7.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 322/3

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise

LEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)

ühelt poolt ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON (edaspidi „Šveits“)

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised“,

OLLES TEADLIKUD ülemaailmsest ülesandest, mis tuleneb kliima muutumisest, ning rahvusvahelistest jõupingutustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et võidelda kliimamuutuste vastu,

VÕTTES TEADMISEKS rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (edaspidi „ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon“) ja selle Kyoto protokolli, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet,

ARVESTADES, et Šveitsil ja liidul on ühine eesmärk vähendada tunduvalt kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks ja ka pärast seda,

OLLES TEADLIKUD, et seoses Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi ja liidu heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisega tulevastel kauplemisperioodidel võib osutuda vajalikuks vaadata käesolev leping läbi, et säilitada lepinguosaliste kliimamuutuste leevendamise kohustuste terviklikkus,

TUNNISTADES, et heitkogustega kauplemise süsteem on tõhus vahend kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusal viisil,

ARVESTADES, et heitkogustega kauplemise süsteemide sidumine võimaldab kaubelda saastekvootidega süsteemide vahel ning aitab luua tugeva rahvusvahelise CO2-turu ja veelgi tugevdada seotud süsteemidega lepinguosaliste püüdlusi heidet vähendada,

VÕTTES ARVESSE, et heitkogustega kauplemise süsteemide sidumisega tuleks ära hoida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ning süsteemidevahelise konkurentsi moonutamist ja tagada ühendatud CO2-turu nõuetekohane toimimine,

VÕTTES ARVESSE liidu heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (muudetud kujul) (edaspidi „direktiiv 2003/87/EÜ“) ja Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on loodud CO2-seadusega ja selle alusel antud määrusega,

TULETADES MEELDE, et Norra, Island ja Liechtenstein osalevad liidu heitkogustega kauplemise süsteemis,

VÕTTES ARVESSE, et sõltuvalt käesoleva lepingu ratifitseerimise ajakavast peaks süsteemide ühendus toimima kas alates 1. jaanuarist 2019 või alates 1. jaanuarist 2020, ilma et see piiraks varasemate oluliste kriteeriumide kohaldamist Šveitsis või liidus, ning ilma et see piiraks käesoleva lepingu ajutist kohaldamist,

TEADVUSTADES SEDA, et heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise tõttu on vaja lepinguosalistel juurde pääseda tundlikule teabele ja sellist teavet vahetada, mistõttu on vaja asjakohaseid turvameetmeid,

MÄRKIDES, et käesolev leping ei piira sätteid, millega lepinguosalised on kehtestanud oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, mis ei ole hõlmatud heitkogustega kauplemise süsteemidega,

TUNNISTADES, et käesolev leping ei piira mis tahes Šveitsi ja Prantsusmaa vahelisi kahepoolseid kokkuleppeid, mis on seotud kahe riigi halduses oleva Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaamaga, mille staatus on kehtestatud Prantsusmaa ja Šveitsi vahelise 4. juuli 1949. aasta lepinguga Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaama ehitamiseks ja käitamiseks, kui kahepoolne leping vastab käesoleva lepingu olulistele kriteeriumidele ja tehnilistele sätetele,

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätete koostamisel on peetud silmas Šveitsi ja liidu vahelisi tihedaid sidemeid ja erilist vahekorda,

TOETADES ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul 12. detsembril 2015 Pariisis saavutatud kokkulepet ning tunnistades, et kõnealusest kokkuleppest tulenevaid arveldamisküsimusi käsitletakse ettenähtud korras,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga seotakse liidu heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“) Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „Šveitsi HKS“).

Artikkel 2

Olulised kriteeriumid

Lepinguosaliste heitkogustega kauplemise süsteemid (edaspidi „HKS“) peavad vastama vähemalt I lisas sätestatud olulistele kriteeriumidele.

II PEATÜKK

TEHNILISED SÄTTED

Artikkel 3

Registrid

1. Lepinguosaliste registrid peavad vastama kriteeriumidele, mis on sätestatud I lisa C osas.

2. Et rakendada tööle ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vaheline seos, tuleb luua otseside liidu registri Euroopa Liidu tehingulogi („ELi tehingulogi“) ja Šveitsi registri täiendava tehingulogi („Šveitsi tehingulogi“) vahel, mille kaudu saaks mõlemast HKSist kanda saastekvoote ühest registrist teise.

3. Registrite ühendusele kehtivad muu hulgas järgmised nõuded:

a)	Šveitsi osas haldab seda Šveitsi registrihaldaja ja liidu osas liidu keskregistrihaldaja,

b)	see toimib kummaski jurisdiktsioonis kohaldatava õiguse kohaselt,

c)	sellega peavad ühilduma automaatsed protsessid, mis on ühendatud nii Šveitsi registrisse kui ka liidu registrisse, et oleks võimalik teha tehinguid,

d)	seda tuleb käitada nii, et oleks võimalikul määral tagatud selle järjekindel toimivus nii Šveitsi registri kui ka liidu registri kasutajatele.

4. Nii Šveitsi registrihaldaja, liidu keskregistrihaldaja kui ka mõlemad koos võivad ajutiselt sulgeda registritevahelise ühenduse süsteemi hooldamiseks või turvalisuse rikkumise või turvaohu korral kooskõlas kohaldatavate Šveitsi ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Lepinguosalised teatavad võimalikult varakult registritevahelise ühenduse ajutisest sulgemisest hoolduse eesmärgil, turvalisuse rikkumise või turvaohu korral ning avavad ühenduse uuesti niipea kui võimalik.

5. Lepinguosalised peavad tegutsema kiiresti ja tihedas koostöös, kasutades oma jurisdiktsioonis kättesaadavaid meetmeid, et ära hoida pettusi ning säilitada ühendatud HKSide turu puutumatus. Seoses ühendatud HKSidega teevad Šveitsi registrihaldaja, liidu keskregistrihaldaja ja liidu liikmesriikide riiklikud haldajad koostööd, et minimeerida pettuste, väärkasutuse ja kuritegeliku tegevuse ohtu ning et sellistele vahejuhtumitele reageerida ja kaitsta registriühenduse puutumatust. Haldajate vahel kokku lepitud pettuste, väärkasutuse ja muu kuritegeliku tegevuse vastased meetmed võetakse vastu ühiskomitee otsusega.

6. Šveitsi registrihaldaja ja liidu keskregistrihaldaja koostavad ühise tegevuskorra tehniliste ja muude töö ja ühenduse jaoks tarvilike küsimuste lahendamiseks ja riigisisestes õigusaktides sätestatud prioriteetide arvessevõtmiseks. Haldajate koostatud ühine töökorraldus jõustub ühiskomitee otsuse alusel.

7. Šveitsi registrihaldaja ja liidu keskregistrihaldaja koostavad ühenduse tehnilise standardi, mille aluseks on II lisas sätestatud põhimõtted, milles kirjeldatakse üksikasjalikke nõudeid töökindla ja turvalise ühenduse pidamiseks ELi tehingulogi ja Šveitsi tehingulogi vahel. Haldajate koostatud ühenduse tehniline standard jõustub ühiskomitee otsuse alusel.

8. Lahendamaks probleeme, mis ilmnevad registriühenduse juurutamise ja toimimise ajal, konsulteeritakse õigel ajal Šveitsi registrihaldaja ja liidu keskregistrihaldajaga vastavalt kindlaksmääratud ühisele töökorraldusele.

Artikkel 4

Saastekvoodid ja arveldamine

1. Saastekvoote, mida saab kasutada kohustuste täitmiseks ühe lepinguosalise HKSis, tunnustatakse teise lepinguosalise kohustuste täitmisena teise lepinguosalise HKSis.

„Saastekvoot“ – kindlaksmääratud aja jooksul atmosfääri ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse paiskamise kvoot, mis on eraldatud ELi HKSi või Šveitsi HKSi raames, et täita kas ELi HKSi või Šveitsi HKSi nõudeid.

2. Ühes HKSis kehtivaid piiranguid võib kohaldada teises HKSis.

3. HKS, milles on saastekvoot eraldatud, peab olema tuvastatav registrihaldajatele ja kontoomanikele vähemalt riigi koodi ja saastekvoodi seerianumbri järgi.

4. Üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist vähemalt üks kord aastas kõigi teises HKSis eraldatud saastekvootide kogusummast ning kõigi selliste teises HKSis eraldatud saastekvootide kogusummast, mis on nõuete täitmiseks tagastatud või vabatahtlikult tühistatud.

