ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 295

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
14. november 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/2060, 6. november 2017, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2017/2061, 13. november 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks

3

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2017/2062, 13. november 2017, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

4

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2017/2063, 13. november 2017, piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas

21

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2017/2064, 13. november 2017, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1420

38

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2065, 13. november 2017, millega kinnitatakse toimeaine 8-hüdroksükinoliini heakskiitmise tingimused, nagu need on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 540/2011, ning millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/408 seoses toimeaine 8-hüdroksükinoliini lisamisega asendamisele kuuluvate ainete loetellu ( 1 )

40

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2066, 13. november 2017, milles käsitletakse sinepiseemnepulbri kui põhiaine heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

43

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2067, 13. november 2017, milles käsitletakse paprikaekstrakti (kapsantiin, kapsorubiin E 160c) põhiainena heaks kiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ( 1 )

47

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2068, 13. november 2017, milles käsitletakse kaaliumsorbaadi põhiainena heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ( 1 )

49

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2069, 13. november 2017, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete flonikamiidi (IKI-220), metalaksüüli, penokssulaami ja prokinasiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega ( 1 )

51

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/2070, 6. november 2017, millega nimetatakse ametisse Soome Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

54

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/2071, 13. november 2017, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks

55

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/2072, 13. november 2017, millega ajakohastatakse ja muudetakse selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/1426

57

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/2073, 13. november 2017, millega muudetakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta

59

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/2074, 13. november 2017, piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas

60

 

*

Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2017/2075, 4. september 2017, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) VII lisa ( 1 )

69

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2017/2076, 7. november 2017, millega muudetakse otsust 2009/607/EÜ kõvadele katetele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kehtivusperioodi pikendamise osas (teatavaks tehtud numbri C(2017) 7247 all)  ( 1 )

74

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2077, 10. november 2017, millega muudetakse otsust 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses (teatavaks tehtud numbri C(2017) 7374 all)  ( 1 )

75

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2078, 10. november 2017, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 laiendada toidu uuendkoostisosa, pärmi β-glükaanide kasutusala (teatavaks tehtud numbri C(2017) 7391 all)

77

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2079, 10. november 2017, millega antakse luba taksifoliinirikka ekstrakti turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (teatavaks tehtud numbri C(2017) 7418 all)

81

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/2080, 22. september 2017, millega muudetakse otsust EKP/2010/9 teatavatele TARGET2 andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta (EKP/2017/29)

86

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/2081, 10. oktoober 2017, millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (EKP/2017/30)

89

 

 

SUUNISED

 

*

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2017/2082, 22. september 2017, millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2017/28)

97

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2060,

6. november 2017,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga i,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse Horvaatia ühinemine muu hulgas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepinguga (2) („leping“) kokku kõnealuse lepingu protokolliga („protokoll“). Lepingu kohaselt kohaldatakse selliste ühinemiste suhtes lihtsustatud menetluskorda, mille alusel protokoll sõlmitakse ühehäälselt liikmesriikide nimel tegutseva nõukogu ja kolmanda asjaomase riigi vahel.

(2)

14. septembril 2012 andis nõukogu komisjonile volitused alustada seoses Horvaatia liiduga ühinemisega läbirääkimisi kolmandate riikidega. Läbirääkimised Tšiiliga viidi edukalt lõpule ja 29. juunil 2017 kirjutati Brüsselis protokollile alla Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel.

(3)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu kolmas lisaprotokoll, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, (3) kiidetakse liidu ja selle liikmesriikide nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab liidu ja selle liikmesriikide nimel protokolli artikli 14 lõikes 1 sätestatud teate.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 6. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TAMM


(1)  14. septembri 2017. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 352, 30.12.2002, lk 3.

(3)  Protokoll on avaldatud ELTs L 196 27.7.2017 koos allkirjastamise otsusega.


MÄÄRUSED

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/3


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2061,

13. november 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2073, millega muudetakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2580/2001 (2) jõustatakse ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP (3).

(2)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2017/2073 jäetakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 osutatud loetelust välja üks üksus.

(3)

Liidu tasandil on vaja reguleerivaid meetmeid eelkõige selle tagamiseks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid määrust ühetaoliselt.

(4)

Määrust (EÜ) nr 2580/2001 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 59.

(2)  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70).

(3)  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/4


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2062,

13. november 2017,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2017/1509 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2016/849.

(2)

Nõukogu otsustas 16. oktoobril 2017 veelgi laiendada keeldu teha KRDVs ja/või KRDVga ELi investeeringuid kõikide sektorite puhul, vähendada isiklike rahasaadetiste summat, mida on võimalik saata KRDVsse, 15 000 eurolt 5 000 eurole ja keelustada nafta eksport KRDVsse.

(3)

Nõukogu määrusega (EL) 2017/1858 (3) muudeti määrust (EL) 2017/1509, et jõustada meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2016/849.

(4)

Peale selle kutsus nõukogu komisjoni üles vaatama liikmesriikidega konsulteerides läbi impordi-ekspordi keelu alla kuuluvate luksuskaupade nimekirja.

(5)

Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldavad nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(6)

Määrust (EL) 2017/1509 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1509 VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.

(2)  Nõukogu 30. augusti 2017. aasta määrus (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 329/2007 (ELT L 224, 31.8.2017, lk 1).

(3)  Nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1858, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 265 I, 16.10.2017, lk 1).


LISA

Määruse (EL) 2017/1509 VIII lisa asendatakse järgmisega:

VIII LISA

Artiklis 10 osutatud luksuskaubad

SELGITAV MÄRKUS

Nomenklatuuri koodid on võetud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) artikli 1 lõikes 2 määratletud ja selle I lisas esitatud koondnomenklatuurist, mis kehtivad käesoleva määruse avaldamise ajal ning mutatis mutandis vastavalt hilisemates õigusaktides tehtud muudatustele.

1)   Hobused

 

0101 21 00

Tõupuhtad aretusloomad

ex

0101 29 90

Muud

2)   Kaaviar ja kaaviariasendajad

 

1604 31 00

Kaaviar

 

1604 32 00

Kaaviariasendajad

3)   Trühvlid ja nendest valmistatud tooted

 

0709 59 50

Trühvlid

ex

0710 80 69

Muud

ex

0711 59 00

Muud

ex

0712 39 00

Muud

ex

2001 90 97

Muud

 

2003 90 10

Trühvlid

ex

2103 90 90

Muud

ex

2104 10 00

Supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks

ex

2104 20 00

Homogeenitud toidusegud

ex

2106 00 00

Mujal nimetamata toiduvalmistised

4)   Veinid (sealhulgas vahuveinid), õlled, kanged alkohoolsed joogid ja muud alkohoolsed joogid

 

2203 00 00

Linnaseõlu

 

2204 10 11

Šampanja (Champagne)

 

2204 10 91

Asti spumante

 

2204 10 93

Muud

 

2204 10 94

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

 

2204 10 96

Muud sordiveinid

 

2204 10 98

Muud

 

2204 21 00

Nõudes mahuga kuni 2 liitrit

 

2204 29 00

Muud

 

2205 00 00

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

 

2206 00 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu, sake); kääritatud jookide segud ja kääritatud jookide segud mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

 

2207 10 00

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

 

2208 00 00

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

5)   Sigarid ja sigarillod

 

2402 10 00

Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod

 

2402 90 00

Muud

6)   Lõhnaõlid, lõhnaveed ja kosmeetika, sealhulgas ilu- ja jumestustooted

 

3303

Lõhnaõlid ja lõhnaveed

 

3304 00 00

Kosmeetika- ja jumestustooted, nahahoolduspreparaadid (v.a ravimid), sh preparaadid päikesekaitseks ja pruunistamiseks; preparaadid maniküüriks ja pediküüriks

 

3305 00 00

Juuksehooldusvahendid

 

3307 00 00

Habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid, ihudesodorandid, vannipreparaadid, depilaatorid jm mujal nimetamata parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; valmis desodoraatorid kasutamiseks ruumides, lõhnastamata või lõhnastatud, desinfitseeriva toimega või ilma desinfitseeriva toimeta

 

6704 00 00

Parukad, valehabemed, valekulmud ja -ripsmed, šinjoonid jms tooted juustest, loomakarvadest või tekstiilmaterjalist; mujal nimetamata tooted juustest

7)   Nahk- ja sadulsepatooted, reisitarbed, käekotid ning sarnased tooted, mille iga ühiku väärtus ületab 50 eurot

ex

4201 00 00

Mis tahes materjalist sadulsepatooted ja rakmed mis tahes loomadele (sh trengid, ohjad, põlvekaitsmed, suukorvid, sadulakatted, sadulakotid, koeramantlid jms)

ex

4202 00 00

Reisikohvrid, käsikohvrid, kosmeetikakohvrikesed, diplomaadikohvrid, portfellid, ranitsad, prillitoosid, binokli-, kaamera-, muusikariista- või püssivutlarid, püstolikabuurid jms tooted; reisikotid, termoskotid toidukaupade ja jookide jaoks, tualett-tarvete kotid, seljakotid, käekotid, kandekotid, rahakotid, rahataskud, kaarditaskud, portsigarid, tubakakotid, tööriistakotid, spordikotid, pudelite kandekastid, ehtekarbid, puudritoosid, lauahõbedakarbid jms tooted nahast või komposiitnahast, lehtplastidest, tekstiilmaterjalidest, vulkaniseeritud kiust või papist, täielikult või osaliselt kaetud nimetatud materjalide või paberiga

ex

4205 00 90

Muud

ex

9605 00 00

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

8)   Mantlid, mille iga ühiku väärtus ületab 75 eurot, või muud rõivad, rõivamanused ja jalanõud (sõltumata materjalist), mille iga ühiku väärtus ületab 20 eurot

ex

4203 00 00

Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused

ex

4303 00 00

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

ex

6101 00 00

Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6103 nimetatud), silmkoelised või heegeldatud

ex

6102 00 00

Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad (v.a rubriigis 6104 nimetatud), silmkoelised või heegeldatud

ex

6103 00 00

Meeste ja poiste ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, (v.a supelpüksid), silmkoelised või heegeldatud

ex

6104 00 00

Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud

ex

6105 00 00

Meeste ja poiste päevasärgid, silmkoelised või heegeldatud

ex

6106 00 00

Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, silmkoelised või heegeldatud

ex

6107 00 00

Meeste ja poiste aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud

ex

6108 00 00

Naiste ja tüdrukute kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud

ex

6109 00 00

T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, silmkoelised või heegeldatud

ex

6110 00 00

Kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud

ex

6111 00 00

Väikelaste rõivad ja rõivamanused, silmkoelised või heegeldatud

ex

6112 11 00

Puuvillased

ex

6112 12 00

Sünteeskiududest

ex

6112 19 00

Muust tekstiilmaterjalist

 

6112 20 00

Suusakostüümid

 

6112 31 00

Sünteeskiududest

 

6112 39 00

Muust tekstiilmaterjalist

 

6112 41 00

Sünteeskiududest

 

6112 49 00

Muust tekstiilmaterjalist

ex

6113 00 10

Rubriiki 5906 kuuluvast silmkoelisest või heegeldatud kangast

ex

6113 00 90

Muud

ex

6114 00 00

Muud silmkoelised või heegeldatud rõivad

ex

6115 00 00

Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud

ex

6116 00 00

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud

ex

6117 00 00

Muud silmkoelised või heegeldatud rõivamanused valmistoodetena; rõivaste või rõivamanuste silmkoelised või heegeldatud osad

ex

6201 00 00

Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms, v.a rubriiki 6203 kuuluvad rõivad

ex

6202 00 00

Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped ja tuulepluusid jms, v.a rubriiki 6204 kuuluvad rõivad

ex

6203 00 00

Meeste ja poiste ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad)

ex

6204 00 00

Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad)

ex

6205 00 00

Meeste ja poiste päevasärgid

ex

6206 00 00

Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid

ex

6207 00 00

Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted

ex

6208 00 00

Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted

ex

6209 00 00

Väikelaste rõivad ja rõivamanused

ex

6210 10 00

Rubriigis 5602 või 5603 nimetatud riidest

ex

6210 20 00

Muud alamrubriikides 6201 11 – 6201 19 kirjeldatud laadi rõivad

ex

6210 30 00

Muud alamrubriikides 6202 11 – 6202 19 kirjeldatud laadi rõivad

ex

6210 40 00

Muud meeste- ja poisterõivad

ex

6210 50 00

Muud naiste- ja tüdrukuterõivad

 

6211 11 00

Meestele ja poistele

 

6211 12 00

Naistele ja tüdrukutele

 

6211 20 00

Suusakostüümid

ex

6211 32 00

Puuvillased

ex

6211 33 00

Keemilistest kiududest

ex

6211 39 00

Muust tekstiilmaterjalist

ex

6211 42 00

Puuvillased

ex

6211 43 00

Keemilistest kiududest

ex

6211 49 00

Muust tekstiilmaterjalist

ex

6212 00 00

Rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud

ex

6213 00 00

Taskurätikud

ex

6214 00 00

Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms

ex

6215 00 00

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed

ex

6216 00 00

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad

ex

6217 00 00

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad

ex

6401 00 00

Veekindlad jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, v.a pealeõmmeldud, neet-, polt-, kruvi-, tihvt- vms tallakinnitusega jalatsid

ex

6402 20 00

Jalatsid rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega

ex

6402 91 00

Pahkluud katvad

ex

6402 99 00

Muud

ex

6403 19 00

Muud

ex

6403 20 00

Jalatsid nahast välistaldadega ja nahkrihmadest pealsetega üle jalaselja ning ümber suure varba

ex

6403 40 00

Muud tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid

ex

6403 51 00

Pahkluud katvad

ex

6403 59 00

Muud

ex

6403 91 00

Pahkluud katvad

ex

6403 99 00

Muud

ex

6404 19 10

Tuhvlid jm toajalatsid

ex

6404 20 00

Nahast või komposiitnahast välistaldadega jalatsid

ex

6405 00 00

Muud jalatsid

ex

6504 00 00

Kübarad jm peakatted, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, voodri või kaunistustega või ilma

ex

6505 00 10

Karusnahavildist või villa- ja karusnahavildist, valmistatud rubriigi 6501 00 00 kübaratoorikutest, kübaraviltidest või lamedatest viltketastest

ex

6505 00 30

Nokkmütsid

ex

6505 00 90

Muud

ex

6506 99 00

Muust materjalist

ex

6601 91 00

Teleskoopvarrega

ex

6601 99 00

Muud

ex

6602 00 00

Jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad jms

ex

9619 00 81

Imikumähkmed ja mähkme siselapid

9)   Vaibad ja vaipkatted, käsitsi valmistatud või mitte

 

5701 00 00

Sõlmtehnikas vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted valmistoodetena või mitte

 

5702 10 00

„Kelem“, „Schumacks“, „Karamanie“ jms käsitelgedel kootud vaibad

 

5702 20 00

Kookoskiust põrandakatted

 

5702 31 80

Muud

 

5702 32 00

Keemilistest tekstiilmaterjalidest

 

5702 39 00

Muust tekstiilmaterjalist

 

5702 41 90

Muud

 

5702 42 00

Keemilistest tekstiilmaterjalidest

 

5702 50 00

Muud, v.a karusvaibad, pooltoodetena

 

5702 91 00

Lamba- või muude loomade villast

 

5702 92 00

Keemilistest tekstiilmaterjalidest

 

5702 99 00

Muust tekstiilmaterjalist

 

5703 00 00

Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, valmistoodetena või mitte

 

5704 00 00

Vildist vaibad ja muud viltpõrandakatted, v.a tafting- ja flokeetooted, valmistoodetena või mitte

 

5705 00 00

Muud vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, valmistoodetena või mitte

 

5805 00 00

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

10)   Pärlid, vääris- ja poolvääriskivid ning pärli-, juveel-, kullasepa- ja hõbesepatooted

 

7101 00 00

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata ning raamistamata ja kinnitamata; looduslikud ja kultiveeritud pärlid, ajutiselt niidile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks

 

7102 00 00

Teemandid, töödeldud või töötlemata, raamistamata ning kinnitamata

 

7103 00 00

Vääriskivid (v.a teemandid) ja poolvääriskivid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ning kinnitamata; sorteerimata vääris- ja poolvääriskivid (v.a teemandid), transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud

 

7104 20 00

Muud, töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud

 

7104 90 00

Muud

 

7105 00 00

Puru ja pulber looduslikest või tehislikest vääris- või poolvääriskividest

 

7106 00 00

Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

 

7107 00 00

Hõbedaga plakeeritud mitteväärismetallid, töötlemata või pooltöödeldud

 

7108 00 00

Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

 

7109 00 00

Kullaga plakeeritud mitteväärismetallid ning hõbe, töötlemata või pooltöödeldud

 

7110 11 00

Survetöötlemata või pulbrina

 

7110 19 00

Muud

 

7110 21 00

Survetöötlemata või pulbrina

 

7110 29 00

Muud

 

7110 31 00

Survetöötlemata või pulbrina

 

7110 39 00

Muud

 

7110 41 00

Survetöötlemata või pulbrina

 

7110 49 00

Muud

 

7111 00 00

Plaatinaga plakeeritud mitteväärismetallid, hõbe ja kuld, töötlemata või pooltöödeldud

 

7113 00 00

Juveeltooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

 

7114 00 00

Hõbesepa- ja kullassepatooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

 

7115 00 00

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

 

7116 00 00

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

11)   Mündid ja pangatähed, mis ei ole ametlikud maksevahendid

ex

4907 00 30

Pangatähed

 

7118 10 00

Ametlikku kurssi mitteomavad mündid (v.a kuldmündid)

ex

7118 90 00

Muud

12)   Väärismetallist või väärismetalliga pinnatud või plakeeritud noad, kahvlid ja lusikad

 

7114 00 00

Hõbesepa- ja kullassepatooted ning nende osad väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

 

7115 00 00

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

ex

8214 00 00

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

ex

8215 00 00

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

ex

9307 00 00

Mõõgad, pistodad, täägid, odad jms külmrelvad, nende osad ja tuped

13)   Portselanist, kivist, fajansist või peenest tellisesavist lauanõud

 

6911 00 00

Portselanist lauanõud, kööginõud, muud majapidamistarbed ja tualett-tarbed

 

6912 00 23

Kivitooted

 

6912 00 25

Fajansist või peenest tellisesavist

 

6912 00 83

Kivitooted

 

6912 00 85

Fajansist või peenest tellisesavist

 

6914 10 00

Portselanist

 

6914 90 00

Muud

14)   Pliikristallist esemed

ex

7009 91 00

Raamimata

ex

7009 92 00

Raamitud

ex

7010 00 00

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade transpordiks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

 

7013 22 00

Pliikristallist

 

7013 33 00

Pliikristallist

 

7013 41 00

Pliikristallist

 

7013 91 00

Pliikristallist

ex

7018 10 00

Klaasist helmed, tehispärlid, vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid jms klaasist pisiesemed

ex

7018 90 00

Muud

ex

7020 00 80

Muud

ex

9405 10 50

Klaasist

ex

9405 20 50

Klaasist

ex

9405 50 00

Mitteelektrilised lambid ja valgustid

ex

9405 91 00

Klaasist

15)   Olmeelektroonika, mille iga ühiku väärtus ületab 50 eurot

ex

8414 51

Laua-, põranda-, seina-, akna-, lae- ning katuseventilaatorid, mille iseseisva elektrimootori võimsus ei ületa 125 W

ex

8414 59 00

Muud

ex

8414 60 00

Varikatted, mille maksimaalne horisontaalmõõde ei ületa 120 cm

ex

8415 10 00

Seintele ja akendele kinnitatavad, kompaktsed või mitmeosalised (split)

ex

8418 10 00

Kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, eraldi välisustega

ex

8418 21 00

Kompressoriga

ex

8418 29 00

Muud

ex

8418 30 00

Kastikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 800 l

ex

8418 40 00

Kapikujulised sügavkülmikud mahuga kuni 900 l

ex

8419 81 00

Kuumade jookide valmistamiseks, toidu keetmiseks ja kuumutamiseks

ex

8422 11 00

Olmemasinad

ex

8423 10 00

Kaalud inimeste kaalumiseks, k.a imikukaalud; majapidamiskaalud

ex

8443 12 00

Büroo ofsettrükimasinad, lehtedele, mille ühe külje pikkus kokkuvoltimata on kuni 22 cm ja teise külje pikkus kuni 36 cm

ex

8443 31 00

Kahte või enamat printimise, kopeerimise või faksimise funktsiooni täitvad seadmed, mis on ühendatavad automaatse andmetöötlusseadmega või arvutivõrku

ex

8443 32 00

Muud, mis on ühendatavad automaatse andmetöötlusseadmega või arvutivõrku

ex

8443 39 00

Muud

ex

8450 11 00

Täisautomaatsed

ex

8450 12 00

Muud, sisseehitatud tsentrifugaalkuivatiga

ex

8450 19 00

Muud

ex

8451 21 00

Mahutavusega kuni 10 kg kuiva pesu

ex

8452 10 00

Olme-õmblusmasinad

ex

8470 10 00

Elektroonilised arvutid, mis võivad töötada ilma välise elektritoite allikata ja taskumõõtu andmete, salvestuseta, taasesitus- ja kuvamisseadmed, millel on arvutusfunktsioon

ex

8470 21 00

Trükiseadmega

ex

8470 29 00

Muud

ex

8470 30 00

Muud kalkulaatorid

ex

8471 00 00

Arvutid, nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks

ex

8472 90 40

Mälu- ning reproduktsiooniseadmetega varustatud kirjutusmasinad

ex

8472 90 90

Muud

ex

8479 60 00

Aurustusega õhujahutid

ex

8508 11 00

Võimsusega kuni 1 500  W ning kuni 20 l tolmukoti või muu mahutiga

ex

8508 19 00

Muud

ex

8508 60 00

Muud tolmuimejad

ex

8509 80 00

Muud seadmed

ex

8516 31 00

Juuksekuivatid (föönid)

ex

8516 50 00

Mikrolaineahjud

ex

8516 60 10

Elektripliidid (millel on vähemalt üks keeduplaat ja praeahi)

ex

8516 71 00

Kohvi- ja teekannud ja -keetjad

ex

8516 72 00

Leivaröstrid

ex

8516 79 00

Muud

ex

8517 11 00

Traadita tavatelefonid

ex

8517 12 00

Mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid

ex

8517 18 00

Muud

ex

8517 61 00

Tugijaamad

ex

8517 62 00

Seadmed kõne, pildi või muude andmete vastuvõtmiseks, muundamiseks, edastamiseks või regenereerimiseks, sh kommutatsiooni- ja marsruutimisseadmed

ex

8517 69 00

Muud

ex

8526 91 00

Raadionavigatsiooni abiaparatuur

ex

8529 10 31

Satelliittranslatsiooni vastuvõtuks

ex

8529 10 39

Muud

ex

8529 10 65

Raadio- ja televisioonivastuvõtjate toaantennid ja sisseehitatud antennid

ex

8529 10 69

Muud

ex

8531 10 00

Valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed jms

ex

8543 70 10

Elektrilised tõlkimismasinad ja sõnastikustruktuuriga masinad

ex

8543 70 30

Antennivõimendid

ex

8543 70 50

Solaariumid, päevituslambid jms päevitusseadmed

ex

8543 70 90

Muud

 

