ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 315
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
30. november 2017

Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2107, 15. november 2017, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

1

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2108, 15. november 2017, millega muudetakse direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta ( 1 )

40

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2109, 15. november 2017, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi

52

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/2110, 15. november 2017, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ ( 1 )

61

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 98/2013 (lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta) parandused ( ELT L 39, 9.2.2013 )

78

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107,

15. november 2017,

millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine, mis toetaks pikaajaliselt keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.

(2)

Nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) kiitis liit heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, mis sisaldab muu hulgas põhimõtteid ja reegleid seoses mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamisega. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)

Liit on nõukogu otsuse 86/238/EMÜ (5) kohaselt olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni („ICCATi konventsioon“) lepinguosaline.

(4)

ICCATi konventsiooniga nähakse ette Atlandi ookeanis ja külgnevates meredes leiduva tuuni ja tuunilaadsete liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistik ning luuakse Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon („ICCAT“).

(5)

ICCAT on volitatud tema pädevusvaldkonda kuuluvate varude kaitse ja majandamise küsimustes vastu võtma kohustuslikke otsuseid („soovitused“), mis on lepinguosalistele siduvad. Need soovitused on üldjuhul adresseeritud ICCATi konventsiooni lepinguosalistele, kuid võivad sisaldada ka käitajatele (näiteks laevakaptenid) kehtestatavaid kohustusi. ICCATi soovitused jõustuvad kuus kuud pärast nende vastuvõtmist ja liidu puhul tuleb need liidu õigusesse nii kiiresti kui võimalik üle võtta.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (6) nähakse ette, et nimetatud määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist, millega rakendatakse piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, mille osaline liit on, vastuvõetud sätteid.

(7)

Viimati rakendati ICCATi kaitse- ja täitemeetmeid nõukogu määrustega (EÜ) nr 1936/2001 (7) ja (EÜ) nr 520/2007 (8).

(8)

ICCATi soovitust seoses Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kavaga rakendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1627 (9). Käesolev määrus ei hõlma sellist varude taastamise mitmeaastast kava.

(9)

Kõnealuste soovituste rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada rannapüüki ning selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem, sealhulgas traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavaid püügivahendeid ja -tehnikaid, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses.

(10)

Liidu õigusaktides tuleks ICCATi soovitusi rakendada üksnes selleks, et seada liidu ja kolmandate riikide kalurid võrdsesse olukorda ja tagada, et normid oleksid kõigi jaoks vastuvõetavad.

(11)

Käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ei tohiks takistada ICCATi tulevaste soovituste rakendamist liidu õiguses seadusandliku tavamenetluse kaudu.

(12)

Selleks et ICCATi soovituste edasised siduvad muudatused kiiresti liidu õiguses rakendada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(13)

Selleks et tagada käesoleva määruse sätete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(14)

Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Eelkõige kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (12) liidu kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi reeglite järgimine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 (13) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (14) on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Nende määrustega rakendatakse juba mitmeid ICCATi soovituste sätteid. Seepärast ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(15)

ICCATi soovitused, mida loetakse koos määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud kohaldatavate normidega, annavad suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele merel ümberlaadimise õiguse väljaspool liitu ICCATi alas asuvates vetes. Sellegipoolest peaks liit selle küsimusega piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides igakülgselt ja süstemaatiliselt tegelema, et laiendada kõigile vetele liidu õiguses sätestatud keeldu teha liidu vetes ümberlaadimisi merel.

(16)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 kehtestati lossimiskohustus, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 väikese ja suure pelaagilise kala püügi, tööstusliku püügi ning Läänemeres lõhepüügi suhtes. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et lossimiskohustus ei piira siiski liidu rahvusvahelisi kohustusi, nt neid, mis tulenevad ICCATi soovitustest. Sama sätte kohaselt on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on rakendada sellised rahvusvahelised kohustused liidu õiguses, sealhulgas eelkõige erandid lossimiskohustusest. Seega lubatakse väikese ja suure pelaagilise kala püügi ja tööstusliku püügi puhul saaki vette tagasi heita teatavates olukordades, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/98 (15).

(17)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1984/2003 (16) on ICCATi asjaomaste sätete kohaselt kehtestatud mõõkkala ja suursilm-tuuni kohta statistiliste dokumentide programmid. Kuna ICCAT on seoses statistikaprogrammidega vastu võtnud uusi sätteid, milles käsitletakse ümberlaadimisi merel, on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 1984/2003, et rakendada need sätted liidu õiguses.

(18)

Mitmeid ICCATi soovitusi on viimastel aastatel muudetud või kehtetuks tunnistatud. Seega on selguse, lihtsustamise ja õigluskindluse huvides asjakohane muuta määruseid (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 520/2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) majandatavate pika rändega kalaliikide püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)

liidu kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad liidu laevad, mis seilavad ICCATi konventsiooni alal või väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui kõnealustel laevadel laaditakse ümber ICCATi konventsiooni alas püütud liike;

b)

kolmanda riigi laevad, mida kontrollitakse liikmesriikide sadamates ja millega veetakse eelnevalt sadamas lossimata või ümberlaadimata ICCATi liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.

c)

liidu vetes seilavad kolmandate riikide kalalaevad ja kolmandate riikide laevad, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks.

Artikkel 3

Kooskõla muude liidu õigusaktidega

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira sätete kohaldamist, mis on kehtestatud määruses, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (17) ja määruses (EL) 2016/1627.

Käesolevas määruses ettenähtud meetmeid kohaldatakse lisaks määrustes (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1224/2009 ettenähtud meetmetele.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „ICCATi liigid“– I lisas loetletud liigid;

2)   „troopikatuunid“– suursilm-tuun, kulduim-tuun ja vööttuun;

3)   „kalalaev“– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilisel eesmärgil, või hariliku tuuni mõrd;

4)   „püügilaev“– laev, mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside püügiks;

5)   „liidu kalalaev“– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

6)   „kalapüügiluba“– liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

7)   „eripüügiluba“– liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel teatud püügivahendeid kasutades konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

8)   „ümberlaadimine“– kõigi või osade kalalaeval olevate kalapüügitoodete laadimine teisele kalalaevale;

9)   „harrastuskalapüük“– mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

10)   „I ülesande andmed“– ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) I ülesandena määratletud andmed;

11)   „II ülesande andmed“– ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) II ülesandena määratletud andmed;

12)   „konventsiooniosalised“– ICCATi konventsioonis osalevad pooled ja koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

13)   „ICCATi konventsiooni ala“– kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed;

14)   „säästva kalapüügi partnerlusleping“– rahvusvaheline leping, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 37;

15)   „laeva pikkus“– laevakere pikkus, mis on mõõdetud vööri eespoolseimast punktist ahtri tagapoolseima punktini;

16)   „suur pelaagiline õngejadalaev“– pelaagilised õngejadalaevad, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

17)   „suur kalalaev“– kalalaevad, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

18)   „suur püügilaev“– püügilaev, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

19)   „ICCATi suurte kalalaevade register“– ICCATi sekretariaadi hallatav selliste suurte kalalaevade nimekiri, millega on lubatud püüda ICCATi liike ICCATi konventsiooni alal;

20)   „abilaev“– laev, v.a laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette kalapüüki, sealhulgas varustades püügilaeva;

21)   „transpordilaev“– abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja ICCATi liikide vastuvõtmisega suurelt pelaagiliselt õngejadalaevalt;

22)   „ICCATi transpordilaevade register“– ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida;

23)   „ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register“– ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal troopikatuune püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida;

24)   „peibutuspüügivahend“– merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;

25)   „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“– määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punkti 1 kohaselt määratletud kalapüük;

26)   „ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri“– nende laevade nimekiri, mida ICCAT käsitab laevadena, mille pardal tegeletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

27)   „õngejada“– püügivahend, mis koosneb põhiõngeliinist, millele on vastavalt sihtliigile kinnitatud eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant arvukalt õngekonkse;

28)   „seinnoot“– haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

29)   „õngekonks“– painutatud ja teravdatud tükk terastraati.

II JAOTIS

TEATAVATE LIIKIDE MAJANDAMISE, KAITSE JA KONTROLLI MEETMED

I PEATÜKK

Troopikatuunid

Artikkel 5

Suursilm-tuuni püügiks kasutatavate suurte liidu püügilaevade arvu piiramine

Selliste suurte liidu püügilaevade arv ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüda, määratakse kindlaks:

a)

selliste liidu püügilaevade keskmise arvu ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimusena, mida kasutati suursilm-tuuni sihtpüügiks ICCATi konventsiooni alal 1991. ja 1992. aastal, ning

b)

30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdnud liidu püügilaevade arvu piirmäära põhjal.

Artikkel 6

Suurte troopikatuunipüügilaevade ja abilaevade eripüügiluba

1.   Liikmesriigid annavad nende lipu all sõitvatele suurtele püügilaevadele välja kalapüügilube troopikatuunide püüdmiseks ICCATi konventsiooni alal kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (18) asjaomaste sätetega.

2.   Liikmesriigid annavad kalapüügilube nende lipu all sõitvatele abilaevadele, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud laevade mis tahes viisil toetamiseks.

Artikkel 7

ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist juhtumitest, mille tagajärjel tuleb ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrikannet muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sellist juhtumit ICCATi sekretariaadile.

2.   Suurte kalalaevadega, mis ei ole kantud ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse, on keelatud troopikatuune ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud troopikatuune nende pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Artikkel 8

Konkreetsel aastal troopikatuuni püügiks kasutatavate laevade nimekiri

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende lipu all sõitvate selliste laevade nimekirja, millega püüti troopikatuune ICCATi konventsiooni alal eelmisel kalendriaastal. Komisjon edastab ICCATile liikmesriikidelt saadud nimekirjad iga aasta 31. juuliks.

Artikkel 9

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavad

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. detsembriks nende lipu all sõitvate selliste seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahendite kasutamise majandamiskavad, millega püütakse troopikatuune peibutuspüügivahendite abil. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile järgneva aasta 31. jaanuariks.

2.   Lõikes 1 osutatud majandamiskava eesmärk on:

a)

parandada teadmisi peibutuspüügivahendite omaduste, poide omaduste ja peibutuspüügivahenditega püügi, sealhulgas püügikoormuse kohta, ning sellega kaasneva mõju kohta sihtliikidele ja mittesihtliikidele;

b)

hallata tõhusalt peibutuspüügivahendite ja paakpoide kasutamist, nende merest väljavõtmist ja võimalikku kadumist;

c)

vähendada ja piirata peibutuspüügivahendite ja nendega tehtava püügi mõju ökosüsteemile, sh vajaduse korral käsitleda seda kalastussuremuse eri näitajate (nt kasutatud peibutuspüügivahendite arv, sealhulgas seinnoodalaevade kasutatud peibutuspüügivahendite arv, püügivõimsus, abilaevade arv) põhjal.

3.   Lõikes 1 osutatud majandamiskavad sisaldavad II lisas sätestatud teavet.

4.   Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitev seinnoodalaeval, millega püütakse troopikatuune peibutuspüügivahendite abil, ei või korraga kasutada rohkem kui 500 eriotstarbelist poid.

Artikkel 10

Peibutuspüügivahenditele esitatavad nõuded

1.   Peibutuspüügivahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla materjaliga kaetud või võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, millesse takerdumise oht on mittesihtliikidele kõige väiksem, ning

b)

veealused osad peavad olema valmistatud üksnes sellisest materjalist, mille külge mittesihtliigid kinni ei jää.

2.   Peibutuspüügivahendite kavandamisel tuleks võimalusel eelistada biolagunevaid materjale, et lõpetada järk-järgult mittebiolagunevate peibutuspüügivahendite kasutamine 2018. aastaks.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklis 71 osutatud aastaaruandes võetud meetmetest, et tagada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 järgimine. Komisjon edastab kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 11

Laevade edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

1.   Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid iga peibutuspüügivahendi vettelaskmise kohta ja esitatakse järgmine teave:

a)

peibutuspüügivahendi asukoht;

b)

peibutuspüügivahendi kasutamise kuupäev;

c)

peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

d)

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus, poi tüüp – nt lihtne poi või kajaloodiga seotud) või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida;

e)

peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal ning veealuse rippuva elemendi nakkuva osa omadused).

2.   Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi iga külastuse kohta (sõltumata sellest, kas loomust võetakse või mitte) ja esitatakse järgmine teave:

a)

külastusviis (haalamine, pardale tõstmine, elektroonikaseadmete kasutamine);

b)

peibutuspüügivahendi asukoht;

c)

külastuse kuupäev;

d)

peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

e)

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida);

f)

kui peibutuspüügivahendi külastuse järel võetakse loomust: püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi lastud, või kui peibutuspüügivahendi külastuse järel loomust ei võeta, märgitakse selle põhjus (näiteks ei ole piisavalt kala või on kalad liiga väikesed).

3.   Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning kõigil liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi igasuguse kaotamise kohta ja esitatakse järgmine teave:

a)

viimane registreeritud asukoht;

b)

viimase registreeritud asukoha kuupäev;

c)

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus) või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida.

4.   Kord kvartalis ajakohastatakse liidu kalalaevadelt vette lastud peibutuspüügivahendite nimekirja; see nimekiri sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet.

Artikkel 12

Liikmesriikide edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 15 päeva enne ICCATi poolt asjaomaseks aastaks kehtestatud tähtpäeva järgmise teabe, et teha see ICCATi sekretariaadile kättesaadavaks:

a)

tegelikult vette lastud peibutuspüügivahendite arv kvartalipõhiselt peibutuspüügivahendi tüübi kaupa, märkides peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi/poi või kajaloodi olemasolu või puudumise;

b)

tegelikult vette lastud paakpoide/poide arv ja tüüp (nt raadiopoi, kajaloodiga poi) kvartalis;

c)

igal laeval jälgitavate paakpoide/poide keskmine arv kvartalis;

d)

kasutatud, kuid kaotatud peibutuspüügivahendite keskmine arv kvartalis;

e)

iga abilaeva puhul merel oldud päevade arv, ühe ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta ning lipuliikmesriik.

Artikkel 13

Püügipäevik

Liikmesriigid tagavad, et

a)

paber- ja elektroonilistel kandjatel püügipäevikud ning asjakohasel juhul peibutuspüügivahendi päevikud kogutakse kiiresti kokku ja tehakse liidu teadlastele kättesaadavaks;

b)

II ülesande andmed, mis edastatakse komisjonile artikli 50 kohaselt, sisaldavad püügipäevikutest või vajaduse korral peibutuspüügivahendi päevikutest saadud teavet.

Artikkel 14

Püügikeelu aeg ja piirkond noorte isendite kaitsmiseks

1.   Troopikatuunide püük või sellega seotud toetav tegevus koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahendid, on keelatud:

a)

iga aasta 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini ja

b)

järgmiselt määratletud alal:

—

põhjapiir: paralleel 5° põhjalaiust;

—

lõunapiir: paralleel 4° lõunalaiust;

—

läänepiir: meridiaan 20° läänepikkust;

—

idapiir: Aafrika rannik.

2.   Lõikes 1 osutatud keeld hõlmab järgmist:

a)

ujuvobjektide kasutamine koos poidega või ilma;

b)

kalapüük tehisobjektide ümber, all või koos nendega, sh laevad;

c)

kalapüük looduslike objektide ümber, all või koos nendega;

d)

ujuvobjektide pukseerimine piirkonnast väljapoole.

3.   Iga liikmesriik, kelle laevad püüavad kala geograafilisel alal, mis jääb püügikeelu ajal püügikeelu piirkonda:

a)

võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et kõigil tema lipu all sõitvatel kalalaevadel, sealhulgas abilaevadel, on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügikeelu ajal püügikeelu piirkonnas toimuva püügitegevuse korral pardal vaatleja. Vaatlusprogramm peab vastama käesoleva määruse IV lisale, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 kohaldamist;

b)

esitab iga aasta 30. juuniks punktis a osutatud vaatlejate kogutud teabe komisjonile, kes teatab sellest ICCATile 31. juuliks;

c)

võtab asjakohaseid meetmeid selliste tema lipu all sõitvate kalalaevade suhtes, mille puhul ei ole järgitud lõikes 1 osutatud püügikeelu aja ja piirkonna nõuet;

d)

teatab komisjonile artiklis 71 osutatud aastaaruandes sellest, kuidas on järgitud püügikeelu aja ja piirkonna nõuet.

Artikkel 15

Troopikatuunide püük teatavates Portugali vetes

Keelatud on pardal hoida mis tahes kogust troopikatuuni, mis on püütud seinnoodaga Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust; samuti on nimetatud piirkondades keelatud kõnealuste liikide püük seinnoodaga. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Artikkel 16

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kindlakstegemine

Kui ICCATi täitevsekretär teavitab komisjoni artikli 7 lõike 2 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 võimalikust rikkumisest liidu kalalaevadel, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele lipuliikmesriigile. Kõnealune lipuliikmesriik uurib kohe olukorda ja kui laevalt püütakse kala koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahenditega, siis nõuab ta, et laeval lõpetataks püügitegevus ja vajaduse korral lahkutaks piirkonnast viivitamata. Asjaomane lipuliikmesriik esitab komisjonile viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja võetud meetmete kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe rannikuriigile ja ICCATi täitevsekretärile.

II PEATÜKK

Põhjaatlandi pikkuim-tuun

Artikkel 17

Laevade arvu piiramine

ICCATi konventsiooni alal määratakse selliste liidu püügilaevade maksimaalne arv, millega püütakse Põhjaatlandi pikkuim-tuuni, kindlaks selliste liidu püügilaevade keskmise arvu põhjal, millega püüti Põhjaatlandi pikkuim-tuuni sihtliigina ajavahemikul 1993–1995.

III PEATÜKK

Mõõkkala

1. jagu

Atlandi ookeani mõõkkala

Artikkel 18

Põhjaatlandi mõõkkala varude majandamise kavad

Liikmesriigid, kellele on eraldatud kvoot ja kelle laevad püüavad Põhjaatlandi mõõkkala, esitavad komisjonile oma majandamiskavad iga aasta 15. augustiks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 19

Põhjaatlandi mõõkkala alammõõt

1.   Keelatud on püüda, pardal hoida ja ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna ning pakkuda, müüa ja turustada mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

2.   Erandina lõikest 1 võib juhupüügina püütud mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm, kuni 15 % ulatuses mõõkkala kogusaagist pardal hoida, ümber laadida, üle anda, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna ja pakkuda.

3.   Lõikes 2 osutatud 15 % hälbe arvutamiseks võrreldakse kõnealuste mõõtudega mõõkkalade arvu mõõkkalade kogusaagiga ühe lossimise kohta.

2. jagu

Vahemere mõõkkala

Artikkel 20

Vahemere mõõkkala püügi luba omavad laevad

1.   Liikmesriigid annavad Vahemere mõõkkala püügi lube välja kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (19) asjaomaste sätetega.

2.   Iga aasta 8. jaanuariks edastavad liikmesriigid komisjonile vastavas vormis, mille ICCAT on kehtestanud nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes, järgmise teabe:

a)

kõigi nende lipu all sõitvate selliste püügilaevade nimekiri, millega on lubatud püüda Vahemere mõõkkala;

b)

kõigi selliste laevade nimekiri, millele nad on andnud loa püüda harrastuskalapüügi raames Vahemere mõõkkala.

3.   Komisjon edastab lõike 2 punktides a ja b osutatud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. jaanuariks.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb lõike 2 punktides a ja b osutatud laevade nimekirja laevu lisada, neid sealt kustutada ja nimekirja muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast nimekirja lisamist, sellest kustutamist või selle muutmist ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 21

Kaaspüük

Liidu püügilaevadel, mis ei ole lisatud artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud nimekirja, on keelatud püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida mõõkkala, kui selle osakaal ületab 5 % pardal olevast kogusaagist massilt ja/või arvuliselt.

Artikkel 22

Eripüügiluba

1.   Artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud nimekirja kantud liidu püügilaevadel, millel kasutatakse harpuune ja õngejadasid, peab olema eripüügiluba.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt iga aasta 30. juuniks eelmisel aastal väljastatud, lõikes 1 osutatud püügilubade nimekirja. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

Artikkel 23

Püügikeeluaeg

1.   Vahemere mõõkkala ei tohi püüda (ei sihtliigi ega kaaspüügina), pardale jätta, ümber laadida ega lossida igal aastal 1. märtsist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 30. novembrini.

2.   Liikmesriigid jälgivad püügikeelu tulemuslikkust ning esitavad komisjonile iga aasta 15. augustiks kogu vastava teabe asjakohaste kontrollide ja lõike 1 kohase nõude järgimise tagamiseks tehtud kontrollide kohta. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt kaks kuud enne ICCATi aastakoosolekut.

Artikkel 24

Vahemere mõõkkala alammõõt

1.   Pardal hoida, ümber laadida, lossida ja transportida võib ainult terveid mõõkkala isendeid, kellelt ei ole eemaldatud ühtegi välist osa, ning lõpusteta ja roogitud isendeid.

2.   Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna ja pakkuda Vahemere mõõkkala, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 90 cm või mille mass ei ületa 10 kg ümardatud kaalust ega 9 kg lõpusteta ja roogitud kala kaalust või 7,5 kg kaalust pärast põhitöötlemist (lõpused eemaldatud, roogitud, uimed eemaldatud, osa peast eemaldatud).

3.   Erandina lõikest 2 võib pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna ja pakkuda juhupüügina püütud Vahemere mõõkkala, mis on väiksem kõnealuses lõikes sätestatud alammõõdust, kui selle osakaal ei ületa 5 % pardal olevast Vahemere mõõkkala kogusaagist ei massilt ega arvuliselt ühe lossimise kohta.

Artikkel 25

Vahemere mõõkkala püügi luba omavate laevade püügivahendite tehnilised kirjeldused

1.   Erandina nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (20) artiklist 12 võib laevadel, millega püütakse Vahemere mõõkkala, kasutada ja pardale võtta maksimaalselt 2 800 õngekonksu.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud maksimumarvule võib võtta pardale teise komplekti kasutusvalmis õngekonkse, kui püügireis on pikem kui kaks päeva, tingimusel et see on nõuetekohaselt kinnitatud ja paigutatud madalamatele tekkidele nii, et seda ei saa hõlpsasti kasutada.

3.   Õngekonks ei tohi olla väiksem kui 7 cm.

