ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 144
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
62. aastakäik
3. juuni 2019
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 144 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/897,
12. märts 2019,
millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 748/2012 seoses riskipõhise nõuetele vastavuse kontrolli lisamisega I lisasse ja keskkonnakaitsenõuete rakendamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 77 peab Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) liikmesriikide nimel täitma projekteerimis-, tootmis- või registreerimisriigi funktsioone ja ülesandeid, mis on seotud projekti sertifitseerimisega. Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 77 lõike 1 punktile a ja koostoimes kõnealuse määruse artikli 62 lõike 2 punktiga a peab amet võtma vastu ja hindama talle esitatud taotlusi ning andma välja asjakohaseid sertifikaate. Selleks peab amet määrama kindlaks ja tegema taotlejale teatavaks sertifitseerimisaluse, kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded ja käitussobivuse andmete sertifitseerimise aluse. |
|
(2) |
Komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (2) kohaselt peab taotleja saama ameti poolt välja antud sertifikaadi pärast seda, kui on tõendatud, et sertifitseeritav toode vastab kohaldatavale sertifitseerimisalusele, sealhulgas lennukõlblikkusega seotud kohaldatavatele sertifitseerimistingimustele ja keskkonnakaitsenõuetele. Selliste sertifikaatide taotlejad peavad tõendama, et nad vastavad täielikult kõikidele kehtestatud sertifitseerimisaluse aspektidele. Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 83 peab amet kas ise või liikmesriikide lennuametite või kvalifitseeritud üksuste kaudu korraldama tema sertifitseerimisülesannete täitmisega seotud uurimisi. Amet hindab taotlusi, kuid ta ei pea kõikidel juhtudel korraldama määruse (EL) 2018/1139 artikli 83 kohast põhjalikku uurimist. Seepärast tuleks selleks, et vähendada valikuliste uurimistega seotud ohutusriske ning parandada sertifitseerimismenetluse tõhusust, läbipaistvust ja prognoositavust, ette näha teatavad valikukriteeriumid, mille abil saaks kindlaks määrata, millistes valdkondades ja kui põhjalikult amet peaks nõuetele vastavuse tõendamist kontrollima. Need kriteeriumid peaksid tuginema rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“ 19. lisas sätestatud ohutusjärelevalve- ja ohutusjuhtimispõhimõtetele. |
|
(3) |
Lisaks on määrusega (EL) nr 748/2012 ette nähtud, et projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanikud peavad tegema ameti asemel teatavad sertifitseerimisotsused vastavalt nende sertifikaadi väljaandmise tingimustele ja kvaliteedi tagamise süsteemi asjakohastele menetlustele. Olemasolevate õigustega seoses saadud kogemuste põhjal ja halduskoormuse vähendamiseks, kuid samas lennundusohutusega seotud riske ja keskkonnakaitsenõudeid arvesse võttes peaks projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanikel olema õigus kinnitada tüübisertifikaatides tehtavaid teatavaid olulisi muudatusi ja anda välja teatavaid täiendavaid tüübisertifikaate. Selleks et piirata lennuohutusega seotud riske ja võttes arvesse keskkonnakaitsenõudeid, peaksid need uued õigused olema seotud üksnes mõõdukalt uuenduslike oluliste muudatuste kinnitamisega ja need tuleks anda üksnes nendele sertifikaadiomanikele, kes saavad kõnealuseid uusi õigusi nõuetekohaselt rakendada. Viimati mainitu tõendamiseks tuleks näidata, et varasemate sarnaste oluliste muudatuste puhul on saavutatud ametiga koostööd tehes rahuldavaid tulemusi. |
|
(4) |
Selguse huvides tuleks määruse (EL) nr 748/2012 I lisa muuta nii, et selle jaos A sätestatakse nõuded, mida kohaldatakse üksnes kõnealuse lisa kohaselt välja antud või välja antavate sertifikaatide taotlejate või selliste sertifikaatide omanike suhtes, ning kõnealuse lisa jaos B sätestatakse nõuded, mida kohaldatakse üksnes pädevate asutuste, kaasa arvatud ameti suhtes. |
|
(5) |
Lennuettevõtjad peavad pärast hooldust tegema kontroll-lende, et tagada teatavate õhusõidukisüsteemide nõuetekohane toimimine, mida ei saa maa peal kontrollida. Nende lendude ajal varem toimunud lennuõnnetused või tõsised intsidendid viitavad sellele, et teatavaid tehnilisi kontroll-lende ei tohiks teha lennukõlblikkussertifikaadi (või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi) alusel, vaid nende jaoks oleks vaja lennuluba. Seepärast tuleks nende lendude loetellu, mille jaoks on vaja lennuluba, lisada õhusõidukiga lendamine vigade tuvastamiseks või ühe või mitme süsteemi, osa või seadme toimimise kontrollimiseks pärast hooldust. |
|
(6) |
Tuleks kõrvaldada teatavad ebakõlad määruse (EL) nr 748/2012 ja määruse (EL) 2018/1139 vahel seoses tüübisertifitseerimisaluse sisu ja teavitamismenetlusega. |
|
(7) |
Määruse (EL) 2018/1139 artikli 9 lõikes 2 on nõutud, et õhusõidukite ning nende mootorite, propellerite, osade ja teisaldatava varustuse heitkogused ning müra peavad vastama keskkonnakaitsenõuetele, mis sisalduvad Chicago konventsiooni I köite 12. muudatuses, II köite 9. muudatuses ja 16. lisa III köite esmaväljaandes, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018. |
|
(8) |
Seepärast tuleks määruse (EL) nr 748/2012 I lisa kohandada nii, et see kajastaks Chicago konventsiooni 16. lisas sisalduvaid keskkonnakaitsenõudeid. Kuna Chicago konventsiooni 16. lisa sätetega on ette nähtud, et teatavad mootorid või õhusõidukid võib vabastada keskkonnakaitsenõuete täitmisest, tuleks ka määruses (EL) nr 748/2012 sätestada võimalus, et tootjaorganisatsioonid taotlevad oma pädevalt asutuselt erandeid keskkonnakaitsenõuete täitmisest. |
|
(9) |
Lisaks sellele tuleks selguse huvides muuta teatavaid määruse (EL) nr 748/2012 sätteid, et kõrvaldada standardite, soovituslike tavade ja nendega seotud suuniste kohaldamisega seotud tehnilised probleemid, mis võivad tekkida õhusõidukite ja mootorite sertifitseerimise käigus. |
|
(10) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 748/2012 vastavalt muuta. |
|
(11) |
Kõikidele asjaosalistele on vaja anda piisavalt aega, et kohaneda käesoleva määrusega ettenähtud meetmete põhjal loodud uue õigusraamistikuga. |
|
(12) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamustel 07/2016, (3) 01/2017 (4) ja 09/2017, (5) mis esitati kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikega 1, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
|
1. |
Artikli 1 lõikele 2 lisatakse punkt k: „k) „käitussobivuse andmed“– andmed, mis on õhusõiduki tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi osa ning mis sisaldavad kõike järgnevat:
|
|
2. |
Artiklile 9 lisatakse lõige 4: „4. Erandina lõikest 1 võib tootjaorganisatsioon esitada pädevale asutusele taotluse erandi tegemiseks määruse (EL) 2018/1139 (*1) artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus osutatud keskkonnakaitsenõuetest. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).“" |
|
3. |
Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates [Väljaannete talitus – palun lisada kuupäev: üheksa kuud pärast jõustumist], välja arvatud artikli 1 lõige 2 ja lisa punktid 11, 13–14, 23–26, 28, 30, punkti 40 alapunkt 21.B.85 ning punkt 43, mida kohaldatakse alates [Väljaannete talitus – palun lisada jõustumise kuupäev].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(2) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).
(3) Arvamus nr 07/2016 osalemismääraga seotud nõuete osale 21 lisamise kohta.
(4) Arvamus nr 01/2017 tehniliste kontroll-lendude kohta.
(5) Arvamus nr 09/2017 CAEP/10 kliimamuutust, heitkoguseid ja müra käsitlevate muudatuste rakendamise kohta.
