A LISA

MÕISTETE SELGITUSED

Käesolevas lisas on esitatud selgitused, geograafilised märkused ja määratlused muudes lisades kasutatud mõistete kohta, kui neid ei määratleta nendes lisades teisiti.

1.   GEOGRAAFILISED MÄRKUSED

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse järgmisi geograafilisi määratlusi.

—	Austraalia ei hõlma ülemereterritooriume.

—	Taani ei hõlma Fääri saari ega Gröönimaad.

—	Prantsusmaa hõlmab Monacot ja järgmisi Prantsusmaa ülemereterritooriume: Guadeloupe, Martinique, Guyana, Réunion ja Mayotte.

—	Itaalia hõlmab San Marinot ja Vatikani (Püha Tool).

—	Jaapan hõlmab Okinawat.

—	Portugal hõlmab Assoore ja Madeirat.

—	Hispaania hõlmab Kanaari saari, Baleaari saari ning Ceutat ja Melillat.

—	Ameerika Ühendriigid hõlmavad 50 osariiki, Columbia ringkonda, USA Neitsisaari, Puerto Ricot ja Guami.

2.   ANDMEKOGUMID

Elektri- ja soojusenergia tootjad on liigitatud tootmisotstarbe järgi:

—    põhitegevusena tootvad tootjad : nii eraomandis kui ka riigi omandis olevad tootjad, kelle põhitegevus on elektri- ja/või soojusenergia tootmine müügiks kolmandatele isikutele,

—    oma tarbeks tootvad tootjad : nii eraomandis kui ka riigi omandis olevad tootjad, kes toodavad elektri- ja/või soojusenergiat kas osaliselt või täielikult oma tarbeks ning see on nende põhitegevust toetav tegevus.

Märkus: komisjon võib mõisteid täpsemalt selgitada, lisades vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele asjakohased viited NACE klassifikatsioonile pärast seda, kui on jõustunud nimetatud klassifikatsiooni läbivaatamine.

2.1.   Tarnimine

2.1.1.   TOODANG/OMAMAINE TOODANG

Ammutatud või toodetud kütuse kogused, mis on välja arvutatud pärast inertse materjali võimalikku eemaldamist. Toodang hõlmab tootja poolt tootmisprotsessis (näiteks kütteks või põhi- ja abiseadmete käitamiseks) tarbitud koguseid ning teistele tootjatele muundamise või muu kasutamise jaoks tehtud energiatarneid.

Omamaisus tähendab: tootmist asjaomase territooriumi ressurssidest.

2.1.2.   KOGUTUD TOOTED

Kohaldatakse üksnes kivisöe puhul. Kaevandustes kogutud muda ja aheraine kilt.

2.1.3.   SAADUD MUUDEST ALLIKATEST

Kütusekogused, mille tootmine on hõlmatud muu kütusearuandega, kuid mis segatakse muu kütusega ja mida tarbitakse kütuseseguna. Üksikasjad sellise komponendi kohta esitatakse järgmiselt:

—	Saadud muudest allikatest: Kivisüsi

—	Saadud muudest allikatest: Nafta ja naftasaadused

—	Saadud muudest allikatest: Maagaas

—	Saadud muudest allikatest: Taastuvad energiaallikad

2.1.4.   IMPORT/EKSPORT

Kui ei ole ette nähtud teisiti, osutab „import“ riigis tarbitava energiatoote algpäritolule (riigile, kus energiatoode toodeti) ja „eksport“ riigile, kus toimub toodetud energiatoote lõplik tarbimine. Kogused loetakse impordituks või ekspordituks pärast riigi poliitilise piiri ületamist, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte.

Kui ei ole võimalik deklareerida päritolu või sihtkohta, võib kasutada kategooriat „Määratlemata/Muu“.

2.1.5.   RAHVUSVAHELISED MEREPUNKRIVARUD

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele rahvusvahelise laevaliiklusega tegelevatele laevadele. Rahvusvaheline laevaliiklus võib toimuda merel, sisemaa järvedel ja veeteedel ning rannikuvetes. Välja on jäetud:

—	riigisiseseks laevaliikluseks kasutatavate laevade kütusetarbimine; laevaliikluse jaotamine riigisiseseks ja rahvusvaheliseks peab toimuma lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse põhjal;

—	kalalaevade kütusetarbimine;

—	relvajõudude kütusetarbimine.

2.1.6.   VARUDE MUUTUSED

Riigi territooriumil hoitavate varude erinevus arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kui ei ole määratletud teisiti, näidatakse varude suurenemist negatiivse arvuga ja varude vähenemist positiivse arvuga.

2.1.7.   VARUD RIIGI TERRITOORIUMIL ARVESTUSPERIOODI ALGUSES JA LÕPUS

Kõik riigi territooriumil olevad varud, sealhulgas valitsuse, suurtarbijate või varude hoidmisega tegelevate organisatsioonide käsutuses olevad varud; saabuvate ookeanilaevade pardal, tolli järelevalve all olevad varud ning teiste jaoks hoitavad varud kas kahepoolse riikliku lepingu alusel või mitte. Arvestusperioodi algus ja lõpp vastab kõnealuse perioodi esimesele ja viimasele päevale. Varud hõlmavad igat tüüpi erihoidlates (nii maa all kui ka peal) hoitavaid varusid.

2.1.8.   OTSEKASUTUS

Nafta (toornafta ja naftasaadused), mida kasutatakse otse, naftarafineerimistehastes töötlemata. Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.

2.1.9.   TOORAINE LAEKUMINE

Hõlmab omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) koguseid ning nafta rafineerimistehaste töötluseta otsetarbimisse minevaid omamaiseid maagaasivedelikke ja naftakeemiatööstuse tagasivoo koguseid, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.

2.1.10.   RAFINEERIMISTEHASTE KOGUTOODANG

Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes Ei hõlma rafineerimiskadusid, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.

2.1.11.   TAASKASUTATAVAD TOOTED

Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks ümbertöötatud kasutatud määrdeained). Neid koguseid tuleb eristada naftakeemiatööstuse tagasivoost.

2.1.12.   TAGASIVOOD

Valmis- või pooltooted, mis lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused.

2.1.13.   VAHETOODETE EDASTAMINE

Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused. Kui üks toode on arvestusse kantud negatiivse väärtusega, kompenseerib seda ühe või mitme positiivse väärtusega toote arvestusse kandmine (üks või mitu kannet) ja vastupidi; kogu netotulemus peab võrduma nulliga.

2.1.14.   EDASTATUD TOOTED

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

2.1.15.   STATISTILISED ERINEVUSED

Arvestuslik väärtus, mis on määratletud tarnimise (ülevalt alla lähenemisviis) ja tarbimise seisukohast (alt üles lähenemisviis) tehtud arvutuste vahena. Märkida tuleb kõikide suurte statistiliste erinevuste põhjused.

2.2.   Muundamissektor

Muundamissektoris tuleb deklareerida ainult muudeks kütusteks muundatud kütusekogused. Muundamissektoris ei deklareerita kütteks, seadmete käitamiseks ja üldiselt muundamise toetuseks kasutatud kütusekoguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

2.2.1.   PÕHITEGEVUSENA TOOTVAD TOOTJAD – AINULT ELEKTER

Põhitegevusena tootvate tootjate elektritootmisüksustes/-jaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.2.   PÕHITEGEVUSENA TOOTVAD ELEKTRI- JA KÜTTEJAAMAD

Põhitegevusena tootvate tootjate elektri- ja küttejaamades elektri ja/või soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.3.   PÕHITEGEVUSENA TOOTVAD SOOJUSJAAMAD

Põhitegevusena tootvate tootjate soojustootmisüksustes/-jaamades soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.4.   OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRIJAAMAD

Oma tarbeks tootvate tootjate elektritootmisüksustes/-jaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.5.   OMA TARBEKS TOOTVAD ELEKTRI- JA KÜTTEJAAMAD

Kõik oma tarbeks tootvates elektri- ja küttejaamades elektri tootmiseks kasutatud kütusekogused ja proportsionaalne osa müüdud soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või muudele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.

2.2.6.   OMA TARBEKS TOOTVAD SOOJUSJAAMAD

Proportsionaalne osa kütusest, mis vastab oma tarbeks tootvate soojustootmisüksuste/-jaamade poolt müüdud soojuse hulgale. Proportsionaalne osa sellise soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogustest, mida ei müüdud (ise tarbitud soojus), deklareeritakse vastavalt NACE klassifikaatori kohasele energia lõpptarbimise sektorile. Soojus, mida ei müüdud, vaid mis edastati muudele üksustele mitterahalise lepingu alusel või muudele omanikele kuuluvatele üksustele, deklareeritakse samadel alustel kui müüdud soojus.

2.2.7.   KÜTTEBRIKETITEHASED

Küttebriketitehastes küttebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.8.   KOKSIAHJUD

Koksiahjudes koksiahjukoksi ja koksiahjugaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.9.   PRUUNSÖE- JA TURBABRIKETITEHASED

Pruunsöebriketitehastes pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused ja turbabriketitehastes turbabriketi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.10.   GAASITEHASED

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes gaasi tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.11.   KÕRGAHJUD

Kas ülevalt koos rauamaagiga või alt koos kuuma õhujoaga düüside kaudu kõrgahju viidavad kütusekogused.

2.2.12.   SÖE VEELDAMINE

Sünteetilise õli tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.13.   GAASI VEELDAMISE TEHASED

Vedelkütusteks muundatud gaaskütuste kogused

2.2.14.   PUUSÖETEHASED

Puusöeks muundatud tahkete biokütuste kogused.

2.2.15.   NAFTARAFINEERIMISTEHASED

Naftatoodete tootmiseks kasutatud kütusekogused.

2.2.16.   MAAGAASI SEGAMISE TEHASED (SEGATUD MAAGAASI SAAMISEKS)

Maagaasiga segatud gaasikogused, mis pumbatakse gaasivõrku.

2.2.17.   MOOTORIBENSIINI/DIISLIKÜTUSE/PETROOLEUMIGA SEGAMISEKS

Fossiilsete kütustega segatud veeldatud biokütuste kogused

2.2.18.   MUJAL NIMETAMATA

Muundamistoiminguteks kasutatud kütusekogused, mis ei ole mujal nimetatud. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.3.   Energiasektor

Energiatööstuses maavarade ammutamiseks (kaevandamine, nafta ja gaasi tootmine) või tehastes muundamistegevusteks kasutatud kogused. See vastab NACE Rev. 2 osadele 05, 06, 19 ja 35, NACE Rev. 2 rühmale 09.1 ning NACE Rev. 2 klassidele 07.21 ja 08.92.

Siia ei kuulu teiseks energiavormiks muundatud (deklareerida muundamissektoris) ega nafta-, gaasi- ja söelobri torujuhtmete käitamise toetamiseks kasutatud (deklareerida transpordisektoris) kogused.

Siia kuuluvad keemiliste ainete tootmine aatomituuma lõhustamise ja termotuumareaktsiooni jaoks ning nende protsesside käigus saadavad tooted.

2.3.1.   ELEKTRIJAAMADE, ELEKTRI- JA KÜTTEJAAMADE NING SOOJUSJAAMADE OMATARBIMINE

Elektrijaamade, elektri- ja küttejaamade ning soojusjaamade toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.2.   SÖEKAEVANDUSED

Söekaevandamistööstuses söe kaevandamist ja töötlemist toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused. Šahti rangise elektrijaamades põletatud süsi tuleb deklareerida muundamissektoris.

2.3.3.   KÜTTEBRIKETITEHASED

Küttebriketitehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.4.   KOKSIAHJUD

Koksiahjudes (koksistamistehastes) toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.5.   PRUUNSÖE- JA TURBABRIKETITEHASED

Pruunsöe- ja turbabriketitehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.6.   GAASITEHASED/GAASISTAMISTEHASED

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.7.   KÕRGAHJUD

Kõrgahjudes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.8.   SÖE VEELDAMINE

Söeveeldamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.9.   VEELDAMINE (VEELDATUD MAAGAAS)/TAASGAASISTAMINE

Maagaasi veeldamise tehastes ja taasgaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.10.   GAASISTAMISTEHASED (BIOGAAS)

Biogaasi gaasistamistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.11.   GAASI VEELDAMISE TEHASED

Gaasi veeldamise tehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.12.   PUUSÖETEHASED

Puusöetehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.13.   NAFTARAFINEERIMISTEHASED

Naftarafineerimistehastes toetavates tegevustes energiana kasutatud kütusekogused.

2.3.14.   NAFTA JA GAASI AMMUTAMINE

Nafta ja maagaasi ammutamisega seotud rajatistes kasutatud kütusekogused. Ei hõlma torujuhtmetes tekkinud kadusid (deklareerida jaotuskadudena) ega torujuhtmete käitamiseks kasutatud energiakoguseid (deklareerida transpordisektoris).

2.3.15.   MUJAL NIMETAMATA – ENERGIA

Energiasektori toiminguteks kasutatud kütusekogused, mida ei ole mujal nimetatud. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.4.   Jaotuskaod

Transpordil ja jaotamisel tekkinud kütusekaod.

2.5.   Lõpptarbimine mitteenergeetiliseks otstarbeks

Mitteenergeetiliseks otstarbeks kasutatud fossiilkütuste (põletamata kütuste) kogused.

2.6.   Energia lõpptarbimine (lõppkasutuse spetsifikatsioon)

2.6.1.   TÖÖSTUSSEKTOR

Siia kuuluvad kütusekogused, mida tööstusettevõtted kasutavad oma põhitegevuste toetamiseks.

Soojusjaamade ning elektri- ja küttejaamade puhul saab siin deklareerida üksnes neid kütusekoguseid, mida ettevõtted on oma tarbeks kasutatava soojuse (ise tarbitud soojus) tootmiseks kasutanud. Müüdava soojuse ning elektri tootmiseks tarbitud kütusekogused tuleb deklareerida asjakohases muundamissektoris.

2.6.1.1.   Raud ja teras: NACE Rev.2 rühmad 24.1, 24.2 ja 24.3 ning NACE Rev. 2 klassid 24.51 ja 24.52.

2.6.1.2.   Keemia ja naftakeemia: NACE Rev. 2 osad 20 ja 21.

2.6.1.3.   Mitteraudmetallid: NACE Rev.2 rühm 24.4 ning NACE Rev. 2 klassid 24.53 ja 24.54.

2.6.1.4.   Mittemetallmineraalid: NACE Rev. 2 osa 23.

2.6.1.5.   Transpordivahendid: NACE Rev. 2 osad 29 ja 30.

2.1.6.6.   Seadmed: NACE Rev. 2 osad 25, 26, 27 ja 28.

2.6.1.7.   Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides: NACE Rev. 2 osad 07 (v.a 07.21) ja 08 (v.a 08.92); NACE Rev. 2 rühm 09.9.

2.6.1.8.   Toit, joogid ja tubakas: NACE Rev. 2 osad 10, 11 ja 12.

2.6.1.9.   Paberimass, paber ja trükkimine: NACE Rev. 2 osad 17 ja 18.

2.6.1.10.   Puit ja puidutooted: NACE Rev. 2 osa 16.

2.6.1.11.   Ehitus: NACE Rev. 2 osad 41, 42 ja 43.

2.6.1.12.   Tekstiil ja nahk: NACE Rev. 2 osad 13, 14 ja 15.

2.6.1.13.   Mujal nimetamata – tööstus: NACE osad 22, 31 ja 32.

2.6.2.   TRANSPORDISEKTOR

Kõikide veoliikide puhul kasutatud energia olenemata sellest, millises NACE kategoorias (majandussektoris) vedu toimub. Raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused tuleb deklareerida kategoorias „Äri ja avalikud teenused“, mitte transpordisektoris.