9504 50 00

Videomängukonsoolid ja -masinad, v.a alamrubriiki 9504 30 kuuluvad tooted

 

9504 90 80

Muud

16)   Heli ja pildi salvestamiseks ja taasesitamiseks mõeldud elektrilised/elektroonilised või optilised seadmed, mille iga ühiku väärtus ületab 50 eurot

ex

8519 00 00

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

ex

8521 00 00

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit

ex

8525 80 30

Digitaalkaamerad

ex

8525 80 91

Võimelised salvestama üksnes telekaamerast tulevat heli ja pilti

ex

8525 80 99

Muud

ex

8527 00 00

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma nendeta

ex

8528 71 00

Ei sisalda kuvarit ega ekraani

ex

8528 72 00

Muud, värvipildiga

ex

9006 00 00

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid (v.a rubriigi 8539 gaaslahenduslambid)

ex

9007 00 00

Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta

17)   Sõidukid reisijateveoks maismaal, õhus või meritsi, mille iga ühiku väärtus ületab 10 000 eurot, sealhulgas köisteed, isteliftid, suusatõstukid, köisraudteede (funikulööride) veomehhanismid, mille iga ühiku väärtus ületab 1 000 eurot, ning nende manused ja varuosad

ex

4011 10 00

Sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

ex

4011 20 00

Bussidele või veoautodele

ex

4011 30 00

Lennunduses kasutamiseks

ex

4011 40 00

Mootorratastele

ex

4011 90 00

Muud

ex

7009 10 00

Sõidukite tahavaatepeeglid

ex

8407 00 00

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

ex

8408 00 00

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)

ex

8409 00 00

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites

ex

8411 00 00

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid

 

8428 60 00

Köisteed, isteliftid, suusatõstukid; köisraudteede (funikulööride) veomehhanismid

ex

8431 39 00

Köisteede, isteliftide, suusatõstukite, köisraudteede (funikulööride) veomehhanismide osad ja tarvikud

ex

8483 00 00

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid) ning vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed)

ex

8511 00 00

Elektrilised süüte- ja käivitusseadised säde- või survesüütega sisepõlemismootorite jaoks (näiteks süütemagneetod, magnetodünamod, süütepoolid, süüteküünlad, starterid); neis mootoreis kasutatavad alalis- ja vahelduvvoolugeneraatorid ja tagasivoolureleed

ex

8512 20 00

Muud valgustusseadmed ja visuaalsignalisatsiooniseadmed

ex

8512 30 10

Kasutamiseks mootorsõidukites

ex

8512 30 90

Muud

ex

8512 40 00

Klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed

ex

8544 30 00

Juhtmekomplektid süüteküünaldele jm liiklusvahendites kasutatavad juhtmekomplektid

ex

8603 00 00

Iseliikuvad raudtee- ning trammivagunid, dresiinid ja mootorplatvormid, v.a rubriigi 8604 vagunid

ex

8605 00 00

Raudtee ja trammi järelveetavad reisivagunid; pagasivagunid, postivagunid jm eriotstarbelised järelveetavad raudtee- ja trammivagunid (v.a rubriigis 8604 nimetatud)

ex

8607 00 00

Raudtee- ja trammivedurite ning veeremi osad

ex

8702 00 00

Mootorsõidukid vähemalt 10 inimese veoks, k.a juht

ex

8703 00 00

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod, k.a mootorsaanid

ex

8706 00 00

Rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukite šassiid koos mootoriga

ex

8707 00 00

Rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukite kered (k.a kabiinid)

ex

8708 00 00

Rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukite osad ja tarvikud

ex

8711 00 00

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid

ex

8712 00 00

Jalgrattad jm rattad (sh velorikšad ja kolmerattalised veojalgrattad), mootorita

ex

8714 00 00

Osad ja tarvikud rubriikide 8711 –8713 sõidukitele

ex

8716 10 00

Furgoonhaagised ja poolhaagised pidevaks elamiseks või turismiks

ex

8716 40 00

Muud haagised ja poolhaagised

ex

8716 90 00

Osad

ex

8801 00 00

Õhupallid ja dirižaablid; purilennukid, deltaplaanid jm mootorita õhusõidukid

ex

8802 11 00

tühimassiga kuni 2 000 kg

ex

8802 12 00

tühimassiga üle 2 000  kg

 

8802 20 00

Lennukid jm õhusõidukid tühimassiga kuni 2 000 kg

ex

8802 30 00

Lennukid jm õhusõidukid tühimassiga üle 2 000 kg, kuid mitte üle 15 000 kg

ex

8802 40 00

Lennukid jm õhusõidukid tühimassiga üle 15 000 kg

ex

8803 10 00

Propellerid ja tiivikud ning nende osad

ex

8803 20 00

Telikud ja nende osad

ex

8803 30 00

Muud lennukite ning helikopterite osad

ex

8803 90 10

Tuulelohedele

ex

8803 90 90

Muud

ex

8805 10 00

Õhusõidukite stardiseadmed ja nende osad; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms seadmed ning nende osad

ex

8901 10 00

Reisilaevad, ekskursioonilaevad jms laevad, peamiselt reisijateveoks; igat liiki parvlaevad

ex

8901 90 00

Muud kaubalaevad ja muud reisi-kaubalaevad

ex

8903 00 00

Jahid jm lõbusõidu- ja sportpaadid; sõudepaadid ja kanuud

18)   Kellad ja nende osad

 

9101 00 00

Väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist korpusega käekellad, taskukellad jms kellad, sh stopperid

 

9102 00 00

Käekellad, taskukellad jms kellad, k.a stopperid, v.a rubriiki 9101 kuuluvad

 

9103 00 00

Käekellamehhanismiga kellad, v.a rubriigi 9104 kellad

 

9104 00 00

Armatuurlaua kellad jms kellad mootorsõidukite, õhusõidukite, kosmosesõidukite ja laevade jaoks

 

9105 00 00

Muud kellad

 

9108 00 00

Komplektsed ja kokkupandud käekellamehhanismid:

 

9109 00 00

Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid

 

9110 00 00

Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid

 

9111 00 00

Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad

 

9112 00 00

Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad

 

9113 00 00

Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad

 

9114 00 00

Muud kellade osad

19)   Muusikariistad

 

9201 00 00

Klaverid, sh automaatklaverid; klavessiinid jt klahvkeelpillid

 

9202 00 00

Muud keelpillid (näiteks kitarrid, viiulid, harfid)

 

9205 00 00

Puhk- ja muud õhkpillid (näiteks orelid, akordionid, klarnetid, trompetid, torupillid), v.a laadaorelid ja leierkastid

 

9206 00 00

Löökpillid (näiteks trummid, ksülofonid, taldrikud, kastanjetid, marakaad)

 

9207 00 00

Muusikariistad, mille heli tekitatakse või võimendatakse elektriliselt (näiteks orelid, kitarrid, akordionid)

20)   Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

 

9700

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

21)   Suusa-, golfi-, sukeldumis- ja veespordivarustus ning -tarbed

ex

4015 19 00

Muud

ex

4015 90 00

Muud

ex

6210 40 00

Muud meeste- ja poisterõivad

ex

6210 50 00

Muud naiste- ja tüdrukuterõivad

 

6211 11 00

Meestele ja poistele

 

6211 12 00

Naistele ja tüdrukutele

 

6211 20 00

Suusakostüümid

ex

6216 00 00

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad

 

6402 12 00

Mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad

ex

6402 19 00

Muud

 

6403 12 00

Mäe-, murdmaasuusa- ja lumelauasaapad

 

6403 19 00

Muud

 

6404 11 00

Spordijalatsid; tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treening- jms jalatsid

 

6404 19 90

Muud

ex

9004 90 00

Muud

ex

9020 00 00

Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid (v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid)

 

9506 11 00

Suusad

 

9506 12 00

Suusasidemed

 

9506 19 00

Muud

 

9506 21 00

Purjelauad

 

9506 29 00

Muud

 

9506 31 00

Golfikepid, komplektis

 

9506 32 00

Golfipallid

 

9506 39 00

Muud

 

9506 40 00

Lauatennisetarbed ja -varustus

 

9506 51 00

Tennisereketid, keelestatud või keelestamata

 

9506 59 00

Muud

 

9506 61 00

Tennisepallid

 

9506 69 10

Kriketi- ja polopallid

 

9506 69 90

Muud

 

9506 70

Uisud ja rulluisud, k.a külgekinnitatud uiskudega uisusaapad

 

9506 91

Üldkehaliste harjutuste, võimlemis- ning kergejõustikutarbed ja -inventar

 

9506 99 10

Kriketi- ja poloinventar, v.a pallid

 

9506 99 90

Muud

 

9507 00 00

Õngeridvad, -konksud jm varustus õngepüügiks; kahvad, liblikavõrgud jms võrgud; peibutuslinnud (mulaažid) (v.a rubriikides 9208 ja 9705 nimetatud) jms jahitarbed

22)   Piljardi-, automaatseadmetega keegli-, kasiinomängude ja müntide või pangatähtedega käivituvate mängude tarbed ja varustus

 

9504 20 00

Igasugune piljardivarustus

 

9504 30 00

Müntide, pangatähtede, pangakaartide, žetoonide vm maksevahenditega käitatavad muud mängud, v.a keegliradade automaatseadmed

 

9504 40 00

Mängukaardid

 

9504 50 00

Videomängukonsoolid ja -masinad, v.a alamrubriiki 9504 30 kuuluvad tooted

 

9504 90 80

Muud

“.

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/21


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2063,

13. november 2017,

piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2074 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse jätkuvat demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukorra halvenemist Venezuelas, on liit korduvalt väljendanud muret ja kutsunud kõiki Venezuela poliitilise tasandi osalejaid ja institutsioone tegema konstruktiivselt tööd riigis valitsevale kriisile lahenduse leidmiseks, austades seejuures täielikult õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, demokraatlikke institutsioone ja võimude lahusust.

(2)

Nõukogu võttis 13. novembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2074, milles sätestatakse muu hulgas relvade ning siserepressioonideks kasutada võidava varustuse ekspordikeeld ning jälgimisseadmete ekspordikeeld ning sätestatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine teatavate isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise eest või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, ning isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Venezuelas muul viisil demokraatiat või õigusriigi põhimõtet, ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste suhtes.

(3)

Teatavad otsuses (ÜVJP) 2017/2074 sätestatud meetmed kuuluvad alus lepingu kohaldamisalasse ja seetõttu on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(4)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, iseäranis õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega.

(5)

Nõukogu peaks olema volitatud muutma käesoleva määruse IV ja V lisas esitatud loetelu, et tagada kooskõla nõukogu otsuse (ÜVJP) 2017/2074 I ja II lisa muutmise ja läbivaatamise protsessiga.

(6)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimed ning muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleb käesoleva määruse kohaselt külmutada. Igasugune isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (3).

(7)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid üksteist teavitama käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(8)

Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavad karistused. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(9)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „nõue“– käesoleva määruse jõustumise kuupäeval või enne või pärast seda kas kohtumenetluses või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige:

i)

nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)

nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või kahjuhüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)

lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)

vastunõue;

v)

nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

b)   „leping või tehing“– mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping“ hõlmab võlakirju, tagatisi või kahjuhüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

c)   „pädevad asutused“– liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud III lisas loetletud veebisaitidel;

d)   „majandusressursid“– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

e)   „majandusressursside külmutamine“– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

f)   „rahaliste vahendite külmutamine“– toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite igasugune liigutamine, ülekandmine, muutmine või kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, summas, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus või otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

g)   „rahalised vahendid“– finantsvarad ja tulud, sealhulgas, kuid mitte ainult:

i)

sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud maksevahendid;

ii)

hoiused finantseerimisasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii)

avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv)

intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;

v)

krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi)

akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning

vii)

fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

h)   „tehniline abi“– igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse või muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe või tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas suuline abi;

i)   „vahendusteenused“

i)

selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda muusse kolmandasse riiki, või

ii)

kolmandates riikides asuvate kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda muusse kolmandasse riiki;

j)   „liidu territoorium“– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimustel.

Artikkel 2

1.   Keelatakse

a)

anda otse või kaudselt tehnilist abi ning osutada vahendusteenuseid ja muid teenuseid, mis on seotud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas („ühine nimekiri“) loetletud kaupade ja tehnoloogiaga ning ühises nimekirjas loetletud kaupadega ja tehnoloogiaga varustamise ning nende valmistamise, hoolduse ja kasutamisega, ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas;

b)

otse või kaudselt rahastada või anda rahalist abi, mis on seotud ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, ning kindlustust ja edasikindlustust selliste toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi andmiseks või vahendusteenuste ja muude teenuste osutamiseks otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata enne 13. novembrit 2017 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmisele, tingimusel et need lepingud on kooskõlas nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, (4) eelkõige selle artiklis 2 sätestatud kriteeriumidega, ning et füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes soovib lepingut täita, on teatanud lepingust oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Artikkel 3

Keelatakse

a)

otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda ja eksportida siserepressioonideks kasutada võidavat I lisas loetletud, liidust või väljastpoolt liitu pärinevat varustust füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas;

b)

osutada tehnilist abi ning vahendusteenuseid ja muid teenuseid seoses punktis a osutatud varustusega otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas;

c)

rahastada või osutada rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, ning kindlustust ja edasikindlustus seoses punktis a osutatud varustusega otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas.

Artikkel 4

1.   Erandina artiklitest 2 ja 3 võivad III lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused lubada tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad

a)

rahastamist ning rahalise ja tehnilise abi osutamist, mis on seotud

i)

mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ning liidu ja selle liikmesriikide või piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide korraldatavates institutsioonide ülesehitamise programmides;

ii)

materjaliga, mis on mõeldud ÜRO ja liidu või piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide kriisiohjamisoperatsioonideks;

b)

sellise siserepressioonideks kasutada võidava varustuse müüki, tarnimist, üleandmist ja eksporti ning seonduvat rahastamist ning rahalist ja tehnilist abi, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel või ÜRO või liidu korraldatavates institutsioonide ülesehitamise programmides või ÜRO ja liidu või piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide kriisiohjamisoperatsioonides;

c)

demineerimistöödel kasutatava demineerimisvarustuse ja -materjali müüki, tarnimist, üleandmist ja eksporti ning seonduvat rahalist ja tehnilist abi.

2.   Lõikes 1 osutatud loa võib anda ainult enne tegevust, mille jaoks luba taotleti.

Artikkel 5

Artikleid 2 ja 3 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite suhtes, mida ajutiselt ekspordivad Venezuelasse ÜRO töötajad, liidu või selle liikmesriikide töötajad, meedia esindajad ning humanitaar- ja arenguabitöötajad ja nendega seotud töötajad üksnes isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 6

1.   Keelatud on II lisas loetletud, liidust või väljastpoolt liitu pärinevate seadmete, tehnoloogia või tarkvara müük, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas, välja arvatud juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus, mis on nimetatud III lisas loetletud veebisaitidel, on andnud selleks eelneva loa.

2.   III lisas loetletud veebisaitidel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused ei anna lõikes 1 nimetatud luba, kui neil on piisav põhjus arvata, et Venezuela valitsus, avalik-õiguslikud asutused, äriühingud ja ametid või nende nimel või nende juhiste alusel tegutsev isik või üksus võiksid kasutada kõnealuseid seadmeid, tehnoloogiat või tarkvara siserepressioonideks.

3.   II lisa hõlmab seadmeid, tehnoloogiat ja tarkvara, mida peamiselt kasutatakse interneti või telefoni teel toimuva kommunikatsiooni jälgimiseks või infopüügiks.

4.   Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul pärast loa andmist teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva artikli alusel antud lubadest.

Artikkel 7

1.   Välja arvatud juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus, mis on nimetatud III lisas loetletud veebisaitidel, on andnud selleks eelneva loa artikli 6 lõike 2 kohaselt, on keelatud

a)

anda otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas tehnilist abi või osutada neile vahendusteenuseid, mis on seotud II lisas loetletud seadmete, tehnoloogia ja tarkvaraga või II lisas loetletud seadmete ja tehnoloogia paigaldamise, tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega või II lisas loetletud tarkvara tarnimise, paigaldamise, käitamise või ajakohastamisega;

b)

otse või kaudselt rahastada isikuid, üksusi või asutusi Venezuelas või anda Venezuelas kasutamiseks otse või kaudselt rahalist abi seoses II lisas loetletud varustuse, tehnoloogia ja tarkvaraga;

c)

osutada telekommunikatsiooni või interneti jälgimise või infopüügi teenuseid, millest saavad otse või kaudselt kasu Venezuela valitsus, avalik-õiguslikud asutused, äriühingud ja ametid või nende nimel või nende juhiste alusel tegutsev isik või üksus.

2.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel tähendavad „telekommunikatsiooni või interneti jälgimise või infopüügi teenused“ selliseid teenuseid, mille kaudu antakse eelkõige II lisas loetletud seadmeid, tehnoloogiat või tarkvara kasutades juurdepääs isiku sissetulevale ja väljaminevale kaugsidele ja kõnega seotud andmetele ning antakse selliseid andmeid üle nende andmete kogumiseks, dekodeerimiseks, salvestamiseks, töötlemiseks, analüüsiks või arhiveerimiseks või muudeks nende tegevustega seotud tegevusteks.

Artikkel 8

1.   Külmutatakse kõik IV ja V lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende omandis, valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.

2.   IV ja V lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks ei tehta otse ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.

3.   IV lisas on esitatud

a)

füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest Venezuelas;

b)

on füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestab muul viisil Venezuelas demokraatiat või õigusriigi põhimõtet.

4.   V lisas on esitatud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kes on seotud lõikes 3 osutatud isikute ja üksustega.

5.   IV ja V lisas on esitatud asjaomaste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjused.

6.   IV ja V lisas on samuti esitatud olemasolu korral teave, mis on vajalik asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste tuvastamiseks. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas varjunimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, registreerimisnumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 9

1.   Erandina artiklist 8 võivad III lisas loetletud veebisaitidel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, olles enne kindlaks teinud, et kõnealused vahendid või majandusressursid on

a)

vajalikud IV või V lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toidu, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või vastavate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjonii põhjustest, mille alusel ta peab konkreetse loa andmist vajalikuks, või

e)

makstavad rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 10

1.   Erandina artiklist 8 võivad III lisas loetletud veebilehtedel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 8 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti IV või V lisas esitatud loetellu, või nende kohta on nimetatud kuupäeval või enne või pärast seda tehtud liidu kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud IV või V lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 11

1.   Erandina artiklist 8 ning tingimusel, et IV või V lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti IV või V lisasse, võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, eeldusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et

a)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab IV või V lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks;

b)

makse ei ole vastuolus artikli 8 lõikega 2.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul pärast loa andmist teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

3.   Artikli 8 lõige 2 ei takista finantseerimis- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandate isikute poolt loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finantseerimis- või krediidiasutus teatab asjaomasele pädevale asutusele sellistest tehingutest viivitamata.

4.   Tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikliga 8, ei kohaldata artikli 8 lõiget 2 külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud;

b)

maksed, mis tulenevad lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkis enne kuupäeva, mil artiklis 8 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti IV või V lisasse, või

c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele mõnes liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu-, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel.

Artikkel 12

1.   Ilma et see piiraks kohaldatavate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate normide kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused

a)

esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teabe vastavalt artiklile 8 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või liikmesriigi kaudu komisjonile ning

b)

tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega punktis a osutatud teabe kontrollimisel.

2.   Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 13

1.   Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 14

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine käesolevas määruses sätestatud meetmetest.

Artikkel 15

1.   Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või kahjuhüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on

a)

IV ja V lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)

füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2.   Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ega asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 16

1.   Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet

a)

artikli 8 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 9–11 alusel antud lubade kohta;

b)

rikkumise ja jõustamisega seotud probleemide ning liikmesriikide kohtute tehtud otsuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 17

1.   Kui nõukogu otsustab kohaldada füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes artiklis 8 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt IV või V lisa.

2.   Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetelusse kandmise põhjused, lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.

3.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4.   IV ja V lisas esitatud loetelud vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel ning vähemalt iga 12 kuu tagant.

5.   Komisjoni volitatakse muutma III lisa liikmesriikide esitatava teabe põhjal.

Artikkel 18

1.   Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud normid komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 19

1.   Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja nimetavad need III lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast III lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused ja nende kontaktandmed viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3.   Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada III lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 20

Käesolevat määrust kohaldatakse

a)

liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)

kõikide liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil ja väljaspool seda;

d)

liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)

juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 60.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).


I LISA

Artiklis 3 osutatud sellise varustuse loetelu, mida võidakse kasutada siserepressioonideks

1.

Järgmised tulirelvad, laskemoon ja asjaomased tarvikud:

1.1.

tulirelvad, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirja kategooriatega ML 1 ja ML 2;

1.2.

punktis 1.1 nimetatud tulirelvadele ette nähtud laskemoon ja nende komponendid;

1.3.

relvade sihikud, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirjaga.

2.

Pommid ja granaadid, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirjaga.

3.

Järgmised sõidukid:

3.1.

veekahuriga varustatud sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud massirahutuste ohjeldamiseks;

3.2.

sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selleks või kohandatud nii, et neid saab elektrifitseerida lähenejate tõrjumiseks;

3.3.

sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kaitsetõkete kõrvaldamiseks, sealhulgas kuulikindlad ehitusseadmed;

3.4.

sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vangide ja/või kinnipeetavate veoks või ümberpaigutamiseks;

3.5.

sõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud liikuvtõkete kasutamiseks;

3.6.

punktides 3.1–3.5 nimetatud, massirahutuste ohjeldamiseks ette nähtud sõidukite komponendid.

Märkus 1:

käesolev punkt ei hõlma sõidukeid, mis on spetsiaalselt ette nähtud tulekustutamiseks.

Märkus 2:

punkti 3.5 kohaldamisel hõlmab mõiste „sõidukid“ ka treilereid.

4.

Järgmised lõhkeained ja nendega seotud varustus:

4.1.

vahendid ja seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud plahvatuste tekitamiseks elektrilisel või mitte-elektrilisel viisil, sealhulgas laskekomplektid, detonaatorid, süütajad, süütevõimendid ja süütenöörid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad; välja arvatud need, mis on ette nähtud teatavaks kaubanduslikuks otstarbeks, mis hõlmab muude vahendite või seadmete käivitamist või kasutamist plahvatuse teel, ilma et nende vahendite või seadmete eesmärgiks oleks plahvatuste korraldamine (näiteks auto turvapatjade täispuhujad, sprinkleri starterite ülepingepiirikud);

4.2.

otselõikega lõhkelaengud, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirjaga;

4.3.

muud lõhkeained, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirjaga, ja nendega seotud ained:

a)

amatool;

b)

nitrotselluloos (mis sisaldab rohkem kui 12,5 % nitrogeeni);

c)

nitroglükool;

d)

pentaerütrotritooltetranitraat (PETN);

e)

pikrüülkloriid;

f)

2,4,6-trinitrotolueen (TNT).

5.

Kaitsevarustus, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirja kategooriaga ML 13:

5.1.

kuuli- ja/või torkekindlad vestid;

5.2.

kuuli- ja/või killukindlad kiivrid, politseikiivrid, politseikilbid ja kuulikindlad kilbid.

