Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 2 – õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 67 – eesmärgid

MIS ON ARTIKLITE EESMÄRK?

• Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatakse Euroopa Liidu (EL) peamised eesmärgid ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele omistatakse suuremat tähtsust kui varasemas Nice’i lepingus.
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67 on sätestatud, et EL püüab tagada turvalisuse kõrge taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral ELi liikmesriikide kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega.
• See ala loodi selleks, et tagada piirikontrolli puudumine sisepiiridel, pakkudes samas kodanikele kõrgetasemelist kaitset.

PÕHIPUNKTID

Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotis (artiklid 67–89) käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Lisaks üldsätetele sisaldab see jaotis konkreetseid peatükke, mis käsitlevad järgmist:

• välispiiril teostatava kontrolli, varjupaiga- ja sisserändepoliitika;
• tsiviilasjades tehtav õigusalane koostöö;
• kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö;
• politseikoostöö.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 47 tunnistatakse Euroopa Liitu sõnaselgelt juriidilise isikuna, mis teeb sellest tervikuna sõltumatu isiku. Enne Euroopa Liidu lepingu jõustumist kuulusid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostööga seotud küsimused siiski nn ELi kolmanda samba alla ning neid reguleeriti valitsustevahelise koostöö kaudu. Kolmanda samba raames ei olnud ELi institutsioonidel mingit pädevust ja nad ei saanud seetõttu võtta vastu määrusi ega direktiive. Lissaboni lepinguga jõudis see lõpule, võimaldades ELil sekkuda kõigis vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud küsimustes.

Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne

Lissaboni lepinguga antakse uusi pädevusi ELi institutsioonidele, kes saavad edaspidi võtta meetmeid, mille eesmärk on

• kehtestada ELi välispiiri ühine haldamine, esmajoones Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) tugevdamise kaudu;
• luua Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis tugineb ELi ühtsel pagulasseisundil ning ühistel menetlustel varjupaiga andmiseks ja äravõtmiseks;
• kehtestada seadusliku sisserändega seotud eeskirjad, tingimused ja õigused.

Õigusalane koostöö tsiviilasjades

Lissaboni lepinguga antakse ELi institutsioonidele, eelkõige Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule volitused võtta meetmeid, mis käsitlevad järgmist:

• vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine – iga kohtusüsteem peab tunnustama teise liikmesriigi kohtusüsteemi tehtud otsuse kehtivust ja täidetavust;
• õiguskaitse tõhus kättesaadavus;
• vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite väljatöötamine;
• kohtunike ja kohtutöötajate koolitus.

Kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö

Kolmanda samba kaotamisega sai kogu õigusalane koostöö kriminaalasjades valdkonnaks, milles ELi institutsioonid võivad õigusakte vastu võtta. Konkreetselt on neil Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 kohaselt võimalik kehtestada miinimumeeskirjad kõige tõsisemate kriminaalkuritegude määratlemiseks ja nende eest karistamiseks.

Lisaks võib EL määratleda ka kriminaalmenetluse läbiviimise ühiseeskirjad, näiteks selles osas, mis puudutab tõendite lubatavust ja isikute õigusi.

Lissaboni lepinguga tugevdati Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) rolli. Eurojusti ülesanne on toetada uurimistoimingute ja süüdistuste koordineerimist liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Politseikoostöö

Tõhus politseikoostöö on oluline osa ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisest, mis põhineb põhiõiguste austamisel. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on seadusandlikku tavamenetlust laiendatud politseikoostöö kõigile muudele aspektidele, välja arvatud operatiivkoostöö. Seevastu kohaldatakse operatiivkoostöö suhtes seadusandlikku erimenetlust, mis nõuab nõukogu ühehäälset otsust. Lissaboni lepinguga nähti ka ette võimalus seada sisse tõhustatud koostöö, kui nõukogu ei saavuta ühehäälset otsust.

Lissaboni lepinguga nähakse ette ka Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) järkjärguline tugevdamine. Nii nagu Eurojusti puhul, lubab leping Euroopa Parlamendil ja nõukogul Europoli ülesandeid ja volitusi edasi arendada. Selles täpsustatakse, et uute ülesannete hulka kuulub ka operatiivmeetmete koordineerimine, korraldamine ja rakendamine ning need lisatakse muudetud Europoli määrusesse (määrus (EL) 2016/794 – vt kokkuvõte).

Erandid

Taani ja Iirimaa suhtes kohaldatakse erikorda. Taani ei osale nõukogu poolt meetmete vastuvõtmisel Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise kohaselt (protokoll nr 22 (loobumisvõimalus) annab Taanile võimaluse loobuda selles poliitikas osalemisest). Iirimaa osaleb erimeetmete vastuvõtmisel ja kohaldamisel alles pärast nõusoleku andmise otsust (protokoll nr 21).

Taani ja Iirimaa suhtes kohaldatakse kahte liiki erandiklausleid:

• nõusolekuklausel, mis võimaldab neist igaühel üksikjuhtumipõhiselt osaleda konkreetse meetme vastuvõtmise menetluses või juba vastuvõetud meetme rakendamisel. Kõnealune meede on nende suhtes siduv samuti nagu teiste liikmesriikide suhtes;
• loobumisklausel, mis võimaldab neil mis tahes ajal konkreetset meedet mitte kohaldada.

TAUST

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on sätestatud ELi eesmärgid. Selle artikli kohaselt pakub EL oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat sisepiirideta ala. Sellel alal on tagatud inimeste vaba liikumine ning asjakohaseid meetmeid rakendatakse seoses välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 3 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 2) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 17)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – V jaotis – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – 1. peatükk – Üldsätted – Artikkel 67 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 61 ja endine ELi lepingu artikkel 29) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 73)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Protokoll (nr 21) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes (ELT C 202, 7.6.2016, lk 295–297)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Protokoll (nr 22) Taani seisukoha kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 298–302)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1–131)

Määruse (EL) 2019/1896 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138–183)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – VI jaotis – Lõppsätted – Artikkel 47 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 41)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – V jaotis – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – 4. peatükk – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Artikkel 83 (endine ELi lepingu artikkel 31) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 80–81)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60–95)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta (ELT L 343, 23.12.2011, lk 1–9)

Viimati muudetud: 15.01.2024