2.6.2.1.   Raudteetransport

Raudteeliikluses, sh tööstuslikult kasutatavatel raudteedel ning linnade ja eeslinnade transpordisüsteemi osana toimivas raudteeliikluses (nt rongid, trammid, metroo) kasutatud kütusekogused.

2.6.2.2.   Riigisisene laevaliiklus

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele laevadele, mis ei tegele rahvusvahelise laevaliiklusega (vt rahvusvahelised merepunkrivarud). Laevaliikluse jaotamine riigisiseseks ja rahvusvaheliseks peab toimuma lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse alusel.

2.6.2.3.   Maanteetransport

Maanteesõidukite kasutatud kütusekogused. Siia kuuluvad põllumajandusmasinates maanteedel kasutatud kütus ja maanteesõidukite määrdeõlid.

Siia ei kuulu paiksetes mootorites kasutatud energia (vt „Muu sektor“), traktorites tarbitud kütus mujal kui maanteedel (vaata „Põllumajandus“), sõjalisel otstarbel kasutatavad maanteesõidukid (vaata „Muu sektor – mujal nimetamata“), teekatetes kasutatud bituumen ja ehitusmasinate energiakulu (vaata tööstussektori allsektorit „Ehitus“).

2.6.2.4.   Torutransport

Gaase, vedelikke, lobri ja muid kaupu transportivate torujuhtmete käitamiseks ja käitamise toetamiseks kasutatud kütusekogused. Siia kuulub pumbajaamades ja torujuhtmete hooldamiseks kasutatud energia. Siia ei kuulu energia, mis on kasutatud maagaasi või tööstuslikult toodetud gaasi, kuuma vee või auru transportimiseks jaotusvõrgu torujuhtmete kaudu jaoturitest lõpptarbijani (andmed deklareeritakse energiasektoris); vee lõplikuks jaotamiseks kodumajapidamistele, tööstustarbijatele, kaubanduslikele ja muudele kasutajatele kulutatud energia (deklareeritakse kategoorias „Äri- ja avalikud teenused“) ja jaoturist lõpptarbijani transportimisel tekkinud kaod (deklareeritakse jaotuskadudena).

2.6.2.5.   Rahvusvahelised õhuveod

Rahvusvahelistes õhuvedudes kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Õhuvedude jaotamine riigisisesteks ja rahvusvahelisteks toimub lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal. Välja arvatud lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata“).

2.6.2.6.   Riigisisesed õhuveod

Riigisisestes õhuvedudes kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Siia kuulub kütus, mis on kasutatud muul otstarbel kui lendamiseks, näiteks mootorite stendikatseteks. Õhuvedude jaotamine riigisisesteks ja rahvusvahelisteks toimub lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal. Siia kuuluvad pikad lennud kahe lennujaama vahel riikides, millel on ülemereterritooriumid. Välja arvatud lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareeritakse kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata“) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareeritakse kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata“).

2.6.2.7.   Mujal nimetamata – transport

Transporditegevusteks kasutatud kütusekogused, mida ei ole mujal nimetatud. Siia kuulub lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus ning sadamate lossimisseadmete ja erinevat tüüpi kraanade kütus. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

2.6.3.   MUUD SEKTORID

See kategooria hõlmab kütusekoguseid, mida kasutatakse sektorites, mida ei ole mujal nimetatud või mis ei kuulu muundamis-, energia-, tööstus- või transpordisektori alla.

2.6.3.1.   Äri- ja avalikud teenused

Avaliku ja erasektori ettevõtete ja ametkondade tarbitud kütusekogused. NACE Rev.2 osad 33, 36, 37, 38, 39, 45, 46, 47, 52, 53, 55, 56, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 84 (v.a klass 84.22), 85, 86, 87, 88, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ja 99. Siin kategoorias deklareeritakse raudtee- ja bussijaamade, sadamasildade ja lennujaamade kütmiseks ja valgustamiseks kasutatud kütused ning samuti kõikideks NACE Rev. 2 osade 49, 50 ja 51 alla kuuluvateks transpordiga mitteseotud tegevusteks kasutatud kütused.

2.6.3.2.   Eluasemesektor

Kõikides kodumajapidamistes, sealhulgas „palgaliste töötajatega kodumajapidamistes“ tarbitud kütusekogused. NACE Rev. 2 osad 97 ja 98.

Kõnealuse sektori puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

Kodumajapidamiste sektor:

kodumajapidamine tähendab üksi elavat isikut või isikute rühma, kes elab koos samas eraeluruumis ning kellel on ühised kulutused ja peamised elatusvahendid. Kodumajapidamiste sektor, mida nimetatakse ka eluasemesektoriks, on seega riigi kõikide kodumajapidamiste kogum.

Ühised eluasemed, mis võivad olla kas alalised (nt vanglad) või ajutised (nt haiglad) tuleks kõnealuse mõiste määratlusest välja jätta, kuna neid käsitletakse teenuste sektori tarbimises. Andmed transpordi jaoks kasutatud energia kohta tuleks esitada transpordisektori ja mitte kodumajapidamiste sektori all.

Kodumajapidamiste majandustegevusega seotud energiatarbimine tuleks samuti kodumajapidamise energia kogutarbimisest välja jätta. Kõnealune majandustegevus hõlmab põllumajandustegevust väikestes talumajapidamistes ning muud kodust majandustegevust, mille kohta tuleks andmed esitada vastava sektori all.

2.6.3.2.1.   Eluruumide kütmine:

See energiateenus hõlmab energia kasutamist eluruumi siseruumide kütmiseks.

2.6.3.2.2.   Eluruumide jahutamine:

See energiateenus hõlmab energia kasutamist eluruumide jahutamiseks kliimaseadmete ja/või -süsteemide abil.

Käesoleva punkti alt jäävad välja ventilaatorid, puhurid ja muud seadmed, mis ei ole kliimaseadmega ühendatud, ning nende kohta tuleb andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed“.

2.6.3.2.3.   Vee soojendamine:

See energiateenus hõlmab energia kasutamist sooja kraanivee saamiseks, vannis käimiseks, puhastustöödeks ja muudeks kasutusotstarveteks, välja arvatud söögi tegemine.

Välja on jäetud ujumisbasseini vee soojendamine, mille kohta tuleks andmed esitada aga jaos „Muud lõppkasutusalad“.

2.6.3.2.4.   Söögi tegemine:

See energiateenus hõlmab energia kasutamist söögi valmistamiseks.

Välja on jäetud teisesed abiseadmed, nagu mikrolaineahjud, veekeetjad, kohvimasinad jne), mille kohta tuleks andmed esitada jaos „Valgustus- ja elektriseadmed.“

2.6.3.2.5.   Valgustus- ja elektriseadmed (ainult elekter):

Elektri kasutamine eluruumides valgustuse jaoks ning need elektriseadmed, mis ei ole muude lõppkasutusaladega hõlmatud.

2.6.3.2.6.   Muud lõppkasutusalad:

Muu energiatarbimine kodumajapidamises, näiteks välisruumides, ja muu tegevus, mida ei ole eespool nimetatud viie lõppkasutusalaga hõlmatud (nt muruniidukid, ujumisbasseini soojendus, soojuslambid, grillid, saunad jne).

2.6.3.3.   Põllumajandus ja metsandus

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse kategooriasse liigitatud kasutajate tarbitud kütusekogused; NACE Rev. 2 osad 01 ja 02.

2.6.3.4.   Kalandus

Sisemaa-, ranniku- ja süvamerepüügiks tarnitud kütusekogused. Kalandus peab hõlmama kütuse tarnimist kõikide lippude all sõitvatele laevadele, mis on riigis taastangitud (sealhulgas rahvusvaheline kalapüük), ja kalatööstuses kasutatud energiat. NACE Rev. 2 osa 03.

2.6.3.5.   Mujal nimetamata – muu

Mujal nimetamata tegevusteks kasutatud kütusekogused (nt NACE Rev. 2 klass 84.22). See kategooria hõlmab kütuse kasutamist sõjalisel otstarbel nii liikuvates kui ka paiksetes tarbimiskohtades (näiteks laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid ning eluruumides kasutatud energia), olenemata sellest, kas kütus on tarnitud kõnesoleva riigi sõjaväele või mõne teise riigi sõjaväele. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

3.   TOOTED

3.1.   KIVISÜSI (Tahked fossiilkütused ja tööstuslikult toodetud gaasid)

3.1.1.   KIVISÜSI

Kivisüsi on liittoode, mis moodustub antratsiidi, koksisöe ja muu bituumenkivisöe kogumist.

3.1.2.   ANTRATSIIT

Kõrge kütteväärtusega kivisüsi, mida kasutatakse nii tööstuses kui ka elamumajanduses. Tavaliselt sisaldab lenduvat ainet vähem kui 10 % ja on suure süsinikusisaldusega (umbes 90 % seotud süsinikku). Brutokütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg niiske tuhavaba proovi puhul.

3.1.3.   KOKSISÜSI

Bituumenkivisüsi, mille kvaliteet võimaldab toota kõrgahjus kasutatavat koksi (koksiahjukoksi). Brutokütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg niiske tuhavaba proovi puhul.

3.1.4.   MUU BITUUMENKIVISÜSI

Auru tootmiseks kasutatav süsi, mis sisaldab mis tahes bituumensütt, mis ei ole liigitatud koksisöeks ega antratsiidiks. Seda iseloomustab antratsiidist kõrgem lenduva aine osakaal (üle 10 %) ja madalam süsinikusisaldus (alla 90 % seotud süsinikku). Brutokütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg niiske tuhavaba proovi puhul.

3.1.5.   PRUUNSÜSI

Pruunsüsi on liittoode, mis moodustub subbituminoosse kivisöe ja ligniidi kogumist.

3.1.6.   SUBBITUMINOOSNE SÜSI

Mittepaakuv kivisüsi, mille brutokütteväärtus on 20 000 kJ/kg ja 24 000 kJ/kg vahel ning lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba proovi põhjal.

3.1.7.   LIGNIIT

Mittepaakuv süsi, mille brutokütteväärtus on alla 20 000 kJ/kg ja lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba proovi põhjal.

3.1.8.   KÜTTEBRIKETT

Kivisöe peenosistest valmistatud komposiitkütus, millele on lisatud sideainet. Toodetud küttebriketi kogus võib seetõttu olla veidi suurem muundamisprotsessis tegelikult tarbitud söekogusest.

3.1.9.   KOKSIAHJUKOKS

Tahke toode, mis on saadud söe (peamiselt koksisöe) karboniseerimisel kõrgel temperatuuril, selles on vähe niiskust ja lenduvat ainet. Koksiahjukoksi kasutatakse peamiselt raua- ja terasetööstuses energiaallikana ja keemilise mõjurina.

See kategooria hõlmab peenkoksi ja valukoksi.

Siia kuulub ka poolkoks (tahke toode, mis on saadud koksi karboniseerimisel madalal temperatuuril). Poolkoksi kasutatakse olmekütusena või muundamisettevõttes endas.

Rubriik hõlmab ka ligniidist valmistatud koksi, peenkoksi ja poolkoksi.

3.1.10.   GAASIKOKS

Gaasitehastes majapidamisgaasi tootmiseks kasutatava kivisöe kõrvalsaadus. Gaasikoksi kasutatakse kütteks.

3.1.11.   KIVISÖETÕRV

Bituumenkivisöe kuivutmise saadus. Kivisöetõrv on söe destilleerimise vedel kõrvalsaadus, mis saadakse söe koksiahjus koksistamisel või valmistatakse pruunsöest (madalal temperatuuril saadud tõrv).

3.1.12.   BKB (PRUUNSÖEBRIKETID)

Pruunsöebrikett on ligniidist või subbituminoossest kivisöest kõrgsurvel briketiks pressitud komposiitkütus, millele ei ole lisatud sideainet, sh kuivatatud ligniidi peenosakesed ja tolm.

3.1.13.   TÖÖSTUSLIKULT TOODETUD GAAS

Tööstuslikult toodetud gaas on liittoode, mis moodustub gaasitehasegaasi, koksiahjugaasi, kõrgahjugaasi ja muude kogutud gaaside kogumist.

3.1.14.   GAASITEHASEGAAS

Hõlmab kõiki gaasiliike, mis on toodetud avalikes või eraettevõtetes, mille peamiseks tegevusalaks on gaasi tootmine, transport ja jaotamine. Siia kuuluvad gaasid, mille tootmiseks on kasutatud karboniseerimist (sealhulgas koksiahjudes toodetud gaas ja gaasitehastesse edastatud gaas); täielikku gaasistamist koos naftatoodetega rikastamisega või ilma selleta (veeldatud naftagaas, masuut jms), reformimist ning gaaside ja/või õhu lihtsat segamist, sh maagaasiga segatud gaas, mis jaotatakse ja tarbitakse maagaasivõrgu kaudu. Gaasi hulk, mis on saadud muude söegaaside muundamisest gaasitehasegaasiks, tuleb deklareerida gaasitehase gaasitoodanguna.

3.1.15.   KOKSIAHJUGAAS

Koksiahjugaas saadakse kõrvalsaadusena koksiahjukoksi tootmisel raua- ja terasetootmise jaoks.

3.1.16.   KÕRGAHJUGAAS

Kõrgahjugaas saadakse raua- ja terasetööstuses koksi põletamisel kõrgahjus. See kogutakse ja kasutatakse siis kütusena tootmisjaamas endas ja muudes terasetööstuse tööprotsessides või vastavate põletusseadmetega elektrijaamades.

3.1.17.   MUUD KOGUTUD GAASID

Terase hapnikkonverteris tootmise kõrvalsaadus, kogutakse ahjust väljastamisel. Gaasi tuntakse ka konverterigaasina, LD-gaasina või BOS-gaasina. Kõrvalsaadusena tagasi saadud kütuse kogus tuleb deklareerida brutokütteväärtuse põhjal. Hõlmab ka eespool nimetamata tööstuslikult toodetud gaase, nt tahket süsinikku sisaldavaid põlevgaase, mis on kogutud mujal määratlemata tööstuslikest ja keemilistest protsessidest.

3.1.18.   TURVAS

Turvas on taimse päritoluga, kõrge veesisaldusega (kuni 90 % töötlemata kujul), põlev pehme poorne või kokkupressitud ladestus, mida on kerge lõigata ja mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Turvas hõlmab tükkturvast ja freesturvast. Siia ei kuulu muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud turvas.

3.1.19.   TURBATOOTED

Sellised tooted nagu turbabrikett, mis on otse või kaudselt saadud tükkturbast või freesturbast.

3.1.20.   PÕLEVKIVI JA ÕLILIIVAD

Põlevkivi ja õliliivad on settekivimid, mis sisaldavad orgaanilist ainet kerogeeni. Kerogeen on vahajas süsivesinikerikas materjal, mida peetakse nafta lähteaineks. Põlevkivi võib põlevkiviõli saamiseks põletada või töödelda utmise teel. Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida naftasaaduste hulgas kategoorias „Muud süsivesinikud“.

3.2.   Maagaas

3.2.1.   MAAGAAS

Maagaas sisaldab maa-alustes maardlates veeldatud või gaasilises olekus esinevaid gaase, mis koosnevad peamiselt metaanist, olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Hõlmatud on nii „vabad“ gaasid, mis pärinevad üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest gaasimaardlatest, kui ka koos toornaftaga toodetud naftakõrvalgaasid ning metaan, mis on kogutud söekaevandustest (kaevandusgaas) või söe vahekihtidest (söe vahekihtide gaas). Maagaas ei hõlma biogaasi ega töödeldud gaase. Selliste toodete maagaasivõrku suunamine tuleb deklareerida maagaasist eraldi. Maagaas hõlmab veeldatud maagaasi (LNG) ja surumaagaasi (CNG).