Märkus:

käesolev punkt ei hõlma järgmist:

spetsiaalselt sporditegevuseks ette nähtud vahendid;

spetsiaalselt tööohutusnõuete täitmiseks ette nähtud vahendid.

6.

Simulaatorid tulirelvade käsitsemise harjutamiseks, mis ei ole hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirja kategooriaga ML 14, ja spetsiaalselt nende jaoks loodud tarkvara.

7.

Öönägemis- ja infravalguskuvaseadmed ning kujutisevõimendustorud, välja arvatud need, mis on hõlmatud sõjaliste kaupade ühise nimekirjaga.

8.

Okastraat.

9.

Sõjaväe- ja võitlusnoad ning täägid, mille tera on pikem kui 10 cm.

10.

Tootmisvahendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud käesolevas nimekirjas kirjeldatud toodete valmistamiseks.

11.

Konkreetne tehnoloogia käesolevas loetelus kirjeldatud toodete väljatöötamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.


II LISA

Artiklites 6 ja 7 osutatud seadmed, tehnoloogia ja tarkvara

Üldmärkus

Olenemata käesolevas lisas loetletust ei kohaldata seda lisa järgneva suhtes:

a)

seadmed, tehnoloogia või tarkvara, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (1) I lisas või sõjaliste kaupade ühises nimekirjas, või

b)

tarkvara, mis on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja poolt ilma tarnija olulise abita ja mis on üldiselt üldsusele kättesaadav, kuna seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmisel viisil:

i)

käsimüük;

ii)

postimüük;

iii)

elektroonilised tehingud või

iv)

telefonimüük või

c)

tarkvara, mis on üldkasutatav.

Kategooriad A, B, C, D ja E on määruses (EÜ) nr 428/2009 osutatud kategooriad.

Artiklites 6 ja 7 osutatud „seadmed, tehnoloogia ja tarkvara“ on järgmine:

A.

Seadmete loetelu

pakettide süvaseire seadmed

võrgu kaudu toimuva side infopüügi seadmed, sealhulgas infopüügi juhtimisseadmed ja andmete arhiveerimise linkide jälitusseadmed

raadiosagedusel töötavad jälgimisseadmed

võrgu- ja satelliitsüsteemide segamise seadmed

kaugjuhitavad nakatamisseadmed

kõnetuvastus- ja kõnetöötluse seadmed

IMSI, (2) MSISDNi, (3) IMEI, (4) TMSI (5) põhised infopüügi ja jälgimise seadmed

taktikalised SMSi, (6) GSMi, (7) GPSi, (8) GPRSi, (9) UMTSi, (10) CDMA (11) ja PSTNi (12) põhise side infopüügi ja jälgimise seadmed

DHCP, (13) SMTP (14) ja GTP (15) põhise side infopüügi ja jälgimise seadmed

mustrite äratundmise ja mustrite profiili loomise seadmed

kaugjuhitavad kriminalistika seadmed

semantilise andmetöötluse mootoreid rakendavad seadmed

WEP ja WPA krüpteeringu koodimurdmisseadmed

tootjapõhiste ja standardsete VoIP-protokollide infopüügi seadmed

B.

Ei kasutata

C.

Ei kasutata

D.

„Tarkvara“, mis on ette nähtud eespool nimetatud A-kategooria seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

E.

„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool nimetatud A-kategooria seadmete „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

Nimetatud kategooriatega hõlmatud seadmed, tehnoloogia ja tarkvara kuuluvad käesoleva lisa reguleerimisalasse üksnes selles ulatuses, nagu need vastavad järgmisele üldisele kirjeldusele: „interneti-, telefoni- ja satelliitside infopüügi ja jälgimise süsteemid“.

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „jälgimine“ kõne sisu või võrguandmete omandamist, kogumist, dekodeerimist, salvestamist, töötlemist, analüüsi ja arhiveerimist.


(1)  Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

(2)  „IMSI“ – rahvusvaheline mobiiliabonendi identifitseerimiskood. See on SIM-kaardil asuv iga mobiilseadme unikaalne identifitseerimiskood, mis võimaldab tuvastada vastava SIM-kaardi GSM ja UMTS võrgus.

(3)  „MSISDN“ – mobiilijaama integreeritud teenusega digitaalvõrgu number. See on number, millega on üheselt võimalik kindlaks teha GSM või UMTS mobiilivõrgu abonent. Lihtsamalt öeldes on see mobiiltelefoni SIM-kaardi telefoninumber, mille abil saab kindlaks teha mobiilsideteenuse abonendi ning samuti IMSI, kuid mitte kõnesid tema kaudu suunata.

(4)  „IMEI“ – rahvusvaheline mobiilseadmestiku identifitseerimiskood. See on harilikult unikaalne number GSM, WCDMA ja IDEN võrku kasutavate mobiiltelefonide ja mõnede satelliittelefonide tuvastamiseks. See on harilikult trükitud telefoni akulahtri siseküljele. Infopüügi (telefoniliini pealtkuulamise) saab määratleda IMEI numbri alusel ning samuti IMSI ja MSISDNi alusel.

(5)  „TMSI“ – mobiilside abonendi ajutine identifitseerimiskood. See on identifitseerimistunnus, mida kõige sagedamini saadetakse mobiilseadme ja võrgu vahel.

(6)  „SMS“ – lühisõnumisüsteem.

(7)  „GSM“ – globaalne mobiilsidesüsteem.

(8)  „GPS“ – globaalne positsioneerimissüsteem.

(9)  „GPRS“ – raadiosidel põhinev pakettandmeteenus.

(10)  „UMTS“ – universaalne mobiilsidesüsteem.

(11)  „CDMA“ – koodjaotusega hulgipöördus.

(12)  „PSTN“ – üldkasutatav telefonivõrk.

(13)  „DHCP“ – dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll.

(14)  „SMTP“ – lihtne meiliedastusprotokoll.

(15)  „GTP“ – GPRSi tunneldamise protokoll.


III LISA

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks komisjonile

BELGIA

https://diplomatie.belgium.be/nl/Beleid/beleidsthemas/vrede_en_veiligheid/sancties

https://diplomatie.belgium.be/fr/politique/themes_politiques/paix_et_securite/sanctions

https://diplomatie.belgium.be/en/policy/policy_areas/peace_and_security/sanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html

TŠEHHI VABARIIK

http://www.financnianalytickyurad.cz/mezinarodni-sankce.html

TAANI

http://um.dk/da/Udenrigspolitik/folkeretten/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.exteriores.gob.es/Portal/en/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Paginas/SancionesInternacionales.aspx

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/fr/autorites-sanctions/

HORVAATIA

http://www.mvep.hr/sankcije

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kormany.hu/download/9/2a/f0000/EU%20szankci%C3%B3s%20t%C3%A1j%C3%A9koztat%C3%B3_20170214_final.pdf

MALTA

https://www.gov.mt/en/Government/Government%20of%20Malta/Ministries%20and%20Entities/Officially%20Appointed%20Bodies/Pages/Boards/Sanctions-Monitoring-Board-.aspx

MADALMAAD

https://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.portugal.gov.pt/pt/ministerios/mne/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/omejevalni_ukrepi

SLOVAKKIA

https://www.mzv.sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

https://www.gov.uk/sanctions-embargoes-and-restrictions

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

EEAS 07/99

1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu


IV LISA

Artikli 8 lõikes 3 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu


V LISA

Artikli 8 lõikes 4 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/38


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2064,

13. november 2017,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1420

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 4. augustil 2017 vastu rakendusmääruse (EL) 2017/1420, (2) millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ning kehtestatakse nende isikute, rühmituste ja üksuste ajakohastatud loetelu, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001 („loetelu“).

(2)

Nõukogu on teinud kindlaks, et ühe üksuse loetelus hoidmiseks ei ole enam alust.

(3)

Seetõttu tuleks loetelu vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 osutatud loetelu muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(2)  Nõukogu 4. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1420, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2017/150 (ELT L 204, 5.8.2017, lk 3).


LISA

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 osutatud loetelust jäetakse välja järgmine üksus:

II.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

„18.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Colombia Revolutsioonilised Relvajõud).“


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2065,

13. november 2017,

millega kinnitatakse toimeaine 8-hüdroksükinoliini heakskiitmise tingimused, nagu need on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 540/2011, ning millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/408 seoses toimeaine 8-hüdroksükinoliini lisamisega asendamisele kuuluvate ainete loetellu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 2 punkti c, artikli 78 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Toimeaine 8-hüdroksükinoliin on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks kiidetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 993/2011 (2) ja loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa B osas. Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osa 18. reas esitatud märke kohaselt on lubatud kasutada ainult fungitsiidi ja bakteritsiidina kasvuhoonetes.

(2)

31. jaanuaril 2014 esitas Probelte S.A.U, kelle taotlusel 8-hüdroksükinoliin heaks kiideti, määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt taotluse toimeaine 8-hüdroksükinoliini heakskiitmise tingimuste muutmiseks, et kõrvaldada üksnes kasvuhoones kasutamise piirang ja lubada 8-hüdroksükinoliini sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasutada välitingimustes. Kõnealust kasutusalade laiendamist käsitleva teabe toimik esitati Hispaaniale, kes on komisjoni määrusega (EÜ) nr 1490/2002 (4) nimetatud referentliikmesriigiks.

(3)

Hispaania hindas taotleja esitatud teavet ning koostas esialgse hindamisaruande addendum'i. Hispaania edastas addendum'i 25. märtsil 2015 komisjonile ning selle koopia Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“).

(4)

Toiduohutusamet edastas addendum'i taotlejale ja teistele liikmesriikidele, avaldas selle ning andis võimaluse esitada kirjalikke märkusi 60 päeva jooksul.

(5)

Arvestades esialgse hindamisaruande addendum'it, võttis toiduohutusamet 29. aprillil 2016 vastu järelduse 8-hüdroksükinoliini piiranguteta kasutamise kohta herbitsiidina välitingimustes (5).

(6)

Hispaania esitas samal ajal Euroopa Kemikaaliametile ettepaneku 8-hüdroksükinoliini ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (6) artiklile 37. Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee esitas ettepaneku kohta arvamuse, (7) et kõnealune toimeaine tuleks liigitada 1B-kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks.

(7)

Toiduohutusamet tegi kindlaks, et on ilmnenud toksilist mõju endokriinsüsteemile. Seega tuleks 8-hüdroksükinoliin lugeda endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omadustega aineks. Toiduohutusamet edastas oma järelduse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile ning avaldas selle.

(8)

Võttes arvesse referentliikmesriigi koostatud esialgse hindamisaruande addendum'it, Euroopa Kemikaaliameti riskihindamiskomitee arvamust ning toiduohutusameti järeldusi, esitas komisjon 6. oktoobril 2017 alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele läbivaatamisaruande addendum'i ja määruse eelnõu.

(9)

Taotlejale anti võimalus esitada märkusi 8-hüdroksükinoliini läbivaatamisaruande addendum'i kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud. Vaatamata taotluse esitaja esitatud väidetele jäid põhjendustes 6 ja 7 nimetatud probleemid siiski lahendamata.

(10)

Seega ei ole tõendatud, et praeguste piirangute puudumise korral 8-hüdroksükinoliini sisaldava taimekaitsevahendi puhul määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud nõuded oleksid üldjoontes eeldatavasti täidetud.

(11)

Heakskiitmise tingimuste muutmise taotluse hindamist ei saa käsitleda kui 8-hüdroksükinoliini heakskiitmise läbivaatamist. Seega tuleks ilma muutmata kinnitada toimeaine 8-hüdroksükinoliini heakskiitmise tingimused, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osa 18. reas.

(12)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 7 kohaselt on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/408 (8) kehtestatud loetelu sellistest nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (9) I lisas loetletud või määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 üleminekusätetele heaks kiidetud ainetest, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 4 esitatud kriteeriumidele („asendamisele kuuluvate ainete kandidaatide loetelu“). Kuna 8-hüdroksükinoliin, mis on heaks kiidetud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõigete 1 ja 2 kohaselt, vastab ka määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 4 kuuendas ja seitsmendas taandes esitatud kriteeriumidele, on asjakohane lisada kõnealune toimeaine kõnealusesse loetellu. Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/408 vastavalt muuta.

(13)

Liikmesriikidele tuleks anda mõistlik ajavahemik käesoleva määruse sätetega kohanemiseks, sest 8-hüdroksükinoliini sisaldava taimekaitsevahendi kasutusloa taotlusi võib olla lõplikul vormistamisel, kuigi ei ole võimalik teha võrdlevat hindamist määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 37 sätestatud tähtaja jooksul. Asendamisele kuuluvaid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite võrdleva hindamise kohustus on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 50 lõikega 4.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Heakskiidu tingimuste kinnitamine

Toimeaine 8-hüdroksükinoliini heakskiitmise tingimused, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osa 18. reas, on kinnitatud.

Artikkel 2

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/408 lisa muutmine

Kirjete „1-metüültsüklopropeen“ ja „aklonifeen“ vahele kantakse kirje „8-hüdroksükinoliin“.

Artikkel 3

Artikli 2 kohaldamise edasilükkamine

Muudetud artikliga 2 rakendusmäärust (EL) 2015/408 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 50 lõike 1 otstarbel üksnes selliste 8-hüdroksükinoliini sisaldavate taimekaitsevahendite loataotluste suhtes, mis on esitatud pärast 4. aprilli 2018.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 993/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine 8-hüdroksükinoliin vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 263, 7.10.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(4)  Komisjoni 14. augusti 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 451/2000 (EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23).

(5)  Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance 8-hydroxyquinoline. EFSA Journal 2016; 14(6):4493. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu/efsajournal.htm.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(7)  Opinion proposing harmonised classification and labelling at EU level of Quinolin-8-ol; 8-hydroxyquinoline. ECHA 2015. Kättesaadav internetis: www.echa.europa.eu.

(8)  Komisjoni 11. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/408, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) artikli 80 lõiget 7 ja kehtestatakse asendamisele kuuluvate ainete loetelu (ELT L 67, 12.3.2015, lk 18).

(9)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (ELT L 230, 19.8.1991, lk 1).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/43


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2066,

13. november 2017,

milles käsitletakse sinepiseemnepulbri kui põhiaine heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes artikli 13 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon sai 6. juunil 2016 Prantsusmaa mahepõllunduse tehnoloogia instituudilt (Institut Technique de l'Agriculture Biologique, ITAB) määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse, milles paluti sinepiseemnepulber põhiainena heaks kiita. Taotlusele oli lisatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile sinepiseemnepulbri kohta tehnilise aruande 20. jaanuaril 2017 (2). Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) projekti ja käesoleva määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 20. juulil 2017 ning vormistas need dokumendid lõplikult komitee 6. oktoobril 2017 toimunud koosolekuks.

(3)

Taotleja esitatud dokumentidest nähtub, et sinepiseemnepulber vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele. Kõnealust ainet ei kasutata üldjuhul taimekaitsevahendina, kuid sellegipoolest on nimetatud ainest ja veest koosnev toode taimekaitses kasulik. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet.

(4)

Uuringutest on selgunud, et eeldatavasti võib sinepiseemnepulber üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutustega. Seepärast on asjakohane sinepiseemnepulber põhiainena heaks kiita.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades on siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Põhiaine heakskiitmine

Sinepiseemnepulber kiidetakse heaks põhiainena I lisa kohaselt.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Toiduohutusamet, 2017. Technical report on the outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for mustard seeds powder from Sinapis alba (Brassica alba), Brassica juncea and Brassica nigra for use in plant protection as fungicide. EFSA supporting publication 2017:EN-1169. 35 pp. doi:10.2903/sp.efsa.2017.

(3)  http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).


I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Erisätted

Sinepiseemnepulber

Ei kohaldata

Toiduks kasutatav

4. detsember 2017

Sinepiseemnepulbrit kasutatakse vastavalt eritingimustele, mis on esitatud sinepiseemnepulbri kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANTE/11309/2017) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.


(1)  Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa C osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Erisätted

„18

Sinepiseemnepulber

Ei kohaldata

Toiduks kasutatav

4. detsember 2017

Sinepiseemnepulbrit kasutatakse vastavalt eritingimustele, mis on esitatud sinepiseemnepulbri kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANTE/11309/2017) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.“


(1)  Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/47


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2067,

13. november 2017,

milles käsitletakse paprikaekstrakti (kapsantiin, kapsorubiin E 160c) põhiainena heaks kiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes artikli 13 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon sai 19. juunil 2015 ettevõtjalt Group Peyraud Nature määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse, milles paluti heaks kiita paprikast (Capsicum spp.) saadud vürts põhiainena. Taotlusele oli lisatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutud teave.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande asjaomase aine kohta 10. oktoobril 2016 (2). Komisjon esitas 24. jaanuaril 2017 alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu paprikaekstrakti (kapsantiin, kapsorubiin E 160c) heaks kiitmata jätmise kohta ning vormistas need lõplikult komitee 6. oktoobri 2017. aasta koosoleku ajaks.

(3)

Toiduohutusameti korraldatud konsultatsiooni käigus nõustus taotleja muutma põhiaine nime paprikaekstraktiks (kapsantiin, kapsorubiin E 160c).

(4)

Taotleja esitatud dokumentidest ilmneb, et paprikaekstrakt (kapsantiin, kapsorubiin E 160c) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele ning üldjuhul seda taimekaitsevahendina ei kasutata.

(5)

Toiduohutusameti tehnilises aruandes käsitleti konkreetseid probleeme, mida tekitab kokkupuude kõnealuse aine koostisosa kapsaitsiiniga ning puuduvad hinnangud kokkupuute kohta paprikaekstraktiga (kapsantiin, kapsorubiin E 160c), eelkõige pestitsiide kasutades, mille tõttu ei olnud võimalik lõpule viia käitajatele, töötajatele, kõrvalistele isikutele ja muudele kui sihtorganismidele avalduva ohu hindamist.

(6)

Komisjon palus taotlejal esitada esialgse läbivaatamisaruande kohta oma märkused. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(7)

Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei saa ainega seotud probleeme kõrvaldada.

(8)

Komisjoni läbivaatamisaruande kohaselt ei ole seega tõendatud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuded on täidetud. Seepärast on asjakohane jätta paprikaekstrakt (kapsantiin, kapsorubiin E 160c) põhiainena heaks kiitmata.

(9)

Käesoleva määrusega ei piirata õigust esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõikele 3 paprikaekstrakti (kapsantiin, kapsorubiin E 160c) põhiainena heaks kiitmiseks uus taotlus.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Aine paprikaekstrakt (kapsantiin, kapsorubiin E 160c) jäetakse põhiainena heaks kiitmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Technical report on the outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for paprika extract, capsanthin, capsorubin E 160 c (admissibility accepted when named Capsicum spp. spice) for use in plant protection as repellent various invertebrates, mammals and birds. (Liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusametiga peetud konsultatsioonide tulemuste tehniline aruanne seoses põhiaine paprikaekstrakti, kapsantiini, kapsorubiini E 160c (vastuvõetav nimetusega paprikast (Capsicum spp.) saadud vürts) kasutamise taotlusega taimekaitses mitmete selgrootute, imetajate ja lindude repellendina.) Euroopa Toiduohutusameti toetav väljaanne 2016:EN-1096. 54 lk

(3)  http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/49


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2068,

13. november 2017,

milles käsitletakse kaaliumsorbaadi põhiainena heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes artikli 13 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon sai 9. oktoobril 2015 asutuselt Decco Iberica Post Cosecha S.A.U määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse kaaliumsorbaadi heakskiitmiseks põhiainena. 14. juulil 2016 sai komisjon ajakohastatud taotluse. Taotlusele oli lisatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutud teave.

(2)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande kaaliumsorbaadi kohta 12. mail 2017 (2). Komisjon esitas alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu kaaliumsorbaadi heakskiitmata jätmise kohta 20. juulil 2017 ning vormistas need lõplikult komitee 6. oktoobri 2017. aasta koosoleku ajaks.

(3)

Taotleja esitatud dokumentidest ilmneb, et kaaliumsorbaat vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele.

(4)

Toiduohutusameti tehnilises aruandes on täpsustatud teatud probleemid, mis tulenevad kokkupuutest kaaliumsorbaadiga pestitsiidi kasutamisel tekkivate jääkide kaudu. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et jääkide kohta on teavet liiga vähe, mistõttu ei ole võimalik koostada tarbijaile avalduva ohu hinnangut. Ei ole võimalik välistada kaaliumsorbaadi ajutise aktsepteeritava päevadoosi ületamist seoses tarbijate täiendava kokkupuutega pestitsiidi kasutamisel tekkivate kaaliumsorbaadi jääkide kaudu.

(5)

Komisjon palus, et taotluse esitaja esitaks oma märkused toiduohutusameti tehnilise aruande ning läbivaatamise aruande eelnõu kohta. Taotleja ei esitanud ühtegi märkust.

(6)

Komisjoni läbivaatamisaruande kohaselt ei ole seega tõendatud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuded on täidetud. Seepärast on asjakohane jätta kaaliumsorbaat põhiainena heaks kiitmata.

(7)

Käesoleva määrusega ei piirata õigust esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõikele 3 kaaliumsorbaadi põhiainena heakskiitmiseks uus taotlus.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaaliumsorbaat jäetakse põhiainena heaks kiitmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EFSA (European Food Safety Authority), 2017. Technical report on the outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for potassium sorbate for use in plant protection as fungicide on citrus, stone and pome fruits. EFSA supporting publication 2017:EN-1232. 53 pp. doi:10.2903/sp.efsa.2017.EN-1232.

(3)  http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/51


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2069,

13. november 2017,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete flonikamiidi (IKI-220), metalaksüüli, penokssulaami ja prokinasiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on esitatud toimeained, mida loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks.

(2)

Käesoleva määrusega hõlmatud toimeainete heakskiidu pikendamise taotlused esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (3). Siiski võib kõnealuste ainete heakskiidu kehtivusaeg taotlejast mittesõltuvatel põhjustel saada läbi enne, kui võetakse vastu otsus ainete heakskiidu pikendamise kohta. Seepärast tuleks pikendada kõnealuste ainete heakskiidu kehtivusaega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 17.

(3)

Arvestades aega ja ressursse, mida on vaja suure arvu 2019.–2021. aastal lõppeva heakskiidu kehtivusajaga toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste hindamiseks, loodi komisjoni rakendusotsusega C(2016) 6104 (4) tööprogramm, milles rühmitatakse samalaadsed toimeained ja seatakse prioriteedid selle põhjal, millised on nendega seotud ohud inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 18.

(4)

Kuna käesoleva määruse alla kuluvad toimeained ei kuulu rakendusotsuses C(2016) 6104 esitatud prioriteetsetesse kategooriatesse, tuleks heakskiidu kehtivusaega pikendada kahe või kolme aasta võrra, võttes arvesse kehtivaid aegumistähtaegu, nõuet esitada toimeainete täiendavad toimikud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 6 lõikele 3 hiljemalt 30 kuud enne heakskiidu kehtivusaja lõppu, vajadust tagada raportööride ja kaasraportööridena tegutsevate liikmesriikide vahel ülesannete ja töö ühtlane jaotamine, samuti hindamiseks ja otsustamiseks vajalike ressursside olemasolu. Seepärast on asjakohane pikendada toimeaine prokinasiidi heakskiidu kehtivusaega kahe aasta võrra ning toimeainete flonikamiidi (IKI-220), metalaksüüli ja penokssulaami heakskiidu kehtivusaega kolme aasta võrra.

