ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 232
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
60. Aastakäik
8. september 2017
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 232 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. Aastakäik |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
8.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1529,
7. september 2017,
millega kiidetakse kooskõlas taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 heaks põhiaine naatriumkloriid ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes artikli 13 lõikega 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjon sai 7. juunil 2016 organisatsioonidelt Agriculture and Horticulture Development Board (Ühendkuningriik) ja Institut Technique de l'Agriculture Biologique (edaspidi „ITAB“) määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohase taotluse, milles paluti heaks kiita soola kui põhiaine kasutamine fungitsiidina seente puhul. Peale selle sai komisjon 21. juulil 2016 ITABilt taotluse meresoola kui põhiaine kasutamiseks fungitsiidi ja insektitsiidina viinamarjade puhul. Taotlused liideti, sest mõlemad taotlused käsitlesid toidu jaoks sobiva kvaliteediga naatriumkloriidi. Neile taotlustele oli lisatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave. |
|
(2) |
Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „amet“) teadusabi. Amet esitas komisjonile naatriumkloriidi kohta tehnilise aruande (2)20. jaanuaril 2017. Komisjon esitas läbivaatamisaruande (3) ja käesoleva määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 23. märtsil 2017 ning vormistas need dokumendid lõplikult komitee 20. juulil 2017 toimunud koosolekuks. |
|
(3) |
Taotleja esitatud dokumentidest nähtub, et naatriumkloriid vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artiklis 2 määratletud mõiste „toit“ kriteeriumidele. Kõnealust ainet ei kasutata üldjuhul taimekaitsevahendina, kuid sellegipoolest on nimetatud ainest ja veest koosnev toode taimekaitses kasulik. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet. |
|
(4) |
Uuringutest on selgunud, et eeldatavasti võib naatriumkloriid üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutustega. Seepärast on asjakohane naatriumkloriid põhiainena heaks kiita. |
|
(5) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades on siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa vastavalt muuta. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Põhiaine heakskiitmine
Naatriumkloriid kiidetakse heaks põhiainena I lisa kohaselt.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. september 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Euroopa Toiduohutusamet, 2016, Outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for sodium chloride for use in plant protection as fungicide and bactericide in seed treatment and for disinfecting cutting tools. EFSA supporting publication 2016: EN-1091. lk 39.
(3) http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(5) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
I LISA
|
Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Erisätted |
|
Naatriumkloriid CASi nr 7647-14-5 |
Naatriumkloriid |
970 g/kg Toiduks kasutatav |
28. september 2017 |
Lubatakse kasutada põhiainena üksnes fungitsiidi ja bakteritsiidina. Naatriumkloriidi kasutatakse vastavalt eritingimustele, mis on esitatud naatriumkloriidi kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANTE/10383/2017) järeldustes ning eriti selle I ja II liites. |
(1) Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa C. osasse lisatakse järgmine kanne:
|
Number |
Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Erisätted |
|
„16 |
Naatriumkloriid CASi nr 7647-14-5 |
Naatriumkloriid |
970 g/kg Toiduks kasutatav |
28. september 2017 |
Lubatakse kasutada põhiainena üksnes fungitsiidi ja bakteritsiidina. Naatriumkloriidi kasutatakse vastavalt eritingimustele, mis on esitatud naatriumkloriidi kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANTE/10383/2017) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.“ |
(1) Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.