3.3.   Elekter ja soojus

3.3.1.   ELEKTER

Elektri all mõistetakse energiasiiret füüsikalise nähtuse kaudu, mis hõlmab elektrilaenguid ja nende mõju nii rahuolekus kui ka liikumises. Deklareerida tuleb kogu kasutatud, toodetud ja tarbitud elekter, sh võrguväline ja oma tarbeks kasutatud.

3.3.2.   SOOJUS (SOOJUSENERGIA)

Soojuse all mõistetakse energiat, mis tekib aineosakeste edasi-, pöörleva ja vibreeriva liikumise ning aine füüsilise oleku muutumise kaudu. Deklareerida tuleb kogu toodetud soojus, v.a tootjate oma tarbeks toodetud soojus, mida ei müüda. Kõik muud soojuse liigid deklareeritakse nende toodete kasutamisena, millest soojus toodeti.

3.4.   NAFTA (toornafta ja naftasaadused)

3.4.1.   TOORNAFTA

Toornafta on looduslik mineraalõli, mis koosneb süsivesinike ja nendega seotud lisandite (näiteks väävel) segust. Tavalise pinnatemperatuuri ja rõhu juures on toornafta vedelas olekus ning selle füüsikalised omadused (tihedus, viskoossus jne) võivad olla väga erinevad. Käesolev kategooria hõlmab maardla- või puuraugukondensaati, mis on toodetud kaubandusliku toornafta vooga kaasnevast naftakõrvalgaasist või vabast gaasist. Kogused tuleb deklareerida olenemata nende kaevandamismeetodist (traditsiooniline ja ebatraditsiooniline). Toornafta ei hõlma maagaasi kondensaati (NGL).

3.4.2.   MAAGAASI KONDENSAADID (NGL)

Maagaasi kondensaadid on vedelad või veeldatud süsivesinikud, mis saadakse maagaasist eraldusrajatistes või gaasitöötlemistehastes. Maagaasi kondensaadid hõlmavad etaani, propaani, butaani (tavaline ja iso-), (iso-)pentaani ja pentaani ning raskemaid süsivesinikke (nimetatakse mõnikord looduslikuks bensiiniks või tehasekondensaadiks).

3.4.3.   RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINED

Rafineerimistehaste lähteaine on edasiseks töötlemiseks ettenähtud töödeldud õli (näiteks otsedestilleeritud kütteõli või vaakumgaasiõli), kuid mitte segud. Edasisel töötlemisel muundatakse see üheks või mitmeks komponendiks ja/või valmistoodeteks. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstuselt rafineerimistööstusele tagastatavad tooted (näiteks pürolüüsbensiin, C4 fraktsioonid, gaasiõli ja kütteõli fraktsioonid).

3.4.4.   LISANDID/ORGAANILISED HAPNIKUÜHENDID

Lisandid on muud kui süsivesinikkomponendid, mida naftasaadustele lisatakse või naftasaadustega segatakse nende omaduste muutmiseks (oktaaniarv, tsetaaniarv, omadused madalatel temperatuuridel jne). Lisandid hõlmavad järgmist: orgaanilised hapnikuühendid (nt alkoholid (metanool, etanool), eetrid (nt metüül-tert-butüüleeter (MTBE), amüül-tert-metüüleeter (TAME)), estrid (nt rapsiõli või dimetüülester jne), keemilised ühendid (nt tetrametüülplii (TML), tetraetüülplii (TEL) ja pesuained). Selles kategoorias deklareeritavate lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite kogused (alkoholid, eetrid, estrid ja muud keemilised ühendid) peavad olema seostatud kogustega, mis on ette nähtud segamiseks kütustega või kasutamiseks kütustena. See kategooria hõlmab vedelate fossiilkütustega segatud biokütuseid.

3.4.5.   BIOKÜTUSED LISANDITES/ORGAANILISTES HAPNIKUÜHENDITES

Siin kategoorias deklareeritavad vedelate biokütuste kogused on seotud segatud vedelate biokütustega ning osutavad ainult vedela biokütuse osale, mitte vedelkütuse kogumahule, millesse vedelad biokütused segatakse. Siia ei kuulu vedelad biokütused, mis ei ole segatud.

3.4.6.   MUUD SÜSIVESINIKUD

Tõrvaliivast saadud sünteetiline toorõli, kivisöeõli jms, söe veeldamisel saadud vedelikud, maagaasist bensiini valmistamisel tekkinud vedelikud, vesinik ja emulgeeritud õlid (nt orimulsioon); ei hõlma põlevkivi; hõlmab põlevkiviõli (muundatud energia toode).

3.4.7.   NAFTASAADUSED

Naftasaadused moodustavad tootekogumi, kuhu kuuluvad rafineerimistehase gaas, etaan, veeldatud naftagaas, toorbensiin, mootoribensiin, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooli tüüpi reaktiivkütus, muu petrooleum, gaasi-ja diisliõli, kütteõli, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad, naftakoks ja muud tooted.

3.4.8.   RAFINEERIMISTEHASE GAAS

Rafineerimistehase gaas hõlmab mittekondenseeruvate gaaside segu, mis koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja olefiinist, mis on saadud toornafta destilleerimisel või naftatoodete töötlemisel (näiteks krakkimine) rafineerimistehastes. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstusest tagastatavad gaasid.

3.4.9.   ETAAN

Looduslikult gaasilises olekus hargnemata ahelaga süsivesinik (C2H6), mis on saadud maagaasist ja rafineerimistehase gaasivoogudest.

3.4.10.   VEELDATUD NAFTAGAAS (LPG)

Veeldatud naftagaas on kerge parafiinne süsivesinik, mis on saadud rafineerimisprotsessis, toornafta stabiliseerimisel ja maagaasi töötlemise tehastes. Koosneb põhiliselt propaanist (C3H8) ja butaanist (C4Hl0) või nende kahe segust. Võib ka sisaldada propüleeni, butüleeni, isopropüleeni ja isobutüleeni. Veeldatud naftagaas on tavaliselt surve all veeldatud transportimise ja ladustamise jaoks.

3.4.11.   TOORBENSIIN

Toorbensiin on naftakeemiatööstuse lähteaine (näiteks etüleeni või aromaatsete ühendite tootmisel) või kasutatakse seda rafineerimistehastes bensiini tootmisel reformimise ja isomeerimise abil. Toorbensiin sisaldab aineid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 30 °C–210 °C või selle vahemiku osas.

3.4.12.   MOOTORIBENSIIN

Mootoribensiin koosneb kergete süsivesinike segust, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 35 °C–215 °C. Seda kasutatakse kütusena mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites. Mootoribensiin võib sisaldada lisaaineid, orgaanilisi hapnikuühendeid ja oktaaniarvu tõstjaid, sh pliiühendeid. Hõlmab mootoribensiini segatavaid komponente (välja arvatud lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid), näiteks alkülaate, isomeraate, krakitud bensiini, mis on ette nähtud kasutamiseks valmis mootoribensiinina. Mootoribensiin on liittoode, mis moodustub segatud biobensiinist (mootoribensiini segatud biobensiin) ja muust kui biobensiinist.

3.4.12.1.   Segatud biobensiin (mootoribensiini segatud biobensiin)

Mootoribensiini segatud biobensiin.

3.4.12.2.   Muu kui biobensiin

Mootoribensiini ülejäänud osa – mootoribensiin, v.a sellesse segatud biobensiin (tavaliselt fossiilse päritoluga mootoribensiin).

3.4.13.   LENNUKIBENSIIN

Spetsiaalselt lennukite kolbmootoritele ettenähtud mootoribensiin mootorile sobiva oktaaniarvuga; külmumispunkt – 60 °C ja destilleerimistemperatuur tavaliselt vahemikus 30 °C ja 180 °C.

3.4.14.   BENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS (TOORBENSIINI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS VÕI JP4)

Siia kuuluvad kõik kerged süsivesinikõlid, mida kasutatakse lennukite turbiinajamites, destilleerimistemperatuur on vahemikus 100 °C ja 250 °C. Valmistamiseks segatakse petrooleumi ja bensiini või toorbensiini nii, et aromaatsete ühendite sisaldus ei ületa 25 % massist ja aururõhk on vahemikus 13,7 kPa ja 20,6 kPa.

3.4.15.   PETROOLEUMI TÜÜPI REAKTIIVKÜTUS

Lennukite turbiinajamites kasutatav destillaat. Selle leekpunkt ja destilleerimise temperatuurivahemik (150 °C ja 300 °C; tavaliselt mitte üle 250 °C) on sama kui petrooleumil. Lisaks on sel eriomadusi (näiteks külmumispunkt), mille on kindlaks määranud Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA). Siia kuuluvad petrooleumi segatavad komponendid. Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus on liittoode, kuhu kuuluvad segatud lennuki biopetrool (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud lennuki biopetrool) ja muu kui lennuki biopetrool.

3.4.15.1.   Segatud lennuki biopetrool (petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud lennuki biopetrool)

Petrooleumi tüüpi reaktiivkütusega segatud lennuki biopetrool.

3.4.15.2.   Muu kui lennuki biopetrool

Petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ülejäänud osa – petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, v.a sellega segatud lennuki biopetrool (tavaliselt fossiilse päritoluga petrooleumi tüüpi reaktiivkütus).

3.4.16.   MUU PETROOLEUM

Rafineeritud petrooleumi destillaat, mida kasutatakse väljaspool õhutranspordisektorit. Destilleerimistemperatuur on vahemikus 150 °C ja 300 °C.

3.4.17.   GAASI- JA DIISLIÕLI (KÜTTEÕLI DESTILLAAT)

Gaasi-/diisliõli on eeskätt vahedestillaat, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 180 °C ja 380 °C. Siia kuuluvad segatavad komponendid. Saadaval on erineva kasutusotstarbega liike. Siia kuulub diiselmootoriga maanteesõidukites (autod, veoautod) kasutatav diisliõli. Siia kuulub tööstuses ja kaubanduslikul otstarbel kasutatav kerge kütteõli, laevamootorite diislikütus ja raudteevedudel kasutatav diislikütus, muu gaasiõli, sealhulgas rasked gaasiõlid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 380 °C ja 540 °C ning mida kasutatakse lähteainena naftakeemiatööstuses. Gaasi- ja diisliõli moodustavad tootekogumi, kuhu kuuluvad segatud biodiislid (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid) ja muud kui biodiislid.

3.4.17.1.   Segatud biodiislid (gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid)

Gaasi- ja diisliõliga segatud biodiislid.

3.4.17.2.   Muu kui biodiisel

Gaasi- ja diisliõli ülejäänud osa – gaasi- ja diisliõli, v.a segatud biodiislid (tavaliselt fossiilse päritoluga gaasi- ja diisliõlid).

3.4.18.   KÜTTEÕLI (RASKE KÜTTEÕLI)

Kõik (rasked) kütteõlid (sealhulgas need, mis on saadud segamisel). Kineetiline viskoossus on üle 10 cSt temperatuuril 80 °C. Leekpunkt on alati üle 50 °C ja tihedus on alati suurem kui 0,90 kg/l. Kütteõli on tootekogum, kuhu kuuluvad madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõlid.

3.4.18.1.   Madala väävlisisaldusega kütteõli

Kütteõli väävlisisaldusega alla 1 %.

3.4.18.2.   Kõrge väävlisisaldusega kütteõli

Kütteõli väävlisisaldusega 1 % või rohkem.

3.4.19.   LAKIBENSIIN JA TÖÖSTUSBENSIIN

Lakibensiin ja tööstusbensiin on rafineeritud vahedestillaadid, mille destilleerimispiirid ühtivad toorbensiini/petrooleumi omadega. Siia kuuluvad tööstusbensiin (SBP): kerged õlid, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 30 °C–200 °C; on seitse kuni kaheksa erinevat tööstusbensiini sorti olenevalt destilleerimistemperatuuri vahemikust; sordid määratakse kindlaks 5 % ja 90 % mahuosa destilleerimise punktide vahemikega (mis ei ole suuremad kui 60 °C) ning lakibensiin, mis on tööstusbensiin leekpunktiga üle 30 °C ja mille destilleerimistemperatuuri vahemik on 135 °C–200 °C.

3.4.20.   MÄÄRDEAINED

Toodete destilleerimise süsivesinikjäägid; kasutatakse peamiselt laagripindade vahelise hõõrdumise vähendamiseks. Siia kuuluvad kõik valmis määrdeõlisordid võllimäärdeõlist kuni silindrimäärdeõlini ning määrdeõlid, mida kasutatakse määrderasvades, mootoriõlides ja kõikides määrdeõli baasainesortides.

3.4.21.   BITUUMEN

Tahke, pooltahke või viskoosne kolloidse struktuuriga süsivesinik, värvus pruunist mustani, on toornafta destillatsioonijääk või saadakse atmosfäärirõhul tekkinud naftajääkide vaakumdestilleerimisel. Bituumenit nimetatakse sageli asfaldiks ning seda kasutatakse peamiselt teedeehitusel ning katusematerjalina. Siia kuuluvad vedelikfaasis ja pehmendatud bituumen.

3.4.22.   PARAFIINVAHAD

Need on küllastunud alifaatsed süsivesinikud. Need vahad on määrdeõlide vahatustamisel ekstraheeritud tootmisjäägid. Neil on peen kristalne struktuur, mis on sorditi veidi erinev. Põhiomadused on järgmised: need on värvitud, lõhnatud, valgust läbilaskvad, sulamispunktiga üle 45 °C.

3.4.23.   NAFTAKOKS

Must tahke kõrvalsaadus, saadakse tavaliselt naftast toodetud lähteainete, vaakumpõhjade, tõrva ja pigi krakkimisel ja karboniseerimisel selliste protsesside abil nagu aeglane koksistamine ja vedelfaasiline koksistamine. See koosneb põhiliselt süsinikust (90–95 %) ja on madala tuhasisaldusega. Kasutatakse terasetööstuses koksiahjudes lähteainena, samuti kütteks, elektroodide ja kemikaalide tootmiseks. Kaks kõige olulisemat kvaliteediklassi on roheline koks ja kaltsineeritud koks. Siia kuulub katalüsaatorikoks, mis ladestub katalüsaatorile rafineerimisprotsessis; see koks ei ole regenereeritav ning põletatakse tavaliselt rafineerimistehastes kütusena.

3.4.24.   MUUD TOOTED

Kõik tooted, mida ei ole nimetatud eespool, näiteks: tõrv ja väävel. Siia kuuluvad rafineerimistehastes toodetud aromaatsed ühendid (näiteks BTX või benseen, tolueen ja ksüleen) ja olefiinid (näiteks propüleen).

3.5.   Taastuvkütused ja jäätmed

3.5.1.   HÜDROENERGIA

Vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis on muundatud hüdroelektrijaamades elektrienergiaks. Hüdroenergia on tootekogum, kuhu kuulub puhtalt hüdroelektrijaamade, kombineeritud hüdroelektrijaamade ja puhtalt pumpelektrijaamade toodang.

3.5.1.1.   Puhtalt hüdroelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad ainult otsest vee looduslikku sissevoolu ja millel puudub pumpelektrijaamade (vee ülespumpamise) võimekus.

