ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 236

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. Aastakäik
14. september 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/1541, 17. juuli 2017, mis käsitleb osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimist

1

 

 

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muudatus

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1542, 8. juuni 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses regulatiivsete kapitalinõuete arvutamisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate hoitavate teatavate varaklasside puhul (taristuettevõtted) ( 1 )

14

 

 

OTSUSED

 

*

Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus (EL, Euratom) 2017/1543, 6. september 2017, millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunik

22

 

 

SOOVITUSED

 

*

ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu soovitus nr 1/2017, 25. juuli 2017, millega lepitakse kokku ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetides [2017/1544]

23

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) parandus ( ELT L 187, 26.6.2014 )

28

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

14.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1541,

17. juuli 2017,

mis käsitleb osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit on nõukogu otsusega 88/540/EMÜ (2) ühinenud osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooniga (edaspidi „Viini konventsioon“) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga (edaspidi „Montreali protokoll“). Hiljem kiideti heaks Montreali protokolli järgmised muudatused: esimene muudatus nõukogu otsusega 91/690/EMÜ, (3) teine muudatus nõukogu otsusega 94/68/EÜ, (4) kolmas muudatus nõukogu otsusega 2000/646/EÜ (5) ning neljas muudatus nõukogu otsusega 2002/215/EÜ (6).

(2)

Montreali protokolli osaliste 28. koosolekul, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis, võeti vastu Montreali protokolli täiendava muudatuse tekst (edaspidi „Kigali muudatus“), millega lisati Montreali protokolli kontrollimeetmete hulka fluorosüsivesinike tarbimise ja tootmise järkjärguline vähendamine.

(3)

Fluorosüsivesinike tootmise ja tarbimise järkjärguline vähendamine on vajalik selleks, et vähendada nende ainete mõju kliimamuutustele ja takistada nende piiramatut kasutuselevõttu, eriti arenguriikides.

(4)

Kigali muudatus on vajalik selleks, et aidata rakendada nõukogu otsusega (EL) 2016/1841 (7) heakskiidetud Pariisi kokkulepet eesmärgi osas hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.

(5)

Liidu pädevus Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga hõlmatud küsimustes on alates 1988. aastast märkimisväärselt arenenud. Viini konventsiooni artikli 13 lõike 3 kohaselt tuleks hoiulevõtjale nende küsimustega seoses ka kõikidest liidu pädevuse ulatuse olulistest muutustest teatada.

(6)

Liit on juba vastu võtnud õigusakte küsimustes, mis on hõlmatud Kigali muudatusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 (8).

(7)

Kigali muudatus tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatus kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Samuti kiidetakse heaks Viini konventsiooni artikli 13 lõike 3 kohane pädevust käsitlev deklaratsioon.

Kigali muudatuse ning pädevust käsitleva deklaratsiooni tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma Viini konventsiooni artikli 13 lõikes 1 sätestatud heakskiitmiskirja koos pädevust käsitleva deklaratsiooniga (9).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TAMM


(1)  5. juuli 2017. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 14. oktoobri 1988. aasta otsus 88/540/EMÜ, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8).

(3)  Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta otsus 91/690/EMÜ, mis käsitleb 1990. aasta juunis protokolliosaliste poolt Londonis vastu võetud muudatuse tegemist osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 28).

(4)  Nõukogu 2. detsembri 1993. aasta otsus 94/68/EÜ osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muudatuse sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 1).

(5)  Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus 2000/646/EÜ osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli muudatuse sõlmimise kohta (EÜT L 272, 25.10.2000, lk 26).

(6)  Nõukogu 4. märtsi 2002. aasta otsus 2002/215/EÜ osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli neljanda muudatuse sõlmimise kohta (EÜT L 72, 14.3.2002, lk 18).

(7)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(9)  Nõukogu peasekretariaat avaldab Kigali muudatuse jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


14.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/3


TÕLGE

OSOONIKIHTI KAHANDAVATE AINETE MONTREALI PROTOKOLLI MUUDATUS

I artikkel

Muudatus

Artikkel 1, lõige 4

Protokolli artikli 1 lõikes 4 asendatakse sõnad

„C lisas või E lisas“ sõnadega

„C lisas, E lisas või F lisas“.

Artikkel 2, lõige 5

Protokolli artikli 2 lõikes 5 asendatakse sõnad

„ja artiklis 2H“ sõnadega

„artiklites 2H ja 2J“.

Artikkel 2, lõike 8 punkt a, lõike 9 punkt a ja lõige 11

Protokolli artikli 2 lõike 8 punktis a ja lõikes 11 asendatakse sõnad

„artiklites 2A–2I“ sõnadega

„artiklites 2A–2J“.

Protokolli artikli 2 lõike 8 punkti a lõppu lisatakse järgmised sõnad:

„Iga sellist kokkulepet võib laiendada, et see hõlmaks artikli 2J kohaseid tarbimise või tootmisega seotud kohustusi, tingimusel et asjaomaste lepinguosaliste ühise tarbimise või tootmise arvestustaseme kogusumma ei ületa artiklis 2J kehtestatud piirnorme.“

Protokolli artikli 2 lõike 9 punkti a alapunktis i jäetakse pärast sõna

„milliseid“

välja sõna

„ja“.

Protokolli artikli 2 lõike 9 punkti a alapunkt ii nummerdatakse punkti a alapunktiks iii.

Protokolli artikli 2 lõike 9 punkti a alapunkti i järele lisatakse punkti a alapunkt ii:

„kohandusi A, C ja F lisa I rühmas sätestatud globaalse soojendamise potentsiaali osas, ja kui, siis milliseid; ning“.

Artikkel 2J

Protokolli artikli 2I järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2J. Fluorosüsivesinikud

1.   Iga osaline tagab, et 1. jaanuaril 2019 algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul ja iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületaks F lisa kontrollitavate ainete tarbimise arvestustase (väljendatud CO2-ekvivalendina) F lisa kontrollitavate ainete 2011., 2012. ja 2013. aasta kohta arvutatud aastase keskmise tarbimise arvestustaseme protsendimäära, mis on kehtestatud allpool punktides a–e esitatud vastavate mitmeaastaste ajavahemike kohta, lisaks 15 protsenti C lisa I rühma kontrollitavate ainete tarbimise arvestustasemest (väljendatud CO2-ekvivalendina), mis on kehtestatud artikli 2F lõikes 1:

a)

2019–2023: 90 protsenti

b)

2024–2028: 60 protsenti

c)

2029–2033: 30 protsenti

d)

2034–2035: 20 protsenti

e)

2036 ja edaspidi: 15 protsenti.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, võivad osalised otsustada, et osaline peab tagama, et 1. jaanuaril 2020 algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul ja iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületaks F lisa kontrollitavate ainete tarbimise arvestustase (väljendatud CO2-ekvivalendina) F lisa kontrollitavate ainete 2011., 2012. ja 2013. aasta kohta arvutatud aastase keskmise tarbimise arvestustaseme protsendimäära, mis on kehtestatud allpool punktides a–e esitatud vastavate mitmeaastaste ajavahemike kohta, lisaks 25 protsenti C lisa I rühma kontrollitavate ainete tarbimise arvestustasemest (väljendatud CO2-ekvivalendina), mis on kehtestatud artikli 2F lõikes 1:

a)

2020–2024: 95 protsenti

b)

2025–2028: 65 protsenti

c)

2029–2033: 30 protsenti

d)

2034–2035: 20 protsenti

e)

2036 ja edaspidi: 15 protsenti.

3.   Iga osaline, kes toodab F lisas nimetatud kontrollitavaid aineid, tagab, et 1. jaanuaril 2019 algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul ja iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületaks F lisa kontrollitavate ainete tootmise arvestustase (väljendatud CO2-ekvivalendina) F lisa kontrollitavate ainete 2011., 2012. ja 2013. aasta kohta arvutatud aastase keskmise tootmise arvestustaseme protsendimäära, mis on kehtestatud allpool punktides a–e esitatud vastavate mitmeaastaste ajavahemike kohta, lisaks 15 protsenti C lisa I rühma kontrollitavate ainete tootmise arvestustasemest (väljendatud CO2-ekvivalendina), mis on kehtestatud artikli 2F lõikes 1:

a)

2019–2023: 90 protsenti;

b)

2024–2028: 60 protsenti;

c)

2029–2033: 30 protsenti;

d)

2034–2035: 20 protsenti;

e)

2036 ja edaspidi: 15 protsenti.

4.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 3, võivad osalised otsustada, et osaline, kes toodab F lisas nimetatud kontrollitavaid aineid, tagab, et 1. jaanuaril 2020 algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul ja iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületaks F lisa kontrollitavate ainete tootmise arvestustase (väljendatud CO2-ekvivalendina) F lisa kontrollitavate ainete 2011., 2012. ja 2013. aasta kohta arvutatud aastase keskmise tootmise arvestustaseme protsendimäära, mis on kehtestatud allpool punktides a–e esitatud vastavate mitmeaastaste ajavahemike kohta, lisaks 25 protsenti C lisa I rühma kontrollitavate ainete tootmise arvestustasemest (väljendatud CO2-ekvivalendina), mis on kehtestatud artikli 2F lõikes 1:

a)

2020–2024: 95 protsenti;

b)

2025–2028: 65 protsenti;

c)

2029–2033: 30 protsenti;

d)

2034–2035: 20 protsenti;

e)

2036 ja edaspidi: 15 protsenti.

