19.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks, ning nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11, peavad liidu poliitikasse ja tegevusse olema integreeritud keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklites 120 ja 121 on sätestatud, et liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(3)

Mitmes liikmesriigis on toimunud ja toimuvad jätkuvad kohandamisprotsessid varem tekkinud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ning paljud liikmesriigid seisavad silmitsi madala potentsiaalse kasvu probleemiga. Majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks, kohanemisvõime tugevdamise eesmärgil kasvupotentsiaali vallandamiseks ning lähenemisprotsessi toetamiseks on liit ühe oma poliitilise prioriteedina nimetanud struktuurireformide elluviimist.

(4)

Reformid on olemuselt keerukad protsessid, mille puhul on tarvis tervet väga spetsiifiliste teadmiste ja oskuste ahelat ning pikaajalist nägemust. Struktuurireformide elluviimine erinevates avaliku poliitika valdkondades on keerukas, sest nende mõju avaldub sageli hiljem. Seetõttu on õigeaegne ja tõhus kavandamine ja elluviimine tähtis nii kriisist tabatud kui ka struktuurselt nõrga majandusega riikides. Sellega seoses on viimastel aastatel liidu poolt tehnilise abi kujul antav toetus mänginud tähtsat rolli Kreeka ja Küprose majanduse kohandamise toetamisel. Struktuurireformide elluviimise eest vastutuse võtmine kohapeal on reformide eduka elluviimise oluline tingimus.

(5)

Liikmesriigid võivad saada toetust selliste probleemide lahendamiseks, mis seonduvad jätkusuutlikku majanduskasvu tagavate ning liidu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega kooskõlas olevate struktuurireformide kavandamise ja elluviimisega. Need probleemid võivad sõltuda erinevatest teguritest, näiteks piiratud haldus- ja institutsioonilisest suutlikkusest ning liidu õiguse puudulikust kohaldamisest ja rakendamisest.

(6)

Liidul on märkimisväärsed kogemused liikmesriikide valitsusasutuste ja liikmesriikide muude ametiasutuste sihipärase toetamise vallas seoses suutlikkuse suurendamise ja sarnaste meetmetega teatavates sektorites (nt maksundus, toll ning toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ning seoses ühtekuuluvuspoliitika elluviimisega. Liidu kogemust liikmesriikide ametiasutuste abistamisel reformide elluviimisel tuleks kasutada, et suurendada liidu suutlikkust liikmesriikide toetamisel. Majanduskasvu soodustavaid reforme ellu viivatele ning sellega seoses liidult abi taotlevatele liikmesriikidele toetuse andmiseks on tõepoolest vaja terviklikke ja sidusaid meetmeid.

(7)

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 19/2015 „Kreekale tehnilise abi andmise parandamiseks tuleb tulemustele rohkem tähelepanu pöörata“ sisaldab kasulikke soovitusi komisjoni poolt liikmesriikidele tehnilise abi andmise kohta. Kõnealuseid soovitusi tuleb võtta arvesse toetuse andmisel käesoleva määruse alusel.

(8)

Seda arvesse võttes on vaja luua struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) eesmärgiga tugevdada liikmesriikide suutlikkust valmistada ette ja viia ellu majanduskasvu soodustavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas liidu fondide tõhusa ja tulemusliku kasutamise toetamise teel. Programmi eesmärk on toetada niisuguste ühiste eesmärkide saavutamist nagu majanduse elavdamise, ühtekuuluvuse ja töökohtade loomise toetamine, Euroopa konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine ning reaalmajandusse investeerimise stimuleerimine. See võimaldaks ka paremini reageerida majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele kõrgetasemelise sotsiaalse heaolu ning kvaliteetsete tervishoiu- ja haridusteenuste tagamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.

(9)

Komisjon peaks liikmesriigi taotlusel andma kõnealuse programmi raames toetust sellistes ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, innovatsiooni, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, töökohtade ja investeeringutega seotud valdkondades nagu eelarve ja maksustamine, avalik teenistus, institutsioonilised ja haldusreformid, kohtusüsteemid, võitlus pettuse, korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, ettevõtluskeskkond, erasektori areng, konkurents, riigihanked, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, rahastamisvõimalused, finantssektori poliitika, kaubandus, säästev areng, haridus ja koolitus, tööhõivepoliitika, rahvatervis, varjupaiga- ja rändepoliitika, põllumajandus, maaelu areng ning kalandus.