3.5.1.2.   Kombineeritud hüdroelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, mis kasutavad vee looduslikku sissevoolu ülemisse reservuaari, kus kõiki seadmeid või osa nendest saab kasutada vee ülespoole pumpamiseks; elektritootmine põhineb nii vee looduslikul sissevoolul kui ka varem ülespoole pumbatud veel.

3.5.1.3.   Puhtalt pumpelektrijaamad

Hüdroelektrijaamad, kus puudub vee looduslik sissevool ülemisse reservuaari; suurem osa elektri tootmiseks kasutatavast veest on varem ülespoole pumbatud vesi; v.a vihmaveest ja lumest saadud vesi.

3.5.2.   GEOTERMAALENERGIA

Maakoorest eralduvast soojusest saadud energia, tavaliselt kuuma vee või auru vormis; v.a maasoojuspumbaga salvestatud ümbritseva keskkonna soojus. Geotermaalenergia tootmine põhineb soojussisalduse erinevusel tootmispuuraugust väljatava vedeliku ja lõpptulemusena kasutatava vedeliku vahel.

3.5.3.   PÄIKESEENERGIA

Päikeseenergia on fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ja päikese soojusenergia summa.

3.5.3.1.   Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

Päikesevalguse muundamine elektriks päikesepaneelide abil, mis päikesevalguses toodavad elektrit. Deklareerida tuleb kogu toodetud elekter (k.a väikesemahuline tootmine ja võrguvälised seadmed).

3.5.3.2.   Päikese soojusenergia

Päikesekiirgusest saadav soojus (päikesevalgus), mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Siia kuuluvad näiteks päikeseküttel töötavad soojuselektrijaamad ja aktiivsed süsteemid sooja vee tootmiseks kodumajapidamiste tarbeks või ruumide soojendamiseks. Antud juhul toodetakse energiat soojusest, mis on kättesaadav soojusvahetitele, st esialgne päikeseenergia, millest on maha arvatud optilised ja küttepaneelidel toimuvad kaod. Siia ei kuulu passiivsete süsteemide salvestatud päikeseenergia, mida kasutatakse ehitiste soojendamiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks; siia kuulub ainult aktiivsete süsteemidega seotud päikeseenergia.

3.5.4.   LOODETE, LAINETE JA OOKEANI ENERGIA

Mehhaaniline energia, mis on saadud merevee liikumisest loodete ajal, lainete liikumisest või ookeanihoovustest ning mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.

3.5.5.   TUULENERGIA

Tuule kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides energia tootmiseks. Tuuleenergia on maismaa ja avamere tuuleenergia summa.

3.5.5.1.   Maismaa tuuleenergia

Tuuleenergia tootmine maismaal (maismaa, k.a järved ja muud siseveekogud).

3.5.5.2.   Avamere tuuleenergia

Tuuleenergia tootmine avamerel (nt meri, ookean ja tehissaared). Seoses tuuleenergia tootmisega avamerel väljaspool asjaomase territooriumi territoriaalvett võetakse arvesse kõiki asjaomase riigi majandusvööndis asuvaid rajatisi.

3.5.6.   TÖÖSTUSJÄÄTMED (TAASTUMATU OSA)

Deklareeritakse taastumatud tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes otstarbekohase energiakasutuse eesmärgil. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Taastuvad tööstusjäätmed tuleb deklareerida kategoorias „Biokütused“, mis iseloomustab neid kõige paremini.

3.5.7.   OLMEJÄÄTMED

Kodumajapidamistes, haiglates ja kolmandas sektoris toodetud jäätmed (üldiselt kõik kodumajapidamisjäätmetele sarnased jäätmed), mis põletatakse eriseadmetes otstarbekohase energiakasutuse eesmärgil. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Siia ei kuulu jäätmed, mis põletatakse ilma energia taaskasutamiseta. Olmejäätmed on tootekogum, kuhu kuuluvad taastuvad ja taastumatud olmejäätmed.

3.5.7.1.   Taastuvad olmejäätmed

Bioloogilise päritoluga olmejäätmed.

3.5.7.2.   Taastumatud olmejäätmed

Mittebioloogilise päritoluga olmejäätmed.

3.5.8.   BIOKÜTUSED

Biokütused moodustavad tootekogumi, kuhu kuuluvad tahked biokütused, biogaas ja vedelad biokütused. Energiastatistika kohaldamisalast jäetakse välja biokütused, mida kasutatakse muul otstarbel kui energia saamiseks (nt ehituses ja mööblivalmistamises kasutatud puit, mootorites kasutatav biomäärdeaine ja teekatteks kasutatav biobituumen).

3.5.8.1.   Tahked biokütused

Hõlmab bioloogilise päritoluga tahkeid orgaanilisi mittefossiilseid materjale (nimetatakse ka „biomassiks“), mida saab kasutada kütusena elektri või soojuse tootmisel. Tahked biokütused moodustavad tootekogumi, kuhu kuuluvad puusüsi, küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused, mustleelis, suhkruroo pressimise jäätmed, loomsed jäätmed, muu taimne materjal ja taimsed jäägid ning taastuvad tööstusjäätmed.

3.5.8.1.1.   Puusüsi

Puusüsi on tahkest biokütusest toodetud kütus – puidu ja muu taimset päritolu materjali kuivutmisel ja pürolüüsil saadud tahke jääkaine.

3.5.8.1.2.   Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused

Küttepuit (palgid, hagu, pelletid või laastud), mis on saadud loodusmetsast, majandatud metsast või eraldi kasvavatelt puudelt. Siia kuuluvad küttena kasutatavad puidujäägid, milles on säilinud puidu algne koostis, samuti puitpelletid. Välja on jäetud puusüsi ja must leelis. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.2.1.   Puitpelletid

Puitpelletid on silindrilise kujuga toode, mis on saadud puidujääkide pressimise teel.

3.5.8.1.3.   Mustleelis

Energia kasutatud leeliselisest vedelikust, mis saadakse keedunõust paberivalmistamiseks vajaliku okaspuidukiu tootmise ajal. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.4.   Suhkruroo pressimise jäätmed

Kütus, mis saadakse kiududest, mis jäävad pärast suhkrumahla ekstraheerimist suhkruroo töötlemise protsessis järele. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.5.   Loomsed jäätmed

Energia loomade eritistest ning liha- ja kalajäätmetest, mida kuivanuna kasutatakse kütusena ilma täiendava töötlemiseta. Siia ei kuulu anaeroobset fermentatsiooni kasutavates rajatistes kasutatud jäätmed. Sellistest rajatistest pärit küttegaasid deklareeritakse kategoorias „Biogaasid“. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.6.   Muu taimne materjal ja taimsed jäägid

Mujal nimetamata biokütused, kuhu kuuluvad põhk, juurviljakoored, maapähkli koored, peenvõsa lõiked, oliiviõli pressimisjäägid ja muud taimede hooldamisel, lõikamisel või töötlemisel tekkivad jäätmed. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.1.7.   Taastuvad tööstusjäätmed

Taastuvad tahked tööstusjäätmed, mis põletatakse otse eriseadmetes otstarbekohase energiakasutuse eesmärgil (näiteks, kui mitte ainult looduslik kumm kummirehvijäätmetes või looduslikud kiud tekstiilijäätmetes – jäätmekategooriad 07.3 ja 07.6, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta). Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal.

3.5.8.2.   Biogaas

Gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist, mis tekivad biomassi anaeroobsel lagunemisel või biomassi, sh biomassi jäätmete termilisel töötlemisel. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Biogaas on tootekogum, kuhu kuuluvad prügilagaas, reoveesetete gaas, muud anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud biogaasid ja termilistes protsessides tekkinud biogaasid.

3.5.8.2.1.   Prügilagaas

Biogaas, mis tekib prügilajäätmete anaeroobse lagunemise tulemusena.

3.5.8.2.2.   Reoveesetete gaas

Reoveesetete anaeroobse fermentatsiooni abil toodetud biogaas.

3.5.8.2.3.   Muud anaeroobsel lagunemisel tekkinud biogaasid

Biogaas, mis on toodetud anaeroobse fermentatsiooni abil loomade lägast ning tapamajade, õlletehaste ja muude põllumajanduslike toidutööstusettevõtete jäätmetest.

3.5.8.2.4.   Termilistes protsessides tekkinud biogaasid

Biomassi termilise töötlemise (gaasistamise või pürolüüsi) tulemusena saadud biogaasid.

3.5.8.3.   Vedelad biokütused

Siia kategooriasse kuuluvad kõik looduslikku päritolu vedelad biokütused (nt biomassist ja/või biolagunevatest jäätmetest toodetud), mis sobivad fossiilset päritolu kütustega segamiseks või nende asendamiseks. Siin kategoorias deklareeritavad vedelate biokütuste kogused peavad hõlmama puhta biokütuse koguseid, mida ei ole fossiilkütustega segatud. Juhul, kui on tegemist vedelate biokütuste impordi ja ekspordiga, deklareeritakse üksnes kauplemine nende kogustega, mis ei ole segatud mootorikütustega (st nende puhtal kujul); kauplemine mootorikütustega segatud biokütustega tuleb deklareerida naftasaadusi käsitlevas kategoorias. Deklareerida tuleb ainult energia saamiseks kasutatud vedelad biokütused, mis põletatakse algsel kujul või segatakse fossiilkütustega. Vedelad biokütused moodustavad tootekogumi, kuhu kuuluvad biobensiin, biodiisel, lennuki biopetrool ja muud vedelad biokütused.

3.5.8.3.1.   Biobensiin

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu mootoribensiiniga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.1.1.   Bioetanool

Etanool osana biobensiinist.

3.5.8.3.2.   Biodiislid

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu gaasiõli/diisliõliga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.3.   Lennuki biopetrool

Vedelad biokütused, mis sobivad fossiilset päritolu lennukipetrooliga segamiseks või selle asendamiseks.

3.5.8.3.4.   Muud vedelad biokütused

Vedelad biokütused, mis ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse.

3.5.9.   ÜMBRITSEVA KESKKONNA SOOJUS

Kasulikul temperatuuril soojusenergia, mis saadakse soojuspumpade abil, mis vajavad toimimiseks elektrit või muud tavapärast energiat. Sellise soojusenergia võib salvestada välisõhus, maapinna all või pinnavees. Deklareeritud väärtused peavad põhinema samal metoodikal, mida kasutati soojuspumpade abil salvestatud soojusenergia deklareerimiseks direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt; arvesse tuleb võtta kõiki soojuspumpasid olenemata nende toimivustasemest.

B LISA

IGA-AASTANE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse iga-aastase energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

a)	Aruandeperiood: Deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) alates vaatlusaastast 2017.

b)	Sagedus: Andmed deklareeritakse igal aastal.

c)	Andmete edastamise tähtaeg: Andmed edastatakse aruandlusaastale järgneva aasta 30. novembriks.

d)	Edastamise vorm: Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

e)	Edastamismeetod Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.   TAHKED FOSSIILSED KÜTUSED JA TÖÖDELDUD GAASID

1.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.1 loetletud energiatoodete kohta. KIVISÜSI (Tahked fossiilsed kütused ja töödeldud gaasid)

1.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

1.2.1.   TARNIMINE

1.2.1.1.   Tootmine

1.2.1.1.1.   Tootmine allmaakaevanduses

Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.

1.2.1.1.2.   Tootmine maapinnal

Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.

1.2.1.2.   Saadud muudest allikatest

Koosneb kahest osast:

—	kogutud lobri, vahetooted ja muud halvakvaliteedilisest söest tooted, mida ei saa liigitada söe liigi järgi. Siia kuulub jäätmehunnikutest ja jäätmemahutitest kogutud süsi;

—	saadud muudest allikatest.

1.2.1.3.   Saadud muudest allikatest: naftatoodetest

Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, turba ega põlevkivi ja õliliivade suhtes.

1.2.1.4.   Saadud muudest allikatest: maagaasist

Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, turba ega põlevkivi ja õliliivade suhtes.

1.2.1.5.   Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest

Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, turba ega põlevkivi ja õliliivade suhtes.

1.2.1.6.   Import

1.2.1.7.   Eksport

1.2.1.8.   Rahvusvahelised merepunkrivarud

1.2.1.9.   Varude muutused

1.2.2.   MUUNDAMISSEKTOR

1.2.2.1.   Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

1.2.2.2.   Põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

1.2.2.3.   Põhitegevusena tootvad soojusjaamad

1.2.2.4.   Oma tarbeks tootvad elektrijaamad

1.2.2.5.   Oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

1.2.2.6.   Oma tarbeks tootvad soojusjaamad

1.2.2.7.   Küttebriketitehased

1.2.2.8.   Koksiahjud

1.2.2.9.   Pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.2.2.10.   Gaasitehased

1.2.2.11.   Kõrgahjud

1.2.2.12.   Söe veeldamine

1.2.2.13.   Segatud maagaasi jaoks

1.2.2.14.   Mujal nimetamata – muundamine

1.2.3.   ENERGIASEKTOR

1.2.3.1.   Elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

1.2.3.2.   Söekaevandused

1.2.3.3.   Küttebriketitehased

1.2.3.4.   Koksiahjud

1.2.3.5.   Pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.2.3.6.   Gaasitehased

1.2.3.7.   Kõrgahjud

1.2.3.8.   Naftarafineerimistehased

1.2.3.9.   Söe veeldamine

1.2.3.10.   Mujal nimetamata – energia

1.2.4.   JAOTUSKAOD

Jaotuskaod hõlmavad ka toodetud gaasi põletamisel tekkinud kadusid.

1.2.5.   KASUTUS ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS

1.2.5.1.   Tööstus-, muundamis- ja energiasektor

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides tööstus-, muundamis- ja energiasektori allsektorites, näiteks söe kasutamine metanooli või ammoniaagi valmistamiseks.

1.2.5.1.1.   Keemia- ja naftakeemiasektor

NACE Rev. 2 osad 20 ja 21. Söe kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks hõlmab näiteks söe kasutamist lähteainena väetiste ning muude naftakeemiatoodete tootmisel.

1.2.5.2.   Transpordisektor

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides transpordi allsektorites.

1.2.5.3.   Muud sektorid

Energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine järgmistes kategooriates: „Äri- ja avalikud teenused“, „Elamumajandus“, „Põllumajandus“ ja „Mujal nimetamata – muu“.

1.2.6.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR

1.2.6.1.   Raud ja teras

1.2.6.2.   Keemia ja naftakeemia

1.2.6.3.   Mitteraudmetallid

1.2.6.4.   Mittemetallmineraalid

1.2.6.5.   Transpordivahendid

1.2.6.6.   Masinaehitus

1.2.6.7.   Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

1.2.6.8.   Toit, joogid ja tubakas

1.2.6.9.   Paberimass, paber ja trükkimine

1.2.6.10.   Puit ja puidutooted

1.2.6.11.   Ehitus

1.2.6.12.   Tekstiil ja nahk

1.2.6.13.   Mujal nimetamata – tööstus

1.2.7.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR

1.2.7.1.   Raudteetransport

1.2.7.2.   Laevaliiklus sisevetel

1.2.7.3.   Mujal nimetamata – transport

1.2.8.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

1.2.8.1.   Äri- ja avalikud teenused

1.2.8.2.   Elamumajandussektor

1.2.8.2.1.   Elamumajandus: ruumide kütmine

1.2.8.2.2.   Elamumajandus: ruumide jahutamine

1.2.8.2.3.   Elamumajandus: vee soojendamine

1.2.8.2.4.   Elamumajandus: söögi tegemine

1.2.8.2.5.   Elamumajandus: muud lõppkasutusalad

1.2.8.3.   Põllumajandus ja metsandus

1.2.8.4.   Kalandus

1.2.8.5.   Mujal nimetamata – muu

1.2.9.   IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI.

Deklareerida tuleb import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade suhtes.