(5)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui hiljemalt 30 kuud enne käesoleva määruse lisas sätestatud asjakohast kehtivusaja aegumist ei ole kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 esitatud ettenähtud täiendavat toimikut, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kõige varasemale sellele järgnevale kuupäevale.

(6)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiidu kehtivusaega ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, ettoimeaine kehtivusaega ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Olukorras, kus komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu kehtivusaja pikendamine, püüab komisjon kehtestada varaseima võimaliku kohaldamiskuupäeva, mis on asjaolusid arvestades kohane.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  ELT L 153, 11.6.2011, lk 1.

(3)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(4)  Komisjoni 28. septembri 2016. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse tööprogramm 2019., 2020. või 2021. aastal lõppeva kehtivusajaga toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste hindamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 (ELT C 357, 29.9.2016, lk 9).


LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa muudetakse järgmiselt:

1)

301. reas asendatakse penokssulaami käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) olev kuupäev tekstiga „31. juuli 2023“;

2)

302. reas asendatakse prokinasiidi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) olev kuupäev tekstiga „31. juuli 2022“;

3)

304. reas asendatakse metalaksüüli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) olev kuupäev tekstiga „30. juuni 2023“;

4)

305. reas asendatakse flonikamiidi (IKI-220) käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) olev kuupäev tekstiga „31. august 2023“.


OTSUSED

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/54


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/2070,

6. november 2017,

millega nimetatakse ametisse Soome Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Soome valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses Wille VALVE ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

Tony WIKSTRÖM, Ledamot i Ålands lagting.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 6. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TAMM


(1)  Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2)  Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/55


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2071,

13. november 2017,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu otsuse 2014/438/ÜVJP, (1) millega nimetati Herbert SALBER Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks.

(2)

Nõukogu võttis 17. veebruaril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/299, (2) millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi 30. juunini 2018.

(3)

Seoses Herbert SALBERI nimetamisega teise ametisse tuleks Toivo KLAAR nimetada ELi eriesindajaks Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks alates 13. novembrist 2017.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga lõpetatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja Herbert SALBERi volitused 15. augustil 2017.

2.   Toivo Klaar nimetatakse ELi eriesindajaks Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks alates 13. novembrist 2017 kuni 30. juunini 2018. Ta täidab oma volitusi kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2017/299.

3.   Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

ELi eriesindajate volituste haldusliku järjepidevusega seotud kulud 15. augustist 2017 kuni 12. novembrini 2017 kaetakse lähtesummast, mis on ette nähtud otsuse (ÜVJP) 2017/299 artikli 5 lõikes 1.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikli 1 lõiget 1 ja artiklit 2 kohaldatakse alates 15. augustist 2017.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 8. juuli 2014. aasta otsus 2014/438/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 200, 9.7.2014, lk 11).

(2)  Nõukogu 17. veebruari 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/299, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 43, 21.2.2017, lk 214).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/57


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2072,

13. november 2017,

millega ajakohastatakse ja muudetakse selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ning millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/1426

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu võttis 4. augustil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1426, (2) millega ajakohastatakse selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4 („loetelu“).

(3)

Nõukogu on teinud kindlaks, et ühe üksuse loetelus hoidmiseks ei ole enam alust.

(4)

Seetõttu tuleks loetelu vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2017/1426 lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

(2)  Nõukogu 4. augusti 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1426, millega ajakohastatakse selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2017/154 (ELT L 204, 5.8.2017, lk 95).


LISA

Otsuse (ÜVJP) 2017/1426 lisas esitatud loetelust jäetakse välja järgmine üksus:

II.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

„18.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Colombia Revolutsioonilised Relvajõud).“


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/59


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2073,

13. november 2017,

millega muudetakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu on teinud kindlaks, et enam ei ole alust hoida üht üksust selliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4. Kõnealuse üksuse suhtes kehtestatud piiravate meetmete kohaldamine peatati nõukogu otsusega (ÜVJP) 2016/1711 (2).

(3)

Ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 5 teine lõik jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

(2)  Nõukogu 27. septembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1711, millega muudetakse ühist seisukohta 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (ELT L 259I, 27.9.2016, lk 3).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/60


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2074,

13. november 2017,

piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Venezuelas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit on jätkuvalt tõsiselt mures demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukorra jätkuva halvenemise pärast Venezuelas.

(2)

Nõukogu võttis 15. mail 2017 vastu järeldused, kutsudes kõiki Venezuela poliitilise tasandi osalejaid ja institutsioone üles tegema konstruktiivselt tööd riigis valitsevale kriisile lahenduse leidmiseks, austades seejuures täielikult õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, demokraatlikke institutsioone ja võimude lahusust. Selles märgiti samuti, et usalduse loomiseks ja riigis poliitilise stabiilsuse taastamiseks on väga oluline vabastada vangistatud opositsiooniesindajad ja austada põhiseaduslikke õigusi.

(3)

Liit on korduvalt väljendanud oma täielikku toetust Venezuelas tehtavatele jõupingutustele pakilise, konstruktiivse ja tõhusa dialoogi hõlbustamiseks valitsuse ja parlamendi enamuse vahel, et luua tingimused riigi mitmemõõtmelistele väljakutsetele rahumeelsete lahenduste leidmiseks.

(4)

Liit on soovitanud tungivalt hõlbustada väliskoostööd eesmärgiga tegeleda elanikkonna kõige pakilisemate vajadustega ning on täielikult pühendunud Venezuela aitamisele leidmaks rahumeelsed ja demokraatlikud lahendused, muu hulgas toetades sel eesmärgil tehtavaid piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi.

(5)

26. juulil 2017 väljendas liit muret arvukate teadete pärast inimõiguste rikkumise ja ülemäärase jõu kasutamise kohta ning kutsus Venezuela ametivõime üles austama Venezuela põhiseadust („põhiseadus“) ja õigusriigi põhimõtet ning kindlustama põhiõiguste ja -vabaduste, sealhulgas rahumeelse meeleavaldamise õiguse tagamise.

(6)

2. augustil 2017 väljendas liit oma sügavat kahetsust Venezuela ametivõimude otsuse üle minna edasi põhiseadusliku kogu valimiste korraldamisega, mis süvendas Venezuela kriisi püsivalt ning võis kahjustada muid põhiseadusega ette nähtud legitiimseid institutsioone nagu rahvuskogu. Kutsudes kõiki pooli üles hoiduma vägivallast ja ametivõime tagama kõikide inimõiguste täielik austamine ning väljendades valmidust osutada abi kõikides valdkondades, mis aitaksid leevendada Venezuela elanike igapäevast olukorda, väljendas liit samuti oma valmidust reageerida järjest jõulisemalt juhul, kui jätkatakse demokraatlikke põhimõtete õõnestamist ning kui põhiseadust ei austata.

(7)

Eelneva taustal ning kooskõlas liidu 2. augusti 2017. aasta avaldusega tuleks kehtestada sihipärased piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, ning isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Venezuelas demokraatiat või õigusriigi põhimõtet, ning nendega seotud isikute, üksuste ja asutuste suhtes.

(8)

Arvestades lisaks vägivalla jätkumise, ülemäärase jõu kasutamise ja inimõiguste rikkumise või kuritarvitamise riski, on asjakohane kehtestada piiravad meetmed relvaembargo kujul ja spetsiifilised meetmed, millega kehtestatakse piirangud siserepressioonideks kasutada võidava varustuse suhtes ja tõkestatakse sideseadmete väärkasutamist.

(9)

Ilma et need mõjutaksid laiemat elanikkonda, peaksid piiravad meetmed olema astmelised, sihipärased, paindlikud ja tagasipööratavad ning need peaksid soodustama usaldusväärset ja tähendusrikast protsessi, mis võiks viia rahumeelse, läbirääkimistel põhineva lahenduseni.

(10)

Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

EKSPORDIPIIRANGUD

Artikkel 1

1.   Keelatakse relvade ja igasuguse nendega seotud materjali, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatutele ette nähtud varuosade Venezuelale müük, tarnimine, üleandmine ja eksport liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2.   Keelatakse

a)

anda otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid ja muid teenuseid, mis on seotud sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjali, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatutele ette nähtud varuosade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

b)

rahastada sõjalist tegevust või anda selleks rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, ning pakkuda kindlustust ja edasikindlustust relvade ja nendega seotud materjali müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või sellega seotud tehnilise abi andmiseks või vahendusteenuste ja muude teenuste osutamiseks otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud keeldu ei kohaldata enne 13. novembrit 2017 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes, tingimusel et need lepingud on kooskõlas nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, (1) eelkõige selle artiklis 2 sätestatud kriteeriumidega, ning et füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes soovib lepingut täita, on teatanud lepingust oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Artikkel 3

1.   Keelatakse siserepressioonideks kasutada võidava varustuse Venezuelale müümine, tarnimine, üleandmine ja eksport liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2.   Keelatud on

a)

anda otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas tehnilist abi või osutada vahendusteenuseid ja muid teenuseid, mis on seotud siserepressioonideks kasutada võidava varustuse tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

b)

rahastada või anda rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, ning pakkuda kindlustust ja edasikindlustust siserepressioonideks kasutada võidava varustuse müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või sellega seotud tehnilise abi andmiseks või vahendusteenuste ja muude teenuste osutamiseks otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venezuelas või kasutamiseks Venezuelas.

3.   Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks käesoleva artikliga reguleeritavad asjakohased esemed.

Artikkel 4

1.   Artikleid 1 ja 3 ei kohaldata

a)

sellise mittesurmava sõjalise varustuse või siserepressioonideks kasutada võidava varustuse müümise, tarnimise, üleandmise ja ekspordi suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ning liidu ja selle liikmesriikide või piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide korraldatavates institutsioonide ülesehitamise programmides või materjali suhtes, mis on mõeldud ÜRO ja liidu või piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide kriisiohjamisoperatsioonideks;

b)

demineerimistöödel kasutatava demineerimisvarustuse ja -materjali müügi, tarnimise, üleandmise ja ekspordi suhtes;

c)

sellise mittesurmava varustuse hoolduse suhtes, mida võib kasutada Venezuela merevägi ja rannikuvalve ning mis on ette nähtud üksnes piirivalveks, piirkonna stabiilsuseks ja narkootikumide tabamiseks;

d)

punktides a, b ja c osutatud varustuse või materjaliga seotud rahastamise ja rahalise abi suhtes;

e)

punktides a, b ja c osutatud varustuse või materjaliga seotud tehnilise abi osutamise suhtes

tingimusel, et asjaomane pädev asutus on sellise ekspordi eelnevalt heaks kiitnud.

2.   Artikleid 1 ja 3 ei kohaldata sellise kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite suhtes, mida ajutiselt ekspordivad Venezuelasse ÜRO töötajad, liidu või selle liikmesriikide töötajad, meedia esindajad ning humanitaar- ja arenguabitöötajad ja nendega seotud töötajad üksnes isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 5

1.   Liikmesriikide kodanikel ja liikmesriikide territooriumilt keelatakse selliste seadmete, tehnoloogia või tarkvara müük, tarnimine, üleandmine või eksport, mis on peamiselt mõeldud interneti ning mobiiltelefonivõrgu või tavatelefonivõrgu kaudu toimuva telefoniside jälgimiseks või infopüügiks, sealhulgas mis tahes telekommunikatsiooni või interneti jälgimise või infopüügi teenuste osutamine, Venezuela režiimi poolt või selle nimel ning rahalise ja tehnilise abi osutamine selliste seadmete, tehnoloogia või tarkvara paigaldamiseks, käitamiseks ja ajakohastamiseks.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada lõikes 1 osutatud seadmete, tehnoloogia või tarkvara müüki, tarnimist, üleandmist või eksporti, sealhulgas mis tahes telekommunikatsiooni või interneti jälgimise või infopüügi teenuste osutamist ning seonduva rahalise ja tehnilise abi osutamist, kui neil on piisav põhjus arvata, et Venezuela valitsus, avalik-õiguslikud asutused, äriühingud või ametid või nende nimel või nende juhiste alusel tegutsevad isikud või üksused ei kasuta seadmeid, tehnoloogiat ega varustust siserepressioonideks.

Asjaomane liikmesriik teavitab nelja nädala jooksul pärast loa andmist teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

3.   Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks käesoleva artikliga reguleeritavad asjakohased tooted.

II PEATÜKK

RIIKI LUBAMISE PIIRANGUD

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende territooriumile ei saaks siseneda ega seda läbida

a)

füüsilised isikud, kes vastutavad Venezuelas toime pandud inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise eest või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest, või

b)

füüsilised isikud, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Venezuelas muul viisil demokraatiat või õigusriigi põhimõtet,

kes on loetletud I lisas.

2.   Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3.   Lõige 1 ei piira neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:

a)

rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;

b)

ÜRO kokku kutsutud või selle egiidi all toimuvat rahvusvahelist konverentsi läbi viiva korraldajariigina;

c)

privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

d)

Püha Tooli (Vatikani linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt) tulenevalt.

4.   Lõiget 3 loetakse kohalduvaks ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asukohariik.

5.   Nõukogu tuleb nõuetekohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõike 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.

6.   Liikmesriigid võivad teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel, liidu toel toimuvatel kohtumistel või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi korraldatavatel kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Venezuelas.

7.   Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 6 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse antuks, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks nõukogu liige esitab kirjaliku vastuväite kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Kui üks või mitu nõukogu liiget esitab vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatud erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamusega.

8.   Kui liikmesriik lubab lõigete 3, 4, 6 ja 7 alusel I lisas loetletud isikutel siseneda oma territooriumile või neil seda läbida, kehtib luba ainult sel eesmärgil, milleks see anti, ning üksnes isikute suhtes, keda see puudutab.

III PEATÜKK

RAHALISTE VAHENDITE JA MAJANDUSRESSURSSIDE KÜLMUTAMINE

Artikkel 7

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad I lisas loetletud

a)

füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kes vastutavad Venezuelas inimõiguste raske rikkumise või kuritarvitamise eest või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest;

b)

füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kelle meetmed, poliitika või tegevus õõnestavad Venezuelas muul viisil demokraatiat või õigusriigi põhimõtet,

või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all.

2.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on selliste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste omandis, valduses või kontrolli all, kes on seotud lõikes 1 osutatud ja II lisas loetletud isikute, üksuste või asutustega.

3.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt I või II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetamiseks.

4.   Liikmesriigi pädev asutus võib tingimustel, mida ta asjakohaseks peab, lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid või teha teatavad rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, et need rahalised vahendid või majandusressursid on

a)

vajalikud I või II lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste ja selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toidu, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks ja vastavate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab konkreetse loa andmist vajalikuks, või

e)

makstavad rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

5.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võib liikmesriigi pädev asutus lubada vabastada teatavad külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 või 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I või II lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või halduskohtu otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud I või II lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest.

6.   Lõiked 1 ja 2 ei takista I või II lisas loetletud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I või II lisas esitatud loetellu, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse ei ole vastuolus lõikega 3.

7.   Lõiget 3 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud;

b)

maksed, mis tulenevad lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkis enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud meetmeid, või

c)

maksed, mis kuuluvad maksmisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigid täitmisele pööratava kohtu-, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel, et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 või 2 sätestatud meetmeid.

IV PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

1.   Liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul koostab nõukogu ühehäälselt I ja II lisas esitatud loetelud ja muudab neid.

2.   Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu ning annab asjaomasele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

Artikkel 9

1.   I ja II lisa sisaldavad artikli 6 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ning artikli 7 lõikes 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2.   I ja II lisa sisaldavad ka asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet selle olemasolul. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas varjunimesid; sünniaega ja -kohta; kodakondsust; passi ja isikutunnistuse numbrit; sugu; aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 10

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine käesolevas otsuses sätestatud meetmetest.

Artikkel 11

Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva otsusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või kahjuhüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on

a)

I ja II lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus;

b)

füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

Artikkel 12

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete võimalikult suure mõju tagamiseks julgustab liit kolmandaid riike võtma käesolevas otsuses sisalduvatega sarnaseid piiravaid meetmeid.

Artikkel 13

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 14. novembrini 2018.

Käesolevat otsust vaadatakse jooksvalt läbi. Asjakohasel juhul pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.

Artikkel 14

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 13. november 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).


I LISA

Artikli 6 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu


II LISA

Artikli 7 lõikes 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/69


KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2017/2075,

4. september 2017,

millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) VII lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 43 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Läbilaskevõimet tuleks jaotada läbipaistvalt, võttes samas arvesse jaotamise tõhusust ja kõikide asjaomaste sidusrühmade talituslikke probleeme seoses raudteetaristu kasutamise ja hooldamisega.

(2)

Infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel peaks taotlejatel olema võimalus esitada läbilaskevõime asjaomasesse aastasesse liiklusgraafikusse lisamise taotlusi liiklusgraafiku kavandi koostamise tähtpäeva ja liiklusgraafiku muutmise vahelisel ajal.

(3)

Kui rongiliinid on juba jaotatud, peaks taotleja lepingulised õigused hõlmama õigust lükata tagasi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tehtud ettepanek muuta liiklusgraafikut või nõustuda sellega.

(4)

Läbilaskevõime ajutine piiramine on vajalik infrastruktuuri ja selle seadmete hea seisukorra tagamiseks ja selleks, et infrastruktuur areneks kooskõlas turu vajadustega.

(5)

Taotlejad peaksid saama varajast teavet läbilaskevõime kavandatava piiramise kohta, et neil oleks võimalik kohandada oma tegevust ja transpordivajadusi vastavalt infrastruktuuri läbilaskevõime piirangutele. Kui juba enne seda, mil algab periood, mil saab esitada taotlusi rongiliinide lisamiseks aastasesse liiklusgraafikusse, avaldatakse teavet läbilaskevõime kavandatava piiramise kohta, väheneks vajadus muuta juba eraldatud rongiliine.

(6)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid läbilaskevõime piiramise alternatiive kaaludes arvesse võtma mitte ainult oma kulusid, vaid ka asjaomaste taotlejate ärilisi ja talitluslikke piiranguid ning riski, et transpordiks kasutatakse vähem keskkonnasäästlikke transpordiliike.

(7)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid kehtestama rongide ümbersuunamiseks ja piiratud läbilaskevõime eri transpordiliikide vahel jaotamiseks läbipaistvad kriteeriumid, need avaldama ja neid kohaldama. Läbilaskevõime piirangute puhul võivad nad seda teha koos või individuaalselt.

(8)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid viima võrgustiku teadaandeid ja liiklusgraafikut käsitlevad menetlused kooskõlla, et tagada käesoleva otsuse kohaste uute läbilaskevõime piiranguid käsitlevate eeskirjade õigeaegne järgimine.

(9)

Rohkem kui ühte võrgustikku läbiva rongiliikluse puhul peaksid asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad oma tegevust kooskõlastama, et minimeerida läbilaskevõime piiramise mõju liiklusele, ning sünkroniseerima töid teataval marsruudil või vältima läbilaskevõime piiramist ümbersõidumarsruudil.

(10)

Selguse huvides ja võttes arvesse direktiivi 2012/34/EL VII lisasse tehtavate muudatuste arvu, tuleks kõnealune lisa täielikult asendada. Peale selle on õigusraamistiku lihtsustamiseks asjakohane õiguslik vahend delegeeritud otsus, sest sellega kehtestatakse selged ja üksikasjalikud eeskirjad, mida ei ole liikmesriikides vaja üle võtta ja mis tagab kiire ühetaolise kohaldamise kogu liidus.

(11)

Tulenevalt käesoleva otsuse lisa punkti 2 kohasest liiklusgraafiku muutmise ajast ning käesoleva otsuse lisa punktide 8–11 kohasest läbilaskevõime piirangute kooskõlastamisest, nende osas konsulteerimisest ja nende avaldamise ajast saavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad esimest korda täita punktide 8–11 kohaseid nõudeid liiklusgraafiku muutmise jõustumisel teise avaldamisvooru puhul 2019. aasta detsembris ja esimese avaldamisvooru puhul 2020. aasta detsembris ja punkti 12 nõudeid liiklusgraafiku muutmise jõustumisel 2018. aasta detsembris ning punktide 14–17 kohaseid nõudeid liiklusgraafiku muutmise jõustumisel 2018. aasta detsembris.

(12)

Seepärast tuleks direktiivi 2012/34/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2012/34/EL VII lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. september 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.


LISA

VII LISA

JAOTAMISGRAAFIK

(osutatud artiklis 43)

1)

Liiklusgraafik kehtestatakse üks kord kalendriaastas.

2)

Liiklusgraafikut muudetakse detsembrikuu teise laupäeva keskööl. Kui kohandus tehakse pärast talve, et võtta vajaduse korral eelkõige arvesse piirkondliku reisiliikluse graafiku muudatusi, tehakse seda juunikuu teise laupäeva keskööl ning nimetatud kuupäevade vahelisel ajal selliste ajavahemikega, nagu vaja. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad kokku leppida muid kuupäevi ning teavitavad komisjoni, kui see võiks mõjutada rahvusvahelist liiklust.

3)

Liiklusgraafikusse lisatava läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise tähtpäev ei ole varasem kui 12 kuud enne kõnealuse liiklusgraafiku muutmist. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kaalub ka pärast seda tähtpäeva saadud taotlusi.

4)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et hiljemalt 11 kuud enne liiklusgraafiku muutmist on koostöös teiste asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega kehtestatud esialgsed rahvusvahelised rongiliinid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad tagavad, et edasise menetluse käigus järgitakse neid võimalikult suurel määral.

5)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab liiklusgraafiku kavandi ja avaldab selle hiljemalt neli kuud pärast punktis 3 osutatud tähtpäeva.

6)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb otsuse pärast punktis 3 osutatud tähtpäeva saadud taotluste kohta kooskõlas võrgustiku teadaandes avaldatud menetlusega.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib eraldatud rongiliini muuta, kui see on vajalik kõikide rongiliini taotluste parima ühildumise tagamiseks ja kui selle kiidab heaks taotleja, kellele asjaomane rongiliin eraldati. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ajakohastab liiklusgraafiku kavandi hiljemalt üks kuu enne liiklusgraafiku muutmist, et lisada kõik pärast punktis 3 osutatud tähtpäeva eraldatud rongiliinid.

7)

Kui ühest võrgustikust teise liikuv rong hilineb eeldatavalt kuni 10 tundi ja alates 14. detsembrist 2019 kuni 18 tundi, ei käsita teise võrgustiku raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjaomast rongiliini tühistatuna ega taotle eraldamist teise rongiliini jaoks, kaasa arvatud juhul, kui ta otsustab eraldada erineva rongiliini, välja arvatud juhul, kui taotleja teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, et ta ei läbi teist võrgustikku. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teatab viivitamata taotlejale ajakohastatud või uue rongiliini, kaasa arvatud kõnealuse rongiliini numbri ja tühistatud rongiliini numbri vahelise seose, juhul kui need erinevad.