|
8.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/4 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1530,
7. september 2017,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine kvisalofop-P-tefurüüli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on esitatud toimeained, mida loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks. |
|
(2) |
Pidades silmas aega ja ressursse, mida on vaja suure arvu 2019.–2021. aastal lõppeva heakskiidu kehtivusajaga toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste hindamiseks, kehtestati komisjoni rakendusotsusega C(2016) 6104 (3) tööprogramm, milles rühmitatakse samalaadsed toimeained ja seatakse prioriteedid selle põhjal, millised on nendega seotud ohud inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 18. |
|
(3) |
Toimeainete propakvisafopi, kvisalofop-P-etüüli ja kvisalofop-P-tefurüüli heakskiit pidi algselt lõppema vahemikus 2019–2021. Arvestades seda, et need kolm ainet on kvisalofopi estrid, on neil sarnased omadused. Arvestades rakendusotsust C(2016) 6104, kvisalofop-P-tefurüüli ohtlike omaduste profiili (4) ja tõsiasja, et kolmel ainel on olulisi sarnasusi, on asjakohane koondada need ühte rühma, et Euroopa Toiduohutusamet saaks ajaliselt ühitada nende hindamise ja vastastikuse hindamise protsessid. Seega tuleks nende kolme aine toimikud esitada nende vastavatele referentliikmesriikidele samal ajal. |
|
(4) |
Propakvisafopi ja kvisalofop-P-etüüli heakskiit aegub 30. novembril 2021. Selleks et ajaliselt ühitada kvisalofop-P-tefurüüli hindamist kahe ülejäänud aine hindamisega, tuleks kvisalofop-P-tefurüüli heakskiidu kehtivust pikendada. |
|
(5) |
Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (5) esitati taotlus kvisalofop-P-tefurüüli heakskiidu pikendamiseks. |
|
(6) |
Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui hiljemalt 30 kuud enne käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud kehtivusaja aegumist ei ole kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 esitatud ettenähtud täiendavat toimikut, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kõige varasemale sellele järgnevale kuupäevale. |
|
(7) |
Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesolevas määruses viidatud toimeaine heakskiidu kehtivusaega ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine kehtivusaega ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Juhtumite puhul, kus komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesolevas määruses osutatud toimeaine heakskiidu kehtivusaja pikendamine, püüab komisjon kehtestada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt varaseima võimaliku kohaldamiskuupäeva. |
|
(8) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa 279. kande kuuendas veerus „Heakskiitmise aegumine“ asendatakse kvisalofop-P-tefurüüli kuupäev „30. november 2019“ kuupäevaga „30. november 2021“.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. september 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) ELT L 153, 11.6.2011, lk 1.
(3) Komisjoni 28. septembri 2016. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse tööprogramm 2019., 2020. või 2021. aastal lõppeva kehtivusajaga toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste hindamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 (ELT C 357, 29.9.2016, lk 9).
(4) European Chemicals Agency Committee for Risk Assessment (RAC) Opinion proposing harmonised classification and labelling at EU level of Quizalofop-P-tefuryl (Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee arvamus, milles tehakse ettepanek kvisalofop-P-tefurüüli ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse koostamiseks ELi tasandil). Vastu võetud 3. juunil 2016.
(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
|
8.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/6 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1531,
7. september 2017,
millega pikendatakse asendust vajava toimeaine imasamoksi heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 24 koostoimes artikli 20 lõikega 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni direktiiviga 2003/23/EÜ (2) lisati imasamoks toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse. |
|
(2) |
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas esitatud toimeaineid käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuna ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas. |
|
(3) |
Toimeaine imasamoksi heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. juulil 2018. |
|
(4) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus imasamoksi heakskiidu pikendamiseks. |
|
(5) |
Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik. |
|
(6) |
Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 13. aprillil 2015 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“) ja komisjonile. |
|
(7) |
Amet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Amet tegi täiendava kokkuvõtliku toimiku ka üldsusele kättesaadavaks. |
|
(8) |
15. märtsil 2016 esitas amet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas võib eeldada, et imasamoks vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas pikendamise esialgse aruande imasamoksi kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 11. juulil 2016. |
|
(9) |
Taotlejale anti võimalus esitada pikendamise esialgse aruande kohta märkusi. |
|
(10) |
Vähemalt ühe imasamoksi sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusega seoses on leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane imasamoksi heakskiitu pikendada. |
|
(11) |
Imasamoksi heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutustel, mis siiski ei piira neid kasutusi, mida imasamoksi sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane kaotada üksnes herbitsiidina kasutamise piirang. |
|
(12) |
Komisjon võtab siiski arvesse, et imasamoks on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 24 asendust vajav aine. Imasamoks on määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktidele 3.7.2.1 ja 3.7.2.3 vastavalt püsiv ja toksiline aine, kuna selle poolestusaeg magevees ja settes on pikem kui 120 päeva ja pikaajaliselt täheldatavat toimet mitteavaldav kontsentratsioon on veetaimede puhul 0,0045 mg/l. Seega vastab imasamoks määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 4 teises taandes sätestatud tingimusele. |
|
(13) |
Seepärast on asjakohane pikendada imasamoksi kui asendust vajava aine heakskiitu. |
|
(14) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. |
|
(15) |
Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta. |
|
(16) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/841 (7) pikendati imasamoksi heakskiidu kehtivusaega 31. juulini 2018, et pikendamismenetluse saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Võttes arvesse, et heakskiidu pikendamise otsus võeti vastu siiski enne heakskiidu kehtivusaja pikendatud lõppkuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. novembrist 2017. |
|
(17) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Asendust vajava toimeaine heakskiidu pikendamine
Imasamoksi kui asendust vajava toimeaine heakskiitu pikendatakse vastavalt I lisale.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2017.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. september 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 25. märtsi 2003. aasta direktiiv 2003/23/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete imasamoksi, oksasulfurooni, etoksüsulfurooni, foraamsulfurooni, oksadiargüüli ja tsüatsofamiidi lisamisega (ELT L 81, 28.3.2003, lk 39).
(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).
(6) EFSA Journal 2016; 14(4):4432. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.
(7) Komisjoni 17. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/841, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, Ampelomyces quisqualis'e tüve AQ 10, benalaksüüli, bentasooni, bifenasaadi, bromoksüniili, karfentrasoon-etüüli, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dikvaadi, DPX KE 459 (metüülflupüürsulfurooni), etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, flumioksasiini, foraamsulfurooni, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, imasamoksi, imasosulfurooni, isoksaflutooli, laminariini, metalaksüül-M-i, metoksüfenosiidi, milbemektiini, oksasulfurooni, pendimetaliini, fenmedifaami, pümetrosiini, S-metolakloori ja trifloksüstrobiini heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 125, 18.5.2017, lk 12).
I LISA
|
Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiidu aegumine |
Erisätted |
||||||
|
imasamoks CASi nr 114311-32-9 CIPACi nr 619 |
2-[(RS)-4-isopropüül-4-metüül-5-okso-2-imidasoliin-2-üül]-5-metoksümetüülnikotiinhape |
≥ 950 g/kg Tsüaniidiooni (CN) sisaldus lisandina ei tohi ületada 5 mg/kg tehnilises materjalis. |
1. november 2017 |
31. oktoober 2024 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse imasamoksi heakskiidu pikendamise aruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:
Vajaduse korral hõlmavad loa saamise tingimused riskivähendusmeetmeid ning ohualdistel aladel käivitatakse seireprogrammid, et kontrollida metaboliitide CL 312622 ja CL 354825 esinemist põhjavees. |
(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
A osast jäetakse välja kanne 41 imasamoksi kohta; |
|
2) |
E osasse lisatakse järgmine kanne:
|
(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.