5. Lepinguosalised koostavad aruandlusi saastekvootide netovoogude kohta vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames väljatöötatud arveldamisreeglitele, kui need on jõustunud. Vastav mehhanism määratakse kindlaks käesoleva lepingu lisas, mis võetakse vastu ühiskomitee otsusega.

6. Kui jõustub Kyoto protokolli teine kohustusperiood, kannavad lepinguosalised üle või omandavad piisavalt lubatud koguse ühikuid (LKÜ), mis kehtivad Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil kokkulepitud ajavahemikul ja juhul, kui artikli 16 järgi saastekvootide netovoogude aruandlus lepinguosaliste vahel lõpetatakse, sel määral, mil HKSis osalevad käitajad tagastasid sellised saastekvoodid nõuete täitmiseks ning sel määral, mil sellised saastekvoodid esindavad Kyoto protokolli A lisas sisalduvaid heiteid. Selliste tehingute mehhanism määratakse kindlaks käesoleva lepingu lisas, mis võetakse vastu ühiskomitee otsusega pärast Kyoto protokolli muudatuse jõustumist. Nimetatud lisa sisaldab ka LKÜde esimese rahvusvahelise ülekande korral tekkiva tuluosa haldamise lepingut.

Artikkel 5

Enampakkumised

1. Saastekvoote võivad müüa lepinguosalised üksnes enampakkumise teel.

2. Kummassegi HKSi kuuluvad käitajad võivad taotleda saastekvootide enampakkumisele pakkumispääsu. Kummassegi HKSi kuuluvatele käitajatele antakse juurdepääs saastekvootide enampakkumisele mittediskrimineerival alusel. Selleks et tagada enampakkumise usaldusväärsus, võib enampakkumisele pakkumispääsu taotlemise õigust laiendada üksnes sellistele osalejate kategooriatele, mida reguleeritakse lepinguosalise õigusega või kellel on eriluba enampakkumisel osaleda.

3. Enampakkumine toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning vastavalt I lisa D osas sätestatud kriteeriumidele.

III PEATÜKK

LENNUNDUS

Artikkel 6

Lennutegevuse lisamine

Lepinguosalised lisavad oma HKSi lennutegevuse kooskõlas oluliste kriteeriumidega, mis on sätestatud I lisa B osas. Lennutegevuse lisamisel Šveitsi HKSi kohaldatakse samu põhimõtteid, mis kehtivad ELi HKSis, eelkõige seoses hõlmatuse, piiramise ja jaotamise reeglitega.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu läbivaatamine seoses muudatustega lennutegevuses

1. Kui ELi HKSis toimub seoses lennutegevusega muudatusi, vaatab ühiskomitee läbi I lisa B osa vastavalt artikli 13 lõikele 2.

2. Ühiskomitee tuleb kokku igal juhul enne 2018. aasta lõppu, et vaadata läbi käesoleva lepingu lennutegevuse sätete kohaldamisala vastavalt artikli 13 lõikele 2.

IV PEATÜKK

TUNDLIK TEAVE JA TURVALISUS

Artikkel 8

Tundlik teave

1. „Tundlik teave“ – teave ja materjal, mis on kas suulisel, visuaalsel, elektroonilisel, magnetilisel või dokumendi kujul, sh seadmed ja tehnilised lahendused, mida lepinguosalised on teineteisele pakkunud või edastanud seoses käesoleva lepinguga ning i) mille loata avaldamine võib erineval määral kahjustada Šveitsi, liidu või ühe või mitme liidu liikmesriigi huve; ii) mida tuleb kaitsta loata avaldamise eest ühe lepinguosalise julgeolekuhuvide tõttu ja iii) mis kannab lepinguosalise omistatud tundlikkuse märgistust.

2. Ilma et sellega piirataks lepinguosaliste asjaomaseid õigus- ja haldusnorme, kaitseb kumbki lepinguosaline tundlikku teavet loata avalikustamise eest ja puutumatuse rikkumise eest kooskõlas turvalisuse nõuete, tundlikkustasemete ja käitlemisjuhistega, mis on sätestatud vastavalt II, III ja IV lisas. „Käitlemine“ hõlmab tundliku teabe ja igasuguse selles sisalduva teabe loomist, töötlemist, säilitamist, edastamist ja hävitamist.

Artikkel 9

Tundlikkustase

1. Kumbki lepinguosaline vastutab tema väljastatava teabe märgistamise eest tundlikuks ning tundlikkustaseme alandamise ja tundlikkuse märgistuse eemaldamise eest. Kui tundlikku teavet väljastavad lepinguosalised ühiselt, lepivad lepinguosalised kokku märgistamises ja tundlikkustasemes, samuti tundlikkustaseme alandamises ja tundlikkuse märgistuse eemaldamises.

2. Tundlikku teavet tähistatakse „KRIITILINE HKS“, „TUNDLIK HKS“ või „PIIRATUD HKS“ vastavalt selle tundlikkustasemele, mis on sätestatud III lisas.

3. Teavet väljastava lepinguosalise tundliku sisuga teabe koostaja alandab tundlikkustaset, niipea kui teave ei vaja enam nii kõrget kaitsetaset, ning eemaldab teabe tundlikkuse märgistuse, kui teave ei vaja enam kaitset loata avalikustamise eest ja puutumatuse rikkumise eest.

4. Teavet väljastav lepinguosaline teavitab teavet vastuvõtvat lepinguosalist, kui ta saab uut tundlikku teavet või teavet tundlikkustaseme, tundlikkustaseme muutmise või tundlikkuse märgistuse eemaldamise kohta.

5. Lepinguosalised koostavad ühise tundliku teabe loetelu ja haldavad seda.

V PEATÜKK

ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE

Artikkel 10

Õigusaktide väljatöötamine

1. Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta vastu või muuta käesoleva lepingu seisukohalt vajalikke õigusakte, sealhulgas õigust võtta vastu rangemaid kaitsemeetmeid.

2. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist õigel ajal kirjalikult, kui ta töötab välja õigusakti käesoleva lepinguga seotud valdkonnas. Sellel eesmärgil töötab ühiskomitee välja korrapärase teabe vahetamise ja konsulteerimise menetluse.

3. Pärast lõike 2 kohast teavitamist võib kumbki lepinguosaline nõuda ühiskomitees sellekohast arutelu vastavalt artikli 13 lõikele 4 eelkõige selleks, et hinnata, kas õigusakt mõjutab otseselt I lisas sätestatud kriteeriume.

4. Kui üks lepinguosaline võtab vastu seadusandliku akti ettepaneku, mis on käesoleva lepingu seisukohast asjakohane, tuleb selle koopia saata teise lepinguosalise esindaja(te)le ühiskomitees.

5. Kui üks lepinguosaline võtab vastu seadusandliku akti, mis on käesoleva lepingu seisukohast asjakohane, tuleb selle koopia saata teise lepinguosalise esindaja(te)le ühiskomitees.

6. Kui ühiskomitee leiab, et seadusandlik akt mõjutab otseselt I lisas sätestatud kriteeriume, võtab ühiskomitee vastu otsuse I lisa vastava osa muutmise kohta. Nimetatud otsus tehakse kuue kuu jooksul alates ühiskomitee poole pöördumise kuupäevast.

7. Kui lõikes 6 osutatud tähtaja jooksul ei saavutata üksmeelt I lisa muutmise küsimuses, uurib ühiskomitee kaheksa kuu jooksul alates tema poole pöördumise kuupäevast välja, milliseid võimalusi on veel, et saavutada käesoleva lepingu hea toimimine, ning teeb sellega seoses kõik vajalikud otsused.

Artikkel 11

Kooskõlastamine

1. Lepinguosalised kooskõlastavad oma tegevuse käesoleva lepinguga seotud valdkondades, eelkõige selle lisades sätestatud kriteeriumide osas, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane rakendamine ja lepinguosaliste HKSide puutumatus ning vältida kasvuhoonegaaside ülekandumist ja ühendatud HKSide vahel konkurentsi moonutamist.

2. Selline kooskõlastamine toimub eelkõige ametliku ja mitteametliku teabevahetusena, teavitamisena ning lepinguosalise taotlusel ühiskomiteega konsulteerimise teel.