LISA
Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Sisukord asendatakse järgmisega: „Sisukord 21.1. Üldosa JAGU A — TEHNILISED NÕUDED ALAJAGU A — ÜLDSÄTTED
ALAJAGU B — TÜÜBISERTIFIKAADID JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAADID
(ALAJAGU C — EI KOHALDATA) ALAJAGU D — MUUDATUSED TÜÜBISERTIFIKAATIDES JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAATIDES
ALAJAGU E — TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID
ALAJAGU F — TOOTMINE TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI PUUDUMISE KORRAL
ALAJAGU G — TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT
ALAJAGU H — LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID
ALAJAGU I — MÜRASERTIFIKAADID
ALAJAGU J — PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT
ALAJAGU K — OSAD JA SEADMED
(ALAJAGU L — EI KOHALDATA) ALAJAGU M — REMONDITÖÖD
(ALAJAGU N — EI KOHALDATA) ALAJAGU O — EUROOPA TEHNILISTELE NORMATIIVIDELE VASTAVAD LOAD
ALAJAGU P — LENNULUBA
ALAJAGU Q — TOODETE, OSADE JA SEADMETE IDENTIFITSEERIMINE
JAGU B — MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE ALAJAGU A — ÜLDSÄTTED
ALAJAGU B — TÜÜBISERTIFIKAADID JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAADID
(ALAJAGU C — EI KOHALDATA) ALAJAGU D — MUUDATUSED TÜÜBISERTIFIKAATIDES JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAATIDES
ALAJAGU E — TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID
ALAJAGU F — TOOTMINE TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI PUUDUMISE KORRAL
ALAJAGU G — TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT
ALAJAGU H — LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID
ALAJAGU I — MÜRASERTIFIKAADID
ALAJAGU J — PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT ALAJAGU K — OSAD JA SEADMED (ALAJAGU L — EI KOHALDATA) ALAJAGU M — REMONDITÖÖD
(ALAJAGU N — EI KOHALDATA) ALAJAGU O — EUROOPA TEHNILISTELE NORMATIIVIDELE VASTAVAD LOAD
ALAJAGU P — LENNULUBA
ALAJAGU Q — TOODETE, OSADE JA SEADMETE IDENTIFITSEERIMINE Liited
|
|
2) |
Punkti 21.A.14 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Punkti 21.A.15 muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
Punkt 21.A.16A jäetakse välja. |
|
5) |
Punkt 21.A.16B jäetakse välja. |
|
6) |
Punkt 21.A.17A jäetakse välja. |
|
7) |
Punkt 21.A.17B jäetakse välja. |
|
8) |
Punkt 21.A.18 jäetakse välja. |
|
9) |
Punktid 21.A.20 ja 21.A.21 asendatakse järgmisega: „21.A.20 Vastavus tüübisertifitseerimisalusele, käitussobivuse andmete sertifitseerimise alusele ja keskkonnakaitsenõuetele
21.A.21 Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi väljaandmise nõuded
|
|
10) |
Punkt 21.A.23 jäetakse välja. |
|
11) |
Punkti 21.A.31 alapunkti a alapunkt 4 asendatakse järgmisega:
|
|
12) |
Punkt 21.A.33 asendatakse järgmisega: „21.A.33 Ülevaatused ja katsed
|
|
13) |
Punkt 21.A.41 asendatakse järgmisega: „21.A.41 Tüübisertifikaat Nii tüübisertifikaat kui ka piiratud tüübisertifikaat hõlmavad tüübiprojekti, kasutuspiiranguid, tüübisertifikaadi lennukõlblikkust ja heidet käsitlevat andmelehte, kohaldatavat tüübisertifitseerimisalust ja keskkonnakaitsenõudeid, millele vastavust amet jäädvustab, ning muid kohaldatavates sertifitseerimistingimustes ja keskkonnakaitsenõuetes tootele ettenähtud tingimusi või piiranguid. Nii õhusõiduki tüübisertifikaat kui ka piiratud tüübisertifikaat sisaldavad lisaks kohaldatavale käitussobivuse andmete sertifitseerimise alusele ka käitussobivuse andmeid ja müra käsitlevat andmelehte. Õhusõiduki tüübisertifitseerimise ja piiratud tüübisertifitseerimise andmeleht sisaldavad andmeid CO2 heidet käsitlevate nõuete täitmise kohta ning mootori tüübisertifitseerimise andmeleht sisaldab andmeid heitenõuete täitmise kohta.“ |
|
14) |
Punkt 21.A.91 asendatakse järgmisega: „21.A.91 Tüübisertifikaadi muudatuste liigitus Tüübisertifikaadis tehtavad muudatused liigitatakse väheolulisteks ja olulisteks. Väheolulisel muudatusel ei ole märkimisväärset mõju toote massile, tasakaalule, konstruktsiooni tugevusele, töökindlusele, kasutusomadustele, käitussobivuse andmetele ega muudele näitajatele, mis mõjutavad toote lennukõlblikkust või keskkonda mõjutavaid omadusi. Ilma et see piiraks punkti 21.A.19 kohaldamist, loetakse käesolevas alajaos kõik muud muudatused olulisteks muudatusteks. Olulised muudatused kinnitatakse vastavalt punktile 21.A.95, väheolulised muudatused vastavalt punktile 21.A.97 ning kõik muudatused märgistatakse asjakohaselt.“ |
|
15) |
Punkt 21.A.93 asendatakse järgmisega: „21.A.93 Taotlemine
|
|
16) |
Punktid 21.A.95, 21.A.97 and 21.A.101 asendatakse järgmisega: „21.A.95 Väheolulise muudatuse kinnitamise nõuded
21.A.97 Olulise muudatuse kinnitamise nõuded
21.A.101 Tüübisertifitseerimisalus, käitussobivuse andmete sertifitseerimise alus ja keskkonnakaitsenõuded tüübisertifikaadis tehtava olulise muudatuse puhul
|
|
17) |
Punkt 21.A.103 jäetakse välja. |
|
18) |
Punktid 21.A.111 ja 21.A.112A asendatakse järgmisega: „21.A.111 Kohaldamisala Käesoleva alajaoga kehtestatakse tüübisertifikaadis täiendava tüübisertifitseerimismenetluse alusel tehtavate oluliste muudatuste kinnitamise menetlus ning tüübisertifikaadi taotlejate ja omanike õigused ja kohustused. Käesolevas alajaos esitatud viited tüübisertifikaatidele hõlmavad tüübisertifikaate ja piiratud tüübisertifikaate. 21.A.112A Kõlblikkuskriteeriumid Käesolevas alajaos sätestatud tingimustel võib täiendavat tüübisertifikaati taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes on tõendanud või tõendab oma pädevust kooskõlas punktiga 21.A.112B.“ |
|
19) |
Punkti 21.A.112B muudetakse järgmiselt:
|
|
20) |
Punkti 21.A.113 muudetakse järgmiselt:
|
|
21) |
Punkt 21.A.114 jäetakse välja. |
|
22) |
Punkt 21.A.115 asendatakse järgmisega: „21.A.115 Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmisega tehtavate oluliste muudatuste kinnitamise nõuded
|
|
23) |
Punkti 21.A.130 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
|
24) |
Punkti 21.A.145 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:
|
|
25) |
Punkti 21.A.147 alapunkt a asendatakse järgmisega:
|
|
26) |
Punkti 21.A.174 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
|
27) |
Punkt 21.A.231 asendatakse järgmisega: „21.A.231 Kohaldamisala Käesoleva alajaoga kehtestatakse projekteerimisorganisatsioonide sertifitseerimise menetlus ning sellise sertifikaadi taotlejate ja omanike õigusi ja kohustusi reguleerivad eeskirjad. Käesolevas alajaos esitatud viited tüübisertifikaatidele hõlmavad tüübisertifikaate ja piiratud tüübisertifikaate.“ |
|
28) |
Punkt 21.A.251 asendatakse järgmisega: „21.A.251 Sertifikaadi tingimused Sertifikaadi tingimustes määratakse kindlaks projekteerimistööde liik, nende toodete, osade ja seadmete kategooriad, mille jaoks projekteerimisorganisatsioonil on projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat, ning ülesanded, mille täitmiseks seoses lennukõlblikkuse, käitussobivuse ning keskkonnanäitajatega on organisatsioonil sertifikaat. Kui projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat hõlmab abijõuseadme (APU) tüübisertifikaati või ETSO luba (luba Euroopa tehnilistele normatiividele vastavuse kohta), sisaldavad sertifikaadi tingimused lisaks toodete või abijõuseadmete loetelu. Need tingimused antakse välja projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi osana.“ |
|
29) |
Punkti 21.A.258 muudetakse järgmiselt:
|
|
30) |
Punkt 21.A.263 asendatakse järgmisega: „21.A.263 Õigused
|
|
31) |
Punkt 21.A.265 asendatakse järgmisega: „21.A.265 Omaniku kohustused Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanik teeb ameti poolt sertifikaadi tingimustes kindlaks määratud piires järgmist:
|
|
32) |
Punkti 21.A.431A muudetakse järgmiselt:
|
|
33) |
Punkti 21.A.432B muudetakse järgmiselt:
|
|
34) |
Lisatakse punkt 21.A.432C: „21.A.432C Remondiprojekti kinnituse taotlemine
|
|
35) |
Punktid 21.A.433 ja 21.A.435 asendatakse järgmisega: „21.A.433 Remondiprojekti kinnitamise nõuded
21.A.435 Remondiprojektide liigitus ja kinnitamine
|
|
36) |
Punkt 21.A.437 jäetakse välja. |
|
37) |
Punktid 21.A.604, 21.A.605 ja 21.A.606 asendatakse järgmisega: „21.A.604 Abijõuseadme (APU) ETSO luba Abijõuseadme (APU) ETSO loa suhtes kohaldatakse järgmist:
21.A.605 Andmenõuded
21.A.606 ETSO loa väljaandmise nõuded ETSO loa saamiseks peab taotleja tegema järgmist:
|
|
38) |
Punktile 21.A.701 lisatakse alapunkt 16:
|
|
39) |
Punkti 21.B.5 alapunkt a asendatakse järgmisega:
|
|
40) |
Jao B alajagu B asendatakse järgmisega: „ALAJAGU B — TÜÜBISERTIFIKAADID JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAADID 21.B.70 Sertifitseerimistingimused Amet annab kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikega 3 välja sertifitseerimistingimused ja muud üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, sealhulgas lennukõlblikkuse, käitussobivuse andmete ja keskkonnakaitsega seotud sertifitseerimistingimused, mida pädevad asutused, organisatsioonid ja töötajad võivad kasutada, et tõendada toodete, osade ja seadmete vastavust kõnealuse määruse II, IV ja V lisas sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele ning kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 2 ja III lisas sätestatud keskkonnakaitsenõuetele. Need tingimused peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja konkreetsed, et selgitada taotlejatele, missugustel tingimustel sertifikaadid välja antakse, neid muudetakse või täiendatakse. 21.B.75 Eritingimused
