ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 87

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. Aastakäik
31. märts 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/565, 25. aprill 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/566, 18. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu, et ära hoida nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi ( 1 )

84

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/567, 18. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega ( 1 )

90

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/568, 24. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses finantsinstrumentide reguleeritud turgudel kauplemisele lubamist käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega ( 1 )

117

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/569, 24. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega finantsinstrumentidega kauplemise peatamise ja lõpetamise kohta ( 1 )

122

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/570, 26. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad likviidsuse poolest olulise turu kindlaksmääramist seoses kauplemise ajutisest peatamisest teavitamisega ( 1 )

124

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/571, 2. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid ( 1 )

126

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/572, 2. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiseelsete ja -järgsete andmete kättesaadavaks tegemist ja andmete lahtikirjutatuse astet ( 1 )

142

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/573, 6. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad nõudeid, millega tagada õiglased ja mittediskrimineerivad ühispaiknemisteenused ja teenustasude struktuurid ( 1 )

145

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/574, 7. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega ( 1 )

148

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/575, 8. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmiskohtade poolt tehingute täitmise kvaliteedi kohta avaldatavat teavet ( 1 )

152

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/576, 8. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse teavet, mille investeerimisühingud avaldavad igal aastal täitmiskohtade tunnusandmete ja korralduste täitmise kvaliteedi kohta ( 1 )

166

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/577, 13. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad mahu ülempiiri reguleerimise korda ning teabe esitamist läbipaistvuse ja muude arvutuste eesmärgil ( 1 )

174

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/578, 13. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse nõudeid turutegemise lepingute ja skeemide kohta ( 1 )

183

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/579, 13. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tuletislepingute otsest, olulist ja prognoositavat mõju liidus ning normidest ja kohustustest kõrvalekaldumise ärahoidmist ( 1 )

189

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/580, 24. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist ( 1 )

193

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/581, 24. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja kesksete vastaspoolte juurdepääsu kliiringule ( 1 )

212

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/582, 29. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse reguleeritud turgudel kaubeldavate tuletisinstrumentide kliirimiskohustust ja kliirimiseks vastuvõtmise ajastust ( 1 )

224

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/583, 14. juuli 2016, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul ( 1 )

229

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/584, 14. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks kauplemiskohtade organisatsioonilised nõuded ( 1 )

350

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/585, 14. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentide võrdlusandmete standardeid ja vorme ning tehnilisi meetmeid, mis on seotud ESMA ja pädevate asutuste kehtestatava korraga ( 1 )

368

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/586, 14. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli ja uurimiste valdkonnas koostööd tehes pädevate asutuste vahetatavat teavet ( 1 )

382

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/587, 14. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul ( 1 )

387

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/588, 14. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses aktsiate, hoidmistunnistuste ja börsil kaubeldavate fondide hinnasammude korda käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega ( 1 )

411

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/589, 19. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded ( 1 )

417

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/590, 28. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist ( 1 )

449

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/591, 1. detsember 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide suhtes positsioonipiirangute kohaldamist ( 1 )

479

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/592, 1. detsember 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL regulatiivsete tehniliste standarditega kriteeriumide puhul, mille alusel tehakse kindlaks, kas tegevust käsitatakse põhitegevusala kõrvaltegevusena ( 1 )

492

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593, 7. aprill 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes ( 1 )

500

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/565,

25. aprill 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) ning eriti selle artikli 2 lõiget 3, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teist lõiku, artikli 4 lõiget 2, artikli 16 lõiget 12, artikli 23 lõiget 4, artikli 24 lõiget 13, artikli 25 lõiget 8, artikli 27 lõiget 9, artikli 28 lõiget 3, artikli 30 lõiget 5, artikli 31 lõiget 4, artikli 32 lõiget 4, artikli 33 lõiget 8, artikli 52 lõiget 4, artikli 54 lõiget 4, artikli 58 lõiget 6, artikli 64 lõiget 7, artikli 65 lõiget 7 ja artikli 79 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2014/65/EL on kehtestatud liidu finantsturgude regulatiivse korra raamistik, mis reguleerib tegevustingimusi, mida investeerimisühingud peavad investeerimisteenuste ja vajaduse korral kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevusega tegelemisel järgima; organisatsioonilisi nõudeid, mis on esitatud selliseid teenuseid osutavatele ja sellise tegevusega tegelevatele investeerimisühingutele, reguleeritud turgudele ja aruandlusteenuste pakkujatele; aruandlusnõudeid, mis on esitatud finantsinstrumentidega tehtavatele tehingutele; positsioonide piiranguid ja positsioonide haldamise kontrolli kaubatuletisinstrumentide puhul; läbipaistvuse nõudeid, mis on esitatud finantsinstrumentide tehingutele.

(2)

Direktiiviga 2014/65/EL on komisjonile antud õigus võtta vastu mitu delegeeritud õigusakti. Oluline on, et kõiki üksikasjalikke täiendavaid eeskirju, mis käsitlevad tegevusloa andmist, jooksvat tegevust, turu läbipaistvust ja usaldusväärsust, mis on direktiiviga 2014/65/EL hõlmatud teenuste ja tegevusega alustamise ja jätkamisega lahutamatult seotud aspektid, hakataks kohaldama samal ajal kui direktiivi 2014/65/EL, et uued nõuded saaksid toimida tõhusalt. Selleks et tagada sidusus ning anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, ja investoritele põhjalik ülevaade sätetest ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav eespool nimetatud eeskirjadega seotud delegeeritud õigusaktid sellesse määrusesse koondada.

(3)

On vaja täiendavalt määratleda kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millistel asjaoludel tuleb energia hulgimüügitoodetega seotud lepinguid arveldada natuuras, pidades silmas direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 6 sätestatud kohaldamisala piiramist. Selleks et tagada, et selle erandi kohaldamisala on piiratud, et ära hoida lünkasid, peavad need lepingud nõudma nii ostjalt kui ka müüjalt proportsionaalse korra kehtestamist, et teha või saada aluseks oleva kauba tarneid lepingu lõppemisel. Selleks et ära hoida lünkasid põhivõrguettevõtjaga elektri ja gaasi valdkonnas sõlmitud tasakaalustamislepingute korral, tuleks selliseid lepinguid käsitada proportsionaalse kokkuleppena üksnes siis, kui kokkuleppe osalised on kohustatud elektrit või gaasi füüsiliselt tarnima. Lepingutes tuleks kehtestada ka selged füüsilise tarne kohustused, mida ei saa tasaarvestada, samal ajal arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1227/2011 (2) või riigi õigusaktides määratletud operatiivse tasaarvestuse vorme ei tohiks käsitada tasaarvestamisena. Lepinguid, mis tuleb arveldada natuuras, tuleks lubada sõlmida mitmel meetodil, seejuures peaksid kõik meetodid hõlmama asjaomase aluseks oleva kauba või selle asjakohase koguse omandiõiguse ülemineku vormi.

(4)

Selleks et selgitada, millal tuleb energia hulgimüügitootega seotud leping arveldada natuuras, on vaja täiendavalt kindlaks määrata, millal esinevad teatavad asjaolud, nagu vääramatu jõu või heauskse arveldamissuutmatuse sätted, ning need ei tohiks muuta nende lepingute käsitamist kohustuslikult natuuras arveldatavate lepingutena. Oluline on ka selgitada, kuidas tuleks mõista nafta ja söega seotud energiaalaseid tuletislepinguid direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel. Seoses sellega ei tohiks põlevkiviga seotud lepinguid mõista kui söega seotud energiaalaseid tuletislepinguid.

(5)

Tuletislepingut tuleks käsitada direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 7 kohase finantsinstrumendina üksnes juhul, kui see on seotud kaubaga ja vastab mitmele kriteeriumile, mille alusel määratakse kindlaks, kas lepingut tuleks käsitada muude tuletisinstrumentide omadusi ja muud eesmärki kui äriline eesmärk omavana. See peaks hõlmama lepinguid, mis on standardsed ja millega kaubeldakse kauplemiskohtades, või nendega samaväärseid lepinguid, kui nende lepingute tingimused on samaväärsed kauplemiskohtades kaubeldavate lepingutega. Sel juhul tuleks nende lepingute tingimusi samuti mõista nii, et need hõlmavad selliseid sätteid nagu kauba kvaliteet või tarnekoht.

(6)

Selleks et tagada direktiivi 2014/65/EL C jao punktis 10 sätestatud aluseks olevate muutujatega seotud lepingute määratluste selgus, tuleks näha ette näha kriteeriumid seoses nende tingimuste ja aluseks olevate muutujatega. Kindlustusmatemaatilise statistika hõlmamist aluseks olevate muutujate loetellu ei tohiks mõista kui nende lepingute kohaldamisala laiendamist kindlustusele ja edasikindlustusele.

(7)

Direktiiviga 2014/65/EL on kehtestatud üldraamistik finantsturgude regulatiivseks korraks liidus, sätestades I lisa C jaos hõlmatud finantsinstrumentide loetelu. Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkt 4 hõlmab valuutaga seotud finantsinstrumente, mis on seega selle direktiivi kohaldamisalas.

(8)

Selleks et tagada direktiivi 2014/65/EL ühetaoline kohaldamine, on vaja selgitada direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4 sätestatud mõisteid teiste tuletislepingute jaoks, mis on seotud valuutadega, ning selgitada, et valuutadega seotud hetkelepingud ei ole direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 4 kohaldamisel muud tuletisinstrumendid.

(9)

Hetkelepingu arveldusperioodina aktsepteeritakse üldiselt enamiku põhivaluutade korral kaht päeva või lühemat aega, aga kui see ei ole turutava, siis on vaja kehtestada säte, et võimaldada arveldada vastavalt tavapärasele turutavale. Sellistel juhtudel ei nõua füüsiline arveldamine paberraha kasutamist ning võib hõlmata elektroonilist arveldamist.

(10)

Valuutalepinguid võib kasutada ka maksete tegemiseks ning neid lepinguid ei tohiks käsitada finantsinstrumentidena, tingimusel et nendega ei kaubelda kauplemiskohas. Seepärast on asjakohane käsitada hetkelepingutena neid valuutalepinguid, mida kasutatakse finantsinstrumentide eest makse tegemiseks, kui nende lepingute arveldusperiood on pikem kui kaks kauplemispäeva ja lühem kui viis kauplemispäeva. Samuti on asjakohane käsitada maksevahenditena neid valuutalepinguid, mis sõlmitakse eesmärgiga tagada kindlustunne kaupade, teenuste ja reaalsete investeeringute eest tehtavate maksete taseme suhtes. See toob kaasa finantsinstrumentide määratluse alt selliste valuutalepingute väljajätmise, mille sõlmivad finantssektorivälised äriühingud, kes saavad välisvaluutas makseid tuvastatavate kaupade ja teenuste ekspordi eest, ning finantssektorivälised äriühingud, kes teevad välisvaluutas makseid teatavate kaupade ja teenuste importimiseks.

(11)

Maksete tasaarvestamine on vajalik valuutaarveldussüsteemide tõhusaks ja tulemuslikuks toimimiseks ning seega ei tohiks valuutakursside lepingu liigitamine hetkelepinguks tingida selle, et iga välisvaluuta hetkeleping arveldatakse eraldi.

(12)

Mitteülekantavad forvardlepingud on lepingud, mis sõlmitakse eelnevalt kokku lepitud vahetuskursi ja tähtaja saabumisel tegeliku hetkekursi erinevuste kohta ning seega ei tohiks neid käsitada hetkelepingutena, seda nende arveldusperioodist olenemata.

(13)

Ühe valuuta teise valuuta vastu vahetamise lepingut tuleks käsitada nende valuutade otsese ja tingimusteta vahetamisega seonduvana. Mitme valuutavahetusega lepingu korral tuleks igat vahetust käsitleda eraldi. Samas ei tohiks valuutaoptsiooni või -vahetuslepingut käsitada valuutamüügi- või vahetuslepinguna ning seega ei saa see olla ei hetkeleping ega maksevahend, olenemata vahetuslepingu või optsiooni kestusest ning sellest, kas sellega kaubeldakse kauplemiskohas või mitte.

(14)

Finantsinstrumente käsitlevad avalikkusele suunatud nõuandeid ei tohiks direktiivis 2014/65/EL sätestatud investeerimisnõustamise määratluse kohaldamisel käsitada isikliku soovitusena. Arvestades turustuskanalite kasutamise kaudu isiklikke soovitusi andvate vahendajate suurenevat arvu, tuleks selgitada, et soovitust, mis antakse (isegi ainult) selliste turustuskanalite kaudu nagu internet, võidakse pidada isiklikuks soovituseks. Seepärast võivad investeerimisnõustamise alla kuuluda olukorrad, kus teabe üldsusele suunamise asemel antakse teatavale isikule isiklikke soovitusi e-posti teel.

(15)

Finantsinstrumendi liigi kohta antud üldiseid nõuandeid ei käsitata direktiivi 2014/65/EL kohaldamisel investeerimisnõustamisena. Kui investeerimisühing annab aga kliendile finantsinstrumendi liigi kohta üldiseid nõuandeid, mida ta esitleb kui kliendile sobivaid või tema asjaolusid arvestavaid, mis aga tegelikult ei ole olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest kliendile sobivad või tema asjaolusid arvestavad, tegutseb ühing tõenäoliselt vastuolus direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikega 1 või 3. Eriti tõenäoline on, et kliendile selliseid nõuandeid andev ühing tegutseb vastuolus artikli 24 lõike 1 kohase nõudega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega. Sama moodi ja lisaks sellele on tõenäoline, et selline nõustamine on vastuolus artikli 24 lõike 3 kohase nõudega, mille kohaselt ühingu poolt kliendile suunatud teave peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav.

(16)

Investeerimisühingu tegevust, mis on investeerimisteenuse osutamise või investeerimistegevuse ettevalmistav tegevus, peaks käsitama selle teenuse või tegevuse lahutamatu osana. Siia hulka kuulub näiteks investeerimisühingu üldiste nõuannete andmine klientidele või potentsiaalsetele klientidele enne investeerimisnõustamise või muu investeerimisteenuse osutamist või investeerimistegevuse elluviimist või selle käigus.

(17)

Üldise soovituse andmine finantsinstrumendiga tehtava tehingu või finantsinstrumendi liigi kohta kujutab endast direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punkti 5 kohase kõrvalteenuse osutamist ning sellest tulenevalt kohaldatakse selle soovituse andmise suhtes direktiivi 2014/65/EL ja selles sätestatud kaitsemeetmeid.

(18)

Selleks et tagada kliendi korralduste süsteemsete täitjate määratluse eesmärk ja tõhus kohaldamine liidus vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktile 20, tuleks täpsustada eelnevalt kehtestatud kohaldatavaid piirmäärasid, et teha kindlaks, millal on tegu sagedase süsteemse ja olulise börsivälise kauplemisega. Eelnevalt kehtestatud piirmäärad tuleks kehtestada asjakohasel tasemel, et tagada börsivälise kauplemise kuulumine kohaldamisalasse, kui see on nii mahukas, et avaldab olulist mõju hinnakujundusele, jättes samal ajal välja sellises väikses mahus börsivälise kauplemise, mille puhul oleks kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes kohaldatavate nõuete täitmise kohustuse nõudmine ebaproportsionaalne.

(19)

Vastavalt direktiivile 2014/65/EL ei tohiks lubada kliendi korralduste süsteemsel täitjal kauplemiskohtadega sarnaselt toimides kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuve kokku viia. Kliendi korralduste süsteemne täitja ei tohiks koosneda ühingusisesest sobitamissüsteemist, mis täidab kliendi korraldusi mitmepoolselt, sest selleks tegevuseks on nõutav mitmepoolse kauplemissüsteemina tegutsemise luba. Ühingusisene sobitamissüsteem on selles kontekstis süsteem kliendi korralduste sobitamiseks ning selle abil sobitatakse investeerimisühingu kohustused korrapäraselt ja mittejuhuslikult põhitehingutega.

(20)

Selguse ja õiguskindluse huvides ning ühetaolise kohaldamise tagamiseks on asjakohane näha ette täiendavad sätted seoses määratlustega, mis on seotud algoritmkauplemise, algoritmipõhise välkkauplemistehnika ja otsese elektroonilise juurdepääsuga. Automaatsel kauplemisel kasutatakse erinevaid tehnilisi kordasid. On oluline selgitada, kuidas neid kordasid tuleb kategooriatesse jagada seoses algoritmkauplemise ja otsese elektroonilise juurdepääsu mõistetega. Otsesel elektroonilisel juurdepääsul põhinevad kauplemisprotsessid ei välista vastastikku neid protsesse, mis hõlmavad algoritmkauplemist või selle allsegmenti ehk algoritmipõhist välkkauplemistehnikat. Otsest elektroonilist juurdepääsu omava isiku kauplemine võib seega kuuluda algoritmkauplemise, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika mõiste alla.

(21)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 39 kohane algoritmkauplemine peaks hõlmama korda, mille puhul süsteem teeb otsuseid, mitte üksnes ei määra kindlaks kauplemiskohta või -kohti, kuhu korraldus tuleks esitada, kauplemisprotsessi mis tahes etapis, sealhulgas korralduste algatamise, genereerimise, marsruutimise või täideviimise etapis. Seepärast tuleks selgitada, et algoritmkauplemine, mis hõlmab inimsekkumiseta või vähese inimsekkumisega kauplemist, peaks viitama mitte üksnes korralduste automaatsele genereerimisele, vaid ka korralduste täitmise protsesside optimeerimisele automaatsete vahendite abil.

(22)

Algoritmkauplemine peaks hõlmama arukaid korralduste marsruutijaid, mille puhul need seadmed kasutavad korralduste täitmise protsesside optimeerimiseks algoritme, mis määravad kindlaks korralduse muud parameetrid kui koht või kohad, kus korraldus tuleks esitada. Algoritmkauplemine ei tohiks hõlmata automaatseid korralduste marsruutijaid, mille puhul need seadmed küll kasutavad algoritme, aga määravad kindlaks üksnes kauplemiskoha või -kohad, kus korraldus tuleks esitada, jättes korralduse muud parameetrid muutmata.

(23)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 40 kohane algoritmipõhine välkkauplemistehnika, mis on algoritmkauplemise alaliik, tuleks täiendavalt määratleda, kehtestades kriteeriumid suure päevase sõnumite hulga määratlemiseks, mis hõlmab korralduste hinnapakkumisi või nende muudatusi või tühistamisi. Sõnumite hulga põhjal absoluutsete kvantitatiivsete piirmäärade kasutamine tagab õiguskindluse, võimaldades ühingutel ja pädevatel asutustel hinnata iga ühingu kauplemistegevust. Nende piirmäärade tase peaks olema piisavalt kõrge ja kohaldamisala piisavalt laiaulatuslik, et hõlmata kauplemist, mille puhul on tegu välkkauplemistehnikaga, sealhulgas seoses ühe ja mitme instrumendiga.

(24)

Kuna algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutatakse valdavalt likviidsete instrumentide puhul, tuleks suure päevase sõnumite hulga arvutamisel arvesse võtta üksnes neid instrumente, mille puhul eksisteerib likviidne turg. Arvestades, et algoritmipõhine välkkauplemistehnika on algoritmkauplemise alaliik, tuleks päevase sõnumite hulga arvutamisel lisaks arvesse võtta direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastava kauplemise eesmärgil saadetud sõnumeid. Selleks et mitte hõlmata muud kauplemistegevust kui algoritmipõhine välkkauplemistehnika, võttes arvesse sellise kauplemise omadusi, mis on sätestatud direktiivi 2014/65/EL põhjenduses 61, eelkõige seda, et selle kauplemisega tegelevad tavapäraselt kauplejad, kes kasutavad oma kapitali niisuguste traditsioonilisemate kauplemisstrateegiate rakendamiseks nagu turutegemine või arbitraaž, tuleks päevase sõnumite hulga arvutamisel arvesse võtta üksnes oma arvel kauplemise eesmärgil saadetavaid sõnumeid ning mitte sõnumeid, mis saadetakse korralduste kättesaamiseks või edastamiseks või klientide nimel korralduste täitmiseks. Samas tuleks sõnumeid, mis on saadetud muu tehnika abil kui oma arvel kauplemisele tuginev tehnika, võtta suure päevase sõnumite hulga arvutamisel arvesse, kui kokkuvõttes ja kõiki asjaolusid arvestades on tehnika kasutamine üles ehitatud selliselt, et hoiduda oma arvel täitmisest, näiteks edastades korraldusi sama grupi üksuste vahel. Selleks et võtta suure päevase sõnumite hulga kindlaksmääramisel arvesse toimingu taga olevat klienti, tuleks otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujate klientidelt pärit sõnumid seoses selliste pakkujatega suure päevase sõnumite hulga arvutamisel välja jätta.

(25)

Otsese elektroonilise juurdepääsu määratlust tuleks täiendavalt täpsustada. Otsese elektroonilise juurdepääsu mõiste ei tohiks hõlmata muud tegevust kui otsese turulepääsu ja spondeeritud turulepääsu tagamine. Seepärast tuleks eristada korda, mille puhul klientide korraldusi vahendatakse kauplemiskoha liikmete või osaliste poolt elektrooniliste vahendite kaudu (näiteks veebipõhine maaklerlus), ja korda, mille puhul klientidel on otsene elektrooniline juurdepääs kauplemiskohale.

(26)

Korralduste vahendamise korral ei ole korralduste esitajatel piisavat kontrolli turulepääsu korra parameetrite üle ning seepärast ei peaks need kuuluma otsese elektroonilise juurdepääsu kohaldamisalasse. Seepärast ei tohiks korda, mis võimaldab klientidel edastada korraldusi investeerimisühingule elektrooniliselt, näiteks veebipõhine maaklerlus, käsitada otsese elektroonilise juurdepääsuna, tingimusel et klientidel ei ole võimalik määrata kindlaks korralduse sisestamise sekundi murdosa ega korralduste kehtivusaega selle aja jooksul.

(27)

Kord, mille puhul kauplemiskoha liikme või osalise klient, sealhulgas organiseeritud kauplemissüsteemide otseste klientide klient, esitab oma korraldused korralduste täitmise protsesside optimeerimise korra kaudu, millega määratakse kindlaks muud korralduse parameetrid kui koht või kohad, kus korraldus tuleks esitada, teenuseosutaja taristusse lisatud arukate korralduste marsruutijate kaudu ning mitte kliendi taristu kaudu, tuleks otsese elektroonilise juurdepääsu kohaldamisalast välja jätta, sest teenuseosutaja kliendil puudub kontroll korralduse esitamise aja ja korralduse kehtivusaja üle. Otsese elektroonilise juurdepääsu iseloomustamine, kasutades arukaid korralduste marsruutijaid, peaks seepärast sõltuma sellest, kas arukas korralduste marsruutija on lisatud klientide süsteemidesse ja mitte teenuseosutaja omasse.

(28)

Professionaalsete investeerimisteenuste ja vajaduse korral kõrvalteenuste osutamisega ja investeerimistegevusega tegelevatele investeerimisühingutele, reguleeritud turgudele ning aruandlusteenuste pakkujatele esitatavaid organisatsioonilisi nõudeid reguleeriva korra rakendamise eeskirjad peaksid olema vastavuses direktiivi 2014/65/EL eesmärgiga. Need peaksid olema välja töötatud selliselt, et tagada reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja organiseeritud kauplemissüsteeme korraldavate investeerimisühingute ja üksuste hulgas kõrgetasemeline ühtsus, konkurents ja usaldusväärsus, ja neid peaks kohaldama ühetaoliselt.

(29)

Selliseid teenuseid osutavate ja sellise tegevusega tegelevate investeerimisühingute jaoks on vaja täpsustada konkreetsed organisatsioonilised nõuded ja menetlused. Eelkõige peaksid ranged menetlused olema ette nähtud seoses selliste valdkondadega nagu vastavuskontroll, riskijuhtimine, kaebuste lahendamine, isiklikud tehingud, tegevuse edasiandmine ning huvide konfliktide kindlakstegemine, haldamine ja avalikustamine.

(30)

Investeerimisühingutele esitatavad organisatsioonilised nõuded ja neile tegevusloa andmise tingimused peaksid olema esitatud eeskirjade kogumina, mis tagab direktiivi 2014/65/EL asjakohaste sätete ühetaolise kohaldamise. See on vajalik, et tagada investeerimisühingutele võrdne ja võrdsetel tingimustel juurdepääs kõigile liidu turgudele ning kaotada tegevusloa andmise menetlusega seonduvad takistused piiriüleselt tegevuselt investeerimisteenuste valdkonnas.

(31)

Investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel ning investeerimistegevuse puhul järgitavaid tegevustingimusi reguleeriva korra rakendamise eeskirjad peaksid peegeldama kõnealuse korra aluseks olevat eesmärki. Need peaksid olema välja töötatud ühetaoliselt kohaldatava investorite kõrge kaitse tagamiseks, mille jaoks tuleks kehtestada investeerimisühingu ja tema kliendi vahelist suhet reguleerivad selged normid ja nõuded. Teiselt poolt peaks seoses investorite kaitsega, eelkõige aga seoses investoritele teabe andmise ja neilt teabe küsimisega arvesse võtma ka seda, kas kliendi või potentsiaalse kliendi kujul on tegemist kutselise kliendi või jaekliendiga.

(32)

Direktiivi 2014/65/EL mitmesuguste asjaomaste sätete ühetaoliseks kohaldamiseks on vaja kehtestada investeerimisühingute organisatsiooniliste nõuete ja tegevustingimuste ühtlustatud kogum.

(33)

Investeerimisühingud erinevad olulisel määral oma suuruse, struktuuri ja äritegevuse laadi poolest. Regulatiivset korda tuleks kohandada vastavalt sellele mitmekesisusele, kehtestades samal ajal teatavad põhilised regulatiivsed nõuded, mis on asjakohased kõikide ühingute puhul. Reguleeritud üksused peaksid suutma täita oma kõrgetasemelisi kohustusi ning töötama välja ja võtma vastu meetmed, mis sobivad konkreetselt nende äritegevuse laadi ja asjaoludega kõige paremini.

(34)

Selleks et tagada direktiiviga 2014/65/EL lubatud erandi ühtlustatud ja range rakendamine, on asjakohane sätestada ühtsed kriteeriumid, et hinnata, kas isik osutab investeerimisteenust kutsetegevuse käigus juhuti. Erandit tuleks kohaldada üksnes siis, kui investeerimisteenusel on loomupärane seos kutsetegevuse põhivaldkonnaga ja tegu on selle valdkonna allteenusega.

(35)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt kehtestatud organisatsioonilised nõuded ei tohiks piirata selliste süsteemide kohaldamist, mis on kehtestatud riigi õigusaktide kaudu investeerimisühingutes töötavate isikute registreerimiseks või jälgimiseks pädevate asutuste või ühingute poolt.

(36)

Kui investeerimisühingult nõutakse asjakohase riskijuhtimispoliitika kehtestamist, rakendamist ja jätkuvat kohaldamist, peaksid ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid hõlmama riske, mis on seotud kriitiliste või oluliste funktsioonide edasiandmisega. Need riskid peaksid hõlmama riske, mis on seotud ühingu ja teenuseosutaja vahelise suhtega, ja võimalikke riske, mis esinevad juhtudel, kui mitmete investeerimisühingute või muude reguleeritud üksuste edasi antud funktsioonid on koondunud piiratud arvu teenuseosutajate kätte.

(37)

Asjaolu, et riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioone täidab sama isik, ei kahjusta tingimata nende funktsioonide sõltumatut täitmist. Tingimused, mille kohaselt vastavuskontrollifunktsiooni täitvad isikud ei tohiks tegeleda funktsioonidega, mille üle nad järelevalvet teevad, ja mille kohaselt ei tohi olla tõenäoline, et selliste isikute töötasu määramise meetod võiks ohustada nende objektiivsust, ei pruugi väikeste investeerimisühingute puhul olla proportsionaalsed. Samas oleksid need suuremate ühingute puhul ebaproportsionaalsed üksnes erakorralistel asjaoludel.

(38)

Klientidel või potentsiaalsetel klientidel tuleks võimaldada väljendada oma rahulolematust investeerimisühingute osutatavate investeerimisteenustega investorite kaitse huvides, samuti selleks, et tugevdada investeerimisühingute poolt nende kohustuste täitmist. Klientide või potentsiaalsete klientide kaebusi tuleks lahendada tulemuslikult ja sõltumatult kaebuste lahendamise funktsiooni kaudu. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võiks seda funktsiooni täita vastavuskontrollifunktsioon.

(39)

Investeerimisühingud peavad koguma ja säilitama teavet oma klientide ja neile osutatud teenuste kohta. Kui need nõuded hõlmavad isikuandmete kogumist ja töötlemist, tuleks tagada isikuandmete kaitse õiguse järgimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ, (4) mis reguleerivad isikuandmete töötlemist käesoleva direktiivi kohaldamisel. Isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt seoses käesoleva määruse kohaldamisega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

(40)

Tuleks kehtestada tasustamise määratlus, et tagada huvide konflikte ja äritegevust käsitlevate nõuete tõhus ja järjepidev kohaldamine tasustamise valdkonnas; see peaks hõlmama igas vormis finants- ja muid hüvesid või makseid, mida ühingud pakuvad või teevad otse või kaudselt asjaomastele isikutele investeerimis- või kõrvalteenuste klientidele osutamisel, näiteks raha, aktsiad, optsioonid, asjaomastele isikutele antud laenude tühistamine töölt vabastamisel, pensionimaksed, kolmandate isikute poolt tasustamine näiteks teenitud intressi mudelite, palgatõusude või ametikõrgenduste kaudu, tervisekindlustus, allahindlused või erihüvitised, suurejoonelised kuluhüvitised või seminarid eksootilistes sihtkohtades.

(41)

Selleks et hoiduda klientide huvide kahjustamisest, peaksid investeerimisühingud välja töötama tasustamispõhimõtted ja rakendama neid kõikide isikute suhtes, kes võivad mõjutada osutatavat teenust või ühingu ettevõtlustava, sealhulgas isikute suhtes, kes on klienditeenindajad, müügitöötajad või muud investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel kaudselt osalevad töötajad. Müügitöötajate üle järelevalvet tegevad isikud, näiteks otsesed juhid, kes võivad olla motiveeritud müügitöötajaid survestama, või finantsanalüütikud, kelle kirjutisi võivad müügitöötajad kasutada, et panna kliente investeerimisotsuseid tegema, või kaebuste lahendamisel või toodete väljatöötamisel ja arendamisel osalevad töötajad peaksid samuti olema tasustamiseeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate asjaomaste isikute hulgas. Asjaomased isikud peaksid hõlmama ka seotud vahendajaid. Seotud vahendajate tasustamise määramisel peaksid ühingud arvesse võtma seotud vahendajate eristaatust ning riiklikku eripära. Samas tuleks ühingute tasustamispõhimõtetes ja -tavades sellistel juhtudel siiski määrata kindlaks asjakohased kriteeriumid, mida kasutatakse asjaomaste isikute tulemuste hindamisel, sealhulgas kvalitatiivsed kriteeriumid, mis julgustavad asjaomaseid isikuid tegutsema kliendi parimates huvides.

(42)

Kui isiku eelnevate juhiste kohaselt tehakse tema nimel järjestikuseid isiklikke tehinguid, ei peaks isiklike tehingutega seonduvaid kohustusi kohaldama iga järjestikuse tehingu suhtes eraldi, kui kõnealused juhised jäävad jõusse ja neid ei muudeta. Ka ei tohiks kõnealuseid kohustusi kohaldada selliste juhiste lõppemise või tühistamise suhtes, tingimusel et ühtegi finantsinstrumenti, mis on eelnevalt kõnealuste juhiste kohaselt omandatud, ei võõrandata lõppemise või tühistamisega samaaegselt. Kõnealuseid kohustusi peaks aga seoses isikliku tehinguga või sama isiku nimel tehtavate järjestikuste isiklike tehingute alustamisega kohaldama, kui selliseid juhiseid muudetakse või kui antakse uued juhised.

(43)

Pädevad asutused ei tohiks investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jaoks tegevusloa andmise puhul kehtestada üldist ühe või enama kriitilise või olulise funktsiooni edasiandmise keeldu. Investeerimisühingutel peaks olema lubatud selliseid funktsioone edasi anda, kui ühingu sõlmitud tegevuse edasiandmise lepingud vastavad teatavatele tingimustele.

(44)

Investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse või kriitiliste ja oluliste funktsioonide edasiandmine võib kujutada endast investeerimisühingule tegevusloa andmise tingimuste olulist muutust, millele on viidatud direktiivi 2014/65/EL artikli 21 lõikes 2. Kui tegevuse edasiandmise lepingud sõlmitakse pärast investeerimisühingule direktiivi 2014/65/EL II jaotise I peatüki kohaselt tegevusloa andmist, peaks pädevat asutust kõnealustest lepingutest teavitama, kui see on nimetatud direktiivi artikli 21 lõike 2 kohaselt nõutav.

(45)

Asjaolude hulka, mida tuleks käsitleda huvide konflikti põhjustavana, peaksid kuuluma juhud, mille korral esineb konflikt ühingu või ühinguga seotud teatavate isikute või ühingu grupi huvide ja ühingul kliendi ees olevate kohustuse vahel või erinevate huvide vahel, mis on ühingu kahel või enamal kliendil, kellest igaühe ees on ühingul kohustused. Huvide konflikti ei esine, kui ühing võib teenida tulu, aga sellega ei kaasne kliendi jaoks mingit võimalikku kahju, ega ka siis, kui üks klient, kelle ees ühingul on kohustused, võib teenida tulu või vältida kahju, kui sellega ei kaasne võimalikku kahju ka teise sellise kliendi jaoks.

(46)

Huvide konfliktid tuleks reguleerida vaid juhul, kui investeerimisühing osutab investeerimis- või kõrvalteenust. See, mis liiki kliendile (kas jaeklient või kutseline klient või võrdne vastaspool) teenust osutatakse, ei tohiks sellisel juhul tähtsust omada.

(47)

Täites direktiivi 2014/65/EL kohast kohustust koostada huvide konflikti vältimise poliitika, milles on määratud kindlaks asjaolud, mille puhul huvide konflikt esineb või võib tekkida, peaks investeerimisühing erilist tähelepanu pöörama sellisele tegevusele nagu investeerimisanalüüs ja investeerimisnõustamine, oma arvel kauplemine, portfelli valitsemine ja ettevõtterahandusalane tegevus, sealhulgas väärtpaberite pakkumisel emissiooni tagamine või müümine ning ühinemiste ja omandamise alane nõustamine. Eelkõige on asjakohane pöörata erilist tähelepanu juhtudele, mil ühing või ühingu kontrollimisega otseselt või kaudselt seotud isik tegeleb mitme nimetatud tegevusega.

(48)

Investeerimisühingud peaksid seadma eesmärgiks määrata kindlaks ja ennetada või hallata oma mitmesuguste äriliinidega ja oma grupi tegevusega seoses tekkivaid huvide konflikte põhjaliku huvide konflikti vältimise poliitika raames. Kuigi teatavate huvide konfliktide avalikustamine on nõutav direktiivi 2014/65/EL artikli 23 lõike 2 kohaselt, tuleks seda teha üksnes äärmise abinõuna, kui investeerimisühingu kehtestatud organisatsiooniline või halduskord huvide konfliktide ennetamiseks või haldamiseks kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 23 lõikega 1 ei ole piisav, et tagada mõistliku kindlustundega kliendi huvide kahjustamise ohu ärahoidmine. Liigne tuginemine avalikustamisele, ilma et võetaks piisavalt arvesse, kuidas konflikte asjakohaselt ära hoida või hallata, ei tohiks olla lubatud. See, et investeerimisühing avalikustab oma huvide konfliktid, ei tohiks vabastada teda kohustusest säilitada ja jätkuvalt kohaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikes 3 nõutud tõhusat organisatsioonilist ja halduskorda.

(49)

Ühingud peaksid alati täitma direktiivi 2014/65/EL artikli 24 kohaseid hüvede eeskirju, sealhulgas väärtpaberite pakkumise teenuste osutamisel. Eelkõige peaksid nendele sätetele vastama tasud, mida investeerimisühingud saavad investoritest klientidele emiteeritud finantsinstrumentide pakkumise eest, ning selliseid tegevusi nagu laddering ja spinning tuleks käsitada kuritarvitustena.

(50)

Investeerimisanalüüsid peaksid olema sellist liiki teabe alamkategooria, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 (6) (turu kuritarvitamine) esitatud soovituses.

(51)

Meetmed ja kord, mille investeerimisühingud on vastu võtnud selleks, et hallata huvide konflikte, mis võivad tekkida seoses sellise materjali koostamise ja levitamisega, mida esitatakse investeerimisanalüüsina, peaksid olema asjakohased, kaitsmaks finantsanalüütikute ja nende koostatud investeerimisanalüüside objektiivsust ja sõltumatust. Kõnealused meetmed ja kord peaksid tagama finantsanalüütikute piisaval tasemel sõltumatuse selliste isikute huvidest, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse.

(52)

Isikute hulka, kelle kohustusi või ärihuvisid võib mõistlikult pidada konfliktis olevaks nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse, peaksid kuuluma ettevõtterahandusega tegelev personal ning klientide või ühingu nimel müügi ja kauplemisega tegelevad isikud.

(53)

Erakorraliste asjaolude hulka, mille korral finantsanalüütikud ja muud investeerimisühinguga seotud isikud, kes tegelevad investeerimisanalüüside koostamisega, võivad eelneva kirjaliku nõusoleku korral teha isiklikke tehinguid instrumentidega, mille kohta analüüs on tehtud, peaksid kuuluma asjaolud, mille korral rahaliste raskustega seonduvate isiklike põhjuste tõttu on finantsanalüütikul või muul isikul kohustus positsioon likvideerida.

(54)

Teenus- ja vahendustasud ning rahalised või mitterahalised hüved, mida saab investeerimisanalüüse pakkuv klient kolmandalt isikult, peaksid olema lubatud üksnes siis, kui neid antakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 9 või komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 (7) artikli 13 nõuetele.

(55)

Investeerimisanalüüsi klientidele või avalikkusele levitamise põhimõte ei tohiks hõlmata levitamist üksnes investeerimisühingu gruppi kuuluvatele isikutele. Kehtivate soovitustena peaks käsitama selliseid investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi, mida ei ole tühistatud ja mille kehtivusaeg ei ole lõppenud. Kolmanda isiku koostatud investeerimisanalüüside olulise muutmise suhtes peaks kohaldama samu nõudeid kui investeerimisanalüüside koostamise suhtes.

(56)

Finantsanalüütikud ei tohiks tegeleda peale investeerimisanalüüside koostamise muu tegevusega, kui sellise muu tegevusega tegelemine on vastuolus nende objektiivsuse säilitamisega. Kõnealune tegevus osalemist investeerimispangandustegevustes, nagu ettevõtterahandus ja väärtpaberite emissiooni tagamine, osalemist uute ettevõtete tutvustamises või finantsinstrumentide uute emissioonide reklaamimises või muul viisil emitendi turundustegevuse ettevalmistamisega seotud olemist.

(57)

Arvestades väärtpaberite emissiooni tagamise ja pakkumise teenuste erijooni ning huvide konflikti tekke võimalust seoses selliste teenustega, tuleks selles määruses kindlaks määrata üksikasjalikumad ja rohkem kohandatud nõuded. Eelkõige peaksid sellised nõuded tagama, et väärtpaberite emissiooni tagamise ja pakkumise protsessi juhitakse viisil, mis arvestab eri osaliste huve. Investeerimisühingud peaksid tagama, et nende enda või nende teiste klientide huvid ei mõjutaks lubamatult emitendist kliendile osutatud teenuste kvaliteeti. Seda korda tuleks sellele kliendile selgitada, esitades muu asjakohase teabe pakkumisprotsessi kohta enne, kui äriühing otsustab teenuseid pakkuma hakata.

(58)

Väärtpaberite emissiooni tagamise või pakkumisega tegelevatel investeerimisühingutel peaks olema asjakohane kord, mis tagab, et hinnakujundusprotsess, sealhulgas indikatiivsete ostukorralduste aktsepteerimine, ei kahjustaks emitendi huve.

(59)

Väärtpaberite pakkumise protsess hõlmab investeerimisühingu otsust emissiooni jaotamise kohta ning põhineb asjaomaste kokkulepete faktidel ja asjaoludel; sellest tulenevad huvide konfliktiga seotud probleemid. Ühingul peaksid kehtima tõhusad organisatsioonilised nõuded, mis tagavad, et väärtpaberite pakkumise protsessi osana tehtud jaotamised ei too kaasa seda, et ühingu huvid seatakse emitendist kliendi huvidest kõrgemale või et ühe investorist kliendi huve eelistatakse teise investorist kliendi huvidele. Eelkõige peaksid ühingud jaotamispoliitikas selgelt sätestama jaotamissoovituste väljatöötamise protsessi.

(60)

Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid, sealhulgas nõudeid, mis seonduvad isiklike tehingute, investeerimisanalüüsi teadmistel põhineva kauplemise ning investeerimisanalüüsi koostamise või levitamisega, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL ning määruse (EL) nr 596/2014 ning nende rakendusmeetmete nõuete kohaldamist.

(61)

Selles määruses sätestatakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teavet, sealhulgas reklaamteateid käsitlevad nõuded, et tagada sellise teabe õiglus, selgus ja mitteeksitavus vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 3.

(62)

Käesolevas määruses ei nõuta pädevatelt asutustelt reklaamteadete sisu ja vormi heakskiitmist. Samas aga ei keelata neil seda teha, tingimusel et selline eelnev heakskiitmine põhineb üksnes selle direktiivis 2014/65/EL sätestatud kohustuse täitmisel, mille kohaselt klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitatav teave, sealhulgas reklaamteated, peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav.

(63)

Kehtestama peaks teabenõuded, mis võtavad arvesse seda, kas klient on jae- või kutseline klient või võrdne vastaspool. Direktiivi 2014/65/EL üks eesmärke on tagada proportsionaalne tasakaal investorite kaitse ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate avalikustamisnõuete vahel. Selleks on asjakohane kehtestada kutseliste klientide suhtes vähem ranged teabenõuded kui jaeklientide suhtes.

(64)

Investeerimisühingud peaksid esitama klientidele või potentsiaalsetele klientidele vajaliku teabe finantsinstrumentide laadi ja nendesse investeerimisega kaasnevate riskide kohta, et nende kliendid oleksid asjakohaselt teavitatud. Esitatava teabe üksikasjalikkuse tase võib varieeruda vastavalt sellele, kas tegemist on jae- või kutselise kliendiga, ning pakutavate finantsinstrumentide laadile ja riskiprofiilile, kuid see peaks alati hõlmama olulise tähtsusega elemente. Liikmesriigid võivad täpsustada käesoleva määruse kohaselt nõutava riskide kirjelduse täpsed tingimused või nende sisu, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1286/2014 (8) sätestatud teabenõudeid.

(65)

Tingimusi, millele peab investeerimisühingu poolt klientidele ja potentsiaalsetele klientidele esitatav teave vastama, et olla õiglane, selge ja mitteeksitav, tuleks kohaldada jae- või kutselistele klientidele mõeldud teadete suhtes asjakohasel ja proportsionaalsel viisil, võttes arvesse näiteks sidevahendeid ja seda, millist teavet kõnealuse teatisega kavatsetakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele edastada. Eelkõige ei oleks asjakohane kohaldada selliseid tingimusi reklaamteadete suhtes, mis koosnevad üksnes ühest või enamast järgmisest elemendist: ühingu nimi, logo või muu ühinguga seotud kujutis, kontaktandmed ja viide ühingu osutatavate investeerimisteenuste liikidele.

(66)

Selleks et parandada investorite saadud teabe järjepidevust, peaksid investeerimisühingud tagama, et igale kliendile esitatud teavet antaks järjepidevalt samas keeles igas teavitamise vormis ja reklaammaterjalis, mis sellele kliendile esitatakse. Samas ei tohiks see tähendada ühingute jaoks nõuet tõlkida klientidele esitatavaid prospekte, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ (9) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/65/EÜ (10).

(67)

Selleks et esitleda õiglaselt ja tasakaalustatult kasu ja riske, peaksid investeerimisühingud teenuse või finantsinstrumendi võimalikele kasuteguritele viidates andma alati selgelt ja nähtavalt märku kõikidest asjakohastest riskidest, sealhulgas puudustest ja nõrkustest.

(68)

Teavet tuleks lugeda eksitavaks, kui see võib eksitada isikut või isikuid, kellele see on suunatud või kes on tõenäoliselt selle saajateks, olenemata sellest, kas teavet esitav isik loeb seda eksitavaks või tahab, et see oleks eksitav, või mitte.

(69)

Kui investeerimisühingult nõutakse teabe esitamist kliendile enne teenuse osutamist, ei tohiks iga tehingut sama liiki finantsinstrumendiga käsitleda uue või erineva teenuse osutamisena.

(70)

Üksikasjalik teave selle kohta, kas investeerimisnõu antakse sõltumatult, eri liiki instrumentide laiaulatusliku või piiratud analüüsi ning kasutatava valikuprotsessi kohta peaks aitama klientidel hinnata antud nõuannete ulatust. Klientidele tuleks esitada piisavad üksikasjad ühingute analüüsitud finantsinstrumentide arvu kohta. Arvesse võetavate muude finantsinstrumentide arv ja valik kui need, mida investeerimisühing või talle lähedal seisvad üksused pakuvad, peaks olema proportsionaalne antava nõu ulatuse, kliendi eelistuste ja vajadustega. Sõltumata pakutavate teenuste ulatusest peaksid kõik hinnangud siiski põhinema piisaval arvul turul kättesaadavatel finantsinstrumentidel, et oleks võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta seda, mida turg alternatiividena pakub.

(71)

Investeerimisühingute poolt sõltumatul alusel pakutav nõustamine võib ulatuda laialdasest ja üldisest nõustamisest spetsialiseerunud ja erinõustamiseni. Selleks et tagada, et nõustamise ulatus võimaldaks eri finantsinstrumente õiglaselt ja asjakohaselt võrrelda, peaks investeerimisnõustajad, kes spetsialiseeruvad teatavatele finantsinstrumentide kategooriatele ja keskenduvad sellistele kriteeriumidele, mis ei põhine instrumendi tehnilisel ülesehitusel, nagu keskkonnasõbralikud või eetilised investeeringud, vastama teatavatele tingimustele, kui nad esitlevad end sõltumatute nõustajatena.

(72)

Kui samal nõustajal võimaldatakse pakkuda nii sõltumatut kui ka mittesõltumatut nõustamist, võib see kliendis segadust tekitada. Selleks et tagada, et kliendid saavad aru pakutud investeerimisnõustamise laadist ja alusest, tuleks kehtestada ka teatavad organisatsioonilised nõuded.

(73)

Seda, kui investeerimisühing esitab kliendile koopia prospektist, mis on koostatud ja avaldatud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ, ei tohiks käsitleda investeerimisühingupoolse teabe esitamisena kliendile direktiivis 2014/65/EL käsitletud tegevustingimuste kohaselt, mis seonduvad kõnealuse teabe kvaliteedi ja sisuga, kui ühing ei ole kõnealuse direktiivi kohaselt prospektis esitatud teabe eest vastutav.

(74)

Direktiiviga 2014/65/EL tugevdatakse investeerimisühingute kohustusi avaldada teavet kõikide kulude ja tasude kohta ning laiendatakse neid kohustusi suhetele kutseliste klientide ja võrdsete vastaspooltega. Selleks et tagada, et kõik klientide kategooriad saaksid aru sellest suuremast läbipaistvusest kulude ja tasude puhul, tuleks investeerimisühingutel võimaldada teatavates olukordades, osutades investeerimisteenuseid kutselistele klientidele või võrdsetele vastaspooltele, leppida nende klientidega kokku selles määruses sätestatud üksikasjalike nõuete piiramises. See ei tohiks aga mitte kunagi kaasa tuua investeerimisühingutele vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 seatud kohustuste kohaldamata jätmist. Seoses sellega peaksid investeerimisühingud teavitama kutselisi kliente kõikidest kuludest ja tasudest, mis on selles määruses sätestatud, kui osutatakse investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuseid või kui osutatavast investeerimisteenusest olenemata sisaldavad asjaomased finantsinstrumendid tuletisinstrumenti. Investeerimisühingud peaksid teavitama ka võrdseid vastaspooli kõikidest selles määruses sätestatud kuludest ja tasudest, kui osutatavast investeerimisteenusest olenemata sisaldab asjaomane finantsinstrument tuletisinstrumenti ja seda tuleks nende klientidele turustada. Samas teistel juhtudel, kui investeerimisteenuste osutamisel kutselistele klientidele või võrdsetele vastaspooltele võivad investeerimisühingud leppida näiteks asjaomase kliendi soovil kokku selles, et ei esitata andmeid, mis näitavad kulude kumulatiivset mõju tootlusele või viitavad asjaomasele valuutale ning kohaldatavatele vahetuskurssidele ja kuludele, kui mis tahes osa kogukuludest ja -tasudest väljendatakse välisvaluutas.

(75)

Võttes arvesse peamist kohustust tegutseda klientide parimates huvides ning seda, kui oluline on teavitada kliente kõikidest ilmnevatest kuludest ja tasudest ette, peaksid viited soovitatavatele või turundatavatele finantsinstrumentidele hõlmama eelkõige investeerimisühinguid, kes pakuvad investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuseid, ning ühinguid, kes annavad üldisi soovitusi finantsinstrumentide kohta või reklaamivad teatavaid finantsinstrumente klientidele investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisel. See oleks nii näiteks investeerimisühingute puhul, kes on sõlminud turustamis- või pakkumislepingud toote koostaja või emitendiga.

(76)

Vastavalt peamisele kohustusele tegutseda klientide parimates huvides ja võttes arvesse teatavaid finantsinstrumente (eelkõige ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakuid ja kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiseid investeerimistooteid) reguleerivatest liidu eriõigusnormidest tulenevaid kohustusi, peaksid investeerimisühingud avaldama ja kokku liitma kõik kulud ja tasud, sealhulgas finantsinstrumendi kulud, kõikidel juhtudel, mil investeerimisühingud on kohustatud andma kliendile teavet finantsinstrumendi kulude kohta vastavalt liidu õigusnormidele.

(77)

Kui investeerimisühingud ei ole finantsinstrumenti turundanud ega soovitanud või ei pea liidu õiguse alusel andma klientidele teavet finantsinstrumendi kulude kohta, siis nad ei pruugi nad saada kõiki selle finantsinstrumendiga seotud kulusid arvesse võtta. Isegi neil ülejäänud juhtudel peaksid investeerimisühingud teavitama kliente ette kõikidest investeerimisteenusega seotud kuludest ja tasudest ning asjaomase finantsinstrumendi soetamise hinnast. Peale selle peaksid investeerimisühingud täitma kõiki muid kohustusi ning andma asjakohast teavet asjaomase finantsinstrumendi riskide kohta vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 4 punktile b või esitama klientidele tagantjärele piisavad aruanded teenuste kohta, mida osutatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 6, sealhulgas kuluelementide kohta.

(78)

Selleks et tagada klientide teadlikkus kõikidest ilmnevatest kuludest ja tasudest, sealhulgas sellise teabe hindamine ja võrdlemine eri finantsinstrumentide ja investeerimisteenustega, peaksid investeerimisühingud andma klientidele selget ja arusaadavat teavet kõikide kulude ja tasude kohta aegsasti enne teenuste osutamist. Eelnevat teavet finantsinstrumendi või kõrvalteenusega seotud kulude kohta saab anda eeldatava investeerimissumma põhjal. Samas peaksid avaldatavad kulud ja tasud kajastama kulusid, mida klient sellele eeldatavale investeerimissummale tuginedes tegelikult kannaks. Näiteks kui investeerimisühing pakub teatavaid jooksvaid teenuseid ja iga teenuse tasu on erinev, peaks ühing avaldama kulud, mis on seotud teenusega, mida klient on tellinud. Tagantjärele avaldatavate andmete puhul peaks kulude ja tasudega seotud teave kajastama kliendi tegelikku investeerimissummat andmete avaldamise ajal.

(79)

Selleks et tagada, et investorid saavad teavet kõikide kulude ja tasude kohta vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4, tuleks kaasnevat tururiski käsitleda üksnes investeeritud kapitali väärtuse selliste muutustega seonduvana, mis on põhjustatud otseselt alusvarade väärtuse muutustest. Finantsinstrumentide tehingukulud ja jooksvad tasud tuleks seepärast samuti arvata kulude ja tasude nõutava kogusumma hulka ning neid tuleks hinnata, kasutades mõistlikke eeldusi, koos selgitusega, et need hinnangud põhinevad eeldustel ja võivad tegelikult ilmnevatest kuludest ja tasudest erineda. Järgides sama, täieliku avaldamise eesmärki, ei tohiks kuludest ja tasudest teavitamise kohustuse alt välja jätta tavasid, mille puhul kasutatakse kulude nii-öelda tasaarvestamist. Kulude ja tasude avaldamist toetab põhimõte, et tuleks avaldada kõik erinevused, mis esinevad positsiooni hinnas ühingu ja kliendi jaoks, sealhulgas juurde- ja mahahindlused.

(80)

Kuigi investeerimisühingud peaksid kõik kulud ja tasud vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 kokku liitma ja esitama klientidele kogukulud väljendatuna nii rahalise summa kui ka protsendina, peaks neil olema lisaks lubatud esitada klientidele või tulevastele klientidele eraldi näitajaid, mis hõlmavad esialgsete kulude ja tasude kogusummat, jooksvate kulude ja tasude kogusummat ja väljumiskulude kogusummat.

(81)

Finantsinstrumente turustavad investeerimisühingud peaksid seoses instrumentidega, mille puhul on kulude ja tasude teave ebapiisav, teavitama oma kliente täiendavalt ka nendest kuludest, samuti kõigist muudest kuludest ja seonduvatest tasudest, mis on seotud kõnealuseid finantsinstrumente puudutavate investeerimisteenuste osutamisega, et kaitsta klientide õigusi seoses kulude ja tasude täieliku avaldamisega. See peaks kehtima investeerimisühingute puhul, kes turustavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakuid, mille tehingukulusid ei ole näiteks eurofondi valitseja esitanud. Sellistel juhtudel peaksid investeerimisühingud tegema asjakohase teabe saamiseks koostööd eurofondide valitsejatega.

(82)

Selleks et suurendada aja jooksul klientide jaoks läbipaistvust seoses nende investeeringutega seonduvate kuludega ning nende investeeringute tootlusega võrreldes asjaomaste kulude ja tasudega, tuleks tagada perioodiline tagantjärele avaldamine juhtudel, kui investeerimisühingute suhe kliendiga jätkub või on jätkunud aasta jooksul. Tagantjärele tuleks avaldada andmeid kõikide asjaomaste kulude ja tasude kohta personaalselt. Perioodiline tagantjärele avaldamine võib toimuda, tuginedes olemasolevatele aruandluskohustustele, näiteks selliste ühingute kohustused, kes täidavad korraldusi, mis ei kuulu portfelli valitsemise alla, või kes tegelevad portfelli valitsemisega või hoiavad kliendi finantsinstrumente või vahendeid.

(83)

Teave, mille investeerimisühing peab esitama klientidele kulude ja nendega seotud tasude kohta, hõlmab teavet maksmise korra või investeerimisteenuste osutamise lepingu ja pakutava finantsinstrumendiga seonduva mis tahes muu kokkuleppe täitmise korra kohta. Teave maksmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui finantsinstrumendi leping lõpetatakse sularahaarveldusega. Teave täitmise korra kohta esitatakse üldiselt juhul, kui lõpetamisel on finantsinstrumendi puhul nõutav aktsiate, võlakirjade, ostutähe, kulla- või hõbedakangi või muu instrumendi või kauba üleandmine.

(84)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 2 vastava sobivuse hindamise ja sama direktiivi artikli 25 lõikele 3 vastava asjakohasuse hindamise elluviimiseks on vaja kehtestada mitmesugused nõuded. Kõnealused hindamised on eri investeerimisteenuste puhul erineva ulatusega ning neil on erinevad eesmärgid ja omadused.

(85)

Investeerimisühingud peaksid lisama sobivusaruandesse teabe ja juhtima klientide tähelepanu teabele selle kohta, kas soovitatud teenused või instrumendid eeldavad tõenäoliselt seda, et jaeklient vaatab asjaomased kokkulepped perioodiliselt läbi. See hõlmab olukordi, kus klient peab tõenäoliselt küsima nõu, et viia investeeringute portfell uuesti kooskõlla esialgse soovitatud jaotusega, kui esineb võimalus, et portfell võib sihiks seatud varade jaotusest erineda.

(86)

Selleks et võtta arvesse turu arengut ja tagada investorite kaitse ühesugune tase, tuleks selgitada, et investeerimisühingud peaksid vastutama sobivuse hindamise eest, kui investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuseid osutatakse täies mahus või osaliselt automaatse või poolautomaatse süsteemi kaudu.

(87)

Vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohase sobivuse hindamise nõudele tuleks lisaks selgitada, et investeerimisühingud peaksid sobivust hindama mitte üksnes seoses finantsinstrumendi ostu soovitustega, vaid kõikide otsustega selle kohta, kas kaubelda, sealhulgas kas osta või mitte osta, hoida või müüa investeeringut.

(88)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohaldamisel võib tehing olla kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks ebasobiv seonduvate finantsinstrumentidega kaasnevate riskide, tehingu liigi, korralduse eripärade või kauplemise sageduse tõttu. Mitmed tehingud, millest eraldi vaadates on igaüks sobiv, võivad olla ebasobivad, kui soovitusi antakse või kauplemisotsuseid tehakse sellise sagedusega, mis ei vasta kliendi parimatele huvidele. Portfelli valitsemise korral võib tehing olla ebasobiv ka siis, kui selle tulemuseks on ebasobiv portfell.

(89)

Soovitust, taotlust või nõustamist, mille portfelli valitseja annab või esitab kliendile eesmärgiga, et klient annaks portfelli valitsejale volitused, mis määravad kindlaks portfelli valitseja kaalutlusõiguse piirid, või muudaks kõnealuseid volitusi, peaks käsitama direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 2 kohase soovitusena.

(90)

Selleks et tagada õiguskindlus ja võimaldada klientidel paremini mõista osutatavate teenuste laadi, peaksid investeerimisühingud, kes osutavad klientidele investeerimis- või kõrvalteenuseid, sõlmima kliendiga kirjaliku põhilepingu, milles on sätestatud ühingu ja kliendi olulised õigused ja kohustused.

(91)

Selle määrusega ei tohiks nõuda pädevatelt asutustelt investeerimisühingu ja tema klientide vahelise põhilepingu sisu heakskiitmist. Samuti ei tohiks see takistada neil seda teha, kui see põhineb üksnes tingimusel, et ühing täidab direktiivis 2014/65/EL sätestatud kohustusi, mille kohaselt ta peab tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ning pidama arvestust, mis hõlmab investeerimisühingu ja tema klientide õigusi ja kohustusi ning muid tingimusi, mille alusel ühing oma klientidele teenuseid osutab.

(92)

Arvestust, mida investeerimisühing peab pidama, tuleks kohandada vastavalt äritegevuse liigile ning osutatavatele investeerimisteenustele ja tehtavale investeerimistegevusele, tingimusel et direktiivis 2014/65/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014, (11) määruses (EL) nr 596/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/57/EL (12) ja käesolevas määruses sätestatud arvestuse pidamise nõuded on täidetud ning pädevad asutused saavad täita oma järelevalveülesandeid ja võtta jõustamismeetmeid, pidades silmas nii investorite kaitse kui ka turu usaldusväärsuse tagamist.

(93)

Arvestades aruannete ja perioodiliste teadete tähtsust kõikide klientide jaoks ning direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 6 laiendamist suhetele võrdsete vastaspooltega, peaks selles määruses sätestatud aruandlusnõudeid kohaldama kõikide kliendikategooriate suhtes. Võttes arvesse võrdsete vastaspooltega toimuva suhtluse laadi, tuleks investeerimisühingutel lubada sõlmida lepinguid, milles määratakse kindlaks aruandluse konkreetne sisu ja konkreetsed tähtajad, mis erinevad jae- ja kutseliste klientide puhul kohaldatavatest.

(94)

Kui portfelli valitsemise teenust osutavalt investeerimisühingult nõutakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele teabe esitamist kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumendi liikide kohta ja selle kohta, mis liiki tehinguid selliste instrumentidega saab teha, peaks sellises teabes eraldi märkima, kas investeerimisühingule antakse volitused investeerida reguleeritud turul mittekaubeldavatesse finantsinstrumentidesse, tuletisinstrumentidesse, mittelikviidsetesse või suure volatiilsusega instrumentidesse või viia läbi väärtpaberite lühikeseks müüki, ostmist laenatud vahendite arvelt, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid või mis tahes tehinguid, millega kaasnevad tagatismaksed, tagatise deponeerimine või valuutarisk.

(95)

Kliente tuleks teavitada nende portfelli tootlusest ja nende esialgsete investeeringute väärtuse langusest. Portfelli valitsemise puhul tuleks kõnealuse künnisena kehtestada koguportfelli koguväärtuse 10 % languse ning seejärel 10 % kordsed ning seda ei tohiks kohaldada individuaalsete osaluste suhtes.

(96)

Portfelli valitsemisega seotud aruandekohustuste puhul peaks tingimusliku kohustusega tehing olema selline tehing, mis puudutab kliendi tegelikku või potentsiaalset kohustust, mis on suurem kui instrumendi soetushind.

(97)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse liigile mõistma viitena sellele, kas tegemist on määratud hinnaga korralduse, turukorralduse või muud konkreetset liiki korraldusega.

(98)

Klientidele aruannete esitamise sätete kohaldamisel peaks viidet korralduse laadile mõistma viitena väärtpaberite märkimise korralduse, optsiooni kasutamise korralduse või muu samalaadse kliendi korraldusena.

(99)

Oma täitmispoliitika kehtestamisel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikele 4 peaks investeerimisühing määrama kindlaks kõnealuse direktiivi artikli 27 lõikes 1 nimetatud tegurite suhtelise tähtsuse või vähemalt kehtestama menetluse, mille kohaselt ta määrab kindlaks kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse, et ta saaks saavutada oma klientidele parima võimaliku tulemuse. Kõnealuse poliitika rakendamiseks peaks investeerimisühing valima täitmiskohad, mis võimaldavad tal saavutada kliendi korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi. Selleks et täita oma juriidilist parima täitmise kohustust, ei kasuta investeerimisühingud kutseliste klientide puhul parima täitmise kriteeriumeid kohaldades väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks ja muudeks tehinguteks tavaliselt samu täitmiskohti. Seda seetõttu, et väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid kasutatakse rahastamise allikana, mille puhul kehtib laenuvõtja kohustus tagastada tulevikus samaväärsed väärtpaberid, ning väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tingimused määratakse tavaliselt kindlaks vastaspoolte vahel kahepoolselt enne täitmist. Seepärast on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute täitmiskohtade valik piiratum kui muude tehingute puhul, arvestades, et see sõltub eelnevalt vastaspoolte poolt kindlaks määratud asjakohastest tingimustest ning sellest, kas nendes täitmiskohtades esineb kindel nõudlus asjaomaste finantsinstrumentide järele. Selle tulemusena tuleks investeerimisühingute kehtestatud korralduste täitmise poliitikas võtta arvesse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute erijooni ning loetleda eraldi väärtpaberite kaudu investeerimise tehingute jaoks kasutatavad täitmiskohad. Investeerimisühing peaks oma täitmispoliitikat kohaldama iga kliendi korralduse puhul, mida ta täidab, eesmärgiga saavutada kõnealusele poliitikale vastav parim võimalik tulemus.

(100)

Selleks et tagada, et investeerimisühingud, kes edastavad või esitavad klientide korraldused täitmiseks teistele üksustele, tegutseksid oma klientide parimates huvides vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 1 ning direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4, et anda asjakohast teavet klientidele ühingu ja tema teenuste kohta, peaksid investeerimisühingud andma klientidele iga finantsinstrumentide klassi puhul asjakohast teavet viie peamise üksuse kohta, kellele nad edastavad või esitavad klientide korraldusi, ning andma klientidele teavet täitmise kvaliteedi kohta kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikega 6 ning vastavate rakendusmeetmetega. Investeerimisühingud, kes edastavad või esitavad korraldused täitmiseks teistele üksustele, võivad valida täitmiseks ühe üksuse üksnes siis, kui nad suudavad tõestada, et see võimaldab neil saavutada oma klientide jaoks järjepidevalt parima võimaliku tulemuse, ning kui nad saavad mõistlikult eeldada, et valitud üksus võimaldab neil saavutada klientide jaoks tulemused, mis on vähemalt sama head kui tulemused, mida nad võiksid mõistlikult eeldada, kasutades täitmiseks alternatiivseid üksuseid. Seda mõistlikku eeldust peaksid toetama asjakohased andmed, mida avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 27 või investeerimisühingute korraldatud siseanalüüsid.

(101)

Selleks et investeerimisühing saavutaks jaekliendi korraldust täites kliendi konkreetsete juhiste puudumisel kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse, peaks ühing võtma arvesse kõiki tegureid, mis võimaldavad tal saavutada parima võimaliku tulemuse kogumaksumuse järgi, mis koosneb finantsinstrumendi hinnast ja täitmisega seotud kuludest. Täitmise ja arvelduse kiirust ja tõenäosust, korralduse mahtu ja laadi, turu mõju ja mis tahes muid kaudseid tehingukulusid võib pidada otsesest hinnast ja otsestest kuludest olulisemaks vaid tingimusel, et need on jaekliendi jaoks kogumaksumuse poolest parima võimaliku tulemuse saavutamise juures otsustava tähtsusega.

(102)

Kui investeerimisühing täidab korraldust kliendilt saadud konkreetseid juhiseid järgides, peaks lugema tema parimal viisil täitmise kohustuse täidetuks ainult korralduse selle osa või aspekti puhul, millega kliendi juhised seonduvad. Asjaolu, et klient on andnud konkreetsed juhised, mis seonduvad korralduse ühe osa või aspektiga, ei tohiks käsitleda selliselt, nagu vabastaks see investeerimisühingu parimal viisil täitmise kohustusest seoses kliendi korralduse mis tahes muu osa või aspektiga, millega kõnealused juhised ei seondu. Investeerimisühing ei tohiks mõjutada klienti andma talle juhiseid korralduse täitmiseks mingil konkreetsel viisil, kas selgesõnaliselt osutades või kaudselt vihjates kliendile, milline võiks olla nende juhiste sisu, kui oleks mõistlik eeldada, et ühing teab, et selliste juhiste puhul on selle kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamine tõenäoliselt välistatud. See ei tähenda aga, et ühing ei võiks kutsuda klienti üles valima kahe või enama konkreetse kauplemiskoha vahel, tingimusel et need kauplemiskohad on ühingu korralduste täitmise poliitikaga kooskõlas.

(103)

Investeerimisühingu kauplemist kliendiga oma arvel peaks käsitama kliendi korralduste täitmisena ja seetõttu peaks selle suhtes kohaldama direktiivi 2014/65/EL ja käesoleva määruse kohaseid nõudeid ning eriti nõudeid, mis seonduvad parimal viisil täitmisega. Kui investeerimisühing esitab aga kliendile hinnapakkumise ja see vastaks investeerimisühingu direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõike 1 kohastele kohustustele, kui ühing täidaks hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimuse selle esitamise ajal, siis peaks ühing täitma samu kohustusi ka juhul, kui ta täidab hinnapakkumise suhtes esitatud tehingutellimuse pärast kliendipoolset heakskiitmist, tingimusel et muutuvaid turutingimusi ning hinnapakkumise esitamise ja selle heakskiitmise vahel kulunud aega arvestades ei ole hinnapakkumine ilmselgelt aegunud.

(104)

Kliendi korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamise kohustust kohaldatakse kõigi finantsinstrumendi liikide suhtes. Pidades aga silmas turu struktuuri ja finantsinstrumentide struktuuri erinevusi, võib parimal viisil täitmise ühtset standardit ja menetlust, mis oleksid kehtivad ja tulemuslikud kõigi instrumendiliikide puhul, olla raske kindlaks määrata ja kohaldada. Parimal viisil täitmise kohustust peaks seetõttu kohaldama viisil, mis võtab arvesse erinevaid asjaolusid, mis seonduvad konkreetset liiki finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmisega. Näiteks tehingud, mis seonduvad kliendi jaoks kohandatud börsiväliste finantsinstrumentidega, millega kaasneb unikaalne lepinguline suhe, mis on kujundatud spetsiaalselt sobivaks kliendi ja investeerimisühingu olukorra jaoks, ei pruugi olla parimal viisil täitmise hindamise seisukohast võrreldavad tehingutega, mis seonduvad tsentraliseeritud täitmiskohtades kaubeldavate aktsiatega. [Kuna parimal viisil täitmise kohustused kehtivad kõikide finantsinstrumentide suhtes, olenemata sellest, kas nendega kaubeldakse kauplemiskohtades või börsiväliselt, peaksid investeerimisühingud koguma asjakohaseid turuandmeid, et kontrollida, kas kliendile pakutav börsivälise kauplemise hind on õiglane ja tagab parimal viisil täitmise kohustuse.]

(105)

Käesoleva määruse täitmispoliitikat käsitlevad sätted ei tohiks piirata investeerimisühingu direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõike 7 kohast üldist kohustust kontrollida oma korralduste täitmise korra ja täitmispoliitika tõhusust ning hinnata oma täitmispoliitikasse kaasatud täitmiskohtasid korrapäraselt.

(106)

Käesoleva määrusega ei tohiks nõuda, et investeerimisühing, kes osutab korralduse vastuvõtmise ja edastamise või portfelli valitsemise teenust, ja mis tahes teine investeerimisühing, kellele kõnealune investeerimisühing oma korraldused täitmiseks saadab, dubleeriksid jõupingutusi, mida nad parimal viisil täitmiseks koostöös teevad.

(107)

Direktiivi 2014/65/EL kohase parimal viisil täitmise kohustuse kohaselt peavad investeerimisühingud võtma kõik piisavad meetmed, et tagada klientide jaoks parima tulemuse saavutamine. Täitmise kvaliteet, mis hõlmab selliseid aspekte nagu täitmise kiirus ja tõenäosus (nt täitmise määr) ning hinna soodsamaks muutmise võimalus ja mõju, on täitmisel parima tulemuse saavutamise puhul oluline tegur. Erinevate täitmiskohtade tagatud täitmise kvaliteediga seonduvate andmete kättesaadavus, võrreldavus ja konsolideerimine on investeerimisühingute ja investorite jaoks otsustava tähtsusega, sest võimaldab neil teha kindlaks need täitmiskohad, mis tagavad oma klientidele kõrgeima täitmise kvaliteedi. Selleks et saavutada kliendi jaoks parim täitmine, peaksid investeerimisühingud võrdlema ja analüüsima asjakohaseid andmeid, sealhulgas neid, mis avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikele 3 ja asjakohastele rakendusmeetmetele.

(108)

Korraldusi täitvad investeerimisühingud peaksid saama hõlmata ühe täitmiskoha oma poliitikasse üksnes siis, kui nad suudavad tõendada, et see võimaldab neil tagada oma klientidele järjepidevalt parimal viisil täitmise. Investeerimisühingud peaksid valima ühe täitmiskoha üksnes siis, kui nad saavad mõistlikult eeldada, et valitud täitmiskoht võimaldab neil saavutada kliendi jaoks tulemusi, mis on vähemalt sama head kui tulemused, mida nad võiksid mõistlikult eeldada alternatiivsete täitmiskohtade kasutamisel. Seda mõistlikku ootust peavad toetama asjakohased andmed, mida avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 27, või ühingute korraldatud muud siseanalüüsid.

(109)

Tehingute ümberjaotamist tuleks lugeda kliendi jaoks kahjulikuks, kui selle tulemusel antakse ebaõiglane eelis investeerimisühingule või mõnele konkreetsele kliendile.

(110)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, ei tohiks käesoleva määruse kliendi korralduste käsitlemist reguleerivate sätete kohaldamisel käsitleda kliendi korraldusi muul viisil võrreldavana, kui need on saadud erinevate sidevahendite kaudu ja nende järjest käsitlemine ei oleks teostatav. Kui investeerimisühing kasutab täitmist ootava kliendi korraldusega seonduvat teavet, et kaubelda oma arvel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta kliendi korraldus on tehtud, või nendega seotud finantsinstrumentidega, siis tuleb seda käsitleda kõnealuse teabe kuritarvitamisena. Ometi ei tohiks üksnes asjaolu, et turutegijad või asutused, kellel on lubatud tegutseda vastaspoolena, piirduvad oma seadusliku äritegevusega, mis seisneb finantsinstrumentide ostmises ja müümises, ega see, et kolmandate isikute nimel korralduste täitmiseks volitatud isikud piirduvad korralduste nõuetekohase täitmisega, kujutada endast iseenesest teabe kuritarvitamist.

(111)

Hinnates, kas turg vastab direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punktis a sätestatud nõudele, et vähemalt 50 % emitentidest, kellel on lubatud kaubelda sel turul, on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), peaksid pädevad asutused suhtuma paindlikult turgudesse, millel ei ole varasemat tegutsemisajalugu, hiljuti loodud VKEdesse, kelle finantsinstrumentidega kauplemine on olnud lubatud vähem kui kolme aasta jooksul, ning emitentidesse, kes emiteerivad ainult mittekapitaliinstrumente.

