ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 320

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
6. detsember 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2235, 4. detsember 2017, millega kehtestatakse erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006 ja (EÜ) nr 1067/2008, rakendusmäärustest (EL) 2015/2081 ja (EL) 2017/2200, määrusest (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ja määrusest (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega 2018. aastal teravilja, riisi ja oliiviõli tariifikvootide raames

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2236, 5. detsember 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3199/93 aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta

6

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/2237, 30. november 2017, millega nimetatakse ametisse kaks Rootsi Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget

10

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2238, 5. detsember 2017, Ameerika Ühendriikides määratud lepinguturgudele ja vahetustehingute süsteemidele kohaldatava õigus-ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 ( 1 )

11

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/2239, 16. november 2017, millega muudetakse otsust (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2017/36)

18

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsuse (EL) 2017/1246 (millega kinnitatakse Banco Popular Español S.A. kriisilahenduse skeem) parandus ( ELT L 178, 11.7.2017 )

31

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2235,

4. detsember 2017,

millega kehtestatakse erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006 ja (EÜ) nr 1067/2008, rakendusmäärustest (EL) 2015/2081 ja (EL) 2017/2200, määrusest (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ja määrusest (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega 2018. aastal teravilja, riisi ja oliiviõli tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artiklit 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (2) eriti selle artikli 187 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 2305/2003, (3) (EÜ) nr 969/2006 (4) ja (EÜ) nr 1067/2008 (5) ning komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2015/2081 (6) ja (EL) 2017/2200 (7) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra, kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi, kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ning kvootide 09.4306, 09.4307, 09.4308, 09.4277, 09.4278 ja 09.4279 alla kuuluvate Ukrainast pärit teatavate teraviljade impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1964/2006 (8) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 480/2012 (9) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi ja kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1918/2006 (10) on kehtestatud erisätted Tuneesiast pärit oliiviõli impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks kvoodi 09.4032 raames.

(4)

Võttes arvesse puhkepäevi 2018. aastal, tuleks teatavate ajavahemike suhtes teha erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006 ja (EÜ) nr 1067/2008, rakendusmäärustest (EL) 2015/2081 ja (EL) 2017/2200, määrusest (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ja määrusest (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega, et tagada vastavatest kvoodimahtudest kinnipidamine.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teravili

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 2305/2003 artikli 3 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2018 kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 2305/2003 artikli 3 lõike 4 esimesest lõigust antakse kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra impordilitsentsid 2018. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (11) artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

3.   Erandina määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2018 kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

4.   Erandina määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 4 esimesest lõigust antakse kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsid 2018. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

5.   Erandina määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2018 kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

6.   Erandina määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 4 lõike 4 esimesest lõigust antakse kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsid 2018. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

7.   Erandina rakendusmääruse (EL) 2015/2081 artikli 2 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4306, 09.4307 ja 09.4308 alla kuuluvate Ukrainast pärit teraviljade impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2018 kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

8.   Erandina rakendusmääruse (EL) 2015/2081 artikli 2 lõikest 3 antakse kvootide 09.4306, 09.4307 ja 09.4308 alla kuuluvate Ukrainast pärit teraviljade impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

9.   Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/2200 artikli 2 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4277, 09.4278 ja 09.4279 alla kuuluvate Ukrainast pärit teraviljade impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2018 kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

10.   Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/2200 artikli 2 lõikest 3 antakse kvootide 09.4277, 09.4278 ja 09.4279 alla kuuluvate Ukrainast pärit teraviljade impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 2

Riis

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1964/2006 artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust ei tohi kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast reedet, 7. detsembrit 2018 kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1964/2006 artikli 5 lõikest 2 antakse kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsid 2018. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse II lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja II lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

3.   Erandina rakendusmääruse (EL) nr 480/2012 artikli 2 lõike 1 kolmandast lõigust ei tohi kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast reedet, 7. detsembrit 2018 kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

4.   Erandina rakendusmääruse (EL) nr 480/2012 artikli 3 lõikest 2 antakse kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsid 2018. aastaks, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse II lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja II lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 3

Oliiviõli

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikest 1 ei tohi Tuneesiast pärit oliiviõli impordilitsentsitaotlusi 2018. aastaks esitada pärast teisipäeva, 11. detsembrit 2018.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikest 3 antakse Tuneesiast pärit oliiviõli impordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse III lisas osutatud perioodidel, välja III lisas esitatud kuupäevadel, kui määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määruse kehtivusaeg lõpeb 1. jaanuaril 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 4. detsember 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3)  Komisjoni 29. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2305/2003, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava odra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 342, 30.12.2003, lk 7).

(4)  Komisjoni 29. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 969/2006, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava maisi ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 176, 30.6.2006, lk 44).

(5)  Komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1067/2008, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1234/ (ELT L 290, 31.10.2008, lk 3).

(6)  Komisjoni 18. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2081, millega avatakse Ukrainast pärit teatavate teraviljade impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 302, 19.11.2015, lk 81).

(7)  Komisjoni 28. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2200, millega avatakse Ukrainast pärit teatavate teraviljade impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 313, 29.11.2017, lk 1).

(8)  Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1964/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Bangladeshist pärit riisi impordikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3491/90 (ELT L 408, 30.12.2006, lk 19).

(9)  Komisjoni 7. juuni 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 480/2012, millega avatakse CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 148, 8.6.2012, lk 1).

(10)  Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1918/2006, millega avatakse ühenduse tariifikvoot Tuneesiast pärit oliiviõli kohta ja sätestatakse selle kvoodi haldamine (ELT L 365, 21.12.2006, lk 84).

(11)  Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).


I LISA

Teravilja impordilitsentsitaotluste esitamise perioodid

Litsentside väljaandmise kuupäev

Alates reedest, 16. märtsist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 23. märtsi 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates teisipäevast, 3. aprillist 2018

Alates reedest, 23. märtsist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 30. märtsi 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates reedest, 6. aprillist 2018

Alates reedest, 20. aprillist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 27. aprilli 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 7. maist 2018

Alates reedest, 27. aprillist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 4. mai 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 14. maist 2018

Alates reedest, 3. augustist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 10. augusti 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 20. augustist 2018

Alates reedest, 19. oktoobrist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 26. oktoobri 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 5. novembrist 2018


II LISA

Riisi impordilitsentsitaotluste esitamise perioodid

Litsentside väljaandmise kuupäev

Alates reedest, 16. märtsist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 23. märtsi 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates neljapäevast, 12. aprillist 2018

Alates reedest, 23. märtsist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 30. märtsi 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates neljapäevast, 12. aprillist 2018

Alates reedest, 20. aprillist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 27. aprilli 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates neljapäevast, 10. maist 2018

Alates reedest, 27. aprillist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 4. mai 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates neljapäevast, 17. maist 2018

Alates reedest, 3. augustist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 10. augusti 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates neljapäevast, 23. augustist 2018

Alates reedest, 19. oktoobrist kl 13.00st Brüsseli aja järgi kuni reede, 26. oktoobri 2018 kl 13.00ni Brüsseli aja järgi