21.B.80 Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi tüübisertifitseerimisalus Amet määrab tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi jaoks kindlaks ja teeb taotlejale teatavaks tüübisertifitseerimisaluse. Tüübisertifitseerimisalus koosneb järgmisest:
21.B.82 Õhusõiduki tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi käitussobivuse andmete sertifitseerimise alus Amet määrab tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi jaoks kindlaks ja teeb taotlejale teatavaks käitussobivuse andmete sertifitseerimise aluse. Käitussobivuse andmete sertifitseerimise alus koosneb järgmisest:
21.B.85 Kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded ja sertifitseerimistingimused tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi väljaandmiseks
21.B.100 Osalemismäär
21.B.103 Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi väljaandmine
|
|
41) |
Jao B alajagu D asendatakse järgmisega: „21.B.105 Tüübisertifitseerimisalus, keskkonnakaitsenõuded ja käitussobivuse andmete sertifitseerimise alus tüübisertifikaadis tehtava olulise muudatuse puhul Amet määrab kindlaks kohaldatava tüübisertifitseerimisaluse ja keskkonnakaitsenõuded ning käitussobivuse andmeid mõjutava muudatuse puhul käitussobivuse andmete sertifitseerimise aluse, mis on kehtestatud vastavalt punktile 21.A.101 ning teeb need tüübisertifikaadis tehtava olulise muudatuse puhul taotlejale teatavaks. 21.B.107 Tüübisertifikaadi muutmise kinnituse väljaandmine
|
|
42) |
Jao B alajagu E asendatakse järgmisega: „Käesolevas alajaos esitatud viited tüübisertifikaatidele hõlmavad tüübisertifikaate ja piiratud tüübisertifikaate. 21.B.109 Tüübisertifitseerimisalus, keskkonnakaitsenõuded ja käitussobivuse andmete sertifitseerimisalus täiendava tüübisertifikaadi taotlemiseks Amet määrab kindlaks ja teeb täiendava tüübisertifikaadi taotlejale teatavaks kohaldatava tüübisertifitseerimisaluse ja keskkonnakaitsenõuded ning käitussobivuse andmeid mõjutava muudatuse puhul käitussobivuse andmete sertifitseerimise aluse, mis on kehtestatud vastavalt punktile 21.A.101. 21.B.111 Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmine
|
|
43) |
Punkt 21.B.326 asendatakse järgmisega: „21.B.326 Lennukõlblikkussertifikaat Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab lennukõlblikkussertifikaadi välja:
|
|
44) |
Jao B alajagu M asendatakse järgmisega: „21.B.450 Tüübisertifitseerimisalus ja keskkonnakaitsenõuded remondiprojekti kinnitamise puhul Amet määrab kindlaks ja teeb remondiprojekti kinnituse taotlejale teatavaks kõik muudatused, mida kavatsetakse teha tüübisertifikaadile, täiendavale tüübisertifikaadile või abijõuseadme (APU) ETSO loale (vastavalt vajadusele) lisatud tüübisertifitseerimisaluses ja mida amet peab vajalikuks, et säilitada varem kehtestatud ohutustasemega samaväärne ohutustase. 21.B.453 Remondiprojekti kinnituse väljaandmine
|
|
45) |
Jao B alajagu O asendatakse järgmisega: „21.B.480 ETSO loa väljaandmine Amet annab ETSO loa välja juhul, kui
|
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/29 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/898,
29. mai 2019,
milles käsitletakse loa andmist eugenooli preparaadi kasutamiseks broilerite söödalisandina (loa hoidja Lidervet SL)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus eugenooli lubamiseks. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(3) |
Kõnealune taotlus käsitleb eugenooli preparaadi lubamist broilerite söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 21. oktoobri 2015. aasta (2) ja 4. juuli 2017. aasta (3) arvamuses järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda eugenool kahjulikku mõju ei loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et söödalisand soodustab tõhusalt broilerite kasvu. Toiduohutusameti arvates ei olnud vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Ühtlasi kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(5) |
Eugenooli preparaadi hindamisel tõdeti, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba eugenooli kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“ ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised söödalisandid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. mai 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal 2015; 13(11): 4273.
(3) EFSA Journal 2017; 15(7): 4931.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||||||
|
mg söödalisandit 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
|||||||||||||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (zootehniliste näitajate parandamine) |
|||||||||||||||||||||||||
|
4d18 |
Lidervet SL |
Eugenooli preparaat |
Söödalisandi koostis Preparaat koosneb järgmisest:
Graanulitena Toimeaine kirjeldus Eugenool (2-metoksü-4-(2-propenüül)fenool, 4-allüül-2-metoksüfenool, 4-allüülguajakool) (99,5 %); CASi nr 97–53-0 C10H12O2 Analüüsimeetod (1) Eugenooli sisalduse määramine söödalisandis ja vees:
|
Broilerkanad |
— |
100 |
100 |
|
23. juuni 2029 |
||||||||||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/32 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/899,
29. mai 2019,
milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 loa pikendamist nuumlammaste, lüpsikitsede, lüpsilammaste, lüpsipühvlite, hobuste ja nuumsigade söödalisandina ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1447/2006, (EÜ) nr 188/2007, (EÜ) nr 232/2009, (EÜ) nr 186/2007 ja (EÜ) nr 209/2008 (loa hoidja S.I. Lesaffre)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise ja kehtivuse pikendamise alused ja kord. |
|
(2) |
Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc 47 on söödalisandina saanud loa kümneks aastaks nuumlammaste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1447/2006, (2) hobuste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2007, (3) lüpsikitsede ja lüpsilammaste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 188/2007, (4) nuumsigade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 209/2008 (5) ja lüpsipühvlite puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 232/2009 (6). |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 14 kohaselt esitas kõnealuste lubade hoidja taotlused, mis käsitlevad Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 (endine NCYC Sc 47) söödalisandina kasutamise loa pikendamist nuumlammaste, lüpsikitsede, lüpsilammaste, lüpsipühvlite, nuumsigade ja hobuste puhul ning kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. Kõnealustele taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 14 lõikes 2 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis 13. juuni 2018. aasta arvamuses (7) järeldusele, et taotleja esitatud andmetest nähtub, et söödalisand vastab loa andmise tingimustele. |
|
(5) |
Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks pikendada kõnealuse söödalisandi loa kehtivust vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele. |
|
(6) |
Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 söödalisandina kasutamise loa kehtivuse pikendamise tõttu käesoleva määruse lisas sätestatud tingimustel tuleks määrused (EÜ) nr 1447/2006, (EÜ) nr 186/2007, (EÜ) nr 188/2007, (EÜ) nr 209/2008 ja (EÜ) nr 232/2009 kehtetuks tunnistada. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Luba, mis on antud lisas nimetatud söödalisandile, mis kuulub kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“, kui seda kasutatakse nuumlammaste, lüpsikitsede, lüpsilammaste, lüpsipühvlite ja nuumsigade puhul, ning funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, kui seda kasutatakse hobuste puhul, pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Preparaati Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc47 võib söödalisandina käesoleva määruse lisas ning määrustes (EÜ) nr 1447/2006, (EÜ) nr 186/2007, (EÜ) nr 188/2007, (EÜ) nr 209/2008 ja (EÜ) nr 232/2009 sätestatud tingimustel, ning eelseguna ja seda sisaldava segasöödana kõnealuste määruste kohaselt märgistatuna jätkuvalt turule lasta enne käesoleva määruse jõustumist, kuni olemasolevad varud on ammendatud.
Artikkel 3
Määrused (EÜ) nr 1447/2006, (EÜ) nr 186/2007, (EÜ) nr 188/2007, (EÜ) nr 209/2008 ja (EÜ) nr 232/2009 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. mai 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) Komisjoni 29. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1447/2006 Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 271, 30.9.2006, lk 28).
(3) Komisjoni 21. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 186/2007 Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 63, 1.3.2007, lk 6).
(4) Komisjoni 23. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 188/2007 Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 57, 24.2.2007, lk 3).