4.   Pelaagiliste õngejadade pikkus ei tohi olla suurem kui 30 meremiili (55,56 km).

Artikkel 26

Vahemere mõõkkalaga seotud aruandluskohustused

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks selliste nende lipu all sõitvate püügilaevade kohta, millel oli eelmisel aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala pelaagilise õngejadaga või harpuuniga, järgmise teabe:

a)

teave püügilaeva kohta:

i)

laeva nimi (kui nimi puudub, märgitakse registri number ilma riigi tähiseta);

ii)

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (21) I lisas määratletud liidu laevastikuregistri number;

iii)

ICCATi registrinumber.

b)

kalapüügiga seotud teave, mis põhineb proovivõtul või kogu laevastikul:

i)

laeva püügiperiood(id) ja püügipäevade koguarv aastas sihtliikide ja piirkondade kaupa;

ii)

laeva püügitegevuse geograafilised piirkonnad ICCATi statistiliste ruutude kaupa ning sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iii)

laeva tüüp sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iv)

laeval kasutatud õngekonksude arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

v)

laeval kasutatud õngejadade arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

vi)

laeva kõigi õngejadade kogupikkus sihtliikide ja piirkondade kaupa;

c)

andmed saagi kohta, võimalikult lühikese aja kohta väikseimas piirkonnas:

i)

saagi suurus ja võimaluse korral selle vanuseline jaotus,

ii)

saak ja saagi koosseis laeva kohta,

iii)

püügikoormus (keskmine püügipäevade arv laeva kohta, keskmine õngekonksude arv laeva kohta, keskmine õngejadade arv laeva kohta, õngejada keskmine üldpikkus laeva kohta).

2.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ICCATi kehtestatud vormis.

3.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

IV PEATÜKK

Atlandi ookeani sinine marliin ja valge odanina

Artikkel 27

Elusana püütud sinise marliini ja valge odanina vabastamine

1.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 tagavad ammenduva kvoodiga liikmesriigid, et nende lipu all sõitvatel laevadel vabastatakse kõik pardale tõstmise ajal elus olevad sinised marliinid (Makaira nigricans) ja valged odaninad (Tetrapturus albidus).

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et sinine marliin ja valge odanina vabastatakse viisil, mis suurendab võimalikult palju nende ellujäämisvõimalusi.

Artikkel 28

Sinise marliini ja valge odanina lossimine kalapüügivõimaluste ammendumisel

Kui liikmesriik on ammendanud oma kvoodi, peab kõnealune liikmesriik tagama, et lossitud sinist marliini ja valget odanina, mis on laeva kõrvale toodud surnuna, ei müüda ega kasutata kaubanduslikul eesmärgil. Selliseid lossitavaid koguseid ei arvata asjaomase liikmesriigi püügipiirarvust maha, nagu on sätestatud ICCATi soovituse 2015-05 punktis 1, tingimusel, et sellist keeldu selgitatakse sõnaselgelt käesoleva määruse artiklis 71 osutatud liikmesriigi aastaaruandes.

Artikkel 29

Sinise marliini ja valge odanina harrastuskalapüük

1.   Liikmesriigid, mille laevadel tegeldakse sinise marliini ja valge odanina harrastuskalapüügiga, jätavad kõnealuse püügi käigus lossitud sinise marliini ja valge odanina saagist 5 % teadusliku vaatlemiskava jaoks.

2.   Sinise marliini harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 251 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

3.   Valge odanina harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 168 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

4.   Harrastuskalapüügi käigus püütud sinise marliini ja valge odanina rümpade ja nende osade müümine ja müügiks pakkumine on keelatud.

V PEATÜKK

Haid

Artikkel 30

Üldsätted

1.   Mittesihtliigina juhuslikult püütud haid, kes on elus ja keda ei kasutata toiduks ega elatiseks, tuleb vabastada.

2.   Liikmesriigid teevad võimaluse korral teadusuuringuid ICCATi konventsiooni alal püütud hailiikide kohta, et parandada püügivahendite selektiivsust, teha kindlaks võimalikud noorkalade elupaigad ja kaaluda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks sulgemise ja muude meetmete vajalikkust. Sellised teadusuuringud annavad teavet peamiste bioloogiliste ja ökoloogiliste parameetrite, elutsükli ja käitumisharjumuste kohta, samuti võimalike paaritumis-, kudemis- ja kasvupaikade kohta.

Artikkel 31

Harilik heeringahai (Lamna nasus)

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud hariliku heeringahai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud harilikud heeringahaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 32

Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud suursilm-rebashaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud suursilm-rebashaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 33

Lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vähendada kalastussuremust lühiuim-makohai sihtpüügil ja annavad komisjonile edusammudest aru artiklis 71 osutatud aastaaruandes.

Artikkel 34

Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)

1.   Pikkuim-hallhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on ICCATi kalavarudega seotud püügi korral keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud pikkuim-hallhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 35

Vasarhaid

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud perekonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluva vasarhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud vasarhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 36

Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud siidhallhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud siid-hallhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata hiljemalt enne kõnealuse saagi kalatrümmidesse paigutamist, pöörates seejuures piisavat tähelepanu laevapere liikmete ohutusele.

3.   Liidu seinnoodalaevade puhul, millega püütakse kala ICCATi konventsiooni alal, võetakse täiendavaid meetmeid, et juhuslikult püütud siid-hallhaide ellujäämise määra suurendada. Liikmesriigid annavad komisjonile edusammudest aru artiklis 71 osutatud aastaaruandes.

Artikkel 37

Hailiikidelt teaduslike vaatlejate ja muude volitatud isikute poolt võetavad proovid

1.   Erandina keelust hoida pardal harilikku heeringhaid, suursilm-rebashaid, pikkuim-hallhaid ja vasarhaid (perekond Sphyrnidae, v.a Sphyrna tiburo) ning siidhallhaid, nagu on sätestatud artiklites 31, 32, 34, 35 ja 36, on teaduslikele vaatlejatele bioloogiliste proovide kogumine kaubandusliku kalapüügi käigus ning konventsiooniosaliste volitatud isikutele bioloogiliste proovide kogumine lubatud järgmistel tingimustel:

a)

bioloogilised proovid kogutakse üksnes loomuses olevatelt surnud loomadelt;

b)

bioloogilised proovid võetakse sellise uurimisprojekti raames, millest on ICCATi alalise uuringute ja statistikakomiteele teatatud ning mille koostamisel on võetud arvesse kõnealuse komitee soovitatud teadusprioriteete. Uurimisprojekt peaks sisaldama üksikasjalikku dokumenti, milles kirjeldatakse projekti eesmärki, kasutatud meetodeid, võetavate proovide arvu ja liiki ning nende võtmise aega ja piirkonda;

c)

bioloogilisi proove hoitakse laeva pardal kuni lossimis- või ümberlaadimissadamani, ning

d)

kõigi käesoleva artikli kohaselt võetud proovidega peab kuni lõpliku lossimissadamani olema kaasas lipuriigiliikmesriigi luba ning prahitud laevade puhul prahtiva konventsiooniosalise ja lipuliikmesriigi luba. Selliseid proove ega haide muid proovideks kogutud osi ei tohi turustada ega müüa.

2.   Lõikes 1 osutatud bioloogilised proovid hõlmavad eelkõige selgroolülisid, kudesid, suguelundkonda, magu, nahaproove, soolestikku, lõugu, tervet kala või skeletti taksonoomiliste uuringute ja loomastiku andmiku jaoks.

3.   Proovivõtuga alustatakse üksnes pärast asjaomaselt liikmesriigilt sellekohase loa saamist.

VI PEATÜKK

Merelinnud

Artikkel 38

Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes

1.   Kõigil 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes seilavatel kalalaevadel on olemas ja kasutatakse linnutõrjeliine ja -poste, mis vastavad V lisas sätestatud nõuetele ja täiendavatele juhistele.

2.   Linnutõrjeliinid tuleb kasutusele võtta alati enne õngejada vettelaskmist.

3.   Kui see on otstarbekas, tuleb kasutada veel teist linnutõrjeposti ja -liini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed.

4.   Kõigil kalalaevadel peavad olema kasutamisvalmis varutõrjeliinid.

5.   Õngejadalaevad, millega püütakse mõõkkala monokiust õngejadadega, on lõigete 1, 2 ja 3 nõuetest vabastatud, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:

a)

õngejadad lastakse vette öösel: öö on vastavalt meresõidu aastaraamatule määratletud kui ajavahemik nautilise hämariku ja koidu vahel kalapüügi geograafilises asukohas ning

b)

kasutakse minimaalselt 60-grammist raskust, mis on paigutatud õngekonksust maksimaalselt 3 meetri kaugusele, et saavutada optimaalne vajumiskiirus.

Sellise laeva lipuliikmesriik, mille puhul kasutatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teatab komisjonile oma teadustulemustest, mis saadi kõnealuste laevade pardal olnud teaduslikelt vaatlejatelt.

Artikkel 39

Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool

Õngejadalaevadel rakendatakse V lisas sätestatud nõuete ja täiendavate juhiste kohaselt vähemalt kahte järgmist kaaspüügi vähendamise meedet:

a)

püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega;

b)

linnutõrjeliinid;

c)

õngejadade varustamine raskustega.

Artikkel 40

Merelindudega seotud aruandluskohustused

1.   Õngejadalaevadel kogutakse teavet merelindudega kokkupuute juhtumite, sealhulgas juhupüügi kohta ja esitatakse see lipuliikmesriigile. Liikmesriigid esitavad saadud teabe komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas rakendatakse artiklites 38 ja 39 sätestatud meetmeid ning milliseid edusamme on liidu tegevuskava rakendamisel tehtud, et vähendada õngejadapüügil merelindude juhupüüki.

VII PEATÜKK

Merikilpkonnad

Artikkel 41

Üldsätted merikilpkonnade kohta

1.   Seinnoodalaevadel välditakse merikilpkonnade sissepiiramist nootadega ning vabastatakse võrkudesse, sealhulgas peibutuspüügivahenditesse sattunud või takerdunud merikilpkonnad. Seinnootade või peibutuspüügivahendite ja merikilpkonnade kokkupuutest teatatakse oma lipuliikmesriigile.

2.   Pelaagilistel õngejadalaevadel peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks sellisel viisil, mis suurendab võimalikult palju nende ellujäämisvõimalusi.

3.   Pelaagiliste õngejadalaevade kalurid kasutavad lõikes 2 osutatud varustust vastavalt VI lisale, et merikilpkonnade ellujäämise tõenäosus oleks võimalikult suur.

4.   Liikmesriigid koolitavad pelaagiliste õngejadalaevade kalureid ohutu käsitsemise ja vabastamistehnikate alal.

Artikkel 42

Merikilpkonnadega seotud aruandluskohustused

1.   Liikmesriigid koguvad ja edastavad komisjonile iga aasta 30. juuniks teabe oma laevade kokkupuutest merikilpkonnadega ICCATi konventsiooni alal püügivahendite liikide kaupa. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

a)

püügimäärad, püügivahendite omadused, aeg ja asukoht, sihtliigid ja seisund tagasiheitel (st lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt);

b)

merikilpkonnalistega kokkupuute jaotus liigiti ning

c)

õnge või võrku takerdumise viis (sealhulgas peibutuspüügivahendid), sööda liik, õngekonksu suurus ja liik ning looma suurus.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklis 71 osutatud aastaaruande raames artikli 41 rakendamisest ja muudest asjakohastest meetmetest, mida on seoses ICCATi kalavarudega 2010. aastal avaldatud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) suuniste (mille eesmärk on vähendada merikilpkonna suremust püügioperatsioonidel) rakendamiseks võetud.

VIII PEATÜKK

Hariliku tuuni ja mõõkkala püügivõimalused

Artikkel 43

Üldpõhimõtted

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud hariliku tuuni ja mõõkkala püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku laadi, ning nad püüavad jaotada riigi kvoodi õiglaselt laevastiku eri osade vahel, pöörates erilist tähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ja pakkuda stiimuleid sellistele liidu kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid ja keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise.

III JAOTIS

ÜHISED KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

Kalapüügiload

Artikkel 44

ICCATi suurte kalalaevade register

1.   Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (22) asjaomaste sätetega nende lipu all sõitvatele suurtele kalalaevadele välja kalapüügilube ICCATi konventsiooni alal ICCATi liikide püüdmiseks, pardalhoidmiseks, ümberlaadimiseks ja lossimiseks.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal selliste suurte kalalaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane kalapüügiluba. Komisjon esitab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi suurte kalalaevade registrisse.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb ICCATi suurte kalalaevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrit muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe hiljemalt 45 päeva jooksul pärast vastavat sündmust ICCATi sekretariaadile.

4.   Suurtel kalalaevadel, mis ei ole ICCATi suurte kalalaevade registrisse kantud, on keelatud ICCATi konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida ICCATi liike. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

II PEATÜKK

Prahtimine

Artikkel 45

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu püügilaevade ja konventsiooniosaliste vahel sõlmitud prahilepingute suhtes (v.a laevapereta prahtimised), kui asjaomased liidu püügilaevad ei vaheta oma lippu.

Artikkel 46

Üldsätted

1.   Liidu püügilaevadel lubatakse osaleda konventsiooniosalisega sõlmitud prahilepingus üksnes juhul, kui prahitud laevade suhtes on täidetud järgmised tingimused:

a)

prahitud laeval on prahtiva konventsiooniosalise väljastatud kalapüügiluba ja ta ei ole kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

b)

prahitud laevadega on ühel ja samal ajal lubatud kala püüda vaid ühe prahilepingu alusel;

c)

prahitud laevade saak laaditakse maha üksnes prahtivate konventsiooniosaliste sadamates, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on sätestatud teisiti, ning

d)

prahtiv äriühing peab olema seaduslikult asutatud prahtiva konventsiooniosalise riigis.

2.   Kõik ümberlaadimistoimingud merel peavad olema eelnevalt ja nõuetekohaselt prahtiva konventsiooniosalise poolt heaks kiidetud ja vastama käesoleva jaotise IV peatükile.

Artikkel 47

Teatamine

1.   Prahilepingu sõlmimise ajal teatab lipuliikmesriik komisjonile, et ta nõustub prahilepinguga.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud komisjonile teatamist ei ole komisjon 15 kalendripäeva jooksul lisateavet küsinud, võib prahitud laev alustada asjaomast püügitegevust.

3.   Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata iga prahilepingu lõppemisest.

4.   Komisjon edastab viivitamata lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe ICCATi sekretariaadile.

III PEATÜKK

Püügi kontroll

Artikkel 48

Kvootide ja alammõõdu nõuete järgimine

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 20. augustiks teabe ICCATi liikide kvoodikohase püügi kohta eelmisel aastal ja teabe alammõõdu järgimise kohta.

2.   Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 49

Püügiproovi võtmine

1.   Saagist võetakse proove, et parandada teadmisi asjaomaste ICCATi liikide bioloogiast ja hinnata kalade uurimiseks vajalikke parameetreid ning seda tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1004, (23) komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1251 (24) ning „Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatuga „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fishes“, mille ICCAT avaldas 1990. aastal.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud proovivõttu käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 50

Saagist ja püügikoormusest teatamine

1.   Kui komisjon ei ole ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegade järgimiseks sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks järgmised andmed (I ülesande andmed):

a)

andmed kalalaevastiku omaduste kohta eelmisel aastal;

b)

hinnangulised ICCATi liikide aastase nominaalsaagi andmed (sh kaaspüügi ja tagasiheite andmed) eelmise aasta kohta.

2.   Kui komisjon ei ole seoses ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegadega sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks ICCATi liikide kohta järgmised andmed (II ülesande andmed):

a)

andmed eelmise aasta saagi ja püügikoormuse kohta, mis on piirkondade kaupa ja ajaliselt üksikasjalikult jaotatud; kõnealused andmed sisaldavad hinnanguid vette tagasi heidetud ja vabastatud kalade seisukorra (surnud või elus) kohta;

b)

andmed harrastuskalapüügi saagi kohta eelneval aastal.

3.   Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud I ja II ülesande andmeid käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

Ümberlaadimine

Artikkel 51

Kohaldamisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmiste ümberlaadimistoimingute suhtes:

a)

ICCATi konventsiooni alal tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega ning

b)

väljaspool ICCATi konventsiooni ala tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega.

2.   Erandina lõike 1 punktist b ei kohaldata käesolevat peatükki ümberlaadimistoimingute suhtes, mille käigus laaditakse ICCATi konventsiooni alal püütud kala ümber väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui selline ümberlaadimine toimub muu tuunivarusid majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud ümberlaadimisprogrammi alusel.

3.   Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste harpuunlaevade suhtes, millel laaditakse merel ümber värsket mõõkkala.

Artikkel 52

Ümberlaadimine sadamas

1.   Kõik ümberlaadimistoimingud tehakse määratud sadamas, välja arvatud juhul, kui ümberlaadimine toimub suurte pelaagiliste õngejadalaevadega vastavalt artiklitele 53–60.

2.   Liidu kalalaevadel peab sadamas toimuva ümberlaadimise korral täitma VII lisas sätestatud kohustusi.

3.   Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 17–22 ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 4, 6, 7 ja 8 kohaldamist.

Artikkel 53

Ümberlaadimine merel

Suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehakse ümberlaadimist merel vastavalt artiklitele 54–60.

Artikkel 54

ICCATi transpordilaevade register

1.   Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (25) asjaomaste sätetega välja lube nende lipu all sõitvatele transpordilaevadele, millel on õigus ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal nende transpordilaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane luba. Komisjon esitab viivitamata kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi transpordilaevade registrisse.

3.   Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest nende transpordilaevade nimekirjas. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—

laeva nimi, registrinumber;

—

ICCATi registri number (kui on);

—

IMO number (kui on);

—

eelmine nimi (kui on);

—

varasem lipuriik (kui on);

—

varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);

—

rahvusvaheline raadiokutsung;

—

laeva tüüp, pikkus, brutoregistertonnaaž ja kandevõime;

—

reederi (reederite) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

—

ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik.

5.   Artiklis 53 osutatud ümberlaadimine merel on lubatud üksnes ICCATi transpordilaevade registrisse kantud transpordilaevadel.

Artikkel 55

Suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele ICCATi konventsiooni alal ümberlaadimise loa andmine

1.   Liikmesriigid annavad kooskõlas määrusega, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (26) välja lube nende lipu all sõitvatele suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele, millel on merel ümberlaadimise õigus.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

3.   Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest ja muudatustest, mis tehakse selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja, millel on merel ümberlaadimise luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—

laeva nimi, registrinumber;

—

ICCATi registri number;

—

merel ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik;

—

sellis(t)e transpordilaeva(de) lipuriik (-riigid), nimi (nimed) ja registrinumber(numbrid), mida suurte pelaagiliste õngejadalaevade puhul võib kasutada.

Artikkel 56

Eelnev luba merel toimuvaks ümberlaadimiseks

1.   Kui suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel laaditakse merel ümber konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, peab selleks olema selle konventsiooniosalise eelnev luba. Kõnealuse loa originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale kättesaadavaks.

2.   Suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel ei tohi enne oma lipuliikmesriigilt saadud eelneva loata midagi merel ümber laadida. Kõnealuse loa dokumentide originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale kättesaadavaks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud eelneva loa saamiseks esitab suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või reeder oma lipuliikmesriigi ametiasutustele ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele vähemalt 24 tundi enne kavandatud ümberlaadimist järgmise teabe:

a)

suure pelaagilise õngejadalaeva nimi ja selle number ICCATi selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade registris, kellel on merel ümberlaadimise luba;

b)

transpordilaeva nimi ja selle number ICCATi transpordilaevade registris;

c)

ümberlaaditav toode liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

d)

ümberlaaditavate ICCATi liikide kogused, võimaluse korral varude kaupa;

e)

nende ümberlaaditavate muude liikide kogused, mis on püütud koos ICCATi liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

f)

ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;

g)

püügi geograafiline asukoht liikide ja asjakohasel juhul varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

Artikkel 57

ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon

1.   Suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või reeder täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle oma lipuliikmesriigile ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast ümberlaadimist.

2.   Vastuvõtva transpordilaeva kapten täidab 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga ICCATi sekretariaadile, suure pelaagilise õngejadalaeva lipuriigist konventsiooniosalisele ja oma lipuliikmesriigile.

3.   Vastuvõtva transpordilaeva kapten esitab vähemalt 48 tundi enne lossimist lossimisriigi pädevatele asutustele ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga.

4.   Kõigi ICCATi liikidega ja kõigi muude koos ICCATi liikidega püütud liikidega, mis lossiti või imporditi konventsiooniosalise piirkonnas või territooriumil kas töötlemata või laeva pardal töödelduna ning mis laaditi merel ümber, peab kuni esmamüügini olema kaasas ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon.

Artikkel 58

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm seoses ümberlaadimisega merel

1.   Iga liikmesriik tagab, et kõigil transpordilaevadel, millel merel ümberlaadimist tehakse, on pardal ICCATi piirkondlik vaatleja vastavalt ICCATi piirkondlikule vaatlusprogrammile seoses ümberlaadimisega merel, nagu on sätestatud VIII lisas.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 kohaldamist, on ICCATi piirkondliku vaatleja ülesandeks kontrollida käesoleva peatüki järgimist ja eelkõige seda, kas lossitavad kogused vastavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioonil märgitud püügikogustele ja kalalaeva püügipäevikus registreeritud püügikogustele.

3.   Laevadel on keelatud alustada või jätkata ümberlaadimist ICCATi konventsiooni alal, kui ICCATi piirkondlikku vaatlejat ei ole pardal, välja arvatud vääramatu jõu juhtudel, millest on ICCATi sekretariaadile nõuetekohaselt teatatud.

Artikkel 59

Aruandluskohustused

1.   Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehti eelneval aastal ümberlaadimisi, ja selleks nõusoleku andnud transpordilaevade lipuliikmesriik edastavad iga aasta 15. augustiks komisjonile järgmise teabe:

a)

eelneval aastal ümberlaaditud ICCATi liikide kogus liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa;

b)

eelneval aastal koos ICCATi liikidega püütud muude ümberlaaditud liikide kogused liikide kaupa, kui see on teada;

c)

nende suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekiri, millel on eelneva aasta jooksul toimunud ümberlaadimine;

d)

põhjalik aruanne, milles hinnatakse suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala ümber laadinud transpordilaevadele määratud ICCATi piirkondlikule vaatlejate aruannete sisu ja järeldusi.

2.   Komisjon edastab lõike 1 kohaselt saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 60

Esitatud andmete kooskõla

Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel on tehtud merel ümberlaadimisi, vaatab saadud teabe käesoleva määruse kohaselt läbi, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja kõigi laevade lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd lossimisriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

V PEATÜKK

Teaduslike vaatluste programmid

Artikkel 61

Riiklike teaduslike vaatluste programmide kehtestamine

1.   Liikmesriigid kehtestavad riiklikud teaduslike vaatluste programmid, millega on tagatud järgmine:

a)

vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses;

b)

erandina punktist a on transpordilaevade puhul vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 10 % püügikoormuse ulatuses;

c)

laevastiku tegevuses ajalise ja ruumilise kohalolekuga tagatakse vajalike ja asjakohaste andmete kogumine, võttes arvesse laevastike omadusi ja püügi olemust;

d)

andmete kogumine püügioperatsioonide kõigi aspektide kohta, sealhulgas saagi kohta, nagu on määratletud artikli 63 lõikes 1.

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud vaatleja kohaloleku ulatus arvutatakse järgmiselt:

a)

seinnoodapüügi puhul püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

b)

pelaagiliste õngejadalaevade puhul püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna või

c)

söödaga õngelaevade puhul püügipäevadena.

3.   Erandina lõike 1 punktist a võib liikmesriik alla 15meetrise kogupikkusega laevade puhul, ja kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi. Kõnealuse alternatiivse lähenemisviisi puhul on tagatud selline kohalolek, mis on võrreldav lõike 1 punktis a määratletud kohalolekuga, ja samaväärsete andmete kogumine. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad.