5.   Käesoleva artikli lõikeid 1–4 kohaldatakse juhul, kui osalised ei otsusta, et tootmine või tarbimine on lubatud niivõrd, kuivõrd see on vajalik osaliste kokkulepitud erandlike kasutusviiside jaoks.

6.   Iga osaline, kes toodab C lisa I rühma või F lisa aineid, tagab, et 1. jaanuaril 2020 algava 12-kuulise ajavahemiku jooksul ja iga 12-kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda hävitatakse nii palju kui võimalik F lisa II rühma ainete heitkogused, mis tekivad igas C lisa I rühma või F lisa aineid tootvas tootmisüksuses, kasutades tehnoloogiat, mille osalised on heaks kiitnud sama 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

7.   Iga osaline tagab, et C lisa I rühma või F lisa aineid tootvate tootmisüksuste tekitatud F lisa II rühma ainete hävitamine toimub üksnes osaliste poolt heakskiidetud tehnoloogia abil.“

Artikkel 3

Protokolli artikli 3 sissejuhatav osa tuleks asendada järgmisega:

„1.   Artiklite 2, 2A–2J ja 5 kohaldamiseks peab iga osaline määrama kindlaks oma arvestustaseme seoses A, B, C, E ja F lisa iga ainerühma:“.

Protokolli artikli 3 punkti a alapunkti i lõpus olev semikoolon asendatakse järgmisega:

„välja arvatud juhul, kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti;“.

Protokolli artikli 3 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„; ning

d)

F lisa II rühma ainete heitkogustega, mis tekivad C lisa I rühma või F lisa aineid tootvas tootmisüksuses, lisades muu hulgas seadmete leketest, ventilatsiooniavadest ja hävitusseadmetest eralduvad kogused, välja arvatud kogused, mis on kogutud kasutamiseks, hävitamiseks või ladustamiseks.

2.   F lisa ja C lisa I rühma ainete tootmise, tarbimise, impordi, ekspordi ja heitkoguste taseme (väljendatud CO2-ekvivalendina) arvutamisel artikli 2J, artikli 2 lõike 5 bis ja artikli 3 lõike 1 punkti d kohaldamiseks kasutab iga osaline A lisa I rühma, C lisa ja F lisa ainete globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi.“

Artikkel 4, lõige 1 sept

Protokolli artikli 4 lõike 1 sex järele lisatakse järgmine lõige:

„1 sept.   Alates käesoleva lõike jõustumisest keelustavad kõik osalised F lisa kontrollitavate ainete impordi kõikidest riikidest, kes ei ole käesoleva protokolli osalised.“

Artikkel 4, lõige 2 sept

Protokolli artikli 4 lõike 2 sex järele lisatakse järgmine lõige:

„2 sept.   Alates käesoleva lõike jõustumisest keelustavad kõik osalised F lisa kontrollitavate ainete ekspordi kõikidesse riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised.“

Artikkel 4, lõiked 5, 6 ja 7

Protokolli artikli 4 lõigetes 5, 6 ja 7 asendatakse sõnad

„A, B, C ja E lisa“ sõnadega

„A, B, C, E ja F lisa“.

Artikkel 4, lõige 8

Protokolli artikli 4 lõikes 8 asendatakse sõnad

„artiklite 2A–2I“ sõnadega

„artiklite 2A–2J“.

Artikkel 4B

Protokolli artikli 4B lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

„2 bis.   Iga lepinguosaline kehtestab hiljemalt 1. jaanuariks 2019 või kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui käesolev lõige tema jaoks jõustub, olenevalt sellest, kumb on hilisem, F lisa uute, kasutatud, ringlussevõetud ja taasväärtustatud kontrollitavate ainete impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemi ning rakendab seda süsteemi. Kui artikli 5 lõike 1 kohaselt tegutsev osaline otsustab, et tal ei ole võimalik sellist süsteemi 1. jaanuariks 2019 kehtestada ja rakendada, võib ta nimetatud meetmete võtmise edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2021.“

Artikkel 5

Protokolli artikli 5 lõikes 4 asendatakse sõna

„2I“

sõnaga

„2J“.

Protokolli artikli 5 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõnad

„artiklis 2I“

sõnadega

„artiklites 2I ja 2J“.

Protokolli artikli 5 lõike 5 muudatus ei puuduta eestikeelset versiooni.

Protokolli artikli 5 lõike 8 ter järele lisatakse järgmine lõige:

„8 qua

a)

Igal käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseval osalisel, kelle puhul kehtib mõni artikli 2J kontrollimeetmetes vastavalt artikli 2 lõikele 9 tehtud kohandus, on õigus lükata edasi artikli 2J lõike 1 punktides a–e ja artikli 2J lõike 3 punktides a–e kehtestatud kontrollimeetmete järgimist ning muuta neid meetmeid järgmiselt:

i)

2024–2028: 100 protsenti;

ii)

2029–2034: 90 protsenti;

iii)

2035–2039: 70 protsenti;

iv)

2040–2044: 50 protsenti;

v)

2045 ja edaspidi: 20 protsenti.

b)

Olenemata eespool punktis a sätestatust, võivad osalised otsustada, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseval osalisel, kelle puhul kehtib mõni artikli 2J kontrollimeetmetes vastavalt artikli 2 lõikele 9 tehtud kohandus, on õigus lükata edasi artikli 2J lõike 1 punktides a–e ja artikli 2J lõike 3 punktides a–e kehtestatud kontrollimeetmete järgimist ning muuta neid meetmeid järgmiselt:

i)

2028–2031: 100 protsenti;

ii)

2032–2036: 90 protsenti;

iii)

2037–2041: 80 protsenti;

iv)

2042–2046: 70 protsenti;

v)

2047 ja edaspidi: 15 protsenti.

c)

Igal käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseval osalisel on artikli 2J kohase tarbimise lähtetaseme arvutamisel õigus kasutada F lisa kontrollitavate ainete keskmise tarbimise arvestustaset aastatel 2020, 2021 ja 2022, lisaks 65 % C lisa I rühma kontrollitavate ainete tarbimise lähtetasemest, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 8 ter.

d)

Olenemata eespool punktis c sätestatust, võivad osalised otsustada, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseval osalisel on artikli 2J kohase tarbimise lähtetaseme arvutamisel õigus kasutada F lisa kontrollitavate ainete keskmise tarbimise arvestustaset aastatel 2024, 2025 ja 2026, lisaks 65 % C lisa I rühma kontrollitavate ainete tarbimise lähtetasemest, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 8 ter.

e)

Igal käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseval ja F lisa kontrollitavaid aineid tootval osalisel on artikli 2J kohase tootmise lähtetaseme arvutamisel õigus kasutada F lisa kontrollitavate ainete keskmise tootmise arvestustaset aastatel 2020, 2021 ja 2022, lisaks 65 % C lisa I rühma kontrollitavate ainete tootmise lähtetasemest, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 8 ter.

f)

Olenemata eespool punktis e sätestatust, võivad osalised otsustada, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseval ja F lisa kontrollitavaid aineid tootval osalisel on artikli 2J kohase tootmise lähtetaseme arvutamisel õigus kasutada F lisa kontrollitavate ainete keskmise tootmise arvestustaset aastatel 2024, 2025 ja 2026, lisaks 65 % C lisa I rühma kontrollitavate ainete tootmise lähtetasemest, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 8 ter.

g)

Käesoleva lõike punkte a–f kohaldatakse tootmise ja tarbimise arvestustaseme suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse ümbritseva õhu kõrge temperatuuri erandit vastavalt osaliste kokku lepitud kriteeriumidele.“

Artikkel 6

Protokolli artiklis 6 asendatakse sõnad

„artiklites 2A–2I“ sõnadega

„artiklite 2A–2J“.

Artikkel 7, lõiked 2, 3 ja 3 ter

Protokolli artikli 7 lõikesse 2 lisatakse rea „E lisas loetletud aine osas 1991. aasta kohta“ järele sõnad

„—

F lisas loetletud ainete osas 2011.–2013. aasta kohta, kuid artikli 5 lõike 1 alusel tegutsevad osalised esitavad nimetatud andmed 2020.–2022. aasta kohta ning artikli 5 lõike 1 alusel tegutsevad sellised osalised, kelle suhtes kohaldatakse artikli 5 lõike 8 qua punkte d ja f, esitavad nimetatud andmed 2024.–2026. aasta kohta;“.

Protokolli artikli 7 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad

„C ja E“

sõnadega

„C, E ja F“.

Protokolli artikli 7 lõike 3 bis järele lisatakse järgmine lõige:

„3 ter.   Iga osaline esitab sekretariaadile statistilised andmed F lisa II rühma kontrollitavate ainete iga-aastaste heitkoguste kohta igas rajatises vastavalt protokolli artikli 3 lõike 1 punktile d.“

Artikkel 7, lõige 4

Protokolli artikli 7 lõikes 4 lisatakse sõnade

„impordi ja ekspordi“ ette sõna

„toodangu,“.

