Euroopa Keskkonnaamet – keskkonnateave ja keskkonnavaatlus

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega sätestatakse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu (Eionet) sihid ja eesmärgid. See võimaldab neil asutustel toetada Euroopa Liidu ELi keskkonnapoliitika kujundamist.

PÕHIPUNKTID

EEA on ELi amet. Selle eesmärk on anda objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, et võimaldada kaitsta ja parandada keskkonda ning toetada säästvat arengut, et

• võtta vajalikke keskkonnakaitsemeetmeid;
• hinnata nende meetmete tulemusi;
• tagada üldsuse küllaldane informeeritus keskkonna seisundist ning
• ELi liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel oleks vajalik tehniline ja teaduslik tugi.

Selle on järgmised põhiülesanded:

• koguda, töödelda ja analüüsida andmeid, et anda ELile efektiivse keskkonnapoliitika kujundamiseks vajalikku objektiivset teavet;
• aidata kaasa keskkonnameetmete järelevalvele ja rakendamisele;
• talletada, võrrelda ja hinnata andmeid keskkonna seisundi kohta ning levitada neid elanikkonna hulgas;
• tagada andmete võrreldavus kogu Euroopas;
• edendada ELi andmete lisamist rahvusvahelistesse seireprogrammidesse, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni programmidesse;
• stimuleerida keskkonnale tekitatud kahju ning keskkonnaalaste ennetus-, kaitse- ja taastusabinõude maksumuse hindamismeetodite arendamist;
• stimuleerida teabevahetust parima kättesaadava tehnoloogia abil, et ennetada või vähendada keskkonnale tekitatavat kahju, ning
• avaldada iga viie aasta järel aruanne keskkonna seisundi, suundumuste ja väljavaadete kohta.

Hõlmatud andmete hulka kuuluvad järgmised:

• õhusaaste ja mürasaaste;
• vesi- ja merekeskkond;
• mulla ja bioloogilise mitmekesisuse – ökosüsteemide seisund;
• maakasutus ja loodusressursid;
• ringmajandus, ressursitõhusus ja jäätmed;
• kemikaalid;
• Euroopa mered ja rannikud;
• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine.

EMP haldusnõukogusse kuulub üks esindaja 32 liikmesriigist (27 liikmesriiki, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi), kaks Euroopa Komisjoni esindajat ja kaks Euroopa Parlamendi nimetatud teaduseksperti. Tegevdirektor vastutab igapäevase juhtimise eest.

EEA teeb koostööd teiste ELi ja rahvusvaheliste organitega, nagu ELi statistikaamet ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, ÜRO Keskkonnaprogramm ja Maailma Terviseorganisatsioon.

Eionet, mida koordineerib EEA, on ELi keskkonnaküsimuste teabevõrgustik, mis koosneb EMP 32 liikmesriigist ja kuuest koostööd tegevast riigist (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia).

Määrusega (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimaseadus) (vt kokkuvõte) lisati määrusesse (EÜ) nr 401/2009, millega luuakse Euroopa kliimamuutuste teaduslik nõuandekogu, veel üks artikkel (artikkel 10a). Nõuandekogusse kuulub 15 sõltumatut teaduseksperti, kes hõlmavad paljusid asjaomaseid erialasid. Euroopa Keskkonnaameti haldusnõukogu nimetab nõuandekogu liikmed ametisse neljaks aastaks pärast avatud ja ranget valikumenetlust. Liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt ja nad valitakse nende teadusliku tipptaseme, laialdase asjatundlikkuse ja erialase kogemuse alusel.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda määrust kohaldatakse alates 10. juunist 2009.

Määrusega (EÜ) nr 401/2009 kodifitseeriti ja asendati määrus (EMÜ) nr 1210/90 ja selle hilisemad muudatused

TAUST

Lisateave

• Teave meie kohta (Euroopa Keskkonnaamet)
• Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrk (Eioneti portaal)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13–22)

Määruse (EÜ) nr 401/2009 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 19.04.2023