(112)

Arvestades selliste olemasolevate mitmepoolsete kauplemissüsteemide tegevusmudelite mitmekesisust, kes keskenduvad liidus VKEdele, ning selleks, et tagada VKEde kasvuturgude uue kategooria edukus, on asjakohane võimaldada VKEde kasvuturgudele kauplemiskohas lubatavate emitentide sobivuse hindamisel piisaval määral paindlikkust. Igal juhul ei tohiks VKEde kasvuturul olla eeskirju, mis tekitavad emitentidele suurema koormuse kui reguleeritud turgudel.

(113)

Arvestades selle loa sisu, mille emitent peab esitama, et alustada VKEde kasvuturul oma väärtpaberitega kauplemist, kui direktiivi 2003/71/EÜ kohane prospekti avaldamise nõue ei kehti, on asjakohane, et pädevad asutused saavad oma äranägemisel hinnata, kas VKEde kasvuturu korraldaja kehtestatud eeskirjad tagavad investorite nõuetekohase teavitamise. Ehkki kogu vastutus loas esitatud teabe eest peaks lasuma emitendil, peaks VKEde kasvuturu korraldaja kindlaks määrama, kuidas tuleks luba nõuetekohaselt läbi vaadata. See ei peaks tingimata hõlmata formaalset heakskiitmist pädeva asutuse või korraldaja poolt.

(114)

Emitentide iga-aastaste ja poolaasta finantsaruannete avaldamine on asjakohane läbipaistvuse miinimumstandard, mis on kooskõlas olemasolevate VKEdele keskendunud turgude parima tavaga. Mis puutub finantsaruannete sisusse, siis peaks VKEde kasvuturu korraldaja saama vabalt ette näha rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite või kohalike õigusnormidega lubatud finantsaruandlusstandardite või mõlema kasutamise emitentide poolt, kelle finantsinstrumentidega tema kauplemiskohas kaubeldakse. Finantsaruannete avaldamise tähtajad peaksid olema vähem ranged, kui on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/109/EÜ (13) ette nähtud, sest leebemad tähtajad tunduvad VKEde vajaduste ja asjaoludega paremini sobivat.

(115)

Kuna emitentide kohta reguleeritud turgudel teabe levitamise eeskirjad vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ oleks emitentide jaoks VKEde kasvuturgudel liiga koormavad, siis on asjakohane, et VKEde kasvuturu korraldaja veebisaidist saab koht, kust investorid leiavad kogu teabe selles kauplemiskohas kauplevate emitentide kohta. VKEde kasvuturu korraldaja veebisaidil võib samuti teavet avaldada, lisades otselingi emitendi veebisaidile juhul, kui teave avaldatakse seal, kui link viib otse emitendi veebisaidi asjaomase rubriigi juurde, kus regulatiivne teave on investorite jaoks lihtsasti leitav.

(116)

Vaja on täiendavalt kindlaks määrata, millal põhjustab finantsinstrumendiga kauplemise peatamine või lõpetamine tõenäoliselt märkimisväärset kahju investori huvidele või turu nõuetekohasele toimimisele. Selles valdkonnas on vajalik lähenemine tagamaks, et turuosalised liikmesriigis, kus finantsinstrumentidega kauplemine on peatatud või lõpetatud, ei oleks ebasoodsamas olukorras võrreldes turuosalistega teises liikmesriigis, kus kauplemine jätkub.

(117)

Selleks et tagada vajalik lähenemise tase, on asjakohane määrata kindlaks investorite huve ja turu nõuetekohast toimimist märkimisväärselt kahjustavate asjaolude loetelu, mis võiks olla aluseks riigi pädeva asutuse, reguleeritud turgu korraldava turukorraldaja või investeerimisühingu või mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldava turukorraldaja otsusele mitte nõuda finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või lõpetamist või mitte järgida sellekohast teadet. See loetelu peaks olema mitteammendav, sest siis see tagaks riigi pädevatele asutustele raamistiku otsuste tegemisel ja jätaks neile vajalikul määral paindlikkust eri juhtumite hindamisel.

(118)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõikega 2 ja artikli 54 lõikega 2 on nõutud, et investeerimisühingud ja turukorraldajad, kes korraldavad mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi, ning reguleeritud turgude turukorraldajad teavitaksid teatavatel asjaoludel viivitamata oma riigi pädevaid asutusi. Selle nõude eesmärk on tagada, et riigi pädevad asutused saaksid täita oma reguleerivaid ülesandeid ning oleksid õigel ajal teadlikud asjaomastest juhtumitest, mis võivad avaldada negatiivset mõju turgude toimimisele ja usaldusväärsusele. Kauplemiskohtade korraldajatelt saadud teave peaks võimaldama riikide pädevatel asutustel teha kindlaks ja hinnata turge ja nende osalisi ohustavaid riske ning vajaduse korral tõhusalt reageerida ja meetmeid võtta.

(119)

Tuleks koostada mitteammendav loetelu kõrgetasemelistest asjaoludest, mille puhul võib eeldada kauplemiskoha eeskirjade märkimisväärseid rikkumisi, nõuetevastaseid kauplemistingimusi või süsteemi häireid seoses finantsinstrumendiga, millega kaasneb seega kauplemiskohtade korraldajate kohustus teavitada viivitamata oma pädevaid asutusi, nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 2. Sel eesmärgil tuleks viidet kauplemiskoha eeskirjadele mõista laialt ning see peaks hõlmama kõiki eeskirju, otsuseid, korraldusi ning kauplemiskoha ja tema osaliste vaheliste lepinguliste kokkulepete tingimusi, mis sisaldavad kauplemiskohas kauplemise ja kauplemiseks lubamise tingimusi.

(120)

Seoses teguviisiga, mis võib viidata kuritarvitamisele määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamisalas, on asjakohane koostada mitteammendav loetelu märkidest, mis viitavad siseteabe alusel kauplemisele ja turuga manipuleerimisele, mida peaks arvesse võtma kauplemiskoha korraldaja, kui ta kontrollib tehinguid või kauplemiskorraldusi, et määrata kindlaks, kas riigi asjaomase pädeva asutuse teavitamise kohustust kohaldatakse, nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõikes 2 ja artikli 54 lõikes 2. Sel eesmärgil peaks viide kauplemiskorraldustele hõlmama igat liiki korraldusi, sealhulgas esmaseid korraldusi ning korralduste muudatusi, ajakohastusi ja tühistamisi, olenemata sellest, kas need on täidetud või mitte, ning olenemata kauplemiskohale juurdepääsuks kasutatavast vahendist.

(121)

Loetelu märkidest, mis viitavad siseteabe alusel kauplemisele ja turuga manipuleerimisele, ei tohiks olla ammendav ega turu kuritarvitamise või selle katsete suhtes määrav, sest iga märk ei pruugi tingimata viidata turu kuritarvitamisele või selle katsele. Tehinguid või kauplemiskorraldusi, mille puhul esineb üks või mitu märki, võidakse teha ka õiguspärastel põhjustel või kauplemiskoha eeskirjadega kooskõlas.

(122)

Selleks et tagada turu sidusrühmade jaoks läbipaistvus, hoidudes samal ajal turu kuritarvitamisest ning säilitades positsioonide omanike isikute konfidentsiaalsuse, tuleks direktiivi 2014/65/EL artikli 58 lõike 1 punktis a osutatud positsioone käsitlevaid iganädalasi koondaruandeid avaldada üksnes lepingute puhul, millega kaupleb teatav arv isikuid ja mille maht ületab selles määruses määratletud mahu.

(123)

Selleks et tagada turuandmete mõistlikel ärilistel alustel esitamine liidus ühtsel viisil, nähakse käesolevas määruses ette tingimused, mida kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad täitma. Need tingimused põhinevad eesmärgil tagada, et kohustus esitada turuandmeid mõistlikel ärilistel alustel on piisavalt selge, et võimaldada tulemuslikku ja ühetaolist kohaldamist, võttes samal ajal arvesse andmeesitajate erinevaid tegevusmudeleid ja kulustruktuure.

(124)

Selleks et tagada turuandmete tasude kehtestamine mõistlikul tasemel, peavad turuandmete mõistlikel ärilistel alustel esitamise kohustuse täitmiseks hinnad põhinema mõistlikul seosel selle teabe koostamise ja levitamise kuluga. Seepärast peaksid andmete edastajad, ilma et see piiraks konkurentsieeskirjade kohaldamist, määrama oma tasud kindlaks enda kulude põhjal ning neil on lubatud saada mõistlikku marginaali, mis põhineb sellistel teguritel nagu tegevuskasumi marginaal, kulude tootlus, käibevara tootlus ja kapitalitootlus. Kui andmete edastajad kannavad andmete edastamisel või muude teenuste osutamisel kulusid ühiselt, siis võivad andmete edastamise kulud hõlmata asjakohast osa mis tahes muudest asjaomastest teenustest tulenevatest kuludest. Kuna täpse kulu kindlaksmääramine on väga keeruline, tuleks selle asemel määratleda kulude jaotamise või jagunemise metoodika ning jätta nende kulude kindlaksmääramine turuandmete edastajatele.

(125)

Turuandmeid tuleks esitada mittediskrimineerival alusel, mis eeldab, et kõikidele klientidele, kes kuuluvad vastavalt avaldatud objektiivsetele kriteeriumidele samasse kategooriasse, tuleks pakkuda sama hinda ja samu muid tingimusi.

(126)

Selleks et andmete kasutajad saaksid turuandmeid hankida ilma muude teenuste ostmise kohustuseta, tuleks turuandmeid pakkuda teistest teenustest eraldi. Selleks et ära hoida olukorda, kus andmete kasutajatelt küsitakse rohkem kui üks kord tasu samade turuandmete eest, kui nad ostavad andmeid erinevatelt turuandmete edastajatelt, tuleks turuandmeid pakkuda kasutajapõhiselt, välja arvatud juhul, kui selle kulud oleksid ebaproportsionaalsed kõnealuste andmete sellise edastusviisiga, pidades silmas tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate esitatavate turuandmete mahtu ja ulatust.

(127)

Selleks et võimaldada andmete kasutajatel ja pädevatel asutustel hinnata tõhusalt, kas turuandmeid antakse mõistlikel ärilistel alustel, peavad kõik andmete esitamise olulised tingimused olema avalikud. Andmete edastajad peaksid seega avalikustama andmed oma tasude ja turuandmete sisu, samuti oma kulude kindlaksmääramisel kasutatavate kuluarvestusmetoodikate kohta, ilma kohustuseta avaldada seejuures oma tegelikke kulusid.

(128)

Tuleks sätestada kriteeriumid, et määrata kindlaks, millal on reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi toimingud vastuvõtvas liikmesriigis olulise tähtsusega, et mitte tekitada kauplemiskohale kohustust suhelda rohkem kui ühe pädeva asutusega või olla rohkem kui ühe pädeva asutuse järelevalve all, kui see ei oleks vastavalt direktiivile 2014/65/EL vajalik. Mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide puhul on asjakohane, et olulise tähtsusega olevaks loetakse üksnes märkimisväärse turuosaga mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid, et majanduslikult mitteolulise mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi mis tahes ümberpaigutamine või omandamine ei käivitaks automaatselt direktiivi 2014/65/EL artikli 79 lõikes 2 sätestatud koostöökorra kehtestamist.

(129)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Seega tuleks seda määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega ning eelkõige õigusega isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadusega, õigusega tarbijakaitsele, õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(130)

Tehniliste nõuannete saamiseks on konsulteeritud ESMAga, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (14).

(131)

Selleks et pädevad asutused ja investeerimisühingud saaksid kohaneda käesoleva määruse kohaste uute nõuetega ja neid kohaldada tõhusalt ja tulemuslikult, peaks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev olema kooskõlas direktiivi 2014/65/EL kohaldamise alguse kuupäevaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määruse II peatükki, III peatüki 1.–4. jagu, artikli 59 lõiget 4, artiklit 60 ning 6. ja 8. jagu ning sel määral, mil need nimetatud sätetega seonduvad, I peatükki, III peatüki 9. jagu ja IV peatükki kohaldatakse fondivalitsejate suhtes vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõikele 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (15) artikli 6 lõikele 6.

2.   Viited investeerimisühingutele hõlmavad krediidiasutusi ja viited finantsinstrumentidele hõlmavad struktureeritud hoiuseid seoses kõikide direktiivi 2014/65/EL artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuete ning nende käesolevas määruses sätestatud rakendussätetega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „asjaomane isik“– investeerimisühingu puhul järgmised isikud:

a)

ühingu juhataja, osanik või temaga samaväärne isik, tegevjuht või ühinguga seotud vahendaja;

b)

ühinguga seotud vahendaja juhataja, osanik või temaga samaväärne isik või tegevjuht;

c)

ühingu või ühinguga seotud vahendaja töötaja, samuti mis tahes muu füüsiline isik, kelle teenuseid ühing või ühinguga seotud vahendaja kasutab ning kontrollib ja kes on kaasatud ühingu investeerimisteenuste osutamisesse ja investeerimistegevusse;

d)

füüsiline isik, kes tegeleb otseselt investeerimisühingule või sellega seotud vahendajale teenuste osutamisega tegevuse edasiandmise lepingu alusel ühingu investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eesmärgil;

2)   „finantsanalüütik“– asjaomane isik, kes sisuliselt koostab investeerimisanalüüsi;

3)   „tegevuse edasiandmine“– investeerimisühingu ja teenuseosutaja vaheline mis tahes vormis kokkulepe, mille kohaselt teenuseosutaja teeb toimingu, osutab teenuse või viib läbi tegevuse, mille muul juhul oleks teinud investeerimisühing ise;

3a)   „asjaomase isikuga perekondlikes suhetes olev isik“– järgmised isikud:

a)

asjaomase isiku abikaasa või muu partner, keda riigi õiguses käsitletakse abikaasaga võrdväärsena;

b)

asjaomase isiku ülalpeetav laps või võõraslaps;

c)

asjaomase isiku muu sugulane, kellel on asjaomase isiku isikliku tehingu tegemise päevaks olnud temaga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul;

4)   „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (16) artikli 3 lõikes 11 määratletud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing.

5)   „tasustamine“– äriühingute poolt asjaomastele isikutele seoses klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisega otse või kaudselt tehtavad igas vormis maksed või pakutavad rahalised või mitterahalised hüved;

6)   „kaup“– mis tahes vahetatavad hüvised, mida on võimalik tarnida, sealhulgas metallid ja metallimaagid ning sulamid, põllumajandustooted ja energia (näiteks elektrienergia).

Artikkel 3

Teabe esitamise suhtes kohaldatavad tingimused

1.   Kui käesoleva määruse kohaldamisel on nõutav teabe esitamine püsival andmekandjal, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 62, siis on investeerimisühingutel õigus esitada kõnealune teave muul püsival andmekandjal kui paberil ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on asjakohane, arvestades konteksti, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, ning

b)

kui isikule, kellele teave esitatakse, antakse valida paberil või kõnealusel muul püsival andmekandjal esitatava teabe vahel, teeb see isik valiku selgelt viimase kasuks.

2.   Kui investeerimisühing esitab käesoleva määruse artiklite 46, 47, 48, 49, 50 või artikli 66 lõike 3 kohaselt kliendile teabe veebisaidil ja kõnealune teave ei ole isiklikult kliendile suunatud, tagavad investeerimisühingud, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

kõnealuse teabe esitamine kõnealusel andmekandjal on asjakohane, arvestades konteksti, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima;

b)

klient peab andma oma selge nõusoleku kõnealuse teabe esitamiseks kõnealuses vormis;

c)

klienti tuleb elektrooniliselt teavitada veebisaidi aadressist ja kohast veebisaidil, kust teabele juurde pääseb;

d)

teave peab olema ajakohastatud;

e)

teave peab olema kõnealusel veebisaidil kättesaadav pidevalt sellisel ajavahemikul, mille jooksul investoril võib põhjendatult olla vaja sellega tutvuda.

3.   Arvestades konteksti, milles ühingu ja kliendi vahelist äritegevust läbi viiakse või hakatakse läbi viima, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel teabe esitamist elektroonilise side vormis asjakohasena, kui on tõendeid, et kliendil on korrapärane juurdepääs internetile. Sellise tõendina käsitatakse seda, kui klient annab kõnealuse äritegevuse läbiviimiseks oma e-posti aadressi.

Artikkel 4

Investeerimisteenuse juhutine osutamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõige 1)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud erandi kohaldamisel loetakse investeerimisteenuse osutamine kutsetegevuse käigus juhutiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kutsetegevuse ja kliendile investeerimisteenuse osutamise vahel esineb tihe ja tegelik seos, nii et investeerimisteenust saab pidada põhikutsetegevuse kõrvaltegevuseks;

b)

põhikutsetegevuse klientidele investeerimisteenuste osutamise eesmärk ei ole olla kutsetegevusega tegelevale isikule süsteemseks tuluallikaks ning

c)

kutsetegevusega tegelev isik ei turusta ega reklaami muul viisil oma võimet osutada investeerimisteenuseid, välja arvatud juhul, kui seda tutvustatakse klientidele kui põhikutsetegevuse kõrvalteenust.

Artikkel 5

Natuuras arveldatavad energia hulgimüügitooted

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2)

1.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel tuleb energia hulgimüügitoode arveldada natuuras, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

see sisaldab sätteid, mis tagavad, et lepingupooltel on kehtestatud proportsionaalne kord, et suuta valmistada või tarnida aluseks olevat kaupa; põhivõrguettevõtjaga elektri ja gaasi valdkonnas sõlmitud tasakaalustamislepingut käsitatakse proportsionaalse kokkuleppena, mille puhul lepingupooled peavad tagama elektri või gaasi füüsilise tarne;

b)

selles kehtestatakse lepingupoolte tingimusteta, piiramatud ja jõustatavad kohustused aluseks olevat kaupa tarnida ja vastu võtta;

c)

see ei luba kummalgi poolel asendada füüsilist tarnet sularahaarveldusega;

d)

lepingust tulenevaid kohustusi ei saa tasaarvestada asjaomaste poolte vahel sõlmitud muudest lepingutest tulenevate kohustustega, ilma et see piiraks lepingupoolte õigusi tasaarvestada omasularahamaksete tegemise kohustusi.

Punkti d kohaldamisel ei käsitata operatiivset tasaarvestust elektri- ja gaasiturul lepingust tulenevate kohustuste muudest lepingutest tulenevate kohustustega tasaarvestamisena.

2.   Operatiivset tasaarvestust mõistetakse kui elektri ja gaasi sellise koguse määramist, mis edastatakse võrku, kui seda nõuavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (17) artikli 2 lõikes 4 määratletud põhivõrguettevõtja eeskirjad või nõuded põhivõrguettevõtjaga riigi tasandil samaväärset funktsiooni täitva üksuse puhul. Koguste määramine operatiivse tasaarvestuse põhjal ei või toimuda lepingupoolte oma äranägemisel.

3.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel hõlmab vääramatu jõud erakorralist sündmust või asjaolude kogumit, mis ei ole lepingupoolte kontrolli all, mida lepingupooled ei saanud mõistlikult ette näha või asjakohase ja mõistliku hoolsuskohustuse kaudu ära hoida ning mis takistab üht või mõlemat lepingupoolt nende lepinguliste kohustuste täitmisel.

4.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel hõlmab heauskne suutmatus arveldada mis tahes sündmust või asjaolude kogumit, mis ei kvalifitseeru lõikes 3 osutatud vääramatuks jõuks ja mis on lepingutingimustes objektiivselt ja sõnaselgelt määratletud ühe või mõlema lepingupoole jaoks, kes ei saa heauskselt tegutsedes täita oma lepingulisi kohustusi.

5.   Vääramatu jõu või heauskse arveldamissuutmatuse sätete olemasolu ei takista käsitamast lepingut natuuras arveldatavana direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 tähenduses.

6.   Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise sätete olemasolu, millega nähakse ette, et poolel on õigus rahalisele hüvitisele lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise korral, ei takista käsitamast lepingut natuuras arveldatavana direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 tähenduses.

7.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 tähenduses natuuras arveldatavatena käsitatavate lepingute tarnemeetodid peavad hõlmama vähemalt järgmist:

a)

asjaomaste kaupade füüsiline tarne;

b)

sellise dokumendi üleandmine, mis annab omandiõiguse laadiga õigused asjaomastele kaupadele või kaupade asjaomasele kogusele;

c)

muud meetodid, mis toovad kaupade asjaomase koguse puhul kaasa omandiõiguse laadiga õiguste ülemineku, ilma kaupu füüsiliselt tarnimata, sealhulgas teatamine, kavandamine või ettevõtjale energiavõrgu määramine, mis annab saajale õiguse kaupade asjaomasele kogusele.

Artikkel 6

Nafta ja söega seotud energiaalased tuletislepingud ning energia hulgimüügitooted

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2)

1.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel on naftaga seotud energiaalased tuletislepingud lepingud, mille alusvara on mis tahes kirjeldusega mineraalõli ja naftagaas vedelikuna või auruna, sealhulgas nafta ja naftatranspordikütuste tooted, koostisosad ja tuletised, sealhulgas need, millel on biokütuse lisandeid.

2.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel on söega seotud energiaalased tuletislepingud lepingud, mille alusvara on süsi, mis on määratletud kui must või tumepruun põlev mineraalaine, mis koosneb karboniseeritud taimsest ainest ja mida kasutatakse kütusena.

3.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 6 kohaldamisel on sellised tuletislepingud, millel on määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 lõikes 4 osutatud energia hulgimüügitoodete omadused, tuletislepingud, mille alusvara on elekter või maagaas vastavalt selle määruse artikli 2 lõike 4 punktidele b ja d.

Artikkel 7

Muud tuletisinstrumendid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2)

1.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 7 kohaldamisel käsitatakse lepingut, mis ei ole vastavalt lõikele 2 hetkeleping ja mis ei ole sõlmitud ärilistel eesmärkidel, nagu on sätestatud lõikes 4, muude tuletisinstrumentide omadustega lepinguna, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

see vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)

sellega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemiskohas, mis täidab reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemiga sarnast funktsiooni;

ii)

selgelt on kinnitatud, et sellega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, organiseeritud kauplemissüsteemis või eespool nimetatud kolmanda riigi kauplemiskohas või et selle suhtes kohaldatakse kõnealuste kauplemiskohtade eeskirju;

iii)

see on samaväärne lepinguga, millega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, organiseeritud kauplemissüsteemis või eespool nimetatud kolmanda riigi kauplemiskohas, pidades silmas hinda, seeriat, üleandmise kuupäeva ja muid lepingulisi tingimusi;

b)

see on selliselt standarditud, et hind, seeria, üleandmise kuupäev ja muud tingimused on määratud peamiselt regulaarselt avaldatavate hindade, standardseeriate või standardsete üleandmise tähtaegade alusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel on hetkeleping kauba, vara või õiguse müügileping, mille tingimuste kohaselt toimub üleandmine sellise tähtaja jooksul, mis vastab pikemale kahest järgmisest perioodist:

a)

kaks kauplemispäeva;

b)

turul asjaomase kauba, vara või õiguse tavapärase üleandmisperioodina üldiselt tunnustatud periood.

Lepingut ei käsitata hetkelepinguna, olenemata selle selgesõnalistest tingimustest, kui lepingu poolte vahel valitseb arusaamine, et alusvara üleandmine lükatakse edasi ja seda ei tehta lõikes 2 osutatud perioodi jooksul.

3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (18) I lisa C jao punkti 10 kohaldamisel loetakse, et tuletislepingul, mis on seotud kõnealuses jaos või käesoleva määruse artiklis 8 osutatud alusvaraga, on muude tuletisinstrumentide omadused, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

arveldus selle eest toimub sularahas või võib toimuda sularahas ühe või mitme poole valikul (välja arvatud kohustuste täitmata jätmise või lepingu muul põhjusel lõpetamise tõttu);

b)

sellega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis, organiseeritud kauplemissüsteemis või kolmanda riigi kauplemiskohas, mis täidab reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemiga sarnast funktsiooni;

c)

asjaomase lepingu puhul on täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused.

4.   Lepingut loetakse direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 7 kohaldamisel ärilistel eesmärkidel sõlmitud lepinguks ja selle lisa C jao punktide 7 ja 10 kohaldamisel lepinguks, millel ei ole muid tuletisinstrumentide omadusi, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

see on sõlmitud energia ülekande- või jaotusvõrgu, energia reguleerimise mehhanismi või torujuhtmevõrgustiku käitaja või haldajaga või tema poolt,

b)

see on vajalik energia tarnete ja kasutamise tasakaalu hoidmiseks teataval ajal, sealhulgas juhul, kui direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõikes 4 määratletud elektri põhivõrguettevõtja lepinguga kokku lepitud reservvõimsust edastatakse ühelt eelkvalifitseeritud reguleerimisteenuse pakkujalt teisele asjaomase põhivõrguettevõtja nõusolekul.

Artikkel 8

Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 10 osutatud tuletisinstrumendid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 2)

Lisaks direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 10 sõnaselgelt osutatud tuletislepingutele kohaldatakse selles jaos osutatud sätteid tuletislepingu suhtes, kui see vastab selles jaos ja käesoleva määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ja on seotud mõnega järgmistest:

a)

telekommunikatsiooni ribalaius;

b)

kauba ladustamisvõimsus;

c)

kaubaga seotud ülekande- või transpordivõimsus, ükskõik, kas tegemist on kaabli, torustiku või muu vahendiga, välja arvatud elektri ülekandmise piirkonnaüleste võimsustega seotud õigused, kui need on esmasel turul kehtestatud põhivõrguettevõtja või tema nimel teenuseosutajatena tegutseva mis tahes isikuga või nende poolt ning selleks et jaotada ülekandevõimsust;

d)

kvoot, krediit, luba, õigus või samalaadne vara, mis on otse seotud taastuvenergia tarnimise, jaotamise või tarbimisega, välja arvatud juhul, kui leping kuulub juba direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao kohaldamisalasse;

e)

geoloogiline, keskkondlik või muu füüsikaline muutuja, välja arvatud juhul, kui leping on seotud ühikutega, mis on tunnustatud kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (19) nõuetele vastavad;

f)

mis tahes muu vahetatav vara või õigus (välja arvatud õigus saada teenust), mida on võimalik üle anda;

g)

indeks või näitaja, mis on seotud mis tahes vara, õiguse, teenuse või kohustusega tehtud tehingu hinna, väärtuse või mahuga;

h)

indeks või näitaja, mis põhineb kindlustusmatemaatilisel statistikal.

Artikkel 9

Investeerimisnõustamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 4)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 esitatud investeerimisnõustamise määratluse kohaldamisel käsitatakse isikliku soovitusena soovitust, mis antakse isikule, kes tegutseb investori või potentsiaalse investori või neist ükskõik kumma esindaja õigustes.

Soovitus esitatakse kõnealusele isikule sobivana või põhineb kõnealuse isiku asjaolude kaalumisel ning kujutab endast soovitust üheks kahest järgnevast toimingust:

a)

osta, müüa, märkida, vahetada, lunastada või hoida konkreetset finantsinstrumenti või seda tagada;

b)

kasutada või mitte kasutada konkreetsest finantsinstrumendist tulenevaid õigusi finantsinstrumendi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks, vahetamiseks või lunastamiseks.

Soovitust ei käsitata isikliku soovitusena, kui see antakse üksnes avalikkusele.

Artikkel 10

Valuutadega seotud muude tuletislepingute omadused

1.   Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 4 kohaldamisel ei ole valuutadega seotud muud tuletislepinguid finantsinstrumendid, kui leping on üks järgmistest:

a)

hetkeleping käesoleva artikli lõike 2 tähenduses,

b)

maksevahendid, mis:

i)

tuleb arveldada füüsiliselt muul põhjusel kui kohustuste täitmata jätmise või lepingu muul põhjusel lõpetamise tõttu;

ii)

on sõlmitud vähemalt isiku poolt, kes ei ole finantssektori vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (20) artikli 2 lõike 8 tähenduses;

iii)

on sõlmitud selleks, et lihtsustada makseid tuvastatavate kaupade, teenuste või otseinvesteeringute eest, ning

iv)

millega ei kaubelda kauplemiskohas.

2.   Lõike 1 kohaldamisel on hetkeleping leping ühe valuuta vahetamiseks teise valuuta vastu, mille tingimuste kohaselt toimub üleandmine sellise tähtaja jooksul, mis vastab pikemale kahest järgmisest perioodist:

a)

kaks kauplemispäeva mis tahes peamiste valuutade paari puhul, nagu on sätestatud lõikes 3;

b)

selliste valuutade paari puhul, millest vähemalt üks ei ole peamine valuuta, kas kaks kauplemispäeva või selle valuutapaari puhul turul tavapärase üleandmisperioodina üldiselt tunnustatud periood, olenevalt selles, kumb ajavahemik on pikem;

c)

kui nende valuutade vahetamise lepingut kasutatakse peamiselt vabalt võõrandatava väärtpaberi või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osaku ostu või müügi eesmärgil, siis kas selle vabalt võõrandatava väärtpaberi või ühisinvesteerimisettevõtja osaku arveldusperiood, mida tunnustatakse turul üldiselt tavapärase üleandmisperioodina, või viis kauplemispäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

Lepingut ei käsitata hetkelepinguna, kui selle selgesõnalistest tingimustest olenemata valitseb lepingupoolte vahel arusaamine, et valuuta üleandmine lükatakse edasi ja seda ei teostata esimeses lõigus sätestatud perioodi jooksul.

3.   Lõike 2 kohaldamisel hõlmavad peamised valuutad üksnes järgmisi valuutasid: USA dollar, euro, Jaapani jeen, Inglise nael, Austraalia dollar, Šveitsi frank, Kanada dollar, Hongkongi dollar, Rootsi kroon, Uus-Meremaa dollar, Singapuri dollar, Norra kroon, Mehhiko peeso, Horvaatia kuna, Bulgaaria leev, Tšehhi kroon, Taani kroon, Ungari forint, Poola zlott ja Rumeenia leu.

4.   Lõike 2 kohaldamisel tähendab kauplemispäev mis tahes tavapärase kauplemise päeva mõlema valuutade vahetamise lepingu alusel vahetatava valuuta jurisdiktsioonis ning kolmanda valuuta jurisdiktsioonis, kui täidetud on mis tahes järgmistest tingimustest:

a)

valuutade vahetamine hõlmab likviidsuse eesmärgil nende konverteerimist kolmanda valuuta kaudu;

a)

valuutade tavapärane üleandmisaeg viitab selle kolmanda riigi jurisdiktsioonile.

Artikkel 11

Rahaturuinstrumendid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 17)

Rahaturuinstrumendid vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktile 17 hõlmavad lühiajalisi riigikassa võlakirju, hoiusertifikaate, kommertsväärtpabereid ja muid olulisel määral samaväärsete joontega instrumente, kui neil on järgmised omadused:

a)

neil on väärtus, mida saab igal ajal kindlaks määrata;

b)

need ei ole tuletisinstrumendid;

c)

nende esialgne tähtaeg emiteerimisel on 397 päeva või vähem.

Artikkel 12

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 20)

Investeerimisühingut käsitatakse iga aktsia, hoidmistunnistuse, börsil kaubeldava fondi, sertifikaadi ja muu sarnase finantsinstrumendi puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 20 kohase kliendi korralduste süsteemse täitjana, kui ta täidab kliendi korraldusi vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

sageli ja süsteemselt finantsinstrumendi puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis b, kui viimasel kuuel kuul

i)

moodustab tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute arv 0,4 % või rohkem asjaomase finantsinstrumendi tehingute koguarvust, mis on täidetud liidus mis tahes kauplemiskohas või börsiväliselt sama ajavahemiku jooksul;

ii)

tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad börsivälised tehingud asjaomase finantsinstrumendiga toimuvad keskmiselt iga päev;

b)

sageli ja süsteemselt finantsinstrumendi puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis b, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud tehingud keskmiselt iga päev;

c)

ulatuslikult finantsinstrumendi puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest summadest või sellest suurem:

i)

15 % selle finantsinstrumendi kogukäibest, mida investeerimisühing täidab oma arvel või klientide nimel ja mida täidetakse kauplemiskohas või börsiväliselt;

ii)

0,4 % selle finantsinstrumendi kogukäibest, mis on täidetud liidus kauplemiskohas või börsiväliselt.

Artikkel 13

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad võlakirjade puhul

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 20)

Investeerimisühingut käsitatakse kõikide võlakirjade puhul, mis kuuluvad sama üksuse poolt või samasse gruppi kuuluva üksuse emiteeritud võlakirjade klassi, direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 20 kohase kliendi korralduste süsteemse täitjana, kui ta täidab seoses selliste võlakirjadega kliendi korraldusi vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

sageli ja süsteemselt võlakirja puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

i)

moodustab tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute arv 2,5 % või rohkem asjaomase võlakirja tehingute koguarvust, mis on täidetud liidus mis tahes kauplemiskohas või börsiväliselt sama ajavahemiku jooksul;

ii)

tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad börsivälised tehingud asjaomase finantsinstrumendiga toimuvad keskmiselt kord nädalas;

b)

sageli ja süsteemselt võlakirja puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult võlakirja puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

i)

25 % selle võlakirja kogukäibest, mille puhul täitis investeerimisühing korraldused oma arvel või klientide nimel, kauplemiskohas või börsiväliselt;

ii)

1 % selle võlakirja kogukäibest, mille puhul täideti korraldused liidus kauplemiskohas või börsiväliselt.

Artikkel 14

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad struktureeritud finantstoodete puhul

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 20)

Investeerimisühingut käsitatakse kõikide struktureeritud finantstoodete puhul, mis kuuluvad sama üksuse või samasse gruppi kuuluva üksuse emiteeritud struktureeritud finantstoodete klassi, direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 20 kohase kliendi korralduste süsteemse täitjana, kui ta täidab seoses sellise struktureeritud finantstootega kliendi korraldusi vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

sageli ja süsteemselt struktureeritud finantstoote puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

i)

moodustab tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute arv 4 % või rohkem asjaomase struktureeritud finantstoote tehingute koguarvust, mis on täidetud liidus mis tahes kauplemiskohas või börsiväliselt sama ajavahemiku jooksul;

ii)

tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad börsivälised tehingud asjaomase finantsinstrumendiga toimuvad keskmiselt kord nädalas;

b)

sageli ja süsteemselt struktureeritud finantstoote puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult struktureeritud finantstoote puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

i)

30 % selle struktureeritud finantstoote kogukäibest, mille puhul täitis investeerimisühing korraldused oma arvel või klientide nimel, kauplemiskohas või börsiväliselt;

ii)

2,25 % selle struktureeritud finantstoote kogukäibest, mille puhul täideti korraldused liidus kauplemiskohas või börsiväliselt.

Artikkel 15

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad tuletisinstrumentide puhul

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 20)

Investeerimisühingut käsitatakse kõikide tuletisinstrumentide puhul, mis kuuluvad tuletisinstrumentide klassi, direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 20 kohase kliendi korralduste süsteemse täitjana, kui ta täidab seoses sellise tuletisinstrumendiga kliendi korraldusi vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

sageli ja süsteemselt tuletisinstrumendi puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

i)

moodustab tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute arv 2,5 % või rohkem tuletisinstrumentide asjaomase klassi tehingute koguarvust, mis on täidetud liidus mis tahes kauplemiskohas või börsiväliselt sama ajavahemiku jooksul;

ii)

tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad börsivälised tehingud tuletisinstrumentide asjaomases klassis toimuvad keskmiselt kord nädalas;

b)

sageli ja süsteemselt tuletisinstrumendi puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad tuletisinstrumendi asjaomases klassis tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult tuletisinstrumendi puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

i)

25 % selle tuletisinstrumendi liigi kogukäibest, mille puhul täitis investeerimisühing korraldused oma arvel või klientide nimel, kauplemiskohas või börsiväliselt;

ii)

1 % selle tuletisinstrumendi liigi kogukäibest, mille puhul täideti korraldused liidus kauplemiskohas või börsiväliselt.

Artikkel 16

Kliendi korralduste süsteemsed täitjad lubatud heitkoguse väärtpaberite puhul

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 20)

Investeerimisühingut käsitatakse lubatud heitkoguse väärtpaberite puhul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 20 kohase kliendi korralduste süsteemse täitjana, kui ta seoses sellise instrumendiga täidab kliendi korraldusi vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)

sageli ja süsteemselt lubatud heitkoguse väärtpaberi puhul, millel on likviidne turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul

i)

moodustab tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute arv 4 % või rohkem asjaomast liiki lubatud heitkoguse väärtpaberi tehingute koguarvust, mis on täidetud liidus mis tahes kauplemiskohas või börsiväliselt sama ajavahemiku jooksul;

ii)

tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad börsivälised tehingud asjaomast liiki lubatud heitkoguse väärtpaberitega toimuvad keskmiselt kord nädalas;

b)

sageli ja süsteemselt lubatud heitkoguse väärtpaberi puhul, millel ei ole likviidset turgu, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktis a, kui viimasel kuuel kuul toimuvad asjaomast liiki lubatud heitkoguse väärtpaberitega tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtavad tehingud keskmiselt kord nädalas;

c)

ulatuslikult lubatud heitkoguse väärtpaberi puhul, kui tema poolt kliendi korraldusi täites oma arvel tehtud börsiväliste tehingute maht on viimasel kuuel kuul võrdne ühega järgmistest või sellest suurem:

i)

30 % seda liiki lubatud heitkoguse väärtpaberi kogukäibest, mille puhul täitis investeerimisühing korraldused oma arvel või klientide nimel, kauplemiskohas või börsiväliselt;

ii)

2,25 % seda liiki lubatud heitkoguse väärtpaberi kogukäibest, mille puhul täideti korraldused liidus kauplemiskohas või börsiväliselt.

Artikkel 17

Asjaomased hindamisperioodid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 20)

Artiklites 12–16 sätestatud tingimusi hinnatakse kord kvartalis viimase kuue kuu andmete põhjal. Hindamisperiood algab esimesel tööpäeval jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris.

Hiljuti emiteeritud instrumente võetakse hindamisel arvesse üksnes siis, kui ajaloolised andmed hõlmavad vähemalt kolme kuu pikkust perioodi aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul ning kuue nädala pikkust perioodi võlakirjade, struktureeritud finantstoodete ja tuletisinstrumentide puhul.

Artikkel 18

Algoritmkauplemine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 39)

Eesmärgiga täpsustada täiendavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 39 kohast algoritmkauplemise määratlust loetakse süsteem ilma inimsekkumiseta või vähese inimsekkumisega süsteemiks, kui korralduse või hinnapakkumise genereerimise protsessis või korralduste täitmise optimeerimise protsessis teeb automatiseeritud süsteem otsuseid korralduste või hinnapakkumiste algatamise, genereerimise, marsruutimise või täideviimise mis tahes etapis vastavalt eelnevalt kindlaks määratud parameetritele.

Artikkel 19

Algoritmipõhine välkkauplemistehnika

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 40)

1.   Suur päevane sõnumite hulk vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktile 40 on keskmiselt üks järgmistest näitajatest:

a)

vähemalt kaks sõnumit sekundis mis tahes ühe finantsinstrumendi puhul, millega kauplemiskohas kaubeldakse;

b)

vähemalt neli sõnumit sekundis kõikide finantsinstrumentide puhul, millega kauplemiskohas kaubeldakse.

2.   Lõike 1 kohaldamisel hõlmatakse arvutamisel sõnumid finantsinstrumentide kohta, millel on likviidne turg vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktile 17. Arvutamisel hõlmatakse sõnumid, mis saadetakse direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastava kauplemise eesmärgil.

3.   Lõike 1 kohaldamisel hõlmatakse arvutamisel oma arvel kauplemise eesmärgil saadetud sõnumid. Muude kauplemistehnikate kaudu kui need, mis tuginevad oma arvel kauplemisele, saadetud sõnumid hõlmatakse arvutamisel juhul, kui ühingu täitmistehnika on üles ehitatud nii, et hoitakse ära oma arvel täitmine.

4.   Lõike 1 kohaldamisel jäetakse suure päevase sõnumite hulga arvutamisel seoses otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujatega välja nende pakkujate klientide saadetud sõnumid.

5.   Lõike 1 kohaldamisel teevad kauplemiskohad asjaomastele ühingutele taotluse alusel iga kuu kättesaadavaks hinnangud keskmise sõnumite arvu kohta sekundis kaks nädalat pärast iga kalendrikuu lõppu, võttes arvesse kõiki eelneva 12 kuu jooksul saadetud sõnumeid.

Artikkel 20

Otsene elektrooniline juurdepääs

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 41)

1.   Loetakse, et isik ei suuda edastada elektrooniliselt finantsinstrumendiga seotud korraldusi otse kauplemiskohta vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktile 41, kui see isik ei saa oma äranägemisel otsustada korralduse sisestamise täpse sekundi murdosa üle ja korralduse kehtivusaja üle selle ajavahemiku jooksul.

2.   Loetakse, et isik ei suuda teha sellist otsest elektroonilist korralduse edastamist, kui see toimub korralduste täitmise protsesside optimeerimise korra kaudu, millega määratakse kindlaks muud korralduse parameetrid kui koht või kohad, kus korraldus tuleks esitada, välja arvatud juhul, kui see kord on lisatud kliendi süsteemidesse ja ei ole lisatud reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikme või osalise või organiseeritud kauplemissüsteemi kliendi süsteemidesse.

II PEATÜKK

ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

1. JAGU

Korraldus

Artikkel 21

Üldised organisatsioonilised nõuded

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõiked 2–10)

1.   Investeerimisühingud täidavad järgmisi organisatsioonilisi nõudeid:

a)

kehtestavad ja rakendavad otsustamismenetlused ja organisatsioonilise struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud funktsioonid ja kohustused, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

tagavad, et asjaomased isikud on teadlikud menetlustest, mida nad peavad oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks järgima;

c)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase sisekontrollimehhanismi, mille eesmärk on kindlustada otsuste ja menetluste järgimine investeerimisühingu kõigil tasanditel, ning kohaldavad seda jätkuvalt;

d)

võtavad tööle töötajad, kellel on neile määratud kohustuste täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus;

e)

kehtestavad ja rakendavad tulemusliku sisemise aruandluse ja teabevahetuse süsteemi investeerimisühingu kõigil asjakohastel tasanditel, ning kohaldavad seda jätkuvalt;

f)

säilitavad andmed asjakohaselt ja korrastatult oma äritegevuse ja sisekorralduse kohta;

g)

tagavad, et erinevate ülesannete täitmine ei ole asjaomastel isikutele mis tahes konkreetse ülesande usaldusväärsel, ausal ja professionaalsel täitmisel takistuseks ega kujune neile tõenäoliselt takistuseks.

Selles lõikes sätestatud nõuete täitmisel võtavad investeerimisühingud arvesse ühingu äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuste laadi ja ulatust.

2.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad süsteemid ja menetlused, mis on asjaomase teabe laadi arvestades piisavad teabe turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, ning kohaldavad neid jätkuvalt.

3.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad asjakohase toimepidevuse poliitika, mille eesmärk on tagada oluliste andmete ja funktsioonide säilimine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jätkamine ühingu süsteemide ja menetluste häirete korral, või kui see ei ole võimalik, siis kõnealuste andmete ja funktsioonide kiire taastamine ning investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse jätkamine, ning kohaldavad kõnealust toimepidevuse poliitikat jätkuvalt.

4.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad raamatupidamiskorra, mis võimaldab neil pädeva asutuse nõudmisel esitada viimasele õigeaegselt finantsaruanded, mis annavad nende finantsseisundist tõese ja erapooletu ülevaate ning vastavad kõigile kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja -eeskirjadele, ning kohaldavad kõnealust raamatupidamiskorda jätkuvalt.

5.   Investeerimisühingud jälgivad ja hindavad korrapäraselt lõigete 1–4 kohaselt kehtestatud süsteemide, sisekontrollimehhanismide ja korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning võtavad asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 22

Vastavuskontroll

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2)

1.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille eesmärk on tuvastada mis tahes risk, et ühing ei täida direktiivist 2014/65/EL tulenevaid kohustusi, ja sellega seonduvad riskid, ning kehtestavad asjakohased meetmed ja menetlused, mille eesmärk on sellist riski minimeerida ja võimaldada pädevatel asutustel kõnealuse direktiivi raames oma õigusi tulemuslikult rakendada, ning kohaldavad kõnealuseid tegevuspõhimõtteid ja menetlusi jätkuvalt.

Investeerimisühingud võtavad arvesse ühingu äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate investeerimisteenuste ja teostatava investeerimistegevuse laadi ja ulatust.

2.   Investeerimisühingud kehtestavad ja säilitavad alalise ja tõhusa vastavuskontrollifunktsiooni, mida täidab oma tegevuses sõltumatu isik, kellel on järgmised kohustused:

a)

teha püsivalt järelevalvet ja hinnata korrapäraselt lõike 1 esimese lõigu kohaselt kehtestatud meetmete, tegevuspõhimõtete ja menetluste ning ühingu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust;

b)

nõustada ja aidata investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse eest vastutavaid asjaomaseid isikuid küsimustes, mis seonduvad ühingu kohustuste täitmisega vastavalt direktiivile 2014/65/EL;

c)

anda juhtorganile vähemalt kord aastas aru investeerimisteenuste ja -tegevuse üldise kontrollikeskkonna rakendamise ja tõhususe, tuvastatud riskide ja kaebuste lahendamise aruandluse ning võetud või võetavate parandusmeetmete kohta;

d)

jälgida kaebuste lahendamise menetluse toiminguid ning käsitleda kaebusi asjakohase teabe allikana oma üldise järelevalvealase vastutuse puhul.

Selle lõike punktide a ja b täitmiseks peab vastavuskontrollifunktsiooni täitja korraldama hindamise, mille põhjal ta kehtestab riskipõhise jälgimiskava, milles võetakse arvesse kõiki investeerimisühingu investeerimisteenuste, -tegevuse ja mis tahes asjaomaste kõrvalteenuste kõiki valdkondi, sealhulgas seoses kaebuste lahendamise jälgimisega kogutud teavet. Jälgimiskavas kehtestatakse nõuete mittejärgimisest tuleneva riski hindamisel kindlaks määratud prioriteedid, mis tagavad selle riski põhjaliku jälgimise.

3.   Selleks et lõikes 2 osutatud vastavuskontrollifunktsiooni täitja saaks nõuetekohaselt ja sõltumatult täita oma kohustusi, tagavad investeerimisühingud, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

vastavuskontrollifunktsioonil on vajalikud volitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele;

b)

vastavuskontrolli spetsialisti nimetab ametisse ja asendab juhtorgan ning ta vastutab vastavuskontrollifunktsiooni ja kõikide direktiiviga 2014/65/EL ja käesoleva määruse artikli 25 lõikega 2 nõutavate vastavuskontrolliga seonduvate aruannete esitamise eest;

c)

vastavuskontrollifunktsioon esitab ühekordseid aruandeid otse juhtorganile, kui ta avastab olulise riski, et ühing ei suuda täita oma kohustusi, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL;

d)

vastavuskontrollifunktsiooni täitvad asjaomased isikud ei osale selliste teenuste osutamises või tegevuses, mille üle nad järelevalvet teevad;

e)

vastavuskontrollifunktsiooni täitvate asjaomaste isikute töötasu määramise meetod ei piira nende objektiivsust ega anna tõenäolist võimalust selle piiramiseks.

4.   Investeerimisühingult ei nõuta lõike 3 punkti d või e täitmist, kui ta suudab tõendada, et tema äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse laadi ja ulatust silmas pidades ei ole punkti d või e kohased nõuded proportsionaalsed ning et ühingu vastavuskontrollifunktsioon on jätkuvalt tõhus. Sel juhul hindab investeerimisühing, kas vastavuskontrollifunktsiooni tõhusust on kahjustatud. Hinnang vaadatakse korrapäraselt läbi.

Artikkel 23

Riskijuhtimine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 5)

1.   Investeerimisühingud võtavad järgmisi meetmeid seoses riskijuhtimisega:

a)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase riskijuhtimise poliitika ja menetlused, milles määratakse kindlaks ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid ning vajaduse korral määratakse ühingu riskitaluvuse tase, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

b)

võtavad ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskide juhtimiseks kasutusele tulemuslikud korraldused, protsessid ja mehhanismid, pidades silmas asjaomast riskitaluvuse taset;

c)

teevad järelevalvet järgmise üle:

i)

investeerimisühingu riskijuhtimise poliitika ja menetluste asjakohasus ja tulemuslikkus;

ii)

investeerimisühingu ja tema asjaomaste isikute punkti b kohaselt kasutusele võetud korraldustele, protsessidele ja mehhanismidele vastavuse tase;

iii)

kõnealuses poliitikas, menetlustes, korraldustes, protsessides ja mehhanismides esinevate puuduste (sealhulgas juhtumid, kus asjaomased isikud ei järgi korraldusi, protsesse ja mehhanisme või poliitikat ja menetlusi) kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasus ja tulemuslikkus.

2.   Kui see on investeerimisühingu äritegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse laadist ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja proportsionaalne, siis investeerimisühingud kehtestavad ja säilitavad riskijuhtimisfunktsiooni, mis tegutseb sõltumatult ja täidab järgmiseid ülesandeid:

a)

lõikes 1 osutatud poliitika ja menetluste rakendamine;

b)

aruannete esitamine kõrgemale juhtkonnale ja selle nõustamine vastavalt artikli 25 lõikele 2.

Kui investeerimisühing ei kehtesta ega säilita esimese lõigu kohast riskijuhtimisfunktsiooni, siis ta peab suutma näidata, et poliitika ja menetlused, mille ta on lõike 1 kohaselt kasutusele võtnud, vastavad selles lõikes esitatud nõuetele.

Artikkel 24

Siseaudit

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 5)

Kui see on investeerimisühingu äritegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse laadist ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja proportsionaalne, siis investeerimisühingud kehtestavad ja säilitavad siseauditifunktsiooni, mis on investeerimisühingu muudest funktsioonidest ja tegevustest eraldi ja sõltumatu ning millel on järgmised kohustused:

a)

kehtestada ja rakendada auditikava investeerimisühingu süsteemide, sisekontrollimehhanismide ja korralduse asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ja hindamiseks, ning kohaldada seda jätkuvalt;

b)

anda soovitusi, mis tuginevad punkti a kohaselt tehtud töö tulemustele, ning kontrollida nende soovituste järgimist;

c)

esitada siseauditiga seotud küsimusi käsitlevad aruanded artikli 25 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 25

Kõrgema juhtkonna vastutus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2)

1.   Investeerimisühingud tagavad, et asutuse sees funktsioonide määramisel vastutavad kõrgem juhtkond ja vajaduse korral järelevalvefunktsiooni täitja selle eest, et ühing täidab oma direktiivist 2014/65/EL tulenevaid kohustusi. Eelkõige nõutakse kõrgemalt juhtkonnalt ja vajaduse korral järelevalvefunktsiooni täitjalt, et nad hindaksid ja vaataksid perioodiliselt läbi direktiivi 2014/65/EL kohaste kohustuste täitmiseks kehtestatud poliitikat, korralduste ja menetluste tulemuslikkust ning võtaksid asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

Oluliste funktsioonide jaotus kõrgema juhtkonna liikmete vahel näitab selgelt, kes vastutab ühingu organisatsiooniliste nõuete järelevalve ja jätkuva kohaldamise eest. Oluliste funktsioonide jaotuse andmeid tuleb hoida ajakohasena.

2.   Investeerimisühingud tagavad, et nende kõrgemale juhtkonnale esitatakse artiklites 22, 23 ja 24 käsitletavate teemade kohta sageli (vähemalt igal aastal) kirjalikud aruanded, mis näitaksid eelkõige seda, kas puuduste esinemise korral on võetud asjakohased parandusmeetmed.

3.   Investeerimisühingud tagavad, et kui on olemas järelevalvefunktsioon, siis esitatakse selle täitjale artiklites 22–24 käsitletavate teemade kohta korrapäraselt kirjalikud aruanded.

4.   Käesolevas artiklis tähendab järelevalvefunktsioon investeerimisühingusisest funktsiooni, mis vastutab ühingu kõrgema juhtkonna üle tehtava järelevalve eest.

Artikkel 26

Kaebuste lahendamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2)

1.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad tõhusa ja läbipaistva kaebuste lahendamise poliitika ja menetluse klientide või potentsiaalsete klientide kaebuste kiireks lahendamiseks ning kohaldavad seda jätkuvalt. Investeerimisühingud registreerivad saadud kaebused ja nende lahendamiseks võetud meetmed.

Kaebuste lahendamise poliitikas sätestatakse selge, täpne ja ajakohane teave kaebuste lahendamise menetluse kohta. Selle poliitika kiidab heaks ühingu juhtorgan.

2.   Investeerimisühingud avaldavad kaebuse lahendamisel järgitava menetluse üksikasjad. Need üksikasjad hõlmavad teavet kaebuste käsitlemise poliitika kohta ning kaebuste käsitlemise funktsiooni kontaktandmeid. See teave esitatakse taotluse korral klientidele või potentsiaalsetele klientidele või kaebust tunnistades. Investeerimisühingud võimaldavad klientidel ja potentsiaalsetel klientidel esitada kaebusi tasuta.

3.   Investeerimisühingud kehtestavad kaebuste haldamise funktsiooni, mis vastutab kaebuste uurimise eest. Seda funktsiooni võib täita vastavuskontrollifunktsioon.

4.   Kaebuse lahendamisel suhtlevad investeerimisühingud klientide või potentsiaalsete klientidega selgelt, lihtsas keeles, mis on kergesti arusaadav, ning vastavad kaebusele põhjendamatu viivituseta.

5.   Investeerimisühingud edastavad ühingu seisukoha kaebuse kohta klientidele või potentsiaalsetele klientidele ning teavitavad kliente või potentsiaalseid kliente nende valikuvõimalustest, sealhulgas sellest, et nad võivad esitada kaebuse vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, nagu on määratletud tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL (21) artikli 4 punktis h, või sellest, et klient võib esitada tsiviilhagi.

6.   Investeerimisühingud esitavad kaebusi ja kaebuste lahendamist käsitleva teabe asjaomastele pädevatele asutustele ning, kui see on riigi õiguse alusel kohaldatav, siis vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele.

7.   Investeerimisühingute vastavuskontrollifunktsioon analüüsib kaebusi ja kaebuste lahendamise andmeid tagamaks, et ühingud teevad kindlaks võimalikud riskid või probleemid ja käsitlevad neid.

Artikkel 27

Tasustamispoliitika ja -tavad

(Direktiivi 2014/65/EL artiklid 16, 23 ja 24)

1.   Investeerimisühingud määravad kindlaks ja rakendavad tasustamispoliitika ja -tavad asjakohase sisekorra alusel, võttes arvesse ühingu kõikide klientide huve, eesmärgiga tagada, et kliente koheldakse õiglaselt ning et ühingu kasutatavad tasustamistavad ei kahjusta nende huve lühikese, keskmise ega pika aja jooksul.

Tasustamispoliitika ja -tavad töötatakse välja nii, et mitte tekitada huvide konflikti ega stiimulit, mis võib kaasa tuua selle, et juhtivad asjaomased isikud eelistavad enda või ühingu huve, nii et see võib klienti kahjustada.

2.   Investeerimisühingud tagavad, et nende tasustamispoliitika ja -tavad kehtivad kõikide asjaomaste isikute suhtes, kellel on otsene või kaudne mõju investeerimisühingu osutatavatele investeerimis- või kõrvalteenustele või ühingu ettevõtlustavale, olenemata kliendi liigist, määral, mil nende isikute tasustamine ja sarnased stiimulid võivad tekitada huvide konflikti, mis julgustab neid tegutsema ühingu kliendi huvide vastaselt.

3.   Investeerimisühingu juhtorgan kiidab pärast vastavuskontrollifunktsioonilt saadud nõustamist ühingu tasustamispoliitika heaks. Investeerimisühingu kõrgem juhtkond vastutab tasustamispoliitika igapäevase rakendamise ning poliitikaga seotud nõuete mittejärgimisest tulenevate riskide järelevalve eest.

4.   Tasustamine ja sarnased stiimulid ei põhine üksnes ega valdavalt kvantitatiivsetel ärilistel kriteeriumidel ning võtavad täielikult arvesse asjakohaseid kvalitatiivseid kriteeriumeid, mis kajastavad kohaldatavatele määrustele vastavust, klientide õiglast kohtlemist ning klientidele osutatud teenuste kvaliteeti.

Alati tuleb tagada tasustamise püsi- ja muutuvkomponentide vaheline tasakaal, et tasustamisstruktuuri puhul ei eelistataks investeerimisühingu ega asjaomaste isikute huve ühegi kliendi huvidele.

Artikkel 28

Isiklike tehingute ulatus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2)

Artiklite 29 ja 37 kohaldamisel tähendab „isiklik tehing“ finantsinstrumendiga kauplemist, kui kauplejaks on asjaomane isik või kui kaubeldakse tema nimel, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

a)

asjaomane isik tegutseb väljaspool nende tegevuste ulatust, millega ta tegeleb oma kutsetegevuse raames;

b)

kauplemine toimub ükskõik millise järgmise isiku arvel:

i)

asjaomane isik;

ii)

mis tahes isik, kellega tal on perekondlikud suhted või kellega ta on lähedalt seotud;

iii)

isik, kelle suhtes on asjaomasel isikul seoses kauplemise tulemusega muu otsene või kaudne oluline huvi kui kauplemise eest saadav teenustasu või vahendustasu.

Artikkel 29

Isiklikud tehingud

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2)

1.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad asjakohase korra, mille eesmärk on lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tegevuste vältimine juhul, kui mõni asjaomane isik, kes on seotud tegevusega, mille puhul võib tekkida huvide konflikt, või kellel on tulenevalt tema ühingu nimel elluviidavast tegevusest määruse (EL) nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 tähenduses juurdepääs siseteabele või muule klientidega seotud või klientidega või nende nimel tehtud tehingutega seotud konfidentsiaalsele teabele, ning kohaldavad nimetatud korda jätkuvalt.

2.   Investeerimisühingud tagavad, et asjaomased isikud ei sõlmi isiklikku tehingut, mis vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

asjaomasel isikul on tehingu tegemine määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt keelatud;

b)

tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine või keelatud avalikustamine;

c)

tehing on direktiivi 2014/65/EL kohaste investeerimisühingu kohustustega vastuolus või võib nendega tõenäoliselt vastuollu sattuda.

3.   Investeerimisühingud tagavad, et asjaomased isikud ei anna nõu ega soovita muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames mõnele muule isikule sõlmida finantsinstrumendiga tehing, kui asjaomase isiku isiklik tehing selle finantsinstrumendiga oleks hõlmatud lõikega 2 või artikli 37 lõike 2 punktiga a või b või artikli 67 lõikega 3.

4.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 artikli 10 lõike 1 kohaldamist, tagavad investeerimisühingud, et asjaomased isikud, ei avalda muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames mingit teavet või arvamust ühelegi muule isikule, juhul kui asjaomane isik teab või oleks mõistlik eeldada, et ta teab, et avaldamise tulemusel astuks või tõenäoliselt astuks kõnealune muu isik ühe järgmistest sammudest:

a)

sõlmib finantsinstrumentidega tehingu, mis asjaomase isiku isikliku tehingu puhul oleks hõlmatud lõikega 2 või 3 või artikli 37 lõike 2 punktiga a või b või artikli 67 lõikega 3;

b)

soovitab teisel isikul selline tehing sõlmida või ajendab teda selleks.

5.   Lõikes 1 nõutava korra eesmärk on tagada, et:

a)

iga asjaomane isik, kelle suhtes kohaldatakse lõikeid 1, 2, 3 ja 4, oleks teadlik isiklikele tehingutele seatud piirangutest ja meetmetest, mille investeerimisühing on seoses isiklike tehingute ja avaldamisega vastavalt lõigetele 1, 2, 3 ja 4 kehtestanud;

b)

ühingut teavitataks viivitamata asjaomase isiku sõlmitud isiklikest tehingutest kas teatisega kõnealuse tehingu kohta või muu menetluse korras, mis võimaldab ühingul kõnealused tehingud kindlaks teha;

c)

peetaks arvestust ühingule teada antud või ühingu kindlaks tehtud isiklike tehingute, samuti kõigi kõnealuste tehingutega seoses antud lubade või tehingute keelamise üle.

Tegevuse edasiandmise korral tagab investeerimisühing, et ühing, keda alltöövõtjana kasutatakse, peab arvestust asjaomaste isikute sõlmitud isiklike tehingute üle ja esitab kõnealuse teabe investeerimisühingu nõudmise korral talle viivitamata.

6.   Lõikeid 1–5 ei kohaldata järgmiste isiklike tehingute puhul:

a)

isiklikud tehingud, mis on tehtud kaalutlusõigusel põhineva portfelli valitsemise teenuse raames, kui tehingule ei eelne sellega seotud teabevahetust portfellivalitseja ja asjaomase isiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;

b)

isiklikud tehingud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates (eurofondid) või alternatiivsetes investeerimisfondides (AIF), mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt järelevalvet, millega on nende varade puhul nõutav samaväärne riskide hajutamine, kui asjaomane isik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole kõnealuse fondi juhtimisega seotud.

2. JAGU

Tegevuse edasiandmine

Artikkel 30

Kriitiliste ja oluliste operatiivsete funktsioonide ulatus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2 ja artikli 16 lõike 5 esimene lõik)

1.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 5 esimese lõigu kohaldamisel loetakse operatiivset funktsiooni kriitiliseks või oluliseks, kui puudused selle täitmisel või selle täitmata jätmine kahjustaks oluliselt investeerimisühingu jätkuvat vastavust tegevusloa saamise tingimustele ja sellega kaasnevatele kohustustele või tema muude direktiivist 2014/65/EL tulenevate kohustuste täitmist või finantstulemust või investeerimisteenuste ja -tegevuse usaldusväärsust või järjepidevust.

2.   Ilma et see piiraks muude funktsioonide staatust, ei loeta järgmisi funktsioone lõike 1 kohaldamisel kriitilisteks ega olulisteks:

a)

ühingule osutatavad nõustamisteenused ja muud teenused, mis ei ole osa ühingu investeerimisalasest äritegevusest, sealhulgas ühingule osutatav õigusalase nõustamise teenus, ühingu personali koolitamine, arveldusteenused ning ühingu ruumide ja töötajate turvamine;

b)

standardteenuste, sealhulgas turu- ja hinnateabeteenuse osutamine.

Artikkel 31

Kriitiliste või oluliste operatiivsete funktsioonide edasiandmise tingimused

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2 ja artikli 16 lõike 5 esimene lõik)

1.   Kriitiliste või oluliste operatiivsete funktsioonide edasiandmise korral jääb investeerimisühing kõigi direktiivist 2014/65/EL tulenevate kohustuste täitmise eest täielikult vastutavaks ja peab täitma järgmised tingimused:

a)

tegevuse edasiandmine ei too endaga kaasa kõrgema juhtkonna vastutuse delegeerimist;

b)

direktiivi 2014/65/EL tingimuste kohased investeerimisühingu suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei muutu;

c)

tingimusi, millele investeerimisühing peab direktiivi 2014/65/EL artikli 5 kohaselt tegevusloa saamiseks ja tegevusloa saamise tingimustele vastavusse jäämiseks vastama, ei kahjustata;

d)

mis tahes muid tingimusi, mille alusel ühingule tegevusluba anti, ei tühistata ega muudeta.

2.   Investeerimisühingud tegutsevad piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega mis tahes selliste tegevuse edasiandmise lepingute sõlmimisel, haldamisel ja lõpetamisel, millega antakse kriitilised või olulised operatiivsed funktsioonid edasi teenuseosutajale, ning astuvad vajalikud sammud, et tagada järgmiste tingimuste täitmine:

a)

teenuseosutajal on edasi antud funktsioonide usaldusväärseks ja professionaalseks täitmiseks vajalikud oskused, suutlikkus, piisavad vahendid ja asjakohane organisatsiooniline struktuur ning selleks seadusega nõutavad load;

b)

teenuseosutaja osutab edasi antud teenuseid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja regulatiivsete nõuetega ning ühing on sel eesmärgil kehtestanud meetodid ja menetlused teenuseosutaja tegevuse taseme hindamiseks ning tema osutatavate teenuste pidevaks läbivaatamiseks;

c)

teenuseosutaja teeb edasi antud funktsioonide täitmise üle nõuetekohast järelevalvet ja juhib asjakohaselt tegevuse edasiandmisega seotud riske;

d)

kui ilmneb, et teenuseosutaja ei pruugi funktsioone täita tulemuslikult või vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele, võetakse asjakohased meetmed;

e)

investeerimisühing teeb edasi antud funktsioonide ja teenuste üle tulemuslikku järelevalvet ja juhib tegevuse edasiandmisega seotud riske ning tal on edasi antud funktsioonide üle tulemusliku järelevalve tegemiseks ja nende riskide juhtimiseks vajalik asjatundlikkus ja vahendid;

f)

teenuseosutaja on teavitanud investeerimisühingut mis tahes arengust, mis võib oluliselt mõjutada tema võimet täita edasi antud funktsioone tulemuslikult ja vastavalt kohaldatavatele seadustele ja regulatiivsetele nõuetele;

g)

investeerimisühingul on võimalik vajaduse korral tegevuse edasiandmise leping lõpetada vahetu jõustumisega, kui see on tema klientide huvides, kahjustamata sealjuures oma klientidele osutatavate teenuste järjepidevust ja kvaliteeti;

h)

teenuseosutaja teeb seoses edasi antud funktsioonidega koostööd investeerimisühingu pädevate asutustega;

i)

investeerimisühingul, tema audiitoritel ja asjaomastel pädevatel asutustel on juurdepääs tegevuse edasi antud funktsioonidega seotud andmetele ja teenuseosutaja asjaomastele äriruumidele, kui see on vajalik selle artikli kohase tulemusliku järelevalve eesmärgil, ning pädevatel asutustel on võimalik kõnealust juurdepääsuõigust kasutada;

j)

teenuseosutaja kaitseb igasugust investeerimisühingu ja tema klientidega seonduvat konfidentsiaalset teavet;

k)

investeerimisühing ja teenuseosutaja koostavad ja rakendavad situatsiooniplaani katastroofijärgseks taastuseks ja tagavarasüsteemide perioodiliseks testimiseks ning kohaldavad seda jätkuvalt, kui see on edasi antud funktsiooni, teenuse või tegevusega seoses vajalik;

l)

investeerimisühing on taganud, et edasi antud funktsioonide või teenuste jätkuvus ja kvaliteet säilivad ka siis, kui tegevuse edasiandmine lõpetatakse, kas andes asjaomased funktsioonid ja teenused üle muule kolmandale isikule või täites ja osutades neid ise.

3.   Investeerimisühingu ja teenuseosutaja õigused ja kohustused on selgelt jaotatud ja vormistatud kirjaliku lepinguna. Eelkõige säilitab investeerimisühing oma juhiste andmise ja lepingu lõpetamise õigused, oma õigused teabele ning oma õiguse kontrollida ja pääseda ligi dokumentidele ja äriruumidele. Lepinguga tagatakse, et tegevuse edasiandmine teenuseosutaja poolt toimub üksnes investeerimisühingu kirjalikul nõusolekul.

4.   Kui investeerimisühing ja teenuseosutaja kuuluvad samasse gruppi, võib investeerimisühing käesoleva artikli ja artikli 32 täitmisel võtta arvesse seda, mil määral ühing teenuseosutajat kontrollib või saab tema tegevust mõjutada.

5.   Investeerimisühingud teevad nõudmise korral pädevale asutusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik, et asutus saaks teha järelevalvet selle üle, kas edasi antud funktsioonide täitmine vastab direktiivi 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

Artikkel 32

Kolmandates riikides paiknevad teenuseosutajad

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2 ja artikli 16 lõike 5 esimene lõik)

1.   Lisaks artiklis 31 sätestatud nõuetele tagab investeerimisühing juhul, kui ta annab klientidele osutatava portfellivalitsemise investeerimisteenusega seotud funktsioonid edasi kolmandas riigis paiknevale teenuseosutajale, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

teenuseosutajale on tema päritoluriigis antud tegevusluba või ta on registreeritud asjaomase teenuse osutamiseks ning pädev asutus teeb tema üle selles kolmandas riigis tõhusat järelevalvet;

b)

investeerimisühingu pädeva asutuse ja teenuseosutaja järelevalveasutuse vahel kehtib asjakohane koostööleping.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud koostööleping tagab, et investeerimisühingu pädevatel asutustel on võimalik vähemalt:

a)

saada taotluse korral asjaomast teavet, mida on vaja nende järelevalveülesannete täitmiseks vastavalt direktiivile 2014/65/EL ja määrusele (EL) nr 600/2014;

b)

saada juurdepääs kolmandas riigis hoitavatele dokumentidele, mis on olulised nende järelevalveülesannete täitmiseks;

c)

saada võimalikult kiiresti kolmanda riigi järelevalveasutuselt teavet direktiivi 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmete ning määruse (EL) nr 600/2014 nõuete võimaliku rikkumise uurimise eesmärgil;

d)

teha koostööd seoses jõustamisega vastavalt kolmanda riigi järelevalveasutuse ja liidu pädevate asutuste suhtes kohaldatavale siseriiklikule ja rahvusvahelisele õigusele direktiivi 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmete ning asjaomase siseriikliku õiguse rikkumise korral.

3.   Pädevad asutused avaldavad oma veebisaidil nimekirja kolmandates riikides paiknevatest järelevalveasutustest, kellega neil on lõike 1 punktis b osutatud koostööleping.

Pädevad asutused ajakohastavad enne käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäeva sõlmitud koostöölepingud kuue kuu jooksul alates sellest kuupäevast.

3. JAGU

Huvide konfliktid

Artikkel 33

Klienti kahjustada võivad huvide konfliktid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ja artikkel 23)

Investeerimisühingud võtavad investeerimis- või kõrvalteenuste või nende kombinatsiooni osutamisest tulenevate kliendi huvisid kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse seda, kas investeerimisühing, asjaomane isik või ühingu kontrollimisega otseselt või kaudselt seotud isik on mõnes järgmistest olukordadest kas tulenevalt investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisest või investeerimistegevusest või muul põhjusel:

a)

on tõenäoline, et ühing või kõnealune isik saab kliendi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju;

b)

kliendile osutatud teenuse või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad ühingu või kõnealuse isiku huvid kliendi huvidest;

c)

ühingul või kõnealusel isikul on rahaline või muu stiimul eelistada kliendi huvidele mõne teise kliendi või klientide grupi huve;

d)

ühing või kõnealune isik on tegev kliendiga samas ettevõtlusvaldkonnas;

e)

ühing või kõnealune isik saab muult isikult kui klient seoses kliendile osutatava teenusega hüvesid rahalise või mitterahalise hüve või teenuse näol.

Artikkel 34

Huvide konfliktide juhtimise poliitika

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ja artikkel 23)

1.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad tõhusa huvide konfliktide juhtimise poliitika, mis on vormistatud kirjalikult ning sobib ühingu suuruse ja struktuuriga ning tema äritegevuse iseloomu, ulatuse ja keerukusega, ning kohaldavad seda jätkuvalt.

Kui ühing kuulub gruppi, siis võetakse kõnealuse poliitika puhul arvesse ka kõiki asjaolusid, millest ühing on või peaks olema teadlik ja millest võib tekkida grupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest tulenev huvide konflikt.

2.   Lõike 1 kohaselt kehtestatud huvide konfliktide juhtimise poliitika sisu peab hõlmama järgmist:

a)

selles tuleb investeerimisühingu või tema nimel osutatavate ja tehtavate konkreetsete investeerimisteenuste ja -tegevuse ja kõrvalteenustega seoses kindlaks määrata asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt, mis toob kaasa riski kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

selles tuleb täpsustada menetlused, mida tuleb järgida, ja meetmed, mida tuleb võtta selliste konfliktide ärahoidmiseks või nendega toimetulekuks.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud menetlused ja meetmed töötatakse välja selliselt, et nendega on tagatud, et asjaomased isikud, kes on seotud erineva äritegevusega, millega kaasneb lõike 2 punktis a täpsustatud liiki huvide konflikt, viivad kõnealust tegevust ellu sellisel tasemel sõltumatusega, mis on investeerimisühingu ja tema grupi suuruse ja tegevuse ning klientide huvide kahjustamise riski suuruse seisukohast asjakohane.

Lõike 2 punkti b kohaldamisel peavad järgitavad menetlused ja vastuvõetavad meetmed hõlmama vähemalt järgmise loetelu selliseid punkte, mis on ühingu nõutava sõltumatuse taseme tagamiseks vajalikud:

a)

tulemuslikud menetlused, millega vältida või kontrollida teabevahetust asjaomaste isikute vahel, kes on seotud tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui kõnealuse teabe vahetamine võib kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b)

eraldi järelevalve selliste asjaomaste isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide nimel tegevuse elluviimine või sellistele klientidele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda, või kes muul moel esindavad erinevaid huve (sealhulgas ühingu huvid), mis võivad konflikti sattuda;

c)

mis tahes otsese seose kõrvaldamine peamiselt ühe tegevusega tegelevate asjaomaste isikute ja peamiselt teise tegevusega tegelevate teiste asjaomaste isikute tasustamise või nende tegevuse tulemusel saadud tulude vahel, kui need tegevused võivad põhjustada huvide konflikti;

d)

meetmed, millega takistada või piirata mis tahes isikul avaldamast ebakohast mõju sellele, mil viisil asjaomane isik investeerimisteenuseid või -tegevust või kõrvalteenuseid või -tegevust osutab või ellu viib;

e)

meetmed, millega takistada või kontrollida asjaomase isiku samaaegset või järjestikust tegelemist eraldiseisvate investeerimisteenuste või -tegevuse või kõrvalteenuste või -tegevuse osutamise või elluviimisega, kui selline tegelemine nendega võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast haldamist.