(5) Komisjoni 6. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 209/2008 Saccharomyces cerevisiae (Biosaf SC 47) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina (ELT L 63, 7.3.2008, lk 3).
(6) Komisjoni 19. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 232/2009, milles käsitletakse söödalisandi Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc47 uue kasutusviisi lubamist piimapühvlite söödas (loa omanik Société Industrielle Lesaffre) (ELT L 74, 20.3.2009, lk 14).
(7) EFSA Journal 2018;16(7):5339.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja nimi |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||
|
CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % |
|||||||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained |
|||||||||||||||||||
|
4b1702 |
S.I. Lesaffre |
Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 |
Söödalisandi koostis: Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaat, milles toimeaine miinimumkontsentratsioon on 5 × 109 CFU/g. Tahkel kujul Toimeaine kirjeldus Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 eluvõimelised kuivatatud rakud Analüüsimeetod (1) Loendamine: süviskülvimeetod, kasutades klooramfenikool-dekstroos-pärmiekstrakti agarit (EN 15789:2009) Tuvastamine: polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetod (CEN/TS 15790: 2008). |
Nuumlambad |
— |
1,4 × 109 |
— |
|
23. juuni 2029 |
||||||||||
|
Lüpsikitsed ja lüpsilambad |
7 × 108 |
||||||||||||||||||
|
Nuumsead |
1,25 × 109 |
||||||||||||||||||
|
Lüpsipühvlid |
5 × 108 |
||||||||||||||||||
|
|
|
||||||||||||||||||
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja nimi |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||
|
CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % |
|||||||||||||||||
|
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained |
|||||||||||||||||
|
4b1702 |
S.I. Lesaffre |
Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 |
Söödalisandi koostis: Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaat, milles toimeaine miinimumkontsentratsioon on 5 × 109 CFU/g. Tahkel kujul Toimeaine kirjeldus Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 eluvõimelised kuivatatud rakud Analüüsimeetod (2) Loendamine: süviskülvimeetod, kasutades klooramfenikool-dekstroos-pärmiekstrakti agarit (EN 15789:2009) Tuvastamine: polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetod (CEN/TS 15790:2008). |
Hobused |
— |
8 × 108 |
— |
|
23. juuni 2029 |
||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Liidu söödalisandite referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Liidu söödalisandite referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/36 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/900,
29. mai 2019,
milles käsitletakse loa andmist 8-merkapto-p-mentaan-3-ooni ja p-ment-1-een-8-tiooli kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine. |
|
(2) |
Direktiivi 70/524/EMÜ alusel on antud tähtajatu luba 8-merkapto-p-mentaan-3-ooni ja p-ment-1-een-8-tiooli kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need ained olemasoleva tootena seejärel söödalisandite registrisse. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlus 8-merkapto-p-mentaan-3-ooni ja p-ment-1-een-8-tiooli uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Taotleja taotles kõnealuste söödalisandite liigitamist söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 27. novembri 2018. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda 8-merkapto-p-mentaan-3-oon ja p-ment-1-een-8-tiool söödas kasutamisel kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijaohutusele ega keskkonnale. Samuti jõudis amet järeldusele, et mõlemad ained ärritavad hingamisteid ja et ei saa teha järeldusi nende võimaliku nahka sensibiliseeriva toime kohta. Seepärast leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, et hoida ära kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Amet jõudis ka järeldusele, et kuna kõnealust kahte ainet kasutatakse toidus ja nende toime söödas on sama kui toidus, ei ole vaja nende tõhusust söödas täiendavalt tõendada. |
|
(5) |
Parema kontrolli võimaldamiseks tuleks sätestada teatavad piirangud ja tingimused. Söödalisandi etiketil tuleks esitada 8-merkapto-p-mentaan-3-ooni ja p-ment-1-een-8-tiooli soovitatav sisaldus. Sellise sisalduse ületamise korral tuleks esitada eelsegu, segasööda ja söödamaterjali etiketil teatav teave. |
|
(6) |
Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduvate kõnealuste söödalisandite analüüsimise meetodi kohta. |
|
(7) |
Kõnealuste ainete hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba nende ainete kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele. |
|
(8) |
Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust kõnealuste ainete lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Loa andmine
Lisas kirjeldatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „organoleptilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „lõhna- ja maitseained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Üleminekumeetmed
1. Lisas kirjeldatud aineid ja neid aineid sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. detsembrit 2019 kooskõlas enne 23. juunit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.
2. Lisas kirjeldatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. juunit 2020 kooskõlas enne 23. juunit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.
3. Lisas kirjeldatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. juunit 2021 kooskõlas enne 23. juunit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. mai 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).
(3) EFSA Journal 2019; 17(1):5530.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||
|
Toimeaine sisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
|||||||||||||||||||
|
Kategooria: organoleptilised lisandid. Funktsionaalrühm: lõhna- ja maitseained |
|||||||||||||||||||
|
2b12038 |
— |
8-merkapto-p-mentaan-3-oon |
Söödalisandi koostis 8-merkapto-p-mentaan-3-oon Toimeaine kirjeldus 8-merkapto-p-mentaan-3-oon Toodetud keemilise sünteesi teel Puhtus: vähemalt 97 % Keemiline valem: C10H18OS CASi number: 38462-22–5 FLAVISe number: 12.038 Analüüsimeetod (1) 8-merkapto-p-mentaan-3-ooni määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus: gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL) |
Kõik loomaliigid |
— |
— |
— |
|
23. juuni 2029 |
||||||||||
|
2b12085 |
— |
p-ment-1-een-8-tiool |
Söödalisandi koostis p-ment-1-een-8-tiool Toimeaine kirjeldus p-ment-1-een-8-tiool Toodetud keemilise sünteesi teel Puhtus: vähemalt 98 % Keemiline valem: C10H18OS CASi number: 71159-90–5 FLAVISe number: 12.085 Analüüsimeetod (1) p-ment-1-een-8-tiooli sisalduse määramine söödalisandis ja sööda lõhna- ja/või maitseainega eelsegus: gaaskromatograafia-massispektromeetria retentsiooniaja järgi häälestamisega (GC-MS-RTL) |
Kõik loomaliigid |
— |
— |
— |
|
23. juuni 2029 |
||||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/41 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/901,
29. mai 2019,
milles käsitletakse loa andmist Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviini, Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola (B2-vitamiini allikad) kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eelkõige selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine. |
|
(2) |
Kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ anti luba Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviini, Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola kui B2-vitamiini allikate tähtajatuks kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need söödalisandid olemasoleva tootena seejärel söödalisandite registrisse. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 on esitatud kaks taotlust Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviini, Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola uuesti hindamiseks kõigi loomaliikide söödalisanditena ning nende liigitamiseks söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“. Ühes taotluses käsitletakse Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviini ning teises taotluses käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ja riboflaviin-5′-fosfaatestri mononaatriumsoola. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(4) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 taotleti ühega kahest taotlusest ka Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ja Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina joogivees kasutamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid joogivees kasutamise kohta. |
|
(5) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 3. detsembri 2015. aasta (3) ja 13. juuni 2018. aasta arvamustes (4) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Așbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviin, Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin ja Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsool kahjulikku toimet loomade tervisele, tarbijaohutusele ega keskkonnale. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviini, Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola sisaldavad söödalisandid ei ärrita nahka ega silmi. Andmete puudumise tõttu ei olnud toiduohutusametil võimalik teha järeldusi naha sensibiliseerimise kohta. Riboflaviin on teadaolevalt fotosensibilisaator, mis võib esile kutsuda naha ja silmade fotoallergilisi reaktsioone. Riboflaviini ja riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola käideldes võivad töötajad kokku puutuda sissehingatava tolmuga; sissehingamisest tuleneva toksilisuse kohta andmed puuduvad, mistõttu ei ole toiduohutusametil võimalik teha järeldust võimaliku riski kohta sissehingamise korral. Seepärast leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Peale selle jõudis toiduohutusamet järeldusele, et Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviin, Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsool on tõhusad B2-vitamiini allikad loomade toitumuslike erivajaduse rahuldamiseks. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruanded söödas ja asjakohasel juhul vees sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta. |
|
(6) |
Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviini, Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused söödas kasutamise lubamiseks ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviini ning Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin-5′-fosfaadi naatriumsoola joogivees kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste lisandite kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil. |
|
(7) |
Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust kõnealuste ainete lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Loa andmine
Lisas nimetatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas esitatud tingimustele.
Artikkel 2
Üleminekumeetmed
1. Lisas nimetatud aineid ja neid sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. juunit 2019 kooskõlas enne 23. juunit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni 23. detsembrini 2019.
2. Lisas nimetatud aineid sisaldavaid segasööta ja söödamaterjale, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. juunit 2020 kooskõlas enne 23. juunit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.
3. Lisas nimetatud aineid sisaldavaid segasööta ja söödamaterjale, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. juunit 2021 kooskõlas enne 23. juunit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. mai 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).
(3) EFSA Journal 2016; 14(1):4349.
