Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse loomise kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega vaadatakse läbi ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 302/93, millega algselt loodi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA).

Sellega laiendatakse keskuse rolli järelevalvele, näiteks uute suundumuste kohta narkootikumide, eelkõige erinevate ainete üheaegses tarbimises (mille puhul ebaseaduslikke narkootilisi aineid tarbitakse koos seaduslike narkootiliste ainete või ravimitega).

Määrust muudeti määrusega (EL) 2017/2101 seoses uusi psühhoaktiivseid aineid* käsitleva teabevahetuse, varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetlusega.

PÕHIPUNKTID

Keskus

• annab ELi institutsioonidele ning ELi riikidele narkootikume ja narkomaaniat käsitlevat objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet;
• pakub poliitikakujundajatele andmeid, mis on vajalikud narkootikumidega seotud õigusaktide ja strateegiate asjatundlikuks koostamiseks;
• jagab asjatundjatele ja valdkonnas tegevatele isikutele teavet
  • parimate tavade ning
  • narkootikume ja narkomaania tagajärgi käsitlevate uute uurimisvaldkondade kohta.

Selle põhieesmärgid on:

• narkootikumide ja narkomaania kohta ELi riikidest ja osalevatest kolmandatest riikidest olemasolevate andmete kogumine ja nende analüüs;
• andmete võrdlemine, et aidata kaasa siseriikliku ja ELi uimastipoliitika hindamisele;
• andmete ja teabe levitamine narkootikumidega seotud olukorra ja arengutendentside kohta;
• koostöö ELi asutuste (nt Europol ja Eurojust) ja ÜRO erialaste allasutustega, nagu ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo, ning kolmandate riikidega;
• uute psühhoaktiivsete ainete kohta teabe jagamine, varajase hoiatamise süsteemi toetamine ja riskihindamise läbiviimine.

Eelistegevusalad

Keskus keskendub järgmistele tegevustele:

• narkootikumidega seonduva olukorra ja arengutendentside jälgimine, eelkõige nende, mis seonduvad erinevate ainete üheaegse tarbimisega;
• narkootikumidega seonduvate probleemide puhul kasutatud lahenduste jälgimine ning ELi riikide vahel parimate tavade vahetamise soodustamine;
• varajase teabevahetuse süsteemi haldamine ja uute psühhoaktiivsete ainetega seonduvate ohtude hindamine;
• selliste vahendite väljatöötamine, mis aitavad Euroopa Komisjonil ja ELi riikidel viia läbi asjaomase poliitika seiret ja hindamist.

Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitoxi teabevõrk)

Selleks, et täita oma peamist ülesannet anda usaldusväärset ja võrreldavat teavet narkootikumide kohta, on EMCDDA loonud vahendi riiklike andmete ühtlustatud viisil kogumiseks Reitoxi teabevõrgu kaudu.

Reitox ühendab siseriiklikke teabesüsteeme ning see on EMCDDA peamine vahend narkootikume ja narkomaaniat käsitlevate andmete ning metoodikaalase teabe vahetamiseks ELis.

Reitoxi teabevõrgu kaudu kogutud teavet kasutatakse

• ELi narkootikumide tegevuskavade, mis viivad ellu ELi narkootikumistrateegiat, rakendamise seireks;
• abiks soovituste koostamisel asjakohaste siseriiklike ravi-, ennetus- ja kahjude vähendamise meetmete korraldamiseks.

Teabevõrk koosneb ühest teabekeskusest igas EMCDDAs osalevas ELi riigis ja komisjoni teabekeskusest.

Tugevdatud järelevalve ja riskihindamismenetlus

Määrusega (EL) 2017/2101 kohustatakse ELi riike tagama, et nende riiklikud teabekeskused ja Europoli riiklikud üksused esitavad keskusele uute psühhoaktiivsete ainete kohta kogutud teabe.

