Toiduainete märgistamine

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Selle eesmärk on tagada tarbijatele õigus teabele, kehtestades tarbitava toidu märgistamise üldpõhimõtted, nõuded ja kohustused.
• Selles nähakse ette piisav paindlikkus toidusektori uutele arengusuundadele reageerimiseks.
• Selles on ühendatud kaks varasemat õigusakti: direktiiv 2000/13/EÜ toiduainete märgistamise kohta ja direktiiv 90/496/EMÜ toitumisalase teabega märgistamise kohta.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

• Õigusakte kohaldatakse ettevõtjate suhtes toiduahela kõigis etappides ja kõigi lõpptarbimiseks ettenähtud toiduainete suhtes. See hõlmab toitlustusettevõtete poolt tarnitavat või neile tarnitavat toitu.

Teabe esitamise kohustus

• Vajaliku teabe esitamise ja selle täpsuse tagamise eest vastutab tootja, kelle nime all toodet turustatakse. Kui tootja asub väljaspool Euroopa Liitu (EL), siis vastutab selle eest importija.

Kohustuslik teave

• Teatavat liiki teave on kohustuslik. See hõlmab järgmist:
  • toidu nimetus,
  • koostisosade loetelu,
  • netokogus,
  • tarvitamise tähtpäev,
  • vajaduse korral tarvitamisjuhis,
  • käitleja nimi ja aadress,
  • toitumisalane teave.
• Üldreegliks on, et päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik, kui selle märkimata jätmine võib tarbijat eksitada toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha suhtes. See kehtib eelkõige juhul, kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toidul on erinev päritoluriik või lähtekoht.
• Päritolumärgistus tuleb esitada värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha kohta. ELi tasandil kehtivad eraldi kohustuslikud päritolureeglid selliste toiduainete kohta nagu mesi (direktiiv 2001/110/EÜ), puu- ja köögiviljad ning oliiviõli (määrus (EL) nr 1308/2013), kala (määrus (EL) nr 1379/2013) ning veiseliha ja veiselihatooted (määrus (EÜ) nr 1760/2000).
• Kohustuslik teave peab olema lisakuludeta ja enne ostu tegemist kättesaadav tarbijatele, kes ostavad toitu kaugmüügi teel.
• Jookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tuleb märkida nende tegelik alkoholisisaldus.
• Täiendavad kohustuslikud andmed tuleb märkida teatavat liiki toidu puhul (nt magusaineid või ammooniumsoola sisaldavad toidud ning kõrge kofeiinisisaldusega toidud).
• Toidu ja joogi netokogus peab olema väljendatud liitrites, sentiliitrites, milliliitrites, kilogrammides või grammides.
• Teatavat liiki toidud (nt maitsetaimed, vürtsid, lõhna- ja maitseained, taimetee) on toitumisalase teabe esitamise nõudest vabastatud.
• Muu toidu puhul ei nõuta koostisosade loetelu esitamist (nt töötlemata puu- ja köögivili, karboniseeritud vesi, äädikad ja piimatooted, nagu juust, või, koor ja hapupiimatooted).
• Toidualane teave ei tohi olla tarbijaid eksitav, eelkõige omistades toidule mõju või omadusi, mida sellel ei ole. Toidualane teave peab olema täpne, selge ja tarbijale kergesti arusaadav.

Euroopa Komisjon võttis vastu rakendusmääruse (EL) 2018/775, mis põhineb määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 26 lõikel 3, sätestades üksikasjalikud eeskirjad toidu peamise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimiseks. Selle määrusega, mis kehtib alates 1. aprillist 2020, nõutakse, et märgistusele tuleb märkida peamise koostisosa päritoluriik või lähtekoht, kui see ei ole sama mis toidu päritoluriik või lähtekoht. Selles sätestatakse ka eeskirjad kõnealuse märgise minimaalse tähemärgi suuruse ja paigutuse kohta.

2018. aastal avaldas komisjon teatise määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamisega seotud küsimuste ja vastuste kohta, et aidata toidukäitlejatel ja riiklikel ametiasutustel määrust kohaldada.

2020. aastal avaldas komisjon teatise, milles esitati toidukäitlejatele ja riiklikele ametiasutustele suunised märgistamise eeskirjade kohaldamiseks juhul, kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ning see ei ole sama, mis toidu peamise koostisosa, päritoluriigi või lähtekoha puhul.

MIS AJAST SEDA MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda on kohaldatud alates 13. detsembrist 2014, välja arvatud toitumisalase teabe kehtestamine (alates 13. detsembrist 2016) ning hakkliha nimetuse (1. jaanuar 2014) ja peamise koostisosa nimetuse (1. aprill 2020) erinõuded.

TAUST

Ohutu ja täisväärtusliku toidu vaba liikumine ELis on siseturu tähtis osa, mõjutades olulisel määral kodanike tervist ja heaolu. Lisaks tervise kaitse kõrgele tasemele tagatakse ELi õigusaktiga, et tarbijad saaksid asjakohast teavet, mis võimaldaks neil teha toidu ostmisel ja tarvitamisel teadlikke valikuid.

Lisateave

• Tarbijatele mõeldud toidualane teave (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63)

Määruse (EÜ) nr 1169/2011 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamise kohta (ELT L 32, 31.1.2020, lk 1–8)

Komisjoni teatis – Küsimused ja vastused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) kohaldamise kohta (ELT C 196, 8.6.2018, lk 1–14)

Komisjoni 28. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/775 millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) artikli 26 lõike 3 kohaldamise eeskirjad seoses toidu põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimise eeskirjadega (ELT L 131, 29.5.2018, lk 8–11)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47–52)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1–10)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 24.11.2021