Euroopa demokraatia tugevdamine

SISSEJUHATUS

Lissaboni leping asetab kodaniku uuesti Euroopa projekti keskmesse ning püüab tugevdada kodanike huvi Euroopa Liidu (EL) institutsioonide ja saavutuste vastu, mis tunduvad neile oma igapäevaste muredega võrreldes sageli liiga kauged. Üks Lissaboni lepingu eesmärke on niisiis edendada Euroopa demokraatiat, mis pakub kodanikele võimalust osaleda ELi tegevuses ja arengus.

Selline eesmärk nõuab Euroopa kodakondsuse paremat tunnustamist ELi aluslepingutes. Samuti püütakse Lissaboni lepinguga lihtsustada ja selgitada liidu toimimist, et see kodanikele arusaadavamaks ja seega kättesaadavamaks muuta. Lissaboni leping tugevdab ka kodanike esindatust ja toetab nende osalemist Euroopa otsustusprotsessides. Kodanikualgatuse loomine on üks põhilisi uuendusi.

KODANIK EUROOPA ESINDUSDEMOKRAATIA KESKMES

Lissaboni lepingusse lisati uus artikkel, milles tunnustatakse täiel määral Euroopa kodakondsuse poliitilist mõõdet. ELi lepingu artiklis 10 täpsustatakse, et kodanikke esindab vahetult Euroopa Parlament ning et selline esindusdemokraatia on üks ELi alustalasid. Selline tunnustamine ei anna kodanikele uusi õigusi, kuid sellel on tugev sümboolne väärtus.

Artiklis 10 sätestatakse lisaks lähimuspõhimõte, mis tähendab, et otsused tuleb võtta vastu kodanikele võimalikult lähedal, hõlmates võimalikult tõhusalt riiklikke ja kohalikke asutusi, et ELi kodanikele lähemale tuua.

Arvestades 2014. aasta valimisi, esimesi pärast Lissaboni lepingu jõustumist, kavatseb komisjon suurendada kodanike huvi Euroopa valimiste vastu. 2013. aasta märtsi lõpus avaldatud soovituses (2013/142/EL) ja teatises (COM/2013/0126 final) kutsus komisjon Euroopa ja liikmesriikide poliitilisi parteisid üles teavitama valijaskonda oma seotusest ning avaldama enne valimisi komisjoni presidendi kohale kandideerija, keda nad toetavad.

KODANIKELE PAREMINI KÄTTESAADAV EUROOPA LIIT

EL on sageli loobunud keerulise struktuuri ja ülesehitusega hoone kuvandist. Lissaboni lepingus selgitatakse ELi toimimist, et see kodanikele paremini mõistetavaks teha. Seadusandlike menetluste paljusus jätab nüüdsest ruumi seadusandlikule tavamenetlusele (mida varem nimetati kaasotsustamismenetluseks) ja seadusandlikele erimenetlustele, mida rakendatakse olenevalt olukorrast. Samuti on selge ja täpse pädevuste jaotuse kasuks ELis jäetud välja endine sambastruktuur.

Lissaboni lepinguga parandatakse ka tegevuse läbipaistvust ELis, laiendatakse nõukogule arutelude avalikkuse põhimõte, mida Euroopa Parlamendis juba kohaldatakse, ning tänu sellele paraneb kodanike teavitamine seadusandlike arutelude sisust.

TUGEVDATUD ESINDATUS INSTITUTSIOONILISEL TASANDIL

Lissaboni lepinguga tugevdatakse märkimisväärselt Euroopa Parlamendi volitusi (vt dokument Euroopa Parlament). Olulisemate muudatuste hulka kuuluvad:

• seadusandliku pädevuse tugevdamine: seadusandlikku tavamenetlust, milles parlamendil on nõukoguga sama pädevus, on laiendatud uutele poliitikavaldkondadele;
• suurem roll rahvusvahelisel tasandil: parlament peab kiitma heaks rahvusvahelised lepingud valdkondades, mis on hõlmatud seadusandliku tavamenetlusega;
• eelarvepädevuse tugevdamine: nüüdsest on parlament ELi aastaeelarve vastuvõtmise menetluses nõukoguga võrdsel alusel.

Samuti püütakse Lissaboni lepinguga suurendada riikide parlamentide rolli (vt jaotis Riikide parlamendid), mis peavad nüüdsest tagama subsidiaarsuse põhimõtte nõuetekohase kohaldamise. Nii saavad nad sekkuda seadusandlikku tavamenetlusse ja neil on õigus pöörduda Euroopa Kohtu poole.

KODANIKE AKTIIVSEM OSALEMINE OTSUSTAMISPROTSESSIS

Lissaboni lepinguga tunnustatakse esimest korda Euroopa kodanikuühiskonna olemasolu, millega ELi institutsioonid peavad korrapäraselt avatud ja läbipaistvat dialoogi (artikkel 11, lõiked 1 ja 2).

Ennekõike aga kehtestatakse sellega kodanikualgatuse õigus (artikli 11 lõige 3), tänu millele võivad Euroopa kodanikud paluda komisjonil esitada ettepaneku teemal, mille kohta on nende arvates vaja liidu õigusakti. See säte peegeldab ELi tahet kaasata oma kodanikke vahetult otsuste vastuvõtmisesse neid puudutavates küsimustes.

Sellise õiguse suhtes kehtivad mitmed tingimused:

• Algatus peab saama vähemalt miljon allkirja, mis on antud vähemalt veerandis kõigist liikmesriikidest.
• Enne kodanikualgatuse ettepanekule toetusavalduste kogumist peavad korraldajad selle registreerima komisjonis, kes kontrollib, et toetusavaldus ei jääks väljapoole komisjoni haldusala ja et see ei oleks vastuolus liidu väärtustega.
• Toetusavalduste kogumiseks paberil või elektroonilise süsteemi kaudu on aega 12 kuud alates ettepaneku registreerimise kuupäevast.

Euroopa Komisjonile jääb vabadus Euroopa kodanike algatust järgida või järgimata jätta. Kui selle algatuse tulemusel koostatakse seadusandlik ettepanek, võtavad õigusakti seejärel vastu nõukogu ja Euroopa Parlament vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele või seadusandlikule erimenetlusele.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 211/2011, 16. veebruar 2011, kodanikualgatuse kohta [Euroopa Liidu Teataja L 65, 11.3.2011]. Muudetud delegeeritud määrusega (EL) nr 268/2012 [Euroopa Liidu Teataja L 89, 27.3.2012], määrusega (EL) nr 517/2013 [Euroopa Liidu Teataja L 158, 10.6.2013] ja delegeeritud määrusega (EL) nr 887/2013 [Euroopa Liidu Teataja L 247, 18.9.2013].

2013/142/EL: komisjoni soovitus, 12. märts 2013, Euroopa Parlamendi valimiste demokraatlikuma ja tõhusama läbiviimise kohta [Euroopa Liidu Teataja L 79, 21.3.2013].

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ettevalmistused 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks: valimiste veelgi demokraatlikum ja tõhusam korraldus (COM(2013)0126 final) [Euroopa Liidu teatajas avaldamata].

Viimati muudetud: 05.02.2014