Kutsehariduse ja -koolituse prioriteedid (2011–2020)

Nõukogu määrab kindlaks kutsehariduse ja -koolituse valdkonna prioriteedid ajavahemikuks 2011–2020 ning samuti lühema aja jooksul saavutatavad siseriiklikud eesmärgid ja Euroopa Liidu (EL) pakutava toetuse.

KOKKUVÕTE

Nõukogu määrab Kopenhaageni protsessi prioriteedid ajavahemikuks 2011–2020. Kopenhaageni protsessi eesmärk on muuta kutseharidus ja -koolitus kvaliteetsemaks ja atraktiivsemaks, tugevdades Euroopa tasandi koostööd.

Ajakohastatud eesmärgid aitavad teostada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete ja algatusi. Kutseharidusel ja -koolitusel on otsustav tähtsus strateegia kahe eesmärgi saavutamisel: 2020. aastaks tuleb suurendada vähemalt 40%-ni nende 30–34-aastaste osakaalu, kellel on lõpetatud kolmanda taseme haridus, ning vähendada varakult koolist väljalangejate osakaalu allapoole 10%.

Globaalne visioon

Nõukogu hinnangul tuleb kutsehariduse ja -koolituse alase poliitika igakülgse tulemuslikkuse saavutamiseks eelistada üldist lähenemisviisi, võttes arvesse sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat.

2020. aastaks peaksid kutseharidus- ja koolitussüsteemid olema atraktiivsemad ja kõigile kättesaadavad ning pakkuma tööturu vajadustele vastavat kvaliteetset haridust. Need peavad olema piisavalt paindlikud, et võimaldada üleminekuid erinevate haridussüsteemide vahel (kooliharidus, kõrgharidus jne). Täiendav kutseharidus ja -koolitus peab olema kergesti kättesaadav ning rohkem karjäärile orienteeritud. Tuleb suurendada võimalusi kutsehariduse omandamiseks osaliselt välismaal.

Eesmärgid ajavahemikul 2011–2020

Määratakse kindlaks mitmed strateegilised eesmärgid, mis tuleb saavutada 2020. aastaks. Nende kõigiga on seotud siseriikliku tasandi lühiajalised eesmärgid (2011–2014) ning ülevaade Euroopa Liidu (EL) poolt nende saavutamiseks pakutavast toetusest. Kindlaks on määratud järgmised kuus strateegilist eesmärki.

• Esialgse kutsehariduse ja -koolituse muutmine atraktiivseks õppimisvõimaluseks. Lähiajal peavad siseriiklikud ametiasutused edendama kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust ning lisaks sellele toetama tegevust, mis võimaldab õppuritel tutvuda erinevate ametite ja karjäärivõimalustega.
• Kutsehariduse ja -koolituse tipptaseme, kvaliteedi ja tööturule vastavuse edendamine. Ajavahemikul 2011–2014 tuleb võtta meetmeid riiklike kvaliteeditagamise raamistike kehtestamiseks. Tuleb tugevdada kutseharidus- ja koolitusasutuste ning ettevõtjate vahelist koostööd, eelkõige korraldades õpetajate praktikat ettevõtetes. Kutseharidus- ja koolitusasutused peavad saama tagasisidet nende asutuste lõpetajate tööalase konkurentsivõime kohta.
• Paindliku juurdepääsu võimaldamine koolitusele ja väljaõppele. Siseriiklikul tasandil tuleb lähiajal vaadata läbi kutsehariduses ja -koolituses osalemise stiimulite kasutamine ning sidusrühmade õigused ja kohustused. Samuti peavad riiklikud ametiasutused võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada osalemist täiendavas kutsehariduses ja -koolituses. 2012. aastaks tuleb luua võimalus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja siseriiklike raamistike tasemete kõrvutamiseks.
• Rahvusvahelise liikuvuse edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Selleks peaksid ELi riigid konkreetselt soosima õppurite ja spetsialistide osalemist liikuvusprogrammis ning samuti innustama kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning kutseharidus- ja -koolitusasutusi töötama välja rahvusvaheliseks muutumise strateegiaid. Õppekavadesse tuleb lisada keeleõpe.
• Innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse ning uute tehnoloogiate kasutamise edendamine. Siseriiklikul tasandil tuleb innustada partnerluste loomist kutsehariduse ja -koolituse pakkujate, kõrgharidusasutuste ning disaini-, kunsti-, uurimis- ja innovatsioonikeskuste vahel. Kutseharidus- ja koolitusasutustele tuleb tagada uute tehnoloogiatega seoses vajalik varustus. Praktiliste kogemuste edendamine peaks soodustama ka ettevõtlust.
• Kutsehariduse ja -koolituse muutmine kõigile kättesaadavaks, eelkõige kasutades seda tõhusamalt varakult koolist lahkujate osakaalu vähendamiseks. Tuleb soodustada madala kvalifikatsiooniga ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist, kasutades asjakohaseid juhendamis- ja toetusteenuseid, uusi tehnoloogiaid ja olemasolevaid järelevalvesüsteeme.

Samuti määratleb nõukogu viis läbivat eesmärki:

• kutsehariduse ja -koolituse sidusrühmade kaasatuse suurendamine ning Euroopa koostöö tulemuste parem teadvustamine;
• Euroopa ja riiklike vahendite kooskõlastatud juhtimine läbipaistvuse, tunnustamise, kvaliteedi tagamise ja liikuvuse valdkonnas;
• kutsehariduse ja -koolituse alase poliitika ning muude asjakohaste poliitikavaldkondade vahelise koostöö tugevdamine;
• kutsehariduse ja -koolituse osas ELi tasandi poliitikakujunduse eesmärgil andmete kvaliteedi ja võrreldavuse suurendamine;
• ELi toetuse optimaalne kasutamine.

Taust

Järeldustes määratletud eesmärgid kiideti heaks 7. detsembri 2010. aasta Brugge kommünikees, mille võtsid vastu 33 Euroopa riigi haridusministrid, tööturu osapooled ja Euroopa Komisjon.

ÕIGUSAKT

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas ajavahemikul 2011–2020 (ELT C 324, 1.12.2010, lk 5–15)

Viimati muudetud: 24.09.2015