VI PEATÜKK

ÜHISKOMITEE

Artikkel 12

Ühiskomitee koosseis ja tegevus

1. Moodustatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee.

2. Kumbki lepinguosaline võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 30 päeva jooksul alates sellise taotluse esitamise kuupäevast.

3. Otsused, mis ühiskomitee teeb käesolevas lepingus sätestatud juhtudel, muutuvad pärast nende jõustumist lepinguosalistele siduvaks ning lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada nende rakendamine ja kohaldamine.

4. Ühiskomitee kehtestab oma töökorra. Ühiskomitee otsused tehakse mõlema lepinguosalise kokkuleppel.

5. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse ühiskomiteed tema töös abistava allkomitee või töörühma moodustamiseks.

Artikkel 13

Ühiskomitee funktsioonid

1. Ühiskomitee korraldab käesoleva lepingu täitmist ja tagab selle nõuetekohase rakendamise.

2. Ühiskomitee võib otsustada võtta vastu käesoleva lepingu uue lisa või muuta olemasolevat lisa.

3. Ühiskomitee arutab lepinguosalise pakutud muudatusi käesoleva lepingu artiklite muutmiseks. Kui ühiskomitee ettepanekuga nõustub, esitab ta ettepaneku lepinguosalistele vastuvõtmiseks vastavalt nende sisemenetlusele.

4. Pärast artikli 10 lõike 3 kohast taotlust korraldab ühiskomitee arutelu õigusaktide ettepanekute kohta, eelkõige selle kohta, kas kõnealuste õigusaktide tõttu võib asjaomase lepinguosalise HKS osutuda lisades sätestatud kriteeriumidele mittevastavaks.

5. Seoses käesoleva lepingu peatamisega või enne käesoleva lepingu lõpetamist vastavalt artiklitele 15 ja 16 korraldab ühiskomitee arutelu ja üritab saavutada kokkuleppe, et hoida ära lepingu peatamist või lõpetamist.

6. Ühiskomitee eesmärk on lahendada vaidlusi, mille tõttu lepinguosalised pöörduvad ühiskomitee poole kooskõlas artikliga 14.

7. Ühiskomitee vaatab käesoleva lepingu korrapäraselt läbi, võttes arvesse kõike olulist kummagi HKSi arengus, sealhulgas turujärelevalve või uue kauplemisperioodi alguse osas, tagamaks eriti seda, et HKSide sidumine ei kahjustaks kummagi lepinguosalise riigisiseseid heite vähendamise eesmärke ega CO2-turu usaldusväärset ja nõuetekohast toimimist.

8. Ühiskomitee ülesanded piirduvad käesolevas lepingus sätestatuga.

VII PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 14

Vaidluste lahendamine

1. Lepinguosalised esitavad nende vahelised käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendamiseks ühiskomiteele.

2. Kui ühiskomiteel ei õnnestu vaidlust lahendada kuue kuu jooksul alates ühiskomitee poole pöördumise kuupäevast, pöördub ükskõik kumb lepinguosaline vaidluse lahendamiseks Alalisesse Vahekohtusse vastavalt Alalise Vahekohtu 2012. aasta reeglitele.

3. Käesoleva lepingu peatamise või lõpetamise korral jätkatakse vaidluste lahendamise mehhanismi kohaldamist lõikes 1 osutatud vaidlustele, mis on tekkinud käesoleva lepingu kohaldamise käigus.

VIII PEATÜKK

PEATAMINE JA LÕPETAMINE

Artikkel 15

Artikli 4 lõike 1 kohaldamise peatamine

1. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib lepinguosaline peatada käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 kohaldamise järgmistel asjaoludel:

a)	kui ta leiab, et teine lepinguosaline ei järgi osaliselt või täielikult artiklis 2, artikli 3 lõikes 1, artikli 4 lõikes 1, artikli 5 lõikes 3, artiklis 6, artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 18 lõikes 2 sätestatud kohustusi;

b)	kui ta teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest siduda oma HKS kolmanda isiku asjaomase HKSiga vastavalt artiklile 18;

c)	kui ta teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lõpetada käesolev leping vastavalt artiklile 16.

2. Lepinguosaline teatab oma otsusest peatada käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 kohaldamine teisele lepinguosalisele kirjalikult, lisades peatamise põhjendused. Otsus käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 kohaldamise peatamise kohta avaldatakse kohe pärast teisele lepinguosalisele teatamist.

3. Käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 kohaldamise peatamine on ajutine. Kui artikli 4 lõike 1 kohaldamine on peatatud vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a, lõpetatakse peatamine vaidluse lahendamisega vastavalt artiklile 14. Kui artikli 4 lõike 1 kohaldamine peatatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti b või c kohaselt, on peatamine ajutine kestusega kolm kuud. Lepinguosaline võib otsustada peatamise kestust lühendada või pikendada.

4. Peatamise ajal ei saa tagastada mittepäritoluriigi saastekvoote HKSi nõuete täitmiseks. Kõiki muid tehinguid on endiselt võimalik teha.

5. Kui alates seadusandliku ettepaneku edastamisest vastavalt artikli 10 lõikele 3 ei ole taotletud arutelu ühiskomitees artikli 10 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, või kui selline arutelu on toimunud ja ühiskomitee on jõudnud järeldusele, et uus õigusakt otseselt kriteeriume ei mõjuta, ei või lepinguosaline peatada artikli 4 lõike 1 kohaldamist põhjusel, et teine lepinguosaline ei täida enam I lisas sätestatud kriteeriume.

Artikkel 16

Lepingu lõpetamine

1. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest otsusest teisele lepinguosalisele kirjalikult ja pärast konsulteerimist ühiskomitees. Leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel teisele lepinguosalisele teatamisest. Otsus avaldatakse pärast teisele lepinguosalisele teatamist.

2. Kui lepinguosalise HKSi ei pikendata või kui see kaotatakse, lõpeb käesolev leping automaatselt kõnealuse HKSi viimase tööpäevaga.

3. Lepingu lõpetamisel lepivad lepinguosalised kokku, kuidas edaspidi kasutada ja säilitada lepinguosaliste vahel edastatud teavet, välja arvatud vastavas registris hoitavat teavet. Kui kokkuleppele ei jõuta, on kummalgi lepinguosalisel õigus taotleda edastatud teabe kustutamist.

IX PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Rakendamine

1. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust, sealhulgas ühiskomitee otsustest.

2. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 18

Sidumine kolmandate isikutega

1. Lepinguosalised võivad pidada läbirääkimisi kolmanda isikuga, et siduda oma HKSe.

2. Kui üks lepinguosaline peab läbirääkimisi kolmanda isikuga, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning teavitab teda korrapäraselt läbirääkimiste seisust.

3. Enne seda, kui üks lepinguosaline sõlmib sidumislepingu kolmanda isikuga, peab teine lepinguosaline otsustama, kas selline sidumisleping on talle vastuvõetav, või lõpetama käesoleva lepingu. Kui ta nõustub teise sidumislepinguga, lõpeb artikli 4 lõike 1 kohaldamise peatamine.

4. Kolmanda isikuga sidumislepingu sõlmimisel võidakse käesoleva lepingu sätteid muuta.

Artikkel 19

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 20

Keeled

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 21

Ratifitseerimine ja jõustumine

1. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, sõlmitakse käesolev leping määramata ajaks.

2. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks vastavalt oma asjakohasele sisemenetlusele.

3. Lepinguosalised vahetavad ratifitseerimis- või heakskiitmiskirju ainult siis, kui nad leiavad, et kõik käesolevas lepingus sätestatud sidumise tingimused on täidetud.

4. Käesolev leping jõustub selle aasta 1. jaanuaril, mis järgneb aastale, mil lepinguosalised vahetasid ratifitseerimis- või heakskiitmiskirju.

5. Artikli 4 lõike 6 jõustumine sõltub Kyoto protokolli osaliste konverentsi kaheksandal istungil Dohas vastu võetud muudatusest lepinguosaliste poolt (otsus 1/CMP.8, Kyoto protokolli teine kohustusperiood) ja selle jõustumisest.

Artikkel 22

Ajutine kohaldamine

Artikleid 11–13 kohaldatakse enne käesoleva lepingu jõustumist ajutiselt alates käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevast.

Съставено в Берн на двадесет и трети ноември две хиляди и седемнадесета година.

Hecho en Berna el veintitrés de noviembre del año dos mil diecisiete.

