuks;
- looma isoleeritud ala, sealhulgas ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni;
- keelama kalade ja karploomade asustamise ja vedamise.
ELi riigid peavad taudivaba staatuse saamiseks täitma konkreetseid nõudeid.
Komisjoni eksperdid võivad riigiametnike saatel teha kohapealseid inspekteerimisi. Riiklikud pädevad asutused võivad soovi korral kohaldada rangemaid meetmeid.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 14. detsembrist 2006. aastast. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikusse õigusesse üle võtma 1. maiks 2008. aastaks.

Direktiiv 2006/88/EÜ asendatakse määrusega (EL) 2016/429 alates 2. aprillist 2021. aastast.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14–56)

Direktiivi 2006/88/EÜ hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on ainult dokumentaalne väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 30. aprilli 2008. aasta otsus 2008/392/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses Interneti-põhise teabeleheküljega, mis teeb vesiviljelustootmisettevõtteid ja loa saanud töötlemisettevõtteid käsitleva teabe kättesaadavaks elektrooniliste vahendite kaudu (ELT L 138, 28.5.2008, lk 12–20)

Komisjoni 15. aprilli 2010. aasta otsus 2010/221/EL, millega kiidetakse heaks riiklikud meetmed, millega piiratakse teatavate vesiviljelusloomadel ja looduslikel veeloomadel esinevate taudide mõju kooskõlas nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ artikliga 43 (ELT L 98, 20.4.2010, lk 7–11).

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 04.05.2020