1.2.10.   KÜTTEVÄÄRTUSED

Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, gaasikoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade suhtes.

Nii bruto- kui ka netokütteväärtus tuleb deklareerida järgmiste andmekogumite kohta.

1.2.10.1.   Tootmine

1.2.10.2.   Import

1.2.10.3.   Eksport

1.2.10.4.   Kasutatud koksiahjudes

1.2.10.5.   Kasutatud kõrgahjudes

1.2.10.6.   Kasutatud põhitegevusena tootvates elektrijaamades, soojusjaamades ning elektri- ja küttejaamades

1.2.10.7.   Kasutatud tööstuses

1.2.10.8.   Kasutatud muul otstarbel

1.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt), v.a töödeldud gaaside puhul (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid), mille kogused deklareeritakse teradžaulides brutokütteväärtuse põhjal (TJ GCV).

Kütteväärtus deklareeritakse megadžaulides tonni kohta (MJ/t).

1.4.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

2.   MAAGAAS

2.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist.

2.2.   Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

2.2.1.   TARNESEKTOR

Tarnesektoris deklareeritavad kogused tuleb väljendada nii mahu- kui ka energiaühikutes ja deklareerida ka nende bruto- ja netokütteväärtused.

2.2.1.1.   Omamaine toodang

Kaasa arvatud avamere toodang.

2.2.1.1.1.   Naftakõrvalgaas

Toornafta kõrvalsaadusena toodetud maagaas.

2.2.1.1.2.   Vaba gaas

Maagaas, mis pärineb üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest maardlatest.

2.2.1.1.3.   Kaevandusgaas

Söekaevandustes ja söe vahekihtidest toodetud metaan, mis transporditakse torujuhtmete kaudu maapinnale ja tarbitakse söekaevandustes või edastatakse torujuhtmete kaudu tarbijatele.

2.2.1.2.   Saadud muudest allikatest

2.2.1.2.1.   Saadud muudest allikatest: Nafta ja naftasaadused

2.2.1.2.2.   Saadud muudest allikatest: Kivisüsi

2.2.1.2.3.   Saadud muudest allikatest: Taastuvenergia

2.2.1.3.   Import

2.2.1.4.   Eksport

2.2.1.5.   Rahvusvahelised merepunkrivarud

2.2.1.6.   Varude muutused

2.2.1.7.   Sisemaine kogutarbimine

2.2.1.8.   Kogutav gaas

Varud arvestusperioodi alguses ja lõpus tuleb deklareerida eraldi riigi territooriumil hoitavate varudena ja välismaal hoitavate varudena. Varude all mõistetakse mis tahes sisend-väljundtsükli kestel tarnimiseks kättesaadavaid gaasikoguseid. See viitab erihoidlatesse kogutavale maagaasile (tühjendatud gaasi- ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning veeldatud maagaasi hoidlatele. Välja jäetakse puhvergaas. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

2.2.1.9.   Väljalastud gaas

Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes vabasse õhku lastud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

2.2.1.10.   Ärapõletatud gaas

Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes ärapõletatud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

2.2.2.   MUUNDAMISSEKTOR

2.2.2.1.   Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

2.2.2.2.   Oma tarbeks tootvad elektrijaamad

2.2.2.3.   Põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

2.2.2.4.   Oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

2.2.2.5.   Põhitegevusena tootvad soojusjaamad

2.2.2.6.   Oma tarbeks tootvad soojusjaamad

2.2.2.7.   Gaasitehased

2.2.2.8.   Koksiahjud

2.2.2.9.   Kõrgahjud

2.2.2.10.   Gaas vedelikeks muundamiseks

2.2.2.11.   Mujal nimetamata – muundamine

2.2.3.   ENERGIASEKTOR

2.2.3.1.   Söekaevandused

2.2.3.2.   Nafta ja gaasi ammutamine

2.2.3.3.   Naftarafineerimistehaste sisend

2.2.3.4.   Koksiahjud

2.2.3.5.   Kõrgahjud

2.2.3.6.   Gaasitehased

2.2.3.7.   Elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

2.2.3.8.   Veeldamine (veeldatud maagaas) või gaasistamine

2.2.3.9.   Gaas vedelikeks muundamiseks

2.2.3.10.   Mujal nimetamata – energia

2.2.4.   JAOTUSKAOD

2.2.5.   TRANSPORDISEKTOR

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

2.2.5.1.   Maanteetransport

2.2.5.2.   Torutransport

2.2.5.3.   Mujal nimetamata – transport

2.2.6.   TÖÖSTUSSEKTOR

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

2.2.6.1.   Raud ja teras

2.2.6.2.   Keemia ja naftakeemia

2.2.6.3.   Mitteraudmetallid

2.2.6.4.   Mittemetallmineraalid

2.2.6.5.   Transpordivahendid

2.2.6.6.   Masinaehitus

2.2.6.7.   Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.2.6.8.   Toit, joogid ja tubakas

2.2.6.9.   Paberimass, paber ja trükkimine

2.2.6.10.   Puit ja puidutooted

2.2.6.11.   Ehitus

2.2.6.12.   Tekstiil ja nahk

2.2.6.13.   Mujal nimetamata – tööstus

2.2.7.   MUUD SEKTORID

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

2.2.7.1.   Äri- ja avalikud teenused

2.2.7.2.   Elamumajandussektor

2.2.7.2.1.   Elamumajandus: ruumide kütmine

2.2.7.2.2.   Elamumajandus: ruumide jahutamine

2.2.7.2.3.   Elamumajandus: vee soojendamine

2.2.7.2.4.   Elamumajandus: söögi tegemine

2.2.7.2.5.   Elamumajandus: muud lõppkasutusalad

2.2.7.3.   Põllumajandus ja metsandus

2.2.7.4.   Kalandus

2.2.7.5.   Mujal nimetamata – muu

2.2.8.   IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Deklareerida tuleb nii kogu maagaasikogus kui ka veeldatud maagaasi (LNG) osa selles iga päritoluriigi kohta impordi puhul ja iga sihtriigi kohta ekspordi puhul.

2.2.9.   GAASIHOIDLATE MAHUTAVUS

Eraldi tuleb deklareerida gaasilises olekus gaasi hoidlad ja LNG terminalid (mis eraldatakse LNG imporditerminalideks ja LNG eksporditerminalideks).

2.2.9.1.   Nimetus

Gaasihoidla või LNG terminali paiknemiskoha nimi.

2.2.9.2.   Hoidla liik (ainult gaasilises olekus gaasi hoidlad)

Hoidla liik, näiteks tühjendatud gaasimaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus jne.

2.2.9.3.   Tegelik mahutavus

Gaasilises olekus gaasi hoidla puhul: kogumahutavus, millest on lahutatud puhvergaas. Puhvergaas on gaas, mille kogumaht on pidevalt vajalik maa-aluses hoidlas küllaldase rõhu hoidmiseks ning tarnimiskiiruse tagamiseks väljastustsükli jooksul.

LNG terminali puhul: kogumahutavus väljendatuna gaasilises olekus gaasi ekvivalendina.

2.2.9.4.   Tippvõimsus

Maksimaalne ööpäevas väljastatav gaasikogus; vastab maksimaalsele väljastusvõimsusele.

2.2.9.5.   Taasgaasistamis- või veeldamisvõimsus (ainult LNG terminalide puhul)

Deklareerida tuleb taasgaasistamisvõimsus imporditerminalide ja veeldamisvõimsus eksporditerminalide puhul.

2.3.   Mõõtühikud

Maagaasi kogused deklareeritakse energiasisaldusena teradžaulides (TJ) brutokütteväärtuse põhjal. Kui nõutakse füüsilisi koguseid, on mõõtühikuks 106 m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 °C; 101 325 kPa).

Kütteväärtuse deklareerimisel on mõõtühikuks kJ/m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 °C, 101 325 kPa).

Tegeliku mahutavuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 °C, 101 325 kPa).

Tippvõimsuse, taasgaasistamis- või veeldamisvõimsuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3/päevas võrdlusgaasi tingimustel (15 °C, 101 325 kPa).

3.   ELEKTER JA SOOJUS

3.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab soojust ja elektrit.

3.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse soojuse ja elektri kohta järgmised andmekogumid.

3.2.1.   ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE

Elektri ja soojuse andmekogumite suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis järgmisi erimääratlusi.

—   Elektri kogutoodang: kõikide kõnealuste generaatoragregaatide elektrienergiatoodang kokku (sealhulgas pumpelektrijaamad), mõõdetud peageneraatorite väljundklemmidel.

—   Soojusenergia kogutoodang: seadmestiku abil toodetud kogusoojus, sealhulgas rajatiste kuuma vedelikku kasutavates abiseadmetes kasutatud soojus (ruumide küte, vedelkütuse soojendamine jms) ja kaod seadmestiku/võrgu soojusvahetuses, samuti keemilise protsessi käigus saadud soojus, mida kasutatakse ühe primaarenergia vormina.

—   Elektrienergia netotoodang: elektri kogutoodangust on maha arvatud generaatori abiseadmete tarvitatud energia ja kaod peageneraatori transformaatorites.

—   Soojusenergia netotoodang: jaotussüsteemi tarnitud soojus väljamineva ja sissetuleva voo mõõtmise põhjal.

Andmekogumid 3.2.1.1–3.2.1.11 tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb deklareerida elektri ja soojuse bruto- ja netotoodang üksnes elektrit tootvates elektrijaamades, elektri- ja küttejaamades ning üksnes soojust tootvates soojusjaamades eraldi (kui on asjakohane).

3.2.1.1.   Tuumaenergia

3.2.1.2.   Hüdroenergia (ainult elekter)

3.2.1.3.   Geotermaalenergia

3.2.1.4.   Päikeseenergia

3.2.1.5.   Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter)

3.2.1.6.   Tuuleenergia (ainult elekter)

3.2.1.7.   Põlevkütused

Kütused, mis süttivad ja põlevad, st reageerides hapnikuga tekitavad temperatuuri olulise tõusu, ning mida põletatakse vahetult elektri ja/või soojuse tootmiseks.

3.2.1.8.   Soojuspumbad (ainult soojus)

3.2.1.9.   Elektriboilerid (ainult soojus)

3.2.1.10.   Keemilistes protsessides eraldunud soojus

Soojus, mis pärineb energiasisendita keemilistest protsessidest, näiteks keemiline reaktsioon. Välja arvatud jäätmetest energiat tarbiva protsessi abil saadud soojus, mis tuleb deklareerida vastavast kütusest toodetud soojusena.

3.2.1.11.   Muud allikad

3.2.2.   TARNIMINE

Andmekogumite 3.2.2.1 ja 3.2.2.2 deklareeritavad kogused peavad vastama andmekogumite 3.2.1.1–3.2.1.11 puhul deklareeritud väärtustele.

3.2.2.1.   Brutotoodang kokku

3.2.2.2.   Netotoodang kokku

3.2.2.3.   Import

Elektrikogus loetakse impordituks või ekspordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ka ekspordina.

3.2.2.4.   Eksport

Vt punkti 3.2.2.3 selgitus. Import

3.2.2.5.   Kasutatud soojuspumpades (ainult elekter)

3.2.2.6.   Kasutatud elektriboilerites (ainult elekter)

3.2.2.7.   Kasutatud pumpelektrijaamades – ainult pumpelektrijaamad (ainult elekter)

3.2.2.8.   Kasutatud pumpelektrijaamades – kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter)

3.2.2.9.   Kasutatud elektri tootmiseks (ainult soojus)

3.2.3.   JAOTUSKAOD

Elektrienergia puhul kuuluvad siia kaod transformaatorites, mida ei peeta elektrijaamade lahutamatuks osaks.

3.2.4.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR

Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul.

3.2.4.1.   Raudteetransport

3.2.4.2.   Torutransport

3.2.4.3.   Maanteetransport

3.2.4.4.   Mujal nimetamata – transport

3.2.5.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

3.2.5.1.   Äri- ja avalikud teenused

3.2.5.2.   Elamumajandussektor

3.2.5.2.1.   Elamumajandus: ruumide kütmine

3.2.5.2.2.   Elamumajandus: ruumide jahutamine

3.2.5.2.3.   Elamumajandus: vee soojendamine

3.2.5.2.4.   Elamumajandus: söögi tegemine

3.2.5.2.5.   Valgustus- ja elektriseadmed

3.2.5.2.6.   Elamumajandus: muud lõppkasutusalad

3.2.5.3.   Põllumajandus ja metsandus

3.2.5.4.   Kalandus

3.2.5.5.   Mujal nimetamata – muu

3.2.6.   ENERGIASEKTOR

Välja arvatud tootmisjaamade omakasutus, milleks on energia kasutamine pumpelektrijaamades, soojuspumpades ja elektriboilerites.

3.2.6.1.   Söekaevandused

3.2.6.2.   Nafta ja gaasi ammutamine

3.2.6.3.   Küttebriketitehased

3.2.6.4.   Koksiahjud

3.2.6.5.   Pruunsöe- ja turbabriketitehased

3.2.6.6.   Gaasitehased

3.2.6.7.   Kõrgahjud

3.2.6.8.   Naftarafineerimistehased

3.2.6.9.   Tuumaenergiatööstus

3.2.6.10.   Söeveeldamistehased

3.2.6.11.   Veeldamis- (LNG)/taasgaasistamistehased

3.2.6.12.   Gaasistamistehased (biogaas)

3.2.6.13.   Gaas vedelikeks muundamiseks

3.2.6.14.   Puusöetehased

3.2.6.15.   Mujal nimetamata – energia

3.2.7.   TÖÖSTUSSEKTOR

3.2.7.1.   Raud ja teras

3.2.7.2.   Keemia ja naftakeemia

3.2.7.3.   Mitteraudmetallid

3.2.7.4.   Mittemetallmineraalid

3.2.7.5.   Transpordivahendid

3.2.7.6.   Masinaehitus

3.2.7.7.   Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

3.2.7.8.   Toit, joogid ja tubakas

3.2.7.9.   Paberimass, paber ja trükkimine

3.2.7.10.   Puit ja puidutooted

3.2.7.11.   Ehitus

3.2.7.12.   Tekstiil ja nahk

3.2.7.13.   Mujal nimetamata – tööstus

3.2.8.   OMA TARBEKS TOOTVATE TOOTJATE NETOTOODANG

Oma tarbeks tootvate tootjate elektrienergia ning soojusenergia netotoodang tuleb järgmiste ettevõtete ja tegevuste puhul deklareerida üksnes elektrit tootvate elektrijaamade, üksnes soojust tootvate soojusjaamade ning elektri- ja küttejaamade kohta eraldi:

3.2.8.1.   Energiasektor: söekaevandused

3.2.8.2.   Energiasektor: nafta ja gaasi ammutamine

3.2.8.3.   Energiasektor: küttebriketitehased

3.2.8.4.   Energiasektor: koksiahjud

3.2.8.5.   Energiasektor: pruunsöe- ja turbabriketitehased

3.2.8.6.   Energiasektor: gaasitehased

3.2.8.7.   Energiasektor: kõrgahjud

3.2.8.8.   Energiasektor: naftarafineerimistehased

3.2.8.9.   Energiasektor: söeveeldamistehased

3.2.8.10.   Energiasektor: veeldamis- (LNG)/taasgaasistamistehased

3.2.8.11.   Energiasektor: gaasistamistehased (biogaas)

3.2.8.12.   Energiasektor: gaas vedelikeks muundamiseks

3.2.8.13.   Energiasektor: puusöetehased

3.2.8.14.   Energiasektor: mujal nimetamata – energia

3.2.8.15.   Tööstussektor: raud ja teras

3.2.8.16.   Tööstussektor: keemia ja naftakeemia

3.2.8.17.   Tööstussektor: mitteraudmetallid

3.2.8.18.   Tööstussektor: mittemetallmineraalid

3.2.8.19.   Tööstussektor: transpordivahendid

3.2.8.20.   Tööstussektor: masinaehitus

3.2.8.21.   Tööstussektor: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

3.2.8.22.   Tööstussektor: toit, joogid ja tubakas

3.2.8.23.   Tööstussektor: paberimass, paber ja trükkimine

3.2.8.24.   Tööstussektor: puit ja puidutooted

3.2.8.25.   Tööstussektor: Ehitus

3.2.8.26.   Tööstussektor: tekstiil ja nahk

3.2.8.27.   Tööstussektor: mujal nimetamata – tööstus

3.2.8.28.   Transpordisektor: raudteetransport

3.2.8.29.   Transpordisektor: torutransport

3.2.8.30.   Transpordisektor: maanteetransport

3.2.8.31.   Transpordisektor: mujal nimetamata – transport

3.2.8.32.   Muud sektorid: elamumajandussektor

3.2.8.32.   Muud sektorid: äri- ja avalikud teenused

3.2.8.32.   Muud sektorid: põllumajandus ja metsandus

3.2.8.32.   Muud sektorid: kalandus

3.2.8.32.   Muud sektorid mujal nimetamata – muu

3.2.9.   ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA KOGUTOODANG PÕLEVKÜTUSTEST

Elektri kogutoodang, müüdud soojus ja kasutatud kütusekogused, sealhulgas nende vastav koguenergia, mis on saadud allpool loetletud põlevkütustest, tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja omatarbeks tootvate tootjate puhul. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse tootmine deklareerida üksnes elektrit tootvates elektrijaamades, üksnes soojust tootvates soojusjaamades ning elektri- ja küttejaamades eraldi (kui on asjakohane).