(10)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda komisjonilt programmi alusel toetust seoses reformide elluviimisega majanduse juhtimise protsesside raames, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatavate riigipõhiste soovituste puhul, seoses liidu õiguse rakendamise meetmetega ning ka seoses makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimisega. Samuti peaks neil olema võimalik taotleda toetust seoses endi algatatud reformidega ühtekuuluvuse, investeerimise, jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime saavutamiseks. Komisjon võiks esitada juhendid toetusetaotluse põhiosade kohta.

(11)

Taotluse esitanud liikmesriigiga muu hulgas Euroopa poolaasta raames peetud dialoogi järel peaks komisjon analüüsima taotlust, võttes arvesse läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, ning määrama tuvastatud probleemide kiireloomulisuse, ulatuse ja raskuse, poliitikavaldkondade toetusvajaduste, sotsiaalmajanduslike näitajate analüüsi ning liikmesriigi üldise haldussuutlikkuse põhjal kindlaks antava toetuse. Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse liidu fondidest või liidu programmidest rahastatavaid käimasolevaid meetmeid ja tegevusi, peaks komisjon saavutama asjaomase liikmesriigiga kokkuleppe prioriteetsete valdkondade, eesmärkide, esialgse ajakava, võetavate toetusmeetmete ulatuse ja rahalise toetuse hinnangulise üldsumma kohta, mis sätestatakse koostöö- ja toetuskavas.

(12)

Komisjon peaks muu hulgas läbipaistvuse saavutamiseks esitama käesolevas määruses sätestatud tingimustel koostöö- ja toetuskavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(13)

Komisjonil peaks olema võimalik toetust sooviva liikmesriigi nõusolekul korraldada toetuse andmist koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või teiste liikmesriikidega, kes on nõustunud tegutsema reformipartneritena. Toetust soovival liikmesriigil peaks olema võimalik konkreetse toetusvaldkonna või konkreetsete toetusvaldkondade puhul luua reformipartnerina partnerlus ühe või mitme liikmesriigiga, kes aitavad koostada strateegia, reformi tegevuskavad, luua kvaliteetse tugiteenuse või jälgida strateegiate ja projektide elluviimist. Kuigi reformide eest vastutab toetust sooviv liikmesriik, peaksid toetust pakkuvad reformipartnerid või teised liikmesriigid või mõlemad saama aidata kaasa programmi edukale elluviimisele.

(14)

Komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ ja 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve“ rõhutatakse, kui oluline on keskenduda rahastamisel tegevusele ja meetmetele, millel on selge Euroopa lisaväärtus, st mille puhul liidu sekkumine võib luua lisaväärtust võrreldes üksikute liikmesriikide tegevusega. Selle taustal peaksid programmi alusel rakendatavad toetusmeetmed ja teostatavad toetustegevused tagama vastastikuse täiendavuse ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane. Programmi raames võetavad meetmed ja teostatavad tegevused peaksid võimaldama töötada välja ja võtta kasutusele lahendusi, mis on suunatud riigisiseste probleemide asjakohasel tasandil lahendamisele ja mõjutavad piiri- või liiduüleseid probleeme ning mis võiksid samuti aidata kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Lisaks peaksid programmi raames võetavad meetmed ja teostatavad tegevused aitama kaasa liidu õiguse järjepideva ja sidusa rakendamise saavutamisele. Ühtlasi peaksid need aitama ka suurendada usaldust ja edendada koostööd komisjoniga ja liikmesriikide vahel. Lisaks on liidul liikmesriikidest paremad võimalused luua platvorm partnerite heade tavade levitamiseks ja jagamiseks ning ka eriteadmiste kasutamiseks.

(15)

Programmi rahastamiseks on vaja ette näha rahastamispakett, mille kestus ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4) kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(16)

Programmi rahastamispakett peaks koosnema rahalistest vahenditest, mis on komisjoni algatusel arvatud maha tehnilise abi jaoks ette nähtud eraldistest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) nr 1303/2013 (5) ning (EL) nr 1305/2013 (6). Mahaarvamise võimaldamiseks selle konkreetse programmi puhul on kõnealuseid määrusi vaja muuta, ilma et see piiraks ettepanekute esitamist tulevikus.

(17)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (7) punkti 17 tähenduses. Programmi rahastamist komisjoni algatusel määruste (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 alusel tehnilise abi eraldiste ülekandmiste teel tuleks kaaluda üksnes ühekordse lahendusena, mis ei tohiks luua pretsedenti tulevaste algatuste rahastamiseks.