8)

Kui rongiliinide läbilaskevõimet piiratakse ajutiselt sellistel põhjustel nagu infrastruktuuritööd ja nendest tulenevad kiiruspiirangud, piirangud teljekoormusele, rongi pikkusele ja kontaktvõrgu kasutusele või ehitusgabariidist tulenevad piirangud (läbilaskevõime piirangud) ja see kestab üle seitsme järjestikuse päeva ning seetõttu tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega üle 30 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust, avaldavad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kõik läbilaskevõime piirangud ja taotlejatega toimunud konsulteerimise esialgsed tulemused esimest korda teadaolevas ulatuses, vähemalt 24 kuud ja teist korda ajakohastatud kujul vähemalt 12 kuud enne asjaomase liiklusgraafiku muutmist.

9)

Kui läbilaskevõime piirangute mõju ei piirdu ühe võrgustikuga, siis loovad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ka mehhanismi, et nende piirangute esmakordsel avaldamisel kõnealuseid läbilaskevõime piiranguid ühiselt arutada huvitatud taotlejatega, artikli 40 lõike 1 kohaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühenduste ja asjaomaste teenindusrajatiste põhikäitajatega, välja arvatud juhul, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja taotlejad lepivad kokku, et sellist mehhanismi ei ole vaja. Ühisarutelud on abiks liiklusgraafikute koostamisel, sealhulgas ümbersõidumarsruutide pakkumisel.

10)

Läbilaskevõime piirangute esmakordsel avaldamisel vastavalt punktile 8 algatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejate ja asjaomaste teenindusrajatiste põhikäitajatega konsultatsiooni läbilaskevõime piirangute kohta. Kui tegevust on vaja vastavalt punktile 11 koordineerida läbilaskevõime piirangute esmakordse ja teistkordse avaldamise vahepeal, konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejate ja asjaomaste teenindusrajatiste põhikäitajatega teist korda kõnealuse koordineerimise lõpu ja läbilaskevõime piirangute teistkordse avaldamise vahepeal.

11)

Kui läbilaskevõime piirangute mõju ei piirdu ühe võrgustikuga, koordineerivad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, seal hulgas need raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, keda võib rongide ümbersuunamine mõjutada, omavahel läbilaskevõime piiranguid, mis võivad kaasa tuua tühistamise, ümbersuunamise või muu transpordiliigiga asendamise, enne läbilaskevõime piirangute avaldamist vastavalt punktile 8.

Läbilaskevõime piirangute teistkordse avaldamise eelne koordineerimine tuleb lõpule viia:

a)

hiljemalt 18 kuud enne liiklusgraafiku muutmist, kui üle 50 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja selline olukord kestab üle 30 järjestikuse päeva;

b)

hiljemalt 13 kuud ja 15 päeva enne liiklusgraafiku muutmist, kui üle 30 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja selline olukord kestab üle seitsme järjestikuse päeva;

c)

hiljemalt 13 kuud ja 15 päeva enne liiklusgraafiku muutmist, kui üle 50 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja selline olukord kestab kuni seitse järjestikust päeva.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kutsuvad vajaduse korral koordineerimises osalema asjaomastel liinidel tegutsevad taotlejad ja asjaomaste teenindusrajatiste põhikäitajad.

12)

Selliste kuni seitse päeva kestvate läbilaskevõime piirangute puhul, mida ei ole vaja punkti 8 kohaselt avaldada ning mille puhul üle 10 % raudteeliini eeldatavast päevasest liiklusmahust tühistatakse, suunatakse ümber või asendatakse muude transpordiliikidega ja mis leiavad aset järgmise liiklusgraafikuperioodi jooksul ja millest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja saab teada hiljemalt 6 kuud ja 15 päeva enne liiklusgraafiku muutmist, konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjaomaste taotlejatega läbilaskevõime kavandatavate piirangute üle ja edastab läbilaskevõime ajakohastatud piirangud vähemalt neli kuud enne liiklusgraafiku muutmist. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab üksikasjad pakutavate rongiliinide kohta reisirongide puhul hiljemalt neli kuud ja kaubarongide puhul hiljemalt üks kuu enne läbilaskevõime piirangute algust, välja arvatud juhul, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja asjaomased taotlejad lepivad kokku lühemas etteteatamisajas.

13)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib otsustada kohaldada rangemaid läbilaskevõime piirangute künniseid, võttes aluseks käesolevas lisas osutatud eeldatavast liiklusmahu määrast väiksema määra või lühema kestuse, või ta võib kohaldada lisaks käesolevas lisas osutatud kriteeriumidele täiendavaid kriteeriume lähtuvalt taotlejate ja rajatiste käitajatega peetud konsultatsioonidest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad avaldavad oma võrgustiku teadaannetes künnised ja kriteeriumid läbilaskevõime piirangute koondamise kohta vastavalt IV lisa punktile 3.

14)

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib otsustada punktides 8–12 osutatud perioode mitte kohaldada, kui läbilaskevõimet piiratakse rongide ohutu käitamise tagamiseks, kui piirangu ajastus ei sõltu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast või kui kõnealuste perioodide järgimine ei oleks majanduslikult mõttekas või kahjustaks vara põhjendamatult, võttes arvesse vara kasutusiga või seisukorda, või kui kõik asjaomased taotlejad sellega nõustuvad. Sel juhul ja muude selliste läbilaskevõime piirangute puhul, milles ei tule konsulteerida käesoleva lisa muude sätete kohaselt, konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjaomaste taotlejate ja asjaomaste teenindusrajatiste põhikäitajatega viivitamata.

15)

Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegutseb vastavalt punktile 8, 12 või 14, esitab ta järgmise teabe:

a)

kavandatav päev;

b)

päevaaeg ja, niipea kui see on võimalik kindlaks määrata, läbilaskevõime piirangu algus- ja lõppkellaaeg;

c)

piiranguga hõlmatud raudteeliini lõik ja

d)

vajaduse korral ümbersõiduliinide läbilaskevõime.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab kõnealuse teabe või lingi sellele võrgustiku teadaandes, nagu on sätestatud IV lisa punktis 3. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ajakohastab seda teavet.

16)

Kui läbilaskevõime piirangud kestavad vähemalt 30 järjestikust päeva ja mõjutavad rohkem kui 50 % raudteeliini eeldatavast liiklusmahust, peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejatele vastava taotluse korral esitama kooskõlastamise esimeses voorus võrdluse, milles näidatakse vähemalt kahe läbilaskevõime piiramise alternatiivi tingimusi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab need alternatiivid koos taotlejatega ja võtab aluseks teabe, mille taotlejad taotlemise ajal esitasid.

Võrdlus sisaldab iga alternatiivi puhul vähemalt järgmist:

a)

läbilaskevõime piirangu kestus;

b)

ligikaudsed makstavad infrastruktuuritasud;

c)

ümbersõiduliinide saadaolev läbilaskevõime;

d)

olemasolevad alternatiivsed marsruudid;

e)

ligikaudsed sõiduajad.

Enne läbilaskevõime piiramise alternatiivide vahel valimist konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja huvitatud taotlejatega ning võtab arvesse alternatiivide mõju kõnealustele taotlejatele ja teenuste kasutajatele.

17)

Kui läbilaskevõime piirangud kestavad üle 30 järjestikuse päeva ja mõjutavad rohkem kui 50 % raudteeliini eeldatavast liiklusmahust, kehtestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kriteeriumid selle kohta, millised iga liiki teenust osutavad rongid tuleks ümber suunata, võttes arvesse taotleja ärilisi ja talitluslikke piiranguid, välja arvatud juhul, kui need talituslikud piirangud tulenevad taotleja juhtimis- või korralduslikest otsustest, ilma et see mõjutaks eesmärki vähendada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulutusi vastavalt artikli 30 lõikele 1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab võrgustiku teadeandes need kriteeriumid koos allesjäänud läbilaskevõime esialgse jaotusega eri liiki rongiteenuste vahel, kui ta tegutseb punkti 8 kohaselt. Pärast konsulteerimise lõppu ja ilma et see mõjutaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja IV lisa punkti 3 kohaste kohustuste täitmist, esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja asjaomastele raudteeveo-ettevõtjatele taotlejate tagasisidest lähtuvalt allesjäänud läbilaskevõime ligikaudse jaotuse veoteenuse liigi kaupa.


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/74


KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/2076,

7. november 2017,

millega muudetakse otsust 2009/607/EÜ kõvadele katetele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kehtivusperioodi pikendamise osas

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 7247 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2 ja lõike 3 punkti c, olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Kõvadele katetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning komisjoni otsuses 2009/607/EÜ (2) sätestatud hindamis- ja kontrollinõuded kaotavad kehtivuse 30. novembril 2017. Praegu kehtivad ökoloogilised kriteeriumid ning otsusega 2009/607/EÜ kehtestatud hindamis- ja kontrollinõuded on hinnatud asjakohaseks ja sobivaks. Seepärast on asjakohane pikendada nende kriteeriumide ning hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega.

(2)

Seega tuleks otsust 2009/607/EÜ vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/607/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tooterühma „kõvad katted“ ökoloogilised kriteeriumid ning nende kriteeriumidega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 30. juunini 2021.“

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. november 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA


(1)  ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2)  Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/607/EÜ, millega kehtestatakse kõvadele katetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 208, 12.8.2009, lk 21).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/75


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2077,

10. november 2017,

millega muudetakse otsust 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 7374 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2005/50/EÜ, (2) mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega 2011/485/EL, (3) ühtlustati 24 GHz raadiosagedusala kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tehnilised tingimused sõidukite lähitoimeradarseadmete jaoks. Sellised radarid aitavad vältida sõidukite kokkupõrkeid.

(2)

Otsusega 2005/50/EÜ pandi liikmesriikidele statistiliste aruannete esitamise kohustus, mis hõlmas nõuet koguda aastate kaupa andmeid 24 GHz raadiosagedusalas töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukite arvu kohta.

(3)

Kohustus jälgida 24 GHz raadiosagedusala kasutamist lähitoimeradarite poolt peaks küll säilima, kuid otsuses 2005/50/EÜ sätestatud nõue, et iga riigi ametiasutus esitaks aasta kaupa süstemaatiliselt statistilisi andmeid, ei tundu enam proportsionaalne. Riikide ametiasutuste ressursside kasutamise seisukohast oleks parem, kui liikmesriigid peaksid selliseid statistilisi aruandeid esitama üksnes siis, kui komisjon seda soovib. Komisjon võiks selliseid statistilisi aurandeid soovida sellisel võimalikul, kuid vähetõenäolisel juhul, kui teatatakse raadiohäiretest või kui 24 GHz raadiosagedusalas töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukite arv peaks järsult kasvama.

(4)

Alates otsuse 2005/50/EÜ vastuvõtmisest ei ole otsusega kaitstud teenistused kahjulikest raadiohäiretest teatanud. 24 GHz raadiosagedusalas töötava lähitoimeradariga varustatud sõidukite arv on üldiselt olnud väike ning nende osakaal on olnud kaugelt alla 7 % igas liikmesriigis kasutusel olevate sõidukite koguarvust. Nimetatud 7 % künnist peetakse kriitiliseks piiriks – kui seda ei ületata, võib eeldada, et teistele 24 GHz raadiosagedusala kasutajatele ei põhjustata kahjulikke raadiohäireid.

(5)

Seetõttu tuleks otsust 2005/50/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2005/50/EÜ muudetakse järgmiselt.

 

Otsuse lisas asendatakse sõnad „Igal aastal kogutakse järgmised andmed:“ järgmisega:

„Komisjoni taotluse korral kogutakse järgmisi andmeid:“

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. november 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariya GABRIEL


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni 17. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses (ELT L 21, 25.1.2005, lk 15).

(3)  Komisjoni 29. juuli 2011. aasta rakendusotsus 2011/485/EL, millega muudetakse otsust 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses (ELT L 198, 30.7.2011, lk 71).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/77


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2078,

10. november 2017,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 laiendada toidu uuendkoostisosa, pärmi β-glükaanide kasutusala

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 7391 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsusega 2011/762/EL (2) anti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 luba pärmi β-glükaanide turuleviimiseks teatavate toitude ja toiduainete, sealhulgas jookide, ning toidulisandite ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate uuendkoostisosana.

(2)

25. aprillil 2016 esitas ettevõtja Leiber GmbH Iirimaa pädevale asutusele taotluse laiendada toidu uuendkoostisosa, pärmi β-glükaanide kasutusviise ja piirnorme. Eelkõige taotles ta pärmi β-glükaanide kasutusala laiendamist täiendavatele toidugruppidele ja pärmi β-glükaanide päevaste piirnormide tõstmist selliste toidugruppide puhul, mis on juba lubatud rakendusotsusega 2011/762/EL.

(3)

Iirimaa pädev asutus esitas 7. novembril 2016 esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõuti järeldusele, et pärmi β-glükaanide kasutusala laiendamine ja kavandatud piirnormide tõstmine vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud uuendtoidu kriteeriumidele.

(4)

Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 15. novembril 2016.

(5)

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul esitas mitu liikmesriiki põhjendatud vastuväiteid. Taotleja muutis hiljem taotlust seoses taotletud toidugruppide ja piirnormidega. Liikmesriigid ja komisjon jäid selle muudatuse ja taotleja esitatud lisaselgitustega rahule.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) on sätestatud nõuded toidulisanditele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1925/2006 (4) on sätestatud nõuded vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013 (5) on sätestatud koostise ja teabe üldnõuded imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta. Kõnealuseid õigusakte võib kohaldada pärmi β-glükaanide suhtes. Seepärast tuleks pärmi β-glükaanide kasutamist lubada, piiramata kõnealuse ja mis tahes muude, määrusega (EÜ) nr 258/97 paralleelselt kehtivate õigusaktide nõuete kohaldamist.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks direktiivi 2002/46/EÜ, määruse (EÜ) nr 1925/2006 ja määruse (EL) nr 609/2013 kohaldamist, võib I lisas kirjeldatud pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaane lasta liidu turule toidu uuendkoostisosana käesoleva otsuse II lisas määratletud otstarbel ja piirnormides.

Artikkel 2

Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaane sisaldavate toiduainete märgistusele, on „pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaanid“.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud ettevõtjale Leiber GmbH, Hafenstraße 24, 49565 Bramsche, Saksamaa.

Brüssel, 10. november 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2)  Komisjoni 24. novembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/762/EL, millega antakse luba pärmi β-glükaanide turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (ELT L 313, 26.11.2011, lk 41).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 26).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 12.6.2013, lk 35).


I LISA

PÄRMI (SACCHAROMYCES CEREVISIAE) β-GLÜKAANIDE NÄITAJAD

Kirjeldus

β-glükaanid on keerukad suure molekulmassiga (100–200 kDa) polüsahhariidid, mida leidub paljude pärmseente ja teraviljade rakuseintes. Pärmi β-glükaanide keemiline nimetus on (1–3),(1–6)-β-D-glükaanid.

β-glükaanid koosnevad β-1-3-sidemega ühendatud glükoosijääkide põhiahelatest, milles moodustunud harud on ühendatud β-1-6-sidemega, ning harudele on β-1-4-sidemetega kinnitunud kitiin ja mannoproteiinid.

See uuendtoit on pärmseenest Saccharomyces cerevisiae eraldatud äärmiselt puhas (1,3)-(1,6)-β-D-glükaan, mis ei lahustu vees, kuid dispergeerub paljudes vedelates maatriksites.

Pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaanide näitajad

Parameeter

Eristusväärtus

Lahustuvus

Ei lahustu vees, kuid dispergeerub paljudes vedelates maatriksites

Keemilised andmed

(1,3)-1,6)-β-D-glükaan

> 80 %

Tuhk

< 2 %

Niiskus

< 6 %

Valgusisaldus

< 4 %

Üldrasvasisaldus

< 3 %

Mikrobioloogilised andmed

Bakterite üldarv

< 1 000 CFU/g

Enterobacteriaceae

< 100 CFU/g

Kolibakterid

< 10 CFU/g

Pärm

< 25 CFU/g

Hallitus

< 25 CFU/g

Salmonella ssp.

Ei leidu 25 grammis

Escherichia coli

Ei leidu 1 grammis

Bacillus cereus

< 100 CFU/g

Staphylococcus aureus

Ei leidu 1 grammis

Raskmetallid

Plii

< 0,2 mg/g

Arseen

< 0,2 mg/g

Elavhõbe

< 0,1 mg/g

Kaadmium

< 0,1 mg/g


II LISA

PÄRMI (SACCHAROMYCES CEREVISIAE) β-GLÜKAANIDE LUBATUD KASUTUSVIISID

Toidugrupp

Pärmi β-glükaanide piirnormid

Toidulisandid, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, välja arvatud imikute ja väikelaste toidulisandid

1,275 g päevas üle 12-aastastele lastele ja üldisele täiskasvanud elanikkonnale

0,675 g päevas alla 12-aastastele lastele

Määruses (EL) nr 609/2013 sätestatud kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja

1,275 g päevas

Määruses (EL) nr 609/2013 sätestatud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit, v.a imikute ja väikelaste jaoks meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit

1,275 g päevas

Joogid, mis põhinevad puuvilja- ja/või köögiviljamahladel, sh mahlakontsentraadid ja dehüdreeritud mahlad

1,3 g/kg

Puuvilja-marjamaitselised joogid

0,8 g/kg

Kakaojoogipulber

38,3 g/kg (pulber)

Teraviljabatoonid

6 g/kg

Hommikuhelbed

15,3 g/kg

Täisteraviljast või suure kiusisaldusega kiiresti valmivad sooja hommikusöögi tooted

1,5 g/kg

Paksud pehmed küpsised

2,2 g/kg

Õhukesed krõbedad küpsised

6,7 g/kg

Piimapõhised joogid

3,8 g/kg

Kääritatud piimatooted

3,8 g/kg

Piimatoodete asendajad

3,8 g/kg

Muud joogid

0,8 g/kg (valmisjoogid)

Piimapulber

25,5 g/kg

Supid ja supisegud

0,9 g/kg (valmistoit)

1,8 g/kg (kondenseeritud)

6,3 g/kg (pulber)

Šokolaad ja kondiitritooted

4 g/kg

Valgubatoonid ja valgupulbrid

19,1 g/kg

Džemm, marmelaad ning muud puuvilja- ja marjavõided

11,3 g/kg


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/81


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2079,

10. november 2017,

millega antakse luba taksifoliinirikka ekstrakti turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 7418 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

23. augustil 2010 esitas äriühing Ametis JSC Ühendkuningriigi pädevale asutusele taotluse lasta liidu turule dauuria lehise (Larix gmelinii (Rupr.) Rupr) puidust saadud taksifoliinirikas ekstrakt toidu uuendkoostisosana määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 1 lõike 2 punkti e tähenduses. Taotluses soovitakse taksifoliinirikast ekstrakti kasutada üldelanikkonnale, välja arvatud imikud, väikelapsed, lapsed ja alla 14-aastased noorukid, ettenähtud toidulisandites.

(2)

Ühendkuningriigi pädev asutus esitas 2. septembril 2011 esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõudis asutus järeldusele, et taksifoliinirikas ekstrakt vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud toidu uuendkoostisosa kriteeriumidele.

(3)

Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 20. septembril 2011.

(4)

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul esitas mitu liikmesriiki põhjendatud vastuväiteid.

(5)

5. detsembril 2012 küsis komisjon Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) arvamust ja palus, et toiduohutusamet hindaks määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt täiendavalt taksifoliinirikka ekstrakti kasutamist toidu uuendkoostisosana.

(6)

14. veebruaril 2017 jõudis toiduohutusamet oma teaduslikus arvamuses „Scientific Opinion on the safety of taxifolin-rich extract as a novel food pursuant to Regulation (EC) No 258/97“ (2) („Teaduslik arvamus taksifoliinirikka ekstrakti kui toidu uuendkoostisosa ohutuse kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 258/97“) järeldusele, et taksifoliinirikka ekstrakti kasutamine on kavandatud eesmärgil ja kogustes ohutu.

(7)

Kõnealuses teaduslikus arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et taksifoliinirikka ekstrakti kasutamine kavandatud viisil ja kogustes vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) on sätestatud nõuded toidulisanditele. Taksifoliinirikast ekstrakti tuleks lubada kasutada, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi sätete kohaldamist.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks direktiivi 2002/46/EÜ kohaldamist, võib käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud taksifoliinirikast ekstrakti lasta liidu turule üldelanikkonnale, välja arvatud imikud, väikelapsed, lapsed ja alla 14-aastased noorukid, ettenähtud toidulisandites kasutatava toidu uuendkoostisosana käesoleva otsuse II lisas määratud piirnormides.

Artikkel 2

Käesoleva otsusega lubatud taksifoliinirikka ekstrakti nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „taksifoliinirikas ekstrakt“.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Ametis JSC, 68, Naberezhnaya St., Blagoveshchensk, Amur District, Venemaa 675000.

Brüssel, 10. november 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2017; 15(2): 4682.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).


I LISA

TAKSIFOLIINIRIKKA EKSTRAKTI SPETSIFIKATSIOONID

Määratlus:

Keemiline nimetus

(2R,3R)-2-(3,4-dihüdroksüfenüül)-3,5,7-trihüdroksü-2,3-dihüdrokromeen-4-oon, teise nimetusega (+)trans-(2R,3R)-dihüdrokvertsetiin

Keemiline valem

C15H12O7

Molekulmass

304,25 Da

CASi nr

480–18-2

Kirjeldus: Dauuria lehise (Larix gmelinii (Rupr.) Rupr) puidust saadud taksifoliinirikas ekstrakt on valge kuni helekollane pulber, mis kristalliseerub kuumast vesilahusest.

Spetsifikatsioonid

Analüüsitav parameeter

Piirväärtused

Füüsikaline parameeter

Niiskus

≤ 10 %

Ühendi analüüs

Taksifoliin (m/m)

≥ 90,0 % kuivmassist

Raskmetallid, pestitsiidid

Plii

≤ 0,5 mg/kg

Arseen

≤ 0,02 mg/kg

Kaadmium

≤ 0,5 mg/kg

Elavhõbe

≤ 0,1 mg/kg

Diklorodifenüültrikloroetaan (DDT)

≤ 0,05 mg/kg

Lahusti jäägid

Etanool

≤ 5 000  mg/kg

Mikroobsed parameetrid

Bakterite üldarv

≤ 104 CFU (1)/g

Enterobakter

≤ 100/g

Pärm- ja hallitusseened

≤ 100 CFU/g

Escherichia coli

Negatiivne 1 grammis

Salmonella spp.

Negatiivne 10 grammis

Staphylococcus aureus

Negatiivne 1 grammis

Pseudomonas spp.

Negatiivne 1 grammis

Taksifoliinirikka ekstrakti koostisainete tavapärane osakaal (kuivaines)

Ekstrakti koostisaine

Sisaldus, tavapärane osakaal (%)

Taksifoliin

90–93

Aromadendriin

2,5–3,5

Eriodiktüool

0,1–0,3

Kvertsetiin

0,3–0,5

Naringeniin

0,2–0,3

Kamferool

0,01–0,1

Pinotsembriin

0,05–0,12

Kindlaks määramata flavonoidid

1–3

Vesi (2)

1,5


(1)  CFU: kolooniat moodustav ühik.

(2)  Taksifoliin on hüdraatvormis ja kuivamisprotsessi vältel kristall. Selle tulemusena seob aine 1,5 % kristallisatsioonivett.