3.2.9.1.   Antratsiit

3.2.9.2.   Koksisüsi

3.2.9.3.   Muu bituumenkivisüsi

3.2.9.4.   Subbituminoosne süsi

3.2.9.5.   Ligniit

3.2.9.6.   Turvas

3.2.9.7.   Küttebrikett

3.2.9.8.   Koksiahjukoks

3.2.9.9.   Gaasikoks

3.2.9.10.   Söetõrv

3.2.9.11.   BKB (Pruunsöebriketid)

3.2.9.12.   Gaasitehasegaas

3.2.9.13.   Koksiahjugaas

3.2.9.14.   Kõrgahjugaas

3.2.9.15.   Muu kogutud gaas

3.2.9.16.   Turbatooted

3.2.9.17.   Põlevkivi ja õliliiv

3.2.9.18.   Toornafta

3.2.9.19.   Maagaasi kondensaat

3.2.9.20.   Rafineerimistehase gaas

3.2.9.21.   Veeldatud naftagaas

3.2.9.22.   Toorbensiin

3.2.9.23.   Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus

3.2.9.24.   Muu petrool

3.2.9.25.   Gaasiõli/diisliõli

3.2.9.26.   Kütteõli

3.2.9.27.   Bituumen

3.2.9.28.   Naftakoks

3.2.9.29.   Muud naftasaadused

3.2.9.30.   Maagaas

3.2.9.31.   Tööstusjäätmed

3.2.9.32.   Olmejäätmed (taastuvad)

3.2.9.33.   Olmejäätmed (taastumatud)

3.2.9.34.   Tahked biokütused

3.2.9.35.   Biogaasid

3.2.9.36.   Biodiisel

3.2.9.37.   Biobensiin

3.2.9.38.   Muud vedelad biokütused

3.2.10.   MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS

Tootmisvõimsus tuleb deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembril. See hõlmab elektri tootmise võimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka elektri- ja küttejaamades. Maksimaalne elektritootmise netovõimsus tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul. Maksimaalne elektritootmise netovõimsus on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kõik jaamad töötavad üheaegselt.

3.2.10.1.   Tuumaenergia

3.2.10.2.   Puhtalt hüdroelektrijaamad

3.2.10.3.   Kombineeritud hüdroelektrijaamad

3.2.10.4.   Puhtalt pumpelektrijaamad

3.2.10.5.   Geotermaalenergia

3.2.10.6.   Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

3.2.10.7.   Päikese soojusenergia

3.2.10.8.   Loodete, lainete ja ookeani energia

3.2.10.9.   Tuulenergia

3.2.10.10.   Põlevkütused

3.2.10.10.1.   Tootmise liik: aur

3.2.10.10.2.   Tootmise liik: sisepõlemine

3.2.10.10.3.   Tootmise liik: gaasiturbiinid

3.2.10.10.4.   Tootmise liik: kombineeritud tsükkel

3.2.10.10.5.   Tootmise liik: muu

3.2.10.11.   Muud allikad

3.2.11.   PÕLEVKÜTUSTEST SAADAV SUURIM VÕIMALIK ELEKTRI NETOTOODANG

Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi kõikide allpool loetletud ühel või mitmel kütusel töötava tootmisjaama liikide puhul. Mitme kütusega töötavad tootmisjaamad hõlmavad üksnes selliseid seadmeid, milles on võimalik jätkuvalt põletada rohkem kui ühte liiki kütust. Need jaamad, kus on erinevate kütuste põletamiseks erinevad seadmed, tuleb liigitada vastavasse ühe kütusega töötavate tootmisjaamade kategooriasse. Mitmel kütusel töötava tootmisjaama puhul tuleb ära märkida põhikütus ja sekundaarsed kütused.

3.2.11.1.   Ühel kütusel töötavad tootmisjaamad (kõik põhikütuste kategooriad)

3.2.11.2.   Tahket ja vedelkütust kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.2.11.3.   Tahket kütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.2.11.4.   Vedelkütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.2.11.5.   Tahket ja vedelkütust ning maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.3.   Mõõtühikud

Elekter deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja võimsus megavattides (MW).

Kui on vaja deklareerida muid kütuseid, kasutatakse selle lisa asjaomastes peatükkides kindlaksmääratud mõõtühikuid.

4.   NAFTA JA NAFTASAADUSED

4.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)

4.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

4.2.1.   TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNE

Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite, lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite hulka kuuluvate biokütuste ning muude süsivesinike kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.

4.2.1.1.   Omamaine toodang

Ei ole kohaldatav rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste suhtes.

4.2.1.2.   Saadud muudest allikatest:

Ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

4.2.1.2.1.   Saadud muudest allikatest: söest

4.2.1.2.2.   Saadud muudest allikatest: maagaasist

4.2.1.2.3.   Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest

4.2.1.3.   Tagasivood naftakeemiasektorist

Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

4.2.1.4.   Edastatud tooted

Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

4.2.1.5.   Import

Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad vedelgaasid (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud maagaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused. Märkus: kauplemist biokütustega, mis ei ole segatud transpordikütusega (st nende puhtal kujul), ei tuleks siin deklareerida. Tolli järelevalve all olevatele aladele töötlemiseks imporditud nafta reeksport peab olema deklareeritud toote ekspordina töötlevast riigist lõppsihtkohta.

4.2.1.6.   Eksport

Importi käsitlevat märkust (4.2.1.5) kohaldatakse ka ekspordi suhtes.

4.2.1.7.   Otsekasutus

4.2.1.8.   Varude muutused

4.2.1.9.   Arvestuslik rafineerimistehaste sissevõtt

Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi.

4.2.1.10.   Rafineerimiskaod

Erinevus rafineerimistehaste sisendi (arvestuslik) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

4.2.1.11.   Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses

4.2.1.12.   Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus

4.2.1.13.   Netokütteväärtus

4.2.1.13.1.   Toodang (ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite hulka kuuluvate biokütuste suhtes).

4.2.1.13.2.   Import (ei kohaldata lisandite/orgaaniliste hapnikuühenditega segatud biokütuste suhtes)

4.2.1.13.3.   Eksport (ei kohaldata lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite hulka kuuluvate biokütuste suhtes)

4.2.1.13.4.   Üldine keskmine

4.2.2.   NAFTATOODETE TARNE

Valmistoodete (rafineerimistehase gaas, etaan, veeldatud naftagaas, toorbensiin, mootoribensiin ja selle biokütuse osa, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooleumi tüüpi reaktiivkütus ja selle biokütuse osa, muu petrooleum, gaasi-ja diisliõli, madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõli, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad, naftakoks ja muud tooted) kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid. Toornafta ja maagaasi kondensaadid, mis põletatakse otse, tuleb märkida valmistoodete tarnimist ja vahetoodete edastamist käsitlevatesse rubriikidesse.

4.2.2.1.   Tooraine laekumine

4.2.2.2.   Rafineerimistehaste kogutoodang

4.2.2.3.   Taaskasutatavad tooted

4.2.2.4.   Rafineerimistehaste kütus (naftarafineerimistehased)

Siia kategooriasse kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

4.2.2.4.1.   Kasutatud üksnes elektrit tootvates jaamades

4.2.2.4.2.   Kasutatud elektri- ja küttejaamades

4.2.2.4.3.   Kasutatud üksnes soojust tootvates jaamades

4.2.2.5.   Import

Kohaldatakse importi käsitlevat märkust (4.2.1.5).

4.2.2.6.   Eksport

Kohaldatakse importi käsitlevat märkust (4.2.1.5).

4.2.2.7.   Rahvusvahelised merepunkrivarud

4.2.2.8.   Vahetoodete edastamine

4.2.2.9.   Edastatud tooted

4.2.2.10.   Varude muutused

4.2.2.11.   Avamisvarud

4.2.2.12.   Lõppvarud

4.2.2.13.   Varude muutused põhitegevusena tootvates jaamades

Avalike ettevõtete varude muutumine, mis ei ole deklareeritud mujal varude tasemena või varude muutumisena. Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga.

4.2.2.14.   Keskmine netokütteväärtus

4.2.3.   TARNED NAFTAKEEMIASEKTORILE

Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitavad kogused, mis on kindlaks määratud vaatluste põhjal.

4.2.3.1.   Kogutarnimine naftakeemiasektorile

4.2.3.2.   Energiakasutus naftakeemiasektoris

Naftakogused, mis on kasutatud kütusena naftakeemiatööstuse tootmisprotsessis, näiteks aurufaasis krakkimiseks.

4.2.3.3.   Energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine naftakeemiasektoris

Naftakogused, mis on kasutatud naftakeemiasektoris etüleeni, propüleeni, buteeni, sünteetilise gaasi, aromaatsete ühendite, butadieeni ja muude süsivesinikpõhiste toorainete tootmiseks näiteks aurufaasis krakkimise, aurufaasis reformimise protsessis ning aromaatseid süsivesinikke tootvates tehastes. Siia ei kuulu kütteks kasutatud naftakogused.

4.2.3.4.   Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse

4.2.4.   MUUNDAMISSEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.4.1.   Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

4.2.4.2.   Oma tarbeks tootvad elektrijaamad

4.2.4.3.   Põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

4.2.4.4.   Oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

4.2.4.5.   Põhitegevusena tootvad soojusjaamad

4.2.4.6.   Oma tarbeks tootvad soojusjaamad

4.2.4.7.   Gaasitehased/gaasistamistehased

4.2.4.8.   Segatud maagaas

4.2.4.9.   Koksiahjud

4.2.4.10.   Kõrgahjud

4.2.4.11.   Naftakeemiatööstus

4.2.4.12.   Küttebriketitehased

4.2.4.13.   Mujal nimetamata – muundamine

4.2.5.   ENERGIASEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.5.1.   Söekaevandused

4.2.5.2.   Nafta ja gaasi ammutamine

4.2.5.3.   Koksiahjud

4.2.5.4.   Kõrgahjud

4.2.5.5.   Gaasitehased

4.2.5.6.   Oma tarbeks tootvad elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

4.2.5.7.   Mujal nimetamata – energia

4.2.6.   JAOTUSKAOD

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.7.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.7.1.   Raud ja teras

4.2.7.2.   Keemia ja naftakeemia

4.2.7.3.   Mitteraudmetallid

4.2.7.4.   Mittemetallmineraalid

4.2.7.5.   Transpordivahendid

4.2.7.6.   Masinaehitus

4.2.7.7.   Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

4.2.7.8.   Toit, joogid ja tubakas

4.2.7.9.   Paberimass, paber ja trükkimine

4.2.7.10.   Puit ja puidutooted

4.2.7.11.   Ehitus

4.2.7.12.   Tekstiil ja nahk

4.2.7.13.   Mujal nimetamata – tööstus

4.2.8.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.8.1.   Rahvusvahelised õhuveod

4.2.8.2.   Riigisisesed õhuveod

4.2.8.3.   Maanteetransport

4.2.8.4.   Raudteetransport

4.2.8.5.   Riigisisene laevaliiklus

4.2.8.6.   Torutransport

4.2.8.7.   Mujal nimetamata – transport

4.2.9.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

4.2.9.1.   Äri- ja avalikud teenused

4.2.9.2.   Elamumajandus

4.2.9.2.1.   Elamumajandus: ruumide kütmine

4.2.9.2.2.   Elamumajandus: ruumide jahutamine

4.2.9.2.3.   Elamumajandus: vee soojendamine

4.2.9.2.4.   Elamumajandus: söögi tegemine

4.2.9.2.5.   Elamumajandus: muud lõppkasutusalad

4.2.9.3.   Põllumajandus ja metsandus

4.2.9.4.   Kalandus

4.2.9.5.   Mujal nimetamata – muu

4.2.10.   IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Import deklareeritakse päritoluriigi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatakse importi käsitlevat märkust (4.2.1.5).

4.2.11.   RAFINEERIMISTEHASTE TOOMISVÕIMSUS

Deklareerida tuleb riigi rafineerimistehaste koguvõimsus ja aastane võimsus rafineerimistehaste kaupa (1 000 tonni aastas). Avaldada tuleb järgmised andmed.

4.2.11.1.   Nimi/Asukoht

4.2.11.2.   Atmosfäärirõhul destilleerimine

4.2.11.3.   Vaakumdestilleerimine

4.2.11.4.   Krakkimine (termiline)

4.2.11.4.1.   Sellest kergkrakkimine

4.2.11.4.2.   Sellest koksistamine

4.2.11.5.   Krakkimine (katalüütiline)

4.2.11.5.1.   Sellest katalüütiline krakkimine keevkihis (FCC)

4.2.11.5.2.   Sellest hüdrokrakkimine (HCK)

4.2.11.6.   Reformimine

4.2.11.7.   Väävliärastus

4.2.11.8.   Alküülimine, polümeerimine, isomeerimine

4.2.11.9.   Eeterdamine

4.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt). Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).

4.4.   Erandid

Küpros on vabastatud punktis 4.2.9 („Energiatarbimine kokku – muud sektorid“) määratletud andmekogumite deklareerimisest; kohaldatakse üksnes koguväärtusi. Küpros on vabastatud energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamise deklareerimisest järgmistes punktides: 4.2.4 (Muundamissektor), 4.2.5 (Energiasektor), 4.2.7 (Tööstus), 4.2.7.2 (Tööstussektor – keemia- ja naftakeemia), 4.2.8 (Transport) ja 4.2.9 (Muud sektorid).

