5.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/1

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ungari taotlus registreerida nimetus „Makói petrezselyemgyökér“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Makói petrezselyemgyökér“ registreerida,

5.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/2

(1)

Mitu liikmesriiki on viimasel ajal osutanud ohutusprobleemidele maapähkliõli, selle ekstraktide ja derivaatide kasutamisega kosmeetikatoodetes. On väljendatud muret, et kosmeetikatoodete kasutamisel võib maapähkliõli kokkupuude nahaga esile kutsuda sensibiliseerumist maapähklite suhtes.

(2)

Tarbijaohutuse komitee kinnitas seda muret oma 23. septembri 2014. aasta läbivaadatud arvamuses (2). Kõnealuses arvamuses järeldas tarbijaohutuse komitee, et sensibiliseerimata tarbijate puhul on andmed nahaga kokkupuute ohutu taseme kindlaksmääramiseks ebapiisavad. Ta lisas siiski, et arvestades suu kaudu sissevõetava maapähkli valgu koguse dokumenteeritud ohutuid tasemeid sensibiliseeritud tarbijate puhul, ning arvestades, et tööstus suudab rafineerida maapähkliõli valgusisalduseni 0,5 ppm või allapoole seda väärtust, võib seda väärtust aktsepteerida maksimaalse lubatud kontsentratsioonina (rafineeritud) maapähkliõlis, selle ekstraktides ja derivaatides, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes.

(3)

Mitu liikmesriiki on lisaks osutanud ohutusprobleemidele seoses hüdrolüüsitud nisuvalke sisaldavate kosmeetikatoodetega. On teatatud mitmest kontakturtikaaria juhust, mida on põhjustanud sellised kosmeetikatooted ja millele on järgnenud anafülaktiline šokk pärast nisuvalke sisaldava toidu söömist.

(4)

Oma 22. oktoobri 2014. aasta läbivaadatud arvamuses (3) leidis tarbijaohutuse komitee, et hüdrolüüsitud nisuvalke sisaldavate kosmeetikatoodete kasutamine on tarbijatele ohutu, tingimusel et hüdrolüsaatides on peptiidide maksimaalne massikeskmine molekulmass 3,5 kDa.

(5)

Võttes arvesse tarbijaohutuse komitee arvamusi, kujutab maapähkliõli, selle ekstrakte ja derivaate sisaldavate kosmeetikatoodete kasutamine ja hüdrolüüsitud nisuvalke sisaldavate kosmeetikatoodete kasutamine potentsiaalset riski inimeste tervisele. Selleks, et tagada selliste kosmeetikatoodete ohutus inimeste tervisele, on asjakohane kehtestada maapähkliõlis, selle ekstraktides ja derivaatides maapähkli valkude maksimaalseks sisalduseks 0,5 ppm ja kehtestada kosmeetikatoodetes sisalduvates hüdrolüüsitud nisuvalkudes peptiidide maksimaalseks massikeskmiseks molekulmassiks 3,5 kDa.

(6)

Tööstusharule tuleks ette näha mõistlik ajavahemik uute nõuetega kohanemiseks, mil nad teevad vajalikud muudatused toodete koostises, tagamaks, et turule lastakse üksnes kõnealustele nõuetele vastavad tooted. Tööstusharule tuleks ette näha ka mõistlik ajavahemik selliste toodete turult kõrvaldamiseks, mis ei vasta uutele nõuetele.

(7)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kosmeetikatoodete alalise komitee arvamusega,

5.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/6

(1)

Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et selliste loomasöödaks ettenähtud toodete kasutamine, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormi, on keelatud.

(2)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) võttis vastu teadusliku arvamuse vask(I)oksiidi ohutuse ja tõhususe kohta kõikide loomaliikide söödalisandina (2). Arvamuses märgitakse, et teatavatel juhtudel ületab pliisisaldus vask(I)oksiidis liidus kehtiva plii piirnormi, kuid sisalduse tuvastatud väärtused ei ole ohtlikud, sest loomade kokkupuude pliiga kõnealuse söödalisandi kasutamise kaudu oleks väiksem kui kokkupuude, mis tekib muude liidu õigusele vastavate vaseühendite kasutamise korral. Esitatud teabe põhjal ei ole vask(I)oksiidi puhul ning hea tootmistava rakendamisel võimalik järjepidevalt saavutada plii piirnormi söödalisandites, mis kuuluvad mikroelementühendite funktsionaalrühma. On asjakohane kohandada plii piirnormi vask(I)oksiidi puhul.

(3)

Palju toiduainetööstuse ühendtooteid ja kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud lemmikloomasöödas kasutamiseks, on saadud peamiselt tuunikalast. Nende ühendtoodete ja kõrvalsaaduste puhul on kehtiv elavhõbeda piirnorm väiksem kui elavhõbeda piirnorm inimtoiduks ette nähtud tuuni puhul, mis põhjustab puuduse sellistest ühendtoodetest ja kõrvalsaadustest, mis vastavad lemmikloomasööda puhul kasutatavale elavhõbeda piirnormile. Seepärast on asjakohane kohandada elavhõbeda piirnormi kalade, muude veeloomade ja nendest saadud toodete puhul, mis on ette nähtud segasööda tootmiseks koertele, kassidele, dekoratiivkaladele ja karusloomadele, säilitades samal ajal loomatervise kaitse kõrge taseme.

(4)

Amet võttis vastu teadusliku arvamuse guanidinoäädikhappe ohutuse ja tõhususe kohta broilerkanade, aretuskanade ja -kukkede ning sigade puhul (3). Söödalisandina kasutatav guanidinoäädikhape sisaldab lisandina melamiini kuni 20 mg/kg. Amet jõudis järeldusele, et guanidinoäädikhappe panus sööda melamiinisisaldusse ei oleks ohtlik. Söödas sisalduva melamiini piirnorm on kehtestatud direktiivis 2002/32/EÜ. Guanidinoäädikhappe puhul ei ole veel kehtestatud melamiini piirnormi. Seepärast on asjakohane kehtestada melamiini piirnorm guanidinoäädikhappes.

(5)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 291/2014 (4) vähendati dekokvinaadi keeluaega kolmelt päevalt nullini. Seepärast tuleks säte broilerkanade tapmiseelsel perioodil kasutatavas söödas dekokvinaadi vältimatu ülekandumise kohta välja jätta.

(6)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

5.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/10

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1631/2005 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes. Hiina RV suhtes võetud meetmete puhul oli tegemist individuaalse väärtuselise tollimaksuga vahemikus 7,3–40,5 % ja jääktollimaksuga 42,6 %.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 855/2010 (3) vähendas nõukogu ühe äriühingu suhtes kohaldatavat individuaalset tollimaksu 14,1 %-lt 3,2 %-le.

(3)

Pärast meetmete aegumise läbivaatamist (edaspidi „esimene aegumise läbivaatamine“), mis käsitles üksnes Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe importi, pikendas nõukogu oma rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011 (4) Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse veel viie aasta võrra.

(4)

Komisjon algatas kaht uut eksportijat käsitlevad läbivaatamised vastavalt 28. augustil 2013 ja 1. juulil 2014. Rakendusmäärusega (EL) nr 569/2014 (5) kehtestas komisjon ühe uue Hiina eksportiva tootja (6) toodetud trikloroisotsüanuurhappe suhtes 32,8 % individuaalse tollimaksu. Teine Hiina eksportiv tootja (7) võttis oma taotluse ametlikult tagasi ja sellest tulenevalt lõpetas komisjon uurimise komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/392 (8).

(5)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta teate (9) avaldamist sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (10) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine.

(6)

Taotluse esitasid kaks liidu tootjat – Ercros S.A. ja Inquide S.A. – (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustas üle 50 % liidu trikloroisotsüanuurhappe hinnangulisest kogutoodangust 2015. aastal.

(7)

Taotlus põhines väitel, et kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise.

(8)

Olles otsustanud, et tõendeid on piisavalt, andis komisjon 20. detsembril 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (11) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele Hiina RVs, importijatele, kauplejatele, kasutajatele, teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele ning Hiina RV esindajatele.

(11)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Uurimise algatamise etapis ei andnud ükski isik endast teada ega taotlenud ärakuulamist.

(12)

Komisjon märkis algatamisteates, et kooskõlas alusmääruse artikliga 17 kavatseb ta teha eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu, juhul kui endast teada andvate isikute arv peaks kujunema suureks.

(13)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon liidu juures tegutseval Hiina RV esindusel teha kindlaks ülejäänud Hiina eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või nendega ühendust võtta.

(14)

Algatamisetapis võeti ühendust 27 teadaoleva Hiina eksportiva tootjaga. Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei vastanud väljavõttelise uuringu küsimustikule ega otsustanud aegumise läbivaatamises koostööd teha. Seepärast ei olnud Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring selles menetluses vajalik.

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti kõikidel teadaolevatel importijatel/turustajatel (kokku 14) täita algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustik.

(16)

Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastasid ainult viis importijat ning seepärast ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(17)

Komisjon kogus kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks, ja kontrollis neid.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud kahele teadaolevale tootjale võrdlusriigis (Jaapan), kolmele teadaolevale liidu tootjale, kahele sõltumatule importijale ja 39 teadaolevale kasutajale liidus.

(19)

Täielikud vastused küsimustikule saadi kahelt võrdlusriigi tootjalt, kahelt liidu tootjalt (12) ja ühelt sõltumatult importijalt.

(20)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(21)

Vaatlusalused tooted on Hiina RVst pärit ja praegu CN-koodide ex 2933 69 80 ja ex 3808 94 20 (TARICi koodid 2933698070 ja 3808942020) alla kuuluvad trikloroisotsüanuurhape ja sellest valmistatud tooted (tuntakse ka rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse „sümkloseen“ all).

(22)

Trikloroisotsüanuurhape on keemiatoode, mida kasutatakse laialdaselt orgaanilise kloori baasil desinfektsioonivahendina ja pleegitusvahendina, eelkõige vee desinfitseerimiseks basseinides ja spaades. Selle muud kasutusalad on vee puhastamine septikutes või jahutustornides ja köögiseadmete puhastamine. Trikloroisotsüanuurhapet müüakse pulbrina, graanulitena, tablettidena või laastudena. Kõikidel trikloroisotsüanuurhappe vormidel ja sellest valmistatud toodetel on samad põhitunnused (desinfektsioonivahend), seetõttu käsitatakse neid ühe tootena.

(23)

Vaatlusalusel tootel, võrdlusriigi Jaapani siseturul toodetaval ja müüdaval samasugusel tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval samasugusel tootel leiti olevat samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja kasutusviisid.

(24)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(25)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon kõigepealt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RV poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(26)

Läbivaatamisega seotud uurimise algatamise ajal paluti kõikidel teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel endast teada anda ja esitada vastused algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustikule. Ükski Hiina äriühing aga ei reageerinud läbivaatamisega seotud uurimise algatamisele ega otsustanud mõnes järgmises menetlusetapis koostööd teha.

(27)

Euroopa Liidu juures tegutsevat Hiina Rahvavabariigi esindust teavitati verbaalnoodiga, et kõnealustel asjaoludel kavatses komisjon tugineda dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele. Ühtegi märkust ei esitatud.

(28)

Sellest tulenevalt põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise kohta läbivaatamistaotluses, Eurostati statistikas, artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis ja Hiina ekspordiandmebaasis ning koostööd teinud võrdlusriigi tootjate turuprognoosides sisalduval teabel.

(29)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus asjakohase kolmanda turumajandusliku riigi (edaspidi „võrdlusriik“) siseturul makstud või makstava hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(30)

Nii esialgses uurimises kui ka esimeses aegumise läbivaatamises valis komisjon normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigiks Jaapani. Pärast läbivaatamistaotlust teavitas komisjon algatamisteates huvitatud isikuid, et ta kavatseb taas kord kasutada võrdlusriigina Jaapanit. Peale selle märgiti algatamisteates, et võidakse püüda leida ka teisi turumajanduslikke tootjaid, muu hulgas USAs. Ühtegi märkust ei esitatud.

(31)

Komisjon võttis ühendust kõikide teadaolevate eksportivate tootjatega, kellest kaks olid Jaapanis ja kolm USAs. Ükski USA äriühing ei nõustunud uurimises koostööd tegema. Kaks Jaapani äriühingut, Nissan Chemical Industries Ltd. ja Shikoku Chemicals Corporation, nõustusid uurimises koostööd tegema ja vastasid küsimustikule, mille vastuseid kontrolliti järgnevalt kohapeal.

(32)

Jaapani trikloroisotsüanuurhappe turg on märkimisväärse suurusega (14) ja konkurentsi tase sellel turul on rahuldav. Jaapanis on vähemalt kolm konkureerivat omamaist tootjat (15) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas import 15 % turust (16). Riik ei ole kaitstud kõrgete tollimaksudega (17). Samuti ei kehti Jaapanis trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid.

(33)

Eespool esitatut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et Jaapan oli alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(34)

Kuna Hiina RV koostööd ei teinud, arvutati dumping ilma tooteliike eristamata.

(35)

Eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kahe koostööd teinud Jaapani tootja valdustes kontrollitud andmete põhjal.

(36)

Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas koostööd teinud võrdlusriigi tootjate samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline. Selleks võrreldi nende omamaise müügi kogumahtu vaatlusaluse toote kogumahuga, mida samal ajavahemikul eksportisid liitu Hiina eksportivad tootjad, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi Jaapani omamaisel turul tüüpilises koguses.

(37)

Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootjate puhul seda, kas toote omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks.

(38)

Tavapärase kaubandustegevuse hindamisel selgus, et arvestuslike tootmiskuludega (tootmis- pluss müügi-, üld- ja halduskulud) võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud toote müügimaht moodustas alla 80 % omamaise müügi kogumahust, ning sellest tulenevalt määrati normaalväärtus kindlaks üksnes kasumlike omamaiste tehingute põhjal.

(39)

Kuna Hiina eksportijad koostööd ei teinud, määrati keskmine ekspordihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal.

(40)

Eespool kindlaks määratud normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(41)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Selleks kohandati normaalväärtust, võttes arvesse siseveo- ja käitlemiskulusid (vahemikus 8–13 %). Ekspordihinda kohandati, võttes arvesse mere ja siseveokulusid läbivaatamistaotluses esitatud hinnangute põhjal (vahemikus 3–8 %).

(42)

Sel viisil kindlaks määratud dumpingumarginaal Hiina eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 80,2 %.

(43)

Eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes rakendatakse turumajanduslikku kohtlemist, põhines normaalväärtus tootmiskuludel Hiina RVs, mida oli hinnatud läbivaatamistaotluses.

(44)

Ekspordihinna määramise aluseks olid nende kolme äriühingu, kelle suhtes rakendatakse turumajanduslikku kohtlemist, ekspordihinnad liitu, nagu on registreeritud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis.

(45)

Eespool kindlaks määratud normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(46)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Selleks kohandati ekspordihinda, võttes arvesse mere- ja siseveokulusid läbivaatamistaotluses esitatud hinnangute põhjal (vahemikus 3–8 %).

(47)

Leiti, et dumpingumarginaalid olid äriühingu Hebei Jiheng Chemical Co. Limited puhul 49,4 %, äriühingu Heze Huayi Chemical Co. Limited puhul 49,2 % ja äriühingu Puyang Cleanway Chemicals Limited puhul 37,4 %.

(48)

Komisjon jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimise ajal jätkasid Hiina eksportivad tootjad trikloroisotsüanuurhappe dumpinguhinnaga eksportimist liitu.

(49)

Komisjon analüüsis, kas juhul, kui meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. Seda tehes uuris komisjon vaba tootmisvõimsust Hiinas, liidu turu atraktiivsust ja Hiina eksportijate käitumist kolmandatel turgudel.