(18)

Toetust taotlevatel liikmesriikidel peaks olema võimalik toetada vabatahtlikkuse alusel programmi rahastamispaketti lisavahenditega. Praegu piiratakse määrusega (EL) nr 1303/2013 võimalust kanda liikmesriigi algatusel antavaks tehniliseks abiks eraldatud vahendeid üle neile liikmesriikidele, kes kannatavad ajutiste eelarveraskuste all. Määrust (EL) nr 1303/2013 tuleks seega muuta, et võimaldada kõigil liikmesriikidel programmi rahastamises osaleda. Liidu eelarvesse üle kantud vahendeid tuleks kasutada nende meetmete toetamiseks, mis edendavad asjaomastes liikmesriikides arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(19)

Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) (edaspidi „finantsmäärus“). Selleks peaks komisjon võtma vastu iga-aastased tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Iga-aastastes tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid.

(20)

Arvestades seda, kui oluline on toetada liikmesriikide jõupingutusi struktuuri-, institutsiooniliste ja haldusreformide jätkamisel ja elluviimisel, on programmi eesmärkide saavutamiseks vaja, et toetuste kaasrahastamise määr oleks kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, tagades samas kaasrahastamise ja kasumi mittetaotlemise põhimõtetest kinnipidamise.

(21)

Ettenägematutel ja piisavalt põhjendatud kiireloomulistel asjaoludel, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, näiteks majanduses esineva tõsise häire või majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi tõsiselt mõjutavate kaalukate asjaolude korral, mis ei allu liikmesriigi kontrollile, peaks komisjonil olema toetust sooviva liikmesriigi taotluse alusel võimalik võtta iga-aastase tööprogrammi piiratud osana ja kuni kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks erimeetmeid kooskõlas programmi raames toetuskõlblike eesmärkide ja tegevustega, et toetada liikmesriigi ametiasutusi kiireloomuliste vajaduste rahuldamisel.

(22)

Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva programmi kohased meetmed olema täienduseks ja lisaks käimasolevatele liidu programmidele, samas vältides samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja asjaomased liikmesriigid vastavalt oma pädevusele kindlustama liidu ja liikmesriigi tasandil menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada asjaomastes liikmesriikides programmiga tihedalt seotud meetmeid toetavate rahastamisallikate vaheline ühtsus, vastastikune täiendavus ja koostoime, eriti seoses liikmesriikides liidu fondidest ja liidu programmidest rahastatavate meetmetega. Komisjon peaks tegema kõik selleks, et tagada vastastikune täiendavus ja koostoime asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide antava toetusega.

(23)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(24)

Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmi raames rakendatud meetmete ja programmiga saavutatud tulemuste seire jaoks panna algusest peale paika kohane läbipaistev raamistik. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta, sealhulgas teabe liikmesriikide esitatud toetusetaotluste, toetusetaotluste hindamiskriteeriumide kohaldamise analüüside, koostöö- ja toetuskavade, reformipartnerite osaluse ning võetud erimeetmete kohta. Teostada tuleks sõltumatu vahehindamine programmi eesmärkide saavutamise, vahendite kasutamise tõhususe ja Euroopa lisaväärtuse kohta. Sõltumatus järelhindamises tuleks lisaks käsitleda programmi pikaajalist mõju ja selle mõju jätkusuutlikkusele. Hindamised peaksid tuginema programmi mõju mõõtvatele näitajatele.

(25)

Selleks et programmi elluviimisel saadud kogemusi arvesse võttes kohandada programmi eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte loetelu muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastaste tööprogrammide vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki toetada liikmesriikide institutsioonilisi, haldus- ja struktuurireforme, osutades käesolevas määruses määratletud liikmesriikide ametiasutustele abi meetmetes, mis on suunatud institutsioonide, juhtimisstruktuuride või avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele, sealhulgas liidu fondide tõhusa, läbipaistva ja tulemusliku kasutamise toetamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, kuna toetuse ulatuses lepitakse kokku asjaomase liikmesriigiga.