4.   Investeerimisühingud tagavad, et direktiivi 2014/65/EL artikli 23 lõike 2 kohane teabe klientidele avaldamine on meede, mida kasutatakse üksnes äärmise abinõuna, kui investeerimisühingu kehtestatud tõhus organisatsiooniline või halduskord oma huvide konfliktide lahendamiseks kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 23 ei ole piisav, et tagada mõistliku kindlustundega kliendi huvide kahjustamise ohu ärahoidmine.

Teabe avaldamisel märgitakse selgelt, et investeerimisühingu kehtestatud organisatsiooniline või halduskord selle konflikti lahendamiseks ei ole piisav, et tagada mõistliku kindlustundega kliendi huvide kahjustamise ohu ärahoidmine. Avaldatakse ka selliste huvide konfliktide konkreetsed kirjeldused, mis tekivad investeerimis- ja/või kõrvalteenuste osutamisel, võttes arvesse selle kliendi olemust, kellele andmed avaldatakse. Kirjelduses selgitatakse huvide konfliktide üldist laadi ja allikaid, samuti klienti ohustavaid riske, mis tulenevad huvide konfliktist, ning nende riskide leevendamiseks astutud samme piisava üksikasjalikkusega, et võimaldada vastaval kliendil teha teadlikke otsuseid investeerimis- või kõrvalteenuse kohta, millega seoses huvide konflikt tekib.

5.   Investeerimisühingud hindavad ja vaatavad korrapäraselt (vähemalt kord aastas) läbi vastavalt lõigetele 1–4 kehtestatud huvide konfliktide juhtimise poliitika ning võtavad kõik asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks. Liigset tuginemist huvide konfliktide avaldamisele loetakse investeerimisühingu huvide konfliktide juhtimise poliitikas puuduseks.

Artikkel 35

Kahjulikku huvide konflikti põhjustavate teenuste ja tegevuse arvestus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6)

Investeerimisühingud peavad arvestust sellist liiki investeerimis- ja kõrvalteenuste või investeerimistegevuse kohta, mida on osutatud või ellu viidud ühingu poolt või nimel ja mille puhul on tekkinud või käimasoleva teenuse osutamise või tegevuse puhul võib tekkida huvide konflikt, millega kaasneb risk kahjustada ühe või enama kliendi huve, ning ajakohastavad kõnealust arvestust regulaarselt.

Kõrgemale juhtkonnale esitatakse korrapäraselt ja vähemalt korra aastas kirjalikud aruanded selles artiklis osutatud olukordade kohta.

Artikkel 36

Investeerimisanalüüsid ja reklaamteated

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3)

1.   Artikli 37 kohaldamisel on „investeerimisanalüüs“ analüüs või muu teave, mille alusel saab otseselt või kaudselt soovitada või välja pakkuda investeerimisstrateegia seoses ühe või mitme finantsinstrumendi või finantsinstrumendi emitendiga (sealhulgas turustuskanalitele või avalikkusele mõeldud mis tahes arvamus selliste instrumentide praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta), mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

a)

analüüsi või teavet nimetatakse investeerimisanalüüsiks või kirjeldatakse selle või sellele sarnase nimetusega või esitletakse muul viisil soovituses esitatud küsimuste objektiivse ja sõltumatu selgitusena;

b)

kui kõnealuse soovituse andis investeerimisühing kliendile, ei kujuta see endast investeerimisnõustamist direktiivi 2014/65/EL tähenduses.

2.   Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 3 lõike 1 punkti 35 kohast liiki soovitust, mis ei vasta lõikes 1 esitatud tingimustele, käsitletakse direktiivile 2014/65/EL vastava reklaamteatena ning kõik soovituse koostanud või seda levitavad investeerimisühingud tagavad, et see oleks selgesti sellisena määratletav.

Lisaks sellele tagavad ühingud, et mis tahes kõnealuses soovituses (soovitus võib olla ka suuline) peab olema selge ja silmatorkav kinnitus selle kohta, et see ei ole koostatud õiguslike nõuete kohaselt, mille eesmärk on toetada investeerimisanalüüsi sõltumatust, ja et selle suhtes ei kohaldata mingit investeerimisanalüüsi levitamisele eelneva kauplemise keeldu.

Artikkel 37

Täiendavad organisatsioonilised nõuded seoses investeerimisanalüüside ja reklaamteadetega

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3)

1.   Investeerimisühingud, kes kas omal või oma grupi liikmete vastutusel koostavad selliseid investeerimisanalüüse või korraldavad nende koostamist, mis on mõeldud seejärel ühingu klientidele või avalikkusele levitamiseks või mille neile seejärel levitamine on tõenäoline, tagavad kõikide artikli 34 lõikes 3 esitatud meetmete rakendamise investeerimisanalüüse koostavate finantsanalüütikute või muude asjaomaste isikute suhtes, kelle kohustused või ärihuvid võivad sattuda vastuollu nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse.

Esimeses lõigus osutatud kohustusi kohaldatakse ka seoses artikli 36 lõikes 2 osutatud soovitustega.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud investeerimisühingud rakendavad korda, mille eesmärk on tagada järgmiste tingimuste täitmine:

a)

finantsanalüütikud ja muud asjaomased isikud ei tee isiklikke tehinguid ega kauple (muul viisil kui heauskselt ja tavapärase turutegemise käigus tegutsevate turutegijatena või täites kliendi omaalgatuslikku tehingukorraldust) ühegi teise isiku, sealhulgas investeerimisühingu nimel selliste finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega, teades kõnealuse investeerimisanalüüsi tõenäolist ajastust või sisu, mis ei ole avalikkusele ega klientidele kättesaadav ja mida ei saa avalikkusele või klientidele kättesaadavast teabest kergelt järeldada, kuni investeerimisanalüüsi saajatel on olnud piisavalt võimalust selle alusel tegutseda;

b)

asjaoludel, mida punktis a ei käsitleta, ei tee finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad asjaomased isikud finantsinstrumentidega, mille kohta investeerimisanalüüs on tehtud, või seotud finantsinstrumentidega isiklikke tehinguid, kui see on vastuolus kehtivate soovitustega, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja ühingu juriidilise või vastavuskontrolli funktsiooni täitja eelneva nõusoleku korral;

c)

esineb füüsiline eraldatus investeerimisanalüüsi koostamisel osalenud finantsanalüütikute ning teiste asjaomaste isikute vahel, kelle kohustused või ärihuvid võivad sattuda konflikti nende isikute huvidega, kellele investeerimisanalüüs levitatakse, või kui seda ei peeta ühingu suuruse ja organisatsiooni ning tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse puhul asjakohaseks, siis asjakohaste alternatiivsete teabetõkete seadmine ja rakendamine;

d)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad asjaomased isikud ei võta vastu hüvesid isikutelt, kellel on investeerimisanalüüsi sisuga seoses olulised huvid;

e)

investeerimisühingud, finantsanalüütikud ja muud investeerimisanalüüside koostamisega tegelevad asjaomased isikud ei luba emitentidele soodsaid analüüsi tulemusi;

f)

emitentidel, muudel asjaomastel isikutel kui finantsanalüütikutel ja teistel isikutel ei ole lubatud enne investeerimisanalüüsi avaldamist tutvuda investeerimisanalüüside projektidega analüüsis esitatud faktiliste andmete täpsuse kontrollimiseks või mis tahes muul eesmärgil kui ühingu juriidiliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, kui projekt hõlmab soovitusi või sihthinda.

Käesolevas lõikes tähendab „seotud finantsinstrument“ finantsinstrumenti, mille hinda mõjutab oluliselt sellise teise finantsinstrumendi hinnadünaamika, mille kohta investeerimisanalüüs on koostatud, ja mis hõlmab selle teise finantsinstrumendi alusel sõlmitud tuletisinstrumente.

3.   Investeerimisühingud, kes levitavad teise isiku koostatud investeerimisanalüüse avalikkusele või klientidele, on vabastatud lõike 1 täitmisest, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

investeerimisanalüüse koostav isik ei kuulu investeerimisühinguga samasse gruppi;

b)

investeerimisühing ei muuda oluliselt investeerimisanalüüsis esitatud soovitusi;

c)

investeerimisühing ei esita investeerimisanalüüsi selliselt, nagu see oleks tema koostatud;

d)

investeerimisühing kontrollib, et analüüsi koostaja suhtes kohaldatakse asjaomase analüüsi koostamisega seoses nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva määruse kohaste nõuetega, või et analüüsi koostaja on kehtestanud korra, millega sellised nõuded on ette nähtud.

Artikkel 38

Täiendavad üldnõuded seoses väärtpaberite emissiooni tagamise või väärtpaberite pakkumisega

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ning artiklid 23 ja 24)

1.   Investeerimisühingud, mis pakuvad ettevõtte finantsstrateegia alast nõustamist, nagu on sätestatud I lisa B jao punktis 3, ja osutavad väärtpaberite emissiooni tagamise või finantsinstrumentide pakkumise teenust, rakendavad enne pakkumise haldamise volituse vastuvõtmist korda, et teavitada emitendist klienti järgmisest:

a)

ühingu pakutavad erinevad rahastamisvõimalused ning viide iga võimalusega seotud tehingukulude summale;

b)

pakkumise hinnakujundust käsitleva ettevõtte finantsnõustamise ajakava ja protsess;

c)

pakkumise esitamist käsitleva ettevõtte finantsnõustamise ajakava ja protsess;

d)

sihtinvestorite andmed, kellele ühing kavatseb finantsinstrumente pakkuda;

e)

finantsinstrumentide hinna ja jaotamise kohta ettevõtte finantsnõustamise pakkumisel osalevate asjaomaste isikute ametinimetused ja osakonnad ning

f)

ühingu kord selliste huvide konfliktide ärahoidmiseks või juhtimiseks, mis võivad tekkida siis, kui ühing emiteerib asjaomaseid finantsinstrumente oma investorist klientidele või enda nimel.

2.   Investeerimisühingud rakendavad tsentraliseeritud protsessi, et tuvastada kõik ühingu väärtpaberite emissiooni tagamise ja pakkumise toimingud ning registreerida see teave, ning mis sisaldab kuupäeva, millal äriühingut teavitati võimalikest väärtpaberite emissiooni tagamise ja pakkumise toimingutest. Ühingud tuvastavad kõik võimalikud huvide konfliktid, mis tulenevad investeerimisühingu või grupi muust tegevusest, ning rakendavad asjakohast konfliktide juhtimise menetlust. Juhtudel, mil investeerimisühing ei saa lahendada huvide konflikti asjakohase menetluse rakendamise kaudu, ei osale investeerimisühing toimingus.

3.   Täitmis- ja analüüsiteenuseid pakkuvad ning väärtpaberite emissiooni tagamise ja pakkumisega tegelevad investeerimisühingud tagavad piisava kontrolli, et lahendada võimalikud huvide konfliktid nende tegevuste ning oma eri klientide vahel, kes neid teenuseid kasutavad.

Artikkel 39

Täiendavad nõuded seoses finantsinstrumentide emiteerimisega seotud pakkumiste hinnakujundusega

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ning artiklid 23 ja 24)

1.   Investeerimisühingud rakendavad süsteeme, kontrolli ja menetlusi, et tuvastada ning ära hoida või juhtida huvide konflikte, mis tekivad seoses emissiooni võimaliku üle- või alahindamisega või protsessi asjaomaste poolte kaasamisega. Investeerimisühingud kehtestavad, rakendavad ja kohaldavad eelkõige vähemalt sisekorda, et tagada mõlema järgmise tingimuse täitmine:

a)

pakkumise hinnakujundus ei edenda teiste klientide ega ühingu enda huve viisil, mis võib olla konfliktis emitendist kliendi huvidega ning

b)

sellise olukorra ärahoidmine või lahendamine, kus ühingu investorist klientidele teenuste osutamise eest vastutavad isikud osalevad otse selliste otsuste tegemisel, mis käsitlevad emitendist kliendile hinnakujunduse kohta pakutavat ettevõtte finantsnõustamist.

2.   Investeerimisühingud annavad klientidele teavet selle kohta, kuidas määratakse kindlaks soovitused pakkumise hinna ja seonduvate tähtaegade kohta. Eelkõige teavitab ühing emitendist klienti ja kaasab ta seoses mis tahes riskimaandus- või stabiliseerimisstrateegiatega, mida ta kavatseb pakkumise suhtes kasutada, sealhulgas sellega, kuidas need strateegiad võivad mõjutada emitendist klientide huve. Pakkumisprotsessi jooksul astuvad ühingud ka kõik mõistlikud sammud, et hoida emitendist klienti kursis emissiooni hinnakujunduse arenguga.

Artikkel 40

Täiendavad nõuded seoses väärtpaberite pakkumisega

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ning artiklid 23 ja 24)

1.   Finantsinstrumente pakkuvad investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad tõhusa korra, et hoiduda väärtpaberite pakkumise kohta selliste soovituste andmisest, mida kohatult mõjutavad olemasolevad või tulevased suhted, ning kohaldavad seda jätkuvalt.

2.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad tõhusa sisekorra, et ära hoida ja juhtida huvide konflikte, mis tekivad juhul, kui ühingu investorist klientidele teenuste osutamise eest vastutavad isikud osalevad otse selliste otsuste tegemisel, mis käsitlevad emitendist kliendile jaotamise kohta soovituste andmist, ning kohaldavad seda jätkuvalt.

3.   Investeerimisühingud ei aktsepteeri ühtegi kolmanda isiku makset või hüve, kui see makse või hüve ei vasta direktiivi 2014/65/EL artiklis 24 sätestatud hüvede nõuetele. Eelkõige loetakse järgmised tavad nendele nõuetele mittevastavaks ja seega mitteaktsepteeritavaks:

a)

jaotamine, mis tehakse ebaproportsionaalselt kõrgete tasude maksmise ajendamiseks mitteseotud teenuste eest, mida investeerimisühing osutab (ingl k laddering), näiteks investorist kliendi makstavad ebaproportsionaalselt kõrged teenus- või komisjonitasud või ebaproportsionaalselt suur ärimaht investorist kliendi makstava komisjonitasu tavapärasel tasemel emissiooni jaotamise saamise eest;

b)

jaotamine, mis tehakse olemasoleva või potentsiaalse emitendist kliendi kõrgema juhtkonna liikmele või juhtivametnikule ettevõtte rahastamistegevuse tulevase või varasema võimaldamise eest (ingl k spinning);

c)

jaotamine, mille selge või varjatud tingimus on tulevaste korralduste saamine või mis tahes muu teenuse ostmine investeerimisühingult investorist kliendi või mis tahes üksuse poolt, kus investor on juhtivametnik.

4.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad jaotamispoliitika, milles sätestatakse jaotamist käsitlevate soovituste koostamise protsess, ning kohaldavad seda jätkuvalt. Jaotamispoliitika esitatakse emitendist kliendile enne väärtpaberite pakkumise teenuste osutamises kokkuleppimist. Poliitikas sätestatakse asjakohane teave, mis on selles etapis kättesaadav, emissiooni kavandatava jaotamismetoodika kohta.

5.   Investeerimisühingud kaasavad emitendist kliendi väärtpaberite pakkumise protsessi käsitlevatesse aruteludesse, et ühing saaks mõista ja võtta arvesse kliendi huve ja eesmärke. Investeerimisühing hangib tehingu jaoks emitendist kliendi nõusoleku oma kavandatavale jaotamisele kliendi liigi järgi vastavalt jaotamispoliitikale.

Artikkel 41

Täiendavad nõuded seoses nõustamise, turustamise ja investeerimisühingu väärtpaberite pakkumisega oma klientidele

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ning artiklid 23 ja 24)

1.   Investeerimisühingud rakendavad süsteeme, kontrolli ja menetlusi, et tuvastada ja lahendada huvide konflikte, mis tekivad investeerimisteenuse pakkumisel investorist kliendile, et osaleda uues emissioonis, kui investeerimisühing saab komisjoni- või teenustasu või mis tahes rahalisi või mitterahalisi hüvesid seoses emissiooni korraldamisega. Kõik komisjoni- või teenustasud või rahalised või mitterahalised hüved peavad vastama direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõigete 7, 8 ja 9 nõuetele ja olema dokumenteeritud investeerimisühingu huvide konfliktide juhtimise poliitikas ning kajastuma ühingu hüvede korras.

2.   Investeerimisühingud, kes osalevad enda või endaga samasse gruppi kuuluvate üksuste emiteeritud finantsinstrumentide pakkumisel oma klientidele, sealhulgas krediidiasutuste korral oma olemasolevatele hoiustajatest klientidele või oma grupi üksuste hallatavatele investeerimisfondidele, kehtestavad ja rakendavad selge ja tõhusa korra võimalike huvide konfliktide tuvastamiseks, ärahoidmiseks ja haldamiseks, mis ilmnevad seoses seda liiki tegevusega, ning kohaldavad seda jätkuvalt. Selles korras käsitletakse ka sellises tegevuses osalemast hoidumist, kus huvide konflikte ei saa nõuetekohaselt lahendada, et hoida ära kahjulik mõju klientidele.

3.   Kui on nõutav huvide konflikti avalikustamine, peavad investeerimisühingud täitma artikli 34 lõike 4 nõudeid, mis hõlmavad sellise tegevusega kaasnevate huvide konfliktide laadi ja allikate selgitamist ning andmete esitamist selliste tavadega seotud eririskide kohta, et võimaldada klientidel teha teadlik investeerimisotsus.

4.   Investeerimisühingud, kes pakuvad enda või endaga samasse gruppi kuuluvate üksuste emiteeritud finantsinstrumente oma klientidele, ning neid instrumente on arvesse võetud usaldatavusnõuete arvutamisel, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (23) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL, (24) esitavad nendele klientidele täiendavat teavet, mis selgitab finantsinstrumendi ja pangahoiuste erinevusi tootluse, riski, likviidsuse ja kaitse poolest, mida pakutakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/49/EL (25).

Artikkel 42

Täiendavad nõuded seoses laenuvõtmise või -andmisega väärtpaberite emissiooni tagamise või väärtpaberite pakkumise kontekstis

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ning artiklid 23 ja 24)

1.   Kui mis tahes eelneva laenu või krediidi, mille investeerimisühing või temaga samasse gruppi kuuluv üksus on andnud emitendist kliendile, võib tagasi maksta emissiooni tuluga, siis peab investeerimisühing rakendama korda, et tuvastada ning hoida ära või lahendada selle tulemusena tekkida võivaid huvide konflikte.

2.   Kui huvide konfliktide lahendamiseks kehtestatud kord osutub ebapiisavaks, et tagada emitendist kliendi kahjustamise riski ärahoidmine, avaldab investeerimisühing emitendist kliendile asjaomased huvide konfliktid, mis on tekkinud seoses nende või grupi üksuste tegevusega laenuandjana ning seoses nende väärtpaberite pakkumisega seotud tegevusega.

3.   Investeerimisühingute huvide konfliktide juhtimise poliitika nõuab teabe jagamist emitendi rahalise seisundi kohta laenuandjatena tegutsevate grupi üksustega, tingimusel, et sellega ei rikuta ühingu poolt kliendi huvide kaitseks seatud teabetõkkeid.

Artikkel 43

Arvestuse pidamine seoses väärtpaberite emissiooni tagamise või väärtpaberite pakkumisega

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ning artiklid 23 ja 24)

Investeerimisühingud peavad arvestust klientidelt saadud juhiste sisu ja aja kohta. Iga tegevuse puhul tehtud jaotamisotsuste arvestust peetakse selleks, et tagada täielik kontrolljälg klientide kontodel registreeritud muudatuste ja investeerimisühingult saadud suuniste vahel. Eelkõige on igale investorist kliendile tehtud lõplik jaotamine selgelt põhjendatud ja salvestatud. Täielik kontrolljälg emissiooni tagamise ja väärtpaberite pakkumise protsessis tehakse pädevatele asutustele nõudmise korral kättesaadavaks.

III PEATÜKK

INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGEVUSTINGIMUSED

1. JAGU

Klientidele ja potentsiaalsetele klientidele esitatav teave

Artikkel 44

Õiglased, selged ja mitteeksitavad teabenõuded

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3)

1.   Investeerimisühingud peavad tagama, et kogu teave (sealhulgas reklaamteated), mille nad on suunanud jae- või kutselistele klientidele või potentsiaalsetele jae- või kutselistele klientidele või mida nad levitavad selliselt, et see tõenäoliselt jõuab kõnealuste klientideni, vastab lõigetes 2–8 esitatud tingimustele.

2.   Investeerimisühing tagab, et lõikes 1 osutatud teave vastab järgmistele tingimustele:

a)

teave hõlmab investeerimisühingu nime;

b)

teave on täpne ning annab alati õiglaselt ja silmatorkavalt märku mis tahes asjaomastest riskidest, kui viidatakse investeerimisteenusest või finantsinstrumendist saadavale võimalikule kasule;

c)

teabe esitamisel kasutatakse asjaomastele riskidele viitamisel sellist kirjasuurust, mis on vähemalt võrdne kogu esitatava teabe valdava kirjasuurusega, samuti kujundust, mis tagab selle viite silmapaistvuse;

d)

teave on piisav selleks ja esitatud selliselt, et see oleks tõenäoliselt mõistetav sellise sihtrühma keskmisele liikmele, kellele see on suunatud või kes on tõenäoliselt selle saajaks;

e)

teabes ei varjata, vähendata ega muudeta ebaselgeks olulisi elemente, seisukohti ja hoiatusi;

f)

teave esitatakse järjepidevalt samas keeles kõikides esitatava teabe vormides ja turundusmaterjalides, mis antakse igale kliendile, välja arvatud juhul, kui klient on nõustunud saama teavet rohkem kui ühes keeles;

g)

teave on kasutatava suhtlusvahendi suhtes aja- ja asjakohane.

3.   Kui teabega võrreldakse investeerimis- või kõrvalteenuseid, finantsinstrumente või neid osutavaid isikuid, tagavad investeerimisühingud järgmiste tingimuste täitmise:

a)

võrdlus on asjakohane ning esitatud õiglasel ja tasakaalustatud viisil;

b)

täpsustatud on võrdluseks kasutatud teabeallikad;

c)

näidatakse, millised olid võrdluse tegemiseks kasutatud peamised faktid ja eeldused.

4.   Kui teabes on viidatud finantsinstrumendi, finantsindeksi või investeerimisteenuse varasemale tulemusele, tagavad investeerimisühingud järgmiste tingimuste täitmise:

a)

kõnealust viidet ei esitata teates kõige silmatorkavamana;

b)

teabes on esitatud asjakohane tulemust käsitlev teave viie eelneva aasta kohta või kui finantsinstrumenti on pakutud, finantsindeksit koostatud või investeerimisteenust osutatud alla viie aasta, siis kogu selle pakkumise, koostamise või osutamise aja kohta või sellise pikema perioodi kohta, nagu ühing otsustab, ning kõnealune tulemust käsitlev teave peab kõigil juhtudel põhinema tervetel 12-kuulistel perioodidel;

c)

vaatlusperiood ja teabe allikas on selgelt esitatud;

d)

teabes on esitatud selgesõnaline hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad minevikku ja et varasem tulemus ei ole tulevase tulemuse usaldusväärne näitaja;

e)

kui viide põhineb arvandmetel, mis on esitatud muus valuutas kui selle liikmesriigi oma, mille resident on jaeklient või potentsiaalne jaeklient, näidatakse see valuuta selgelt ära ja lisatakse hoiatus selle kohta, et tulu võib valuutakursi kõikumise tõttu suureneda või väheneda;

f)

kui viide põhineb brutotulemusel, avaldatakse vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju.

5.   Kui teave hõlmab modelleeritud varasemat tulemust või kui teabes on sellele viidatud, siis tagavad investeerimisühingud selle, et teave on finantsinstrumendi või finantsindeksiga seotud ning täidetud on järgmised tingimused:

a)

modelleeritud varasem tulemus põhineb ühe või mitme sellise finantsinstrumendi või finantsindeksi tegelikul varasemal tulemusel, mis on asjaomase finantsinstrumendiga samalaadne või olulisel määral samalaadne või on selle alusvaraks;

b)

punktis a osutatud tegeliku varasema tulemusega seoses on täidetud lõike 4 punktides a–c, e ja f esitatud tingimused;

c)

teabes on esitatud selgesõnaline hoiatus selle kohta, et andmed kajastavad modelleeritud varasemat tulemust ja et varasem tulemus ei ole tulevase tulemuse usaldusväärne näitaja.

6.   Kui teabes on esitatud tulevase tulemuse prognoos, siis tagavad investeerimisühingud järgmiste tingimuste täitmise:

a)

teave ei põhine modelleeritud varasemal tulemusel ega viita sellele;

b)

teave tugineb mõistlikele eeldustele, mida toetavad objektiivsed andmed;

c)

kui teave põhineb brutotulemusel, avaldatakse vahendustasude, teenustasude või muude tasude mõju;

d)

teave põhineb tulemusestsenaariumidel eri turutingimuste puhul (nii negatiivsed kui ka positiivsed stsenaariumid) ning kajastab analüüsis hõlmatud teatavat liiki instrumentide laadi ja riske;

e)

teabes on esitatud selgesõnaline hoiatus selle kohta, et selline prognoos ei ole tulevase tulemuse usaldusväärne näitaja.

7.   Kui teabes viidatakse konkreetsele maksukäsitlusele, peab teabes silmatorkaval viisil teada andma, et maksukäsitlus sõltub iga kliendiga seonduvatest individuaalsetest asjaoludest ja et see võib tulevikus muutuda.

8.   Teabes ei tohi kasutada ühegi pädeva asutuse nime sellisel viisil, millest võiks järeldada, nagu oleks asjaomane asutus investeerimisühingu toodetele või teenustele kinnituse või heakskiidu andnud, ega viisil, millest võiks jääda selline mulje.

Artikkel 45

Klientide liigitusega seotud teave

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

1.   Investeerimisühingud teavitavad uusi kliente ja olemasolevaid kliente, kelle investeerimisühing on direktiivi 2014/65/EL nõuete kohaselt äsja liigitanud, sellest, et nad on liigitatud kas jae- või kutseliseks kliendiks või võrdseks vastaspooleks vastavalt kõnealusele direktiivile.

2.   Investeerimisühingud teavitavad kliente püsival andmekandjal kliendi õigustest taotleda enda teistsugust liigitamist ja teistsuguse liigitusega kaasneda võivatest piirangutest kliendi kaitstuse tasemes.

3.   Investeerimisühingud võivad kas oma algatusel või kliendi taotlusel kohelda klienti järgmiselt:

a)

kas kutselise või jaekliendina, kui muul juhul võiks kõnealuse kliendi liigitada võrdseks vastaspooleks vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 30 lõikele 2;

b)

jaekliendina, kui kõnealust klienti loetakse direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao kohaselt kutseliseks kliendiks.

Artikkel 46

Klientidele esitatava teabe üldnõuded

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

1.   Investeerimisühingud esitavad piisava ajavaruga enne, kui investeerimis- või kõrvalteenuste osutamise leping on kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks siduvaks muutunud, või enne seda, kui talle hakatakse kõnealuseid teenuseid osutama, olenevalt sellest, kumb toimub varem, kõnealusele kliendile või potentsiaalsele kliendile järgmise teabe:

a)

mis tahes sellise lepingu tingimused;

b)

artikli 47 kohaselt nõutav kõnealuse lepinguga või kõnealuste investeerimis- või kõrvalteenustega seonduv teave.

2.   Investeerimisühingud esitavad piisava ajavaruga enne klientidele või potentsiaalsetele klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamist artiklite 47–50 kohase teabe.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave esitatakse püsival andmekandjal või veebisaidil (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 täpsustatud tingimused.

4.   Investeerimisühingud teavitavad klienti piisava ajavaruga mis tahes olulistest muutustest artiklite 47–50 kohaselt esitatud teabes, mis seondub teenusega, mida ühing kõnealusele kliendile osutab. Kui teave, millega kõnealune teavitus seondub, oli esitatud püsival andmekandjal, esitatakse ka kõnealune teavitus püsival andmekandjal.

5.   Investeerimisühingud tagavad reklaamteadetes esitatud teabe vastavuse mis tahes teabele, mille ühing on klientidele investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamise käigus esitanud.

6.   Kui reklaamteates on esitatud järgmist laadi pakkumine või kutse ja täpsustatud vastamise viis või esitatud ankeet, millega vastuse võib saata, esitatakse reklaamteates selline artiklites 47–50 osutatud teave, mis on kõnealuse pakkumise või kutse puhul asjakohane:

a)

pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks mis tahes isikuga, kes reklaamile vastab;

b)

kutse mis tahes isikule, kes reklaamile vastab, esitada pakkumine finantsinstrumendiga või investeerimis- ja kõrvalteenusega seonduva lepingu sõlmimiseks.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui potentsiaalne klient peab reklaamteates esitatud pakkumisele või kutsele vastamiseks tutvuma muu dokumendi või muude dokumentidega, mis üksikult või koos sisaldavad seda teavet.

Artikkel 47

Klientidele ja potentsiaalsetele klientidele investeerimisühingu ja tema teenuste kohta esitatav teave

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

1.   Investeerimisühingud esitavad klientidele või potentsiaalsetele klientidele vajaduse korral järgmise üldise teabe:

a)

investeerimisühingu nimi ja aadress ning kontaktandmed, mis on vajalikud selleks, et klient saaks ühinguga tulemuslikult suhelda;

b)

keel, milles klient võib investeerimisühinguga suhelda ja ühingult dokumente ja muud teavet saada;

c)

teabeedastusviisid, mida kasutatakse investeerimisühingu ja kliendi vahelises suhtluses ja mis vajaduse korral hõlmavad korralduste saatmise ja vastuvõtmise viise;

d)

kinnitus selle kohta, et investeerimisühing omab tegevusluba, ja asjaomase tegevusloa väljastanud pädeva asutuse nimi ja kontaktaadress;

e)

kui investeerimisühing tegutseb seotud vahendaja kaudu, siis asjakohane kinnitus selle kohta, milles tuleb täpsustada ka liikmesriik, kus kõnealune seotud vahendaja on registreeritud;

f)

teenuse osutamist käsitlevate, investeerimisühingu poolt vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 6 kliendile esitatavate aruannete iseloom, sagedus ja aeg;

g)

kui investeerimisühing hoiab kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid, siis kokkuvõtlik kirjeldus meetmetest, mida investeerimisühing rakendab kliendi varade kaitse tagamiseks, sealhulgas kokkuvõtlikud andmed mis tahes asjakohase investeeringute ja hoiuste tagamise skeemi kohta, mida kohaldatakse ühingu suhtes tulenevalt tema tegevusest liikmesriigis;

h)

investeerimisühingu artikli 34 kohaselt rakendatava huvide konfliktide juhtimise poliitika kirjeldus, mille võib esitada kokkuvõtlikus vormis;

i)

kliendi nõudmise korral täiendavad andmed kõnealuse huvide konfliktide juhtimise poliitika kohta püsival andmekandjal või veebisaidil (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused.

Punktides a–i loetletud teave esitatakse piisava ajavaruga enne klientidele või potentsiaalsetele klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamist.

2.   Selleks et kliendil, kellele teenust osutatakse, oleks võimalik ühingu tulemusi hinnata, rakendavad investeerimisühingud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel asjakohast hindamis- ja võrdlusmeetodit, näiteks asjakohast võrdlusalust, mis põhineb kliendi investeerimiseesmärkidel ja kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide liikidel.

3.   Kui investeerimisühingud teevad ettepaneku väärtpaberiportfelli valitsemise teenuste osutamiseks kliendile või potentsiaalsele kliendile, siis esitavad nad talle lisaks lõike 1 kohaselt nõutavale teabele ka selle järgnevast teabest, mis on asjaomasel juhul asjakohane:

a)

teave kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide hindamise meetodi ja sageduse kohta;

b)

andmed kõigi kliendi portfelli kuuluvate finantsinstrumentide või vahendite või neist mingi osa suhtes rakendatava väärtpaberiportfelli valitsemise delegeerimise kohta;

c)

täpsustus mis tahes võrdlusaluse kohta, mida kasutatakse kliendi portfelli tulemuse hindamisel;

d)

kliendi portfelli kuuluda võivate finantsinstrumentide liigid ja nende instrumentidega teha võidavate tehingute liigid, sealhulgas mis tahes piirangud;

e)

valitsemise eesmärgid, riski tase, mida tuleb arvesse võtta portfelli valitseja poolses väärtpaberiportfelli valitsemise rakendamises, ja väärtpaberiportfelli valitsemise mis tahes konkreetsed piirangud.

Punktides a–e loetletud teave esitatakse piisava ajavaruga enne klientidele või potentsiaalsetele klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamist.

Artikkel 48

Teave finantsinstrumentide kohta

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

1.   Investeerimisühingud esitavad klientidele või potentsiaalsetele klientidele aegsasti enne investeerimis- või kõrvalteenuste osutamist finantsinstrumentide laadi ja nendega seotud riskide üldise kirjelduse, võttes eelkõige arvesse seda, kas klient liigitub jae- või kutseliseks kliendiks või võrdseks vastaspooleks. See kirjeldus selgitab asjaomase konkreetset liiki instrumendi olemust, finantsinstrumendi toimimist ja tulemusi teistsugustel turutingimustel (sealhulgas nii positiivsetel kui ka negatiivsetel) ning konkreetselt seda liiki instrumendiga seotud riske põhjalikkusega, mis on piisav võimaldamaks kliendil teha teadlikke investeerimisotsuseid.

2.   Kui see on konkreetset liiki instrumendi ning kliendi liigi ja teadmiste taseme puhul asjakohane, hõlmab lõikes 1 osutatud riskide kirjeldus järgmist:

a)

asjaomast liiki finantsinstrumentidega seotud riskid, sealhulgas selgitus finantsvõimenduse ja selle mõju ning kogu investeeringu kaotamise riski kohta, sealhulgas emitendi maksejõuetuse või seonduvate sündmustega, nagu kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisega seotud riskid;

b)

asjaomaste instrumentide hinna volatiilsus ning võimalikud piirangud, mis on seatud juurdepääsetaval asjaomaste instrumentide turul;

c)

teave kapitali väljavõtmise takistuste või piirangute kohta, näiteks mis võivad esineda mittelikviidsete finantsinstrumentide või kindlaksmääratud investeerimistähtajaga finantsinstrumentide korral, sealhulgas näited võimalike väljumismeetodite ja väljumise tagajärgede kohta, võimalikud piirangud ja hinnanguline tähtaeg finantsinstrumendi müügiks enne seda liiki finantsinstrumentidega tehtava tehingu esialgsete kulude hüvitamist;

d)

asjaolu, et asjaomaste instrumentidega tehingute tegemisel võivad investori jaoks lisaks instrumentide soetamise kulule lisanduda rahalised kohustused ja muud täiendavad kohustused, sealhulgas tingimuslikud kohustused;

e)

mis tahes tagatisenõuded või samalaadsed kohustused, mida kohaldatakse asjaomast liiki instrumentide suhtes.

3.   Kui investeerimisühing esitab jaekliendile või potentsiaalsele jaekliendile teavet finantsinstrumendi kohta, mida parasjagu avalikkusele pakutakse, ja selle pakkumisega seoses on avaldatud prospekt vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ, teavitab kõnealune ühing aegsasti enne investeerimis- või kõrvalteenuse osutamist klientidele või potentsiaalsetele klientidele neid sellest, kus kõnealune prospekt on avalikkusele kättesaadav.

4.   Kui finantsinstrument koosneb kahest või enamast erinevast finantsinstrumendist või -teenusest, esitab investeerimisühing asjakohase kirjelduse finantsinstrumendi õigusliku laadi, selle instrumendi komponentide ja selle kohta, kuidas nende omavahelised mõjud investeeringu riske mõjutavad.

5.   Finantsinstrumentide korral, mis hõlmavad tagatist või kapitalikaitset, esitab investeerimisühing kliendile või potentsiaalsele kliendile teavet selle tagatise või kapitalikaitse ulatuse ja laadi kohta. Kui tagatise annab kolmas isik, peab tagatise kohta esitatav teave sisaldama piisavalt üksikasjalikke andmeid garandi ja tagatise kohta, et kliendil või potentsiaalsel kliendil oleks võimalik tagatist õiglaselt hinnata.

Artikkel 49

Kliendi finantsinstrumentide või kliendi vahendite kaitsmisega seotud teave

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

1.   Finantsinstrumente või klientidele kuuluvaid vahendeid hoidvad investeerimisühingud esitavad neile klientidele või potentsiaalsetele klientidele sellise lõigetes 2–7 täpsustatud teabe, nagu on asjakohane.

2.   Investeerimisühing teavitab klienti või potentsiaalset klienti sellest, kui kõnealuse kliendi finantsinstrumente või vahendeid võib investeerimisühingu nimel hoida kolmas isik, ja investeerimisühingu riigi õiguse kohasest vastutusest selle kolmanda isiku mis tahes tegude või tegematajätmiste eest ning sellest, mis tagajärjed kõnealuse kolmanda isiku maksejõuetusega kliendi jaoks kaasnevad.

3.   Kui kliendi või potentsiaalse kliendi finantsinstrumente võib kolmas isik hoida esindajakontol (kui see on riigi õigusega lubatud), teavitab investeerimisühing klienti sellest asjaolust ja esitab talle selgesõnalise hoiatuse sellest tulenevate riskide kohta.

4.   Kui riigi õiguse kohaselt ei ole võimalik kolmanda isiku juures hoitavaid kliendi finantsinstrumente eristada kõnealusele kolmandale isikule või investeerimisühingule kuuluvatest finantsinstrumentidest, teavitab investeerimisühing klienti või potentsiaalset klienti sellest ja esitab talle selgesõnalise hoiatuse sellest tulenevate riskide kohta.

5.   Investeerimisühing teavitab klienti või potentsiaalset klienti sellest, kui kontode suhtes, millel kõnealuse kliendi finantsinstrumente või vahendeid hoitakse, kohaldatakse või hakatakse edaspidi kohaldama muu jurisdiktsiooni õigust kui liikmesriigi oma, ja märgib, et kliendi või potentsiaalse kliendi kõnealuste finantsinstrumentide või vahenditega seonduvad õigused võivad seetõttu olla erinevad.

6.   Investeerimisühing teavitab klienti kõigist väärtpaberitega seotud õigustest, mis ühingul on või võivad olla kliendi finantsinstrumentide või vahenditega seoses, ja nende tingimustest, ning kõnealuste finantsinstrumentide või vahenditega seonduvatest tasaarveldamise õigustest. Vajaduse korral teavitab investeerimisühing klienti ka asjaolust, et depositooriumil võivad olla kõnealuste instrumentide või varadega seoses väärtpaberitega seotud õigused või tasaarvestamise õigus.

7.   Investeerimisühing peab enne lepingute sõlmimist väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks seoses finantsinstrumentidega, mida ta hoiab kliendi nimel, või enne selliste finantsinstrumentide muul viisil oma arvel või mõne teise kliendi arvel kasutamist esitama kliendile piisava ajavaruga enne kõnealuste finantsinstrumentide kasutamist püsival andmekandjal selge, täieliku ja täpse teabe, mis käsitleb kõnealuste finantsinstrumentide kasutamisega seonduvaid investeerimisühingu kohustusi ja vastutust, sealhulgas nende tagastamise tingimused, ja kaasnevaid riske.

Artikkel 50

Teave kulude ja nendega seotud tasude kohta

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

1.   Klientidele kõikide kulude ja tasude kohta vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 teabe andmise eesmärgil täidavad investeerimisühingud lõigetes 2–10 sätestatud üksikasjalikke nõudeid.

Ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmist, on kutselistele klientidele investeerimisteenuseid osutavatel investeerimisühingutel õigus leppida nende klientidega kokku käesolevas artiklis sätestatud üksikasjalike nõuete piiratud kohaldamises. Investeerimisühingutel ei ole lubatud selliseid piiranguid kokku leppida, kui osutatakse investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid või kui osutatavast investeerimisteenusest olenemata sisaldavad asjaomased finantsinstrumendid tuletisinstrumenti.

Ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmist, on võrdsetele vastaspooltele investeerimisteenuseid osutavatel investeerimisühingutel õigus leppida kokku käesolevas artiklis sätestatud üksikasjalike nõuete piiratud kohaldamises, välja arvatud juhul, kui osutatavast investeerimisteenusest olenemata hõlmavad asjaomased finantsinstrumendid tuletisinstrumenti ning võrdne vastaspool kavatseb neid oma klientidele pakkuda.

2.   Klientidele kulude ja tasude kohta eelnevalt ja tagantjärele teabe avaldamiseks liidavad investeerimisühingud kokku järgmise:

a)

kõik kulud ja seonduvad tasud, mida võtavad investeerimisühing või teised isikud, kui klient on suunatud selliste teiste isikute juurde, kliendile osutatud investeerimisteenus(t)e ja/või kõrvalteenuste eest ning

b)

kõik kulud ja seonduvad tasud, mis on seotud finantsinstrumentide koostamise ja haldamisega.

Punktides a ja b osutatud kulud on loetletud käesoleva määruse II lisas. Punkti a kohaldamisel esitatakse investeerimisühingute poolt seoses kliendile osutatud investeerimisteenusega saadud kolmandate isikute maksed eraldi ning kogukulud ja -tasud liidetakse kokku ja esitatakse nii rahalise summana kui ka protsendina.

3.   Kui mis tahes osa kogukuludest ja -tasudest makstakse välisvaluutas või kujutab endast välisvaluutas väljendatud summat, siis lisavad investeerimisühingud märke asjaomase valuuta ning kohaldatavate vahetuskursside ja konverteerimiskulude kohta. Investeerimisühingud teavitavad ka maksmise või muu täitmise korrast.

4.   Seoses toote kulude ja tasude avaldamisega, mis ei ole hõlmatud eurofondide investorile esitatava põhiteabega, arvutavad ja avaldavad investeerimisühingud need kulud näiteks eurofondide fondivalitsejatega koostöös, et saada asjakohast teavet.

5.   Kohustus esitada aegsasti ja eelnevalt kõik andmed finantsinstrumendi ning osutatud investeerimis- või kõrvalteenusega seotud kogukulude ja -tasude kohta kehtib investeerimisühingute suhtes järgmistes olukordades:

a)

kui investeerimisühing soovitab või turustab klientidele finantsinstrumente või

b)

kui investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing peab esitama klientidele seoses asjaomaste finantsinstrumentidega vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele eurofondide investoritele esitatava põhiteabe või kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumendi.

6.   Investeerimisühingud, mis ei soovita ega turusta kliendile finantsinstrumenti või ei ole kohustatud esitama kliendile investoritele esitatavat põhiteavet ega põhiteabedokumenti vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele, teavitavad oma kliente kõikidest investeeringu ja/või osutatud kõrvalteenusega seotud kuludest ja tasudest.

7.   Kui kliendile osutab investeerimis- või kõrvalteenuseid rohkem kui üks investeerimisühing, esitab iga investeerimisühing teavet tema osutatud investeerimis- või kõrvalteenuste kulude kohta. Investeerimisühing, mis soovitab või turustab oma klientidele teise ühingu osutatud teenuseid, liidab oma teenuste kulud ja tasud kokku teise ühingu osutatud teenuste kulude ja tasudega. Investeerimisühing võtab arvesse teiste ühingute poolt muude investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisega seotud kulusid ja tasusid, kui ta on suunanud kliendi nende teiste ühingute juurde.

8.   Kulude ja tasude eelneval arvutamisel kasutavad investeerimisühingud eeldatavate kulude ja tasude alusena tegelikult ilmnenud kulusid. Kui tegelikud kulud ei ole kättesaadavad, koostab investeerimisühing nende kulude mõistlikud hinnangud. Investeerimisühingud vaatavad läbi eelnevad eeldused, mis põhinevad järgneval kogemusel, ning kohandavad vajaduse korral neid eeldusi.

9.   Investeerimisühingud esitavad igal aastal tagantjärele teabe kõikide kulude ja tasude kohta, mis on seotud nii finantsinstrumendi/finantsinstrumentide kui ka investeerimis- ja kõrvalteenus(t)ega, kui nad on soovitanud või turustanud finantsinstrumenti/finantsinstrumente või esitanud kliendile põhiteabedokumendi / investorile esitatava põhiteabe seoses finantsinstrumendi/finantsinstrumentidega ning neil on või on olnud kliendiga jätkuv side aasta jooksul. See teave põhineb kantud kuludel ja esitatakse isikustatult.

Investeerimisühingud võivad otsustada esitada selle kokkuvõtliku teabe investeerimisteenuste ja finantsinstrumentide kulude ja tasude kohta koos klientidele esitatavate olemasolevate perioodiliste aruannetega.

10.   Investeerimisühingud esitavad investeerimisteenuste osutamisel oma klientidele näited, mis viitavad kulude kumulatiivsele mõjule tootlusele. Need näited esitatakse nii eelnevalt kui ka tagantjärele. Investeerimisühingud tagavad, et näited vastavad järgmistele nõuetele:

a)

näited kujutavad kogukulude ja -tasude mõju investeeringu tootlusele;

b)

näited kujutavad eeldatavat kulude tõusu või kõikumist ning

c)

näitele lisatakse näite kirjeldus.

Artikkel 51

Kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ ja määrusega (EL) nr 1286/2014 esitatav teave

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

Ühisinvesteerimisettevõtjate või kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete osakuid turustavad investeerimisühingud teavitavad oma kliente täiendavalt mis tahes muudest kuludest ja seonduvatest tasudest, mis on seotud tootega, mis ei pruugi olla esitatud eurofondide investoritele esitatavas põhiteabes või kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumendis, ning kulude ja tasude kohta, mis on seotud investeerimisteenuste osutamisega seoses selle finantsinstrumendiga.

2. JAGU

Investeerimisnõustamine

Artikkel 52

Investeerimisnõustamist käsitlev teave

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4)

1.   Investeerimisühingud selgitavad selgel ja arusaadaval viisil, kas ja miks kvalifitseerub investeerimisnõustamine sõltumatuks või mittesõltumatuks, ning kohaldatavate piirangute laadi, sealhulgas sõltumatut investeerimisnõustamist pakkudes hüvede vastuvõtmise ja saamise keeldu.

Kui nõu pakutakse või antakse samale kliendile nii sõltumatult kui ka mittesõltumatult, selgitavad investeerimisühingud mõlema teenuse ulatust, et investorid mõistaksid nende erinevusi, ega esitle end kogu tegevuse puhu sõltumatu investeerimisnõustajana. Ühingud ei tõsta oma klientidega suheldes liigselt esile oma sõltumatuid investeerimisnõustamise teenuseid võrreldes mittesõltumatute investeerimisteenustega.

2.   Sõltumatul või mittesõltumatul viisil investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud selgitavad kliendile nende finantsinstrumentide valikut, mida võib soovitada, sealhulgas investeerimisühingu suhet instrumentide emitentide või pakkujatega.

3.   Investeerimisühingud kirjeldavad asjaomaste finantsinstrumentide liike, finantsinstrumentide valikut ja iga instrumendi liigi puhul analüüsitud pakkujaid vastavalt teenuse ulatusele ning kirjeldavad sõltumatut nõu andes seda, kuidas osutatud teenus vastab sõltumatu investeerimisnõustamise pakkumisele, ning tegureid, mida on arvesse võetud investeerimisühingu kasutatud valikuprotsessis, et soovitada finantsinstrumente, näiteks finantsinstrumentide riske, kulusid ja keerukust.

4.   Kui sõltumatut investeerimisnõustamist pakkuva investeerimisühingu hinnatud finantsinstrumentide valik hõlmab investeerimisühingu enda finantsinstrumente või finantsinstrumente, mille on emiteerinud või mida pakuvad investeerimisühinguga tihedaid seoseid või mis tahes muud lähedast õiguslikku või majanduslikku suhet omavad üksused, samuti muud emitendid või pakkujad, mis ei ole ühendatud ega seotud, eristab investeerimisühing iga finantsinstrumendi liigi puhul temaga seoseid mitte omavate üksuste emiteeritud või pakutud finantsinstrumentide valikut.

5.   Investeerimisühingud, mis pakuvad vastavalt artikli 54 lõikele 12 antud soovituste sobivuse perioodilist hindamist, avaldavad kõik järgmised andmed:

a)

sobivuse perioodilise hindamise sagedus ja ulatus ning vajaduse korral selle hinnangu käivitavad tingimused;

b)

ulatus, milles varem kogutud teavet tuleb uuesti hinnata ning

c)

ajakohastatud soovituse kliendile edastamise viis.

Artikkel 53

Sõltumatu investeerimisnõustamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõiked 4 ja 7)

1.   Sõltumatut investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud määravad kindlaks ja rakendavad valikuprotsessi, et hinnata ja võrrelda turul kättesaadavate finantsinstrumentide piisavat valikut vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 7 punktile a. Valikuprotsess koosneb järgmistest elementidest:

a)

vaadeldavate finantsinstrumentide arv ja valik on sõltumatu investeerimisnõustaja pakutud investeerimisnõustamise teenuste ulatusega proportsionaalne;

b)

vaadeldavate finantsinstrumentide arv ja valik on turul kättesaadavaid finantsinstrumente piisavalt esindav;

c)

investeerimisühingu enda või temaga tihedalt seotud üksuste emiteeritud finantsinstrumentide kogus on proportsionaalne vaadeldavate finantsinstrumentide kogusummaga ning

d)

eri finantsinstrumentide valiku kriteeriumid hõlmavad kõiki asjakohaseid aspekte, nagu riskid, kulud ja keerukus ning investeerimisühingu klientide omadused, ning tagavad, et soovitada lubatud instrumentide valik ei ole kallutatud.

Kui selline võrdlus ei ole ärimudeli või osutatava teenuse asjaomase ulatuse tõttu võimalik, ei esitle investeerimisnõustamist pakkuv investeerimisühing end sõltumatuna.

2.   Sõltumatut investeerimisnõustamist pakkuv investeerimisühing, mis keskendub finantsinstrumentide teatavatele kategooriatele või kindlale valikule, vastab järgmistele nõuetele:

a)

ühing turundab end viisil, mille eesmärk on leida üksnes selliseid kliente, kes eelistavad nende finantsinstrumentide kategooriaid või valikut;

b)

ühing nõuab, et kliendid osutaksid, et nad on huvitatud üksnes kindlasse finantsinstrumentide kategooriasse või valikusse investeerimisest ning

c)

enne teenuse osutamist tagab ühing, et tema teenus on iga uue kliendi puhul asjakohane selle alusel, et tema ärimudel sobib kliendi vajaduste ja eesmärkidega, ning finantsinstrumentide valik on kliendi jaoks sobiv. Kui see ei ole nii, siis ei osuta ühing kliendile seda teenust.

3.   Nii sõltumatut kui ka mittesõltumatut investeerimisnõustamist pakkuv investeerimisühing täidab järgmisi kohustusi:

a)

investeerimisühing on aegsasti enne oma teenuste osutamist teavitanud oma kliente püsival andmekandjal sellest, kas nõustamine on sõltumatu või mittesõltumatu vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 4 punktile a ja asjaomastele rakendusmeetmetele;

b)

investeerimisühing on esitlenud end selliste teenuste puhul sõltumatuna, mille puhul ta pakub sõltumatut investeerimisnõustamist;

c)

investeerimisühingud kohaldavad piisavaid organisatsioonilisi nõudeid ja kontrolli, et tagada mõlemat liiki nõustamisteenuste ja nõustajate selge eraldatus teineteisest ning see, et kliente ei aeta tõenäoliselt segadusse neile pakutava nõustamise liigi suhtes ning et neile pakutava nõustamise liik on nende jaoks asjakohane. Investeerimisühing ei luba füüsilisel isikul pakkuda nii sõltumatut kui ka mittesõltumatut nõustamist.

3. JAGU

Sobivuse ja asjakohasuse hindamine

Artikkel 54

Sobivuse hindamine ja sobivuse aruanded

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 2)

1.   Investeerimisühingud ei või tekitada mingit ebaselgust ega segadust oma protsessi jooksul kehtivate kohustuste suhtes, kui nad hindavad investeerimisteenuste või finantsinstrumentide sobivust vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 2. Sobivuse hindamisel teavitab ühing kliente või potentsiaalseid kliente selgelt ja lihtsalt sellest, et sobivuse hindamise põhjus on võimaldada ühingul tegutseda kliendi parimates huvides.

Kui investeerimisnõustamist või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid osutatakse täielikult või osaliselt automaatse või poolautomaatse süsteemi kaudu, siis lasub sobivuse hindamise läbiviimise kohustus teenust osutaval investeerimisühingul ning isikliku soovituse või kauplemisotsuse tegemisel elektroonilise süsteemi kasutamine seda ei vähenda.

2.   Investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millises ulatuses tuleb klientidelt teavet koguda, arvestades kõiki nendele klientidele osutatavate investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuste omadusi. Investeerimisühingud saavad klientidelt või potentsiaalsetelt klientidelt sellist teavet, mis on ühingule vajalik, et mõista kliendiga seonduvaid põhilisi asjaolusid ja omada osutatava teenuse laadi ja ulatust nõuetekohaselt arvesse võttes mõistlikku alust, et määrata kindlaks, kas konkreetne tehing, mida soovitatakse või mis sõlmitakse väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

tehing vastab asjaomase kliendi investeerimiseesmärkidele, sealhulgas kliendi riskitaluvusele;

b)

klient suudab rahaliselt võtta tehinguga seonduvaid mis tahes investeerimisriske, mis on vastavuses tema investeerimiseesmärkidega;

c)

kliendil on vajalikud kogemused ja teadmised, et mõista tehinguga või tema portfelli valitsemisega kaasnevaid riske.

3.   Kutselisele kliendile investeerimisteenuse osutamisel on investeerimisühingul õigus eeldada, et kliendil on seoses nende toodete, tehingute ja teenustega, mille puhul ta on kutseliseks kliendiks liigitatud, lõike 2 punktis c nimetatud vajalik teadmiste ja kogemuste tase.

Kui investeerimisteenus seisneb direktiivi 2014/65/EL II lisa 1. jao kohases kutselisele kliendile investeerimisnõustamise pakkumises, on investeerimisühingul lõike 2 punkti b kohaldamisel õigus eeldada, et klient on võimeline võtma rahaliselt mis tahes seonduvaid investeerimisriske, mis on kooskõlas asjaomase kliendi investeerimiseesmärkidega.

4.   Kliendi või potentsiaalse kliendi rahalist olukorda käsitlev teave hõlmab vajaduse korral teavet tema regulaarse sissetuleku allika ja suuruse, tema varade, sealhulgas likviidsete varade, investeeringute ja kinnisvara ning regulaarsete finantskohustuste kohta.

5.   Kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärke käsitlev teave hõlmab vajaduse korral teavet selle kohta, kui kaua klient soovib investeeringut hoida, ning riski võtmise eelistuste, riskiprofiili ja investeeringu eesmärgi kohta.

6.   Kui klient on juriidiline isik või kahest või enamast füüsilisest isikust koosnev rühm, kus üht või enamat füüsilist isikut esindab teine füüsiline isik, kehtestab ja rakendab investeerimisühing poliitika selle kohta, kelle suhtes tuleks läbi viia sobivuse hindamine ning kuidas see hindamine praktikas toimub, sealhulgas kellelt tuleks koguda teavet teadmiste ja kogemuste, rahalise olukorra ja investeerimiseesmärkide kohta. Investeerimisühing koostab selle poliitika kohta dokumendi.

Kui füüsilist isikut esindab teine füüsiline isik või kui juriidilist isikut, kes on soovinud kutselise kliendina kohtlemist vastavalt direktiivi 2014/65/EL II lisa 2. jaole, tuleb vaadelda sobivuse hindamise eesmärgil, siis võetakse rahalise olukorra ja investeerimiseesmärkidena arvesse juriidilise isiku olukorda ja eesmärke või füüsilise isiku korral aluseks oleva kliendi ja mitte esindaja olukorda ja eesmärke. Teadmiste ja kogemustena võetakse arvesse füüsilise isiku esindaja või aluseks oleva kliendi nimel tehinguid tegema volitatud isiku teadmisi ja kogemusi.

7.   Investeerimisühingud astuvad mõistlikke samme, et tagada oma klientide või potentsiaalsete klientide kohta kogutava teabe usaldusväärsus. See hõlmab järgmist, ent ei piirdu sellega:

a)

tagatakse, et kliendid on teadlikud täpse ja ajakohase teabe andmise olulisusest;

b)

tagatakse, et kõik töövahendid, nagu riskihindamisprofiilide koostamise vahendid või kliendi teadmiste ja kogemuste hindamise vahendid, mida kasutatakse sobivuse hindamise protsessis, on eesmärgipärased ja asjakohaselt kavandatud nende klientide puhul kasutamiseks, seejuures tehakse piirangud kindlaks ja neid leevendatakse aktiivselt sobivuse hindamise protsessi kaudu;

c)

tagatakse, et protsessis kasutatud küsimused on klientide jaoks tõenäoliselt arusaadavad, kajastavad täpselt kliendi eesmärke ja vajadusi ning sobivuse hindamiseks vajalikku teavet ning

d)

võetakse vajaduse korral meetmeid, et tagada klienditeabe järjepidevus, näiteks analüüsides seda, kas klientide antavas teabes on ilmselgeid ebatäpsusi.

Investeerimisühingud, millel on kliendiga pidev suhe, näiteks pakkudes pidevat nõustamist või väärtpaberiportfelli valitsemise teenust, omavad ja on võimelised tõendama asjakohast poliitikat ja menetlust, et omada asja- ja ajakohast teavet klientide kohta määral, mis on vajalik lõike 2 kohaste nõuete täitmiseks.

8.   Kui investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumisel ei saa investeerimisühing kliendilt või potentsiaalselt kliendilt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 2 nõutud teavet, ei soovita investeerimisühing sellele kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenuseid ega finantsinstrumente.

9.   Investeerimisühingud rakendavad piisavat poliitikat ja korda (ning on võimelised seda tõendama), et tagada, et nad mõistavad nende klientidele valitud investeerimisteenuste ja finantsinstrumentide laadi, omadusi, sealhulgas kulusid ja riske ning et nad hindavad, võttes samal ajal arvesse kulusid ja keerukust, kas samaväärsed investeerimisteenused või finantsinstrumendid võivad vastata nende kliendi profiilile.

10.   Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumisel ei anna investeerimisühing soovitust ega otsusta kaubelda, kui ükski teenus või instrument ei ole kliendi jaoks sobiv.

11.   Pakkudes investeerimisnõustamist või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis hõlmavad investeeringute üleminekuid kas instrumendi müümise või ostmise kaudu või kasutades õigust teha olemasoleva instrumendiga seotud muudatus, koguvad investeerimisühingud kogu vajaliku teabe kliendi olemasolevate investeeringute ja soovitatavate uute investeeringute kohta ning analüüsivad ülemineku kulusid ja kasu, nii et nad on võimelised mõistlikult näitama, et vahetusest saadav kasu on kuludest suurem.

12.   Investeerimisnõustamist pakkudes esitavad investeerimisühingud jaekliendile aruande, mis hõlmab pakutud nõustamise kokkuvõtet ning seda, kuidas on antud soovitus jaekliendile sobiv, sealhulgas seda, kuidas see vastab kliendi eesmärkidele ja isiklikele asjaoludele seoses nõutava investeerimise tähtaja, kliendi teadmiste ja kogemuste ning kliendi suhtumisega riski ja suutlikkusega kanda kahjumit.

Investeerimisühingud juhivad klientide tähelepanu ja osutavad sobivuse aruande teabes sellele, kas soovitatud teenused või instrumendid võivad nõuda seda, et klient vajab oma korralduse korrapärast läbivaatamist.

Kui investeerimisühing osutab teenust, mis hõlmab korrapäraseid sobivuse hindamisi ja aruandeid, võivad esialgse teenuse kasutuselevõtule järgnevad aruanded hõlmata üksnes asjaomaste teenuste või instrumentide ja/või kliendi asjaolude muudatusi ning neis ei pruugi korrata kõiki esimese aruande üksikasju.

13.   Korrapärast sobivuse hindamist pakkuvad investeerimisühingud peavad teenuse edendamise eesmärgil vaatama antud soovituste sobivuse üle vähemalt kord aastas. Selle hindamise sagedust suurendatakse olenevalt kliendi riskiprofiilist ja soovitatud finantsinstrumentide liigist.

Artikkel 55

Sobivuse ja asjakohasuse hindamisel rakendatavad sätted

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 2 ja artikli 25 lõige 3)

1.   Investeerimisühingud tagavad, et teave kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta investeerimise valdkonnas hõlmab järgnevat sel määral, mil see on asjakohane kliendi olemuse, osutatava teenuse olemuse ja ulatuse, kavandatava toote või tehingu liigi ning nende keerukuse ja nendega kaasnevate riskide seisukohast:

a)

nende teenuste, tehingute ja finantsinstrumentide liigid, mida klient tunneb;

b)

kliendi finantsinstrumentidega tehtavate tehingute laad, maht ja sagedus ning ajavahemik, mille jooksul need on tehtud;

c)

kliendi või potentsiaalse kliendi haridustase ja elukutse või asjakohane varasem elukutse.

2.   Investeerimisühing ei tohi piirata kliendi või potentsiaalse kliendi poolt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõigetes 2 ja 3 nõutava teabe esitamist.

3.   Investeerimisühingul on õigus tugineda oma klientide või potentsiaalsete klientide esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui ühing on teadlik või peaks olema teadlik sellest, et teave on ilmselgelt aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

Artikkel 56

Asjakohasuse hindamine ja seonduvad andmete säilitamise kohustused

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 3 ja artikli 25 lõige 5)

1.   Investeerimisühingud peavad selle hindamisel, kas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikes 3 osutatud investeerimisteenus on kliendi jaoks asjakohane, tegema kindlaks, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, et mõista pakutava või nõutava toote või investeerimisteenusega kaasnevaid riske.

Investeerimisühingul on õigus eeldada, et kutselisel kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused, mõistmaks nende konkreetsete investeerimisteenuste või tehingute või tehingu- või tooteliikidega kaasnevaid riske, mille puhul ta on liigitatud kutseliseks kliendiks.

2.   Investeerimisühingud säilitavad läbiviidud asjakohasuse hindamise andmed, mis hõlmavad järgmist:

a)

asjakohasuse hindamise tulemus;

b)

kõik kliendile antud hoiatused, kui investeerimisteenust või -toodet hinnati kliendi jaoks potentsiaalselt ebasobivaks; kas klient soovis tehingut hoiatusest hoolimata jätkata ning, vajaduse korral, kas ühing aktsepteeris kliendi soovi tehinguga jätkata;

c)

kõik kliendile antud hoiatused, kui klient ei esitanud piisavaid andmeid, et ühing saaks asjakohasuse hindamise läbi viia; kas klient soovis tehingut sellest hoiatusest hoolimata jätkata ning, vajaduse korral, kas ühing aktsepteeris kliendi soovi tehinguga jätkata.

Artikkel 57

Lihtinstrumentidega seotud teenuste osutamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 4)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a selgelt nimetamata finantsinstrumenti käsitletakse direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a alapunkti vi kohaldamisel lihtinstrumendina, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

see ei kuulu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c ega I lisa C jao punktide 4–11 kohaldamisalasse;

b)

on olemas sagedased võimalused instrumendi võõrandamiseks, lunastamiseks või muul moel realiseerimiseks turuosalistele avalikult teadaolevate hindadega, mis on kas turuhinnad või hinnad, mille on kättesaadavaks teinud või valideerinud emitendist sõltumatud hindamissüsteemid;

c)

instrumendiga ei kaasne kliendi jaoks ühtegi tegelikku ega võimalikku rahalist kohustust, mis ületab instrumendi soetamise kulu;

d)

see ei sisalda klauslit, tingimust ega käivitavat asjaolu, mis võib olulisel määral muuta investeeringu laadi või riski või väljamakseprofiili, näiteks investeeringud, mis sisaldavad õigust instrument teistsuguseks investeeringuks konverteerida;

e)

see ei hõlma otseseid või kaudseid väljumistasusid, mis muudavad investeeringu mittelikviidseks, isegi kui on olemas tehniliselt sagedased võimalused see võõrandada, lunastada või muul viisil realiseerida;

f)

instrumendi omaduste kohta on avalikult kättesaadav piisavalt põhjalik teave, millest keskmine jaeklient tõenäoliselt kergesti aru saab ja mis võimaldab tal teha kõnealuse instrumendiga tehingu sõlmimise kohta põhjendatud otsuse.

Artikkel 58

Jae- ja kutselise kliendi lepingud

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 1 ja artikli 25 lõige 5)

Investeerimisühingud, kes osutavad direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 osutatud investeerimis- või kõrvalteenust kliendile esmakordselt pärast käesoleva määruse jõustumist, sõlmivad kliendiga paberil või muul püsival andmekandjal kirjaliku põhilepingu, milles esitatakse ühingu ja kliendi olulised õigused ja kohustused. Investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud täidavad seda kohustust üksnes siis, kui viiakse läbi soovitatud finantsinstrumentide või -teenuste sobivuse perioodiline hindamine.

Kirjalikus lepingus sätestatakse poolte põhilised õigused ja kohustused ning see sisaldab järgmist:

a)

pakutavate teenuste kirjeldus ning, kui see on asjakohane, siis investeerimisnõustamise laad ja ulatus;

b)

väärtpaberiportfelli valitsemise teenuste korral nende finantsinstrumentide liigid, mida võib osta ja müüa, ning nende tehingute liigid, mida võib kliendi nimel teha, samuti keelatud instrumendid või tehingud ning

c)

direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 märgitud osutatavate teenuste põhiomaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ühingu roll seoses kliendi instrumentidega seotud korporatiivsündmustega ning tingimused, mille alusel kliendi väärtpabereid hõlmavad väärtpaberite rahastamise tehingud toovad kliendile tulu.

4. JAGU

Klientidele esitatavad aruanded

Artikkel 59

Korralduste täitmisega seonduv aruandekohustus (välja arvatud väärtpaberiportfelli valitsemise korralduste puhul)

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 6)

1.   Kui investeerimisühingud on täitnud kliendi nimel korralduse (välja arvatud väärtpaberiportfelli valitsemise korralduse), võtavad nad kõnealuse korraldusega seoses järgmised meetmed:

a)

esitavad viivitamata kliendile püsival andmekandjal olulise teabe kõnealuse korralduse täitmise kohta;

b)

saadavad kliendile püsival andmekandjal teatise, milles kinnitatakse korralduse täitmist, niipea kui võimalik, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast korralduse täitmist või kui investeerimisühing saab kinnituse kolmandalt isikult, siis hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kinnituse saamist kolmandalt isikult.

Punkti b ei kohaldata, kui kinnitus sisaldaks sama teavet, mis kinnitus, mille teine isik viivitamatult kliendile saatma peab.

Punkte a ja b ei kohaldata, kui klientide nimel täidetud korraldused seonduvad võlakirjadega, millega finantseeritakse nimetatud klientidega sõlmitavaid hüpoteegiga laenulepinguid; sel juhul esitatakse tehinguaruanne samaaegselt hüpoteegiga laenulepingu konsolideeritud tingimustest teavitamisega, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast korralduse täitmist.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele esitavad investeerimisühingud kliendile taotluse korral teabe tema korralduse staatuse kohta.

3.   Klientide korralduste puhul, mis seonduvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate või osakutega ja mida täidetakse perioodiliselt, võtavad investeerimisühingud kas lõike 1 punktis b osutatud meetme või esitavad kliendile vähemalt kord kuue kuu jooksul lõikes 4 loetletud, kõnealuste tehingutega seonduva teabe.

4.   Lõike 1 punktis b osutatud teatis hõlmab järgnevast teabest seda, mis on asjaomasel juhul kohaldatav, järgides vajaduse korral vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26 vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid aruandekohustuste kohta:

a)

aruannet esitava ühingu tunnusandmed;

b)

kliendi nimi või muu tähis;

c)

kauplemispäev;

d)

kauplemisaeg;

e)

korralduse liik;

f)

koha tunnusandmed;

g)

instrumendi tunnusandmed;

h)

ostu- või müügiindikaator;

i)

muu korralduse kui ostu- või müügikorralduse puhul korralduse laad;

j)

kogus;

k)

ühikuhind;

l)

kogumaksumus;

m)

tasumisele kuuluvate vahendustasude ja kulude kogusumma ja kliendi taotlusel nende jaotumine punkthaaval ning vajaduse korral hinnalisandi või -alandi summa, mis on kehtestatud siis, kui investeerimisühing täitis tehingu oma arvel tegutsedes ja investeerimisühingul on kliendi ees parima täitmise kohustus;

n)

vahetuskurss, mis saadakse siis, kui tehing hõlmab valuuta ümberarvestamist;

o)

kliendi kohustused seoses tehingu arveldamisega, sealhulgas maksetähtaeg või üleandmise tähtaeg ning asjakohased konto andmed juhul, kui klienti ei ole kõnealustest andmetest ja kohustustest varem teavitatud;

p)

kui kliendi vastaspool on investeerimisühing ise, mõni isik grupis, kuhu investeerimisühing kuulub, või mõni teine investeerimisühingu klient, peab sellest teavitama juhul, kui korraldust ei täidetud anonüümset kauplemist võimaldava kauplemissüsteemi vahendusel.

Kui punkti k kohaldamisel täidetakse korraldus seeriate kaupa, võib investeerimisühing esitada kliendile teabe kas iga seeria hinna kohta või keskmise hinna. Keskmise hinna esitamisel esitab investeerimisühing kliendile taotluse korral teabe iga seeria hinna kohta.

5.   Investeerimisühing võib esitada kliendile lõikes 4 osutatud teabe standardkoode kasutades, kui ta lisab ka kasutatud koodide tähendused.

Artikkel 60

Väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud aruandekohustus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 6)

1.   Klientidele portfellivalitsemise teenust osutavad investeerimisühingud peavad igale sellisele kliendile esitama püsival andmekandjal perioodilise aruande kõnealuse kliendi nimel tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise toimingute kohta, välja arvatud juhul, kui sellise aruande esitab mõni muu isik.

2.   Lõikes 1 nõutavas perioodilises aruandes esitatakse õiglane ja tasakaalustatud ülevaade tehtud toimingutest ja portfelli tootlusest aruandeperioodi jooksul ning see sisaldab vajaduse korral järgmist teavet:

a)

investeerimisühingu nimi;

b)

kliendi konto nimi või muu tähis;

c)

portfelli koosseis ja väärtus, sealhulgas andmed iga hoitava finantsinstrumendi kohta, selle turuväärtus või kui turuväärtus ei ole teada, siis õiglane väärtus, sularahasaldo aruandeperioodi alguses ja lõpus ning portfelli tootlus aruandeperioodil;

d)

aruandeperioodi jooksul makstud tasude ja kantud kulude kogusumma, tuues vähemalt haldustasude kogusumma ja täitmisega seotud kulude kogusumma välja punkthaaval ja lisades vajaduse korral kinnituse selle kohta, et taotluse korral esitatakse jaotumine üksikasjalikumalt;

e)

aruandeperioodi tootluse võrdlus investeerimisühingu ja kliendi vahel kokkulepitud investeeringu tootluse võrdlusalusega (selle olemasolul);

f)

dividendide, intresside ja kliendi portfelliga seoses aruandeperioodil saadud muude maksete kogusumma;

g)

teave muu korporatiivse tegevuse kohta, millest tulenevad õigused seoses portfellis hoitavate finantsinstrumentidega;

h)

vajaduse korral artikli 59 lõike 4 punktides c–l osutatud teave iga aruandeperioodil tehtud tehingu kohta, välja arvatud juhul, kui klient soovib tehtud tehingute kohta teavet saada iga tehingu kaupa eraldi; viimasel juhul kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4.

3.   Lõikes 1 osutatud perioodiline aruanne esitatakse iga kolme kuu tagant, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)

kui investeerimisühing pakub oma klientidele juurdepääsu veebipõhisele süsteemile, mis kvalifitseerub püsiva andmekandjana, milles pääseb ligi kliendi portfelli ajakohastele hinnangutele ja kust klient leiab kergesti artikli 63 lõikega 2 nõutavat teavet ning ühingul on tõendid, et klient on vaadanud oma portfelli hinnangut vähemalt kord asjaomase kvartali jooksul;

b)

juhtudel, mil kohaldatakse lõiget 4, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt iga 12 kuu tagant;

c)

kui investeerimisühingu ja kliendi vahelise portfellivalitsemise teenuse osutamise lepinguga on lubatud finantsvõimendusega portfell, tuleb perioodiline aruanne esitada vähemalt kord kuus.

Punktis b sätestatud erandit ei kohaldata aga finantsinstrumentidega tehtavate selliste tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c või I lisa C jao ükskõik millist punkti punktidest 4–11.

4.   Investeerimisühingud esitavad juhul, kui klient soovib tehtud tehingute kohta teavet saada iga tehingu kaupa eraldi, pärast seda, kui portfellihaldur on tehingu teinud, kliendile viivitamata püsival andmekandjal olulise teabe tehingu kohta.

Investeerimisühing saadab kliendile tehingu toimumist kinnitava teatise, milles on esitatud artikli 59 lõikes 4 osutatud teave, hiljemalt esimesel tööpäeval pärast tehingu toimumist või kui investeerimisühing saab kinnituse kolmandalt isikult, siis hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kinnituse saamist kolmandalt isikult.

Teist lõiku ei kohaldata, kui kinnitus sisaldaks sama teavet, mis kinnitus, mille mõni teine isik viivitamata kliendile saatma peab.