(50)

Esimesel aegumise läbivaatamisel hinnati, et trikloroisotsüanuurhappe vaba tootmisvõimsus Hiina RVs on 180 000 tonni aastas (18). Läbivaatamistaotluse kohaselt oli Hiina kogutootmisvõimsus 2015. aastal hinnanguliselt 278 000 tonni (19). Hiina toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 145 000 tonni, millest 125 000 tonni moodustas eksport (20) ja hinnanguliselt 20 000 tonni omamaine tarbimine (21). Seega on vaba tootmisvõimsus ligikaudu 130 000 tonni aastas – see on peaaegu kolm korda rohkem kui liidu tarbimine, nagu on täpsustatud allpool tabelis 1. Üks võrdlusriigi Jaapani tootja hindas oma turuteabe põhjal vaba tootmisvõimsust Hiina RVs tagasihoidlikumalt, ligikaudu 50 000 tonnile aastas. Neid andmeid ei olnud aga võimalik kontrollida. Igal juhul ei ole kättesaadavate faktide põhjal kahtlust, et trikloroisotsüanuurhappe vaba tootmisvõimsus Hiinas on märkimisväärne ja ületab selgelt liidu kogutarbimist (mis 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini jäi vahemikku ligikaudu 41 000–48 000 tonni).

(51)

Liidu turu atraktiivsust kajastab asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kasvas Hiinast liitu suunatud ekspordi maht jätkuvalt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis Hiina RV liitu 28 000 tonni trikloroisotsüanuurhapet, võrreldes 21 500 tonniga esialgse uurimise uurimisperioodil.

(52)

Liidu turg on maailmas suuruselt teine trikloroisotsüanuurhappe turg USA järel, mis tähendab seda, et see on oma suuruse (müügivõimaluste mahu) poolest atraktiivne.

(53)

Hiina ekspordiandmebaasi andmete põhjal leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liitu suunatud ligikaudu 23 % Hiina ekspordist. Keskmisi ekspordihindu (FOB-hind Hiinas) võrreldes leidis komisjon, et ligikaudu 47 % Hiina müügist ülejäänud maailmas toimus keskmiste hindadega, mis olid madalamad kui keskmine ekspordihind liitu (22). See ekspordimaht vastab 46 100 tonnile, st mahule, mis on samas suurusjärgus kui liidu kogutarbimine. Peale selle tegi komisjon Hiina ekspordiandmebaasi põhjal kindlaks ka selle, et suurem osa kõnealusest müügist (ligikaudu 85 %, mis vastab 40 000 tonnile) langes selliste Hiina eksportivate tootjate arvele, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist (st äriühingud, kelle suhtes kehtivad liidu turul praegu kõrgeimad dumpinguvastased tollimaksud). Seega niipea, kui meetmed aeguvad, suunatakse need mahud veelgi tõenäolisemalt ümber liidu turule, kuna nende puhul on suhteliselt kõrgete tollimaksude kõrvaldamise näol tegemist veel suurema stiimuliga.

(54)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et liidu turg on nii oma hindade kui ka suuruse poolest trikloroisotsüanuurhapet eksportivate Hiina tootjate jaoks atraktiivne turg ning et niipea, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistatakse, suunatakse liidu turule tõenäoliselt vähemalt 40 000 tonni dumpinguhinnaga müüdavat Hiina trikloroisotsüanuurhapet.

(55)

Uurimise järeldused näitasid, et Hiina eksportivad tootjad jätkasid trikloroisotsüanuurhappe dumpinguhinnaga müümist liidu turul. Ühtlasi tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVs on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus vaatlusaluse toote tootmiseks. Samuti on liidu turg selle suurust ja suhteliselt kõrgeid hindu arvestades Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne.

(56)

Samasugust toodet tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolm liidu tootjat (23).

(57)

Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et ühte nendest tootjatest, äriühingut Inquide S.A.U., ei tuleks käsitada osana liidu tootmisharust alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses, kuna kõnealune tootja ise oli väidetavalt dumpinguhinnaga toote netoimportija. Andmed, mida ta esitas oma vastustes küsimustikule, näitavad, et kõnealune äriühing importis vaatlusalust toodet, et imporditud mahud ületasid liidus toodetud mahte ja et asjaomane import ei olnud oma laadilt ajutine.

(58)

Selle taustal otsustas komisjon mitte käsitada kõnealust äriühingut liidu tootmisharu osana. Praktilisest seisukohast tähendab see otsus, et liidu tootmisharu olukorda puudutavate kahjunäitajate kindlaksmääramisel ei võetud asjaomase äriühinguga seotud andmeid arvesse. Äriühingu Inquide S.A.U. müügimahte võeti aga arvesse liidu kogutarbimise kindlaksmääramisel.

(59)

Äriühingu Inquide S.A.U. väljajätmise tulemusel ja konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse kahte liidu tootjat käsitlev teave indekseeritud kujul või vahemikena.

(60)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu kontrollitud müügimaht liidu turul, äriühingu Inquide S.A.U. kontrollitud müügimaht ja Eurostati andmed liidu turule suunatud impordi mahu (TARICi tasandil) kohta.

(61)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(62)

2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas liidu tarbimine pidevalt, kokku 18 %. Nagu allpool kirjeldatud, mõjutas see oluliselt teatavaid kahjunäitajaid.

(63)

Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa

(64)

Vaatlusalusel perioodil on Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe import kasvanud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt. Ainus väike erand oli 2015. aasta, mil impordimaht eelmise aastaga võrreldes tegelikult mõnevõrra vähenes, mis kajastas tarbimise soikumist liidu turul kõnealusel aastal, nagu on näidatud tabelis 1. Sellele impordi kahanemisele järgnes omakorda impordi märkimisväärne uus kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (üle 24 % võrreldes 2015. aastaga). Tervikuna vaadelduna võttis tabelis 1 esitatud tarbimise dünaamilise tõusu peaaegu täielikult enda alla kasvav import Hiina RVst.

(65)

Samal ajal kasvas alates 2013. aastast oluliselt Hiina RV impordi turuosa, saavutades 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini märkimisväärse, enam kui 16 protsendipunktise juurdekasvu.

(66)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi keskmine hind

(67)

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad kõikusid vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, tõustes kokku 4 %. See suundumus võib teataval määral kajastada aastate lõikes esinevaid erinevusi tootevalikus (24).

(68)

Hiina ekspordiandmebaasi andmed (25) näitasid seevastu teistsugust hinnakujunduse mustrit. USA dollarites väljendatuna langes trikloroisotsüanuurhappe keskmine ekspordihind liitu võrdlusperioodil tõepoolest 9 %. See osutab, et hinnakasv oli vahetuskursi kõikumise tulemus ega kajastanud Hiina eksportivate tootjate hinnakujundust liidu turul, nagu Eurostatilt algselt saadud andmed näitasid.

(69)

Hiina RVst pärit impordi hinnad olid liidu tootmisharu hindadest madalamad kogu vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2015. aastal. Hindade allalöömise kindlaksmääramisel tugines komisjon oma arvutustes Eurostatilt saadud Hiina RV keskmistele CIF-ekspordihindadele, kohandades neid nõuetekohaselt ülespoole, et võtta arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid (26). Vaatlusaluse toote hindu võrreldi liidu tootmisharu kaalutud keskmise hinnaga, mis oli kohandatud tehasehindade tasemele.

(70)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõid Hiina RVst pärit impordi hinnad ilma kehtivat dumpinguvastast tollimaksu arvesse võtmata liidu tootmisharu hindasid alla 2–4 %.

(71)

Alljärgnevas tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst vaatlusalusel perioodil liitu suunatud impordi mahu ja turuosa muutumine.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest

(72)

Muudest riikidest kui Hiina RVst liitu suunatud import oli aastatel 2013–2015 nii mahu kui ka turuosa poolest ebaoluline ja kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil protsendipunktides arvestatuna tagasihoidlikult. Kõnealuse impordi hinnataseme puhul täheldatud suundumus võib teataval määral kajastada aastate lõikes esinevaid erinevusi tootevalikus. Tuleb aga rõhutada, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind ei olnud kunagi nii madal kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(73)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate uurimist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(74)

Kahju kindlakstegemisel ei eristanud komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, sest liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustasid ainult kaks tootjat. Komisjon hindas majandusnäitajaid nende kahe tootjaga seotud andmete põhjal, välja arvatud investeeringute ja investeeringutasuvuse puhul, mis andmete puudumise tõttu käsitlevad kõnealusest kahest äriühingust vaid ühte.

(75)

Majandusnäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, ühiku müügihinnad, ühiku tootmiskulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ning kapitali kaasamise võime. Neid on analüüsitud järgmiselt.

(76)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(77)

Alates 2013. aastast on liidu tootjad oma tootmismahtu ja ülesseatud võimsust järk-järgult suurendanud, reageerides nii kasvanud nõudlusele, nagu on näidatud eespool tabelis 1. Alates 2015. aastast on liidu tootmisharu tegutsenud peaaegu täisvõimsusel. Selline tootmisrajatiste optimaalne kasutamine kajastus positiivselt väiksemates tootmiskuludes ja seeläbi liidu tootmisharu kasumlikkuses, nagu on täpsustatud allpool.

(78)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(79)

Kokku kahanes liidu tootmisharu müük 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 5 %, kuigi tarbimine kasvas samal ajavahemikul 18 %. Selle tulemusel vähenes liidu tootmisharu turuosa aasta-aastalt märgatavalt. Seevastu suutsid Hiina eksportivad tootjad sama aja jooksul oma turuosa ja ekspordimahte oluliselt suurendada, nagu on osutatud tabelis 2.

(80)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(81)

Tööhõive liidu tootmisharus kasvas 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 12 %. Tootlikkus, mida väljendatakse tootmismahuna töötaja kohta, suurenes vaatlusalusel perioodil 19 %.

(82)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(83)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 4 % aastatel 2013–2014 ja püsis seejärel kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suhteliselt muutumatuna.

(84)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja liidu tootmisharu müüdud kaupade maksumus

(85)

Trikloroisotsüanuurhappe ühikuhinnad ELis püsisid kuni 2015. aastani keskmiselt suhteliselt stabiilsed ja tõusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi, 4 % võrra. Teataval määral kajastab see tõus osutatud tootevaliku mõjule (vt joonealune märkus 24 eespool).

(86)

Tootmismahu kasvu ja toorainehinna muutumise tulemusel kahanes müüdud kaupade ühikumaksumus vaatlusalusel perioodil 5 %.

(87)

Aastatel 2013–2014 vähenes varude tase 40 % võrra ja jäi 2015. aastal samasse suurusjärku. Varude suurem hulk läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpul kajastab müügi vähenemist samal ajavahemikul.

(88)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(89)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlakstegemiseks esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil paranes liidu tootmisharu kasumlikkus järk-järgult ja muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil positiivseks. Sellest hoolimata oli kasumlikkus palju väiksem kui esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud sihtkasum, milleks kehtestati see kasumlikkuse tase, mille liidu tootmisharu saavutas kahjuliku dumpingu puudumise tingimustes.

(90)

Ajavahemikku 2013–2015 iseloomustasid kasumlikkuse puudumine ja negatiivne investeeringutasuvus. Viimased andmed osutavad, et uuesti on saavutatud napp positiivne investeeringutasuvus. Märkimisväärne mahusurve, mida kasvav import Hiina RVst 2013. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule avaldas, ei võimaldanud liidu tootmisharul liidu tarbimise dünaamilisest kasvust täit kasu saada. Nagu on eespool põhjenduses 64 näidatud, neelas selle kasvu peaaegu täielikult dumpinguhinnaga import Hiina RVst.

(91)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog suurenes vaatlusalusel perioodil mitu korda. Rahavoo märkimisväärne suurenemine on seletatav peamiselt muutustega käibekapitalis.

(92)

Alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini täheldatud tasemed ei kajasta mitte üksnes tavapäraseid investeerimismäärasid, millega kaetakse pidevad hooldustööd ja masinaosade vajalik väljavahetamine, vaid ka tootlikkuse ja tootmisprotsesside parandamiseks tehtud investeeringuid.

(93)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides põhivara arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, arenes samasuguse toote tootmise ja müügiga seotud investeeringutasuvus positiivselt, kuid jääb mõistlikest eesmärkidest väga kaugele.

(94)

Kindlakstehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest ja meetmete praegusest tasemest oluliselt kõrgemad (vt eespool põhjendused 2, 4 ja 47). Veelgi enam, võttes arvesse vaba tootmisvõimsust ja Hiina RVst pärit impordi hindu (vt põhjendused 50 ja 66), ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule tühiseks pidada.

(95)

Esialgsed meetmed kehtestati 2005. aasta oktoobris. Nagu on osutatud eespool põhjenduses 89, saavutas liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esialgse uurimise (27) käigus kindlaksmääratud 10 %-lisest sihtkasumist oluliselt väiksema kasumi. Võttes arvesse nii liidu tootmisharu üldist olukorda kui ka Hiina RVst pärit impordi arengut viimastel aastatel, võib teha järelduse, et vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele ei ole liidu tootmisharu sellest mõjust täielikult taastunud.

(96)

Eeltoodut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Vaatlusalusel perioodil paranes mitu näitajat, eelkõige finantsnäitajad.

(97)

Nimetatud näitajaid ei saa aga käsitada üksteisest eraldiseisvatena. Tegelikult kinnitavad turuosa kaotamine, kahanev müügimaht ja ebapiisav kasumlikkuse tase, analüüsituna koostoimes suhteliselt soodsa tarbimiskontekstiga, et liidu tootmisharult oleks võinud põhjendatult eeldada tulemusi, mis on lähemal kasumimarginaalile 10 % käibest, mida peetakse selle sektori puhul mõistlikuks tavapärastes kaubandustingimustes, kui puudub dumpinguhinnaga import. Peale selle tulenes toodangu, tootmisvõimsuse ja kasumlikkuse puhul täheldatud positiivne suundumus ka liidu tootmisharu otsustest investeerida täiendavatesse tootmisrajatistesse ja olemasolevate masinate ratsionaalsemast kasutamisest. See tootmisvõimsuse optimaalne kasutamine on seletatav ka kolmandatele turgudele suunatud ekspordi suurenemisega.

(98)

Tulenevalt nendest arengusuundadest ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärsest kasvust jõuti järeldusele, et hoolimata teatavate kahjunäitajate puhul täheldatud positiivsest suundumusest ja kuigi liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, on ta kokkuvõttes haavatavas olukorras ega suudaks tulla toime Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi uue hüppelise kasvuga.

(99)

Nagu järeldati põhjendustes 96–98, ei kannatanud liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, ent selle olukord on jätkuvalt ebakindel.

(100)

Et teha kindlaks kahju kordumise tõenäosus Hiina RV suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti järgmisi tegureid: a) Hiina RV eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsuse olemasolu; b) liidu turu atraktiivsus ja Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumine muudel kolmandatel turgudel ja c) Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi tõenäoline mõju.

(101)

Hiina RV on maailma suurim trikloroisotsüanuurhappe tootja, kelle arvele langes 2015. aasta lõpuks ligikaudu 57 % maailma üldisest tootmisvõimsusest. Põhjenduses 50 tehtud analüüs näitas, et hinnangute kohaselt ületab olemasolev vaba tootmisvõimsus Hiinas olulisel määral liidu kogutarbimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellega seoses on oluline märkida, et läbivaatamistaotlusest saadud teabe põhjal, mida kinnitasid ka koostööd teinud Jaapani eksportivad tootjad, on liidu turg USA järel maailmas suuruselt teine turg.

(102)

Neid tegureid arvesse võttes on väga tõenäoline, et meetmete tühistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad oma toodangu liidu turule.

(103)

Liidu turu atraktiivsust kajastab asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest kasvas Hiinast liidu turule suunatud ekspordi maht vaatlusalusel perioodil kiiresti. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis Hiina RV liitu 28 000 tonni trikloroisotsüanuurhapet võrrelduna 17 000 tonniga 2013. aastal.

(104)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu turule suunatud ligikaudu 23 % Hiina ekspordist. Teisalt võimaldasid kogutud tõendid kindlaks teha, et ligikaudu 47 % Hiina eksportmüügi mahust ülejäänud maailmas müüdi keskmiste hindadega, mis olid madalamad kui keskmine ekspordihind liidu turule. See ekspordimaht vastab mahule, mis on enam-vähem võrdväärne kogu liidu tarbimisega.

(105)

Nagu on märgitud põhjenduses 53, siis meetmete aegumise korral suunatakse selliste Hiina eksportivate tootjate ekspordimahud, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, veelgi tõenäolisemalt ümber liidu turule, kuna nende puhul on suhteliselt kõrgete tollimaksude kõrvaldamise näol tegemist veel suurema stiimuliga.