II LISA

TAKSIFOLIINIRIKKA EKSTRAKTI LUBATUD KASUTUSVIISID

Toidugrupp

Piirnormid

Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud toidulisandid, v.a välja arvatud imikutele, väikelastele, lastele ja alla 14-aastastele noorukitele ettenähtud toidulisandid.

100 mg päevas


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/86


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/2080,

22. september 2017,

millega muudetakse otsust EKP/2010/9 teatavatele TARGET2 andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta (EKP/2017/29)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest ja neljandat taanet ja artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Suunisega EKP/2012/27 (1) loodi üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem (TARGET2).

(2)

TARGET2 töötab ühtsel tehnilisel alusel nimetusega ühisplatvorm, mida käitavad Deutsche Bundesbank, Banque de France ja Banca d'Italia. Selle õigusliku struktuuri moodustavad mitmed reaalajalised brutoarvelduste süsteemid, millest igaüks on eurosüsteemi keskpanga (edaspidi „keskpank“) käitatav TARGET2 osasüsteem. Suunis EKP/2012/27 harmoneerib TARGET2 osasüsteemide reegleid võimalikult suures ulatuses.

(3)

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu võttis vastu otsuse EKP/2010/9 (2).

(4)

TARGET2 tehingute andmed on vajalikud makrotasandi usaldatavusjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantslõimumise, turuoperatsioonide, rahapoliitika operatsioonide ja ühtse järelevalvemehhanismi analüüsimiseks. See on vajalik ka nende analüüside agregeeritud tulemuste andmevahetuseks. Seetõttu tuleb otsuse EKP/2010/9 kohaldamisala laiendada, et võimaldada juurdepääs andmetele nendel eesmärkidel.

(5)

Turuinfrastruktuuri nõukogu (Market Infrastructure Board, MIB) vastutab operatsioonide eest eurosüsteemi turuinfrastruktuuride valdkonnas. Turuinfrastruktuuri nõukogu vastutusalasse jäävad ka EKP nõukogu poolt ülesandeks tehtud uued turuinfrastruktuuriga seotud algatused ja projektid, sh TARGET2 ja TARGET2-Securitiese toimimise ja operatsioonide juhtimine. Turuinfrastruktuuri ja maksete komitee vastutab maksesüsteemide järelevaatamise koordineerimise eest, sh TARGET2 järelevaatamise koordineerimise eest. TARGET2-Securities ja TARGET2 osas aitab turuinfrastruktuuri ja maksete komitee kaasa juhtimistasandile 1 määratud ülesannetes kooskõlas suunisega EKP/2012/27. Turuinfrastruktuuri nõukogu ning turuinfrastruktuuri ja maksete komitee võtavad üle makse- ja arveldussüsteemide komiteele otsusega EKP/2010/9 pandud ülesanded,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust EKP/2010/9 muudetakse järgmiselt:

1)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Keskpankadel on juurdepääs kõikide TARGET2 osasüsteemide kõikide osaliste tehingutaseme andmetele, mis saadakse TARGET2-st, eesmärgiga tagada TARGET2 tõhus toimimine ja selle järelevaatamine. Keskpangad võivad saada juurdepääsu ka andmetele, mis on vajalikud makrotasandi usaldatavusnõuete järelevaatamise, finantsstabiilsuse, finantslõimumise, turuoperatsioonide, rahapoliitika funktsioonide ja ühtse järelevalvemehhanismi analüüsimiseks kooskõlas lahususe põhimõttega.

2.   Juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmetele ja nende kasutust kvantitatiivanalüüsis ja arvsimulatsioonides piiratakse järgmiselt:

a)

üks töötaja ja kuni kolm asendajat nii TARGET2 käitamiseks kui ka järelevaatamiseks, et tagada TARGET2 tõhus toimimine ja järelevaatamine. Töötajad ja nende asendajad peavad olema seotud TARGET2 käitamisega ja turuinfrastruktuuride järelevaatamisega;

b)

kuni 15 liikmest koosnev rühm, kes korraldab uuringuid kõikideks muudeks analüüsideks ja keda koordineerivad Euroopa Keskpankade Süsteemi teadusuuringute juhid.

3.   Keskpangad võivad määrata oma töötajad ja nende asendajad. Operatsioonide valdkonna töötajate ametisse nimetamise, sh teadusuuringute juhid, kellele antakse juurdepääs TARGET2 andmetele kooskõlas lõikega 2, kiidab heaks turuinfrastruktuuri nõukogu. Järelevaatamise valdkonna selliste töötajate ametisse nimetamise, kellele antakse juurdepääs TARGET2 andmetele kooskõlas lõikega 2, kiidab heaks turuinfrastruktuuri ja maksete komitee. Samas korras toimub nende asendamine.

4.   Turuinfrastruktuuri nõukogu koostab konkreetsed eeskirjad, mis tagavad tehinguandmete konfidentsiaalsuse. Keskpangad tagavad nende eeskirjade järgimise kooskõlas lõigetega 2 ja 3 määratud töötajate poolt. Ilma et see mõjutaks muude ametialase tegevuse või konfidentsiaalsusega seotud reeglite kohaldamist keskpankade poolt, peavad keskpangad välistama nende poolt määratud töötajate juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmetele, kui esineb turuinfrastruktuuri nõukogu poolt kehtestatud konkreetsete eeskirjade rikkumine. Turuinfrastruktuuri nõukogu jälgib käesoleva lõike sätete järgimist.

5.   EKP nõukogu võib anda juurdepääsu muudele kasutajatele täpsete ja eelnevalt määratletud reeglite alusel. Sellistel juhtudel jälgib turuinfrastruktuuri nõukogu nende poolt andmete kasutamist ja turuinfrastruktuuri nõukogu poolt kehtestatud konfidentsiaalsusreeglite järgimist kooskõlas konfidentsiaalsusreeglitega suunise EKP/2012/27 (*1) II lisa artiklis 38.

(*1)  Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).“;"

2)

artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 1 lõikes 1 nimetatud kvantitatiivanalüüside ja numbriliste simulatsioonide läbiviimiseks luuakse TARGET2 simulaator.“;

3)

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Turuinfrastruktuuri nõukogu koostab keskpika tähtajaga operatsioonide töökava ja turuinfrastruktuuri ja maksete komitee koostab järelevaatamise töökava, mida täidavad vastavalt artikli 1 lõigetele 2 ja 3 määratud töötajad, tehingutasandi andmeid kasutades.

2.   Turuinfrastruktuuri nõukogu võib avaldada tehingutasandi andmete kasutamisel saadud teavet tingimusel, et osalejaid ega osalejate kliente ei ole võimalik tuvastada.

3.   Turuinfrastruktuuri nõukogu teeb otsuseid lihthäälteenamusega. Otsuse võib ümber vaadata EKP nõukogu.

4.   Turuinfrastruktuuri nõukogu teavitab EKP nõukogu regulaarselt kõikidest käesoleva otsuse kohaldamisega seotud asjaoludest.“;

4)

artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Ilma et see piiraks suunise EKP/2012/27 II lisa artikli 38 lõike 3 kohaldamist, koordineerib turuinfrastruktuuri nõukogu keskpankade poolt teabe avalikustamist ja avaldamist osalejate või nende klientide maksete kohta, mis on sätestatud viidatud artiklis.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 22. september 2017

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(2)  Otsus EKP/2010/9, 29. juuli 2010, teatavatele TARGET2 andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise kohta (ELT L 211, 12.8.2010, lk 45).


14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/89


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/2081,

10. oktoober 2017,

millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (EKP/2017/30)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga nõukogu muutis 22. septembril 2017 suunist EKP/2012/27, (1) selleks et: a) kajastada TARGET2 õigusraamistikus EKP nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsust eurosüsteemis hoitavate finantsturgude infrastruktuuride tagatisvahendite tasustamise harmoneerimise kohta; b) kajastada, et TARGET2-Securities (T2S) üleminekukava lõpuleviimisel septembris 2017 ei pakuta kõrvalsüsteemidele enam asjaomastes arvelduskordades kasutatud integreeritud mudelit; c) lisada üleeuroopalise koheste maksete lahenduse arendamise toetuseks TARGET2s uus kõrvalsüsteemi arvelduskord (arvelduskord nr 6, reaalajaline) ning d) selgitada suunise EKP/2012/27 teatavaid aspekte.

(2)

Vastavalt tuleb muuta otsust EKP/2007/7, (2) et kajastada vajalikus osas suunises EKP/2012/27 tehtud muudatusi TARGET2-ECB tingimustes ning selgitada muid nimetatud tingimuste sätteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

1.   Lisatakse järgmine artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Tagatisvahendite tasustamine

1.   „Tagatisvahendid“ (Guarantee Funds) – kõrvalsüsteemi osaleja poolt antud vahendid, mida kasutatakse, kui üks või enam osalejat ei täida mis tahes põhjusel oma maksekohustusi kõrvalsüsteemi ees.

2.   Tagatisvahendite hoidmist tasustatakse hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga.“.

2.   Otsuse EKP/2007/7 I ja II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 20. oktoobril 2017.

Seda kohaldatakse alates 13. novembrist 2017.

Frankfurt Maini ääres, 10. oktoober 2017

EKP juhatuse nimel

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(2)  Otsus EKP/2007/7, 24. juuli 2007, TARGET2-ECB tingimuste kohta (ELT L 237, 8.9.2007, lk 71).


LISA

Otsuse EKP/2007/7 I ja II lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artiklis 1 asendatakse mõiste „kõrvalsüsteem“ järgmisega:

„‘ancillary system’ means a system managed by an entity established in the European Economic Area (EEA) that is subject to supervision and/or oversight by a competent authority and complies with the oversight requirements for the location of infrastructures offering services in euro, as amended from time to time and published on the ECB's website (*1), in which payments and/or financial instruments are exchanged and/or cleared or recorded with (a) the monetary obligations settled in TARGET2 and/or (b) funds held in TARGET2, in accordance with Guideline ECB/2012/27 (*2) and a bilateral arrangement between the ancillary system and the relevant Eurosystem CB;

b)

artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   If a PM account holder is suspended from TARGET2-ECB on grounds other than those specified in paragraph (1)(a), all of its incoming payments and outgoing payment orders shall be stored and only entered into the entry disposition after they have been explicitly accepted by the suspended PM account holder's CB.“;

ii)

lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   If a PM account holder is suspended from TARGET2-ECB on the grounds specified in paragraph (1)(a), any outgoing payment orders from that PM account holder shall only be processed on the instructions of its representatives, including those appointed by a competent authority or a court, such as the PM account holder's insolvency administrator, or pursuant to an enforceable decision of a competent authority or a court providing instructions as to how the payments are to be processed. All incoming payments shall be processed in accordance with paragraph 6.“;

c)

artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   By derogation from paragraph 1, the participant agrees that the ECB may disclose payment, technical or organisational information regarding the participant, participants from the same group or the participant's customers obtained in the course of the operation of TARGET2-ECB to: (a) other CBs or third parties that are involved in the operation of TARGET2-ECB, to the extent that this is necessary for the efficient functioning of TARGET2 or the monitoring of the participant's or its group's exposure; (b) other CBs in order to carry out the analyses necessary for market operations, monetary policy functions, financial stability or financial integration; or (c) supervisory and oversight authorities of Member States and the Union, including CBs, to the extent that this is necessary for the performance of their public tasks, and provided in all such cases that the disclosure is not in conflict with the applicable law. The ECB shall not be liable for the financial and commercial consequences of such disclosure.“;

ii)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   By derogation from paragraph 1 and provided that this does not make it possible, whether directly or indirectly, to identify the participant or the participant's customers, the ECB may use, disclose or publish payment information regarding the participant or the participant's customers for statistical, historical, scientific or other purposes in the exercise of its public functions or of functions of other public entities to which the information is disclosed.“;

d)

I liite punkti 8 alapunkti 8 alajaotus c asendatakse järgmisega:

„(c)

from the PM account to the technical account managed by the ancillary system using settlement procedure 6 real-time; and“;

e)

IV liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 6 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„(a)

If it deems it necessary to do so, the ECB shall initiate the contingency processing of payment orders using the Contingency Module of the SSP or other means. In such cases, only a minimum service level shall be provided to participants. The ECB shall inform its participants of the start of contingency processing by means of any available means of communication.“;

ii)

punkti 8 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„(b)

In the event of a failure of the ECB, some or all of its technical functions in relation to TARGET2-ECB may be performed by other Eurosystem CBs or the SSP.“;

f)

V liite punktis 3 asendatakse tabel järgmisega:

„Time

Description

6.45-7.00

Business window to prepare daytime operations (*3)

7.00-18.00

Daytime processing

17.00

Cut-off time for customer payments (i.e. payments where the originator and/or the beneficiary of a payment is not a direct or indirect participant as identified in the system by the use of an MT 103 or MT 103 + message)

18.00

Cut-off time for interbank payments (i.e. payments other than customer payments)

18.00-18.45 (*4)

End-of-day processing

18.15 (*4)

General cut-off time for the use of standing facilities

(Shortly after) 18.30 (*5)

Data for the update of accounting systems are available to CBs

18.45-19.30 (*4)

Start-of-day processing (new business day)

19.00 (*5) - 19.30 (*4)

Provision of liquidity on the PM account

19.30 (*5)

‘Start-of-procedure’ message and settlement of the standing orders to transfer liquidity from the PM accounts to the sub-accounts/technical account (ancillary system-related settlement)

19.30 (*4) - 22.00

Execution of additional liquidity transfers via the ICM for settlement procedure 6 real-time; execution of additional liquidity transfers via the ICM before the ancillary system sends the ‘start-of-cycle’ messages for settlement procedure 6 interfaced; settlement period of night-time ancillary system operations (only for ancillary system settlement procedure 6 real-time and settlement procedure 6 interfaced)

22.00-1.00

Technical maintenance period

1.00-7.00

Settlement procedure of night-time ancillary system operations (only for ancillary system settlement procedure 6 real-time and settlement procedure 6 interfaced)

g)

VI liide asendatakse järgmisega:

Appendix VI

FEE SCHEDULE AND INVOICING

Fees for direct participants

1.

The monthly fee for the processing of payment orders in TARGET2-ECB for direct participants, depending on which option the direct participant has chosen, shall be either:

(a)

EUR 150 per PM account plus a flat fee per transaction (debit entry) of EUR 0,80; or

(b)

EUR 1 875 per PM account plus a fee per transaction (debit entry) determined as follows, based on the volume of transactions (number of processed items) per month:

Band

From

To

Price (EUR)

1

1

10 000

0,60

2

10 001

25 000

0,50

3

25 001

50 000

0,40

4

50 001

100 000

0,20

5

Above 100 000

0,125

Liquidity transfers between a participant's PM account and its sub-accounts shall not be subject to a charge.

PM to DCA liquidity transfer orders sent from a participant's PM account and DCA to PM liquidity transfer orders received on a participant's PM account shall be charged according to pricing options (a) or (b) as chosen for that PM account.

2.

There shall be an additional monthly fee for direct participants who do not wish the BIC of their account to be published in the TARGET2 directory of EUR 30 per account.

3.

The monthly fee for direct participants subscribing to the TARGET2 value-added services for T2S shall be EUR 50 for those participants that have opted for option (a) in paragraph 1, and EUR 625 for those participants that have opted for option (b) in paragraph 1.

Fees for Main PM account holders

4.

In addition to the fees set out in paragraphs 1 to 3 of this Appendix, a monthly fee of EUR 250 for each linked DCA shall be charged to Main PM account holders.

5.

The Main PM account holders shall be charged the following fees for T2S services connected with the linked DCA(s). These items shall be billed separately.

Tariff items

Price (eurocent)

Explanation

Settlement services

DCA to DCA liquidity transfer orders

9

per transfer

Intra-balance movement (i.e. blocking, unblocking, reservation of liquidity etc.)

6

per transaction

Information services

A2A reports

0,4

Per business item in any A2A report generated

A2A queries

0,7

Per queried business item in any A2A query generated

U2A queries

10

Per executed search function

Messages bundled into a file

0,4

Per message in a file

Transmissions

1,2

Per transmission

Invoicing

6.

In the case of direct participants, the following invoicing rules apply. The direct participant shall receive the relevant invoices for the previous month specifying the fees to be paid, no later than on the ninth business day of the following month. Payment shall be made at the latest on the 14th working day of that month to the account specified by the ECB and shall be debited from that participant's PM account.

Fee schedule and invoicing for ancillary systems

7.

An ancillary system using the ASI or the Participant Interface, irrespective of the number of any accounts it may hold with the ASCB and/or the SCB, shall be subject to a fee schedule consisting of the following elements:

(a)

A fixed monthly fee of EUR 1 000 to be charged to each ancillary system (Fixed Fee I).

(b)

A second monthly fixed fee of between EUR 417 and EUR 8 334, in proportion to the underlying gross value of the ancillary system's euro cash settlement transactions (Fixed Fee II).

Band

From (EUR million/day)

To (EUR million/day)

Annual fee (EUR)

Monthly fee (EUR)

1

0

below 1 000

5 000

417

2

1 000

below 2 500

10 000

833

3

2 500

below 5 000

20 000

1 667

4

5 000

below 10 000

30 000

2 500

5

10 000

below 50 000

40 000

3 333

6

50 000

below 500 000

50 000

4 167

7

500 000 and above

100 000

8 334

The gross value of the ancillary system's euro cash settlement transactions shall be calculated by the ASCB once a year on the basis of such gross value during the previous year and the calculated gross value shall be applied for calculating the fee from 1 January of each calendar year. The gross value shall exclude transactions settled on DCAs.

(c)

A transaction fee calculated on the same basis as the schedule established for PM account holders, in line with paragraph 1. The ancillary system may choose one of the two options: either to pay a flat EUR 0,80 fee per payment instruction (Option A) or to pay a fee calculated on a degressive basis (Option B), subject to the following modifications:

(i)

for Option B, the limits of the bands relating to volume of payment instructions are divided by two; and

(ii)

a monthly fixed fee of EUR 150 (under Option A) or EUR 1 875 (under Option B) shall be charged in addition to Fixed Fee I and Fixed Fee II.

(d)

In addition to the fees set out in points (a) to (c), an ancillary system using the ASI or the Participant Interface shall also be subject to the following fees:

(i)

If the ancillary system makes use of the TARGET2 value-added services for T2S, the monthly fee for the use of the value added services shall be EUR 50 for those systems that have chosen option A and EUR 625 for those systems that have chosen option B. This fee shall be charged for each account held by the ancillary system that uses the services;

(ii)

If the ancillary system holds a Main PM account linked to one or more DCAs, the monthly fee shall be EUR 250 for each linked DCA; and

(iii)

The ancillary system as Main PM account holder shall be charged the following fees for T2S services connected with the linked DCA(s). These items shall be billed separately:

Tariff items

Price (eurocent)

Explanation

Settlement services

DCA to DCA liquidity transfer orders

9

per transfer

Intra-balance movement (i.e. blocking, unblocking, reservation of liquidity etc.)

6

per transaction

Information services

A2A reports

0,4

Per business item in any A2A report generated

A2A queries

0,7

Per queried business item in any A2A query generated

U2A queries

10

Per executed search function

U2A queries downloaded

0,7

Per queried business item in any U2A query generated and downloaded

Messages bundled into a file

0,4

Per message in a file

Transmissions

1,2

Per transmission

8.

Any fee payable in relation to a payment instruction submitted or payment received by an ancillary system, via either the Participant Interface or the ASI, shall be exclusively charged to this ancillary system. The Governing Council may establish more detailed rules for the determination of billable transactions settled via the ASI.

9.

Each ancillary system shall receive an invoice from its ASCB for the previous month based on the fees referred to in subparagraph 1, no later than the ninth business day of the following month. Payments shall be made no later than the 14th business day of this month to the account specified by the ASCB or shall be debited from an account specified by the ancillary system.

10.

For the purposes of paragraphs 7 to 9, each ancillary system that has been designated under Directive 98/26/EC shall be treated separately, even if two or more of them are operated by the same legal entity. The same rule shall apply to the ancillary systems that have not been designated under Directive 98/26/EC, in which case the ancillary systems shall be identified by reference to the following criteria: (a) a formal arrangement, based on a contractual or legislative instrument, e.g. an agreement among the participants and the system operator; (b) with multiple membership; (c) with common rules and standardised arrangements; and (d) for the clearing, netting and/or settlement of payments and/or securities between the participants.

“;

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   If a DCA holder is suspended from TARGET2-ECB on grounds other than those specified in paragraph (1)(a), all its incoming and outgoing payment orders shall only be presented for settlement after they have been explicitly accepted by the suspended DCA holder's CB.“;

ii)

lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   If a DCA holder is suspended from TARGET2-ECB on the grounds specified in paragraph (1)(a), any outgoing payment orders from that DCA holder shall only be processed on the instructions of its representatives, including those appointed by a competent authority or a court, such as the DCA holder's insolvency administrator, or pursuant to an enforceable decision of a competent authority or a court providing instructions as to how the payments are to be processed. All incoming payments shall be processed in accordance with paragraph (6).“;

b)

artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   By derogation from paragraph 1, the DCA holder agrees that the ECB may disclose payment order, technical or organisational information regarding the DCA holder, other DCAs held by DCA holders of the same group, or the DCA holder's customers obtained in the course of the operation of TARGET2-ECB to: (a) other CBs or third parties that are involved in the operation of TARGET2-ECB, to the extent that this is necessary for the efficient functioning of TARGET2, or the monitoring of the DCA holder's or its group's exposure; (b) other CBs in order to carry out the analyses necessary for market operations, monetary policy functions, financial stability or financial integration; or (c) supervisory and oversight authorities of Member States and the Union, including CBs, to the extent that this is necessary for the performance of their public tasks, and provided in all such cases that the disclosure is not in conflict with the applicable law. The ECB shall not be liable for the financial and commercial consequences of such disclosure.“;

ii)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   By derogation from paragraph 1 and provided that this does not make it possible, whether directly or indirectly, to identify the DCA holder or the DCA holder's customers, the ECB may use, disclose or publish payment information regarding the DCA holder or the DCA holder's customers for statistical, historical, scientific or other purposes in the exercise of its public functions or of functions of other public entities to which the information is disclosed.“.


(*1)  The Eurosystem's current policy for the location of infrastructure is set out in the following statements, which are available on the ECB's website at www.ecb.europa.eu: (a) the policy statement on euro payment and settlement systems located outside the euro area of 3 November 1998; (b) the Eurosystem's policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing of 27 September 2001; (c) the Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions of 19 July 2007; (d) the Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of ‘legally and operationally located in the euro area’ of 20 November 2008; (e) the Eurosystem oversight policy framework of July 2011, subject to the judgment of 4 March 2015United Kingdom v European Central Bank, T-496/11, ECLI:EU:T:2015:496.

(*2)  Guideline ECB/2012/27 of 5 December 2012 on a Trans-European Automated Real-time Gross settlement Express Transfer system (TARGET2) (OJ L 30, 30.1.2013, p. 1).“;

(*3)  ‘Daytime operations’ means daytime processing and end-of-day processing.

(*4)  Ends 15 minutes later on the last day of the Eurosystem reserve maintenance period.

(*5)  Starts 15 minutes later on the last day of the Eurosystem reserve maintenance period.“;


SUUNISED

14.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/97


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2017/2082,

22. september 2017,

millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2017/28)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

9. juunil 2016 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemis hoitavate finantsturgude infrastruktuuride tagatisvahendite tasustamise harmoneerimise.