5.   TAASTUVENERGIA JA JÄÄTMETEST TOODETUD ENERGIA

5.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.5 loetletud energiatoodete kohta. TAASTUVKÜTUSED JA JÄÄTMED Deklareerida tuleb ainult need kütusekogused, mida on kasutatud energia saamiseks (nt elektri- ja soojuse tootmine, energia regenereerimine jäätmete põletamisel, kasutamine liikuvsõidukite mootorites ja statsionaarsetes mootorites). Deklareerima ei pea koguseid, mida on kasutatud muul otstarbel kui energia saamiseks (nt ehituses ja mööblivalmistamises kasutatud puit, mootorites kasutatav biomäärdeaine ja teekatteks kasutatav biobituumen). Deklareerima ei pea ka passiivset soojusenergiat (nt ehitiste passiivne kütmine päikeseenergiaga).

5.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta. Ümbritseva keskkonna soojus (soojuspumbad) tuleb deklareerida ainult järgmistes sektorites: muundamissektor (ainult müüdud soojusega seotud andmekogumid), energiasektor (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), tööstus kokku (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), äri- ja avalikud teenused, elamumajandus ning mujal nimetamata – muu.

5.2.1.   ELEKTRI JA SOOJUSE KOGUTOODANG

Kohaldatakse punkti 3.2.1 määratlusi. Andmekogumid 5.2.1.1–5.2.1.18 tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse kogutoodang deklareerida üksnes elektrit tootvates elektrijaamades, elektri- ja küttejaamades ning üksnes soojust tootvates soojusjaamades eraldi (kui on asjakohane).

5.2.1.1.   Puhtalt hüdroelektrijaamad (ainult elekter)

5.2.1.2.   Kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter)

5.2.1.3.   Puhtalt pumpelektrijaamad (ainult elekter)

5.2.1.4.   Geotermaalenergia

5.2.1.5.   Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia (ainult elekter)

5.2.1.6.   Päikese soojusenergia

5.2.1.7.   Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter)

5.2.1.8.   Tuuleenergia (ainult elekter)

5.2.1.9.   Maismaa tuuleenergia

5.2.1.10.   Avamere tuuleenergia

5.2.1.11.   Taastuvad olmejäätmed

5.2.1.12.   Taastumatud olmejäätmed

5.2.1.13.   Tahked biokütused

5.2.1.14.   Biogaasid

5.2.1.15.   Biodiislid

5.2.1.16.   Biobensiinid

5.2.1.17.   Muud vedelad biokütused

5.2.1.18.   Soojuspumbad (ainult soojus)

5.2.2.   TARNIMINE

5.2.2.1.   Tootmine

5.2.2.2.   Import

5.2.2.3.   Eksport

5.2.2.4.   Varude muutused

5.2.3.   MUUNDAMISSEKTOR

5.2.3.1.   Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

5.2.3.2.   Põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

5.2.3.3.   Põhitegevusena tootvad soojusjaamad

5.2.3.4.   Oma tarbeks tootvad elektrijaamad

5.2.3.5.   Oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

5.2.3.6.   Oma tarbeks tootvad soojusjaamad

5.2.3.7.   Küttebriketitehased

5.2.3.8.   Pruunsöe- ja turbabriketitehased

5.2.3.9.   Gaasitehased

5.2.3.10.   Kõrgahjud

5.2.3.11.   Maagaasiga segamise tehased

5.2.3.12.   Mootoribensiini/diislikütuse/petrooleumiga segamiseks

5.2.3.13.   Puusöetehased

5.2.3.14.   Mujal nimetamata – muundamine

5.2.4.   ENERGIASEKTOR

5.2.4.1.   Gaasistamistehased (biogaas)

5.2.4.2.   Elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

5.2.4.3.   Söekaevandused

5.2.4.4.   Küttebriketitehased

5.2.4.5.   Koksiahjud

5.2.4.6.   Naftarafineerimistehased

5.2.4.7.   Pruunsöe- ja turbabriketitehased

5.2.4.8.   Gaasitehased

5.2.4.9.   Kõrgahjud

5.2.4.10.   Puusöetehased

5.2.4.11.   Mujal nimetamata – energia

5.2.5.   JAOTUSKAOD

5.2.6.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR

5.2.6.1.   Raud ja teras

5.2.6.2.   Keemia ja naftakeemia

5.2.6.3.   Mitteraudmetallid

5.2.6.4.   Mittemetallmineraalid

5.2.6.5.   Transpordivahendid

5.2.6.6.   Masinaehitus

5.2.6.7.   Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

5.2.6.8.   Toit, joogid ja tubakas

5.2.6.9.   Paberimass, paber ja trükkimine

5.2.6.10.   Puit ja puidutooted

5.2.6.11.   Ehitus

5.2.6.12.   Tekstiil ja nahk

5.2.6.13.   Mujal nimetamata – tööstus

5.2.7.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR

5.2.7.1.   Raudteetransport

5.2.7.2.   Maanteetransport

5.2.7.3.   Riigisisene laevaliiklus

5.2.7.4.   Mujal nimetamata – transport

5.2.8.   ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID

5.2.8.1.   Äri- ja avalikud teenused

5.2.8.2.   Elamumajandus

5.2.8.2.1.   Elamumajandus: ruumide kütmine

5.2.8.2.2.   Elamumajandus: ruumide jahutamine

5.2.8.2.3.   Elamumajandus: vee soojendamine

5.2.8.2.4.   Elamumajandus: söögi tegemine

5.2.8.2.5.   Elamumajandus: muud lõppkasutusalad

5.2.8.3.   Põllumajandus ja metsandus

5.2.8.4.   Kalandus

5.2.8.5.   Mujal nimetamata – muu

5.2.9.   MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS

Tootmisvõimsus tuleb deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembril. See hõlmab elektritootmisvõimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka elektri- ja küttejaamades. Maksimaalne elektritootmise netovõimsus on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kõik jaamad töötavad üheaegselt.

5.2.9.1.   Puhtalt hüdroelektrijaamad

5.2.9.2.   Kombineeritud hüdroelektrijaamad

5.2.9.3.   Puhtalt pumpelektrijaamad

5.2.9.4.   Geotermaalenergia

5.2.9.5.   Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

5.2.9.6.   Päikese soojusenergia

5.2.9.7.   Loodete, lainete ja ookeani energia

5.2.9.8.   Maismaa tuuleenergia

5.2.9.9.   Avamere tuuleenergia

5.2.9.10.   Tööstusjäätmed

5.2.9.11.   Olmejäätmed

5.2.9.12.   Tahked biokütused

5.2.9.13.   Biogaasid

5.2.9.14.   Biodiislid

5.2.9.15.   Biobensiinid

5.2.9.16.   Muud vedelad biokütused

5.2.10.   TEHNILISED NÄITAJAD

5.2.10.1.   Päikesepaneelide pindala

Deklareerida tuleb paigaldatud päikesepaneelide kogupind. Päikesepaneelide pindala peab olema seotud päikeseenergia kasutamisega soojuse tootmiseks; elektritootmisega (fotogalvaaniline päikeseenergia ja kontsentreeritud päikeseenergia) seotud päikesepaneelide pindala ei pea siin deklareerima. Siia tuleb lisada kõikide päikesepaneelide pindala: klaasitud või klaasimata paneelid, tasapinnalised plaatkollektorid ja vaakumtorud, kus energiakandjaks on vedelik või õhk.

5.2.10.2.   Biobensiini tootmisvõimsus

5.2.10.3.   Biodiislite tootmisvõimsus

5.2.10.4.   Lennuki biopetrooli tootmisvõimsus

5.2.10.5.   Muude vedelate biokütuste tootmisvõimsus

5.2.10.6.   Biobensiini keskmine netokütteväärtus

5.2.10.7.   Bioetanooli keskmine netokütteväärtus

5.2.10.8.   Biodiislite keskmine netokütteväärtus

5.2.10.9.   Lennuki biopetrooli keskmine netokütteväärtus

5.2.10.10.   Muude vedelate biokütuste keskmine netokütteväärtus

5.2.10.11.   Puusöe keskmine netokütteväärtus

5.2.11.   TAHKETE BIOKÜTUSTE JA BIOGAASIDE TOOTMINE

Tahkete biokütuste (v.a puusüsi) kogutoodang tuleb jagada järgmiselt:

5.2.11.1.   Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused

5.2.11.1.1.   Puitpelletid küttepuidu, puidujääkide ja kõrvalsaaduste osana

5.2.11.2.   Mustleelis

5.2.11.3.   Suhkruroo pressimise jäätmed

5.2.11.4.   Loomsed jäätmed

5.2.11.5.   Muu taimne materjal ja taimsed jäägid

5.2.11.6.   Taastuvad tööstusjäätmed

Biogaasi kogutoodang tuleb jagada järgmiste tootmismeetodite alusel.

5.2.11.7.   Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: prügilagaas

5.2.11.8.   Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: reoveesetete gaas

5.2.11.9.   Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: muud anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid

5.2.11.10.   Termilistes protsessides tekkinud biogaasid

5.2.12.   IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Import tuleb deklareerida päritoluriigi ja eksport sihtriigi järgi. Andmed biobensiinide, bioetanooli, lennuki biopetrooli, biodiislite, muude vedelate biokütuste ja puitpelletite kohta.

5.3.   Mõõtühikud

Elekter deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja elektrivõimsus megavattides (MW).

Kogused tuleb deklareerida teradžaulides netokütteväärtuse põhjal (TJ NCV), v.a puusöe, biobensiini, bioetanooli, lennuki biopetrooli, biodiislite ja muude vedelate biokütuste puhul, mis deklareeritakse kilotonnides (kt).

Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t).

Päikesepaneelide pindala deklareerimisel on mõõtühikuks 1 000 m2.

Tootmisvõimsus tuleb deklareerida kilotonnides (kt) aasta kohta.

6.   IGA-AASTANE TUUMAENERGIA STATISTIKA

Esitada tuleb järgmised andmed tuumaenergia tsiviilkasutuse kohta.

6.1.   Andmekogumite loetelu

6.1.1.   RIKASTAMISE VÕIMSUS

Aastane eraldusvõimsus rikastustehastes (uraani isotoopide eraldamine)

6.1.2.   UUTE KÜTUSEELEMENTIDE TOOTMISE VÕIMSUS

Kütuseelementide tootmise tehase aastane tootmisvõimsus. Välja arvatud seguoksiidkütuse tootmise tehased

6.1.3.   SEGUOKSIIDKÜTUSE TOOTMISE TEHASTE TOOTMISVÕIMSUS

Seguoksiidkütuse tootmise tehaste aastane tootmisvõimsus. Seguoksiidkütus sisaldab plutooniumi ja uraani segu (seguoksiid).

6.1.4.   UUTE KÜTUSEELEMENTIDE TOOTMINE

Valmis uute kütuseelementide tootmine tuumakütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse. Arvesse ei võeta ka seguoksiidkütuse tootmise tehaseid.

6.1.5.   SEGUOKSIIDKÜTUSE ELEMENTIDE TOOTMINE

Lõplike uute kütuseelementide tootmine seguoksiidkütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse.

6.1.6.   TUUMASOOJUSE TOOTMINE

Elektri või muude kasulike rakenduste tootmiseks kasutatava tuumareaktorite abil toodetud soojuse koguhulk.

6.1.7.   REAKTORIST LÕPLIKULT VÄLJA VÕETUD KIIRITATUD KÜTUSEELEMENTIDE KESKMINE AASTANE VÄLJAPÕLEMISE MÄÄR

Tuumareaktoritest lõplikult välja võetud kütuseelementide väljapõlemise määra arvutatud keskmine asjaomasel arvestusaastal. Välja arvatud ajutiselt välja võetud kütuseelemendid, mis tõenäoliselt hiljem tagasi pannakse.

6.1.8.   URAANI JA PLUTOONIUMI TOOTMINE ÜMBERTÖÖTLEMISTEHASTES

Arvestusaastal ümbertöötlemistehastes toodetud uraan ja plutoonium.

6.1.9.   ÜMBERTÖÖTLEMISTEHASTE TOOTMISVÕIMSUS (URAAN JA PLUTOONIUM)

Uraani ja plutooniumi aastane ümbertöötlemisvõimus.

6.2.   Mõõtühikud

tSWU (lahutustöö ühiku tonnid) punktis 6.1.1

tHM (raskemetalli tonn) punktides 6.1.4, 6.1.5, 6.1.8

tHM (raskemetalli tonn) aastas punktides 6.1.2, 6.1.3, 6.1.9

TJ (teradžaul) punktis 6.1.6

GWd/tHM (gigavattpäev raskemetalli tonni kohta) punktis 6.1.7

C LISA

IGAKUINE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

a)	Aruandeperiood: Deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendrikuu.

b)	Sagedus: Andmed deklareeritakse igakuiselt.

c)	Edastamise vorm: Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

d)	Edastamisviis Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

1.   TAHKEKÜTUSED

1.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab järgmiste andmete deklareerimist.

1.1.1.

Kivisüsi

1.1.2.

Pruunsüsi

1.1.3.

Turvas

1.1.4.

Põlevkivi ja õliliivad

1.1.5.

Koksiahjukoks

1.2.   Andmekogumite loetelu

1.2.1.   Kivisöe puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

1.2.1.1.

Tootmine

1.2.1.2.

Kogutud tooted

1.2.1.3.

Import

1.2.1.4.

Import väljastpoolt ELi

1.2.1.5.

Eksport

1.2.1.6.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.1.7.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.1.8.

Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele

1.2.1.9.

Tarned koksistamistehastesse

1.2.1.10.

Tarned kogu tööstusele

1.2.1.11.

Tarned raua- ja terasetööstusele

1.2.1.12.

Muud tarned (teenindus, kodumajapidamised, …) Kivisöekogused, mis on tarnitud sektoritele, mida ei ole mujal nimetatud või mis ei kuulu muundamis-, energia-, tööstus- või transpordisektori alla.

1.2.2.   Pruunsöe, turba ning põlevkivi ja õliliivade kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.

1.2.2.1.

Tootmine

1.2.2.2.

Import

1.2.2.3.

Eksport

1.2.2.4.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.2.5.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud.

1.2.2.6.

Turba puhul võib avamis-ja lõppvarude asemel deklareerida varude muutused.

1.2.2.7.

Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele

1.2.3.   Koksiahjukoksi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

1.2.3.1.

Tootmine

1.2.3.3.

Import

1.2.3.4.

Import väljastpoolt ELi

1.2.3.5.

Eksport

1.2.3.6.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud.

1.2.3.7.

Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud.

1.2.3.8.

Tarned raua- ja terasetööstusele

1.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt).

1.4.   Andmete edastamise tähtaeg

Kolme kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

2.   ELEKTRIENERGIA

2.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab elektrit käsitlevate andmete deklareerimist.

2.2.   Andmekogumite loetelu

Elektrienergia puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

2.2.1.   Elektrienergia netotoodang tuumajaamadest

2.2.2.   Elektrienergia netotoodang traditsioonilistes kivisütt kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.3.   Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest naftat kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.4.   Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest gaasi kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.5.   Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastuvaid põlevkütuseid (nt tahked biokütused, biogaasid, vedelad biokütused, taastuvad olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.6.   Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastumatuid põlevkütuseid (nt taastumatud tööstus- ja olemjäätmed olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest

2.2.7.   Elektrienergia netotoodang puhtalt hüdroelektrijaamadest

2.2.8.   Elektrienergia netotoodang kombineeritud hüdroelektrijaamadest

2.2.9.   Elektrienergia netotoodang puhtalt pumpelektrijaamadest

2.2.10.   Elektrienergia netotoodang maismaa tuulenergiarajatistest

2.2.11.   Elektrienergia netotoodang avamere tuulenergiarajatistest

2.2.12.   Elektrienergia netotoodang fotogalvaanilistest päikeseenergia seadmetest

2.2.13.   Elektrienergia netotoodang päikese soojusenergia seadmetest

2.2.14.   Elektrienergia netotoodang geotermilistest elektrijaamadest

2.2.15.   Elektrienergia netotoodang muudest taastuvatest allikatest (nt loodete, lainete ja ookeani energia ning muud mittepõlevad taastuvad allikad)

2.2.16.   Elektrienergia netotoodang eespool nimetamata allikatest

2.2.17.   Import

2.2.17.1.   millest ELi-sisene import

2.2.18.   Eksport

2.2.18.1.   millest ELi-sisene eksport

2.2.19.   Pumpelektrijaamades kasutatud elekter

2.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh).