Esimene tööpäev alates neljapäevast, 8. novembrist 2018


III LISA

Oliiviõli impordilitsentsitaotluste esitamise perioodid

Litsentside väljaandmise kuupäev

Esmaspäev, 26. märts või teisipäev, 27. märts 2018

Esimene tööpäev alates reedest, 6. aprillist 2018

Esmaspäev, 7. mai või teisipäev, 8. mai 2018

Esimene tööpäev alates reedest, 18. maist 2018

Esmaspäev, 13. august või teisipäev, 14. august 2018

Esimene tööpäev alates kolmapäevast, 22. augustist 2018

Esmaspäev, 29. oktoober või teisipäev, 30. oktoober 2018

Esimene tööpäev alates neljapäevast, 8. novembrist 2018


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2236,

5. detsember 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3199/93 aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid on vastavalt direktiivi 92/83/EMÜ artikli 27 lõike 1 punktile a kohustatud aktsiisimaksust vabastama mis tahes liikmesriigi nõuete kohaselt täielikult denatureeritud alkoholi, kui need nõuded on vastavalt kõnealuse artikli lõigete 3 ja 4 tingimustele nõuetekohaselt teatavaks tehtud ja heaks kiidetud.

(2)

Direktiivi 92/83/EMÜ artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt igas liikmesriigis alkoholi täielikuks denatureerimiseks kasutatavad denaturandid on esitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 3199/93 (2) lisas.

(3)

8. juunil 2017 teatas Rumeenia komisjonile, millist denaturanti ta kavatseb kasutada alkoholi täielikuks denatureerimiseks kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 1 punkti a tähenduses alates 1. septembrist 2017.

(4)

Komisjon edastas kõnealuse teate teistele liikmesriikidele 14. juunil 2017.

(5)

5. juulil 2017 teatas Bulgaaria komisjonile, millist denaturanti ta kavatseb kasutada alkoholi täielikuks denatureerimiseks kõnealuse direktiivi artikli 27 lõike 1 punkti a tähenduses alates 1. augustist 2017.

(6)

Komisjon edastas kõnealuse teate teistele liikmesriikidele 7. juulil 2017.

(7)

Komisjonile ei ole laekunud vastuväiteid.

(8)

Õiguskindluse aspektist lähtudes peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 3199/93 vastavalt muuta.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas aktsiisikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3199/93 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21.

(2)  Komisjoni 22. novembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 3199/93 aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 288, 23.11.1993, lk 12).


LISA

LISA

Alkoholi täielikuks denatureerimiseks kasutada lubatud toodete loetelu koos vastavate Chemical Abstracts Service'i (CAS) registreerimisnumbritega:

Atsetoon

CASi nr: 67–64-1

Denatooniumbensoaat

CASi nr: 3734-33–6

Etanool

CASi nr: 64–17-5

Etüül-tert-butüüleeter

CASi nr: 637–92-3

Fluorestseiin

CASi nr: 2321-07–5

Bensiin (sh pliivaba bensiin)

CASi nr: 86290-81–5

Isopropüülalkohol

CASi nr: 67–63-0

Petrool

CASi nr: 8008-20–6

Lambiõli

CASi nr: 64742-47–8 ja 64742-48–9

Metanool

CASi nr: 67–56-1

Metüületüülketoon (2-butanoon)

CASi nr: 78–93-3

Metüülisobutüülketoon

CASi nr: 108–10-1

Metüleensinine (52015)

CASi nr: 61–73-4

Lahustibensiin

CASi nr: 8030-30–6

Tärpentiniõlid

CASi nr: 8006-64–2

Tehniline bensiin

CASi nr: 92045-57–3

Mõistel „absoluutne etanool“ on käesolevas lisas sama tähendus kui Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) terminoloogias.

Kõigis liikmesriikides võib denatureeritud alkoholile lisada mis tahes värvainet, et anda alkoholile iseloomulik värvus, mis muudab selle kergesti äratuntavaks.

I.   Belgias, Bulgaarias, Taanis, Saksamaal, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Ungaris, Maltal, Madalmaades, Austrias, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias, Slovakkias ja Soomes alkoholi täielikuks denatureerimiseks kasutatav ühtne denatureerimismeetod

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

1,0 liitrit isopropüülalkoholi,

1,0 liitrit metüületüülketooni,

1,0 grammi denatooniumbensoaati.

II.   Alkoholi täielikuks denatureerimiseks kasutatava ühtse denatureerimismeetodi korral kasutatakse järgmistes liikmesriikides suuremat kontsentratsiooni:

Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

3,0 liitrit isopropüülalkoholi,

3,0 liitrit metüületüülketooni,

1,0 grammi denatooniumbensoaati.

Horvaatia

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

vähemalt:

1,0 liitrit isopropüülalkoholi,

1,0 liitrit metüületüülketooni,

1,0 grammi denatooniumbensoaati.

Rootsi

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta:

1,0 liitrit isopropüülalkoholi,

2,0 liitrit metüületüülketooni,

1,0 grammi denatooniumbensoaati.

III.   Teatavates liikmesriikides alkoholi täielikuks denatureerimiseks kasutatavad täiendavad denatureerimismeetodid:

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta üks järgmistest segudest:

Tšehhi Vabariik

1.

0,4 liitrit lahustibensiini,

0,2 liitrit petrooli,

0,1 liitrit tehnilist bensiini.

2.

3,0 liitrit etüül-tert-butüüleetrit,

1,0 liitrit isopropüülalkoholi,

1,0 liitrit pliivaba bensiini,

10 milligrammi fluorestseiini.

Kreeka

Denatureerida on lubatud ainult halva kvaliteediga alkoholi (destillatsiooni eel- ja järeljooksud), mille alkoholisisaldus on vahemikus 93–96 mahuprotsenti.

Vett sisaldava 93-mahuprotsendilise kontsentratsiooniga alkoholi hektoliitrile lisatakse järgmised ained:

2,0 liitrit metanooli,

1,0 liitrit tärpentiniõli,

0,50 liitrit lambiõli,

0,40 grammi metüleensinist.

20 °C juures peaks muutmata kujul lõpptoode saavutama alkoholisisalduse 93 mahuprotsenti.

Soome – lubatud kuni 31.12.2018

Hektoliitri absoluutse etanooli kohta üks järgmistest segudest:

1.

2,0 liitrit metüületüülketooni,

3,0 liitrit metüülisobutüülketooni.

2.

2,0 liitrit atsetooni,

3,0 liitrit metüülisobutüülketooni.


OTSUSED

6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/10


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2237,

30. november 2017,

millega nimetatakse ametisse kaks Rootsi Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Rootsi valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1203 (4) nimetati 20. juulil 2015 Monalisa NORMANNI asemel liikmeks Joakim LARSSON.