(106)

Kirjeldatud põhjustel järeldas komisjon, et liidu turg on nii oma hindade kui ka suuruse poolest Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne turg.

(107)

Komisjon viis läbi simulatsiooni, et hinnata Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu tõenäolist mõju liidu tootmisharule. Eeldades müügi- ja tootmismahu suhteliselt tagasihoidlikku, 5 000 tonni suurust vähenemist Hiinast pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suurenemise tagajärjel, kasvaks ühiku tootmiskulu 7,1 %, mis halvendaks liidu tootjate olukorda ja viiks nad kahjumisse.

(108)

Peale selle ei saa välistada, et täiendav import Hiinast suurendaks ka hinnasurvet liidu turul. Nagu on märgitud põhjenduses 70, löövad Hiina eksportivate tootjate impordihinnad liidu turul liidu tootmisharu hindasid juba praegu 2–4 % võrra alla. Tõenäolisel juhul, kui osutatud täiendava impordi hind oleks sama, süveneks kahjulik mõju liidu tootmisharule veelgi.

(109)

Kuigi kasumlikkus areneb positiivselt, on see endiselt liiga väike pikas perspektiivis finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks. Peale selle saavutati osutatud tasuvus kasvavate tootmismahtude kontekstis, mis ei kajastunud turuosas. Seega oleks võinud põhjendatult eeldada, et liidu tootmisharu amortiseerib edaspidi oma püsikulusid suurema toodetud mahu arvelt.

(110)

On oluline märkida, et muudest riikidest ELi suunatud trikloroisotsüanuurhappe impordi mahud ei ole olnud piisavad, et pidada neid liidu tootmisharu hetkeolukorra seisukohast oluliseks teguriks.

(111)

Eespool kirjeldatu põhjal, ja kuna mingeid märkusi ei esitatud, leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamisega kaasneks liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumine.

(112)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(113)

Võttes arvesse järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta, mis on esitatud eespool põhjendustes 96–98, ja kooskõlas argumentidega, millele tugineb põhjenduses 111 kindlaks määratud kahju kordumise tõenäosus, leidis komisjon, et kehtivate meetmete aegumine tooks kaasa ebakindla majandusliku olukorra halvenemise liidu trikloroisotsüanuurhappesektoris, millel on olnud keeruline tulla toime Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi kasvuga ja mille olukord ei ole Hiina RV eksportivate tootjatega kaugeltki võrdne.

(114)

Seega tuleks meetmete jätkumine kasuks liidu tootmisharule, mis saaks sellisel juhul jätkuva dumpingu mõjust täiendavalt taastuda. Meetmete kehtetuks tunnistamine seevastu peataks liidu tootmisharu toibumise, ohustades tõsiselt tootmisharu elujõulisust ning seades seeläbi ohtu selle olemasolu, mille tagajärjel väheneks turul pakkumine ja konkurents.

(115)

Uurimise algatamise etapis võeti ühendust 14 teadaoleva importija/turustaja, 11 Euroopa riikliku liidu ja kahe Euroopa ühendusega. Küsimustikule vastas üks Hispaania importija.

(116)

Kõnealune kaupleja ostis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst suures koguses trikloroisotsüanuurhapet (6 % koguimpordist). Samuti ostis ta piiratud koguses trikloroisotsüanuurhapet liidu tarnijatelt. Trikloroisotsüanuurhappega seotud äritegevus on osa laiemast ärivaldkonnast, mis 2015. aastal moodustas 35 % asjaomase äriühingu kogukäibest. Äriühingu väitel teenis ta uurimisaluse toote pealt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumit, ent lõppkokkuvõttes ei esitanud ta piisavalt selgitusi selle kohta, kuidas kõnealune kasum kindlaks määrati. Äriühing on meetmete jätkamise vastu, kuid ei esitanud oma seisukoha toetamiseks veenvaid argumente.

(117)

Nagu on täpsustatud põhjenduses 57, otsustas komisjon uurimise käigus mitte käsitada liidu tootmisharu osana üht taotluse esitajat, äriühingut Inquide S.A.U., kuna kõnealune tootja ise oli väidetavalt dumpinguhinnaga toote netoimportija. Pärast seda, kui äriühingut Inquide S.A.U. teavitati, ei esitanud ta otsuse kohta vastuväiteid. Inquide S.A.U. rõhutas aga, et olenemata komisjoni otsusest toetab ta jätkuvalt Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kehtestatud meetmete jätkamist.

(118)

Täiendava teabe puudumisel ei ilmnenud uurimise käigus, et meetmete jätkamine tooks kaasa mis tahes olulise kahjuliku mõju kõnealusele importijale või importijatele üldiselt.

(119)

Tuginedes kättesaadavale teabele ja kuna vastupidist tõendav teave/tõendusmaterjal puudus, järeldas komisjon seega, et meetmete säilitamine ei avalda liidu importijatele olulist kahjulikku mõju.

(120)

Uurimise algatamise etapis saadeti küsimustikud 39 teadaolevale kasutajale. Ükski kasutaja ei esitanud küsimustikule vastuseid. Kuna vastuseid ei esitatud, ei saa kasutajate huvide kohta järeldusi teha. Uue teabe puudumisel võib seega pidada jätkuvalt asjakohaseks esimese aegumise läbivaatamise määruse põhjenduses 91 märgitud kasutajate toetust asjaomastele meetmetele, st seda, et meetmete jätkamine ei kahjustaks konkurentsi liidu turul ja pakuks kasutajate tootmisharule suuremat valikut turuhindadega konkureerivaid tarnijaid.

(121)

Eespool toodud tegureid arvesse võttes järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamist.

(122)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses Hiina RV vastu kehtivad meetmed säilitada. Teavitamise järel anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ükski huvitatud isik ei esitanud avalikustamise kohta märkusi.

(123)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Hiina RVst pärit trikloroisotsüanuurhappe impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 1389/2011.

(124)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee ei avaldanud arvamust,

5.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/28

(1)

Äriühing Kaesler Nutrition GmbH on esitanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikele 3 taotluse, milles on tehtud ettepanek muuta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/329 (2) nimetatud loa hoidja nime.

(2)

Söödalisandi 6-fütaasi loa hoidja Lohmann Animal Nutrition GmbH on muutnud oma ärinime ja kannab alates 3. juulist 2017 nime Kaesler Nutrition GmbH. Taotleja on esitanud taotlust toetavad asjakohased andmed.

(3)

Kavandatav loa hoidja muutmine on oma olemuselt üksnes administratiivne ega too kaasa kõnealuse söödalisandi uuesti hindamist. Euroopa Toiduohutusametit teavitati kõnealusest taotlusest.

(4)

Et äriühing Kaesler Nutrition GmbH saaks kasutada oma turustamisõigust, on vaja muuta loa hoidja nime. Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/329 vastavalt muuta.

(5)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust käesoleva määrusega sätestatud muudatusi viivitamata kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, mille jooksul võib söödalisandit 6-fütaasi ning seda sisaldavaid eelsegusid ja segasööta, mis vastavad enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva kohaldatavatele sätetele, jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

Pealkirjas asendatakse sõnad „loa omanik Lohmann Animal Nutrition GmbH“ sõnadega „loa hoidja Kaesler Nutrition GmbH“.

2)

Lisa tabeli teises veerus „Loa omanik“ asendatakse sõnad „Lohmann Animal Nutrition GmbH“ sõnadega „Kaesler Nutrition GmbH“.

5.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/30

(1)

23. märtsil 2006. aastal võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 553/2006, millega kehtestati teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite (edaspidi „jalatsid“) impordi suhtes ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „ajutine määrus“) (2).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1472/2006 (3) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1472/2006“ või „vaidlustatud määrus“) kehtestas nõukogu teatavate Vietnamist ja HRVst pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kaheks aastaks lõplikud dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 9,7–16,5 %.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 388/2008 (4) laiendas nõukogu teatavate Hiinast pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Macau erihalduspiirkonnast [Termin on muutunud. Vana termin oli „Aomeni erihalduspiirkond“] pärit impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Macau erihalduspiirkonnast pärinevana või mitte.

(4)

Pärast 3. oktoobril 2008. aastal algatatud aegumise läbivaatamist (5) pikendas nõukogu dumpinguvastaste meetmete kehtivust rakendusmäärusega (EL) nr 1294/2009 (6) (edaspidi „rakendusmäärus (EL) nr 1294/2009“) veel 15 kuu võrra, st kuni 31. märtsini 2011, mil meetmed kaotasid kehtivuse.

(5)

Äriühingud Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd ja Risen Footwear (HK) Co Ltd ning samuti äriühing Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd (edaspidi „apellandid“) esitasid vaidlustatud määruse kohta hagid Esimese Astme Kohtule (nüüd: Euroopa Liidu Üldkohus). Üldkohus jättis need hagid rahuldamata 4. märtsil 2010. aastal kohtuasjas T-401/06 Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu tehtud otsusega ning 4. märtsil 2010. aastal liidetud kohtuasjades T-407/06 ja T-408/06 Zhejiang Aokang Shoes ja Wenzhou Taima Shoes vs. nõukogu tehtud otsusega.

(6)

Apellandid kaebasid need otsused edasi. Euroopa Kohus tühistas need otsused 2. veebruaril 2012. aastal kohtuasjas C-249/10 P Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu ja 15. novembril 2012. aastal kohtuasjasC-247/10 P Zhejiang Aokang Shoes vs. nõukogu tehtud otsustega (edaspidi „Brosmanni ja Aokangi kohtuotsused“). Euroopa Kohus leidis, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi niivõrd, kuivõrd ta järeldas, et komisjonil ei olnud kohustust vaadata läbi alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktide b ja c kohaseid turumajandusliku kohtlemise taotlusi, mille esitasid valimist välja jäänud ettevõtjad (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 36 ning kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punktid 29 ja 32).

(7)

Seejärel tegi Euroopa Kohus ise selles asjas otsuse. Kohus otsustas: „Komisjon oleks pidanud kontrollima apellantide poolt talle alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktide b ja c alusel esitatud dokumenteeritud taotlusi, et vaidlusaluses määruses käsitletud dumpinguvastase menetluse raames kohaldataks neile turumajanduslikku kohtlemist. Seejärel tuleb tunnistada, et ei ole välistatud, et sellise uurimise tagajärjel oleks neile määratud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis erineb neile vaidlusaluse määruse artikli 1 lõike 3 alusel kehtestatud 16,5 % suurusest tollimaksust. Nimelt ilmneb samast sättest, et vaid ühele valimisse kaasatud Hiina ettevõtjale, kellele kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, määrati lõplikuks dumpinguvastaseks tollimaksuks 9,7 %. Nagu ilmneb käesoleva kohtuotsuse punktist 38, oleks juhul, kui komisjon oleks tuvastanud, et ka apellantide suhtes kehtivad turumajanduse tingimused, tulnud nende suhtes olukorras, kus neile ei olnud võimalik arvutada individuaalset dumpinguvastast tollimaksu, kohaldada viimati mainitud määra“ (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 42 ja kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punkt 36).

(8)

Seepärast tühistas kohus vaidlustatud määruse selles osas, mis puudutab kõnealuseid apellante.

(9)

2013. aasta oktoobris kuulutas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises, (7) et on otsustanud taasalustada dumpinguvastast menetlust täpselt sellest punktist, kus tekkis õigusvastasus, ning uurida, kas ajavahemikus 1. aprillist 2004 – 31. märtsini 2005 kehtisid apellantide suhtes turumajanduslikud tingimused. Teatises kutsuti huvitatud isikuid endast teada andma.

(10)

2014. aasta märtsis lükkas nõukogu oma rakendusotsusega 2014/149/EL (8) tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusmäärus, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd, Risen Footwear (HK) Co Ltd ja Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning lõpetas nimetatud tootjatega seotud menetlused. Nõukogu oli seisukohal, et need importijad, kes olid ostnud jalatseid nimetatud eksportivatelt tootjatelt ning kellele pädevad riiklikud ametiasutused olid kooskõlas 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (9) (edaspidi „ühenduse tolliseadustik“) artikliga 236 tagasi maksnud asjaomased tollimaksud, olid omandanud tollimaksude kogumise suhtes õiguspärased ootused vaidlustatud määruse (millega muudeti ühenduse tolliseadustiku sätteid, ning eelkõige selle artiklit 221) artikli 1 lõike 4 alusel.

(11)

Kolm asjaomase toote importijat, C&J Clark International Ltd. (edaspidi „Clark“), Puma SE (edaspidi „Puma“) ja Timberland Europe B.V (edaspidi „Timberland“) (edaspidi „asjaomased importijad“), vaidlustasid teatavate Hiinast ja Vietnamist pärit jalatsite impordile kehtestatud dumpinguvastased meetmed, viidates oma riiklikes kohtutes põhjendustes 5–7 nimetatud kohtupraktikale, millega anti asi eelotsuse tegemiseks Euroopa Kohtule.

(12)

4. veebruaril 2016 tunnistas Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE (10) nõukogu määruse (EÜ) nr 1472/2006 ja rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 kehtetuks selles osas, mis puudutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ei vaadanud läbi valimist välja jäänud Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi (edaspidi „kohtuotsused“), ning leidis, et see on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (11) artikli 2 lõike 7 punktis b ja artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetega.

(13)

Kohtuasja C-571/14 Timberland Europe puhul otsustas Euroopa Kohus 11. aprillil 2016 selle kohtuasja riikliku kohtu palvel oma kohtuasjade registrist kustutada.

(14)

ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Institutsioonide vastuvõetud akti tühistamise korral haldusmenetluse käigus, nagu seda on dumpinguvastane menetlus, tähendab Euroopa Kohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Euroopa Kohtu määratletud õigusvastasus (12).

(15)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust taasalustada hetkest, mil see õigusvastasus aset leidis (13). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Olukorras, kus tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on dumpinguvastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune dumpinguvastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (14) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis.

(16)

Peale asjaolu, et institutsioonid ei vaadanud läbi turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi, mille esitasid valimist välja jäänud HRV ja Vietnami eksportivad tootjad, jäävad kõik muud nõukogu määruses (EÜ) nr 1472/2006 ja rakendusmääruses (EL) nr 1294/2009 tehtud järeldused kehtima.

(17)

Käesoleval juhul tekkis õigusvastasus pärast menetluse algatamist. Sellest tulenevalt otsustas komisjon taasalustada kõnealust dumpinguvastast menetlust, mis oli pärast kohtuotsuseid lõpule viimata, sellest punktist, kus tekkis õigusvastasus, ning uurida, kas asjaomaste eksportivate tootjate suhtes kehtisid turumajanduslikud tingimused ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005, mis oli uurimisperiood (edaspidi „uurimisperiood“). Komisjon uuris juhtudel, kui see oli asjakohane, kas asjaomased eksportivad tootjad vastasid enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (15) jõustumist kehtinud alusmääruse redaktsiooni („muutmiseelne alusmäärus“) (16) artikli 9 lõike 5 kohastele individuaalse kohtlemise nõuetele.

(18)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2016/1395 (17) uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Clarki ja Puma HRVst pärit teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on toodetud 13 Hiina eksportiva tootja poolt, kes olid esitanud turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse, ning nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu.

(19)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/1647 (18) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu äriühingute Clark, Puma ja Timberland teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Vietnamist ning on toodetud teatavate Vietnami eksportivate tootjate poolt, kes esitasid turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse.

(20)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/1731 (19) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu Puma ja Timberlandi teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ning on toodetud ühe Vietnami eksportiva tootja ning kahe Hiina eksportiva tootja poolt, kes esitasid turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse.

(21)

Puma ja Timberland vaidlustasid määruse (EL) 2016/1395, määruse (EL) 2016/1647 ja määruse (EL) 2016/1731 õiguspärasuse üldkohtus kohtuasjades T-781/16 Puma jt vs. komisjon ja T-782/16 Timberland Europe vs. komisjon. Lisaks vaidlustas ka Clark määruse (EL) 2016/1395 õiguspärasuse üldkohtus kohtuasjades T-790/16 C & J Clark International vs. komisjon ja T-861/16 C & J Clark International vs. komisjon.