OTSUSED
|
8.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/11 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1532,
7. september 2017,
milles käsitletakse küsimusi, mis on seotud antikoagulandina toimivate rodentitsiidide võrdleva hindamisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõikega 5
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 23 lõike 5 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) nr 528/2012 rakendamise teemal 20.–21. mail 2015 toimunud liikmesriikide pädevate asutuste esindajate 60. koosolekul esitasid kõik liikmesriigid komisjonile liidu tasandil käsitlemiseks mitu küsimust seoses antikoagulandina toimivate rodentitsiidide lubade uuendamiseks tehtava võrdleva hindamisega. |
|
(2) |
Esitatud küsimused olid järgmised. a) Kas lubatud rodentitsiidide toimeainete keemiline mitmekesisus liidus on kahjulikes sihtorganismides resistentsuse tekke minimeerimiseks piisav? b) Kas uuendamistaotluses täpsustatud eri kasutusviiside puhul on olemas alternatiivsed lubatud biotsiidid või mittekeemilised tõrje- ja ennetusmeetodid? c) Kas kõnealuste alternatiividega kaasneb oluliselt väiksem risk inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale? d) Kas kõnealused alternatiivid on piisavalt tõhusad? e) Kas kõnealustel alternatiividel ei ole muid olulisi majanduslikke või praktilisi puudusi? |
|
(3) |
Kõik taotlusi vastu võtvad pädevad asutused vajavad nendele küsimustele vastuseid, et otsustada, kas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõike 3 punktide a ja b kriteeriumid on täidetud ning kas sellest tulenevalt keelatakse antikoagulandina toimivate rodentitsiidide turulelaskmine või kasutamine või piiratakse seda. |
|
(4) |
Vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 75 lõike 1 punktile g palus komisjon Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) koostada arvamuse küsimuste kohta, mis on seotud antikoagulandina toimivate rodentitsiidide eri kasutusviiside võimaliku lubamisega vastavalt tingimustele ja riskivähendamismeetmetele, millele on osutatud ameti biotsiidikomitee 16. koosolekul vastu võetud, toimeainete heakskiidu kehtivusaja pikendamist käsitlevates arvamustes (2). |
|
(5) |
Ameti biotsiidikomitee võttis oma arvamuse (3) vastu 2. märtsil 2017. |
|
(6) |
Kõnealuse arvamuse kohaselt kaasneks antikoagulandina toimivate rodentitsiidide puudumise korral muid toimeaineid sisaldavate rodentitsiidide kasutamisega ebapiisav keemiline mitmekesisus, mis ei võimaldaks minimeerida resistentsuse teket kahjulikes sihtorganismides. Selliste toodete puhul on nende asjakohase kasutusviisiga seoses ilmnenud ka mitu olulist praktilist või majanduslikku puudust. |
|
(7) |
Nimetatud arvamuses käsitletakse ka mitut mittekeemilist tõrje- või ennetusmeetodit (edaspidi „mittekeemilised alternatiivid“), mis võivad teatavas olukorras osutuda eraldi või omavahel kombinatsioonis kasutamisel piisavalt tõhusaks. Siiski ei ole piisavalt teaduslikke andmeid, et tõendada selliste mittekeemiliste alternatiivide piisavat tõhusust vastavalt liidu kooskõlastatud suunistes (4) kehtestatud kriteeriumidele ning sellest lähtuvalt piirata antikoagulandina toimivate rodentitsiidide kasutamist lubatud viisil või selline kasutamine keelustada. |
|
(8) |
Sellele vaatamata juhib komisjon tähelepanu arvamuses esitatud soovitusele, mille kohaselt mittekeemiliste alternatiivide kasutamine peaks olema kestlikus näriliste tõrjes ja antikoagulandina toimivate rodentitsiidide nõuetekohasel määruse (EL) nr 528/2012 artikli 17 lõikele 5 vastaval kasutamisel keskse tähtsusega. |
|
(9) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõike 3 kohaldamisel võtavad liikmesriikide pädevad asutused arvesse lisas esitatud teavet, milles käsitletakse antikoagulandina toimivate rodentitsiidide võrdleva hindamise kohta komisjonile esitatud küsimusi.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 7. september 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) http://echa.europa.eu/regulations/biocidal-products-regulation/approval-of-active-substances/bpc-opinions-on-active-substance-approval.