(2)

Seoses Heléne FRITZONI ja Joakim LARSSONI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud kaks liikmekohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmised isikud:

Katrin STJERNFELDT JAMMEH, Malmö kommun,

Agneta GRANSTRÖM, Norrbottens läns landsting.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

K. SIMSON


(1)  Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2)  Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

(4)  Nõukogu 20. juuli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1203, millega nimetatakse ametisse kolm Regioonide Komitee Rootsi liiget ja kuus Rootsi asendusliiget (ELT L 195, 23.7.2015, lk 44).


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/11


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2238,

5. detsember 2017,

Ameerika Ühendriikides määratud lepinguturgudele ja vahetustehingute süsteemidele kohaldatava õigus-ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 600/2014 kohaselt peavad liidus asutatud finantssektori vastaspooled ja kliirimiskünnist ületavad finantssektorivälised vastaspooled, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (2) artiklis 4, tegema tehinguid tuletisinstrumentidega, mis kuuluvad tuletisinstrumentide liiki, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku kauplemiskoha nõuet, ainult reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, organiseeritud kauplemissüsteemides ja kolmandate riikide kauplemiskohtades, mille samaväärsust komisjon on tunnustanud. Asjaomane kolmas riik peaks nägema ette tulemusliku samaväärse süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (3) kohaselt tegevusloa saanud kauplemiskohtade tunnustamiseks.

(2)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 kohase kolmandates riikides asutatud kauplemiskohtade tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada liidus asutatud finantssektori vastaspooltel ja teatavatel finantssektorivälistel vastaspooltel teha tehinguid tuletisinstrumentidega, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku kauplemiskoha nõuet, sellistes kolmandate riikide kauplemiskohtades, mille samaväärsust on tunnustatud. Seega suurendavad tunnustamise menetlus ja samaväärsuse otsus tuletisinstrumentidega kauplemise läbipaistvust, sealhulgas juhul, kui kauplemine toimub kolmandas riigis asutatud kauplemiskohtades.

(3)

Arvestades 25. septembril 2009. aastal G20 Pittsburghi tippkohtumise osapoolte vahel saavutatud kokkulepet viia standardiseeritud börsiväliste tuletislepingutega kauplemine üle börsidele või elektroonilistele kauplemisplatvormidele, on asjakohane määrata kindlaks sobiv kogum lubatud kauplemiskohti, kus kauplemine võib sellest kokkuleppest lähtuvalt toimuda. Samaväärsussätete tõlgendamisel tuleks arvesse võtta määrusega (EL) nr 600/2014 taotletavaid eesmärke, ennekõike selle panust siseturu rajamisse ja toimimisse, turu terviklikkusse, investorite kaitsesse ja finantsstabiilsusesse. Lisaks sellele rõhutati määruses (EL) nr 600/2014 vajadust kehtestada teatavate nõuete osas kõigi asjaomaste ettevõtjate suhtes ühtne reeglistik ja vältida võimalikku õiguslikku arbitraaži. Seega on asjakohane, et selliste standardiseeritud börsiväliste tuletislepingute kindlaksmääramisel, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue, soodustab liit küllaldase hulga kohustusliku kauplemiskoha nõude täitmist võimaldavate kauplemiskohtade loomist muu hulgas liidus.

(4)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 kohaselt võidakse kolmanda riigi kauplemiskoht tunnistada samaväärseks liidus asutatud kauplemiskohtadega juhul, kui see vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed kauplemiskohtadele esitatavate nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 596/2014 (4) ning mille järgimise osas rakendatakse selles kolmandasriigis tõhusat järelevalvet ja õigusnormide täitmist. Seejuures tuleks arvesse võtta nimetatud aktiga taotletavaid eesmärke, ennekõike selle panust siseturu rajamisse ja toimimisse, turu terviklikkusse, investorite kaitsesse ja lõpetuseks muidugi ka finantsstabiilsusesse.

(5)

Vahetustehingutega tegelevate Ameerika Ühendriikides (USA) tegutsevate kauplemisplatvormide dollarites nomineeritud vahetustehingute maht on suur ja ELi firmadele on juurdepääs sellele likviidsusele tõhusa riskijuhtimise seisukohast oluline. Võttes arvesse vahetustehingutega tegelevate USA kauplemisplatvormide olulisust ELi turu toimimise seisukohast ja nende mõju finantsstabiilsusele, on sellest kontekstist tulenevalt asjakohane tunnustada USAs tegutsevaid kauplemisplatvorme, mis tegelevad vahetustehingutega. Käesolev otsus põhineb üksikasjalikul, eelkõige turu terviklikkusele ja läbipaistvusele keskenduval hinnangul õigus- ja järelevalveraamistiku kohta, mis reguleerib USA kaubabörsi seaduse (Commodity Exchange Act; CEA) ja selle rakendusmääruste alusel vahetustehingutega tegelevaid kauplemisplatvorme.

(6)

Sellise samaväärsuse hindamise eesmärk on kontrollida, kas kaubabörsi seaduse ja selle rakendusmääruste kohane õigus- ja järelevalvekord tagavad, et USAs asutatud määratud lepinguturgudele ja vahetustehingute süsteemidele, millele on andnud tegevusloa kaubafutuuridega kauplemise komisjon (Commodity Futures Trading Commission; CFTC), kehtivad õiguslikult siduvad nõuded, mis on samaväärsed kauplemiskohtadele esitatavate nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL, määrusest (EL) nr 596/2014 ja määrusest (EL) nr 600/2014 ning põhinevad määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidel. Samuti on samaväärsuse hindamise eesmärgiks kontrollida, kas määratud lepinguturgude ja vahetustehingute süsteemide suhtes kohaldatakse kõnealuses kolmandas riigis tõhusat järelevalvet ja õigusnormide täitmist.

(7)

Õiguslikult siduvad nõuded USAs tegevusluba omavatele määratud lepinguturgudele on kaubabörsi seaduses sätestatud määratud lepinguturgude tegutsemist käsitleva, põhimõtetel rajaneva õigusraamistiku vormis. Kaubabörsi seaduse nõuded määratud lepinguturgudele hõlmavad 23 aluspõhimõtet. Neil põhimõtetel on õigusjõud ning määratud lepinguturud peavad neid järgima nii tegutsema asudes kui ka jooksvalt. Samuti peab määratud lepinguturg täitma kohaldatavaid CFTC eeskirju (CFR), millega määratakse kindlaks määratud lepinguturuna tegutsemise nõuded.

(8)

Õiguslikult siduvad nõuded USAs tegevusluba omavatele vahetustehingute süsteemidele on kaubabörsi seaduses sätestatud põhimõtetel rajaneva õigusraamistiku vormis. Vahetustehingute süsteemid tegutsevad vastavalt kaubabörsi seaduse punktile 5h, mis lisati kaubabörsi seadusele Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse (Dodd-Frank Wall Street Reform and Consumer Protection Act) punktiga 733 ning mis puudutab vahetuslepingutega kauplemist ja nende käsitlemist. Kaubabörsi seaduse punktis 5h on sätestatud vahetustehingute süsteemide 15 aluspõhimõtet. CFTC juures registreerumiseks ja registreerimise säilitamiseks peavad vahetustehingute süsteemid 15 aluspõhimõtet järgima. Samuti peab vahetustehingute süsteem nii tegutsema asudes kui ka jooksvalt järgima vahetustehingute süsteemidele kohaldatavaid CFTC eeskirju.