(28)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu kohaldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

töötatakse välja ja võetakse kasutusele lahendused, mis on suunatud piiri- või liiduüleseid probleeme mõjutavate kohalike, piirkondlike või riiklike probleemide lahendamisele ning võivad aidata kaasa ka sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele;

b)

täiendatakse muid liidu programme ja poliitikavaldkondi ning luuakse nendega koostoime piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane;

c)

panustatakse liidu õiguse ja poliitikameetmete järjepidevasse ja ühtsesse rakendamisse ning Euroopa väärtuste, sealhulgas solidaarsuse edendamisse;

d)

panustatakse heade tavade jagamisse, et ühtlasi suurendada reformiprogrammide nähtavust, ning kogu liitu hõlmava oskusteabe platvormi ja võrgustiku rajamisse;

e)

edendatakse toetusesaajate liikmesriikide ja komisjoni vahelist vastastikust usaldust ning koostööd liikmesriikide vahel.

a)

toetada liikmesriigi ametiasutuste algatusi nende reformide väljatöötamisel vastavalt nende prioriteetidele, võttes arvesse esialgseid tingimusi ja eeldatavat sotsiaal-majanduslikku mõju;

b)

aidata liikmesriigi ametiasutustel parandada oma suutlikkust reformipoliitika ja -strateegiate kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel ning tagada tervikliku lähenemisviisi abil eesmärkide ja vahendite ühtsus eri valdkondades;

c)

toetada liikmesriigi ametiasutuste jõupingutusi asjakohaste protsesside ja meetodite kindlaksmääramisel ja rakendamisel, võttes arvesse häid tavasid ja teiste samas olukorras olnud riikide kogemusi;

d)

aidata liikmesriigi ametiasutustel suurendada personalijuhtimise tõhusust ja tulemuslikkust, muu hulgas ametialaste teadmiste ja oskuste tugevdamise ning selgete vastutusalade kehtestamise abil.

a)

avaliku sektori finantsjuhtimine ja varade valitsemine, eelarvemenetlus ning võla haldamine ja tulu haldamine;

b)

institutsiooniline reform ning avaliku halduse tõhus ja teenusekeskne toimimine, mis muu hulgas saavutatakse, juhul kui see on asjakohane, normide lihtsustamise teel, õigusriigi põhimõtete tulemuslik järgimine, kohtusüsteemide reformimine ning pettuste-, korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse tugevdamine;

c)

ettevõtluskeskkond (sh VKEde puhul), reindustrialiseerimine, erasektori arendus, investeerimine, riigiosalus ettevõtetes, erastamisprotsessid, kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud, konkurents ja riigihanked, säästev valdkondlik areng ning innovatsiooni ja digiteerimise toetamine;

d)

haridus ja koolitus; tööturupoliitika, sealhulgas sotsiaaldialoog, mille sihiks on töökohtade loomine; vaesuse vähendamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine; sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemid; rahvatervis ja tervishoiusüsteemid; samuti ühtekuuluvus-, varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika;

e)

poliitikameetmed, mille abil viiakse ellu kliimameetmeid, edendatakse energiatõhusust ning saavutatakse energiavarustuse mitmekesistamine, samuti põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika ja maapiirkondade säästva arengu poliitika;

f)

finantssektori poliitika, sealhulgas finantskirjaoskuse, finantsstabiilsuse, rahastamisvõimaluste ja reaalmajandusele laenu andmise edendamine; andmete ja statistika koostamine, pakkumine ja kvaliteediseire; ning maksudest kõrvalehoidumist tõkestav poliitika.

a)

poliitilise nõustamise, poliitiliste muutuste, strateegiate ja reformi tegevuskavade koostamise ning õiguslike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformidega seotud oskusteave;

b)

ekspertide, sealhulgas kohapeal viibivate ekspertide, lühi- või pikaajaline kaasamine, et täita spetsiifilistesse valdkondadesse kuuluvaid ülesandeid või sooritada operatiivtegevusi, vajaduse korral koos suulise või kirjaliku tõlke, koostöötoetuse, haldusabi, taristu ja seadmetega;

c)

institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, samuti kaasaaitamine kodanikuühiskonna võimestamisele vastavalt vajadusele, eelkõige:

d)

andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning asjakohasel juhul näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine;

e)

kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

f)

IT-suutlikkuse suurendamine: asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu ja rakenduste väljatöötamise, hoolduse, käitamise ja kvaliteedikontrolli alane oskusteave ning avalike teenuste digiteerimisele suunatud programmide alane oskusteave;

g)

uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

h)

teabevahetusprojektid õppimiseks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ning heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas ettevõtte kommunikatsioon ja kui see on asjakohane, kommunikatsioon sotsiaalvõrgustikes;

i)

materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja sidetehnoloogiat;

j)

muu asjakohane tegevus, mis toetab artiklites 4 ja 5 sätestatud üldiste ja erieesmärkide saavutamist.