2.4.   Andmete edastamise tähtaeg

Kolme kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

3.   NAFTA JA NAFTASAADUSED

3.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused)

Kategooria „Muud tooted“ hõlmab A lisa peatüki 3.4 määratlustele vastavaid koguseid ja lisaks ka lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni ja parafiinvahade koguseid; neid tooteid ei ole vaja eraldi deklareerida.

3.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

3.2.1.   TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNE

Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete/orgaaniliste hapnikuühendite, biokütuste ja muude süsivesinike kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.

3.2.1.1.   Omamaine toodang (ei ole kohaldatav rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste suhtes).

3.2.1.2.   Saadud muudest allikatest (ei ole kohaldatav toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete suhtes).

3.2.1.3.   Tagasivood

Valmis- või pooltooted, mis lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

3.2.1.4.   Edastatud tooted

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

3.2.1.5.   Import

3.2.1.6.   Eksport

Märkus impordi- ja ekspordi kohta: Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused.

3.2.1.7.   Otsekasutus

3.2.1.8.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

3.2.1.9.   Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt

Määratletakse rafineerimisprotsessi sisestatud nafta koguhulgana (kaasa arvatud muud süsivesinikud ja lisaained), mis on vaatluste põhjal kindlaks tehtud (rafineerimistehaste sisend).

3.2.1.10.   Rafineerimiskaod

Erinevus rafineerimistehaste sisendi (vaatluste põhjal) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

3.2.2.   VALMISTOODETE TARNE

Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, toorbensiini, biobensiini, muu kui biobensiini, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, lennuki biopetrooli, lennuki mittebioloogilise päritoluga petrooli, muu petrooli, biodiislite, mittebioloogilise päritoluga gaasi-/diisliõli), madala väävlisisaldusega kütteõli (LSFO), kõrge väävlisisaldusega kütteõli (HSFO), naftakoksi ja muude toodete kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid.

3.2.2.1.   Tooraine laekumine

3.2.2.2.   Rafineerimistehaste kogutoodang (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi suhtes).

3.2.2.3.   Taaskasutatavad tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi suhtes).

3.2.2.4.   Rafineerimistehaste kütus (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi suhtes).

A lisa peatükk 2.3. Energiasektor – Naftarafineerimistehased Siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

3.2.2.5.   Import (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi suhtes).

3.2.2.6.   Eksport (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi suhtes).

Märkus: Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta.

3.2.2.7.   Rahvusvahelised merepunkrivarud (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi suhtes).

3.2.2.8.   Vahetoodete edastamine

3.2.2.9.   Edastatud tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi suhtes).

3.2.2.10.   Varude muutused (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi suhtes).

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

3.2.2.11.   Vaatluste põhjal kindlaksmääratud riigisisesed brutotarned

Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitavad kogused, mis on kindlaks määratud vaatluste põhjal.

3.2.2.11.1.   Rahvusvahelised õhuveod (kohaldatakse ainult lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, lennuki biopetrooli ja lennuki mittebioloogilise päritoluga petrooli suhtes).

3.2.2.11.2.   Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

3.2.2.11.3.   Maanteetransport (kohaldatakse ainult veeldatud naftagaasi suhtes).

3.2.2.11.4.   Riigisisene vee- ja raudteetransport (kohaldatakse ainult biodiislite, mittebioloogilise päritoluga gaasi-/diisliõli)

3.2.2.12.   Naftakeemia

3.2.2.13.   Tagasivoog rafineerimistehastesse (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi suhtes).

3.2.3.   IMPORT PÄRITOLURIIGI – EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI

Import tuleb deklareerida päritoluriigi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta.

3.2.4.   VARUDE TASE

Järgmised avamis- ja sulgemisvarud tuleb deklareerida kõikide energiatoodete, sealhulgas lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite puhul, v.a rafineerimistehase gaas.

3.2.4.1.   Riigi territooriumil olevad varud

Varud järgmistes mahutites: rafineerimistehaste mahutid, puistekaupade terminalid, torujuhtmete vedelikumahutid, praamid ja rannaveotankerid (lähte- ja sihtsadam on samas riigis), liikmesriigi sadamas olevad tankerid (kui nende last sadamas maha laaditakse), siseveelaevade punkrid. Siia ei kuulu varud, mida hoitakse torujuhtmetes, paakvagunites, paakautodes, merelaevade punkrites, teenindusjaamades, jaemüügikauplustes ja merepunkrites.

3.2.4.2.   Teiste riikide varud, mida hoitakse kahepoolsete riiklike lepingute alusel.

Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs valitsustevahelise kokkuleppega.

3.2.4.3.   Varud, mille välismaine sihtkoht on teada

Varud riigi territooriumil, mis ei ole hõlmatud punktiga 3.2.4.2 ning kuuluvad teisele riigile ja on selle jaoks ette nähtud. Need varud võivad paikneda tolli järelevalve all oleval territooriumil või sellest väljaspool.

3.2.4.4.   Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud

Siia kuuluvad varud, mis ei ole hõlmatud punktidega 3.2.4.2 ega 3.2.4.3, olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte.

3.2.4.5.   Suurtarbijate varud

Siia kuuluvad valitsuse kontrolli all olevad varud. See määratlus ei hõlma muid tarbijavarusid.

3.2.4.6.   Saabuvate ookeanilaevade pardal olevad varud sadamas või sildumiskohas

Varud olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte. Sellest kategooriast on välja jäetud avamerel olevate laevade varud.

Siia kuulub rannaveotankerites olev nafta, kui nende lähte- ja sihtsadam on samas riigis. Kui saabunud laevade tühjakslaadimine toimub rohkem kui ühes sadamas, tuleb deklareerida üksnes deklareerivas riigis mahalaaditud kogus.

3.2.4.7.   Riigi territooriumil hoitavad riiklikud varud

Hõlmab valitsuse poolt riigi territooriumil hoitavaid mittesõjalisi varusid, mis kuuluvad valitsusele või on tema kontrolli all ja on ette nähtud üksnes hädaolukorras kasutamiseks.

Ei hõlma riiklike nafta- või elektriettevõtete varusid või naftaettevõtetes valitsuse nimel hoitavaid varusid.

3.2.4.8.   Varude hoidmisega tegeleva organisatsiooni riigi territooriumil hoitavad varud

Üksnes hädaolukorras kasutatavate naftavarude säilitamiseks loodud era- ja avalike ettevõtete varud.

Välja arvatud eraettevõtete kohustuslikud varud.

3.2.4.9.   Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud

Kõik muud varud, mis vastavad eespool punktis 3.2.4.1 kirjeldatud tingimustele.

3.2.4.10.   Valitsuste kahepoolsete kokkulepete alusel välisriikides hoitavad varud

Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs vastavate riikide valitsuste vahelise kokkuleppega.

3.2.4.10.1.   sellest: riiklikud varud

3.2.4.10.2.   sellest: varude säilitamisega tegeleva organisatsiooni varud

3.2.4.10.3.   sellest: muud varud

3.2.4.11.   Välismaal hoitavad varud, mis on selgesõnaliselt määratletud importvarudena

Deklareerivale riigile kuuluvad varud, mis ei kuulu 10. kategooriasse ja mida hoitakse teises riigis, kus need ootavad importi.

3.2.4.12.   Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud

Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse.

3.2.4.13.   Torujuhtmete täide

Torujuhtmetes olev nafta (toornafta ja naftasaadused), mis on vajalik torujuhtmetes voolamise säilitamiseks.

Lisaks tuleb vastava riigi kogused deklareerida järgmise jaotuse kohaselt:

3.2.4.13.1.

ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad sulgemisvarud, toetusesaaja järgi;

3.2.4.13.2.

ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad sulgemisvarud; sellest: delegeeritud varuna (stock tickets), toetusesaaja järgi;

3.2.4.13.3.

sulgemisvarud, mille välismaal asuv sihtkoht on teada, toetusesaaja järgi;

3.2.4.13.4.

ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad sulgemisvarud, asukoha järgi;

3.2.4.13.5.

ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad sulgemisvarud; sellest: delegeeritud varuna (stock tickets), toetusesaaja järgi;

3.2.4.13.6.

välismaal hoitavad sulgemisvarud, mis on kindlasti ette nähtud impordiks deklareerivasse riiki, asukoha järgi.

Avamisvarude all peetakse silmas deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varusid. Sulgemisvarude all peetakse silmas deklareeritava kuu viimase päeva varusid.

3.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt).

3.4.   Andmete edastamise tähtaeg

55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.

3.5.   Geograafilised märkused

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse A lisa 1. peatüki selgitusi järgmise erandiga: Šveits hõlmab Liechtensteini.

4.   MAAGAAS

4.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist.

4.2.   Andmekogumite loetelu

Maagaasi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid.

4.2.1.   OMAMAINE TOODANG

Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ning maagaasi kondensaatide ja väävli eraldamist. Välja on jäetud ammutamiskaod ning tagasipumbatud, väljalastud ja ärapõletatud gaasi kogused. Hõlmab maagaasitööstuses kasutatud koguseid: gaasi ammutamine, torujuhtmesüsteemid ja töötlemistehased.

4.2.2.   IMPORT (SISSEVEDU)

4.2.3.   EKSPORT (VÄLJAVEDU)

Märkus impordi- ja ekspordi kohta: Deklareerida tuleb kõik maagaasi kogused, mis on füüsiliselt riigipiiri ületanud, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Siia kuuluvad ka riiki transiidina läbivad kogused, mis tuleb deklareerida nii impordina kui ka ekspordina. Veeldatud maagaasi impordi puhul tuleb deklareerida ainult kuiv turustuskõlblik ekvivalent, kaasa arvatud taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused. Taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused tuleb deklareerida punktis „Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod“ (vt 4.2.11). Kõik gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud maagaasi taasgaasistamise protsessis, tuleb kooskõlas käesoleva lisa 3. peatükiga „NAFTA JA NAFTASAADUSED“ deklareerida punkti „Muud süsivesinikud“ alapunktis „Saadud muudest allikatest“.

4.2.4.   VARUDE MUUTUSED

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

4.2.5.   VAATLUSTE PÕHJAL KINDLAKSMÄÄRATUD RIIGISISESED BRUTOTARNED

Siia kategooriasse kuuluvad turustuskõlbliku gaasi riigisisesed tarned, k.a gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), samuti ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod.

4.2.6.   RIIGI TERRITOORIUMIL HOITAVATE VARUDE AVAMISTASE

4.2.8.   RIIGI TERRITOORIUMIL HOITAVATE VARUDE SULGEMISTASE

4.2.9.   VÄLISRIIKIDES HOITAVATE VARUDE AVAMISTASE

4.2.10.   VÄLISRIIKIDES HOITAVATE VARUDE SULGEMISTASE

Märkus varude taseme kohta: siis kuulub nii gaasilises kui ka veeldatud olekus hoitav gaas.

4.2.11.   OMAKASUTUS JA MAAGAASITÖÖSTUSES TEKKINUD KAOD

Gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), k.a ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod.

4.2.12.   IMPORT (SISSEVEDU) PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT (VÄLJAVEDU) SIHTRIIGI JÄRGI

Import (sissevedu) tuleb deklareerida päritoluriigi ja eksport (väljavedu) sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 4.2.3 märkust impordi ja ekspordi kohta. Import ja eksport tuleb deklareerida ainult naaberriigi või sellise riigi puhul, millega on olemas otseühendus torujuhtme kaudu ning LNG korral sellise riigi puhul, kus gaas transpordilaevale laaditi.

4.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kahe erineva mõõtühikuga:

4.3.1.

füüsilise kogusena, miljon m3 (miljonit kuupmeetrit) võrdlusgaasi tingimustel (15 °C, 101 325 Pa),

4.3.2.

energiasisaldus teradžaulides (TJ) brutokütteväärtuse põhjal.

4.4.   Andmete edastamise tähtaeg

55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.

D LISA

IGAKUINE KIIRSTATISTIKA

Selles lisas kirjeldatakse igakuise kiirstatistika kogumise ulatust, ühikuid, deklareerimisperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

a)	Aruandeperiood: Deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendrikuu.

b)	Sagedus: Andmed deklareeritakse igakuiselt.

c)	Edastamise vorm: Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

d)	Edastamisviis Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

1.   MAAGAAS

1.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist.

1.2.   Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgmised andmekogumid.

1.2.1.   Toodang

1.2.2.   Import

1.2.3.   Eksport

1.2.4.   Varude muutus

1.2.5.   Riigi territooriumil paiknevad sulgemise koguvarud

1.3.   Mõõtühikud

Deklareeritud kogused tuleb väljendada teradžaulides (TJ) brutokütteväärtuse (GCV) põhjal.

1.4.   Andmete edastamise tähtaeg

Ühe kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

2.   ELEKTRIENERGIA

2.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab elektrit käsitlevate andmete deklareerimist.

2.2.   Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgmised andmekogumid.

2.2.1.   ELEKTRIENERGIA KOGUTOODANG

Elektrienergia kogutoodang

Siia kuulub elektrijaamade omatarve.

2.2.2.   IMPORT

Elektrikogus loetakse impordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ka ekspordina.

2.2.3.   EKSPORT

Elektrikogus loetakse ekspordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ka ekspordina.

2.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh).

2.4.   Andmete edastamise tähtaeg

Ühe kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

2.5.   Erandid ja vabastused

Saksamaa on siin nimetatud andmete kogumisest vabastatud.

3.   NAFTA JA NAFTASAADUSED

3.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab järgmiste andmete deklareerimist.

3.1.1.

Toornafta

3.1.2.

Veeldatud naftagaas

3.1.3.

Bensiin (mootoribensiini ja lennukibensiini summa)

3.1.4.

Petrooleum (petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ja muu petrooleumi summa)

3.1.5.

Gaasiõli/diisliõli

3.1.6.

Kütteõli

3.1.7.

„Kogu nafta“, mille all peetakse silmas kõikide eespool loetletud toodete summat (välja arvatud toornafta), ja lisaks kõiki muid A lisas määratletud naftasaaduseid, nagu rafineerimistehase gaas, etaan, toorbensiin, naftakoks, lakibensiin ja tööstusbensiin, parafiinvahad, bituumen, määrdeõlid ja muu.

3.2.   Andmekogumite loetelu

Kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid.

3.2.1.   Toornafta toodang ja kõigi muude punktis 3.1 loetletud toodete puhul rafineerimistehaste toodang (kogutoodang, sh rafineerimistehaste kütus).

3.2.2.   Import

3.2.3.   Eksport

3.2.4.   Lõppvarud

3.2.5.   Varude muutus

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

3.2.6.   Rafineerimistehaste toornafta sisend (vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste jõudlus) ja nõudlus kõigi muude punktis 3.1 loetletud toodete osas

Nõudlus on määratletud kui tarned või müük siseturule (riigisisene tarbimine) pluss rafineerimistehaste kütus pluss rahvusvahelise mere- ja lennuliikluse punkrivarud. Nafta kogunõudlus hõlmab ka toornaftat.

3.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt).

3.4.   Andmete edastamise tähtaeg

25 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.