(3) Arvamus ECHA/BPC/145/2017, kättesaadav aadressil https://echa.europa.eu/documents/10162/21680461/bpc_opinion_comparative-assessment_ar_en.pdf/bf81f0a5-3e95-6b7d-d601-37db9bb16fa5.
(4) Biotsiidide võrdlevat hindamist käsitlevad tehnilised suunised, kättesaadavad aadressil https://circabc.europa.eu/w/browse/d309607f-f75b-46e7-acc4-1653cadcaf7e.
LISA
Teave seoses küsimustega, mille liikmesriigid on komisjonile esitanud antikoagulandina toimivate rodentitsiidide võrdleva hindamise kohta
Kõnealuste küsimustega seoses on määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõike 3 punktis a osutatud kindlaksmääratud kasutusviisid loetletud tabelis 1.
Tabel 1
Antikoagulandina toimivate rodentitsiidide kindlaksmääratud kasutusviisid
|
Kasutusviisi number |
Sihtorganism(id) |
Kasutusvaldkond |
Kasutajate kategooria(d) |
Kasutusmeetod |
|
1 |
Mus musculus (koduhiir) (Võidakse lisada muid sihtorganisme) |
Siseruumides |
Üldsus |
Rikkumiskindlas söödamajas kasutamiseks ette nähtud kasutusvalmis mürksööt |
|
2 |
Rattus norvegicus (rändrott) Rattus rattus (kodurott ehk mustrott) |
Siseruumides |
Üldsus |
Rikkumiskindlas söödamajas kasutamiseks ette nähtud kasutusvalmis mürksööt |
|
3 |
Rattus norvegicus (rändrott) Rattus rattus (kodurott ehk mustrott) (Võidakse lisada muid sihtorganisme, välja arvatud koduhiir (nt uruhiired)) |
Välitingimustes hoonete ümbruses |
Üldsus |
Rikkumiskindlas söödamajas kasutamiseks ette nähtud kasutusvalmis mürksööt |
|
4 |
Mus musculus (koduhiir) (Võidakse lisada muid sihtorganisme) |
Siseruumides |
Kutselised kasutajad |
Rikkumiskindlas söödamajas kasutamiseks ette nähtud kasutusvalmis mürksööt |
|
5 |
Rattus norvegicus (rändrott) Rattus rattus (kodurott ehk mustrott) |
Siseruumides |
Kutselised kasutajad |
Rikkumiskindlas söödamajas kasutamiseks ette nähtud kasutusvalmis mürksööt |
|
6 |
Mus musculus (koduhiir) Rattus norvegicus (rändrott) Rattus rattus (kodurott ehk mustrott) |
Välitingimustes hoonete ümbruses |
Kutselised kasutajad |
Rikkumiskindlas söödamajas kasutamiseks ette nähtud kasutusvalmis mürksööt |
|
7 |
Mus musculus (koduhiir) Rattus norvegicus (rändrott) Rattus rattus (kodurott ehk mustrott) |
Siseruumides |
Eriväljaõppega kutselised kasutajad |
Kasutusvalmis mürksööt või kasutusvalmis kontakttoode |
|
8 |
Mus musculus (koduhiir) Rattus norvegicus (rändrott) Rattus rattus (kodurott ehk mustrott) |
Välitingimustes hoonete ümbruses |
Eriväljaõppega kutselised kasutajad |
Kasutusvalmis mürksööt |
|
9 |
Rattus norvegicus (rändrott) Rattus rattus (kodurott ehk mustrott) |
Välitingimustes avamaal Välitingimustes prügilas |
Eriväljaõppega kutselised kasutajad |
Kasutusvalmis mürksööt |
|
10 |
Rattus norvegicus (rändrott) |
Kanalisatsioon |
Eriväljaõppega kutselised kasutajad |
Kasutusvalmis mürksööt |
Küsimus a: kas lubatud rodentitsiidide toimeainete keemiline mitmekesisus liidus on kahjulikes sihtorganismides resistentsuse tekke minimeerimiseks piisav?