Artikkel 61

Võrdsete vastaspooltega seotud aruandekohustus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4 ja artikli 25 lõige 6)

Kohaldatakse jae- ja kutseliste klientide aruannete suhtes kohaldatavaid nõudeid vastavalt artiklitele 49 ja 59, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingud sõlmivad võrdsete vastaspooltega lepingud, et määrata kindlaks aruandluse sisu ja tähtajad.

Artikkel 62

Täiendav aruandekohustus väärtpaberiportfelli valitsemise või tingimuslike kohustustega tehingute korral

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 6)

1.   Väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud teavitavad klienti juhul, kui portfelli koguväärtus langeb iga aruandlusperioodi alguses tehtud hinnangu kohaselt 10 % ja seejärel 10 % kaupa, hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil künnis ületatakse, või kui künnis ületatakse puhkepäeval, siis sellele järgneva tööpäeva lõpuks.

2.   Investeerimisühingud, kes hoiavad jaekliendi kontot, mis hõlmab finantsvõimendusega finantsinstrumente või tingimuslike kohustustega tehinguid, teavitavad klienti, kui iga instrumendi esialgne väärtus langeb 10 % ja seejärel 10 % kaupa. Selle lõike kohane aruandlus peab olema instrumendipõhine, kui kliendiga ei ole teisiti kokku lepitud, ning toimuma hiljemalt selle tööpäeva lõpus, mil künnis ületatakse, või kui künnis ületatakse puhkepäeval, siis sellele järgneva tööpäeva lõpus.

Artikkel 63

Aruanded kliendi finantsinstrumentide või kliendi vahendite kohta

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 6)

1.   Kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid hoidvad investeerimisühingud saadavad vähemalt kord kvartalis igale kliendile, kelle finantsinstrumente või vahendeid nad hoiavad, kõnealuste finantsinstrumentide või vahendite kohta püsival andmekandjal aruande, välja arvatud juhul, kui selline aruanne on juba esitatud mõnes perioodilises aruandes. Kliendi nõudel esitavad ühingud ärikuludele vastava tasu eest sellise aruande sagedamini.

Esimest lõiku ei kohaldata krediidiasutuse suhtes, kellele on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/12/EÜ (26) antud tegevusluba seoses krediidiasutuses hoitavate hoiustega kõnealuse direktiivi tähenduses.

2.   Lõikes 1 osutatud kliendi varasid käsitlevas aruandes on esitatud järgmine teave:

a)

andmed kliendi kõigi finantsinstrumentide ja vahendite kohta, mida investeerimisühing aruandeperioodi lõpu seisuga hoiab;

b)

mil määral on kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid kasutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes;

c)

mil määral on klient väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes osalemisest kasu saanud ja milline on kasu saamise alus;

d)

selge viide varadele või vahenditele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL ja selle rakendusmeetmete eeskirju ning mille suhtes neid ei kohaldata, näiteks varad või vahendid, mille suhtes kohaldatakse omandiõiguse ülemineku tagatislepingut;

e)

selge viide sellele, milliseid varasid mõjutavad nende omandiõiguse seisundiga seotud erijooned, näiteks tagatisega seotud huvi;

f)

aruandega hõlmatud finantsinstrumentide turuväärtus või, kui turuväärtus ei ole kättesaadav, siis hinnanguline väärtus koos selge viitega asjaolule, et turuhinna puudumine näitab tõenäoliselt likviidsuse puudumist. Hinnangulist väärtust hindab ühing oma parimate võimete kohaselt.

Juhul kui kliendi portfelli kuulub tulu ühelt või enamalt arveldamata tehingult, võib punktis a osutatud teave põhineda kas tehingu kuupäeval või arveldamise kuupäeval, tingimusel et kogu selline teave on aruandes esitatud samadel ühtsetel alustel.

Lõikes 1 osutatud kliendi varade perioodilist aruannet ei esitata, kui investeerimisühing pakub oma klientidele juurdepääsu veebipõhisele süsteemile, mis kvalifitseerub püsiva andmekandjana, milles pääseb kergesti ligi kliendi finantsinstrumentide või vahendite ajakohastele aruannetele ning ühingul on tõendid, et klient on vaadanud seda aruannet vähemalt kord asjaomase kvartali jooksul.

3.   Investeerimisühingud, kes hoiavad kliendi finantsinstrumente või kliendi vahendeid ja kes osutavad kliendile portfellivalitsemise teenust, võivad esitada lõikes 1 osutatud aruande kliendi varade kohta perioodilise aruande raames, mille nad esitavad kliendile vastavalt artikli 60 lõikele 1.

5. JAGU

Parimal viisil täitmine

Artikkel 64

Parimal viisil täitmise kriteeriumid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõige 1 ja artikli 24 lõige 1)

1.   Kliendi korraldusi täites võtavad investeerimisühingud direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikes 1 osutatud tegurite suhtelise tähtsuse määramisel arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

klienti iseloomustavad andmed, sealhulgas tema liigitamine kas jae- või kutseliseks kliendiks;

b)

kliendi korraldust iseloomustavad andmed, sealhulgas juhul, kui korraldus hõlmab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut;

c)

neid finantsinstrumente iseloomustavad andmed, mille suhtes korraldus on esitatud;

d)

neid täitmiskohti iseloomustavad andmed, kuhu võib korralduse suunata.

Käesoleva artikli ja artiklite 65 ja 66 kohaldamisel hõlmab „täitmiskoht“ reguleeritud turgu, mitmepoolset kauplemissüsteemi, organiseeritud kauplemissüsteemi, kliendi korralduste süsteemset täitjat, turutegijat, muud likviidsuse tagajat või üksust, kes täidab kolmandas riigis mõnega eespool nimetatutest sarnaseid ülesandeid.

2.   Investeerimisühing täidab direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikes 1 sätestatud kohustust võtta kõik piisavad meetmed, et saavutada kliendi jaoks parim võimalik tulemus, sel määral, mil ta täidab korraldust või selle konkreetset osa, järgides konkreetseid juhiseid, mille klient on talle korralduse või selle konkreetse osa kohta andnud.

3.   Investeerimisühingud ei struktureeri oma vahendustasusid ega nõua nende tasumist sellisel viisil, mis põhjustaks täitmiskohtade vahel ebaõiglast diskrimineerimist.

4.   Kui täidetakse korraldusi või tehakse otsus, et tegeleda börsiväliselt kaubeldavate toodetega, sealhulgas eriotstarbeliste toodetega, kontrollib investeerimisühing kliendile pakutava hinna õiglust, kogudes selle toote hinna hindamisel kasutatud turuandmeid ja võrreldes võimaluse korral sarnaste või võrreldavate toodetega.

Artikkel 65

Väärtpaberiportfelli valitsemise ning korralduste vastuvõtmise ja edastamisega tegelevate investeerimisühingute kohustus tegutseda kooskõlas kliendi parimate huvidega

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 1 ja artikli 24 lõige 4)

1.   Investeerimisühingud täidavad väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 1 sätestatud kohustust tegutseda korralduste teistele üksustele täitmiseks andmisel, mis tuleneb investeerimisühingu otsusest teha finantsinstrumentidega tehing kliendi nimel, kooskõlas kliendi parimate huvidega.

2.   Investeerimisühingud täidavad korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenuse osutamisel direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 1 sätestatud kohustust tegutseda kliendi korralduste teistele üksustele täitmiseks edastamisel kooskõlas kliendi parimate huvidega.

3.   Lõike 1 või 2 täitmiseks järgivad investeerimisühingud käesoleva artikli lõikeid 4–7 ja artikli 64 lõiget 4.

4.   Investeerimisühingud võtavad kõik piisavad meetmed, et saavutada oma klientide jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikes 1 osutatud tegureid. Kõnealuste tegurite suhteline tähtsus määratakse direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ja jaeklientide puhul artikli 27 lõikes 1 nimetatud nõude põhjal.

Investeerimisühing täidab oma lõike 1 või 2 kohaseid kohustusi ja temalt ei nõuta käesolevas lõikes nimetatud meetmete võtmist sel määral, mil ta järgib korralduse teisele üksusele täitmiseks andmisel või täitmiseks edastamisel kliendilt saadud konkreetseid juhiseid.

5.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad poliitika, mis võimaldab neil lõikes 4 sätestatud kohustust täita. Poliitikas määratletakse iga instrumendi liigi puhul üksused, kellele korraldused täitmiseks antakse või kellele investeerimisühing korraldused täitmiseks edastab. Määratletud üksustel on täitmise kord, mis võimaldab investeerimisühingul korralduste nimetatud üksusele täitmiseks andmisel või täitmiseks edastamisel täita käesoleva artikli kohaseid kohustusi.

6.   Investeerimisühingud esitavad oma klientidele teabe artikli 66 lõike 5 ja lõigete 2–9 kohaselt kehtestatud poliitika kohta. Investeerimisühingud esitavad klientidele asjakohase teabe ühingu ning tema teenuste ja täitmiseks valitud üksuste kohta. Eelkõige juhul, kui investeerimisühing valib täitmisteenuste osutamiseks teised ühingud, teeb ja avaldab ta igal aastal kokkuvõtte finantsinstrumendi liikide kaupa kauplemismahu seisukohast viie peamise täitmiskoha kohta, kus ta eelnenud aastal edastas või esitas täitmiseks kliendi korraldusi, ja saavutatud täitmise kvaliteedi kohta. Teave on kooskõlas teabega, mida avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõike 10 punkti b alusel välja töötatud tehnilistele standarditele.

Kliendi põhjendatud taotlusel esitavad investeerimisühingud oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele teavet üksuste kohta, kellele korraldusi täitmiseks edastatakse või esitatakse.

7.   Investeerimisühingud jälgivad regulaarselt lõike 5 kohaselt kehtestatud poliitika ja eelkõige kõnealuses poliitikas määratletud üksuste täitmispoliitika tõhusust ning vajaduse korral kõrvaldavad puudused.

Investeerimisühingud vaatavad poliitika ja korra vähemalt kord aastas läbi. Samuti vaadatakse poliitika läbi iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab ühingu suutlikkust saavutada oma klientide jaoks parim võimalik tulemus.

Investeerimisühingud hindavad, kas on toimunud oluline muutus, ja kaaluvad selliste täitmiskohtade või üksuste muutmist, mida nad usaldavad suurel määral üldise parimal viisil täitmise nõude täitmisel.

Oluline muutus on märkimisväärne sündmus, mis võib mõjutada parimal viisil täitmise parameetreid, nagu kulu, hind, kiirus, täitmise ja arveldamise tõenäosus, maht, laad või muud korralduse täitmisega seotud kaalutlused.

8.   Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui väärtpaberiportfelli valitsemise või korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenust osutav investeerimisühing täidab ka saadud korraldusi või otsuseid kaubelda oma kliendi portfelli nimel. Sel juhul kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL artiklit 27.

Artikkel 66

Täitmispoliitika

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõiked 5 ja 7)

1.   Investeerimisühingud vaatavad vähemalt igal aastal läbi direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõike 4 kohaselt kehtestatud täitmispoliitika ja oma korralduste täitmise korra.

Kõnealune läbivaatamine viiakse läbi ka iga kord, kui leiab aset artikli 65 lõikes 7 määratletud oluline muutus, mis kahjustab ühingu suutlikkust saavutada oma klientide korralduste täitmisel enda täitmispoliitikaga ettenähtud täitmiskohti kasutades jätkuvalt parimaid võimalikke tulemusi. Investeerimisühing hindab, kas on toimunud oluline muutus, ja kaalub parimal viisil täitmise tegurite suhtelise tähtsuse muutmist üldisele parimal viisil täitmise nõudele vastamisel.

2.   Täitmispoliitikat käsitlevat teavet kohandatakse sõltuvalt finantsinstrumendi klassist ja osutatava teenuse liigist ning see hõlmab lõigetes 3–9 esitatud teavet.

3.   Investeerimisühingud esitavad klientidele oma täitmispoliitika kohta piisava ajavaruga enne teenuse osutamist järgmised andmed:

a)

suhteline tähtsus, mida investeerimisühing vastavalt artikli 59 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele omistab direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikes 1 osutatud teguritele, või protsess, millega ühing määrab kõnealuste tegurite suhtelise tähtsuse;

b)

loetelu täitmiskohtadest, millele ühing olulisel määral tugineb, täites oma kohustust võtta kõik mõistlikud meetmed, et saavutada klientide korralduste täitmisel püsivalt parimaid võimalikke tulemusi, määratledes selle, milliseid täitmiskohti iga finantsinstrumentide klassi, jaeklientide korralduste, kutseliste klientide korralduste ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks kasutatakse;

c)

täitmiskoha valikul kasutatavate tegurite loetelu, sealhulgas kvalitatiivsed tegurid, nagu kliirimiskorrad, kauplemispiirangud, kavandatud meetmed või muud asjakohased kaalutlused, ning iga teguri suhteline tähtsus. Täitmiseks täitmiskoha valimisel kasutatud tegureid käsitlev teave on kooskõlas kontrolliga, mida ühing viib läbi, et tõendada klientidele järjepideva parimal viisil täitmise saavutamist, vaadates üle, kas täitmispoliitika ja korralduste täitmise kord on piisavad;

d)

kuidas võetakse selliseid täitmise tegureid nagu hind, kulud, täitmise tõenäosus ja muud asjakohased tegurid arvesse kõikide piisavate meetmete osana, et saavutada kliendi jaoks parim võimalik tulemus;

e)

vajaduse korral teave, et ühing täidab korraldusi väljaspool kauplemiskohta, tagajärjed, näiteks väljaspool kauplemiskohta täitmisest tulenev vastaspoole risk, ning kliendi taotlusel täiendav teave selle täitmisvahendi tagajärgede kohta;

f)

selge ja silmatorkav hoiatus selle kohta, et kliendilt saadud mis tahes konkreetsed juhised võivad takistada ühingul kõnealustes juhistes käsitletu suhtes võtmast meetmeid, mille ta oma täitmispoliitika raames on kõnealuste korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse saavutamiseks välja töötanud ja rakendanud;

g)

täitmiskohtade valikuprotsessi kokkuvõte, kasutatud täitmisstrateegiad, täitmise saavutatud kvaliteedi analüüsimisel kasutatavad menetlused ja protsess ning see, kuidas ühing jälgib ja kontrollib, et saavutati klientide jaoks parimad võimalikud tulemused.

Kõnealune teave esitatakse püsival andmekandjal või veebisaidil (kui seda ei käsitleta püsiva andmekandjana), tingimusel et täidetud on artikli 3 lõikes 2 täpsustatud tingimused.

4.   Kui investeerimisühing kohaldab sõltuvalt täitmiskohast erinevaid tasusid, selgitab ühing neid erinevusi piisava üksikasjalikkusega, et võimaldada kliendil mõista ühe täitmiskoha valimise eeliseid ja puuduseid.

5.   Kui investeerimisühing kutsub kliente valima täitmiskoht, siis esitatakse õiglane, selge ja mitteeksitav teave, et ära hoida olukord, kus klient eelistab üht täitmiskohta teisele üksnes ühingu kohaldatava hinnapoliitika põhjal.

6.   Investeerimisühingud saavad üksnes kolmandate isikute makseid, mis vastavad direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 9 nõuetele ja teavitavad kliente hüvedest, mida ühing võib täitmiskohalt saada. Teabes täpsustatakse investeerimisühingu poolt kõikidelt tehingu vastaspooltelt võetavad tasud ning kui tasud on kliendist sõltuvalt erinevad, siis osutatakse teabes võimalikele maksimumtasudele või tasude vahemikele.

7.   Kui investeerimisühing võtab tasu rohkem kui ühelt tehinguosaliselt vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 9 ja selle rakendusmeetmetele, teavitab ühing oma kliente ühingu saadud rahaliste või mitterahaliste hüvede väärtusest.

8.   Kui klient esitab investeerimisühingule mõistlikke ja proportsionaalseid teabepäringuid tema poliitika ja korra ning nende läbivaatamise kohta, vastab investeerimisühing selgelt ja mõistliku aja jooksul.

9.   Kui investeerimisühing täidab jaeklientide korraldusi, siis ta esitab nendele klientidele asjaomase poliitika kokkuvõtte, keskendudes nende kantavatele kogukuludele. Kokkuvõttes esitatakse ka link kõige värskematele täitmispoliitika andmetele kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikega 3 iga täitmiskoha kohta, mida investeerimisühing on oma täitmispoliitikas loetlenud.

6. JAGU

Kliendi korralduste käsitlemine

Artikkel 67

Üldpõhimõtted

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 28 lõige 1 ja artikli 24 lõige 1)

1.   Investeerimisühingud täidavad kliendi korralduste täitmisel järgmisi tingimusi:

a)

tagavad, et klientide nimel täidetud korraldused registreeritakse ja jaotatakse viivitamata ja nõuetekohaselt;

b)

täidavad muus osas võrreldavaid kliendi korraldusi järjest ja viivitamata, välja arvatud juhul, kui korralduse tunnused või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui kliendi huvid nõuavad teisiti;

c)

teavitavad jaeklienti viivitamata mis tahes olulistest raskusest, mis seonduvad korralduste nõuetekohase täitmisega.

2.   Kui investeerimisühing vastutab täidetud korralduse ülevaatamise või selle arveldamise korraldamise eest, võtab ta kasutusele kõik mõistlikud abinõud, et tagada kõnealuse täidetud korralduse arveldamise käigus saadud kliendi mis tahes finantsinstrumentide või kliendi varade viivitamatu ja korrektne kandmine asjaomase kliendi kontole.

3.   Investeerimisühing ei kuritarvita täitmist ootavate kliendi korraldustega seonduvat teavet ja võtab kasutusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida kõnealuse teabe kuritarvitamist oma asjaomaste isikute poolt.

Artikkel 68

Korralduste koondamine ja jaotamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 28 lõige 1 ja artikli 24 lõige 1)

1.   Investeerimisühingud täidavad kliendi korraldust või oma arvel tehtavat tehingut koondatuna teise kliendi korraldusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

on ebatõenäoline, et korralduste ja tehingute koondamine on kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse, kokkuvõttes kahjulik;

b)

igale kliendile, kelle korraldus koondatakse, on avalikustatud, et koondamise mõju võib konkreetse korralduse puhul talle kahjulik olla;

c)

on koostatud ja tulemuslikult rakendatud korralduste jaotamise poliitika, millega nähakse ette koondatud korralduste ja tehingute õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste kogus ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise käsitlemise.

2.   Kui investeerimisühing koondab korralduse ühe või enama teise kliendi korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seonduvad tehingud vastavalt oma korralduste jaotamise poliitikale.

Artikkel 69

Tehingute koondamine ja jaotamine oma arvel

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 28 lõige 1 ja artikli 24 lõige 1)

1.   Investeerimisühingud, kes on koondanud tehinguid oma arvel ühe või enama kliendi korraldusega, ei jaota sellega seonduvaid tehinguid kliendile kahjulikul viisil.

2.   Kui investeerimisühing koondab kliendi korralduse oma arvel tehtava tehinguga ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, jaotab ta sellega seonduvad tehingud esmajärjekorras kliendile ja alles seejärel ühingule.

Kui ühing suudab mõistlikel alustel tõendada, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud tehingut nii soodsatel tingimustel või üleüldse teha, võib ta oma arvel tehtava tehingu jaotada proportsionaalselt vastavalt artikli 68 lõike 1 punktis c osutatud korralduste jaotamise poliitikale.

3.   Investeerimisühingud kehtestavad artikli 68 lõike 1 punktis c osutatud korralduste jaotamise poliitika osana menetlused, mille eesmärk on vältida kliendi korraldustega koondatult oma arvel tehtud tehingute kliendile kahjulikul viisil ümberjaotamist.

Artikkel 70

Kliendi korralduste kiire, õiglane ja ladus täitmine ning klientide määratud hinnaga täitmata korralduste avaldamine kauplemiskohas kaubeldavate aktsiate puhul

(Direktiivi 2014/65/EL artikkel 28)

1.   Klientide määratud hinnaga korraldusi seoses reguleeritud turul kauplemisloa saanud aktsiatega või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega, mida ei ole täidetud viivitamata turul valitsevate tingimuste juures, nagu on osutatud direktiivi 2014/65/EL artikli 28 lõikes 2, käsitletakse üldsusele kättesaadavana, kui ühing on esitanud korralduse reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis täitmiseks ning ühes liikmesriigis asuv aruandlusteenuste pakkuja on korralduse avaldanud ja seda saab kergesti täita kohe, kui turutingimused võimaldavad.

2.   Reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid on vastavalt ühingu täitmispoliitikale prioriteetsed, et tagada täitmine kohe, kui turutingimused võimaldavad.

7. JAGU

Võrdsed vastaspooled

Artikkel 71

Võrdsed vastaspooled

(Direktiivi 2014/65/EL artikkel 30)

1.   Lisaks kategooriatele, mis on selgelt sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 30 lõikes 2, võivad liikmesriigid tunnustada võrdse vastaspoolena vastavalt selle direktiivi artikli 30 lõikele 3 ühingut, mis kuulub selliste klientide kategooriasse, keda tuleb käsitleda kutseliste klientidena vastavalt kõnealuse direktiivi II lisa I jao punktidele 1, 2 ja 3.

2.   Kui võrdne vastaspool taotleb direktiivi 2014/65/EL artikli 30 lõike 2 teise lõigu kohaselt enda kohtlemist kliendina, kelle ärisidemete suhtes investeerimisühinguga kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikleid 24, 25, 27 ja 28, peab see taotlus olema kirjalik ning selles tuleb näidata, kas jae- või kutselise kliendina kohtlemine on seotud ühele või enama investeerimisteenuse või tehinguga või üht või rohkemat liiki tehingu või tootega.

3.   Kui võrdne vastaspool taotleb enda kohtlemist kliendina, kelle ärisidemete suhtes investeerimisühinguga kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL artikleid 24, 25, 27 ja 28, kuid kes ei taotle sõnaselgelt enda kohtlemist jaekliendina, kohtleb ühing asjaomast võrdset vastaspoolt kutselise kliendina.

4.   Kui võrdne vastaspool taotleb sõnaselgelt enda kohtlemist jaekliendina, kohtleb investeerimisühing võrdset vastaspoolt jaekliendina, kohaldades jaekliendina kohtlemise taotlemist reguleerivaid sätteid, mis on määratud kindlaks direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao teises, kolmandas ja neljandas lõigus.

5.   Kui klient taotleb kohtlemist võrdse vastaspoolena vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 30 lõikele 3, kohaldatakse järgmist menetlust:

a)

investeerimisühing annab kliendile selge kirjaliku hoiatuse selle taotlusega kliendile kaasnevate tagajärgede kohta, sealhulgas kaitse kohta, millest ta ilma võib jääda;

b)

klient kinnitab kirjalikult võrdse vastaspoolena kohtlemise taotluse kas üldiselt või seoses ühe või enama investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või toote liigiga ning seda, et ta on teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad kaitse võimaliku kaotamisega.

8. JAGU

Arvestuse pidamine

Artikkel 72

Andmete säilitamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6)

1.   Andmeid säilitatakse andmekandjal, mis võimaldab teabe säilitamist nii, et see on pädevale asutusele hiljem kättesaadav, ning säilitamise vorm ja viis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

pädeval asutusel on võimalik neile kergesti ligi pääseda ja taastada iga tehingu menetlemise kõik põhietapid;

b)

mis tahes parandused või muud muudatused ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi on kergesti tuvastatavad;

c)

andmetega ei ole võimalik muul moel manipuleerida ega neid muuta;

d)

võimalik on infotehnoloogiline või muu tõhus kasutamine, kui andmete analüüsi ei saa lihtsal viisil läbi viia andmete mahu või laadi tõttu ning

e)

ühingu kord vastab andmete säilitamise nõuetele kasutatud tehnoloogiast olenemata.

2.   Investeerimisühingud säilitavad vähemalt käesoleva määruse I lisas märgitud andmed sõltuvalt oma tegevuse laadist.

Käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud andmete loetelu ei piira muudest õigusnormidest tulenevaid muid andmete säilitamise kohustusi.

3.   Investeerimisühingud säilitavad kirjalikult ka iga poliitika ja menetluse, mille nad peavad kehtestama vastavalt direktiivile 2014/65/EL, määrusele (EL) nr 600/2014, direktiivile 2014/57/EL ja määrusele (EL) nr 596/2014, ning nende vastavad rakendusmeetmed.

Pädevad asutused võivad lasta investeerimisühingutel säilitada täiendavaid andmeid lisaks käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud loetelule.

Artikkel 73

Arvestuse pidamine investeerimisühingu ja kliendi õiguste ja kohustuste kohta

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 5)

Säilitatakse dokumente, milles sätestatakse teenuste osutamise lepingu kohased investeerimisühingu ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel ühing kliendile teenust osutab, vähemalt niikaua, kuni suhe kliendiga ei ole lõppenud.

Artikkel 74

Arvestuse pidamine kliendi korralduste ja tehinguotsuste kohta

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6)

Investeerimisühing registreerib viivitamata ja hoiab pädeva asutuse jaoks kättesaadavana seoses kliendilt saadud iga esialgse korraldusega ja iga esialgse tehinguotsusega vähemalt käesoleva määruse IV lisa 1. jaos sätestatud üksikasjad määral, mil need kehtivad kõnealuse korralduse ja tehinguotsuse suhtes.

Kui käesoleva määruse IV lisa 1. jaos sätestatud üksikasjad on ette nähtud ka määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 25 ja 26 alusel, tuleks neid üksikasju säilitada järjepidevalt ja vastavalt samadele määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 25 ja 26 alusel ette nähtud standarditele.

Artikkel 75

Arvestuse pidamine tehingute kohta ja korralduste töötlemine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6)

Investeerimisühingud registreerivad viivitamata pärast kliendi korralduse saamist või tehinguotsuse tegemist ja hoiavad pädeva asutuse jaoks kättesaadavana vähemalt IV lisa 2. jaos sätestatud üksikasjad määral, mil need kehtivad kõnealuse korralduse ja tehinguotsuse suhtes.

Kui IV lisa 2. jaos sätestatud üksikasjad on ette nähtud ka määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 25 ja 26 alusel, säilitatakse neid üksikasju järjepidevalt ja vastavalt samadele määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 25 ja 26 alusel ette nähtud standarditele.

Artikkel 76

Telefonivestluste või elektroonilise teabevahetuse salvestamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 7)

1.   Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad tõhusa telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetuse salvestamise poliitika, mis on vormistatud kirjalikult ning sobib ühingu suuruse ja struktuuriga ning tema äritegevuse iseloomu, ulatuse ja keerukusega, ning kohaldavad seda jätkuvalt. Poliitika hõlmab järgmist:

a)

telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetuse, sealhulgas asjaomaste ühingusiseste telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetuse tuvastamine, mille suhtes kehtivad salvestamisnõuded vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 7 ning

b)

selliste järgitavate menetluste ja vastu võetavate meetmete määratlus, mis on vajalikud, et tagada ühingu vastavus direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 7 kolmandale ja kaheksandale lõigule, kui ilmnevad erakorralised asjaolud ning ühing ei ole võimeline salvestama vestlusi/teabevahetust ühingu väljastatud, heakskiidetud või lubatud seadmetel. Selliste asjaolude tõendid säilitatakse ja on pädevate asutuste jaoks kättesaadavad.

2.   Investeerimisühingud tagavad, et juhtorgan teeb tõhusat järelevalvet ja kontrolli poliitika ja menetluste üle, mis on seotud ühingu telefonivestluste ja elektroonilise teabevahetusega.

3.   Investeerimisühingud tagavad, et salvestamisnõuete täitmise kord on tehnoloogia seisukohast neutraalne. Ühingud hindavad korrapäraselt ühingu poliitika ja menetluste tõhusust ning võtavad vastu sellised alternatiivsed või täiendavad meetmed ja menetlused, nagu on vajalik ja asjakohane. Alternatiivsed või täiendavad meetmed võetakse vastu vähemalt siis, kui ühing aktsepteerib või lubab kasutada uut sidevahendit.

4.   Investeerimisühingud peavad arvestust nende isikute üle, kellel on ühingu seadmed või isiklikud seadmed, mida ühing on lubanud kasutada, ning ajakohastavad seda arvestust korrapäraselt.

5.   Investeerimisühingud harivad ja koolitavad töötajaid direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 7 nõudeid reguleeriva menetluse alal.

6.   Selleks et teha järelevalvet salvestamise ja andmete säilitamise nõuete üle vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 7, jälgivad investeerimisühingud korrapäraselt tehingute ja korralduste andmeid, mille suhtes need nõuded kehtivad, sealhulgas asjaomaseid vestlusi. Selline järelevalve on riskipõhine ja proportsionaalne.

7.   Investeerimisühingud tõendavad taotluse korral säilitamiseeskirjade poliitikat, menetlusi ja juhtkonna järelevalvet pädevatele asutustele.

8.   Enne, kui investeerimisühingud osutavad investeerimisteenuseid ning teevad korralduste vastuvõtmise, edastamise ja täitmisega seotud toiminguid uutele ja olemasolevatele klientidele, teavitavad ühingud klienti sellest, et:

a)

vestlused ja teabevahetus salvestatakse ning

b)

selliste kliendiga peetud vestluste ja toimunud teabevahetuse salvestuse koopia on taotluse korral kättesaadav viie aasta jooksul ning juhul, kui pädev asutus seda nõuab, kuni seitsme aasta jooksul.

Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse samas keeles / samades keeltes, mida kasutatakse klientidele investeerimisteenuste osutamisel.

9.   Investeerimisühingud salvestavad püsival andmekandjal kogu asjakohase teabe, mis on seotud klientidega peetud asjaomaste vahetult toimuvate vestlustega. Salvestatav teave sisaldab vähemalt järgmist:

a)

kohtumiste kuupäev ja kellaaeg;

b)

kohtumiste koht;

c)

osalejate isikuandmed;

d)

kohtumiste algataja ning

e)

asjakohane teave kliendi korralduse kohta, sealhulgas hind, maht, korralduse liik ning korralduse edastamise või täitmise aeg.

10.   Salvestisi hoitakse püsival andmekandjal, mis võimaldab neid taasesitada või kopeerida ning neid tuleb hoida vormingus, mis ei lase originaalsalvestist muuta ega kustutada.

Salvestisi hoitakse andmekandjal nii, et need on lihtsalt juurdepääsevad ja klientidele taotluse korral kättesaadavad.

Ühingud tagavad kõikide telefonisalvestiste ja elektroonilise teabevahetuse salvestiste kvaliteedi, täpsuse ja terviklikkuse.

11.   Salvestise säilitamise ajavahemik algab kuupäevast, mil salvestis luuakse.

9. JAGU

Vkede kasvuturud

Artikkel 77

VKEna kvalifitseerumine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkt 13)

1.   Emitenti, kelle aktsiad on olnud kauplemisele lubatud vähem kui kolme aasta jooksul, käsitletakse VKEna direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punkti a kohaldamisel, kui tema turukapitalisatsioon on alla 200 miljoni euro, tuginedes ühele järgmistest näitajatest:

a)

aktsia esimese kauplemispäeva sulgemishind, kui tema aktsiad on olnud kauplemisele lubatud vähem kui ühe aasta jooksul;

b)

aktsia esimese kauplemisaasta viimane sulgemishind, kui tema aktsiad on olnud kauplemisele lubatud rohkem kui ühe, aga vähem kui kahe aasta jooksul;

c)

aktsia esimese kahe kauplemisaasta viimaste sulgemishindade keskmine, kui tema aktsiad on olnud kauplemisele lubatud rohkem kui kahe, aga vähem kui kolme aasta jooksul.

2.   Emitenti, kelle puhul ei kaubelda üheski kauplemiskohas ühegi kapitaliväärtpaberiga, käsitletakse direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 13 kohaldamisel VKEna, kui ta vastavalt oma viimasele raamatupidamise aastaaruandele või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele vastab järgmisest kolmest kriteeriumist vähemalt kahele: keskmine töötajate arv on majandusaasta jooksul alla 250, bilansimaht kokku ei ületa 43 000 000 eurot ning aastane puhaskäive ei ületa 50 000 000 eurot.

Artikkel 78

VKEde kasvuturuna registreerumine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõige 3)

1.   Kui määratakse kindlaks, kas vähemalt 50 % emitentidest, kellel on lubatud mitmepoolses kauplemissüsteemis kaubelda, on VKEd direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punkti a kohaselt VKEde kasvuturuna registreerimisel, arvutab mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja päritoluliikmesriigi pädev asutus VKEde keskmise määra nende emitentide koguarvu suhtes, kelle finantsinstrumentidega on lubatud sellel turul kaubelda. Keskmine määr arvutatakse eelmise kalendriaasta 31. detsembril kui selle kalendriaasta kaheteistkümne kuu lõpus arvutatud määrade keskmine.

Ilma et see piiraks muid direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punktides b–g määratletud registreerimistingimuste kohaldamist, registreerib pädev asutus VKEde kasvuturuna taotleja, kellel puudub varasem tegevusajalugu, ning kontrollib kolme kalendriaasta möödudes seda, kas ta vastab VKEde miinimumosakaalule, mis määratakse kindlaks vastavalt esimesele lõigule.

2.   Seoses direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punktides b, c, d ja f sätestatud kriteeriumidega ei registreeri mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja päritoluliikmesriigi pädev asutus mitmepoolset kauplemissüsteemi VKEde kasvuturuna, kui ta ei ole kontrollinud, et mitmepoolne kauplemissüsteem:

a)

on kehtestanud eeskirjad, milles sätestatakse tema kauplemiskohas emitentide esmase ja jätkuva kauplemisele lubamise objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid, ning kohaldab neid;

b)

omab tegevusmudelit, mis on tema funktsioonide täitmiseks asjakohane, ning tagab oma kauplemiskohas kauplemisele lubatud finantsinstrumentidega õiglase ja nõuetekohase kauplemise säilitamise;

c)

on kehtestanud eeskirjad, mis nõuavad, et emitent, kes taotleb oma finantsinstrumentidega mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemise luba, avaldab juhtudel, mil direktiivi 2003/71/EÜ ei kohaldata, asjakohase loadokumendi, mis on koostatud emitendi vastutusel ja milles märgitakse selgelt, kas ja kelle poolt ta on heaks kiidetud ja läbi vaadatud, ning kohaldab neid eeskirju;

d)

on kehtestanud eeskirjad, milles määratakse kindlaks punkti c kohase kauplemisloa miinimumsisu, sel viisil, et investoritele antakse piisavalt teavet, et nad saaksid teadlikult hinnata emitendi finantsseisundit ja väljavaateid ning tema väärtpaberitega kaasnevaid õigusi, ning kohaldab neid eeskirju;

e)

nõuab, et emitent märgiks punktis c osutatud kauplemisloas, kas tema arvates on käibekapital tema kehtivate nõuete puhul piisav või kui see ei ole piisav, siis kuidas ta kavatseb hankida vajamineva täiendava käibekapitali;

f)

on kehtestanud korra, mille kohaselt kontrollitakse asjakohaselt punktis c osutatud kauplemisloa täielikkust, ühtsust ja arusaadavust;

g)

nõuab emitentidelt, kelle väärtpaberitega tema kauplemiskohas kaubeldakse, et nad avaldaksid iga-aastased finantsaruanded kuue kuu jooksul pärast iga majandusaasta lõppu ja poolaasta finantsaruanded nelja kuu jooksul pärast iga majandusaasta esimese kuue kuu lõppu;

h)

tagab kooskõlas direktiiviga 2003/71/EÜ koostatud prospektide, punktis c osutatud kauplemisloa, punktis g osutatud finantsaruannete ning määruse (EL) nr 596/2014 artikli 7 lõikes 1 määratletud ja tema kauplemiskohas kaubeldavate väärtpaberite emitentide poolt avalikustatud teabe levitamise üldsusele, avaldades need oma veebisaidil või lisades nende kohta otselingi emitentide veebisaidile, kus sellised dokumendid, aruanded ja teave on avaldatud;

i)

tagab, et punktis h osutatud regulatiivne teave ja otselingid on veebilehel kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul.

Artikkel 79

VKEde kasvuturu registrist kustutamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõige 3)

1.   Seoses VKEde osakaaluga ning ilma et see piiraks muid direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punktides b–g ja käesoleva määruse artikli 78 lõikes 2 määratletud tingimuste kohaldamist, kustutab VKEde kasvuturu päritoluliikmesriigi pädev asutus asjaomase kasvuturu registrist juhul, kui VKEde osakaal, mis on määratud kindlaks vastavalt käesoleva määruse artikli 78 lõike 1 esimesele lõigule, on kolme kalendriaasta jooksul järjest alla 50 %.

2.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 33 lõike 3 punktides b–g ja käesoleva määruse artikli 78 lõikes 2 määratletud tingimustega seoses kustutab VKEde kasvuturu korraldaja päritoluliikmesriigi pädev asutus asjaomase korraldaja registrist juhul, kui neid tingimusi enam ei täideta.

IV PEATÜKK

KAUPLEMISKOHTADE TEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSED

Artikkel 80

Investorite huve ja turu nõuetekohast toimimist märkimisväärselt kahjustavad asjaolud

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 32 lõiked 1 ja 2 ning artikli 52 lõiked 1 ja 2)

1.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 32 lõigete 1 ja 2 ning artikli 52 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel leitakse, et finantsinstrumendiga kauplemise peatamine või lõpetamine põhjustab tõenäoliselt märkimisväärset kahju investorite huvidele või turu nõuetekohasele toimimisele vähemalt järgmistel asjaoludel:

a)

kui see tekitaks süsteemse riski, mis vähendab finantsstabiilsust, näiteks kui esineb vajadus vähendada turgu valitsevat seisundit või kui arveldamiskohustused ei oleks märkimisväärses mahus täidetud;

b)

kui turul kauplemise jätkumine on vajalik, et täita kriitilisi kauplemisjärgseid riskijuhtimisfunktsioone, kui esineb finantsinstrumentide realiseerimise vajadus tingituna kliiriva liikme rikkumisest keskse vastaspoole rikkumismenetluse alusel ning keskset vastaspoolt hakkaksid ohustama vastuvõetamatud riskid tingituna marginaalinõuete arvutamise võimetusest;

c)

kui emitendi finantsalane elujõulisus satuks ohtu, näiteks kui ta oleks kaasatud korporatiivtehingusse või kapitali suurendamisse.

2.   Selleks et määrata kindlaks, kas peatamine või lõpetamine tõenäoliselt märkimisväärselt kahjustab investorite huve või turgude nõuetekohast toimimist asjaomasel juhul, vaatleb riigi pädev asutus, reguleeritud turgu korraldav turukorraldaja või investeerimisühing või mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav turukorraldaja kõiki asjaomaseid tegureid, sealhulgas:

a)

turu olulisus seoses likviidsusega, kui tegevuse tagajärjed on tõenäoliselt märkimisväärsemad ja kui need turud on likviidsuse poolest olulisemad kui teised turud;

b)

kavandatava meetme laad, kui meetmed, millel on püsiv või kestev mõju investorite suutlikkusele finantsinstrumendiga kauplemiskohtades kaubelda, näiteks kauplemise lõpetamine, avaldavad tõenäoliselt suuremat mõju investoritele kui teised toimingud;

c)

selliste piisavalt seotud tuletisinstrumentide, indeksite või võrdlusaluste peatamise või lõpetamise kaudne mõju, mille puhul lõpetatud või peatatud instrument on alusvara või koostisosa;

d)

selliste turu lõppkasutajate, kes ei ole finantssektori vastaspooled (näiteks üksused, kes kauplevad finantsinstrumentidega äririskide maandamiseks) huvide peatamise mõju.

3.   Lõikes 2 sätestatud tegureid võetakse arvesse ka juhul, kui riigi pädev asutus, reguleeritud turgu korraldav turukorraldaja või investeerimisühing või mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav turukorraldaja otsustab finantsinstrumendiga kauplemist mitte peatada või lõpetada, tuginedes asjaoludele, mis ei ole hõlmatud lõike 1 loeteluga.

Artikkel 81

Asjaolud, mille korral võib seoses finantsinstrumendiga eeldada kauplemiskoha eeskirjade olulist rikkumist või nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi või süsteemihäireid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõige 2 ja artikli 54 lõige 2)

1.   Hinnates seda, kas kohaldatakse nõuet teavitada viivitamata enda pädevaid asutusi oma kauplemiskoha eeskirjade olulistest rikkumistest või nõuetele mittevastavatest kauplemistingimustest või süsteemihäiretest seoses finantsinstrumendiga, võtavad kauplemiskohtade korraldajad arvesse käesoleva määruse III lisa A jaos loetletud märguandeid.

2.   Teavet nõutakse üksnes oluliste sündmuste korral, mis võivad ohustada kauplemiskohtade rolli ja funktsiooni finantsturu taristu osana.

Artikkel 82

Asjaolud, mille puhul võib eeldada teguviisi, mis viitab määruse (EL) nr 596/2014 alusel keelatud käitumisele

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 31 lõige 2 ja artikli 54 lõige 2)

1.   Hinnates seda, kas kohaldatakse nõuet teavitada viivitamata oma pädevaid asutusi teguviisist, mis võib viidata määruse (EL) nr 596/2014 alusel keelatud käitumisele, võtavad kauplemiskohtade korraldajad arvesse käesoleva määruse III lisa B jaos loetletud märguandeid.

2.   Ühe või mitme kauplemiskoha korraldaja, kus finantsinstrumendi ja/või seotud finantsinstrumendiga kaubeldakse, kasutab enne riigi asjaomase pädeva asutuse teavitamist proportsionaalset lähenemisviisi ja hindab ilmnenud märguandeid, sealhulgas kõiki asjaomaseid märguandeid, mis ei ole eraldi märgitud käesoleva määruse III lisa B jaos, võttes arvesse järgmist:

a)

kõrvalekalded tavapärasest kauplemistavast tema kauplemiskohas kauplemisele lubatud finantsinstrumentide puhul ning

b)

korraldajale kättesaadav või ligipääsetav teave, mis on kas kauplemiskoha sisese tegevuse osa või avalik.

3.   Ühe või mitme kauplemiskoha korraldaja võtab arvesse tehingueelset käitumist, mis tähendab seda, et turu liige või -osaline kaupleb oma arvel enne oma kliendi korralduste täitmist, ning kasutab selleks tellimusraamatu andmeid, mida kauplemiskoht peab vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 25 säilitama, s.o eelkõige andmeid, mis on seotud sellega, kuidas liige või osaline tegeleb oma kauplemistegevusega.

V PEATÜKK

KAUBATULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONIDEST TEATAMINE

Artikkel 83

Positsioonidest teatamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 58 lõige 1)

1.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 58 lõike 1 punktis a osutatud iganädalaste aruannete puhul kehtib kauplemiskoha jaoks kohustus selline aruanne avaldada, kui ollakse vastavuses mõlema järgmise piirmääraga:

a)

asjaomase lepingu puhul on asjaomases kauplemiskohas 20 avatud positsioonide omanikku ning

b)

kogu pika või lühikese avatud positsiooni brutomahu absoluutsumma väljendatuna asjaomase kaubatuletisinstrumendi partiide arvuna ületab neli korda sama kaubatuletisinstrumendi üleantava varu väljendatuna partiide arvuna.

Kui kaubatuletisinstrumendil ei ole füüsiliselt üleantavat alusvara, samuti lubatud heitkoguste väärtpaberi ja selle tuletisinstrumentide korral, punkti b ei kohaldata.

2.   Lõike 1 punktis a sätestatud piirmäära kohaldatakse kokkuvõttes kõigi kategooriate isikute põhjal, olenemata positsioonide omanike arvust ühes isikute kategoorias.

3.   Selliste lepingute puhul, millel on asjaomases isikute kategoorias tegevad vähem kui viis positsioonide omanikku, ei avaldata selle kategooria positsioonide omanike arvu.

4.   Lepingute puhul, mis vastavad esimest korda lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimustele, avaldavad kauplemiskohad lepingute esimese iganädalase aruande kohe, kui see on tegelikult võimalik ning igal juhul hiljemalt kolme nädala jooksul alates kuupäevast, millal piirmäärad esimest korda ületatakse.

5.   Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimusi enam ei täideta, siis avaldavad kauplemiskohad jätkuvalt iganädalasi aruandeid kolme kuu jooksul. Iganädalase aruande avaldamise kohustus peatub siis, kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimusi ei ole selle ajavahemiku lõppemisel jätkuvalt täidetud.

VI PEATÜKK

ARUANDLUSTEENUSTE PAKKUJATE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUSED

Artikkel 84

Kohustus pakkuda turuandmeid mõistlikul ärilisel alusel

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõige 1 ja artikli 65 lõige 1)

1.   Selleks et teha määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 6, 20 ja 21 sätestatud teavet sisaldavad andmed kättesaadavaks mõistlikul ärilisel alusel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõikele 1 ja artikli 65 lõikele 1, peavad tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad täitma artiklites 85–89 sätestatud kohustusi.

2.   Artiklit 85, artikli 86 lõiget 2, artiklit 87, artikli 88 lõiget 2 ja artiklit 89 ei kohaldata tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate suhtes, kes teevad turuandmed üldsusele kättesaadavaks tasuta.

Artikkel 85

Turuandmete kulupõhine pakkumine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõige 1 ja artikli 65 lõige 1)

1.   Turuandmete hind põhineb selliste andmete koostamise ja levitamise kulul ning võib sisaldada mõistlikku kasumimarginaali.

2.   Turuandmete koostamise ja levitamise kulud võivad sisaldada tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate osutatava muu teenuse ühiste kulude asjakohast osa.

Artikkel 86

Kohustus pakkuda turuandmeid mittediskrimineerival viisil

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõige 1 ja artikli 65 lõige 1)

1.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad teevad turuandmed kättesaadavaks sama hinnaga ja samadel tingimustel kõikidele klientidele, kes kuuluvad vastavalt avaldatud objektiivsetele kriteeriumidele samasse kategooriasse.

2.   Eri kliendikategooriatele määratud hindade erinevused on vastavuses väärtusega, mida turuandmed omavad nende klientide jaoks, võttes arvesse järgmist:

a)

turuandmete sisu ja ulatus, sealhulgas hõlmatud finantsinstrumentide arv ja nende kauplemismaht;

b)

see, kuidas klient turuandmeid kasutab, sealhulgas, kas neid kasutatakse kliendi enda kauplemistegevuseks, edasimüügiks või andmete koondamiseks.

3.   Lõike 1 kohaldamiseks peab tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatel ja kauplemiskoondteabe pakkujatel olema skaleeritav võimekus, et tagada klientide kiire juurdepääs turuandmetele igal ajal mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 87

Kasutajapõhised tasud

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõige 1 ja artikli 65 lõige 1)

1.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad arvutavad turuandmete kasutustasu vastavalt sellele, kuidas turuandmete eri lõppkasutajad neid kasutavad (kasutajapõhiselt). Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad kehtestavad korra, et tagada iga turuandmete kasutamiskorra tasustamine vaid üks kord.

2.   Erandina lõikest 1 võivad tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad otsustada mitte teha turuandmeid kättesaadavaks kasutajapõhiselt, kui võttes arvesse turuandmete mahtu ja ulatust, on kasutajapõhine tasu ebaproportsionaalne turuandmete kättesaadavaks tegemise kuluga.

3.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad põhjendavad turuandmete kasutajapõhiselt kättesaadavaks tegemisest keeldumist ning avaldavad need põhjendused oma veebisaidil.

Artikkel 88

Turuandmete eraldi ja koondamata hoidmine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõige 1 ja artikli 65 lõige 1)

1.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad teevad turuandmed kättesaadavaks, sidumata neid muude teenustega.

2.   Turuandmete hind arvutatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 12 lõikes 1 sätestatud turuandmete detailsuse astme alusel, nagu on täiendavalt sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/572 (27) artiklites.

Artikkel 89

Läbipaistvuskohustus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõige 1 ja artikli 65 lõige 1)

1.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad avalikustavad turuandmete esitamise hinnad ja muud tingimused kergesti kättesaadaval viisil.

2.   Avalikustada tuleb järgmine teave:

a)

kehtivad hinnakirjad, sealhulgas:

i)

tasud kuvatava teabe kasutaja (display user) kohta;

ii)

mittekuvatava teabe kasutamise tasud (non-display fees);

iii)

allahindlusstrateegiad;

iv)

litsentsitingimustega seonduvad tasud;

v)

kauplemiseelsete ja -järgsete turuandmete tasud;

vi)

teabe muude alamhulkade tasud, sealhulgas selliste andmete puhul, mida nõutakse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 12 lõike 2 kohastele regulatiivsetele tehnilistele standarditele;

vii)

muud lepingulised tingimused;

b)

tulevase hinnamuutuse avalikustamine vähemalt 90 päeva enne hinna muutmist;

c)

teave turuandmete sisu kohta, sealhulgas:

i)

hõlmatud instrumentide arv;

ii)

hõlmatud instrumentide kogukäive;

iii)

kauplemiseelsete ja -järgsete turuandmete suhe;

iv)

teave mis tahes andmete kohta, mida esitatakse lisaks turuandmetele;

v)

esitatud turuandmete litsentsitasu viimase muutmise kuupäev;

d)

turuandmete avaldamiselt teenitud tulu ning selle tulu osakaal tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja ja kauplemiskoondteabe pakkuja kogutulus;

e)

teave hinnakujunduse kohta, sealhulgas kasutatud kuluarvestusmeetodid ning mis tahes konkreetsed põhimõtted, mille alusel otsekulud ja ühised muutuvkulud jaotatakse ning ühised püsikulud jagatakse turuandmete koostamise ja levitamise ning tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate osutatud muude teenuste vahel.

VII PEATÜKK

PÄDEVAD ASUTUSED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 90

Kauplemiskoha tegevuse olulise tähtsuse kindlaksmääramine vastuvõtvas liikmesriigis

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 79 lõige 2)

1.   Reguleeritud turu toiminguid vastuvõtvas liikmesriigis loetakse kõnealuse vastuvõtva riigi väärtpaberiturgude toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega olevaks, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

a)

vastuvõttev liikmesriik on varem olnud kõnealuse reguleeritud turu päritoluliikmesriik;

b)

asjaomane reguleeritud turg on ühinemise, ülevõtmise või mis tahes muus vormis ülemineku kaudu omandanud sellise reguleeritud turu kogu või osa tegevusmahu, mille korraldajaks oli varem turukorraldaja, kelle registrijärgne asukoht või peakontor oli vastuvõtvas liikmesriigis.

2.   Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi tegevust vastuvõtvas liikmesriigis võib lugeda kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi väärtpaberiturgude toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega olevaks, kui täidetud on vähemalt üks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest seoses selle mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemiga ning vähemalt üks järgmistest lisakriteeriumidest:

a)

enne kui mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi puhul ilmnes üks lõikes 1 sätestatud olukordadest, oli kauplemiskoha turuosa vähemalt 10 % kauplemismahust arvestatuna kogukäibe rahalisest väärtusest, mis esines kauplemiskoha sisese kauplemise puhul ning kliendi korralduste süsteemse täitja kauplemise puhul vastuvõtvas liikmesriigis vähemalt ühes varaklassis, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 läbipaistvuskohustust;

b)

mitmepoolne või organiseeritud kauplemissüsteem on registreeritud kui VKEde kasvuturg.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 91

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus osutatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(7)  Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 500).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 179).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1).

(27)  Komisjoni 2. juuni 2016. aastta delegeeritud määrus (EL) 2017/572, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiseelsete ja -järgsete andmete kättesaadavaks tegemist ja andmete lahtikirjutatuse astet (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 142).


I LISA

Arvestuse pidamine

Nimekiri minimaalsetest andmetest või dokumentidest, mida investeerimisühingud peavad sõltuvalt oma tegevuse laadist säilitama

Kohustuse laad

Andmete või dokumendi liik

Sisu kokkuvõte

Viide õigusaktile

Kliendi hindamine

 

Klientidele esitatav teave

Sisu vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 ning käesoleva määruse artiklitele 39–45

Finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II) artikli 24 lõige 4

Käesoleva määruse artiklid 39–45

 

Klientidega sõlmitud lepingud

Andmed, mida esitatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 5

Finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II) artikli 25 lõige 5

Käesoleva määruse artikkel 53

 

Sobivuse ja asjakohasuse hindamine

Sisu vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõigetele 2 ja 3 ning käesoleva määruse artiklile 50

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõiked 2 ja 3 ning käesoleva määruse artiklid 35, 36 ja 37

Korralduste käitlemine

 

Klientide korralduste käitlemine – koondatud tehingud

Andmed, mida esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 63–66

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 1 ja artikli 28 lõige 1

Käesoleva määruse artiklid 63–66

 

Oma arvel tehtavate tehingute koondamine ja jaotamine

Andmed, mida esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 65

Direktiivi 2014/65/EL artikli 28 lõige 1 ja artikli 24 lõige 1

Käesoleva määruse artikkel 65

Kliendi korraldused ja tehingud

 

Arvestuse pidamine kliendi korralduste ja tehinguotsuste kohta

Andmed, mida esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 69

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6

Käesoleva määruse artikkel 69

 

Arvestuse pidamine tehingute kohta ja korralduste töötlemine

Andmed, mida esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 70

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6

Käesoleva määruse artikkel 70

Klientidele esitatavad aruanded

 

Kohustus seoses klientidele osutatavate teenustega

Sisu vastavalt käesoleva määruse artiklitele 53–58

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõiked 1 ja 6 ning artikli 25 lõiked 1 ja 6

Käesoleva määruse artiklid 53–58

Kliendi varade kaitsmine

 

Investeerimisühingu hoitavad kliendi finantsinstrumendid

Andmed, mida esitatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 8 ning komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklile 2

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 8

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 2

 

Investeerimisühingu hoitavad kliendi vahendid

Andmed, mida esitatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 9 ning delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklile 2

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 9

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 2

 

Kliendi finantsinstrumentide kasutamine

Andmed, mida esitatakse vastavalt delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklile 5

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõiked 8–10

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 5

Klientidega suhtlemine

 

Teave kulude ja seonduvate tasude kohta

Sisu vastavalt käesoleva määruse artiklile 45

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 4 punkt c ning käesoleva määruse artikkel 45

 

Investeerimisühingu ja tema teenuste, finantsinstrumentide ja kliendi varade kaitsmise kohta esitatav teave

Sisu vastavalt käesoleva määruse artiklitele

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4

Käesoleva määruse artiklid 45 ja 46

 

Klientidele esitatav teave

Teabevahetuse andmed

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3

Käesoleva määruse artikkel 39

 

Reklaamteated (v.a suulised)

Kõik investeerimisühingu edastatavad reklaamteated (v.a suulised), nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 36 ja 37

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3

Käesoleva määruse artiklid 36 ja 37

 

Jaeklientide investeerimisnõustamine

i) Investeerimisnõustamise toimumise fakt, kellaaeg ja kuupäev, ii) soovitatud finantsinstrument ning iii) kliendile esitatud sobivusaruanne

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 6

Käesoleva määruse artikkel 54

 

Investeerimisanalüüsid

Kõik investeerimisanalüüsid, mida investeerimisühing edastab püsival andmekandjal

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3

Käesoleva määruse artiklid 36 ja 37

Organisatsioonilised nõuded

 

Ühingu äritegevus ja sisekord

Andmed, mida esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktile h

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõiked 2–10

Käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punkt h

 

Vastavusaruanded

Iga vastavusaruanne juhtorganile

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2

Käesoleva määruse artikli 22 lõike 2 punkt b ja artikli 25 lõige 2

 

Huvide konfliktide andmed

Andmed, mida esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 35

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3

Käesoleva määruse artikkel 35

 

Hüved

Klientidele avaldatav teave vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 9

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 9

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 11

 

Riskijuhtimisaruanded

Kõik kõrgemale juhtkonnale esitatavad riskijuhtimisaruanded

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 5

Käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 punkt b ja artikli 25 lõige 2

 

Siseauditi aruanded

Kõik kõrgemale juhtkonnale esitatavad siseauditi aruanded

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 5

Käesoleva määruse artikkel 24 ja artikli 25 lõige 2

 

Kaebuste lahendamise andmed

Kõik kaebused ja kaebuste lahendamiseks võetud meetmed

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2

Käesoleva määruse artikkel 26

 

Isiklike tehingute andmed

Andmed, mida esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 29 lõike 2 punktile c

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2

Käesoleva määruse artikli 29 lõike 2 punkti c


II LISA

Kulud ja tasud

Kindlaks määratud kulud, mis peaksid moodustama osa klientidele avaldatavatest kuludest  (1)

Tabel 1. Kõik kulud ja seonduvad tasud, mida võetakse kliendile osutatava(te) investeerimisteenus(t)e ja/või kõrvalteenuste eest ning mis peaksid olema avaldatava summa osa

Avaldatavad kuluartiklid

Näited

Ühekordsed tasud seoses investeerimisteenuse osutamisega

Kõik kulud ja tasud, mis makstakse investeerimisühingule investeerimisteenus(t)e osutamise alguses või lõpus.

Hoiuste tasud, lõpetamistasud ja üleminekutasud (2).

Jooksvad tasud seoses investeerimisteenuse osutamisega

Kõik jooksvad kulud ja tasud, mis tasutakse investeerimisühingutele nende kliendile osutatud teenuste eest.

Valitsemistasud, nõustamistasud, hoidmistasud.

Kõik kulud seoses investeerimisteenuse osutamise käigus algatatud tehingutega

Kõik kulud ja tasud, mis on seotud investeerimisühingu või teiste isikute tehtud tehingutega.

Maakleri vahendustasud, (3) fondivalitsejale tasutavad sisenemis- ja väljumistasud, platvormi teenustasud, hinnalisandid (sisalduvad tehingu hinnas), templimaks, tehingumaks ja valuutavahetuskulud.

Kõrvalteenustega seotud tasud

Kõik kõrvalteenustega seotud kulud ja tasud, mis ei sisaldu eespool nimetatud kuludes.

Uuringutega seotud kulud.

Hoidmiskulud.

Lisakulud

 

Tulemustasud.


Tabel 2. Kõik kulud ja seonduvad tasud, mis on seotud finantsinstrumendiga ja mis peaksid olema avaldatava summa osa

Avaldatavad kuluartiklid

Näited

Ühekordsed tasud

Kõik kulud ja tasud (mis sisalduvad finantsinstrumendi hinnas või lisanduvad sellele), mis makstakse toote pakkujatele finantsinstrumenti investeerimise alguses või lõpus.

Ettemakstav valitsemistasu, struktureerimistasu, (4) turustamistasu.

Jooksvad tasud

Kõik jooksvad kulud ja tasud, mis on seotud finantstoote haldamisega ning mis arvatakse maha finantsinstrumendi väärtusest finantsinstrumenti investeerimise ajal.

Valitsemistasud, teenustasud, vahetustasud, väärtpaberite laenuks andmise tasud ja maksud, rahastamiskulud.

Kõik tehingutega seotud kulud

Kõik kulud ja tasud, mis tekivad investeeringute soetamise ja võõrandamise tulemusel.

Maakleri vahendustasud, fondi tasutavad sisenemis- ja väljumistasud, hinnalisandid (sisalduvad tehingu hinnas), templimaks, tehingumaks ja valuutavahetuskulud.

Lisakulud

 

Tulemustasud


(1)  Tuleb silmas pidada, et teatavad kulud on kajastatud mõlemas tabelis, aga ei ole dubleeritud, sest need viitavad vastavalt toote kuludele ja teenuse kuludele. Näitena võib tuua valitsemistasud (tabelis 1 viitavad need valitsemistasudele, mida investeerimisühing võtab oma klientidelt väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse eest, ning tabelis 2 valitsemistasudele, mida investeerimisfondi valitseja võtab oma investorilt) ning maakleri vahendustasud (tabelis 1 viitavad need vahendustasudele, mida investeerimisühing peab maksma oma klientide nimel kaubeldes, ning tabelis 2 vahendustasudele, mida investeerimisfondid tasuvad fondi nimel kaubeldes).

(2)  Üleminekutasude all tuleks mõista kulusid (nende olemasolu korral), mida investorid kannavad ühest investeerimisühingust teise üle minnes.

(3)  Maakleri vahendustasude all tuleks mõista kulusid, mida investeerimisühingud nõuavad korralduste täitmise eest.

(4)  Struktureerimistasude all tuleks mõista tasusid, mida struktureeritud investeerimistoodete koostajad nõuavad toodete struktureerimise eest. Need võivad hõlmata laiemas valikus koostaja osutatavaid teenuseid.


III LISA

Nõue kauplemiskohtade korraldajatele teavitada viivitamata oma riigi pädevat asutust

A JAGU

Märgid, mis võivad osutada kauplemiskoha eeskirjade olulisele rikkumisele või nõuetele mittevastavatele kauplemistingimustele või süsteemihäiretele seoses finantsinstrumendiga

Kauplemiskoha eeskirjade olulised rikkumised

1.

Turuosalised rikuvad kauplemiskoha eeskirju, mille eesmärk on kaitsta turu usaldusväärsust, turu nõuetekohast toimimist või teiste turuosaliste olulisi huve, ning

2.

kauplemiskoht leiab, et rikkumine on piisavalt tõsine või piisava mõjuga, et õigustada distsiplinaarmeetmete kaalumist.

Nõuetele mittevastavad kauplemistingimused

3.

Hinna leidmise protsessi sekkutakse märkimisväärse ajavahemiku jooksul;

4.

kauplemissüsteemide võimsus on saavutatud või ületatud;

5.

turutegijad / likviidsuse pakkujad teatavad korduvalt vigastest tehingutest või esineb

6.

kriitiliste mehhanismide rike või tõrge vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 48 ja selle rakendusmeetmetele, mille eesmärk on kaitsta kauplemiskohta algoritmkauplemise eest.

Süsteemide häired

7.

Turulepääsu süsteemi oluline talitlushäire või rike, mis toob kaasa selle, et osalised ei saa enam sisestada, parandada või tühistada oma korraldusi;

8.

tehingute sobitamise süsteemi oluline talitlushäire või rike, mis toob kaasa selle, et osalistel puudub kindlustunne lõpetatud tehingute või teostamisel korralduste staatuse suhtes ning kauplemiseks vältimatult vajalik teave ei ole kättesaadav (nt indeksi väärtuse levitamine teatavate tuletisinstrumentidega kauplemiseks selle indeksi põhjal);

9.

selliste süsteemide oluline talitlushäire või rike, mida kasutatakse kauplemiskohtade avaldavate kauplemiseelset ja -järgset läbipaistvust käsitlevate ja muude asjakohaste andmete levitamiseks vastavalt kauplemiskohtadele direktiivis 2014/65/EL ja määruses (EL) nr 600/2014 seatud kohustustele;

10.

kauplemiskoha selliste süsteemide oluline talitlushäire või rike, millega jälgitakse ja kontrollitakse turuosaliste kauplemistegevust, ning oluline talitlushäire või rike muude omavahel seotud teenuseosutajate (eelkõige kesksete vastaspoolte ja väärtpaberite keskdepositooriumide) puhul, mis mõjutab kauplemissüsteemi.

B JAGU

Märgid, mis võivad osutada määruse (EL) nr 596/2014 kohasele kuritarvitusele

Märgid võimaliku siseteabe alusel kauplemise või turuga manipuleerimise kohta

1.

Teatava finantsinstrumendiga kauplemiseks tehtavate tehingute ja/või korralduste ebatavaline koondumine ühe liikme/osalise kätte või teatavate liikmete/osaliste hulgas.

2.

Tehingu ebatavaline kordumine väikese hulga liikmete/osaliste hulgas teatud perioodil.

Märgid võimaliku siseteabe alusel kauplemise kohta

3.

Ebatavaline või märkimisväärne äriühingu finantsinstrumentidega kauplemine või korralduste esitamine nendega kauplemiseks teatavate liikmete/osaliste poolt enne oluliste korporatiivsete sündmuste või äriühinguga seotud hinnatundliku teabe avaldamist; kauplemise/tehingute korraldused, mis toovad kaasa korralduste/tehingute mahu ja/või hindade järsud ja ebatavalised muutused enne asjaomast finantsinstrumenti puudutavaid avalikke teadaandeid.

4.

Kui liige/turuosaline annab kauplemiskorraldusi või teeb tehinguid enne või vahetult pärast seda, kui ta koostab või levitab või kui temaga avalikkusele teadaolevalt seotud isikud koostavad või levitavad analüüsitulemusi või investeerimissoovitusi, mis tehakse avalikult kättesaadavaks.

Märgid võimaliku turuga manipuleerimise kohta

Allpool punktides 18–23 kirjeldatud märgid on eriti asjakohased automaatses kauplemiskeskkonnas.

5.

Antakse kauplemiskorraldusi või tehakse tehinguid, mis kujutavad endast märkimisväärset osa asjaomase finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevamahust asjaomases kauplemiskohas, eriti kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumentide hinna olulise muutuse.

6.

Antakse kauplemiskorraldusi või tehakse tehinguid liikme/osalise poolt, kellel on oluline ostu- või müügihuvi finantsinstrumendi suhtes, mis põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse kauplemiskohas.

7.

Antakse kauplemiskorraldusi või tehakse tehinguid, mis on koondunud lühikesse ajavahemikku kauplemiseks ettenähtud aja jooksul ja põhjustavad hinnamuutuse, mis hiljem muutub vastupidiseks.

8.

Antakse kauplemiskorraldusi, mis muudavad kauplemiskohas kauplemisele lubatud või kaubeldava finantsinstrumendi suhtes pakutud soodsaimat ostu- või müügihinda ehk üldisemalt turuosalistele kättesaadava tellimusraamatu sisu ja mis tühistatakse enne täitmist.

9.

Turu/osalise tehingud või kauplemiskorraldused, millel ei ole muud ilmselget põhjendust kui tõsta/langetada finantsinstrumendi hinda või väärtust või avaldada olulist mõju finantsinstrumendi pakkumisele või nõudlusele, eelkõige võrdluspunkti lähedal kauplemispäeva jooksul, nt kauplemispäeva alguses või lõpu lähedal.

10.

Finantsinstrumendi ost või müük kauplemisperioodi võrdlusajal (nt avamine, sulgemine, arveldamine), püüdes tõsta, langetada või säilitada võrdlushinda (nt avamishind, sulgemishind, arveldushind) teataval tasemel (tavaliselt teatakse seda kui sulgemishinna mõjutamist).

11.

Tehingud või kauplemiskorraldused, millel on kauplemisperioodil päeva või perioodi kaalutud keskmist hinda tõstev/langetav mõju või tõenäoline mõju.

12.

Tehingud või kauplemiskorraldused, millel on turuhinda määrav mõju või tõenäoline mõju, kui finantsinstrumendi likviidsus või tellimusraamatu sügavus ei ole kauplemisperioodil hinna fikseerimiseks piisav.

13.

Tehingu täitmine, muutes ostu-/müügipakkumise hindasid, kui see vahemik on muu tehingu hinna määramise tegur samas või muus kauplemiskohas.

14.

Mõni minut enne oksjoni hinnakujundusfaasi selliste korralduste sisestamine, mis kujutavad endast märkimisväärset mahtu kauplemissüsteemi kesksest tellimusraamatust, ning nende korralduste tühistamine mõni sekund enne tellimusraamatu sulgemist oksjonihinna arvutamiseks, nii et teoreetiline avamishind näeks välja kõrgem või madalam kui tavapäraselt.

15.

Osalemine tehingus või tehingute seerias, mida näidatakse avalikult, et jätta muljet finantsinstrumendiga kauplemise aktiivsusest või hinnamuutustest (tavaliselt teatakse seda kui kauplemisaktiivsuse moonutamist).

16.

Samaaegselt või peaaegu samaaegselt ostu- ja müügikorralduste sisestamise tulemusel tehtud tehingud, millel on väga sarnane kogus ja sarnane hind ning mida teeb sama liige/turuosaline või mida teevad erinevad, kuid ühiselt tegutsevad liikmed/turuosalised (tavaliselt teatakse seda vääralt sobitatud korralduste nime all).

17.

Tehingud või kauplemiskorraldused, millel on või tõenäoliselt on turu kauplemissüsteemi kaitsemehhanismidest (nt mahupiirangutest, hinnapiirangutest, ostu-/müügihinna vahe suuruse näitajatest) mööda hiiliv mõju.

18.

Kauplemiskorralduste või nende seeria sisestamine või tehingute või tehingute seeria tegemine, mis tõenäoliselt algatab või võimendab trendi ja julgustab teisi osalisi trendi kiirendama või laiendama, et luua võimalus sulgeda/avada soodsa hinnaga positsioon (tavaliselt teatakse seda kui süüteimpulssi).

19.

Mitmete või suurte kauplemiskorralduste esitamine, sageli tellimusraamatu ühel poolel, et seejärel teha tehing tellimusraamatu teisel poolel. Kui selline kauplemine on toimunud, eemaldatakse manipuleerivad korraldused (tavaliselt teatakse seda kui eksitamist ja tüssamist).

20.

Väikeste kauplemiskorralduste sisestamine, et selgitada välja varjatud korralduste osakaal ja eelkõige hinnata peidetud platvormil asuvat (tavaliselt teatakse neid kui proovikorraldusi).

21.

Suure hulga kauplemiskorralduste ja/või tühistamiste ja/või uuenduste lisamine eesmärgiga tekitada teiste osalejate seas ebakindlust, aeglustades nende protsessi ja maskeerida nende endi strateegiat (tavaliselt teatakse seda kui noteeringuga üleujutamist).

22.

Selliste kauplemiskorralduste avalikustamine, mille eesmärk on meelitada teisi, traditsioonilisi kauplemistehnikaid kasutavaid liikmeid/turuosalisi (nn aeglased kauplejad) ja mille tingimused muudetakse seejärel kiiresti vähem leebeteks, lootes saada kasu sissetulevast aeglaste kauplejate kauplemiskorralduste voost (tavaliselt teatakse seda kui suitsetamist).

23.

Kauplemiskorralduste või nende seeriate täitmine, et kindlaks teha teiste osaliste korraldused, ning seejärel kauplemiskorralduse sisestamine, et omandatud teavet ära kasutada (tavaliselt teatakse seda kui andmepüüki).

24.

Ulatus, milles kauplemiskoha korraldajale teadaolevalt antakse kauplemiskorraldusi või tehakse tehinguid, mis tõendavad positsioonide muutmist lühikese aja jooksul ja kujutavad endast märkimisväärset osa asjaomase finantsinstrumendiga asjaomases kauplemiskohas tehtud tehingute päevamahust ning mida võib seostada kauplemiskohas kauplemisele võetud või kaubeldava finantsinstrumendi hinna oluliste muutustega.

Märgid toodetevahelise turuga manipuleerimise kohta, sealhulgas eri kauplemiskohtades

Kauplemiskoha korraldaja peaks allpool kirjeldatud märke arvesse võtma eelkõige juhul, kui nii finantsinstrument kui ka seonduvad finantsinstrumendid on võetud kauplemisele või nendega kaubeldakse või kui eespool nimetatud instrumentidega kaubeldakse mitmes sama korraldaja korraldatavas kauplemiskohas.

25.

Tehingud või kauplemiskorraldused, millel on emiteerimisele, vabatahtlikule tagasiostmisele või seonduva tuletis- või vahetatava instrumendi aegumisele eelnevatel päevadel finantsinstrumendi hinda tõstev/langetav/säilitav mõju või tõenäoline mõju.

26.

Tehingud või kauplemiskorraldused, millel on aluseks oleva finantsinstrumendi hinda täitmishinnast all- või ülalpool hoidev mõju või tõenäoline mõju, või muu element, mida kasutatakse seonduva tuletisinstrumendi väljamaksmise (nt barjääri) kindlaksmääramiseks aegumistähtpäeval.

27.

Tehingud, millel on aluseks oleva finantsinstrumendi hinda muutev mõju või tõenäoline mõju, mille tõttu see ületab täitmishinda või ei ulatu selleni, või muu element, mida kasutatakse seonduva tuletisinstrumendi väljamaksmise (nt barjääri) kindlaksmääramiseks aegumistähtpäeval.

28.

Tehingud, millel on finantsinstrumendi arveldushinda muutev mõju või tõenäoline mõju, kui seda hinda kasutatakse võrdlushinnana/determinandina, eelkõige võimendustagatise nõuete arvutamisel.

29.

Antakse kauplemiskorraldusi või tehakse tehinguid liikme/osalise poolt, kellel on finantsinstrumendi vastu oluline ostu- või müügihuvi, mis põhjustab kauplemiskohas kauplemiseks võetud seonduva tuletisinstrumendi või alusvara hinna olulise muutuse.

30.

Kauplemine või kauplemiskorralduste sisestamine ühes kauplemiskohas või kauplemiskohast väljaspool (sealhulgas huviväljenduste sisestamine) eesmärgiga mõjutada kohatult seonduva finantsinstrumendi hinda muus või samas kauplemiskohas või kauplemiskohast väljaspool (tavaliselt teatakse seda toodetevahelise manipuleerimisena (finantsinstrumendiga kauplemine, et positsioneerida kohatult seonduva finantsinstrumendi hind teises või samas kauplemiskohas või kauplemiskohast väljaspool)).

31.

Õigusnormide erinevuste ärakasutamise võimaluste loomine või edendamine finantsinstrumendi ja muu seotud finantsinstrumendi vahel, mõjutades neist ühe finantsinstrumendi võrdlushindasid, võib toimuda eri finantsinstrumentidega (nt õigused/aktsiad, hetketurud / tuletisinstrumentide turud, ostutähed/aktsiad). Õiguste emiteerimise puhul võib selle saavutada, mõjutades õiguste (teoreetilist) avamis- või (teoreetilist) sulgemishinda.


IV LISA

1. JAGU

Arvestuse pidamine kliendi korralduste ja tehinguotsuste kohta

1.

Kliendi nimi ja tähis

2.

Kliendi nimel tegutseva mis tahes isiku nimi ja tähis

3.