V Bernu dne dvacátého třetího listopadu dva tisíce sedmnáct.

Udfærdiget i Bern, den treogtyvende november to tusind og sytten.

Geschehen zu Bern am dreiundzwanzigsten November zweitausendsiebzehn.

Kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta novembrikuu kahekümne kolmandal päeval Bernis.

Έγινε στη Βέρνη, στις είκοσι τρεις Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαεπτά.

Done at Bern on the twenty third day of November in the year two thousand and seventeen.

Fait à Berne, le vingt-trois novembre deux mille dix-sept.

Sastavljeno u Bernu dvadeset trećeg studenoga dvije tisuće sedamnaeste.

Fatto a Berna addì ventitré novembre duemiladiciassette.

Bernē, divi tūkstoši septiņpadsmitā gada divdesmit trešajā novembrī.

Sudarytas Berne du tūkstančiai septynioliktų metų lapkričio dvidešimt trečią dieną.

Kelt Bernben, a kétezer-tizenhetedik év november havának huszonharmadik napján.

Magħmul f'Bern fit-tlieta u għoxrin jum ta' Novembru tas-sena elfejn u sbatax.

Gedaan te Bern, drieëntwintig november tweeduizend zeventien.

Sporządzono w Bernie w dniu dwudziestego trzeciego listopada dwa tysiące siedemnastego roku.

Feito em Berna aos vinte e três dias do mês de novembro de dois mil e dezassete.

Întocmit la Berna la douăzeci și trei noiembrie două mii șaptesprezece.

V Berne dvadsiateho tretieho novembra dvetisíc sedemnásť.

V Bernu, triindvajsetega novembra dva tisoč sedemnajst.

Tehty Bernissä kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattaseitsemäntoista.

Utfärdat i Bern den tjugotredje november tjugohundrasjutton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Za Švicarsku Konfederaciju

Per la Confederazione Svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā –

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

I LISA

OLULISED KRITEERIUMID

A. Olulised kriteeriumid paiksete käitiste jaoks

Olulised kriteeriumid

ELi HKSis

Šveitsi HKSis

Kohustuslik osalemine HKSis

HKSis osalemine on kohustuslik käitistele, mille tegevusalad on loetletud allpool ja kus tekib allpool loetletud kasvuhoonegaaside heide.

HKS peab hõlmama vähemalt selliseid tegevusalasid, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:

direktiivi 2003/87/EÜ I lisa, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

CO2 määruse artikli 40 lõige 1 ja 6. lisa, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

HKS peab hõlmama vähemalt selliseid kasvuhoonegaase, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:

direktiivi 2003/87/EÜ II lisa, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

CO2 määruse artikli 1 lõige 1, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

HKSi jaoks tuleb kehtestada ülempiir, mis on vähemalt sama range, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:

direktiiv 2003/87/EÜ, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 seaduse artikli 18 lõige 1,

—	CO2 määruse artikli 45 lõige 1,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

HKSi eesmärk peab olema vähemalt sama kõrge, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:

direktiivi 2003/87/EÜ artiklid 9 ja 9a, nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 seaduse artikkel 3 ja artikli 18 lõige 1,

—	CO2 määruse artikli 45 lõige 1 ja 8. lisa,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:

—	direktiivi 2003/87/EÜ artiklid 11a ja 11b,

—	komisjoni 7. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 550/2011, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ määratakse kindlaks teatavad piirangud, mida kohaldatakse tööstusgaasiprojektide eest saadud rahvusvaheliste ühikute kasutamise suhtes,

—

komisjoni 2. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 389/2013 (millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011) artikkel 58,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 seaduse artiklid 5 ja 6,

—	CO2 määruse artikkel 4, artikli 4a lõige 1 ning 2. lisa,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

Rahvusvaheliste ühikute arvulised piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:

—	direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 11a,

—

komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011,

—	komisjoni 8. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1123/2013 rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 seaduse artikli 3 lõige 2 ja artikli 16 lõige 2,

—	CO2 määruse artikkel 48,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

Saastekvootide tasuta eraldamine toimub võrdlusaluste põhjal, kasutades korrigeerimistegureid. Maksimaalselt viis protsenti 2013–2020 saastekvootidest hoitakse uute osalejate jaoks. Saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta, müüakse enampakkumisel. Selleks peab HKS vastama vähemalt järgmisele:

—	direktiivi 2003/87/EÜ artiklid 10, 10a, 10b ja 10c,

—	komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks,

—	arvutused sektoriülese paranduskoefitsiendi määramiseks ELi HKSis aastatel 2013–2020,

—	kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu 2014,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 seaduse artikli 18 lõige 2 ning artikli 19 lõiked 2 ja 3,

—	CO2 määruse artikli 45 lõige 2 ning artiklid 46 ja 47; 9. lisa,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

HKSis tuleb sätestada karistused järgmises dokumendis sätestatud juhtudel ja määrades:

direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 16, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 seaduse artikkel 21,

—	CO2 määruse artikkel 56,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

HKSis peavad olema seire ja aruandlus vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:

—	direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 14 ja IV lisa,

—	komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 seaduse artikkel 20,

—	CO2 määruse artiklid 49–53 ja artikkel 55,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

HKSis peavad olema tõendamine ja akrediteerimine vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:

—	direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 15 ja V lisa,

—	komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

—	CO2 määruse artiklid 51–54, nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval

B. Olulised kriteeriumid lennunduse kohta

Olulised kriteeriumid

ELi jaoks

Šveitsi jaoks

Kohustuslik osalemine HKSis

HKSis osalemine on kohustuslik lennutegevuse puhul vastavalt kriteeriumidele, mis on loetletud allpool.

Lennutegevuse ja kasvuhoonegaaside hõlmamine ning lendude ja nendele vastavate heitkoguste määramine väljuva lennu põhimõttel, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:

—	direktiiv 2003/87/EÜ,

—

—	Šveitsi territooriumil asuvatelt lennuväljadelt väljuvad ja Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asuvatele lennuväljadele maanduvad lennud jäetakse direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 25a välja ELi HKSist alates 2017. aastast

CO2 seadus ja CO2 määrus, nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval:

1. Hõlmamise ulatus

Šveitsi territooriumil asuvatele lennuväljadele maanduvad ja sealt väljuvad lennud, välja arvatud lennud, mis väljuvad EMPs asuvalt lennuväljalt.

Igasuguseid ajutisi erandeid, mida hõlmab HKS, nagu erandid vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 28a, võib kohaldada Šveitsi HKSis vastavalt ELi HKSi eranditele. Lennutegevuse puhul on hõlmatud üksnes CO2-heide.

2. Erandid

Üldise ulatusega, nagu on sätestatud punktis 1, ei hõlmata järgmist:

1)	lennud, mis sooritatakse eranditult lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipeade, valitsusjuhtide ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil, kui see on tõendatud asjakohase märkusega lennuplaanis;

2)	sõjaväe, tolli ja politsei tegevusega seotud lennud;

3)	otsingu- ja päästelennud, tuletõrje-, humanitaarabi- ja kiirabilennud;

4)	lennud, mida sooritatakse 7. detsembri 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni II lisas kindlaksmääratud visuaal-lennureeglite järgi;

5)	lennud, mis lõpevad samal lennuväljal, kust õhusõiduk õhku tõuseb ja mille jooksul ei tehta plaanilisi vahemaandumisi;

6)	õppelennud, mida sooritatakse eranditult lennukijuhi litsentsi omandamise või lennumeeskonna liikmete hindamise eesmärgil, kui see on tõendatud asjakohase märkusega lennuplaanis, tingimusel et lendu ei kasutata reisijate ja/või kauba transpordiks või õhusõidukite positsioneerimiseks või vedamiseks;

7)	lennud, mida sooritatakse eranditult teadusuuringute eesmärgil;

8)	lennud, mida sooritatakse eranditult õhusõidukite või õhus või maa peal kasutatavate seadmete kontrollimiseks, katsetamiseks või sertifitseerimiseks;

9)	lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne sertifikaadijärgne stardimass on alla 5 700 kg;

10)

selliste äriotstarbeliste õhusõidukite käitajate lennud, mille lendude iga-aastane koguheide on alla 10 000 tonni Šveitsi HKSiga hõlmatud lendude puhul, või lennud, kui neid on vähem kui 243 lendu kolmel järjestikusel neljakuulisel ajavahemikul, Šveitsi HKSiga hõlmatud lendude puhul, kui käitajad ei ole hõlmatud ELi HKSiga;

11)	mitteäriliste lendude käitajate lennud, kui selliste lendude iga-aastane koguheide on alla 1 000 tonni Šveitsi HKSiga hõlmatud lendude puhul, kooskõlas asjaomase ELi HKSis kohaldatava erandiga, kui käitajad ei ole hõlmatud ELi HKSiga.