(9)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskohtade suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 600/2014 ja direktiivis 2014/65/EL sätestatud korraga, peavad olema täidetud neli tingimust, mis on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 punktides a kuni d.

(10)

Esimese tingimuse kohaselt (mis on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 punktis a) peab kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema tegevusluba ning nende suhtes peab kohaldama pidevalt tõhusat järelevalvet ja õigusnormide täitmist.

(11)

Määratud lepinguturuna tegutsemiseks peab taotleja taotlema CFTC-lt enda määramist ja tõestama, et ta vastab nii kaubabörsi seaduse alusel kohaldatavatele sätetele kui ka CFTC eeskirjadele. Ka vahetustehingute süsteemina tegutsemiseks peab taotleja taotlema CFTC-lt enda registreerimist ja tõestama, et ta vastab nii kaubabörsi seaduse alusel kohaldatavatele sätetele kui ka CFTC eeskirjadele. CFTC vastutab määratud lepinguturgude ja vahetustehingute süsteemide regulatiivse järelevalve eest vastavalt kaubabörsi seaduse punktidele 5 ja 5h, USA seadustiku 7. jaotise lõikele 7 ja USA seadustiku 7. jaotise lõikele 7b-3. Selleks et CFTC annaks määratud lepinguturule määramise, peab määratud lepinguturg järgima kaubabörsi seaduse kohaseid 23 aluspõhimõtet ja mis tahes nõudeid, mille CFTC on kas eeskirja või määrusega kehtestanud. Selleks et CFTC registreeriks vahetustehingute süsteemi, peab vahetustehingute süsteem järgima kaubabörsi seaduse kohaseid 15 aluspõhimõtet ja mis tahes nõudeid, mille CFTC on kas eeskirja või määrusega kehtestanud. Määratud lepinguturg peab olema kauplemissüsteem, mis kaubabörsi seaduse kohaselt tähendab üldiselt mitmepoolset kauplemissüsteemi, kusosalised saavad täita tehinguid vastavalt kaalutlusõigust mittesisaldavatele eeskirjadele. Määratud lepinguturud peavad liikmetele andma erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele. Juurdepääsukriteeriumid peavad olema erapooletud ja läbipaistvad ning neid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil. Lisaks sellele tuleb kaubabörsi seaduse ja CFTC eeskirjade kohaselt määratud lepinguturgude suhtes kohaldada organisatsioonilisi nõudeid seoses äriühingu üldjuhtimise, huvide konflikte käsitleva korra, riskijuhtimise, õiglase ja nõuetekohase kauplemise, kauplemissüsteemi vastupidavuse, kliirimis- ja arveldussüsteemide, kauplemisele lubamise ja nõuetele vastavuse kontrollimisega, mida kõiki tuleb järjepidevalt täita. Vahetustehingute süsteemid on vahetustehingutega tegelevad kauplemisplatvormid, mis tegutsevad mitmepoolsete kauplemissüsteemidena. Vahetustehingute süsteemid peavad andma nõuetele vastavatele osalistele erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele ning neilt nõutakse erapooletute, läbipaistvate ning õiglasel ja mittediskrimineerival viisil kohaldatavate juurdepääsukriteeriumide olemasolu. Ka vahetustehingute süsteemide suhtes kohaldatakse organisatsioonilisi nõudeid seoses äriühingu üldjuhtimise, huvide konflikte käsitleva korra, riskijuhtimise, õiglase ja nõuetekohase kauplemise, kauplemissüsteemi vastupidavuse, kliirimis- ja arveldussüsteemide, kauplemisele lubamise ja nõuetele vastavuse kontrollimisega, mida kõiki tuleb järjepidevalt täita.

(12)

Määratud lepinguturud ja vahetustehingute süsteemid peavad kehtestama oma tegevust reguleerivad eeskirjad (sealhulgas kuritahtlikke kauplemistavasid keelavad eeskirjad) ja tagama nende järgimise CFTC hindab nimetatud eeskirju ja nende muudatusi, et tagada kooskõla kaubabörsi seaduse ja CFTC eeskirjadega. Määratud lepinguturud ja vahetustehingute süsteemid peavad suutma avastada ja uurida määratud lepinguturgude või vahetustehingu süsteemide eeskirjade rikkumisi ja määrata neid rikkuvale mis tahes isikule asjakohaseid karistusi. Kaubabörsi seaduse ja CFTC eeskirjade alusel kohaldatavate nõuete täitmisel on määratud lepinguturgudel ja vahetustehingute süsteemidel lubatud kasutada kolmandate isikute osutatavate regulatiivsete teenuste abi. Määratud lepinguturgudele ja vahetustehingute süsteemidele jääb vastutus oma õiguslike ja regulatiivsete kohustuste täitmise eest isegi juhul, kui nad kasutavad kolmandate isikute regulatiivseid teenuseid.

(13)

Samuti on CFTC-l seoses määratud lepinguturgude ja vahetustehingute süsteemidega alalised järelevalve- ja jõustamiskohustused. Regulaarselt korraldatakse reeglite täitmise kontrolle, mis on mõeldud selleks, et hinnata määratud lepinguturu vastavust õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele seoses kauplemistavade järelevalve, turujärelevalve, kontrolljälje ja määratud lepinguturu distsiplinaarprogrammidega. Väljatöötamisel on sarnane programm vahetustehingute süsteemide jaoks. Kaubabörsi seaduse punkti 8 alapunkti a punkt 1 annab CFTC-le ulatuslikud volitused korraldada uurimisi, et tagada vastavus kaubabörsi seadusele ja CFTC eeskirjadele. Kaubabörsi seaduse punkti 5e, punkti 6 alapunkti b, punkti 6b ja punkti 6c alapunkti a kohaselt võib CFTC samuti algatada tsiviilmenetlusi, et lõpetada kaubabörsi seaduse või CFTC eeskirjade rikkumine ning saavutada muude õiglaste heastamismeetmete ja rahaliste karistuste määramine: algatada haldustäitemenetlusi, peatada või tühistada määratud lepinguturu määramine, peatada ajutiselt vahetustehingute süsteemi registreerimine või kustutada ta registrist ning teha määratud lepinguturule või vahetustehingute süsteemile tegevuse peatamise korraldus kaubabörsi seaduse või CFTC eeskirjade rikkumise lõpetamiseks. Kaubabörsi seaduse punkti 6 alapunktiga c antakse CFTC-le volitused võtta vastu vandeid ja avaldusi, kutsuda välja tunnistajaid, koguda tõendeid ja nõuda raamatupidamisdokumentide, kirjavahetuse, memode ja muude andmete esitamist kaubabörsi seaduse täitmise tagamise eesmärgil või seoses mis tahes uurimise või menetlusega.

(14)

Seega võib järeldada, et määratud lepinguturgudel ja vahetustehingute süsteemidel peab olema tegevusluba ning nende suhtes peab kohaldama pidevalt tõhusat järelevalvet ja õigusnormide täitmist.