(4) EFSA Journal 2018; 16(7):5337.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja nimi |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Maksimumvanus |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud tingimused |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||
|
mg söödalisandit 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
|||||||||||||||||
|
Toitaineliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained. |
|||||||||||||||||
|
3a825i |
— |
Riboflaviin ehk B2-vitamiin |
Söödalisandi koostis Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviin Toimeaine kirjeldus Riboflaviin C17H20N4O6 CASi nr: 83-88-5 Ashbya gossypii (DSM 23096) abil toodetud riboflaviin tahkena Puhtuse kriteeriumid: vähemalt 80 % riboflaviini Analüüsimeetod (1) Riboflaviini määramine söödalisandis: spektrofotomeetria lainepikkusel 444 nm. Riboflaviini määramine eelsegus: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia UV-detektoriga (HPLC-UV) (VDLUFA III kd, 13.9.1). Riboflaviini määramine söödas: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia fluorestsentsdetektoriga (HPLC-FL) (EN 14152). |
Kõik loomaliigid |
— |
— |
— |
|
23. juuni 2029 |
||||||||
|
3a825ii |
— |
Riboflaviin ehk B2-vitamiin |
Söödalisandi koostis Riboflaviin Toimeaine kirjeldus Riboflaviin C17H20N4O6 CASi nr: 83-88-5 Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud riboflaviin tahkena Puhtuse kriteeriumid: min 96 %. Analüüsimeetod (1) Riboflaviini määramine söödalisandis: spektrofotomeetria lainepikkusel 444 nm (Ph. Eur. 6.0, meetod 01(2008:0292). Riboflaviini määramine eelsegus: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia UV-detektoriga (HPLC-UV) (VDLUFA III kd, 13.9.1). Riboflaviini määramine söödas ja vees: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia fluorestsentsdetektoriga (HPLC-FL) (EN 14152). |
Kõik loomaliigid |
— |
— |
— |
|
23. juuni 2029 |
||||||||
|
3a 826 |
|
Riboflaviin-5′-fosfaadi mononaatriumsool ehk B2-vitamiin |
Söödalisandi koostis Riboflaviin-5′-fosfaatestri mononaatriumsool Toimeaine kirjeldus Riboflaviin-5′-fosfaadi mononaatriumsool C17H22N4O9PNa CASi nr: 130-40-5 Bacillus subtilis'e (DSM 17339 ja/või DSM 23984) abil toodetud 98 % riboflaviini fosforüülimise järel toodetud riboflaviin-5′-fosfaatestri mononaatriumsool tahkena. Puhtuse kriteeriumid: min 65 %. Analüüsimeetod (1) Riboflaviin-5′-fosfaadi mononaatriumsoola määramine söödalisandis: spektrofotomeetriline meetod lainepikkusel 444 nm (Ph. Eur. 6.0, meetod 01(2008:0786). Riboflaviini määramine eelsegus: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia UV-detektoriga (HPLC-UV) (VDLUFA III kd, 13.9.1). Riboflaviin-5′-fosfaadi mononaatriumsoola määramine (üld-B2-vitamiinina) söödas ja vees: kõrgefektiivne vedelikkromatograafia fluorestsentsdetektoriga (HPLC-FL) (EN 14152). |
Kõik loomaliigid |
— |
— |
— |
|
23. juuni 2029 |
||||||||
(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports
OTSUSED
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/47 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/902,
28. mai 2019,
milles käsitletakse meedet, mille Rootsi on võtnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/42/EÜ, et keelata turule lasta sõidukite käärtõstukeid (mudel TL530LF), mille tootja on TWA Equipment S.r.l.
(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3886 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ), (1) eriti selle artikli 11 lõike 3 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
20. juulil 2017 teatas Rootsi komisjonile meetmest, mille ta on võtnud vastavalt direktiivi 2006/42/EÜ artikli 11 lõikele 1, et keelata turule lasta sõidukite käärtõstukeid (mudel TL530LF), mille tootja on TWA Equipment S.r.l., Via Inn s.n.c. 65015, Montesilvano (PE), Itaalia (edaspidi „tootja“) ja mille levitaja on Lidköpings Carpart AB, Plastagan 12C, 53155 Lidköping, Rootsi (edaspidi „Carpart“). |
|
(2) |
Rootsi võttis meetme seetõttu, et tema hinnangul ei vastanud sõidukite käärtõstuk direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punkti 4.1.2.6 alapunktis c sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Selle sätte kohaselt peab masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et last ei saa ohtlikult libiseda ega vabalt ja ootamatult kukkuda isegi energiavarustuse osalise või täieliku katkemise korral ega siis, kui operaator lõpetab masina kasutamise. Rootsi põhjendas võetud meedet sellega, et torujuhtme purunemisklapp ei töötanud nõuetekohaselt, mis mõjutas laadimisseadmete ohutut toimimist ja võis selle tulemusel põhjustada tõsiseid ohutusriske. Lisaks väitis Rootsi, et teatavad ohutusseadised (nimelt rõhutundlikud klapid) olid blokeeritud, kui tõstuki langetamiseks kasutati nuppu „täielik langetamine“, mille tulemuseks võis olla platvormide ebaühtlane asend. |
|
(3) |
Pärast Rootsilt kaitsemeetme kohta teate saamist alustas komisjon konsulteerimist asjaomaste isikutega nende seisukohtade ärakuulamiseks. Komisjon saatis 12. augustil 2017 tootjale kirja, millele tootja ei vastanud. Rootsi ametiasutuste poolt komisjonile edastatud teabe alusel ei tarni Carpart enam kõnealust toodet Rootsi turule. Lisaks märkis Carpart, et on alustanud tehases paigaldatud torujuhtme purunemisklappide asendamist täiustatud torujuhtme purunemisklappidega TWA toodetud sõidukitõstuki mudelil TL530LF, mida on juba Rootsi tarnitud. Rootsi ametiasutused tervitasid Carparti võetud meetmeid mudeli TL530LF ohutuse parandamiseks. |
|
(4) |
Rootsi esitatud selgitused ja komisjonile kättesaadavatest dokumentidest selgub, et sõidukite käärtõstuki mudel TL530LF ei vasta direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punkti 4.1.2.6 alapunktis c sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. |
|
(5) |
Rootsi võetud meede on vajalik tagamaks, et sõidukite käärtõstuki mudel TL530LF ei põhjusta tõsiseid ohutusriske seoses torujuhtme purunemisklapi rikkega või teatavate ohutusseadiste blokeerimisega. Ainult keeld tagab, et toodet ei lasta turule enne, kui asjaomased olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. |
|
(6) |
Seega on Rootsi võetud kaitsemeede sobiv, vajalik ja proportsionaalne ning seda tuleks pidada põhjendatuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rootsi võetud meede, millega keelati turule lasta sõidukite käärtõstukeid (mudel TL530LF), mille tootja on TWA Equipment S.r.l. (Via Inn s.n.c. 65015, Montesilvano (PE), Itaalia) ja mille levitaja on Lidköpings Carpart AB (Plastagan 12C, 53155 Lidköping, Rootsi), on põhjendatud.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 28. mai 2019
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Elżbieta BIEŃKOWSKA
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/49 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/903,
29. mai 2019,
milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks, mis algab 1. jaanuaril 2020 ja lõpeb 31. detsembril 2024
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eelkõige selle artikli 11 lõike 3 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt peab komisjon igaks võrdlusperioodiks vastu võtma kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid ohutuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutõhususega seotud põhilistes tulemusvaldkondades. Neid eesmärke käsitlevad rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/317 (2). Rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 9 lõike 4 kohaselt peab komisjon koos kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega vastu võtma järgmised väärtused: kogu ELi hõlmav kindlaksmääratud kulude lähteväärtus, kogu ELi hõlmav kindlaksmääratud ühikuhindade lähteväärtus, häiretasemed, mille ületamise korral võivad liikmesriigid taotleda tulemuslikkuse kavades esitatud tulemuseesmärkide korrigeerimist ning aeronavigatsiooniteenuse osutajate võrdlusrühmad, millel on sarnane tegevus- ja majanduskeskkond. Kulude kindlaksmääramine põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (3) artiklil 15. |
|
(2) |
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks, mis hõlmab kalendriaastaid 2020–2024 k.a, kogu ELi hõlmavad lähteväärtused, häiretasemed ja võrdlusrühmad tuleks kehtestada enne 1. juunit 2019, et anda aega koostada tulemuslikkuse kavad, mis tuleks komisjonile hindamiseks esitada 1. oktoobriks 2019. |
|
(3) |
16. detsembril 2016 määras komisjon määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 2 ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/2296 (4) kohaselt ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuse, kes abistab teda tulemuslikkuse kava rakendamisel. |
|
(4) |
Selleks et hõlbustada kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmist, korraldas tulemuslikkuse hindamise asutus komisjoni nimel ajavahemikul 20. juunist 2018 kuni 16. jaanuarini 2019 sidusrühmadega konsulteerimise. Konsulteerimisse kaasati kõik määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 10 lõikes 3 loetletud sidusrühmad, sealhulgas õhuruumi kasutajad, aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja lennunduspersonali esindavad organisatsioonid, ning selle käigus vaadeldi tulemuseesmärkide soovituslikke vahemikke ja tulemuseesmärkide ning muude väärtuste kindlaksmääramisega seotud lähenemisviisi ja metoodikat. |