Asjakohaste andmete vahetamine lennutegevuse hõlmamise ulatuses tehtavate piirangute osas

Lepinguosalised teevad koostööd seoses hõlmamises tehtavate piirangute kohaldamisega Šveitsi HKSis ja ELi HKSis äriliste ja mitteäriliste lendude käitajate osas vastavalt käesolevale lisale. Eelkõige tagavad lepinguosalised, et Šveitsi HKSiga ja ELi HKSiga hõlmatud lendude ja käitajate korrektse identifitseerimise andmed esitatakse õigel ajal.

Ülempiir (saastekvootide üldkogus, mis eraldatakse õhusõiduki käitajatele)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 3c.

Ülempiir rangus peab olema kooskõlas ELi HKSi asjaomase rangusega, eelkõige seoses vähendamise protsendimääraga aastate ja kauplemisperioodide lõikes. Saastekvootide ülempiir jaotatakse järgmiselt:

—	15 % enampakkumisel,

—	3 % loodud erireservi,

—	82 % eraldatakse tasuta.

Jaotus võidakse läbi vaadata vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 6 ja 7.

Kuni 2020. aastani arvutatakse saastekvootide ülempiiri alt üles, tuginedes eespool sätestatud tasuta eraldatavatele saastekvootidele. Igasuguste ajutiste erandite puhul seoses HKSi kohaldamisalaga on vaja teha asjakohased võrdelised kohandused eraldatavate kvootide osas.

Alates 2021. aastast määratakse saastekvootide ülempiir kindlaks 2020. aastale vastava ülempiiri alusel, võttes arvesse võimaliku vähendamise protsendimäära kooskõlas ELi HKSiga.

Saastekvootide eraldamine lennundusele enampakkumise teel

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 3d.

Šveitsi enampakkumise saastekvootide müümiseks korraldab Šveitsi pädev asutus. Šveitsil on õigus saada endale saastekvootide enampakkumise tulu.

Erireserv teatavate õhusõiduki käitajate jaoks

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 3f.

Saastekvoodid eraldatakse erireservi uutele turule sisenejatele ja kiiresti arenevatele ettevõtjatele, kuid kuni 2020. aastani, kui Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks on 2018, ei ole Šveitsil erireservi.

Võrdlusalus saastekvootide tasuta eraldamiseks õhusõiduki käitajatele

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 3e.

Võrdlusalus ei tohi olla suurema väärtusega, kui see on ELi HKSis.

Kuni 2020. aastani on aasta võrdlusalus 0,000642186914222035 saastekvooti tonnkilomeetri kohta.

Tasuta saastekvootide eraldamine õhusõiduki käitajatele

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 3e.

Kohandused tehakse vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a, et saastekvoote eraldada võrdeliselt asjaomase aruandlusega ja tagastamise kohustusega, mis tuleneb ELi HKSiga tegelikult hõlmatud EMP riikide ja Šveitsi vahelistest lendudest.

Saastekvootide arv, mis eraldatakse õhusõiduki käitajale tasuta, arvutatakse selliselt, et käitaja võrdlusaasta aruandes esitatud tonnkilomeetrite andmed korrutatakse kohaldatava võrdlusalusega.

Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui on sätestatud järgmistes dokumentides:

Komisjoni 2. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011, artiklid 11a ja 11b.

—	CO2 seaduse artiklid 5 ja 6,

—	CO2 määruse artikkel 4 ja artikli 4a lõige 1 ning 2. lisa,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Rahvusvaheliste ühikute kasutamise arvulised piirangud

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 11a.

Kasutada 1,5 % tõendatud heitest kuni aastani 2020.

Tonnkilomeetrite andmete hankimine võrdlusaasta kohta

Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 3e.

Ilma et see piiraks allpool sätestatut, hangitakse tonnkilomeetrite andmeid samadel aegadel ja samal viisil, nagu tonnkilomeetrite andmeid hangitakse ELi HKSis.

Kuni 2020. aastani on vastavalt õhusõidukite käitajate tonnkilomeetrite andmete hankimise määrusele, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks 2018.

Järelevalve ja aruandlus

—	direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 14 ja IV lisa,

—	komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval.

Järelevalve ja aruandluse sätete rangus peab olema kooskõlas ELi HKSi asjaomase rangusega.

Tõendamine ja akrediteerimine

—	direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 15 ja V lisa,

—	komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ,

nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval.

Tõendamise ja akrediteerimise sätete rangus peab olema kooskõlas ELi HKSi asjaomase rangusega.

Haldamine

Kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18a sätestatud kriteeriume. Selleks ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt käsitatakse Šveitsi haldava liikmesriigina seoses Šveitsi ja ELi (EMP) liikmesriikide õhusõidukite käitajate haldamisega.

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt on ELi (EMP) liikmesriikide pädevad asutused vastutavad kõigi nende hallatavate õhusõidukite käitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud Šveitsi HKSiga (nt selliste tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, mis hõlmavad nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust, saastekvootide eraldamist, väljaandmist ja ülekandmist, eeskirjadest kinnipidamist ja nende järgimise tagamist jne).

Euroopa Komisjon lepib Šveitsi pädevate asutustega kahepoolselt kokku dokumentide ja teabe üleandmise küsimustes.

Eelkõige tagab Euroopa Komisjon direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt Šveitsi pädevatele asutustele sellise koguse saastekvootide eraldamise, mida on vaja Šveitsi hallatavatele õhusõiduki käitajatele tasuta eraldamiseks.

Seoses kahepoolse lepinguga Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaama lendude kohta, mis ei sisalda ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ muudatust, lihtsustab Euroopa Komisjon vajaduse korral käesoleva lepingu rakendamist, tingimusel et see ei põhjusta topeltarvestust.

Kooskõlas CO2 määrusega, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, vastutab Šveits selliste õhusõiduki käitajate haldamise eest,

—	kellel on kehtiv lennutegevusluba, mis on välja antud Šveitsis, või

—	kellele on Šveitsis omistatud suurim hinnanguline lendudest tulenev heitkogus vastavalt omavahel seotud HKSidele.

Šveitsi pädevad asutused vastutavad kõigi Šveitsi hallatavate õhusõidukite käitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud ELi HKSiga (nt selliste tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, mis hõlmavad nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust, saastekvootide eraldamist, väljaandmist ja ülekandmist, eeskirjadest kinnipidamist ja nende järgimise tagamist jne).

Šveitsi pädevad asutused lepivad Euroopa Komisjoniga kahepoolselt kokku dokumentide ja teabe üleandmise küsimustes.

Eelkõige annavad Šveitsi pädevad asutused ELi pädevatele asutustele üle Šveitsi saastekvoodid, mida on vaja ELi (EMP) liikmesriikide hallatavate õhusõidukite käitajatele tasuta eraldamiseks.

Õiguslik täitmise tagamine

Lepinguosalised jõustavad oma vastavate HKSide sätted selliste õhusõidukite käitajate suhtes, kes ei täida kohustusi, sõltumata sellest, kas käitajat haldab ELi (EMP) pädev asutus või Šveitsi pädev asutus, kui täitmise tagamine käitajat haldava asutuse poolt vajab täiendavaid meetmeid.

Halduslik eraldamine õhusõiduki käitajatele

Euroopa Komisjoni poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 18a lõike 3 kohaselt avaldatud õhusõiduki käitajate nimekirjas näidatakse vastavalt artiklile 25a iga õhusõiduki käitajat haldav riik, sealhulgas Šveits.

Õhusõiduki käitajaid, kes on Šveitsile esmakordselt omistatud pärast käesoleva lepingu jõustumist, haldab Šveits ajavahemikul pärast omistamisaasta 30. aprilli ja enne omistamisaasta 1. augustit.

Lepinguosalised teevad koostööd asjaomaste dokumentide ja teabe jagamiseks.

