19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/1

„o)

pidama eraldi registreid ja arvestust teabe ja dokumentide kohta, mis on seotud rahvusvahelise garantiisüsteemi korraldamise ja toimimisega ning TIR-märkmike trükkimise ja jaotamisega;

p)

tegema igakülgselt ja õigel ajal koostööd, muu hulgas võimaldama pädevatele ÜRO teenistustele või mis tahes muule nõuetekohaselt volitatud pädevale üksusele igal ajal juurdepääsu kõnealustele registritele ja arvepidamistele, muutes nende jaoks lihtsamaks täiendava kontrollimise ja auditeerimise, mida nad teevad konventsiooniosaliste nimel vastavalt 8. lisa artikli 1a lõigetele 5 ja 6;

q)

kaasama sõltumatu välisaudiitori, kes teeb iga-aastaseid auditeid alapunktis o nimetatud registrite ja arvestuste kohta. Välisaudit tehakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega ning selle põhjal koostatakse iga-aastane auditiaruanne ja auditikiri, mis esitatakse halduskomiteele.“

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/3

(1)

9. augustil 2013 esitasid Madalmaad Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) toimiku vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõikele 4 (edaspidi „XV lisa toimik“) (2), milles tehti ettepanek kehtestada piirang 1-metüül-2-pürrolidoonile (NMP). XV lisa toimikust nähtub, et selleks, et vähendada ohtu NMPga kokku puutuvate töötajate tervisele, on vaja liidu tasandi meetmeid.

(2)

Madalmaad lähtusid NMP ohu hindamisel aine mõjust inimeste tervise erinevatele aspektidele. Arengutoksilisust peeti nendest aspektidest kõige ohtlikumaks ning sellest lähtuvalt määrati kindlaks tase (tuletatud mittetoimiv tase ehk DNEL), millest rohkem ei tohiks töötajad NMPd sisse hingata.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (3) on sätestatud, et kui NMP sisaldus segudes on 0,3 % või üle selle, tuleb need liigitada 1B kategooria reproduktiivtoksilisteks. Piirang peaks kehtima nii selliste segude kui ka aine suhtes eraldi.

(4)

5. juunil 2014 võttis ameti riskihindamise komitee (edaspidi „RAC“) vastu oma arvamuse, milles kinnitas, et arengutoksilisus on kõige ohtlikum tervisemõju. RAC oli aga arvamusel, et NMP jaoks DNELi arvutamisel tuleks kasutada teistsugust hindamistegurit, kui seda tegid Madalmaad. Selle tulemusena saadi tase, mis on kaks korda kõrgem kui tase, mida soovitasid Madalmaad töötajate kokkupuute puhul NMPga sissehingamise kaudu. RAC arvutas ka DNELi töötajate kokkupuute kohta NMPga naha kaudu, mille kohta Madalmaad ei olnud ettepanekut teinud.

(5)

RAC kinnitas, et kokkupuude NMPga, mis ületab nimetatud kahte DNELi taset, kujutab endast ohtu töötajate tervisele ning et nendel kahel DNELi tasemel põhinev soovitatud piirang on kõige tõhusam liidu tasandi meede selle ohu vähendamiseks.

(6)

Ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (edaspidi „SEAC“) võttis 25. novembril 2014 vastu oma arvamuse, milles märgitakse, et kavandatud piirang RAC poolt muudetud kujul on sotsiaalmajandusliku tulu ja kulu seisukohast kõige asjakohasem liidu tasandi meede, millega vähendada ohtu töötajate tervisele, kes puutuvad kokku NMPga.

(7)

SEAC andis soovituse lükata kavandatud piirangu kohaldamine viis aastat edasi, mis on kooskõlas XV lisa toimikus esitatud ajaperioodiga, et sidusrühmad saaksid võtta vajalikud meetmed õigusnormi järgimiseks. SEACi arvates võib traadikatmise sektor vajada pikemat edasilükkamise perioodi, millele juhtisid tähelepanu Madalmaad, kuna sellele sektorile võib piirangu mõju olla kulude aspektist suurim.

(8)

Piirangu väljatöötamise käigus peeti nõu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punktis f nimetatud ameti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga ja selle soovitusi on arvesse võetud.

(9)

Amet edastas RAC ja SEACi arvamused (4) komisjonile 9. detsembril 2014.

(10)

Pärast seda, kui töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL) teaduslikust arvamusest ilmnes, et DNEL, mida soovitas RAC oma arvamuses kokkupuute puhul NMPga sissehingamise teel, ja nõukogu direktiiviga 98/24/EÜ (5) kehtestatud soovituslik ohtlike ainete piirnorm töökeskkonnas on erinevad, palus komisjon RAC-l ja SCOELil teha koostööd, et leida probleemile lahendus kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 95 lõikega 3. Sellest tulenevalt tegi RAC 30. novembril 2016 ettepaneku uue DNELi kohta töötajate kokkupuute jaoks NMPga sissehingamise teel.

(11)

RAC ja SEACi arvamustele tuginedes leiab komisjon, et töötajate kokkupuude NMPga selle aine tootmise ja kasutamise käigus kujutab endast lubamatut ohtu töötajate tervisele ning seda probleemi tuleb käsitleda liidu tasandil. Piirang, millega kehtestatakse DNELid töötajate kokkupuute kohta NMPga sissehingamise teel ja naha kaudu, on kõige sobivam liidu tasandi meede selle ohu vähendamiseks. See piirang on sobivam, kui direktiiviga 98/24/EÜ kehtestatud soovituslik ohtlike ainete piirnorm töökeskkonnas NMP puhul, ning seda järgmistel põhjustel: üldine ohtu iseloomustav suhtarv põhineb kvantifitseeritud DNELidel NMPga kokkupuute kohta sissehingamise teel ja naha kaudu; kemikaaliohutuse aruannet registreerimistoimikus saab ühtlustatud DNEL-väärtuste kaudu ühtlustada üksnes määruse (EÜ) nr 1907/2006 raames; allkasutajatele antakse sama palju aega kui tootjatele ja importijatele võtta kasutusele asjakohased riskiohjamismeetmed ja käitlemistingimused tagamaks, et töötajate kokkupuude NMPga jääb allapoole mõlemat DNELi; nimetatud DNELid märgitakse ohutuskaartide vastavatesse lahtritesse.

(12)

Nimetatud põhjustel on kavandatav piirang kõige asjakohasem liidu tasandi meede, millega vähendada NMPga kokkupuutest tulenevat ohtu töötajate tervisele.

(13)

DNELe kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohase kemikaaliohutuse hindamise tegemisel, et aidata kindlaks määrata meetmed, mis on vajalikud ainest tulenevate ohtude vähendamiseks konkreetsete kokkupuutestsenaariumide korral. Kui tootjad, importijad või allkasutajad kavatsevad NMP turule lasta eraldi ainena või segudes teatavas kontsentratsioonis, tuleb see hindamine teha aine kasutajatele kättesaadavaks kemikaaliohutuse aruannete ja ohutuskaartidena. Tootjad ja allkasutajad peaksid tagama, et DNELidest on puhasaine ja segude valmistamisel ja kasutamisel kinni peetud.

(14)

Sidusrühmadele tuleks jätta piisavalt aega võtta vajalikke meetmeid, et kavandatud piirangust kinni pidada, eelkõige traadikatmise sektoris, kus piirangu rakendamisega seotud kulud on eriti suured. Seega tuleks SEACi soovitust arvesse võttes piirangu kohaldamist edasi lükata. Edasilükkamisperioodi puhul tuleks arvesse võtta SCOELi ja RAC koostööst tingitud viivitusi piirangumenetluses.