Artikkel 10, lõige 1

Protokolli artikli 10 lõikes 1 asendatakse sõnad

„ja artiklis 2I“

sõnadega

„artiklites 2I ja 2J“.

Protokolli artikli 10 lõike 1 lõppu lisatakse järgmised sõnad:

„Kui artikli 5 lõike 1 kohaselt tegutsev osaline otsustab kasutada mis tahes muu finantsmehhanismi rahalisi vahendeid, mis katab ükskõik millise osa tema kokkulepitud lisakulutustest, ei kaeta seda osa käesoleva protokolli artikli 10 kohase finantsmehhanismi vahenditest.“

Artikkel 17

Protokolli artiklis 17 asendatakse sõnad

„artiklid 2A–2I“ sõnadega

„artiklid 2A–2J“.

A lisa

Protokolli A lisa I rühma tabel asendatakse järgmise tabeliga.

Rühm

Aine

Osoonikihi kahandamise potentsiaal*

Globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul

I rühm

CFCl3

(CFC-11)

1,0

4 750

CF2Cl2

(CFC-12)

1,0

10 900

C2F3Cl3

(CFC-113)

0,8

6 130

C2F4Cl2

(CFC-114)

1,0

10 000

C2F5Cl

(CFC-115)

0,6

7 370

C lisa ja F lisa

Protokolli C lisa I rühma tabel asendatakse järgmise tabeliga.

Rühm

Aine

Isomeeride arv

Osoonikihi kahandamise potentsiaal*

Globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul***

I rühm

CHFCl2

(HCFC-21)**

1

0,04

151

CHF2Cl

(HCFC-22)**

1

0,055

1 810

CHFCl

(HCFC-31)

1

0,02

 

C2HFCl4

(HCFC-121)

2

0,01–0,04

 

C2HF2Cl3

(HCFC-122)

3

0,02–0,08

 

C2HF3Cl2

(HCFC-123)

3

0,02–0,06

77

CHCl2CF3

(HCFC-123)**

0,02

 

C2HF4Cl

(HCFC-124)

2

0,02–0,04

609

CHFClCF3

(HCFC-124)**

0,022

 

C2H2FCl3

(HCFC-131)

3

0,007–0,05

 

C2H2F2Cl2

(HCFC-132)

4

0,008–0,05

 

C2H2F3Cl

(HCFC-133)

3

0,02–0,06

 

C2H3FCl2

(HCFC-141)

3

0,005–0,07

 

CH3CFCl2

(HCFC-141b)**

0,11

725

C2H3F2Cl

(HCFC-142)

3

0,008–0,07

 

CH3CF2Cl

(HCFC-142b)**

0,065

2 310

C2H4FCl

(HCFC-151)

2

0,003–0,005

 

C3HFCl6

(HCFC-221)

5

0,015–0,07

 

C3HF2Cl5

(HCFC-222)

9

0,01–0,09

 

C3HF3Cl4

(HCFC-223)

12

0,01–0,08

 

C3HF4Cl3

(HCFC-224)

12

0,01–0,09

 

C3HF5Cl2

(HCFC-225)

9

0,02–0,07

 

CF3CF2CHCl2

(HCFC-225ca)**

0,025

122

CF2ClCF2CHClF

(HCFC-225cb)**

0,033

595

C3HF6Cl

(HCFC-226)

5

0,02–0,10

 

C3H2FCl5

(HCFC-231)

9

0,05–0,09

 

C3H2F2Cl4

(HCFC-232)

16

0,008–0,10

 

C3H2F3Cl3

(HCFC-233)

18

0,007–0,23

 

C3H2F4Cl2

(HCFC-234)

16

0,01–0,28

 

C3H2F5Cl

(HCFC-235)

9

0,03–0,52

 

C3H3FCl4

(HCFC-241)

12

0,004–0,09

 

C3H3F2Cl3

(HCFC-242)

18

0,005–0,13

 

C3H3F3Cl2

(HCFC-243)

18

0,007–0,12

 

C3H3F4Cl

(HCFC-244)

12

0,009–0,14

 

C3H4FCl3

(HCFC-251)

12

0,001–0,01

 

C3H4F2Cl2

(HCFC-252)

16

0,005–0,04

 

C3H4F3Cl

(HCFC-253)

12

0,003–0,03

 

C3H5FCl2

(HCFC-261)

9

0,002–0,02

 

C3H5F2Cl

(HCFC-262)

9

0,002–0,02

 

C3H6FCl

(HCFC-271)

5

0,001–0,03

 

*

Kui osoonikihi kahandamise potentsiaali puhul on märgitud väärtuste vahemik, kasutatakse protokolli kohaldamisel selle vahemiku kõrgeimat väärtust. Üheainsa väärtusena märgitud osoonikihi kahandamise potentsiaal on kindlaks määratud laboratoorsetel mõõtmistel põhinevate arvutustega. Vahemikuna loetletud väärtused põhinevad hinnangutel ja on ebakindlamad. Vahemik kuulub isomeeride rühma juurde. Kõrgem väärtus on suurima osoonikihi kahandamise potentsiaaliga isomeeri hinnanguline osoonikihi kahandamise potentsiaal ja madalam väärtus on väikseima osoonikihi kahandamise potentsiaaliga isomeeri hinnanguline osoonikihi kahandamise potentsiaal.

**

Majanduslikult kõige tasuvamad ained, mille osoonikihi kahandamise potentsiaali väärtust tuleb kasutada käesoleva protokolli kohaldamisel.

***

Ainete suhtes, mille puhul ei ole globaalse soojendamise potentsiaali märgitud, kohaldatakse vaikeväärtust 0 seni, kuni globaalse soojendamise potentsiaal lisatakse artikli 2 lõike 9 punkti a alapunktiga ii ette nähtud menetluse abil.

Protokolli E lisa järele lisatakse järgmine lisa:

Lisa F. Kontrollitavad ained

Rühm

Aine

Globaalse soojendamise potentsiaal 100 aasta jooksul

I rühm

CHF2CHF2

HFC-134

1 100

CH2FCF3

HFC-134a

1 430

CH2FCHF2

HFC-143

353

CHF2CH2CF3

HFC-245fa

1 030

CF3CH2CF2CH3

HFC-365mfc

794

CF3CHFCF3

HFC-227ea

3 220

CH2FCF2CF3

HFC-236cb

1 340

CHF2CHFCF3

HFC-236ea

1 370

CF3CH2CF3

HFC-236fa

9 810

CH2FCF2CHF2

HFC-245ca

693

CF3CHFCHFCF2CF3

HFC-43-10mee

1 640

CH2F2

HFC-32

675

CHF2CF3

HFC-125

3 500

CH3CF3

HFC-143a

4 470

CH3F

HFC-41

92

CH2FCH2F

HFC-152

53

CH3CHF2

HFC-152a

124

 

 

 

II rühm

CHF3

HFC-23

14 800

II artikkel

Seos 1999. aasta muudatusega

Ükski riik ega piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon ei või hoiule anda käesoleva muudatuse ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise kirja, kui ta ei ole enne või samaaegselt hoiule andnud Pekingis 3. detsembril 1999. aastal toimunud osaliste üheteistkümnendal koosolekul vastu võetud muudatuse vastavaid kirju.

III artikkel

Seos Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolliga

Käesoleva muudatuse eesmärk ei ole jätta fluorosüsivesinikke välja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklites 4 ja 12 ning Kyoto protokolli artiklites 2, 5, 7 ja 10 sisalduvate kohustuste kohaldamisalast.

IV artikkel

Jõustumine

1.

Välja arvatud allpool lõikes 2 märgitud juhtudel, jõustub käesolev muudatus 1. jaanuaril 2019, tingimusel et osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli osalisteks olevad riigid või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid on andnud hoiule vähemalt 20 muudatuse ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise kirja. Juhul kui see tingimus ei ole nimetatud kuupäevaks täidetud, jõustub muudatus üheksakümnendal päeval alates päevast, mil tingimus on täidetud.

2.

Käesoleva muudatuse I artiklis sätestatud muudatused protokolli artiklis 4, milles käsitletakse protokolliga ühinemata riikidega toimuva kaubavahetuse kontrolli, jõustuvad 1. jaanuaril 2033, tingimusel et osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli osalisteks olevad riigid või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid on andnud hoiule vähemalt 70 muudatuse ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise kirja. Juhul kui see tingimus ei ole nimetatud kuupäevaks täidetud, jõustub muudatus üheksakümnendal päeval alates päevast, mil tingimus on täidetud.

3.

Kohaldades lõiget 1 ja 2, ei loeta piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirju sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade täienduseks.

4.

Käesoleva muudatuse jõustumise järel vastavalt lõigetele 1 ja 2 jõustub see protokolli iga ülejäänud osalise suhtes üheksakümne päeva möödumisel ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest.

V artikkel

Ajutine kohaldamine

Iga konventsiooniosaline võib mis tahes hetkel enne seda, kui käesolev muudatus tema suhtes jõustub, teatada, et ta kohaldab ajutiselt ükskõik millist artiklis 2J sätestatud kontrollimeedet ja vastavaid artikli 7 kohaseid aruandluskohustusi kuni nimetatud jõustumiseni.