Teatava õhusõiduki käitaja hallatavaks määramine ei mõjuta selle õhusõiduki käitaja hõlmamist HKSiga (st kui käitaja on hõlmatud ELi HKSiga ja teda haldab Šveitsi pädev asutus, on tal samasugune kohustuste tase ELi HKSis nagu Šveitsi HKSis ja vastupidi).

Rakendamiskord

Täiendavad üksikasjad, mis on lennunduse kontoomanikele vajalikud töö ja koostöö korraldamiseks ühtses kontaktpunktis, töötab välja ja võtab pärast käesoleva lepingu allkirjastamist vastu ühiskomitee vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 12, 13 ja 22. Täiendavate ükiskasjade kohaldamist alustatakse samaaegselt käesoleva lepinguga.

Eurocontroli abi

Seoses käesoleva lepingu lennundust käsitleva osaga lisab Euroopa Komisjon Šveitsi Eurocontrolile ELi HKSi osas antud mandaadile.

C. Olulised kriteeriumid registrite kohta

Kummagi lepinguosalise HKS hõlmab registrit ja tehingulogi, mis peab vastama järgmistele olulistele kriteeriumidele turvamehhanismide ja -menetluste ning kontode avamise ja haldamise osas.

Olulised kriteeriumid turvamehhanismide ja -menetluste kohta

Registrid ja tehingulogid peavad tagama süsteemis säilitatavate andmete konfidentsiaalsuse, puutumatuse, autentsuse ja kättesaadavuse. Selleks rakendavad lepinguosalised järgmisi turvamehhanisme:

Olulised kriteeriumid

Kontodele juurdepääsu andmiseks tuleb kasutada kahekordse autentimise mehhanismi kõigi kasutajate puhul.

Tehingu allkirjastamise mehhanismi tuleb kasutada nii algatamise kui ka heakskiitmise korral. Kinnitus saadetakse kasutajale väljaspool andmevoogu.

Järgmisi toiminguid peab algatama üks isik ja heaks kiitma teine isik (nelja-silma-põhimõte):

—	kõikide haldaja tehtud toimingud, välja arvatud juhul, kui kehtivad ühenduse tehnilises standardis kindlaks määratud erandid;

—	kõik ühikute ülekanded, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud alternatiivse meetmega, mis tagab sama turvataseme.

Tuleb kasutada teavitussüsteemi, et kasutajatele teatada, kui tehakse toiminguid nende kontode ja hoiustega.

Ülekande algatamise ja selle toimumise vahe peab olema 26 tundi iga kasutaja puhul, et oleks võimalik teave kätte saada ja peatada ebaseaduslikkuse kahtlusega ülekanded.

Šveitsi registrihaldaja ja liidu keskregistrihaldaja võtavad meetmeid selleks, et teatada kasutajatele, millised on nende kohustused seoses nende süsteemide turvalisusega (arvutid ja võrgud), andmete käitlemisega ja interneti kasutamisega.

Olulised kriteeriumid kontode avamise ja haldamise kohta:

Olulised kriteeriumid

Käitaja konto / arvelduskonto avamine:

Käitaja või pädeva asutuse taotlus käitaja konto / arvelduskonto avamiseks esitatakse riiklikule haldajale (Šveitsi puhul föderaalne keskkonnaamet FOEN). Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et teha kindlaks HKSi kuuluv käitis ja asjaomase käitise tunnuskood.

Õhusõiduki käitaja konto / õhusõiduki käitaja arvelduskonto avamine:

Igal õhusõiduki käitajal, kes on hõlmatud kas Šveitsi HKSiga ja/või ELi HKSiga, peab olema üks õhusõiduki käitaja konto / õhusõiduki käitaja arvelduskonto. Šveitsi pädeva asutuse hallatavatel õhusõiduki käitajatel peab olema konto Šveitsi registris. Õhusõiduki käitaja või õhusõiduki käitaja volitatud esindaja taotlus esitatakse riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN) 30 tööpäeva jooksul alates õhusõiduki käitaja seirekava heakskiitmisest või käitaja ülekandmisest ELi (EMP) liikmesriigist Šveitsi asutustele. Taotlus peab sisaldama taotleja käitatava õhusõiduki kordumatut tunnuskoodi (kordumatuid tunnuskoode) ning taotleja peab olema hõlmatud Šveitsi HKSiga ja/või ELi HKSiga.

Isikliku konto / isiku arvelduskonto avamine

Isikliku konto / isiku arvelduskonto avamise taotlus esitatakse riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN). Taotluses tuleb esitada piisavalt teavet, et tuvastada kontoomanik/taotleja, ja vähemalt järgmine teave:

—	kui tegemist on füüsilise isikuga: isikut tõendava dokumendi number ja isiku kontaktandmed

—

kui tegemist on juriidilise isikuga:

—	äriregistri väljavõte VÕI

—	koopia juriidilise isiku asutamisdokumentidest ja tõendist juriidilise isiku registreerimise kohta

—	väljavõte karistusregistrist füüsilise isiku kohta või juriidilise isiku korral selle direktorite kohta

Volitatud esindaja / konto esindaja

Igal kontol on vähemalt üks esindaja / volitatud esindaja, kelle on nimetanud võimalik kontoomanik. Konto esindaja / volitatud esindaja algatab kontoomaniku nimel tehinguid ja muid protsesse. Volitatud esindaja nimetamisel lisatakse järgmine teave kvolitatud esindaja / konto esindaja kohta:

—	nimi ja kontaktandmed

—	isikut tõendav dokument

—	väljavõte karistusregistrist

Dokumentide kontroll

Iga dokumendi koopia, mis esitatakse isikliku konto / isiku arvelduskonto avamiseks või volitatud esindaja / konto esindaja nimetamiseks peab olema tõestatud koopia. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas riigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või asjakohasel juhul legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

Keeldumine konto avamisest, konto ajakohastamisest või volitatud esindaja / konto esindaja nimetamisest

Riiklik haldaja (Šveitsi puhul FOEN) võib keelduda konto avamisest, konto ajakohastamisest või volitatud esindaja / konto esindaja nimetamisest, kui keeldumine on mõistlik ja põhjendatud. Keeldumise põhjuseks peab olema vähemalt üks järgmistest põhjustest:

—	esitatud teave ja dokumendid on ebatäielikud, vananenud või ei ole muul viisil nõuetekohased ega vasta tõele;

—	võimalik esindaja on uurimise all või on eelneva viie aasta jooksul süüdi mõistetud LHÜsid või Kyoto ühikuid käsitleva pettuse, rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteo eest, milleks võidakse kontot kasutada;

—	riigisiseses või liidu õiguses sätestatud põhjustel.

Konto teabe korrapärane läbivaatamine

Kontoomanik peab viivitamata teatama igast muudatusest kontoandmetes ja kasutajaandmetes riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN), lisades teabe, mida nõuab riiklik haldaja, kes vastutab andmete õigeaegse ajakohastamise eest.

Vähemalt kord kolme aasta jooksul vaatab riiklik haldaja läbi konto avamiseks esitatud teabe – kas see on endiselt täielik, ajakohane, nõuetekohane ja tõele vastav – ning vajaduse korral palub kontoomanikel teatada kõikidest muudatustest.

Kontole juurdepääsu peatamine

Kontole juurdepääsu võib peatada, kui käesoleva lepingu artiklis 3 sätestatud registri nõudeid on rikutud või kui toimub uurimine seoses nimetatud nõuete võimaliku rikkumisega.

Teabe konfidentsiaalsus ja kaitse

ELi tehingulogis, Šveitsi tehingulogis, liidu registris, Šveitsi registris ja muudes Kyoto protokolli registrites hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide tehtud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud LHÜde kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid on konfidentsiaalsed.

Selliseid konfidentsiaalseid andmeid võib anda asjaomastele avaliku sektori asutustele nende taotluse alusel, kui sellega taotletakse õiguspärast eesmärki ja taotlused on põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed LHÜde või Kyoto ühikutega seotud pettuse või rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteo, turu manipuleerimise või ELi HKSi ja Šveitsi HKSi toimimist tagava liidu õiguse või EMP liikmesriigi või Šveitsi riigisisese õiguse rikkumise uurimiseks, avastamiseks, menetlemiseks, maksuhalduseks või maksude sissenõudmiseks, auditeerimiseks ja finantsjärelevalveks.

D. Olulised kriteeriumid enampakkumiskeskkondade ja enampakkumiste kohta

Üksused, kes korraldavad saastekvootide enampakkumisi lepinguosaliste HKSides, peavad vastama järgmistele kriteeriumidele ja korraldama enampakkumisi järgmiste nõuete kohaselt.