(22)

Selleks, et täita kohtuotsust põhjenduses 12 nimetatud liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE, võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2016/223, millega määratakse kindlaks menetlus Hiina ja Vietnami tootjate teatavate turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluste hindamiseks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (20). Nimetatud määruse artiklis 1 palub komisjon riiklikel tolliasutustel talle edastada kõik ühenduse tolliseadustiku artikli 236 alusel importijate esitatud taotlused maksta neile tagasi lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis tasuti Hiinast ja Vietnamist pärit jalatsite impordilt ning mille aluseks on asjaolu, et valimist välja jäänud eksportiv tootja oli taotlenud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist selles uurimises, mille tagajärjel kehtestati määrusega (EÜ) nr 1472/2006 lõplikud meetmed (edaspidi „esialgne uurimine“). Komisjon hindab kõnealust turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlust ja kehtestab uuesti asjakohase tollimaksu määra. Selle alusel peaksid riiklikud tolliasutused seejärel otsustama dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise.

(23)

Pärast Prantsuse tolli teadet rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikli 1 kohaselt tegi komisjon kindlaks kaks Hiina eksportivat tootjat, kes esitasid turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused esialgses uurimises, kuid ei olnud valimisse kaasatud. Veel tehti kindlaks üks eksportiv tootja, kes tarnis Saksamaa importijale Deichmannile, kes vaidlustas tollimaksude tasumise. Seega analüüsis komisjon nende kolme Hiina eksportiva tootja turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi.

(24)

Selle analüüsi tulemusel kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2257 (21) uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ja Vietnamist ning on toodetud kolme eksportiva tootja poolt, kes olid esitanud turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei olnud kaasatud valimisse.

(25)

Ühendkuningriigi (UK), Belgia (BE) ja Rootsi (SE) tolliasutused andsid kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikliga 1 komisjonile teada importijate tagasimaksetaotlusest vastavalt 12. juulil 2016 (UK), 13. juulil 2016 (BE) ja 26. juulil 2016 (SE). Nende teadete tulemusel analüüsis komisjon 19 eksportiva tootja turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi ning kehtestas määrusega (EL) 2017/423 (22) uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ja Vietnamist ning mille on tootnud kõnealused 19 eksportivat tootjat.

(26)

Ülalnimetatud uurimise käigus tehti pärast avalikustamist mitme huvitatud isiku esitatud märkuste alusel kindlaks veel viis äriühingut või äriühingute rühma, kes olid kas ise või seotud Hiina või Vietnami eksportiva tootja kaudu esitanud esialgses uurimises turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse, kuid keda ei olnud valimisse võetud ega hinnatud eelmise täitemenetluste käigus. Need äriühingud on loetletud määruse (EL) 2017/423 VI lisas ja nad kuuluvad nelja äriühingute rühma.

(27)

Selle alusel tegi komisjon kindlaks neli äriühingute rühma, mis hõlmasid kokku seitset eri äriühingut, kes olid Hiina või Vietnami eksportivad tootjad, keda ei olnud esialgses uurimises valimisse võetud, ning hindas nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusvorme, mille nad olid esitanud esialgses uurimises. Selle analüüsi tulemusel kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1982 (23) uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist ning on toodetud nende eksportivate tootjate poolt, kes olid esitanud turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei olnud kaasatud valimisse.

(28)

Lisaks peatas komisjon ajutiselt rakendusmääruse (EL) 2017/423 artikliga 3 kõnealuse määruse III lisas loetletud äriühingute olukorra hindamise, kuni riiklikelt tolliasutuselt tagasimaksmist taotlev importija on teatanud komisjonile nende eksportivate tootjate nimed ja aadressid, kellelt ettevõtjad on jalanõusid ostnud. Kuigi komisjon on seisukohal, et asjaomaste Hiina ja/või Vietnami eksportivate tootjate kindlakstegemise tõendamiskohustus lasub neil importijatel, kes taotlevad dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmist, tunnistab komisjon, et mitte kõik ettevõtjatelt jalatseid ostnud importijad, ei pruukinud olla teadlikud vajadusest teatada komisjonile nende eksportivate tootjate nimesid, kellelt need kauplejad jalatsid ostsid. Seepärast pöördus komisjon kõigi asjaomaste importijate poole Ühendkuningriigis, Belgias ja Rootsis avaldatud teatistega ning palus neil määratud aja jooksul esitada vajalik teave, st Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate nimed ja aadressid.

(29)

Selle tulemusel esitasid kolm importijat, Pentland Brands Ltd., Puma UK Ltd. ja Deichmann Shoes UK Ltd. oma Hiina ja/või Vietnami tarnijate nimed ja aadressid (Puma UK Ltd. 18. aprillil 2017, Pentland Brands Ltd. 27. aprillil 2017 ja Deichmann Shoes UK Ltd. 15. mail 2017).

(30)

7. aprillil 2017. aastal andis Saksamaa toll kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikliga 1 komisjonile teada liidu importijate tagasimaksetaotlusest ning esitas tõendavad dokumendid. 20. juunil 2017 saatis Saksamaa toll oma esialgsele dokumendile addendumi ja teavitas komisjoni importijate täiendavatest nõuetest.

(31)

23. mail 2017. aastal andis Madalmaade toll kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikliga 1 komisjonile teada liidu importijate tagasimaksetaotlusest ning esitas tõendavad dokumendid. 21. juulil 2017 saatis Madalmaade toll oma esialgsele dokumendile addendumi ja teavitas komisjoni importijate täiendavatest nõuetest.

(32)

Selle tulemusel sai komisjon kokku 600 äriühingu nimed ja aadressid, kes tarnisid jalanõusid HRVst ja Vietnamist.

(33)

Neist 431 äriühingu puhul (loetletud käesoleva määruse III lisas) ei ole komisjonil mingied andmeid selle kohta, et need äriühingud oleks esialgses uurimises esitanud turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotluse vormi. Need äriühingud ei tõendanud ka, et nad olid seotud mõne Hiina või Vietnami eksportiva tootjaga, kes oli esialgses uurimises esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse.

(34)

Ülejäänud äriühingutest oli 19 eksportivat tootjat seoses esialgse uurimisega juba hinnatud kas individuaalselt või Hiina või Vietnami eksportivate tootjate valimisse võetud äriühingute rühma osana (loetletud käesoleva määruse IV lisas). Kuna ühelegi neist äriühingutest ei kehtestatud individuaalset tollimaksu määra, kohaldatakse nende äriühingute jalanõude impordile vastavalt HRV suhtes kohaldatud tollimaksumäära 16,5 % või Vietnami suhtes kohaldatud toolimaksumäära 10 %. Põhjenduses 12 nimetatud kohtuotsus ei mõjutanud neid määrasid.

(35)

Ülejäänud äriühingutest 72 eksportivat tootjat (loetletud käesoleva määruse V lisas) oli juba hinnatud põhjenduses 12 nimetatud kohtuotsuse täitmise raames kas individuaalselt või äriühingute grupi osana, nimelt vastavalt rakendusotsuses 2014/149/EL või rakendusmäärustes (EL) 2016/1395, (EL) 2016/1647, (EL) 2016/1731, (EL) 2016/2257 ja (EL) 2017/1982.

(36)

Rakendusotsuses 2014/149/EL hinnatud äriühingute või nende rühma suhtes ei kehtestatud uuesti lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, nagu on öeldud põhjenduses 10, kuna neile äriühingutele olid tollimaksud juba tagasi makstud ja see andis neile õiguspärased ootused, et sellist tollimaksu uuestikehtestamist ei juhtu. Teisest küljest ei tuleks rahuldada liidu importijate tagasimaksetaotlusi, mis on seotud rakendusmäärustes (EL) 2016/1395, (EL) 2016/1647, (EL) 2016/1731, (EL) 2016/2257 ja (EL) 2017/1982 hinnatud äriühingute või nende rühmadega. Seda põhjusel, et nende importijate õiguslik olukord on teistsugune ja nende puhul ei ole õiguspäraseid ootusi, erinevalt nendest, keda hinnati rakendusotsusega 2014/149/EL.

(37)

Ülejäänud 70 äriühingut (loetletud käesoleva määruse II lisas) olid Hiina või Vietnami eksportivad tootjad, keda ei olnud esialgses uurimises valimisse võetud ning kes olid esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusvormi. Seepärast hindas komisjon nende äriühingute esitatud turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi.

(38)

Kokkuvõttes hindas komisjon käesolevas määruses järgmiste äriühingute turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi: Aiminer Leather Products Co., Ltd, Best Health Ltd., Best Run Worldwide Co. Ltd, Bright Ease Shoe Factory, Cambinh Shoes Company, Dong Anh Footwear Joint Stock Company, Dong Guan Bor Jiann Footwear Co., Ltd, Dongguan Hongguo Shoes Co. Ltd., Freetrend Industrial Ltd, Freeview Company Ltd, Dongguan Hopecome Footwear Co Ltd, Dongguan Houjie Baihou Hua Jian Footwear Factory, Dongguan Qun Yao Shoe Co., Ltd, Dongyi Shoes Co., Ltd, Doozer (Fujian) Shoes Co., Ltd, Emperor (VN) Co., Ltd, Everlasting Industry Co., Ltd, Fu Jian Ching Luh Shoes Co., Ltd, Fu Jian Lion Score Sport Products Co., Ltd, Fujian Footwear & Headgear Import & Export (Holdings) Co., Ltd, Fujian Jinjiang Guohui Footwear & Garment Co., Ltd, Gan Zhou Hua Jian International Footwear Co., Ltd, Golden Springs Shoe Co., Ltd, Haiduong Shoes Stock Company, Hangzhou Forever Shoes Factory, Hua Jian Industrial Holding Co., Ltd, Huu Nghi Danang Company, Hwa Seung Vina Co., Ltd, Jason Rubber Works Ltd, Jinjiang Hengdali Footwear Co., Ltd, Jinjiang Xiangcheng Footwear and Plastics Co., Ltd, JinJiang Zhenxing Shoes & Plastic Co., Ltd, Juyi Group Co., Ltd, K Star Footwear Co., Ltd, Kangnai Group Wenzhou Lucky Shoes and Leather Co., Ltd, Khai Hoan Footwear Co., Ltd, Lian Jiang Ching Luh Shoes Co., Ltd, Li-Kai Shoes Manufacturing Co., Ltd, New Star Shoes Factory, Ngoc Ha Shoe Company, Nhi Hiep Transportation Construction Company Limited, Ophelia Shoe Co., Ltd, Ormazed Shoes (Zhao Qing City) Ltd, Ormazed Shoes Ltd (Dong Guan) Ltd, Pacific Joint - Venture Company, Phuc Yen Shoes Factory, Phuha Footwear Enterprise, Phuhai Footwear Enterprise, Phulam Footwear Joint Stock Company, Putian Dajili Footwear Co., Ltd, Right Rich Development VN Co., Ltd, Saigon Jim Brother Corporation, Shenzhen Harson Shoes Ltd, Shunde Sunrise (II) Footwear Co., Ltd, Splendour Enterprise Co., Ltd, Stellar Footwear Co., Ltd, Sung Hyun Vina Co., Ltd, Synco Footwear Ltd, Thai Binh Shoes Joint Stock Company, Thang Long Shoes Company, Thanh Hung Co, Ltd, Thuy Khue Shoes Company Ltd, Truong Loi Shoes Company Limited, Wenzhou Chali Shoes Co, Ltd, Wenzhou Dibang Shoes Co., Ltd, Wenzhou Gold Emperor Shoes Co., Ltd, Xiamen Sunchoose Import & Export Co., Ltd, Xingtaiy Footwear Industry & Commerce Co., Ltd, Zhuhai Shi Tai Footwear Company Limited, ja Zhuhai Shun Tai Footwear Company Limited.

(39)

Komisjonil on võimalik parandada vaidlustatud määruse neid aspekte, mis viisid selle tühistamiseni, jättes samal ajal muutmata osad, mida kohtuotsus ei mõjuta (24).

(40)

Käesoleva määruse eesmärk on korrigeerida neid vaidlustatud määruse aspekte, mis leiti olevat alusmäärusega vastuolus ja mis viisid seega määruse kehtetuks kuulutamiseni põhjenduses 30 nimetatud eksportivate tootjate osas.

(41)

Kõik muud vaidlustatud määruse ja rakendusmääruse (EL) 1294/2009 järeldused, mida Euroopa Kohus kehtetuks ei kuulutanud, jäävad kehtima ning moodustavad käesoleva määruse osa.

(42)

Seega hõlmavad järgmised põhjendused vaid sellist uut hindamist, mis on kohtuotsuste täitmiseks vajalik.

(43)

Komisjon on uurinud, kas põhjenduses 38 nimetatud asjaomaste eksportivate tootjate puhul, kes esitasid esialgse uurimise käigus turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused, oli ülekaalus turumajanduslik või individuaalne kohtlemine. Seda tehti eesmärgiga välja selgitada asjaomastele importijatele makstava hüvitise suurus nende poolt tasutud dumpinguvastase tollimaksu eest, mida nad maksid kõnealuste tarnijate ekspordilt.

(44)

Kui analüüs peaks näitama, et asjaomaste eksportivate tootjate suhtes, kelle ekspordile kohaldati dumpinguvastast tollimaksu, mida tasusid asjaomased importijad, oleks tulnud kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tuleb selle eksportiva tootja suhtes kohaldada individuaalset tollimaksumäära ning tagastatav tollimaks peaks piirduma tasutud tollimaksu ja individuaalse tollimaksumäära vahega, st et impordi puhul Hiinast tuleb 16,5 %-st lahutada tollimaks, mida kohaldati ainsale valimis olnud eksportivale äriühingule, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, nimelt 9,7 %. Impordi puhul Vietnamist tuleb 10 %-st lahutada asjaomase eksportiva tootja jaoks arvutatud individuaalne tollimaksumäär (kui see määratakse).

(45)

Kui analüüs peaks näitama, et eksportiva tootja suhtes, kelle turumajandusliku kohtlemise taotlus lükati tagasi, oleks tulnud kohalda individuaalset kohtlemist, tuleb asjaomase eksportiva tootja suhtes kohaldada individuaalset tollimaksumäära ning tagastatav tollimaks peaks piirduma tasutud tollimaksu (16,5 % impordi puhul Hiinast ja 10 % impordi puhul Vietnamist) ja asjaomase eksportiva tootja jaoks arvutatud individuaalse tollimaksu (kui see määratakse) vahega.

(46)

Ja vastupidi, kui selliste turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotluste analüüs näitab, et nii turumajanduslik kui ka individuaalne kohtlemine tuleks tagasi lükata, ei tagastata dumpinguvastast tollimaksu.

(47)

Nagu selgitati põhjenduses 12, tühistas Euroopa Kohus vaidlustatud määruse ja rakendusmääruse (EL) 1294/2009 selles osas, mis puudutab teatavate jalatsite eksporti teatavatelt Hiina ja Vietnami eksportivatelt tootjatelt, kuna komisjon ei olnud läbi vaadanud asjaomaste eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi.

(48)

Seepärast on komisjon asjaomaste eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlused läbi vaadanud, et määrata kindlaks nende ekspordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Hindamise käigus selgus, et esitatud teave ei tõendanud, et asjaomased eksportivad tootjad tegutsesid turumajanduse tingimustes või neid oleks tulnud kohelda individuaalselt (üksikasjalik selgitus on esitatud põhjenduses 49 ja sellele järgnevates põhjendustes).

(49)

On oluline rõhutada, et tõendamiskohustus lasub tootjal, kes taotleb turumajanduslikku kohtlemist alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Selleks on nimetatud artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus ette nähtud, et sellise tootja esitatud taotlus peab sisaldama kõnealuses sättes osutatud piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes. Järelikult ei ole liidu institutsioonidel kohustust tõendada, et tootja ei vasta sellise seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peavad liidu institutsioonid hindama, kas kõnealuse tootja esitatud tõendid on piisavad tõendamaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, et talle saaks turumajanduslikku kohtlemist võimaldada, ja liidu kohus on kontrollida, kas sellisel hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 32 ja kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punkt 24).