On olemas viis tooteliiki 14 kuuluvate biotsiidide heakskiidetud toimeainet, mille toimemehhanism erineb antikoagulandina toimivate rodentitsiidide omast (α-kloraloos, fosfiini vabastav alumiiniumfosfiid, süsinikdioksiid, vesiniktsüaniid ja maisitõlvikupulber).
Vastavalt kõnealusele arvamusele ei ole ühegi tabelis 1 loetletud kindlaksmääratud kasutusviisi puhul täidetud liidu kooskõlastatud suunistes kehtestatud miinimumnõue, mille kohaselt on vajalik erineva toimemehhanismiga kolme eri alternatiivi olemasolu. Seega ei ole antikoagulandina toimivate rodentitsiidide puudumise korral täidetud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõike 3 punktis b sätestatud tingimus, et toimeainete keemiline mitmekesisus peab kahjulikes sihtorganismides resistentsuse tekke minimeerimiseks olema piisav.
Küsimus b: kas uuendamistaotluses täpsustatud eri kasutusviiside puhul on olemas alternatiivsed lubatud biotsiidid või mittekeemilised tõrje- ja ennetusmeetodid?
Tabelites 2 ja 3 on esitatud ülevaade kõnealuses arvamuses selle küsimuse selgitamiseks käsitletud alternatiivide kohta.
Tabel 2
Ülevaade antikoagulandina toimivate rodentitsiidide kindlaksmääratud kasutusviiside puhul kasutatavatest lubatud alternatiivsetest biotsiididest
|
|
Tabeli 1 kohane kasutusviisi number |
||||||||||
|
Alternatiivse biotsiidi toimeaine |
Kasutusmeetod |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
10 |
|
α-kloraloos |
Mürksööt |
Jah |
|
|
Jah |
|
|
Ainult hiired |
|
|
|
|
Fosfiini vabastav alumiiniumfosfiid |
Fumigant |
|
|
|
|
|
|
|
Ainult R. norvegicus |
Ainult R. norvegicus |
|
|
Süsinikdioksiid |
Balloon lõksuseadeldise jaoks |
|
|
|
|
|
|
Ainult hiired |
|
|
|
Kõnealuseid alternatiivseid lubatud biotsiide ei saa kasutada antikoagulandina toimivate rodentitsiidide kõikide kindlaksmääratud kasutusviiside puhul (vt tabel 2). Mõne kasutusviisi (kasutusviiside 2, 3, 5, 6 ja 10) puhul alternatiivsed lubatud biotsiidid puuduvad. Kasutusviisi 7 puhul on alternatiivsed lubatud biotsiidid olemas ainult hiirte jaoks ning kasutusviiside 8 ja 9 puhul ainult rottide (R. norvegicus) jaoks.
Tabel 3
Ülevaade antikoagulandina toimivate rodentitsiidide kindlaksmääratud kasutusviiside puhul kindlaks tehtud mittekeemilistest alternatiividest
|
Kindlaks tehtud mittekeemiline alternatiiv |
Toimemehhanism |
Võimalikud kasutusviisid |
|
Parandusmeetmed |
||
|
Näriliste elektrilõksud |
Lõksud, millesse sisenev näriline surmatakse elektrivooluga |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 |
|
Liimialused |
Närilised püütakse liimile, surmamine peab toimuma eraldi |
1, 4, 6, 7, 8 |
|
Mehaanilised lõksud (vedrulõksud ehk selgroo murdvad lõksud) |
Mehaanilised raskusega lõksud, millesse sisenev näriline surmatakse |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 |
|
Laskmine |
Näriliste laskmine |
6, 8, 9 |
|
Ennetusmeetmed |
||
|
Elupaiga muutmine |
Näriliste populatsiooni tekke takistamine toidu- või joogivarude või peidupaikade vähendamise kaudu |
1,2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 |
|
Närilistekindlaks muutmine |
Närilistele hoonetesse sissepääsu takistamine sisenemisteede tõkestamise kaudu |
1, 2, 4, 5, 7 |
|
Ultraheli |
Näriliste peletamine ultraheliga vahemikus 70–140 dB |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 |
Küsimus c: kas kõnealuste alternatiividega kaasneb oluliselt väiksem risk inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale?