|
(5) |
Tulemuslikkuse hindamise asutus esitas komisjonile oma lõpparuande 22. veebruaril 2019. Aruandes võetakse arvesse rakendusmäärusega (EL) 2019/317 kehtestatud muudatusi, sidusrühmade asjakohaseid märkusi ning Eurocontroli statistika ja prognooside talituse (STATFOR) ning marsruudi navigatsioonitasude keskasutuse avaldatud värskeimat statistikat ja kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide prognoosi. Tulemuslikkuse hindamise asutuse aruandes on esitatud kavandatud eesmärkide, lähteväärtuste, häiretasemete ja võrdlusrühmade kindlaksmääramisel kasutatud eeldused ja põhjendused. |
|
(6) |
Käesolevas otsuses sätestatud kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide puhul võetakse arvesse tulemuslikkuse hindamise asutuselt, võrgu haldajalt, Euroopa Lennundusohutusametilt (EASA) ja liikmesriikide järelevalveasutustelt saadud andmeid. Komisjon korraldas 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris ka kohtumised ja teabevahetuse liikmesriikide, riiklike järelevalveasutuste, võrgu haldaja ja tulemuslikkuse hindamise asutusega, et jagada tulemuseesmärkide kehtestamiseks vajalikku värskeimat teavet. Nendel aruteludel kutsuti liikmesriike üles ajakohastama esialgseid kuluandmeid ja liiklusprognoose käsitlevat teavet. Käesolevas otsuses sätestatud tulemuseesmärkide puhul on neid andmeid arvesse võetud. |
|
(7) |
Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide ja lähteväärtuste puhul tuginetakse andmetele, mis hõlmavad liikmesriikide, Norra ja Šveitsi geograafilist ulatust ning mille puhul kasutatakse marsruudi liiklusprognoosi, mis on väljendatud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvate lendudena ja Eurocontroli STATFORi 18. veebruari 2019. aasta lähteprognoosil põhinevate teenuseühikutena. Selles marsruudi liiklusprognoosis on 2019. aastaks kavandatud 10 534 000 IFR-lendu ja 139 141 000 teenuseühikut, 2020. aastaks 10 824 000 IFR-lendu ja 143 878 000 teenuseühikut, 2021. aastaks 10 996 000 IFR-lendu ja 146 980 000 teenuseühikut, 2022. aastaks 11 191 000 IFR-lendu ja 150 398 000 teenuseühikut, 2023. aastaks 11 355 000 IFR-lendu ja 153 368 000 teenuseühikut ning 2024. aastaks 11 523 000 IFR-lendu ja 156 359 000 teenuseühikut. |
|
(8) |
Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide seadmisel tuleks arvesse võtta majanduslikke, ohutusalaseid, keskkonnaalaseid ja operatiivkaalutlusi. Selle tagamiseks, et puudused või nende kombinatsioon ei kaaluks üles oodatavaid eeliseid, on vaja tasakaalu. Seetõttu tuleks kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide puhul arvesse võtta põhiliste tulemusvaldkondade vastastikust sõltuvust ja nendevahelisi kompromisse. Kulutõhususe ja läbilaskevõimega seotud põhilistes tulemusvaldkondades tuleks seega arvesse võtta täiendava läbilaskevõime loomise kulude ja nende poolt pakutavate eeliste suhet. Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärkide puhul tuleks arvesse võtta, et lennuliikluse korraldamise operatiivmeetmeid, mille eesmärk on kütuse tarbimise minimeerimine, seega heitkoguste vähendamine, ei saa alati praktikas rakendada. Selle põhjuseks on käitamispiirangud, mis seonduvad eelkõige õhusõidukite ohutu hajutamisega ja lennuliikluse korraldamise olemasoleva suutlikkusega. Samuti tuleks ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärkide puhul arvesse võtta asjaolu, et esmatähtis on aeronavigatsiooniteenuste ohutu osutamine ning et ohutus peaks olema täielikult integreeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajate äriplaneerimisse. |
|
(9) |
Käesolevas otsuses sätestatud kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid kajastavad võrgu kui terviku tulemuslikkuse eesmärki. Rakendusmääruse (EL) 2019/317 artiklite 14 ja 15 kohaselt võtab komisjon arvesse kohalikke olusid, kui ta hindab tulemuslikkuse kavade projektides esitatud riiklike tulemuseesmärkide või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega, mis on esitatud käesolevas otsuses. |
|
(10) |
Koostöös EASAga välja töötatud kogu ELi hõlmavaid tulemuseesmärke ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas tuleks mõõta ohutusjuhtimise tulemuslikkuse miinimumtasemega, mis tuleb saavutada aeronavigatsiooniteenuse osutajatel, kellel on sertifikaat lennuliiklusteenuste osutamiseks. Nende tulemuseesmärkide puhul tuleks arvesse võtta teise võrdlusperioodi tegelikke ja sihipäraseid tulemusi ning nende puhul peaks minema kaugemale ohutusjuhtimissüsteemi elementide nõuete minimaalsest täitmisest. Lisaks tegi komisjon EASA-le ülesandeks ajakohastada nõuete täitmise meetodeid ja juhendmaterjale, et jälgida rakendusmääruse (EL) 2019/317 I lisa 1. jao punktis 1 ja 2. jao punktis 1 sätestatud ohutusnäitajate nõuetekohast rakendamist ning see tagada. Selle tulemusel on ohutusjuhtimise tulemuslikkuse taseme mõõtmiseks kasutatav raamistik rangem kui teisel võrdlusperioodil, mis kajastub lähenemisviisis, mida kasutati ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kogu ELi hõlmavate kolmanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide kindlaksmääramisel. Nende eesmärkide puhul tuleks arvesse võtta ka seda, kuidas on ohutusjuhtimist mõjutanud lennuliikluse korraldamisega seotud muudatused, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15a lõikes 3 osutatud SESARi projektide rakendamisest, keskendudes ohutuse tagamise ja ohutusalase riskijuhtimise eesmärkidele. |
|
(11) |
Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide puhul keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas, mida mõõdetakse marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususega, tuleks arvesse võtta teisel võrdlusperioodil saavutatud tulemuste taset, lennuliikluse korraldamise toimingute optimeerimiseks rakendatud meetmeid ning tulemuslikkuse hindamise asutuse, võrgu haldaja ja riiklike järelevalveasutuste esitatud asjakohaseid andmeid. |
|
(12) |
Lennunduse keskkonnamõju suureneb, kuid oodatust vähem, võttes arvesse lendude arvu suurenemist teisel võrdlusperioodil. Lennuliikluse korraldamise võrgu ebatõhususest põhjustatud ülemäärane CO2 heide lennuteekonnal, mis arvutatakse kõigi Euroopa lendude tegelike trajektooride ja takistusteta trajektooride võrdlemise teel, on viimase kuue aasta jooksul püsinud stabiilselt 6 % juures, vaatamata lendude arvu suurenemisele, seda tänu lennuliikluse korraldamise toimingute optimeerimisele, mis on seotud Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgu ülesehituse, kavandamise ning voogude ja läbilaskevõime haldamisega. Marsruutlennu horisontaalosa ebatõhusus on üldiselt vähenenud ja teiseks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärk eeldatavasti täidetakse. |
|
(13) |
Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna paranemise peamine põhjus on vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamine, mis võimaldab marsruute lühendada ja Euroopa õhuruumi tõhusamalt kasutada. Eelduste kohaselt rakendatakse vabalt valitavate marsruutidega õhuruum Euroopa õhuruumi suuremas osas 2019. aasta lõpuks ja täies ulatuses 2022. aastaks. Kombineerituna piiriülese vaba marsruudivaliku järkjärgulise rakendamisega võib see kaasa tuua otsemad marsruudid ning vähendada lennatud meremiilide arvu ja lennuliiklusest tingitud heidet, toetades seega lennunduse CO2-mahukuse jätkusuutlikku vähendamist. Selline järkjärguline rakendamine õigustab seega marsruutlennu horisontaalosa tõhususe parandamist kuni 2022. aastani. Marsruutlennu horisontaalosa tõhusus peaks pärast 2022. aastat jääma stabiilseks. Võttes arvesse praegu ette nähtud meetmeid ja seda, et õhusõidukid peavad vältima üha sagedamini esinevaid ebasoodsaid ilmastikuolusid ning ohupiirkondi, samuti asjaolu, et lennuliikluse korraldamine peab tagama õhusõidukite minimaalse hajutuse, ei ole oodata, et marsruutlennu horisontaalosa tõhusus 2023. ja 2024. aastal veelgi suureneks. |
|
(14) |
Kogu ELi hõlmava tulemuseesmärgi puhul läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas, mida mõõdetakse aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud marsruutlennu ATFM-hilinemiste keskmise pikkusega minutites ühe lennu kohta, tuleks arvesse võtta teisel võrdlusperioodil saavutatud tulemuste taset, lennuliikluse korraldamise toimingute optimeerimiseks rakendatud meetmeid ning tulemuslikkuse hindamise asutuse, võrgu haldaja ja riiklike järelevalveasutuste esitatud asjakohaseid andmeid. |
|
(15) |