Olulised kriteeriumid

Enampakkumist korraldav üksus valitakse menetlusega, mis tagab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja konkurentsi erinevate enampakkumiskeskkondade vahel vastavalt liidu või riigisisesele hankeid reguleerivale õigusele.

Enampakkumist korraldav üksus peab olema selleks volitatud ja peab tagama vajalikud kaitsemeetmed oma toimingute tegemiseks; nimetatud kaitsemeetmed hõlmavad muu hulgas meetmeid huvide konfliktist tuleneda võivate kahjulike tagajärgede ja turuohtude avastamiseks ja kõrvaldamiseks, läbipaistvaid ja diskretsiooni välistavaid reegleid ja menetlusi õiglase ja korrektse enampakkumise korraldamiseks ning piisavaid rahalisi vahendeid, et hõlbustada nõuetekohast toimimist.

Juurdepääsu enampakkumisele annab kehtivate miinimumnõuete järgimine seoses kliendi suhtes rakendatavate piisavate hoolsusmeetmetega, et osalejad ei kahjustaks enampakkumise kulgu.

Enampakkumise kulg peab olema prognoositav, eelkõige ajakava, järjestuse ja hinnanguliste kättesaadavaks tehtavate mahtude osas. Enampakkumise peamised elemendid, sealhulgas enampakkumiste ajakava, kuupäevad ja hinnangulised müügimahud, avaldatakse enampakkumist korraldava üksuse veebilehel vähemalt üks kuu enne enampakkumise algust. Olulistest muudatustest tuleb teatada nii kiiresti kui võimalik.

Saastekvootide enampakkumist tehakse nii, et võimalikult vähe mõjutada kummagi lepinguosalise HKSi. Enampakkumise eest vastutav üksus tagab, et enampakkumishinnad ei erine oluliselt asjaomaste saastekvootide hinnast teisesel turul enampakkumise toimumise ajal, vastupidine olukord annaks märku puudulikust enampakkumisest.

Kogu mittekonfidentsiaalne teave enampakkumise kohta, sealhulgas õigusaktid, suunised ja vormid, avaldatakse avatud ja läbipaistval viisil. Iga toimunud enampakkumise tulemused avaldatakse nii kiiresti kui võimalik koos asjaomase mittekonfidentsiaalse teabega. Enampakkumise tulemuste aruandeid avaldatakse vähemalt üks kord aastas.

Saastekvootide enampakkumisi korraldatakse asjakohaste reeglite ja nõuete kohaselt, et vähendada enampakkumistel konkurentsi kahjustava käitumise, turu kuritarvitamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu. Kõnealused eeskirjad ja menetlused peavad olema võimalikult suures ulatuses vähemalt sama ranged kui need, mida kohaldatakse asjaomaste lepinguosaliste õiguse alusel rahaturgude suhtes. Eelkõige vastutab enampakkumist korraldav üksus selle eest, et kasutatakse selliseid meetmeid ja menetlusi, mis tagavad enampakkumise usaldusväärsuse. Ka jälgib ta turuosaliste käitumist ja teatab pädevatele ametiasutustele, kui ilmneb konkurentsi kahjustavat käitumist, turu kuritarvitamist, rahapesu või terrorismi rahastamist.

Enampakkumist korraldava üksuse ja saastekvootide enampakkumise järelevalvet teeb nõuetekohaselt pädev asutus. Kindlaksmääratud pädevatel asutustel on vajalikud õiguslikud ja tehnilised meetmed, et kontrollida

—	enampakkumisel osalevate käitajate tegevust ja käitumist;

—	kliente esindavate kutseliste vahendajate tegevust ja käitumist;

—	turuosaliste käitumist ja tehinguid, et vältida siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist;

—	turuosaliste tehinguid, et vältida rahapesu ja terrorismi rahastamist.

Võimaluste piires peab järelevalve olema vähemalt sama range, kui on järelevalve rahaturgude suhtes asjaomaste lepinguosaliste õigusruumides.

Šveits püüab kasutada eraõigusliku üksuse teeneid oma saastekvootide enampakkumise korraldamisel vastavalt riigihanke reeglitele.

Kuni lepingu sõlmimiseni sellise üksusega ning kui enampakkumisel müüdavate saastekvootide arv aastas jääb allapoole kindlaksmääratud piirmäära, võib Šveits järgmistel tingimustel jätkuvalt kasutada praegust enampakkumise korda, nimelt saastekvootide enampakkumist, mida korraldab FOEN.

1.	Kõnealune piirmäär on 1 000 000 saastekvooti, sealhulgas lennunduse saastekvoodid, mida pakutakse enampakkumisel.

Kohaldatakse punktides 1–8 sätestatud olulisi kriteeriume, välja arvatud kriteeriumid 1 ja 2; kriteeriume 7 ja 8 kohaldatakse FOENi suhtes niivõrd, kui see on võimalik. Punktis 3 sätestatud olulist kriteeriumi kohaldatakse koos järgmise nõudega: kõigile EMP üksustele, kellel on lubatud teha pakkumusi liidu enampakkumistel, on pääs pakkumuse tegemiseks enampakkumisel Šveitsi saastekvootidele tagatud sellise enampakkumise korra alusel, mis kehtis käesoleva lepingu allkirjastamise ajal.

Šveits võib volitada enampakkumusi korraldama EMPs asuvaid üksusi.

II LISA

ÜHENDUSE TEHNILINE STANDARD

Ühenduse tehniline standard hõlmab järgmist:

—	sideühenduse skeem;

—	andmevahetuse turvamine;

—	ülesannete loetelu (tehingud, lepitamine …);

—	veebiteenuste määratlemine;

—	andmete salvestamise nõuded;

—	töö korraldamine (kõnekeskus, klienditeeninduskeskus);

—	sidepidamise käivitamise kava ja kontrollitoimingud;

—	turvalisuse katsetamine.

Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette, et haldaja võtab kõiki mõistlikke meetmeid, et tagada Šveitsi tehingulogi, ELi tehingulogi ja süsteemidevahelise ühenduse pidev töö 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas minimaalsete katkestustega kummaski tehingulogis ja süsteemidevahelises ühenduses.

Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette, et Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vaheline turvaline andmeside toimub protokolli SOAP (Simple Object Access Protocol) järgi koostatud sõnumitega, milleks kasutatakse järgmisi tehnilisi lahendusi (1):

—	SOAPi protokolliga töötavad veebiteenused;

—	riistvarapõhine VPN (virtuaalne privaatvõrk);

—	laiendatav märgistuskeel XML;

—	digitaalallkiri ning

—	võrguaja protokollid.

Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, liidu registri ja ELi tehingulogi täiendavad ohutusnõuded, mis dokumenteeritakse turbekavas. Eelkõige täpsustatakse ühenduse tehnilises standardis järgmist:

—	kui tekib kahtlus, et Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, liidu registri ja ELi tehingulogi turvalisus on ohus, teavitavad lepinguosalised viivitamata teineteist ning peatavad Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahelise ühenduse;

—

turvanõuete rikkumise korral kohustuvad lepinguosalised jagama viivitamata teineteisele teavet. Teadaolevaid tehnilisi üksikasju sisaldav aruanne juhtumi kohta (kuupäev, juhtumi põhjus, mõju, meetmed) edastatakse nii Šveitsi registrihaldajale kui ka liidu keskregistrihaldajale 24 tunni jooksul pärast turvanõuete rikkumist.

Ühenduse tehnilises standardis ette nähtud turvalisuse kontroll tuleb teha enne sideühenduse avamist Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahel ja iga kord, kui hakkab tööle Šveitsi tehingulogi või ELi tehingulogi uus versioon.

Ühenduse tehnilises standardis pakutakse välja kaks kontrollikeskkonda lisaks tootmiskeskkonnale: arendaja kontrollikeskkond ja heakskiitmiskeskkond.

Lepinguosalised esitavad Šveitsi registrihaldaja ja liidu keskregistrihaldaja kaudu tõendid, et viimase 12 kuu jooksul on nende süsteemidele antud sõltumatu hinnang vastavalt ühenduse tehnilises standardis ette nähtud nõuetele. Turvalisuse kontroll, eelkõige läbistuskatsed tehakse kõikide tarkvara uute versioonidega vastavalt ühenduse tehnilises standardis sätestatud nõuetele. Läbistuskatseid ei tohi teha tarkvaraarendaja ega tema alltöövõtja.