Vastavalt liidu kokkulepitud suunistele tuleks seda küsimust käsitleda üksnes juhul, kui kaalutavad alternatiivid on piisavalt tõhusad ning neil ei ole muid olulisi majanduslikke ega praktilisi puudusi (vt küsimusi d ja e käsitlevad jaotised).
Kõnealuses arvamuses leiti, et küsimuste a, b, d ja e puhul tehtud järeldustest lähtuvalt ei ole küsimuse c käsitlemine vajalik.
Küsimus d: kas kõnealused alternatiivid on piisavalt tõhusad?
Küsimuse b käsitlemisel kindlaks tehtud lubatud biotsiidid sisaldavad toimeaineid, mis on heaks kiidetud ja mida seega peetakse asjaomaste kindlaksmääratud kasutusviiside puhul tõhusaks. Kuna piisav tõhusus on määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt üks loa andmise kriteerium, käsitatakse kõnealuseid biotsiide piisavalt tõhusana.
Vastavalt kõnealusele arvamusele võivad küsimuse b käsitlemisel kindlaks tehtud mittekeemilised alternatiivid tagada kas eraldi või muude alternatiividega kombineerituna teatavatel vahest piiratud juhtudel piisava tõhususe. Siiski ei ole piisavalt teaduslikke andmeid, mis lubaksid tõendada, et ükskõik milline vaadeldud mittekeemiline alternatiiv on liidu kokkulepitud suuniste kohaselt piisavalt tõhus (st võimaldab tegelikes oludes näriliste populatsioonide vastast sarnasel tasemel kaitset või tõrjet), et asjaomaste kindlaksmääratud kasutusviiside puhul kaoks vajadus antikoagulandina toimivate rodentitsiidide järele. Kuna määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõike 3 punkti a kohane piisava tõhususe tingimus ei ole täidetud, loobuti kindlaks tehtud mittekeemiliste alternatiivide täiendavast analüüsimisest.
Küsimus e: kas kõnealustel alternatiividel ei ole muid olulisi majanduslikke või praktilisi puudusi?
Liidu kokkulepitud suuniste kohaselt tuleb hinnata praktilisi ja majanduslikke puudusi selliste alternatiivide juures, mille puhul vastavuskriteeriumid on täidetud. Seepärast hinnati selle küsimuse raames üksnes tabelis 2 kirjeldatud lubatud biotsiide.
Vastavalt kõnealusele arvamusele on fosfiini vabastava alumiiniumfosfiidi ja süsinikdioksiidi kasutamisel olulisi praktilisi või majanduslikke puudusi antikoagulandina toimivate rodentitsiididega võrreldes, kuna sihtorganismide tõrje nõuaks väga suuri jõupingutusi ja/või ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Seepärast ei ole määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõike 3 punkti a kohane muude oluliste majanduslike ja praktiliste puuduste mitteesinemise tingimus eespool nimetatud lubatud biotsiidide puhul täidetud.
α-kloraloosi sisaldavate toodete puhul piirab asjaolu, et nende tõhusus sõltub temperatuurist, selle alternatiivi kasutamist reguleeritamatu temperatuuriga kohtades ning see on soojas keskkonnas praktiline puudus. Keemilise mitmekesisuse puudumise tõttu (vt küsimust a käsitlev jaotis) ei oleks antikoagulandina toimivate rodentitsiidide asendamine üksnes selle ainega või nende rodentitsiidide kasutuse piiramine soovitatav ka lähtuvalt resistentsuse tekke minimeerimise vajadusest.