Tähis, mis identifitseerib kaupleja (kaupleja tunnus), kes vastutab investeerimisühingus investeerimisotsuse eest

4.

Tähis, mis identifitseerib algoritmi (algoritmi tunnus), mida investeerimisühingus investeerimisotsuse puhul kasutatakse

5.

Ostu/müügi indikaator

6.

Instrumendi tunnusandmed

7.

Ühikuhind ja hinnaühik

8.

Hind

9.

Hinnakordaja

10.

Valuuta 1

11.

Valuuta 2

12.

Esialgne kogus ja koguseühik

13.

Kehtivusaeg

14.

Korralduse liik

15.

Muud andmed, tingimused ja kliendi erijuhised

16.

Korralduse kättesaamise kuupäev ja täpne aeg või tehingu tegemise otsuse kuupäev ja täpne aeg. Täpset aega tuleb mõõta vastavalt meetodile, mis on nähtud ette kellade sünkroniseerimise standarditega direktiivi 2014/65/EL artikli 50 lõike 2 alusel.

2. JAGU

Arvestuse pidamine tehingute ja korralduste töötlemise kohta

1.

kliendi nimi ja tähis;

2.

kliendi nimel tegutseva mis tahes isiku nimi ja tähis;

3.

tähis, mis identifitseerib kaupleja (kaupleja tunnus), kes vastutab investeerimisühingus investeerimisotsuse eest;

4.

tähis, mis identifitseerib algoritmi (algoritmi tunnus), mida investeerimisühingus investeerimisotsuse puhul kasutatakse;

5.

tehingu viitenumber;

6.

korralduse identifitseerimise tähis (korralduse tunnus);

7.

korraldusele kauplemiskoha poolt korralduse kättesaamisel määratud tunnuskood;

8.

iga koondatud klientide korralduste rühma (esitatakse ühise korraldusena asjaomases kauplemiskohas) ainulaadne tunnus. See tunnus tuleks märgistada kui „koondatud_X“, kus X tähistab nende klientide arvu, kelle korraldused on koondatud;

9.

segmendi MIC-kood kauplemiskohas, kuhu korraldus on esitatud;

10.

selle isiku nimi ja muu tähis, kellele korraldus edastati;

11.

müüja ja ostja identifitseerimise tähis;

12.

kauplemisvolitused;

13.

tähis, mis identifitseerib kaupleja (kaupleja tunnus), kes vastutab täitmise eest;

14.

tähis, mis identifitseerib algoritmi (algoritmi tunnus), mida täitmise puhul kasutatakse;

15.

ostu-/müügiindikaator;

16.

instrumendi tunnusandmed;

17.

lõplik alusvara;

18.

ostu-/müügioptsiooni tunnus;

19.

täitmishind;

20.

ettemakse;

21.

ülekande liik;

22.

optsiooni tüüp;

23.

tähtaeg;

24.

ühikuhind ja hinnaühik;

25.

hind;

26.

hinnakordaja;

27.

valuuta 1;

28.

valuuta 2;

29.

järelejäänud kogus;

30.

modifitseeritud kogus;

31.

täidetud kogus;

32.

korralduse või tehinguotsuse esitamise kuupäev ja täpne aeg. Täpset aega tuleb mõõta vastavalt meetodile, mis on nähtud ette kellade sünkroniseerimise standarditega direktiivi 2014/65/EL artikli 50 lõike 2 alusel;

33.

kõikide sõnumite kuupäev ja täpne aeg, mis edastatakse kauplemiskohta ja saadakse kauplemiskohast seoses korraldust mõjutavate sündmustega. Täpset aega tuleb mõõta vastavalt meetodile, mis on nähtud ette vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/574 (1).

34.

kõikide sõnumite kuupäev ja täpne aeg, mis edastatakse teisele investeerimisühingule ja saadakse sellelt seoses korraldust mõjutavate sündmustega. Täpset aega tuleb mõõta vastavalt meetodile, mis on nähtud ette ette kella sünkroniseerimise standarditega direktiivi 2014/65/EL artikli 50 lõike 2 alusel;

35.

kõik sõnumid, mis edastatakse kauplemiskohta ja saadakse kauplemiskohast seoses investeerimisühingu esitatud korraldustega;

36.

muud andmed ja tingimused, mis esitati teisele investeerimisühingule ja saadi sellelt seoses korraldusega;

37.

iga esitatud korralduse järjestused, et kajastada seda mõjutavate kõikide sündmuste kronoloogiat, sealhulgas muudatused, tühistamised ja täitmised (loetelu ei ole ammendav);

38.

lühikeseks müügi indikaator;

39.

lühikeseks müügi määruse kohase erandi indikaator;

40.

loobumise indikaator.


(1)  Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/84


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/566,

18. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu, et ära hoida nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) ja eriti artikli 48 lõike 12 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kauplemiskohad peaksid ette nägema mitmed süsteemid ja protseduurid ning korra, mis tagaks, et algoritmkauplemise süsteemid ei saa turul luua nõuete mittevastavaid kauplemistingimusi ega selliste tingimuste tekkele kaasa aidata, sh süsteemid täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu jälgimiseks ja vajaduse korral piiramiseks.

(2)

Arvestades häälkauplemissüsteemide laadi, tuleks need käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta ning määrust tuleks kohaldada üksnes e-tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kasutavate kauplemiskohtade või noteeringupõhise või hübriidkauplemissüsteemi suhtes.

(3)

Direktiiviga 2014/65/EL laiendatakse täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu kindlaksmääramist käsitlevaid nõudeid mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja organiseeritud kauplemissüsteemidele. Seega on oluline, et need kohad kuuluksid ka käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(4)

Kauplemiskohad peaks arvutama liikmete või osaliste täitmata kohustuste ja tegelikult rakendatud tehingute suhtarvu iga seal kaubeldud finantsinstrumendi tasandil, tagades seeläbi tulemuslikult, et suhtarv ei vii selle instrumendi ülemäärase volatiilsuseni.

(5)

Et täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu piiramisega tagada nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste ärahoidmiseks kehtestatava korra piisav ühtlustamine kogu liidus, tuleks kõikide turuosaliste suhtes kehtestada täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu arvutamise selge metoodika.

(6)

Täpsustada tuleks täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu arvutamiseks kasutatavate teatavate oluliste parameetrite tähendust.

(7)

Liikme või osalise poolt süsteemi sisestatavate täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu arvutamist peaks toetama piisav vaatlusaeg. Sellest lähtudes ei tohiks täitmata kohustuste ja tehtud tehingute tegeliku suhtarvu arvutamisel vaatlusaeg olla pikem kui üks kauplemisperiood. Siiski peaks kauplemiskohtadel olema lubatud lühemate vaatlusaegade sätestamine, kui sellised lühemad vaatlusajad aitaksid nõuetekohaste kauplemistingimuste säilitamisele tulemuslikumalt kaasa.

(8)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(9)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(10)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „korraldus“– hõlmab kõiki sisestatud teateid, sh kauplemiskoha kaubandussüsteemi saadetud teated korralduse või noteeringu esitamise, tühistamise või muutmise kohta, v.a pärast järgmisi sündmusi saadetavad tühistamisteated:

i)

oksjoni sobitamisetapp;

ii)

kohaga ühenduvuse kaotus;

iii)

tühistusfunktsiooni kasutamine;

b)   „tehing“– täielikult või osaliselt täidetud korraldus;

c)   „maht“– kaubeldud finantsinstrumentide kogus, mida väljendatakse järgmiselt:

i)

aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude samalaadsete finantsinstrumentidena hoitavate instrumentide arv;

ii)

võlakirjade ja struktureeritud finantstoodete nimiväärtus;

iii)

tuletisinstrumentide tehingukoguste või lepingute arv;

iv)

lubatud heitkoguste väärtpaberite korral süsinikdioksiid tonnides.

Artikkel 2

Täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu arvutamise kohustus

Kauplemiskohad arvutavad täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu iga liikme ja osalise tegelikult sisestatud tehingu ning e-tellimusraamatupõhisel kestevoksjonil või noteeringupõhises või hübriidkauplemissüsteemis kaubeldava iga finantsinstrumendi arvestuses.

Artikkel 3

Metoodika

1.   Kauplemiskohad arvutavad oma liikmete või osaliste täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu vähemalt iga kauplemisperioodi lõpus mõlemal järgmisel viisil:

a)

:

mahu alusel

:

(korralduste kogumaht / tehingute kogumaht) – 1;

b)

:

arvu alusel

:

(korralduste koguarv / tehingute koguarv) – 1.

2.   Kauplemiskoha liige või osaline leitakse olevat kauplemisperioodi jooksul kauplemiskoha arvutatud maksimaalset täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu ületanud, kui selle liikme või osalise kauplemistegevus oli ühe konkreetse instrumendiga kauplemisel selline, et ületas kauplemisperioodi kõiki etappe (sh oksjonid) arvestades üht või mõlemat lõikes 1 sätestatud suhtarvu.

3.   Kauplemiskohad arvutavad igalt liikmelt või osaliselt saadud korralduste arvu, järgides lisas korralduse liikide kaupa sätestatud loendusmetoodikat.

4.   Kui kauplemiskoht kasutab sellist liiki korraldusi, mida ei ole lisas sõnaselgelt sätestatud, peab ta teadete loendamisel järgima loendusmetoodika üldpõhimõtteid ning lähtuma lisas nimetatud kõige samalaadsemast korralduse liigist.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus esimesena nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


LISA

Korralduse liikide kaupa sätestatud loendusmetoodika

Korralduse liigid

Täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu arvutamisel loendatavate kauplemiskoha saadud korralduste arv (iga esitamist, tühistamist või muutmist loetakse üheks korralduseks)

Võimalikud kauplemiskoha saadetavad ajakohastused, mida täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu arvutamisel ei loendata (v.a turutoimingute täitmised/tühistamised)

Määratud hinnaga

1

0

Määratud hinnaga – lisa

1

0

Määratud hinnaga – kustuta

1

0

Määratud hinnaga – muuda

2 (iga muudatus tähendab tühistamist ja uut kannet)

0

Stopp

1

1 (kui käivitub)

Kohe (turg)

1

0

Kohe (täida või tühista täies mahus, täida või tühista kohe)

1 (ja kui kustutatud/tühistatud: 2)

0

Varjatud kogusega

1

0

Turuhinnaga (Market-to-limit)

1

1 (kui käivitub)

Noteering

2 (1 ostjana ja 1 müüjana)

0

Noteering – lisa

2

0

Noteering – kustuta

2

0

Noteering – muuda

4 (iga muudatus tähendab tühistamist ja uut kannet)

0

Seotud hinnatasemega (PEG)

1

potentsiaalselt piiramatu, kuna korraldus järgib BBOd

Turu PEG: (Euroopa) parimate ostu- ja müügipakkumistega (BBO) vastassuunaline korraldus

Esmane PEG: (Euroopa) BBO samasuunaline korraldus

Keskpunkti PEG: (Euroopa) BBO kursivahemiku keskpunkti korraldus

Keskpunkti või 1 hinnasammu vähem agressiivne PEG

Kaitstud BBO samasuunalise keskpunkti piires

Emb-kumb (One-cancels-the-other): kaks korraldust on omavahel selliselt seotud, et kui üks neist täidetakse, siis teine jäetakse turutoimingutest kõrvale

2

1 (kui üks tehing tehakse, siis teine tühistatakse)

Emb-kumb – lisa

2

 

Emb-kumb – kustuta

2

 

Emb-kumb – muuda

4

 

Liikuv stopp (Trailing stop): stopp-korraldus, mille stopp-hind, mis korralduse käivitab, muutub vastavalt (Euroopa) BBO-le

1

potentsiaalselt piiramatu, kuna stopiga seatud piir järgib BBOd

Parima määratud hinnaga korraldus, millel piirhind on võrdne sisenemise aja (Euroopa) BBO vastassuunalise korraldusega

1

0

Määratud hinnavahega korraldus, mille tootluse arvutamiseks lisatakse võrdlustootlusele hinnavahe (kaks parameetrit: hinnavahe ja võrdlusalus)

1

potentsiaalselt piiramatu, kuna piiramine oleneb muu vara noteeringust

Tehinguhinna sobitamine (Strike match): ostukorraldustel minimaalne hind ja müügikorraldustel maksimaalne hind

1

potentsiaalselt piiramatu, kuid ajaliselt piiratud (oksjoni kestus)

Sündmuseni passiivne korraldus (Order-on-event): korraldus, mis on passiivne, kuni konkreetne sündmus selle käivitab (sarnane stopp-korraldusele, kuid erinevus on, et pärast käivitamist ei ole see tingimata alusvara liikumisega samas suunas: ostukorraldus võib käivituda sellal, kui finantsinstrumendi languse tõttu stopp-hind aktiveerub)

1

1 (kui käivitub)

„Avamisel“/„sulgemisel“: korraldus, mis on passiivne, kuni turu avamine või sulgemine selle käivitab.

1

1 (kui käivitub)

Broneeri või tühista/sisesta (Book-or-cancel/Post): korraldus, mis ei sobitu tellimusraamatusse kandmise ajal tellimusraamatu vastassuunaga

 

 

Broneeri või tühista/sisesta – lisa

1 (ja kui kustutatud/tühistatud: 2)

0

Broneeri või tühista/sisesta – kustuta

1 (ja kui kustutatud/tühistatud: 2)

0

Broneeri või tühista/sisesta – muuda

2

0

Ootel: tellimusraamatusse kantud korraldus, mis on valmis kindlaks korralduseks muutmiseks

2 (korralduse esitamine + kinnitus)

0

Tehingukorraldus (Deal order)

1

0

TOP, TOP+ tellimusraamatus esimeste seas või tagasilükatuna (+: kontrollida saadaolevat mahtu): korraldus, mis peab olema passiivne ja samas BBO, vastasel juhul lükatakse tagasi.

1

0

Tasakaaluhinnaga korraldus (Imbalance Order) (ava- või sulgemisoksjonil): korraldus, mis kehtib ainult oksjonitel ja mille eesmärk on (ülepakkumise ja katmata nõudluse) koguste tasakaalustamine ilma tasakaaluhinda mõjutamata.

1

potentsiaalselt piiramatu, kuid ajaliselt piiratud (oksjoni kestus)

Seotud korraldus: korraldus, mis vastab mitmele üksikkorraldusele, mis omakorda seonduvad erinevate finantsinstrumentidega. Kui mõne sellise korralduse alusel tehing tehakse, siis vähendatakse kohe ülejäänute mahtu proportsionaalselt. Seda tüüpi korraldusi kasutatakse tavapäraselt võlakirjaturul.

1

potentsiaalselt samaväärne sisestatud alusvara kogusega

Ulatuslik (sweep): annab osalejatele juurdepääsu integreeritud tellimusraamatutele.

1

0

Parima hinna „sweep“: järjest läbitakse kombineeritud tellimusraamatute hinnatasemed kuni piirihinnani

Järjestikune likviidsuse „sweep“: täitmine korralduse piirhinnani sisendraamatu alusel ja alles seejärel ülejäänud koguse teise raamatusse suunamine

Nimeline: korraldus, mis ei ole anonüümne

1

0

Määratletud tasemega: käivitub, kui viimane ostu- või müügihind jõuab teatud tasemeni

1

1 (kui käivitub)

Garanteeritud stopp: see garanteerib, et täitmine toimub stopp-hinnaga

1

1 (kui käivitub)

Kombineeritud korraldused nagu optsioonide strateegia, futuuride uuenemine jne)

1

potentsiaalselt piiramatu


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/90


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/567,

18. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2, artikli 13 lõiget 2, artikli 15 lõiget 5, artikli 17 lõiget 3, artikli 19 lõikeid 2 ja 3, artikli 31 lõiget 4, artikli 40 lõiget 8, artikli 41 lõiget 8, artikli 42 lõiget 7 ja artikli 45 lõiget 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolevas määruses täpsustatakse veelgi määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaseid likviidse turu kindlakstegemise kriteeriume. Selleks tuleb kindlaks määrata kriteeriumid, mida kohaldatakse avalikkusele kuuluvate aktsiate, päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu ja eelkõige aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide ja sertifikaatide keskmise päevakäibe suhtes, et võtta arvesse iga sellise finantsinstrumendi eripära. Selleks et tagada kogu liidus ühtne ja ühetaoline kohaldamine, on vaja eeskirju selle kohta, kuidas tuleks likviidsust arvutada algetapis pärast finantsinstrumendi kauplemisele lubamist.

(2)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad mõisteid ja nendega täpsustatakse nõudeid seoses ühelt poolt kliendi korralduste süsteemsete täitjate kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse ning kauplemiskohtade ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate poolse andmete avaldamisega ning teiselt poolt seoses ESMA õigusega sekkuda toodetesse ja juhtida positsioone. Selleks et tagada kooskõla nende sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda sidusrühmadele ja eelkõige isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist, on vaja koondada need sätted ühte määrusesse.

(3)

Selleks et igal pool liidus oleks vähemalt miinimumarv likviidseid kapitaliinstrumente, peaks selle liikmesriigi pädev asutus, kus kaubeldakse vähema kui viie likviidse finantsinstrumendiga nii aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide kui ka sertifikaatide osas, suutma määrata ühe täiendava likviidse finantsinstrumendi või rohkem, tingimusel et selliste finantsinstrumentide koguarv, mida käsitatakse omavat likviidset turgu, ei ületa igas sellises finantsinstrumentide kategoorias viit.

(4)

Selleks et tagada turuandmete mõistlikul ärilisel alusel esitamine kogu liidus ühtsel viisil, täpsustatakse käesolevas määruses tingimused, mida kauplemiskohti korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad peavad täitma. Kõnealused tingimused täidavad eesmärki, et kohustus esitada turuandmeid mõistlikul ärilisel alusel oleks selle tõhusaks ja ühetaoliseks kohaldamiseks piisavalt selge, võttes samas arvesse kauplemiskohta korraldavate turukorraldajate ja investeerimisühingute ning kliendi korralduste süsteemsete täitjate erinevaid tegevusmudeleid ja kulustruktuure.

(5)

Selleks et tagada turuandmete tasude kehtestamine mõistlikul tasemel, peavad turuandmete mõistlikel ärilistel alustel esitamise kohustuse täitmiseks tasud põhinema mõistlikul seosel selle teabe koostamise ja levitamise kuluga. Seepärast peaksid andmete esitajad, ilma et see piiraks konkurentsieeskirjade kohaldamist, määrama oma tasud kindlaks enda kulude põhjal ning neil on lubatud saada mõistlikku marginaali selliste tegurite alusel nagu tegevuskasumi marginaal, kulude tootlus, käibevara tootlus ja kapitalitootlus. Kui andmete esitajad kannavad andmete esitamisel või muude teenuste osutamisel kulusid ühiselt, siis võivad turuandmete esitamise kulud hõlmata asjakohast osa mis tahes muudest asjaomastest teenustest tulenevatest ühistest kuludest. Kuna täpse kulu kindlaksmääramine on väga keeruline, tuleks selle asemel määratleda kulude jaotamise või jagunemise metoodika ning jätta nende kulude kindlaksmääramine turuandmete esitajatele, võttes arvesse eesmärki tagada liidus turuandmete tasude määramine mõistlikul tasemel.

(6)

Turuandmed tuleks esitada mittediskrimineerival viisil, milleks on vaja, et samu hindu ja muid tingimusi tuleks pakkuda kõigile klientidele, kes kuuluvad avaldatud objektiivsete kriteeriumide kohaselt samasse kategooriasse.

(7)

Et andmete kasutajad saaksid turuandmed, pidamata selleks ostma muid teenuseid, tuleks turuandmeid pakkuda muudest teenustest eraldi. Et vältida andmete kasutajatelt samade turuandmete eest tasu korduvat võtmist, kui andmekogum ostetakse kauplemiskohtadelt ja teistelt turuandmete turustajatelt, tuleks turuandmeid pakkuda kasutajapõhiselt, välja arvatud juhul, kui see oleks ebaproportsionaalne, pidades silmas sellisel viisil kõnealuste andmete pakkumise kulusid ja kauplemiskohta korraldava turukorraldaja või investeerimisühingu või kliendi korralduste süsteemse täitja poolse turuandmete esitamise mahtu ja ulatust.

(8)

Et andmete kasutajad ja pädevad asutused saaksid tõhusalt hinnata, kas turuandmeid pakutakse mõistlikul ärilisel alusel, tuleb andmete pakkumise olulised tingimused avalikustada. Andmete esitajad peaksid seega avalikustama andmed oma turuandmete tasude ja sisu, samuti oma kulude kindlaksmääramisel kasutatava kuluarvestusmetoodika kohta, pidamata seejuures avaldama oma tegelikke kulusid.

(9)

Lisaks täpsustatakse käesolevas määruses tingimusi, mida kliendi korralduste süsteemsed täitjad peavad täitma, et järgida kohustust avaldada hinnapakkumised tavalisel kauplemisajal regulaarselt ja pidevalt ning teha need teistele turuosalistele kergesti kättesaadavaks, tagamaks, et hinnapakkumistele juurdepääsu soovivad turuosalised juurdepääsu ka tegelikult saavad.

(10)

Kui kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad hinnapakkumised rohkem kui ühel viisil, peaksid nad seda tegema kõigis kohtades samal ajal, et tagada avaldatud hinnapakkumiste ühtsus ja turuosaliste samaaegne juurdepääs teabele. Kui kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad hinnapakkumised reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi või andmearuandlusteenuste osutajate kaudu, peaksid nad hinnapakkumises avalikustama oma andmed, et turuosalised saaksid suunata oma korraldused neile.

(11)

Käesoleva määrusega täpsustatakse täiendavalt kliendi korralduste süsteemsete täitjate läbipaistvuskohustuste ulatuse erinevaid tehnilisi aspekte, et tagada selle ühtne ja ühetaoline kohaldamine kogu liidus. On tähtis, et kliendi korralduste süsteemsete täitjate vabastamine kohustusest avaldada oma hinnapakkumised regulaarselt ja pidevalt piirduks rangelt olukordadega, kus siduvate hindade jätkuv klientidele esitamine võib olla vastuolus nende riskide usaldusväärse juhtimisega, millele investeerimisühing kliendi korralduste süsteemse täitjana on avatud, võttes arvesse muid mehhanisme, mis võivad anda selliste riskide vastu täiendavat kaitset.

(12)

Tagamaks, et erand kliendi korralduste süsteemse täitja määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 2 kohasest kohustusest täita korraldusi korralduse vastuvõtmise ajal pakutud hindadega on piiratud tehingutega, mis oma laadi tõttu ei mõjuta hindade kujunemise protsessi, sätestatakse käesolevas määruses ammendavalt tingimused seoses tehingutega, mille puhul täitmine mitme väärtpaberiga on osa ühest tehingust, ja seoses korraldustega, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

(13)

Kriteeriumiga, mille alusel peab hind langema turutingimustele lähedasse avalikustatud vahemikku, võetakse arvesse eesmärki tagada, et kliendi korralduste süsteemsete täitjate poolne korralduste täitmine mõjutab hindade kujunemist, kusjuures kliendi korralduste süsteemse täitja võimalused pakkuda põhjendatud juhtudel hindade parendamist ei ole piiratud.

(14)

Selleks et tagada, et klientidel on juurdepääs kliendi korralduste süsteemsete täitjate hinnapakkumistele mittediskrimineerival viisil, kuid samas tagades nõuetekohase riskijuhtimise, milles võetakse arvesse üksikute ühingute tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, on vaja täiendavalt kindlaks määrata, et sama kliendi korralduste arvu või mahtu käsitataks tunduvalt normi ületavana, kui kliendi korralduste süsteemne täitja ei suuda kõnealuseid korraldusi täita, võtmata endale liigset riski; selline olukord tuleks eelnevalt määratleda investeerimisühingu riskijuhtimiskorra osana ja see peaks põhinema objektiivsetel teguritel ja olema kirjalikult fikseeritud ja tehtud klientidele või võimalikele klientidele kättesaadavaks.

(15)

Kuna nii likviidsuse pakkujad kui ka kliendi korralduste süsteemsed täitjad kauplevad oma arvel ning nende riskitase on võrreldaval tasemel, on asjakohane määrata finantsinstrumendile omane maht kindlaks nende kategooriate jaoks ühiselt. Seepärast peaks määruse (EL) nr 600/2014 artikli 18 lõike 6 kohane finantsinstrumendile omane maht olema finantsinstrumendile omane maht, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 5 punktile d ning mida on vastavalt kõnealusele sättele täiendavalt täpsustatud regulatiivsetes tehnilistes standardites.

(16)

Selleks et täpsustada portfelli tihendamise elemente, et eristada seda kauplemis- ja kliirimisteenustest, on vaja määrata kindlaks protsess, mille käigus tuletisinstrumendid täielikult või osaliselt lõpetatakse ja asendatakse uue tuletisinstrumendiga, eelkõige kõnealuse protsessi etapid, lepingu sisu ja portfelli tihendamist toetav õiguslik dokumentatsioon.

(17)

Et tagada vastaspoolte portfelli tihendamise sobiv läbipaistvus, on vaja kindlaks määrata, milline teave avalikustatakse.

(18)

Vaja on täpsustada nii asjaomaste pädevate asutuste kui ka erandjuhtudel ESMA (mis on asutatud ja tegutseb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1095/2010 (2)) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) (mis on asutatud ja tegutseb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1093/2010 (3)) õigusi sekkuda toodetesse investorikaitsega seonduva märkimisväärse probleemi korral või kui on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või vähemalt ühe liikmesriigi või liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusele. Et sekkumisõiguse kasutamiseks leiaks kinnitust „ohu“ olemasolu, mis on sekkumise üks eeltingimus seoses finants- või kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusvääruse või finantssüsteemi stabiilsusega, peab esinema suurem probleem kui investorikaitse eeltingimuseks olev „märkimisväärne probleem“.

(19)

Et tagada ühtne lähenemisviis, mis võimaldaks võtta asjakohaseid meetmeid ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral, tuleks koostada kriteeriumide ja tegurite loetelu, millest pädevad asutused, ESMA ja EBA peaksid lähtuma otsustamisel, kas selline probleem või oht on olemas,. Vajadus hinnata kõiki selliseid kriteeriume ja tegureid, mis võivad esineda reaalses olukorras, ei tohiks siiski takistada pädevaid asutusi, ESMAt ja EBAt kasutamast ajutise sekkumise õigusi, kui ainult üks tegur või kriteerium on sellise kahtluse või ohu aluseks.

(20)

Vaja on täpsustada asjaolusid, mille korral ESMA saab kasutada määruse (EL) nr 600/2014 kohaseid positsioonide juhtimise õigusi, et tagada ühtne lähenemisviis, võimaldades samas ettenägematute ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral võtta asjakohaseid meetmeid.

(21)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Samas, et tagada uue läbipaistvust käsitleva õiguskorra tõhus toimimine, tuleks teatavaid käesoleva määruse sätted hakata kohaldama selle jõustumise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

LIKVIIDSETE TURGUDE KINDLAKSTEGEMINE KAPITALIINSTRUMENTIDE PUHUL

Artikkel 1

Likviidsete turgude kindlakstegemine aktsiate puhul

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkt b)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel käsitatakse aktsiat, millega kaubeldakse iga päev, omavat likviidset turgu, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

avalikkusele kuuluvate aktsiate väärtus on:

i)

mitte alla 100 miljoni euro reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate puhul;

ii)

mitte alla 200 miljoni euro üksnes mitmepoolses kauplemissüsteemis kaubeldavate aktsiate puhul;

b)

aktsiatega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 250 tehingut;

c)

aktsia keskmine päevakäive on vähemalt 1 miljon eurot.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse avalikkusele kuuluvate aktsiate väärtus, korrutades ringluses olevate aktsiate arvu aktsia hinnaga, kusjuures välja arvatakse üksikud osalused selles aktsias, mis ületavad 5 % emitendi kogu hääleõigusest, v.a juhul, kui need osalused on ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal või pensionifondil. Hääleõigused arvutatakse nende aktsiate koguarvu alusel, millega hääleõigus on seotud, sõltumata sellest, kas hääleõiguse kasutamine on peatatud.

3.   Kui lõike 2 kohane teave ei ole kättesaadav, arvutatakse lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel üksnes mitmepoolsetes kauplemissüsteemides kaubeldavate avalikkusele kuuluvate aktsiate väärtus, korrutades ringluses olevate aktsiate arvu aktsia hinnaga.

4.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutatakse aktsia päevakäive, liites kokku tulemused, mis saadakse, korrutades kauplemispäeva jooksul tehtud iga tehingu puhul ostja ja müüja vahel vahetatud aktsiate arvu aktsia hinnaga.

5.   Kuuenädalasel perioodil, mis algab esimesel kauplemispäeval pärast aktsia esmakordset reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele lubamist, käsitatakse seda aktsiat omavat likviidset turgu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b tähenduses, kui ringluses olevate aktsiate ja aktsia esimese kauplemispäeva algushinna korrutamisel saadud summa ei ole prognooside kohaselt alla 200 miljoni euro ning kui lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimused on kõnealuse perioodi hinnanguliste andmete põhjal täidetud.

6.   Kui liikmesriigi kauplemiskohtades kaubeldavatest ja esmakordselt selles liikmesriigis kauplemisele lubatud aktsiatest alla viie loetakse vastavalt lõikele 1 omavat likviidset turgu, võib kõnealuse liikmesriigi pädev asutus määrata ühe või mitu esmakordselt kõnealustes kauplemiskohtades kauplemisele lubatud aktsiat omavaks likviidset turgu tingimusel, et kõnealuses liikmesriigis esmakordselt kauplemisele lubatud ja likviidset turgu omavana käsitlevate aktsiate koguarv ei ületa viit.

Artikkel 2

Likviidsete turgude kindlaksmääramine hoidmistunnistuste puhul

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkt b)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel käsitatakse i hoidmistunnistust, millega kaubeldakse iga päev, omavat likviidset turgu, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

avalikkusele kuuluvate hoidmistunnistuste väärtus on vähemalt 100 miljonit eurot;

b)

hoidmistunnistustega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 250 tehingut;

c)

hoidmistunnistuse keskmine päevakäive on vähemalt 1 miljon eurot.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutatakse avalikkusele kuuluvate hoidmistunnistuste väärtus, korrutades ringluses olevate hoidmistunnistuste ühikute arvu ühikuhinnaga.

3.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutatakse hoidmistunnistuse päevakäive, liites kokku tulemused, mis saadakse, korrutades kauplemispäeva jooksul tehtud iga tehingu puhul ostja ja müüja vahel vahetatud hoidmistunnistuste ühikute arvu hoidmistunnistuse ühikuhinnaga.

4.   Kuuekuulisel perioodil, mis algab esimesel kauplemispäeval pärast hoidmistunnistuse esmakordset kauplemiskohas kauplemisele lubamist, käsitatakse seda hoidmistunnistust omavat likviidset turgu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b tähenduses, kui avalikkusele kuuluvate hoidmistunnistuste väärtus esimese kauplemispäeva alguses ei ole prognooside kohaselt alla 100 miljoni euro ja kui lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimused on kõnealuse perioodi hinnanguliste andmete põhjal täidetud.

5.   Kui liikmesriikide kauplemiskohtades kaubeldavatest ja esmakordselt selles liikmesriigis kauplemisele lubatud hoidmistunnistustest alla viie loetakse vastavalt lõikele 1 omavat likviidset turgu, võib kõnealuse liikmesriigi pädev asutus määrata ühe või mitu esmakordselt kõnealustes kauplemiskohtades kauplemisele lubatud hoidmistunnistust omavaks likviidset turgu tingimusel, et kõnealuses liikmesriigis esmakordselt kauplemisele lubatud ja likviidset turgu omavana käsitlevate hoidmistunnistuste koguarv ei ületa viit.

Artikkel 3

Likviidsete turgude kindlaksmääramine börsil kaubeldavate fondide puhul

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkt b)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel käsitatakse börsil kaubeldavat fondi, millega kaubeldakse iga päev, omavat likviidset turgu, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

avalikkusele kuulub vähemalt 100 osakut;

b)

börsil kaubeldavate fondidega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 10 tehingut;

c)

börsil kaubeldava fondi keskmine päevakäive on vähemalt 500 000 eurot.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel on börsil kaubeldava fondi avalikkusele kuuluvate osakute arv kauplemiseks emiteeritud osakute arv.

3.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutatakse börsil kaubeldava fondi päevakäive, liites kokku tulemused, mis saadakse, korrutades kauplemispäeva jooksul tehtud iga tehingu puhul ostja ja müüja vahel vahetatud börsil kaubeldava fondi osakute arvu osaku hinnaga.

4.   Kuuekuulisel perioodil, mis algab esimesel kauplemispäeval pärast börsil kaubeldava fondi esmakordset kauplemiskohas kauplemisele lubamist, käsitatakse seda börsil kaubeldavat fondi omavat likviidset turgu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b tähenduses, kui avalikkusele kuulub kauplemispäeva alguses hinnanguliselt vähemalt 100 ühikut ja kui lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimused on kõnealuse perioodi hinnanguliste andmete põhjal täidetud.

5.   Kui liikmesriikide kauplemiskohtades kaubeldavatest ja esmakordselt selles liikmesriigis kauplemisele lubatud börsil kaubeldavatest fondidest alla viie loetakse vastavalt lõikele 1 omavat likviidset turgu, võib kõnealuse liikmesriigi pädev asutus määrata ühe või mitu esmakordselt kõnealustes kauplemiskohtades kauplemisele lubatud börsil kaubeldavat fondi omavaks likviidset turgu tingimusel, et kõnealuses liikmesriigis esmakordselt kauplemisele lubatud ja likviidset turgu omavana käsitlevate börsil kaubeldavate fondide koguarv ei ületa viit.

Artikkel 4

Likviidsete turgude kindlaksmääramine sertifikaatide puhul

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkt b)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel käsitatakse sertifikaati, millega kaubeldakse iga päev, omavat likviidset turgu, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

avalikkusele kuuluvate sertifikaatide väärtus on vähemalt 1 miljon eurot;

b)

sertifikaatidega tehakse päevas keskmiselt vähemalt 20 tehingut;

c)

sertifikaadi keskmine päevakäive on vähemalt 500 000 eurot.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel on avalikkusele kuuluvate sertifikaatide väärtus emissiooni maht, sõltumata emiteeritud ühikute arvust.

3.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutatakse sertifikaadi päevakäive, liites kokku tulemused, mis saadakse, korrutades kauplemispäeval täidetud iga tehingu puhul ostja ja müüja vahel vahetatud sertifikaatide arvu ühiku hinnaga.

4.   Kuuekuulisel perioodil, mis algab esimesel kauplemispäeval pärast sertifikaadi esmakordset kauplemiskohas kauplemisele lubamist, käsitatakse seda sertifikaati omavat likviidset turgu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b tähenduses, kui hinnanguliselt on esimese kauplemispäeva alguses avalikkusele kuuluvate sertifikaatide väärtus vähemalt 1 miljon eurot ja kui lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimused on kõnealuse perioodi hinnanguliste andmete põhjal täidetud.

5.   Kui liikmesriikide kauplemiskohtades kaubeldavatest ja esmakordselt selles liikmesriigis kauplemisele lubatud sertifikaatidest alla viie loetakse vastavalt lõikele 1 omavat likviidset turgu, võib kõnealuse liikmesriigi pädev asutus määrata ühe või mitu esmakordselt kõnealustes kauplemiskohtades kauplemisele lubatud sertifikaati omavaks likviidset turgu tingimusel, et kõnealuses liikmesriigis esmakordselt kauplemisele lubatud ja likviidset turgu omavana käsitlevate sertifikaatide koguarv ei ületa viit.

Artikkel 5

Kapitaliinstrumentide likviidsuse hindamine pädevate asutuste poolt

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkt b)

1.   Likviidsuse seisukohast kõige olulisema turu pädev asutus, nagu määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (4) artiklis 16, hindab vastavalt artiklitele 1–4, kas aktsial, hoidmistunnistusel, börsil kaubeldaval fondil või sertifikaadil on likviidne turg määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b tähenduses, iga järgmise stsenaariumi korral:

a)

enne finantsinstrumendiga kauplemiskohas esmakordset kauplemist, nagu täpsustatud artikli 1 lõikes 5, artikli 2 lõikes 4, artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 4;

b)

finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala lõpust kuni finantsinstrumendiga kauplemise esimese kuue nädala lõpuni. Selle stsenaariumi puhul põhineb hindamine avalikkusele kuuluvatel instrumentidelkauplemise esimese nelja nädala viimase kauplemispäeva seisuga, tehingute keskmisel arvul päevas ja keskmisel päevakäibel, võttes arvesse selle finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala jooksul liidus täidetud kõiki tehinguid;

c)

iga kalendriaasta lõpust kuni sellele järgneva aasta 1. märtsini finantsinstrumentide puhul, millega kaubeldakse kauplemiskohas enne asjaomase kalendriaasta 1. detsembrit. Selle stsenaariumi puhul põhineb hindamine avalikkusele kuuluvatel instrumentidel asjaomase kalendriaasta viimase kauplemispäeva seisuga, tehingute keskmisel arvul päevas ja keskmisel päevakäibel, võttes arvesse selle finantsinstrumendiga kõnealusel aastal liidus täidetud kõiki tehinguid;

d)

kohe pärast seda, kui korporatiivsete sündmuste tõttu on muudetud mis tahes varasemat hinnangut.

Pädevad asutused tagavad, et hindamise tulemused avaldatakse kohe pärast hindamise lõpetamist.

2.   Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, sealhulgas kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud kasutavad vastavalt lõikele 1 avaldatud teavet

a)

kuuenädalase perioodi puhul, mis algab finantsinstrumendiga kauplemise esimesel päeval, kui hindamine tehakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a;

b)

perioodi puhul, mis algab kuus nädalat pärast kõnealuse finantsinstrumendiga kauplemise esimest päeva ja mis lõpeb 31. märtsil käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt teabe avaldamise aastal, kui hindamine tehakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile b;

c)

üheaastase perioodi puhul, mis algab 1. aprillil pärast avaldamise päeva, kui hindamine tehakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile c.

Kui käesolevas lõikes osutatud teave asendatakse uue teabega vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile d, kasutavad pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, sealhulgas kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel kõnealust uut teavet.

3.   Lõike 1 kohaldamisel esitavad kauplemiskohad pädevatele asutustele lisas sätestatud teabe järgmisteks tähtaegadeks:

a)

finantsinstrumentide puhul, mis on kauplemisele lubatud esmakordselt, enne kuupäeva, mil sellega kaubeldakse esimest korda;

b)

juba kauplemisele lubatud finantsinstrumentide puhul järgmisteks tähtaegadeks:

i)

mitte hiljem kui kolm päeva pärast kauplemise esimese nelja nädala lõppu;

ii)

pärast iga kalendriaasta lõppu, kuid mitte hiljem kui järgmise aasta 3. jaanuaril;

iii)

kohe pärast seda, kui korporatiivse sündmuse tõttu on varem pädevale asutusele esitatud teavet muudetud.

II PEATÜKK

KAUPLEMISKOHTADE JA KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSETE TÄITJATE ANDMETE ESITAMISE KOHUSTUS

Artikkel 6

Kohustus pakkuda turuandmeid mõistlikul ärilisel alusel

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 lõige 1, artikli 15 lõige 1 ja artikli 18 lõige 8)

1.   Selleks et teha määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 3, 4, 6–11, 15 ja 18 sätestatud teavet sisaldavad turuandmed üldsusele kättesaadavaks mõistlikul ärilisel alusel, täidavad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 lõikele 1, artikli 15 lõikele 1 ja artikli 18 lõikele 8 käesoleva määruse artiklites 7–11 sätestatud kohustusi.

2.   Artiklit 7, artikli 8 lõiget 2, artiklit 9, artikli 10 lõiget 2 ja artiklit 11 ei kohaldata selliste kauplemiskohta korraldavate turukorraldajate ja investeerimisühingute suhtes, kes teevad turuandmed üldsusele kättesaadavaks tasuta.

Artikkel 7

Kohustus pakkuda turuandmeid kulupõhiselt

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 lõige 1, artikli 15 lõige 1 ja artikli 18 lõige 8)

1.   Turuandmete hind põhineb selliste andmete koostamise ja levitamise kuludel ning võib sisaldada mõistlikku kasumimarginaali.

2.   Turuandmete koostamise ja levitamise kulud võivad sisaldada kauplemiskohta korraldavate turukorraldajate ja investeerimisühingute või kliendi korralduste süsteemsete täitjate osutatavate muude teenuste ühiste kulude asjakohast osa.

Artikkel 8

Kohustus pakkuda turuandmeid mittediskrimineerival viisil

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 lõige 1, artikli 15 lõige 1 ja artikli 18 lõige 8)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad teevad turuandmed kättesaadavaks sama hinnaga ja samadel tingimustel kõikidele klientidele, kes kuuluvad avaldatud objektiivsete kriteeriumide alusel samasse kategooriasse.

2.   Eri kliendikategooriatele määratud hindade erinevused on vastavuses väärtusega, mida turuandmed omavad nende klientide jaoks, võttes arvesse järgmist:

a)

turuandmete sisu ja ulatus, sealhulgas hõlmatud finantsinstrumentide arv ja nende kauplemismaht;

b)

kuidas klient turuandmeid kasutab, sealhulgas kas neid kasutatakse kliendi enda kauplemistegevuseks, edasimüügiks või andmete koondamiseks.

3.   Lõike 1 kohaldamiseks peab kauplemiskohta korraldavatel turukorraldajatel ja investeerimisühingutel ning kliendi korralduste süsteemsetel täitjatel olema skaleeritav võimekus, et tagada klientide kiire juurdepääs turuandmetele igal ajal mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 9

Kohustused seoses kasutajapõhiste tasudega

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 lõige 1, artikli 15 lõige 1 ja artikli 18 lõige 8)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad arvutavad turuandmete kasutustasu vastavalt sellele, kuidas turuandmete eri lõppkasutajad neid kasutavad (kasutajapõhiselt). Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad kehtestavad korra, et tagada, et iga turuandmete kasutamiskorra tasustamine vaid üks kord.

2.   Erandina lõikest 1 võivad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad otsustada mitte teha turuandmeid kättesaadavaks kasutajapõhiselt, kui võttes arvesse andmete mahtu ja ulatust, on kasutajapõhine tasu ebaproportsionaalne andmete kättesaadavaks tegemise kuluga.

3.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad põhjendavad turuandmete kasutajapõhiselt kättesaadavaks tegemisest keeldumist ning avaldavad need põhjendused oma veebisaidil.

Artikkel 10

Kohustus hoida andmeid eraldi ja koondamata

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 lõige 1, artikli 15 lõige 1 ja artikli 18 lõige 8)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad teevad turuandmed kättesaadavaks, sidumata neid muude teenustega.

2.   Turuandmete hind arvutatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 12 lõike 1 kohase turuandmete detailsuse astme alusel.

Artikkel 11

Läbipaistvuskohustus

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 13 lõige 1, artikli 15 lõige 1 ja artikli 18 lõige 8)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning kliendi korralduste süsteemsed täitjad avalikustavad turuandmete esitamise hinnad ja muud tingimused kergesti kättesaadaval viisil.

2.   Avalikustada tuleb järgmine teave:

a)

kehtivad hinnakirjad, sealhulgas:

tasud kuvatava teabe kasutaja (display user) kohta;

mittekuvatava teabe kasutamise tasud (non-display fees);

allahindlusstrateegiad;

litsentsitingimustega seonduvad tasud;

kauplemiseelsete ja -järgsete turuandmete tasud;

teabe muude alamhulkade tasud, sealhulgas selliste andmete puhul, mida nõutakse vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/572 (5);

kehtiva hinnakirja muud tingimused;

b)

tulevase hinnamuutuse avalikustamine vähemalt 90 päeva enne hinna muutmist;

c)

teave turuandmete sisu kohta, sealhulgas:

i)

hõlmatud instrumentide arv;

ii)

hõlmatud instrumentide kogukäive;

iii)

kauplemiseelsete ja -järgsete turuandmete suhe;

iv)

teave lisaks turuandmetele esitatavate mis tahes andmete kohta;

v)

esitatud turuandmete litsentsitasu viimase muutmise kuupäev;

d)

turuandmete avaldamiselt teenitud tulu ja selle tulu osakaal turukorraldaja ning kauplemiskohta korraldava investeerimisühingu või kliendi korralduste süsteemse täitja kogutulus;

e)

teave hinnakujunduse kohta, sealhulgas kasutatud kuluarvestusmeetodid ja mis tahes konkreetsed põhimõtted, mille alusel otsekulud ja ühised muutuvkulud jaotatakse ning ühised püsikulud jagatakse turuandmete koostamise ja levitamise ning muude kauplemiskohta korraldavate turukorraldajate ja investeerimisühingute ning kliendi korralduste süsteemsete täitjate muude teenuste vahel.

III PEATÜKK

KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSE TÄITJA ANDMETE AVALDAMISE KOHUSTUS

Artikkel 12

Kliendi korralduste süsteemse täitja kohustus avaldada hinnapakkumised tavalisel kauplemisajal regulaarselt ja pidevalt

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõige 1)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 1 kohaldamisel loetakse kliendi korralduste süsteemne täitja olevat avaldanud oma hinnapakkumised tavalisel kauplemisajal regulaarselt ja pidevalt üksnes juhul, kui ta teeb hinnapakkumised alati kättesaadavaks ajal, mille kliendi korralduste süsteemne täitja on eelnevalt kindlaks määranud ja avaldanud oma tavalise kauplemisajana.

Artikkel 13

Kliendi korralduste süsteemse täitja kohustus teha hinnapakkumised kergesti kättesaadavaks

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõige 1)

1.   Kliendi korralduste süsteemsed täitjad esitavad oma kodulehel, millist määruse (EL) nr 600/2014 artikli 17 lõike 3 punktis a sätestatud avaldamise süsteemi nad oma hinnapakkumiste avaldamiseks kasutavad ja ajakohastavad seda teavet.

2.   Kui kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad hinnapakkumised kauplemiskoha või kauplemisteabearuandluse avalikustaja süsteemide kaudu, peavad nad hinnapakkumises avaldama andmed enda kohta.

3.   Kui kliendi korralduste süsteemsed täitjad kasutavad hinnapakkumiste avaldamiseks rohkem kui ühe süsteemi, avaldatakse hinnapakkumised samal ajal.

4.   Kliendi korralduste süsteemne täitja avalikustab hinnapakkumised masinloetaval kujul. Hinnapakkumised loetakse avaldatuks masinloetaval kujul, kui avaldamine vastab kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/571 (6).

5.   Kui kliendi korralduste süsteemne täitja avaldab oma hinnapakkumised üksnes oma süsteemide kaudu, tuleb need avaldada ka inimloetaval kujul. Hinnapakkumised loetakse avaldatuks inimloetaval kujul, kui:

a)

hinnapakkumise sisu on vormis, millest saab aru keskmine lugeja;

b)

hinnapakkumine on avaldatud kliendi korralduste süsteemse täitja veebisaidil ja kodulehel on selged juhised hinnapakkumiste leidmiseks.

6.   Hinnapakkumised avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (7) kohaste standardite ja tehniliste kirjelduste alusel.

Artikkel 14

Korralduste täitmine kliendi korralduste süsteemse täitja poolt

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõige 1, artikli 15 lõige 2 ja artikli 15 lõige 3)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 1 kohaldamisel loetakse, et olemas on erandlikud turutingimused, kui kliendile siduva hinnapakkumise avaldamise kohustuse kehtestamine oleks vastuolus nende riskide usaldusväärse juhtimisega ja eelkõige, kui:

a)

kauplemiskoht, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati, või likviidsuse seisukohast kõige olulisem turg peatab kauplemise kõnealuse finantsinstrumendiga vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõikele 5;

b)

kauplemiskoht, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati, või likviidsuse poolest kõige olulisem turg lubab turutegemise kohustusi peatada;

c)

börsil kaubeldava fondi puhul ei ole usaldusväärne turuhind kättesaadav märkimisväärse arvu selliste instrumentide kohta, mis on börsil kaubeldava fondi või indeksi aluseks;

d)

pädev asutus keelab selle finantsinstrumendi puhul lühikeseks müügi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 (8) artiklile 20.

2.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 1 kohaldamisel võib kliendi korralduste süsteemne täitja ajakohastada oma hinnapakkumisi igal ajal tingimusel, et ajakohastatud hinnapakkumised põhinevad kliendi korralduste süsteemse täitja tegelikul kavatsusel (ja on selle kavatsusega kooskõlas) kaubelda oma klientidega mittediskrimineerival viisil.

3.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 2 kohaldamisel jääb hind turutingimustele lähedasse avalikustatud vahemikku, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

hind on kliendi korralduste süsteemse täitja ostupakkumiste ja müügipakkumiste vahel;

b)

punktis a osutatud hinnapakkumised peegeldavad asjaomase finantsinstrumendi puhul turul valitsevaid tingimusi vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõikele 7.

4.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse täitmist mitme väärtpaberiga osana ühest tehingust, kui delegeeritud määruses (EL) 2017/587 sätestatud kriteeriumid on täidetud.

5.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse korraldust sellise korraldusena, mille puhul kehtivad muud tingimused kui kehtiv turuhind, kui delegeeritud määruses (EL) 2017/587 sätestatud kriteeriumid on täidetud.

Artikkel 15

Tunduvalt normi ületavad korraldused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 17 lõige 2)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 17 lõike 2 kohaldamisel loetakse korralduste arv või maht tunduvalt normi ületavaks, kui kliendi korralduste süsteemne täitja ei suuda nii paljusid või sellises mahus korraldusi täita, võtmata endale liigset riski.

2.   Kliendi korralduste süsteemse täitjana tegutsevad investeerimisühingud määratlevad eelnevalt objektiivselt ja riskijuhtimispoliitikaga kooskõlas ning vastavalt menetlustele, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 (9) artiklis 23, millal kliendi korralduste arv või maht kujutab endast investeerimisühingule liigset riski.

3.   Lõike 2 kohaldamisel kehtestab, säilitab ja rakendab kliendi korralduste süsteemne täitja riskijuhtimispoliitika ja -menetluste osana poliitikat, mille alusel määrata kindlaks selliste korralduste arv ja maht, mis ta saab täita, olemata avatud liigsele riskile, võttes samas arvesse nii sellist liiki kauplemise riski katmiseks investeerimisühingu käsutuses olevat kapitali kui ka valitsevaid turutingimusi, mille alusel investeerimisühing tegutseb.

4.   Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 17 lõikele 2 ei tohi lõikes 3 osutatud poliitika olla klientide suhtes diskrimineeriv.

Artikkel 16

Finantsinstrumendile omane maht

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 18 lõige 6)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 18 lõike 6 kohaldamisel on finantsinstrumendile omane maht hinnapäringu-, hääl- ja hübriidkauplemissüsteemis või muude kauplemisvormide alusel kaubeldud instrumentide puhul maht, mis on sätestatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/583 (10) III lisas.

IV PEATÜKK

TULETISINSTRUMENDID

Artikkel 17

Portfelli tihendamise elemendid

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 31 lõige 4)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 31 lõike 1 kohaldamisel peavad portfelli tihendamise teenust osutavad investeerimisühingud ja turukorraldajad täitma lõigete 2–6 tingimusi.

2.   Investeerimisühingud ja turukorraldajad sõlmivad osalistega portfelli tihendamise kokkuleppe, millega nähakse ette tihendamise protsess ja selle juriidiline mõju, sealhulgas määratakse kindlaks ajahetk, mil iga portfelli tihendamine muutub õiguslikult siduvaks.

3.   Lõikes 2 osutatud kokkulepe sisaldab kogu olulist juriidilist dokumentatsiooni, milles kirjeldatakse, kuidas portfelli tihendamiseks esitatud tuletisinstrumendid lõpetatakse ja asendatakse muude tuletisinstrumentidega.

4.   Enne tihendamisprotsessi algust teevad portfelli tihendamise teenust osutavad investeerimisühingud ja turukorraldajad järgmist:

a)

nõuavad igalt portfelli tihendamises osalejalt riskitaluvuse kindlaksmääramist, sealhulgas vastaspoole riski ja tururiski piirmäära ning sularahamaksete taluvuse kindlaksmääramist. Investeerimisühingud ja turukorraldajad peavad võtma arvesse portfelli tihendamises osalejate kindlaks määratud riskitaluvust;

b)

siduma portfelli tihendamiseks esitatud tuletisinstrumendid ja esitama igale osalisele portfelli tihendamise ettepaneku, mis sisaldab järgmist teavet:

i)

tihendamisest mõjutatud vastaspoolte andmed;

ii)

tuletisinstrumentide tingliku koguväärtuse vastav muutus;

iii)

tingliku koguväärtuse muutus võrreldes kindlaksmääratud riskitaluvusega.

5.   Selleks et kohandada portfelli tihendamist osaliste määratud riskitaluvusega ja et portfelli tihendamine oleks võimalikult tõhus, võivad investeerimisühingud ja turukorraldajad anda osalistele lisaaega, et lisada positsiooni lõpetamiseks või tingliku väärtuse vähendamiseks sobivaid tuletisinstrumente.

6.   Investeerimisühingud ja turukorraldajad tihendavad portfelli üksnes juhul, kui kõik portfelli tihendamises osalejad on tihendamisettepanekuga nõustunud.

Artikkel 18

Teabe avaldamise kohustus portfelli tihendamise korral

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 31 lõige 4)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 31 lõike 2 kohaldamisel avaldavad investeerimisühingud ja turukorraldajad tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu iga portfelli tihendamise tsükli kohta järgmise teabe:

a)

portfelli tihendamiseks ette pandud tuletisinstrumentide loetelu;

b)

lõpetatud tuletisinstrumente asendavate tuletisinstrumentide loetelu;

c)

portfelli tihendamise tulemusena muudetud või lõpetatud tuletisinstrumentide loetelu;

d)

tuletisinstrumentide arv ja nende väärtus tingliku väärtusena.

Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse tuletisinstrumentide liikide ja valuutade kaupa.

2.   Investeerimisühingud ja turukorraldajad avaldavad lõikes 1 osutatud teabe sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik ja mitte hiljem kui järgmise tööpäeva lõpus pärast seda, kui tihendamisettepanek muutub vastavalt artikli 17 lõikes 2 osutatud kokkuleppele õiguslikult siduvaks.

V PEATÜKK

FINANTSTOODETESSE SEKKUMISE JA POSITSIOONIDE JUHTIMISE JÄRELEVALVEMEETMED

1. JAGU

Toodetesse sekkumine

Artikkel 19

ESMA ajutise toodetesse sekkumise õiguste rakendamise kriteeriumid ja tegurid

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 40 lõige 2)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 40 lõike 2 punkti a kohaldamisel hindab ESMA kõigi lõikes 2 loetletud tegurite ja kriteeriumide asjakohasust ja võtab arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja kriteeriume selle kindlaks tegemisel, kas teatavate finantsinstrumentide või teatavate kindlaksmääratud tunnustega finantsinstrumentide turundamine, turustamine või müük või teatavat liiki finantstegevus või -tava tekitab märkimisväärse probleemi seoses investorite kaitsega või ohu finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Esimese lõigu kohaldamisel võib ESMA otsustada, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või et on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, lähtudes ühest või mitmest kõnealusest tegurist ja kriteeriumist.

2.   Tegurid ja kriteeriumid, mille alusel ESMA otsustab, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või et on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, on järgmised:

a)

finantsinstrumendi või finantstegevuse või -tavade liigi keerukuse tase seoses klientide liigiga, kes hinnatuna vastavalt punktile c on seotud finantstegevuse või -tavaga või kellele seda turustatakse ja müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alus- või võrdlusvarade liik ja nende läbipaistvuse tase;

finantsinstrumendi, finantstegevuse või -tavadega seotud kulude ja tasude läbipaistvuse tase, eelkõige läbipaistvuse puudumine, mis tuleneb kulude ja tasude mitmekihilisusest;

tulemusnäitajate arvutamise keerukus, võttes eriti arvesse seda, kas käive sõltub ühe või mitme alus- või võrdlusvara tulemustest, mida omakorda mõjutavad muud tegurid või kas käive ei sõltu mitte ainult alusvara alg- ja lõppväärtusest, vaid ka väärtusest toote eluea jooksul;

mis tahes riski laad ja ulatus;

kas instrument või teenus on seotud muude toodete või teenustega; või

mis tahes tingimuste keerukus;

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

finantsinstrumendi tinglik väärtus;

seotud klientide, investorite või turuosaliste arv;

toote suhteline osakaal investorite portfellis;

mis tahes kahju tekkimise tõenäosus, ulatus ja laad, sealhulgas võimaliku kantava kahju summa;

kahjulike mõjude eeldatav kestus;

emissioonimaht;

seotud vahendajate arv;

turu või müügi kasv; või

finantsinstrumenti iga kliendi poolt investeeritud keskmine summa;

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud klientide liik või selliste klientide liik, kellele finantsinstrumenti turustatakse või müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kas klient on jae- või kutseline klient või võrdne vastaspool;

klientide oskused ja võimed, sealhulgas haridustase, kogemus sarnaste finantsinstrumentide või müügitavadega;

klientide majanduslik olukord, sealhulgas nende sissetulek ja jõukus;

klientide peamised finantseesmärgid, sealhulgas pensionisäästud ja eluaseme omamise rahastamine; või

kas toodet või teenust müüakse klientidele väljaspool kavandatud sihtturgu või kas sihtturg ei olnud õigesti määratletud;

d)

finantsinstrumendi läbipaistvuse tase või finantstegevuse või -tava liik, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alusvara liik ja läbipaistvus;

mis tahes varjatud kulud ja tasud;

klientide tähelepanu tõmbamise tehnikate kasutamine, mis ilmtingimata ei peegelda finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava sobivust või üldist kvaliteeti;

riskide laad ja läbipaistvus või

tootenimede või terminoloogia või muu teabe kasutamine, mis osutavad tegelikust või tõenäolisest suuremale turvalisusele või tulule või mis osutavad toote tunnustele, mida ei ole olemas;

e)

finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava konkreetsed tunnused, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

tootele omane finantsvõimendus;

rahastamisest tulenev finantsvõimendus;

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tunnused või

asjaolu, et alusvara väärtus ei ole enam kättesaadav või usaldusväärne;

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja finantsinstrumendi, -tegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

sellise finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava struktureerimis- ja muud kulud;

lahknevus seoses emitendi säilitatava riskiga või

riski/tulu profiil;

g)

investori kulud, millega ta saab asjaomast finantsinstrumenti müüa või vahetada muu finantsinstrumendi vastu, ja see, kui lihtne on seda müüa või vahetada, võttes eelkõige arvesse järgmist:

ostu- ja müügipakkumiste vahe;

kauplemisvõimaluste sagedus;

emissioonimaht ja järelturu suurus;

likviidsuse pakkujate või järelturu tegijate olemasolu või puudumine;

kauplemissüsteemi tunnused või

muud takistused investeeringust väljumisel;

h)

finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

varjatud või teiseste tasude kasutamine või

tasud, mis ei peegelda osutatud teenuse taset;

i)

finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

finantsinstrumendi uuenduslikkuse tase seoses finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava struktuuriga, sealhulgas integreerimis- ja käivitusmehhanismid;

uuenduslikkuse tase seoses turustusmudeli või vahendusahela pikkusega;

uuenduslikkuse hajutatus, sealhulgas, kas finantsinstrument, -tegevus või -tava on uuenduslik konkreetse kliendikategooria jaoks;

uuendus, mis hõlmab finantsvõimendust;

alusvara vähene läbipaistvus või

sarnaste finantsinstrumentide või müügitavadega saadud hiljutine kogemus;

j)

finantsinstrumendi või investeerimishoiusega seonduvad müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kasutatud kommunikatsiooni- ja turustuskanalid;

investeeringuga seonduv teabe-, turundus- või muu reklaammaterjal;

investeeringu eeldatav eesmärk või

kas otsus osta tehakse varasema ostu järel teise- või kolmandajärguliselt;

k)

finantsinstrumendi emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

emitendi või mis tahes garantiiandja finantsseisund või

emitendi või mis tahes garantiiandja finantsseisundi läbipaistvus;

l)

kas instrumendi koostaja või turustajate esitatud teave finantsinstrumendi kohta on ebapiisav või ebausaldusväärne, et turuosalised, kellele see on suunatud, saaksid teha teadliku otsuse, võttes arvesse finantsinstrumendi laadi ja liiki;

m)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava kujutab endast suurt riski nende tehingute tulemustele, mille on sõlminud asjaomase turu osalised või investorid;

n)

kas finantstegevus või -tava seaks vaatlusalusel turul märkimisväärselt ohtu hinnakujundusprotsessi usaldusväärsuse, nii et kõnealuse finantsinstrumendi hinda või väärtust ei määrata enam vastavalt pakkumisele ja nõudlusele turul, või et turuosalised ei saa investeerimisotsustes enam tugineda sellel turul tekkinud hindadele või kauplemismahtudele;

o)

kas finantsinstrumendi tunnused muudavad selle finantskuritegudele eriti vastuvõtlikuks, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama finantsinstrumenti järgmiseks:

mis tahes pettus või ebaausus;

õigusnormide rikkumine või finantsturgudega seotud teabe väärkasutamine;

kuritegelikul teel saadud tulu kasutamine;

terrorismi rahastamine või

rahapesu soodustamine;

p)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt riski turgude ja nende taristute vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

q)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava võiks viia tuletisinstrumentide ja alusturgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

r)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse liidu finantssüsteemi jaoks olulisteks;

s)

finantsinstrumendi turustamise olulisus emitendi rahastamisallikana;

t)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava kujutab endast erilist riski turu- või maksesüsteemide taristule, sealhulgas kauplemis-, kliirimis- ja arveldussüsteemid või

u)

kas finantsinstrument, -tegevus või -tava võib ohustada investorite usaldust finantssüsteemi vastu.

Artikkel 20

EBA ajutise toodetesse sekkumise õiguste rakendamise kriteeriumid ja tegurid

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 41 lõige 2)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 41 lõike 2 punkti a kohaldamisel hindab EBA kõigi lõikes 2 loetletud tegurite ja kriteeriumide asjakohasust ja võtab arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja kriteeriume selle kindlaks tegemisel, kas teatavate investeerimishoiuste või teatavate kindlaksmääratud tunnustega investeerimishoiuste turundamine, turustamine või müük või teatavat liiki finantstegevus või -tava tekitab märkimisväärse probleemi seoses investorite kaitsega või ohu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Esimese lõigu kohaldamisel võib EBA otsustada, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või et on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, lähtudes ühest või mitmest kõnealusest tegurist ja kriteeriumist.

2.   Tegurid ja kriteeriumid, mille alusel EBA otsustab, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või et on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, on järgmised:

a)

investeerimishoiuse või finantstegevuse või -tava liigi keerukuse tase seoses klientide liigiga, kes hinnatuna vastavalt punktile c on seotud finantstegevuse või -tavaga, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alus- või võrdlusvarade liik ja nende läbipaistvuse tase;

investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tavaga seotud kulude ja tasude läbipaistvuse tase, eelkõige selle puudumine, mis tuleneb kulude ja tasude mitmekihilisusest;

tulemusnäitajate arvutamise keerukus, võttes eriti arvesse seda, kas käive sõltub ühe või mitme alus- või võrdlusvara tulemustest, mida omakorda mõjutavad muud tegurid, või kas käive ei sõltu mitte ainult alus- või võrdlusvara väärtusest alg-, lõpp- või intressi maksmise kuupäeval, vaid ka väärtusest toote eluea jooksul;

mis tahes riski laad ja ulatus;

kas investeerimishoius või teenus on seotud muude toodete või teenustega või

mis tahes tingimuste keerukus;

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

investeerimishoiuste emissiooni tinglik väärtus;

seotud klientide, investorite või turuosaliste arv;

toote suhteline osakaal investorite portfellis;

mis tahes kahju tekkimise tõenäosus, ulatus ja laad, sealhulgas võimaliku kantava kahju summa;

kahjulike mõjude eeldatav kestus;

emissioonimaht;

seotud krediidiasutuste või investeerimisühingute arv;

turu või müügi kasv;

investeerimishoiusesse iga kliendi poolt investeeritud keskmine summa või

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/49/EL (11) kindlaks määratud hoiuste tagamise ulatus;

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud klientide liik või selliste klientide liik, kellele investeerimishoiust turustatakse või müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kas klient on jae- või kutseline klient või võrdne vastaspool;

klientide oskused ja võimed, sealhulgas haridustase, kogemus sarnaste finantstoodete või müügitavadega;

klientide majanduslik olukord, sealhulgas nende sissetulek ja jõukus;

klientide peamised finantseesmärgid, sealhulgas pensionisäästud ja eluaseme omamise rahastamine;

kas toodet või teenust müüakse klientidele väljaspool kavandatud sihtturgu või kas sihtturg ei olnud õigesti määratletud või

hoiuste tagamise skeemi kohaldamisalasse kuulumise tingimustele vastamine;

d)

investeerimishoiuse läbipaistvuse tase või finantstegevuse või -tava liik, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alusvara liik ja läbipaistvus;

mis tahes varjatud kulud ja tasud;

klientide tähelepanu tõmbamise tehnikate kasutamine, mis ilmtingimata ei peegelda toote või teenuse sobivust või üldist kvaliteeti;

riskide liik ja läbipaistvus;

tootenimede või terminoloogia või muu teabe kasutamine, mis on eksitav, osutades toote tunnustele, mida ei ole olemas või

kas on avalikustatud sellise hoiuste võtja andmed, kes võib vastutada kliendi hoiuste eest;

e)

investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava konkreetsed tunnused, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

tootele omane finantsvõimendus;

rahastamisest tulenev finantsvõimendus; või

asjaolu, et alusvara väärtus ei ole enam kättesaadav või usaldusväärne;

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

sellise investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava struktureerimis- ja muud kulud;

lahknevus seoses emitendi säilitatava riskiga või

riski/tulu profiil;

g)

investori kulud, millega investorid suudavad investeerimishoiuse positsioonist väljuda, ja see, kui lihtne väljumine on, võttes eelkõige arvesse järgmist:

asjaolu, et ennetähtaegne positsiooni sulgemine ei ole lubatud või

muud takistused investeeringust väljumisel;

h)

investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

varjatud või teiseste tasude kasutamine või

tasud, mis ei peegelda osutatud teenuse taset;

i)

investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

uuenduslikkuse tase seoses investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava struktuuriga, sealhulgas integreerimis- ja käivitusmehhanismid;

uuenduslikkuse tase seoses turustusmudeli või vahendusahela pikkusega;

uuenduslikkuse hajutatus, sealhulgas, kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava on uuenduslik konkreetse kliendikategooria jaoks;

uuendus, mis hõlmab finantsvõimendust;

alusvara vähene läbipaistvus või

sarnaste investeerimishoiustega või müügitavadega saadud hiljutine kogemus;

j)

investeerimishoiusega seonduvad müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kasutatud kommunikatsiooni- ja turustuskanalid;

investeeringuga seonduv teabe-, turundus- või muu reklaammaterjal;

investeeringu eeldatav eesmärk või

kas otsus osta tehakse varasema ostu järel teise- või kolmandajärguliselt;

k)

investeerimishoiuse emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

emitendi või mis tahes garantiiandja finantsseisund või

emitendi või garantiiandja finantsseisundi läbipaistvus;

l)

kas instrumendi koostaja või turustajate esitatud teave investeerimishoiuse kohta on ebapiisav või ebausaldusväärne, et turuosalised, kellele see on suunatud, saaksid teha teadliku otsuse, võttes arvesse investeerimishoiuse laadi ja liiki;

m)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast suurt riski nende tehingute tulemustele, mille on sõlminud asjaomase turu osalised või investorid;

n)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava jätaks liidu majanduse riskidele avatuks;

o)

kas investeerimishoiuse tunnused muudavad selle finantskuritegudele eriti vastuvõtlikuks, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama investeerimishoiust järgmiseks:

mis tahes pettus või ebaausus;

õigusnormide rikkumine või finantsturgudega seotud teabe väärkasutus;

kuritegelikul teel saadud tulu kasutamine;

terrorismi rahastamine või

rahapesu soodustamine;

p)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt riski turgude ja nende taristute vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

q)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava võiks viia tuletisinstrumentide ja alusturgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

r)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse liidu finantssüsteemi jaoks oluliseks, võttes eelkõige arvesse finantseerimisasutuste riskimaandusstrateegiat seoses investeerimishoiuste emiteerimisega, sealhulgas lõpptähtajal kapitaligarantii valesti hindamist või maineriske, mille tekitab finantseerimisasutusele investeerimishoius või -tava või -tegevus;

s)

investeerimishoiuse turustamise olulisus finantseerimisasutuse rahastamisallikana;

t)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast erilist riski turu- või maksesüsteemide taristule või

u)

kas investeerimishoius, finantstegevus või -tava võib ohustada investorite usaldust finantssüsteemi vastu.

Artikkel 21

Kriteeriumid ja tegurid, mida pädevad asutused peavad võtma arvesse toodetesse sekkumise õiguste rakendamisel

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 42 lõige 2)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 42 lõike 2 punkti a kohaldamisel hindavad pädevad asutused kõigi lõikes 2 loetletud tegurite ja kriteeriumide asjakohasust ja võtavad arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja kriteeriume selle kindlaks tegemisel, kas teatavate finantsinstrumentide või investeerimishoiuste või teatavate kindlaksmääratud tunnustega finantsinstrumentide või investeerimishoiuste turundamine, turustamine või müük või teatavat liiki finantstegevus või -tava tekitab märkimisväärse probleemi seoses investorite kaitsega või ohu finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis.

Esimese lõigu kohaldamisel võivad pädevad asutused otsustada, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või et on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis, lähtudes ühest või mitmest kõnealusest tegurist ja kriteeriumist.