(15)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(16)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/7

(1)

16. jaanuaril 2015 esitas Poola Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõike4 kohase toimiku (2) (edaspidi „XV lisa toimik“), et algatada kõnealuse määruse artiklites 69–73 sätestatud piirangute kehtestamise menetlus. XV lisa toimikus on märgitud, et kokkupuude metanooliga klaasipesuvedelikus ja denatureeritud alkoholis ohustab inimeste tervist, ning tegi ettepaneku keelustada nende turuleviimine. XV lisa toimikust nähtub, et on vaja liidu tasandi meetmeid.

(2)

XV lisa toimikus soovitatud piirangu eesmärk on vähendada raskete metanoolimürgistuse juhtude esinemist pärast klaasipesuvedeliku või denatureeritud alkoholi tarbimist alkoholi odava aseainena krooniliste alkohoolikute poolt ja üksikutel juhtudel mittealkohoolikute poolt. Piirang peaks eeldatavalt ära hoidma ka metanoolimürgistusi pärast klaasipesuvedeliku või denatureeritud alkoholi juhuslikku allaneelamist, sealhulgas laste mürgistusjuhtusid. XV lisa toimikus ning avaliku arutelu käigus toodi välja, et klaasipesuvedeliku allaneelamisest põhjustatud mürgistusjuhtusid on esinenud seitsmes liikmesriigis ja surmaga lõppenud juhtusid vähemalt kahes liikmesriigis.

(3)

Ameti riskihindamise komitee (edaspidi „RAC“) võttis 4. detsembril 2015 vastu arvamuse, milles järeldas, et kokkupuude klaasipesuvedelikus ja denatureeritud alkoholis sisalduva metanooliga, mille sisaldus segus on suurem kui 0,6 % massist, põhjustab surmaohtu, ägedat mürgisust silmade suhtes või muid raskeid metanoolimürgituse tagajärgi. RAC soovitas veel, et kavandatud piirang on nii tulemuslikkuse kui ka teostatavuse seisukohast kõige asjakohasem liidu tasandi meede väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks.

(4)

11. märtsil 2016 võttis ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (edaspidi „SEAC“) vastu arvamuse kavandatud piirangu kohta. Kuna XV lisa toimikust ning avalikust arutelust ei olnud võimalik saada sotsiaal-majanduslikke andmeid, ei olnud SEAC-il võimalik hinnata, millist sotsiaal-majanduslikku mõju avaldab denatureeritud alkoholi viimine kavandatud piirangu alla. Klaasipesuvedelike asjus leidis SEAC, et kavandatud piirang on sotsiaal-majandusliku tulu ja kulu seisukohast kõige asjakohasem liidu tasandi meede väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks. Kokkuvõttes leidis SEAC, et lahknevused liikmesriikide õigusaktides võivad moonutada siseturgu.

(5)

Piirangu väljatöötamise käigus peeti nõu ameti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga ja selle soovitusi võeti arvesse, eelkõige soovitust lisada kavandatud piirangusse vedelikud, mida kasutatakse jäite eemaldamiseks tuuleklaasidelt.

(6)

Amet esitas riskihindamise komitee ja SEACi arvamused komisjonile 28. aprillil 2016 (3). Nende arvamuste põhjal järeldas komisjon, et klaasipesuvedelikes ja tuuleklaasi jääsulatajates sisalduv metanool põhjustab lubamatut riski inimeste tervisele, millega on vaja tegeleda liidu tasandil.

(7)

Sidusrühmadele tuleks jätta piisavalt aega võtta meetmeid kavandatud piirangu tingimuste täitmiseks, eelkõige et võimaldada laovarude müüki ja tagada piisav teabevahetus tarneahela piires. Piirangu kohaldamine tuleks seega edasi lükata.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/10

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Birgit J. HONÉ (Staatssekretärin für Europa und Regionale Landesentwicklung, Niedersächsische Staatskanzlei) liikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(3)

Seoses Fritz JAECKELI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

a)

liikmena:

ning

b)

asendusliikmena:

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/11

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2016/333 (4) nimetati 4. märtsil 2016 Dagmar MÜHLENFIELDI asemel liikmeks Joachim WOLBERGS.

(2)

Seoses Joachim WOLBERGSI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

—

Peter KURZ, Oberbürgermeister der Stadt Mannheim.

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/12

(1)

Nõukogu nimetas oma 20. septembri 2016. aasta otsusega (2) ametisse töötajate vaba liikumise nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 25. septembrist 2016 kuni 24. septembrini 2018.

(2)

Luksemburgi valitsus on esitanud kandidaadid mitmele täidetavale ametikohale,

I.

VALITSUSTE ESINDAJAD

II.

AMETIÜHINGUTE ESINDAJAD

III.

TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/14

(1)

Komisjonis 27. septembril 2017. aastal registreeritud kirjaga taotles Itaalia luba kehtestada erimeede, et teha erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 218 ja 232 ning kehtestada kohustuslik elektrooniline arveldamine kõigi Itaalia territooriumil registreeritud maksukohustuslaste (v.a maksukohustuslaste, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit) suhtes ja suunata arved läbi Itaalia maksuameti hallatava süsteemi Sistema di Interscambio (edaspidi „SdI“).

(2)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 3. ja 6. novembri 2017. aasta kirjas teisi liikmesriike Itaalia taotlusest. Komisjon teatas 7. novembri 2017. aasta kirjaga Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Itaalia teatab, et arvete kohustuslik elektrooniline esitamine SdI kaudu võimaldaks Itaalia maksuhalduritel saada reaalajas teavet, mis sisaldub ettevõtjate poolt väljastatud ja saadud arvetes. Nii oleks maksuhalduritel võimalik õigeaegselt ja automaatselt kontrollida deklareeritud ja tasutud käibemaksusummade kooskõla.

(4)

Itaalia on seisukohal, et üldise elektroonilise arveldamise kohustuse kehtestamine aitaks võidelda käibemaksupettustega ja käibemaksu maksmisest kõrvalehoidumisega, elavdada digiteerimist ning lihtsustada käibemaksu kogumist.

(5)

Itaalia teatab, et alus kohustusliku elektroonilise arveldamise kehtestamisele pandi olemasoleva SdI süsteemi vabatahtliku kasutamise võimalusega, mis tagab sujuva ülemineku elektroonilisele arveldamisele, piirates samas erimeetme mõju maksukohustuslastele.

(6)

Arvestades erimeetme laia kohaldamisala ja uudsust, on oluline hinnata erimeetme mõju käibemaksupettustega ja käibemaksu maksmisest kõrvalehoidumisega võitlemisele ning maksukohustuslastele. Seega juhul, kui Itaalia peab vajalikuks erimeetme kohaldamisaega pikendada, peaks ta esitama komisjonile koos pikendamise taotlusega aruande, milles hinnatakse erimeetme tõhusust käibemaksupettustega ja käibemaksu maksmisest kõrvalehoidumisega võitlemisel ning käibemaksu kogumise lihtsustamisel.

(7)

Nimetatud erimeede ei tohiks mõjutada tarbija õigust saada ühendusesiseste tehingute kohta paberarveid.

(8)

Taotletav erimeede peaks olema ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata, kas erimeede on selle eesmärkide seisukohast kohane ja tõhus.

(9)

Erimeede on seega taotletavate eesmärkidega proportsionaalne, kuna see on ajas ja kohaldamisalalt piiratud: seda ei kohaldata maksukohustuslaste suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 282 osutatud väikeettevõtjate erandit. Lisaks sellele ei kaasne erimeetmega ohtu, et pettus võiks üle kanduda teistesse sektoritesse või liikmesriikidesse.