Võrgu haldaja dokumentide kohaselt on Euroopa lennuliiklus, mis teisel võrdlusperioodil märkimisväärselt tihenes, praegu tihedam kui kunagi varem. Teise võrdlusperioodi esimese nelja aasta jooksul suurenes IFR-lendude arv 13 % ning marsruutlennu ATFM-hilinemiste keskmine pikkus suurenes 0,73 minutilt lennu kohta 2015. aastal 1,73 minutini lennu kohta 2018. aastal, mis tähendab hilinemise pikenemist 137 %. Mõnes liidu piirkonnas, eelkõige Euroopa põhipiirkonnas ja selle naabruses asuvates Kesk-Euroopa piirkondades, oli teatav arv piirkondlikke juhtimiskeskusi, kelle lennuliikluse korraldamise suutlikkusest ei piisanud selle tiheduse suurenemisega toimetulekuks. Euroopas langeb rohkem kui pool kõikidest marsruudi ATFM-hilinemistest, mille on põhjustanud puudulik lennujuhtimisvõimekus ja töötajate vähesus, viie piirkondliku juhtimiskeskuse arvele ning mõned neist keskustest ei ole järginud võrgu operatiivkavas kokku lepitud läbilaskevõime kavasid. See tõi kaasa olukorra, kus kogu ELi hõlmav teise võrdlusperioodi tulemuseesmärk – keskmine AFTM-hilinemine lennu kohta 0,5 minutit – jäi täitmata. Läbilaskevõime puudujääk järgnevatel aastatel eeldatavalt suureneb. |
|
(16) |
Võttes arvesse kolmanda võrdlusperioodi liiklusprognoosi, leiavad võrgu haldaja ja tulemuslikkuse hindamise asutus, et suurem osa aeronavigatsiooniteenuste osutajaid suudavad täita kolmandaks võrdlusperioodiks läbilaskevõime suhtes kehtestatud nõuded. Riiklike järelevalveasutuste edastatud teabe kohaselt võib võrgu operatiivkavas aeronavigatsiooniteenuste osutajate poolt pakutud teenuse kvaliteet jääda mõne piirkondliku juhtimiskeskuse puhul siiski problemaatiliseks eelkõige töötajate vähesuse tõttu, eriti kolmanda võrdlusperioodi esimese kolme aasta jooksul. Seega võib süsteemiülese optimaalse keskmise AFTM-hilinemise (lennu kohta 0,5 minutit) saavutamist oodata alles kolmanda võrdlusperioodi lõpuks. Selleks et vähendada läbilaskevõime puudujääki ja täita käesolevas otsuses sätestatud eesmärke, soovitavad võrgu haldaja ja tulemuslikkuse hindamise asutus, et aeronavigatsiooniteenuse osutajad võtaksid konkreetseid meetmeid asjaomaste piirkondlike juhtimiskeskuste tasandil. |
|
(17) |
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas tuleks väljendada protsendina, mis kajastab marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kogu ELi hõlmava keskmise kindlaksmääratud ühikuhinna iga-aastast muutumist. Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide puhul kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas tuleks arvesse võtta esimesel ja teisel võrdlusperioodil saavutatud tulemuste taset ning tulemuslikkuse hindamise asutuse ja riiklike järelevalveasutuste esitatud asjakohaseid andmeid. |
|
(18) |
Liidu tasandil on marsruudi tegelike kulude reaalväärtus (2017. aasta hinnad eurodes) püsinud alates esimese võrdlusperioodi algusest 2012. aastal muutumatuna, vaatamata liikluse märkimisväärsele tihenemisele. Teise võrdlusperioodi esimese kolme aasta tegelikud kulud on vastavatest kindlaksmääratud kuludest madalamad. Selle tulemusel on summaarne ülejääk aeronavigatsiooniteenuste osutajate puhul olnud liidu tasandil kavandatust suurem. See koos tulemuslikkuse hindamise asutuse analüüsiga annab märku, et suurem osa aeronavigatsiooniteenuse osutajaid suudab kulutõhusust kolmandal võrdlusperioodil veelgi parandada, tegeledes samal ajal ka läbilaskevõime valdkonna vajadustega. Samal ajal on lennuliiklus ja marsruudi ATFM-hilinemised viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, mis võib viidata sellele, et teisel võrdlusperioodil ei ole võrku piisavalt investeeritud. Kolmanda võrdlusperioodi kulutõhususeesmärkide puhul tuleks silmas pidada kulutõhususe suurendamist, tagades samas, et need parandused ei kahjustaks piisava läbilaskevõime pakkumist. |
|
(19) |
Õhuruumi kasutajad väljendasid muret seoses vajaliku läbilaskevõime pakkumiseks kavandatud investeerimisprojektidega, mis on tühistatud või edasi lükatud. Sellistest projektidest tulenevad kulud olid sageli osaliselt või täielikult lisatud eelmiste võrdlusperioodide kindlaksmääratud kuludele, mistõttu need sisaldusid tasudes. Kui aeronavigatsiooniteenuste osutajad teenisid osa oma ülejäägist vajalike investeeringute tegemata jätmisest või nende edasilükkamisest, võiks nendest ülejääkidest rahastada kolmanda võrdlusperioodi vajalikke investeeringuid, kui need ei ole dividendidena aktsionäridele või riigieelarvesse makstud. Lisaks peaksid aeronavigatsiooniteenuste osutajad kapitalikulude väljaarvutamise eesmärgil intressimäärade kindlaksmääramisel arvesse võtma aeronavigatsiooniteenuste osutajate riskide piiramist liikluse ja kulude riskijagamismehhanismide raames ning üldiselt soodsaid rahastamistingimusi. |
|
(20) |
Kolmanda võrdlusperioodi kulutõhususe oodatava paranemise väljaarvutamisel tuleks lähtuda kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhindade lähteväärtusest, mille saamiseks jagatakse kindlaksmääratud kulude lähteväärtus teenuseühikutes 2019. aasta kohta väljendatud liiklusprognoosiga. Kogu ELi hõlmavate kindlaksmääratud kulude lähteväärtuse prognoosimiseks kasutatakse 2015., 2016. ja 2017. aasta tegelike kulude lineaarset regressioonanalüüsi ning seda kohandatakse, et võtta arvesse viimaseid olemasolevaid kuluprognoose, liikluse muutusi ja nende seost kuludega. |
|
(21) |
Kogu ELi hõlmavad kolmanda võrdlusperioodi kindlaksmääratud kulud peaksid kolmandal võrdlusperioodil kasvama üksnes pisut, ületades kindlaksmääratud kulude lähteväärtuse. See on õigustatud teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil, eelkõige vähendades Euroopa õhuruumi läbilaskevõime puudujääki. Nii kolmandat kui ka teist võrdlusperioodi hõlmaval ajavahemikul peaks marsruudi aeronavigatsiooniteenuste keskmise kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna iga-aastane muutus olema –2,7 %. |
|
(22) |
Lisaks kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele tuleks kehtestada häiretasemed, mille ületamise korral võivad liikmesriigid taotleda tulemuslikkuse kavades esitatud tulemuseesmärkide korrigeerimist. Rakendusmääruses (EL) 2019/317 on sätestatud kolm erinevat häiretaset, mis põhinevad järgmistel parameetritel: tegeliku liikluse erinevus lennuliiklusprognoosist asjaomasel kalendriaastal, väljendatuna IFR-lendude protsendina, tegeliku liikluse erinevus lennuliiklusprognoosist asjaomasel kalendriaastal, väljendatuna teenuseühikute protsendina ning kontrollväärtuste muutumine võrgu operatiivkava hooajalise ajakohastamise tõttu. Kõnealuste häiretasemete alustegurite muutused võivad oluliselt mõjutada aeronavigatsiooniteenuste osutamist nii tegelike tulude poolel kui ka läbilaskevõime pakkumisega seotud ootuste seisukohast. |
|
(23) |
Häiretasemete kindlaksmääramiseks tuleks arvesse võtta liiklusprognooside vahemikku, mis on väljendatud marsruuditeenuste ühikutena ja IFR-lendudena, alates vähesest kasvust kuni suure kasvuni, lähtudes Eurocontroli STATFORi andmetest. Pikka prognoosiperioodi kuni 2024. aasta lõpuni iseloomustab teatav ebakindlus, mis on seotud eelkõige majanduskasvuga, Ühendkuningriigi kavatsusega liidust lahkuda, geopoliitiliste riskidega, mis võivad kaasa tuua õhuruumi sulgemisi ning liiklusvoogude muutlikkust (nagu teisel võrdlusperioodil), samuti majandussidemete arendamisega tärkavatel turgudel. Neid riske võetakse prognoosides arvesse, tuginedes 2019. aasta veebruariks kättesaadavale teabele. Majanduse väljavaated on siiski endiselt ebakindlad ja riski osakaal väga muutlik. |
|
(24) |
Lisaks kogu Euroopa Liitu hõlmavatele tulemuseesmärkidele tuleks moodustada võrdlusrühmad sarnases tegevus- ja majanduskeskkonnas tegutsevatest aeronavigatsiooniteenuste osutajatest, et hinnata tulemuseesmärke kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas. Kõnealuste rühmade moodustamisel tuleks arvesse võtta õhuruumi keerukust, liikluse taset ja muutlikkust, elukallidust ning üksuse lennujuhtide tööjõukulusid iga aeronavigatsiooniteenuse osutaja puhul. |
|
(25) |
Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide ja käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmise ajal kehtestatud häiretasemete väärtused ei tohiks muutuda isegi siis, kui liidu õigust ei kohaldata enam Ühendkuningriigi suhtes alates hilisemast kuupäevast ja kui väljaastumisleping ei ole jõustunud. See võimalik sündmus ei mõjutaks nende väärtuste kindlaksmääramist märkimisväärselt. Kogu ELi hõlmavaid tulemuseesmärke ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas mõjutavad tegurid, mis on liikmesriikide arvust sõltumatud. Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas sõltuvad trajektooridest, kuid asjasse ei puutu see, kas need trajektoorid hõlmavad üksnes liikmesriikide või ka kolmandate riikide õhuruumi. Kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkide puhul läbilaskevõime ja kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on arvutused näidanud, et Ühendkuningriigi liidust lahkumise mõju oleks väga väike, mistõttu ei oleks kõnealuseid eesmärke vaja muuta kummagi stsenaariumi puhul. Kindlaksmääratud kulude lähteväärtus, kindlaksmääratud ühikuhindade lähteväärtus ning võrdlusrühmad peaksid sõltuma siiski sellest, kas käesoleva rakendusotsuse jõustumise päeval kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes liidu õigust või väljaastumislepingut või ei kohaldata kõnealusest kahest stsenaariumist kumbagi. |
|
(26) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat otsust kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/317 artiklis 7 osutatud kolmanda võrdlusperioodi suhtes.
