Käesoleva direktiivi eesmärk on koondada mitu soolist võrdõiguslikkust käsitlevat direktiivi, et lihtsustada, ajakohastada ja parandada Euroopa Liidu (EL) õigust meeste ja naiste tööhõivealase võrdse kohtlemise valdkonnas.
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on ELi õiguse oluline põhimõte, mis kehtib mitmes ühiskonnaelu valdkonnas, sealhulgas kõiges, mis on seotud tööeluga.
Võrdõiguslikkus seoses tööhõive ja töötingimustega
Käesoleva direktiiviga keelatakse otsene* ja kaudne diskrimineerimine* meeste ja naiste vahel seoses järgmiste tingimustega:
Lisaks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 157 keelatud sooline diskrimineerimine võrdse või võrdväärse töö eest tasu maksmise küsimustes. Seda põhimõtet rakendatakse ka töötasu määramiseks kasutatavate tööde klassifitseerimissüsteemide puhul.
Meeste ja naiste erinev kohtlemine võib olla erandkorras põhjendatud, kui see on seotud konkreetse kutsetegevuse olemusega, tingimusel et see on õigustatud ja proportsionaalne.
ELi liikmesriigid peavad ärgitama tööandjaid, et nad võtaksid meetmeid, et vältida igasugust soolist diskrimineerimist (nii otsest kui ka kaudset), eelkõige ahistamist* ja seksuaalset ahistamist*.
Võrdõiguslikkus seoses sotsiaalkaitsega
Mehi ja naisi koheldakse võrdselt kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides, eelkõige siis, kui kõne all on järgmine:
Kõnealust põhimõtet kohaldatakse kogu töötava elanikkonna suhtes, kaasa arvatud:
Rasedus- ja sünnituspuhkus, isadele lapse sünni korral antav puhkus ja lapsendaja puhkus
Rasedus- ja sünnituspuhkuse, isadele lapse sünni korral antava puhkuse ja lapsendaja puhkuse lõppemisel on töötajatel õigus:
Õiguste kaitse
Liikmesriigid peavad nägema ette õiguskaitsevahendid diskrimineerimise tõttu kannatanud töötajatele, näiteks lepitus- ja kohtumenetlused. Lisaks võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajaid ja nende esindajaid tööandja pahatahtliku kohtlemise kui vastutegevuse eest ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele.
Liikmesriigid kehtestavad asjakohased karistused ja võimalused tekitatud kahju hüvitamiseks või heastamiseks.
Kohtumenetluse puhul jagatakse tõendamiskohustus diskrimineerimiskaebuse esitaja ja diskrimineerimises süüdistatava vahel. Kui kaebuse esitaja esitab kohtule fakte, mis võivad tekitada diskrimineerimise eelduse (nt ettevõttes on kõigil naistel meestest madalam palk), siis peab hageja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud (nt nende töö on erinev või nad töötavad osalise tööajaga).
Tuleb märkida, et direktiivi (EL) 2023/970 (võrdse töötasuga seotud tasustamise läbipaistvuse eeskirjade kohta – vt kokkuvõte) III peatükki (heakskiitmine ja jõustamine) kohaldatakse menetluste suhtes, mis puudutavad direktiivi 2006/54/EÜ artiklis 4 sätestatud võrdse tasustamise põhimõttega seotud mis tahes õigust või kohustust. Kuigi naiste ja meeste õigus saada võrdse või võrdväärse töö eest võrdset palka on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157 ja direktiivis 2006/54/EÜ, on seda põhimõtet olnud raske kohaldada ja jõustada. Direktiivis (EL) 2023/970 sätestatud eeskirju kohaldatakse alates 7. juunist 2026.
Võrdse kohtlemise edendamine
Liikmesriigid määravad asutused, kelle ülesanne on edendada, analüüsida ja jälgida võrdset kohtlemist, tagada õigusnõuete järgimine ja osutada sõltumatut abi diskrimineerimise all kannatanutele.
Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 15. august 2008.
Direktiiviga 2006/54/EÜ muudeti ja asendati mitu direktiivi (75/117/EMÜ, 76/207/EMÜ, 2002/73/EÜ, 86/378/EMÜ, 96/97/EÜ, 97/80/EÜ ja 98/52/EÜ) ja nende hilisemad muudatused.
Lisateave:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23–36)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/970, millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist (ELT L 132, 17.5.2023, lk 21–44)
Viimati muudetud: 26.05.2023