Euroopa Liidu deklaratsioon kooskõlas osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni artikli 13 lõikega 3 oma pädevuse ulatuse kohta konventsiooniga ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga reguleeritavates küsimustes

Euroopa Liidu praegused liikmed on Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Horvaatia Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja eelkõige selle artikli 192 lõikega 1 on liit pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid ning rakendama nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

inimese tervise kaitsmine;

loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

Liit on kasutanud oma pädevust Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga hõlmatud valdkonnas, võttes vastu õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (uuesti sõnastatud), (1) millega asendatakse varasemad osoonikihi kaitsmist käsitlevad õigusaktid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (2). Euroopa Liit on pädev täitma Viini konventsioonist ja Montreali protokollist tulenevaid kohustusi, mille suhtes on liidu õigusaktide, eelkõige eespool nimetatud õigusaktide sätetega kehtestatud ühised eeskirjad, ning kui ja sedavõrd, kuivõrd selliste ühiste eeskirjade kohaldamisala mõjutavad või muudavad Viini konventsiooni või Montreali protokolli sätted või nende rakendamiseks vastu võetud õigusakt; muudel juhtudel on liidu pädevus jätkuvalt jagatud liidu ja selle liikmesriikide vahel.

Aluslepingute kohaselt Euroopa Liidule antud pädevuse teostamine on oma olemuselt pidevalt arenev protsess. Seepärast jätab liit endale õiguse käesolevat deklaratsiooni kohandada.

Konventsioonis osutatud teadusuuringute alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks, kuid selle pädevuse teostamine ei takista liikmesriikidel oma pädevuse teostamist.


(1)  ELT L 286, 31.10.2009, lk 1.

(2)  ELT L 150, 20.5.2014, lk 195.


MÄÄRUSED

14.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/14


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1542,

8. juuni 2017,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses regulatiivsete kapitalinõuete arvutamisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate hoitavate teatavate varaklasside puhul (taristuettevõtted)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 50 lõike 1 punkti a ja artikli 111 lõike 1 punkte b, c, ja m,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa investeerimiskava eesmärk on kõrvaldada investeerimistakistused, suurendada investeerimisprojektide nähtavust ja neile antavat tehnilist abi ning kasutada arukamalt uusi ja olemasolevaid rahalisi vahendeid. Eriti investeerimiskava kolmas sammas toetub Euroopas investeerimise hoogustamiseks investeerimistakistuste eemaldamisele ja õigusraamistiku suurema prognoositavuse tagamisele.

(2)

Kapitaliturgude liidu üks eesmärke on kaasata Euroopas kapitali ja suunata seda muu hulgas taristuprojektidesse, kus see on vajalik tegevuse laiendamiseks ja töökohtade loomiseks. Kindlustusandjad, eriti elukindlustusandjad, on Euroopas ühed suurimad institutsionaalsed investorid ning suudavad pakkuda pikaajaliste taristuprojektide jaoks omakapitali ja laenuga rahastamist.

(3)

2. aprillil 2016 jõustus komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/467 (2) (millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/35 (3)), millega taristuprojektide jaoks loodi riski kalibreerimise eesmärgil eraldi varaklassid.

(4)

Uue taristuettevõtete varaklassi kriteeriumide ja kalibreerimise kohta palus ja sai komisjon veel tehnilist nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt (EIOPA). Saadud tehniline nõu sisaldas ka soovitust teha delegeeritud määrusega (EL) 2016/467 kehtestatud kvalifitseeruvate taristuprojektide investeeringute kriteeriumides paar muudatust.

(5)

Selleks et hõlmata struktureeritud projekti rahastamised, milles osaleb konsolideerimisgrupi mitu juriidilist isikut, tuleks taristuprojekti üksuse määratlus asendada ja laiendada seda nii individuaalsetele üksustele kui ka konsolideerimisgruppidele. Selliste üksuste hõlmamiseks, kes teenivad olulise osa tulust taristutegevusega, tuleks muuta tulukriteeriumide sõnastust. Taristuüksuse tuluallikate hindamisel tuleks võimaluse korral kasutada viimast finantsaastat või rahastamisettepanekut, milleks võib olla võlakirja prospekt, või laenutaotluses esitatud finantsprognoose. Taristuvarade määratlus peaks sisaldama füüsilisi varasid, et selle valdkonna taristuüksused saaksid samuti kvalifitseeruda.

(6)

Selleks et taristuüksustel, kes ei suuda õiguslikel põhjustel või omandisuhtest tingituna laenuandjatele kõikide varade kohta tagatist esitada, oleks siiski võimalik kvalifitseeruda, tuleks sätestada mehhanismid, mis võimaldavad võlausaldajatele tagatise andmist muul viisil.

(7)

Arvestades, et mõnes olukorras ei pruugi pantimine olla siseriikliku õiguse kohaselt enne makseviivituse tekkimist lubatud, tuleks võlausaldajate kasuks omakapitali pantimise nõue nüüd liigitada muul viisil tagatise andmise alla.

(8)

Kui asjaomane dokument, näiteks maksimaalse võlgnevusmäära sätestamine, eeldab seniste võlausaldajate nõusolekut, peaks olemasoleval taristuüksusel või konsolideerimisgrupil olema lubatud kvalifitseeruvate taristuinvesteeringute jaoks emiteerida täiendavaid võlaväärtpabereid.

(9)

Delegeeritud määruses (EL) 2015/35 sätestatud kalibreerimised peaks olema seonduva riskiga proportsionaalsed.

(10)

Tuginedes EIOPA tehnilises nõus antud soovitusele muuta senist kvalifitseeruvate taristuprojektide investeeringute käsitust, tuleks taristuprojektide praeguseid nõudeid muuta.

(11)

EIOPA tehniline nõu ja täiendavad tõendid on andnud kinnitust, et kvalifitseeruv taristuettevõttesse tehtud investeering võib olla mujale kui taristusse tehtud investeeringutest turvalisem. Delegeeritud määrust (EL) 2015/35 tuleks muuta, et lisada kvalifitseeruvate võlapõhiste taristuinvesteeringute uued riskikalibreerimised, et eristada selliseid investeeringuid mujale kui taristusse tehtavatest investeeringutest.

(12)

Sobivad määratlused ja kvalifitseerumise kriteeriumid peaksid tagama, et kindlustusandjad käituksid investeerimisel usaldusväärselt. Need määratlused ja kriteeriumid peaks tagama, et lihtsam kalibreerimine on võimalik üksnes turvalisemate investeeringute puhul.

(13)

Taristuettevõtted, kes pakuvad taristu põhivarasid või teenuseid teistele taristuettevõtetele, ei pruugi alati saada tulusid mitmekesistada. Sellisel juhul tuleks tulude prognoositavuse hindamisel lubada võta-või-maksa lepingute arvestamist.

(14)

Riskijuhtimise osana korraldatavas stressitestimises tuleks muust kui taristutegevusest tulenevaid riske arvesse võtta. Selleks et investeerimisriski hindamine oleks usaldusväärne, tuleks sellisest tegevusest saadav tulu rahaliste kohustuste täitmise suutlikkuse arvutamisel välja jätta.

(15)

Uute kvalifitseeruvate taristuettevõtte varaklasside sätestamise järel tuleks sellest lähtuvalt ühtlustada delegeeritud määruse (EL) 2015/35 muid sätteid, näiteks solventsuskapitalinõude valemit ja hoolsuskohustuse nõudeid, mis on hädavajalikud, et kindlustusandjate investeerimisotsused oleksid usaldusväärsed.

(16)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/35 vastavalt muuta.

(17)

Selleks et kõnealusesse pikaajalisse taristuvara klassi oleks võimalik kohe investeerida, on oluline tagada käesoleva määruse jõustumine nii pea kui võimalik, seega järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2015/35 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 punktid 55.a ja 55.b asendatakse järgmisega:

„55.a   „taristuvarad“– füüsilised varad, struktuurid või rajatised, süsteemid ja võrgud, mis pakuvad või toetavad olulisi avalikke teenuseid;

55.b   „taristuüksus“– üksus või konsolideerimisgrupp, kes selle üksuse või konsolideerimisgrupi viimase kättesaadavate andmetega finantsaasta jooksul või rahastamisettepaneku kohaselt saab põhitulu taristuvarade omamisest, rahastamisest, arendamisest või käitamisest;“;

2)

artikli 164a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab kvalifitseeruv taristuinvesteering investeeringuid taristuüksusesse, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

taristuvaradega loodavad rahavood võimaldavad kõikide rahaliste kohustuste täitmist pideva stressi all, mis on projektiga kaasneva riski seisukohast oluline;

b)

taristuüksuse loodavad rahavood võlausaldajale ja omakapitaliinvestoritele on prognoositavad;

c)

taristuvarasid ja taristuüksust reguleeritakse õigusliku või lepingulise raamistikuga, mis tagab võlausaldajale ja omakapitaliinvestoritele kõrgetasemelise kaitse, sealhulgas järgmise:

a)

lepinguline raamistik sisaldab sätteid, mis kaitsevad tõhusalt võlausaldajaid ja omakapitaliinvestoreid kahjude eest, mis tulenevad sellest, kui projekti lõpetab lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuprojektiga pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

i)

taristuprojekti üksuse tulusid rahastatakse suure hulga kasutajate maksetega või

ii)

tulu suhtes kohaldatakse tulumäära sätteid;

b)

taristuüksusel on piisav reservfond või rahastamiskord, et katta projekti ettenägematuid kulusid ja käibekapitali nõudeid.

Kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, hõlmab lepinguline raamistik ka järgmist:

i)

võlausaldajatel on kohaldatava õigusega lubatud ulatuses selline tagatis või vastav nõudeõigus kõigi varade ja lepingute suhtes, mis on projekti elluviimiseks hädavajalikud;

ii)

tegevusest tulenevate netorahavoogude kasutamine pärast projektiga seotud kohustuslikke makseid muul eesmärgil kui võlakohustuste haldamiseks on piiratud;

iii)

piirangud sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada võlausaldajaid, sealhulgas asjaolu, et uusi võlaväärtpabereid ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta ja nendega kokkulepitud vormis, välja arvatud juhul, kui selliste uute võlaväärtpaberite emiteerimine on olemasolevate võlaväärtpaberite tingimustes lubatud.

Olenemata teise lõigu punktist i võib võlakirjade või laenudena tehtud investeeringute jaoks kasutada muid tagatismehhanisme juhul, kui ettevõtjad suudavad tõendada, et kõigi varade ja lepingute suhtes tagatise seadmine ei ole võlausaldajatele nende investeeringu põhiosa tõhusaks kaitsmiseks või sissenõudmiseks hädavajalik. Sellisel juhul sisaldavad muud tagatismehhanismid vähemalt üht järgmistest komponentidest:

i)

osade või aktsiate pantimine;

ii)

ülevõtmisõigus;

iii)

pangakontodelt kinnipidamise õigus;

iv)

kontroll rahavoogude üle;

v)

lepingute määramise kord;

d)

kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, saab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalvele tõendada, et ta suudab investeeringut hoida lõpptähtajani;

e)

kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, on investeerimisvahend ja muud samasse nõudeõiguse järku kuuluvad instrumendid kõrgema nõudeõiguse järguga kui kõik teised nõuded, välja arvatud kohustuslikud nõuded ning likviidsuse pakkujate, usaldusisikute ja tuletistehingu vastaspoolte nõuded;

f)

kui investeeringud on aktsiates, võlakirjades või laenudes, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav, peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

i)

taristuvarad ja taristuüksus asuvad EMPs või OECDs;

ii)

kui taristuüksus on ehitusetapis, peab omakapitaliinvestor täitma järgmisi kriteeriume, või kui tegemist on rohkem kui ühe omakapitaliinvestoriga, peab omakapitaliinvestorite grupp tervikuna täitma järgmisi kriteeriume:

omakapitaliinvestorid on varem edukalt taristuprojekte kontrollinud ja neil on asjakohased eksperditeadmised;

omakapitaliinvestoritel on madal makseviivituse risk või nende makseviivituse tõttu taristuüksusele tekkida võiva olulise kahju saamise risk on väike;

omakapitaliinvestoritel on ajend investorite huvide kaitsmiseks;

iii)

ehitusriski korral on olemas kaitsemeetmed, et tagada projekti lõpuleviimine vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonile, eelarvele ja tähtajale;

iv)

kui tegevusriskid on olulised, on need asjakohaselt hallatud;

v)

taristuüksus kasutab testitud tehnoloogiat ja disaini;

vi)

taristuüksuse kapitalistruktuur võimaldab tal oma võlgu teenindada;

vii)

taristuüksuse refinantseerimisrisk on väike;

viii)

taristuüksus kasutab tuletisinstrumente üksnes riski maandamiseks.“;

3)

lisatakse artikkel 164b:

„Artikkel 164b

Kvalifitseeruv taristuettevõttesse tehtud investeering

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab kvalifitseeruv taristuettevõttesse tehtud investeering investeeringuid taristuüksusesse, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

1)

taristuüksus saab põhitulu EMPs või OECDs asuvate taristuvarade omamisest, rahastamisest, arendamisest või käitamisest;

2)

taristuvaradega loodavad rahavood vastavad mõnele artikli 164a lõike 2 punktis a nimetatud kriteeriumile;

3)

kui taristuüksuse tulusid ei rahastata suure hulga kasutajate maksetega, on lepinguosaline, kes nõustub ostma taristuüksuse pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, üks artikli 164a lõike 2 punktis b nimetatud üksustest;

4)

tulubaas on tegevuse, asukoha või maksjate seisukohast mitmekesine, välja arvatud juhul, kui tulule kohaldatakse tulumäära sätteid kooskõlas artikli 164a lõike 1 punkti c alapunkti a alapunktiga ii või võta-või-maksa lepingu korral või kui tulu põhineb kasutusvalmidusel;

5)

kui investeeringud on võlakirjades või laenudes, saab kindlustus- või edasikindlustusandja järelevalvele tõendada, et ta suudab investeeringut hoida lõpptähtajani;

6)

kui taristuüksuse kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav;

a)

asjaomaste finantssuhtarvude analüüsil põhinevate konservatiivsete eelduste kohaselt võimaldab taristuettevõtte kapitalistruktuur tal oma kõiki võlgu teenindada;

b)

taristuüksus on tegutsenud vähemalt kolm aastat või omandatud üksuse korral on see olnud tegev vähemalt kolm aastat;

7)

kui taristuüksuse kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, on selles krediidikvaliteedi hinnangu järgi krediidikvaliteedi aste 0–3.“;

4)

artiklit 168 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 105 lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud aktsiariski alammoodul hõlmab 1. liiki omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit, 2. liiki omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit, kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide alammoodulit ja kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide riski alammoodulit.“;

b)

lisatakse lõige 3b:

„3b.   Kvalifitseeruv taristuettevõtte omakapitaliinstrument hõlmab omakapitaliinvesteeringuid sellistesse taristuüksustesse, mis vastavad artiklis 164b sätestatud kriteeriumidele.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Aktsiariski kapitalinõue võrdub järgmisega:

Formula

kus:

a)

SCRequ1 tähistab 1. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;

b)

SCRequ2 tähistab 2. liiki omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet;

c)

SCRquinf tähistab kvalifitseeruvate taristu-omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.

d)

SCRquinfc tähistab kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide kapitalinõuet.“;

d)

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 (*1) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondina tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013 (*2) artikli 3 punktis b osutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid, kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).“;"

ii)

punktis c asendatakse alapunkt i järgmisega:

„i)

selliste fondide hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi alternatiivse investeerimisfondi riskipositsioonide suhtes;“;

iii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

määruse (EL) 2015/760 kohaselt Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidena tegutsevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate hoitavad omakapitaliinstrumendid (välja arvatud kvalifitseeruvad taristu-omakapitaliinstrumendid või kvalifitseeruvad taristuettevõtte omakapitaliinstrumendid), kui käesoleva määruse artiklis 84 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit on võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes, või kõnealuste fondide osakud või aktsiad, kui aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ei ole võimalik kohaldada kõigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskipositsioonide suhtes.“;

5)

artiklisse 169 lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses:

„4.   Käesoleva määruse artiklis 168 osutatud kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide kapitalinõue võrdub põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmistest kohestest vähenemistest:

a)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide investeeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja artikli 212 lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

b)

kohene vähenemine, mis võrdub 36 % ja 92 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktis a osutatud omakapitaliinstrumendid.“;

6)

artiklisse 170 lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses:

„4.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandja on saanud järelevalveasutustelt heakskiidu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 sätete kohaldamiseks, võrdub kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide kapitalinõue põhiomavahendite kahjumiga, mis tuleneks järgmisest kohesest vähenemisest:

a)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, mis vastavad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 304 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tegevusele;

b)

kohene vähenemine, mis võrdub 22 % selliste kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide investeeringute väärtusest, mis on seotud ettevõtjas direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punkti b ja lõike 2 tähenduses, kui kõnealused investeeringud on strateegilist laadi;

c)

kohene vähenemine, mis võrdub 36 % ja 92 % summaga käesoleva määruse artiklis 172 osutatud sümmeetrilisest kohandusest muude kvalifitseeruvate taristuettevõtte omakapitaliinstrumentide väärtusest, kui punktides a või b osutatud omakapitaliinstrumendid.“;

7)

artikli 171 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 169 lõike 1 punkti a, lõike 2 punkti a, lõike 3 punkti a ja lõike 4 punkti a ning artikli 170 lõike 1 punkti b, lõike 2 punkti b, lõike 3 punkti b ja lõike 4 punkti b kohaldamisel tähendavad strateegilist laadi omakapitaliinvesteeringud omakapitaliinvesteeringuid, mille puhul suudab osalust omav kindlustus- või edasikindlustusandja tõendada järgmist:“;

8)

artiklile 180 lisatakse lõiked 14, 15 ja 16:

„14.   Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 15 tingimustele, määratakse riskitegur stress i sõltuvalt riskipositsiooni krediidikvaliteedi astmest ja kestusest vastavalt järgmisele tabelile:

Krediidikvaliteedi aste

0

1

2

3

Kestus

(duri )

stress i

ai

bi

ai

bi

ai

bi

ai

bi

kuni 5

bi · duri

0,68 %

0,83 %

1,05 %

1,88 %

rohkem kui 5 ja kuni 10

ai + bi · (duri – 5)

3,38 %

0,38 %

4,13 %

0,45 %

5,25 %

0,53 %

9,38 %

1,13 %

rohkem kui 10 ja kuni 15

ai + bi · (duri – 10)

5,25 %

0,38 %

6,38 %

0,38 %

7,88 %

0,38 %

15,0 %

0,75 %

rohkem kui 15 ja kuni 20

ai + bi · (duri – 15)

7,13 %

0,38 %

8,25 %

0,38 %

9,75 %

0,38 %

18,75 %

0,75 %

üle 20

min[ai + bi · (duri – 20);1]

9,0 %

0,38 %

10,13 %

0,38 %

11,63 %

0,38 %

22,50 %

0,38 %

15.   Riskipositsioonide kriteeriumid, millele määratakse riskitegur vastavalt lõikele 14, peavad olema järgmised:

a)

riskipositsioon on seotud artiklis 164b sätestatud kriteeriumidele vastava kvalifitseeruva taristuettevõttesse tehtud investeeringuga;

b)

riskipositsioon ei ole vara, mis vastab järgmistele tingimustele:

see on määratud kattuvuse kohandamise portfelli vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77b lõikele 2;

sellele on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–2;

c)

krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse poolt taristuüksusele antud krediidikvaliteedi hinnang on kättesaadav.

d)

riskipositsioonile on määratud krediidikvaliteedi aste vahemikus 0–3.

16.   Võlakirjadest ja laenudest tulenevatele riskipositsioonidele, mis vastavad lõike 15 punktide a ja b tingimustele, kuid ei vasta lõike 15 punktis c sätestatud tingimustele, määratakse riskitegur stressi , mis on samaväärne krediidikvaliteedi astmega 3, ja riskipositsiooni kestus vastavalt lõikes 14 esitatud tabelile.“;

9)

artikli 181 punkti b teine lõik asendatakse järgmisega:

„Määratud portfelli varade puhul, mille kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, ja selliste kvalifitseeruvate taristuvarade ja kvalifitseeruvate taristuettevõtte varade puhul, millele on määratud krediidikvaliteedi aste 3, on vähendustegur 100 %.“;

10)

artikkel 261a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 261a

Kvalifitseeruva taristuinvesteeringu või kvalifitseeruva taristuettevõttesse tehtud investeeringu riskijuhtimine

1.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad täidavad enne kvalifitseeruva taristuinvesteeringu või kvalifitseeruva taristuettevõttesse tehtava investeeringu tegemist nõuetekohaselt hoolsuskohustust, sealhulgas kõiki järgmisi nõudeid:

a)

dokumenteeritud hinnang selle kohta, kuidas valideerimisprotsessis osalev taristuüksus vastab artiklis 164a või artiklis 164b sätestatud kriteeriumidele. Sellise hinnangu annavad isikud, keda ei mõjuta hindamiskriteeriumide eest vastutavad isikud ja kellel ei ole võimalikku huvide konflikti kõnealuste isikutega;

b)

kinnitus selle kohta, et taristuüksuse kõik rahavoogude finantsmudelid on läbinud valideerimise, mida teevad isikud, keda ei mõjuta finantsmudeli väljatöötamise eest vastutavad isikud ja kellel ei ole võimalikku huvide konflikti kõnealuste isikutega.

2.   Kvalifitseeruva taristuinvesteeringuga või kvalifitseeruva taristuettevõttesse tehtud investeeringuga seotud kindlustus- ja edasikindlustusandjad teevad korrapäraselt stressiteste ja teevad järelevalvet taristuüksust toetavate rahavoogude ja tagatise väärtuse üle. Mis tahes stressitest peab olema vastavuses taristuprojektiga kaasneva riski olemuse, ulatuse ja komplekssusega.

3.   Stressitestimises võetakse arvesse muust kui taristutegevusest tulenevaid riske, kuid taristuüksuse rahaliste kohustuste täitmise suutlikkuse arvutamisel sellisest tegevusest saadud tulu arvesse ei võeta.

4.   Kui kindlustus- või edasikindlustusandjad omavad olulisi kvalifitseeruvaid taristuinvesteeringuid või kvalifitseeruvaid taristuettevõttesse tehtud investeeringuid, lisavad nad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 41 lõikes 3 osutatud kirjalikku strateegiat koostades sellesse sätted selliste investeeringute aktiivse järelevalve kohta ehitusetapi käigus ja võlgade stsenaariumi jaoks sätted sellistest investeeringutest sissenõutava summa maksimeerimise kohta.

5.   Kindlustus- või edasikindlustusandjad, kellel on kvalifitseeruv taristuinvesteering või kvalifitseeruv taristuettevõttesse tehtud investeering võlakirjades või laenudes, lähtub varade ja kohustiste juhtimisel sellest, et ta suudab jooksvalt tagada investeeringu hoidmise lõpptähtajani.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 30. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/467, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses regulatiivsete kapitalinõuete arvutamisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate hoitavate mitmete varaklasside puhul (ELT L 85, 1.4.2016, lk 6).

(3)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).


OTSUSED

14.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/22


LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2017/1543,

6. september 2017,

millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunik

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli nr 3 (nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2422) (1) artikli 48 kohaselt koosneb Üldkohus alates 2016. aasta 1. septembrist 47 kohtunikust. Nimetatud määruse artikli 2 punktis b on seitsme täiendava kohtuniku ametiaja kestus määratud kindlaks nii, et ametiaja lõpp langeks kokku Üldkohtus 1. septembril 2019 ja 1. septembril 2022 toimuva osalise väljavahetamisega.

(2)

Sellega seoses esitati Üldkohtu täiendava kohtuniku ametikohale Geert DE BAERE kandidatuur.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse Geert DE BAERE sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale.

(4)

Geert DE BAERE tuleks nimetada Üldkohtu kohtunikuks käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 31. augustini 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Geert DE BAERE nimetatakse Üldkohtu kohtunikuks käesoleva otsuse jõustumise päevast kuni 31. augustini 2022.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 6. september 2017

eesistuja

K. TAEL


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).


SOOVITUSED

14.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/23


ELi-EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2017,

25. juuli 2017,

millega lepitakse kokku ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetides [2017/1544]

ELi-EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, (1) eriti selle artiklit 76,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (edaspidi „leping“) kirjutati alla 25. juunil 2001 ja see jõustus 1. juunil 2004.

(2)

Lepingu artikliga 76 antakse assotsiatsiooninõukogule pädevus teha asjakohaseid otsuseid, mida ta peab lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.

(3)

Lepingu artikli 86 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

(4)

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek partneritega tehtava koostöö uue etapi alustamiseks, mis võimaldaks mõlemal pool suuremat omalustunnet.

(5)

Liit ja Egiptus on leppinud kokku tugevdada oma partnerlust, leppides kokku prioriteetides aastateks 2017–2020, eesmärgiga tegeleda liidu ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid ning tagada pikaajaline stabiilsus Vahemere mõlemal kaldal,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Artikkel 1

Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada käesoleva soovituse lisas esitatud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteete.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid asendavad ELi-Egiptuse tegevuskava, mille rakendamist assotsiatsiooninõukogu soovitas oma 6. märtsi 2007. aasta soovituses nr 1/2007.

Artikkel 3

Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. juuli 2017

ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.


LISA

ELI JA EGIPTUSE PARTNERLUSE PRIORITEEDID AASTATEKS 2017–2020

I.   Sissejuhatus

ELi ja Egiptuse suhete üldise raamistiku moodustab 2001. aastal allkirjastatud ning 2004. aastal jõustunud assotsieerimisleping. Kuigi assotsieerimisleping jääb tervikuna jõusse, sätestatakse käesolevas dokumendis prioriteedid, mille EL ja Egiptus on läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikat arvesse võttes ühiselt välja töötanud ning mis suunavad partnerlust järgmise kolme aasta jooksul.

Kõnealuste partnerluse prioriteetide eesmärk on tegeleda ELi ja Egiptuse ees seisvate mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid ning tagada pikaajaline stabiilsus Vahemere mõlemal kaldal. Partnerluse prioriteedid on tiivustatud ühisest püüdlusest selliste universaalsete väärtuste poole nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused. Samuti on nende eesmärgiks koostöö tugevdamine, et toetada Egiptuse kestliku arengu strateegiat („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“).

II.   Kavandatud prioriteedid

Partnerluse prioriteedid peaksid aitama kaasa inimeste ootuste täitumisele Vahemere mõlemal kaldal, ennekõike tagades sotsiaalse õigluse, inimväärsed töövõimalused, majanduslikud väljavaated ja oluliselt paremad elutingimused ning kindlustades seeläbi Egiptuse ja ELi stabiilsust. Loetletud eesmärkide tähtsaimad aspektid on innovatsioonil põhinev kaasav majanduskasv ning õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele tuginev tõhus ja kaasav juhtimine. Samuti arvestatakse prioriteetides rollidega, mida vastavalt EL ja Egiptus täidavad rahvusvahelises plaanis, ning nende eesmärgiks on suurendada nii nende kahepoolset koostööd kui ka nende piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd. Seega juhindutakse uuendatud partnerlussuhtes järgmistest üldprioriteetidest.