Artikkel 2
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 I lisa 1. jao punktis 1.1 ja mis tuleb 2024. aasta lõpuks saavutada aeronavigatsiooniteenuse osutajatel, kellel on sertifikaat lennuliiklusteenuste osutamiseks, on kehtestatud järgmistel ohutusjuhtimise tõhususe tasemetel:
|
a) |
ohutusjuhtimise eesmärkide „ohutuskultuur“, „ohutuspõhimõtted ja -eesmärgid“, „ohutuse tagamine“ ja „ohutuse edendamine“ puhul vähemalt tasemel C; |
|
b) |
ohutusjuhtimise eesmärgi „ohutusriski juhtimine“ puhul vähemalt tasemel D. |
Artikkel 3
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas, mis on kehtestatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 I lisa 1. jao punktis 2.1, väljendatakse marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena ja seda mõõdetakse keskmise lisavahemaana, mis lennatakse võrreldes suurringjoonega, ning see ei tohi ületada järgmisi protsendimäärasid: 2020. aastal 2,53 %, 2021. aastal 2,47 %, 2022. aastal 2,40 %, 2023. aastal 2,40 % ja 2024. aastal 2,40 %.
Artikkel 4
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas, mis vastab rakendusmääruse (EL) 2019/317 I lisa 1. jao punktile 3.1, on aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud marsruutlennu ATFM-hilinemiste keskmine pikkus ühe lennu kohta 2020. aastal kõige rohkem 0,9 minutit, 2021. aastal kõige rohkem 0,9 minutit, 2022. aastal kõige rohkem 0,7 minutit, 2023. aastal kõige rohkem 0,5 minutit ja 2024. aastal kõige rohkem 0,5 minutit.
Artikkel 5
Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas
1. Kogu ELi hõlmav tulemuseesmärk kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 I lisa 1. jao punktis 4.1, on marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud keskmise ühikuhinna iga-aastane muutus: 2020. aastal –1,9 %, 2021. aastal –1,9 %, 2022. aastal –1,9 %, 2023. aastal –1,9 % ja 2024. aastal –1,9 %. Iga-aastase muutuse arvutamisel lähtutakse lõikes 3 sätestatud kindlaksmääratud ühikuhindade lähteväärtusest.
2. Kindlaksmääratud kulude lähteväärtused määratakse kindlaks järgmiselt:
|
a) |
6 245 065 000 eurot (2017. aasta hinnad), juhul kui liidu õigust Ühendkuningriigi suhtes enam ei kohaldata alates kuupäevast, mis on käesoleva rakendusotsuse jõustumise kuupäevast varasem ja kui selleks kuupäevaks ei ole jõustunud Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumislepingut; |
|
b) |
7 047 092 000 eurot (2017. aasta hinnad) kõigil muudel juhtudel. |
3. Kindlaksmääratud ühikuhindade lähteväärtused määratakse kindlaks järgmiselt:
|
a) |
49,29 eurot (2017. aasta hinnad), juhul kui liidu õigust Ühendkuningriigi suhtes enam ei kohaldata alates kuupäevast, mis on käesoleva rakendusotsuse jõustumise kuupäevast varasem ja kui selleks kuupäevaks ei ole jõustunud Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumislepingut; |
|
b) |
50,65 eurot (2017. aasta hinnad) kõigil muudel juhtudel. |
Artikkel 6
Häiretasemed
1. Liikmesriigid võivad taotleda ühe või mitme tulemuslikkuse kavas sisalduva tulemuseesmärgi läbivaatamist vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 18 lõike 1 punkti a alapunktile i, kui:
|
a) |
Eurocontroli registreeritud tegelik liiklus erineb asjaomasel kalendriaastal rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 16 kohaselt vastu võetud tulemuslikkuse kavas esitatud IFR-lendude liiklusprognoosist vähemalt 10 %; |
|
b) |
Eurocontroli registreeritud tegelik liiklus erineb asjaomasel kalendriaastal rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 16 kohaselt vastu võetud tulemuslikkuse kavas esitatud teenuseühikute liiklusprognoosist vähemalt 10 %. |
2. Liikmesriigid võivad taotleda ühe või mitme tulemuslikkuse kavas sisalduva tulemuseesmärgi läbivaatamist vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 18 lõike 1 punkti a alapunktile i, kui kontrollväärtused on võrgu operatiivkava hooajalise ajakohastamise tõttu vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/123 (5) artikli 9 lõike 4 punktile a ja artikli 9 lõikele 8 võrreldes tulemuslikkuse kava koostamise ajal saadaolevas kõige viimases võrgu operatiivkava versioonis esitatud kontrollväärtustega muutunud järgmiselt:
|
a) |
marsruutlennu ATFM-hilinemise puhul vähemalt 0,05 minutit, kui tulemuslikkuse kava koostamise ajal saadaolevas kõige viimases võrgu operatiivkava versioonis esitatud marsruutlennu ATFM-hilinemise kontrollväärtus on alla 0,2 minuti; või |
|
b) |
marsruutlennu ATFM-hilinemise puhul vähemalt 0,04 minutit, millele lisatakse 5 % tulemuslikkuse kava koostamise ajal saadaolevas kõige viimases võrgu operatiivkava versioonis esitatud kontrollväärtusest, kui marsruutlennu ATFM-hilinemise kontrollväärtus on 0,2 minutit või rohkem. |
Artikkel 7
Võrdlusrühmad
Moodustatakse järgmised aeronavigatsiooniteenuse osutajate võrdlusrühmad, millel on sarnane tegevus- ja majanduskeskkond, et hinnata tulemuseesmärke kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas:
|
a) |
juhul kui liidu õigust Ühendkuningriigi suhtes enam ei kohaldata alates kuupäevast, mis on käesoleva rakendusotsuse jõustumise kuupäevast varasem ja kui selleks kuupäevaks ei ole jõustunud Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumislepingut:
|
|
b) |
kõigil muudel juhtudel:
|
Artikkel 8
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 29. mai 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.
(2) Komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 (ELT L 56, 25.2.2019, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 10).
(4) Komisjoni 16. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2296, millega luuakse sõltumatute ekspertide rühm, kes on määratud ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuseks (ELT L 344, 17.12.2016, lk 92).
(5) Komisjoni 24. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/123, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 677/2011 (ELT L 28, 31.1.2019, lk 1).
Parandused
|
3.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 144/56 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/1513 (millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta ning direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 239, 15. september 2015 )
Sõna „biopõlevvedelikud“ asendatakse kogu direktiivi tekstis sõnadega „vedelad biokütused“ sobivas käändes.
Leheküljel 22 artikli 2 punktis 11, millega asendatakse direktiivi 2009/28/EÜ artikkel 25, asendatava artikli 25 lõige 2
asendatakse
„2. Biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkusega seotud küsimustes abistab komisjoni biokütuste ja biopõlevvedelike jätkusuutlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.“
järgmisega:
„2. Biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkusega seotud küsimustes abistab komisjoni biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.“