(10)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu kogusummat ega mõjuta ebasoodsalt käibemaksupõhiselt laekuvaid liidu omavahendeid,

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/16

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikega 3 esitasid Madalmaad 8. augustil 2016 Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) toimiku, mis on koostatud vastavalt kõnealuse määruse XV lisale (edaspidi „XV lisa toimik“), et määratleda benseen-1,2,4-trikarboksüülhappe 1,2-anhüdriid (trimelliitanhüdriid) (TMA) (EÜ nr 209-008-0, CASi nr 552-30-7) väga ohtliku ainena, sest see vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktis f sätestatud kriteeriumidele. XV lisa toimiku kohaselt on olemas teaduslik tõendusmaterjal, et TMA võib hingamisteid sensibiliseerivate omaduste tõttu avaldada inimeste tervisele tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui muude määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a–e loetletud ainete avaldatav mõju.

(2)

15. detsembril 2016 võttis ameti liikmesriikide komitee (edaspidi „komitee“) vastu arvamuse (2) XV lisa toimiku kohta. Kuigi enamik komitee liikmeid oli seisukohal, et TMA vastab tingimustele selle aine määratlemiseks väga ohtliku ainena kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktiga f, ei jõudnud komitee ühehäälsele kokkuleppele. Kolm liiget ei osalenud hääletamises. Kolm liiget olid arvamusel, et ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid TMA võimaliku tõsise mõju kohta inimeste tervisele, mis põhjustab samaväärset ohtu kui muude määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a–e loetletud ainete avaldatav mõju. Need kolm liiget väljendasid kahtlust TMA tervisemõju liigi, raskuse, pöördumatuse ja pikaajalisuse, selle mõjuga seotud sotsiaalsete probleemide ja TMAga kokkupuutumise ohutu taseme tuletamise võimatuse suhtes.

(3)

17. jaanuaril 2017 esitas amet vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 9 komitee arvamuse komisjonile otsuse tegemiseks TMA määratlemise kohta kõnealuse määruse artikli 57 punkti f alusel.

(4)

Kooskõlas komitee enamuse arvamusega märgib komisjon, et XV lisa toimikus esitatud ja arutatud andmed näitavad, et TMA põhjustab rasket ja püsivat kopsupuudulikkust, kui kokkupuude on pikaajaline ja sekkumist ei toimu. Teatatud kahjulik toime varieerub rinokonjuktiviidist ja astmast kutsehaigusena raskete haigusteni, nagu kopsuhaiguse-aneemia sündroom, allergiline larüngiit ja allergiline alveoliit. Mõnikord on tagajärjed olnud nii rasked, et inimesed on olnud sunnitud ametist lahkuma. Kõige raskemad tagajärjed võivad nõuda pikaajalist ravi.

(5)

Komisjon märgib, et kuigi osa TMA põhjustatud tagajärgedest on pärast ainega kokkupuute lõppemist pöörduvad, on sensibiliseerimise esimene faas (induktsioon) pöördumatu. Lisaks ei ole inimeste kohta saadaolevate andmete põhjal võimalik tuletada TMA kontsentratsioonitaset, millest allpool sensibiliseerimist ei toimu. Peale selle tundub, et kahjulikul toimel on teatav peiteaeg. Võimalust, et pöördumatu mõju tekib enne, kui tehakse kindlaks terviseprobleem, on tunnustatud teiste ainete (3) määratlemisel väga ohtliku ainena kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktiga f hingamisteid sensibiliseerivate omaduste tõttu ja seda on kinnitatud Euroopa kohtupraktikas (4).

(6)

Komisjon märgib, et juba sensibiliseeritud töötajaid tohib ümber paigutada ainult töökohtadele, kus puudub täielikult kokkupuude TMAga, et vältida raske kahjuliku toime kordumist, mis põhjustaks sotsiaalseid probleeme ja mõjutaks sensibiliseeritud töötajate elukvaliteeti.

(7)

Komisjon on seetõttu kooskõlas komitee enamuse arvamusega seisukohal, et TMA põhjustab samaväärset ohtu kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a–e loetletud ained ja seega tuleks TMA määratleda kõnealuse määruse artikli 57 punkti f alusel hingamisteid sensibiliseerivate omaduste tõttu väga ohtliku ainena.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee arvamusega,

19.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/18

(1)

Norra ametiasutused teatasid 13. märtsi 2014. aasta kirjaga (1) diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kavast aastateks 2014–2020 kooskõlas protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3. Selle teate ja pärast seda esitatud teabe (2) alusel kiitis järelevalveamet teatatud abikava heaks oma 18. juuni 2014. aasta otsusega nr 225/14/COL.

(2)

Oma 23. septembri 2015. aasta otsusega kohtuasjas E-23/14 Kimek Offshore AS vs. EFTA järelevalveamet (3) tühistas EFTA kohus osaliselt järelevalveameti otsuse.

(3)

15. oktoobri 2015. aasta kirjaga (4) palus järelevalveamet Norra ametiasutustelt teavet. Norra ametiasutused vastasid 6. novembri 2015. aasta kirjaga (5).

(4)

Järelevalveamet algatas 9. detsembri 2015. aasta otsusega nr 489/15/COL ametliku uurimismenetluse. Norra ametiasutused reageerisid järelevalveameti otsusele 13. jaanuari 2016. aasta kirjaga (6).

(5)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus avaldati 30. juunil 2016Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes (7). Järelevalveamet sai märkuste esitamise tähtajaks 30. juuliks 2016 märkused kahelt huvitatud isikult: ettevõtjalt Kimek Offshore AS (12. mai 2016. aasta kirjaga) (8) ja ettevõtjalt NHO Finnmark (4. juuli 2016. aasta kirjaga) (9). Järelevalveamet edastas need märkused 2. augusti 2016. aasta kirjaga (10) Norra ametiasutustele, kellele anti võimalus vastata. Norra ametiasutused vastasid 5. septembri 2016. aasta kirjaga (11).

(6)

EFTA kohus tühistas oma otsusega osaliselt järelevalveameti otsuse, millega oli heaks kiidetud piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava aastateks 2014–2020. Järelevalveamet ei vaadanud ametliku uurimismenetluse käigus uuesti läbi kogu abikava. Uurimise käigus keskenduti vaid sellele kava osale (rändteenuste jaoks kehtestatud erand), mille puhul järelevalveameti heakskiit tühistati.

(7)

Ent kuna rändteenuseid käsitlev eeskiri on erand diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kavas sätestatud eeskirjadest, peab järelevalveamet terviklikkuse huvides kasulikuks anda ülevaade kogu abikava eesmärgist ja õiguslikust alusest, enne kui tutvustada eeskirju, mida kohaldatakse ettevõtjate registreerimisel Norras, ja erandit, mida kohaldatakse rändteenuste suhtes.

(8)

Diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava eesmärk on tööhõive suurendamise abil vähendada või vältida rahvastikukadu Norra kõige vähem asustatud piirkondades. Selle eesmärgi saavutamiseks vähendatakse tegevusabi kavaga tööjõukulusid, alandades teatavates geograafilistes piirkondades sotsiaalkindlustusmaksu määrasid. Tavaliselt sõltub abi osatähtsus geograafilisest piirkonnast, kus äriüksus on registreeritud. Registreerimiseeskirju on selgitatud üksikasjalikumalt allpool.

(9)

Kava riiklik õiguslik alus on riikliku kindlustusseaduse (12) paragrahvi 23 lõige 2, kus on sätestatud tööandja üldine kohustus teha töötajale makstud brutopalga põhjal arvutatud sotsiaalkindlustusmakseid. Kõnealuse paragrahvi lõike 12 kohaselt võib Norra parlament vastu võtta piirkondlikult diferentseeritud määrad ja erisätted teatud sektorites tegutsevate ettevõtjate jaoks. Seega moodustab kava riikliku õigusliku aluse riiklik kindlustusseadus koos Norra parlamendi iga-aastaste otsustega (13).

(10)

Õigus kava alusel abi saada sõltub sellest, kas ettevõtja on registreeritud abikõlblikus piirkonnas. Kava põhieeskiri on, et abi osatähtsus sõltub geograafilisest piirkonnast, kus ettevõtja on registreeritud.

