Määrusega nähakse ette kaks menetlust, mille abil kontrollitakse komisjoni (seadusandja antud) rakendusvolituste kasutamist: kontrollimenetlus ja nõuandemenetlus.
Kontrollimenetlust kasutatakse peamiselt järgneva joaks:
Komisjoni rakendusaktid peavad saama komitee kvalifitseeritud häälteenamuse (kaalutud hääletussüsteem, kus 15 liikmesriiki 27-st peavad hääletama poolt ja need hääled peavad esindama vähemalt 65% ELi kogurahvastikust). Kui komitee annab eitava arvamuse, võib komisjon esitada õigusakti eelnõu apellatsioonikomiteele, et teha kindlaks, kas meetme läbivaatamist tuleks jätkata või teksti muuta. Kui apellatsioonikomitee teeb otsuse komisjoni kavandatud rakendusaktide vastu, ei saa komisjon rakendusakti eelnõu vastu võtta.
Nõuandemenetlust kasutatakse üldjuhul kõigi muude rakendusaktide (nt kultuurivaldkonna üksikaktide) puhul. Komisjon otsustab ise, kas võtta ettepandud õigusakt vastu ja peab võtma komitee arvamust arvesse nii palju kui võimalik, mis võetakse vastu lihthäälteenamusega (häälteenamusega).
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kontrolliõigus: kui seadusandlik põhiakt on vastu võetud seadusandliku tavamenetluse (kõige levinum otsustusmenetlus, mis hõlmab enamikku poliitikavaldkondadest ning mille puhul parlament ja nõukogul on võrdne kaal), võib parlament või nõukogu igal ajal komisjonile teatada, et tema arvates ületab kavandatav rakendusakt komisjonile antud volitusi. Sellistel juhtudel peab komisjon rakendusakti eelnõu läbi vaatama ja otsustama selle kehtima jätta, seda muuta või tagasi võtta. Läbipaistvuse huvides peab komisjon komiteemenetluste registrit (komiteemenetluse register), mis sisaldab kõigi komiteemenetluse komiteede loendit ning taustateavet ja iga komitee tööga seotud dokumente.
Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2011.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 291 võimaldab komisjonil võtta vastu õigusakti rakendusmeetmeid, kui on vaja ühtseid rakendustingimusi. Põhiõigusakt peab andma komisjonile selgesõnaliselt volitused rakendusakte vastu võtta.
Vastavalt komisjoni viimasele aruandele komiteemenetlusega seotud arengute kohta oli 322 komiteed, mis hõlmavad peaaegu kõiki ELi pädevusvaldkondi (põllumajandus, keskkond, transport, tervishoid ja tarbijad jne). 2022. aastal pidasid nad 673 koosolekut, viisid läbi 1675 kirjalikku menetlust ja esitasid 2048 arvamust.
Lisateave
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18)
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule komiteede tegevuse kohta 2022. aastal (COM(2023) 664 final, 26.10.2023)
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 2. peatükk – Liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted – 1. jagu: Liidu õigusaktid (artikkel 291) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 173)
Viimati muudetud: 23.01.2024