4.   Komisjon esitab lõikes 3 osutatud alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele hindamiseks. Alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne nende rakendamist saama ICCATi aastakoosolekul ICCATi komisjoni heakskiidu.

Artikkel 62

Teaduslike vaatlejate kvalifikatsioon

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad on läbinud enne lähetamist asjakohase koolituse ja atesteerimise ning omavad vajalikku kvalifikatsiooni. Vaatlejatel peab olema järgmine kvalifikatsioon:

a)

piisavad teadmised ja kogemused liikide kindlakstegemiseks ning eri kujuga püügivahendite kohta teabe kogumiseks;

b)

rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete kohta;

c)

oskus teha vaatlusi ja registreerida täpselt programmi raames kogutavad andmed;

d)

oskus koguda bioloogilisi proove;

e)

nad ei ole vaatlusaluse laeva laevapere liige ning

f)

nad ei ole vaatlusalust kalalaeva omava äriühingu töötaja.

Artikkel 63

Teaduslike vaatlejate vastutus

1.   Eelkõige nõuavad liikmesriigid, et vaatlejad:

a)

dokumenteerivad püügitegevuse ja koostavad selle kohta aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

i)

andmed, mis kirjeldavad kogu sihtpüüki, kaaspüüki ja tagasiheidet (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja merelinnud), saagi koosseisu suuruse järgi, seisundit (st jäeti pardale, lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt) ja bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);

ii)

püügioperatsiooni andmed, sealhulgas püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi, püügikoormuse teave (nt püügivahendite püügile asetamiste arv, õngekonksude arv jne), iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas vajaduse korral püügitegevuse algus- ja lõppaeg;

b)

jälgivad kaaspüügi vähendamise meetmete kasutamist ning registreerivad selle ja muu asjakohase teabe;

c)

esitavad ettepanekuid kaitsemeetmete ja teadusliku seire tõhususe parandamiseks.

2.   Liikmesriigid tagavad usaldusväärsete andmekogumisprotokollide kasutamise, sealhulgas vajaduse korral fotografeerimise ja kaamerate kasutamine.

3.   Laevade kaptenid tagavad nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele, et vaatlejad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita.

Artikkel 64

Kogutud teabe edastamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende riiklike teaduslike vaatluste programmide raames kogutud teabe. Komisjon edastab saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

VI PEATÜKK

Kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine liikmesriikide sadamates

Artikkel 65

Aruandluskohustused seoses määratud sadamate ja kontaktpunktidega

1.   Liikmesriigid, kes soovivad anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on ICCATi liigid või sellistest liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peavad:

a)

määrama oma sadamad, millesse võivad kolmanda riigi kalalaevad taotleda sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b)

määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

c)

määrama kontaktpunkti sadamakontrolli aruannete edastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 66.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik määratud sadamate ja kontaktpunktide nimekirja tehtud muudatused vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

Artikkel 66

Sadamakontrollidega seotud aruandluskohustused

1.   Inspekteeriv liikmesriik edastab komisjonile määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 10 lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruande koopia hiljemalt kümne päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppkuupäeva. Komisjon saadab selle teabe edasi ICCATi sekretariaadile hiljemalt 14 päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppu.

2.   Kui inspekteerimisaruannet ei saa edastada lõikes 1 osutatud kümne päeva jooksul, teatab inspekteeriv liikmesriik komisjonile kõnealuse ajavahemiku jooksul viivituse põhjused ja aja, mil aruanne esitatakse.

3.   Kui inspekteerimisel kogutud teave annab alust uskuda, et kolmanda riigi laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.

VII PEATÜKK

Täitmise tagamine

Artikkel 67

Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised

1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 48 lõikes 4 sätestatud nõuetele peavad liikmesriigid esitama komisjonile vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut teabe asjaolu kohta, et konventsiooniosalised võivad olla rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon uurib kõnealust teavet ja vajaduse korral edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile nende püügilaevade, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, ning kalatöötlemislaevade, puksiiride, ümberlaadimislaevade ja abilaevade nimekirja, millel väidetavalt tegeldi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ICCATi konventsiooni alal eelmisel aastal ja tegeletakse sellega ka jooksval aastal; nimekirjaga koos esitatakse täiendavad tõendid väidetava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta. Kõnealune nimekiri tuleb esitada vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon uurib kõnealust teavet ja kui see teave on piisavalt dokumenteeritud, edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut, et selle põhjal saaks koostada ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgse nimekirja.

Artikkel 68

ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgne nimekiri

Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult laevu, mis on kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, mille ICCATi täitevsekretär laiali saadab, et määrata kindlaks tegevused ja võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi ja registreeritud reederiga.

Artikkel 69

ICCATi täitevsekretäri teatatud väidetav rikkumine

1.   Kui komisjon saab ICCATi täitevsekretärilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik on väidetavalt toime pannud rikkumise, edastab komisjon selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2.   Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile väidetava rikkumise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed nõuetele vastavuse probleemide lahendamiseks hiljemalt 45 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon edastab selle teabe ICCATi täitevsekretariaadile vähemalt 30 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

Artikkel 70

Konventsiooniosalise teatatud väidetav rikkumine

1.   Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele konventsiooniosalised saadavad sadamakontrolli aruanded.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik lõikes 1 osutatud kontaktpunktiga seotud muudatused vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

3.   Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab konventsiooniosaliselt sadamakontrolli aruande, mis tõendab, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitev laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, uurib liikmesriik viivitamata rikkumist ja teatab komisjonile selle sadamakontrolli aruande kättesaamisest 160 päeva jooksul uurimise seisu ning võimalike täitemeetmete rakendamisest.

4.   Kui lipuliikmesriik ei järgi lõikes 3 osutatud tähtaega, teatab ta komisjonile viivituse põhjused ja aja, mil aruanne uurimise seisu kohta esitatakse.

5.   Komisjon edastab kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile 180 päeva jooksul alates sadamakontrolli aruande kättesaamisest ning lisab artiklis 71 osutatud aastaaruandesse teabe uurimise seisu ja kõigi lipuliikmesriigi võetud täitemeetmete kohta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Aastaaruanne

1.   Iga aasta 20. augustiks esitavad liikmesriigid komisjonile eelmise kalendriaasta kohta aastaaruande, mis sisaldab teavet kalapüügitegevuse, teadusuuringute, statistika, majandamise, kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise kohta, ning vajaduse korral mis tahes lisateabe.

2.   Aastaaruanne sisaldab teavet kaaspüügi ja tagasiheite vähendamiseks võetud meetmete kohta ning selles valdkonnas tehtud asjakohaste teadusuuringute kohta.

3.   Komisjon koondab lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe ja edastab selle viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte käesolevas artiklis osutatud aastaaruande vormi üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 72

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113 kohaldatavate konfidentsiaalsuse nõuetega.

Artikkel 73

Muudatuste tegemise kord

1.   Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse ICCATi soovitustesse tehtud muudatusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale ICCATi soovitustest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 74 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta:

a)

II–VIII lisa;

b)

artikli 7 lõikes 1, artiklis 8, artikli 9 lõikes 1, artikli 10 lõikes 2, artikli 14 lõigetes 1 ja 3, artiklis 18, artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 2, artikli 26 lõigetes 1 ja 3, artikli 40 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 44 lõikes 3, artikli 47 lõikes 2, artikli 48 lõigetes 1 ja 2, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 56 lõikes 3, artikli 57 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 59 lõigetes 1 ja 2, artiklis 64, artikli 65 lõikes 2, artikli 66 lõigetes 1 ja 2, artikli 67 lõigetes 1 ja 2, artikli 69 lõikes 2, artikli 70 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artikli 71 lõikes 1 kehtestatud tähtaegu;

c)

artikli 14 lõike 1 punktis b sätestatud ala;

d)

artikli 19 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõikes 2 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alammõõte;

e)

artikli 19 lõigetes 2 ja 3, artiklis 21 ning artikli 24 lõikes 3 sätestatud hälbeid;

f)

artiklis 25 ja artikli 38 lõike 5 punktis b sätestatud õngekonksude ja -jadade tehnilisi kirjeldusi;

g)

artikli 29 lõikes 1 ning artikli 61 lõike 1 punktides a ja b sätestatud teaduslikku vaatlemiskava;

h)

artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklis 12, artikli 20 lõikes 2, artikli 26 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 54 lõikes 4, artikli 55 lõikes 4, artikli 56 lõikes 3 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud teabe liiki ja andmeid;

i)

artikli 9 lõikes 4 sätestatud eriotstarbeliste poide maksimumarvu.

2.   Kõik muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud vastava ICCATi soovituse muudatuste rakendamisega liidu õiguses.

Artikkel 74

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 73 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 3. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 73 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 73 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 75

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 76

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 4, 5, 6, 6a, 7, 8a, 8b, 8c, 9, 9a ja artiklid 10–19 jäetakse välja.

Artikkel 77

Määruse (EÜ) nr 1984/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1984/2003 muudetakse järgmiselt.

a)

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„g)   „suur kalalaev“– kalalaev, mille kogupikkus on 20 meetrit või rohkem;

h)   „suur pelaagiline õngejadalaev“– pelaagiline õngejadalaev, mille kogupikkus on 24 meetrit või rohkem.“

b)

Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„c)

kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

c)

Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„c)

kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

d)

2. peatükki lisatakse järgmine jagu.

„4. jagu

Liikmesriikidele esitatavad nõuded seoses ICCATi konventsiooni alal ümberlaaditud toodetega

Artikkel 7a

Statistilised dokumendid ja aruandlus

1.   Statistiliste dokumentide kinnitamisel peab suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik tagama, et ümberlaadimine on kooskõlas iga sellise laeva teatatud püügikogusega.

2.   Suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik kinnitab ümberlaaditud kala statistilised dokumendid, kui on tehtud kindlaks, et ümberlaadimine toimus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 (*1) artiklitega 51–58. Kõnealune kinnitus peab põhinema teabel, mis on saadud ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi põhjal merel toimuva ümberlaadimise kohta.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidega, mis on püütud suurte pelaagiliste õngejadalaevadega ICCATi konventsiooni alal, on nende piirkonda või territooriumile importimisel lisaks ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiale kaasas statistilised dokumendid, mis on kinnitatud ICCATi suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja kantud laevade jaoks, millel on lubatud ümberlaadimine merel.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).“"

Artikkel 78

Määruse (EÜ) nr 520/2007 muutmine

Määrusest (EÜ) nr 520/2007 jäetakse välja artikli 4 lõige 1, II jaotis ning II, III ja IV lisa.

Artikkel 79

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. november 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 142.

(2)  Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. oktoobri 2017. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5)  Nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsus 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(6)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(7)  Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(8)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(10)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(13)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(14)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(15)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile (ELT L 16, 23.1.2015, lk 23).

(16)  Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem (ELT L 295, 13.11.2003, lk 1).

(17)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(18)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(19)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(20)  Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(21)  Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(22)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(24)  Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).

(25)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(26)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

I LISA

ICCATi LIIGID

Sugukond

Ladinakeelne nimi

Eestikeelne nimi

Scombridae

Acanthocybium solandri

Vahuu

Allothunnus fallai

Lõunatuun

Auxis rochei

Kuul-makrelltuun

Auxis thazard

Fregatt-makrelltuun

Euthynnus alletteratus

Atlandi väiketuun

Gasterochisma melampus

Soomusmakrell

Katsuwonus pelamis

Vööttuun

Orcynopsis unicolor

Vöötideta pelamiid

Sarda sarda

Atlandi pelamiid

Scomberomorus brasiliensis

Brasiilia kuningmakrell

Scomberomorus cavalla

Kavalla-kuningmakrell

Scomberomorus maculatus

Tähniline kuningmakrell

Scomberomorus regalis

Lääneatlandi kuningmakrell

Scomberomorus tritor

Lääneaafrika kuningmakrell

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

Thunnus albacares

Kulduim-tuun

Thunnus atlanticus

Mustuim-tuun

Thunnus maccoyii

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

Harilik tuun

Istiophoridae

Istiophorus albicans

Atlandi purikala

Makaira indica

Must marliin

Makaira nigricans

Sinine marliin

Tetrapturus albidus

Valge odanina

Tetrapturus belone

Vahemere odanina

Tetrapturus georgii

Ümarsoom-odanina

Tetrapturus pfluegeri

Pikkkoon-odanina

Xiphiidae

Xiphias gladius

Mõõkkala

Alopiidae

Alopias superciliosus

Suursilm-rebashai

Carcharhinidae

Carcharhinus falciformis

Siidhallhai

Carcharhinus longimanus

Pikkuim-hallhai

Prionace glauca

Sinihai

Lamnidae

Isurus oxyrinchus

Atlandi makohai

Lamna nasus

Harilik heeringahai

Sphyrnidae

Sphyrna spp.

Vasarhaid

Coryphaenidae

Coryphaena hippurus

Harilik kuldmakrell

II LISA

PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD MAJANDAMISKAVA KOOSTAMISE JUHISED

Konventsiooniosalise seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava peab sisaldama järgmist:

1.

Kirjeldus

a)

peibutuspüügivahendite tüübid: AFAD = ankurdatud; DFAD = triiviv

b)

paakpoi/poi tüüp

c)

vettelastavate peibutuspüügivahendite maksimaalne arv ühe seinnoodalaeva ja peibutuspüügivahendi tüübi kohta

d)

ankurdatud peibutuspüügivahendite minimaalne vahemaa

e)

juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

f)

vastastikune mõju muude püügivahenditega

g)

peibutuspüügivahendi omandiõiguse kinnitus või sellekohased põhimõtted

2.

Institutsiooniline korraldus

a)

peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohased institutsioonilised kohustused

b)

peibutuspüügivahendi vettelaskmise loa taotlemise protsess

c)

reederite ja kaptenite kohustused seoses peibutuspüügivahendite vettelaskmise ja kasutamisega

d)

peibutuspüügivahendi asendamise kord

e)

muud aruandluskohustused lisaks käesolevale määrusele

f)

peibutuspüügivahenditega seotud vaidluste lahendamise põhimõtted

g)

püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne

3.

Peibutuspüügivahendi ehituse kirjeldus ja nõuded

a)

peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (kirjeldus)

b)

nõuded valgustusele

c)

radarpeegeldid

d)

nähtavus

e)

peibutuspüügivahendi märgistus ja tunnus

f)

raadiopoide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

g)

kajaloodiga poide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

h)

satelliittransiiverid

i)

biolagunevate peibutuspüügivahendite kohta tehtud teadusuuringud

j)

peibutuspüügivahendite kadumise või hülgamise vältimine

k)

peibutuspüügivahendite ülesleidmise kava

4.

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik

5.

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis

III LISA

KASUTATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE LOETELU KVARTALITE LÕIKES

Peibutuspüügivahendi tunnus

Peibutuspüügivahendite ja elektroonikaseadmete tüübid

Peibutuspüügivahedi konstruktsiooni omadused

Tähelepanekud

Peibutuspüügivahendi märgistus

Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoitunnus

Peibutuspüügivahendi tüüp

Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi ja/või elektroonika-seadme tüüp

Peibutuspüügivahendi ujuv osa

Peibutuspüügivahendi veealune rippuv element

Mõõtmed

Materjalid

Mõõtmed

Materjalid

 (1)

 (1)

 (2)

 (3)

 (4)

 (5)

 (4)

 (6)

 (7)

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

(1)  Kui peibutuspüügivahendi märgistus ja peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi tunnus puuduvad või on loetamatud, tuleb see ära märkida ja esitada kogu kättesaadav teave, mis võib aidata peibutuspüügivahendi reederit tuvastada.

(2)  Ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend või triiviv tehispeibutuspüügivahend.

(3)  Nt GPS, kajalood jne. Kui peibutuspüügivahendiga ei ole seotud ükski elektroonikaseade, tuleb märkida, et seade puudub.

(4)  Nt laius, pikkus, kõrgus, sügavus, võrgusilma suurus jne.

(5)  Märkida pinna- ja kattematerjal ning selle biolagunevus.

(6)  Nt võrgud, köied, palmilehed jne ning märge materjali nakkuvuse ja/või biolagunevuse kohta.

(7)  Käesolevas punktis märkida valgustuse tehniline kirjeldus, radarpeegeldid ja nähtavus.

IV LISA

VAATLUSPROGRAMMI NÕUDED LAEVADELE, MILLEGA PÜÜTAKSE TROOPIKATUUNI GEOGRAAFILISTEL ALADEL, MIS JÄÄVAD PÜÜGIKEELU AJAL PÜÜGIKEELU PIIRKONDA

1.

Vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

—

piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

—

ICCATi koolitusnõuetel põhinevad rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest, mida kinnitab liikmesriigi poolt välja antud tõend;

—

oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

—

vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

2.

Vaatlejad ei ole vaadeldava kalalaeva laevapere liikmed ja nad:

a)

peavad olema ühe konventsiooniosalise riigi kodanikud;

b)

peavad olema suutelised täitma punktis 3 sätestatud ülesandeid;

c)

ei tohi omada troopikatuunipüügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.

Vaatleja ülesanded

3.

Vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

jälgida, et kalalaevad täidaksid ICCATi komisjonis vastu võetud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid.

Eelkõige teevad vaatlejad järgmist:

i)

dokumenteerivad kalapüügitegevust ja koostavad selle kohta aruanded;

ii)

jälgivad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud sissekandeid;

iii)

teevad kindlaks ja märgivad üles laevad, mis potentsiaalselt tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega;

iv)

kontrollivad laeva asukohta püügitegevuse ajal;

v)

teevad teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotluse korral alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal II ülesande kohaseid andmeid;

b)

teatavad viivitamata ja nõuetekohaselt vaatleja ohutust arvesse võttes laeva igast peibutuspüügivahenditega püügitegevusest artiklis 11 osutatud piirkonnas ja ajavahemikul;

c)

koostavad üldaruandeid, koondades punkti 3 kohaselt kogutud teabe ning võimaldades kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet.

4.

Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud kalalaevade püügitegevuse ja ümberlaadimistoimingutega, ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

5.

Vaatlejad täidavad nõudeid, mille on kehtestanud lipuliikmesriik, mille jurisdiktsiooni all on laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

6.

Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 7 sätestatud kohustuste täitmist.

Lipuliikmesriigi kohustused

7.

Kalalaevade lipuliikmesriikide kohustused seoses vaatlejatega hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi püügivahenditele ja varustusele;

b)

vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 3 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

i)

satelliitnavigatsioonivahendid;

ii)

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)

elektroonilised sidevahendid;

c)

vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

d)

vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks, ning

e)

lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

V LISA

KAASPÜÜGI VÄHENDAMISE MEETMETE MINIMAALSED TEHNILISED STANDARDID

Kaaspüügi vähendamise meede

Kirjeldus

Tehniline kirjeldus

Püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega

Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal. Tekivalgustus on minimaalne.

Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta. Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid.

Linnutõrjeliinid

Linnutõrjeliine kasutatakse õngejada sisselaskmise ajal, et peletada linde haruliinidest eemale.

35-meetriste või pikemate laevade puhul:

—

kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutatakse laevadel lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samaaegselt tuleks kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada;

—

linnutõrjeliinid peavad õhus rippuma vähemalt 100 meetri ulatuses;

—

pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, ulatudes tüüne mere korral veepinnani;

—

pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega.

Alla 35-meetriste laevade puhul:

—

kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini;

—

veepealse osa ulatus peab olema 75 meetrit või rohkem;

—

tuleb kasutada pikki ja/või lühikesi (kuid pikemad kui üks meeter) peletuspaelasid, mis on asetatud järgmiselt.

—

Lühikesed: vähemalt iga kahe meetri tagant.

—

Pikad: vähemalt iga viie meetri tagant linnutõrjeliini esimese 55 meetri puhul.

Järgnevas täiendavas linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendis on esitatud täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid.

Õngejadade varustamine raskustega.

Enne sisselaskmist pannakse õngelipsudele raskused.

Suurema kui 45-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni ühe meetri kaugusele konksust või

suurema kui 60-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust või

suurema kui 98-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni nelja meetri kaugusele konksust.

TÄIENDAVAD LINNUTÕRJELIINIDE VALMISTAMISE JA KASUTAMISE JUHENDID

Preambul

Tabelis on esitatud linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid. Need lisajuhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadalaevandust linnutõrjeliinidele esitatavate nõuete välja töötamisel ja rakendamisel. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt eespool esitatud tabelile täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust sööda kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini konstruktsiooni ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvestamiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide konstruktsiooni jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.

Linnutõrjeliinide konstruktsioon

1.

Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.

2.

Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et tema liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võiksid linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.

3.

Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva trummelpöörli abil, et vältida liini sassiminekut.

4.

Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmeosalise pöörli külge (et vähendada sassimineku ohtu).

5.

Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.

6.

Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.

Linnutõrjeliinide kasutamine

1.

Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ega takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast seitsme meetri kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.

2.

Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealtuule küljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.

3.

Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.

4.

Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamine. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.

5.

Kui kalurid kasutavad sööda heitmise masinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise, tagades et masin heidab sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse. Kui kasutatakse masinat (või mitut masinat), mis heidab sööta pakpoordi ja tüürpoordi suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.

6.

Kui haruliinid visatakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud haruliinid visatakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.

7.

Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.

VI LISA

MERIKILPKONNADE VABASTAMISE ÜKSIKASJALIKUD NÕUDED

Ohutu käsitsemise tava:

i)

kui on vaja merikilpkonn veest välja tõmmata, kasutatakse sobivat korvtõstukit või kahva, et konksu külge jäänud või püügivahendisse takerdunud merikilpkonn pardale tõsta. Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud. Kui merikilpkonna ei saa ohutult veest välja tõmmata, peaks laevameeskond lõikama liini võimalikult konksu lähedalt läbi, tekitamata merikilpkonnale veelgi rohkem kannatusi;

ii)

juhul kui merikilpkonn on tõstetud pardale, peab laeva käitaja või laevapere hindama püütud või kinni jäänud merikilpkonna seisukorda enne tema vabastamist. Merikilpkonni, kellel on raske liikuda või kes ei reageeri, hoitakse võimaluste piires pardal ja neid aidatakse, et tõenäosus nende ellujäämiseks enne vabastamist oleks võimalikult suur. Neid tavasid kirjeldatakse täpsemalt FAO suunistes, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust püügioperatsioonidel;

iii)

võimaluste piires koheldakse püügitegevuse käigus või riiklike vaatlusprogrammide raames (nt märgistamine) püütud merikilpkonni viisil, mis on kooskõlas FAO suunistega, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust püügioperatsioonidel.

Õngeliini lõikurite kasutamine:

i)

õngejadalaevade pardal peavad olema õngeliini lõikurid, mida kasutatakse selleks, et merikilpkonn õngekonksust vigastamata vabastada ja merre tagasi lasta;

ii)

muud liiki laevadel, millel kasutatakse püügivahendeid, kuhu merikilpkonnad võivad takerduda, peavad pardal olema õngeliini lõikurid, mida kasutatakse selleks, et merikilpkonn ohutult püügivahendist vabastada ja merre tagasi lasta.