1.   Egiptuse kestlik tänapäevane majandus ja sotsiaalne areng

EL ja Egiptus kui olulised partnerid teevad koostööd Egiptuse kestliku arengu strateegias („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“) sätestatud sotsiaal-majanduslike eesmärkide saavutamise nimel, et ehitada üles stabiilne ja jõukas Egiptus.

a)   Majanduse moderniseerimine ja ettevõtlus

Egiptus on seadnud kindlaks eesmärgiks saavutada pikaajaline sotsiaal-majanduslik jätkusuutlikkus, muu hulgas luues toetavama keskkonna kaasavale majanduskasvule ja töökohtade loomisele, ennekõike noorte ja naiste jaoks, sealhulgas õhutades mitteametliku sektori majandusse integreerimist. Pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse eesmärgil hõlmab see meetmeid, mis suudavad suurendada eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et rakendada paremini kestliku arengu strateegiat, edendada toetuste ja maksustamise reforme, tugevdades selleks erasektori rolli ja parandades ärikliimat rohkemate välisinvesteeringute ligitõmbamiseks, sealhulgas avatuma ja konkurentsivõimelise kaubanduspoliitika kaudu, kasutada täielikult ära digitaalne dividend ning toetada kõige olulisemaid taristuprojekte, nagu tõhusa transpordisüsteemi väljakujundamine. Lisaks toetab EL jõupingutusi, mida Egiptus teeb avaliku halduse reformide ja hea valitsemistava edendamiseks, muu hulgas kvaliteetse statistika kasutamise ning digitaalse revolutsiooni ja sellega seonduva uue äri- ja ühiskonnamudeli arvessevõtmise kaudu.

Egiptuse kestliku arengu strateegias pannakse suurt rõhku väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd“) ning nn hiidprojektidele, nagu Suessi kanali arendusprojekt, Ülem-Egiptuse nn kuldse kolmnurga maavaraprojekt ning nelja miljoni hektari maa muutmine põllumajanduseks ja linnaehituseks kõlblikuks, samuti Egiptuse teadmistepangale, kuna need panustavad kõige enam pikaajalise sotsiaal-majandusliku arengu protsessi. Arvestades VKEde loomise olulisust kaasava majanduskasvu seisukohast, on kõnealusel sektoril ELi ja Egiptuse koostöös jätkuvalt keskne roll. Samuti kaalub EL, kuidas suurendada täiendavalt Suessi kanali arendusprojekti („Suez Canal Hub“) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus valdkondadeülest koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni alal ning digitehnoloogia ja -teenuste edendamisel. Sellega seoses rõhutasid Egiptus ja EL oma huvi hoogustada koostööd mitmes asjaomases teadusuuringute ja kõrghariduse harus, sealhulgas programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus +“ raames.

Arvestades Egiptuse hindamatut ja mitmekesist pärandit ning kultuurisektori (millega on tihedalt seotud turism) märkimisväärset osa riigi SKPs, tööhõives, välisvaluutareservides ja ühiskonnas üldiselt, pööratakse erilist tähelepanu seosele kultuuri, kultuuripärandi ja kohaliku majandusarengu vahel.

b)   Kaubandus ja investeeringud

EL ja Egiptus on olulised kaubanduspartnerid. Nad on kindlalt otsustanud tugevdada olemasolevat kaubandus- ja investeerimissuhet ning tagada, et ELi ja Egiptuse assotsieerimislepingu kaubandussätted, millega luuakse vabakaubanduspiirkond, rakendatakse viisil, mis võimaldab kõigi lepingu võimaluste ärakasutamist. EL on varem esitanud idee sõlmida põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, et olemasolevat vabakaubanduslepingut süvendada ja laiendada. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus ühiselt kindlaks muud sobilikud viisid kaubandussuhete edendamiseks.

c)   Sotsiaalne areng ja sotsiaalne õiglus

Egiptus kordab oma lubadust viia läbi reformid, edendada sotsiaalset arengut ja sotsiaalset õiglust, tegeleda tema ees seisvate sotsiaalsete ja demograafiliste probleemidega ning suurendada riigi inimressursse, mis viivad edasi majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Sellega seoses toetab EL Egiptuse jõupingutusi, et kaitsta sotsiaalselt tõrjutud rühmi sotsiaalsete turvavõrkude ja sotsiaalkaitsega majandusreformide võimaliku negatiivse mõju eest. Lisaks sellele jätkavad EL ja Egiptus aktiivset kaasaaitamist maaelu ja linnade arengule ning põhiteenuste osutamise parandamist, pöörates erilist tähelepanu hariduse (sealhulgas tehnilise ja kutseõppe) moderniseerimisele ning tervisesüsteemidele. EL jagab oma kogemusi üldise tervisekindlustuse kehtestamise ja parema tervishoiuteenuse pakkumise alal.

d)   Energiajulgeolek, keskkond ja kliimameetmed

EL ja Egiptus teevad koostööd energiaallikate mitmekesistamise alal, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele, ning energiatõhususe meetmete alal. Egiptuse valitsuse taotluse alusel toetab EL Egiptuse jõupingutusi ajakohastada oma integreeritud energiastrateegiat, mille eesmärk on rahuldada riigi vajadused kestliku arengu seisukohast ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks sellele annab avamere-gaasiväljade avastamine Egiptuses olulise võimaluse ELi ja Egiptuse vaheliseks sünergiaks seoses traditsiooniliste energiaallikatega, võttes arvesse olemasolevaid veeldustaristuid Egiptuses. See võimaldaks energia prognoositavamat tootmist, millest oleks kasu nii Egiptusele (võttes arvesse riigi märkimisväärset tarbimisvajadust ja potentsiaali sissetulekute suurendamiseks, sealhulgas ärikeskkonna ja sotsiaalse arengu jaoks) kui ka ELile, kuna see mitmekesistaks tema tarneallikaid. ELi ja Egiptuse vahelise energiadialoogi tugevdamine aitab kindlaks teha peamised koostöövaldkonnad, nagu tehniline abi piirkondliku energiakeskuse rajamisel, ühised teadusuuringud, kogemuste ja parimate tavade jagamine, tehnosiirded ja allpiirkondliku (Vahemere-äärsete riikide) koostöö edendamine, arvestades samas vajadusega kaitsta Vahemere mereökosüsteeme.

EL ja Egiptus teevad koostööd, et edendada kestliku arengu saavutamise kontekstis kliima- ja keskkonnameetmeid. Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe vastuvõtmise järel võetud kohustustega toetab EL Egiptust kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamisel kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus koostööd selleks, et saavutada eesmärgid, mis on muu hulgas määratletud kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus.

Egiptus ja EL vaevad võimalikku koostööd sellistes valdkondades nagu ressursside, sealhulgas veeressursside säästev majandamine, bioloogiline mitmekesisus, kanalisatsioon, tahkete jäätmete käitlemine, sealhulgas tööstusliku saaste vähendamine ning kemikaalide ja ohtlike jäätmete käitlemine, samuti võitlus kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastu. Samuti vaevad Egiptus ja EL võimalusi, mis on sätestatud Vahemere Liidu ministrite avalduses sinise majanduse kohta seoses IMP/KM (1) vahendiga. Kaalumisel olevate võimalike koostöövaldkondade hulgas on nn nutikad meresadamad, merendusklastrid, rannikualade tervikmajandamine ja merekalapüük.

2.   Välispoliitiline partnerlus

ELi ja Egiptuse ühine huvi on tugevdada välispoliitikaalast koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Stabiilsuse tagamine ühistes naaberriikides ja kaugemalgi

Egiptusel kui ÜRO Julgeolekunõukogu ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu liikmel on täita oluline roll. EL kavatseb süvendada ja laiendada koostööd Araabia Riikide Liigaga, kelle peakorter asub samuti Egiptuses. Samuti püüdlevad Egiptus ja EL tihedama koostöö ja ühiste arusaamade poole väga mitmes küsimuses, sealhulgas mitmepoolsel tasandil. ELi ja Egiptuse partnerlus on Vahemere piirkonna, Kesk-Ida ja Aafrika stabiilsuse ja jõukuse jaoks oluline. ELi ja Egiptuse vaheline koostöö, sealhulgas piirkondlikel foorumitel, seab oma sihiks aidata kaasa konfliktide lahendamisele, rahu tagamisele ning poliitiliste ja majanduslike probleemidega tegelemisele kõnealustes piirkondades. Lisaks sellele tõhustavad EL ja Egiptus teabevahetust seoses mõlemat poolt mõjutavate suuremate piirkondlike ja rahvusvaheliste küsimustega.

Koostöö kriisiohjamisel ja humanitaarabi andmisel

EL ja Egiptus hoogustavad koostööd ja omavahelist konsulteerimist ning vahetavad kogemusi kriisiohjamise ja -ennetamise alal nii omavahel kui ka piirkonnasiseselt, et tegeleda konfliktidest ja loodusõnnetustest tulenevate keerukate probleemidega, mis ohustavad rahu, stabiilsust ja arengut nende ühistes naaberriikides ja kaugemal.