2.   Tegurid ja kriteeriumid, mille alusel pädevad asutused otsustavad, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või et on oht finants- või kaubaturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis, on järgmised:

a)

finantsinstrumendi või finantstegevuse või -tava liigi keerukuse tase seoses klientide liigiga, kes hinnatuna vastavalt punktile c on seotud finantstegevuse või -tavaga või kellele finantsinstrumenti või investeerimishoiust turustatakse ja müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alus- või võrdlusvarade liik ja nende läbipaistvuse tase;

finantsinstrumendi, investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tavaga seotud kulude ja tasude läbipaistvuse tase, eelkõige selle puudumine, mis tuleneb kulude ja tasude mitmekihilisusest;

tulemusnäitajate arvutamise keerukus, võttes arvesse seda, kas käive sõltub ühe või mitme alus-või võrdlusvara tulemustest, mida omakorda mõjutavad muud tegurid või kas käive ei sõltu mitte ainult alus- või võrdlusvara alg- ja lõppväärtusest, vaid ka väärtusest toote eluea jooksul;

mis tahes riski laad ja ulatus;

kas toode või teenus on seotud muude toodete või teenustega;

mis tahes tingimuste keerukus;

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

finantsinstrumendi või investeerimishoiuse emissiooni tinglik väärtus;

seotud klientide, investorite või turuosaliste arv;

toote suhteline osakaal investorite portfellis;

mis tahes kahju tekkimise tõenäosus, ulatus ja laad, sealhulgas võimaliku kantava kahju summa;

kahjulike mõjude eeldatav kestus;

emissioonimaht;

seotud vahendajate arv;

turu või müügi kasv;

finantsinstrumenti või investeerimishoiusesse iga kliendi poolt investeeritud keskmine summa või

direktiivis 2014/49/EL kindlaks määratud hoiuste tagamise ulatus investeerimishoiuste puhul;

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud klientide liik või selliste klientide liik, kellele finantsinstrumenti või investeerimishoiust turustatakse või müüakse, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kas klient on jae- või kutseline klient või võrdne vastaspool;

klientide oskused ja võimed, sealhulgas haridustase, kogemus sarnaste finantsinstrumentide või investeerimishoiuste või müügitavadega;

klientide majanduslik olukord, sealhulgas nende sissetulek ja jõukus;

klientide peamised finantseesmärgid, sealhulgas pensionisäästud ja eluaseme omamise rahastamine;

kas toodet või teenust müüakse klientidele väljaspool kavandatud sihtturgu või kas sihtturg ei olnud õigesti määratletud või

kuivõrd investeerimishoiused vastavad hoiuste tagamise skeemi kohaldamisalasse kuulumise tingimustele;

d)

finantsinstrumendi või investeerimishoiuse või finantstegevuse või -tava liigi läbipaistvuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alusvara liik ja läbipaistvus;

mis tahes varjatud kulud ja tasud;

klientide tähelepanu tõmbamise tehnikate kasutamine, mis ilmtingimata ei peegelda toote, finantstegevuse või -tava sobivust või üldist kvaliteeti;

riskide laad ja läbipaistvus

tootenimede või terminoloogia või muu teabe kasutamine, mis on eksitav, osutades tegelikust või tõenäolisest suuremale turvalisusele või tulule või mis osutavad toote tunnustele, mida ei ole olemas; või

kas investeerimishoiuste puhul on avalikustatud sellise hoiuste võtja andmed, kes võib vastutada kliendi hoiuste eest;

e)

investeerimishoiuse, finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava konkreetsed tunnused, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

tootele omane finantsvõimendus;

rahastamisest tulenev finantsvõimendus;

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tunnused või

asjaolu, et alusvara väärtus ei ole enam kättesaadav või usaldusväärne;

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja finantsinstrumendi, investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

sellise finantsinstrumendi, investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava struktureerimis- ja muud kulud;

lahknevus seoses emitendi säilitatava riskiga või

riski/tulu profiil;

g)

investori kulud, millega ta saab asjaomast finantsinstrumenti müüa või vahetada muu finantsinstrumendi vastu või väljuda investeerimishoiuse positsioonist, ja see, kui lihtne müümine, vahetamine või väljumine on, võttes sõltuvalt sellest, kas toode on finantsinstrument või investeerimishoius, arvesse eelkõige järgmist:

ostu-/müügihinna vahe;

kauplemisvõimaluste sagedus;

emissioonimaht ja järelturu suurus;

likviidsuse pakkujate või järelturu tegijate olemasolu või puudumine;

kauplemissüsteemi tunnused või

muud takistused investeeringust väljumisel või asjaolu, et ennetähtaegne positsiooni sulgemine ei ole lubatud;

h)

investeerimishoiuse, finantsinstrumendi, -tegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

varjatud või teiseste tasude kasutamine või

tasud, mis ei peegelda osutatud teenuse taset;

i)

finantsinstrumendi, investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

uuenduslikkuse tase seoses finantsinstrumendi, investeerimishoiuse, finantstegevuse või -tava struktuuriga, sealhulgas integreerimis- ja käivitusmehhanismid;

uuenduslikkuse tase seoses turustusmudeli või vahendusahela pikkusega;

uuenduslikkuse hajutatus, sealhulgas, kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava on uuenduslik konkreetse kliendikategooria jaoks;

uuendus, mis hõlmab finantsvõimendust;

alusvara vähene läbipaistvus või

sarnaste finantsinstrumentide, investeerimishoiuste või müügitavadega turul saadud hiljutine kogemus;

j)

finantsinstrumendi või investeerimishoiusega seonduvad müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kasutatud kommunikatsiooni- ja turustuskanalid;

investeeringuga seonduv teabe-, turundus- või muu reklaammaterjal;

investeeringu eeldatav eesmärk või

kas otsus osta tehakse varasema ostu järel teise- või kolmandajärguliselt;

k)

finantsinstrumendi või investeerimishoiuse emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

emitendi või mis tahes garantiiandja finantsseisund või

emitendi või garantiiandja finantsseisundi läbipaistvus;

l)

kas instrumendi koostaja või turustajate esitatud teave finantsinstrumendi või investeerimishoiuse kohta on ebapiisav või ebausaldusväärne, et turuosalised, kellele see on suunatud, saaksid teha teadliku otsuse, võttes arvesse finantsinstrumendi või investeerimishoiuse laadi ja liiki;

m)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast suurt riski nende tehingute tulemustele, mille on sõlminud asjaomase turu osalised või investorid;

n)

kas finantstegevus või -tava seaks vaatlusalusel turul märkimisväärselt ohtu hinnakujundusprotsessi usaldusväärsuse, nii et kõnealuse finantsinstrumendi või investeerimishoiuse hinda või väärtust ei määrata enam vastavalt pakkumisele ja nõudlusele turul, või et turuosalised ei saa investeerimisotsustes enam tugineda sellel turul tekkinud hindadele või kauplemismahtudele;

o)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava jätaks riigi majanduse riskidele avatuks;

p)

kas finantsinstrumendi või investeerimishoiuse tunnused muudavad selle finantskuritegudele eriti vastuvõtlikuks, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama finantsinstrumenti või investeerimishoiust järgmiseks:

mis tahes pettus või ebaausus;

õigusnormide rikkumine või finantsturgudega seotud teabe väärkasutus;

kuritegelikul teel saadud tulu kasutamine;

terrorismi rahastamine või

rahapesu soodustamine;

q)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt riski turgude ja nende taristute vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

r)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava võib viia tuletisinstrumentide ja alusturgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

s)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse asjaomase pädeva asutuse liikmesriigi finantssüsteemi jaoks oluliseks, võttes eelkõige arvesse finantseerimisasutuste riskimaandusstrateegiat seoses investeerimishoiuste emiteerimisega, sealhulgas lõpptähtajal kapitaligarantii valesti hindamist või maineriske, mille tekitab investeerimishoius või finantstava või -tegevus finantseerimisasutusele;

t)

finantsinstrumendi või investeerimishoiuse turustamise olulisus emitendi või finantseerimisasutuse rahastamisallikana;

u)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava kujutab endast erilist riski turu- või maksesüsteemide taristule, sealhulgas kauplemis-, kliirimis- ja arveldussüsteemidele või

v)

kas finantsinstrument, investeerimishoius, finantstegevus või -tava võib ohustada investorite usaldust finantssüsteemi vastu.

2. JAGU

Positsioonide juhtimise õigused

Artikkel 22

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve positsioonide juhtimise õigused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikkel 45)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 45 lõike 2 punkti a kohaldamisel on kriteeriumid ja tegurid, mille alusel tehakse kindlaks oht finantsturgude, sealhulgas kaubatuletisinstrumentide turgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 1 loetletud eesmärkide kohaselt ning seoses natuuras kauba kättetoimetamiskokkulepetega, või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, on järgmised:

a)

on olemas tõsised finants-, rahandus- või eelarvestabiilsuse probleemid, mis võivad häirida liikmesriigi või finantseerimisasutuse finantsstabiilsust, mida peetakse globaalse finantssüsteemi jaoks oluliseks, sealhulgas liidus tegutsevad krediidiasutused, kindlustusandjad, turutaristu pakkujad või varahaldusettevõtjad, tingimusel et need probleemid võivad ohustada liidus finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või finantssüsteemi stabiilsust;

b)

krediidireitingu läbivaatamine või mõne liikmesriigi või liidus tegutseva globaalse finantssüsteemi jaoks olulise krediidiasutuse või muu finantseerimisasutuse, näiteks kindlustusandja, turutaristu pakkuja või varahaldusettevõtja kohustuste täitmata jätmine, kui see põhjustab või võib põhjustada tõsiseid kahtlusi kõnealuste asutuste maksevõime suhtes;

c)

oluline müügisurve või ebatavaline volatiilsus, mistõttu võib sattuda langusspiraali mõne liidus tegutseva globaalse finantssüsteemi jaoks olulise krediidi- või muu finantseerimisasutuse, näiteks kindlustusandja, turutaristu pakkuja või varahaldusettevõtja või riigist emitendiga seotud mis tahes finantsinstrument;

d)

mis tahes kahju oluliste finantsemitentide, turutaristuste, kliiring- ja arveldussüsteemide või pädevate asutuste füüsilistele struktuuridele, mis võib turge ebasoodsalt mõjutada, eelkõige juhul, kui kahju on põhjustanud loodusõnnetus või terrorirünnak;

e)

tõrge mis tahes maksesüsteemis või arveldusprotsessis, eelkõige kui see on seotud pankadevaheliste toimingutega, mis põhjustab või võib põhjustada tõsiseid makse- või arveldushäireid või viivitusi liidu maksesüsteemide töös, eriti juhul, kui see võib soodustada stressiolukorra levikut krediidiasutuses või muudes finantseerimisasutustes, mida loetakse globaalse finantssüsteemi jaoks oluliseks, näiteks kindlustusandjas, turutaristu pakkujas või varahaldusettevõtjas, või mõnes liikmesriigis;

f)

märkimisväärne ja järsk kauba pakkumise vähenemine või nõudluse suurenemine, mis häirib pakkumise ja nõudluse tasakaalu;

g)

märkimisväärne positsioon teatavas kaubas, mida hoiab üks isik või kooskõlastatult tegutsevad isikud, ühes või mitmes kauplemiskohas läbi ühe või mitme turuliikme;

h)

kauplemiskoha suutmatus rakendada oma positsiooni juhtimise õigusi talitluspidevust häiriva sündmuse tõttu.

2.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 45 lõike 1 punkti b kohaldamisel on riskipositsiooni asjakohase vähendamise kindlaksmääramise kriteeriumid ja tegurid järgmised:

a)

positsiooniomaniku liik (sealhulgas tootjad, tarbijad või finantseerimisasutused);

b)

finantsinstrumendi lõpptähtaeg;

c)

positsiooni suurus võrreldes asjaomase kaubatuletisinstrumendi turu suurusega;

d)

positsiooni suurus võrreldes turu suurusega alusvaraks oleva kauba puhul;

e)

positsiooni suund (lühike või pikk positsioon) ja delta või delta vahemikud;

f)

positsiooni eesmärk, eelkõige kas positsiooni eesmärk on riskide maandamine või on see finantseesmärgiga riskipositsioon;

g)

positsiooniomaniku kogemus sellise suurusega positsioonide hoidmisel või asjaomase kauba saatmisel või saamisel;

h)

muud positsioonid, mis isikul on aluseks oleval turul või samas eri lõpptähtaegadega tuletisinstrumendis;

i)

turu likviidsus ja meetme mõju teistele turuosalistele;

j)

kättetoimetamise meetod.

3.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 45 lõike 3 punkti b kohaldamisel määratakse kindlaks olukorrad, kus võib tekkida õigusliku arbitraaži risk, järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

kas sama lepinguga kaubeldakse eri kauplemiskohtades või börsiväliselt;

b)

kas sisuliselt samaväärse lepinguga kaubeldakse eri kauplemiskohtades või börsiväliselt (sarnane ja omavahel seotud, kuid mida ei käsitata sama asendatava avatud kogupositsiooni osana);

c)

otsuse mõju alusvaraks oleva kauba turule;

d)

otsuse mõju sellistele turgudele ja osalistele, kelle suhtes ei kohaldata ESMA positsiooni juhtimise õigusi ja

e)

tõenäoline mõju turgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele ilma ESMA-poolsete meetmeteta.

4.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 45 lõike 2 punkti b kohaldamisel kasutab ESMA käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriume ja tegureid, võttes arvesse, kas kavandatud meede võetakse seetõttu, et pädev asutus ei ole suutnud tegutseda või et esineb lisarisk, mida pädev asutus ei suuda vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 69 lõike 2 punktidele j või o piisavalt leevendada.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse, et pädev asutus ei ole suutnud tegutseda, kui talle antud volituste alusel on tal piisavad juriidilised õigused sündmuse ajal tekkinud ohu täielikuks kõrvaldamiseks ilma mis tahes teise pädeva asutuse abita, kuid ta ei suuda seda meedet võtta.

Pädevat asutust tuleb käsitada suutmatuna piisavalt vähendada ohtu, kui üks või mitu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 45 lõike 10 punktis a osutatud teguritest esineb pädeva asutuse jurisdiktsioonis ja ühes või mitmes muus jurisdiktsioonis.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Üleminekusätted

1.   Erandina artikli 5 lõikest 1 hindavad pädevad asutused alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle kohaldamise kuupäevani likviidsust ja avaldavad selliste hindamiste tulemused viivitamata pärast hindamise lõpetamist järgmise ajakava kohaselt:

a)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev ei ole vähem kui kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, avaldavad pädevad asutused hindamiste tulemused mitte hiljem kui neli nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb päeval, mis eelneb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale, avaldavad pädevad asutused hindamiste tulemuse mitte hiljem kui määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeval.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamised tehakse järgmiselt:

a)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev ei ole vähem kui 16 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, põhinevad hindamised andmetel, mis on kättesaadavad 40-nädalase perioodi kohta, mis algab 52 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab 16 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb 10 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, põhinevad hindamised andmetel, mis on kättesaadavad finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala kohta;

c)

kui finantsinstrumendiga liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb päeval, mis eelneb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale, põhinevad hindamised finantsinstrumentide varasematel kauplemisandmetel või selliste muude finantsinstrumentide varasematel kauplemisandmetel, mille tunnuseid peetakse kõnealuste finantsinstrumentide omade sarnasteks.

3.   Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, sealhulgas kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud kasutavad määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel lõike 1 kohaselt avaldatud teavet kuni 1. aprillini aastal, mis järgneb kõnealuse määruse kohaldamise kuupäevale.

4.   Lõikes 3 osutatud perioodil tagavad pädevad asutused seoses lõike 2 punktides b ja c osutatud finantsinstrumentidega järgmise:

a)

lõike 1 kohaselt avaldatud teave jääb määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunkti b kohaldamisel asjakohaseks;

b)

lõike 1 kohaselt avaldatud teavet ajakohastatakse vajaduse korral pikema kauplemisperioodi ja põhjalikumate varasemate kauplemisandmete alusel.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Artiklit 23 kohaldatakse seevastu alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).

(5)  Komisjoni 2. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/572 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiseelsete ja -järgsete andmete kättesaadavaks tegemist ja andmete lahtikirjutatuse astet (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 142)

(6)  Komisjoni 2. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 126).

(7)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 387) I lisa tabel 2.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

(9)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(10)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 229).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).


LISA

Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide ja sertifikaatide puhul likviidse turu kindlakstegemiseks esitatavad andmed

Tabel 1

Tähised

Tähis

Andmete liik

Määratlus

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti väli.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383

{DATEFORMAT}

ISO 8601 kuupäevavorming

Kuupäevad tuleb esitada järgmisel kujul:

AAA-KK-PP

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

kümnendkohtade eraldusmärk on punkt;

negatiivsete arvude ees on miinusmärk;

väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.


Tabel 2

Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide ja sertifikaatide puhul likviidse turu kindlakstegemiseks esitatavate andmete üksikasjad

#

Andmeväli

Esitatavad andmed

Esitamise vorming ja standardid

1

Instrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi tuvastamiseks kasutatav kood

{ISIN}

2

Instrumendi täielik nimi

Finantsinstrumendi täielik nimi

{ALPHANUM-350}

3

Kauplemiskoht

Kauplemiskoha puhul segmendi MIC (olemasolu korral) või muul juhul operatsiooniline MIC

{MIC}

4

MiFIRi tunnus

Kapitaliinstrumentide märkimine

 

aktsiad, nagu osutatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis a;

 

hoidmistunnistused, nagu osutatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 45;

 

börsil kaubeldav fond, nagu osutatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 46;

 

sertifikaat, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 27;

Kapitaliinstrumendid:

 

„SHRS“ = aktsiad

 

„ETFS“ = börsil kaubeldavad fondid

 

„DPRS“ = hoidmistunnistused

 

„CRFT“ = sertifikaadid

5

Aruandepäev

Kuupäev, mille kohta andmed esitatakse

Andmed tuleb esitada vähemalt järgmiste kuupäevade kohta:

1. juhul: päev, mis vastab „kauplemisele lubamise kuupäevale või esimesele kauplemiskuupäevale“ (artikli 5 lõike 3 punkt a);

2. juhul: selle neljanädalase perioodi viimane päev, mis algab „kauplemisele lubamise kuupäeva või esimese kauplemiskuupäevaga“ (artikli 5 lõike 3 punkti b alapunkt i);

3. juhul: iga kalendriaasta viimane kauplemispäev (artikli 5 lõike 3 punkti b alapunkt ii);

4. juhul: korporatiivse sündmuse päev (artikli 5 lõike 3 punkti b alapunkt iii).

1. juhul esitatakse lahtrites 6–12 vajaduse korral hinnangulised väärtused.

{DATEFORMAT}

6

Ringluses olevate instrumentide arv

Aktsiate hoidmistunnistuste puhul

Ringluses olevate instrumentide arv kokku.

Börsil kaubeldavate fondide puhul

Kauplemiseks emiteeritud osakute arv.

{DECIMAL-18/5}

7

Osalus, mis ületab 5 % kõigist hääleõigustest

Üksnes aktsiate puhul

Aktsiate koguarv, mis vastab osalustele, mis ületavad 5 % emitendi kõikidest hääleõigustest, v.a juhul, kui see kuulub ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjale või pensionifondile

Andmeväli tuleb täita üksnes tegeliku teabe olemasolu korral.

{DECIMAL-18/5}

8

Instrumendi hind

Üksnes aktsiate ja hoidmistunnistuste puhul

Instrumendi hind aruandepäeva lõpus.

Hind tuleks esitada eurodes.

{DECIMAL-18/13}

9

Emissioonimaht

Üksnes sertifikaatide puhul

Sertifikaatide emissiooni maht eurodes.

{DECIMAL-18/5}

10

Perioodi kauplemispäevade arv

Nende kauplemispäevade arv, mille kohta on andmed esitatud

{DECIMAL-18/5}

11

Keskmine käive

Perioodi kogukäive

{DECIMAL-18/5}

12

Tehingute arv kokku

Perioodi tehingute arv kokku

{DECIMAL-18/5}


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/117


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/568,

24. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses finantsinstrumentide reguleeritud turgudel kauplemisele lubamist käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 51 lõike 6 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vabalt võõrandavad väärtpaberid tuleks lugeda vabalt kaubeldavaks ainult siis, kui enne kauplemisele lubamist ei ole piiranguid, mis takistaksid nende väärtpaberite võõrandamist viisil, mis häiriks õiglase, nõuetekohase ja tõhusa turu loomist.

(2)

Direktiivis 2014/65/EL määratletud vabalt võõrandatava väärtpaberi reguleeritud turul kauplemisele lubamiseks peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ (2) kohase väärtpaberi puhul olema avalikkusele kättesaadav piisav teave, et selle finantsinstrumendi väärtust oleks võimalik hinnata ja seega sellega õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil kaubelda. Lisaks peaks aktsiate puhul saadaval olema piisav kogus aktsiaid avalikkusele turustamiseks ning väärtpaberistatud tuletisinstrumentide puhul peaks olema kehtestatud asjakohane arveldus- ja üleandmiskord.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/34/EÜ (3) kohaselt ametlikule noteerimisele lubamise nõuetele vastavaid vabalt võõrandavaid väärtpabereid tuleks lugeda vabalt kaubeldavaks ning õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil kauplemist võimaldavaks.

(4)

Vabalt võõrandavatesse väärtpaberitesse investeerimiseks loodud ühisinvesteerimisettevõtjate või alternatiivsete investeerimisfondide emiteeritud osakute reguleeritud turul kauplemisele lubamisel ei tohiks olla võimalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (4) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (5) asjaomaste sätete eiramine. Seega peab reguleeritud turu korraldaja kontrollima, et tema poolt kauplemisele lubatud osakud oleks pärit asjaomastele valdkondlikele õigusaktidele vastavalt ühisinvesteerimisettevõtjalt. Börsil kaubeldavate fondide puhul peab reguleeritud turu korraldaja tagama, et investorite jaoks on kehtestatud igal ajal kehtiv nõuetekohane tagasivõtmiskord.

(5)

Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentide kauplemisele lubamisel tuleks arvesse võtta, kas nii tuletisinstrumendi kui ka alusvara hindamiseks vajalik teave on piisavalt kättesaadav, ning natuuras arveldatavate lepingute puhul, kas olemas on sobiv arveldus- ja üleandmiskord.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (6) kehtestatakse heitkoguste väärtpaberite suhtes teatavad tingimused, millega tagada nende vabalt kaubeldavus ja ühtlasi nende kaubeldavus õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil. Kõik direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punkti 11 kohased lubatud heitkoguste väärtpaberid, mis koosnevad direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele vastavatest ühikutest, peaks seega olema lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel ja käesoleva määrusega ei tuleks lisanõudeid kehtestada.

(7)

Reguleeritud turgude kehtestatav kord, mille alusel kontrollida, kas emitendid täidavad liidu õigusest tulenevaid kohustusi, ja hõlbustada juurdepääsu liidu õiguse alusel avalikustatud teabele, peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014, (7) direktiivis 2003/71/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/109/EÜ (8) kehtestatud kohustusi, kuna kõnealused õigusaktid sisaldavad põhi- ja kõige olulisemaid kohustusi, mida kohaldatakse emitentide suhtes pärast algselt reguleeritud turgudel kauplemisele lubamist.

(8)

Reguleeritud turud peaks paika panema nii emitentidele kui ka avalikkusele kättesaadavad protseduurid, mille alusel kontrollida, et vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitendid täidavad liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Strateegiaga tuleks tagada täitmiskontrollide tõhusus ning reguleeritud turud peaks emitentidele nende kohustused teada andma.

(9)

Reguleeritud turud peaks hõlbustama liikmetele ja osalistele juurdepääsu liidu õiguse alusel kehtestatud tingimustel avalikustatud teabele, kehtestades korra, millega tagatakse kõikidele liikmetele ja osalistele lihtne, õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kõnealuse eesmärgi jaoks asjakohane liidu õigus hõlmab muu hulgas direktiive 2003/71/EÜ ja 2004/109/EÜ ning määrust (EL) nr 596/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 (9). Juurdepääsukorraga tuleks tagada kõikidele liikmetele ja osalistele võrdsetel tingimustel juurdepääs finantsinstrumendi hindamist mõjutada võivale ajakohasele teabele.

(10)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(11)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(12)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (10) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid – vabalt kaubeldavad

1.   Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid loetakse vabalt kaubeldavateks, kui pooled võivad nendega tehingu tegemiseks kaubelda ja seejärel need piiranguteta võõrandada, ning eeldusel, et kõik kõnealuse väärtpaberiga samasse liiki kuuluvad väärtpaberid on asendatavad.

2.   Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille suhtes kohaldatakse üleminekupiirangut, ei loeta lõike 1 kohaselt vabalt kaubeldavateks, välja arvatud juhul, kui on ebatõenäoline, et kõnealune piirang võiks turgu häirida. Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille eest ei tasuta täies ulatuses, võidakse lugeda vabalt kaubeldavateks, kui on ette nähtud kord, millega tagatakse, et kõnealuste väärtpaberite vabalt kaubeldavus ei ole piiratud ja avalikkusele on kättesaadav asjakohane teave selle kohta, et väärtpaberite eest ei ole täies ulatuses tasutud, ning selle kohta, milline on selle asjaolu mõju aktsionäride jaoks.

Artikkel 2

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid – õiglane, nõuetekohane ja tõhus kauplemine

1.   Selle hindamisel, kas vabalt võõrandatava väärtpaberiga on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil, peab reguleeritud turg võtma arvesse direktiivi 2003/71/EÜ kohaselt koostatavat kohustuslikku teavet või muud avalikkusele kättesaadavat teavet, nagu

a)

varasem finantsteave;

b)

teave emitendi kohta;

c)

äritegevuse ülevaadet pakkuv teave.

2.   Lisaks lõikele 1 peab reguleeritud turg selle hindamisel, kas aktsia on õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil kauplemist võimaldav, võtma arvesse selliste aktsiate avalikkusele turustatust.

3.   Selle hindamisel, kas direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c osutatud vabalt võõrandatava väärtpaberiga on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil, peab reguleeritud turg olenevalt kauplemisele lubatava väärtpaberi laadist arvesse võtma, kas täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

väärtpaberiga seotud tingimused on selged ja ühemõttelised ning võimaldavad väärtpaberi hinda võrrelda alusvara hinna või muu väärtusmõõduga;

b)

alusvara hind või muu väärtusmõõt on usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav;

c)

avalikkusele on kättesaadav piisavalt teavet, mis on vajalik väärtpaberi hindamiseks;

d)

väärtpaberi arveldushinna määramise korraga tagatakse, et asjaomane hind kajastab õigesti alusvara hinda või muid väärtusmõõte;

e)

kui väärtpaberi arvelduse puhul on nõutav või võimalik pigem aluseks oleva väärtpaberi või alusvara üleandmine kui sularahaarveldus, siis on kõnealuse alusvara jaoks olemas asjakohane arveldus- ja üleandmiskord ning asjakohane kord selle kohta asjakohase teabe saamiseks.

Artikkel 3

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid – ametlik noteerimine

Vabalt võõrandatav väärtpaber, mis on kooskõlas direktiiviga 2001/34/EÜ ametlikult väärtpaberibörsil noteeritud ja mille noteerimine ei ole peatatud, loetakse vabalt kaubeldavaks ning kaubeldavaks õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil.

Artikkel 4

Ühisinvesteerimisettevõtjate osakud ja aktsiad

1.   Reguleeritud turg peab ühisinvesteerimisettevõtjate osakute ja aktsiate kauplemisele lubamisel tagama, et neid osakuid või aktsiaid on lubatud reguleeritud turu vastavas liikmesriigis turustada.

2.   Selle hindamisel, kas avatud tüüpi ühisinvesteerimisettevõtjate osakute või aktsiatega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil, võtab reguleeritud turg arvesse järgmist:

a)

selliste osakute või aktsiate avalikkusele turustatus;

b)

kas on olemas asjakohane turutegemise kord või kas süsteemi fondivalitseja on investoritele ette näinud asjakohase alternatiivse aktsiate või osakute tagasivõtmise korra;

c)

börsil kaubeldavate fondide puhul, kas lisaks turutegemise korrale on investoritele ette nähtud asjakohane alternatiivne osakute või aktsiate tagasivõtmise kord või on see ette nähtud vähemalt juhtudeks, kui osakute või aktsiate väärtus erineb oluliselt vara puhasväärtusest;

d)

kas osakute või aktsiate väärtus on varade puhasväärtuse perioodilise avaldamise teel tehtud investoritele piisavalt läbipaistvaks.

3.   Selle hindamisel, kas kinnist tüüpi ühisinvesteerimisettevõtja aktsiate või osakutega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil, võtab reguleeritud turg arvesse järgmist:

a)

selliste osakute või aktsiate avalikkusele turustatus;

b)

kas aktsiate või osakute väärtus on fondi investeerimisstrateegia kohta teabe avaldamise või varade puhasväärtuse perioodilise avaldamise teel investoritele piisavalt läbipaistvaks tehtud.

Artikkel 5

Tuletisinstrumendid

1.   Selle hindamisel, kas direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4–10 osutatud finantsinstrumentidega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal viisil, peab reguleeritud turg kontrollima, et täidetud oleks järgmised nõuded:

a)

finantsinstrumendi lepingu tingimused on selged ja ühemõttelised ning võimaldavad korrelatsiooni finantsinstrumendi hinna ja alusvara hinna või muu väärtusmõõdu vahel;

b)

alusvara hind või muu väärtusmõõt on usaldusväärne ja avalikkusele kättesaadav;

c)

tuletisinstrumendi hindamiseks vajalik teave on avalikkusele piisavalt kättesaadav;

d)

lepingu arveldushinna määramise kord on selline, et hind kajastab õigesti alusvara hinda või muid väärtusmõõte;

e)

kui tuletisinstrumendi arvelduse puhul on nõutav või võimalik pigem aluseks oleva väärtpaberi või alusvara üleandmine kui sularahaarveldus, on kehtestatud asjakohane kord, mis võimaldab turuosalistel saada alusvara kohta asjakohast teavet, ning asjakohane alusvara arvelduse ja üleandmise kord.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punkti b ei kohaldata direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7 ja 10 osutatud finantsinstrumentide suhtes, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

asjaomase finantsinstrumendi leping näeb ette tõenäoliselt piisavad vahendid, millega alusvara hind või muu väärtusmõõt turule avalikustada või võimaldada turul seda hinnata (kui alusvara hind või muu väärtusmõõt ei ole muul moel avalikkusele kättesaadav);

b)

reguleeritud turg tagab, et kehtestatud on asjakohane järelevalvekord kõnealuste finantsinstrumentidega kauplemise ja nende arvelduste jälgimiseks;

c)

reguleeritud turg tagab, et arveldust ja üleandmist (kas füüsilise üleandmise või sularahaarvelduse teel) saab teostada vastavalt asjaomaste finantsinstrumentide lepingutingimustele.

Artikkel 6

Lubatud heitkoguste väärtpaberid

Direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele vastavaid direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 11 osutatud lubatud heitkoguste väärtpabereid lubatakse kauplemisele reguleeritud turgudel ilma lisanõudeid kehtestamata.

Artikkel 7

Emitendi kohustuste kontrollimine

1.   Reguleeritud turud võtavad vastu ja avaldavad oma veebisaidil protseduurid, mille alusel nad kontrollivad, et vabalt võõrandatava väärtpaberi emitent täidab liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

2.   Reguleeritud turud tagavad, et lõikes 1 osutatud kohustuste täitmist kontrollitakse tulemuslikult kooskõlas vaadeldava kohustuse laadiga ja võttes arvesse asjaomaste pädevate asutuste järelevalveülesandeid.

3.   Reguleeritud turud tagavad, et lõikes 1 osutatud protseduurides kirjeldatakse järgmist:

a)

lõikes 1 nimetatud tulemuse saavutamiseks reguleeritud turgude rakendatavad protsessid;

b)

kuidas emitent saab reguleeritud turule kõige paremini tõendada, et ta lõikes 1 osutatud kohustusi täidab.

4.   Reguleeritud turud tagavad, et emitendile antakse pärast tema vabalt võõrandatava väärtpaberi kauplemisele lubamist ja emitendi nõudmisel teada, millised kohustused emitendile lõikest 1 tulenevad.

Artikkel 8

Teabele juurdepääsu hõlbustamine

Reguleeritud turud kehtestavad lihtsalt juurdepääsetaval süsteemil põhineva tasuta korra ja avaldavad selle oma veebisaidil, et hõlbustada liikmete või osaliste juurdepääsu liidu õiguse alusel avalikustatud teabele.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/122


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/569,

24. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega finantsinstrumentidega kauplemise peatamise ja lõpetamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 32 lõike 2 kümnendat lõiku ja artikli 52 lõike 2 kümnendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavatel juhtudel on finantsinstrumendiga kauplemise peatamine või lõpetamine tulemuslik ainult tingimusel, et peatatakse või lõpetatakse kauplemine ka direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumendiga, mis on kõnealuse finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud.

(2)

Määratledes juhte, kus tuletisinstrumendi seos finantsinstrumendiga, millega kauplemine on peatatud või lõpetatud, on selline, et vajalik on asjaomaste tuletisinstrumentidega kauplemise peatamine või lõpetamine, tuleks arvesse võtta nimetatud seose tugevust. Sellega seoses tuleks vahet teha tuletisinstrumendil, mille hinna- või väärtuse kujundus sõltub üheainsa finantsinstrumendist alusvara hinnast või väärtusest, ja tuletisinstrumentidel, mille hind või väärtus sõltub mitmest erinevast tegurist, näiteks tuletisinstrumendid, mis on seotud indeksi või finantsinstrumentide korviga.

(3)

Turgude ebastabiilsust põhjustavat suutmatust määrata õigesti kindlaks asjaomaste tuletisinstrumentide hind tuleb pidada kõige tuntavamaks juhtudel, kui tuletisinstrument on seotud üheainsa finantsinstrumendiga või tuletatud ühestainsast tuletisinstrumendist. Kui tuletisinstrument on seotud finantsinstrumentide korvi või indeksiga või on neist tuletatud ja kui finantsinstrument, millega kauplemine on peatatud, on ainult üks osa nimetatud korvist või indeksist, mõjutab see vähem turuosaliste suutlikkust õige hind määrata. Seega tuleb peatamise või lõpetamise üldeesmärki silmas pidades võtta arvesse tuletisinstrumendi ja alusvara seose omadusi.

(4)

Arvesse tuleb võtta asjaolu, et turukorraldaja kohuseks on tagada õiglane, nõuetekohane ja tõhus kauplemine oma korraldataval turul. Väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala peab turukorraldaja viima läbi hindamise selle kohta, kas alusvaraks oleva finantsinstrumendiga kauplemise peatamine või lõpetamine seab ohtu õiglase ja nõuetekohase kauplemise tuletisinstrumendiga tema korraldatav turul, ja võtma omaenese algatusel vajalikud meetmed, näiteks peatama või lõpetama kauplemise asjaomaste tuletisinstrumentidega.

(5)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 32 lõiget 2 ja artikli 52 lõiget 2 tuleks järjepidevalt kohaldada erinevat liiki kauplemiskohtade suhtes. Need on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad üksikasjalikult peatamist ja lõpetamist eri liiki kauplemiskohtades. Selleks et tagada järjepidev rakendamine nende sätete puhul, mis peaksid jõustuma ühel ajal, ja anda sidusrühmadele, eriti neile, kelle suhtes kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist, tuleb direktiivi 2014/65/EL artikli 32 lõike 2 ja artikli 52 lõike 2 põhjal välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid koondada ühte määrusesse.

(6)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL ülevõtvaid siseriiklikke sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(7)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(8)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku üldsusega konsulteerimise, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tuletisinstrumendi, mis on seotud finantsinstrumendiga või tuletatud finantsinstrumendist, millega kauplemine on peatatud või lõpetatud, ja algse finantsinstrumendi vaheline seos

Reguleeritud turu korraldaja ja mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav investeerimisühing või turukorraldaja peatab või lõpetab kauplemise direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumendiga, kui see tuletisinstrument on seotud ainult ühe finantsinstrumendiga või tuletatud ainult ühest finantsinstrumendist ja kui selle finantsinstrumendiga kauplemine on peatatud või lõpetatud.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/124


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/570,

26. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad likviidsuse poolest olulise turu kindlaksmääramist seoses kauplemise ajutisest peatamisest teavitamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 48 lõike 12 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

On oluline selgitada, milliseid reguleeritud turge tuleks pidada iga finantsinstrumentide liigi puhul likviidsuse seisukohast oluliseks, nii et kõnealustel turgudel oleksid olemas asjakohased süsteemid ja protseduurid pädevate asutuste teavitamiseks kauplemise peatamisest.

(2)

Direktiiviga 2014/65/EL laiendatakse kauplemise peatamise suhtes kohaldatavaid nõudeid mitmepoolsetele ja organiseeritud kauplemissüsteemidele ning seega on oluline tagada, et käesolevate regulatiivsete tehniliste standardite kohaldamisalasse kuuluksid ka need finantsinstrumendid, millega kaubeldakse nimetatud kauplemiskohtades.

(3)

Oluline on tagada teavitamisnõude proportsionaalne kohaldamine. Pädeval asutusel on pärast seda, kui teda on teavitatud kauplemise ajutisest peatamisest, kohustus hinnata, kas nimetatud teadet tuleb levitada ülejäänud turuosalistele, ja koordineerida vajaduse korral tervet turgu hõlmavat olukorrale reageerimist. Kauplemiskohtade halduskoormuse piiramiseks tuleks teavitamiskohustus kehtestada ainult neile kauplemiskohtadele, millel on suurim potentsiaal mõjutada tervet turgu.

(4)

Aktsiate ja aktsialaadsete finantsinstrumentide puhul peaks likviidsuse poolest oluliseks turuks olema see kauplemiskoht, kus asjaomase finantsinstrumendi käive on liidu suurim, kuna kauplemise peatamise korral on sellisel kauplemiskohal suurim potentsiaal mõjutada tervet turgu.

(5)

Mittekapitaliinstrumentide puhul peaks likviidsuse poolest oluliseks turuks olema reguleeritud turg, kus asjaomane finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati. Kui mittekapitaliinstrument ei ole reguleeritud turul kauplemisele lubatud, peaks likviidsuse poolest oluliseks turuks olema kauplemiskoht, kus sellega esimest korda kaubeldi. See peaks tagama kindlustunde laia skaala keerukate finantsinstrumentide korral, kehtestades lihtsa võrdlusaluse kauplemiskoha näol, kus toimuvatel sündmustel on oluline mõju likviidsusele muudel sama finantsinstrumendiga kauplevatel turgudel, tüüpiliselt tulenevalt märkimisväärse mahuga turuosast, mida kujutavad enesest selle instrumendi suhtes kõnealuses kauplemiskohas täidetud tehingud.

(6)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitas komisjonile.

(7)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Likviidsuse poolest oluline turg

Direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõike 5 teise lõigu kohaldamisel loetakse likviidsuse poolest oluliseks turuks:

a)

seoses aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude samalaadsete finantsinstrumentidega kauplemiskoht, mis on likviidsuse seisukohast kõige olulisem turg, nagu sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (3) artiklis 4;

b)

seoses muude kui punktis a nimetatud finantsinstrumentidega, mis on reguleeritud turul kauplemisele lubatud, reguleeritud turg, kus kõnealune finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati;

c)

seoses muude kui punktis a nimetatud finantsinstrumentidega, mis ei ole reguleeritud turul kauplemisel lubatud, reguleeritud turg, kus kõnealuse finantsinstrumendiga esimest korda kaubeldi.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus esimesena nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 387).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/126


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/571,

2. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti artikli 61 lõiget 4, artikli 64 lõikeid 6 ja 8, artikli 65 lõikeid 6 ja 8 ning artikli 66 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt on aruandlusteenuste pakkujateks kolme eri liiki üksused: tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad. Kuigi nende kolme liiki üksuste tegevus on erinev, nähakse direktiiviga 2014/65/EL kõigi nende üksuste jaoks ette ühesugune tegevusloa väljastamise menetlus.

(2)

Aruandlusteenuste pakkujana tegevusluba taotlev isik peaks esitama oma loataotluses tegevusplaani ja organisatsiooni ülesehituse kirjelduse. Nimetatud kirjelduses tuleb kindlaks määrata, kes vastutab erinevate tegevuste eest, et pädeval asutusel oleks võimalik hinnata, kas aruandlusteenuste pakkujal on piisavalt personali ja piisav ülevaade oma äritegevusest. Organisatsiooni ülesehituse kirjeldus peaks lisaks aruandlusteenusele hõlmama ka mis tahes muid üksuse osutatavaid teenuseid, sest sel viisil võivad ilmneda valdkonnad, mis võivad mõjutada aruandlusteenuste pakkuja sõltumatust ja anda alust huvide konflikti tekkeks. Aruandlusteenuste pakkujana tegevusluba taotlev isik peab esitama ka teabe oma juhtorganite ülesehituse, toimimise ja sõltumatuse kohta, et pädevatel asutustel oleks võimalik hinnata, kas põhimõtted, menetlused ja üldjuhtimisstruktuur aitavad tagada aruandlusteenuste pakkuja sõltumatuse ja huvide konfliktide vältimise.

(3)

Huvide konfliktid võivad tekkida aruandlusteenuste pakkuja ja klientide vahel, kes kasutavad tema teenuseid oma õiguslike kohustuste täitmiseks, ning aruandlusteenuste pakkuja ja muude üksuste vahel, kes soetavad andmeid aruandlusteenuste pakkujatelt. Eelkõige võivad need konfliktid tekkida juhul, kui aruandlusteenuste pakkuja tegeleb ka muu tegevusega, näiteks tegutseb turukorraldajana, investeerimisühingu või kauplemisteabehoidlana. Kui konflikti ei lahendata, võib tekkida olukord, kus aruandlusteenuste pakkujal on stiimul viivitada andmete avaldamise või esitamisega või kaubelda talle esitatud konfidentsiaalsetest andmetest lähtuvalt. Aruandlusteenuste pakkuja peaks seetõttu vastu võtma laiapõhjalise lähenemisviisi olemasolevate ja võimalike huvide konfliktide kindlaks tegemiseks, ennetamiseks ja haldamiseks, sealhulgas koostama ülevaate huvide konfliktidest ning rakendama asjakohased põhimõtted ja menetlused nende konfliktide haldamiseks ning vajaduse korral äritegevuse ja personali lahushoidmiseks, et piirata tundliku teabe liikumist aruandlusteenuste pakkuja eri ärivaldkondade vahel.

(4)

Aruandlusteenuste pakkuja juhtorgani kõik liikmed peaksid olema piisavalt hea maine ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega, sest neil isikutel on tähtis roll selle tagamisel, et aruandlusteenuste pakkuja täidab oma õiguslikke kohustusi, ning nad panustavad aruandlusteenuste pakkuja äristrateegiasse. Sellepärast on oluline, et aruandlusteenuste pakkuja näitaks, et tal on usaldusväärne kord juhtorgani liikmete määramiseks ja nende tegevuse hindamiseks ning et kehtestatud on selged aruandlusahelad ja ette on nähtud korrapärane aruandmine juhtorganile.

(5)

Tegevuse – eelkõige otsustava tähtsusega ülesannete – edasiandmine võib muuta olulisel määral aruandlusteenuste pakkujale loa andmise tingimusi. Tagamaks et tegevuse edasiandmine ei kahjusta aruandlusteenuste pakkuja suutlikkust täita direktiivist 2014/65/EL tulenevaid kohustusi või et sellise edasiandmisega ei kaasne huvide konflikte, peab aruandlusteenuste pakkuja suutma tõendada, et tal on sellisest tegevusest piisav ülevaade ja ka piisav kontroll tegevuse üle.

(6)

Aruandlusteenuste pakkuja kasutatavad IT-süsteemid peaksid olema korralikult kohandatud vastavalt eri liiki tegevusele, mida üksused võivad teostada – st kauplemisteabearuannete avaldamiseks, tehinguaruannete esitamiseks või kauplemiskoondteabe pakkumiseks –, ning piisavalt usaldusväärsed, et tagada nende teenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus. Selle raames tuleks samuti tagada, et aruandlusteenuste pakkuja IT-süsteemid suudavad toime tulla käideldavate andmete mahus esinevate kõikumistega. Selline kõikumine, eelkõige andmemahu ootamatu kasv, võib kahjustada aruandlusteenuste pakkuja süsteemi tõhusust ning selle tulemusel tema suutlikkust avaldada või edastada täielikku ja täpset teavet ettenähtud aja jooksul. Selle olukorraga toimetulekuks peab aruandlusteenuste pakkuja korrapäraselt testima oma süsteeme eesmärgiga tagada, et need oleksid piisavalt usaldusväärsed, saamaks hakkama tegevustingimuste muutumisega, ja piisavalt skaleeritavad.

(7)

Aruandlusteenuste pakkuja kasutusele võetud varundamisseadmed ja kehtestatud kasutuskord peaksid olema piisavad selleks, et võimaldada aruandlusteenuste pakkujal osutada oma teenuseid ning seda isegi häirete korral. Aruandlusteenuste pakkuja peaks kehtestama otsustava tähtsusega funktsioonidega seotud maksimaalsed lubatavad taasteajad, mida kohaldatakse häirete korral ning mis peaksid võimaldama kinni pidada teabe edastamiseks ja avaldamiseks ette nähtud tähtaegadest.

(8)

Tagamaks et aruandlusteenuste pakkuja saaks osutada oma teenuseid, peaks ta analüüsima, millised ülesanded ja tegevus on tema teenuste osutamiseks otsustava tähtsusega ning millised on võimalikud stsenaariumid, mille tõttu võivad häired tekkida, sealhulgas peaks ta astuma samme selliste stsenaariumide esinemise ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.

(9)

Kui teenuse osutamisel esineb häire, peab aruandlusteenuste pakkuja teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust, mis tahes muid pädevaid asutusi, kliente ja üldsust, sest häire võib tähendada ka seda, et need isikud ei saa täita neile kehtestatud õiguslikke kohustusi, näiteks kohustust edastada tehinguaruandeid muudele pädevatele asutustele või avalikustada toimunud tehinguid käsitlevaid andmeid. Teavitamine peaks võimaldama neil isikutel leida alternatiivseid viise oma kohustuste täitmiseks.

(10)

Mis tahes IT-süsteemide värskenduste kasutuselevõtt võib mõjutada andmete edastamiseks kasutatavate süsteemide tõhusust ja stabiilsust. Ennetamaks olukorda, mille puhul aruandlusteenuste pakkuja IT-süsteemide tegevus ei vasta mis tahes ajahetkel tema õiguslikele kohustustele – eelkõige kohustusele kehtestada usaldusväärsed turvasüsteemid, mille abil tagada teabeedastusviiside turvalisus, minimeerida andmelaostuse ohtu ja hoida ära teabelekked enne andmete avaldamist –, peab aruandlusteenuste pakkuja kasutama selgelt piiritletud arendus- ja testimismeetodeid eesmärgiga tagada, et süsteemi nõuetele vastavuse tagamise ja riskijuhtimise komponendid töötavad plaanipäraselt ning et süsteem suudab jätkata tõhusat toimimist mis tahes tingimustes. Kui aruandlusteenuste pakkuja teeb süsteemis märkimisväärseid muudatusi, peab ta teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja vajaduse korral muid pädevaid asutusi, et need asutused saaksid hinnata, kas värskendus mõjutab nende süsteeme ja kas tegevusloa väljastamise tingimused on jätkuvalt täidetud.

(11)

Liiga varajane kauplemisaruannete avalikustamine või tehinguaruannete lubamatu avaldamine võib anda aimu kauplemisstrateegiast või paljastada tundlikku teavet, näiteks aruandlusteenuste pakkuja klientide isiku. Sellepärast peaks aruandlusteenuste pakkuja võtma kasutusele füüsilised kontrollsüsteemid, näiteks lukustatud rajatised, ja elektroonilised kontrollsüsteemid, muu hulgas tulemüürid ja salasõnad – eesmärgiga tagada, et andmetele on juurdepääs vaid selleks volitatud töötajatel.

(12)

Aruandlusteenuste pakkuja füüsilise või elektroonilise turvalisuse rikkumine ohustab kliendiandmete konfidentsiaalsust. Sellest tulenevalt peab aruandlusteenuste pakkuja sellise rikkumise korral viivitamatult teavitama asjaomast pädevat asutust ning samuti kõiki kliente, keda see rikkumine on mõjutanud. Oma päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamine on vajalik selleks, et see asutus saaks täita oma kestvaid järelevalveülesandeid kontrollimaks, kas aruandlusteenuste pakkujal on jätkuvalt kasutusel usaldusväärsed turvasüsteemid, et tagada teabe turvalisus ning minimeerida andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu. Teavitada tuleks ka muid pädevaid asutusi, kellel on tehniline ühendus aruandlusteenuste pakkujaga, sest ka nemad võivad olla negatiivselt mõjutatud eelkõige juhul, kui rikkumine on seotud aruandlusteenuste pakkuja ja pädeva asutuse vaheliste andmeedastusviisidega.

(13)

Tehinguaruandluse kohustustega investeerimisühing (aruandluskohustusega äriühing) võib otsustada kasutada kolmandat isikut tema nimel tehinguaruannete edastamiseks (edastav äriühing) tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujale. Oma ülesannetest tulenevalt on edastaval äriühingul juurdepääs tema edastatavale konfidentsiaalsele teabele. Kuid edastaval äriühingul ei tohiks olla juurdepääsu mis tahes muudele andmetele, mis käsitlevad aruandluskohustusega äriühingut või tema tehinguid ning mis on tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja valduses. Need andmed võivad olla seotud tehinguaruannetega, mille aruandluskohustusega äriühing on ise edastanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujale või mille ta on edastanud teisele edastavale äriühingule selleks, et too äriühing edastaks need andmed tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujale. Edastaval äriühingul ei tohiks olla juurdepääsu neile andmetele, sest need võivad sisaldada konfidentsiaalset teavet, näiteks teavet aruandluskohustusega äriühingu klientide isiku kohta.

(14)

Aruandlusteenuste pakkuja peab jälgima, et tema avaldatavad või edastatavad andmed on täpsed ja täielikud, ning tagama, et tal on olemas mehhanismid kliendi või tema enda tehtud vigade või puuduste tuvastamiseks. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja puhul võib see kohustus hõlmata talle investeerimisühingu esitatud andmete valimi kooskõlastavat võrdlemist või selliste andmete valimi kooskõlastavat võrdlemist, mille tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja on loonud investeerimisühingu nimel vastavatest pädeva asutuse esitatud andmetest. Sellise kooskõlastava võrdlemise sagedus ja ulatus peaks olema proportsionaalne tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja käsitletavate andmete mahuga ja sellega, millises ulatuses ta koostab tehinguaruandeid klientide andmete alusel või edastab klientide koostatud tehinguaruandeid. Õigeaegse vigade ja puudusteta aruandluse tagamiseks peab tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja pidevalt seirama oma süsteemide toimimist.

(15)

Kui vea või puuduse põhjustab tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja ise, peab ta selle teabe viivitamatult parandama ning teavitama veast või puudusest oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja mis tahes pädevaid asutusi, kellele ta esitab aruandeid, sest neid pädevaid asutusi huvitab neile esitatud andmete kvaliteet. Samuti peaks tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teavitama veast või puudusest oma klienti ja edastama talle ajakohastatud teabe, et kliendi organisatsioonisisesed andmed oleks võimalik viia kooskõlla teabega, mille tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja on edastanud pädevale asutusele kliendi nimel.

(16)

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peaksid saama kustutada ja muuta teavet, mille nad said neile teavet edastavalt üksuselt, et tulla toime olukorraga, kus aruandluskohustusega üksusel on tehnilisi raskusi ning ta ei saa teavet ise kustutada või muuta. Muudel juhtudel ei peaks tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad siiski vastutama avaldatud aruannetes sisalduva teabe parandamise eest, kui vea või puuduse on põhjustanud teavet esitav üksus. Seda sellepärast, et tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad ei tea kindlalt, kas arvatav viga või puudus on tõepoolest üldse viga või puudus, sest nad ei olnud kauplemistehingu pool.

(17)

Selleks et hõlbustada usaldusväärset teabevahetust tunnustatud kauplemisaruandluse avalikustajate ja kauplemistehingust – eelkõige konkreetsete tehingute tühistamisest või muutmisest – teada andva investeerimisühingu vahel, peaks tunnustatud kauplemisaruandluse avalikustaja lisama aruandluskohustustega investeerimisühingutele edastatavatesse kinnitustesse tehingu tunnuskoodi, mille tunnustatud kauplemisaruandluse avalikustaja on tehingule andnud teabe avalikustamise ajal.

(18)

Selleks et tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja saaks täita talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 (2) pandud aruandluskohustust, peaks nimetatud pakkuja tagama ladusa teabevahetuse pädeva asutusega, sealhulgas võimaldama aruannete edastamist ja tagasilükatud aruannete käsitlemist. Sellepärast peaks tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja suutma tõendada, et ta on võimeline järgima pädeva asutuse poolt seoses tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja ja pädeva asutuse vahelise liidesega kehtestatud tehnilisi kirjeldusi.

(19)

Aruandlusteenuste pakkuja peaks samuti tagama, et ta säilitab tema töödeldavaid tehingu- ja kauplemisaruandluse andmeid piisavalt pikka aega, et muuta varasemate andmete otsimine pädevate asutuste jaoks hõlpsamaks. Konkreetselt tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate puhul peaks olema tagatud, et nad näevad ette vajaliku organisatsioonilise korra eesmärgiga säilitada andmeid vähemalt määruses (EL) nr 600/2014 täpsustatud aja jooksul ning et nad suudavad täita mis tahes nõude osutada selle määrusega reguleeritud teenuseid.

(20)

Nimetatud määrusega nähakse ette mitmed täiendavad teenused, mida kauplemiskoondteabe pakkuja võiks osutada ning mis suurendavad turu tõhusust. Võimalikke turusuundumusi silmas pidades ei ole asjakohane koostada lõplikku nimekirja täiendavatest teenustest, mida kauplemiskoondteabe pakkuja võiks osutada. Kauplemiskoondteabe pakkuja peaks seega suutma osutada veel ka muid teenuseid lisaks selles määruses konkreetselt loetletud täiendavatele teenustele, kuid seda siiski tingimusel, et nende muude teenuste osutamine ei sea ohtu kauplemiskoondteabe pakkuja sõltumatust või kauplemiskoondteabe kvaliteeti.

(21)

Selleks et tagada tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate avaldatud teabe tõhus levitamine ning saavutada, et selline teave on hõlpsalt kättesaadav turuosalistele ja neil on lihtne sellist teavet kasutada, tuleks teave avaldada masinloetavas vormingus usaldusväärsete kanalite kaudu, mis võimaldavad andmetele automaatset juurdepääsu. Kuigi veebisaidid ei pruugi alati olla sellise ülesehitusega, mis oleks piisavalt usaldusväärne ja skaleeritav ning võimaldaks hõlpsat automatiseeritud juurdepääsu andmetele, võivad need tehnoloogilised piirangud tulevikus kaduda. Sellepärast ei tohiks ette näha konkreetse tehnoloogia kasutamist, vaid kehtestada tuleks hoopis kriteeriumid, millele kasutatav tehnoloogia peab vastama.

(22)

Aktsiate ja aktsialaadsete finantsinstrumentidega seoses ei välistata määrusega (EL) nr 600/2014 võimalust, et investeerimisühingud avalikustavad oma tehingud enam kui ühe tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu. Samas tuleks kehtestada konkreetne kord, et võimaldada huvitatud isikutel konsolideerida erinevatelt tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt, eelkõige konkreetsetelt kauplemiskoondteabe pakkujatelt kättesaadav kauplemisteave eesmärgiga teha kindlaks selline võimalik dubleeriv kauplemine, sest vastasel juhul võidakse sama kauplemistehingut konsolideerida mitu korda ja kauplemiskoondteabe pakkujad võivad üht ja sama kauplemistehingut avaldada korduvalt. See kahjustaks kauplemiskoondteabe kvaliteeti ja kasulikkust.

(23)

Tehingu avaldamisel peaks tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja seega avaldama investeerimisühingute teada antud tehingud nii, et lisatakse n-ö taasavaldamismärge, märkides ära, kas aruanne on juba varem avaldatud. Selleks et võimaldada lähenemisviisi, mis oleks kasutatava tehnoloogia seisukohast neutraalne, tuleb ette näha erinevad võimalikud viisid, kuidas tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja saaks kindlaks teha kattuvused.

(24)

Tagamaks, et iga tehing võetakse kauplemiskoondteabes arvesse vaid korra, ja seega suurendamaks esitatud teabe usaldusväärsust, ei tohiks kauplemiskoondteabe pakkujad avaldada tehinguid käsitlevat teavet, mille avaldab tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, sest vastasel juhul toimuks avaldamine topelt.

(25)

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad peaksid avaldama tehingute kohta lisaks ajatemplile sellise teabe nagu tehingu tegemise aeg ja tehingust teatamise aeg. Peale selle peaks ajatemplite detailsus peegeldama selle kauplemissüsteemi laadi, kus tehing tehti. Kui avaldatakse teavet elektroonilistes süsteemides tehtud tehingute kohta, peaks detailsus olema suurem, kui tehingute puhul, mis on tehtud mitteelektroonilistes süsteemides.

(26)

Kauplemiskoondteabe pakkujad võivad avaldada teavet kapitaliinstrumentide ja mittekapitalinstrumentide kohta. Võttes arvesse nende koondandmete töötlemist käsitlevaid erinevaid nõudeid ning eelkõige mittekapitaliinstrumente hõlmavate finantsinstrumentide märkimisväärselt laiemat ulatust ning samuti asjaolu, et direktiivi 2014/65/EL kohaldamine mittekapitaliinstrumente käsitlevate koondandmete suhtes on edasi lükatud, täpsustatakse käesolevas määruses vaid kauplemiskoondteabe pakkuja konsolideeritava sellise teabe ulatust, mis hõlmab kapitaliinstrumente.

(27)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest need käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele, neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid. Selleks et tagada kooskõla sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ning anda sidusrühmadele ja eelkõige neile isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, neist sätetest põhjalik ülevaade, tuleb need regulatiivsed tehnilised standardid koondada ühte määrusesse.

(28)

Käesolevas määruses täpsustatakse tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate suhtes kohaldatavaid andmete avaldamise nõudeid. Selleks et tagada kõigis kauplemiskohtades ning kõigi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate puhul järjepidev kauplemisteabe avaldamise tava ning muuta andmete konsolideerimine kauplemiskoondteabe pakkujate jaoks lihtsamaks, tuleks käesolevat määrust kohaldada koostoimes komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2017/587 (3) ja (EL) 2017/583, (4) millega on kehtestatud kauplemisteabe avaldamise suhtes kohaldatavad üksikasjalikud nõuded.

(29)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL ülevõtvaid riiklikke õigusnorme hakataks kohaldama samast kuupäevast. Kuna direktiivi 2014/65/EL artikli 65 lõiget 2 kohaldatakse alates selle aasta 3. septembrist, mis järgneb aastale, mil hakatakse kohaldama käesolevat määrust, tuleb käesoleva määruse teatavaid sätteid hakata kohaldama hilisemast kuupäevast.

(30)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(31)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

TEGEVUSLOA VÄLJASTAMINE

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 61 lõige 2)

Artikkel 1

Pädevatele asutustele esitatav teave

1.   Taotleja, kes soovib saada tegevusluba aruandlusteenuste pakkumiseks, esitab pädevale asutusele artiklites 2, 3 ja 4 ette nähtud teabe ning teabe kõigi II ja III peatükis sätestatud organisatsiooniliste nõuete kohta.

2.   Aruandlusteenuste pakkuja teavitab viivitamata oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust mis tahes olulistest muutustest teabes, mis esitati tegevusloa saamise ajal ja pärast seda.

Artikkel 2

Organisatsiooni käsitlev teave

1.   Taotleja, kes soovib saada tegevusluba aruandlusteenuste pakkumiseks, lisab tegevusloa taotlusele direktiivi 2014/65/EL artikli 61 lõikes 2 osutatud tegevusplaani. Tegevusplaan peab sisaldama järgmist teavet:

a)

teave taotleja organisatsioonilise struktuuri kohta, sealhulgas organisatsiooni skeem ning taotleja äritegevuseks eraldatud inim-, tehniliste ja õigusressursside kirjeldus;

b)

teave aruandlusteenuste pakkuja nõuete järgimise põhimõtete ja menetluste kohta, sealhulgas:

i)

nende põhimõtete heakskiitmise ja haldamise eest vastutava isiku nimi või vastutavate isikute nimed;

ii)

nõuete järgimise põhimõtete ja menetluste jälgimise ja jõustamise kord;

iii)

meetmed, mis võetakse rikkumiste korral, mille tõttu ei pruugita suuta täita esmaseid tegevuslubade tingimusi;

iv)

selle menetluse kirjeldus, mida kasutatakse pädeva asutuse teavitamiseks mis tahes rikkumistest, mille tõttu ei pruugita suuta täita esmaseid tegevuslubade tingimusi;

c)

loetelu kõigist edasiantud ülesannetest ja edasiantud ülesannete täitmise kontrollimiseks eraldatud vahenditest.

2.   Aruandlusteenuste pakkuja, kes pakub lisaks aruandlusteenustele muid teenuseid, kirjeldab neid teenuseid organisatsiooni skeemis.

Artikkel 3

Üldjuhtimine

1.   Taotleja, kes soovib saada tegevusluba aruandlusteenuste pakkumiseks, lisab oma loataotlusele teabe organisatsioonisiseste üldjuhtimispõhimõtete ja menetluste kohta, millega on korraldatud tema juhtorgani, kõrgema juhtkonna ja loodud komiteede töö.

2.   Lõikes 1 nimetatud teave hõlmab järgmist:

a)

kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmete valimise, ametisse määramise, tegevuse hindamise ja ametist vabastamise protsessi kirjeldus;

b)

Aruandlusahelate kirjeldus ning kõrgemale juhtkonnale ja juhtorganile aruannete esitamise sagedus;

c)

nende põhimõtete ja menetluste kirjeldus, mis käsitlevad juhtorgani liikmete juurdepääsu dokumentidele.

Artikkel 4

Teave juhtorgani liikmete kohta

1.   Taotleja, kes soovib saada tegevusluba aruandlusteenuste pakkumiseks, lisab oma loataotlusele järgmise teabe juhtorgani iga liikme kohta:

a)

nimi, sünniaeg ja -koht, isikukood või samalaadne kood, aadress ja kontaktandmed;

b)

ametikoht, millele isik nimetatakse;

c)

CV, mis tõendab, et isikul on piisav kogemus ja piisavad teadmised ülesannete asjakohaseks täitmiseks;

d)

karistusregistri andmed, nimelt ametliku tõendi kujul või kui sellist dokumenti asjaomases liikmesriigis ei väljastata, siis isiku enda kinnitusena tema hea maine kohta, ja luba, et pädev asutus võib teha järelepärimisi selle kohta, kas isik on süüdi mõistetud mis tahes kuriteos seoses finants- või andmesideteenuste osutamisega või pettuse või omastamisega;

e)

isiku enda kinnitus tema hea maine kohta ja luba, et pädev asutus võib teha järelepärimisi selle kohta, kas:

i)

temaga seoses on reguleeriv asutus või ametiasutus teinud distsiplinaarmenetluse raames negatiivse otsuse või tema suhtes on algatatud mis tahes selline menetlus, mis ei ole veel lõpule viidud;

ii)

temaga seoses on kohtueelses tsiviilmenetluses kohtulikult tuvastatud negatiivseid asjaolusid, mis on seotud finants- või andmesideteenuste osutamisega või kohustuste rikkumise või pettusega äritegevuse juhtimisel;

iii)

ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani liige, kelle suhtes on reguleeriv asutus teinud negatiivse otsuse või määranud karistusi või kelle registreerimise või tegevusloa on reguleeriv asutus tühistanud;

iv)

talt on võetud õigus tegutseda valdkonnas, milleks on tarvis reguleeriva asutuse registreeringut või tegevusluba;

v)

ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani liige, kes on muutunud maksejõuetuks või likvideeritud ajal, kui see isik oli sellel kohal, või ühe aasta jooksul pärast seda, kui isik lahkus sellelt ametikohalt;

vi)

kutseorganisatsioon on teda trahvinud, tema tegevuse peatanud, keelanud tal töötada teataval ametikohal või kohaldanud tema suhtes muid karistusi seoses pettuse või omastamisega või finants- või andmesideteenuste osutamisega;

vii)

tema suhtes kehtib direktorina töötamise keeld, keeld töötada mis tahes juhtival ametikohal, ta on vabastatud töölt või muult ametikohalt äriühingus kohustuste rikkumise või ametiseisundi kuritarvituste tõttu;

f)

märge minimaalse aja kohta, mis kulub isiku ülesannete täitmiseks aruandlusteenuste pakkuja juures;

g)

deklaratsioon mis tahes võimalike huvide konfliktide kohta, mis võivad olemas olla või tekkida ülesannete täitmisel, ning selliste konfliktide lahendamise kirjeldus.

II PEATÜKK

ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõige 3, artikli 64 lõiked 4 ja 5, artikli 65 lõiked 4, 5 ja 6, artikli 66 lõiked 2, 3 ja 4)

Artikkel 5

Huvide konflikt

1.   Aruandlusteenuste pakkuja kehtestab tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte klientidega, kes kasutavad oma õiguslike kohustuste täitmiseks tema teenuseid, ja teiste üksustega, kes soetavad andmeid aruandlusteenuste pakkujatelt. Selline halduskord peab hõlmama põhimõtteid ja menetlusi olemasolevate ja võimalike huvide konfliktide kindlaks tegemiseks, haldamiseks ja avalikustamiseks ning sisaldama järgmist:

a)

olemasolevate ja võimalike huvide konfliktide loetelu, mis sisaldab nende konfliktide kirjeldust ning teavet nende kindlaks tegemise, ennetamise, haldamise ja avalikustamise kohta;

b)

kohustuste ja äritegevuste lahushoidmine aruandlusteenuste pakkuja siseselt, kusjuures see hõlmab järgmist:

i)

teabevahetuse ennetamise või kontrollimise meetmed olukordades, kus võib tekkida huvide konflikt;

ii)

eraldi järelevalve isikute üle, kelle põhiülesanded on seotud huvidega, mis võivad olla vastuolus kliendi huvidega;

c)

hinnapoliitika kirjeldus, mille alusel määratakse kindlaks tasud, mida kohaldavad aruandlusteenuste pakkuja ja ettevõtjad, kellega aruandlusteenuste pakkujal on tihedad seosed;

d)

juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete tasustamispõhimõtete kirjeldus;

e)

eeskirjad raha, kingituste või soodustuste vastuvõtmise kohta aruandlusteenuste pakkuja personali ja tema juhtorgani poolt.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud huvide konfliktide loetelu peab hõlmama huvide konflikte, mis tekivad olukordades, mille puhul aruandlusteenuste pakkuja:

a)

võib teenida finantstulu või vältida finantskahju, kahjustades seeläbi klienti;

b)

võib olla huvitatud kliendile osutatava teenuse tulemusest, mis erineb kliendi soovitud tulemusest;

c)

võib olla motiveeritud seadma esikohale oma huvid või teise kliendi või kliendirühma huvid, mitte aga selle kliendi huvid, kellele teenust osutatakse;

d)

saab või võib saada muult isikult kui klient seoses kliendile osutatava teenusega mõne muu hüve rahasumma, kaupade või teenuste näol, mis ei ole selle teenuse osutamise eest makstav vahendus- või teenustasu.

Artikkel 6

Organisatsioonilised nõuded seoses ülesannete edasiandmisega

1.   Kui aruandlusteenuste pakkuja näeb ette, et tegevuse peavad läbi viima tema nimel kolmandad isikud, sealhulgas äriühingud, kellega tal on tihedad seosed, peab ta tagama, et kolmandast isikust teenuseosutajal on võimalused ja vahendid tegevuse usaldusväärseks ja professionaalseks läbiviimiseks.

2.   Aruandlusteenuste pakkuja täpsustab, milline tegevus antakse edasi, sealhulgas tuleb täpsustada iga sellise tegevuse läbiviimiseks vajalike inim- ja tehniliste ressursside tase.

3.   Aruandlusteenuste pakkuja, kes annab tegevuse edasi, peab tagama, et sellise edasiandmisega ei vähenda ta oma suutlikkust või õigust täita kõrgemale juhtkonnale või juhtorganile ette nähtud ülesandeid.

4.   Aruandlusteenuste pakkuja vastutab jätkuvalt mis tahes edasiantud tegevuse eest ja peab võtma korralduslikud meetmed eesmärgiga tagada järgmine:

a)

selle hindamine, kas kolmandast isikust teenuseosutaja viib edasiantud tegevust läbi tõhusalt ning kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja regulatiivsete nõuetega ning pöörab nõuetekohaselt tähelepanu tuvastatud puudustele;

b)

edasiantud tegevusega seotud riskide tuvastamine ja nõuetekohane korrapärane järelevalve;

c)

nõuetekohased kontrollimenetlused seoses edasiantud tegevusega, sealhulgas tõhus järelevalve tegevuse ja sellega kaasnevate riskide üle aruandlusteenuste pakkuja siseselt;

d)

edasiantud tegevuse nõuetekohane talitluspidevus.

Punkti d täitmiseks peab aruandlusteenuste pakkuja saama kolmandast isikust teenusteosutajalt teavet talitluspidevuse tagamise korra kohta, hindama talitluspidevuse kvaliteeti ja vajaduse korral nõudma olukorra parandamist.

5.   Aruandlusteenuste pakkuja peab tagama, et kolmandast isikust teenuseosutaja teeb seoses edasiantud tegevusega koostööd aruandlusteenuste pakkuja pädeva asutusega.

6.   Kui aruandlusteenuste pakkuja annab edasi mis tahes otsustava tähtsusega ülesande, peab ta oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele esitama järgmise teabe:

a)

kolmandast isikust teenuseosutaja isik;

b)

edasiandmisega seotud korralduslikud meetmed ja põhimõtted ning sellega kaasnevad riskid, nagu on määratletud lõikes 4;

c)

edasiantud tegevust käsitlevad sise- või välisaruanded.

Lõike 6 sissejuhatava lause kohaldamiseks käsitatakse ülesannet otsustava tähtsusega ülesandena, kui selle puudulik täitmine või täitmata jätmine seaks olulisel määral ohtu aruandlusteenuste pakkuja jätkuva vastavuse tema tegevusloas sisalduvatele tingimustele ja nõuetele või talle direktiiviga 2014/65/EL kehtestatud muudele nõuetele.

Artikkel 7

Talitluspädevus ja varundamisseadmed

1.   Aruandlusteenuste pakkuja kasutab süsteeme ja seadmeid, mis on piisavalt asjakohased ja usaldusväärsed selleks, et tagada direktiivis 2014/65/EL osutatud teenuste toimimise järjepidevus ja korrapärasus.

2.   Aruandlusteenuste pakkuja teeb korrapäraselt ja vähemalt korra aastas läbivaatuseid, hinnates oma tehnilisi taristuid ning nendega seotud põhimõtteid ja menetlusi, sealhulgas talitluspidevuse tagamise korda. Aruandlusteenuste pakkuja kõrvaldab läbivaatuse käigus tuvastatud mis tahes puudused.

3.   Aruandlusteenuste pakkuja kehtestab tõhusa talitluspidevuse tagamise korra häiretega toimetulekuks, sealhulgas nähakse ette järgmine:

a)

protsessid, mis on otsustava tähtsusega aruandlusteenuste pakkuja teenuste tagamiseks ning mis hõlmavad eskalatsioonimenetlusi, asjaomast edasiantud tegevust või sõltuvust välistest pakkujatest;

b)

konkreetne talitluspidevuse tagamise kord, mis hõlmab piisaval hulgal võimalikke stsenaariume lühikeses ja pikas perspektiivis, sealhulgas süsteemirikkeid, loodusõnnetusi, sidekatkestusi, olulise personali kadu ja suutmatust kasutada tavapäraseid ruume;

c)

riistvara komponentide dubleerimine, mis võimaldab tõrkesiiret varutaristule, sealhulgas võrguühilduvus ja sidekanalid;

d)

äritegevuse seisukohast otsustava tähtsusega varundamine ja vajalikud ajakohastatud kontaktid, mille abil tagatakse andmeedastus aruandlusteenuste pakkuja siseselt ja tema klientidega;

e)

menetlused aruandlusteenuste suunamiseks varukohta ja teenuste osutamine sealt;

f)

otsustava tähtsusega funktsioonidega seotud maksimaalsed taasteajad, mis peavad olema võimalikult lühikesed ning igal juhul ei tohi olla need pikemad kui kuus tundi tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate puhul ning tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul ei tohi need kesta kauem kui järgmise tööpäeva lõpuni;

g)

personalikoolitus, mis käsitleb äritegevuse talitluspidevuse korda, isikute rolli, sealhulgas konkreetsete turvatoimingute eest vastutavate töötajate valmisolekut reageerida viivitamata teenuse osutamises esinevate häirete korral.

4.   Aruandlusteenuste pakkuja loob programmi äritegevuse talitluspidevuse korra testimiseks ja läbivaatamiseks ning selle muutmiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks.

5.   Aruandlusteenuste pakkuja avaldab oma veebisaidil teabe mis tahes katkestuste kohta teenuse osutamises või ühenduses ja ka korrapärase teenuseosutamise jätkamiseks kuluva aja kohta ning teavitab sellest viivitamatult oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja kliente.

6.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul tuleb lõikes 5 osutatud teated edastada ka mis tahes pädevale asutusele, kellele tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja edastab tehinguaruandeid.

Artikkel 8

Testimine ja võimekus

1.   Aruandlusteenuste pakkuja rakendab selgelt piiritletud arendus- ja testimismetoodikad eesmärgiga tagada, et:

a)

IT-süsteemide toimimine on kooskõlas aruandlusteenuste pakkuja õiguslike kohustustega;

b)

IT-süsteemidesse salvestatud nõuetele vastavuse tagamise ja riskijuhtimise komponendid töötavad plaanipäraselt;

c)

IT-süsteemid suudavad jätkata tõhusalt tööd igal ajahetkel.

2.   Aruandlusteenuste pakkuja kasutab lõikes 1 nimetatud metoodikaid ka enne ja pärast IT-süsteemide mis tahes värskendamist.

3.   Aruandlusteenuste pakkuja teavitab viivitamata oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust IT-süsteemidesse kavandatud mis tahes olulistest muudatustest enne nende rakendamist.

4.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul tuleb lõikes 3 osutatud teated edastada ka mis tahes pädevale asutusele, kellele tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja edastab tehinguaruandeid.

5.   Aruandlusteenuste pakkuja loob pidevalt töötava programmi arendus- ja testimismetoodikate korrapäraseks läbivaatamiseks ja vajaduse korral nende muutmiseks.

6.   Aruandlusteenuste pakkuja viib korrapäraselt vähemalt kord aastas läbi stressitestid. Aruandlusteenuste pakkuja võtab stressitesti negatiivsetes stsenaariumides arvesse oma süsteemide ja sideliinide otsustava tähtsusega komponentide ootamatut toimimist. Stressitestide käigus tehakse kindlaks, kuidas riistvara, tarkvara ja sidevahendid reageerivad võimalikele ohtudele, ning täpsustatakse, millised süsteemid ei suuda negatiivse stsenaariumi puhul toime tulla. Aruandlusteenuste pakkuja võtab meetmeid nende süsteemide puhul tuvastatud puudujääkidega tegelemiseks.

7.   Aruandlusteenuste pakkuja:

a)

peab omama piisavat võimekust, et täita oma ülesandeid katkestuste või riketeta, sealhulgas ei tohi andmed puududa ega olla väärad;

b)

süsteem peab olema piisavalt skaleeritav, et põhjendamatu viivituseta toime tulla ka siis, kui peaks suurenema töödeldavate andmete maht ja klientidelt saadud juurdepääsutaotluste arv.

Artikkel 9

Turvalisus

1.   Aruandlusteenuste pakkuja kehtestab menetlused ja korra füüsilise ja elektroonilise turvalisuse tagamiseks, mille eesmärk on:

a)

kaitsta tema IT-süsteeme väärkasutuse või loata juurdepääsu eest;

b)

minimeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/40/EL (6) artikli 2 punktis a määratletud infosüsteemide vastu suunatud rünnete ohtu;

c)

ära hoida konfidentsiaalse teabe lubamatu avalikustamine;

d)

tagada andmeturve ja -terviklus.

2.   Kui investeerimisühing (aruandluskohustusega äriühing) kasutab kolmandat isikut (edastav äriühing) tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujale teabe esitamiseks tema nimel, peab tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja olema kehtestanud menetlused ja korra eesmärgiga tagada, et edastaval äriühingul ei ole juurdepääsu mis tahes muule teabele, mis käsitleb aruandluskohustusega äriühingut, või teabele, mille see äriühing on esitanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujale otse või mõne teise edastava äriühingu kaudu.

3.   Aruandlusteenuste pakkuja kehtestab meetmed ja korra, et viivitamata kindlaks teha lõikes 1 määratletud riskid ja hallata neid.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud füüsilise ja elektroonilise turvalisuse meetmete rikkumisest teavitab aruandlusteenuste pakkuja viivitamatult:

a)

oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ning esitab juhtumiaruande, kirjeldades seal juhtumi laadi, olukorra lahendamiseks võetud meetmeid ja samalaadsete juhtumite vältimiseks astutud samme;

b)

oma kliente, keda turvarikkumine on mõjutanud.

