Laienemisstrateegia aastatel 2011–2012

Euroopa Komisjon tutvustab oma 2011.–2012. aasta laienemisstrateegiat, esitades kokkuvõtte Lääne-Balkanisse, Türgisse ja Islandile laienemise protsessi edusammudest ning tehes teatavaks tulevikuprioriteedid.

AKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, 12. oktoober 2011, „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded 2011. ja 2012. aastal” [KOM(2011) 666 lõplik – Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

KOKKUVÕTE

Laienemisprotsess on jõudnud uude etappi peamiselt tänu sellele, et lõppenud on läbirääkimised Horvaatiaga, kes ühineb Euroopa Liiduga (EL) 2013. aasta keskel. Edust innustunud Euroopa Komisjon võtab saadud kogemusest eeskuju ka muude riikidega edaspidi peetavatel läbirääkimistel.

Teatises esitatakse kokkuvõte praegusest Euroopa Liidu laienemisprogrammist ja nimetatakse 2011.–2012. aasta strateegia prioriteedid ning vahendid, mida nende saavutamiseks kavatsetakse eraldada.

Laienemisstrateegia prioriteedid 2011. ja 2012. aastal

Komisjon soovitab laienemisstrateegia raames järgmist:

tugevdada õigusriiki ja avaliku halduse reformi;
tagada sõna- ja ajakirjandusvabadus;
tõhustada Lääne-Balkani riikides piirkondlikku koostööd ja leppimist;
toetada kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide majanduslikku taastumist ja lähtuda nende majanduse puhul strateegiast „Euroopa 2020”;
arendada transpordi- ja energiavõrgustikke.

Lääne-Balkani riikide edusammud

Ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga lõppesid 2011. aasta juunis, mil riik täitis ühinemiskriteeriumid. Ühinemislepingule kirjutati alla 2011. aasta detsembris. Horvaatiast saab 1.juulil 2013 Euroopa Liidu liige tingimusel, et vajalikud ratifitseerimisprotseduurid lõpetatakse.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik peab veel poliitilised kriteeriumid täitma. Praegu reformib riik parlamenti, õigussüsteemi ja avalikku haldust. Riik peab siiski tugevdama sõna- ja ajakirjandusvabadust ning korruptsioonivastast võitlust. Komisjon kordab oma ettepanekut alustada ühinemisläbirääkimistega.

Montenegrol on alates 2010. aasta detsembrist kandidaatriigi staatus. Riik on sestpeale tõhustanud õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku, kuid peab jätkama korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust. Komisjon on soovitanud alustada ühinemisläbirääkimistega.

Albaanias on poliitiline patiseis domineerinud nii enne kui pärast 2011. aasta mais toimunud kohalikke valimisi. Albaania poliitilised ringkonnad jõudsid siiski aasta lõpus kokkuleppele. Albaania on ühinemiskriteeriumide täitmisel teinud piiratud edusamme, kuid teatavat edu on saavutatud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel.

Pärast 2010. aasta oktoobris toimunud valimisi ei suutnud Bosnia ja Hertsegoviina riiklikku valitsust moodustada ja seetõttu viibis ka ELiga ühinemiseks oluliste reformide elluviimine. Riigi valitsuses on endiselt märgata täitevvolitusega rahvusvahelist kohalolekut.

Komisjon on soovitanud anda Serbiale kandidaatriigi staatuse, võttes arvesse, et Serbia on taas alustanud läbirääkimisi Pristinaga ja peatselt võib oodata praeguseks sõlmitud kokkulepete heas usus rakendamist. Komisjon teeb ühtlasi ettepaneku algatada Serbiaga ühinemisläbirääkimised niipea, kui viimane on teinud Pristinaga suhete normaliseerimisel täiendavaid edusamme. Komisjoni arvamuses tõdetakse, et Serbia on saavutanud suurt edu 1993. aasta Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel seatud poliitiliste kriteeriumide täitmisel. Ühtlasi on riik loonud toimiva turumajanduse ja saavutanud teatava makromajandusliku stabiilsuse. Komisjon leiab, et Serbia peaks tulevikus olema võimeline täitma ühinemisest tulenevad kohustused eeldusel, et edasiminek jätkub.

Kosovos toimusid (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244/1999 alusel) aastatel 2010–2011 ennetähtaegsed parlamendivalimised ning 2011. aasta aprillis määrati ametisse president. Selles kontekstis ei toimunud riigi reformikavas märkimisväärset edasiminekut. Endiselt tekitavad muret organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon. Komisjon on siiski teinud 2009. aasta teatises ettepaneku võtta meetmeid eelkõige viisaküsimustes, kaubanduses ja ELi programmides osalemiseks.

Türgi edusammud

Strateegias rõhutatakse, et Türgi on tänu tolliliidu kaudu toimivale kaubandusele ja investeeringutele ELiga suures osas juba integreeritud. Riik peaks poliitiliste ühinemiskriteeriumide täitmise nimel siiski edasi pingutama. Väga oluline on tagada põhiõigused, nagu sõnavabadus, naiste õigused ja usuvabadus.

Türgil on rahvusvahelisel tasandil seoses Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas 2011. aastal toimunud sündmustega oluline roll. Küprosega on suhted siiski pingelised. Komisjon plaanib võtta kasutusele uue positiivse tegevuskava, mis võimaldaks intensiivsemat koostööd ja dialoogi riigiga.

Islandi edusammud

Aastatel 2008–2009 oli Island sügavas majanduskriisis. Riik taastub vähehaaval ja on saavutanud teatava poliitilise stabiilsuse, mis võimaldas tal ELiga ühinemise protsessi jätkata. Islandi integratsioonitase on üsna kõrge. Teatises märgitakse, et Islandi ja ELi vahelised läbirääkimised kulgevad rahuldavalt.

Laienemisprotsessi toetamise üksikasjad

Komisjon toetab laienemisprotsessi tänu järgmisele:

rahaline abi, mida anti peamiselt ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IAP), mille alusel eraldati aastateks 2007–2013 kokku 11,6 miljardit eurot;
viisarežiimi liberaliseerimine ja liikuvus, mis stimuleerivad riikides reformide elluviimist;
teave ja teabevahetus, mille abil saab toetada avalikku arvamust.

See also