a)

liikmesriikide endi algatatud reformide elluviimine, et saavutada eelkõige jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine;

b)

makromajanduslike kohandamisprogrammide elluviimine liikmesriikides, kes saavad kehtivate õigusaktide alusel liidult finantsabi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (14) kohaselt euroala liikmesriikides ja nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 (15) kohaselt euroalasse mittekuuluvates liikmesriikides;

c)

jätkusuutlikku majanduskasvu tagavate reformide elluviimine majanduse juhtimise protsesside, eelkõige Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste või liidu õiguse rakendamisega seotud meetmete kontekstis.

a)

niipea, kui toetusesaaja liikmesriik on eemaldanud kogu tundliku või konfidentsiaalse teabe, mille avalikustamine seaks ohtu toetusesaaja liikmesriigi avalikud huvid;

b)

pärast mõistliku aja möödumist, kui asjaomase teabe avalikustamine ei kahjustaks toetusmeetmete rakendamist programmi raames, ja igal juhul hiljemalt kaks kuud pärast selliste meetmete võtmist vastavalt koostöö- ja toetuskavale.

a)

toetused, sealhulgas toetused liikmesriikide ametiasutustele;

b)

avaliku hanke lepingud;

c)

välisekspertide, sealhulgas toetust andvate või saavate liikmesriikide riiklike, piirkondlike või kohaliku omavalitsuse ekspertide kulude hüvitamine;

d)

osalus rahvusvaheliste organisatsioonide loodud usaldusfondides ning

e)

kaudse eelarve täitmise raames võetavad meetmed.

a)

liikmesriikides ning

b)

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikides asjaomases lepingus sätestatud tingimustel.

a)

tagavad vastastikuse täiendavuse ja koostoime eri vahendite vahel liidu, riiklikul ja kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

b)

optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist ning

c)

tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riiklikul ja kui see on asjakohane, piirkondlikul tasandil vastutavad sidusate ja ühtlustatud tugimeetmete rakendamise eest.

a)

artikli 7 lõikes 1 osutatud liikmesriikide toetusetaotlused;

b)

artikli 7 lõikes 2 osutatud liikmesriikide toetusetaotluste analüüsimise kriteeriumide kohaldamise analüüsid;

c)

artikli 7 lõikes 2 osutatud koostöö- ja toetuskavad;

d)

artiklis 9 osutatud reformipartnerite osalus ning

e)

artikli 13 lõikes 6 osutatud erimeetmed.

1)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punkt l asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 91 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudust kannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks, millest kuni 112 233 000 eurot (jooksevhindades) eraldatakse määrusega (EL) 2017/825 loodud struktuurireformi tugiprogrammile selle programmi kohaldamisala ja eesmärgi kohaselt kasutamiseks.“

19.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/17

(1)

Liit aitab kaasa sellele, et tagada tarbijakaitse kõrge tase ning asetada tarbijad siseturul kesksele kohale, toetades ja täiendades liikmesriikide poliitikat, millega püütakse tagada, et kodanikud saavad täielikult osa siseturu hüvedest ning nende õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt esindatud ja kaitstud. Hästi toimiv ja usaldusväärne finantsteenuste sektor on siseturu ja selle piiriülese suutlikkuse oluline osa. See eeldab tugevat reguleerimise ja järelevalve raamistikku, mis samaaegselt tagab finantsstabiilsuse ja toetab jätkusuutlikku majandust. Samal ajal peaks hästi toimiv ja usaldusväärne finantsteenuste sektor tagama kõrgetasemelise kaitse tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondide liikmetele ja neist fondidest tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(2)

Alates 2007. aastast on finants- ja majanduskriis kõigutanud finantsteenuste lõppkasutajate, eelkõige tarbijate usaldust. Selleks et taastada nende usaldus finantssektori kindluse vastu ja soodustada parimate tavade järgimist finantssektoris, on oluline suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate, sealhulgas jaeinvestorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate, pensionifondide liikmete ja neist fondidest tulu saajate, üksikaktsionäride, laenuvõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, samuti nende huve esindavate sidusrühmade aktiivset osalemist liidu poliitika ja muu asjakohase mitmepoolse poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas ja nende kaasatust sellesse.