(11)

Norra õiguse kohaselt peavad ettevõtjad registreerima allüksuse iga eraldi äritegevuse jaoks (14). Kui ettevõtja äritegevus on mitut laadi, tuleb registreerida eraldi allüksused. Lisaks tuleb registreerida eraldi üksused, kui tegevus toimub eri geograafilistes asukohtades.

(12)

Norra ametiasutuste sõnul on eraldi äritegevuse kriteerium täidetud, kui vähemalt üks töötaja teeb emaüksuse jaoks tööd teises piirkonnas ja ettevõtjat saab seal külastada. Iga allüksuse diferentseeritud sotsiaalkindlustusmakse arvutatakse eraldi, sõltuvalt üksuse registreeritud asukohast. Sel viisil on ettevõtjal, kes on registreeritud väljaspool kava alusel abikõlblikku piirkonda, õigus abi saada juhul, kui tema majandustegevus toimub abikõlblikus piirkonnas asuva allüksuse raames, ja vaid selles ulatuses, milles tema tegevus toimub sellise üksuse raames.

(13)

Erandina registreerimise põhieeskirjast kohaldatakse kava ka selliste väljaspool abikõlblikku piirkonda registreeritud ettevõtjate suhtes, kes vahendavad töötajaid abikõlblikku piirkonda või kelle töötajad on kaasatud abikõlblikus piirkonnas liikuva iseloomuga tegevusse. (Käesolevas otsuses nimetatakse sellist tegevust rändteenuste osutamiseks.) Seda erandit käesolevas otsuses vaadeldaksegi. Erandi riiklik õiguslik alus on Norra parlamendi 5. detsembri 2013. aasta otsuse nr 1482 (mis käsitleb maksumäärade jms kindlaksmääramist 2014. aasta riikliku kindlustusseaduse alusel) 1. jao punkt 4.

(14)

Erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui töötaja veedab vähemalt poole oma tööpäevadest abikõlblikus piirkonnas. Lisaks on alandatud määr kohaldatav üksnes kõnealuses piirkonnas tehtud tööosa suhtes. Reeglina on maksu registreerimise periood üks kalendrikuu. Sotsiaalkindlustusmaksete arvutamisel võetakse aluseks määr, mida kohaldatakse tsoonis, kus töötaja tegeleb äritegevusega.

(15)

See tähendab seda, et kui näiteks Oslos (Oslo asub tsoonis 1, mis ei ole abikõlblik ja kus seetõttu kohaldatakse standardmäära 14,1 %) registreeritud üksuse töötaja teeb ühes kalendrikuus 60 % oma tööst Vardøs (mis asub tsoonis 5, kus kohaldatav määr on 0 %) ja ülejäänud töö Oslos, on ettevõtjal õigus kohaldada nullmäära palga suhtes, mis makstakse Vardøs tehtud töö eest, ent mitte palga suhtes, mis makstakse Oslos tehtud töö eest.

(16)

EFTA kohus tühistas järelevalveameti otsuse nr 225/14/COL selles osas, millega lõpetati Norra parlamendi 5. detsembri 2013. aasta otsuse nr 1482 (mis käsitleb maksumäärade jms kindlaksmääramist 2014. aasta riikliku kindlustusseaduse alusel) 1. jao punktis 4 sätestatud abimeedet käsitlev esialgne uurimismenetlus.

(17)

EFTA kohus järeldas, (15) et järelevalveamet ei olnud hinnanud asjaolusid ja nende tagajärgi, pidades silmas 1. jao punktis 4 sätestatud eeskirja kokkusobivust EMP lepinguga selle lepingu artikli 61 lõike 3 tähenduses, eriti erandi mõju konkurentsile ja kaubandusele ning selle kokkusobivust aastateks 2014–2020 antavat regionaalabi käsitlevate järelevalveameti suuniste (16) (edaspidi „järelevalveameti suunised“) punktiga 16. Kohtu sõnul on selline eraldi hindamine teatatud abikava järelevalveameti poolsel hindamisel ülioluline.

(18)

1. jao punktis 4 on sätestatud käesolevas otsuses vaatluse alla võetud erand ja vastav erandi kuritarvitamise vältimise meede, millega takistatakse ettevõtjatel taotleda kava alusel abi nii, et nad lihtsalt registreerivad oma ettevõtte piirkonnas, kus sotsiaalkindlustusmaksete määr on madalam, osutades samas rändteenuseid või vahendades töötajaid piirkondades, kus kõnealune määr on kõrgem. Erandi kuritarvitamise vältimise meede ei ole hõlmatud käesoleva menetlusega (17).

(19)

Reageerides järelevalveameti poolsele ametliku uurimismenetluse algatamisele, (18) selgitasid Norra ametiasutused oma seisukohta, et sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi raames kohaldatav määr sõltus juba enne 2007. aastat sellest, kus tööandja tegeles oma äritegevusega. See eeskiri tugineb põhieeldusele, et abi peaksid saama vaid need ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega abikõlblikus piirkonnas, ja vaid selles ulatuses, milles nad osutavad majandusteenuseid osutatud piirkonnas. Registreerimine ei ole määrav küsimus.

(20)

Diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava alusel antava abi kogusumma on umbes 6,85 miljardit Norra krooni aastas (19). Norra ametiasutused esitasid 2015. aasta esimese kaheksa kuu kohta kogutud andmete põhjal hinnangu erandi kohaldamise mõju kohta eri tsoonides kogu 2015. aasta vältel. Tsoone 1, 2, 3, 4 ja 4a käsitleva kirjelduse leiab otsuse nr 225/14/COL punktist 25. Tsoon 1 hõlmab Kesk-Norrat ja kõiki territooriume väljaspool Norrat. Tsoonis 1 toimuv tegevus ei ole kava alusel abikõlblik. Kava alusel ei ole abikõlblik ka tsoonis 1a toimuv tegevus, kuid selles tsoonis on Norra ametiasutused sisse seadnud süsteemi, mille raames sotsiaalkindlustusmakse määra alandatakse. See alandamine toimub vähese tähtsusega abi andmise vormis. Meetmed, mis on kooskõlas vähese tähtsusega abi käsitleva määruse (20) tingimustega, ei kujuta endast abi EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

Tabel

Hinnang abikavas kindlaksmääratud tsoonides registreeritud ettevõtjatele 2015. aastal erandi kohaldamise tulemusel antud abi kohta

(21)

Norra ametiasutused selgitasid, et need näitajad võivad oluliselt erineda, olenevalt rändteenuste laadist. Suured ehitusprojektid sõltuvad tavaliselt rändteenustest ja seega suurendavad kõnealuste teenuste kasutamist. Peale selle võivad abikõlblikes tsoonides olulist tegevust ellu viivad ettevõtjad oma tegevuse ümber korraldada, luues asjaomases tsoonis allüksuseid. Ka see mõjutab erandi kohaldamise hinnangulist mõju. Lõpetuseks juhivad Norra ametiasutused tähelepanu sellele, et tegevuse mahu suurenemisel ehitussektoris on soodne kaudne mõju tööhõivele abikõlblike tsoonide muudes sektorites.

(22)

Erandi kohaldamine annab abikõlblikes tsoonides tegutsevatele ettevõtjatele juurdepääsu tööjõule väiksemate kuludega. Selleta peaksid abikõlbliku piirkonna ettevõtjad nägema spetsialiseerunud tööjõu ligimeelitamiseks rohkem vaeva. Lisaks saab spetsialiseerunud tööjõud rändteenuste kaudu aidata suurendada kohalikes ettevõtetes teadmisi ja oskusi. Need teadmised ja oskused võivad jääda ettevõtetesse isegi pärast rändteenuse osutaja lahkumist, seega on sel kohalikule tööjõule ja kohalikele ettevõtetele kestev mõju.