5.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate puhul tuleb lõike 4 punktis a osutatud teade edastada ka mis tahes pädevatele asutustele, kellele tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja edastab tehinguaruandeid.

Artikkel 10

Kuidas tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad haldavad mittetäielikku või võimalikku vigast teavet

1.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad kehtestavad asjakohase korra eesmärgiga tagada, et nad avaldavad nõuetekohaselt kauplemisaruanded, mis on saadud investeerimisühingutelt ning kauplemiskoondteabe pakkujate puhul kauplemiskohtadelt ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt, ilma et nad ise teeksid seejuures mis tahes vigu või jätaksid teavet välja, ning parandavad teabe, kui nad on ise põhjustanud vea või väljajätmise.

2.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad seiravad pidevalt reaalajas oma IT-süsteemide toimimist, tagades, et neile esitatud kauplemisaruanded on edukalt avaldatud.

3.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad võrdlevad korrapäraselt ja kooskõlastavalt neile esitatud ja nende avaldatud kauplemisaruandeid, kontrollides, et teave on avaldatud korrektselt.

4.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja edastab aruandluskohustusega investeerimisühingule kinnituse kauplemisaruande kättesaamise kohta, sealhulgas tema määratud tehingu tunnuskoodi. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kasutab viidet tehingu tunnuskoodile mis tahes järgneva teabevahetuse puhul, mis toimub aruandluskohustusega äriühinguga seoses konkreetse kauplemisaruandega.

5.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestab asjakohase korra eesmärgiga tuvastada kauplemisaruannete saamisel, kas need aruanded on mittetäielikud või sisaldavad teavet, mis on tõenäoliselt vigane. See kord sisaldab automatiseeritud hinna- ja mahuhoiatusi, võttes arvesse järgmist:

a)

sektor ja segment, kus finantsinstrumenti kaubeldakse;

b)

likviidsustasemed, sealhulgas varasemad kauplemistasemed;

c)

asjakohased hinna ja mahu võrdlusalused;

d)

vajaduse korral muud näitajad vastavalt finantsinstrumendi tunnusjoontele.

6.   Kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja teeb kindlaks, et talle esitatud kauplemisaruanne on mittetäielik või sisaldab tõenäoliselt vigast teavet, ei avalikusta ta seda kauplemisaruannet ning teavitab viivitamatult kauplemisaruande esitanud investeerimisühingut.

7.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad kustutavad ja muudavad kauplemisaruandes sisalduvat teavet erakorraliste asjaolude korral selle teabe esitanud üksuse taotluse alusel, kui see üksus ei saa oma teavet kustutada või muuta tehnilistel põhjustel.

8.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad avaldavad kohustusliku korra, mis käsitleb teabe tühistamist ja muutmist kauplemisaruannetes ning millega nähakse ette karistused, mida tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad võivad kohaldada investeerimisühingute suhtes, kes esitavad kauplemisaruandeid, milles sisalduv mittetäielik või vigane teave on põhjustanud kauplemisaruannete tühistamise või muutmise.

Artikkel 11

Kuidas tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujad haldavad mittetäielikku või võimalikku vigast teavet

1.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab asjakohase korra eesmärgiga tuvastada tehinguaruanded, mis on mittetäielikud või sisaldavad ilmselgeid vigu, mille on teinud klient. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kontrollib määruse (EL) nr 600/2014 artikliga 26 kehtestatud nõuete alusel tehinguaruande välju, vormingut ja väljade sisu kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (7) I lisa tabeliga 1.

2.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab asjakohase korra, et tuvastada tehinguaruanded, mis sisaldavad selle tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja põhjustatud vigu või väljajätmisi, ning et parandada, sealhulgas kustutada või teha muudatusi seoses selliste vigade või väljajätmistega. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kontrollib välju, vormingut ja väljade sisu kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/590 I lisa tabeliga 1.

3.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja seirab pidevalt reaalajas oma süsteemide toimimist, tagades, et talle esitatud tehinguaruandest on edukalt teatatud pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26.

4.   Oma päritoluliikmesriigi pädeva asutuse või sellise pädeva asutuse taotlusel, kellele ta esitab tehinguaruandeid, võrdleb tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja korrapäraselt ja kooskõlastavalt teavet, mille ta saab oma klientidelt või koostab klientide nimel tehinguaruannete jaoks, ning pädeva asutuse esitatud teabe alusel koostatud andmevalimeid.

5.   Tehinguaruannetesse tehtavad mis tahes parandused – sealhulgas tühistamised või muudatused –, mis ei kujuta endast tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja põhjustatud vigade või väljajätmiste parandusi, tehakse vaid kliendi taotluse alusel ja konkreetses tehinguaruandes. Kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tühistab tehinguaruande või muudab seda klienti taotluse alusel, edastab ta selle ajakohastatud tehinguaruande kliendile.

6.   Kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tuvastab enne tehinguaruande edastamist kliendi põhjustatud vea või väljajätmise, ei esita ta seda tehinguaruannet ning teavitab viivitamatult investeerimisühingut viga või väljajätmist käsitlevatest üksikasjadest, et kliendil oleks võimalik esitada parandatud teave.

7.   Kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja saab teada tema enda põhjustatud veast või väljajätmisest, esitab ta viivitamata korrektse ja täieliku aruande.

8.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teavitab viivitamatult klienti vea või väljajätmise üksikasjadest ning edastab kliendile ajakohastatud tehinguaruande. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teavitab veast või väljajätmisest viivitamatult oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja seda pädevat asutust, kellele ta edastas tehinguaruande.

9.   Kohustus parandada või tühistada vigaseid tehinguaruandeid või teada anda väljajäetud tehingutest ei laiene vigadele või väljajätmistele, mis tehti rohkem kui viis aastat tagasi alates kuupäevast, mil tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja sai teada sellistest vigadest või väljajätmistest.

Artikkel 12

Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate ühenduvus

1.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab põhimõtted ja korra ning näeb ette tehnilised võimalused, et järgida tehinguaruannete esitamist käsitlevaid tehnilisi kirjeldusi, mida nõuab tema päritoluliikmesriigi pädev asutus ja muud pädevad asutused, kellele tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja edastab tehinguaruandeid.

2.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab asjakohased põhimõtted ja korra ning näeb ette tehnilised võimalused, et võtta klientidelt vastu tehinguaruandeid ja edastada teavet klientidele. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja edastab kliendile selle tehinguaruande koopia, mille ta esitas pädevale asutusele kliendi nimel.

Artikkel 13

Muud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate osutatavad teenused

1.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja võib osutada järgmisi täiendavaid teenuseid:

a)

kauplemiseelse läbipaistvusalase teabe pakkumine;

b)

varasemate andmete pakkumine;

c)

võrdlusandmete pakkumine;

d)

uuringute pakkumine;

e)

finantsinstrumente ja kauplemiskohti käsitlevate andmete ja statistika ning muude turuga seotud andmete töötlemine, levitamine ja turundus;

f)

tarkvara, riistvara ja võrkude disainimine, haldamine, hooldamine ja turundus andmete ja teabe edastamisega seoses.

2.   Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja võib osutada lisaks lõikes 1 täpsustatud teenustele ka muid turu tõhusust suurendavaid teenuseid, tingimusel et nende teenustega ei tekitata riski, mis ohustab koondteabe kvaliteeti või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja sõltumatust ning mida ei ole võimalik piisavalt ennetada või leevendada.

III PEATÜKK

AVALDAMISKORD

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõiked 1 ja 2 ning artikli 65 lõige 1)

Artikkel 14

Masinloetavus

1.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad avaldavad masinloetaval kujul teabe, mis tuleb avalikustada vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 64 lõikele 1 ja artikli 65 lõikele 1.

2.   Kauplemiskoondteabe pakkujad avaldavad masinloetaval kujul teabe, mis tuleb avalikustada vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 65 lõikele 2.

3.   Teave loetakse avalikustatuks masinloetaval kujul vaid siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

teave on avaldatud elektroonilises vormingus, mida arvuti suudab otse ja automaatselt lugeda;

b)

teabe salvestamisel on kasutatud vastavalt artikli 8 lõikele 7 asjakohast IT-arhitektuuri, mis võimaldab automaatset juurdepääsu;

c)

süsteem on piisavalt usaldusväärne, et tagada osutatavate teenuste toimimise järjepidevus ja korrapärasus, ning süsteemiga on tagatud piisav juurdepääs kiiruse seisukohast;

d)

teabele on võimalik ligi pääseda ning seda on võimalik lugeda, kasutada ja kopeerida tasuta ja avalikult kättesaadava arvutitarkvaraga.

Punkti a kohaldamisel täpsustatakse elektrooniline vorming tasuta kättesaadavate, mittesiduvate ja avatud standarditega.

4.   Lõike 3 punkti a kohaldamisel hõlmab elektrooniline vorming failide või teadete liiki, nende määratlemise eeskirju ning neis sisalduvate väljade nime ja andmeliiki.

5.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad teevad järgmist:

a)

teevad avalikkusele kättesaadavaks suunised, milles selgitatakse, kuidas ja kus on võimalik hõlpsasti andmetele ligi pääseda ja neid kasutada, sealhulgas märkides ära elektroonilise vormingu;

b)

avalikustavad kõik punktis a osutatud suunistesse tehtud muudatused vähemalt kolm kuud enne nende kehtima hakkamist, välja arvatud juhul, kui suunistesse tehtud muudatused tuleb kehtestada kiireloomuliselt ja see on nõuetekohaselt põhjendatud;

c)

lisavad oma veebisaidile lingi punktis a osutatud suunistele.

Artikkel 15

Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude samalaadsete finantsinstrumentidega seotud koondteabe ulatus

1.   Kauplemiskoondteabe pakkuja lisab oma elektroonilisse andmevoogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6 ja 20 kohaselt avalikustatud andmed, mis käsitlevad kõiki nimetatud artiklites osutatud finantsinstrumente.

2.   Kui tegevust alustab uus tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või uus kauplemiskoht, lisab kauplemiskoondteabe pakkuja selle tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või kauplemiskoha avalikustatud andmed oma koondteabe elektroonilisse andmevoogu esimesel võimalusel, kuid igal juhul hiljemalt kuue kuu jooksul alates tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või kauplemiskoha tegevuse alustamisest.

Artikkel 16

Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude samalaadsete finantsinstrumentidega seotud algsete ja dubleerivate kauplemisaruannete tuvastamine

1.   Kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja avaldab dubleeriva kauplemisaruande, lisab ta taasavaldamisväljale koodi „DUPL“, et andmete saajad suudaksid eristada algset kauplemisaruannet ja selle aruande mis tahes koopiaid.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks nõuab tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, et iga investeerimisühing täidaks ühe järgmistest tingimustest:

a)

ta peab tõendama, et ta annab selle tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu teada vaid konkreetse finantsinstrumendiga seotud tehingutest;

b)

ta peab kasutama tuvastamismehhanismi, mis märgib ühe aruande originaalina („ORGN“) ja kõik muud sama tehinguga seotud aruanded koopiatena („DUPL“).

Artikkel 17

Aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude samalaadsete finantsinstrumentidega seotud algsete aruannete avaldamine

Kauplemiskoondteabe pakkuja ei konsolideeri taasavaldamise väljal koodi „DUPL“ kandvaid kauplemisaruandeid.

Artikkel 18

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja avaldatavad üksikasjad

1.   Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja:

a)

avaldab aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude samalaadsete finantsinstrumentidega tehtud tehingute puhul delegeeritud määruse (EL) 2017/587 I lisa tabelis 2 määratletud tehingute üksikasjad ning kasutab asjakohast märgistust, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2017/587 I lisa tabelis 3;

b)

avaldab võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul delegeeritud määruse (EL) 2017/583 II lisa tabelis 1 määratletud tehingute üksikasjad ning kasutab asjakohast märgistust, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2017/583 II lisa tabelis 2.

2.   Kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja avaldab tehingust teatamist käsitleva teabe, lisab ta kuupäeva ja sekundi täpsusega esitatud kellaaja, mil ta tehingu avaldab.

3.   Erandina lõikest 2 lisab tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja elektroonilises süsteemis tehtud tehingut käsitleva teabe avalikustamisel selle kuupäeva ja millisekundi täpsusega esitatud kellaaja, mil ta avaldab selle tehingu oma kauplemisaruandes.

4.   Lõike 3 kohaldamisel tähendab elektrooniline süsteem sellist süsteemi, kus korraldused on elektrooniliselt kaubeldavad või kus korraldused on kaubeldavad väljaspool süsteemi tingimusel, et neid reklaamitakse asjaomase süsteemi vahendusel.

5.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud ajatemplid ei tohi erineda rohkem kui vastavalt ühe sekundi või ühe millisekundi võrra koordineeritud maailmaajast (UTC), mille on kinnitanud ja mida haldab üks ajakeskustest, mis on loetletud Bureau International des Poids et Mesures (BIPM) viimases ajategevusi käsitlevas aastaaruandes.

Artikkel 19

Diskrimineerimiskeeld

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad tagavad, et avalikustamisele kuuluv teave saadetakse kõigi jaotuskanalite kaudu välja üheaegselt, sealhulgas siis, kui teave avalikustatakse nii suurel määral reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik, või 15 minutit pärast esimest avaldamist.

Artikkel 20

Kauplemiskoondteabe pakkuja avaldatavad üksikasjad

Kauplemiskoondteabe pakkuja:

a)

avaldab aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude samalaadsete finantsinstrumentidega tehtud tehingute puhul delegeeritud määruse (EL) 2017/587 I lisa tabelis 2 määratletud tehingute üksikasjad ning kasutab asjakohast märgistust, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2017/587 I lisa tabelis 3;

b)

avaldab võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul delegeeritud määruse (EL) 2017/583 II lisa tabelis 1 määratletud tehingute üksikasjad ning kasutab asjakohast märgistust, mis on loetletud delegeeritud määruse (EL) 2017/583 II lisa tabelis 2.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mida on direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus nimetatud esimesena.

Artikli 14 lõiget 2 ja artikli 20 punkti b kohaldatakse siiski direktiivi 2014/65/EL kohaldamise kuupäevale järgneva üheksanda kuu esimesel päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 387).

(4)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 229).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8).

(7)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/142


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/572,

2. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiseelsete ja -järgsete andmete kättesaadavaks tegemist ja andmete lahtikirjutatuse astet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 12 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et vähendada turuosaliste kulusid andmete ostmisel, nähakse määrusega (EL) nr 600/2014 ette, et kauplemiseelne ja kauplemisjärgne läbipaistvusalane teave tuleb teha üldsusele kättesaadavaks erinevate andmekirjete kaupa „lahtiharutatud“ kujul. Täpsustada tuleb lahtikirjutatuse aste, mida kauplemiskohad andmete pakkumisel kasutama peaksid. Võttes arvesse muude sidusrühmade tõendatud nõudlust selliste andmete järele, peaksid kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud kirjutama andmed lahti varaklassi, emissiooniriigi ja finantsinstrumendi kauplemisvaluuta lõikes ning sõltuvalt sellest, kas andmed põhinevad igapäevastel programmeeritud enampakkumistel või pidevkauplemisel.

(2)

Et tagada pakutavate kauplemiseelsete ja kauplemisjärgsete andmete vastavus turuosaliste nõudlusele, peaksid kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud pakkuma mõistlikul ärilisel alusel mis tahes kombinatsiooni erinevatest lahtikirjutatuse kriteeriumidest.

(3)

On finantsinstrumente, nagu näiteks tuletisinstrumendid, mille korral ei ole alati võimalik üheselt kindlaks määrata konkreetset varaklassi, millesse kõnealune instrument kuulub, kuna varaklassi kindlaksmääramine sõltub sellest, milliseid finantsinstrumendi omadusi peetakse kõige olulisemateks. Samuti ei ole alati võimalik üheselt kindlaks määrata seda, millistele muudele kriteeriumidele konkreetset liiki andmed vastavad. Tagamaks, et konkreetselt kauplemiskohalt andmeid ostvatele turuosalistele edastatakse sidusad andmekogumid, tuleb kauplemiskohta korraldavatelt turukorraldajatelt ja investeerimisühingutelt nõuda, et nad määraksid kindlaks, millistele kriteeriumidele finantsinstrument või andmete liik peab vastama juhul, kui lahtikirjutatuse kriteeriumeid ei saa üheselt kohaldada.

(4)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(5)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(6)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku üldsusega konsulteerimise, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kauplemiseelsete ja -järgsete läbipaistvuse andmete pakkumine

1.   Kauplemiskohta korraldav turukorraldaja või investeerimisühing teeb määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 3, 4 ja 6–11 kohaselt avaldatava teabe vastava taotluse korral üldsusele kättesaadavaks, pakkudes kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse andmeid lahtikirjutatud kujul vastavalt järgnevatele kriteeriumidele:

a)

varaklassi kirjeldus:

i)

aktsiad;

ii)

hoidmistunnistused, börsil kaubeldavad fondid, sertifikaadid ja muud sarnased finantsinstrumendid, millele on osutatud määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 3;

iii)

võlakirjad ja struktureeritud finantstooted;

iv)

lubatud heitkoguse ühikud;

v)

tuletisinstrumendid;

b)

aktsiate ja avalike võlakohustuste korral emissiooniriik;

c)

finantsinstrumendi kauplemisvaluuta;

d)

kauplemine toimub igapäevastel programmeeritud enampakkumistel või pidevalt.

2.   Punkti a alapunktis v osutatud tuletisinstrumendid kirjutatakse lahti vastavalt järgnevatele kriteeriumidele:

a)

aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid;

b)

intressimäära tuletisinstrumendid;

c)

krediidituletisinstrumendid;

d)

välisvaluuta tuletisinstrumendid;

e)

kauba ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid;

f)

muud tuletisinstrumendid.

3.   Juhul kui lõigete 1 või 2 lahtikirjutamiskriteeriumeid ei saa üheselt kohaldada, määrab kauplemiskohta korraldav turukorraldaja või investeerimisühing kindlaks kriteeriumid, millele finantsinstrument või andmete liik vastab.

4.   Kauplemiskohta korraldav turukorraldaja või investeerimisühing kohaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriume vastava taotluse korral mis tahes kombinatsioonis.

5.   Lisaks andmete pakkumisele lõigete 1 ja 2 kohaselt võib kauplemiskohta korraldav turukorraldaja või investeerimisühing pakkuda andmekomplekte.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates määruse (EL) nr 600/2014 artikli 55 teises lõigus osutatud kuupäevast

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/145


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/573,

6. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad nõudeid, millega tagada õiglased ja mittediskrimineerivad ühispaiknemisteenused ja teenustasude struktuurid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) ja eriti artikli 48 lõike 12 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oluline on võtta vastu üksikasjalikud regulatiivsed tehnilised standardid, millega selgelt kindlaks määrata, millistel tingimustel võib ühispaiknemist ja kauplemiskohtade kasutatavaid teenustasude struktuure lugeda õiglaseks ja mittediskrimineerivaks.

(2)

Direktiiviga 2014/65/EL laiendatakse ühispaiknemist ja teenustasude struktuure käsitlevaid nõudeid mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja organiseeritud kauplemissüsteemidele. Seega on oluline tagada nende kohtade kuulumine ka käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(3)

Ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks kohaldada ühiseid nõudeid kõikide ühispaiknemisteenuste liikide suhtes ning nii oma andmekeskust ise korraldavate kui ka kolmanda isiku omanduses olevaid või hallatavaid andmekeskusi kasutatavate kauplemiskohtade suhtes.

(4)

Kauplemiskohad peaksid olema suutelised paika panema ühispaiknemise äristrateegia ja määrama, millist liiki turuosalistele nad soovivad sellistele teenustele juurdepääsu anda, kuid seda eeldusel, et nende äripoliitika põhineb objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Kauplemiskohtadelt ei peaks nõudma ühispaiknemisvõimekuse suurendamist määral, mis ületab nende ruumi-, elektri-, jahutus- või samalaadseid ressursse, ning neil peaks olema õigus ise otsustada, kas nad laiendavad oma ühispaiknemisruumi või mitte.

(5)

Õiglased ja mittediskrimineerivad ühispaiknemisteenused ning teenustasude struktuurid eeldavad piisavat läbipaistvuse taset, mis tagaks, et direktiivis 2014/65/EL sätestatud kohustustest ei hoitaks kõrvale. Kauplemiskohad peaksid seega hinnaalanduste, stiimulite ja takistavate asjaolude kindlaksmääramisel kasutama objektiivseid kriteeriume.

(6)

Keelata tuleks teenustasude struktuurid, mis aitavad kaasa nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste kujunemisele, kuna soodustavad intensiivset kauplemist, mis võib põhjustada turu taristute stressi. Seega peaks mahupõhised allahindlused olema lubatud eeldusel, et nii nagu hinna eristamise skeemid, põhinevad ka need kauplemise kogumahul, tehingute koguarvul või kumuleeritud kauplemistasudel ühe liikme arvestuses, mis tähendab, et alandatud hinnaga täidetakse üksnes pärast künnise saavutamist tehtavad tehingud.

(7)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(8)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(9)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Õiglased ja mittediskrimineerivad ühispaiknemisteenused

1.   Ühispaiknemisteenuseid pakkuvad kauplemiskohad tagavad niivõrd, kui nende ruumi-, elektri-, jahutus- või samalaadsed ressursid seda võimaldavad, et selliseid teenuseid osutatakse õiglasel ja mittediskrimineerival viisil kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4 seoses järgmisega:

a)

nende omanduses olevad ja hallatavad andmekeskused;

b)

nende omanduses olevad, kuid nende valitud kolmanda isiku hallatavad andmekeskused;

c)

kolmanda isiku omanduses olevad ja hallatavad andmekeskused, kui kauplemiskoht on sellele kolmandale isikule edasi andnud kauplemiskohas kasutatava täitmistaristu korraldamise, samuti sellele lähijuurdepääsu korraldamise;

d)

kolmanda isiku omanduses olevad ja hallatavad lähestikku paiknemise teenused, kui kolmas isik on selleks sõlminud kauplemiskohaga lepingu.

2.   Kauplemiskohad pakuvad samad ühispaiknemisteenused valinud kasutajatele võrku juurdepääsul samu tingimusi, sh seoses ruumi, elektri, jahutuse, kaablipikkuse, andmetele juurdepääsu, turuga ühenduvuse, tehnoloogia, tehnotoe ja teateliikidega.

3.   Kauplemiskohad teevad kõik mõistlikult vajaliku kõikide ühenduste ja latentsusnäitajate jälgimiseks, et tagada sama liiki latentsust lubava juurdepääsuga ühispaiknemisteenuste kõikide kasutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.

4.   Kauplemiskohad võimaldavad ühispaiknemisteenuste eraldi kasutamist, ilma et nõutaks teenuste paketi ostmist.

Artikkel 2

Läbipaistvus ühispaiknemisteenuste osutamisel

Kauplemiskohad avaldavad ühispaiknemisteenuste kohta oma veebisaitidel järgmise teabe:

a)

pakutavate teenuste loetelu, milles on kirjas ruumi, elektrit, jahutust, kaablipikkust, andmetele juurdepääsu, turuga ühenduvust, tehnoloogiat, tehnotuge, teateliike, telekommunikatsiooni ning seonduvaid tooteid ja teenuseid käsitlev teave;

b)

iga teenuse kohta teenustasu struktuur, nagu sätestatud artikli 3 lõikes 2;

c)

teenustele juurdepääsu tingimused, sh IT-nõuded ja tegevuskord;

d)

erinevat liiki latentsusega pakutava juurdepääsu variandid;

e)

ühispaiknemisruumi eraldamise protseduur;

f)

ühispaiknemisteenuseid osutavate kolmandast isikust pakkujatele kehtestatud nõuded (vajaduse korral).

Artikkel 3

Õiglased ja mittediskrimineerivad teenustasud

1.   Kauplemiskohad nõuavad objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes sama teenustasu ja tagavad samad tingimused kõikidele, kes sama liiki teenuseid kasutavad. Kauplemiskohad kehtestavad sama liiki teenustele erinevad teenustasude struktuurid ainult siis, kui sellised teenustasude struktuurid põhinevad mittediskrimineerivatel, mõõdetavatel ja objektiivsetel kriteeriumidel, mis seonduvad järgmisega:

a)

kauplemise kogumaht, tehingute koguarv või kumuleeritud kauplemistasud;

b)

kauplemiskoha pakutavad teenused või teenuste paketid;

c)

nõutud kasutusulatus või -valdkond;

d)

likviidsuse tagamine kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõikega 2 või turutegijana direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 7 määratluse kohaselt.

2.   Kauplemiskohad tagavad teenustasude struktuuri piisava täpsuse, et kasutajad saaksid vähemalt järgmiste elementide alusel prognoosida, milliseks kujuneb teenuste eest tasumisele kuuluv summa:

a)

tasulised teenused, sh teenustasu aktiveeriv tegevus;

b)

iga teenuse eest küsitav teenustasu ühes märkega, kas teenustasu on fikseeritud või muutuv;

c)

hinnaalandused, stiimulid või takistavad asjaolud.

3.   Kauplemiskohad võimaldavad teenuste eraldi kasutamist, ilma et selleks tuleks osta teenuste paketti.

Artikkel 4

Teenustasude struktuuride läbipaistvus

Kauplemiskohad avaldavad oma veebisaidil ühes põhjalikus ja avalikkusele kättesaadavas dokumendis nii teenustasude ja nende struktuuride kehtestamise objektiivsed kriteeriumid kui ka muud artiklis 3 sätestatud tingimused, samuti täitmistasud, lisatasud, hinnaalandused, stiimulid ja takistavad asjaolud.

Artikkel 5

Teenustasude keelatud struktuurid

Kauplemiskohad ei paku oma liikmetele, osalistele ega klientidele teenustasude struktuuri, mis pärast tehingutega teatava künnise saavutamist näeb isiku kõikide selliste tehingute, sh enne künnise saavutamist täidetud tehingute jaoks teatava ajavahemiku jooksul ette madalama teenustasu.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/148


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/574,

7. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 50 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kellade sünkroniseerimine mõjutab otseselt mitut aspekti. Eelkõige aitab see tagada seda, et kauplemisjärgse läbipaistvuse andmed kuuluksid kohe usaldusväärse kauplemiskoondteabe hulka. See on väga oluline ka korralduste kauplemiskohtadeüleseks jälgimiseks ja turukuritarvituse tuvastamiseks ning see võimaldab selgemini võrrelda tehinguid ja tehingute tegemise ajal kehtinud turutingimusi.

(2)

Igas sekundis kauplemiskohta laekunud korralduste arv võib olla väga suur, palju suurem kui tehtud tehingute arv. Sõltuvalt kauplemiskohast, selle liikmete või osaliste liigist või klientidest ning finantsinstrumentide volatiilsusest ja likviidsusest võidakse sekundis saada mitu tuhat korraldust. Kui ajaväljendi granulaarsus oleks üks sekund, ei oleks see eespool nimetatud põhjusel piisav, et teha teatavat liiki kauplemistegevuste üle tulemuslikult turu manipuleerimisega seotud järelevalvet. Seepärast on vaja kehtestada minimaalse granulaarsuse nõuded teatamisele kuuluvate sündmuste kuupäeva ja kellaaja registreerimiseks kauplemiskohtade korraldajate ja nende liikmete või osaliste poolt.

(3)

Pädevatel asutustel peab olema võimalik taastada täpses kronoloogilises järjestuses kõik iga korraldusega seotud sündmused, mis on toimunud korralduse eluea jooksul. Turukuritarvituse tulemuslikuks kauplemiskohtadeüleseks jälgimiseks peab pädevatel asutustel olema võimalik taastada need sündmused mitut kauplemiskohta konsolideerides. Seega on vaja kehtestada ühine võrdlusaeg ja eeskirjad võrdlusajast maksimaalse kõrvalekaldumise kohta, et tagada, et kõik kauplemiskohtade korraldajad ja nende liikmed või osalised registreerivad kuupäeva ja kellaaja sama ajaallika põhjal ja kooskõlas ühtsete standarditega. Ette on vaja näha ka täpse ajatempli kasutamine, võimaldamaks pädevatel asutustel eristada erinevaid teatamisele kuuluvaid sündmuseid, mille puhul võib muidu paista, et need toimusid samal ajal.

(4)

Siiski on olemas kauplemismudeleid, mille puhul ei pruugi suur täpsus olla asjakohane või saavutatav. Selliste süsteemide suhtes nagu häälkauplemis- või hinnapäringusüsteemid, mille puhul vastus eeldab inimsekkumist või ei võimalda algoritmkauplemist, või määratud vastaspoolega tehingute sõlmimiseks kasutatavad süsteemid tuleks kohaldada teistsuguseid täpsusnõudeid. Selliseid kauplemissüsteeme kasutavate kauplemiskohtade puhul ei ole ühe sekundi jooksul toimuvate sündmuste hulk tavaliselt suur, mis tähendab, et nende sündmuste ajatempliga varustamise puhul ei ole vaja nõuda peenemat granulaarsust, kuna samal ajal mitme sündmuse toimumine on vähem tõenäoline. Peale selle võidakse kõnealustes kauplemiskohtades tehingutes kokku leppida manuaalsete meetodite abil, mis võib võtta aega. Lisaks on sellistele kauplemiskohtadele omane, et tehingu tegemise ja kauplemissüsteemis registreerimise vahel on teatav aeg, mis tähendab, et rangemate täpsusnõuete kohaldamine ei pruugi tuua kaasa otstarbekamat ja täpsemat andmete säilitamist kauplemiskoha korraldaja, selle liikmete või osaliste poolt.

(5)

Pädevad asutused peavad aru saama, kuidas kauplemiskohad ja nende liikmed või osalised tagavad koordineeritud maailmaajas jälgitavuse. See on nii eri süsteemide keerukuse ja alternatiivsete koordineeritud maailmaajaga sünkroniseerimise meetodite rohkuse tõttu. Kuna kellade ettekäimist või mahajäämist võivad mõjutada paljud erinevad elemendid, on asjakohane määrata kindlaks ka maksimaalne aktsepteeritav kõrvalekalle koordineeritud maailmaajast.

(6)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja seonduvaid direktiivi 2014/65/EL ülevõtvaid riigisiseseid sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(7)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(8)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Võrdlusaeg

Kauplemiskohtade korraldajad ja nende liikmed või osalised sünkroniseerivad kellad, mida nad kasutavad äritegevuses teatamisele kuuluvate sündmuste kuupäeva ja kellaaja registreerimiseks, koordineeritud maailmaajaga, mille teatavad ja mille eest hoolitsevad kellaaegadega tegelevad keskused, mille loetelu on esitatud Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo värskeimas kellaaegadega seotud tegevusi käsitlevas aastaaruandes. Kauplemiskohtade korraldajad ja nende liikmed või osalised võivad sünkroniseerida satelliitsüsteemide vahendusel levitatud koordineeritud maailmaajaga ka need äritegevuses kasutatavad kellad, mida nad kasutavad teatamisele kuuluvate sündmuste kuupäeva ja kellaaja registreerimiseks, tingimusel et kõrvalekalded koordineeritud maailmaajast on arvesse võetud ja ajatemplist kõrvaldatud.

Artikkel 2

Täpsusaste kauplemiskohtade korraldajate puhul

1.   Kauplemiskohtade korraldajad tagavad, et nende äritegevuses kasutatavate kellade täpsus vastab lisa tabelis 1 kooskõlas iga kauplemissüsteemi latentsusajaga (gateway to gateway latency) kindlaks määratud täpsusastmele.

Kõnealune latentsusaeg on aeg alates hetkest, mil kauplemiskoha süsteemi väline võrguvärav saab sõnumi, mis on saadetud korralduse esitamise protokolli kaudu, mida on töödeldud sobitamissüsteemis ja mis on seejärel tagasi saadetud, kuni võrguvärava kaudu kinnituse saatmise hetkeni.

2.   Erandina lõikest 1 tagavad häälkauplemissüsteemi kasutava kauplemiskoha korraldajad, selliste hinnapäringusüsteemide korraldajad, mille puhul vastus eeldab inimsekkumist või ei võimalda algoritmkauplemist, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) artikli 4 lõike 1 punkti b kohaste määratud vastaspoolega tehingute vormistamise süsteemide korraldajad, et nende äritegevuses kasutatavad kellad ei kaldu käesoleva määruse artiklis 1 osutatud koordineeritud maailmaajast kõrvale rohkem kui ühe sekundi võrra. Kauplemiskoha korraldaja tagab, et kellaajad registreeritakse vähemalt ühe sekundi täpsusega.

3.   Mitut liiki kauplemissüsteemi kasutavate kauplemiskohtade korraldajad tagavad, et iga süsteemi täpsus vastab kooskõlas lõigetega 1 ja 2 selle süsteemi suhtes kohaldatavale täpsusastmele.

Artikkel 3

Täpsusaste kauplemiskohtade liikmete või osaliste puhul

1.   Kauplemiskohtade liikmed või osalised tagavad, et teatamisele kuuluvate kellaaegade registreerimiseks kasutatavate kellade täpsus vastab lisa tabelis 2 kindlaks määratud täpsusastmele.

2.   Kauplemiskohtade liikmed või osalised, kes tegelevad mitut liiki kaupemistegevusega, tagavad, et selliste süsteemide täpsus, mida nad kasutavad teatamisele kuuluvate sündmuste registreerimiseks, vastab täpsusastmele, mida kooskõlas lisa tabelis 2 sätestatud nõuetega kohaldatakse iga asjaomase kauplemistegevuse suhtes.

Artikkel 4

Maksimaalset kõrvalekaldumist käsitlevate nõuete täitmine

Kauplemiskohtade korraldajad ja nende liikmed või osalised kehtestavad koordineeritud maailmaajas jälgitavuse. Nad peavad suutma tõendada koordineeritud maailmaajas jälgitavuse süsteemi projekti, toimimise ja spetsifikatsioonide dokumenteerimise teel. Nad peavad suutma määrata kindlaks ajatempliga varustamise täpse hetke ja näidata, et ajatempliga varustamise hetk on süsteemis järjekindel. Nad vaatavad jälgitavuse süsteemi vastavuse käesolevale määrusele läbi vähemalt kord aastas.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).


LISA

Tabel 1

Täpsusaste kauplemiskohtade korraldajate puhul

Kauplemissüsteemi latentsusaeg (gateway-to-gateway latency time)

Maksimaalne kõrvalekalle koordineeritud maailmaajast

Ajatempli granulaarsus

> 1 millisekund

1 millisekund

1 millisekund või täpsem

≤ 1 millisekund

100 mikrosekundit

1 mikrosekund või täpsem


Tabel 2

Täpsusaste kauplemiskohtade liikmete või osaliste puhul

Kauplemiskoha liik

Kirjeldus

Maksimaalne kõrvalekalle koordineeritud maailmaajast

Ajatempli granulaarsus

Tegevus, mille puhul kasutatakse algoritmipõhist välkkauplemistehnikat

Algoritmipõhine välkkauplemistehnika

100 mikrosekundit

1 mikrosekund või täpsem

Tegevus häälkauplemissüsteemides

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/583 (1) artikli 5 lõikes 5 määratletud häälkauplemissüsteemid

1 sekund

1 sekund või täpsem

Tegevus hinnapäringusüsteemides, mille puhul vastus eeldab inimsekkumist või süsteem ei võimalda algoritmkauplemist

Delegeeritud määruse (EL) 2017/583 artikli 5 lõikes 4 määratletud hinnapäringusüsteemid

1 sekund

1 sekund või täpsem

Määratud vastaspoolega tehingute tegemine

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti b kohane tehing määratud vastaspoolega

1 sekund

1 sekund või täpsem

Mis tahes muu kauplemistegevus

Igasugune muu kauplemistegevus, mida käesolev tabel ei hõlma.

1 millisekund

1 millisekund või täpsem


(1)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 229).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/152


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/575,

8. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmiskohtade poolt tehingute täitmise kvaliteedi kohta avaldatavat teavet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 27 lõike 10 esimese lõigu punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et pakkuda nii avalikkusele kui ka investeerimisühingutele korralduste täitmise kvaliteedi kohta asjakohaseid andmeid, et aidata neil määrata kindlaks parim viis kliendi korralduste täitmiseks, on oluline sätestada selliste finantsinstrumentide puhul, mille suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artiklite 23 ja 28 kohane kohustusliku kauplemiskoha nõue, täitmise kvaliteediga seotud ning kauplemiskohtade ja kliendi korralduste süsteemsete täitjate avaldatavate andmete konkreetne sisu, vorming ja esitamise sagedus. Muude finantsinstrumentide puhul, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue, on samuti oluline sätestada täitmise kvaliteediga seotud ning täitmiskohtade avaldatavate andmete konkreetne sisu, vorming ja esitamise sagedus. Sellega seoses tuleb asjakohaselt arvesse võtta täitmiskoha ja asjaomase finantsinstrumendi liiki.

(2)

Selleks et täielikult hinnata liidus tehtavate tehingute täitmise kvaliteedi taset, on asjakohane, et täitmiskohad, mille investeerimisühingud võivad kliendi korralduste täitmiseks välja valida, täidavad nõudeid selliste andmete kohta, mida täitmiskohad peavad kooskõlas käesoleva määrusega esitama. Seetõttu peaksid täitmiskohad hõlmama reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme, organiseeritud kauplemissüsteeme, kliendi korralduste süsteemseid täitjaid, turutegijad ja muid likviidsuse pakkujaid.

(3)

Täitmiskoha ja finantsinstrumentide liikide erinevustest tulenevalt peaks aruannete sisu olema erinev, sõltudes mitmest tegurist. Selleks et paigutada täitmise kvaliteet õigesse konteksti, on asjakohane, et esitatud andmete hulk ja laad oleksid eri kauplemissüsteemide, -režiimide ja -platvormide puhul erinevad.

(4)

Selleks et vältida täitmiskohtade sobimatut võrdlemist ja tagada kogutud andmete asjakohasus, peaksid täitmiskohad esitama eraldi aruanded, mis vastavad segmentidele, mille puhul on erinevad tellimusraamatud või mida reguleeritakse erinevalt või mis kasutavad erinevaid turusegmentide tunnuseid.

(5)

Tagamaks tegelikult toimunud täitmise kvaliteedist õige ülevaate, ei tohiks kauplemiskohad avaldada täidetud korralduste hulgas neid, millega kaubeldi börsiväliselt ja mis esitati kauplemiskohale.

(6)

Kui turutegijad ja muud likviidsuse pakkujad esitavad aruande selliste finantsinstrumentide täitmise kohana, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue, peaksid nad avaldama teabe oma klientide täidetud korralduste või neile pakutud hindade kohta ainult juhul, kui korraldused on näidatud või täidetud börsiväliselt või täidetud vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 4 ja 9, välja arvatud kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitavad ja avaldamist ootavad korraldused.

(7)

On asjakohane võtta arvesse, et muude likviidsuse pakkujate hulgas peaksid olema ettevõtjad, kes näitavad, et nad on valmis kauplema oma arvel, ja kes pakuvad likviidsust oma tavapärase äritegevuse osana, olenemata sellest, kas neil on ametlikud kokkulepped või kas nad on võtnud kohustuse pakkuda likviidsust pidevalt.

(8)

Selleks et saavutada tehingute täitmise kvaliteedi täielik läbipaistvus seoses hindadega, on asjakohane, et hindade kohta esitatav teave ei hõlmaks ühtki vahendustasu ega kogunenud intresse, kui see on asjakohane.

(9)

Hindade kvaliteedi hindamiseks asjakohase teabe kindlaksmääramiseks tuleks nõuda nii päeva keskmiseid tasemeid kui ka kindla ajahetke andmeid. See annab osalejatele täitmise kvaliteedi analüüsimisel asjakohase konteksti ja täielikuma ülevaate. Selleks et finantsinstrumentide hindu oleks võimalik võrrelda, on vaja kajastatud tehingute puhul märkida ka valuutakoodid.

(10)

Tagamaks regulatiivse kooskõla, ei ole asjakohane nõuda, et kauplemiskohad esitaksid selliste tehingute üksikasju, mille avalikustamisega on kooskõlas kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuetega lubatud avaldamise ajal veel viivitada. On asjakohane, et kliendi korralduste süsteemsed täitjad, turutegijad ja muud likviidsuse pakkujad oleksid vabastatud kindla ajahetke tehinguandmete avaldamisest, kui tegemist on turu tavamahtu ületavate tehingutega või tehingutega, mis ületavad konkreetsele finantsinstrumendile omast mahtu, selleks et vältida, et neil tekib tarbetu, tundliku äriteabe avalikustamise risk, mis võib kahjustada nende riskipositsioonide maandamise ja likviidsuse pakkumise võimet. Määruse (EL) nr 600/2014 alusel mittelikviidsetena käsitatavate aktsiate, börsil kaubeldavate fondide ja sertifikaatide korral on kasutatav turu tavamahu piirmäär sellist liiki finantsinstrumendi väikseim võimalik turu tavamaht. Ebakindluse vältimiseks on asjakohane selgitada, et terminite „suuremahuline“ ja „finantsinstrumendile omane maht“ tähendus on sama, mis sätestatud kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuetes.

(11)

Kõigi teatud täitmiskoha kaudu täidetavate korralduste täitmisel võetavate tasude täielik läbipaistvus on äärmiselt oluline. On vaja täpsustada kõik kliendi korralduse täitmise kulud, mis on seotud konkreetse koha kasutamisega ja mille eest klient otseselt või kaudselt tasub. Need kulud peaksid hõlmama täitmistasusid, sealhulgas korralduste esitamise, muutmise või tühistamise või hinnapakkumiste tühistamise tasud, samuti turuandmetele juurdepääsu või terminalide kasutamisega seotud võimalikud tasud. Asjaomased kulud võivad hõlmata ka kliiringu- või arveldustasusid või muid tasusid, mis makstakse korralduse täitmisesse kaasatud kolmandatele isikutele, kui nad on seotud täitmiskoha osutatud teenustega. Teave kulude kohta peaks hõlmama ka makse, mille kohta esitatakse arve otse täitmiskohale või mille täitmiskoht tasub täitmiskoha liikmete või kasutajate või korraldusega seotud kliendi eest.

(12)

Täitmise tõenäosus viitab teatud liiki korralduse täitmise tõenäosusele ja seda toetavad teatud instrumendiga kauplemise mahtude andmed või korralduste ja tehingute muud üksikasjad. Täitmise tõenäosust käsitlev teave peaks võimaldama arvutada selliseid näitajaid nagu näiteks täitmiskoha suhteline turusuurus teatava finantsinstrumendi või finantsinstrumentide klassi puhul. Täitmise tõenäosuse hindamisel tuleks vaadelda ka luhtunud tehingute või tühistatud või muudetud korralduste andmeid.

(13)

Täitmise kiirusel võib eri täitmiskohtade jaoks olla erinev tähendus, kuna kiiruse mõõtmine on nii kauplemissüsteemiti kui ka kauplemisplatvormiti erinev. Tellimusraamatupõhise kestevoksjoni kauplemissüsteemi korral peaks täitmise kiirust väljendama millisekundites, muude kauplemissüsteemide puhul on asjakohane kasutada suuremaid ajaühikuid. Lisaks on asjakohane mitte võtta arvesse latentsusaega konkreetse osalise ühenduse puhul täitmiskohaga, kuna see on täitmiskoha kontrolli alt väljas.

(14)

Selleks et võrrelda erineva suurusega korralduste täitmise kvaliteeti, peaksid täitmiskohad olema kohustatud esitama aruandeid tehingute kohta mitme suurusevahemiku kaupa. Nende vahemike piirid peaksid olenema finantsinstrumendi liigist ja likviidsusest, et tagada täitmiste asjakohane valim asjaomase instrumendi tüüpilise suuruse puhul.

(15)

On oluline, et täitmiskohad koguksid andmeid kogu tavapärase tööaja jooksul. Aruanne tuleks seepärast esitada tasuta masinloetavas elektroonilises vormingus Internetis, et võimaldada avalikkusel kõik esitatud andmed alla laadida, neid otsida, sortida ja analüüsida.

(16)

Täitmiskohtade kaupa esitatud aruandeid peaksid täiendama direktiivi 2014/65/EL kohaselt asutatud kauplemiskoondteabe pakkuja andmed, mis võimaldaks töötada välja tõhusamad täitmiskvaliteeti käsitlevad meetmed.

(17)

Kooskõla ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ning direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(18)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(19)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses on sätestatud tehingute täitmise kvaliteediga seotud selliste andmete konkreetne sisu, vorming ja avaldamise sagedus, mida täitmiskohad peavad avaldama. Seda kohaldatakse kauplemiskohtade, kliendi korralduste süsteemsete täitjate, turutegijate või muude likviidsuse pakkujate suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kauplemissüsteem“– viis, kuidas täitmiskoht täidab korraldusi tellimusraamatupõhise kestevoksjoni või kestval noteeringute andmisel põhineva kauplemissüsteemina, hinnapäringusüsteemina, perioodioksjonipõhise kauplemissüsteemina või mis tahes hübriidsüsteemina, mis kuulub kahte või enamasse kõnealusesse kategooriasse või selliste süsteemide alla, mille puhul on hindade kindlaksmääramise protsess eespool nimetatud süsteemide liikide omast olemuselt erinev;

b)   „finantsinstrumendile omane maht“– sellisele kauplemiskohas kaubeldavale võlakirjale, struktureeritud finantstootele, lubatud heitkoguste väärtpaberile või tuletisinstrumendile omane maht, millel puudub likviidne turg ja millega tehtavate tehingute puhul on lubatud avaldamisega viivitamine kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikliga 11;

c)   „suuremahuline“– määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 7 ja 11 kohaselt suuremahuline korraldus;

d)   „luhtunud tehing“– täitmiskoha poolt tühistatud tehing;

e)   „hinnakordaja“– ühe tuletislepinguga seotud alusvaraks oleva finantsinstrumendi ühikute arv;

f)   „hinnaühik“– märge selle kohta, kas tehingu hind on väljendatud rahas, protsentides või väljendab seda tootlus;

g)   „koguseühik“– märge selle kohta, kas tehingu kogust väljendab ühikute arv, nominaalväärtus või rahaline väärtus;

h)   „ülekande liik“– märge selle kohta, kas finantsinstrumendi arveldamine toimub füüsiliselt või rahas, sealhulgas juhud, kui vastaspoolel on valikuvõimalus või kui selle määrab kindlaks kolmas isik;

i)   „kauplemisrežiim“– kavandatud ava-, sulgemis- või päevasisene oksjon, kavandamata oksjon, kauplemine päeva lõpus või väljaspool peamist kauplemisperioodi või kauplemise kohta aruandmine;

j)   „kauplemisplatvorm“– täitmiskoha hallatava platvormi liik: elektrooniline, häälkauplemisplatvorm või suuline kauplemisplatvorm;

k)   „tellimusraamatu sügavus“– kogu olemasolev likviidsus, mida väljendab kõigi ostu- ja müügipakkumiste hinna ja mahu korrutis kindlaks määratud arvu hinnalisandite puhul alates parima ostu- ja müügipakkumise keskpunktist;

l)   „keskmine efektiivne hinnavahe“– tegeliku täitmishinna ning laekumise hetkel parima ostu- ja müügipakkumise keskpunkti kahega korrutatud erinevuse keskmine turukorralduste ja turustatavate määratud hinnaga korralduste puhul;

m)   „muutmata passiivsete korralduste täitmise keskmine kiirus parima ostu- ja müügipakkumise puhul“– keskmine kulunud aeg alates sellise määratud hinnaga korralduse tegemisest, mis vastab täitmiskoha saadavale parimale ostu- ja müügipakkumisele, selle korralduse täitmiseni;

n)   „aktiivne korraldus“– tellimusraamatusse kantud korraldus, mis vähendas likviidsust;

o)   „passiivne korraldus“– tellimusraamatusse kantud korraldus, mis lisas likviidsust;

p)   „täida-kohe-või-tühista-korraldus“ (immediate or cancel order)– korraldus, mis täidetakse tellimusraamatusse kandmisel ja mis ei jää tellimusraamatusse järelejäänud täitmata mahus;

q)   „täida-või-tühista-korraldus“ (fill or kill order)– korraldus, mis täidetakse tellimusraamatusse kandmisel, tingimusel et seda on võimalik täielikult täita. Kui korraldust on võimalik täita ainult osaliselt, lükatakse see automaatselt tagasi ja seda ei täideta.

Artikkel 3

Täitmiskoha ja finantsinstrumendi kohta teabe avaldamine

1.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, teabe täitmiskoha liigi kohta kooskõlas kolmanda lõiguga.

Täitmiskohad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, teabe täitmiskoha liigi kohta kooskõlas kolmanda lõiguga.

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 1 sätestatud vormingus:

i)

täitmiskoha nimi ja tunnus;

ii)

pädeva asutuse asukohariik;

iii)

turusegmendi nimi ja tunnus;

iv)

kauplemispäeva kuupäev;

v)

koha tavapärasel kauplemisperioodil toimunud selliste katkestuste laad, arv ja keskmine kestus, mis takistasid kõigi selles kohas kauplemiseks kättesaadavate instrumentidega kauplemist kauplemispäeva seisuga;

vi)

koha tavapärasel kauplemisperioodil kavandatud oksjonite laad, arv ja keskmine kestus kauplemispäeva seisuga;

vii)

luhtunud tehingute arv kauplemispäeva seisuga;

viii)

luhtunud tehingute väärtus, väljendatuna protsentides kauplemispäeval täidetud tehingute koguväärtusest.

2.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, teabe finantsinstrumendi liigi kohta kooskõlas kolmanda lõiguga.

Täitmiskohad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, teabe finantsinstrumendi liigi kohta kooskõlas käesoleva lõike kolmanda lõiguga.

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 2 sätestatud vormingus:

a)

kui finantsinstrumendil on lisa tabeli 2 kohane tunnus:

i)

nimi ja finantsinstrumendi tunnus;

ii)

instrumendi liik;

iii)

valuuta;

b)

kui finantsinstrumendil ei ole lisa tabeli 2 kohast tunnust:

i)

instrumendi nimi ja kirjalik kirjeldus, sealhulgas alusvaraks oleva instrumendi valuuta, hinnakordaja, hinnaühik, koguseühik ja ülekande liik;

ii)

instrumendi liik;

iii)

valuuta.

Artikkel 4

Hind

Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, kooskõlas käesoleva artikli kolmanda ja neljanda lõiguga teabe hinna kohta igal kauplemispäeval, mil täideti finantsinstrumendiga seotud korraldusi.

Täitmiskohad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, kooskõlas käesoleva artikli kolmanda ja neljanda lõiguga teabe hinna kohta igal kauplemispäeval, mil täideti finantsinstrumendiga seotud korraldusi.

Avaldatakse järgmine teave:

a)

päevasisene teave

i)

kauplemiskohtade puhul kõigi selliste tehingute lihtne keskmine hind iga artikli 9 kohase suurusevahemiku puhul, mis täideti asjaomasel kuupäeval kahe minuti jooksul alates järgmistest kellaaegadest: 9.30.00, 11.30.00, 13.30.00 ja 15.30.00 (koordineeritud maailmaaeg);

ii)

kliendi korralduste süsteemsete täitjate, turutegijate ja muude likviidsuse pakkujate puhul kõigi selliste tehingute lihtne keskmine hind artikli 9 kohase 1. suurusevahemiku puhul, mis täideti asjaomasel kuupäeval kahe minuti jooksul alates järgmistest kellaaegadest: 9.30.00, 11.30.00, 13.30.00 ja 15.30.00 (koordineeritud maailmaaeg);

iii)

punktides i ja ii osutatud kaheminutiliste ajavahemike jooksul täidetud tehingute koguväärtus;

iv)

kauplemiskohtade puhul, juhul kui punktis i osutatud ajavahemike esimese kahe minuti jooksul tehinguid ei toimunud, iga artikli 9 kohase suurusevahemiku sellise esimese tehingu hind, mis tehti asjaomasel kuupäeval pärast igat punktis i osutatud kellaaega, kui selliseid tehinguid on;

v)

kliendi korralduste süsteemsete täitjate, turutegijate ja muude likviidsuse pakkujate puhul, juhul kui punktis ii osutatud ajavahemike esimese kahe minuti jooksul tehinguid ei toimunud, artikli 9 kohase 1. suurusevahemiku sellise esimese tehingu hind, mis tehti asjaomasel kuupäeval pärast igat punktis ii osutatud kellaaega, kui selliseid tehinguid on;

vi)

iga punktides iv ja v osutatud tehingu täitmise aeg;

vii)

iga punktides iv ja v osutatud tehingu maht, st väärtus;

viii)

kauplemissüsteem ja -režiim, mille raames punktides iv ja v osutatud tehingud täideti;

ix)

kauplemisplatvorm, millel punktides iv ja v osutatud tehingud täideti;

x)

parim ostu- ja müügipakkumine või sobiv võrdlushind täitmise ajal iga punktides iv ja v osutatud täidetud tehingu puhul.

Päevasisene teave avaldatakse lisa tabelis 3 sätestatud vormingus:

b)

päevane teave:

i)

lihtne keskmine ja mahuga kaalutud keskmine tehinguhind, juhul kui tehti üle ühe tehingu;

ii)

suurim täitmishind, juhul kui tehti üle kahe tehingu;

iii)

väikseim täitmishind, juhul kui tehti üle kahe tehingu.

Päevane teave avaldatakse lisa tabelis 4 sätestatud vormingus.

Artikkel 5

Kulud

Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, kooskõlas käesoleva artikli kolmanda lõiguga teabe tasude kohta, mida kauplemiskoht kohaldas kauplemiskoha liikmete või kasutajate suhtes.

Täitmiskohad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, kooskõlas käesoleva artikli kolmanda lõiguga teabe tasude kohta, mida täitmiskoht kohaldas täitmiskoha liikmete või kasutajate suhtes.

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 5 sätestatud vormingus:

a)

kõigi täitmiskoha kohaldatavate tasude (enne hinnavähendusi ja allahindlusi) komponentide laadi ja suuruse kirjeldus ning teave nende erinevuste kohta eri kasutajate või finantsinstrumentide puhul, ja erinevuste summa. Tasude komponendid hõlmavad järgmist:

i)

täitmistasud;

ii)

korralduste esitamise, muutmise või tühistamise või hinnapakkumiste tühistamiste tasud;

iii)

turuandmetele juurdepääsuga või terminalide kasutamisega seotud tasud;

iv)

kliiringu- ja arveldustasud ja muud tasud, mis makstakse korralduse täitmisesse kaasatud kolmandatele isikutele;

b)

täitmiskoha kasutajatele pakutavate hinnavähenduste, allahindluste või muude maksete laadi ja suuruse kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kuidas need hinnavähendused, allahindlused või muud maksed erinevad eri kasutajate või finantsinstrumentide lõikes, ja erinevuste summa;

c)

täitmiskoha kasutajatele pakutavate mitterahaliste hüvede laadi ja suuruse kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kuidas need mitterahalised hüved erinevad eri kasutajate või finantsinstrumentide lõikes, ja erinevuste väärtus.

d)

selliste maksude laadi ja suuruse kirjeldus, mille kohta esitatakse arve otse täitmiskohale või mille täitmiskoht tasub täitmiskoha liikmete või kasutajate eest;

e)

täitmiskoha või muu allika veebisaidi link, kust võib leida kulude kohta lisateavet;

f)

kõigi punktide b ja c kohaste hinnavähenduste, allahindluste, mitterahaliste hüvede või muude maksete koguväärtus, väljendatuna protsentides tehingute koguväärtusest aruandeperioodil;

g)

kõigi punkti a kohaste kulude koguväärtus, v.a punktide b ja c kohaste hinnavähenduste, allahindluste, mitterahaliste hüvede või muude maksete koguväärtus, väljendatuna protsentides tehingute koguväärtusest aruandeperioodil.

Artikkel 6

Täitmise tõenäosus

Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva puhul teabe täitmise tõenäosuse kohta kooskõlas käesoleva artikli kolmanda lõiguga.

Täitmiskohad avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva puhul teabe täitmise tõenäosuse kohta kooskõlas käesoleva artikli kolmanda lõiguga.

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 6 sätestatud vormingus:

a)

saadud korralduste või hinnapäringute arv;

b)

täidetud tehingute arv ja väärtus, kui tehinguid oli rohkem kui üks;

c)

saadud, kuid tühistatud korralduste või hinnapäringute arv, v.a passiivsed korraldused koos juhistega, mille kohaselt pidid need aeguma või tuli need tühistada päeva lõpus;

d)

saadud, kuid samal kuupäeval muudetud korralduste või hinnapäringute arv;

e)

tehingute mediaansuurus asjaomasel kuupäeval, kui tehinguid oli rohkem kui üks;

f)

kõigi korralduste või hinnapäringute mediaansuurus asjaomasel kuupäeval, kui saadi rohkem kui üks korraldus või hinnapäring;

g)

määratud turutegijate arv.

Artikkel 7

Lisateave tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kauplemissüsteemi ja kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi kasutavate täitmiskohtade puhul

1.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kasutavad tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kauplemissüsteemi, kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi või muud kauplemissüsteemi, mille kohta on kõnealune teave kättesaadav, avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva kohta artikli 4 punkti a alapunktides i ja ii täpsustatud kellaaegadel lisateabe kooskõlas käesoleva lõike kolmanda lõiguga.

Täitmiskohad, kes kasutavad tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kauplemissüsteemi, kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi või muud kauplemissüsteemi, mille kohta on kõnealune teave kättesaadav, avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva kohta artikli 4 punkti a alapunktides i ja ii täpsustatud kellaaegadel lisateabe kooskõlas käesoleva lõike kolmanda lõiguga.

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 7 sätestatud vormingus:

i)

parima ostu- ja müügipakkumise hind ja vastavad mahud;

ii)

tellimusraamatu sügavus kolme hinnalisandi puhul.

2.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kasutavad tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kauplemissüsteemi, kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi või muud kauplemissüsteemi, mille kohta on kõnealune teave kättesaadav, avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva kohta lisateabe kooskõlas käesoleva lõike kolmanda lõiguga.

Täitmiskohad, kes kasutavad tellimusraamatupõhist kestevoksjoni kauplemissüsteemi, kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi või muud kauplemissüsteemi, mille kohta on kõnealune teave kättesaadav, avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva kohta lisateabe kooskõlas käesoleva lõike kolmanda lõiguga..

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 8 sätestatud vormingus:

a)

keskmine efektiivne hinnavahe;

b)

keskmine maht parima ostu- ja müügipakkumise puhul;

c)

keskmine hinnavahe parima ostu- ja müügipakkumise puhul;

d)

tühistamiste arv parima ostu- ja müügipakkumise puhul;

e)

muudatuste arv parima ostu- ja müügipakkumise puhul;

f)

tellimusraamatu keskmine sügavus kolme hinnalisandi puhul;

g)

selline keskmine aeg ja mediaanaeg, mis kulus aktiivse korralduse või noteeringu vastuvõtmise kättesaamisest täitmiskoha poolt sellele järgneva täieliku või osalise täitmiseni;

h)

muutmata passiivsete korralduste täitmise keskmine kiirus parima ostu- ja müügipakkumise puhul;

i)

luhtunud täida-või-tühista-korralduste arv;

j)

täiesti täitmata täida-kohe-või-tühista-korralduste arv;

k)

kauplemiskohas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 või 9 kohaselt täidetud suuremahuliste tehingute arv ja väärtus;

l)

kauplemiskohas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 või 9 kohaselt täidetud tehingute arv ja väärtus, v.a kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitavad ja avaldamist ootavad punkti k all kajastamata korraldused;

m)

kauplemiskoha tavapärasel tööajal toimunud volatiilsusest või voolukatkestusest tingitud kauplemiskatkestuste arv ja keskmine kestus;

n)

kauplemiskoha tavapärasel tööajal kauplemiskoha otsuse tõttu toimunud kauplemise peatamiste laad, arv ja keskmine kestus, v.a need, mis kajastati artikli 3 lõike 1 punkti v kohaselt.

3.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kasutavad täielikult või osaliselt kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, lisateabe kooskõlas kolmanda lõiguga.

Täitmiskohad, kes kasutavad täielikult või osaliselt kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, lisateabe kooskõlas kolmanda lõiguga.

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 8 sätestatud vormingus:

a)

iga kauplemispäeva puhul selliste perioodide arv ja keskmine kestus koha tavapärasel tööajal, mis kestsid üle 15 minuti ja mille ajal ostu- või müügipakkumisi ei esitatud;

b)

noteeringute keskmine esinemine, väljendatuna protsentides koha tavapärasest kauplemisperioodist asjaomasel kuupäeval.

Artikkel 8

Lisateave hinnapäringusüsteemi kasutavate täitmiskohtade puhul

Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kasutavad hinnapäringusüsteemi või muud kauplemissüsteemi, mille kohta on kõnealune teave kättesaadav, avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kehtib kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva kohta lisateabe kooskõlas käesoleva artikli kolmanda lõiguga.

Täitmiskohad, kes kasutavad hinnapäringusüsteemi või muud kauplemissüsteemi, mille kohta on kõnealune teave kättesaadav, avaldavad oma iga turusegmendi kohta ja iga sellise finantsinstrumendi kohta, mille suhtes ei kehti kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 23 ja 28, iga kauplemispäeva kohta lisateabe kooskõlas käesoleva artikli kolmanda lõiguga.

Järgmine teave avaldatakse lisa tabelis 9 sätestatud vormingus:

a)

keskmine aeg ja mediaanaeg, mis kulus hinnapakkumise vastuvõtmisest täitmiseni kõigi asjaomase finantsinstrumendiga tehtud tehingute puhul, ning

b)

keskmine aeg ja mediaanaeg, mis kulus hinnapäringu tegemisest vastava hinnapakkumise esitamiseni kõigi asjaomase finantsinstrumendiga seotud noteeringute puhul.

Artikkel 9

Aruandevahemike kindlaksmääramine

Täitmiskohad esitavad artikli 4 kohased täidetud tehingud järgmiste vahemike kaupa:

a)

kõigi finantsinstrumentide puhul peale rahaturuinstrumentide:

i)

1. vahemik: suurem kui 0 eurot ja väiksem kui turu tavamaht või finantsinstrumendile omane maht või sellega võrdne;

ii)

2. vahemik: suurem kui turu tavamaht või finantsinstrumendile omane maht ja väiksem kui suuremahuline või sellega võrdne;

iii)

3. vahemik: suurem kui suuremahuline;

b)

mittelikviidsete aktsiate, börsil kaubeldavate fondide ja sertifikaatide puhul:

i)

1. vahemik: suurem kui 0 eurot ja väiksem kui asjaomase instrumendiliigi väikseim võimalik turu tavamaht või sellega võrdne;

ii)

2. vahemik: suurem kui asjaomase instrumendiliigi väikseim võimalik turu tavamaht ja väiksem kui suuremahuline või sellega võrdne;

iii)

3. vahemik: suurem kui suuremahuline;

c)

rahaturuinstrumentide puhul:

i)

1. vahemik: suurem kui 0 eurot ja väiksem kui 10 miljonit eurot või sellega võrdne;

ii)

2. vahemik: suurem kui 10 miljonit eurot ja väiksem kui 50 miljonit eurot või sellega võrdne;

iii)

3. vahemik: suurem kui 50 miljonit eurot.

Artikkel 10

Avaldamisvorm

Täitmiskohad avaldavad iga kauplemispäeva kohta teabe masinloetavas elektroonilises vormingus kooskõlas lisas esitatud vormidega, nii et avalikkusel on võimalik see teave alla laadida.

Artikkel 11

Teabe avaldamise sagedus

Täitmiskohad avaldavad teabe kvartalite kaupa ja hiljemalt kolm kuud pärast iga kvartali lõppu, see tähendab

a)

30. juuniks teabe 1. jaanuarist 31. märtsini kestnud ajavahemiku kohta;

b)

30. septembriks teabe 1. aprillist 30. juunini kestnud ajavahemiku kohta;

c)

31. detsembriks teabe 1. juulist 30. septembrini kestnud ajavahemiku kohta;

d)

31. märtsiks teabe 1. oktoobrist 31. detsembrini kestnud ajavahemiku kohta.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


LISA

Tabel 1. Artikli 3 lõike 1 kohaselt avaldatavad identifitseerimisandmed – täitmiskoha liik

Täitmiskoht

Nimi

Tunnus (ISO 10383 turu tunnuskood (MIC) või juriidilise isiku tunnus (LEI))

 

Pädeva asutuse riik

Nimi

 

 

Turusegment

Nimi

Tunnus (ISO 10383 turusegmendi MIC)

 

Kauplemispäeva kuupäev

ISO 8601

 

 

Katkestused

Laad

Arv

Keskmine kestus

Kavandatud oksjon

Laad

Arv

Keskmine kestus

Luhtunud tehingud

 

Arv

Väärtus (protsent asjaomasel päeval täidetud tehingute koguväärtusest)


Tabel 2. Artikli 3 lõike 2 kohaselt avaldatavad identifitseerimisandmed – finantsinstrumendi liik

Finantsinstrument

Nimi

Tunnus (ISO 6166)

Tunnuse puudumise korral finantsinstrumendi kirjalik kirjeldus (sh alusvaraks oleva instrumendi valuuta, hinnakordaja, hinnaühik, koguseühik ja ülekande liik)

 

 

Instrumendi liik

(ISO 10962 CFI kood)

Valuuta

(ISO 4217)


Tabel 3. Artikli 4 punkti a kohaselt avaldatav teave hinna kohta

 

Suurusevahemik

Kõik tehingud, mis täideti esimese kahe minuti jooksul alates ajast T

Esimene tehing alates ajast T (kui puuduvad tehingud esimese kahe minuti jooksul alates ajast T)

Aeg (T)

 

Lihtne keskmine täitmishind (v.a vahendustasud ja kogunenud intressid)

Täidetud tehingute koguväärtus

Hind

Täitmise aeg

Tehingu suurus

Kauplemissüsteem

Kauplemisrežiim

Kauplemisplatvorm

Parim ostu- ja müügipakkumine või sobiv võrdlushind täitmise ajal

09.30.00

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11.30.00

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.30.00

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15.30.00

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 4. Artikli 4 punkti b kohaselt avaldatav teave hinna kohta

Lihtne keskmine tehinguhind

 

Mahuga kaalutud tehinguhind

 

Suurim täitmishind

 

Väikseim täitmishind

 


Tabel 5. Artikli 5 kohaselt avaldatav teave kulude kohta

Artikli 5 punktide a–d kohaselt nõutav teave

(Kirjeldus)

Veebisaidi või muu allika link, kust võib leida kulude kohta lisateavet

 

Kõigi pakutud hinnavähenduste, allahindluste või muude maksete koguväärtus (protsent aruandeperioodi tehingute koguväärtusest)

%

Kõigi kulude koguväärtus (protsent aruandeperioodi tehingute koguväärtusest)

%


Tabel 6. Artikli 6 kohaselt avaldatav teave täitmise tõenäosuse kohta

Saadud korralduste või hinnapäringute arv

 

Täidetud tehingute arv

 

Täidetud tehingute koguväärtus

 

Saadud, kuid tühistatud korralduste või hinnapäringute arv

 

Saadud, kuid muudetud korralduste või hinnapäringute arv

 

Tehingute mediaansuurus

 

Kõigi korralduste või hinnapäringute mediaansuurus

 

Määratud turutegijate arv

 


Tabel 7. Artikli 7 lõike 1 kohaselt avaldatav teave täitmise tõenäosuse kohta

Aeg

Parim ostupakkumine

Parim müügipakkumine

Ostupakkumise suurus

Müügipakkumise suurus

Tellimusraamatu sügavus kolme hinnalisandi puhul

9.30.00

 

 

 

 

 

11.30.00

 

 

 

 

 

13.30.00

 

 

 

 

 

15.30.00

 

 

 

 

 


Tabel 8. Artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt avaldatav teave

Keskmine efektiivne hinnavahe

 

Keskmine maht parima ostu- ja müügipakkumise puhul

 

Keskmine hinnavahe parima ostu- ja müügipakkumise puhul

 

Tühistamiste arv parima ostu- ja müügipakkumise puhul

 

Muudatuste arv parima ostu- ja müügipakkumise puhul

 

Tellimusraamatu keskmine sügavus kolme hinnalisandi puhul

 

Keskmine aeg (millisekundi täpsusega), mis kulus aktiivse korralduse või noteeringu vastuvõtmise kättesaamisest täitmiskoha poolt sellele järgneva täieliku või osalise täitmiseni

 

Mediaanaeg (millisekundi täpsusega), mis kulus turukorralduse kättesaamisest täitmiskoha poolt sellele järgneva täieliku või osalise täitmiseni

 

Muutmata passiivsete korralduste täitmise keskmine kiirus parima ostu- ja müügipakkumise puhul

 

Luhtunud täida-või-tühista-korralduste arv

 

Täiesti täitmata täida-kohe-või-tühista-korralduste arv

 

Kauplemiskohas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 või 9 kohaselt täidetud suuremahuliste tehingute arv

 

Kauplemiskohas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 või 9 kohaselt täidetud suuremahuliste tehingute väärtus

 

Kauplemiskohas MiFIRi artikli 4 või 9 kohaselt täidetud tehingute arv, v.a kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitavad ja avaldamist ootavad ning mittesuuremahulised korraldused

 

Kauplemiskohas MiFIRi artikli 4 või 9 kohaselt täidetud tehingute väärtus, v.a kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitavad ja avaldamist ootavad ning mittesuuremahulised korraldused

 

Kauplemiskatkestuste arv

 

Kauplemiskatkestuste keskmine kestus

 

Peatamiste arv

 

Peatamiste laad

 

Peatamiste keskmine kestus

 

Kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi kasutavate kohtade puhul selliste perioodide arv, mil noteeringuid ei antud

 

Kestval noteeringute andmisel põhinevat kauplemissüsteemi kasutavate kohtade puhul selliste perioodide keskmine kestus, mil noteeringuid ei antud

 

Noteeringute keskmine osakaal

 


Tabel 9. Artikli 8 kohaselt avaldatav teave

Keskmine aeg, mis kulus vastuvõtmisest täitmiseni

 

Mediaanaeg, mis kulus vastuvõtmisest täitmiseni

 

Keskmine aeg, mis kulus hinnapäringu tegemisest hinnapakkumise esitamiseni

 

Mediaanaeg, mis kulus hinnapäringu tegemisest hinnapakkumise esitamiseni

 


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/166


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/576,

8. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse teavet, mille investeerimisühingud avaldavad igal aastal täitmiskohtade tunnusandmete ja korralduste täitmise kvaliteedi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 27 lõike 10 esimese lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Oluline on, et üldsus ja investorid saaksid hinnata investeerimisühingu korralduste täitmise tavade kvaliteeti ja teha kindlaks viis kauplemismahu seisukohast peamist täitmiskohta, kus investeerimisühingud eelmisel aastal kliendikorraldusi täitsid. Sisuliste võrdluste tegemiseks ja viie peamise kauplemiskoha valiku analüüsimiseks peavad investeerimisühingud avaldama teabe finantsinstrumentide iga klassi kohta. Et oleks võimalik kliendikorralduste voogu kauplemiskohtadesse hinnata täielikult, peaksid investorid ja üldsus saama selgelt aru, kui investeerimisühing ise oli mis tahes finantsinstrumentide klassi puhul üks viiest peamisest täitmiskohast.

(2)

Et kliendikorralduste täitmiseks investeerimisühingute poolt kasutatud kauplemiskohtades (sealhulgas kolmandate riikide kauplemiskohad) täitmisel saavutatud kvaliteeti saaks hinnata täielikult, on asjakohane, et investeerimisühingud avaldavad käesoleva määrusega nõutud teabe seoses kauplemiskohtade, turutegijate või muude likviidsuse pakkujate või mis tahes üksustega, kes täidavad kolmandas riigis mõnega eespool nimetatutest sarnast funktsiooni.

(3)

Et anda täpset ja võrreldavat teavet, on vaja määrata kindlaks finantsinstrumentide klassid avaldamise seisukohast oluliste tunnuste alusel. Finantsinstrumentide klass peaks olema määratletud piisavalt kitsalt, et eri klassidega seotud korralduste täitmise erinevused tuleksid selgelt esile, samas peab määratlus olema aga piisavalt lai, et tagada investeerimisühingute aruandekohustuse proportsionaalsus. Kuna finantsinstrumentide alla kuuluvate kapitaliinstrumentide klass on lai, on mõistlik jagada see likviidsuse alusel alaklassideks. Kuna likviidsus on oluline täitmisalast käitumist mõjutav tegur ja kuna kauplemiskohad konkureerivad sageli omavahel, et meelitada ligi kõige sagedamini kaubeldavate aktsiate voogusid, on asjakohane liigitada kapitaliinstrumendid vastavalt nende likviidsusele, mis määratakse kindlaks vastavalt nende hinnasammule, nagu sätestatud direktiivis 2014/65/EL.

(4)

Kui investeerimisühingud avaldavad need viis peamist täitmiskohta, kus nad täidavad kliendikorraldusi, on asjakohane, et nad avaldavad teabe igas täitmiskohas täidetud korralduste mahu ja arvu kohta, nii et investorid saaksid kujundada arvamuse ühingult täitmiskohale liikuvate kliendikorralduste voo kohta. Kui ühe või mitme finantsinstrumendiklassi puhul täidab investeerimisühing ainult väga väikese arvu korraldusi, ei oleks teave viie peamise kauplemiskoha kohta väga kasulik ega kajastaks korralduste täitmise kokkuleppeid. Seepärast on asjakohane nõuda, et investeerimisühingud märgivad selgelt, milliste finantsinstrumentide klasside korraldusi nad täidavad väga vähe.