(3)

Nende eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Parlamendi erakondadeülest algatust järgides käivitas komisjon 2011. aasta lõpus katseprojekti, mille eesmärk oli anda toetusi finantsteadmiste keskuse arendamiseks, et sellest saaksid kasu tarbijad, muud lõppkasutajad ja nende huve esindavad sidusrühmad, et tugevdada nende suutlikkust osaleda liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas ning toetada vastupidava pangandussüsteemi väljakujundamist. Peamised poliitilised eesmärgid olid järgmised: tagada, et uue liidu õigusakti algatamisel edastatakse liidu poliitikakujundajatele ka muud seisukohad peale finantssektori asjatundjate seisukohtade; tagada tulevases liidu õiguses tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvidega arvestamine; tagada, et laiem avalikkus oleks finantsvaldkonna õigusaktides käsitletavatest küsimustest paremini informeeritud, tõstes seeläbi üldist finantsteadlikkust ning tagada, et suurendataks tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate aktiivset osalemist liidu poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas, mille tulemuseks oleks tasakaalustatud liidu õigus.

(4)

Selle tulemusena andis komisjon aastatel 2012–2015 avaliku projektikonkursi kaudu tegevustoetust kahele mittetulundusorganisatsioonile – Finance Watch ja Better Finance. Need toetused määrati 2012. ja 2013. aastal kaks aastat kestnud katseprojekti raames ning alates 2014. aastast ettevalmistava meetme raames. Lisaks otsustati 2016. aastal asendada tegevustoetus meetmetoetusega, sest meetmetoetus tagab parema kontrolli liidu eelarvekulutuste üle. Kuna ettevalmistavat meedet saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) kohaselt kasutada üksnes kuni kolme järjestikuse aasta jooksul, on vaja seadusandlikku akti, et tagada õiguslik alus selliste meetmete rahastamiseks alates 2017. aastast.

(5)

Finance Watch loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna. Selle eesmärk on kaitsta kodanikuühiskonna huve finantssektoris. Liidu toetuste tulemusena õnnestus Finance Watchil lühikese ajaga moodustada selliste kvalifitseeritud ekspertide meeskond, kes olid suutelised finantsteenuste valdkonnas tegema uuringuid, poliitika analüüse ja korraldama teabevahetust.

(6)

Better Finance loodi alates 2009. aastast toimunud olemasolevate Euroopa investorite ja aktsionäride liitude järjestikuste ümberkorraldamiste ja ümbernimetamiste tulemusena. Tänu liidu toetustele on nimetatud organisatsioon rajanud finantsekspertiisi keskuse, mis on peamiselt keskendunud tarbijate, jaeinvestorite, üksikaktsionäride, hoiustajate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvidele vastavalt oma liikmeskonnale ja vahenditele.

(7)

Katseprojekti ja sellele järgneva ettevalmistava meetme 2015. aastal toimunud hindamise tulemusena leiti, et poliitilised eesmärgid on üldiselt saavutatud. Finance Watch ja Better Finance on käsitlenud vastastikku täiendavaid poliitikavaldkondi ja suhelnud eri sihtrühmadega. Ühiselt on nende tegevus katnud enamiku liidu 2012. aasta järgsest finantspoliitilisest tegevuskavast ning niivõrd kui nende ressursid on lubanud, on Finance Watch ja Better Finance püüdnud oma tegevust laiendada, et katta liidusiseselt geograafiliselt laia ala.

(8)

Mõlemad organisatsioonid on andnud lisaväärtust oma liikmesriikidest pärit liikmete tegevusele ja liidu tarbijatele. Liikmesriikide organisatsioonidel, kes tegelevad paljude eri tarbijaküsimustega, puuduvad sageli tehnilised ekspertteadmised konkreetselt finantsteenustega seotud poliitikavaldkondadest ning liidu asjaomase poliitika kujundamise protsessist. Lisaks ei ole teisi sarnaseid organisatsioone liidu tasandil kindlaks tehtud. Kuigi katseprojekti hindamine näitas, et alates 2012. aastast toimunud iga-aastastele projektikonkurssidele ei ole teisi taotlejaid ilmunud, peaks käesolevas määruses ette nähtud programm ajavahemiku 2017–2020 järel olema avatud teistele võimalikele toetusesaajatele, kui nad selle nõuetele vastavad.