(23)

Erandi kohaldamisega pannakse kõik abikõlblikus piirkonnas tegutsevad ettevõtjad võrdsesse olukorda. Kohalikud ettevõtjad saavad tänu rändteenuste madalamatele hindadele kasu konkurentsist.

(24)

Töötajad, kes viibivad ajutiselt abikõlblikes piirkondades, panustavad kohalikku majandusse, ostes kaupu ja teenuseid. Kui rändteenused on seotud ajutise projektiga, on mõju ajutine. Kui rändteenuseid kasutatakse piirkonnas pidevalt, on mõju pikaajaline.

(25)

Kesksetes piirkondades registreeritud ettevõtjad, kes osutavad abikõlblikes piirkondades rändteenuseid, võivad palgata oma töötajad kohapeal. Isegi kui need töökohad on laadilt ajutised, aitavad need suurendada abikõlblikes piirkondades palgatulu, mis omakorda soodustab majandustegevust. Norra ametiasutused väidavad, et erandi kohaldamisega vähenevad tööjõukulud ja antakse tööjõule eelis kapitali ees, kui neid on võimalik asendada. See aitab kaasa tööhõive suurenemisele.

(26)

Kimek Offshore AS (edaspidi „Kimek“) on ettevõtja, kes osutab teenuseid nafta- ja gaasisektoris. Ettevõtja kuulub Kimeki kontserni. Kimek asub Kirkenesis, mis paikneb Finnmarki maakonnas, kus kohaldatav sotsiaalkindlustusmaksu määr on null.

(27)

Lisaks märkustele, mis käsitlevad järelevalveameti otsust algatada ametlik uurimismenetlus, on Kimek esitanud oma märkused eespool kokku võetud Norra ametiasutuste märkuste kohta.

(28)

Kimeki meelest on Norra ametiasutused suuresti jätnud dokumenteerimata selle, et erandi kohaldamisega aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, et on olemas vajadus riigi sekkumiseks, et erandi kohaldamine on asjakohane, et erandil on ergutav mõju, et erand on proportsionaalne ning et välditud on põhjendamatut kahjulikku mõju EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele.

(29)

Kimeki konkurendid asuvad enamasti väljaspool piirkondi, kus on õigus saada regionaalabi. Kimek on erandi kohaldamise vastu, sest see võimaldab väljaspool abikõlblikke tsoone asuvatel ettevõtjatel abikavast kasu saada, kui nad tegutsevad abikõlblikes piirkondades. Kimek väidab, et kõnealused ettevõtjad ei seisa silmitsi samade raskustega kui ettevõtjad, kes asuvad abikõlblikes piirkondades. Kimeki väitel ei sobi erandi kohaldamine selleks, et tegeleda abikõlblikes piirkondades rahvastikukao probleemiga ja kinnistada seal asustustihedust. Vastupidi, erandi kohaldamine kahjustab abikõlblikes piirkondades asuvaid ettevõtjaid.

(30)

Kimek ei ole nõus Norra ametiasutuste seisukohaga, et tänu erandi kohaldamisele pääsevad kohalikud ettevõtjad väiksemate kuludega ligi spetsialiseerunud tööjõule, mis ei oleks muidu kättesaadav. Kimek väidab, et Norra ametiasutused ei ole seda tõestanud ega dokumenteerinud.

(31)

Kimeki väitel esineb oht, et erandi kohaldamine toob kaasa ajude väljavoolu abikõlblikest piirkondadest, sest inimesed ei leia enam kohapeal tööd.

(32)

Kimeki sõnul ei ole Norra ametiasutused dokumenteerinud seda, et mujal registreeritud ettevõtjad palkavad töötajaid, kes elavad abikõlblikus piirkonnas.

(33)

Lisaks väidab Kimek, et avamerel rändteenuseid osutavad töötajad ei panusta eriti märkimisväärselt kohalikku majandusse: nad elavad naftaplatvormil, veedavad seal enamiku oma vabast ajast ja söövad seal.

(34)

Mis puudutab Norra ametiasutuste väidet, et rändteenuste osutajate teadmised ja oskused jäävad kohalikesse ettevõtetesse, siis Kimek ei mõista, kuidas sellega vähendatakse või välditakse rahvastikukadu.

(35)

Kimeki väitel ei ole Norra ametiasutused dokumenteerinud seda, kuidas erandi kohaldamisega suurendatakse konkurentsi. Sellega seoses viitab Kimek Norra tööõiguses esinevale iseärasusele, mis võimaldab ettevõtjatel, kes lähetavad rändteenuste osutajaid, lubada oma töötajatel teha 12tunniseid vahetusi, samal ajal kui kohalikele ettevõtjatele kehtib 8tunnine tööaja piirang. Sellega asetatakse kohalikud ettevõtjad märksa ebasoodsamasse olukorda.

(36)

NHO Finnmark on Norra ettevõtete konföderatsiooni piirkondlik büroo. NHO Finnmark toetab eespool kokku võetud Kimeki märkusi.

(37)

NHO Finnmark on seisukohal, et regionaalabi tuleks anda üksnes neile ettevõtjatele, kes asuvad regionaalabikõlblikes piirkondades. Väljaspool abikõlblikke piirkondi registreeritud ettevõtjad ei seisa silmitsi samade raskustega kui ettevõtjad, kes asuvad abikõlblikes piirkondades. Erandi kohaldamine ei sobi selleks, et tegeleda abikõlblikes piirkondades rahvastikukao probleemiga ja kinnistada seal asustustihedust. Vastupidi, NHO Finnmarki väitel kahjustab erandi kohaldamine abikõlblikes piirkondades asuvaid ettevõtjaid.

(38)

Samamoodi nagu Kimek, rõhutab ka NHO Finnmark, et Norra tööõiguses on antud konkreetne eelis ettevõtjatele, kes ei ole registreeritud abikõlblikus piirkonnas. NHO Finnmark leiab, et rändteenuseid osutavad töötajad ei panusta kohalikku majandusse nii, nagu seda teevad piirkonnas elavad töötajad.

(39)

Vastates huvitatud isikute esitatud märkustele märgivad Norra ametiasutused, et ametlikus uurimismenetluses oli tähelepanu keskmes erandi kohaldamine, mitte abikava kui selline. Norra ametiasutused selgitavad, et erand kajastab üldist põhimõtet, mille kohaselt regionaalabi tuleks anda tegevuse jaoks, mis toimub abikavaga hõlmatud geograafilistes piirkondades.

(40)

Norra ametiasutused rõhutavad, et ei EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c ega ka järelevalve suunistes ei ole sätestatud, et regionaalabi saaja peab olema registreeritud regionaalabikõlblikus piirkonnas. Norra ametiasutused on Kimekiga nõus, et abikõlblikus piirkonnas ametlikult registreeritud ettevõtjate ees seisvad raskused ei pruugi olla täpselt samad kui raskused, millega seisavad silmitsi ettevõtjad, kes on ametlikult registreeritud väljaspool abikõlblikku piirkonda, kuid kes osutavad abikõlblikus piirkonnas rändteenuseid. Samas ei ole Norra ametiasutused nõus Kimeki väitega, et väljaspool abikõlblikku piirkonda registreeritud ettevõtjad ei puutu kokku samade raskustega tegutsemisel abikõlblikus piirkonnas. Kliimatingimused ja alltöövõtjate kaugus on ettevõtjate jaoks sama. Lisaks tekivad ettevõtjatel, kes lähetavad rändteenuste osutajaid, lisakulud seoses töötajate transpordi ja majutusega. Norra ametiasutused märgivad, et Kimeki väited lähtuvad naftasektorist – sellest majandusvaldkonnast, kus ettevõtja ise tegutseb. Norra ametiasutused väidavad, et abi kokkusobivust tuleb hinnata üldisemal tasandil, võttes arvesse eriprobleeme või püsivalt ebasoodsaid tingimusi, millega seisavad silmitsi kõikide asjaomaste sektorite ettevõtjad.