EMCDDA, tihedas koostöös Europoliga, kogub, võrdleb, analüüsib ja hindab teavet ning saadab selle kiiresti riiklikele teabekeskustele, Europoli riiklikele üksustele ja komisjonile. Sellega tagatakse, et nad kõik saavad teavet võimalikult kiiresti, mis on vajalik varajase hoiatamise seisukohast ja selleks, et keskus saaks koostada uute psühhoaktiivsete ainete esialgse aruande, kui tuntakse muret, et uus aine võib liidu tasandil kätkeda tervise- või sotsiaalseid riske.

Kahe nädala jooksul alates esialgse aruande kättesaamisest võib komisjon paluda keskusel hinnata võimalikke riske, mida uus psühhoaktiivne aine endast kujutab, ja koostada riskihindamisaruande. Keskus peab esitama riskihindamisaruande kuue nädala jooksul pärast komisjonilt taotluse saamist. Tuginedes riskihindamismenetlusele, otsustab komisjon, kas kõnealused uued psühhoaktiivsed ained tuleks lisada „uimasti“ määratlusse nõukogu raamotsuses 2004/757/JSK (Kuriteod ja kohaldatavad karistused – uimastikaubandus) sätestatud menetluse kohaselt.

Töökorraldus ja tegevus

1993. aastal Lissabonis (Portugal) loodud keskus kuulub ELi detsentraliseeritud asutuste hulka ja sellel on haldusnõukogu, mida abistab:

• eelarvekomitee,
• täitevkomitee ja
• teaduskomitee, mis esitab arvamusi keskuse tegevust puudutavates teaduslikes küsimuses.

Keskus hoiab tihedaid sidemeid Reitoxi teabevõrgu riiklike teabekeskuste ja teiste partnerorganisatsioonidega. See täidab oma ülesandeid vastavalt strateegiale, milles on määratletud keskuse tegevuse peamised eesmärgid konkreetsel ajavahemikul. Keskuse aastani 2025 kehtiva strateegia ja aastateks 2018–2020 vastuvõetud programmi eesmärk on püüda aidata kaasa Euroopa turvalisemaks ja tervislikumaks muutmisele. Programmis keskendutakse järgmisele:

• vaadata läbi olemasolevad uimastitega seotud seirevahendid ja neid tõhustada (lisaks uudsete lähenemisviiside ulatuslikum kasutamine uute suundumuste tuvastamiseks ja jälgimiseks);
• uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva määruse (EL) 2017/2101 jätkuv rakendamine;
• iga-aastase Euroopa uimastiprobleemide aruande vormi ja sisu parandamine ning
• avaldada EMCDDA ja Europoli ELi uimastiturgude aruanne (2019) ja Tervise ja sotsiaalvaldkonna sekkumised uimastiprobleemi lahendamisel: Euroopa Liidu juhend (2020).

Samuti suurendab keskus oma toetust Euroopa kooli uuringule alkoholi ja narkootikumide kasutuse kohta ja kolmeaastase ajavahemiku jooksul kavatseb:

• rakendada uue Reitoxi arenguraamistiku ja uue EMCDDA rahvusvahelise koostööraamistiku;
• tõhustada tööd prioriteetsete kolmandate riikidega, rakendades komisjoni rahastatavaid tehnilise abi projekte kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatriikidele (IPA 6 ja IPA 7 projektid) ja naaberriikidele (EL4 narkootikumide seireprogramm), et paremini mõista narkonähtuse ülemaailmset ulatust.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2007. Määrusega (EÜ) nr 1920/2006 vaadati läbi ja asendati määrus (EMÜ) nr 302/93 (ja selle hilisemad muudatused).

TAUST

Lisateave:

• EMCDDA, Sinu Euroopa narkoteabe infokeskus (EMCDDA veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1–13)

Määruse (EÜ) nr 1920/2006 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUV DOKUMENT

Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsus 2004/757/JSK, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta (ELT L 335, 11.11.2004, lk 8–11)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 11.01.2019