(9)

Regulaarsetest jõupingutustest hoolimata ei ole Finance Watch ja Better Finance suutnud saada stabiilseid ja märkimisväärseid rahalisi vahendeid teistelt, finantssektorist sõltumatutelt rahastajatelt, mistõttu nende rahaline jätkusuutlikkus jääb suuresti sõltuvaks liidu rahastamisest. Seepärast on liidupoolne kaasrahastamine praegu vajalik, et tagada nende vahendite saamine, mida vajatakse lähiaastatel soovitud poliitikaeesmärkide saavutamiseks ning et pakkuda finantsstabiilsust kõnealustele organisatsioonidele ning nende ekspertidele ja haldustöötajatele, kellel on siiani õnnestunud vajalikud tegevused lühikese aja jooksul käivitada. Seega on vaja aastateks 2017–2020 luua organisatsioonide Finance Watch ja Better Finance tegevuse toetamiseks liidu programm (edaspidi „programm“), millega täiendatakse liikmesriikide poolt riigi tasandil ellu viidavat sarnast poliitikat. Finantsstabiilsus omab mõlema organisatsiooni ekspertteadmiste säilitamise ja projektide kavandamise seisukohalt keskset tähtsust. Siiski peavad kõnealusest programmist toetust saavad organisatsioonid püüdma suurendada muudest allikatest saadava rahastamise osakaalu.

(10)

Organisatsioonide Finance Watch ja Better Finance rahastamise jätkamine ajavahemikus 2017–2020 samadel alustel kui ettevalmistava meetme korral tagaks nende organisatsioonide tegevuse siiani hinnatud positiivse mõju jätkumise. Programmi rakendamise rahastamispaketi aluseks peaksid olema kummagi organisatsiooni keskmised tegelikud kulud aastatel 2012–2015. Liidu kaasrahastamise ülemmäär 60 % tuleks jätta samaks. Kui programmi ja selle rahastamist jätkatakse ka pärast 2020. aastat ning kui ilmub ka teisi võimalikke osalejaid, peaks konkurss olema avatud kõigile organisatsioonidele, kes võivad osutuda sobivaks ning kes vastavad käesoleva määruse nõuetele ja aitavad saavutada programmi eesmärke.

(11)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) punkti 17 tähenduses.

(12)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks.

(13)

Kõik toetusesaajad peaksid igal aastal enne 30. novembrit esitama komisjonile järgmiseks aastaks programmi poliitikaeesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste kirjelduse. Kirjeldus peaks olema üksikasjalik ja hõlmama tegevuste eesmärke, oodatavaid tulemusi ja mõju, hinnangulisi kulusid ja ajakava ning asjaomaseid näitajaid nende hindamiseks.

(14)

Rahalist toetust tuleks anda vastavalt tingimustele, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (5).

(15)

Komisjon peaks hiljemalt 12 kuud enne programmi lõppemist esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmiga saavutatud tulemuste hindamise aruande. Selles tuleks hinnata, kas programmi pärast ajavahemikku 2017–2020 jätkata. Programmi pikendamine, muutmine või uuendamine pärast ajavahemikku 2017–2020 eeldaks toetusesaajate valimiseks avaliku projektikonkursi korraldamist.

(16)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(17)

Toetusesaajad peaksid tegema kõik selleks, et muuta oma tegevus nähtavaks kõigis liikmesriikides. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid toetusesaajad püüdma luua kontakte asjaomaste mittetulunduslike tarbijaorganisatsioonidega kogu liidus, ning niivõrd kui vähegi võimalik, tõlkima oma organisatsiooni, liikmesuse ja tegevusega seotud teabe ja avaldama selle oma veebisaidil.

(18)

Selleks et tagada toetusesaajate poolt elluviidavate liidu rahalist toetust saavate meetmete järjepidevus, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist ning seda tuleks kohaldada 1. maist 2017.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärki luua liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

teadusuuringud, sealhulgas oma teadustöö ja andmete loomine ning ekspertteadmiste arendamine;

b)

tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajatega suhtlemine kontakti hoidmise kaudu liikmesriikides tegutsevate tarbijakaitsevõrgustikega ja pakkudes abitelefoni, et välja selgitada liidu poliitikakujundamise jaoks olulised küsimused, milles kaitsta tarbijate huve finantsteenuste valdkonnas;

c)

teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ning finantshariduse ja -koolituse pakkumine kas otse või liikmesriigis asuvate liikmete kaudu, hõlmates tarbijatest, muudest finantsteenuste lõppkasutajatest ja mitte-ekspertidest koosnevat laiemat sihtrühma;

d)

artikli 3 lõikes 1 osutatud organisatsioonide liikmete vahelist suhtlemist hoogustav tegevus, samuti toetustegevus ja poliitiline nõustamine, millega toetatakse nende liikmete seisukohti liidu tasandil ning edendatakse avalikku ja üldist huvi finantsvaldkonna ja liidu tasandi reguleerimise vastu.