(2)

TARGET2-Securities (T2S) üleminekukava viidi lõpule septembris 2017 ja kõrvalsüsteemidele asjaomastes arvelduskordades pakutud integreeritud mudelit enam ei pakuta.

(3)

Üleeuroopalise koheste maksete lahenduse arendamise toetuseks lisatakse TARGET2s uus kõrvalsüsteemi arvelduskord (arvelduskord nr 6, reaalajaline).

(4)

suunise EKP/2012/27 (1) teatavaid aspekte tuleb selgitada,

(5)

Seetõttu tuleb suunist EKP/2012/27 muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2012/27 muudetakse järgmiselt:

1.

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 31 asendatakse järgmisega:

„31)   „kõrvalsüsteem“ (ancillary system, AS)– EMPs asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet ja/või järelevaatamist pädev ametiasutus ja kes järgib eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukohas kehtivaid järelevaatamisnõudeid (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP veebilehel) (*1) ning milles makseid ja/või finantsinstrumente vahetatakse ja/või realiseeritakse võikirjendatakse a) TARGET2s arveldatavate rahaliste kohustuste kaudu; ja/või b) TARGET2s hoitavate vahendite kaudu kooskõlas käesoleva suunisega ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja eurosüsteemi asjakohase keskpanga vahel;

b)

lisatakse järgmine punkt 74:

„74)   „tagatisvahendid“ (Guarantee Funds)– kõrvalsüsteemi osaleja poolt antud vahendid, mida kasutatakse, kui üks või enam osalejat ei täida mis tahes põhjusel oma maksekohustusi kõrvalsüsteemi ees.“;

2.

artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Tagatisvahendite tasustamine“;

b)

lõige 1 jäetakse välja;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tagatisvahendite hoidmist tasustatakse hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga.“;

3.

artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a.   Eurosüsteemi keskpank, kes on peatanud osaleja osalemise TARGET2 osasüsteemis lõike 1a kohaselt, töötleb selle osaleja makseid ainult tema esindaja (k.a pädeva asutuse või kohtu poolt määratud esindaja, näiteks osaleja pankrotihaldur) korraldusel või pädeva asutuse täitmisele pööratava otsuse alusel või kohtu poolt maksete töötlemiseks antud korralduse alusel.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Eespool lõigetes 1 kuni 3a sätestatud eurosüsteemi keskpankade kohustused kehtivad ka juhul, kui kõrvalsüsteemid peatavad või lõpetavad kõrvalsüsteemiliidese kasutamise.“;

4.

II, IIa ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva suunise I lisale;

5.

IV lisa asendatakse käesoleva suunise II lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 13. novembrist 2017. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 20. oktoobriks 2017.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 22. september 2017

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(*1)  Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu järgmistes dokumentides: a) „Policy statement on euro payment and settlements located outside the euro area“, 3. november 1998; b) „Eurosystem's policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing“, 27. september 2001; c) „Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions“, 19. juuli 2007; d) „Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of ‘legally and operationally located in the euro area“, 20. november 2008; e) „Eurosystem oversight policy framework“, juuli 2011, võttes arvesse 4. märtsi 2015. aasta kohtuotsust Ühendkuningriik vs Euroopa Keskpank, T-496/11, ECLI:EU:T:2015:496.“;


I LISA

Suunise EKP/2012/27 II, IIa ja V lisa muudetakse järgmiselt:

1.

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artiklis 1 asendatakse kõrvalsüsteemi mõiste järgmisega:

„„kõrvalsüsteem“ (ancillary system, AS)– Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet ja/või järelevaatamist pädev ametiasutus ja kes järgib eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukohas kehtivaid järelevaatamisnõudeid (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP veebilehel) (*1) ning milles makseid ja/või finantsinstrumente vahetatakse ja/või realiseeritakse või kirjendatakse a) TARGET2s arveldatavate rahaliste kohustuste kaudu; ja/või b) TARGET2s hoitavate vahendite kaudu kooskõlas suunisega EKP/2012/27 (*2) ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja eurosüsteemi asjakohase keskpanga vahel;

b)

artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui maksemooduli konto omaniku osalus TARGET2-[keskpangas/riigis] on peatatud lõike 1 punktist a erineval alusel, arhiveeritakse kõik tema laekuvad maksed ja väljuvad maksejuhised ja sisestatakse sisendkontrolli alles pärast seda, kui peatatud osalusega maksemooduli konto omaniku keskpank on neid selgesõnaliselt aktseptinud.“;

ii)

lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   Kui maksemooduli konto omanik on TARGET2-[keskpangas/riigis] peatatud lõike 1 punkti a alusel, töödeldakse selle maksemooduli konto omaniku makseid ainult tema esindaja (k.a pädeva asutuse või kohtu poolt määratud esindaja, näiteks maksemooduli konto omaniku pankrotihaldur) korraldusel pädeva asutuse täitmisele pööratava otsuse alusel või kohtu poolt maksete töötlemiseks antud korralduse alusel. Kõiki sisenevaid makseid töödeldakse kooskõlas lõikega 6.“;

c)

artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et [keskpank] võib avalikustada TARGET2-[keskpangale/riigile] töö käigus saadud teavet osaleja, ühest rühmast pärit osalejate või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta a) teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-[keskpanga/riigi] töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks või osaleja või rühma riskipositsiooni hindamiseks; b) teistele keskpankadele turuoperatsioonide, rahapoliitika funktsioonide, finantsstabiilsuse või finantslõimumise jaoks vajalikeks analüüsideks; või c) liikmesriikide ja liidu järelevalveasutustele, k.a keskpankadele, ulatuses, mis on vajalik nende avaliku sektori ülesannete täitmiseks ega ole vastuolus kohaldatava õigusega. [keskpank] ei vastuta teabe avalikustamise finants- või äriliste tagajärgede eest.“;

ii)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Erandina lõikest 1 võib [keskpank] kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub [keskpank] avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, avalike ülesannete täitmise käigus.“;

d)

I liite punkti 8 alapunkti 8 alajaotus c asendatakse järgmisega:

„c)

maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi poolt hallatavale tehnilisele kontole, kasutades reaalajalist arvelduskorda nr 6; ja“;

e)

IV liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkti 6 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui [keskpank] peab seda vajalikuks, algatab ta maksejuhiste eriolukorras töötlemise ühisplatvormi eriolukorramoodulis või muul viisil. Sellisel juhul osutatakse osalejatele teenuseid ainult piiratud ulatuses. [Keskpank] teatab osalejatele eriolukorras töötlemise alustamisest mis tahes kättesaadavate sidevahendite kaudu.“;

ii)

punkti 8 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

[Keskpanga] tehnilise rikke korral võivad mõnesid või kõiki tema TARGET2-[keskpank/riik]-ga seotud tehnilisi funktsioone täita teised eurosüsteemi keskpangad või ühisplatvorm.“;

f)

V liite punktis 3 asendatakse tabel järgmisega:

„Kellaaeg

Kirjeldus

6.45 -7.00

Arvelduspäeva ettevalmistus (*3)

7.00 -18.00

Arveldusperiood

17.00

Kliendimaksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksejuhised, mille algatajaks ja/või makse saajaks ei ole otseosaleja ega kaudne osaleja; süsteemis tuvastatakse need sõnumite MT 103 või MT 103+ alusel)

18.00

Pankadevaheliste maksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksed, mis ei ole kliendimaksed)

18.00-18.45 (*4)

Päevalõputöötlemine

18.15 (*4)

Üldine püsivõimaluste kasutamise lõpp

(vahetult pärast seda)

18.30 (*5)

Keskpankade juurdepääs andmetele raamatupidamissüsteemide ajakohastamiseks

18.45-19.30 (*5)

Järgmise arvelduspäeva ettevalmistus

19.00 (*5) – 19.30 (*4)

Likviidsuse liikumine maksemooduli kontol

19.30 (*5)

Tööperioodi alguse teade, püsikorralduste arveldamine likviidsuse kandmiseks maksemooduli kontolt allkontodele/tehnilistele kontodele (kõrvalsüsteemidega seotud arveldamine)

19.30 (*5) – 22.00

Täiendava likviidsuse ülekandmine ICM kaudu seoses reaalajalise arvelduskorraga nr 6); täiendava likviidsuse ülekandmine ICM kaudu enne kõrvalsüsteemi töötsükli alguse teadet seoses arvelduskorraga nr 6 (liidesühenduses); kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult juhul, kui kasutatakse kõrvalsüsteemi arvelduskorda nr 6 reaalajas ja arvelduskorda nr 6 liidesühenduses) arvelduskorda nr 6 liidesühenduses)

22.00 -1.00

Tehniline hooldus

1.00 -7.00

Kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult juhul kui kasutatakse kõrvalsüsteemi arvelduskorda nr 6 reaalajas ja arvelduskorda nr 6 liidesühenduses)

g)

VI liites asendatakse punkt 14 järgmisega:

„14.

Otseosalejatele kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid: otseosaleja (AL rühm või CAI rühma haldur, kui kasutatakse AL või CAI moodulit) saab eelmise kuu arve maksmisele kuuluva tasu kohta hiljemalt järgmise kuu üheksandaks tööpäevaks. Makse tuleb teostada hiljemalt selle kuu 14ndaks kuupäevaks [keskpanga] poolt osutatud kontole ja see debiteeritakse otseosaleja maksemooduli kontolt.“;

2.

IIa lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui eriotstarbelise rahakonto omaniku osalus TARGET2-[keskpangas/riigis] on peatatud lõike 1 punktist a erineval alusel, esitatakse kõik tema laekuvad maksed ja väljuvad maksejuhised arveldamiseks alles pärast seda, kui peatatud osalusega eriotstarbelise rahakonto omaniku keskpank on neid selgesõnaliselt aktseptinud.“;

ii)

lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   Kui eriotstarbelise rahakonto omaniku TARGET2-[keskpangas/riigis] on peatatud lõike 1 punkti a alusel, töödeldakse selle eriotstarbelise rahakonto omaniku makseid ainult tema esindaja (k.a pädeva asutuse või kohtu poolt määratud esindaja, näiteks eriotstarbelise rahakonto omaniku pankrotihaldur) korraldusel või pädeva asutuse täitmisele pööratava otsuse alusel või kohtu poolt maksete töötlemiseks antud korralduse alusel. Kõiki sisenevaid makseid töödeldakse kooskõlas lõikega 6.“;

b)

artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 nõustub eriotstarbelise rahakonto omanik, et [keskpank] võib avalikustada TARGET2-[keskpangale/riigile] töö käigus saadud teavet eriotstarbelise rahakonto omaniku, ühest rühmast pärit eriotstarbelise rahakonto omanike või eriotstarbelise rahakonto omaniku klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta: a) teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-[keskpanga/riigi] töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks või eriotstarbelise rahakonto omaniku või rühma riskipositsiooni hindamiseks; b) teistele keskpankadele turuoperatsioonide, rahapoliitika funktsioonide, finantsstabiilsuse või finantslõimumise jaoks vajalikeks analüüsideks; või c) liikmesriikide ja liidu järelevalveasutustele, k.a keskpankadele, ulatuses, mis on vajalik nende avaliku sektori ülesannete täitmiseks ega ole vastuolus kohaldatava õigusega. [keskpank] ei vastuta teabe avalikustamise finants- või äriliste tagajärgede eest.“;

ii)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Erandina lõikest 1 võib [keskpank] kasutada, avalikustada või avaldada teavet eriotstarbelise rahakonto omaniku või tema klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada eriotstarbelise rahakonto omanikku ega tema kliente ning kui see toimub [keskpank] avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, avaliku sektori ülesannete täitmise käigus.“;

3.

V lisa muudetakse järgmiselt:

i)

IA liite punkti 8 alapunkti 8 alajaotus c asendatakse järgmisega:

„c)

maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi poolt hallatavale tehnilisele kontole, kasutades reaalajalist arvelduskorda nr 6.“;

ii)

IIA liite punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Otseosalejatele kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid: otseosaleja saab eelmise kuu arve maksmisele kuuluva tasu kohta hiljemalt järgmise kuu üheksandaks tööpäevaks. Makse tuleb teostada hiljemalt selle kuu 14ndaks tööpäevaks [keskpanga] poolt osutatud kontole ja see debiteeritakse otseosaleja maksemooduli kontolt.“


(*1)  Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu järgmistes dokumentides: a) „Policy statement on euro payment and settlements located outside the euro area“, 3. november 1998; b) „Eurosystem's policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing“, 27. september 2001; c) „Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions“, 19. juuli 2007; d) „Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of ‘legally and operationally located in the euro area“, 20. november 2008; e) „Eurosystem oversight policy framework“, juuli 2011, võttes arvesse 4. märtsi 2015. aasta kohtuotsust Ühendkuningriik vs Euroopa Keskpank, T-496/11, ECLI:EU:T:2015:496.

(*2)  Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).“;

(*3)  

Arvelduspäev– arveldusperiood ja päevalõputöötlemine.

(*4)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval lõpeb periood 15 minutit hiljem.

(*5)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval algab periood 15 minutit hiljem.“;


II LISA

Suunise EKP/2012/27 IV lisa asendatakse järgmisega:

IV LISA

KÕRVALSÜSTEEMIDE ARVELDUSKORD

1.   Mõisted

Kooskõlas mõistetega artiklis 2 kasutatakse käesolevas lisas järgmisi mõisteid:

1)   „krediteerimiskorraldus“ (credit instruction)– kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus kõrvalsüsteemi poolt peetava ja/või hallatava ühe maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga maksemooduli konto või allkonto krediteerimiseks korralduses näidatud summa võrra,

2)   „debiteerimiskorraldus“ (debit instruction)– kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja arveldavale keskpangale adresseeritud maksekorraldus debiteerimisvolituse alusel arveldava panga maksemooduli konto või allkonto debiteerimiseks ning kõrvalsüsteemi ühe maksemooduli konto või muu arveldava panga maksemooduli konto krediteerimiseks juhises näidatud summa võrra;

3)   „maksekorraldus“ või „kõrvalsüsteemi maksekorraldus“ (payment instruction, AS payment instruction)– debiteerimiskorraldus või krediteerimiskorraldus;

4)   „kõrvalsüsteemi keskpank“ (ancillary system central bank, ASCB)– eurosüsteemi keskpank, kellega kõrvalsüsteem on sõlminud kahepoolse lepingu kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamiseks maksemoodulis;

5)   „arveldav keskpank“ (settlement central bank, SCB)– eurosüsteemi keskpank, kus asub arveldava panga maksemooduli konto;

6)   „arveldav pank“ (settlement bank)– osaleja, kelle maksemooduli kontot või allkontot kasutatakse kõrvalsüsteemi maksejuhise arveldamiseks;

7)   „teabe- ja kontrollimoodul, ICM“ (Information and Control Module, ICM)– ühisplatvormi moodul, mis võimaldab maksemooduli konto omanikel saada reaalajas teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja anda eriolukorra varumaksete juhiseid;

8)   „ICM teade“ (ICM broadcast message)– teave, mis edastatakse info- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu samaaegselt kõigile või valitud rühmale maksemooduli konto omanikele;

9)   „debiteerimisvolitus“ (debit mandate)– eurosüsteemi keskpanga poolt sätestatud staatiliste andmete vormi järgiv arveldava panga poolt antud volitus, mis on adresseeritud nii tema kõrvalsüsteemile kui ta tema arveldavale keskpangale ning millega volitatakse kõrvalsüsteemi esitama debiteerimisjuhiseid ja antakse arveldavale keskpangale juhis arveldava panga maksemooduli konto või allkontode debiteerimiseks debiteerimiskorralduste alusel;

10)   „lühike positsioon“ (short)– kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise kohustuse olemasolu;

11)   „pikk positsioon“ (long)– kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise nõudeõiguse olemasolu;

12)   „süsteemidevaheline arveldus“ (cross-system settlement)– debiteerimiskorralduse reaalajaline arveldus, mille puhul toimuvad maksed ühelt kõrvalsüsteemi arveldavalt pangalt arvelduskorra nr 6 alusel teise kõrvalsüsteemi arveldavale pangale arvelduskorra nr 6 alusel;

13)   „staatiliste andmete (haldus)moodul“ (Static Data (Management) Module)– ühisplatvormi moodul, milles kogutakse ja arhiveeritakse staatilisi andmeid.

14)   „tehniline konto“ (technical account)– erikonto, mida hoiab maksemooduli kontol kõrvalsüsteem või mida hoiab kõrvalsüsteemi kasutuseks mõeldud TARGET2 osasüsteemis kõrvalsüsteemi keskpank kõrvalsüsteemi nimel.

2.   Arveldavate keskpankade ülesanded

Iga eurosüsteemi keskpank tegutseb arveldava keskpangana iga arveldava panga suhtes, kelle jaoks see keskpank peab maksemooduli kontot.

3.   Keskpankade, kõrvalsüsteemide ja arveldavate pankate suhtekorraldus

1)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, esitavad arveldavate pankade nimekirja koos arveldavate pankade maksemooduli kontode andmetega, mille kõrvalsüsteemi keskpank salvestab ühisplatvormi staatiliste andmete (haldus)moodulis. Igal kõrvalsüsteemil on ICM kaudu juurdepääs tema asjaomaste arveldavate keskpankade nimekirjale.

2)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad viivitamata kõikidest muudatustest arveldavate pankade nimekirjas. Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad muudatuse kohta saatma ICM teate asjaomasele arveldavale keskpangale.

3)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, saavad oma arveldavatelt pankadelt debiteerimisvolitused ja muud asjakohased dokumendid ja edastavad need kõrvalsüsteemi keskpangale. Dokumendid esitatakse inglise keeles ja/või kõrvalsüsteemi keskpanga asukohariigi riigikeeles. Kui kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeeled ei ole samad mis arveldava keskpanga riigikeeled, esitatakse dokumendid ainult inglise keeles või inglise keeles ja kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeeltes. TARGET2-ECB kaudu arveldavad kõrvalsüsteemid peavad esitama dokumendid inglise keeles.

4)

Kui arveldav pank on vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemis osaleja, kontrollib kõrvalsüsteemi keskpank arveldava panga debiteerimisvolituse kehtivust ja teeb vajalikud kanded staatiliste andmete (haldus)moodulis. Kui arveldav pank ei ole vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi osaleja, edastab kõrvalsüsteemi keskpank debiteerimisvolituse (või selle elektroonilise koopia, kui kõrvalsüsteemi keskpank ja arveldav pank on nii kokku leppinud) asjaomas(t)ele arveldavatele keskpankadele selle kehtivuse kontrollimiseks. Arveldav keskpank teostab kontrolli ja teatab asjaomasele kõrvalsüsteemi keskpangale kontrollimise tulemusest viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Pärast kontrollimist ajakohastab kõrvalsüsteemi keskpank ICMs arveldavate pankade nimekirja.

5)

Kõrvalsüsteemi keskpanga poolt teostatav kontroll ei mõjuta kõrvalsüsteemi kohustust täita maksekorraldusi ainult alapunktis 1 osutatud nimekirja kantud arveldavate pankade kaudu.

6)

Kui tegemist ei ole samade üksustega, vahetavad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad teavet iga arveldamisel toimuva olulise sündmuse kohta.

7)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad selle kõrvalsüsteemi nime ja BICi, kellega kavatsetakse süsteemidevahelist arveldust teostada, ning kuupäeva, mil süsteemidevaheline arveldus konkreetse kõrvalsüsteemiga peaks algama või lõppema. See teave salvestatakse staatiliste andmete korraldamise moodulis.

4.   Maksekorralduste esitamine kõrvalsüsteemiliidese kaudu

1)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused peavad olema XML sõnumite vormis.

2)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu edastatud maksekorraldused loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks ja arveldatakse II lisa sätete kohaselt.

3)

Maksekorraldus loetakse aktseptituks, kui:

a)

maksekorraldus vastab TARGET2 võrguteenuse osutaja poolt kehtestatud reeglitele;

b)

maksekorraldus vastab kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi vorminõuetele ja tingimustele;

c)

arveldav pank on kantud punkti 3 alapunktis 1 osutatud arveldavate pankade nimekirja;

d)

süsteemisisese arvelduse puhul on asjaomane kõrvalsüsteem kantud kõrvalsüsteemide nimekirja, kellega võib süsteemidevahelist arveldust teostada;

e)

kui arveldava panga TARGET2s osalemine on peatatud, tuleb saada peatatud osalusega arveldava panga arveldava keskpanga selge nõusolek.

5.   Maksekorralduste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1)

Krediteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil kõrvalsüsteemi keskpank on need aktseptinud. Debiteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil arveldav keskpank on need aktseptinud.

2)

Alapunkti 1 kohaldamine ei mõjuta kõrvalsüsteemi eeskirju, mis sätestavad maksekorralduste kõrvalsüsteemi sisestamise hetke ja/või kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste tagasivõtmatuks muutumise hetkena varasema ajahetke kui sätestatakse maksejuhise TARGET2 osasüsteemi sisestamise hetk.

6.   Arvelduskord

1)

Kui kõrvalsüsteem taotleb arvelduskorra kasutamist, peab asjaomane kõrvalsüsteemi keskpank võimaldama ühte või mitut järgmist arvelduskorda:

a)

arvelduskord nr 2

(reaalajaline arveldus),

b)

arvelduskord nr 3

(kahepoolne arveldus),

c)

arvelduskord nr 4

(tavaline mitmepoolne arveldus),

d)

arvelduskord nr 5

(samaaegne mitmepoolne arveldus),

e)

arvelduskord nr 6

(sihtotstarbega likviidsus, reaalajaline ja süsteemisisene arveldus).

2)

Arvelduskorda nr 1 (likviidsuse ülekandmine) enam ei pakuta.

3)

Arveldavad keskpangad toetavad kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamist kooskõlas alapunktis 1 osutatud arvelduskorra valikuga, sh arveldavad maksejuhiseid arveldavate pankade maksemooduli kontodel või allkontodel.

4)

Alapunktis 1 osutatud arvelduskorra üksikasjad on toodud punktides 10 kuni 14.

7.   Maksemooduli konto avamise kohustuse puudumine

Kõrvalsüsteemidel ei ole kõrvalsüsteemiliidest kasutades kohustust saada TARGET2 osasüsteemi otseosalejaks või pidada maksemooduli kontot.

8.   Arvelduskorra toetuseks kasutatavad kontod

1)

Lisaks maksemooduli kontodele võivad kõrvalsüsteemide keskpangad, kõrvalsüsteemid ja arveldavad pangad avada maksemoodulis järgmist liiki kontosid, et kasutada punkti 6 alapunktis 1 osutatud arvelduskordi:

a)

tehnilised kontod;

b)

tagatiskontod;

c)

allkontod.

2)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 4, 5 või 6, avab ta asjaomastele kõrvasüsteemidele oma TARGET2 osasüsteemis tehnilised kontod. Neid kontosid võib kõrvalsüsteemi keskpank pakkuda ka arvelduskorra nr 2 ja 3 kasutamiseks. Arvelduskorra nr 4 ja 5 jaoks tuleb avada eraldi tehnilised kontod. Liidesühendusega arvelduskordade nr 3, 4, 5 või 6 osas peab tehniliste kontode jääk asjaomase kõrvalsüsteemi arvelduskorra lõpus olema null või positiivne ja arvelduspäeva lõpus null. Tehnilisi kontosid tuvastatakse kõrvalsüsteemi BICiga või asjaomase kõrvalsüsteemi keskpanga BICiga.