3.   Stabiilsuse tugevdamine

Stabiilsuse tagamine on ELi ja Egiptuse ees seisev ühine probleem. Selle jaoks on esmatähtis luua tänapäevane ja demokraatlik riik, mis jagab hüvesid kõigile võrdselt. Tänapäevase demokraatliku riigi nurgakiviks on inimõigused, nagu kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, mis on sätestatud rahvusvahelistes inimõigustealastes õigusaktides, Euroopa Liidu lepingus ja Egiptuse põhiseaduses. Need väärtused on ühised. Seega on Egiptus ja EL pühendunud demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste kui kõigi oma kodanike põhiseaduslike õiguste edendamisele kooskõlas mõlema riigi rahvusvaheliste kohustustega. Sellega seoses pakub EL Egiptusele toetust nimetatud kohustustele seaduste kuju andmisel.

a)   Tänapäevane demokraatlik riik

Egiptus ja EL on pühendunud sellele, et tagada vastutuskohustus, õigusriigi põhimõte, inimõiguste täielik austamine ja põhivabadused ning täita oma kodanike vajadused. EL toetab Egiptuse jõupingutusi, et suurendada riigi institutsioonide suutlikkust avalikku sektorit reformida, suurendada õiguskaitseasutuste suutlikkust täita oma ülesandeid üldise turvalisuse tagamisel ning arendada välja uue parlamendi põhiseadusega ette nähtud ülesanded. Lisaks sellele hoogustavad EL ja Egiptus koostööd, et ajakohastada justiitssektorit, teha õiguskaitse erikohtute loomise ja õigusabi kaudu kõigile kodanikele kättesaadavaks, reformida riigi rahanduse juhtimist ning võidelda korruptsiooniga. Samuti kaaluvad EL ja Egiptus õigusalase koostöö arendamist kriminaal- ja tsiviilasjades. ELi ja Egiptuse parlamentide koostöö, sealhulgas parlamendikomiteede ja -gruppide vahelise struktureeritud kogemustevahetuste kaudu, parandaks koordineerimist ja edendaks vastastikust mõistmist. Samuti toetab EL Egiptuse jõupingutusi võimestada kohalikke omavalitsusi avalike teenuste kavandamiseks ja osutamiseks, tagada veelgi kindlamalt võrdsed majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised võimalused ning edendada kõigi inimeste sotsiaalset integratsiooni.

b)   Julgeolek ja terrorism

Julgeolek on ühine eesmärk. Terrorism ja terrorismi soodustav vägivaldne äärmuslus ähvardavad riikide sotsiaalset struktuuri Vahemere mõlemal kaldal. Need kujutavad enesest suurt ohtu meie kodanike turvalisusele ja heaolule. Võitlus selliste ohtudega on eesmärgiks seatud nii ELis kui ka Egiptuses, kes saavad teha koostööd tervikliku lähenemisviisi abil, mis tegeleb nõuetekohaselt inimõigusi ja põhivabadusi austades terrorismi algpõhjustega, et edukalt radikaliseerumise vastu võidelda ja seda ennetada ning sotsiaal-majanduslikku arengut edendada. EL ja Egiptus on jätkuvalt pühendunud koostööle võitluses äärmusluse ning igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas islamofoobia ja ksenofoobiaga.

Koostööd tehakse muu hulgas lennundusjulgestuse ja julgeolekualase kaitse tugevdamiseks, samuti selleks, et suurendada võimekust ennetada ja tõkestada piiriülest organiseeritud kuritegevust, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, uimastikaubandus ja rahapesu.

Mõlemad pooled on nõustunud hoogustama koostööd väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava rakendamisel, sealhulgas kogemuste vahetamise, koolituste ja muude suutlikkust arendavate meetmetega.

c)   Rändevoogude haldamine mõlemapoolse kasu eesmärgil

Valletta tippkohtumise poliitilise deklaratsiooni ja Valletta tegevuskava alusel hakkab toimuma ELi ja Egiptuse koostöö rände valdkonnas. EL toetab Egiptuse valitsuse jõupingutusi, et tugevdada oma rände juhtimise raamistikku, mis hõlmab seadusandlike reformide elemente ja rände haldamise strateegiaid, ning ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust ja inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, mis hõlmab inimkaubanduse ohvrite tuvastamist ja abistamist. Samuti püüab ta toetada ja suurendada Egiptuse suutlikkust kaitsta rändajate õigusi ja pakkuda kooskõlas rahvusvaheliste normidega kaitset neile, kellel on sellele õigus. EL ja Egiptus kaaluvad võimalusi koostööks ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki, et tagada rände seaduslik haldamine kogu maailmas. Samal ajal tehakse koostööd selleks, et tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega, ennekõike madala arengutaseme, vaesuse ja töötusega.

Isikute liikuvus võib kaasa aidata oskuste ja teadmiste arendamisele, mis omakorda võib kaasa aidata Egiptuse arengule. Samuti ehitab see püsivaid sildu ELi ja Egiptuse kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu vahel. EL ja Egiptus on pühendunud rändajate õiguste täielikule kaitsele.

III.   Koostööpõhimõtted

Inimteguri ja inimestevaheliste kontaktide edendamine tihendab sidemeid ja seega tugevdab partnerlust ELi ja Egiptuse vahel. Partnerluse prioriteetide üks oluline aspekt on vastastikune vastutus eurooplaste ja egiptlaste ees.

Samuti tuleks ühishuvi pakkuvaid probleeme käsitleda tihedama piirkondliku ja allpiirkondliku (lõuna-lõuna-suunalise) koostöö kaudu. Sellega seoses teevad EL ja Egiptus koostööd Vahemere Liidu raames ja Anna Lindhi sihtasutuse kaudu, ennekõike kultuuridevahelise dialoogi vallas.

Dialoogi pidamise kultuur on osutunud väärtuslikuks vahendiks, et saavutada vastastikune lugupidamine. Väga oluline on süvendada poliitilist dialoogi demokraatia ja inimõiguste teemal ning säilitada need tehnilised aspektid, mis seda tugevdavad. Samuti võimaldab dialoog partnerlust põhjendada ning hinnata selle ulatust ja sellega saavutatut.

Kooskõlas Egiptuse valituse prioriteetidega võetakse partnerluse prioriteetides arvesse rõhuasetust noortele, kellest sõltub meie ühiskondade pikaajaline stabiilsus, ja naistele, kes on ükskõik millise ühiskonna edu pandiks. Keskne eesmärk on neid võimestada ning anda neile seaduslikud ja praktilised vahendid, et nad saaksid aktiivse oma riigi majanduses ja valitsemises osalemisega täita neile õigusega kuuluvat rolli ühiskonnas. EL jagab ka edaspidi oma kogemusi naistevastase diskrimineerimisega võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, samuti kaasatuse edendamise ja noortele võimaluste andmise vallas.

EL ja Egiptus on seisukohal, et kodanikuühiskond aitab oluliselt ja suuresti kaasa nendevahelise partnerluse prioriteetide rakendamisele ning läbipaistvale ja kaasavale valitsemisele ning võib toetada Egiptuses toimuvat kestliku arengu protsessi. Nad töötavad koos kodanikuühiskonnaga, et aidata kooskõlas Egiptuse põhiseaduse ja mõlema poole asjakohaste õigusaktidega tõhusalt kaasa poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu protsessile.

IV.   Kokkuvõte

Ühise vastutuse vaimus on EL ja Egiptus üheskoos määratlenud partnerluse prioriteedid ning töötavad välja kokkulepitud hindamis- ja järelevalvemehhanismi. Partnerluse prioriteetide mõju hindamiseks on samuti kavas vahearuanne. EL ja Egiptus teevad kooskõlas partnerluse prioriteetide sihipärase lähenemisviisiga ning nende mõlema huvides assotsieerimislepingu rakendamise otstarbekohasemaks. Assotsiatsioonikomitee ja assotsiatsiooninõukogu on jätkuvalt peamised organid, kes viivad kord aastas läbi partnerluse prioriteetide rakendamise üldhindamise.


(1)  Integreeritud merenduspoliitika / kliimamuutuste üle peetava regionaalpoliitika dialoogi vahend


Parandused

14.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/28


Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 187, 26. juuni 2014 )

Leheküljel 70 I lisa artikli 3 lõike 2 esimeses lauses

asendatakse

„„Partnerettevõtjad“ — kõik ettevõtjad, mis ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.“

järgmisega:

„Partnerettevõtjad on kõik ettevõtjad, mis ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (kontrolliv ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (kontrollitava ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.“

Leheküljel 72 I lisa artikli 6 lõike 2 teise lõigu esimeses lauses

asendatakse

„Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool.“

järgmisega:

„Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis on asjaomase ettevõtja suhtes vahetult kontrolliva või kontrollitava ettevõtja positsioonis.“

Leheküljel 72 I lisa artikli 6 lõike 3 teise lõigu teises lauses

asendatakse

„Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.“

järgmisega:

„Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, mis on asjaomase ettevõtja suhtes vahetult kontrolliva või kontrollitava ettevõtja positsioonis, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.“