(15)

Teise tingimuse kohaselt (mis on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 punktis b) peavad kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema selged ja läbipaistvad finantsinstrumentide kauplemisele lubamise eeskirjad, mis tähendab, et finantsinstrumentidega on võimalik kaubelda õiglaselt, korrakohaselt ja tõhusalt ning need on vabalt kaubeldavad.

(16)

Nii määratud lepinguturg kui ka vahetustehingute süsteem tohib uusi tuletislepinguid kauplemisele võtta ainult juhul, kui need tuletislepingud vastavad kaubabörsi seadusele ja CFTC eeskirjadele, mis tagavad õiglase, korrakohase ja tõhusa kauplemise. Selle nõude täitmise tagamiseks peavad kõik määratud lepinguturud ja vahetustehingute süsteemid enne uute lepingute kauplemisele võtmist need CFTC juures registreerima kas taotledes CFTC heakskiitu või esitades omapoolse kinnituse, et leping vastab kaubabörsi seadusele ja CFTC eeskirjadele. Registreerimisel tuleb muu hulgas esitada selgitus tuletislepingu kohta ja selle analüüs ning selle vastavus kõigile kohaldatavatele nõuetele, sealhulgas kaubabörsi seadusest tulenevale nõudele, et määratud lepinguturg või vahetustehingute süsteem võib kauplemisele võtta ainult selliseid lepinguid, millega ei ole hõlpus manipuleerida. Selle õigusliku nõude täitmise kohta käivates CFTC suunistes on märgitud, et rahas arveldatud vahetuslepingute korral peaks määratud lepinguturg või vahetustehingute süsteem muu hulgas arvesse võtma rahas arveldamise hinna usaldusväärsust rahaturu väärtuse näitajana, samuti seda, kuivõrd rahas arveldamise hinna arvutamiseks kasutatav hinnajada on turul tunnustatud, avalikult kättesaadav ja õigeaegne. Neis suunistes on samuti kirjeldatud CFTC poolt vastuvõetavaks peetavaid lepingutingimusi. Määratud lepinguturg ja vahetustehingute süsteem peavad CFTC juures registreeritud tuletislepingu tingimused registreerimise ajal avalikkusele kättesaadavaks tegema. Kauplemisele võtmisele eelneva registreerimise nõue ja CFTC nõuded lepingu tingimustele aitavad tagada selle, et tuletislepingutega on võimalik õiglaselt, korrakohaselt ja tõhusalt kaubelda. CFTC suunised aitavad CFTC-l otsustada, kas määratud lepinguturg või vahetustehingute süsteem täidab aluspõhimõtete nõudeid.

(17)

Määratud lepinguturud peavad ette nägema konkurentsivõimelise, avatud ja tõhusa turu ning sellise mehhanismi tehingute täitmiseks, mis kaitseb hinna leidmise protsessi kauplemisel määratud lepinguturu tsentraliseeritud turul. Selle nõudega kooskõlas kasutavad kõik määratud lepinguturud määratud hinnaga korralduste keskandmebaasi (central limit order book), kus on ära näidatud ostu- ja müügipakkumised. Lisaks sellele avaldavad määratud lepinguturud oma avalikel veebisaitidel teabe noteeritud hindade kohta. Sellised vahetustehingute süsteemide vahetustehingud, mille suhtes kohaldatakse CFTC-poolset kohustusliku kauplemiskoha nõuet ja mis ei ole blokktehingud, tuleb täita kas CFTC eeskirjade kohaselt kooskõlas tellimusraamatuga või siis kooskõlas hinnapäringusüsteemiga, mis toimib koos tellimusraamatuga. Hinnapäringusüsteem tähendab CFTC eeskirjade kohaselt kauplemissüsteemi või -platvormi, kus turuosaline esitab pakkumise konkreetse finantsinstrumendi ostmiseks või müümiseks mitte vähem kui kolmele kauplemissüsteemis või -platvormil olevale turuosalisele, millele kõik sellised turuosalised võivad vastata. Lisaks sellele on CFTC eeskirjade 43. osaga nõutud, et teave avalikkusele avaldamisele kuuluva vahetustehingu kohta tuleb saata CFTC juures registreeritud vahetustehingute andmete hoidlasse nii kiiresti pärast tehingu täitmist, kui see on tehnoloogiliselt teostatav. Selliste avalikkusele avaldamisele kuuluvate vahetustehingute puhul, mis on täidetud määratud lepinguturul või vahetustehingute süsteemis või nende nõuete kohaselt, peab vahetustehingute andmete hoidla tagama, et andmed vahetustehingu ja hinna kohta tehakse pärast seda, kui määratud lepinguturg või vahetustehingute süsteem on nimetatud andmed esitanud, avalikuks nii kiiresti kui see on tehnoloogiliselt teostatav, välja arvatud juhul, kui vahetustehingule kohaldatakse viiteaega. Vahetustehingute andmete hoidla peab vahetustehingu ja selle hinna kohta käivate andmete avalikustamisega viivitama selliste vahetustehingute puhul, mille maht ületab teatavat suurust.

(18)

Seega võib järeldada, et määratud lepinguturgudel ja vahetustehingute süsteemidel on olemas selged ja läbipaistvad finantsinstrumentide kauplemisele lubamise eeskirjad, mis tähendab, et finantsinstrumentidega on võimalik kaubelda õiglaselt, korrakohaselt ja tõhusalt ning need on vabalt kaubeldavad.

(19)

Kolmanda tingimuse kohaselt (mis on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 punktis c) tuleb finantsinstrumentide emitentide suhtes kohaldada teabe korrapärase ja jooksva esitamise nõudeid, mis tagavad kõrgetasemelise investorite kaitse.

(20)

Võttes arvesse määratud lepinguturgudel ja vahetustehingute süsteemides kauplemisel olevate tuletislepingute olemust ja omadusi ning eriti seda, et nende alusvaraks on eelkõige kaup, intressimäär või valuuta, ei saa kolmandat tingimust kohaldada enamiku selliste optsioonide ja vahetuslepingute suhtes, millega määratud lepinguturgudel ja vahetustehingute süsteemides tehinguid tehakse. Seda nõuet ei saa kohaldada tuletislepingutele, mille alusvaraks ei ole omakapitali instrumendid. Selliste tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue (näiteks vahetuslepingud, mille alusvaraks on intressimäär), puudub ettevõtja, kes saaks esitada asjakohased finantsaruanded. Siiski lasub avalikustamiskohustus selliste tuletislepingute emitentidel, mille alusvaraks on väärtpaberid. USAs puudutaks see ainult väärtpaberioptsioone või väärtpaberipõhiseid vahetuslepinguid. Väärtpaberioptsioonidega saab kaubelda ainult väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Securities and Exchange Commission; SEC) jurisdiktsiooni all olevatel väärtpaberibörsidel ning seega ei ole see võimalik ei määratud lepinguturul ega ka vahetustehingute süsteemis. Väärtpaberipõhiste vahetuslepingutega võib tehinguid teha väärtpaberipõhiste vahetustehingute süsteemides, ent need kuuluvad väärtpaberi- ja börsikomisjoni reguleerimisalasse. Kui väärtpaberipõhise vahetuslepingu alusvaraks olev väärtpaber on lubatud kauplemisele ühel USA riiklikest väärtpaberibörsidest, kohaldatakse selle väärtpaberi emitendi suhtes kaubabörsi seaduse punkti 13 alapunkti a kohaseid aruandlusnõudeid ning ta peab avaldama iga-aastased ja vahefinantsaruanded, millele on USA reguleeriva raamistikuga kehtestatud selged, ammendavad ja täpsed avalikustamise nõuded ning millele tagab vaba avaliku juurepääsu väärtpaberi- ja börsikomisjoni veebisaidil olev EDGAR süsteem. Seega on selle tulemusena endiselt tagatud kõrgetasemeline investorite kaitse.