(50)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c peaks eksportivale tootjale turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks olema täidetud kõik viis nimetatud artiklis loetletud kriteeriumi. Seepärast järeldas komisjon, et üheainsa kriteeriumi mittetäitmine on piisav turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(51)

Ükski asjaomane eksportiv tootja ei suutnud näidata, et ta täidab 1. kriteeriumi (ärialased otsused). Konkreetsemalt leidis komisjon, et äriühingud 34, 36, 37, 38, 39, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 53, 54, 58, 65, 66,67, 69, 72, 77, 79, 80, 82, 84, 85, 88, 89, 92, 93, 94, 96, 97, 98, 99, 100, 101 ja 102 (25) ei saanud iseseisvalt otsustada oma müügikoguste üle oma siseturule ja eksporditurule. Komisjon tegi kindlaks, et toimus tootmismahu piiramine ja/või piirati müügikoguseid konkreetsetel turgudel (siseturul ja eksporditurul). Teatavad äriühingud 33, 35, 39, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 66, 67, 68, 69, 70, 72, 73, 74, 75, 77, 81, 83, 84, 85, 86, 87, 91, 96, 97, 101 ja 102 ei esitanud piisavalt teavet oma omandistruktuuri, omanike, direktorite nõukogu või direktorite valimise kohta, mis näitaks, et nende äriotsused tehakse vastusena turu signaalidele ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta. Teatavad äriühingud ei esitanud tegevusluba või selle tõlget inglise keelde (äriühingud 33, 35, 59, 60, 62, 81 ja 87) või ei esitanud oma põhikirja või selle tõlget inglise keelde (ätiühingud 34, 40, 41, 51, 59, 63, 64, 95, 101 ja 102). Lisaks ei esitanud teatavad äriühingud piisavalt teavet oma tarnijate kohta (äriühingud 42, 43, 44, 46, 49, 51, 57, 60, 64, 65, 69, 74, 76 ja 95) või ei suutnud tõendada, et tööjõu valik oli kohalikest ametiasutustest piisavalt sõltumatu (äriühingud 38, 39, 42, 45 ja 46), ning seega ei esitanud nad piisavalt tõendeid selle kohta, et äriotsused võeti vastu ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta.

(52)

Lisaks ei suutnud äriühingud 33, 34, 35, 40, 41, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 57, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 72, 73, 74, 75, 76, 79, 80, 81, 82, 84, 85, 86, 87, 88, 91, 93, 94, 95, 96, 97, 100, 101 ja 102 tõendada kriteeriumi 2 (raamatupidamine) täitmist. Täpsemalt, äriühingud 33, 43, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 73, 74, 75, 76, 79, 80, 81, 82, 84, 85, 86, 87, 88, 91, 93, 94, 96, 97, 101 ja 102 ei suutnud tõendada, et neil on üks peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega Eelkõige ilmnes turumajandusliku kohtlemise hindamise käigus, et kõnealused äriühingud kas ei esitanud komisjonile sõltumatu audiitori arvamust/aruannet või nende raamatupidamist ei olnud auditeeritud või oli mitme kande puhul bilansis ja kasumiaruandes puudu selgitavad märkused. Teised äriühingud ei esitanud audiitori arvamuse/aruande tõlget inglise keelde (äriühingud 34, 35, 40, 41, 51, 57, 69, 70, 95 ja 100). Veel leiti, et teatavate äriühingute (43, 44, 45, 57, 65 ja 72) auditeeritud majandusaruannetes esines märkimisväärseid vastuolusid, muu hulgas märkimisväärsed vastuolud eri aastate kohta esitatud andmetes, erinevused originaalversiooni ja ingliskeelse tõlke vahel, kahtlused amortisatsioonikulu määramise, inventuuri või laoarvestuse õigsuses või audiitorite poolt tuvastatud probleemid, mida ei oldud seejärel parandatud. Seetõttu ei täitnud need äriühingud kriteeriumi 2 nõudeid.

(53)

Seoses kriteeriumiga 3 (varad ja varasema süsteemi moonutused), ei suutnud mitu äriühingut tõendada, et mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole moonutusi üle kantud. Eelkõige ei esitanud äriühingud 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 42, 43, 44, 47, 48, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 70, 72, 74, 75, 76, 77, 80, 81, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 91, 94, 95, 96, 97, 101 ja 102 olulist ja täielikku teavet maakasutusõiguste tingimuste ja -hinna kohta. Lisaks ei esitanud äriühingud 34, 35, 37, 38, 39, 42, 43, 45, 46, 52, 53, 54, 57, 60, 63, 65, 66, 72, 77, 79, 84, 85, 87, 93, 94, 95 ja 98 teavet tavapärasest maksumäärast kõrvalekaldumise kohta ega tõendit selle maksu tasumise kohta ning äriühingud 37, 42, 43, 44, 57, 84, 87 ja 94 ei esitanud teavet oma elektritarnete või -hinna kohta. Äriühingud 40 ja 41 ei esitanud oma varade kohta käiva olulise teabe ingliskeelset tõlget.

(54)

Seoses kriteeriumiga 4 (õiguslik keskkond) ei esitanud äriühingud 76, 101 ja 102 tõendeid selle kohta, et nad tegutsevad pankroti- ja asjaõigusaktide kohaselt, mis tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse.

(55)

Äriühing 70 ei suutnud tõendada, et vastab kriteeriumi 5 (valuutavahetus) tingimustele, kuna raamatupidamise aruande lisade kohaselt kasutas äriühing välisvaluutatehingute puhul fikseeritud vahetuskurssi, mis ei ole kooskõlas kriteeriumiga 5, milles on ette nähtud, et vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursi alusel.

(56)

Lisaks ei esitanud äriühingud 56, 71, 78 ja 90 tõendeid asjaomase toote tootmise, peamise tooraine omamise ja asjaomase toote omamise kohta ega selle kohta, et neil oleks kontroll hinnakujunduse üle. Seega nende turumajandusliku kohtlemise taotlusi üksikasjalikult ei analüüsitud.

(57)

Komisjon andis asjaomastele eksportivatele tootjatele teada, et neist ühegi suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ning kutsus neid üles esitama märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(58)

Seega ei täitnud ükski seitsmekümnest asjaomasest eksportivast tootjast kõiki alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimusi ning selle tulemusel lükati turumajandusliku kohtlemise taotlus nende kõigi puhul tagasi.

(59)

Muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 on sätestatud, et kui kohaldatakse sama määruse artikli 2 lõike 7 punkti a, määratakse individuaalne tollimaks eksportijatele, kes suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(60)

Nagu märgitud põhjenduses 49, on oluline rõhutada, et tõendamiskohustus lasub tootjal, kes taotleb individuaalset kohtlemist muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõike 5 alusel. Selleks on muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõike 5 esimeses lõigus ette nähtud, et esitatud taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Järelikult ei pea liidu institutsioonid tõendama, et eksportija ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peavad liidu institutsioonid enne individuaalse kohtlemise võimaldamist hindama, kas asjaomase eksportija esitatud tõendusmaterjal on piisav tõendamaks, et muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud kriteeriumid on täidetud.

(61)

Eksportijad peaksid individuaalse kohtlemise eeldusena kooskõlas muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikega 5 tõendama nõuetekohaselt põhjendatud taotlusega, et kõik kõnealuses artiklis loetletud viis kriteeriumi on täidetud. Seepärast järeldas komisjon, et üheainsa kriteeriumi mittetäitmine on piisav individuaalse kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(62)

Need viis kriteeriumid on järgmised:

(63)

Kõik seitsekümmend asjaomast eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui nende suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Seepärast, lisaks turumajandusliku kohtlemise tagasilükkamisele, mida on kirjeldatud põhjendustes 49–57, hindas komisjon iga asjaomase eksportiva tootja individuaalse kohtlemise taotlust.

(64)

Äriühingud 69, 77, 86 ja 95 ei suutnud kriteeriumi 1 (kapitali ja kasumi kodumaale tagasi toomine) puhul tõendada, et nad võisid vabalt kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tuua ning ei tõendanud seega selle kriteeriumi täitmist.

(65)

Kriteeriumi 2 (ekspordikogused ja -hinnad on vabalt määratud) puhul ei esitanud äriühingud 33, 34, 35, 36, 37, 40, 41, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 52, 53, 54, 58, 59, 60, 62, 64, 66, 67, 69, 72, 74, 75, 79, 80, 82, 84, 85, 88, 89, 92, 93, 94, 95, 96, 97, 98, 99 ja 100 tõendeid selle kohta, et sellised äriotsused nagu ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused oleksid vabalt määratud vastusena turusignaalidele, kuna analüüsitud tõenditest, nagu nt põhikirjad või tegevusload, ilmnesid jalanõude toodangupiirangud ja/või müügimahupiirangud konkreetsetel turgudel.

(66)

Kriteeriumi 3 (äriühing – juhtivad töötajad ja aktsiad – on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu) puhul ei suutnud äriühingud 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 91, 93, 94, 95, 96, 97, 98, 101 ja 102 tõendada, et äriotsused tehti riigi sekkumisest piisavalt sõltumatult. Muu hulgas ei esitatud teavet või oli teave puudulik äriühingu omandisuhete struktuuri ja otsuste vastuvõtmise mehhanismi kohta. Lisaks ei esitanud äriühingud 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 42, 43, 44, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66,67, 70, 72, 74, 75, 76, 77, 80, 81, 83, 84, 85, 86, 87, 91, 94, 95, 96, 97, 101 ja 102 piisavalt teavet selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel maakasutusõigus äriühingutele üle anti. Äriühingud 33, 34, 35, 40, 41, 51, 59, 62, 81 ja 95 ei esitanud asjaomaste dokumentide ingliskeelset tõlget.

(67)

Ja viimasena ei tõendanud äriühing 70, et valuutavahetuskursside ümberarvestus toimus turukursi alusel. Seega ei täitnud ta kriteeriumi 4 nõudeid (valuutavahetuskursside arvestus toimub turukursside alusel).

(68)

Lisaks ei tõendanud äriühingud 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 91, 93, 94, 95, 96, 97, 98, 101 ja 102, et nad täidavad kriteeriumi 5 (meetmetest kõrvalehoidmine), kuna nad ei esitanud teavet selle kohta, kuidas äriühingus otsuseid vastu võetakse ja kas riik avaldas olulist mõju äriühingu otsuste vastuvõtmisel.

(69)

Äriühingud 56, 71, 78 ja 90 ei esitanud tõendeid asjaomase toote tootmise, peamise tooraine omamise ja asjaomase toote omamise kohta ega selle kohta, et neil oleks kontroll hinnakujunduse üle. Seega nende individuaalse kohtlemise taotlusi üksikasjalikult ei analüüsitud.

(70)

Ülaltoodut arvesse võttes ei täitnud ükski seitsmekümnest asjaomasest eksportivast tootjast muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimusi ning seetõttu jäeti individuaalse kohtlemise taotlus nende kõigi puhul rahuldamata. Komisjon teavitas vastavalt asjaomaseid eksportivaid tootjaid ning kutsus neid üles esitama märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(71)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1472/2006 kohaldamise perioodil kohaldada asjaomase seitsmekümne eksportiva tootja suhtes Hiina ja Vietnami suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu, vastavalt 16,5 % ja 10 %. Nimetatud määruse kohaldamise periood oli algselt 7. oktoobrist 2006 kuni 7. oktoobrini 2008. Pärast aegumise läbivaatamise menetluse algatamist pikendati 30. detsembril 2009 määruse kohaldamise perioodi kuni 31. märtsini 2011. Kohtuotsustes tuvastatud õigusvastasus seisneb selles, et liidu institutsioonid ei teinud kindlaks, kas asjaomaste eksportivate tootjate valmistatud toodete suhtes tuleks kohaldada jääktollimaksu või individuaalset tollimaksu. Tulenevalt Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasusest puudub õiguslik alus vabastada asjaomaste eksportivate tootjate valmistatud tooted täielikult dumpinguvastasest tollimaksust. Seega tuleb uues, Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasust heastavas aktis uuesti hinnata vaid kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra, mitte aga meetmeid endid.

(72)

Kuna komisjon jõudis järeldusele, et jääktollimaks, mida kohaldatakse vastavalt Hiina ja Vietnami suhtes, tuleks asjaomaste eksportivate tootjate suhtes uuesti kehtestada samal tasemel, nagu see nähti algselt ette vaidlustatud määrusega ja rakendusmäärusega (EL) nr 1294/2009, ei ole vaja muuta määrust (EÜ) nr 388/2008. Viimane neist määrustest jääb kehtima.

(73)

Pärast teabe avaldamist esitasid komisjonile märkusi i) FESI ja jalatsite liit, (26) kes esindavad jalatsite importijaid liidus, ning ii) äriühingud C&J Clark International, Cortina, Deichmann ja Wortmann (edaspidi „Clarks jt“), liidus asuvad jalatsite importijad, iii) Sino Pro Trading ja iv) Schuhhaus SIEMES Einkaufs & Beteiligungs GmBH (edaspidi „SIEMES“), kes mõlemad impordivad jalatseid Hiinast ja Vietnamist.

(74)

FESI ja jalatsite liit väitsid, et komisjoni avaliku toimiku kohaselt esitas äriühing Fortune Footwear Co. Ltd esialgse uurimise käigus turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse ja seetõttu ei tohiks teda loetleda käesoleva määruse III lisas. Ometi ei ole selle äriühingu turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse kohta mingied andmeid ning FESI ja jalatsite liit ei esitanud lisaandmeid selle äriühingu taotluse tõendamiseks. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(75)

Lisaks väitsid FESI ja jalatsite liit, et äriühingu Foshan Nanhai Shyang Yuu/Hu Footwear loetlemine III lisas on ekslik, sest väidetavalt on see äriühing esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse. Ent käesoleva määruse III lisas ega ka selle teistes lisades ei ole leidu nime Foshan Nanhai Shyang Yuu/Hu Footwear kandvat äriühingut. III lisas on sarnase nimega äriühing (Nanhai Shyang Ho Footwear Co. Ltd), kuid FESI ja jalatsite liit ei esitanud tõendeid, et tegemist on äriühinguga Foshan Nanhai Shyang Yuu/Hu Footwear. Seetõttu lükatakse seeväide tagasi. Täielikkuse huvides tuleb märkida, et sarnase nimega äriühingut – Foshan Nanhai Shyang Yuu Footwear Ltd – hinnati määruses (EL) 2016/2257. Siiski ei ole ka selle äriühingu puhul tõendeid, et tegemist on äriühinguga Foshan Nanhai Shyang Yuu/Hu Footwear.

(76)

FESI ja jalatsite liit väitsid ka seda, et äriühing Guangzhou Panyu Xintaiy Footwear Industry Commerce Co., Ltd esitas turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse ja et komisjon oleks pidanud seda taotlust hindama. On kindlaks tehtud, et selle äriühingu turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlust tõepoolest hinnati. Äriühing ei vastanud turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise kriteeriumidele ning seetõttu lükati tema taotlus tagasi. Järelikult tuleks tema suhtes uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ja seepärast on äriühing loetletud käesoleva määruse II lisas. Seega on FESI ja jalatsite

(77)

Peale selle väitsid FESI ja jalatsite liit, et turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse esitas äriühing Mega Power Union Co. Ltd. Komisjonil aga ei ole selle turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse kohta mingeid andmeid ning FESI ja jalatsite liit ei esitanud andmeid selle äriühingu taotluse tõendamiseks. Seega on FESI ja jalatsite liidu sellekohane väide tagasi lükatud.

(78)

Viimaseks väitsid FESI ja jalatsite liit, et kontsern Evervan Group on esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse ja et järelikult on kontserni nimetamine III lisas ekslik. Kuigi III lisas on loetletud kuus äriühingut, mille nimes sisaldub sõna „Evervan“ (Evervan, Evervan Deyang Footwear Co., Ltd, Evervan Golf, Evervan Qingyuan Footwear Co., Ltd, Evervan Qingyuan Vulcanized, Evervan Vietnam), ei esitanud FESI ja jalatsite liit tõendeid nende äriühingute kontserni kuulumise kohta. Samuti ei esitanud FESI ja jalatsite liit tõendeid, et kõnealune kontsern kui tervik on esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse. Seetõttu lükatakse see väide tagasi. Täielikkuse huvides tuleb märkida, et äriühing Guangzhou Evervan Footwear Co., Ltd esitas turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse, mida hinnati ja mis lükati tagasi määruses (EL) 2017/1982. Puuduvad tõendid, mis võimaldaksid kindlaks teha äriühingu seotuse III lisas loetletud teiste äriühingutega, kelle nimi sisaldab sõna „Evervan“.