(41)

Põhjendades oma väiteid selle kohta, et ettevõtjatel on keeruline palgata kolmes kõige põhjapoolsemas maakonnas oskuslikku tööjõudu, viitavad Norra ametiasutused Finnmarki maakonna töö- ja hoolekandeameti NAV Finnmarki aruandele (21). Nordlandi ja Tromsi maakonnas on 14 %-l uuringuga hõlmatud ettevõtjatest olnud kvalifitseeritud töötajate puudumise tõttu probleeme töötajate värbamisel. Finnmarki maakonnas oli vastav näitaja 11 %.

(42)

Norra ametiasutused rõhutavad, et abikõlblikus piirkonnas registreeritud ettevõtjad võivad kohaldada madalamat sotsiaalkindlustusmaksete määra kõikide oma tööjõukulude suhtes (v.a juhul, kui nad osutavad rändteenuseid väljaspool abikõlblikku piirkonda), samal ajal kui mõnes muus tsoonis registreeritud ettevõtjad, kes osutavad rändteenuseid, võivad kohaldada alandatud määra üksnes juhul, kui nende töötaja veedab vähemalt poole oma tööpäevadest abikõlblikus tsoonis, ja ka siis üksnes selle palga suhtes, mis on välja makstud abikõlblikus tsoonis tehtud töö eest.

(43)

Regionaalabi kaudse mõju tõestamiseks viitasid Norra ametiasutused kahele uuringule, mis käsitlevad naftaga seotud tegevuse mõju Põhja-Norras (22). Vastavalt esimesele uuringule, milles keskenduti Finnmarkis ellu viidud Snøhviti naftaprojektile, oli otsene mõju tööhõivele 230 inimaastat ja kaudne mõju tööhõivele veel 170 inimaastat. Norra ametiasutused märgivad, et see on projekti enda mõju, mitte mingi konkreetse meetme otsene tulemus. Teisest uuringust on näha, et naftasektorist tulenev suur kaudne mõju avaldub sektoris, mis kannab nime „individuaalsed teenused“ ning hõlmab kutse-, teadus- ja tehnilist tegevust, töötajatega varustamist, seadmete ja transpordivahendite rentimist, õigus- ja raamatupidamisteenuseid, arhitektiteenuseid, hotelli- ja restoraniteenuseid ning reovee- ja jäätmekäitlust.

(44)

Norra ametiasutused seavad kahtluse alla Norra tööõiguse sätte asjakohasuse kõnealuse erandi hindamisel. Igal juhul märgivad nad, et kaebuse esitaja nimetatud kaheksatunnisest piirangust kõrvalekaldumise õiguslik alus on kohaldatav kõikide ettevõtjate suhtes, olenemata töötaja ja tööandja geograafilisest asukohast, kuid selle tingimuseks on tariifikokkulepe.

(45)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmist: „Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust“.

(46)

Sellest järeldub, et meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: i) meede on antud riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) meede annab abisaajale valikulise majandusliku eelise; iii) meede võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi.

(47)

Otsuses nr 225/14/COL järeldas järelevalveamet, et diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kava aastateks 2014–2020 kujutab endast abikava. Järelevalveamet osutab oma mõttekäigule, mis on esitatud selle otsuse punktides 68–74. Rändteenuste suhtes kohaldatavat erandit käsitlev säte moodustab osa kõnealuse abikava sätetest. Erandi kohaldamisega suurendatakse kava kohaldamisala, laiendades võimalike abisaajate ringi ettevõtjatele, kes ei ole registreeritud abikõlblikes piirkondades. Nagu ka muu kõnealuse kava alusel antava abi puhul, toob kava kohaldamisala laiendamine väljaspool abikõlblikke piirkondi registreeritud ettevõtjatele kaasa riigi ressursside eraldamise, millega antakse ettevõtjatele valikuline eelis. Need eelised võivad mõjutada kaubandust ja kahjustada konkurentsi.

(48)

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit informeeritakse kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. […] Asjaomane riik ei tohi rakendada oma kavandatavaid meetmeid enne, kui menetluse tulemusel on tehtud lõplik otsus“.

(49)

Norra ametiasutused hakkasid rakendama erandit alates 1. juulist 2014 ehk pärast seda, kui järelevalveamet oli selle otsusega nr 225/14/COL heaks kiitnud. Kui EFTA kohus tühistas erandile antud järelevalveameti heakskiidu, muutus abi ebaseaduslikuks. Norra ametiasutused peatasid vaatlusaluse erandi kohaldamise alates 1. jaanuarist 2016 kuni ametliku uurimismenetluse lõpptulemuse selgumiseni.

(50)

Järelevalveamet peab hindama kooskõlas järelevalveameti suunistega, kas erandi kohaldamine on kokkusobiv EMP lepinguga vastavalt selle artikli 61 lõike 3 punktile c.

(51)

Erandi kohaldamisega rändteenuste puhul võimaldatakse ettevõtjatel, kes ei ole registreeritud abikõlblikus piirkonnas, teha alandatud määraga sotsiaalkindlustusmakseid – kui nad tegelevad abikõlblikus piirkonnas majandustegevusega – ulatuses, milles nad sellises piirkonnas majandustegevusega tegelevad. Ei EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c ega järelevalveameti suunistes (ega ka üldise grupierandi määruse (23) regionaalabi eeskirjades) ei ole sätestatud, et regionaalabi saajad peavad olema registreeritud abi saavas piirkonnas.

(52)

Regionaalabi võib tõhusalt edendada ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majandusarengut üksnes juhul, kui seda antakse selleks, et soodustada lisainvesteeringuid või majandustegevust nendes piirkondades (24). Järelevalveameti suuniste alusel on lubatud anda nii investeeringuteks ette nähtud regionaalabi kui ka regionaalset tegevusabi. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi peaks kaasa tooma investeeringud järelevalveameti heaks kiidetud Norra regionaalabi kaardile kantud piirkondades (25). Regionaalset tegevusabi uuritakse veidi teistsugusest vaatenurgast. Regionaalne tegevusabi saab kuuluda EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alla üksnes juhul, kui seda antakse ebasoodsas olukorras olevates piirkondades asuvate ettevõtjate eriprobleemide lahendamiseks või püsivalt ebasoodsate tingimuste leevendamiseks (26). Sellega seoses on järelevalveameti suuniste punktis 16 öeldud järgmist: „Tegevusabi saab pidada siseturuga kokkusobivaks, kui selle eesmärk on […] takistada või piirata elanike arvu vähenemist väga hõredalt asustatud aladel“.

(53)

Ei ole kahtlust, et kava geograafiline kohaldamisala piirdub ebasoodsas olukorras olevate piirkondadega. Käesoleva otsuse kohaldamisala piirdub erandit käsitleva sättega. Küsimus on selles, kas see säte, mis võimaldab väljaspool kavaga hõlmatud piirkondi registreeritud ettevõtjatel saada kava raames abi selles ulatuses, milles nende majandustegevus toimub ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, on kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

(54)

Järelevalveamet nõustub Norra ametiasutustega, et erandit ei saa hinnata eraldi diferentseeritud sotisalakindlustusmaksete kavast aastateks 2014–2020, mille juurde kõnealune erand kuulub. Sellega seoses osutab järelevalveamet oma kõnealust kava käsitlevale hinnangule, mis on esitatud otsuses nr 225/14/COL, kus järelevalveamet on seisukohal, et kava on kokkusobiv EMP lepinguga vastavalt selle artikli 61 lõike 3 punktile c. Selles otsuses leiab järelevalveamet, et kavaga aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, (27) et on olemas vajadus riigi sekkumiseks, (28) et kava on asjakohane, (29) et kaval on ergutav mõju, (30) et kava on proportsionaalne (31) ning et välditud on põhjendamatut kahjulikku mõju EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele (32). Neid üldiseid hindamispõhimõtteid kohaldatakse kõikide abikavade suhtes. Järelevalveamet ei hinda nende üldiste hindamispõhimõtete alusel eraldi kava üksikuid sätteid.