(21)

Neljanda tingimuse kohaselt (mis on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 punktis d) peab kolmanda riigi raamistik tagama turu läbipaistvuse ja usaldusväärsuse eeskirjade abil, mis käsitlevad turukuritarvitusi siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise näol.

(22)

Kaubabörsi seaduse ja CFTC eeskirjadega kehtestatakse ühtne reguleeriv raamistik, et tagada turu terviklikkus ning vältida siseteabe alusel kauplemist ja turuga manipuleerimist. Selle raamistikuga keelatakse käitumine, mille tulemuseks võiks olla turgude toimimise kahjustamine, nagu hinnamanipulatsioonid ja väära või eksitava teabe esitamine (kaubabörsi seaduse § 6 punkt c ja § 9 punkti a alapunkt 2, CFTC eeskirjade § 180.1 ja 180.2), kaubandustava rikkumine (kaubabörsi seaduse § 4c punkti a alapunktid 1 ja 2), teatavad kahjulikud tavad, mis võivad pärssida tehingute nõuetekohast sooritamist (kaubabörsi seaduse § 4c punkti a alapunkt 5), ja manipulatsiooniseadme, petuskeemi või ebaausa võtte kasutamine või katse seda teha (kaubabörsi seaduse § 6 punkt c alapunkt 1, CFR 17. jaotis – CFTC eeskirjade § 180.1), ja antakse CFTC-le õigus võtta sellise käitumise puhul õiguskaitsemeetmeid. Samuti võib kaubabörsi seaduse rikkumiseks olla kauplemine, mille juures tuginetakse ebaseaduslikult omandatud siseteabele või rikutakse kehtivat kohustust avalikustada oluline mitteavalik teave. Määratud lepinguturud ja vahetustehingute süsteemid vastutavad oma turgude kontrolli eest, et aidata tagadaalalise ja tulemusliku järelevalve kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ning et avastada ja ennetada mis tahes manipuleerivat tegevust, millest võiks tuleneda hindade moonutamine või turuga manipuleerimine. CFTC reeglite täitmise kontrolli programmi raames hinnatakse määratud lepinguturgude järelevalve- ja distsiplinaarprogramme. Väljatöötamisel on sarnane programm vahetustehingute süsteemide jaoks. Lisaks sellele saab CFTC igal ajal ja omal algatusel nõuda määratud lepinguturult või vahetustehingute süsteemilt selle tõestamist, et ta täidab määratud lepinguturgudele või vahetustehingute süsteemidele kaubabörsi seadusest või CFTC eeskirjadest tulenevaid kohustusi.

(23)

Seega võib järeldada, et USAs määratud lepinguturgudele ja vahetustehingute süsteemidele kohaldatav raamistik tagab turu läbipaistvuse ja usaldusväärsuse eeskirjade abil, mis käsitlevad turukuritarvitusi siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise näol.

(24)

Seega võib järeldada, et määratud lepinguturud ja vahetustehingute süsteemid vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed kauplemiskohtadele esitatavate nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL, määrusest (EL) nr 596/2014 ja määrusest (EL) nr 600/2014 ning mille järgimise osas rakendatakse tõhusat järelevalvet ja õigusnormide täitmist.

(25)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 1 punkti d kohaselt võidakse kolmandate riikide kauplemiskohad tunnistada samaväärseks, tingimusel et kolmas riik tagab samaväärse mõjusa süsteemi selliste kauplemiskohtade tunnustamiseks, mis on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt loa lubada kauplemisele tuletisinstrumente või kaubelda tuletisinstrumentidega, mille suhtes kohaldatakse selles kolmandas riigis mitteeksklusiivsel alusel kohustusliku kauplemiskoha nõuet.

(26)

Kaubabörsi seaduse punkti 5h alapunkti g kohaselt on CFTC-l õigus vabastada vahetustehingute süsteemid registreerimiskohustusest, kui CFTC leiab, et süsteemi päritoluriigi pädevad asutused kohaldavad nende süsteemide suhtes konsolideeritud alusel võrreldavat ja ulatuslikku järelevalvet ja reguleerimist. Kooskõlas punkti 5h alapunktiga g on CFTC-l õigus anda üksikkorraldusega vabastus kõigile reguleeritud turgudele, mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja organiseeritud kauplemissüsteemidele, mille komisjon on talle teatanud, kui CFTC on kindlaks teinud, et teatatud kauplemiskohtade suhtes kohaldatakse konsolideeritud alusel võrreldavat ja ulatuslikku järelevalvet ja reguleerimist.

(27)

CFTC eesistuja ja finantsteenuste eest vastutava Euroopa Komisjoni asepresidendi ühisavalduses on sätestatud CFTC lähenemisviis ELi kauplemiskohtadele antava vabastuse küsimuses. Otsust täiendab ka koostöökord, et tagada tulemuslik teabevahetus ja järelevalvetegevuse koordineerimine ELi tunnustatud kauplemiskohtadele tegevuslubade andmise ja nende järelevale eest vastutavate riiklike pädevate asutuste ning CFTC vahel.

(28)

Seega võib järeldada, et USA õigus- ja järelevalveraamistik tagab samaväärse mõjusa süsteemi selliste kauplemiskohtade tunnustamiseks, mis on saanud direktiivi 2014/65/EL kohaselt loa lubada kauplemisele tuletisinstrumente või kaubelda tuletisinstrumentidega, mille suhtes kohaldatakse USAs mitteeksklusiivsel alusel kohustusliku kauplemiskoha nõuet.

(29)

Käesoleva otsusega määratakse kindlaks kolmanda riigi kauplemiskohtade kõlblikkus, et liidus asutatud finantssektori ja finantssektorivälistel vastaspooltel, kes kauplevad kolmanda riigi kauplemiskohtades tuletisinstrumentidega, oleks võimalik täita neile esitatavat kohustusliku kauplemiskoha nõuet. Käesolev otsus ei piira seega liidus asutatud finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte õigust kaubelda kolmanda riigi kauplemiskohtades selliste tuletisinstrumentidega, mille suhtes ei kehti määruse (EL) nr 600/2014 artikli 32 kohane kohustusliku kauplemiskoha nõue.

