ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020
Euroopa Liit (EL) võtab vastu strateegia, et kaitsta ja parandada Euroopa bioloogilise mitmekesisuse olukorda järgmise kümne aasta jooksul. Selle strateegiaga määratletakse kuus eesmärki, mis hõlmavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhitegureid ja mis võimaldavad vähendada kõige suuremat survet, mida loodusele avaldatakse.
KOKKUVÕTE
Selle strateegia eesmärk on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemide kahjustamine Euroopa Liidus (EL) aastaks 2020, määratledes kuus prioriteetset eesmärki. See on Euroopa 2020. aasta strateegia ja eelkõige juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” lahutamatu osa.
1. eesmärk: looduse kaitsmine ja taastamine
EL peab tagama linnudirektiivi ja loodusdirektiivi parema rakendamise. Need kaks direktiivi on ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika puhul kõige tähtsamad. Kuni praeguseni on need olnud edukad, näiteks on loodud Natura 2000, mis on maailma suurim kaitsealade võrgustik pindalaga üle 750 000 km2. Edusammud on siiski olnud ebapiisavad, et saavutada Euroopa jaoks tähtsate elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus. Selle strateegia esimese eesmärgi täitmiseks peavad ELi riigid olemasolevaid seadusi paremini rakendama. Eelkõige peavad nad tagama Natura 2000 alade loomise ja taastamise, investeerides sellesse vajalikke ressursse. Need meetmed aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisele ja selle taastamisele aastaks 2020.
2. eesmärk: ökosüsteemide ja ökosüsteemi teenuste säilitamine ja parandamine
Euroopa Liidus on paljud ökosüsteemid ja ökosüsteemiteenused kahjustatud. Selle peamine põhjus on maa killustumine. 2. eesmärk on suunatud ökosüsteemiteenuste säilitamisele ja parandamisele ning kahjustatud ökosüsteemide taastamisele (vähemalt 15% aastaks 2020), kaasates maakasutuse planeerimisse rohelise taristu.
6. mail 2013. aastal andis Euroopa Komisjon välja teatise rohelise taristu kohta, milles kirjeldatakse eelkõige ELi kõnealuse valdkonna tulevase strateegia põhielemente, sealhulgas:
— |
rohelise taristu edendamine vastavates poliitikavaldkondades (ühtekuuluvuspoliitika, kliimamuutus ja keskkond, tervishoid ja tarbijaküsimused, ühine põllumajanduspoliitika jne);
|
— |
teavitamise, teadmiste ja innovatsiooni parandamine, et soodustada rohelise taristu elluviimist;
|
— |
parema juurdepääsu tagamine rohelise taristu projektide rahastamisele;
|
— |
kogu Euroopa Liitu hõlmavate rohelise taristu projektide teostatavuse uurimine.
|
Samuti kavatseb komisjon esitada 2015. aastaks algatuse, mille eesmärk on ennetada ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste summaarset vähenemist.
3. eesmärk: tagada säästev põllumajandus ja metsandus
ÜPP raames kavandatud vahendid peavad suurendama 2020. aastaks selliste põllumajanduslike rohumaade, põllumaade ja püsikultuuride all olevaid alasid, mida reguleeritakse bioloogilise mitmekesisuse meetmetega.
2020. aastaks kehtestatakse kõigi riigimetsade ja teatava suuruse ületavate metsandusettevõtete puhul metsamajandamiskavad või samaväärsed vahendid. Need peavad tagama metsade säästva majandamise, et metsi saaks ELi maaelu arengupoliitika raames rahastada.
Võetud meetmed, millega tagatakse säästev majandamisviis nendes kahes sektoris, peavad aitama ühtlasi kaasa strateegia esimese ja teise eesmärgi täitmisele.
4. eesmärk: tagada kalavarude säästev kasutamine
Ühise kalanduspoliitika reformi raames võetud meetmed peavad 2015. aastaks tagama kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise. Selleks on vaja jaotada kalade populatsioon vanuse ja suuruse järgi, mis näitavad kalavarude head seisundit. Majandades kalavarusid viisil, mis ei avalda negatiivset mõju muudele kalavarudele, liikidele ja ökosüsteemidele, on võimalik 2020. aastaks saavutada hea keskkonnaseisund, mis on ette nähtud merestrateegia raamdirektiiviga.
5. eesmärk: tõrjuda invasiivseid võõrliike
Välja arvatud õigusaktid, milles käsitletakse võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamist vesiviljeluses, puudub praegu kõikehõlmav ja konkreetne ELi poliitika invasiivsete võõrliikide tõrjumiseks. Need liigid on siiski tõeline oht Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele. Seetõttu on vaja need loetleda, isoleerida või hävitada ning kontrollida nende sissetoomist, et tõkestada uute liikide ilmumist. Komisjon töötab invasiivsete võõrliikide tõrjepoliitika puuduste kõrvaldamiseks välja eriotstarbelise õigusliku vahendi.
6. eesmärk: peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine kogu maailmas
EL peab tõhustama oma panust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastases võitluses üle kogu maailma, järgides 2010. aastal Nagoyas toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 10. konverentsi (COP10) tulemusena võetud kohustusi. Selle konverentsi käigus võttis EL endale järgmised kohustused:
— |
saavutada bioloogilise mitmekesisuse ülemaailmse strateegilise kava raames aastateks 2011–2020 seatud eesmärgid;
|
— |
rakendada Nagoya protokolli (ABS-protokoll), mis käsitleb geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ning nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames, ja
|
— |
leida vajalikud rahalised vahendid bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks kogu maailmas.
|
Taust
Strateegia abil täidetakse ELi juhtide 2010. aasta märtsis võetud kaks põhikohustust – piirata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ELis aastaks 2020 ning kaitsta ja hinnata bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteemi teenuseid ELis ja taastada need aastaks 2050.
ÕIGUSAKT
Komisjoni 3. juuni 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (KOM(2011) 244 (lõplik), 3.5.2011)
SEONDUVAD ÕIGUSAKTID
Komisjoni 6. mai 2013. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine” (COM(2013) 249 final, 6.5.2013)
Viimati muudetud: 21.09.2015