(55)

EFTA kohtu järeldus, et erandit käsitlev säte on lahutatav ülejäänud kavast, (33) ei tähenda seda, et erandit tuleks hinnata kavast eraldi. Lahutatavuse küsimus on küsimus, kas kava teatud element on kavaga nii lahutamatult seotud, et selle eraldamine kavast ei ole loogiline. Kuigi erandit käsitlev säte on võimalik diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kavast aastateks 2014–2020 loogiliselt eraldada ehk see on võimalik kavast kõrvaldada, jätmata sellega kava ilma kavana eksisteerimiseks vajalikust osast, peab järelevalveamet võtma kõnealuse sätte kokkusobivuse analüüsimisel arvesse seda, et see moodustab osa üldisest abikavast.

(56)

Sellel üldisel abikaval on keskne roll kontekstis, milles erandit kohaldatakse. Tõepoolest, erandit käsitlev säte on olemas üksnes üldise kava eeskirjadest tehtavat erandit käsitleva sättena (34). Seepärast peab järelevalveamet arvesse võtma ka seda, et see üldine kava (v.a erandit käsitlev säte) on nõuetekohaselt kuulutatud EMP lepinguga kokkusobivaks.

(57)

Norra ametiasutused on esitanud ülevaate erandi kohaldamise finantsmõjust (vt eespool põhjendus 20 ja tabel).

(58)

Erandil, nagu ka kaval, mille osa see on, on piirkondlik eesmärk: suurendada abikõlblikes piirkondades töövõimalusi. Töövõimaluste suurendamine on aga siiski pelgalt vahend, mille abil saavutada abi eesmärk vähendada või vältida rahvastikukadu. Abi kokkusobivuse hindamisel on tähtis arvesse võtta meetme laiemat majanduslikku mõju.

(59)

Järelevalveamet on seisukohal, et Norra ametiasutused on juba tõestanud vajadust riigi sekkumiseks, et soodustada abikõlblikes piirkondades majandustegevust. See vajadus on olemas võrdselt kõigi abikõlblikes piirkondades majandustegevusega tegelevate ettevõtjate puhul, olenemata sellest, kas nad on neis piirkondades registreeritud või mitte. Lisaks on Norra ametiasutused esitatud teabega piisavalt tõestanud, et rändteenuste subsideerimisega edendatakse abikõlblikes piirkondades majandustegevust. See on kooskõlas järelevalveameti suuniste punktidega 6 ja 71, milles on osutatud abile, mis soodustab majandustegevust. Kimek ja NHO Finnmark on seisukohal, et abi tuleks anda üksnes abikõlblikes tsoonides registreeritud ettevõtjatele. Järelevalveamet aga leiab, et rändteenuseid osutavad ettevõtjad seisavad silmitsi samade raskustega (kliima, kaugus alltöövõtjatest) kui kohapeal registreeritud ettevõtjad. Sellega seoses märgib järelevalveamet, et huvitatud isikud – Kimek ja NHO Finnmark – ei nimetanud ühtki konkreetset raskust, mis muudaks tegevuse elluviimise kohapeal registreeritud ettevõtjate jaoks keerulisemaks kui abikõlblikes piirkondades rändteenuseid osutavate ettevõtjate jaoks.

(60)

Samas on järelevalveamet seisukohal, et Norra ametiasutused ei ole dokumenteerinud seda, et rändteenuseid osutavad ettevõtjad palkavad abikõlblikes piirkondades töötajaid kohapealt ja alaliselt. Norra ametiasutused ei ole esitanud ei majandusteooriaid ega üldisi kaalutlusi, mis toetaksid väidet, et töötajaid palgatakse alaliselt. Seda arvesse võttes leiab järelevalveamet, et Norra ametiasutused ei ole tõestanud, et erandi kohaldamisega luuakse abikõlblikes piirkondades alalisi töökohti. See ei ole siiski absoluutne nõue regionaalabi kokkusobivaks lugemisel (35). Nagu eespool märgitud, tuleb regionaalabi anda selleks, et soodustada majandustegevust. See põhimõte kehtib olenemata sellest, kas majandustegevust ellu viiv ettevõtja on või ei ole registreeritud asjaomases piirkonnas.

(61)

Erandi kohaldamise kaudsema mõju kohta väidavad Norra ametiasutused, et kaudne mõju ei väljendu üksnes rändteenuseid osutavate töötajate suuremates kulutustes kaupadele ja teenustele, vaid ka kohalikele ettevõtjatele üleantavates teadmistes ja oskustes. Kava ei ole kavandatud ühe konkreetse sektori jaoks, vaid pigem hõlmab see enamikku Norra majandussektoreid (36). Kava ulatuslikkuse tõttu on järelevalveamet nõus Norra ametiasutustega, et meetme kaudse mõju hindamisel tuleb vaadelda olukorda laiemalt. Üksikute sektorite vaatlemine on siiski kasulik selleks, et uurida erandi kohaldamise tegelikku mõju. Norra ametiasutused on esitanud uuringud põhjendamaks väidet, et rändteenustel on abikõlblikes piirkondades soodne kaudne mõju. Nagu eespool märgitud, viitasid Norra ametiasutused kahele uuringule Põhja-Norras naftasektoris toimuva tegevuse mõju kohta. Vastavalt esimesele uuringule, mis käsitles Finnmarkis ellu viidud Snøhviti naftaprojekti, oli otsene mõju tööhõivele 230 inimaastat ja kaudne mõju tööhõivele veel 170 inimaastat. Teisest uuringust on näha, et naftasektorist tulenev suur kaudne mõju avaldub sektoris, mis kannab nime „individuaalsed teenused“ ning hõlmab kutse-, teadus- ja tehnilist tegevust, töötajatega varustamist, seadmete ja transpordivahendite rentimist, õigus- ja raamatupidamisteenuseid, arhitektiteenuseid, hotelli- ja restoraniteenuseid ning reovee- ja jäätmekäitlust.

(62)

Järelevalveameti meelest viitavad need uuringud märkimisväärsele soodsale kaudsele mõjule. Kuna aga kaudset mõju ei ole lihtne muust mõjust eraldada, tuleb anda märkimisväärne kaal üldistele vaatlusaluse meetme mõju käsitlevatele kaalutlustele. Järelevalveamet on veendunud, et rändeteenuste subsideerimine aitab kaasa kohalike kaupade ja teenuste müügile ning seega panustatakse sellega kohalikku majandusse. Seda teevad – eriti lühema või keskmise ajavahemiku jooksul – eeskätt töötajad, kes peavad piirkonda kohale sõitma ning kes tõenäoliselt peatuvad hotellides, söövad restoranides jne. Seda arvesse võttes on järelevalveamet veendunud, et erandi kohaldamisel on märkimisväärne soodne kaudne mõju, mis aitab kaasa rahvastikukao vältimisele või vähendamisele hõredalt asustatud piirkondades.

(63)

Kimek väidab, et avamerel rändteenuseid osutavad töötajad ei panusta eriti märkimisväärselt kohalikku majandusse: nad elavad naftaplatvormil, veedavad seal enamiku oma vabast ajast ja söövad seal. Järelevalveamet nendib, et teatud töötajate panus erandi kohaldamise kaudsesse mõjusse on nende tööolukorrast tulenevalt väiksem. Erandit käsitlevat sätet ei kohaldata aga üksnes teatud kindlas sektoris, vaid pigem on tegemist kõikides sektorites kohaldatava horisontaalse sättega.