(1) Praegu kasutatakse selliseid tehnilisi lahendusi side pidamiseks liidu registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel ning ka Šveitsi registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel.

III LISA

TUNDLIKKUSTASEMED JA KÄITLEMISJUHISED

Lepinguosalised lepivad kokku, et kasutavad järgmisi tundlikkustasemeid käesoleva lepinguga seoses töödeldava ja vahetatava tundliku teabe tähistamiseks:

—	piiratud HKS

—	tundlik HKS

—	kriitiline HKS

Teave märkega „kriitiline HKS“ on tundlikum kui teave märkega „tundlik HKS“, mis on omakorda tundlikum kui teave märkega „piiratud HKS“.

Lepinguosalised töötavad omavahelisel kokkuleppel välja tundliku teabe käitlemisjuhendi kehtiva liidu HKSi teabe salastamise poliitika ning Šveitsi teabekaitsemääruse ja föderaalse andmekaitseseaduse alusel. Käitlemisjuhend esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks. Pärast heakskiitmist käsitletakse kogu teavet käitlemisjuhendi järgi teabe tundlikkustaseme kohaselt.

Kui lepinguosalised hindavad tundlikkustaset erinevalt, kohaldatakse kõrgemat tundlikkustaset.

Kumbki lepinguosaline lisab järgmistesse käitlemisetappidesse samaväärsed turvalisuse põhinõuded, võttes arvesse HKSi tundlikkustasemeid:

—

Dokumendi koostamine

—

Ressursid

—	Tundlikkustase

—

Säilitamine

—	Elektrooniline dokument võrgus

—	Elektrooniline dokument kohalikus keskkonnas

—	Füüsiline dokument

—

Elektrooniline andmeedastus

—	Telefon ja mobiiltelefon

—

Faks

—

E-post

—	Andmete edastamine

—

Füüsiline edastamine

—

Suuline

—	Isiklikult üleandmine

—	Postisüsteem

—

Kasutamine

—	Töötlemine infotehnoloogia rakendustega

—	Trükkimine

—	Kopeerimine

—	Alalisest asukohast eemaldamine

—

Teabehaldus

—	Liigitamise ja vastuvõtjate korrapärane hindamine

—	Arhiveerimine

—	Kustutamine ja hävitamine

IV LISA

HKSi TUNDLIKKUSTASEMETE MÄÄRATLEMINE

A.1 - Konfidentsiaalsuse ja puutumatuse hinnang

„Konfidentsiaalsus“– sellise teabe, infosüsteemi või selle osa (nt algoritmid, programmid või dokumentatsioon) tundlik laad, mis tehakse kättesaadavaks vaid volitatud isikutele, subjektidele ja protsessidele.

„Puutumatus“– garantii, et infotehnoloogiat ja töödeldud teavet on võimalik muuta vaid teadliku ja õiguspärase tegevusega ning süsteem saavutab oodatud tulemuse täpselt ning täies mahus.

Igasuguse HKSi puudutava tundlikuks peetava teabe puhul tuleb konfidentsiaalsuse puhul võtta arvesse võimalikku mõju ettevõtja tasandil, kui seda teavet on avaldatud, ning puutumatuse puhul tuleb võtta arvesse võimalikku mõju ettevõtja tasandil, kui seda teavet on tahtmatult muudetud või osaliselt või täielikult hävitatud.

Teabe konfidentsiaalsuse taset ja infosüsteemi puutumatuse taset hinnatakse, järgides A.2 osas esitatud kriteeriume. Nimetatud hinnangud võimaldavad hinnata teabe üldist tundlikkustaset, kasutades A.3 osas esitatud tabelit.

A.2 - Konfidentsiaalsuse ja puutumatuse hinnang

A.2.1 - „Madal tase“

Madal tase omistatakse HKSiga seotud sellisele teabele, mille puhul avaldamine volitamata isikutele ja/või puutumatuse rikkumine põhjustab mõõdukat kahju lepinguosalistele või muudele asutustele, mis tõenäoliselt võib

—	mõõdukalt mõjutada poliitilisi või diplomaatilisi suhteid;

—	põhjustada kohalikul tasandil mainekahju lepinguosalistele või muudele asutustele;

—	tekitada piinlikkust üksikisikutele;

—	mõjutada töötajate moraali/ tootlikkust;

—	põhjustada piiratud rahalist kahju või mõnevõrra soodustada sobimatu kasu saamist või anda eelise üksikisikutele või ettevõtetele;

—	mõõdukalt mõjutada lepinguosaliste poliitika väljatöötamist või selle rakendamist;

—	mõõdukalt mõjutada lepinguosaliste nõuetekohast haldamist ja toiminguid.

A.2.2 - „Keskmine tase“

Keskmine tase omistatakse HKSiga seotud sellisele teabele, mille puhul avaldamine volitamata isikutele ja/või puutumatuse rikkumine põhjustab kahju lepinguosalistele või muudele asutustele, mis tõenäoliselt võib

—	tekitada piinlikkust poliitilistes või diplomaatilistes suhetes;

—	põhjustada mainekahju lepinguosalistele või muudele asutustele;

—	tekitada raskusi üksikisikutele;

—	vähendada töötajate moraali/tootlikkust;

—	tekitada lepinguosalistele või muudele asutustele raskusi kolmandate isikutega toimuvatel kaubanduslikel või poliitilistel läbirääkimistel;

—	põhjustada rahalist kahju või soodustada sobimatu kasu saamist või anda eelise üksikisikutele või ettevõtetele;

—	mõjutada kuritegude uurimist;

—	rikkuda teabe konfidentsiaalsust puudutavate juriidiliste või lepinguliste kohustuste täitmist;

—	mõjutada lepinguosaliste poliitika väljatöötamist või selle rakendamist;

—	mõjutada lepinguosaliste nõuetekohast haldamist ja toiminguid.

A.2.3 - „Kõrge tase“

Kõrge tase omistatakse HKSiga seotud sellisele teabele, mille puhul avaldamine volitamata isikutele ja/või puutumatuse rikkumine põhjustab ülisuurt ja/või ootamatut kahju lepinguosalistele või muudele asutustele, mis tõenäoliselt võib

—	kahjustada diplomaatilisi suhteid;

—	tekitada suuri raskusi üksikisikutele;

—	raskendada lepinguosalistel või muudel osalistel töö tulemuslikkuse või turvalisuse säilitamist;

—	põhjustada rahalist kahju või soodustada sobimatu kasu saamist või anda eelise üksikisikutele või ettevõtetele;

—	rikkuda nõuetekohast kohustust hoida saladuses kolmandate isikute avaldatud teavet;

—	rikkuda õiguspäraseid piiranguid teabe avaldamise kohta;

—	takistada kuritegude uurimist või soodustada nende toimepanekut;

—	viia lepinguosalised või muud asutused halvemasse olukorda kolmandate isikutega toimuvatel kaubanduslikel või poliitilistel läbirääkimistel;

—	takistada lepinguosalistel poliitika väljatöötamist või selle rakendamist;

—	kahjustada lepinguosaliste nõuetekohast haldamist ja toiminguid.

A.3 – HKSi tundliku teabe taseme hindamine

Olles hinnanud A.2 osa kohaselt nii konfidentsiaalsust kui ka puutumatust, määratakse teabe üldine tundlikkustase järgmise tabeli alusel:

Konfidentsiaalsuse hinnang Puutumatuse hinnang	Madal	Keskmine	Kõrge
Madal	Piiratud HKS	Tundlik HKS (või piiratud HKS (*1))	Kriitiline HKS
Keskmine	Tundlik HKS (või piiratud HKS (*1))	Tundlik HKS (või kriitiline HKS (*1))	Kriitiline HKS
Kõrge	Kriitiline HKS	Kriitiline HKS	Kriitiline HKS

(*1) Võimalikku muutust tuleks hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/2240, 10. november 2017, Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2241, 6. detsember 2017, millega pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 575/2013 ja (EL) nr 648/2012 ette nähtud üleminekuperioode seoses omavahendite nõuetega kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul ( 1 )	27
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/2242, 30. november 2017, millega antakse luba alustada läbirääkimisi 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu muutmiseks	29

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 322

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. aastakäik 7. detsember 2017


	(1) EMPs kohaldatav tekst