3)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub reaalajalist arvelduskorda nr 6, avab ta TARGET2 osasüsteemis tehnilise konto. Tehniliste kontode jääk reaalajalise arvelduskorra nr 6 puhul võib olla päeva kestel ainult null või positiivne ja seal võib olla positiivne üleööjääk. Konto üleööjäägi suhtes kohaldatakse sama tasustamisreeglit, mis tagatisvahenditele käesoleva suunise artikli 11 kohaselt.

4)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub arvelduskorda nr 4 või 5, võib ta avada kõrvalsüsteemile oma TARGET2 osasüsteemis tagatiskonto. Sellistel kontodel olevaid summasid kasutatakse, et arveldada kõrvalsüsteemi maksekorraldusi juhul, kui arveldava panga maksemooduli kontol ei ole piisavalt vaba likviidsust. Tagatiskontosid võivad pidada kõrvalsüsteemi keskpangad, kõrvalsüsteemid või tagatise andjad. Tagatiskontod tuvastatakse vastava kontoomaniku keskpanga BICi abil.

5)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 6, peab arveldav keskpank avama oma TARGET2 osasüsteemis arveldavatele pankadele ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks ja, asjakohastel juhtudel, süsteemidevaheliseks arvelduseks. Allkontod tuvastatakse nendega seotud maksemooduli konto BICi ning vastavat allkontot eristava kontonumbri abil. Kontonumber koosneb maa koodist ning kuni 32st märgist (kooskõlas panga kontonumbri vastava riigisisese struktuuriga).

6)

Punkti 1 alapunktides a kuni c osutatud kontosid ei avaldata TARGET2 kataloogis. Maksemooduli konto omaniku taotlusel esitatakse kontoomanikule kõikide nende kontode kohta iga tööpäeva lõpus asjakohased kontoväljavõtted (MT 940 ja MT 950).

7)

Käesolevas punktis osutatud liiki kontode avamise reegleid ja nende kohaldamist arvelduskorrale võib täpsustada kõrvalsüsteemide ning kõrvalsüsteemide keskpankade kahepoolsetes lepingutes.

9.   Arvelduskord nr 1 – Likviidsuse ülekandmine

Seda arvelduskorda enam ei pakuta.

10.   Arvelduskord nr 2 – Reaalajaline arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 2, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldusi ükshaaval ja mitte kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 2 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Sel juhul avab kõrvalsüsteemi keskpank asjaomasele kõrvalsüsteemile tehnilise konto. Kõrvalsüsteemi keskpank ei või kõrvalsüsteemile osutada laekuvate ja väljuvate maksete järjestamise haldamise teenust, mis võib olla nõutav selliseks mitmepoolseks arvelduseks. Kõrvalsüsteem on ise vastutav vajaliku järjestamise eest.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest/ebaõnnestumisest ICM sõnumiga. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse TARGET2 võrguteenuse osutaja kaudu TARGET2 kasutavatele arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

11.   Arvelduskord nr 3 – Kahepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 3, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 3 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Selleks kohaldatakse mutatis mutandis punkti 10 alapunkti 2 järgmiste erisustega:

a)

maksekorraldused: i) debiteerida lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning ii) debiteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ja krediteerida pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid; ja

b)

pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid krediteeritakse pärast lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontode debiteerimist.

3)

Kui mitmepoolne arveldus ebaõnnestub (näiteks kuna kõik laekumised lühikese positsiooniga arveldavate pankade kontodelt ei ole tulemuslikud), peab kõrvalsüsteem esitama maksekorraldused, et pöörata tagasi juba arveldatud debiteerimistehingud.

4)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3; ja/või

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust.

5)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatakse arvelduse teostumisest/ebaõnnestumisest valitud eelistuse – ühekordne või üldine teade – põhjal. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

12.   Arvelduskord nr 4 – Tavaline mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 4, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) mitmepoolset arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kõrvalsüsteemi keskpangad avavad kõrvalsüsteemile vastava tehnilise konto.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad peavad tagama maksekorralduste nõutava järjestamise. Nad kirjendavad krediteerimised ainult juhul, kui kõik debiteerimised on edukalt teostatud. Maksekorraldused: a) „lühikese positsiooniga“ arveldavate pankade kontode debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimiseks; ning b) pika positsiooniga arveldavate pankade kontode krediteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehniliste kontode debiteerimiseks, esitatakse ühe failina.

3)

Esimesena arveldatakse maksekorraldused lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli konto debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemide tehnilise konto krediteerimiseks. Alles pärast kõikide selliste maksekorralduste arveldamist (sh võimalikud ülekanded tehnilisele kontole tagatissumma mehhanismi kaudu), krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

5)

Kui lühikese positsiooniga arveldaval pangal ei ole oma maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, käivitab kõrvalsüsteemi keskpank tagatissumma mehhanismi, kui selles on kokku lepitud kõrvalsüsteemi keskpanga ja kõrvalsüsteemi kahepoolses lepingus.

6)

Kui tagatissumma mehhanismi ei ole ette nähtud ja arveldus tervikuna ei teostu, on kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pädevad tagasi lükkama kõik failis sisalduvad maksekorraldused ning tagasi pöörama juba arveldatud maksekorraldused.

7)

Kõrvalsüsteemi keskpangad teatavad arveldavatele pankadele arvelduse ebaõnnestumisest ICM teatega.

8)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3;

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust;

c)

tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

9)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

13.   Arvelduskord nr 5 – Samaaegne mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 5, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused. Vastavate maksekorralduste arveldamiseks kasutatakse 4. algoritmi (vt II lisa I liide). Erinevalt arvelduskorrast nr 4 järgib arvelduskord nr 5 „all-or-nothing“ põhimõtet. Selle korra kohaselt debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid samaaegselt (mitte järjekorras nagu arvelduskorra nr 4 kohaselt). Punkt 12 kehtib mutatis mutandis järgmiste erisustega. Kui ühte või mitut maksekorraldust ei saa arveldada, pannakse kõik maksekorraldused järjekorda ja korratakse järjekorras olevate kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamiseks punkti 16 alapunktis 1 osutatud 4. algoritmi.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3;

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust;

c)

tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

3)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

14.   Arvelduskord nr 6 – sihtotstarbega likviidsus, reaalajaline ja süsteemisisene arveldus

1)

Arvelduskorda nr 6 võib kasutada nii liidesühendusega kui ka reaalajalise mudeli puhul kooskõlas alapunktidega 4 kuni 12 ja 13 kuni 16 allpool. Reaalajalises mudelis peab asjaomane kõrvalsüsteem kasutama tehnilist kontot, et koguda oma arveldavate pankade poolt eraldatud vajalikku likviidsust oma positsioonide rahastamiseks. Liidesühendusega mudelis peab arveldav pank avama vähemalt ühe allkonto, mis on seotud konkreetse kõrvalsüsteemiga.

2)

Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga, ning internetipõhist juurdepääsu kasutavatele maksemooduli konto omanikele ICM sõnumiga, nende maksemooduli kontode, asjakohastel juhtudel allkontode, krediteerimisest ja debiteerimisest.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad süsteemidevahelist arveldust arvelduskorra nr 6 alusel, peavad toetama süsteemidevahelise arvelduse makseid, kui need on algatatud asjaomastes kõrvalsüsteemides. Liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul saab kõrvalsüsteem süsteemidevahelise arvelduse algatada ainult oma töötlustsüklis ning arvelduskord nr 6 peab maksekorralduse kõrvalsüsteemi jõudmisel töötama. Reaalajalise arvelduskorra nr 6 puhul võib kõrvalsüsteem igal ajal algatada süsteemidevahelise arvelduse TARGET2 päevase töötluse ajal ja kõrvalsüsteemi operatsioonide öise arvelduse. Kahe kõrvalsüsteemi vahelise süsteemidevahelise arvelduse teostamise võimalus dokumenteeritakse staatiliste andmete (haldus)moodulis.

A.    Liidesühendusega mudel

4)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad liidesühendusega arvelduskorda nr 6, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute kahe ja/või mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist järgmiselt:

a)

võimaldades arveldaval pangal ette rahastada oma tulevasi arvelduskohustusi likviidsuse ülekandmise teel oma maksemooduli kontolt oma allkontole („eraldatud likviidsus“) enne töötlemist kõrvalsüsteemis; ja

b)

b) arveldades kõrvalsüsteemi maksekorraldused pärast kõrvalsüsteemi töötluse lõppu; lühikese positsiooniga arveldavate pankade puhul debiteeritakse nende allkontosid (sellisel kontol olevate vahendite piires) ja krediteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning pika positsiooniga arveldavate pankade puhul krediteeritakse nende allkontosid ja debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot.

5)

Liidesühendusega arvelduskorra nr 6 pakkumise korral peab

a)

arveldav keskpank avama vähemalt ühe kõrvalsüsteemi allkonto iga arveldava panga kohta; ja

b)

kõrvalsüsteemi keskpank avama tehnilise konto kõrvalsüsteemile: 1) vahendite krediteerimiseks, mis on kogutud lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontodelt; ning 2) vahendite debiteerimiseks, kui krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade määratud allkontosid.

6)

Liidesühendusega arvelduskorda nr 6 võimaldatakse igal ajal süsteemidevahelise arvelduse TARGET2 päevase töötluse ajal ja kõrvalsüsteemi operatsioonide öise arvelduse ajal. Uus tööpäev algab viivitamata pärast kohustusliku reservi nõude täitmist. Pärast seda arvestatakse vastavate kontode debiteerimisi ja krediteerimisi uue tööpäeva väärtuses.

7)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid allkontodele ja allkontodelt:

a)

püsikorraldused, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICN kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust erinevate allkontode ja/või kõrvalsüsteemide tehniliste kontode krediteerimiseks, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist;

b)

jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga liidesühendusega arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „Tööperioodi algus“ ja „Tööperioodi lõpp“ vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötsükkel ei ole veel alanud. Kui kõrvalsüsteem on esitanud jooksva korralduse, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

c)

MT 202 sõnumiga edastatavad või internetipõhist juurdepääsu kasutavate maksemooduli kontode omanike ekraanidelt automaatse kaardistusega MT 202 rakendusse salvestatud SWIFT korraldused, mida võib esitada ainult arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel ning ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

8)

Liidesühendusega arvelduskord nr 6 algab teatega „Tööperioodi algus“ ja lõpeb teatega „Tööperioodi lõpp“, mille saadab kõrvalsüsteem või kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel. Teade „Tööperioodi algus“ käivitab allkontodele likviidsuse ülekandmiseks esitatud püsikorralduste arveldamise. Teate „Tööperioodi lõpp“ alusel kantakse likviidsus allkontodelt automaatselt tagasi maksemooduli kontole.

9)

Liidesühendusega arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „Töötsükli algus“ ja lõpeb teatega „Töötsükli lõpp“, mille saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda. Töötsükli ajal võib külmutatud jääki muuta süsteemidevahelise arvelduse tulemusena või juhul, kui arveldav pank kannab likviidsuse üle oma maksemooduli kontolt. Kõrvalsüsteemi keskpank teatab kõrvalsüsteemile likviidsuse vähenemisest või suurenemisest allkontol süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusena. Kõrvalsüsteemi taotluse korral teatab kõrvalsüsteemi keskpank ka likviidsuse suurenemisest allkontol arveldava panga poolt likviidsuse ülekandmise tulemusel.

10)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul arveldatakse maksekorraldused eraldatud likviidsuse arvel, kasutades üldjuhul 5. algoritmi (vastavalt II lisa I liitele).

11)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul võib arveldava panga eraldatud likviidsust suurendada, krediteerides teatavad laekuvad maksed otse tema allkontodele (st kupongimaksed ja väljaostumaksed). Sellisel juhul tuleb likviidsus kõigepealt krediteerida tehnilisel kontol ja seejärel debiteerida seda kontot enne likviidsuse krediteerimist allkontol (või maksemooduli kontol).

12)

Süsteemidevahelise arvelduse kahe liidesühendusega kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle osaleja allkontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

B.    Reaalajaline mudel

13)

Arveldavad keskpangad ja kõrvalsüsteemi keskpangad, kes pakuvad reaalajalist arvelduskorda nr 6, peavad toetama vastavat arveldust.

14)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad reaalajalist arvelduskorda nr 6, peavad pakkuma järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid tehnilistele kontodele ja tehnilistelt kontodelt:

a)

Püsikorraldused kõrvalsüsteemi tehingute öiseks töötluseks, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICM kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud pärast arvelduspäeva algust, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist;

b)

jooksvad korraldused tehnilise konto krediteerimiseks, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või tema nimel asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga. Juhul kui asjaomane kõrvalsüsteem on arveldava panga nimel esitanud jooksva korralduse, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

c)

jooksvad korraldused tehnilise konto debiteerimiseks, mida võib esitada ainult asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga;

d)

SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada arveldav pank ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

15)

„Tööperioodi algus“ ja „Tööperioodi lõpp“ on arvelduspäeva alguse ja lõpu automaatne järg.

16)

Süsteemisisese arvelduse kahe reaalajalist mudelit kasutava kõrvalsüsteemi toimub ilma kõrvalsüsteemi, kelle tehnilist kontot krediteeritakse, sekkumiseta. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi poolt kasutataval tehnilisel kontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi poolt kasutatavat tehnilist kontot. Makset ei saa algatada kõrvalsüsteem, kelle tehnilist kontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

15.   Valikulised ühendusega mehhanismid

1)

Arvelduskorra nr 3, 4 ja 5 jaoks võivad kõrvalsüsteemi keskpangad pakkuda valikulist ühendusega mehhanismi „Teatamisperiood“. Kui kõrvalsüsteem (või tema kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel) on määratlenud valikulise „Teatamisperioodi“, saab arveldav pank ICM teate selle kohta, millise ajani võib arveldav pank nõuda maksekorralduse tagasipööramist. Arveldav keskpank võtab sellise nõude arvesse ainult siis, kui see on edastatud kõrvalsüsteemi kaudu, kes on selle heaks kiitnud. Arveldus algab, kui arveldav keskpank ei saa sellist nõuet enne „Teatamisperioodi“ lõppu. Selle nõude saamisel arveldava keskpanga poolt „Teatamisperioodi“ jooksul:

a)

kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse kahepoolseks arveldamiseks, lükatakse maksekorraldus tagasi; ja

b)

kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks või arvelduskorras nr 4 ebaõnnestub arvelduse teostamine, lükatakse kõik failis olevad maksekorraldused tagasi ning kõiki arveldavaid panku ja kõrvalsüsteemi teavitatakse ICM teatega.

2)

Kui kõrvalsüsteem saadab arvelduskorraldused enne kavakohast arveldusaega („alates“), salvestatakse korraldused, kuni ettenähtud aeg on kätte jõudnud. Sel juhul edastatakse maksekorraldused sisendkontrolli alles siis, kui „alates“ aeg on saabunud. Seda valikulist mehhanismi võib kasutada arvelduskorras nr 2.

3)

Arveldusperiood („kuni“) võimaldab määrata kõrvalsüsteemi arvelduseks piiratud ajavahemiku, et mitte takistada või viivitada teisi kõrvalsüsteemidega seotud või TARGET2 tehingute arveldusi. Kui „kuni“ ajahetke saabumiseni või määratud arveldusperioodi jooksul on maksekorraldused veel arveldamata, lükatakse need tagasi või, arvelduskordade nr 4 ja 5 puhul, kasutatakse tagatisfondi mehhanismi. Arveldusperioodi („kuni“) võib määrata arvelduskordadele nr 2 kuni 5.

4)

Tagatissumma mehhanismi võib kasutada, kui arveldava panga likviidsus ei ole piisav, et täita tema kohustusi, mis tulenevad kõrvalsüsteemi arveldusest. Seda mehhanismi kasutatakse, et võimaldada kõikide kõrvalsüsteemi arveldusse kuuluvate maksekorralduste arveldamiseks täiendavat likviidsust. Seda mehhanismi võib kasutada arvelduskorras nr 4 ja 5. Tagatissumma mehhanismi kasutamiseks on vajalik kasutada eraldi tagatiskontot, kus on olemas või tehakse nõudmisel kättesaadavaks „erakorraline likviidsus“.

16.   Kasutatavad algoritmid

1)

4. algoritm toetab arvelduskorda nr 5. Et muuta arveldust sujuvamaks ja vähendada vajatavat likviidsust, hõlmatakse kõik kõrvalsüsteemi maksekorraldused (olenemata nende prioriteedist). Arvelduskorras nr 5 arveldamisele kuuluvad kõrvalsüsteemi maksekorraldused jätavad vahele sisendkontrolli ning neid hoitakse maksemoodulis eraldi kuni jooksva optimeerimisprotsessi lõpuni. 4. algoritmi sama tööperioodi jooksul kaasatakse mitu arvelduskorda nr 5 kasutavat kõrvalsüsteemi, kui nad kavatsevad arveldada samal ajal.

2)

Liidesühendusega arvelduskorras nr 6 võib arveldav pank määrata likviidsuse ulatuse, mida kasutatakse teatavast kõrvalsüsteemist lähtuvate positsioonide arvelduseks. Selleks eraldatakse vajalik likviidsus eraldi allkontol (liidesühendusega mudel). 5. algoritmi kasutatakse kõrvalsüsteemi öises arvelduses ja päevases arveldusperioodis. Arveldamisel debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontosid kõrvalsüsteemi tehnilise konto kasuks ning seejärel debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot pika positsiooniga arveldavate pankade allkontode kasuks. Positiivse jäägiga saldode korral võib kirjendamine toimuda vahetult arveldava panga maksemooduli kontol, kui see on kõrvalsüsteemi poolt vastavas tehingus määratletud. Kui ühe või mitme debiteerimiskorralduse arveldamine ebaõnnestub (näiteks kõrvalsüsteemi vea tõttu), pannakse vastav makse allkontol järjekorda. Arvelduskord nr 6 võib allkontodel kasutada 5. algoritmi. Lisaks ei pea 5. algoritm arvestama limiite ega reserveeringuid. Igale arveldavale pangale arvutatakse kogupositsioon ning kui kõik kogupositsioonid on kaetud, arveldatakse kõik tehingud. Katmata tehingud pannakse tagasi järjekorda.

17.   Peatamise ja lõpetamise tagajärjed

Kui kõrvalsüsteemi maksekorralduste arveldustsükli kestel jõustub tema suhtes kõrvalsüsteemiliidese kasutamise peatamine või lõpetamine, on kõrvalsüsteemi keskpank volitatud arveldustsükli kõrvalsüsteemi nimel lõpuni viima.

18.   Tasud ja arved

1)

Kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi pool makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust kõrvalsüsteemi keskpanga ja/või arveldava keskpanga juures, koosneb järgmistest komponentidest:

a)

igakuine püsitasu 1 000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I);

b)

teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 8 334 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (püsitasu II);

Järk

Alates (miljon eurot/päev)

Kuni (miljonit eurot/päev)

Aastatasu (eurodes)

Kuutasu (eurodes)

1

0

vähem kui 1 000

5 000

417

2

1 000

vähem kui 2 500

10 000

833

3

2 500

vähem kui 5 000

20 000

1 667

4

5 000

vähem kui 10 000

30 000

2 500

5

10 000

vähem kui 50 000

40 000

3 333

6

50 000

vähem kui 500 000

50 000

4 167

7

üle 500 000

100 000

8 334

Kõrvalsüsteemi keskpank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud sularaha arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist. Brutoväärtus ei hõlma eriotstarbelistel rahakontodel tehtud arveldusi.

c)

Tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu II lisa VI liites maksemooduli konto omanikele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteemid võivad valida ühe kahest valikuvõimalusest: kas maksta püsivalt 0,80 eurot maksekorralduse eest (võimalus A) või maksta kahanevat tasu (võimalus B), järgmiste erisustega:

i)

võimaluse B puhul jagatakse maksekorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega; ja

ii)

lisaks püsitasudele I ja II tuleb tasuda igakuine püsitasu 150 eurot võimaluse A puhul ja 1 875 eurot võimaluse B puhul.

d)

Lisaks tasudele alapunktides a kuni c peab kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutav kõrvalsüsteem maksma järgmisi tasusid:

i)

Kui kõrvalsüsteem kasutab TARGET2 lisateenuseid T2S jaoks, on kuutasu nende lisateenuste kasutamise eest 50 eurot süsteemidele, kes on valinud võimaluse A, ja 625 eurot süsteemidele, kes on valinud võimaluse B. Tasu võetakse teenuseid kasutava kõrvalsüsteemi iga konto kohta;

ii)

kui kõrvalsüsteem kasutab maksemooduli kontot, mis on seotud ühe või enama eriotstarbelise sularahakontoga, on kuutasu 250 eurot iga seotud eriotstarbelise sularahakonto kohta; ja

iii)

kõrvalsüsteem, olles peamise maksemooduli konto omanik, maksab järgmist tasu T2S teenuste eest, mis on seotud ühendatud eriotstarbeliste rahakontodega. Kõikide artiklite kohta esitatakse eraldi arve:

Tariifiartikkel

Tasu (eurosentides)

Selgitus

Arveldusteenused

Eriotstarbeliselt rahakontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused

9

tehingu kohta

Jäägisisesed muutused (nt blokeerimine, blokeeringu vabastamine, likviidsuse reserveerimine jms)

6

tehingu kohta

Infoteenused

A2 A aruanded

0,4

iga A2 A aruandes esitatud kirje eest

A2 A päringud

0,7

iga A2 A päringu kirje eest

U2 A päringud

10

iga teostatud otsingutoimingu eest

U2 A päringute allalaadimine

0,7

iga U2 A päringu kirje allalaadimise eest

Failina esitatud sõnumid

0,4

iga failis sisalduva sõnumi eest

Ülekanded

1,2

ülekande kohta

2)

Kõik tasud seoses kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste või selle poolt saadud maksetega kas osalejaliidese või kõrvalsüsteemiliidese kaudu maksab ainult vastav kõrvalsüsteem. EKP nõukogu võib kehtestada täpsemad reeglid kõrvalsüsteemiliidese kaudu arveldatud tasustatavate tehingute kohta.

3)

Iga kõrvalsüsteem saab arve oma asjaomaselt kõrvalsüsteemi keskpangalt eelmise kuu kohta alapunktis 1 osutatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu üheksandaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb teha makse hiljemalt selle kuu 14ndaks tööpäevaks kõrvalsüsteemi keskpanga näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi poolt määratud kontolt.

4)

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse kõik kõrvalsüsteemid, mis on määratud direktiiviga 98/26/EÜ kohaselt, iseseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kaks või enam neist kuuluvad samale juriidilisele isikule. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tingimuste alusel: a) lepingu või õigusakti alusel vormistatud dokument (näiteks lepingu osaleja ja süsteemikäitaja vahel); b) osalejate paljusus; c) ühised reeglid ja standardlepingud; ja d) maksete ja/või väärtpaberitehingute realiseerimiseks, arveldamiseks ja/või tasaarveldamiseks osalejate vahel.