(30)

Käesolev otsus põhineb USAs käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad määratud lepinguturge ja vahetustehingute süsteeme. Komisjon peaks jätkuvalt korrapäraselt jälgima nimetatud kauplemiskohtade õigus- ja järelevalveraamistiku arengut, turusuundumusi, kontrolli ja õigusnormide täitmisega seotud järelevalve alase koostöö tulemuslikkust ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(31)

USAs tegevusluba omavate määratud lepinguturgude ja vahetustehingute süsteemide suhtes kohaldatavate õigus- ja järelevalvekordade ning turusuundumuste korrapärane läbivaatamine ei piira komisjoni võimalust alustada ükskõik millal erakorralist läbivaatamist, kui asjakohased muutused sunnivad komisjoni käesoleva otsuse kohast samaväärsust uuesti hindama. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(32)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõike 4 kohaldamisel käsitatakse Ameerika Ühendriikides tegevusloa saanud määratud lepinguturgudele ja vahetustehingute süsteemidele (mis on esitatud lisas) kohaldatavat õigus- ja järelevalveraamistikku samaväärsena määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud nõuetega direktiivis 2014/65/EL määratletud kauplemiskohtadele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. detsember 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).


LISA

Määratud lepinguturud, mida käsitatakse samaväärsetena direktiivis 2014/65/EL määratletud kauplemiskohtadega:

a)

Cantor Futures Exchange, L.P.

b)

CBOE Futures Exchange, LLC

c)

Chicago Board of Trade (Board of Trade of the City of Chicago, Inc.)

d)

Chicago Mercantile Exchange, Inc.

e)

Commodity Exchange, Inc.

f)

Eris Exchange, LLC

g)

ICE Futures U.S., Inc.

h)

Minneapolis Grain Exchange, Inc.

i)

NASDAQ Futures, Inc.

j)

New York Mercantile Exchange, Inc.

k)

Nodal Exchange, LLC

l)

North American Derivatives Exchange, Inc.

m)

OneChicago LLC

n)

trueEX LLC

Vahetustehingute süsteemid, mida käsitatakse samaväärsetena direktiivis 2014/65/EL määratletud kauplemiskohtadega:

a)

360 Trading Networks, Inc.

b)

Bats Hotspot SEF, LLC

c)

BGC Derivatives Markets, L.P.

d)

Bloomberg SEF LLC

e)

Chicago Mercantile Exchange, Inc.

f)

Clear Markets North America, Inc.

g)

DW SEF LLC

h)

FTSEF LLC

i)

GFI Swaps Exchange LLC

j)

GTX SEF LLC

k)

ICAP SEF (US) LLC

l)

ICE Swap Trade LLC

m)

LatAm SEF, LLC

n)

LedgerX LLC

o)

MarketAxess SEF Corporation

p)

Seed SEF LLC

q)

SwapEx LLC

r)

TeraExchange, LLC

s)

Thomson Reuters (SEF) LLC

t)

tpSEF Inc.

u)

Tradition SEF, Inc.

v)

trueEX LLC

w)

TW SEF LLC


6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/18


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/2239,

16. november 2017,

millega muudetakse otsust (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2017/36)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2016/2247 (EKP/2016/35) (1) kehtestatakse reeglid Euroopa Keskpanga (EKP) raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks.

(2)

EKP finantsaruandluse raamistikku tuleb täpsustada, et tagada tema finantsaruannete esitamise kooskõla üldiselt kehtivate auditeerimisstandarditega.

(3)

Seetõttu tuleb otsust (EL) 2016/2247 (EKP/2016/35) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust (EL) 2016/2247 (EKP/2016/35) muudetakse järgmiselt:

1)

artiklis 25 lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   Üksikutel erandjuhtudel, kui EKP nõukogu leiab, et käesoleva otsuse nõuete järgimisega ei kaasneks raamatupidamise aastaaruannete õige kajastamine, kaldub EKP sellest nõudest kõrvale ja põhjendab seda raamatupidamise aastaaruande selgitustes.“;

2)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 16. november 2017

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 1).


LISA

Määruse (EL) 2016/2247 (EKP/2016/35) I lisa asendatakse järgmisega:

I LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

VARAD

 

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

1

Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel“. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: a) kullasisalduse muutmine ja b) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja vastuvõtmise vahele jääb üle ühe tööpäeva

Turuväärtus

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

 

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)

Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)

Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele“ all

a)

Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

b)

Laenueriõigused (SDRid)

SDRide positsioonid (bruto)

b)

SDRid

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

c)

Muud nõuded

Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused IMFi hallatud usaldusfondides

c)

Muud nõuded

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad kapitaliväärtpaberid

b)

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

c)

Välislaenud (hoiused) euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

c)

Välislaenud

Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

d)

Muud välisvarad

Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)

Muud välisvarad

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)

Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Euroala residentide emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad kapitaliväärtpaberid

a)

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

b)

Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)

Muud nõuded

Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

4

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

 

 

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud, mis on seotud eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nimiväärtus

b)

Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

Euroalaväliste residentide emiteeritud kapitaliväärtpaberid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)

Turukõlblikud kapitaliväärtpaberid

Turuhind

c)

Laenud euroalavälistele residentidele, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all

c)

Laenud väljaspool euroala

Hoiused nimiväärtuses

d)

Euroalaväliste üksuste emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ ja varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid“ all

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga emiteeritud väärtpaberid (olenemata emitentide geograafilisest asukohast), mis ei ole ostetud rahapoliitika eesmärgil

d)

i)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

4.2

Vahetuskursimehhanismi (ERM II) laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

5

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika operatsioonidega

Kirjed 5.1 kuni 5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mida on kirjeldatud Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) I lisas

 

5.1

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed iganädalased likviidsust lisavad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

5.2

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed igakuised likviidsust lisavad pöördtehingud, mille tähtaeg ei ole pikem põhiliste refinantseerimistehingute tähtajast

Nimiväärtus või repokulu

5.3

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatisvara vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses nendele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

6

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid“, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muudest nõuetest. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega.