(64)

Isik, kes osutab rändteenuseid, mille pakkumiseks on vaja teataval tasemel teadmisi ja oskusi, saab anda need teadmised ja oskused üle kohalikele ettevõtjatele. Järelevalveamet juhib tähelepanu märkusele, kus Kimek väidab, et ta ei mõista, kuidas teadmiste ja oskuste abil, mille rändteenuseid osutavad töötajad jätavad abikõlblikes piirkondades asuvatesse ettevõtetesse, saab vältida või vähendada rahvastikukadu. Järelevalveamet leiab, et teadmised ja oskused on vajalikud mitmesuguse majandustegevuse jaoks ning on seega olulised tööhõive säilitamiseks abikõlblikes piirkondades. Eelkõige saavad kohalikud ettevõtjad, kes osalevad rändteenuseid osutavate ettevõtjatega ühistes projektides (nt suured ehitusprojektid), teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis on seotud seda liiki projektide elluviimiseks vajalike töödega. Need teadmised, oskused ja kogemused jäävad kohapeal registreeritud ettevõtetesse. Peale selle saavad kohapeal registreeritud ettevõtjad kasu teadmistest ja oskustest, mis saadakse, tehes koostööd teenuseid (nt nõustamisteenused või muu spetsialistide tehtav töö) osutavate ettevõtjatega, kui kõnealused teenused on võimalik liigitada Norra õiguse alusel rändteenusteks. Järelevalveamet on nõus Norra ametiasutustega, et see, kui rändteenuste osutajad annavad oma teadmised ja oskused üle kohapeal registreeritud ettevõtjatele, võib olla oluline, et säilitada abikõlblikes piirkondades oskuslike töötajate tööhõive, ning seega võib see märkimisväärselt kaasa aidata rahvastikukao vältimisele või vähendamisele neis piirkondades.

(65)

Teadmiste ja oskuste saamise kõrval pääsevad kohalikud ettevõtjad väiksemate kuludega ligi spetsialiseerunud tööjõule, mis muidu ei oleks neile kättesaadav. See on kohalikele ettevõtjatele kasulik, sest rändteenuste väiksemad kulud muudavad ettevõtjana tegutsemise abikõlblikus piirkonnas atraktiivsemaks ja kasumlikumaks. Peale selle pannakse erandi kohaldamisega kõik abikõlblikus piirkonnas tegutsevad ettevõtjad võrdsesse olukorda seoses sotsiaalkindlustuskuludega, mis neil tekivad tegevuse ajal asjaomases piirkonnas.

(66)

Kokkuvõttes on järelevalveamet seisukohal, et Norra ametiasutused on piisavalt põhjendanud rändteenuste subsideerimise soodsat kaudset mõju, mis väljendub abikõlblikes piirkondades tehtavates suuremates kulutustes kaupadele ja teenustele, mis on omakorda kasulik abikõlblike piirkondade tööturgudele. Peale selle on järelevalveamet veendunud, et rändteenuste subsideerimisega aidatakse hankida spetsialiseerunud tööjõudu väiksemate kuludega ning anda teadmisi ja oskusi üle kohapeal asutatud ettevõtjatele, mis on ülitähtis mitmesuguse majandustegevuse jätkumiseks abikõlblikes piirkondades. Sellest tulenevalt aidatakse erandi kohaldamisega kaasa rahvastikukao vältimisele või vähendamisele väga hõredalt asustatud piirkondades.

(67)

Seoses erandit käsitleva sätte mõjuga konkurentsile ja kaubandusele väidavad Norra ametiasutused, et erandi kohaldamisega luuakse võrdsed võimalused kõikidele ettevõtjatele, kes tegutsevad ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sest seda kohaldatakse võrdselt kõikide EMPs asuvate ettevõtjate suhtes. Kui asjakohased tingimused on täidetud, saavad erandi kohaldamisest kasu ka väljaspool Norrat registreeritud ettevõtjad, kes saadavad oma töötajaid abikõlblikesse piirkondadesse ja kes peavad tasuma Norra sotsiaalkindlustusmakse. Erandit käsitleva sätte puudumise korral peaksid kõnelused ettevõtjad registreerima oma olemasolu asjaomases piirkonnas, et nende suhtes kohaldataks samu maksustamiseeskirju kui kohapeal registreeritud Norra ettevõtjate suhtes. Sellega takistataks turule sisenemist, mis oleks loogilises vastuolus järelevalveameti suuniste punktiga 134, kus on öeldud järgmist: „Kui abi on vajalik ja proportsionaalne […] ühise eesmärgi saavutamiseks, kaalub positiivne mõju tõenäoliselt üles abi negatiivse mõju. Siiski võib abi mõnel juhul põhjustada turustruktuuri, valdkonna või tööstusharu muutusi, mis võib oluliselt moonutada konkurentsi turule sisenemisele või sealt lahkumisele takistuste tekitamise, asendamise mõju või kaubandusvoogude ümberpaigutamise kaudu. Sellistel juhtudel ei kaalu võimalik positiivne mõju tõenäoliselt üles kindlaks tehtud negatiivset mõju“. Seda arvesse võttes on järelevalveamet seisukohal, et erandi kohaldamisega välditakse põhjendamatut kahjulikku mõju konkurentsile ja turulepääsule. See on erandi hea omadus, pidades silmas järelevalveameti suuniste punkti 3, kus on sätestatud, et regionaalabi hindamine tasakaalustab vajadust anda abi regionaalarenguks ja samal ajal tagab EMP riikidele võrdsed tingimused. Nagu eespool märgitud, ei veena järelevalveametit Kimeki väide, et abikõlblikus piirkonnas registreeritud ettevõtjad seisavad silmitsi püsivamat laadi raskustega kui ettevõtjad, kes saadavad oma töötajad töötama asjaomasesse piirkonda ajutiselt. Vastupidi, töötajate transportimise ja majutamisega seotud kulude tõttu võivad väljaspool abikõlblikku piirkonda registreeritud ettevõtjad olla võrreldes kohalike ettevõtjatega ebasoodsamas konkurentsiolukorras.

(68)

Ettevõtjad, kes osutavad rändteenuseid, võivad mõningal määral registreerida abikõlblikes piirkondades allüksusi. Kui abikõlblikes piirkondades ei kohaldataks rändteenuste suhtes erandit, koheldaks ettevõtjaid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas teenust osutav ettevõtja on rajanud abikõlblikus piirkonnas allüksuse. On oht, et see mõjutab välismaal registreeritud ettevõtjaid rohkem kui Norras registreeritud ettevõtjaid. Võib eeldada, et ettevõtjatel, kes ei ole registreeritud Norras, eriti VKEdel, ei ole nii üksikasjalikud teadmised ettevõtete registreerimist käsitlevate Norra eeskirjade kohta ja selle kohta, milline on nende mõju sotsiaalkindlustusmaksete määradele. Seda arvesse võttes on järelevalveamet seisukohal, et erandi kohaldamisega välditakse põhjendamatut kahjulikku mõju EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele (takistused turule sisenemisel ja kaubandusvoogude ümberpaigutamine), mis on kooskõlas järelevalveameti suuniste punktiga 134.

(69)

Norra ametiasutuste viimaste märkuste põhjal tundub, et erinevalt sellest, mida väitsid huvitatud isikud, ei kohelda rändteenuseid osutavaid ettevõtjaid ja kohapeal registreeritud ettevõtjaid Norra tööõiguse alusel põhjendamatult erinevalt. Seepärast järelevalveamet seda väidet rohkem ei käsitle.

(70)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et erandi kohaldamine on kokkusobiv EMP lepinguga vastavalt selle artikli 61 lõike 3 punktile c.

(71)

Nagu eespool öeldud, on järelevalveamet jõudnud järeldusele, et erand, mida kohaldatakse rändteenuste suhtes vastavalt diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksete kavale aastateks 2014–2020, on kokkusobiv EMP lepinguga. Seepärast antakse luba seda erandit kõnealuse kava raames kohaldada kuni 31. detsembrini 2020, millal lõpeb heakskiit, mille järelevalveamet kavale on andnud,