a)

suurendada veelgi tarbijate ja finantsteenuste muude lõppkasutajate, samuti tarbijate ja finantsteenuste muude lõppkasutajate huve esindavate sidusrühmade aktiivset osalemist liidu poliitika ja muu asjakohase mitmepoolse poliitika kujundamises finantsteenuste valdkonnas ja nende kaasatust sellesse;

b)

teavitada tarbijaid ja muude finantsteenuste lõppkasutajaid ning nende huve esindavaid sidusrühmi finantssektori reguleerimisel lahendatavatest küsimustest.

a)

toetusesaaja poolt programmi raames võetud meetmete iga-aastase kirjelduse;

b)

iga-aastase tegevusaruande, mis hõlmab toetusesaaja iga kavandatava ja läbiviidava tegevuse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid;

c)

finantsaruande.

a)

töö korraldus ja ulatus;

b)

liikmeks saamise võimalus, liikmesuse tingimused ja toetusesaaja struktuur;

c)

tegevused, mis on hõlmatud artikli 1 lõikega 2.

19.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/24

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2014 (3) alusel kaasrahastab liit rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutust (IFRSi sihtasutus), mis on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee sihtasutuse õigusjärglane, ning avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevustoetuste vormis kuni 31. detsembrini 2020.

(2)

Liit kaasrahastas määruse (EL) nr 258/2014 alusel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tegevustoetuste vormis kuni 31. detsembrini 2016.

(3)

12. novembril 2013 avaldas komisjon siseturu ja teenuste voliniku erinõuniku Philippe Maystadti aruande (edaspidi „erinõuniku aruanne“), milles ta andis ülevaate võimalikest reformidest EFRAGi juhtimises, mille eesmärk on suurendada liidu panust rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite väljatöötamisse.

(4)

Komisjon on hoolikalt jälginud EFRAGi juhtimise reformi elluviimist ning nõuetekohaselt teavitanud selle edenemisest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Selle põhjal on asjakohane jätkata EFRAGi rahastamist aastatel 2017–2020, et täita liidu programmi pikaajalised eesmärgid, toetamaks teatavaid tegevusi finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

(5)

EFRAGi nõukogu, kus on tasakaalustatult esindatud nii avaliku kui ka erasektori huvid, peaks tagama, et nõukogu liikmed kohustuvad tegutsema Euroopa avalikes huvides. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, Euroopa Pangandusjärelevalvet, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja Euroopa Keskpanka kutsutakse üles aktiivselt panustama EFRAGi nõukogu töösse, niivõrd kui võimalik.

(6)

Komisjon peaks esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande EFRAGi eelneva aasta peamiste saavutuste ja tegevuste kohta. Samuti tuleks aruandes uurida laiendatud avaliku hüve kriteeriumiga seotud suundumusi ja esitada üksikasjalik ülevaade arengust rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite valdkonnas. Raamatupidamisstandardid ei tohiks seada ohtu finantsstabiilsust liidus ega takistada liidu majanduslikku arengut.

(7)

Seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite, PIOBi ja EFRAGi arenguga tuleks komisjoni iga-aastases aruandes viidata ka Euroopa Parlamendi soovituste järelmeetmetele ja nende rakendamisele. Lisaks julgustatakse IFRSi sihtasutust, PIOBit ja EFRAGi võtma korrapäraselt, st vähemalt kord aastas, osa Euroopa Parlamendi korraldatavatest kuulamistest, et anda täielikult aru rahvusvaheliste finantsaruandlus- ja auditeerimisstandardite väljatöötamisest.

(8)

Komisjon peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule rohkem korrapärast teavet IFRSi sihtasutuse, PIOBi ja EFRAGi ühiste püüdluste kohta, võttes arvesse asjaolu, et kõnealust kolme organisatsiooni kaasrahastab liit ja nad töötavad samade eesmärkide nimel.

(9)

Komisjon peaks samuti kaaluma pikas perspektiivis EFRAGi toimimise ja eraõigusliku staatuse võimalikku muutmist.

(10)

Seega tuleks määrust (EL) nr 258/2014 vastavalt muuta.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki – suurendada aastateks 2017–2020 liidu programmi eelarvet, toetamaks EFRAGi tegevust, mis aitab kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele finantsaruandluse vallas – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

EFRAGi rahastamise järjepidevuse tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval ning seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2017,

1)

Artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

2)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt: