ELi suunised naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kohta

KOKKUVÕTE:

ELi suunised naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ning nende igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise kohta

MIS ON NENDE SUUNISTE EESMÄRK?

• EL on pühendunud pikaajalisele tegevusele naiste õiguste valdkonnas, pöörates eriti suurt tähelepanu naiste-* ja tüdrukutevastase vägivalla vastu võitlemisele.
• Suunistes määratakse kindlaks eesmärgid, mis ergutavad ELi riike ja ülejäänud maailma tegutsema ning endale kohustusi võtma.

PÕHIPUNKTID

Naiste- ja tüdrukutevastane vägivald on ülemaailmne nähtus, mille põhjusi tuleb otsida sugudevahelisest majanduslikust ebavõrdsusest ning võimu ebavõrdsest jaotumisest, tavadest, traditsioonidest, usulistest väärtushinnangutest, poliitilisest ebastabiilsusest ja relvakonfliktidest.

Sellel on tõsised tagajärjed nii ohvrite füüsilisele ja vaimsele tervisele kui ka ühiskonnale üldiselt.

Suunised sisaldavad kolme omavahel seotud eesmärki:

• naiste- ja tüdrukutevastase vägivallaärahoidmine ;
• ohvrite kaitsmine ja toetamine;
• vägivalla toimepanijate vastutusele võtmine.

Nende eesmärkide saavutamiseks koostöös ELi riikidega näevad suunised ette järgmist:

• võrdõiguslikkuse edendamine ja naiste diskrimineerimise vastu võitlemine, tunnistades, et sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste õiguste teostamise takistused suurendavad naiste vägivallaohvriks sattumist;
• erilise tähelepanu pööramine sellisele õigusloomele ja avalikule korrale, mis diskrimineerib naisi ja tütarlapsi, ning eraelus diskrimineerimise ja soolise stereotüpiseerimise vastu võitlemine;
• andmete kogumise tõhustamine ja paremate viiside leidmine selleks, et ära tunda märke, mis osutavad naistevastasele vägivallale;
• tõeliselt toimivate koostööstrateegiate väljatöötamine, millesse oleksid kaasatud kõik ühiskonnaliikmed ja sektorid, sealhulgas poliitikud ja meedia;
• vägivalla toimepanijate karistamatuse* probleemi lahendamine ning nende vastutusele võtmise tagamine;
• vägivallaaktide kiire ja tõsise uurimise tagamine, samuti tagamine, et kriminaalkohtusüsteem töötaks selliselt, et see julgustaks naisi tõendeid esitama;
• õiguskaitsealaste koolituste, õigusabi ning ohvrite ja tunnistajate kaitse parandamine ja selliste tingimuste loomine, kus ohvrid ei sõltuks majanduslikult enam vägivalla toimepanijatest.

EL tõstatab pidevalt probleemi väljaspool ELi, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Naiste õigustele osutatakse ka ELi eriesindajate ja -saadikute kõikides volitustes. Eelkõige kutsub EL riike üles ratifitseerima ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

ELi eesmärk on vägivalda ära hoida ja aidata ohvreid, toetades

• vägivallaohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele;
• naistevastase vägivalla küsimusega tegeleva ÜRO eriraportööri mõjuvõimu olukordades, kus on tegemist ulatusliku ja karistamatu vägivallaga;
• karistamatuse vastu meetmete võtmist, tehes järelevalvet kohtumenetluste üle;
• naiste õiguste eest võitlejaid ja naissoost inimõiguste kaitsjaid*;
• tasuta psühholoogilist abi, õigusabi, majutust ning ohvrite ja nende laste taasintegreerimist;
• teabe ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, eriti seoses seksuaal- ja reproduktiivtervisega;
• programme, mis edendavad õigust võtta vastu seksuaalsusega seotud otsuseid, ilma et sellega kaasneks sundus, diskrimineerimine või vägivald;
• nendele naistele suunatud programme, kes on olukorras, mis suurendab nende vägivallaohvriks sattumise ohtu;
• põhiõigustealast ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimestamise alast haridust;
• eeskätt meeste ja poiste teadlikkuse tõstmist, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja stereotüpiseerimisele;
• programme, mille eesmärk on suurendada naiste majanduslikku sõltumatust;
• kampaaniaid, kus keskendutakse tüdrukute järjepideva hoolitsuseta jätmise probleemi lahendamisele, eriti seoses sünni ametliku registreerimise ja koolitamisega.

Erakordselt tõsistel juhtudel, kui vägivalla või selle sallimise taga on mõni riik, kes ei järgi rahvusvahelisi kohustusi, võib EL tarvitusele võtta erimeetmed.

TAUST

Suunised põhinevad erinevatel uuringutel ja algatustel, sealhulgas ÜRO peasekretäri süvauuringul naistevastase vägivalla kohta (2006), naistevastase vägivalla küsimusega tegeleva ÜRO eriraportööri tööl (2008), ÜRO resolutsioonil 61/143 naistevastase vägivalla kaotamise kohta (2006) ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel 1325 (2000) ja 1820 (2008), milles käsitletakse naisi, rahu ja julgeolekut.

Samuti tuginetakse suunistes Euroopa Parlamendi resolutsioonile 2005/2215 naiste olukorra kohta relvastatud konfliktides ja nende rolli kohta konfliktijärgsete riikide ülesehitus- ja demokratiseerimisprotsessis.

Lisateave:

• ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020, mille eesmärk on kaitsta ja edendada ELi õigusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, ning
• direktiiv 2012/29/EL, milles on sätestatud kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded.

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Üldasjade nõukogu 8. detsembril 2008. aastal vastu võetud ELi suunised naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ning nende igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemise kohta

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EU, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57–73)

Direktiivi 2012/29/EU järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62–72)

Viimati muudetud: 27.06.2016