Õngekonksust vabastamise seadmete kasutamine:

i)

õngejadalaevadel peavad pardal olema õngekonksust vabastamise seadmed, millega saab õngekonksud merikilpkonna küljest tõhusalt eemaldada;

ii)

kui kilpkonn on konksu alla neelanud, ei tohi üritada seda eemaldada. Selle asemel tuleb õngeliin võimalikult konksu lähedalt läbi lõigata, tekitamata merikilpkonnale veelgi rohkem kannatusi.

VII LISA

ÜMBERLAADIMINE SADAMAS

1.   Kui liidu laevadel laaditakse sadamas ümber või kui liidu sadamates laaditakse ümber tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega ICCATi konventsiooni alal püütud liike, tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest.

Teatamiskohustused

2.   Kalalaev

2.1.   Kalalaeva kapten peab vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist teatama sadamariigi ametiasutustele transpordilaeva nime ning ümberlaadimise kuupäeva ja kellaaja.

2.2.   Kalalaeva kapten esitab ümberlaadimise ajal oma lipuliikmesriigile järgmise teabe:

—

ümberlaaditavad tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused võimaluse korral varude kaupa;

—

koos ICCATi liikidega püütud muude tuuni ja tuunilaadsete liikide ümberlaaditavad kogused liikide kaupa, kui see on teada;

—

ümberlaadimise kuupäev ja koht;

—

vastuvõtva transpordilaeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning

—

püügi geograafiline asukoht liikide ja vajaduse korral varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

2.3.   Hiljemalt 15 päeva pärast ümberlaadimist täidab asjaomase kalalaeva kapten ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma lipuliikmesriigile, asjakohasel juhul koos oma ICCATi kalalaevade registri numbriga.

3.   Vastuvõttev laev

3.1.   Vastuvõtva laeva kapten teatab hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel sadamariigi ametiasutustele tema laevale ümber laaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul pädevatele ametiasutustele.

3.2.   Vastuvõtva transpordilaeva kapten täidab ja esitab 48 tundi enne lossimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni lossimisriigi pädevale asutusele.

Sadamariigi ja lossimisriigi koostöö

4.   Eelnevates punktides osutatud sadamariik ja lossimisriik vaatavad läbi käesoleva lisa sätete kohaselt saadud teabe, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja iga laeva lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd kalalaeva konventsiooniosalisest lipuriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

Aruandlus

5.   Iga kalalaeva lipuliikmesriik lisab ICCATile esitatavasse aastaaruandesse oma laevadelt ümberlaadimiste üksikasjad.

VIII LISA

ICCATi PIIRKONDLIK VAATLUSPROGRAMM SEOSES ÜMBERLAADIMISEGA MEREL

1.

Liikmesriigid nõuavad, et transpordilaevadel, mis on kantud ICCATi laevade registrisse, millele on lubatud ümberlaadimine ICCATi konventsiooni alal ja millele merel ümber laaditakse, oleks kõigi ICCATi konventsiooni alal toimuvate ümberlaadimiste korral pardal ICCATi piirkondlik vaatleja.

2.

ICCAT määrab vaatlejad selliste transpordilaevade pardale, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal laadida merel ümber kala suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt, mis sõidavad ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendava konventsiooniosalise lipu all.

Vaatlejate määramine

3.

Määratud vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

—

tõendatud oskus tuvastada ICCATi liike ja püügivahendeid, kusjuures igati eelistatakse vaatlejaid, kellel on kogemus pelaagiliste õngejadalaevadega;

—

rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest,

—

oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

—

vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

Vaatleja kohustused

4.

Vaatlejad:

a)

peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud nõuetele vastava tehnilise koolituse;

b)

ei tohi olla vastuvõtva transpordilaeva lipuriigi kodanikud;

c)

peavad olema suutelised täitma punktis 5 sätestatud ülesandeid;

d)

peavad olema registreeritud ICCATi peetavas vaatlejate nimekirjas;

e)

ei tohi olla suure pelaagilise õngejadalaeva ega transpordilaeva laevapere liige ega suure pelaagilise õngejadalaeva või transpordilaeva äriühingu töötaja.

5.

Vaatleja jälgib suure pelaagilise õngejadalaeva ja transpordilaeva vastavust ICCATi vastu võetud asjaomastele kaitse- ja majandamismeetmetele. Vaatlejate ülesanded on eelkõige järgmised.

5.1.

Külastada suurt pelaagilist õngejadalaeva, kes kavatseb transpordilaevale ümber laadida, võttes arvesse punktis 9 osutatud aspekte, ning teeb seda enne ümberlaadimise toimumist, et

a)

kontrollida, kas kalalaeval on kehtiv luba või litsents püüda ICCATi konventsiooni alal tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega püütavaid liike;

b)

kontrollida konventsiooniosaliselt lipuriigilt ja vajaduse korral rannikuriigilt saadud eelnevat luba, mille kohaselt võib kalalaeval teha merel ümberlaadimist;

c)

kontrollida kogu pardal oleva saagi koguseid ning registreerida need liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa ning kontrollida transpordilaevale ümberlaaditavaid koguseid ja registreerida need;

d)

kontrollida, kas laevaseiresüsteem toimib, ning uurida püügipäevikut ja kontrollida võimaluse korral kandeid;

e)

kontrollida, kas pardal olev saak on saadud teistelt laevadelt üleandmise tulemusel, ning kontrollida selliseid üleandmisi käsitlevaid dokumente;

f)

teatada juhul, kui ilmneb mis tahes rikkumisi, millesse kalalaev on kaasatud, viivitamata sellest transpordilaeva kaptenile (võttes nõuetekohaselt arvesse turvakaalutlusi) ja vaatlusprogrammi rakendavale ettevõttele, kes edastab selle teabe kohe kalalaeva lipuriigist konventsiooniosalise ametiasutusele ning

g)

registreerida vaatleja aruandes selliste ülesannete täitmine kalalaeval.

5.2.

Jälgida transpordilaeva tegevust ja

a)

dokumenteerida ümberlaadimistoimingud ning koostada nende kohta aruanded;

b)

kontrollida laeva asukohta ümberlaadimise ajal;

c)

jälgida ja hinnata ümberlaaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide koguseid liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

d)

jälgida ja hinnata muude selliste liikide koguseid, mis on püütud koos tuuni ja tuunilaadsete liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

e)

kontrollida asjaomase suure pelaagilise õngejadalaeva nime ja ICCATi registrinumbrit ning registreerida see;

f)

kontrollida ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmeid, sealhulgas võrrelda neid võimaluse korral suure pelaagilise õngejadalaeva püügipäevikuga;

g)

kinnitada ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmed;

h)

kaasallkirjastada ümberlaadimisdeklaratsioon ning

i)

jälgida ja hinnata tootekoguseid liikide kaupa, kui need laaditakse sadamas, kus vaatleja lahkub laevalt, et kontrollida kooskõla merel toimunud ümberlaadimisel vastu võetud kogustega.

5.3.

Lisaks peab vaatleja

a)

koostama igapäevase aruande transpordilaeva ümberlaadimistoimingutest;

b)

koostama üldaruanded, millesse on koondatud vaatleja ülesannete kohaselt kogutud teave, ja võimaldama kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet;

c)

esitama punktis b osutatud üldaruande ICCATi sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

d)

täitma kõiki muid ICCATi antud ülesandeid.

6.

Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud suure pelaagilise õngejadalaeva ja selle reederi püügitegevusega ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

7.

Vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud selles lipuliikmesriigis või vajaduse korral rannikuriigis, kelle jurisdiktsiooni jääb laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

8.

Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 9 sätestatud laevapere liikmete kohustuste täitmist.

Transpordilaevade lipuriikide kohustused

9.

Piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamisega seotud tingimused, mis kehtivad transpordilaevade lipuliikmesriikide ja nende kaptenite suhtes, hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning juurdepääs asjaomastele dokumentidele, püügivahenditele ja varustusele;

b)

vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 5 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

i)

satelliitnavigatsioonivahendid;

ii)

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)

elektroonilised sidevahendid ning

iv)

kaal ümberlaaditava toote kaalumiseks;

c)

vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

d)

vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks;

e)

vaatlejatel on lubatud kindlaks määrata kõige sobivam koht ja meetod ümberlaadimistoimingute jälgimiseks ning liikide/varude ja ümberlaaditud koguste hindamiseks. Sellega seoses peab transpordilaeva kapten, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutusalaseid ja praktilisi kaalutlusi, täitma vaatleja vajadusi, sealhulgas asetades taotluse korral toote ajutiselt transpordilaeva tekile, et vaatleja saaks seda kontrollida, ja andes talle piisavalt aega tema kohustuste täitmiseks. Vaatlused korraldatakse viisil, mis tekitab võimalikult vähe tüli ega põhjusta ümberlaaditavate toodete kvaliteedi halvenemist;

f)

punkti 10 kohaselt peab transpordilaeva kapten tagama, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline niivõrd, kuivõrd ilmastikuolud ja muud tingimused sellist üleviimist võimaldavad ning

g)

lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

Suure pelaagilise õngejadalaeva kohustused ümberlaadimise ajal

10.

Vaatlejatel on lubatud külastada kalalaeva, kui ilmastikutingimused ja muud tingimused seda lubavad, ning talle võimaldatakse astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi asjaomastele dokumentidele ja sellistele laeva aladele, mis on vajalikud punktis 5 sätestatud ülesannete täitmiseks. Kalalaeva kapten tagab, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline. Kui tingimused kujutavad endast vaatleja heaolu jaoks vastuvõetamatut riski, mille tõttu suure pelaagilise õngejadalaeva külastus enne ümberlaadimistoimingute algust ei ole võimalik, võib ümberlaadimist siiski teha.

Vaatlejatasud

11.

Käesoleva programmi rakendamise kulud kannavad konventsiooniosalised lipuriigid, kelle lipu all sõidavad suured pelaagilised õngejadalaevad, millel soovitakse ümber laadida. Tasu arvutatakse lähtuvalt programmi kogukuludest. Kõnealune tasu kantakse ICCATi sekretariaadi vastavale kontole, mida ICCATi sekretariaat haldab programmi rakendamise eesmärgil.

12.

Kui punkti 11 kohane tasu on maksmata, ei tohi ükski suur pelaagiline õngejadalaev merel toimuvas ümberlaadimisprogrammis osaleda.

DIREKTIIVID

30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/40

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2108,

15. november 2017,

millega muudetakse direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/45/EÜ (3) kindlaks määratud ühiste ohutusnõuetega tagatud kõrge ohutustaseme ja seeläbi reisijate usalduse säilitamiseks ning võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb kõnealuse direktiivi kohaldamist parandada. Direktiivi 2009/45/EÜ tuleks kohaldada ainult selliste reisilaevade ja veesõidukite suhtes, mille jaoks selle direktiivi ohutusnõuded olid ette nähtud. Seega tuleks kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja jätta mitu konkreetset laevatüüpi, eelkõige teeninduslaevad, purjelaevad ja laevad, millega transporditakse, näiteks avamererajatistele, väljaõppega töötajaid, kes ei osale laeva käitamises.

(2)

Laeval asuvaid teeninduslaevu kasutatakse reisijate transportimiseks otse laevalt kaldale ja tagasi kõige lühemat ohutut mereteed pidi. Sellised laevad ei ole kohased ja neid ei tohiks kasutada muud liiki teenuste jaoks, näiteks rannikuäärseteks ekskursioonideks. Ekskursioone peaksid läbi viima laevad, mis vastavad rannikuäärses riigis reisilaevadele kehtestatud nõuetele, nagu on muu hulgas märgitud IMO suunistes (MSC.1/Circ. 1417, suunised reisilaevade teeninduslaevadele). Liikmesriigid ja komisjon peaksid edendama IMOs peetavaid arutelusid, et vaadata kõnealused suunised ohutuse suurendamise eesmärgil läbi. Komisjon peaks hindama vajadust muuta suunised kohustuslikuks.

(3)

Direktiivi 2009/45/EÜ kohaldamisalast jäetakse välja ilma mehaanilise jõuallikata reisilaevad. Purjelaevu ei tohiks kõnealuse direktiivi kohaselt sertifitseerida, kuna nende mehaaniline jõuallikas on ette nähtud üksnes täiendavaks või hädaolukorras kasutamiseks. Komisjon peaks seega hindama vajadust ühiste Euroopa nõuete järele selles reisilaevade kategoorias 2020. aastaks.

(4)

Avamererajatisi teenindavad laevad, mis transpordivad tööstuspersonali. Tööstuspersonalilt nõutakse kohustusliku ohutusalase koolituse edukat läbimist ja teatavate kohustuslike terviseseisundi kriteeriumide täitmist. Seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada erinevaid ja spetsiifilisi ohutusalaseid eeskirju, mis jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Liikmesriigid ja komisjon peaksid aktiivselt toetama IMO käimasolevat tööd avamerelaevade ohutusnõuete alal, võttes aluseks IMO resolutsiooni MSC.418(97).

(5)

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT, the Regulatory Fitness and Performance Programme) on näidanud, et mitte kõik liikmesriigid ei sertifitseeri alumiiniumist laevu direktiivi 2009/45/EÜ kohaselt. See loob ebavõrdse olukorra, mis raskendab liidus rannasõite tegevate reisijate ühtse ja kõrge ohutustaseme tagamise eesmärgi saavutamist. Et vältida direktiivi erinevat kohaldamist, mis tuleneb alumiiniumi kui samaväärse materjali määratluse erinevatest tõlgendustest ning sellele vastavate tuleohutusnõuete kohaldatavusest, mille tulemuseks on direktiivi kohaldamisala erinevad tõlgendused, tuleks määratlus „samaväärne materjal“ direktiivis 2009/45/EÜ muuta selgemaks. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada rangemaid tuleohutuse meetmeid kooskõlas käesoleva direktiivi täiendavate ohutusnõuete sätetega.

(6)

Märkimisväärne arv alumiiniumisulamist ehitatud reisilaevu tagavad pideva tiheda laevaühenduse eri sadamate vahel ühe liikmesriigi piires. Kuna käesoleva direktiivi nõuetega vastavusse viimine tooks kaasa tõsiseid tagajärgi sellisele transporditegevusele ja seonduvatele sotsiaal-majanduslikele tingimustele ning avaldaks rahalist ja tehnilist mõju olemasolevatele ja uutele laevadele, peaks neil liikmesriikidel olema võimalus kohaldada piiratud ajavahemiku jooksul selliste reisilaevade suhtes siseriiklikku õigust, tagades samas piisava ohutustaseme säilimise.

(7)

Õigusselguse ja järjepidevuse ning seeläbi ohutustaseme suurendamiseks tuleks mitmeid mõisteid ja viiteid ajakohastada ning viia need paremini kooskõlla asjaomaste rahvusvaheliste või liidu õigusnormidega. Seejuures tuleks olla eriti hoolikas, et mitte muuta direktiivi 2009/45/EÜ praegust kohaldamisala. Eelkõige tuleks traditsioonilise laeva mõiste viia paremini kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/59/EÜ, (4) säilitades samas praegused ehitamisaastat ja materjali liiki käsitlevad kriteeriumid. Lõbusõidujahi ja -laeva määratlus tuleks viia paremini kooskõlla 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLASi konventsioon).

(8)

Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on ilmnenud, et 1974. aasta SOLASi konventsioonist tulenevaid kehtivaid normatiivseid nõudeid on raske kohandada väikestele reisilaevadele, mille pikkus on alla 24 meetri. Lisaks ehitatakse väikelaevu peamiselt muudest materjalidest kui terasest. Seega on direktiivi 2009/45/EÜ kohase tunnistuse saanud vaid väga vähesed kõnealust liiki laevad. Kuna puuduvad konkreetsed ohutusprobleemid ja direktiivis 2009/45/EÜ ei ole ette nähtud asjakohaseid nõudeid, tuleks alla 24 meetri pikkused laevad seega kõnealuse direktiivi kohaldamisalast välja jätta ning nende suhtes tuleks kohaldada spetsiifilisi ohutusnõudeid, mille on kindlaks määranud liikmesriigid, kellel on paremad võimalused hinnata selliste laevade navigeerimisega seotud kohalikke piiranguid, mis on seotud kaugusega rannast või sadamast ja ilmastikutingimustega. Nende nõuete kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse komisjoni avaldatud suuniseid. Kõnealustes suunistes tuleks asjakohasel juhul arvesse võtta rahvusvahelisi lepinguid ja IMO konventsioone ning hoiduda tuleks selliste lisanõuete kehtestamisest, mis lähevad kehtivatest rahvusvahelistest õigusnormidest kaugemale. Komisjonil palutakse sellised suunised võimalikult kiiresti vastu võtta.

(9)

Et veelgi lihtsustada direktiiviga 2009/45/EÜ ette nähtud merepiirkondade määratlusi ja vähendada liikmesriikide koormust, tuleks välja jätta ülearused või ebapiisavad kriteeriumid. Ohutustaset säilitades tuleks lihtsustada nende merepiirkondade määratlust, kus võib käitada C- ja D-klassi laevu, jättes merepiirkondade määratlemisel välja merehädaliste võimalike maabumiskohtadega ja ohutu paiga kaugusega seotud kriteeriumid. Konkreetse ranniku asjakohasus ohutu paigana on dünaamiline parameeter, mida liikmesriigid saavad hinnata vaid igal üksikjuhul eraldi. Vajaduse korral tuleks reisilaeva ohutuse tunnistusse märkida konkreetse laeva käitamispiirangud seoses kaugusega ohutust paigast.

(10)

Pidades silmas Kreeka spetsiifilisi geograafilisi ja ilmastikutingimusi ning selliste saarte suurt arvu, millele on vaja korrapäraselt ja sageli pakkuda ühendusteenust nii maismaaga kui ka saartevaheliselt, ning sellest tulenevat võimalike laevaühenduste suurt arvu, peaks Kreekal olema lubatud teha erandeid merepiirkondade kehtestamise nõudest. Selle asemel peaks Kreekal olema lubatud klassifitseerida reisilaevad vastavalt konkreetsetele mereteedele, millel nad sõidavad, säilitades seejuures samad kriteeriumid reisilaevade klasside jaoks ja samad ohutusnõuded.

(11)

Et vältida soovimatuid negatiivseid tagajärgi, mis tulenevad kehtivatest sätetest, mille kohaselt ei või muudetud kaubalaevu käsitada uute reisilaevadena, tuleks selgitada, et muutmisega seotud nõudeid kohaldatakse mitte üksnes olemasolevate reisilaevade, vaid kõikide laevade suhtes.

(12)

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ (5) kohaselt võib sadamariik kontrollida reisilaeva või kiirreisilaeva, mis sõidab muu lipu kui sadamariigi lipu all, kui see laev teeb kohalikke rannasõite, on direktiivi 2009/45/EÜ artikli 5 lõike 3 erisätted üleliigsed ja need tuleks jätta välja.

(13)

Pidades silmas lähenemisviisi erinevusi vigastatud laeva püstuvust käsitlevate 1974. aasta SOLASi konventsiooni nõuete ja ro-ro-reisiparvlaevade suhtes kohaldatavate vigastatud laeva püstuvust käsitlevate liidu erinõuete vahel, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/25/EÜ, (6) tuleks direktiivi 2003/25/EÜ vajadust ja lisaväärtust hinnata selle alusel, kas asjaomased 1974. aasta SOLASi konventsiooni nõuded tagavad sama ohutustaseme.

(14)

Selleks et suurendada läbipaistvust ja hõlbustada liikmesriikide poolt eranditest, vastavustest ja täiendavatest ohutusmeetmetest teatamist, peaks komisjon looma andmebaasi ja seda haldama. Andmebaas peaks hõlmama teatatud meetmeid eelnõu vormis ja vastuvõetuna. Vastuvõetud meetmed peavad olema üldsusele kättesaadavad.

(15)

Pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingust (ELi toimimise leping) tulenevaid muudatusi, tuleks vastavalt ajakohastada komisjonile direktiivi 2009/45/EÜ rakendamiseks antud volitusi. Rakendusaktid tuleks võtta vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(16)

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut ja saadud kogemusi ning suurendada läbipaistvust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et komisjon saaks vajaduse korral jätta käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldamata rahvusvaheliste õigusaktide muudatused ja ajakohastada tehnilisi nõudeid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)

Kuna spetsiifilised artikli 14 viited IMOs käimasolevale tööle on aegunud, tuleks see artikkel välja jätta. Kuid rahvusvahelise tegevuse üldised eesmärgid reisilaevade ohutuse parandamiseks ja võrdsete võimaluste loomiseks on jätkuvalt asjakohased ja nende saavutamist tuleks jätkata kooskõlas aluslepingutega. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema IMO raamistikus koostööd, et vaadata 1974. aasta SOLASi konventsiooni eeskirjad läbi ja neid täiustada.

(18)

On oluline, et kõik liikmesriikide poolt kehtestatud karistused oleksid nõuetekohaselt rakendatud ning tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(19)

Pidades silmas Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) kontrollkäikude täielikku seiretsüklit, peaks komisjon hindama direktiivi 2009/45/EÜ rakendamist hiljemalt 21. detsembriks 2026 ning esitama sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid tegema kogu hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks komisjoniga koostööd.

(20)

Et mitte põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust sisemaariikidest liikmesriikidele, kellel ei ole meresadamaid ning kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid reisilaevu, peaks sellistel liikmesriikidel olema võimalus käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada. See tähendab, et kuni need tingimused on täidetud, ei ole nad kohustatud käesolevat direktiivi üle võtma.

(21)

Inimtegur on laevaohutuses ja sellega seotud toimingutes keskse tähtsusega. Kõrge ohutustaseme säilitamiseks tuleb võtta arvesse seda, kuidas on omavahel seotud ohutus, laevapardal kehtivad elu- ja töötingimused ning väljaõpe, sealhulgas rahvusvahelistele nõuetele vastavate piiriüleste pääste- ja hädaabioperatsioonidega seotud väljaõpe. Liikmesriigid ja komisjon peaksid seega täitma ennetavat rolli rahvusvahelisel tasandil, et jälgida ja parandada laevadel töötavate meremeeste osas sotsiaalset mõõdet.

(22)

Rakendusprotsessi hõlbustamiseks peaks EMSA toetama komisjoni ja liikmesriike vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 (8) asjakohastele sätetele.