Nimiväärtus või kulu

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

 

 

7.1

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid (k.a riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberid, olenemata nende geograafilisest asukohast). Peenhäälestuseks ostetud Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjad

a)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid

Kajastatakse rahapoliitika kaalutlusi arvestades.

i)

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)

Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust (kulud, kui väärtuse langus kaetakse kohustuste kirje 13 „Eraldised“ punktis b kajastatud eraldistega)

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

7.2

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid“ ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all, eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sh valitsussektori väärtpaberid majandus- ja rahaliidu (EMU) eelsest ajast. Omakapitaliinstrumendid

a)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

c)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

d)

Turukõlblikud kapitaliväärtpaberid

Turuhind

8

Eurodes nõuded valitsemissektori vastu

EMU-eelsed nõuded valitsemissektori vastu (turukõlbmatud väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtuses, Turukõlbmatud väärtpaberid soetusmaksumuses

9

Eurosüsteemisisesed nõuded

 

 

9.1

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded

Eurosüsteemisisesed nõuded riikide keskpankade (RKPd) vastu, mis tulenevad EKP võlakirjade emissioonist

Kulu

9.2

Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2010/29 (2)

Nimiväärtus

9.3

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

 

a)

netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma. Vt ka kohustuste kirjet 10.2 „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)“

a)

Nimiväärtus

b)

muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine RKPdele

b)

Nimiväärtus

10

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

11

Muud varad

 

 

11.1

Euroala mündid

Euromündid

Nimiväärtus

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsioon on amortiseeritava osa süstemaatiline eraldamine varast selle kasuliku tööea jooksul. Kasulik tööiga on periood, mille jooksul eeldatakse, et üksusel on põhivara kasutamise võimalus. Üksikute põhivara liikide kasuliku tööea kestuse võib süstemaatiliselt läbi vaadata, kui ootused erinevad varasematest hinnangutest. Oluline põhivara võib koosneda osadest, millel on erinevad kasulikud tööead. Selliste osade kasulikku tööiga tuleb hinnata eraldi.

Immateriaalse vara kulud hõlmavad immateriaalse vara soetushinda. Hinnata tuleb muid otseseid ja kaudseid kulusid.

Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 euro: ei kapitaliseerita)

11.3

Muu finantsvara

Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiad

Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiad, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)

Turukõlblikud kapitaliväärtpaberid

Turuhind

b)

Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad kapitaliväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

c)

Investeeringud tütarettevõtjatesse või olulised osalused

Puhasväärtus

d)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad

Turuhind

Üle-/alakurss amortiseeritakse.

e)

Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

f)

Turukõlbmatud võlaväärtpaberid

Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

g)

Saldod pankades ja laenud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute (v.a juhul, kui kohaldatakse päevast kõikumismarginaali), väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress, s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

11.6

Mitmesugused muud varad

a)

Ettemaksed, laenud, muud vähem tähtsad kirjed. Usalduslaenud

b)

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

c)

Pensioni netovara

d)

Eurosüsteemi tehingupoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis

e)

Kolmandate isikutega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi tehingupoolte antud tagatise realiseerimise raames

a)

Nimiväärtus või kulu

b)

Turuväärtus

c)

Artikli 25 lõike 2 kohaselt

d)

Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

e)

Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

12

Aruandeaasta kahjum

 

Nimiväärtus

KOHUSTUSED

 

Bilansikirje

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

1

Ringluses olevad pangatähed

EKP emiteeritud euro pangatähed vastavalt otsusele EKP/2010/29

Nimiväärtus

2

Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Kirjed 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused, nagu on kirjeldatud suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60)

 

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt Euroopa keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjale (EKPSi põhikiri) kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nimiväärtus

2.2

Hoiustamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

2.3

Tähtajalised hoiused

Peenhäälestustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

2.4

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid“. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid

Nimiväärtus või repokulu

4

EKP emiteeritud võlakirjad

Võlasertifikaadid suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) kohaselt. Nullväärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

Kulu

Alakurss amortiseeritakse.

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

 

 

5.1

Valitsemissektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nimiväärtus

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved – vt kohustuste kirje 2.1 jne, arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

6

Eurodes vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

Teiste pankade, keskpankade, rahvusvaheliste/riigiüleste asutuste (sealhulgas Euroopa Komisjoni) arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused (sealhulgas maksmise kontod ja reservi juhtimise kontod): teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks. Nende liikmesriikide, mille vääringuks ei ole euro, keskpankade TARGET2 kontode saldod

Nimiväärtus või repokulu

7

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

8

Välisvaluutas vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

 

 

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

9

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKP-le algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel

10

Eurosüsteemisisesed kohustused

 

 

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

EKP bilansikirje, vääringustatud eurodes

Nimiväärtus

10.2

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

 

a)

netokohustused, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma. Vt ka varade kirjet 9.3 „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)“

a)

Nimiväärtus

b)

muud tekkida võivad eurodes vääringustatud eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP emissioonitulu vahepealne jaotamine RKPdele

b)

Nimiväärtus

11

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nimiväärtus

12

Muud kohustused

 

 

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute (v.a juhul, kui kohaldatakse päevast kõikumismarginaali), väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

12.3

Mitmesugused muud varad

a)

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 11.3 „Muud finantsvarad“. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähem tähtsad kirjed. Usalduskohustused.

a)

Nimiväärtus või (tagasiostu) maksumus

b)

Klientide kullahoiused

b)

Turuväärtus

c)

Pensionikohustuste netoväärtus

c)

Artikli 25 lõike 2 kohaselt

13

Eraldised

a)

Valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski ja muude kulude, nt oodatud tulevaste kulude ja sissemaksete katteks vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud

a)

Maksumus/nimiväärtus

b)

Rahapoliitika operatsioonidest tuleneva vastaspoolte riski või krediidiriski katteks

b)

Nimiväärtus (vastavalt EKP nõukogu aastalõpu hinnangule)

14

Ümberhindluskontod

a)

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; valuutakursi kõikumisega seotud ümberhindluskontod iga valuuta netopositsiooni osas, sealhulgas valuuta vahetus-/tähtpäevatehingud ja SDRid.

Ümberhindluse erikontod, mis tulenevad sissemaksetest vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud. Vt artikli 14 lõige 2

a)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

b)

Kindlaksmääratud hüvitiste netokohustise (netovara) ümberhindamised seoses töösuhte lõpetamise hüvitistega, mis on järgmiste allkirjete netopositsioon:

i)

kindlaksmääratud hüvitiste kohustuse nüüdisväärtuse aktuaarsed kasumid ja kahjumid

ii)

tulu plaani varadest, välja arvatud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustise (netovara) netointressis sisalduvad summad

iii)

vara ülemmäära mõju muutus, välja arvatud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustise (netovara) netointressis sisalduvad summad

b)

Artikli 25 lõike 2 kohaselt

15

Kapital ja reservid

 

 

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital

Nimiväärtus

15.2

Reservid

Kohustuslik reserv vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 33 ja sissemaksed vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kelle suhtes kehtestatud erandid on tühistatud

Nimiväärtus

16

Aruandeaasta kasum

 

Nimiväärtus


(1)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(2)  Euroopa Keskpanga 13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 26).


Parandused

6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/31


Komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsuse (EL) 2017/1246 (millega kinnitatakse Banco Popular Español S.A. kriisilahenduse skeem) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 178, 11. juuli 2017 )

Leheküljel 15 põhjenduses 4

asendatakse

„Komisjon nõustub kriisilahendusskeemiga. Eelkõige nõustub ta Ühtse Kriisilahendusnõukogu esitatud põhjendustega selle kohta, miks kriisilahendus on avalikes huvides vajalik, vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 5.“

järgmisega:

„Komisjon nõustub kriisilahendusskeemiga. Eelkõige nõustub ta Ühtse Kriisilahendusnõukogu esitatud põhjendustega selle kohta, miks kriisilahendus on avalikes huvides vajalik, vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõikele 5.“