(79)

FESI ja jalanõude liit väitsid, et turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamise korral lasub tõendamiskohustus komisjonil, kuna Hiina ja Vietnami eksportivad tootjad vabanesid sellest tõendamiskohustusest, kui nad esitasid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused esialgses uurimises. FESI ja jalatsite liit väitsid veel, et käesoleva täitemenetlusega seotud eksportivatele tootjatele oleks tulnud anda samad menetlusõigused, mis anti esialgse uurimise valimisse kuulunud eksportivatele tootjatele. FESI ja jalatsite liit väitsid eelkõige, et kohapealsete kontrollkäikude tegemise asemel analüüsiti vaid dokumente ning et Hiina ja Vietnami eksportivatele tootjatele ei antud võimalust täiendada turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste vorme puudusi käsitlevate kirjade kaudu.

(80)

Veel väitsid FESI ja jalatsite liit, et praeguse täitemenetlusega seotud eksportivatele tootjatele ei võimaldatud samu menetluslikke tagatisi, mida rakendatakse standardsetes dumpinguvastastes uurimistes, vaid kohaldati nendest rangemaid standardeid. FESI ja jalatsite liit väitsid, et komisjon ei ole arvestanud viivitusega, mis tekkis esialgses uurimises turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste esitamise ja nende hindamise vahel. Lisaks sellele anti eksportivatele tootjatele esialgses uurimises turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste täitmiseks aega tavapärase 21 päeva asemel vaid 15 päeva.

(81)

Selle põhjal väitsid FESI ja jalatsite liit, et ei olnud austatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 sätestatud põhilist õiguspõhimõtet, mille kohaselt antakse huvitatud isikule täielik võimalus oma kaitseõiguste kasutamiseks. Väideti, et kuna komisjon ei võimaldanud eksportivatel tootjatel täiendada puudulikku teavet, siis ületas komisjon oma volitusi ja tõendamiskohus lasub täitemenetluse rakendamise etapis ümberpöördult komisjonil endal.

(82)

Viimaseks väitsid FESI ja jalatsite liit, et sellise käsitlusega diskrimineeritakse esialgses uurimises valimisse võetud Hiina ja Vietnami eksportivaid tootjaid, kuid ka teisi mitteturumajanduslikes riikides paiknevaid eksportivaid tootjaid, keda käsitleti dumpinguvastases uurimises ning kes olid selles uurimises esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused. Seega ei tuleks käesolevas täitemenetlusega seotud Hiina ja Vietnami äriühingute suhtes kohaldada sama teabe esitamise tähtaega, mida kohaldatakse tavapärases 15kuulises uurimises, ning neile ei tohiks rakendada rangemaid menetlusnorme.

(83)

Samuti väitsid FESI ja jalatsite liit, et komisjon rakendas de facto fakte, mis olid kättesaadavad alusmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses, kuid ei järginud alusmääruse artikli 18 lõikes 4 sätestatud menetluseeskirju.

(84)

Komisjon tuletab meelde, et kohtupraktika kohaselt lasub tõendamiskohustus tootjal, kes taotleb turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Selleks on nimetatud artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus ette nähtud, et sellise tootja esitatud taotlus peab sisaldama kõnealuses sättes osutatud piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes. Nagu Euroopa Kohus sedastas Brosmanni ja Aokangi juhtumeid käsitlevas otsuses, ei pea institutsioonid tõendama, et tootja ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peab komisjon hindama, kas asjaomase tootja esitatud tõendid on piisavad selle tõendamiseks, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, et talle saaks turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist võimaldada (vt põhjendus 49). Sellega seoses tuletatakse meelde, et ei alusmäärusest ega kohtupraktikast ei tulene komisjonile kohustust anda eksportivale tootjale võimalus esitada puuduv faktiline teave turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse täiendamiseks. Komisjon võib hindamise käigus tugineda eksportiva tootja esitatud teabele.

(85)

Vastusena väitele, et analüüsiti vaid dokumente, vastab komisjon, et dokumentide analüüs on menetlus, mille käigus eksportiva tootja esitatud dokumentide alusel analüüsitakse turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi. Kõik turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused läbivad komisjonis dokumentide analüüsi. Lisaks võib komisjon otsustada teha kohapealseid kontrollkäike. Kohapealsed kontrollkäigud ei ole kohustuslikud ja neid ei tehta iga turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse puhul. Kui kohapealseid kontrollkäike tehakse, on tavaliselt nende eesmärk leida kinnitust mõnele institutsioonide eelhinnangule ja/või kontrollida asjaomase eksportiva tootja esitatud teabe tõepärasust. Teisisõnu, kui eksportiva tootja esitatud tõendid osutavad selgelt, et turumajanduslik/individuaalne kohtlemine ei ole õigustatud, siis tavaliselt ei tehta lisaks mittekohustuslikke kohapealseid kontrollkäike. Kontrollkäigu vajalikkuse üle otsustab komisjon (27). Sellel institutsioonil on vabadus valida vahendid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusvormis esitatud teabe kontrollimiseks. Seega kui komisjon otsustab (nagu käesoleval juhul) dokumentide analüüsi põhjal, et tal on piisavalt tõendeid otsustamaks turumajandusliku/individuaalse kohtlemise lubamise üle, ei ole kontrollkäik vajalik ja seda ei saa nõuda.

(86)

Mis puutub väitesse, et komisjoni otsuse tõttu mitte saata kirju puuduste kohta ei ole asjakohaselt järgitud kaitseõigusi, tuletatakse kõigepealt meelde, et kaitseõigused on individuaalsed õigused ning et FESI ja jalatsite liit ei saa toetuda teiste äriühingute individuaalsete õiguste rikkumisele. Teiseks ei nõustu komisjon väitega, nagu toimuks siis, kui tehakse üksnes dokumentide analüüsi, märkimisväärne teabevahetus komisjoniga ja üksikasjalik puuduste likvideerimine, võrreldes olukorraga, kui lisaks dokumentide analüüsile toimuvad ka kohapealsed kontrollimised. FESI ja jalatsite liit ei ole aga suutnud esitada tõendeid vastupidise tõendamiseks.

(87)

FESI ja jalatsite liidu märkused diskrimineerimise kohta tuleb samuti kõrvale lükata kui põhjendamatud. Tuletatakse meelde, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine on see, kui liidu institutsioonid käsitlevad sarnaseid juhtumeid erinevalt ning sellega satuvad mõned ettevõtjad teistega võrreldes halvemasse olukorda, ilma et selline eristamine oleks põhjendatud oluliste objektiivsete erinevustega (28). See on just see, mida komisjon ei tee, kuna nõudes valimist välja jäänud Hiina ja Vietnami eksportivatelt tootjatelt turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse esitamist uuesti hindamiseks, soovib komisjon anda sellistele varem valimist välja jäänud eksportivatele tootjatele sama positsiooni, mis on neil, kes olid esialgses uurimises valimisse võetud. Lisaks, kuna alusmääruses ei ole selle kohta sätestatud ajalist piirangut, ei ole tegemist diskrimineerimisega seni, kuni taotluste esitamise ajavahemik on mõistlik ja osalistel on piisavalt võimalusi vajaliku teabe kogumiseks (või uuesti kogumiseks), tagades neile samas kaitseõigused.

(88)

Mis puudutab alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohta esitatud väiteid, märgib komisjon, et käesoleva juhtumi puhul ei kohaldanud ta alusmääruse artiklit 18. Komisjon võttis hoopis vastu asjaomaste eksportivate tootjate esitatud teabe, mitte ei keeldunud sellest, ja koostas selle põhjal oma hinnangu. Niisiis ei olnud vaja rakendadaalusmääruse artikli 18 lõike 4 kohast menetlust. Alusmääruse artikli 18 lõike 4 kohast menetlust rakendatakse olukordades, kus komisjon kavatseb keelduda huvitatud isiku esitatud konkreetsest teabest ja kasutada selle asemel kättesaadavaid fakte.

(89)

Teine importija, nimelt äriühing Sino Pro Trading Limited, väitis, et kõigest paar kuud, mille vältel komisjon uuris 600 äriühingu turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlust, ei ole piisav aeg, ning et seetõttu ei saa komisjoni läbi viidud uurimise tulemused olla usaldusväärsed. Lisaks väitis äriühing, et uurimise tulemus ehk kõigi hinnatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste tagasilükkamine viitab sellele, et komisjoni uurimine oli erapoolik. Lisaks väitis äriühing, et uuritud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste arv ei olnud piisav ehk esitatud 600st taotlusest uuriti ainult 70. Peale selle väitis sama importija, et kuna põhjendustes 49 – 72 esitatud hinnangud anti äriühingutele anonüümselt, ei olnud huvitatud isikutel võimalik siduda järeldusi konkreetse äriühinguga. Viimaseks väitis importija, et kuigi tema tarnija oli loetletud käesoleva määruse II lisas, teda ei uuritud, vaid saadeti ainult küsimustik, millele vastamiseks jäeti liiga vähe aega.

(90)

Seoses eespool esitatud väidetega selgitas komisjon esmalt, et 600 tegutseva äriühingu nimed esitasid talle Saksamaa või Madalmaade tolliasutused või põhjenduses 29 Hiinas ja Vietnamis jalatsite tarnijatena nimetatud kolm importijat. Nagu on selgitatud põhjenduses 33, ei olnud komisjonil enamiku nende äriühingute puhul mingeid andmeid selle kohta, et need äriühingud oleksid esialgses uurimises esitanud turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotluse. Märkimisväärse osa ülejäänud äriühingute turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlusi hindas komisjon juba eelmiste täitemenetluste käigus. Seda menetlust selgitatakse üksikasjalikult põhjendustes 34 – 36 ning asjaomased äriühingud ja asjakohased õigusaktid on loetletud käesoleva määruse lisades IV–VI. Väide, et komisjon olevat praeguse täitemenetluse raames hinnanud 600 äriühingut, on ekslik, ja tuleb seega tagasi lükata.

(91)

Lisaks täpsustas komisjon, et nagu on mainitud põhjenduses 17, taasalustas ta kõnealust dumpinguvastast menetlust sellest punktist, kus tekkis õigusvastasus, ning seepärast uuris komisjon, kas asjaomaste eksportivate tootjate suhtes kehtisid turumajanduslikud tingimused ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 ehk 2006. aasta lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise kaasa toonud uurimise perioodil. See on ka põhjus, miks komisjon ei kogunud uut teavet, vaid võttis oma hindamise aluseks uurimise käigus asjaomase eksportiva tootja esitatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse. Hindamiste järeldused tehti teatavaks asjaomastele eksportivatele tootjatele ja neile anti aega märkuste esitamiseks. Nagu on märgitud põhjenduses 70, ei esitanud avaldatu kohta märkusi ükski asjaomane eksportija, kaasa arvatud äriühingu Sino Pro Trading Ltd tarnija.

(92)

Viimasena rõhutatakse, et eksportivate tootjate turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlustes esitatud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena alusmääruse artikli 19 tähenduses. Seega on konfidentsiaalsuse kaitseks asendatud äriühingute nimed numbritega.

(93)

Kõik eespool esitatud väited tuli seega tagasi lükata.

(94)

FESI ja jalatsite liit väitsid, et komisjon rikuks ELi toimimise lepingu artiklit 266, kuna nimetatud artiklis ei ole antud õiguslikku alust uurimise taasavamiseks seoses aegunud meetmega. FESI ja jalatsite liit kordasid, et ELi toimimise lepingu artikliga 266 ei anta luba dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseks tagasiulatuvalt, viidates Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-458/98 P Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu (29).

(95)

Sellega seoses väitsid FESI ja jalatsite liit, et dumpinguvastane menetlus Hiinast ja Vietnamist pärit jalatsite impordi suhtes lõpetati 31. märtsil 2011 paralleelselt meetmete aegumisega. Selleks avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas16. märtsil 2011 teate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (30) (edaspidi „aegumisteade“) ning liidu tööstusharu ei esitanud väiteid dumpingu jätkumise kohta, samuti ei muutnud Euroopa Liidu Kohus seda aegumisteadet kehtetuks.

(96)

Lisaks väitsid samad isikud, et ka alusmääruses ei ole ühtegi õigust, mis lubaks komisjonil dumpinguvastast uurimist taasavada.

(97)

Sellega seoses väitsid FESI ja jalatsite liit veel, et uurimise taasalustamise ning esialgses uurimises Hiina ja Vietnami asjaomaste eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamisega rikutakse üldist menetluse tähtaegade ja aegumise põhimõtet. Kõnealune põhimõte on sätestatud WTO asutamislepingus ja alusmääruses, millega on kehtestatud meetmete kestvusele viieaastane piirang, ning ühenduse tolliseadustiku artikli 236 lõikes 1 ja artikli 221 lõikes 3, millega on kehtestatud kolmeaastane ajavahemik, ühelt poolt importijatele dumpinguvastase tollimaksu hüvitamise taotlemiseks ning teiselt poolt riiklikele tolliametitele imporditollimaksu ja dumpinguvastase tollimaksu kogumiseks (31). ELi toimimise lepingu artikliga 266 ei anta luba sellest põhimõttest kõrvalekaldumiseks.

(98)

Viimasena väideti, et komisjon ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega kohtupraktikat, mis toetaks ELi toimimise lepingu artikli 266 kasutamist õigusliku alusena menetluse taasavamiseks.

(99)

Uurimise taasalustamiseks vajaliku õigusliku aluse puudumise suhtes tuletab komisjon meelde põhjenduses (15) tsiteeritud kohtupraktikat, mille kohaselt ta võib jätkata uurimist täpselt sellest punktist, milles tekkis õigusvastasus. Igal juhul, nagu tuletas hiljuti meelde kohtujurist, antakse ELi toimimise lepingu artikliga 266 komisjonile õigus toimida nii, et taastada õiguspärasus vastavalt kehtetuks tunnistamise kohtuotsusele ja samuti kohustatakse teda viima oma tegevus vastavusse selle kohtuotsuse sisuga (32). Selles kontekstis ei kohaldata otsust kohtuasjas komisjon vs. McBride jt, (33) millele FESI ja jalatsite liit tuginevad, sest tollel juhul ei kuulunud enam ELi õigusesse (tühistatud akti asendamiseks) õigusakti vastuvõtmise pädevust andvad eeskirjad, kuid käesoleval juhul on õiguslik alus alles ja ainus muudatus on see, et pädevus on antud komisjonile (34).

(100)

Seoses õiguspäraste ootustega tuleks meenutada, et dumpinguvastase määruse seaduslikkust tuleb hinnata, võttes arvesse liidu õiguse objektiivseid norme ja mitte varasemaid otsuseid, isegi siis, kui need on olemas (praegusel juhul see nii ei ole). Seega ei saa komisjoni varasem praktika, mida aga ei ole, luua õiguspäraseid ootusi, kuna Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad õiguspärased ootused tekkida ainult juhul, kui institutsioonid on andnud konkreetseid tagatisi, mille alusel huvitatud isikud võiksid õiguspäraselt järeldada, et liidu institutsioonid käituvad teataval viisil (35). Ei FESI ega jalatsite liit ole püüdnud tõendada, et käesoleval juhul oleks antud selliseid tagatisi. Seda enam on see nii käesoleval juhul, kuna viidatud varasem praktika ei vasta käesoleva juhtumi asjaoludele ja õiguslikule olukorrale ning nende erinevusi saab selgitada käesoleva juhtumi faktiliste ja õiguslike erinevustega.

(101)

Erinevused on järgmised. Euroopa Kohtu kindlaks tehtud õigusvastasus ei ole seotud dumpingut, kahju ja liidu huve käsitlevate järeldustega ning seega ka mitte tollimaksu kehtestamise põhimõttega, vaid pelgalt konkreetse tollimaksumääraga. Varasemad tühistamised, millele huvitatud isikud tuginevad, olid seevastu seotud järeldustega dumpingu, kahju ja liidu huvide kohta. Seega on institutsioonidel lubatud täpne tollimaksumäär asjaomaste eksportivate tootjate jaoks ümber arvutada.

(102)

Eelkõige ei olnud käesoleval juhul vajadust nõuda huvitatud isikutelt lisateavet. Pigem pidi komisjon hindama juba esitatud teavet, mida ei oldud enne määruse (EÜ) nr 1472/2006 vastuvõtmist hinnatud. Igal juhul, nagu on mainitud põhjenduses 99, ei paku muude juhtumitega seotud varasem praktika täpset ja tingimusteta tagatist käesoleva juhtumi suhtes.

(103)

Peale selle on kõiki osapooli, kelle vastu menetlus on suunatud, s.o asjaomaseid eksportivaid tootjaid ning kohtuasjade osapooli ja üht osapoolt esindavat ühendust teavitatud nende oluliste asjaolude avalikustamise kaudu, mille alusel komisjon kavatseb vastu võtta käesoleva turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist käsitleva hindamise. Seega on nende õigus kaitsele tagatud. Seoses sellega tuleb eelkõige märkida, et sõltumatutel importijatel ei ole dumpinguvastases menetluses õigust kaitsele, kuna need menetlused ei ole suunatud nende vastu.

(104)

Seoses väitega, et kõnealused meetmed aegusid 31. märtsil 2011, ei mõista komisjon, miks peaks meetme aegumine olema mingil viisil oluline seoses sellega, et komisjon võib tühistatud õigusakti asendamiseks võtta vastu uue õigusakti, et asendada esialgne, kohtuotsusega tühistatud õigusakt. Kooskõlas põhjenduses 15 viidatud kohtupraktikaga tuleks haldusmenetlust taasalustada ajaliselt sellest punktist, kus ilmnes õigusvastasus. Komisjon taasalustas uurimist täpselt sellest punktist, et hinnata, kas hindamata turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused oleks tulnud rahuldada ning ühtlasi võib-olla vähendada tollimaksumäära (mis omakorda oleks võimaldanud asjaomastel äriühingutel nõuda koos intressiga ka enammakstud tollimaksude tagasimaksmist oma pädeva tolliasutuse kaudu) (36). Kuigi aegumisteade lõpetab ametlikult menetluse, ei saa sellega tühistada asjaomaste äriühingute õigust nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste läbivaatamisele. Seda õigust oli kohustus järgida uurimise ajal, nagu tunnistas kohus kohtuasjas C & J Clark (37). Sellele vastavalt taasalustati uurimist 17. märtsil 2016 ja see lõpetatakse käesoleva määrusega kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4.

(105)

FESI ja jalatsite liit väitsid ka seda, et uurimise taasavamiseks ja tollimaksu tagasiulatuvalt kehtestamiseks kasutatud menetlus on komisjoni volituste kuritarvitamine ja sellega rikutakse ELi toimimise lepingut. FESI ja jalatsite liit väidavad, et komisjonil ei ole pädevust takistada ühenduse tolliseadustiku artikli 236 lõike 1 kohaldamist, takistades dumpinguvastaste tollimaksude hüvitamist. Nad väitsid, et järelduste tegemine dumpinguvastaste tollimaksude tühistamise kohta on riiklike tolliasutuste ülesanne ning et neil lasub ka kohustus hüvitada kohtu poolt õigustühiseks kuulutatud dumpinguvastased tollimaksud.

(106)

Seose sellega väitsid FESI ja jalatsite liit, et alusmääruse artikli 14 lõikega 3 ei anta komisjonile luba teha erandit ühenduse tolliseadustiku artiklist 236, kuna mõlemad õigusaktid on õiguskorras võrdsel tasemel ja seega ei saa alusmäärust vaadelda ülimuslikuna ühenduse tolliseadustiku suhtes.

(107)

Lisaks väitsid samad isikud, et alusmääruse artikli 14 lõikes 3 ei osutata ühenduse tolliseadustiku artiklile 236, vaid ainult mainitakse, et komisjon võib vastu võtta erisätteid, kuid mitte teha erandeid ühenduse tolliseadustikust.

(108)

Väidetele vastamiseks on oluline rõhutada, et alusmääruse artikli 14 lõikega 1 ei kohaldata liidu tolliseadustikku käsitlevaid eeskirju automaatselt individuaalsete tollimaksude rakendamisel (38). Pigem antakse alusmääruse artikli 14 lõikega 3 liidu institutsioonidele õigus, kui see on vajalik ja kasulik, võtta üle ja rakendada liidu tolliseadustikku käsitlevad eeskirjad (39).

(109)

Selle ülevõtmise puhul ei ole vaja täielikult kohaldada kõiki liidu tolliseadustiku sätteid. Alusmääruse artikli 14 lõikes 3 on sõnaselgelt lubatud võtta vastu erisätteid päritolureeglite ühismääratluse kohta, mis on heaks näiteks selle kohta, kust on pärit kõrvalekalded liidu tolliseadustiku sätetest. Sellest lähtudes kasutaski komisjon alusmääruse artikli 14 lõikest 3 tulenevaid volitusi ja nõudis, et riiklikud tolliasutused peataksid ajutiselt tagasimaksed. Sellega ei vaidlustatud riiklike tolliasutuste ainupädevust seoses vaidlustega tollivõla üle, kuna otsustuspädevus jääb liikmesriikide tolliasutustele. Liikmesriikide tolliasutused otsustavad komisjoni järelduste alusel turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluste suhtes, kas nad teevad tagasimakseid või mitte.

(110)

Seega, kuigi on õige, et liidu tolliseadustikus ei ole ühtegi sätet, mis lubaks takistada ekslikult makstud tollimaksude tagasimaksmist, ei saa sellist üldistavat väidet esitada dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmisekohta. Sellest tulenevalt ja üldise vajaduse tõttu kaitsta liidu ressursse põhjendamatult esitatud tagasimaksetaotluste ning probleemide eest, mis oleksid tekkinud juhul, kui taotluste saamisele oleks järgnenud põhjendamata tagasimaksete tegemine, pidi komisjon ajutiselt kõrvale kalduma liidu tolliseadustikust ja kasutama alusmääruse artikli 14 lõikega 3 antud volitusi.

(111)

FESI ja jalanõude liit väitsid ka, et komisjon on rikkunud ELi toimimise lepingu artiklit 296, kuna ta ei ole esitanud piisavaid põhjendusi ega nimetanud õiguslikku alust, mille põhjal tollimaksud tagasiulatuvalt uuesti kehtestati ja mille tõttu keelduti tollimaksude tagasimaksmisest praeguse täitemenetlusega seotud importijatele. Seega on komisjon FESI ja jalatsite liidu väite kohaselt rikkunud huvitatud isikute tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet.

(112)

Avalikustamise kohta märkusi esitanud importija SIEMES väitis ka seda, et komisjoni rakendusmääruses puuduvad nõuetekohased põhjendused, mis on vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 296, kuid ei selgitanud seda väidet üksikasjalikumalt. Oma väite toetamiseks viitas importija otsusele kohtuasjas T-310/12: Yuanping Changyuan Chemicals (40) vs. nõukogu.

(113)

Komisjon on arvamusel, et üldises avalikustamisdokumendis ja käesolevas määruses esitatud ulatuslik õiguslik põhjendamine, sealhulgas viide käesoleva määruse õiguslikule alusele, selgitab õigusliku kaitse põhimõtet täiel määral.

(114)

Lisaks väitsid FESI ja jalatsite liit, et aegunud meetmete tagasiulatuv korrigeerimine on vastuolus õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttega. FESI väitis, et kõigepealt oleks isikutel, sealhulgas importijatel, olnud kindlus, et meetmed kaotasid kehtivuse 31. märtsil 2011, ning arvestades esialgsest uurimisest möödunud aega, oleks isikutel olnud õiguspärane ootus, et esialgset uurimist ei taasalustata ega -avata. Sarnaselt olid Hiina ja Vietnami eksportivatel tootjatel põhjendatud õiguspärased ootused, et komisjon ei vaata enam läbi nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi, mille nad esitasid esialgse uurimise käigus, kuna neid taotlusi ei oldud hinnatud esialgse uurimise suhtes kohaldatava kolmekuulise ajavahemiku jooksul.

(115)

Seoses huvitatud isikute õiguspärast ootustega, et dumpinguvastased meetmed kaotasid kehtivuse ja et uurimist ei taasavata, viidatakse põhjendusele 104, kus neid väiteid on üksikasjalikult käsitletud.

(116)

Seoses Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate õiguspäraste ootustega, et nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi ei vaadata läbi, viidatakse põhjendusele 99, kus seda küsimust on käsitletud Euroopa Kohtu sellekohaste kohtulahendite valguses.

(117)

FESI ja jalatsite liit esitasid väite, et tagasiulatuva mõjuga dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on i) praeguse täitemenetlusega seotud importijate diskrimineerimine võrreldes nende importijatega, kelle puhul täideti põhjenduses 6 viidatud kohtuotsuseid äriühingute Brosmann ja Aokang kohta ning kellele maksti tagasi tollimaksud, mis tasuti viie sellise eksportiva tootja jalatsite impordilt, keda need otsused puudutasid, ning samuti ii) praeguse täitemenetlusega seotud eksportivate tootjate diskrimineerimine võrreldes nende viie eksportiva tootjaga, kelle suhtes rakendati äriühinguid Brosmann ja Aokang käsitlevaid kohtuotsuseid ning kellele tulenevalt rakendusotsusest 2014/149/EL ei kohaldatud tollimaksu.

(118)

Seoses väitega diskrimineerimise kohta juhib komisjon kõigepealt tähelepanu põhjenduses 87 nimetatud tingimustele diskrimineerimise kohta.

(119)

Seejärel tuleb märkida, et erinevus käesoleva täitemenetlusega seotud importijate ning äriühinguid Brosmann ja Aokang käsitlevate kohtuotsuste täitmisega seotud importijate vahel on see, et viimased otsustasid vaidlustada määruse (EÜ) nr 1472/2006 Üldkohtus, kuna esimesed seda aga ei teinud.

(120)

Liidu institutsiooni otsus, mida otsuse adressaat ei ole ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, muutub adressaadi suhtes lõplikuks. See reegel põhineb eelkõige kaalutlusel, et ajavahemikud, mille jooksul kohtumenetlused tuleb algatada, on ette nähtud õiguskindluse tagamiseks, hoides ära olukorra, kus õiguslikke tagajärgi tekitavaid liidu meetmeid saaks lõputult vaidlustada (41).

(121)

See liidu õiguse põhimõte tekitab paratamatult kaks rühma: need, kes vaidlustasid liidu meetme ja kes võisid selle tulemusena saada soodsama positsiooni (nagu äriühing Brosmann ja teised neli eksportivat tootjat), ning need, kes seda ei teinud. See aga ei tähenda, et komisjon oleks neid kaht rühma kohelnud ebavõrdselt, rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet. Kinnitus, et üks rühm kuulub teisena nimetatud kategooriasse, kuna nad on teinud teadliku otsuse mitte vaidlustada liidu meedet, ei tähenda diskrimineerimist selle grupi suhtes.

(122)

Seega oli kõigil huvitatud isikutel liidu kohtus kogu aeg kohtulik kaitse.

(123)

Mis puudutab selliste käesoleva täitemenetlusega seotud eksportivate tootjate väidetavat diskrimineerimist, kelle suhtes ei kohaldatud rakendusotsusega 2014/149/EL mingit tollimaksu, tuleb märkida, et nõukogu otsus mitte kehtestada uuesti tollimakse võeti vastu, arvestades selgelt konkreetseid asjaolusid selles olukorras ajal, kui komisjon tegi ettepaneku kõnealuste tollimaksude uuesti kehtestamise kohta, ning eelkõige põhjusel, et asjaomased dumpinguvastased tollimaksud olid juba tagasi makstud, ja pidades silmas, et asjaomasele võlgnikule esitatud esialgne võlateade oli äriühinguid Brosmann ja Aokang käsitlevate kohtuotsuste järel tagasi võetud. Nõukogu väite kohaselt põhjustas see tagasimaksmine asjaomastes importijates õiguspäraseid ootusi. Kuna teistele importijatele ei tehtud võrreldavaid tagasimakseid, siis ei ole nad võrreldavas olukorras nendega, keda on käsitletud nõukogu otsuses.

(124)

Igal juhul ei takista asjaolu, et nõukogu otsustas toimida teataval viisil, võttes arvesse eelneva juhtumi konkreetseid olukordi, komisjonil täita teist kohtuotsust täpselt samal viisil.

(125)

FESI ja jalatsite liit väitsid veel, et komisjonil ei ole pädevust võtta käesoleva täitemenetluse käigus vastu dumpinguvastast tollimaksu tagasiulatuvalt kehtestavat määrust ning et selline pädevus on hoopis nõukogul. See väide põhines arutlusel, et kui uurimist taasalustatakse sellest punktist, kus ilmnes õigusvastasus, tuleks kohaldada samu eeskirju, mis kehtisid esialgse uurimise ajal, kui nõukogu võttis vastu lõplikud meetmed. Need isikud väitsid, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2014. aasta määruse (EL) nr 37/2014 (millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmise menetlusega) (nimetatud ka „esimene kaubandusalane koondmäärus“) (42) artikliga 3 ei kohaldu ühise kaubanduspoliitika valdkonnas kasutatav uus otsustamismenetlus käesolevale kontekstile, kuna enne esimese kaubandusalase koondmääruse jõustumist i) oli komisjon juba vastu võtnud õigusakti (ajutine määrus), ii) olid nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) nõutud konsultatsioonid juba algatatud ja läbi viidud ning iii) komisjon oli juba vastu võtnud ettepaneku nõukogu määruse kohta lõplike meetmete kehtestamiseks. Selle alusel väitsid need isikud, et tuleks kohaldada otsustamismenetlust, mida kasutati enne esimese kaubandusalase koondmääruse jõustumist.

(126)

Selles väites keskendutakse aga uurimise algatamise kuupäevale (mis on tõepoolest oluline seoses muude alusmääruses tehtud oluliste muudatustega), kuid jäetakse tähele panemata, et määruses (EL) nr 37/2014 kasutatakse erinevat kriteeriumi (s.o menetluse algatamine meetmete vastuvõtmiseks). FESI ja jalatsitee liidu seisukoht põhineb seega määruses (EL) nr 37/2014 sätestatud üleminekueeskirja ekslikul tõlgendamisel.

(127)

Võttes arvesse viidet meetmete vastuvõtmiseks algatatud menetlustele määruse (EL) nr 37/2014 artiklis 3, millega sätestatakse üleminekueeskirjad dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmise otsustamismenetluste muutmiseks, ning võttes arvesse menetluse tähendust alusmääruses, siis selle uurimise puhul, mis algatati enne määruse (EL) nr 37/2014 jõustumist, kuid mille puhul komisjon ei algatanud asjaomase komiteega konsultatsiooni meetmete vastuvõtmiseks enne kõnealust jõustumist, kohaldatakse kõnealuste dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmise menetluse puhul tõepoolest uusi eeskirju. Sama kehtib menetluste kohta, mille puhul meetmed olid kehtestatud vanade eeskirjade kohaselt, kuid mis tulid läbivaatamisele, või selliste meetmete kohta, mille puhul ajutised tollimaksud olid kehtestatud vanade eeskirjade alusel, kuid lõplike meetmete vastuvõtmise menetlust ei olnud määruse (EL) nr 37/2014 jõustumise ajaks veel algatatud. Teisisõnu, määrust (EL) nr 37/2014 kohaldatakse konkreetse vastuvõtmismenetluse suhtes, aga mitte kogu kõnealuse uurimisperioodi ega isegi mitte menetluse kestuse suhtes.

(128)

Vaidlustatud määrus võeti vastu 2006. aastal. Käesoleva menetluse suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/1036. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(129)

Seoses importijatega Clarks jt väidetakse esialgu, et komisjonil ei ole õiguslikku alust uurida eksportivate tootjate poolt esialgses uurimises esitatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi. Clarks jt väitsid, et 31. märtsil 2011 meetmete aegumisega lõpetatud menetlust ei muudetud liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 tehtud otsusega kehtetuks ja seega ei saa seda menetlust uuesti avada.

(130)

Vastuseks neile märkustele osutab komisjon põhjendustele 99 – 104.

(131)

Teiseks väitsid Clarks jt, et käesoleva menetlusega rikutakse nii alusmääruse artiklis 10 sätestatud tagasiulatuva jõu puudumise kui ka õiguskindluse põhimõtet. Sarnaselt sellele väitis jalatsite importija SIEMES, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseks tagasiulatuvalt ei ole õiguslikku alust, ja viitas kohtupraktikale, s.o kohtuasjale C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, (43) ja komisjoni sellekohasele varasemale praktikale.

(132)

Mis puutub väitesse tagasiulatuvuse kohta, mis põhineb alusmääruse artiklil 10 ja WTO dumpinguvastase lepingu artiklil 10, siis on alusmääruse artikli 10 lõikes 1, milles järgitakse WTO dumpinguvastase lepingu punkti 10.1 sõnastust, sätestatud, et ajutisi ja lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse üksnes nende toodete suhtes, mis lastakse vabasse ringlusse pärast artikli 7 lõike 1 või, olenevalt olukorrast, artikli 9 lõike 4 alusel võetud meetmete jõustumist. Käesoleval juhul kohaldatakse kõnealuseid dumpinguvastaseid tollimakse üksnes nende toodete suhtes, mis lasti vabasse ringlusesse pärast vastavalt alusmääruse artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõike 4 alusel vastu võetud ajutise määruse ja vaidlustatud (lõpliku) määruse jõustumist. Tagasiulatuvus alusmääruse artikli 10 lõike 1 tähenduses aga viitab üksnes olukorrale, kui tooted lasti vabasse ringlusse enne meetmete kehtestamist, nagu nähtub selle sätte tekstist ning alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud erandist.

(133)

Komisjon täheldab ka, et käesoleval juhul ei rikuta tagasiulatuvuse ega ka õiguskindluse ja õiguspäraste ootuste põhimõtet.

(134)

Euroopa Kohtu praktikas tehakse meetme tagasiulatuvuse hindamisel vahet uue eeskirja kohaldamisel olukorra suhtes, mis on muutunud lõplikuks (sellele osutatakse ka kui kehtivale või lõplikult määratletud õiguslikule olukorrale), ning olukorra suhtes, mis tekkis enne uue eeskirja jõustumist, kuid mis ei ole veel lõplik (sellele osutatakse ka kui ajutisele olukorrale).

(135)

Käesoleval juhul ei ole olukord, mis hõlmab asjaomaste toodete importi ja mis tekkis määruse (EÜ) nr 1472/2006 kohaldamise aja jooksul, veel lõplikuks muutunud, sest vaidlustatud määruse tühistamise tõttu ei ole nende toodete suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu veel lõplikult kehtestatud. Samas hoiatati menetluse algatamisteate ja ajutise määruse avaldamisega jalatsiimportijaid sellise tollimaksu kehtestamise võimalikkuse eest. Liidu kohtute kehtiva praktika kohaselt ei saa ettevõtjad toetuda õiguspärase ootuse põhimõttele seni, kuni institutsioonid ei ole vastu võtnud haldusmenetlust lõpetavat akti, mis on muutunud lõplikuks.

(136)

Käesoleva määruse kohaldamine mõjutab otseselt praeguse olukorra tulevikumõjusid. Tollimakse jalatsitelt on sisse nõudnud riiklikud tolliasutused. Olukord on endiselt lahtine, kuna tollimaksude tagasimaksetaotluste osas on lõplikud otsused siiani tegemata. Käesolevas määruses sätestatakse nimetatud impordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär ja seega reguleerib see määrus praeguse olukorra tulevikumõju.

(137)

Isegi kui oleks tegemist tagasiulatuvusega liidu õiguse tähenduses, – ehkki see nii ei ole –, oleks selline tagasiulatuvus õigustatud järgmisel põhjusel:

(138)

liidu õiguse olulisi eeskirju võib kohaldada olukordades, mis on tekkinud enne nende eeskirjade jõustumist üksnes niivõrd, kuivõrd kõnealuste eeskirjade tingimustest, eesmärkidest või üldisest kavast nähtub sõnaselgelt, et neid eeskirju tuleb niimoodi kohaldada. Eelkõige sedastati kohtuasjas C-337/88 Società agricola fattoriaalimantare (SAFA) järgmist: „kuigi üldreeglina on õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui ühenduse õigusakti ajalise kehtivuse alguspunktina on määratud jõustumisest varasem kuupäev, võib see erandkorras olla ka teisiti, kui seda nõuab üldistes huvides seatud eesmärk ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud“ (44).

(139)

Käesoleval juhul on eesmärk täita ELi toimimise lepingu artikli 266 kohaselt komisjonile pandud kohustust. Kuna põhjenduses 12 viidatud kohtuotsuste puhul tegi Euroopa Kohus õigusvastasuse kindlaks ainult kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramisel ja mitte meetmete endi kohaldamisel (st seoses dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvi kindlakstegemisega), ei saanud asjaomastel eksportivatel tootjatel olla õiguspäraseid ootusi, et ei kohaldata lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid. Sellest tulenevalt ei saa sellist meetmete kehtestamist – isegi juhul, kui seda tehtaks tagasiulatuvalt (ehkki see nii ei ole) – pidada õiguspäraste ootuste rikkumiseks.

(140)

Clarks jt kolmanda väite kohaselt oleks diskrimineeriv ja vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 266 taaskehtestada dumpinguvastane tollimaks 70 asjaomase eksportiva tootja suhtes, kuna äriühingutega Brosmann ja Aokang seotud kohtuotsuste järel ei kehtestatud uuesti dumpinguvastaseid tollimakse.

(141)

See väide on alusetu. Äriühingult Brosmann ja neljalt muult eksportivalt tootjalt importinud importijad, keda käsitleti kohtuasjades C-247/10 P ja C-249/10 P tehtud otsustes, on erinevas tegelikus ja õiguslikus olukorras, kuna need eksportivad tootjad otsustasid seada vaidlustatud määruse kahtluse alla ja kuna neile maksti tagasi nende tollimaksud, seega on nad kaitstud ühenduse tolliseadustiku artikli 221 lõikega 3. Sellist kahtluse alla seadmist ja tagasimaksmist ei ole teiste puhul toimunud. Vt selle kohta ka põhjendused 118 ja 122.

(142)

Neljandaks väitsid Clarks jt, et käesolevas uurimises on tehtud mitmeid menetluseeskirjade rikkumisi. Esiteks, väitsid nad, võivad asjaomased eksportivad tootjad olla olukorras, kus nad ei saa esitada põhjendatud märkusi ega täiendavaid tõendeid oma mitu aastat tagasi esitatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste toetuseks. Näiteks võib juhtuda, et neid äriühinguid enam ei ole või ei ole asjakohased dokumendid enam kättesaadavad.

(143)

Lisaks väitsid Clarks jt, et erinevalt esialgsest uurimisest mõjutaksid komisjoni meetmed de facto ja de jure üksnes importijaid, kusjuures importijatel ei ole mingeid võimalusi anda tähenduslikku panust ning nad ei saa ka nõuda, et nende tarnijad teeksid komisjoniga koostööd.

(144)

Komisjon täheldab, et alusmääruses ei nõuta, et komisjon annaks turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist taotlevatele eksportivatele äriühingutele võimaluse täiendada ebatäielikku teavet. Nagu on sedastatud põhjenduses 88, lasub tõendamiskohustus tootjal, kes taotleb turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Õigus saada ära kuulatud on seotud nende asjaolude hindamisega, kuid ei hõlma õigust täiendada ebatäielikku teavet. Vastasel korral võiks eksportiv tootja, esitades teavet jaokaupa, pikendada hindamist lõputult.

(145)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et komisjon ei ole kohustatud nõudma, et eksportiv tootja täiendaks oma turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlust. Nagu on märgitud põhjenduses 84, võib komisjon hindamise käigus tugineda eksportiva tootja esitaud teabele. Igal juhul ei ole asjaomased eksportivad tootjad vaidlustanud komisjoni hinnangut nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlustele ning nad ei ole selgelt väljendanud, millistele dokumentidele või inimestele nad enam tugineda ei saa. Väide on seega niivõrd abstraktne, et institutsioonid ei saa neid probleeme turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamisel arvesse võtta. Kuna see väide põhineb oletusel ja seda ei toetata ühegi konkreetse tõendiga selle kohta, millised dokumendid või inimesed ei ole enam kättesaadavad ning millise tähtsusega on need dokumendid ja inimesed turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamise seisukohast, lükatakse väide tagasi.

(146)

Seoses väitega, et importijal puuduvad võimalused tähendusliku panuse andmiseks, märgib komisjon järgmist: esiteks, importijatel ei ole õigust kaitsele, kuna dumpinguvastased meetmed ei ole suunatud nende vastu, vaid eksportivate tootjate vastu; teiseks, importijatel oli võimalus teha märkusi selles küsimuses juba haldusmenetluse ajal enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist; kolmandaks, kui importijad arvasid, et selles küsimuses oli tegemist rikkumisega, oleksid nad pidanud sõlmima vajalikke lepingupõhiseid kokkuleppeid oma tarnijatega, et tagada vajalike dokumentide olemasolu. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(147)

Viiendaks väitsid Clarks jt, et komisjon ei uurinud, kas dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine on liidu huvides, ning väitsid, et see meede oleks liidu huvidega vastuolus, sest i) meetmega taotletud mõju saavutati juba selle esmasel kehtestamisel; ii) see ei anna liidu tööstussektorile täiendavaid hüvesid; iii) see ei mõjuta eksportivaid tootjaid ja iv) sellega suurendatakse oluliselt liidu importijate kulutusi.

(148)

Käesolev juhtum puudutab vaid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi, sest vaid nende puhul on liidu kohtud tuvastanud õigusrikkumise. Liidu huvides on, et määrus (EÜ) nr 1472/2006 jääb täies mahus kehtima. Lisaks on praegune meede liidu finantshuvide kaitse seisukohalt põhjendatud.

(149)

Kuuendaks esitasid Clarks jt väite, et dumpinguvastast tollimaksu ei saaks selle uuestikehtestamise korral koguda, kuna ühenduse tolliseadustiku artikli 221 lõikega 3 (nüüd liidu tolliseadustiku artikli 103 lõige 1) kehtestatud ajalised piirangud olid aegunud. Clarks jt väite kohaselt oleks selline olukord komisjoni poolt võimu kuritarvitamine.

(150)

Komisjon tuletab meelde, et ühenduse tolliseadustiku artikli 221 lõike 3/liidu tolliseadustiku artikli 103 lõike 1 kohaselt ei kohaldata ajalisi piiranguid, kui esitatakse ühenduse tolliseadustiku artikli 243/liidu tolliseadustiku artikli 44 lõike 2 kohane kaebus, nagu on toimunud praeguste juhtumite puhul, milles käsitletakse ühenduse tolliseadustiku artikli 236/liidu tolliseadustiku artikli 119 alusel esitatud kaebusi. Liidu tolliseadustiku artikli 103 lõike 3 kohase kaebuse võib selle artikli 44 lõikes 2 esitatud selgituse kohaselt esitada selleks, et vaidlustada riiklike tolliasutuste tollimakse kohaldavad otsused kuni riikliku kohtu lõpliku otsuseni, lisades vajaduse korral viite eelotsusele. Kolmeaastane ajavahemik algab seega kaebuse esitamise kuupäevast.

(151)

Viimaseks väitsid Clarks jt, et kuna Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 alapunkti a alapunkt ii aegus 11. detsembril 2016, ei või komisjon enam toetuda esialgses uurimises kasutatud metoodikale Hiina eksportijate puhul kehtiva normaalväärtuse määramisel (st alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a esitatud analoogriigi metoodika).

(152)

Vaidlustatud määrus võeti vastu 2006. aastal. Käesolevas menetluses kohaldatav asjakohane määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(153)

Lisaks sellele väitis SIEMES, et Saksamaa tolliasutustele esitatud dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksetaotluse menetluse pikkus on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 kohase õigusega heale haldusele. Komisjon märgib esiteks, et otsused dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmise kohta kuuluvad liikmesriikide tolliasutuste pädevusse. Teiseks järeldas komisjon talle esitatud teabe põhjal, et äriühingu SIEMES 19. märtsi 2012. aasta tagasimaksetaotlus lükati tagasi, sest kohtuotsuses, mille kohaselt ta esitas oma tagasimaksetaotluse, käsitleti ainult äriühinguid Brosmann ja Aokang. Kohtuotsusel ei olnud mõju teistele Hiina ja Vietnami eksportivatele tootjatele. Alles 4. veebruaril 2016 tunnistas Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE vaidlustatud määruse kehtetuks selles osas, mis puudutab kõiki asjakohast toodet eksportivaid tootjaid (vt põhjendus 12). Kohtuotsus hakkas äriühingut SIEMES mõjutama alates sellest ajahetkest, nagu talle teatasid Saksamaa tolliasutused oma 7. septembri 2016. aasta kirjaga. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 18 – 38, täitis komisjon kohtuotsust mitme eksportiva tootja suhtes ja Saksamaa tolliasutustele tagasimaksetaotlused esitanud importijate suhtes. Komisjon järgis eelkõige sellise impordi puhul, mille kohta esitati tagasimaksetaotlused, millest Saksamaa tolliasutused teavitasid komisjoni kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikliga 1 (viidatakse põhjendusele 30), kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud kaheksakuulist ajapiirangut. Seega ei olnud komisjon nõus väitega, et menetlus on vastuolus hea halduse põhimõttega. Seda väidet ei saanud seetõttu arvesse võtta.

(154)

Esitatud märkusi ja nende analüüsi arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et Hiina ja Vietnami suhtes kohaldatud dumpinguvastane jääktollimaks, vastavalt 16,5 % ja 10 % tuleks vaidlustatud määruse kohaldamise perioodiks uuesti kehtestada.

(155)

Nagu on märgitud põhjenduses 28, peatas komisjon oma rakendusmääruse (EL) 2017/423 III lisas loetletud äriühingute olukorra hindamise, kuni riiklikelt tolliasutuselt tagasimaksmist taotlev importija on teatanud komisjonile nende eksportivate tootjate nimed ja aadressid, kellelt asjaomased ettevõtjad jalatseid ostsid, või kui kõnealuse aja jooksul vastuseid ei saada, siis kuni komisjoni poolt kõnealuse teabe esitamiseks seatud tähtaja möödumiseni.

(156)

Määruse (EL) 2017/423 artiklis 3 on komisjon asjaomastele riiklikele tolliasutustele andnud juhtnööre, et nad ei tagastaks tollimakse enne, kui komisjon on asjaomaste turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamise lõpule viinud.

(157)

Seetõttu, nagu on märgitud põhjenduses 29, esitasid Pentland Brands Ltd., Puma UK Ltd. ja Deichmann Shoes UK Ltd oma tarnijate andmed. Komisjon analüüsis käesolevas määruses kindlaks tehtud tarnijate turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi. Komisjon lõpetas määruse (EL) 2017/423 III lisas loetletud äriühingute olukorra hindamise. Seetõttu ei ole komisjonil oma rakendusmääruse (EL) 2017/423 III lisas loetletud äriühingute puhul mingeid andmeid selle kohta, et need äriühingud oleksid esitanud esialgses uurimises turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse. Seega ei tohiks kõnealuste importijate asjakohaseid hüvitistaotlusi rahuldada, kuna vaidlustatud määrust ei ole nendega seoses tühistatud. Selguse huvides on komisjon määruse (EL) 2017/423 III lisa uuesti esitanud käesoleva määruse VI lisana.

(158)

Asjaomaseid eksportivaid tootjaid, Saksamaa ja Madalmaade tolliasutuste teadetes nimetatud importijaid, oma Hiina ja/või Vietnami tarnijate nimed ja aadressid esitanud importijaid, ning kõiki teisi isikuid, kes andsid endast märku, teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks 70 asjaomase eksportiva tootja ekspordi suhtes. Neile anti pärast avalikustamist võimalus esitada teatava aja jooksul oma märkused.

(159)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,