(23)

Direktiivi 2009/45/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/45/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/45/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)   „rahvusvahelised konventsioonid“– järgmised konventsioonid, sealhulgas nende protokollid ja muudatused (ajakohastatud versioonid):

i)

1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLASi konventsioon) ja

ii)

1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon;“;

b)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)   „vigastamata laeva püstuvuse koodeks“– IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsioonis A.749(18) sisalduvate IMO õigusaktidega hõlmatud mis tahes tüüpi vigastamata laeva püstuvuse koodeks või IMO 4. detsembri 2008. aasta resolutsioonis MSC.267(85) sisalduv 2008. aasta rahvusvaheline vigastamata laeva püstuvuse koodeks (ajakohastatud versioonid);“;

c)

punkti g alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

1994. aasta rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi reeglis 1.4.30 ja 2000. aasta rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi reeglis 1.4.38 määratletud suurim kiirus on alla 20 sõlme;“;

d)

punkt m asendatakse järgmisega:

„m)   „vööri kõrgus“– vööri kõrgus, mis on määratletud 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 39. reeglis;“;

e)

punkti q esimene lõik asendatakse järgmisega:

„q)   „merepiirkond“– merepiirkond või meretee, mis on kehtestatud artikli 4 alusel;“;

f)

punkt r asendatakse järgmisega:

„r)   „sadamaala“– muu ala kui selle liikmesriigi poolt, kelle jurisdiktsiooni alla see kuulub, artikli 4 alusel kehtestatud merepiirkond, mis ulatub sadamasüsteemi lahutamatu osa moodustavate välimiste alaliste sadamaehitisteni või jõesuuet kaitsvate looduslike geograafiliste moodustistega või muu sellise varjatud ala määratletud piirideni;“;

g)

punkt s jäetakse välja;

h)

punkt u asendatakse järgmisega:

„u)   „sadamariik“– liikmesriik, kelle sadama(te)sse või sadama(te)st teeb kohalikke rannasõite teise riigi lipu all sõitev laev või veesõiduk;“;

i)

punkt v asendatakse järgmisega:

„v)   „tunnustatud organisatsioon“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 (*1) kohaselt tunnustatud organisatsioon;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 11).“;"

j)

punkt y asendatakse järgmisega:

„y)   „piiratud liikuvusega isikud“– isikud, kellel on raskusi ühistranspordi kasutamisel, sealhulgas eakad, puudega või meelepuudega isikud ja ratastoolikasutajad, rasedad ja väikelastega isikud;“;

k)

lisatakse järgmised punktid:

„z)   „purjelaev“– laev, mille liikuma panemiseks kasutatakse purjesid, isegi kui kõnealune laev on varustatud mehaanilise jõuseadmega, mida kasutatakse abiseadmena ja hädaolukorras;

za)   „samaväärne materjal“– alumiiniumisulam või muu mittesüttiv materjal, mis standardse tulekindluskatse lõpus säilitab ise või tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed struktuurilised ja terviklikkuse omadused;

zb)   „standardne tulekindluskatse“– katse, mille käigus asjaomaste vaheseinte või tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis ligilähedaselt vastavad standardsele aja-temperatuurikõverale vastavalt katsemeetodile, mis on määratud kindlaks IMO 3. detsembri 2010. aasta resolutsioonis MSC.307(88) sisalduvas 2010. aasta rahvusvahelises tulekatse kohaldamise koodeksis (ajakohastatud versioon);

zc)   „traditsiooniline laev“– enne 1965. aastat projekteeritud ajalooline reisilaev ja selle koopiad, mis on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest, sealhulgas selleks, et edendada ja propageerida traditsioonilisi oskusi ja merepraktikat, ning mis on elav kultuurimälestis, mida käitatakse traditsioonilisest merepraktikast ja meresõiduvõtetest lähtuvate põhimõtete kohaselt;

zd)   „lõbusõidujaht või -laev“– laev, mis ei ole seotud majandustegevusega, olenemata sellest, mille jõul see liigub;

ze)   „teeninduslaev“– laeval asuv veesõiduk, mida kasutatakse rohkem kui 12 reisija transportimiseks seisvalt reisilaevalt kaldale ja tagasi;

zf)   „avamere teeninduslaev“– laev, mida kasutatakse selleks, et transportida ja majutada tööstuspersonali, kes ei tee laeva pardal selle käitamiseks vajalikku tööd;

zg)   „avamere teenindus-veesõiduk“– veesõiduk, mida kasutatakse selleks, et transportida ja majutada tööstuspersonali, kes ei tee veesõiduki pardal selle käitamiseks vajalikku tööd;

zh)   „ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine“– üks järgmistest:

—

muudatus, mis muudab oluliselt laeva mõõtmeid, nt pikendamine uue keskosa lisamise teel;

—

muudatus, mis muudab oluliselt laeva reisijateveo mahtu, nt autoteki kohandamine reisijate veoks;

—

muudatus, mis pikendab oluliselt laeva tööiga, nt reisijate majutuse uuendamine ühel tervel tekil;

—

mis tahes liiki laeva muutmine reisilaevaks.“

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse olenemata lipuriigist järgmiste reisilaevade ja veesõidukite suhtes, kui nad teevad kohalikke rannasõite:

a)

uued ja olemasolevad reisilaevad, mille pikkus on vähemalt 24 meetrit;

b)

kiirreisilaevad.

Iga liikmesriik tagab sadamariigina, et reisilaevad ja kiirreisilaevad, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mis ei ole liikmesriik, vastavad täielikult käesoleva direktiivi nõuetele, enne kui need tohivad teha kohalikke rannasõite kõnealuses liikmesriigis.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu:

a)

reisilaevad, mis on:

i)

sõjalaevad ja väeüksuste veolaevad;

ii)

purjelaevad;

iii)

ilma mehaanilise jõuallikata laevad;

iv)

laevad, mis ei ole ehitatud terasest või samaväärsest materjalist ja mida ei reguleeri kiirlaevu (resolutsioon MSC.36(63) või MSC.97(73)) või dünaamilise tõstejõuga laevu (resolutsioon A.373(X)) käsitlevad standardid;

v)

algelise ehitusega puitlaevad;

vi)

traditsioonilised laevad;

vii)

lõbusõidujahid;

viii)

eranditult sadamaaladel kasutatavad laevad;

ix)

avamere teeninduslaevad, või

x)

teeninduslaevad;

b)

kiirreisilaevad, mis on:

i)

sõjalaevad ja väeüksuste veolaevad,

ii)

lõbusõidulaevad,

iii)

eranditult sadamaaladel kasutatavad laevad või

iv)

avamere teenindus-veesõiduk.

3.   Liikmesriigid, kellel ei ole meresadamaid ja kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid reisilaevu või veesõidukeid, võivad käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada, välja arvatud teises lõigus sätestatud kohustused.

Liikmesriigid, kes kavatsevad direktiivi mitte kohaldada, teatavad sellest komisjonile hiljemalt 21. detsembriks 2019, kui tingimused on täidetud, ja teavitavad komisjoni seejärel igal aastal hilisematest muutustest. Need liikmesriigid ei tohi lubada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel reisilaevadel või veesõidukitel sõita enda lipu all enne, kui nad on käesoleva direktiivi üle võtnud ja rakendanud.“

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Merepiirkondade ja reisilaevaklasside kategooriad

1.   Merepiirkonnad jagatakse järgmisteks kategooriateks:

A-piirkond

merepiirkond väljaspool B-, C- ja D-piirkonda.

B-piirkond

merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 20 meremiili rannikust vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele, kuid mis jääb väljapoole C- ja D-piirkonda.

C-piirkond

merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 5 meremiili rannikust vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele, kuid väljaspool D-piirkonda (kui see on olemas).

Lisaks peab 2,5-meetrise märkimisväärse lainekõrguse ületamise tõenäosus olema väiksem kui 10 % üheaastasel ajavahemikul aastaringse tegevuse korral või konkreetsel ajavahemikul hooajalise tegevuse (nt suvise hooajalise tegevuse) korral.

D-piirkond

merepiirkond, mille geograafilised koordinaadid ei ole üheski punktis kaugemal kui 3 meremiili rannikust vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele.

Lisaks peab 1,5-meetrise märkimisväärse lainekõrguse ületamise tõenäosus olema väiksem kui 10 % üheaastasel ajavahemikul aastaringse tegevuse korral või konkreetsel ajavahemikul hooajalise tegevuse (nt suvise hooajalise tegevuse) korral.

2.   Iga liikmesriik:

a)

kehtestab ja vajaduse korral ajakohastab oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate merepiirkondade nimekirja;

b)

määrab kindlaks oma rannikule kõige lähemal asuva merepiirkonna sisemise piiri;

c)

avaldab nimekirja pädeva mereadministratsiooni veebisaidil kättesaadavas üldkasutatavas andmekogus;

d)

teavitab komisjoni kõnealuse teabe asukohast ja nimekirjas tehtud muudatustest.

3.   Erandina merepiirkondade nimekirja kehtestamise kohustusest võib Kreeka kehtestada ja vajaduse korral ajakohastada mereteede nimekirja, mis hõlmab Kreekas asuvaid mereteid, kasutades lõikes 1 sätestatud kategooriatele vastavaid kriteeriume.

4.   Reisilaevad jagatakse järgmistesse klassidesse vastavalt merepiirkonnale, kus neid võib käitada:

A-klass

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite A-, B-, C- ja D-piirkonnas.

B-klass

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite B-, C- ja D-piirkonnas.

C-klass

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite C- ja D-piirkonnas.

D-klass

reisilaev, mis teeb kohalikke rannasõite D-piirkonnas.

5.   Kiirreisilaevade puhul kohaldatakse kategooriaid, mis on määratletud 1994. aasta kiirlaevakoodeksi 1. peatüki punktides 1.4.10 ja 1.4.11 või 2000. aasta kiirlaevakoodeksi 1. peatüki punktides 1.4.12 ja 1.4.13.“

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sadamariigina tunnustab iga liikmesriik kohalikke rannasõite tegevate kiirreisilaevade kiirlaeva ohutuse tunnistust ning tegevusluba, mille on välja andnud teine liikmesriik, või artiklis 13 osutatud reisilaeva ohutuse tunnistust, mille on välja andnud teine liikmesriik kohalikke rannasõite tegevale reisilaevale.“;

b)

lõige 3 jäetakse välja;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Laevavarustust, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL (*2) kohaselt kehtestatud nõuetele, käsitatakse käesoleva direktiivi nõuetele vastavana.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).“"

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

peab laevakere, pea- ja abimehhanismide ning elektri- ja automaatseadmete ehitus ja hooldus vastama klassifikatsiooni standarditele, mis on täpsustatud tunnustatud organisatsiooni eeskirjades või samaväärsetes eeskirjades, mida ametiasutus kasutab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/15/EÜ (*3) artikli 11 lõikele 2;

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).“;"

ii)

punkt c jäetakse välja;

b)

lõike 2 punkti b

—

alapunkt ii jäetakse välja;

—

alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

olenemata alapunktist i tehakse uutele D-klassi reisilaevadele erand 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni minimaalse vöörikõrguse nõudest;“;

c)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

olemasolevad C- ja D-klassi reisilaevad peavad vastama käesoleva direktiivi asjakohastele erinõuetele ning nende nõuetega reguleerimata küsimustes lipuriigi ametiasutuse eeskirjadele; need eeskirjad peavad tagama I lisa II.1 ja II.2 peatükkidega samaväärse ohutustaseme, võttes samal ajal arvesse konkreetseid kohalikke töötingimusi, mis on seotud merepiirkondadega, kus nendesse klassidesse kuuluvaid laevu võib käitada; enne kui olemasolevad C- ja D-klassi reisilaevad võivad sadamariigis teha regulaarseid kohalikke rannasõite, peab lipuriigi ametiasutus saama sadamariigi nõusoleku kõnealuste eeskirjade kohaldamiseks;

d)

kui liikmesriik leiab, et eeskirjad, mille järgimist sadamariigi ametiasutus vastavalt käesoleva lõike punktile c nõuab, on põhjendamatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, kas kõnealused eeskirjad on põhjendatud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

ii)

punktid e ja f jäetakse välja;

d)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

punkti a kolmas taane asendatakse järgmisega:

„—

nad vastavad täielikult dünaamilise tõstejõuga laevade ohutuse koodeksi (DSC koodeks) nõuetele, mis sisalduvad IMO resolutsioonis A.373(10) (ajakohastatud versioon);“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kiirreisilaeva ja selle varustuse ehitus ja hooldus peavad vastama tunnustatud organisatsiooni kiirlaevade klassifitseerimise eeskirjadele või samaväärsetele eeskirjadele, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 2009/15/EÜ artikli 11 lõikele 2.“;

e)

lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Uute ja olemasolevate laevade ulatuslik remont, ümberehitus ja muutmine ning asjaomane varustamine peab vastama lõike 2 punktis a sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse uute laevade suhtes; laeva ümberehitust, mille eesmärk on üksnes laeva parema vastupidavuse saavutamine, ei loeta ulatuslikuks muutmiseks.

6.   Enne 20. detsembrit 2017 samaväärsest materjalist ehitatud laevad peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele hiljemalt 22. detsembriks 2025.

7.   Erandina käesolevast direktiivist võib liikmesriik, kellel on 20. detsembril 2017 rohkem kui 60 oma lipu all sõitvat reisilaeva, mis on ehitatud alumiiniumisulamist, teha järgmised erandid käesolevast direktiivist järgmistele reisilaevadele järgmisteks ajavahemikeks:

a)

B-, C- ja D-klassi reisilaevade puhul, mis on ehitatud alumiiniumisulamist pärast 20. detsembrit 2017, kümne aasta kestel pärast nimetatud kuupäeva, ning

b)

B-, C- ja D-klassi reisilaevade puhul, mis on ehitatud alumiiniumisulamist enne 20. detsembrit 2017, 12 aasta kestel pärast nimetatud kuupäeva,

tingimusel, et need laevad sõidavad üksnes selle liikmesriigi sadamate vahel.

Liikmesriik, kes soovib käesolevat erandit kasutada, teatab komisjonile oma kavatsusest hiljemalt 21. detsembriks 2019 ning teavitab komisjoni kavatsuse sisust. Ta teavitab komisjoni ka hilisematest muudatustest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike vastavalt artikli 9 lõikele 4.“

6)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   C-klassi ro-ro-reisiparvlaevad, millele pandi kiilud või mis olid samasuguses ehitusjärgus 1. oktoobril 2004 või pärast seda, ning kõik A- ja B-klassi ro-ro-reisiparvlaevad peavad vastama direktiivi 2003/25/EÜ artiklitele 6, 8 ja 9.“;

b)

lõige 2 jäetakse välja.

7)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 teine lõik jäetakse välja;

b)

lõige 4 jäetakse välja.

8)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriik võib lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid, mis lubavad kohaldada käesoleva direktiivi teatavate erinõuetega samaväärseid nõudeid, kui samaväärsed nõuded on vähemalt sama tulemuslikud kui direktiivis sätestatud nõuded.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõikest 1, 2 või 3 tulenevaid õigusi kasutav liikmesriik toimib käesoleva lõike teise kuni seitsmenda lõigu kohaselt.

Liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mida ta kavatseb võtta, ja teatab ühtlasi üksikasjadest, mis on piisavad ohutustaseme säilimises veendumiseks.

Kui kuue kuu jooksul pärast teatamist võtab komisjon rakendusaktina vastu otsuse, et kavandatud meetmed ei ole põhjendatud, peab kõnealune liikmesriik kavandatud meetmeid muutma või jätma need vastu võtmata. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Võetavaid meetmeid täpsustatakse riigi asjakohaste õigusaktidega ning neist teatatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Iga sellist meedet kohaldatakse kõigi sama klassi reisilaevade või samade täpsustatud tingimuste kohaselt tegutsevate veesõidukite suhtes, diskrimineerimata nende lipuriiki või nende reederit kodakondsuse või tegevuskoha alusel.

Lõikes 3 osutatud meetmeid kohaldatakse üksnes seni, kuni laev või veesõiduk tegutseb kindlaks määratud tingimustes.

Liikmesriigid teatavad komisjonile teises ja neljandas lõigus osutatud meetmetest komisjoni poolt sel eesmärgil loodava ja hallatava andmebaasi kaudu, millele on juurdepääs komisjonil ja liikmesriikidel. Komisjon teavitab võetud meetmetest avalikul veebisaidil.“;

c)

lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

komisjon võtab rakendusaktina vastu otsuse, kas liikmesriigi otsus peatada sellise laeva või veesõiduki käitamine või kehtestada lisameetmed on põhjendatud tõsise ohuga inimelule, varale või keskkonnale, ning – kui peatamine või lisameetmete kehtestamine ei ole põhjendatud – võtab rakendusaktina vastu otsuse, mille kohaselt peab asjaomane liikmesriik peatamist või meetmete võtmist käsitleva otsuse tühistama. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

9)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

konkreetseid viiteid artikli 2 punktides g, m, q ja zb, artikli 3 lõike 2 punktis a, artikli 6 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõike 2 punktis b nimetatud rahvusvahelistele konventsioonidele ja IMO resolutsioonidele.“;

b)

lõikes 2

i)

asendatakse punkt b järgmisega:

„b)

kogemustele tuginedes kohandada rahvusvahelistesse konventsioonidesse B-, C- ja D-klassi laevade ja veesõidukite suhtes tehtud muudatustes leiduvaid tehnilisi kirjeldusi;“;

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„c)

lihtsustada ja täpsustada tehnilisi elemente, tuginedes rakendamisel saadud kogemustele;

d)

ajakohastada viited muudele liidu õigusaktidele, mida kohaldatakse kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade suhtes.“;

c)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud käesoleva direktiivi muudatuste vastuvõtmiseks.

4.   Erandlikel asjaoludel, kui see on komisjoni asjakohase analüüsi kohaselt õigustatud, ja selleks, et hoida ära tõsine ja lubamatu oht meresõiduohutusele, tervisele, laeva pardal kehtivatele elamis- ja töötingimustele või merekeskkonnale või vältida vastuolu liidu merendusalaste õigusaktidega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et artiklis 2 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide muudatust käesoleva direktiivi rakendamisel mitte kohaldada.

Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne asjaomase muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaks määratud aja möödumist või kõnealuse muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva. Delegeeritud õigusakti jõustumisele eelneval perioodil hoiduvad liikmesriigid kõikidest algatustest, mille eesmärk on lõimida muudatus siseriiklikesse õigusaktidesse või kohaldada asjaomase rahvusvahelise õigusakti muudatust.“

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 10 lõigetes 3 ja 4 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 10 lõigetes 3 ja 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 20. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõigetes 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 10 lõike 3 või 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

11)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*4) artiklit 5.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“;"

b)

lõige 3 jäetakse välja.

12)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Lipuriigi ametiasutus korraldab igale reisilaevale punktides a, b ja c nimetatud ülevaatused:

a)

esmane ülevaatus enne laeva kasutusele võtmist;

b)

korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel, ja

c)

täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus.“;

b)

lõige 2 jäetakse välja.

13)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõik käesoleva direktiivi nõuetele vastavad uued ja olemasolevad reisilaevad saavad käesolevale direktiivile vastava reisilaeva ohutuse tunnistuse. Tunnistus antakse II lisas sätestatud vormis. Tunnistuse annab lipuriigi ametiasutus välja pärast artikli 12 lõike 1 punktis a kirjeldatud esmast ülevaatust.“;

b)

lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Enne sadamariigis kohaliku rannasõiduga tegelevale kiirreisilaevale tegevusloa andmist lepib lipuriigi ametiasutus sadamariigiga kokku kõigis tegevustingimustes, mis seostuvad laeva tegevusega selles riigis. Lipuriigi ametiasutus märgib kõnealused tingimused tegevusloale.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Laevade või veesõidukite suhtes artikli 9 lõigete 1, 2 ja 3 alusel ja vastavalt nendele sätetele rakendatavad täiendavad ohutusmeetmed, vastavused ja erandid märgitakse laeva või veesõiduki tunnistusele.“

14)

Artikkel 14 jäetakse välja.

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Läbivaatamine

Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ja esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 22. detsembriks 2026.“

16)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

II-2 peatüki A-osa punkti 13 alapunktis 1 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„Kõigil laevadel peavad laeva juhtkonna juhendamiseks olema alaliselt esitatud üldkorralduse plaanid, mis näitavad selgesti iga teki juhtimisposte, A-klassi vaheseintega piiratud tuletõrjesektsioone, B-klassi vaheseintega piiratud sektsioone koos üksikasjadega tulekahju avastamis- ja häiresüsteemide, sprinklerseadme, tuletõrjevahendite, mitmesugustele ruumidele, tekkidele jne ligipääsuvõimaluste ning ventilatsioonisüsteemi kohta, kaasa arvatud ventilaatorite juhtimispunktide üksikasjad, tuletõrjevahendite asukohad ning iga sektsiooni teenindavate ventilaatorite identifitseerimisnumbrid. Alternatiivina võib eespool nimetatud üksikasjadest koostada vihiku, mille eksemplar tuleb anda igale juhtkonna liikmele, ja üks eksemplar peab olema laeval igal ajal kättesaadav kergesti ligipääsetavas kohas. Plaane ja vihikuid ajakohastatakse, dokumenteerides võimalikult kiiresti kõik muudatused. Kirjeldused sellistes plaanides ja vihikutes peavad olema lipuriigi riigikeeles. Kui riigikeel ei ole inglise ega prantsuse keel, tuleb lisada tõlge ühte nendest keeltest. Kui laev tegeleb kohalike rannasõitudega teises liikmesriigis, lisatakse tõlge asjaomase sadamariigi riigikeelde, kui see keel ei ole inglise ega prantsuse keel.“;

b)

III peatüki punkti 2 tabeli joonealuse märkuse 1 esimeses lõigus asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„Päästevahendiks võivad olla üksnes päästepaadid ja -parved või nende kombinatsioon vastavalt reeglile III/2.2. Kui sõitude kaitstud iseloom ja/või tegevuspiirkonna soodsad kliimatingimused seda õigustavad, võib lipuriigi ametiasutus, võttes arvesse IMO ringkirja MSC/1046 soovitusi, sadamaliikmesriigi nõusolekul lubada:“.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 21. detsembriks 2019. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 21. detsembrist 2019.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 15. november 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 167.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. oktoobri 2017. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro-reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (ELT L 123, 17.5.2003, lk 22).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/52

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2109,

15. november 2017,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsingu- ja päästeoperatsioonide ettevalmistamiseks ja tulemuslikuks teostamiseks on oluline saada täpset ja õigeaegset teavet pardal olevate isikute arvu või isikusamasuse kohta. Mereõnnetuse korral aitab asjaomase riigi või asjaomaste riikide pädevate asutuste, reederi ja tema agentide vaheline koostöö märkimisväärselt kaasa operatsioonide tulemuslikkusele. Kõnealuse koostöö teatavaid aspekte reguleeritakse nõukogu direktiiviga 98/41/EÜ (3).

(2)

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT, Regulatory Fitness and Performance Programme) toimivuskontrolli tulemused ja direktiivi 98/41/EÜ rakendamise käigus saadud kogemused on näidanud, et pardal olevate isikutega seotud teave ei ole alati pädevatele asutustele hõlpsasti kättesaadav, kui nad seda vajavad. Olukorra lahendamiseks tuleks direktiivi 98/41/EÜ kehtivad nõuded viia kooskõlla nõuetega esitada andmeid elektrooniliselt, muutes need tõhusamaks. Digiteerimine võimaldab samuti hõlbustada juurdepääsu suurt hulka reisijaid puudutavale teabele merel tekkinud hädaolukorras või merel toimunud õnnetuse järel.

(3)

Viimase 17 aasta jooksul on tehtud olulisi tehnilisi edusamme laevade liikumisega seotud andmete edastamise ja salvestamise vahendite vallas. Euroopa rannikul on loodud mitu kohustuslikku laevaettekannete süsteemi kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) vastuvõetud asjakohaste eeskirjadega. Liidu ja liikmesriigi õigusega tagatakse, et laevad vastavad kõnealustele süsteemidele kehtivatele teavitamisnõuetele. Nüüd on vaja tehnoloogilise innovatsiooniga edasi liikuda, tuginedes praeguseks saavutatud tulemustele, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, ja tagades alati tehnoloogianeutraalsuse säilitamise.

(4)

Laevadega seotud andmete kogumist, edastamist ja jagamist võimaldavad, lihtsustavad ja ühtlustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/65/EL (4) osutatud riigisisene ühtne liides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/59/EÜ (5) osutatud liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteem (SafeSeaNet). Direktiivi 98/41/EÜ kohaselt nõutav teave pardal olevate isikute kohta tuleks seepärast esitada riigisiseses ühtses liideses, mille kaudu saab andmed hädaolukorras või õnnetuse korral merel pädevale asutusele koheselt kättesaadavaksteha. Pardal olevate isikute arv tuleks esitada riigisiseses ühtses liideses asjakohaste tehniliste vahendite abil, mille liikmesriigid võiksid valida omal äranägemisel. Alternatiivina võiks arvu edastada määratud asutusele automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu.

(5)

Käesoleva direktiivi alusel esitatud teabe edastamise ja vahetamise hõlbustamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühtlustatud teavitusformaalsusi, mis kehtestati direktiiviga 2010/65/EL. Rohkem kui ühte liikmesriiki mõjutava õnnetuse korral peaksid liikmesriigid tegema teabe SafeSeaNet'i süsteemi kaudu kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

(6)

Andmaks liikmesriikidele piisavalt aega uute funktsioonide lisamiseks riigisisesesse ühtsesse liidesesse, on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul liikmesriigid võivad säilitada olemasoleva reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise süsteemi.

(7)

Edusammud riigisiseste ühtsete liideste väljatöötamisel peaksid olema aluseks Euroopa ühtse liidese keskkonna poole liikumiseks tulevikus.

(8)

Liikmesriigid peaksid julgustama reedereid ja eelkõige väiksemaid reedereid kasutama riigisisest ühtset liidest. Kuid selleks et tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, peaks liikmesriikidel olema võimalus konkreetsete tingimuste korral vabastada väiksemad reedereid, kes veel ei kasuta riigisisest ühtset liidest ja kes teevad peamiselt lühikesi alla 60 minutilise kestusega riigisiseseid reise, kohustusest esitada pardal olevate isikute arv riigisiseses ühtses liideses.

(9)

Selleks et võtta arvesse Helgolandi ja Bornholmi saarte erilist geograafilist asukohta ning nende ja mandri vahelise transpordiühenduste iseloomu, tuleks Saksamaale, Rootsile ja Taanile anda lisaaega pardal olevate isikute nimekirja koostamiseks ja lubada neil üleminekuperioodil kasutada teabe edastamiseks praegust süsteemi.

(10)

Liikmesriikidele peaks jääma võimalus vähendada 20 meremiili künnist kohustusele registreerida ja esitada pardal olevate isikute nimekiri. See õigus hõlmab reise, kus suure reisijatearvuga reisilaevad külastavad ühe pikema reisi käigus järjestikuseid üksteisest vähem kui 20 meremiili kaugusel olevaid sadamaid. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema võimalus vähendada 20 meremiili künnist, et oleks võimalik registreerida käesoleva direktiiviga nõutav teave nende pardal olevate isikute kohta, kes on pardale tulnud esimeses või vahepealses sadamas.

(11)

Selleks et anda õnnetuse korral sugulastele õigeaegset ja usaldusväärset teavet, vähendada tarbetuid viivitusi konsulaarabi ja muude teenuste osutamisel ning lihtsustada identifitseerimise korda, peaks edastatud andmed sisaldama ka teavet pardal olevate isikute kodakondsuse kohta. Pikemate kui 20 meremiiliste reiside korral nõutavate sisestatavate andmete loetelu tuleks lihtsustada ja täpsustada ning viia nii suures ulatuses kui võimalik kooskõlla andmete riigisiseses ühtses liideses esitamise nõuetega.

(12)

Arvestades andmete salvestamise elektrooniliste vahendite arengut ja võttes arvesse asjaolu, et isikuandmeid kogutakse enne laeva väljumist, tuleks praegu direktiivis 98/41/EÜ sätestatud 30-minutilist viivitust vähendada 15 minutini.

(13)

On oluline, et vastavalt rahvusvahelistele nõuetele antakse igale pardal viibivale isikule selged hädaolukorras tegutsemise juhised.

(14)

Selleks et suurendada õigusselgust ning järjepidevust seonduvate liidu õigusaktidega ja eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/45/EÜ, (6) tuleks mitmed ebaselged, aegunud ja kattuvad viited ajakohastada või välja jätta. Mõiste „reisilaev“ tuleks viia kooskõlla muude liidu õigusaktidega, jäädes samas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Mõiste „kaitstud merepiirkond“ tuleks käesoleva direktiivi kohaselt antud vabastuste kohaldamise eesmärgil asendada kontseptsiooniga, mis on kooskõlas direktiiviga 2009/45/EÜ, tagades läheduses otsingu- ja päästevahendite olemasolu. Mõistet „reisijateregistri pidaja“ tuleks muuta, et see kajastaks uusi ülesandeid, mis ei hõlma enam teabe säilitamist. Mõiste „määratud asutus“ peaks hõlmama pädevaid asutusi, kellel on otsene või kaudne juurdepääs käesolevas direktiivis nõutud teabele. Ühingu reisijate registreerimise süsteemiga seotud vastavad nõuded tuleks välja jätta.

(15)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada lõbusõidujahtidele ja -laevadele. Eelkõige ei tuleks seda kohaldada lõbusõidujahtidele ja -laevadele, mis on prahitud laevapereta ja mis ei tegele seejärel majandustegevusega reisijate vedamise eesmärgil.

(16)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt vastutama direktiivi 98/41/EÜ kohaste andmete registreerimise nõuete järgimise eest, eelkõige seoses andmete registreerimise täpsuse ja õigeaegsusega. Teabe sidususe tagamiseks peaks olema võimalik teha pistelisi kontrolle.

(17)

Niivõrd kui direktiivides 98/41/EÜ ja 2010/65/EL sätestatud meetmed hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaks töötlemine olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (8). Eelkõige, ja piiramata andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud muid õiguslike kohustusi, ei tohiks direktiivi 98/41/EÜ kohaselt kogutavaid isikuandmeid töödelda ja kasutada muul eesmärgil ning neid ei tohiks säilitada kauem, kui on direktiivi 98/41/EÜ eesmärkide saavutamiseks vajalik. Seetõttu tuleks isikuandmed automaatselt ja tarbetu viivituseta kustutada niipea, kui laevareis on turvaliselt lõpule viidud või kui hädaolukorra või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel toimunud uurimine või kohtumenetlus on lõppenud.

(18)

Võttes arvesse tehnika taset ja rakendamise kulusid, peaksid kõik laevaühingud rakendama vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavaid isikuandmeid salvestatud, edastatavate või muul moel töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, loata avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise eest, kooskõlas andmekaitset käsitlevate liidu ja liikmesriikide õigusaktidega.

(19)

Pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes arvesse, et tõese teabe esitamine on reisija parimates huvides, on praegused reisijate kinnitusel põhinevate isikuandmete kogumise vahendid direktiivi 98/41/EÜ puhul piisavad. Samal ajal tuleks andmete registreerimise ja kontrollimise elektrooniliste vahenditega tagada, et iga pardal oleva isiku kohta registreeritakse kordumatut teavet.

(20)

Selleks et suurendada läbipaistvust ning hõlbustada liikmesriikide poolt vabastustest ja eranditaotlustest teatamist, peaks komisjon sel eesmärgil looma andmebaasi ja seda haldama. See peaks hõlmama teatatud meetmeid eelnõu vormis ja vastuvõetuna. Võetud meetmed tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(21)

Andmeid, mis on seotud vabastustest teatamise ja eranditaotlustega liikmesriikide poolt, tuleks vastavalt vajadusele ühtlustada ja koordineerida, et tagada selliste andmete võimalikult tõhus kasutus.

(22)

Pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingust (ELi toimimise leping) tulenevaid muudatusi, tuleks vastavalt ajakohastada komisjonile direktiivi 98/41/EÜ rakendamiseks antud volitusi. Rakendusaktid tuleks vastu võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(23)

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelise tasandi arengusuundi ja suurendada läbipaistvust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et komisjon saaks vajaduse korral jätta rahvusvaheliste õigusaktide muudatused käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldamata. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(24)

Võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kontrollkäikude täielikku seiretsüklit, peaks komisjon hindama direktiivi 98/41/EÜ rakendamist hiljemalt 22. detsembriks 2026 ning esitama sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid tegema komisjoniga koostööd, et koguda kokku kogu kõnealuse hindamise jaoks vajalik teave.

(25)

Selleks et kajastada direktiivi 98/41/EÜ tehtavaid muudatusi, tuleks pardal olevate isikutega seotud teave lisada direktiivi 2010/65/EL lisa A osas osutatud teavitusformaalsuste loetellu.

(26)

Et mitte põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust sisemaariikidest liikmesriikidele, kellel ei ole meresadamaid ning kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid reisilaevu, peaks sellistel liikmesriikidel olema võimalus käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada. See tähendab, et kuni need tingimused on täidetud, ei ole nad kohustatud käesolevat direktiivi üle võtma.

(27)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas arvamuse 9. detsembril 2016.

(28)

Seepärast tuleks direktiive 98/41/EÜ ja 2010/65/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/41/EÜ muutmine

Direktiivi 98/41/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

teine taane asendatakse järgmisega:

„—   Reisilaev– laev või kiirlaev, mis veab rohkem kui 12 reisijat,“;

b)

kuues taane asendatakse järgmisega:

„—   reisijateregistri pidaja– vastutav isik, kelle ühing on määranud täitma ISM koodeksis sätestatud kohustusi, kui see on asjakohane, või isik, kelle ühing on määranud vastutama ühingu reisilaeval olevate isikutega seotud teabe edastamise eest,“;

c)

seitsmes taane asendatakse järgmisega:

„—   määratud asutus– liikmesriigi pädev asutus, kes vastutab otsingu- ja päästetööde eest või hoolitseb õnnetuse tagajärgedega tegelemise eest, ja kellel on juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele,“;

d)

üheksas taane jäetakse välja;

e)

kümnenda taande sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„—   Liinivedu– laevade järjestikused ülesõidud kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikused ülesõidud väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas:“;

f)

lisatakse järgmine taane:

„—   Sadamaala– direktiivi 2009/45/EÜ artikli 2 punktis r määratletud ala,“;

g)

lisatakse järgmine taane:

„—   lõbusõidujaht või –laev– laev, mis ei ole seotud majandustegevusega, olenemata sellest, mille jõul see liigub.“

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse reisilaevade suhtes, välja arvatud:

—

sõjalaevad ja väeüksuste veolaevad,

—

lõbusõidujahid ja -laevad,

—

eranditult sadamaaladel või siseveeteedel kasutatavad laevad.

2.   Liikmesriigid, kellel ei ole meresadamaid, ja kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid reisilaevu, võivad käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada, välja arvatud teises lõigus sätestatud kohustused.

Liikmesriigid, kes kavatsevad direktiivi mitte kohaldada, teatavad sellest komisjonile hiljemalt 21. detsembril 2019, kui tingimused on täidetud, ja teavitavad komisjoni seejärel igal aastal hilisematest muudatustest. Need liikmesriigid ei tohi lubada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel reisilaevadel sõita enda lipu all enne, kui nad on käesoleva direktiivi üle võtnud ja rakendanud.“

3)

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Enne reisilaeva väljumist teatatakse pardal olevate isikute arv laeva kaptenile ja see esitatakse asjakohaste tehniliste vahenditega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL (*1) artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses või, kui liikmesriik nii otsustab, esitatakse see määratud asutusele automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu.

Kuueaastase üleminekuaja kestel alates 20. detsembrist 2017 võivad liikmesriigid lubada, et asjaomane teave edastatakse ühingu reisijateregistri pidajale või ühingu kaldalasuvale süsteemile, mis täidab sama ülesannet, selle asemel, et nõuda selle esitamist ühtses liideses või edastamist automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu määratud asutusele.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1).“"

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Kui reisilaev väljub liikmesriigis asuvast sadamast reisile, mille pikkus on väljumiskohast kuni järgmise külastatava sadamani rohkem kui 20 meremiili, registreeritakse järgmine teave:

—

pardal olevate isikute perekonnanimed, nende eesnimed, nende sugu, nende kodakondsus, nende sünnikuupäevad;

—

reisija soovi korral teave, mis käsitleb vajadust erihoolduse ja -abi järele, mis võib osutuda vajalikuks hädaolukorras;

—

reisija soovi korral kontaktnumber hädaolukorraks, kui liikmesriik nii otsustab.

2.   Lõikes 1 loetletud teave kogutakse enne reisilaeva väljumist ja esitatakse direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtsesse liidesesse reisilaeva väljumisel, kuid hiljemalt 15 minutit pärast väljumist.

3.   Kuueaastase üleminekuaja kestel alates 20. detsembrist 2017 võivad liikmesriigid lubada, et asjaomane teave edastatakse ühingu reisijateregistri pidajale või ühingu kaldalasuvale süsteemile, mis täidab sama ülesannet, selle asemel, et nõuda selle esitamist ühtses liideses.

4.   Ilma et see piiraks liidu ja liikmesriikide andmekaitsealastes õigusaktides sätestatud muid õiguslikult siduvaid kohustusi, ei tohi käesoleva direktiivi kohaselt kogutavaid isikuandmeid töödelda ega kasutada muul eesmärgil. Isikuandmeid töödeldakse alati kooskõlas liidu õigusaktidega andmekaitse ja eraelu puutumatuse kohta ning need kustutatakse automaatselt ja viivitamata niipea, kui neid enam ei vajata.“

5)

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Iga reisilaeva puhul, mis sõidab kolmanda riigi lipu all ja väljub väljaspool liitu asuvast sadamast, kuid saabub liikmesriigis asuvasse sadamasse, nõuab see liikmesriik ühingult, et ühing tagaks artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe edastamise artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 2 kohaselt.“

6)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Reisilaeva käitamise eest vastutuse võtnud ühing peab, kui seda nõutakse käesoleva direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaselt, määrama reisijateregistri pidaja, kes vastutab nimetatud sätetes osutatud teabe direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses esitamise või automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu määratud asutusele edastamise eest.

2.   Ühing säilitab käesoleva direktiivi artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid ainult seni, kuni on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning igal juhul üksnes hetkeni, mil kõnealune laevareis on turvaliselt lõpule viidud ja andmed on esitatud direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses. Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, kustutatakse see automaatselt ja viivitamata, ilma et see piiraks muid liidu või riiklikust õigusest tulenevaid spetsiifilisi õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas statistilistel eesmärkidel kehtestatud kohustusi.

3.   Ühing tagab, et teave reisijate kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, on asjakohaselt registreeritud ja kaptenile edastatud enne reisilaeva väljumist.“

7)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

—

punkt a jäetakse välja;

—

punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriik, kelle sadamast reisilaev väljub, võib selle vabastada kohustusest teatada pardal olevate isikute arv direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtses liideses, tingimusel et asjaomane laev ei ole kiirlaev, reisilaev liikleb vähem kui tunni kestvatel liinivedudel üksnes vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ artiklile 4 kehtestatud merepiirkonnas D ning kõnealuse merepiirkonna läheduses on tagatud otsingu- ja päästevahendite olemasolu.

Liikmesriik võib vabastada käesoleva direktiivi artiklis 5 sätestatud kohustustest reisilaevad, mis sõidavad kahe sadama vahel või teevad reise, mis algavad ja lõpevad ühes ja samas sadamas, ilma et vahepeal käidaks muus sadamas, tingimusel et asjaomane laev liikleb üksnes vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ artiklile 4 kehtestatud merepiirkonnas D ning kõnealuse merepiirkonna läheduses on tagatud otsingu- ja päästevahendite olemasolu.“;

—

lisatakse järgmine lõik:

„Erandina artikli 5 lõikest 2 ja ilma et see piiraks artikli 5 lõikes 3 sätestatud üleminekuperioodi kohaldamist, on järgmistel liikmesriikidel õigus kohaldada järgmisi erandeid:

i)

Saksamaa võib Helgolandi saarele ja saarelt liiklevate reisilaevade puhul artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe kogumise ja esitamise aega pikendada kuni ühe tunnini pärast väljumist, ning

ii)

Rootsi ja Taani võivad Bornholmi saarele ja saarelt liiklevate reisilaevade puhul artikli 5 lõikes 1 osutatud teabe kogumise ja esitamise aega pikendada kuni ühe tunnini pärast väljumist.“;

b)

lõikes 3 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a)

liikmesriik teatab viivitamata komisjonile oma otsusest anda vabastus artiklis 5 sätestatud kohustustest, lisades sisulise põhjenduse. Teatamine toimub komisjoni poolt sel eesmärgil loodud ja hallatava andmebaasi kaudu, millele on juurdepääs komisjonil ja liikmesriikidel. Komisjon teavitab võetud meetmetest avalikul veebisaidil;

b)

kui komisjon leiab kuue kuu jooksul alates kõnealusest teatamisest, et vabastus ei ole põhjendatud või võiks kahjustada konkurentsi, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega nõutakse liikmesriigilt otsuse muutmist või tühistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

c)

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Taotlus esitatakse komisjonile lõikes 3 osutatud andmebaasi kaudu. Kui kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest leiab komisjon, et erand ei ole põhjendatud või võiks kahjustada konkurentsi, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega nõutakse liikmesriigilt kavandatud otsuse muutmist või vastu võtmata jätmist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

8)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Liikmesriigid tagavad, et ühingutel on andmete registreerimise kord, mis tagab, et käesoleva direktiiviga nõutav teave esitatakse täpselt ja õigeaegselt.

2.   Liikmesriik määrab asutuse, kellel on juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele. Liikmesriigid tagavad, et hädaolukorras või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel on kõnealusel määratud asutusel viivitamatu juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele.

3.   Liikmesriik hoiab artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid ainult seni, kuni on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik ning igal juhul üksnes

a)

kuni hetkeni, mil kõnealune laevareis on turvaliselt lõpule viidud, ja igal juhul mitte kauem kui 60 päeva pärast laeva väljumist või

b)

hädaolukorra või õnnetuse tagajärgedega tegelemise korral kuni võimalik uurimine või kohtumenetlus on lõppenud.

4.   Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, kustutatakse see automaatselt ja viivitamata, ilma et see piiraks muid liidu või riiklikust õigusest tulenevaid spetsiifilisi õiguslikult siduvaid kohustusi, sealhulgas statistilistel eesmärkidel kehtestatud kohustusi.“

9)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1.   Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kogutakse andmeid ja salvestatakse neid nii, et laevale minevatele või sealt lahkuvatele reisijatele ei tekitata asjatuid viivitusi.

2.   Samadel või sarnastel liinidel tuleb vältida korduvat andmekogumist.“

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

1.   Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*2).

2.   Liidu institutsioonide ja asutuste poolne isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel, näiteks ühtses liideses ja SafeSeaNetis, toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (*3).

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).“"

11)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

1.   Erandlikel asjaoludel, kui see on komisjoni asjakohase analüüsi kohaselt õigustatud, ja selleks, et hoida ära tõsine ja lubamatu oht meresõiduohutusele või vältida vastuolu liidu merendusalaste õigusaktidega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et artiklis 2 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide muudatust käesoleva direktiivi rakendamisel mitte kohaldada.

2.   Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne asjaomase muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaksmääratud aja möödumist või kõnealuse muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva. Delegeeritud õigusakti jõustumisele eelneval perioodil hoidub liikmesriik kõikidest algatusest, mille eesmärk on lõimida muudatus riigisisestesse õigusaktidesse või kohaldada asjakohase rahvusvahelise õigusakti muudatust.“

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 12 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 20. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

13)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*4) artiklit 5.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“;"

b)

lõige 3 jäetakse välja.

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 22. detsembril 2026.

Hiljemalt 22. detsembril 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.“

Artikkel 2

Direktiivi 2010/65/EL lisa muutmine

Direktiivi 2010/65/EL lisa A osasse lisatakse järgmine punkt:

„7.   Teave pardal viibivate isikute kohta

Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiivi 98/41/EÜ (ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta) artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2 (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).“

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 21. detsembril 2019. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 21. detsembrist 2019.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 15. november 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 172.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. oktoobri 2017. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/61

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2017/2110,

15. november 2017,

mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu õigus liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollide süsteemi kohta pärineb aastast 1999. On aeg seda õigust ajakohastada, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/16/EÜ (3) kehtestatud sadamariigi kontrolli süsteemi rakendamisel tehtud edusamme ning kogemusi, mis on omandatud Pariisis 26. jaanuaril 1982. aastal allkirjastatud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi toimimise tulemusena.

(2)

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT, Regulatory Fitness and Performance Programme) toimivuskontrollist nähtub, et liidu reisilaevade ohutuse õigusraamistikuga on liidus reisilaevadele tagatud ühtne ohutustase. Lisaks nähtub toimivuskontrollist, et aja jooksul toimunud liidu reisijate ohutust käsitleva õiguse arengu tulemusel esineb mitmesugustest nõudmistest ja olukordadest tulenevalt teataval määral kattumist ja dubleerimist, mille kõrvaldamiseks tuleks võtta ühtlustamis- ja lihtsustamismeetmeid, et vähendada laevaomanike halduskoormust ja ratsionaliseerida liikmesriikide veeteede ametite jõupingutusi.

(3)

Enamik liikmesriike on juba võimaluse korral kombineerinud liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ohutu käitamise kohustuslikud ülevaatused muud liiki ülevaatuste ja kontrollidega, nimelt lipuriigi ülevaatuste ja sadamariigi kontrollidega. Selleks et vähendada veelgi kontrollikoormust ja saavutada laevade ja veesõidukite võimalikult pikaajaline kasutamine ärilisel eesmärgil, tagades samal ajal jätkuvalt kõrged ohutusstandardid, tuleks seega laevad, mille suhtes kohaldatakse sadamariigi kontrolli, viia üle direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamisalasse. Käesoleva direktiivi kohaldamisala peaks piirduma liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevadega, mis liiklevad liikmesriigi sadamate või liikmesriigi sadama ja kolmanda riigi sadama vahel, kui laev sõidab kõnealuse liikmesriigi lipu all. Liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade suhtes tuleks kohaldada direktiivi 2009/16/EÜ, kui need laevad sõidavad muu kui kõnealuse liikmesriigi lipu all.

(4)

Mõiste „vastuvõtjariik“ võeti kasutusele nõukogu direktiiviga 1999/35/EÜ, (4) et lihtsustada koostööd kolmandate riikidega enne liidu laienemist 2004. aastal. Kõnealune mõiste ei ole enam asjakohane ja tuleks seega direktiivist välja jätta.

(5)

Direktiiviga 1999/35/EÜ nähti ette, et vastuvõtjariik peab kord 12-kuulise ajavahemiku jooksul korraldama eriülevaatuse ja ülevaatuse liiniveo ajal. Kuigi kõnealuse nõude eesmärk oli tagada, et nende kahe ülevaatuse vahele jääks piisav ajavahemik, nähtus REFITi toimivuskontrollist, et see ei ole alati nii. Et täpsustada kontrollikorda ja tagada ühtne kontrolliraamistik, millega kindlustatakse kõrge ohutustase, võttes samal ajal arvesse reisijate teenindamise ühiseid vajadusi, tuleks täpsustada, et need kaks iga-aastast kontrolli peaksid toimuma korrapäraselt, ligikaudu iga kuue kuu järel. Kui laeva kasutatakse liiniveol, ei tohiks järjestikuste kontrollide vaheline aeg olla lühem kui neli ega pikem kui kaheksa kuud.

(6)

Direktiivis 1999/35/EÜ osutatakse „ülevaatustele“, mitte „kontrollidele“. Sõna „ülevaatus“ kasutatakse rahvusvahelistes konventsioonides, et osutada lipuriikide kohustusele kontrollida seda, kas laevad vastavad rahvusvahelistele nõuetele, ja anda välja või uuendada tunnistusi, kui see on asjakohane. Ülevaatuseks ei saa aga lugeda liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade erikontrollikorda ning asjaomased kontrollivormid ei ole merekõlblikkuse tunnistused ja neid ei saa selliste tunnistustena käsitada. Seega tuleks kehtiva direktiiviga 1999/35/EÜ ette nähtud spetsiifilistele ülevaatusele viitamisel asendada mõiste „ülevaatus“ mõistega „kontroll“.

(7)

Arvestades ro-ro-parvlaevade ja kiirreisilaevade spetsiifilist riskiprofiili, tuleks neid esmajärjekorras korrapäraselt kontrollida. Kõik direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kontrollid peaksid sisalduma liikmesriikide poolt läbiviidavate iga-aastaste kontrollide koguarvus.

(8)

Laeva väljumiskeeluni viinud kontrollidega seotud kulud peaks tasuma laevaühing.

(9)

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut ja saadud kogemusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et komisjon saaks vajaduse korral jätta käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldamata rahvusvaheliste õigusaktide muudatused ja ajakohastada tehnilisi nõudeid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)

Direktiivi 2009/16/EÜ tuleks muuta, et tagada ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kontrollide praeguse sisu ja sageduse säilimine. Direktiivi 2009/16/EÜ tuleks seega lisada erisätted, mis käsitlevad kontrollitoiminguid selliste liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade puhul, mille suhtes kohaldatakse sadamariigi kontrolli.

(11)

Direktiivi 2009/16/EÜ kohase kontrolli tegemisel tuleks igati vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist ja põhjendamatuid viivitusi.

(12)

Oluline on arvesse võtta meeskonna töö- ja elamistingimusi pardal ning meeskonnaliikmete koolitust ja kvalifikatsiooni, kuna tervis, ohutus ja sotsiaalsed aspektid on omavahel tihedalt seotud.

(13)

Pidades silmas Euroopa Meresõiduohutuse Ameti täielikku seiretsüklit, peaks komisjon hindama käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäeva ning esitama sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid tegema kogu hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks komisjoniga koostööd.

(14)

Ebaproportsionaalse halduskoormuse vältimiseks sisemaariikidest liikmesriikide suhtes tuleks nimetatud liikmesriikidele võimaldada vähese tähtsuse reegli alusel käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada, mis tähendab, et need liikmesriigid ei ole kohustatud käesolevat direktiivi üle võtma, kui nad vastavad teatud kriteeriumitele.

(15)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise tagamist, ei suuda liikmesriigid meritsi toimuva reisijateveo siseturumõõdet ning selliste laevade ja veesõidukite liidu ja rahvusvahelisel tasandil käitamise piiriülest olemust arvestades piisavalt saavutada, küll agasaab seda ühtse ohutustaseme kehtestamise ja konkurentsimoonutuste vältimisega paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Õigusselguse ja järjepidevuse suurendamiseks ning muudatuste arvu arvestades tuleks direktiiv 1999/35/EÜ kehtetuks tunnistada ja direktiivi 2009/16/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade suhtes:

a)

mida kasutatakse liinivedudel liikmesriigi sadama ja kolmanda riigi sadama vahel, kui laev sõidab kõnealuse liikmesriigi lipu all; või

b)

millega tehakse liinivedudena kohalikke rannasõite merepiirkondades, kus võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (6) artikli 4 kohaselt käitada A-klassi laevu.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade suhtes, mis kuuluvad direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamisalasse.

3.   Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat direktiivi liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade suhtes, millega tehakse kohalikke rannasõite muudes kui lõike 1 punktis b osutatud merepiirkondades.

4.   Liikmesriigid, kellel ei ole meresadamaid ja kes saavad tõestada, et nende jõesadamaid kolme eelnenud aasta jooksul külastanud üksikute laevade koguarvust alla 5 % on käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad reisilaevad või kiirreisilaevad, võivad käesoleva direktiivi sätteid mitte kohaldada, välja arvatud teises lõigus sätestatud kohustused.

Liikmesriigid, kellel ei ole meresadamaid, edastavad komisjonile hiljemalt 21. detsembril 2019 eespool nimetatud kolmeaastase perioodi jooksul nende sadamaid külastanud laevade koguarvu ja ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade arvu ning teavitavad komisjoni seejärel igal aastal esimeses lõigus osutatud arvude kõikidest hilisematest muutustest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

    „ro-ro-reisiparvlaev“ – enam kui 12 reisija vedamiseks mõeldud laev, mis on ehitatud nii, et maantee- või raudteesõidukid saavad ise pardale ja maha sõita;

2)

    „kiirreisilaev“ – konventsiooni SOLAS 74 X peatüki 1. reeglis määratletud laev enam kui 12 reisija vedamiseks;

3)

    „konventsioon SOLAS 74“ – 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, sealhulgas selle protokollid (ajakohastatud versioon);

4)

    „rahvusvaheline kiirlaevakoodeks“ – kiirlaevade ohutuse rahvusvaheline koodeks, mis sisaldub IMO meresõiduohutuse komitee 20. mai 1994. aasta resolutsioonis MSC 36 (63), või 2000. aasta kiirlaevade ohutuse rahvusvaheline koodeks (2000 HSC-koodeks), mis sisaldub IMO 2000. aasta detsembri resolutsioonis MSC.97(73) (ajakohastatud versioon);

5)

    „HSSC“ – IMO ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste väljaandmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised (ajakohastatud versioon);

6)

   „liinivedu“ – ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva järjestikused ülesõidud kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikused ülesõidud väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas:

a)

avaldatud sõiduplaani kohaselt või

b)

nii regulaarselt või sageli, et ülesõite võib pidada süstemaatilisteks;

7)

    „merepiirkond“ – direktiivi 2009/45/EÜ artikli 4 alusel kehtestatud merepiirkond või meretee;

8)

   „tunnistused“:

a)

rahvusvahelistel merereisidel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade puhul vastavalt konventsiooni SOLAS 74 või rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi alusel antud ohutustunnistused, millele on lisatud asjakohane seadmete dokumentatsioon;

b)

kohalike rannasõitude jaoks kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade puhul direktiivi 2009/45/EÜ kohaselt antud ohutustunnistused, millele on lisatud asjakohane seadmete dokumentatsioon;

9)

    „lipuriigi ametiasutus“ – selle riigi pädev asutus, mille lipu all ro-ro-reisiparvlaeval või kiirreisilaeval on õigus sõita;

10)

    „kohalik rannasõit“ – merepiirkonnas toimuv sõit liikmesriigi sadamast samasse või muusse sadamasse selle liikmesriigi piires;

11)

    „laevaühing“ – organisatsioon või isik, kes on nõustunud enda kanda võtma kõik laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga (ISM koodeks) (ajakohastatud versioon) kehtestatud kohustused ja vastutuse või, juhul kui konventsiooni SOLAS 74 IX peatükki ei kohaldata, ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on võtnud ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva omanikult üle vastutuse laeva käitamise eest;

12)

    „inspektor“ – avalik teenistuja või muu isik, kelle liikmesriigi pädev asutus on nõuetekohaselt volitanud teostama käesoleva direktiiviga ette nähtud kontrolle ning kes vastutab kõnealuse pädeva asutuse ees ja vastab direktiivi 2009/16/EÜ XI lisas täpsustatud miinimumnõuetele;

13)

    „liikmesriigi pädev asutus“ – käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriigi määratud asutus, mis vastutab käesoleva direktiiviga talle antud ülesannete eest.

Artikkel 3

Liinivedude alustamisele eelnevad kontrollid

1.   Enne kui ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev alustab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat liinivedu, korraldavad liikmesriikide pädevad asutused liiniveo-eelse kontrolli, mis koosneb järgmistest osadest:

a)

I lisas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimine ning

b)

II lisa kohane kontroll, mille tulemusena veendutakse, et ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev vastab liiniveol ohutu käitamise nõuetele.

2.   Liinivedude alustamisele eelnevat kontrolli teostab inspektor.

3.   Kui liikmesriik seda taotleb, tõendab laevaühing vastavust I lisa nõuetele kuni kuu aega enne liinivedude alustamisele eelnevat kontrolli.

Artikkel 4

Erandid liinivedude alustamisele eelneva kontrolli kohustusest

1.   Liinivedude alustamisele eelneva kontrolli osas võivad liikmesriigid teha erandeid teatavatest I ja II lisas sätestatud nõuetest või menetlustest, kui viimase kuue kuu jooksul on läbi viidud iga-aastane lipuriigi ülevaatus või kontroll, tingimusel, et järgitud on HSSCs kindlaks määratud ülevaatuste asjaomaseid menetlusi ja suuniseid või sama eesmärgi saavutamiseks kavandatud menetlusi. Liikmesriigid edastavad asjaomase teabe artikli 10 kohaselt kontrolliandmebaasi.

2.   Kui ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva hakatakse kasutama liiniveol, võib liikmesriik võtta selle ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva puhul arvesse varem korraldatud kontrolle ja ülevaatusi, mis tehti seoses muu liiniveoga, mis kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Kui liikmesriik peab varasemaid kontrolle ja ülevaatusi piisavaks ning kui need on uutes käitamistingimustes asjakohased, ei tule artikli 3 lõikega 1 ette nähtud kontrolle teha enne ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva kasutuselevõtmist uuel liinil.

3.   Laevaühingu taotluse korral võivad liikmesriigid eelnevalt kinnitada, et nad tunnistavad varasemate kontrollide ja ülevaatuste asjakohasust uutes käitamistingimustes.

4.   Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb liinivedude jätkumise tagamiseks ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev kiiresti asendada ning lõige 2 ei kohaldu, võib liikmesriik lubada ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva käitamist alustada juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

visuaalne kontroll ja dokumentide kontroll ei tekita kahtlusi, et ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev ei vasta vajalikele ohutu käitamise nõuetele, ning

b)

liikmesriik teostab artikli 3 lõike 1 kohase liiniveo-eelse kontrolli ühe kuu jooksul.

Artikkel 5

Korrapärased kontrollid

1.   Liikmesriigid teevad kord 12-kuulise ajavahemiku jooksul:

a)

kontrolli vastavalt II lisale ning

b)

kontrolli liiniveo ajal, mis ei toimu enne nelja kuu möödumist punktis a nimetatud kontrollist ega hiljem kui kaheksa kuud pärast punktis a nimetatud kontrolli, ning mis hõlmab III lisas loetletud elemente ja inspektori ametialase arvamuse alusel piisavat arvu I ja II lisas loetletud elemente, et tagada ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva jätkuv vastavus kõikidele vajalikele ohutu käitamise nõuetele.

Artikli 3 kohast liinivedude alustamisele eelnevat kontrolli loetakse kontrolliks punkti a tähenduses.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud kontrolli võib vastavalt liikmesriigi äranägemisele teha samaaegselt või koos iga-aastase lipuriigi ülevaatusega, tingimusel et järgitakse ülevaatuste asjaomaseid menetlusi ja suuniseid, mis on kindlaks määratud HSSCs või sama eesmärgi saavutamiseks kavandatud menetlusi.

3.   Liikmesriigid teevad kontrolli vastavalt II lisale iga kord, kui ro-ro-reisiparvlaeval või kiirreisilaeval tehakse ulatuslikke remondi-, ümberehitus- ja muutmistöid või kui muutub laeva reeder või laeva klass. Laeva reederi või laeva klassi muutumise korral võib liikmesriik varem ro-ro-reisiparvlaeval või kiirreisilaeval tehtud kontrolle arvestades ning juhul, kui muutus ei mõjuta ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tööohutust, vabastada ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva käesoleva lõike esimese lause kohaselt nõutavast kontrollist.

Artikkel 6

Kontrolliaruanne

1.   Pärast käesoleva direktiivi kohase kontrolli lõpuleviimist koostab inspektor aruande vastavalt direktiivi 2009/16/EÜ IX lisale.

2.   Aruandes sisalduv teave edastatakse artikli 10 kohasesse kontrolliandmebaasi. Kontrolliaruande koopia antakse ka kaptenile.

Artikkel 7

Puuduste kõrvaldamine, väljumiskeeld ja kontrolli edasilükkamine

1.   Liikmesriigid tagavad kõigi käesoleva direktiivi kohase kontrolli tulemusena kinnitust leidnud või ilmnenud puuduste kõrvaldamise.

2.   Puuduste korral, mis ohustavad selgelt tervist või ohutust või mis kujutavad vahetut ohtu tervisele või elule, ro-ro-reisiparvlaevale või kiirreisilaevale, selle meeskonnale ja reisijatele, tagab liikmesriigi pädev asutus, et asjaomasele ro-ro-reisiparvlaevale või kiirreisilaevale kehtestatakse väljumiskeeld („väljumiskeelu korraldus“). Väljumiskeelu korralduse koopia antakse kaptenile.

3.   Väljumiskeelu korraldust ei tühistata enne, kui puudus või oht on liikmesriigi pädevat asutust rahuldaval viisil kõrvaldatud või kui liikmesriigi pädev asutus on kindlaks teinud, et laev või veesõiduk võib vajalikele tingimustele vastavalt merele sõita või selle käitamist võib jätkata ilma reisijate või meeskonna ohutust ja tervist või ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva või muid laevu ohustamata.

4.   Kui lõikes 2 nimetatud puudust ei ole võimalik koheselt kõrvaldada sadamas, kus puudus on kinnitust leidnud või ilmnenud, võib liikmesriigi pädev asutus lubada laeval või veesõidukil sõita lähimasse sobivasse laevaremonditehasesse, kus puuduse saab koheselt kõrvaldada.

5.   Erandlikel asjaoludel, kui ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva üldseisukord ei ole ilmselgelt nõuetekohane, võib liikmesriigi pädev asutus kõnealuse ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva kontrolli edasi lükata, kuniks laevaühing võtab meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada olukord, kus ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev ei ohusta enam ilmselgelt ohutust või tervist ega kujuta enam vahetut ohtu meeskonna ja reisijate elule või kus laev vastab tema suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide asjaomastele nõuetele.

6.   Kui liikmesriigi pädev asutus lükkab kontrolli lõike 5 kohaselt edasi, kehtestatakse ro-ro-reisiparvlaevale või kiirreisilaevale automaatselt väljumiskeeld. Väljumiskeeld tühistatakse, kui kontrolliga on taas alustatud ja kontroll on edukalt teostatud ning kui käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

7.   Selleks et leevendada sadamas tekkivaid ummikuid, võib liikmesriigi pädev asutus anda loa ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva, millele on kehtestatud väljumiskeeld, üleviimiseks sadama teise osasse, tingimusel et sellega ei kaasne ohtu. Sadamas ummikute tekkimise ohutu ei võeta arvesse väljumiskeelu korralduse andmist või tühistamist käsitleva otsuse tegemisel. Sadamavaldajad või -asutused hõlbustavad kõnealustele laevadele koha leidmist.

Artikkel 8

Kaebuse esitamise õigus

1.   Laevaühingul on õigus esitada kaebus liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud väljumiskeelu korralduse peale. Kaebuse esitamine ei peata väljumiskeeldu, välja arvatud juhul, kui riigi õiguse kohaselt kohaldatakse ajutisi meetmeid. Selleks sätestavad liikmesriigid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega asjakohase korra ja tagavad selle toimimise.

2.   Liikmesriigi pädev asutus teavitab ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva, millele on väljastatud väljumiskeelu korraldus, kaptenit kaebuse esitamise õigusest ja kohaldatavast korrast. Kui väljumiskeelu korraldus tühistatakse või seda muudetakse kaebusest tulenevalt, tagab liikmesriik, et artikli 10 kohases kontrolliandmebaasis ajakohastatakse asjaomast kannet viivitamata.

Artikkel 9

Kulud

1.   Kui artiklites 3 ja 5 osutatud kontrollide tulemusena leiavad kinnitust või avastatakse puudused, mille puhul on õigustatud väljumiskeelu korralduse väljastamine, katab laevaühing kõik kontrolliga seotud kulud.

2.   Väljumiskeelu korraldus kehtib seni, kuni kulud on täielikult tasutud või on antud piisav tagatis nende tasumise kohta.

Artikkel 10

Kontrolliandmebaas

1.   Komisjon loob, haldab ja ajakohastab kontrolliandmebaasi, millega ühendatakse kõik liikmesriigid ja mis sisaldab kogu käesoleva direktiiviga ette nähtud kontrollsüsteemi rakendamiseks vajalikku teavet. Andmebaas põhineb direktiivi 2009/16/EÜ artiklis 24 osutatud kontrolliandmebaasil ja sellel on nimetatud andmebaasiga sarnased funktsioonid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt tehtud kontrollidega seotud teave, sealhulgas puuduste ja väljumiskeeldudega seotud teave edastatakse kontrolliandmebaasi viivitamatult pärast kontrolliaruande koostamist või väljumiskeelu tühistamist. Teabe üksikasjadega seoses kohaldatakse direktiivi 2009/16/EÜ XIII lisa sätteid mutatis mutandis.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kontrolliandmebaasi kantud teave kinnitatakse selle avalikustamise eesmärgil 72 tunni jooksul.

4.   Komisjon tagab, et kontrolliandmebaasist on võimalik saada asjakohast teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide poolt esitatud kontrolliandmed.

5.   Liikmesriikidel on juurdepääs kogu kontrolliandmebaasi salvestatud teabele, mis on asjakohane käesolevas direktiivis ja direktiivis 2009/16/EÜ sätestatud kontrollsüsteemi rakendamiseks.

Artikkel 11

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 12

Muudatuste tegemise kord

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva direktiivi lisasid, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil, eelkõige IMOs, toimunud arenguid ning täiustada lisade tehnilisi kirjeldusi saadud kogemustest lähtuvalt.

2.   Erandlikel asjaoludel, kui see on komisjoni asjakohase analüüsi kohaselt õigustatud, ja selleks, et hoida ära tõsine ja lubamatu oht meresõiduohutusele, tervisele, laevapardal kehtivatele elamis- ja töötingimustele või merekeskkonnale või vältida vastuolu liidu merendusalaste õigusaktidega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, et artiklis 2 osutatud rahvusvaheliste õigusaktide muudatusi käesoleva direktiivi rakendamisel mitte kohaldada.

Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne asjaomase muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaksmääratud aja möödumist või sellise muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva. Delegeeritud õigusakti jõustumisele eelneval perioodil hoiduvad liikmesriigid kõikidest algatustest, mille eesmärk on lõimida muudatus siseriiklikesse õigusaktidesse või kohaldada asjaomase rahvusvahelise õigusakti muudatust.

Artikkel 13

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 20. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14

Direktiivi 2009/16/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/16/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„25.   „ro-ro-reisiparvlaev“– enam kui 12 reisija vedamiseks mõeldud laev, mis on ehitatud nii, et maantee- või raudteesõidukid saavad ise pardale ja maha sõita;

26.   „kiirreisilaev“– konventsiooni SOLAS 74 X peatüki 1. reeglis määratletud laev enam kui 12 reisija vedamiseks;

27.   „liinivedu“– ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva järjestikused ülesõidud kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikused ülesõidud väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas:

i)

avaldatud sõiduplaani kohaselt või

ii)

nii regulaarselt või sageli, et ülesõite võib pidada süstemaatilisteks;“.

2)

Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kontrollide suhtes, mis tehakse väljaspool sadamat või ankrukohta liiniveo ajal kooskõlas artikliga 14a.“

3)

Artikli 13 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et vastavalt artiklile 12 või 14a kontrolliks välja valitud laevadel tehakse esmane või üksikasjalikum kontroll järgmiselt:“.

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kontroll

1.   Liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kontroll korraldatakse vastavalt XVII lisas sätestatud ajavahemikule ja muudele nõuetele.

2.   Ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kontrolli kavandamisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva käitus- ja hoolduskava.

3.   Kui ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva on XVII lisa kohaselt kontrollitud, kantakse kontroll kontrolliandmebaasi ning seda võetakse arvesse artiklite 10, 11 ja 12 kohaldamisel ning liikmesriigi kontrollikohustuse täitmise arvutamisel. Kontroll sisaldub liikmesriikide poolt artikliga 5 ette nähtud iga-aastaste kontrollide koguarvus.

4.   Käesoleva artikli kohaselt kontrollitavate liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade puhul ei kohaldata artikli 9 lõiget 1, artikli 11 punkti a ning artiklit 14.

5.   Pädev asutus tagab, et ro-ro-reisiparvlaevad ja kiirreisilaevad, mida kontrollitakse täiendavalt artikli 11 punkti b kohaselt, valitakse vastavalt I lisa II osa punkti 3A alapunktile c ja punkti 3B alapunktile c. Käesoleva lõike kohaselt läbi viidud kontrollid ei mõjuta XVII lisa punktis 2 sätestatud kontrollide vahelise ajavahemiku pikkust.

6.   Sadamariigi pädeva asutuse inspektorit võib ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva kontrolli käigus vaatlejana saata sadamariigi inspektor muust liikmesriigist. Kui laev sõidab kõnealuse liikmesriigi lipu all, kutsub sadamariik taotluse korral lipuriigi esindaja vaatlejana kontrollis osalema.“

5)

Artikli 15 lõige 3 jäetakse välja.

6)

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik keelab laeval siseneda oma sadamatesse ja ankrukohtadesse järgmistel juhtudel:

—

laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste suhtarvu alusel kuulub Pariisi memorandumi kohaselt kontrolliandmebaasi salvestatud teabe alusel vastu võetud musta nimekirja, mis avaldatakse igal aastal komisjoni poolt, ja mida on liikmesriigi või Pariisi memorandumile alla kirjutanud riigi sadamas või ankrukohas eelneva 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud, või

—

laev sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste suhtarvu alusel kuulub Pariisi memorandumi kohaselt kontrolliandmebaasi salvestatud teabe alusel vastu võetud halli nimekirja, mis avaldatakse igal aastal komisjoni poolt, ja mida on liikmesriigi või Pariisi memorandumile alla kirjutanud riigi sadamas või ankrukohas eelneva 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud.

Esimest lõiku ei kohaldata artikli 21 lõikes 6 kirjeldatud juhtudel.

Sissesõidukeeld on kohaldatav alates hetkest, kui laev väljub sadamast või ankrukohast, kus see on kolmandat korda kinni peetud ning kus on väljastatud sissesõidukeelu korraldus.“

7)

Lisatakse järgmine lisa:

„

XVII LISA

Liiniveol kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kontroll

1.1.

Enne kui ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev alustab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvat liinivedu, korraldab liikmesriik kontrolli vastavalt direktiivi (EL) 2017/2110 (*1) artikli 3 lõikele 1, et veenduda, kas ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev täidab liiniveol ohutuks käitamiseks vajalikke nõudeid.

1.2.

Kui ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva hakatakse kasutama teisel liiniveol, võib liikmesriik võtta selle ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva puhul arvesse viimase kaheksa kuu jooksul teise liikmesriigi tehtud kontrolle, mis tehti seoses muu liiniveoga, mis kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, juhul kui liikmesriik on veendunud, et varasemad kontrollid on uutes käitamistingimustes asjakohased ja need kontrollid kinnitasid, et liiniveol ohutuks käitamiseks vajalikud nõuded olid täidetud. Punktis 1.1 sätestatud kontrolle ei tule kohaldada enne ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva kasutuselevõtmist uuel liinil.

1.3.

Juhul kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb liinivedude jätkumise tagamiseks ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev kiiresti asendada ning punkt 1.2 ei kohaldu, võib liikmesriik lubada reisilaeva või veesõiduki käitamist alustada juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

visuaalne kontroll ja dokumentide kontroll ei tekita kahtlusi, et ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev ei vasta vajalikele ohutu käitamise nõuetele, ning

b)

liikmesriik teostab direktiivi (EL) 2017/2110 artikli 3 lõike 1 kohase kontrolli ühe kuu jooksul.

2.

Liikmesriigid korraldavad üks kord aastas, kuid mitte varem kui neli kuud ja mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast eelmist kontrolli:

a)

kontrolli, mis hõlmab direktiivi (EL) 2017/2110 II lisas ja komisjoni määruses (EL) nr 428/2010 (*2) (nii nagu on kohaldatav) sätestatud nõudeid ning

b)

kontrolli liiniveo ajal. See kontroll hõlmab direktiivi (EL) 2017/2110 III lisas loetletud elemente ja inspektori ametialase arvamuse alusel piisavat arvu direktiivi (EL) 2017/2110 I ja II lisas loetletud elemente, et tagada ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva jätkuv vastavus kõikidele vajalikele ohutu käitamise nõuetele.

3.

Kui ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva ei ole punkti 2 kohaselt kontrollitud, loetakse ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev I prioriteedi laevaks.

4.

Punkti 1.1 kohast kontrolli loetakse kontrolliks käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a tähenduses.
“

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2110, mis käsitleb liinivedudel kasutatavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kontrollsüsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ (ELT L 315, 30.11.2017, lk 61)."

(*2)  Komisjoni 20. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 428/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artiklit 14 seoses laevade laiendatud kontrollidega (ELT L 125, 21.5.2010, lk 2)."

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 1999/35/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IV lisa vastavustabelile.

Artikkel 16

Läbivaatamine

Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 21. detsembril 2026.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 21. detsembril 2019. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 21. detsembrist 2019.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike meetmete teksti.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 15. november 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 176.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. oktoobri 2017. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

(4)  Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 1).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

I LISA

ERINÕUDED LIINIREISILAEVADELE

(millele on osutatud artiklites 3 ja 5)

Kontrollitakse järgmist:

1.

kas kaptenile on enne ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva sõidu algust tagatud asjakohane teave selliste kaldapealsete navigatsioonisüsteemide ja muude teabekavade kättesaadavuse kohta, mis aitavad tal laeva ohutult juhtida, ning et ta kasutab liikmesriikide navigatsiooniabi ja teabekavasid;

2.

kas kohaldatakse MSC 17. juuli 1995. aasta ringkirja 699 (reisijate ohutusjuhendi läbivaadatud suuniste kohta) lõigete 2–6 asjakohaseid sätteid;

3.

kas kergesti ligipääsetavasse kohta on üles pandud laeva tööajakorralduse tabel, mis sisaldab:

a)

töötamise ajakava merel ja sadamas ning

b)

vahipersonali nõutavat maksimaalset tööaega või minimaalset puhkeaega;

4.

ega kapten ei ole piiratud ühegi otsuse tegemisel, mis tema ametialase arvamuse kohaselt on ohutuks laevasõiduks ja tööks vajalik, eriti raskete ilmastikuolude korral ja rasketes mereoludes;

5.

kas kapten peab arvestust laevasõiduga seotud tegevuste ja juhtumite kohta, mis on laevasõidu ohutuse seisukohast olulised;

6.

kas teatatakse igast laevakere uste ja nendega seotud plaadistuse kahjustusest või püsivast häirest, mis võib mõjutada ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva terviklikkust, ning igast selliste uste sulgemisvahendite puudusest kiiresti nii lipuriigi ametiasutusele kui ka sadamariigile ning kas need parandatakse kiiresti ja rahuldavalt;

7.

kas enne ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva väljumist reisile on kättesaadav ajakohane reisiplaan ning selle ettevalmistamisel on täielikult arvesse võetud IMO assamblee 25. novembri 1999. aasta resolutsioonis A.893(21) reisiplaneerimise suuniste kohta esitatud suuniseid;

8.

kas tehakse reisijatele teatavaks ja nägemispuudega inimestele sobivas vormis kättesaadavaks üldine teave pardal viibivatele vanuritele ja puuetega isikutele kättesaadavate teenuste ning abi kohta.

II LISA

KONTROLLIMENETLUSED

(millele on osutatud artiklites 3 ja 5)

1.

Kontrollidega tagatakse, et täidetud on õigusaktidest tulenevad nõuded, mille on esitanud lipuriik või mis on esitatud tema nimel, eelkõige konstruktsiooni, vaheruumideks jaotumise ja püstuvuse, masinate ning elektriseadmete, lastimise ja püstuvuse, tulekaitse, maksimaalse reisijate arvu, päästevahendite ning ohtlike kaupade veo, raadioside ja navigatsiooniga seotud nõuded. Kontrollid hõlmavad sel eesmärgil järgmist:

—

avariigeneraatori käivitamine,

—

avariivalgustuse kontroll,

—

raadioseadmete avariitoiteallika kontroll,

—

valjuhääldiside testimine,

—

tuletõrjeõppus, kaasa arvatud tuletõrjuja varustuse kasutamise oskuse näitamine,

—

tuletõrje-avariipumba toimimine juhul, kui selle põhitorustiku külge on ühendatud kaks töötavat tuletõrjevoolikut,

—

katelde, pea- ja abimasinate kütusevarustuse ning ventilaatorite kaugjuhitavate hädaseiskamispidemete testimine,

—

tulesiibrite kaug- ja paiksete sulgemisseadmete testimine,

—

tulekahju avastamis- ja häiresüsteemide testimine,

—

tuletõkkeuste korraliku sulgumise testimine,

—

pilsipumpade toimimine,

—

veekindlate vaheseinte uste sulgemine; nii paiksetest kui ka kaugjuhtimispunktidest,

—

veendumine, et meeskonna juhtivliikmed on kursis laevavigastuste kontrolliplaaniga,

—

vähemalt ühe valvepaadi ja ühe päästepaadi vettelaskmine, nende jõuseadme ja roolimehhanismi käivitamine ja katsetamine ning nende tagasitõstmine veest nende asukohale pardal,

—

kõikide päästepaatide ja valvepaatide nimistule vastavuse kontroll,

—

laeva või veesõiduki rooliseadme ja avariirooliseadme katsetamine.

2.

Kontrolli tegemisel keskendutakse laevapere teadlikkusele ohutuseeskirjadest, hädaolukorras tegutsemise plaanidest, hooldusest, töökorraldusest, reisijate ohutusest, komandosilla korrast ning lasti ja sõidukitega seotud toimingutest ning nende tulemuslikkusele eelnimetatud valdkondades. Kontrollitakse meremeeste oskust mõista ning vajaduse korral anda korraldusi ja juhiseid ning anda aru ühises töökeeles, mis on kantud laeva logiraamatusse. Kontrollitakse dokumentaalseid tõendeid, et meeskonna liikmed on edukalt läbinud erikoolituse, pidades eelkõige silmas järgmist:

—

rahvahulga ohjamise koolitus;

—

teadlikkuse tõstmise koolitus;

—

ohutusalane koolitus töötajatele, kes annavad hädaolukorras reisijate ruumides otsest ohutusabi reisijatele, eriti vanuritele ja puuetega inimestele, ning

—

kriisiohjamist ja inimeste käitumist käsitlev koolitus.

Kontrolli käigus hinnatakse, kas tööaja korraldus tekitab põhjendamatut väsimust eriti vahipersonalil.

3.

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel töötavate meeskonnaliikmete meresõidudiplom peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ nõuetele (1).

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (ELT L 323, 3.12.2008, lk 33).

III LISA

LIINIVEO AJAL KONTROLLIMISE KORD

(millele on osutatud artiklis 5)

Kui kontroll tehakse liiniveo ajal, kontrollitakse järgmist.

1.

Reisijatega seotud teave

Kontrollitakse, et ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva (edaspidi „laev“) lubatud reisijate arvu ei ületata ja reisijatega seotud teabe registreerimine toimub kooskõlas nõukogu direktiiviga 98/41/EÜ (1). Kontrollitakse, kuidas edastatakse teave reisijate koguarvu kohta kaptenile, ja vajaduse korral, kuidas edasi-tagasi reisijad, kes laevalt ei lahku, kajastuvad tagasisõitjate koguarvus.

2.

Lastimis- ja püstuvusteave

Kontrollitakse, kas on paigaldatud usaldusväärsed süvisemõõturid ja kas neid kasutatakse (kui on nõutavad). Kontrollitakse, kas on võetud meetmeid tagamaks, et laev ei ole ülekoormatud ning asjakohane vaheruumideks jaotumise veeliin ei jää vee alla. Kontrollitakse, kas on tehtud nõuetekohane lastimis- ja püstuvushindamine. Kontrollitakse, kas kaup, sõidukid ja muu last on kaalutud, kui see on nõutav, ja kas need andmed edastatakse laevale lastimis- ja püstuvushindamisel kasutamiseks. Kontrollitakse, kas laevavigastuste kontrolliplaanid on alaliselt nähtaval ja kas laeva juhtkonnale on kättesaadavaks tehtud laevavigastuste kontrolli käsitlevat teavet sisaldavad brošüürid.

3.

Mereohutus

Kontrollitakse, kas järgitakse menetlust, millega tagatakse, et laev on enne kai äärest lahkumist merekindel, ja mis peaks hõlmama korda, mille kohaselt kantakse ette, et kogu laevakere on veekindel ja ilmastikukindlad uksed on suletud. Kontrollitakse, kas kõik sõidukiteki uksed on suletud, enne kui laev kai äärest lahkub, või jäävad avatuks üksnes selle ajani, kui vöörivisiir sulgub; samuti kontrollitakse vööri-, ahtri- ja külguste sulgemisseadmeid ning näidikutulede ja videovalvesüsteemi olemasolu nende seisundi näitamiseks komandosillal. Kõik probleemid näidikutulede töös, eriti ukselülitite puhul, tuleks kindlaks teha ja neist tuleks ette kanda.

4.

Ohutusteated

Kontrollitakse tavaliste ohutusteadete ning hädaolukorras tegutsemise juhiste ja suuniste esitamist sobiva(te)s keel(t)es. Kontrollitakse, kas tavaline ohutusteade esitatakse reisi alguses ja on kuuldav kõigis üldkasutatavates ruumides, kaasa arvatud avatud tekid, kuhu reisijatel on ligipääs.

5.

Logiraamatu kanded

Kontrollitakse logiraamatut, et tagada kannete tegemine vööri, ahtri ja muude veekindlate ning ilmastikukindlate uste sulgemise, vaheruumideks jaotumise veekindlate ustega seotud õppuste, rooliseadmete testimise jm kohta. Samuti kontrollitakse süviste, vabaparda ja püstuvuse ning meeskonna ühise töökeele dokumenteerimist.

6.

Ohtlikud kaubad

Kontrollitakse, kas ohtlikke või saastavaid kaupu veetakse vastavalt asjakohastele reeglitele ja eeskätt seda, kas on koostatud ohtlikke ja saastavaid kaupu käsitlev deklaratsioon koos lastimanifesti või lastiplaaniga nende asukoha näitamiseks pardal, kas konkreetse lasti vedu reisilaevadel on lubatud ning kas ohtlikud ja saastavad kaubad on nõuetekohaselt märgistatud, markeeritud, paigutatud, kinnitatud ja eraldatud.

Kontrollitakse, kas ohtlikke ja saastavaid kaupu vedavad sõidukid on nõuetekohaselt märgistatud ning kinnitatud. Kui veetakse ohtlikke või saastavaid kaupu, peab asjakohase lastimanifesti või lastiplaani koopia olema kättesaadavkaldal. Kontrollitakse, kas kapten on teadlik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (2) kohastest teatamisnõuetest ja järgitavatest hädaolukorras tegutsemise juhistest ning esmaabi andmisest vahejuhtumite puhul, mis on seotud ohtlike kaupade või merekeskkonna saasteainetega. Kontrollitakse, kas sõidukitekkide ventilatsioon töötab pidevalt, kas selle võimsust suurendatakse sõidukite mootorite töötamise ajal ja kas komandosillal on olemas näidik selle kohta, et sõidukiteki ventilatsioon töötab.

7.

Kaubaveokite kinnitamine

Kontrollitakse, kuidas kaubaveokid on kinnitatud, näiteks kas plokkide abil paigaldatud või individuaalsete kinnitusköitega. Kontrollitakse, kas on piisavalt kinnituspunkte. Kontrollitakse, mil viisil kinnitatakse kaubaveokid, kui kogetakse või eeldatakse halbu ilmastikutingimusi. Kontrollitakse busside ja mootorrataste kinnitamise viisi, kui see on asjakohane. Kontrollitakse, et laeval on lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.

8.

Sõidukitekid

Kontrollitakse, kas eriotstarbelisi ja ro-ro-tüüpi lastiruume valvatakse või jälgitakse pidevalt videovalvesüsteemiga, et oleks võimalik märgata sõidukite liikumist halbades ilmastikutingimustes ja reisijate lubamatut sisenemist. Kontrollitakse, et tuletõkkeuksed ja sissepääsud hoitakse kinni ja et paigaldatud on teated, millega keelatakse reisijate sisenemine sõidukitekile laeva merel oleku ajal.

9.

Veekindlate uste sulgemine

Kontrollitakse, kas järgitakse laeva tegevusjuhistes ettenähtud põhimõtteid vaheruumideks jaotumise veekindlate uste kohta. Kontrollitakse ka nõutavate õppuste korraldamist. Kontrollitakse, kas võimaluse korral hoitakse komandosillalt juhitavad veekindlad uksed paiksel juhtimisel. Kontrollitakse, kas uksed on piiratud nähtavuse ja kõigi ohtlike olukordade puhul kinni. Kontrollitakse, kas laevapere liikmeid juhendatakse uste kasutamise õige viisi osas ja kas nad on uste väärkasutamise ohtudest teadlikud.

10.

Tuletõrje ringkäigud

Kontrollitakse, kas korraldatakse tõhusaid ringkäike võimaliku tulekahju puhkemise kiireks avastamiseks. See peaks hõlmama eriruume, kuhu ei ole paigaldatud paikset tulekahju avastamis- ja häiresüsteemi. Kõnealustes ruumides võib korraldada ringkäike punktis 8 osutatud viisil.

11.

Suhtlemine hädaolukorras

Kontrollitakse, kas vastavalt häireplaanile on piisavalt meeskonnaliikmeid, kes aitaksid hädaolukorras reisijaid, ning kas nad on kergesti eristatavad ja võimelised reisijatega hädaolukorras suhtlema, võttes arvesse järgmiste tegurite asjakohast ja piisavat kombinatsiooni:

a)

konkreetsel marsruudil veetavate reisijate rahvusele vastav peamine keel või vastavad peamised keeled;

b)

tõenäosus, et põhijuhiste andmisel võimaldab ingliskeelsete põhiväljendite kasutamise oskus suhelda abi vajava reisijaga, olenemata sellest, kas reisija ja laevapere liige räägivad ühist keelt või mitte;

c)

võimalik vajadus suhelda hädaolukorras muul viisil (nt ettenäitamine, käega antavad märguanded või tähelepanu juhtimine juhiste, kogunemispunktide, päästevahendite või evakuatsiooniteede asukohale juhul, kui verbaalne suhtlus on ebaotstarbekas);

d)

kas reisijatele on antud ohutusjuhised nende emakeeles või -keeltes;

e)

keeled, milles hädaohuteateid võidakse edastada hädaolukorras või õppuse ajal, et anda reisijatele olulisi juhiseid ja hõlbustada laevapere jaoks reisijate abistamist.

12.

Meeskonna ühine töökeel

Kontrollitakse, kas on kehtestatud töökeel, mis tagab meeskonna tulemusliku tegevuse ohutusküsimustes, ja kas see töökeel on kantud laeva logiraamatusse.

13.

Ohutusvahendid

Kontrollitakse, kas pääste- ja tuletõrjevahendid, kaasa arvatud tuletõkkeuksed ja muud kergesti kontrollitavad ehituslikud tulekaitsevahendid hoitakse korras. Kontrollitakse, kas tuletõrjeplaanid asuvad alaliselt nähtavas kohas või kas laeva juhtkonnale on kättesaadavaks tehtud samaväärset teavet sisaldavad brošüürid. Kontrollitakse, kas päästevestide asukoht on sobiv ja kas laste päästevestide asukohta oleks võimalik kergesti kindlaks teha. Kontrollitakse, kas sõidukite lastimine ei tõkesta võimalike sõidukitekkidel asuvate tuletõrjevahendite, avariisulgurite, pardaklappide juhtimisseadmete jne tööd.

14.

Navigatsiooni- ja raadioseadmed

Kontrollitakse, kas navigatsiooni- ja raadioseadmed, kaasa arvatud mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoid (EPIRB), on töökorras.

15.

Täiendav avariivalgustus

Kontrollitakse, kas paigaldatud on täiendav avariivalgustus, kui reeglid seda nõuavad, ja kas peetakse puuduste registrit.

16.

Evakuatsioonivahendid

Kontrollitakse, et evakuatsioonivahendid, sealhulgas evakuatsiooniteed on märgistatud vastavalt kohaldatavatele nõuetele ja et nende valgustus on korraldatud nii pea- kui ka avariitoiteallikatest. Kontrollitakse, kas on võetud meetmed evakuatsiooniteede sõidukitest vabana hoidmiseks, kui evakuatsiooniteed ületavad või läbivad sõidukitekke. Kontrollitakse, kas väljapääsud, eriti tollimaksuvabade kaupluste väljapääsud, mille puhul on esinenud, et väljapääsud on tõkestatud liigsete kaupadega, hoitakse vabad.

17.

Masinaruumi puhtus

Kontrollitakse, kas masinaruum hoitakse puhtana, pidades silmas hoolduskorda.

18.

Jäätmete kõrvaldamine

Kontrollitakse, kas prügikäitluse ja -kõrvaldamise kord on rahuldav.

19.

Plaaniline hooldus

Kontrollitakse, kas kõikides laevaühingutes kehtib eriomane alaline kord, mis hõlmab plaanilise hoolduse süsteemi kõigis ohutusega seotud valdkondades, kaasa arvatud vööri- ja ahtriuksed ning avad laeva külgedes koos nende sulgemisseadmetega, ja mis hõlmab ka masinaruumi hooldust ja ohutusvahendeid. Kontrollitakse, kas laeval kehtivad kavad kõigi vahendite korrapäraseks kontrolliks, et säilitada ohutusstandardite kõrgeimat taset. Kontrollitakse, kas laeval on kehtestatud kord puuduste dokumenteerimiseks ja nende õige parandamise kinnitamiseks, et kapten ja määratud isik kaldal laevaühingu haldusstruktuuris oleksid puudustest teadlikud ja neile teatataks, kui puudused on ettenähtud aja jooksul parandatud. Kontrollitakse, kas sisemiste ja välimiste vööriuste sulgemisvahendite töö korrapärane kontroll hõlmab näidikuid, jälgimisseadmeid ja kõiki piigarteid vöörivisiiri ja sisemise ukse vahelistes ruumides ning eelkõige sulgurmehhanisme ja nendega seotud hüdraulilisi süsteeme.

20.

Merereisi tegemine

Merereisi tehes tuleks kasutada võimalust kontrollida, kas ületatakse lubatud reisijate arvu; seejuures tuleks kontrollida istmete kättesaadavust ning vahekäikude, treppide ja avariiväljapääsude ummistamist pagasi ja reisijatega, kes ei leia istekohta. Tuleb kontrollida, et reisijad lahkuksid sõidukitekilt enne laeva väljasõitu ja et nad pääseksid sinna alles vahetult enne sildumist.

(1)  Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

IV LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 1999/35/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

—

Artikli 2 punktid a, b, d, e, f, g, h, j, m, o, r

Artikli 2 punktid 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12

Artikli 2 punktid c, i, k, l, n, p, q, s

—

Artikkel 3

Artikkel 1

Artikkel 4

—

Artikli 5 punkti 1 alapunkt a

Artikkel 3

Artikli 5 punkti 1 alapunkt b ja punkt 2

—

Artikkel 6

Artikkel 3

Artikkel 7

Artikkel 4

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 8 lõige 3

Artikli 9 lõige 1

Artikkel 9

Artikkel 6

Artikli 10 lõike 1 punktid a, b ja c,

Artikkel 7

Artikli 10 lõike 1 punkt d

—

Artikli 10 lõige 2

Artikkel 7

Artikli 10 lõige 3

Artikkel 8

Artikli 10 lõige 4

—

Artikli 11 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8

—

Artikli 11 lõige 6

Artikli 6 lõige 1

Artikli 13 lõiked 1, 2, 4 ja 5

—

Artikli 13 lõige 3

Artikli 6 lõige 2 ja artikkel 10

Artikkel 14

—

Artikkel 15

—

Artikkel 16

—

Artikkel 17

Artikkel 12

Artikkel 18

Artikkel 11

Artikkel 19

Artikkel 17

Artikkel 20

Artikkel 16

Artikkel 21

Artikkel 18

Artikkel 22

Artikkel 19

I lisa

I lisa

Parandused

30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/78

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 98/2013 (lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 39, 9. veebruar 2013 )

1.

Leheküljel 10 I lisa tabeli esimeses joonealuses märkuses

asendatakse

„(1)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 948/2009 (ELT L 287, 31.10.2009, lk 1).“

järgmisega:

„(1)

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).“

2.

Leheküljel 11 II lisa tabeli esimeses joonealuses märkuses

asendatakse

„(1)

Määrus (EÜ) nr 948/2009.“

järgmisega:

„(1)

Määrus (EMÜ) nr 2658/87.“