Välis- ja julgeolekupoliitika ELi tasandil
KOKKUVÕTE
KUIDAS KORRALDAB EL VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKAT?
— |
See toimub ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames, milles käsitletakse kõiki välispoliitika valdkondi ning kõiki ELi julgeolekuga seotud küsimusi.
|
— |
ÜVJP hõlmab ka ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP), mille alla kuuluvad ELi poliitika kaitsealased ning kriisiohje sõjalised ja tsiviilaspektid.
|
PÕHIPUNKTID
ELi välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju.
Otsuste vastuvõtmine
— |
Neli korda aastas kokku tulev Euroopa Ülemkogu, mis koosneb ELi riikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, määrab kindlaks ELi strateegilised huvid ja eesmärgid ning määratleb ÜVJP üldsuuna.
|
— |
Võttes arvesse neid eesmärke ja strateegilisi suuniseid, võetakse Euroopa Liidu Nõukogus hääletades vastu otsuseid ÜVJP raames võetavate meetmete või seisukohtade kohta.
|
Ehkki Euroopa Liidu Nõukogu otsused on vaja vastu võtta ühehäälselt, saab otsuste konkreetsete aspektide kohta teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, mis tähendab 55% ELi riikide häältest, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast.
Rakendamine
— |
ÜVJPd teostab välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
|
— |
Kõrget esindajat abistab tema kohustuste täitmisel Euroopa välisteenistus (EEAS) ehk ELi diplomaatiline korpus.
|
— |
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24 ei ole Euroopa Liidu Kohus pädev tegema otsuseid ÜVJPga seotud küsimustes, välja arvatud juhul, kui ta:
|
Rahastamine
— |
ELi riigid rahastavad sõjalise või kaitsepoliitilise tähtsusega operatsioone.
|
— |
Muid tegevuskulusid rahastatakse ELi üldeelarvest.
|
TAUST
ÜVJP (praegune nimetus) koos kõrge esindaja ametikoha ja EEASiga loodi 2009. aastal Lissaboni lepinguga.
— |
Viimati muudetud: 08.12.2015