(5)

Et investeerimisühingu tegevusmahu kohta ei avaldataks potentsiaalselt turutundlikke andmeid, tuleks täitmise mahtu ja täidetud korralduste arvu väljendada mitte absoluutväärtusena, vaid kõnealuse finantsinstrumendi klassi osakaaluna vastavalt investeerimisühingu korralduste täitmise kogumahus või täidetud korralduste arvus.

(6)

Asjakohane on nõuda, et investeerimisühingud avaldavad teabe, mis on korralduste täitmist käsitleva käitumise puhul oluline. Selleks et investeerimisühinguid ei tehtaks vastutavaks korralduste täitmist käsitlevate otsuste eest, mille eest nad ei vastuta, on asjakohane, et investeerimisühingud avaldavad selliste korralduste osakaalu, mis täideti igas viie peamise kauplemiskoha hulka kuuluvas kauplemiskohas, kui kauplemiskoha valis klient.

(7)

On mitu tegurit, mis võivad mõjutada investeerimisühingute korralduste täitmist käsitlevat käitumist, nt märkimisväärsed seosed investeerimisühingute ja täitmiskohtade vahel. Võttes arvesse selliste tegurite võimalikku tähtsust, on asjakohane nõuda kõigis täitmiskohtades täitmisel saavutatud kvaliteedi hindamisel selliste tegurite analüüsimist.

(8)

Korralduste eri liigid võivad olla oluliseks teguriks, mis selgitab, kuidas ja miks investeerimisühingud täidavad korraldusi teatavas täitmiskohas. See võib mõjutada ka seda, kuidas investeerimisühing määrab kindlaks oma täitmisstrateegia, sealhulgas arukate korralduste marsruutijate programmeerimine, et täita selliste korralduste erieesmärgid. Seepärast on asjakohane eristada aruandes selgelt korralduste liikide eri kategooriaid.

(9)

Et kasutajad saaksid teavet nõuetekohaselt analüüsida, peavad nad saama eristada kutseliste klientide korralduste puhul kasutatud täitmiskohti jaeklientide korralduste puhul kasutatud täitmiskohtadest, kuna investeerimisühingud kasutavad jaeklientide ja kutseliste klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamiseks selgelt erinevaid viise (investeerimisühingud peavad jaeklientide korralduste täitmisel hindama eelkõige hinna- ja kulutegurit). Seepärast on asjakohane, et teave viie peamise täitmiskoha kohta esitatakse jae- ja kutseliste klientide puhul eraldi, mis võimaldab kvalitatiivselt hinnata selliste täitmiskohtade korralduste voogu.

(10)

Selleks et täita oma juriidilist parima täitmise kohustust, ei kasuta investeerimisühingud kutseliste klientide puhul parima täitmise kriteeriumeid kohaldades väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks ja muudeks tehinguteks tavaliselt samu täitmiskohti. Seda seetõttu, et väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid kasutatakse rahastamise allikana, mille puhul kehtib laenuvõtja kohustus tagastada tulevikus samaväärsed väärtpaberid, ning väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tingimused määratakse tavaliselt kindlaks vastaspoolte vahel kahepoolselt enne täitmist. Seepärast on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute täitmiskohtade valik piiratum kui muude tehingute puhul, arvestades, et see sõltub eelnevalt vastaspoolte poolt kindlaks määratud asjakohastest tingimustest ning sellest, kas nendes täitmiskohtades esineb kindel nõudlus asjaomaste finantsinstrumentide järele. Seepärast on asjakohane, et investeerimisühingud teevad kokkuvõtte ja avaldavad eraldi aruandes viis kauplemismahu seisukohast peamist täitmiskohta, kus nad täitsid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, nii et selliste täitmiskohtade korralduste voogu on võimalik kvalitatiivselt hinnata. Võttes arvesse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute erilist laadi ja kuna nende suur maht tõenäoliselt moonutaks klienditehingute esinduslikumat kogumit (st millest on välja arvatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud), on vaja jätta need välja tabelitest viie sellise peamise täitmiskoha kohta, kus investeerimisühingud täidavad muid kliendikorraldusi.

(11)

On asjakohane, et investeerimisühingud peaksid avaldama kõigi ühingu kasutatud täitmiskohtades täitmisel saavutatud kvaliteedi hinnangu. See teave annab selge pildi täitmisstrateegiatest ja -vahenditest, mida on kasutatud kõnealustes täitmiskohtades täitmisel saavutatud kvaliteedi hindamisel. See teave võimaldab investoritel ka hinnata, kui tõhus on seoses kõnealuste täitmiskohtadega investeerimisühingute tehtud järelevalve.

(12)

Hinnates kõikides täitmiskohtades saavutatud täitmise kvaliteeti eelkõige kuludest lähtudes, on asjakohane, et investeerimisühing analüüsib ka seoses tehtud või saadud maksete ja hinnavähenduste, allahindluste või mitterahaliste hüvedega kõnealuste täitmiskohtadega sõlmitud kokkuleppeid. Selline hindamine peaks samuti võimaldama üldsusel kaaluda, kuidas sellised lepingud mõjutavad investori kulusid ja kuidas need vastavad direktiivi 2014/65/EL artikli 27 lõikele 2.

(13)

Asjakohane on määrata kindlaks teabe sellise avaldamise ulatus ja olulised tunnused, sealhulgas kuidas investeerimisühingud kasutavad täitmiskohtadelt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/575 (2). alusel saadud andmeid täitmise kvaliteedi kohta.

(14)

Teave täitmiskohtade tunnusandmete ja täitmise kvaliteedi kohta tuleks avaldada igal aastal ja selles tuleks kajastada korralduste täitmist käsitlevat käitumist finantsinstrumentide iga klassi puhul, et hõlmata eelmise kalendriaasta olulisi muutusi.

(15)

Investeerimisühinguid ei tohiks takistada aruandlust üksikasjalikumal tasemel, kui sellisel juhul lisaaruanne täiendab, mitte ei asenda käesoleva määrusega nõutud aruannet.

(16)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(17)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(18)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku üldsusega konsulteerimise, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse reeglid sellise teabe sisu ja vormingu kohta, mille investeerimisühingud peavad igal aastal avaldama seoses kauplemiskohtades täidetavate kliendi korralduste, kliendi korralduste süsteemsete täitjate, turutegijate või teiste likviidsuse pakkujate või üksustega, kes täidavad kolmandas riigis mõnega eespool nimetatutest sarnast funktsiooni.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „passiivne korraldus“– tellimusraamatusse kantud korraldus, mis lisas likviidsust;

b)   „aktiivne korraldus“– tellimusraamatusse kantud korraldus, mis vähendas likviidsust;

c)   „suunatud korraldus“– korraldus, mille puhul klient on täitmiskoha kindlaks määranud enne korralduse täitmist.

Artikkel 3

Teave viie peamise täitmiskoha ja täitmisel saavutatud kvaliteedi kohta

1.   Investeerimisühingud avaldavad viis kauplemismahu seisukohast peamist täitmiskohta kõigi täidetud kliendikorralduste puhul I lisas osutatud finantsinstrumentide klasside kaupa. Jaeklientide teave avaldatakse II lisa tabelis 1 sätestatud vormingus ja kutseliste klientide teave II lisa tabelis 2 sätestatud vormingus. Avaldada ei tule väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korraldusi. Avaldatakse järgmine teave:

a)

finantsinstrumentide klass;

b)

täitmiskoha nimi ja tunnuskood;

c)

selles täitmiskohas täidetud kliendikorralduste maht väljendatuna protsendina täitmise kogumahust;

d)

selles täitmiskohas täidetud kliendikorralduste arv väljendatuna protsendina täidetud korralduste koguarvust;

e)

punktis d osutatud passiivsete ja aktiivsete täidetud korralduste osakaal;

f)

punktis d osutatud suunatud korralduste osakaal;

g)

märge, kas kõnealuse finantsinstrumendi klassi puhul täideti eelmisel aastal kauplemispäeval keskmiselt alla ühe tehingu.

2.   Investeerimisühingud avaldavad kauplemismahu seisukohast viis peamist täitmiskohta kõigi väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute täidetud kliendikorralduste puhul I lisas osutatud finantsinstrumentide kaupa II lisa tabelis 3 sätestatud vormingus. Avaldatakse järgmine teave:

a)

selles täitmiskohas täidetud kliendikorralduste maht väljendatuna protsendina täitmise kogumahust;

b)

selles täitmiskohas täidetud kliendikorralduste arv väljendatuna protsendina täidetud korralduste koguarvust;

c)

märge, kas investeerimisühing täitis kõnealuse finantsinstrumendi klassi puhul eelmisel aastal kauplemispäeval keskmiselt alla ühe tehingu.

3.   Investeerimisühingud avaldavad iga finantsinstrumendi klassi kohta selliste analüüside ja järelduste kokkuvõtte, mis nad teevad täitmiskohtades eelmisel aastal kõigi kliendikorralduste täitmisel saavutatud kvaliteedi põhjaliku jälgimise alusel. Teave sisaldab järgmist:

(a)

selgitus suhtelise tähtsuse kohta, mille ühing omistas täitmise kvaliteedi hindamisel sellistele täitmisteguritele nagu hind, kulud, kiirus, täitmise tõenäosus või mis tahes muu kaalutlus, sealhulgas kvalitatiivsed tegurid;

(b)

mis tahes märkimisväärsete seoste, huvide konfliktide ja ühisomandi kirjeldus kõigi täitmiskohtade puhul, kus korraldusi täideti;

(c)

tehtud või saadud maksete ja hinnavähenduste, allahindluste või mitterahaliste hüvedega seoses täitmiskohtadega sõlmitud mis tahes kokkulepete kirjeldus;

(d)

selliste tegurite selgitus, mis tingisid ühingu täitmispõhimõtetes loetletud täitmiskohtade muutmise (sellise muudatuse tegemise korral);

(e)

selgitus, kuivõrd korralduse täitmine sõltub kliendi liigitamisest, juhul kui ühing kohtleb kliendikategooriaid erinevalt ja kui see võib mõjutada korralduste täitmise kokkuleppeid;

(f)

selgitus, kas jaeklientide korralduste täitmisel eelistati muid kriteeriume kui hind ja kulu ning kuivõrd olulised olid sellised muud kriteeriumid kliendi üldkasu seisukohast parima võimaliku tulemuse saavutamisel;

(g)

selgitus, kuidas investeerimisühing on kasutanud täitmise kvaliteeti käsitlevaid mis tahes andmeid või vahendeid, sealhulgas delegeeritud määruse (EL) 2017/575 alusel avaldatud mis tahes andmed;

(h)

vajaduse korral selgitus, kuidas investeerimisühing on kasutanud direktiivi 2014/65/EL artikli 65 kohase kauplemiskoondteabe pakkuja teavet.

Artikkel 4

Vorming

Investeerimisühingud avaldavad artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohase teabe oma veebisaitidel, täites II lisas sätestatud vormid masinloetavas elektroonilises vormingus, mis on üldsusele allalaadimiseks kättesaadav; artikli 3 lõike 3 kohane teave avaldatakse veebisaitidel elektroonilises vormingus, mis on üldsusele allalaadimiseks kättesaadav.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Komisjoni 8. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/575, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmiskohtade poolt tehingute täitmise kvaliteedi kohta avaldatavat teavet (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 152).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


I LISA

Finantsinstrumentide klassid

a)

kapitaliinstrumendid – aktsiad ja hoidmistunnistused

i)

hinnasamm / likviidsuse vahemikud 5 ja 6 (alates 2 000 tehingust päevas)

ii)

hinnasamm / likviidsuse vahemikud 3 ja 4 (80 – 1 999 tehingut päevas)

iii)

hinnasamm / likviidsuse vahemikud 1 ja 2 (0–79 tehingut päevas)

b)

võlainstrumendid

i)

võlakirjad

ii)

rahaturuinstrumendid

c)

intressimäära tuletisinstrumendid

i)

kauplemiskohas kauplemisele lubatud futuurid ja optsioonid

ii)

vahetuslepingud, forvardid ja muud intressimäära tuletisinstrumendid

d)

krediidituletisinstrumendid

i)

kauplemiskohas kauplemisele lubatud futuurid ja optsioonid

ii)

muud krediidituletisinstrumendid

e)

valuutatuletisinstrumendid

i)

kauplemiskohas kauplemisele lubatud futuurid ja optsioonid

ii)

vahetuslepingud, forvardid ja muud valuutatuletisinstrumendid

f)

struktureeritud finantsinstrumendid

g)

aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

i)

kauplemiskohas kauplemisele lubatud futuurid ja optsioonid

ii)

vahetuslepingud ja muud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

h)

väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

i)

ostutähed ja sertifikaadid (tuletisinstrumendid)

ii)

muud väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

i)

kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

i)

kauplemiskohas kauplemisele lubatud futuurid ja optsioonid

ii)

muud kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

j)

hinnavahelepingud

k)

börsil kaubeldavad tooted (börsil kaubeldavad fondid, võlakirjad ja kaubad)

l)

lubatud heitkoguste väärtpaberid

m)

muud instrumendid


II LISA

Tabel 1

Instrumendiklass

 

Märkida, kui eelmisel aastal tehti kauplemispäeval keskmiselt < 1 tehingu

jah/ei

Kauplemismahu seisukohast viis peamist täitmiskohta (vähenevas järjekorras)

Kauplemismahu osakaal protsendina selle klassi kogumahust

Täidetud korralduste osakaal protsendina selle klassi korralduste koguarvust

Passiivsete korralduste osakaal

Aktiivsete korralduste osakaal

Suunatud korralduste osakaal

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 


Tabel 2

Instrumendiklass

 

Märkida, kui eelmisel aastal tehti kauplemispäeval keskmiselt < 1 tehingu

jah/ei

Kauplemismahu seisukohast viis peamist täitmiskohta (vähenevas järjekorras)

Kauplemismahu osakaal protsendina selle klassi kogumahust

Täidetud korralduste osakaal protsendina selle klassi korralduste koguarvust

Passiivsete korralduste osakaal

Aktiivsete korralduste osakaal

Suunatud korralduste osakaal

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

 

 

 


Tabel 3

Instrumendiklass

 

Märkida, kui eelmisel aastal tehti kauplemispäeval keskmiselt < 1 tehingu

jah/ei

Kauplemismahu seisukohast viis peamist täitmiskohta (vähenevas järjekorras)

Täidetud korralduste mahu osakaal protsendina selle klassi kogumahust

Täidetud korralduste osakaal protsendina selle klassi korralduste koguarvust

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 

Täitmiskoha nimi ja tunnuskood (MIC või LEI)

 

 


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/174


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/577,

13. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad mahu ülempiiri reguleerimise korda ning teabe esitamist läbipaistvuse ja muude arvutuste eesmärgil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 9 ja artikli 22 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 600/2014 kohaselt peavad pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) tegema märkimisväärselt palju arvutusi, et kalibreerida kauplemiseelse ja -järgse korra kohaldatavust ja tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõuet ning määrata kindlaks, kas investeerimisühing on kliendi korralduste süsteemne täitja.

(2)

Vajalike arvutuste tegemiseks peavad nii pädevad asutused kui ka ESMA saama usaldusväärseid ja kvaliteetseid andmeid iga varaklassi kohta, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 600/2014. Seepärast tuleb parandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (2) ning määruse (EL) nr 600/2014 kohaselt pädevatele asutustele ja ESMA-le esitatavate andmete kättesaadavust ja kvaliteeti, et finantsinstrumentide liigitamist, sealhulgas kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvusega seotud künniseid ja vajaduse korral kõnealuste künniste ümberkalibreerimist saaks arvutada informeeritumalt pärast seda, kui korda on juba teatava aja jooksul kohaldatud.

(3)

Tuleks ette näha sätted, millega määratakse üldiselt kindlaks ühised elemendid seoses selliste andmete sisu ja vorminguga, mida esitavad läbipaistvuse ja muude arvutuste eesmärgil kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad. Kõnealuseid sätteid tuleks lugeda kooskõlas komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2017/587, (3) (EL) 2017/583, (4) (EL) 2017/567, (5) (EL) 2017/565 (6) ja (EL) 2016/2020, (7) milles kirjeldatakse asjaomaste arvutuste tegemise metoodikat ja selleks vajalikke andmeid ning määratakse kindlaks läbipaistvuse eesmärgil tehtavateks arvutusteks vajalike andmete sisu ja ulatus. Seepärast peaks selliste arvutuste tegemisel olema kauplemiskohtade, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate esitatud andmete sisu, vorming ja kvaliteet kooskõlas direktiivi 2014/65/EL ning määruse (EL) nr 600/2014 asjaomastes rakendusaktides kirjeldatud metoodikaga.

(4)

Erandina võimalikest ühekordsetest andmetaotlustest ja mahu ülempiiri reguleerimise korra eesmärgil tehtavatest arvutustest peaksid kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad esitama aruanded kord päevas. Võttes arvesse hõlmatud eri liiki finantsinstrumentide suurt hulka ja töödeldavate andmete suurt mahtu, võimaldab teabe igapäevane esitamine pädevatel asutustel täpsemini töödelda hallatavas mahus andmepakette ning tagab tõhusa ja õigeaegse andmete esitamise, töötlemise ja nende kvaliteedi kontrollimise. Nõue koguda andmeid kord päevas hõlbustab ka kauplemiskohtadel, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatel ja kauplemiskoondteabe pakkujatel andmete esitamise kohustuse täitmist, vabastades nad kohustusest arvutada kauplemispäevade arv juhtudel, mil kohaldatakse kõnealust kvantitatiivset likviidsuse kriteeriumi, ja koondada andmed sama finantsinstrumendi eri tähtaja klasside lõikes juhtudel, mil tuleb arvesse võtta tähtajani jäänud aega. Sellise arvutamise ühtlustamine tagab ka kriteeriumide järjepideva kasutamise finantsinstrumentide ja kauplemiskohtade lõikes.

(5)

Kauplemiskohad peaksid säilitama andmed, mis on terviklikud ning võimaldavad pädevatel asutustel ja ESMA-l teha täpseid arvutusi. Kuigi nõutud teave on tavaliselt esitatud kauplemisjärgsetes aruannetes, on mõnel juhul arvutusteks vaja teavet, mida kõnealustes aruannetes ei ole esitatud. See hõlmab näiteks teavet tehingute kohta, mis on täidetud korralduste alusel, mille suhtes kohaldatakse suuremahulise korralduse vabastust. Sellist teavet ei tohiks esitada kauplemisteabearuannetes, kuna sellega võib sellistele tehingutele kaasneda negatiivne turumõju. Kuna pädevatel asutustel võib kõnealust teavet olla vaja täpsete arvutuste tegemiseks, peaksid kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad seda nõuetekohaselt säilitama ning vajaduse korral pädevatele asutustele ja ESMA-le esitama. Kauplemiskohad peaksid tagama, et nad levitavad pädevatele asutustele ja ESMA-le esitatavat teavet asjakohaselt. Suuremahuliste korralduste alusel täidetud tehingud tuleks kauplemiskoondteabe pakkujatele esitatavates aruannetes nõuetekohaselt tähistada.

(6)

Andmeid tuleks koguda eri allikatest, kuna ühest allikast ei pruugi alati saada kõiki andmeid varaklassi või isegi konkreetse instrumendi kohta. Selleks et pädevad asutused ja ESMA saaksid kasutada ja koondada kvaliteetseid andmeid eri allikatest, peaksid kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad võimaluse korral kasutama sisu ja vormingu osas eelnevalt kindlaks määratud standardeid, et muuta andmete kogumine lihtsamaks ja kulutõhusamaks.

(7)

Võttes arvesse vajalike arvutuste tundlikkust ning võimalikke ärilisi tagajärgi, mis kaasnevad kauplemiskohtadele, emitentidele ja muudele turuosalistele ebaõige teabe avaldamisega, mis võib mahu ülempiiri reguleerimise korra puhul viia vabastuste kasutamise peatamiseni ühe konkreetse finantsinstrumendi puhul ühes konkreetses kauplemiskohas või kogu liidus, on esmatähtis täpsustada pädevatele asutustele ja ESMA-le esitavate andmete vormingut, et luua tõhusad kommunikatsioonikanalid kauplemiskohtadega ja kauplemiskoondteabe pakkujatega ning tagada nõutud andmete õigeaegne ja nõuetekohane avaldamine.

(8)

Määrusega (EL) nr 600/2014 on ette nähtud, et ESMA avaldab finantsinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse mahu ülempiiri reguleerimise korda, viimase 12 kuu jooksul toimunud kauplemise kogumahu ning nii määratud vastaspoolega tehinguga kui ka võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel kogu liidus ja igas kauplemiskohas viimase 12 kuu jooksul toimunud kauplemise protsendimäära. Kui finantsinstrumendiga kaubeldakse mitmes valuutas, tuleb eri valuutades täidetud tehingute mahud ümber arvestada ühtsesse valuutasse, et oleks võimalik kõnealused mahud kokku arvutada ja teha nõutud arvutused. Seepärast tuleks ette näha metoodika ja vahetuskursid, mida vajaduse korral kasutatakse kauplemismahu ümberarvestamiseks.

(9)

Mahu ülempiiri reguleerimise korra puhul peaksid kauplemiskohad esitama võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute mahu ja likviidsete instrumentide puhul määratud vastaspoolega tehinguga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute mahu. Võttes arvesse, et vabastust kohaldatakse korralduste, mitte tehingute suhtes, on oluline täpsustada, et esitatav maht peaks hõlmama kõiki tehinguid, mis on tehingute kauplemisjärgse avaldamise eesmärgil märgistatud märkega „RFPT“ või „NLIQ“, nagu on kindlaks määratud delegeeritud määruses (EL) 2017/587. Kui tehing täideti kahe sellise korralduse alusel, mille suhtes kohaldatakse suuremahulise korralduse vabastust, ei tuleks kõnealust tehingut võtta arvesse võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute mahu ja määratud vastaspoolega tehinguga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute mahu arvutamisel.

(10)

Mahu ülempiiri reguleerimise korra puhul peaksid kauplemiskohad ja kauplemiskoondteabe pakkujad tagama, et kauplemiskoht, kus tehing täideti, on piisavalt üksikasjalikult identifitseeritud, et ESMA saaks teha kõik määruses (EL) nr 600/2014 osutatud arvutused. Eelkõige tuleks konkreetse kauplemiskoha puhul kasutada kordumatut tunnust, mida ei tohiks jagada teiste sama turukorraldaja korraldavate kauplemiskohtadega. Kauplemiskoha tunnus peaks võimaldama ESMA-l üheselt mõistetavalt eristada kõiki kauplemiskohti, mille jaoks on turukorraldaja saanud direktiivi 2014/65/EL alusel eriloa.

(11)

Mahu ülempiiri reguleerimise korra puhul tuleks ette näha, et kauplemiskohad esitavad esimese aruande direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeval ning selles esitatakse võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute maht ja likviidsete instrumentide puhul määratud vastaspoolega tehinguga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute maht eelmise kalendriaasta kohta. Kõnealuse nõude proportsionaalse kohaldamise tagamiseks peaksid kauplemiskohad sel eesmärgil koostama oma aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/39/EÜ (8) ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1287/2006 (9) ette nähtud vabastuste alusel toimunud kauplemise kohandatud mahu põhjal.

(12)

Pädevatele asutustele ja ESMA-le täpsete andmete esitamiseks peaksid kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad tagama, et aruannetes võetakse arvesse üksnes tehingu ühte poolt.

(13)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad andmetaotluste sisu, sagedust ja vormingut, selliste andmete töötlemise meetodit ja muid täpsustusi seoses teabe läbipaistvuse eesmärgil avaldamisega, nagu on määratletud määruses (EL) nr 600/2014. Selleks, et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis jõustuvad samal ajal, ja anda sidusrühmadele ja eelkõige isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist, oleks soovitatav koondada need sätted ühte määrusesse.

(14)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(15)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(16)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (10) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse pädevate asutuste saadetavate andmetaotluste üksikasjad ja kõnealustele taotlustele kauplemiskohtade, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate ja kauplemiskoondteabe pakkujate poolt esitatavate vastuste üksikasjad seoses kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuete ja kohustusliku kauplemiskoha korra arvutamise ja kohandamisega ning eelkõige seoses järgmiste tegurite kindlaksmääramisega:

a)

kas aktsiatel, aktsialaadsetel instrumentidel ja mittekapitaliinstrumentidel on likviidne turg;

b)

kauplemiseelse läbipaistvuse nõuete täitmisest vabastuste andmise künnised aktsiate, aktsialaadsete instrumentide ja mittekapitaliinstrumentide puhul;

c)

kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete täitmisega viivitamise künnised aktsiate, aktsialaadsete instrumentide ja mittekapitaliinstrumentide puhul;

d)

millal langeb finantsinstrumentide klassi likviidsus allapoole kindlaks määratud künnist;

e)

kas investeerimisühing on kliendi korralduste süsteemne täitja;

f)

aktsiate ja aktsialaadsete instrumentidega kauplevate kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes kohaldatav turu tavamaht ning mittekapitaliinstrumentidega kauplevate kliendi korralduste süsteemsete täitjate suhtes kohaldatav finantsinstrumendile omane maht;

g)

aktsiate ja aktsialaadsete instrumentide puhul viimase 12 kuu jooksul toimunud kauplemise kogumaht ja nii määratud vastaspoolega tehinguga kui ka võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel kogu liidus ja igas kauplemiskohas viimase 12 kuu jooksul toimunud kauplemise protsendimäär;

h)

kas tuletisinstrumendid on tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõude rakendamiseks piisavalt likviidsed.

Artikkel 2

Andmetaotluste sisu ja esitatav teave

1.   Selleks et saaks teha eelnevalt kindlaks määratud kuupäevadel või sagedusel arvutusi, esitavad kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad pädevatele asutustele kõik andmed, mida on vaja järgmiste määrustega ette nähtud arvutuste tegemiseks:

a)

delegeeritud määrus (EL) 2017/587;

b)

delegeeritud määrus (EL) 2017/583;

c)

delegeeritud määrus (EL) 2017/567;

d)

delegeeritud määrus (EL) 2017/565.

2.   Pädevad asutused võivad vajaduse korral nõuda kauplemiskohtadelt, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt ja kauplemiskoondteabe pakkujatelt täiendavat teavet, et jälgida ja kohandada artikli 1 punktides a–f ja h osutatud künniseid ja parameetreid.

3.   Pädevad asutused võivad nõuda kõiki andmeid, mida ESMA peab arvesse võtma vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2016/2020 mittekapitaliinstrumentide puhul, sealhulgas järgmisi andmeid:

a)

tehingute keskmine sagedus;

b)

tehingute keskmine maht ja jaotus;

c)

turuosaliste arv ja liik;

d)

keskmised hinnavahed.

Artikkel 3

Andmetaotluste sagedus ning aeg, mille jooksul peavad kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad neile vastama

1.   Kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad esitavad artikli 2 lõikes 1 osutatud andmed iga päev.

2.   Kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad esitavad vastuseks artikli 2 lõikes 2 osutatud ühekordsele taotlusele andmed nelja nädala jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui taotluses esitatud erakorraliste asjaolude tõttu tuleb vastata lühema ajavahemiku jooksul.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 esitavad kauplemiskohad ja kauplemiskoondteabe pakkujad mahu ülempiiri reguleerimise korra puhul kasutatavad andmed vastavalt artikli 6 lõigetele 6–9.

Artikkel 4

Andmetaotluste vorming

Kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad esitavad artiklis 2 osutatud andmed ühtses XML-vormingus ja võimaluse korral kooskõlas muude kindlaks määratud sisu- ja vorminõuetega, et hõlbustada andmete automaatset ja tõhusat edastamist ning nende koondamist muudest allikatest saadavate samalaadsete andmetega.

Artikkel 5

Säilitatavad andmed ja minimaalne aeg, mille jooksul peavad kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad andmeid säilitama

1.   Kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad säilitavad kõik andmed, mida on vaja artiklis 2 sätestatud künniste ja parameetrite arvutamiseks, jälgimiseks või kohandamiseks, olenemata sellest, kas kõnealune teave on avalikustatud või mitte.

2.   Kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad säilitavad lõikes 1 osutatud andmeid vähemalt kolm aastat.

Artikkel 6

Kauplemiskohtade ja kauplemiskoondteabe pakkujate aruandlusnõuded seoses mahu ülempiiri reguleerimise korraga

1.   Kauplemiskohad esitavad iga finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 kohaseid läbipaistvusnõudeid, pädevale asutusele järgmised andmed:

a)

finantsinstrumendiga kõnealuses kauplemiskohas toimunud kauplemise kogumaht;

b)

finantsinstrumendiga kõnealuses kauplemiskohas toimunud sellise kauplemise kogumaht, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti a või artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i kohast vabastust, kusjuures kogumaht esitatakse iga vabastuse puhul eraldi.

2.   Kauplemiskoondteabe pakkujad esitavad iga finantsinstrumendi kohta, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 kohaseid läbipaistvusnõudeid, ja juhul, kui seda taotleb pädev asutus, pädevale asutusele järgmised andmed:

a)

finantsinstrumendiga kõigis liidu kauplemiskohtades toimunud kauplemise kogumaht, kusjuures kogumaht esitatakse iga kauplemiskoha puhul eraldi;

b)

finantsinstrumendiga kõigis liidu kauplemiskohtades toimunud sellise kauplemise kogumaht, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti a või artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i kohast vabastust, kusjuures kogumaht esitatakse iga vabastuse ja kauplemiskoha puhul eraldi.

3.   Kauplemiskohad ja kauplemiskoondteabe pakkujad esitavad pädevale asutusele lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed lisas ette nähtud vormingus. Eelkõige tagavad nad, et nende esitatavad kauplemiskoha tunnused on piisavalt üksikasjalikud, et pädevad asutused ja ESMA saaksid iga kauplemiskoha puhul kindlaks teha võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute mahu ja likviidsete instrumentide puhul määratud vastaspoolega tehinguga seotud kohustustest vabastuse alusel täidetud tehingute mahu ning et oleks võimalik arvutada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud protsendimäära.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud mahtude arvutamiseks:

a)

määratakse üksiktehingu maht kindlaks, korrutades finantsinstrumendi hinna kaubeldud ühikute hinnaga;

b)

määratakse lõike 1 punkti a ja lõike 2 punkti a kohane iga finantsinstrumendiga kauplemise kogumaht kindlaks, liites kokku kõnealuse finantsinstrumendiga tehtud üksiktehingute (võttes arvesse üksnes tehingu ühte poolt) mahu;

c)

lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b sätestatud kauplemismahud määratakse kindlaks, liites kokku kõnealuse finantsinstrumendiga tehtud üksiktehingute (võttes arvesse üksnes tehingu ühte poolt) mahud, mis on märgistatud märkega „võrdlushind“ ja „määratud vastaspoolega tehingud likviidsete finantsinstrumentidega“ vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/587 I lisa tabelile 4.

5.   Kauplemiskohad ja kauplemiskoondteabe pakkujad liidavad kokku üksnes samas valuutas tehtud tehingud ja esitavad tehingute puhul kasutatud valuutade lõikes iga koondmahu eraldi.

6.   Kauplemiskohad esitavad lõigetes 1–5 osutatud andmed pädevale asutusele iga kalendrikuu esimesel ja kuueteistkümnendal päeval hiljemalt kell 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Kui kalendrikuu esimene või kuueteistkümnes päev ei ole kauplemiskoha tööpäev, esitab kauplemiskoht pädevale asutusele andmed järgmisel tööpäeval hiljemalt kell 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

7.   Kauplemiskohad esitavad pädevale asutusele kauplemise kogumahud, mis on kindlaks määratud vastavalt lõigetele 1–5, järgmiste ajavahemike kohta:

a)

iga kalendrikuu kuueteistkümnendal päeval esitatavate aruannete puhul on täitmisperiood sama kalendrikuu esimesest päevast kuni viieteistkümnenda päevani;

b)

iga kalendrikuu esimesel päeval esitatavate aruannete puhul on täitmisperiood eelmise kalendrikuu kuueteistkümnendast päevast viimase päevani.

8.   Erandina lõigetest 6 ja 7 esitavad kauplemiskohad esimese aruande iga finantsinstrumendi kohta direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeval hiljemalt kell 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi ning selles esitatakse lõikes 1 osutatud kauplemismahud eelmise kalendriaasta kohta. Selleks esitavad kauplemiskohad iga kalendrikuu kohta eraldi järgmise:

a)

kauplemismahud ajavahemikul iga kalendrikuu esimesest päevast kuni viieteistkümnenda päevani;

b)

kauplemismahud ajavahemikul iga kalendrikuu kuueteistkümnendast päevast kuni viimase päevani.

9.   Kauplemiskohad ja kauplemiskoondteabe pakkujad vastavad igale pädevate asutuste ühekordsele taotlusele saada teavet kauplemismahu kohta seoses arvutustega, mida tehakse võrdlushinnaga või määratud vastaspoolega tehinguga seotud kohustustest vabastamise kasutamise jälgimiseks, taotluse saamisele järgneva tööpäeva tööaja lõpuks.

Artikkel 7

Pädevate asutuste poolt ESMA-le teabe esitamise nõuded seoses mahu ülempiiri reguleerimise korra ja tuletisinstrumentide kohustusliku kauplemiskoha nõudega

1.   Pädevad asutused esitavad ESMA-le andmed, mis on saadud kauplemiskohalt või kauplemiskoondteabe pakkujalt vastavalt artiklile 6, hiljemalt andmete saamisele järgneval tööpäeval kell 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

2.   Pädevad asutused esitavad ESMA-le andmed, mis on saadud kauplemiskohalt, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajalt või kauplemiskoondteabe pakkujalt, et määrata vastavalt artikli 1 punktile h kindlaks, kas tuletisinstrumendid on piisavalt likviidsed, viivitamata ja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast asjaomaste andmete saamist.

Artikkel 8

ESMA aruandlusnõuded seoses mahu ülempiiri reguleerimise korraga

1.   ESMA avaldab iga finantsinstrumendi puhul viimase 12 kuu jooksul toimunud kauplemise kogumahu ning nii määratud vastaspoolega tehinguga kui ka võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel kogu liidus ja igas kauplemiskohas viimase 12 kuu jooksul toimunud kauplemise protsendimäära vastavalt määruse (El) nr 600/2014 artikli 5 lõigetele 4, 5 ja 6 hiljemalt käesoleva määruse artikli 6 lõikes 6 sätestatud aruandlusperioodidele järgneval viiendal tööpäeval kell 22.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

2.   Lõikes 1 osutatud avaldatavad andmed on tasuta ning masin- ja inimloetavas vormingus, nagu on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/571 (11) artiklis 14 ja delegeeritud määruse (EL) 2017/567 artikli 13 lõigetes 4 ja 5.

3.   Kui finantsinstrumendiga kaubeldakse liidus mitmes valuutas, arvestab ESMA kõik mahud ümber eurodesse, kasutades keskmisi vahetuskursse, mis on arvutatud euro igapäevaste viitevahetuskursside alusel, mille Euroopa Keskpank on avaldanud oma veebisaidil viimase 12 kuu jooksul. Kõnealuseid ümberarvestatud mahtusid kasutatakse lõikes 1 osutatud kauplemise kogumahu ning määratud vastaspoolega tehinguga või võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse alusel kogu liidus ja igas kauplemiskohas toimunud kauplemise protsendimäära arvutamiseks ja avaldamiseks.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(3)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete kaubeldavate aktsiate puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 387).

(4)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 229).

(5)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/567, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 90).

(6)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(7)  Komisjoni 26. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel tehakse kindlaks, kas kliirimiskohustusega tuletisinstrumentide suhtes tuleks kohaldada kohustusliku kauplemiskoha nõuet (ELT L 313, 19.11.2016, lk 2).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(9)  Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(11)  Komisjoni 2. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 126).


LISA

Tabel 1

Tabelis 2 kasutatavad tähised

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti väli.

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

kümnendkohtade eraldusmärk on punkt;

negatiivsete arvude ette võib märkida miinusmärgi.

Vajaduse korral väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATEFORMAT}

ISO 8601 kuupäevavorming

Kuupäevad tuleb esitada järgmisel kujul:

AAA-KK-PP.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383.


Tabel 2

Seoses mahu ülempiiri reguleerimise korraga esitatava aruande vorming

Andmevälja nimetus

Vorming

Aruandeperiood

{DATEFORMAT}/{DATEFORMAT},

kus esimene kuupäev tähistab aruandeperioodi algust ja teine kuupäev aruandeperioodi lõppu.

Aruandva üksuse tunnusandmed

Kui aruandev üksus on kauplemiskoht: {MIC}

(segmendi MIC või võimaluse korral operatsiooniline MIC)

või

{ALPHANUM-50},

kui aruandev üksus on kauplemiskoondteabe pakkuja.

Kauplemiskoha tunnus

{MIC}

(võimluse korral segmendi MIC või muul juhul operatsiooniline MIC).

Finantsinstrumendi tunnus

{ISIN}

Tehingute valuuta

{CURRENCYCODE_3}

Kauplemise kogumaht (valuuta kohta)

{DECIMAL-18/5}

Kauplemise kogumaht MiFIRi artikli 4 lõike 1 punkti a kohase võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse puhul (valuuta kohta)

{DECIMAL-18/5}

Kauplemise kogumaht MiFIRi artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i kohase määratud vastaspoolega tehingutega seotud kohustustest vabastuse puhul (valuuta kohta)

{DECIMAL-18/5}


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/183


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/578,

13. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse nõudeid turutegemise lepingute ja skeemide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti artikli 17 lõike 7 punkte a, b ja c ning artikli 48 lõike 12 punkte a ja f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Täpsustused turutegemise kohustuste kohta algoritmi kasutavatele kauplejatele, kes rakendavad turutegemise strateegiad, ja kauplemiskohtade seonduvate kohustusi kohta peaksid võimaldama kahe peamise eesmärgi saavutamist. Esiteks tuleks sisse viia tellimusraamatu selge likviidsuse prognoositavus, kehtestades turutegemise strateegiaid rakendavatele investeerimisühingutele lepinguliste kohustuste nõude. Teiseks tuleks soodustada mainitud ühingute kohaolu turul, eriti halvenenud turutingimuste korral.

(2)

Käesoleva määruse sätete sisu on tihedalt seotud, kuna need kõik käsitlevad seotud kohustuste paketti, mida kohaldatakse algoritmkauplemisega tegelevatele investeerimisühingutele, kes rakendavad turutegemise strateegiat, ja kauplemiskohtadele, kus neid turutegemise strateegiaid rakendada võidakse. Selleks, et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, sealhulgas kolmandate riikide residentidest investoritele, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitatav koondada need sätted ühte määrusesse.

(3)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada nii reguleeritud turgude kui ka mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide suhtes, nagu on nõutud direktiivi 2014/65/EL artikli 18 lõikega 5.

(4)

Turutegemise strateegiad võivad olla seotud ühe või mitme finantsinstrumendiga ja ühe või mitme kauplemiskohaga. Samas ei pruugi teatavatel juhtudel olla ühel konkreetsel kauplemiskohal võimalik kontrollida strateegiaid, mis hõlmavad enam kui üht kauplemiskohta või finantsinstrumenti. Sellistel juhtudel peaksid kauplemiskohad suutma vastavalt oma tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele kontrollida neid turutegemise strateegiaid, mida rakendatakse nende oma kauplemiskohas, ning piirduma sellest tulenevalt vastavate turutegemise lepingute ja skeemide puhul ainult selliste olukordadega.

(5)

Kõik liikmed või osalised, kes tegelevad algoritmkauplemisega ja rakendavad turutegemise strateegiat kauplemiskohas, mis lubab või võimaldab algoritmkauplemist rakendada, peaksid sõlmima turutegemise lepingu nimetatud kauplemiskoha korraldajaga. Samas peaksid stiimulid turutegemise skeemi raames olema nõutavad ainult teatud finantsinstrumentide korral, millega kaubeldakse tellimusraamatupõhise kestevoksjoni kauplemissüsteemi alusel. Mitte miski ei tohiks takistada kauplemiskohtadel kehtestamast nende oma algatusel mis tahes muud tüüpi stiimuleid muudele finantsinstrumentidele või kauplemissüsteemidele.

(6)

Selgelt peaksid olema välja toodud juhud, kui kauplemiskohtadel ei ole neis kauplemiskohtades toimuva kauplemise laadi ja mahtu arvestades ranget kohustust kehtestada turutegemise skeem. Selleks on asjakohane tuua välja finantsinstrumendid ja kauplemissüsteemid, mis suurendavad kõrge volatiilsuse riski ja mille puhul on turgude korrakohase ja tõhusa toimimise seisukohast määrava tähtsusega nende likviidsuse tagamise soodustamine. Sellega seoses tuleks käesolevas määruses arvesse võtta asjaolu, et algoritmide kasutamisel teatud likviidsete finantsinstrumentidega tellimusraamatupõhise kestevoksjoni kauplemissüsteemi järgi kauplemisel suureneb välissündmustele ülereageerimise risk, mis võib turu volatiilsust suurendada.

(7)

Kui kooskõlas käesoleva määrusega peetakse mõne kauplemiskoha puhul asjakohaseks turutegemise skeemi olemasolu, siis tuleks seda kauplemiskohta kohustada läbi vaatama oma juba sõlmitud lepingud, et tagada mainitud lepingute algoritmi kasutavaid ja turutegemise strateegiaid rakendavaid kauplejaid käsitlevate sätete vastavus käesoleva määruse nõuetele.

(8)

Turutegemise skeem võib anda soodustusi turutegemise lepingu sõlminud investeerimisühingutele, kes täidavad oma kohustusi tavapärastes turutingimustes, ent see peaks ette nägema stiimulid ühingutele, kes aitavad aktiivselt kaasa likviidsuse pakkumisele halvenenud turutingimustes. Niisiis peaks olemas olema stiimulite süsteem selleks, et takistada äkilist ja laiaulatuslikku likviidsuse vähenemist halvenenud turutingimustes. Selleks et vältida käesoleva kohustuse erinevat rakendamist, peavad kauplemiskohad kindlasti teavitama kõiki turutegemise skeemi osalisi halvenenud turutingimustest. Eriolukorrad tuleks ammendavalt kindlaks määrata ning seega ei kuulu nende hulka mis tahes regulaarsed või eelnevalt kavandatud teabeüritused, mis võivad mõjutada finantsinstrumendi õiglast väärtust, kuna muutub arusaam tururiskist, toimuvad need siis kauplemistundide ajal või väljaspool neid.

(9)

Turutegemise lepingu sõlminud liikmed, osalised või kliendid peavad alati vastama kohaloleku, mahu ja hinnavahe miinimumnõuetele. Samas ei ole ilmtingimata tagatud stiimulid liikmetele, osalistele või klientidele, kes vastavad kõnealustele miinimumnõuetele ainult tavapärastes turutingimustes. Kauplemiskohtadel on õigus kehtestada turutegemise skeeme, mille kohaselt premeeritakse ainult rangematele kohaloleku, suuruse ja hinnavahe parameetritele vastavaid liikmeid, osalisi või kliente. Seega peaksid kauplemiskohtade poolt kehtestatud turutegemise skeemid selgelt ära näitama, millised on stiimulite saamise tingimused ja neis tuleks arvesse võtta seda, milline on skeemis osalejate poolt kauplemiskoha likviidsusesse tehtav reaalne panus, hinnates seda kohalolu, mahu ja hinnavahe põhjal.

(10)

Selleks, et hoida ära käesoleva määruse erinevat rakendamist ja tagada turutegemise skeemide õiglane ja mittediskrimineeriv kohaldamine, on äärmiselt oluline, et kõiki kauplemiskoha liikmeid, selle osalisi ja kliente teavitataks kooskõlastatult eriolukordadest. Seega tuleb täpsustada kauplemiskohtade teavitamiskohustused eriolukordades.

(11)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL ülevõtvaid siseriiklikke sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(12)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(13)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Investeerimisühingute kohustus sõlmida turutegemise leping

1.   Investeerimisühingud sõlmivad seoses finantsinstrumendi või finantsinstrumentidega, mille suhtes nad turutegemise strateegiat rakendavad, turutegemise lepingu kauplemiskoha või kauplemiskohtadega, kus seda strateegiat rakendatakse, kui nad poolte kauplemispäevade jooksul ühekuise perioodi kestel turutegemise strateegiat ellu viies:

a)

teevad siduvaid, samaaegseid, konkurentsivõimeliste hindadega ja samasse suurusjärku jäävas mahus ostu- ja müügipakkumisi;

b)

kauplevad oma arvel vähemalt ühe finantsinstrumendiga ühes kauplemiskohas vähemalt 50 % jooksul asjaomase kauplemiskoha ühe päeva kauplemisajast, välja arvatud avaoksjon ja sulgemisoksjon.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

a)

hinnapakkumist loetakse siduvaks pakkumiseks juhul, kui see hõlmab korraldusi ja pakkumisi, mida kauplemiskoha reeglite kohaselt on võimalik kokku viia sellele vastava korralduse või pakkumisega;

b)

pakkumisi loetakse samaaegseteks ostu- ja müügipakkumisteks juhul, kui need on esitatud sellisel moel, et korraga on tellimusraamatus nii ostu- kui ka müügihind;

c)

kaht pakkumist loetakse samasse suurusjärku kuuluvaks juhul, kui nende mahu erinevus ei ole suurem kui 50 %;

d)

pakkumiste hindu loetakse konkurentsivõimeliseks juhul, kui need vastavad vahemikule või jäävad vahemikku, mille kauplemiskoht on kehtestanud ostu- ja müügipakkumiste hinnapakkumistele ning mis on kehtestatud kõikidele investeerimisühingutele, kes on sõlminud kõnealuse kauplemiskohaga turutegemise lepingu.

Artikkel 2

Turutegemise lepingute sisu

1.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõike 3 punktis b ja artikli 48 lõikes 2 osutatud siduv kirjalik leping sisaldab vähemalt järgmist:

a)

lepinguga hõlmatud finantsinstrument või finantsinstrumendid;

b)

investeerimisühingule esitatavad kohaloleku, mahu ja hinnavahe miinimumnõuded, mis sisaldavad vähemalt nõuet esitada siduvaid, samaaegseid, konkurentsivõimeliste hindadega ja samasse suurusjärku jäävas mahus ostu- ja müügipakkumisi vähemalt ühele finantsinstrumendile ühes kauplemiskohas vähemalt 50 % jooksul mainitud kauplemiskoha ühe päeva kauplemistundidest (välja arvatud avaoksjon ja sulgemisoksjon) arvutatuna iga kauplemispäeva kohta;

c)

kui see on ajakohane, kohaldatava turutegemise skeemi tingimused;

d)

investeerimisühingu kohustused seoses kauplemise jätkamisega pärast volatiilsusest tingitud katkestamist;

e)

investeerimisühingu järelevalve-, nõuetele vastavuse ja auditikohustused, mis võimaldavad tal tagada kontrolli oma turutegemise üle;

f)

kohustus märgistada siduvad pakkumised, mis on tehtud kauplemiskohale turutegemise lepingu raames, et eristada neid pakkumisi muudest korralduste voogudest;

g)

kohustus säilitada andmeid siduvate pakkumiste ja tehingute kohta, mis on seotud investeerimisühingu turutegemisega, mis peavad selgelt eristuma muust kauplemistegevusest, ja teha need taotluse korral kauplemiskohale ja pädevale asutusele kättesaadavaks.

2.   Kauplemiskohad teostavad asjakohaste investeerimisühingute üle pidevat vastavuskontrolli, et tagada turutegemise lepingute tingimuste reaalne täitmine.

Artikkel 3

Eriolukorrad

Direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõike 3 punkti a kohane investeerimisühingu kohustus tagada kauplemiskohale korrapärane ja prognoositav likviidsus ei kehti ükskõik millisel järgnevatest erakorralistest juhtudest:

a)

ülisuur volatiilsus, mille tulemusena käivituvad volatiilsusmehhanismid enamikule kauplemiskoha ühes kauplemissegmendis kaubeldavatest finantsinstrumentidest või finantsinstrumentide alusvaradest, millega seoses kehtib kohustus sõlmida turutegemise leping;

b)

sõda, kollektiivne aktsioon, rahvarahutused või küberrünnak;

c)

nõuetele mittevastavad kauplemistingimused, kui häiritud on tehingute sooritamine õiglasel, korrakohasel ja läbipaistval viisil ning esitatakse tõendid ükskõik millise järgneva olukorra kohta:

i)

kauplemiskoha süsteemis esineb märkimisväärseid viivitusi ja tõrkeid;

ii)

mitmed vigased korraldused või tehingud;

iii)

kauplemiskoha teenuste osutamise maht osutub ebapiisavaks;

d)

investeerimisühing suutlikkust järgida usaldusväärse riskijuhtimise tavasid pärsib ükskõik millistest järgnevatest põhjustest:

i)

tehnilised probleemid, sealhulgas probleemid andmete sisendandmete või muu süsteemiga, mis on hädavajalik turutegemise strateegia elluviimisel;

ii)

riskijuhtimisprobleemid seoses regulatiivse kapitali, tagatise arvestamise ja juurdepääsuga kliirimisele,

iii)

lühikeseks müügi keelu tõttu on võimatu positsiooni maandada;

e)

mittekapitaliinstrumentide korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) artikli 9 lõikes 4 osutatud peatamise kehtivusperioodi jooksul.

Artikkel 4

Eriolukordade tuvastamine

1.   Kauplemiskohad avalikustavad artikli 3 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud erakorralised juhud ning teavitavad nii kiiresti kui tehniliselt võimalik tavalise kauplemise jätkamisest pärast seda, kui eriolukord on olemast lakanud.

2.   Kauplemiskohad kehtestavad selged menetlused tavalise kauplemise jätkamiseks pärast seda, kui eriolukord on olemast lakanud, sealhulgas kauplemise jätkamise ajakava, ning teevad kõnealused menetlused avalikult kättesaadavaks.

3.   Kauplemiskohad ei pikenda eriolukorra kehtivust pärast turu sulgemist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tulenevalt artikli 3 lõike 1 punktides b, c ja e osutatud olukordadest.

Artikkel 5

Turutegemise skeemi olemasolu nõue kauplemiskohtadele

1.   Kauplemiskohtadel ei ole kohustust omada direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõike 2 punktis b osutatud turutegemise skeemi, välja arvatud kauplemiseks ükskõik millisega järgnevatest finantsinstrumentide liikidest tellimusraamatupõhise kestevoksjoni kauplemissüsteemi alusel:

a)

aktsiad ja börsil kaubeldavad fondid, millel on olemas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 17 määratletud likviidne turg ja mida on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/567 (4);

b)

optsioonid ja futuurid, mis on otseselt seotud punktis a osutatud finantsinstrumentidega;

c)

aktsiaindeksifutuurid ja aktsiaindeksioptsioonid, millel on olemas likviidne turg, nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 1 punktis c ja artikli 11 lõike 1 punktis c ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/583 (5).

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab tellimusraamatupõhine kestevoksjoni kauplemissüsteem süsteemi, mis inimeste sekkumiseta toimiva tellimusraamatu ja kauplemisalgoritmi abil sobitab pidevalt müügikorraldusi sobivate ostukorraldustega parima võimaliku hinna alusel.

Artikkel 6

Miinimumnõuded turutegemise skeemidele

1.   Kauplemiskohad kirjeldavad oma turutegemise skeemis stiimuleid ja nõudeid kohalolule, mahule ja hinnavahele, millele investeerimisühingud peavad vastama, et saada neid stiimuleid järgnevatel juhtudel:

a)

tavapärastes turutingimustes, kui kauplemiskoht sellistes tingimustes stiimuleid pakub;

b)

halvenenud turutingimustes, võttes arvesse selliste tingimustega kaasnevaid lisariske.

2.   Kauplemiskohad kehtestavad parameetrid, mille alusel on võimalik teha kindlaks halvenenud turutingimused seoses hindade ja mahu lühiajaliste märkimisväärsete muutustega. Kauplemiskohad loevad kauplemise jätkamist pärast selle volatiilsusest tingitud katkestamist halvenenud turutingimusteks.

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel võivad kauplemiskohad oma turutegemise skeemides täpsustada, et stiimuleid antakse ainult kõige edukamale või edukamatele.

Artikkel 7

Õiglased ja mittediskrimineerivad turutegemise skeemid

1.   Kauplemiskohad avaldavad oma veebisaitidel turutegemise skeemide tingimused, ühingute nimed, kes on iga sellise skeemi raames turutegemise lepingu allkirjastanud, ja nimetatud lepingutega hõlmatud finantsinstrumendid.

2.   Kauplemiskohad teavitavad turutegemise skeemides osalejaid mis tahes muudatustest nimetatud skeemides vähemalt kuu aega enne nende kohaldamist.

3.   Kauplemiskohad pakuvad ühesuguseid stiimuleid kõikidele oma turutegemise skeemide osalistele, kelle kohaloleku, mahu ja hinnavahe näitajad on ühesugused.

4.   Kauplemiskohad ei piira turutegemise skeemi osaliste arvu. Samal ajal võivad nad juurdepääsu skeemiga ettenähtud stiimulitele piirata ühingutele, kes on jõudnud eelnevalt kindlaksmääratud künniseni.

5.   Kauplemiskohad teostavad asjakohaste investeerimisühingute üle pidevat vastavuskontrolli, et tagada turutegemise skeemide tingimuste reaalne täitmine.

6.   Kauplemiskohad peavad kehtestama protseduurid, mille kohaselt teavitatakse lihtsalt juurdepääsetavate kanalite kaudu kõiki turutegemise skeemis osalejaid halvenenud turutingimustest kauplemiskohas.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(4)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/567, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 90).

(5)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 229).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/189


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/579,

13. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tuletislepingute otsest, olulist ja prognoositavat mõju liidus ning normidest ja kohustustest kõrvalekaldumise ärahoidmist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna börsiväliseid tuletislepinguid on palju ja erinevaid, siis selleks et kindlaks teha, millistel tingimustel loetakse, et börsivälisel tuletislepingul on liidus otsene, oluline ja prognoositav mõju, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõikes 2, ja millised on olukorrad, kus on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (2) sätestatud normidest või kohustustest, tuleks vastu võtta kriteeriumidel põhinev lähenemisviis.

(2)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 33 lõikes 3 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklite 28 ja 29 kohased kohustused loetakse täidetuks, juhul kui vähemalt üks vastaspooltest on asutatud riigis, mille kohta on komisjon võtnud vastu samaväärsust kinnitava rakendusakti vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 33 lõikele 2. Käesolevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid tuleks seepärast kohaldada ka selliste lepingute suhtes, mille mõlemad vastaspooled on asutatud kolmandas riigis, mille kohta ei ole veel kinnitatud, et selle õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted oleksid nimetatud määruses sätestatud nõuetega samaväärsed.

(3)

Teatavad andmed kolmandate riikide üksuste sõlmitud lepingute kohta oleksid endiselt kättesaadavad ainult kolmandate riikide pädevatele asutustele. Seepärast peaksid liidu pädevad asutused kõnealuste kolmandate riikide pädevate asutustega tihedat koostööd tegema tagamaks, et asjaomaseid sätteid kohaldatakse ja nende nõudeid täidetakse.

(4)

Kuna käesolev määrus ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 285/2014 (3) on sisuliselt seotud, peaks tehniliste standardite täielikuks mõistmiseks vajalikel tehnilistel terminitel olema sama tähendus.

(5)

Kolmandas riigis asutatud üksuste sõlmitud börsiväline tuletisleping, millele on andnud garantii liidus asutatud üksus, loob finantsriski liidus asutatud garantii andja jaoks. Arvestades, et see risk sõltub finantssektori vastaspoolte poolt börsivälisele tuletislepingule antud garantii suurusest, ning võttes arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelisi seoseid võrreldes finantssektoriväliste vastaspooltega, tuleks lugeda, et ainult kolmandas riigis asutatud üksuste sõlmitud sellistel börsivälistel tuletislepingutel, mille kohta liidus asutatud finantssektori vastaspool on välja andnud teatavat kvantitatiivset künnist ületava garantii, on otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus.

(6)

Kolmandas riigis asutatud finantssektori vastaspooled saavad sõlmida börsiväliseid tuletislepinguid oma liidu filiaalide kaudu. Võttes arvesse filiaalide tegevuse mõju liidu turule, tuleks lugeda, et liidu filiaalide vahel sõlmitud börsivälistel tuletislepingutel on otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus.

(7)

Kui konkreetsed vastaspooled sõlmivad börsivälise tuletislepingu, mille peamine eesmärk on vältida kauplemise kohustuse kohaldamist, mida kohaldatakse üksuste suhtes, kes oleksid olnud sellise lepingu loomulikeks vastaspoolteks, tuleks seda lugeda kõrvalekaldumiseks määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud normidest või kohustustest, kuna see takistab määruse ühe eesmärgi saavutamist.

(8)

Kui börsivälised tuletislepingud on osa kokkuleppest, mida ei toeta ärilised kaalutlused või millel puudub äriline sisu, ja nende peamine eesmärk on vältida määruse (EL) nr 600/2014, sh erandi tegemise tingimusi käsitlevate sätete kohaldamist, tuleks seda lugeda kõrvalekaldumiseks nimetatud määruses sätestatud normidest või kohustustest.

(9)

Fiktiivse kokkuleppe või fiktiivse kokkulepete seeria tunnusteks tuleks lugeda olukordi, kus kokkuleppe eri osad ei ole kooskõlas kokkuleppe kui terviku õigusliku sisuga, kus kokkulepe sõlmitakse viisil, mida tavapäraselt ei kasutataks mõistliku äritava korral, kus kokkulepe või kokkulepete seeria hõlmab elemente, mis sisuliselt neutraliseerivad või tühistavad vastastikku üksteise majandusliku sisu, või kus tehingud on oma loomult ringlevad.

(10)

Võttes arvesse, et kolmandate riikide üksused, keda käesolevad regulatiivsed tehnilised standardid mõjutavad, vajavad aega, et korraldada määruse (EL) nr 600/2014 nõuete täitmine, kui loetakse, et nende börsivälistel tuletislepingutel on vastavalt käesolevate tehniliste standardite nõuetele otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus, on asjakohane neid nõudeid sisaldavate sätete kohaldamine kuus kuud edasi lükata.

(11)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(12)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(13)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (4) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist mõistet:

„garantii“– garantii andja selgesõnaliselt dokumenteeritud õiguslik kohustus maksta soodustatud isikule summad, mis on sissenõutavad või võivad muutuda sissenõutavateks vastavalt garantii saanud üksuse börsivälistele tuletislepingutele, mille kohta garantii on antud, juhul kui tegemist on garantiis määratletud makseviivitusega või kui garantii saanud üksus ei ole makset teinud.

Artikkel 2

Lepingud, millel on otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus

1.   Loetakse, et börsivälisel tuletislepingul on otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus, kui vähemalt üks kolmanda riigi üksus on saanud liidus asutatud finantssektori vastaspoolelt garantii, mis katab kõik või osa selle üksuse börsivälisest tuletislepingust tulenevatest kohustustest sellises ulatuses, et garantii vastab mõlemale järgnevale tingimusele:

a)

garantii katab kolmanda riigi üksuse kõiki kohustusi, mis tulenevad ühest või mitmest börsivälisest tuletislepingust, tingliku koguväärtusega vähemalt 8 miljardit eurot või samaväärne summa asjakohases välisvaluutas, või garantii katab osa kolmanda riigi üksuse kohustustest, mis tulenevad ühest või mitmest börsivälisest tuletislepingust, tingliku koguväärtusega vähemalt 8 miljardit eurot või samaväärne summa asjakohases välisvaluutas, mis on jagatud kaetud kohustuste protsentuaalse osaga;

b)

garantii võrdub vähemalt 5 %-ga selliste praeguste riskipositsioonide summast, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (5) artikli 272 punktis 17 ja mis tulenevad garantii andnud liidus asutatud finantssektori vastaspoole börsivälistest tuletislepingutest.

2.   Kui garantii on antud maksimumsummale, mis on väiksem kui lõike 1 punktis a sätestatud künnis, ei ole garantiiga kaetud lepingutel liidus otsest, olulist ja prognoositavat mõju, välja arvatud juhul, kui garantii summat suurendatakse, millisel juhul peab garantii andja garantii suurendamise päeval uuesti hindama, kas lepingutel on otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus vastavalt lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimustele.

3.   Kui ühest või mitmest börsivälisest tuletislepingust tuleneva kohustuse väärtus on väiksem lõike 1 punktis a sätestatud künnisest, loetakse, et sellistel lepingutel ei ole liidus otsest, olulist ja prognoositavat mõju isegi juhul, kui kohustust katva garantii maksimumsumma võrdub lõike 1 punktis a sätestatud künnisega või ületab seda ja isegi juhul, kui lõike 1 punktis b sätestatud tingimus on täidetud.

4.   Juhul kui börsivälistest tuletislepingutest tulenevaid kohustusi suurendatakse või praegusi riskipositsioone vähendatakse, hindab garantii andja uuesti, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Lõike 1 punktis a sätestatud tingimuse osas peab hindamine toimuma kohustuse suurenemise päeval ja lõike 1 punktis b sätestatud tingimuse osas igal kuul.

5.   Loetakse, et sellistel börsivälistel tuletislepingutel tingliku koguväärtusega vähemalt 8 miljardit eurot või samaväärne summa asjakohases välisvaluutas, mis on sõlmitud enne garantii andmist või suurendamist ja mis hiljem on kaetud garantiiga, mis vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele, on otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus.

6.   Loetakse, et börsivälisel tuletislepingul on otsene, oluline ja prognoositav mõju liidus, juhul kui kaks kolmandas riigis asutatud üksust sõlmivad börsivälise tuletislepingu oma liidus asuvate filiaalide kaudu ja kui neid loetaks finantssektori vastaspoolteks, juhul nad oleksid asutatud liidus.

Artikkel 3

Olukorrad, kus on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud normidest või kohustustest

1.   Loetakse, et börsivälise tuletislepingu eesmärk on hoida kõrvale mõne määruse (EL) nr 600/2014 sätte kohaldamisest, kui leping on sõlmitud sellisel viisil, et tervikuna vaadates ja kõiki asjaolusid arvesse võttes saab selle peamiseks eesmärgiks pidada nimetatud määruse sätete kohaldamise vältimist.

2.   Lõike 1 tähenduses loetakse, et lepingu peamine eesmärk on mõne määruse (EL) nr 600/2014 sätte kohaldamise vältimine, kui börsivälise tuletislepinguga seotud kokkuleppe või kokkulepete seeria peamine eesmärk on nurjata määruse (EL) nr 600/2014 mis tahes sellise sätte sisu, tähendus ja eesmärk, mida muidu kokkuleppe suhtes kohaldataks, kaasa arvatud juhul, kui see on osa fiktiivsest kokkuleppest või fiktiivsest kokkulepete seeriast.

3.   Kokkulepe, mis sisuliselt ei põhine ärilistel kaalutlustel või millel puudub äriline sisu või millel ei ole majanduslikke põhjendusi ja mis koosneb mis tahes lepingust, tehingust, skeemist, toimingust, operatsioonist, leppest, toetusest, sobingust, lubadusest, kohustusest või sündmusest, loetakse fiktiivseks kokkuleppeks. Kokkulepe võib koosneda rohkem kui ühest etapist või osast.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Komisjoni 13. veebruari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 285/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad lepingute otsest, märkimisväärset ja prognoositavat mõju liidus, ning selleks et ära hoida normidest ja kohustustest kõrvalekaldumist (ELT L 85, 21.3.2014, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/193


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/580,

24. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 25 lõike 3 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kauplemiskoha korraldajatel peaks olema võimalus määrata kindlaks, mil viisil nad säilitavad finantsinstrumentidega seotud kõigi korralduste asjaomaseid andmeid. Selleks et oleks võimalik asjakohaseid korralduste andmeid turujärelevalve eesmärgil tulemuslikult ja tõhusalt kõrvutada, võrrelda ja analüüsida, tuleks selline teave teha pädevatele asutustele kättesaadavaks vastavalt ühtsetele normidele ja vormingule, kui pädevad asutused sellist teavet määruse (EL) nr 600/2014 artikli 25 lõike 2 kohaselt taotlevad.

(2)

Selguse ja õiguskindluse tagamiseks ning sama teabe topeltsäilitamise vältimiseks peaks käesolev määrus hõlmama kõiki korraldustega seotud andmeelemente, sealhulgas artikli 26 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatavaid andmeid.

(3)

Selleks et teha kindlaks ja uurida võimalikke turukuritarvitusi või turukuritarvituse katseid, peavad pädevad asutused kiiresti tuvastama isikud ja üksused, kes võivad märkimisväärselt olla seotud korraldustega, sealhulgas kauplemiskohtade liikmed või osalised, investeerimis- ja täitmisotsuste eest vastutavad üksused, korraldusi mittetäitvad maaklerid ja kliendid, kelle nimel korraldused esitati. Seega peaksid kauplemiskohtade korraldajad selliste isikute andmed säilitama.

(4)

Selleks et pädevad asutused saaksid tõhusamalt kindlaks teha ühe kliendi võimalikule kuritarvituslikule käitumisele osutavaid kahtlasi tegevusmustreid (sealhulgas juhul, kui klient tegutseb paljude investeerimisühingute kaudu), peaksid kauplemiskohtade korraldajad säilitama selliste klientide andmed, kelle nimel nende liikmed või osalised korralduse esitasid. Korraldajad peaksid määrama kõnealustele klientidele kordumatu tunnuskoodi, et hõlbustada selliste isikute kindlat ja tõhusat tuvastamist ning seeläbi tõhustada selliste võimalike turu kuritarvituste analüüsi, millega kliendid võivad olla seotud.

(5)

Kauplemiskohtade korraldajad ei peaks säilitama andmeid kõikide kauplemisahela klientide kohta, vaid üksnes klientide kohta, kelle nimel liikmed või osalised korralduse esitasid.

(6)

Turuga manipuleerimise tõhusaks avastamiseks on oluline tuvastada turutegemise strateegiad või samalaadsed tegevused. See võimaldab pädevatel asutustel eristada korraldusi, mille esitavad investeerimisühingud, kes tegutsevad korralduse aluseks oleva instrumendi emitendi või kauplemiskoha, kellele korraldus esitatakse, eelnevalt kindlaks määratud tingimustel, korraldustest, mille esitab investeerimisühing oma või kliendi kaalutlusõiguse alusel.

(7)

Säilitada tuleks mis tahes korralduse esitamise, muutmise, tühistamise, tagasilükkamise ja täitmise andmed, sealhulgas täpne kuupäev ja kellaaeg. See võimaldab jälgida korralduse muutusi selle kehtivusaja jooksul, mis võib märkimisväärselt hõlbustada võimaliku turuga manipuleerimise ja tehingueelse käitumise avastamist ja hindamist.

(8)

Selleks et tagada täpne ja täielik ülevaade kauplemiskoha tellimusraamatust, nõuavad pädevad asutused teavet kauplemisperioodide kohta, mille jooksul finantsinstrumentidega kaubeldakse. Selle teabe alusel saab eelkõige kindlaks määrata, millal oksjoniperioodid või pidevkauplemine algavad ja lõpevad ning kas korraldused põhjustavad kavandamata kauplemispiiranguid. Seda teavet on vaja ka selleks, et teha kindlaks korralduste koostoime, eelkõige juhul, kui kauplemisperioodid lõpevad juhuperioodidega nagu oksjonid. Teave indikatiivsete sobitamishindade ja -mahtude kohta aitaks analüüsida ka oksjoni võimalikku manipuleerimist. Võttes arvesse, et üksainus korraldus võib mõjutada kas oksjoni sobitamishinda, sobitamismahtu või mõlemat, peab pädevatel asutusel olema võimalik hinnata iga korralduse mõju nendele väärtustele. Ilma sellise teabeta oleks keeruline teha kindlaks, milline korraldus neid väärtusi mõjutas. Lisaks tuleks igale korraldust mõjutavale sündmusele määrata järjenumber, et määrata kindlaks sündmuste järjekord juhul, kui kaks või enam sündmust toimuvad samal ajal.

(9)

Tellimusraamatus korralduste järjekoha kindlaksmääramine võimaldab tellimusraamatu sisu taastada ja korralduste täitmise järjekorda analüüsida, mis on turu kuritarvituste seire oluline element. Korraldusele määratud järjekoht sõltub sellest, kuidas kauplemissüsteem prioriteetsuse määrab. Seepärast peaksid kauplemiskoha korraldajad määrama korralduste prioriteetsuse ja säilitama selle kohta andmed vastavalt hinna-nähtavuse-ajapõhise prioriteetsuse või mahu-ajapõhise prioriteetsuse meetodile.

(10)

Tõhusa turujärelevalve tagamiseks peab olema võimalik siduda korraldused vastavate tehingutega. Seepärast peaksid kauplemiskohtade korraldajad säilitama eriomased tehingu tunnuskoodid, millega seotakse korraldused tehingutega.

(11)

Kauplemiskohtade korraldajad peaksid iga saadud korralduse puhul vastavalt nende oma liigitusele säilitama andmed korralduse liigi ja seotud erijuhiste kohta, mis koos määravad, kuidas iga korraldust sobitamissüsteemis käsitletakse. Selline üksikasjalik teave on esmatähtis, et pädevad asutused saaksid turu kuritarvituste seire osana jälgida kauplemistegevust asjaomases kauplemiskoha tellimusraamatus ja eelkõige jäljendada, kuidas iga korraldus tellimusraamatus toimib. Võttes arvesse laia valikut kauplemiskohtade korraldajate kasutatavaid olemasolevaid ja võimalikke uusi korralduste liike ning nende eriomadusi, ei pruugi sellise üksikasjaliku teabe säilitamine vastavalt korraldajasisesele liigitamissüsteemile võimaldada pädevatel asutustel praegu tellimisraamatuga seotud tegevust kõigi kauplemiskohtade puhul ühtselt jäljendada. Selleks et pädevad asutused saaksid täpselt kindlaks teha iga tellimusraamatus oleva korralduse, peaksid kauplemiskohtade korraldajad liigitama iga saadud korralduse kas määratud hinnaga korralduseks (kui korraldus on kaubeldav) või stopp-korralduseks (kui korraldus muutub kaubeldavaks üksnes pärast eelnevalt kindlaks määratud hinnasündmuse realiseerumist).

(12)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(13)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(14)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asjakohaste korralduste andmete ulatus, normid ja vorming

1.   Kauplemiskoha korraldaja säilitab pädevale asutusele kättesaadavana artiklites 2–13 sätestatud ning lisa tabeli 2 teises ja kolmandas veerus täpsustatud andmed iga nende süsteemide kaudu teatavaks tehtud korralduse kohta, kuivõrd kõnealused andmed on konkreetse korralduse puhul asjakohased.

2.   Kui pädev asutus lõikes 1 osutatud mis tahes andmeid vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 25 lõikele 2 taotleb, esitavad kauplemiskoha korraldajad sellised andmed vastavalt käesoleva määruse lisa tabeli 2 neljandas veerus kindlaks määratud normidele ja vormingule.

Artikkel 2

Asjaomaste poolte tunnusandmed

1.   Kõikide korralduste puhul säilitavad kauplemiskoha korraldajad andmed järgmise kohta:

(a)

kauplemiskoha liige või osaline, kes esitas korralduse kauplemiskohale, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 1;

(b)

kauplemiskoha, millele korraldus esitati, liikme või osalise raames isik või arvutialgoritm, kes/mis vastutab korraldusega seotud investeerimisotsuse eest, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 4;

(c)

kauplemiskoha liikme või osalise raames isik või arvutialgoritm, kes/mis vastutab korralduse täitmise eest, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 5;

(d)

kauplemiskoha liige või osaline, kes kauplemiskoha teise liikme või osalise nimel korralduse suunas, tähistatakse tehinguid mittetäitva maaklerina, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 6;

(e)

klient, kelle nimel kauplemiskoha liige või osaline esitas korralduse kauplemiskohale, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 3.

2.   Kui kauplemiskoha liikmel või osalisel või kliendil on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pärast korralduse kauplemiskohale esitamist määrata korraldus oma kliendile ning ta ei ole korralduse esitamise ajal korraldust veel kliendile määranud, tähistatakse kõnealune korraldus, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 3.

3.   Kui kauplemiskohale esitatakse mitu korraldust koondkorraldusena, tähistatakse koondkorraldus vastavalt lisa tabeli 2 andmeväljale 3.

Artikkel 3

Kauplemiskoha korraldaja liikmete või osaliste kauplemisvolitused ja likviidsuse pakkumine

1.   Kauplemisvolitusi, mille alusel kauplemiskoha korraldaja liige või osaline korralduse esitab, kirjeldatakse lisa tabeli 2 andmeväljal 7 kindlaks määratud viisil.

2.   Järgmised korraldused esitatakse lisa tabeli 2 andmevälja 8 kohaselt:

a)

korraldus, mille on kauplemiskohale esitanud liige või osaline Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (3) artiklite 17 ja 48 kohase turutegemise strateegia osana;

b)

korraldus, mille on kauplemiskohale esitanud liige või osaline mis tahes muu likviidsuse pakkumise tegevuse osana, mida teostatakse tingimustel, mille on eelnevalt kindlaks määranud korralduse aluseks oleva instrumendi emitent või kõnealune kauplemiskoht.

Artikkel 4

Kuupäeva ja kellaaja kajastamine

1.   Kauplemiskohtade korraldajad säilitavad teabe käesoleva määruse lisa tabeli 2 andmeväljal 21 loetletud iga sündmuse toimumise kuupäeva ja kellaaja kohta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/574 (4) artiklis 2 kindlaks määratud täpsusega, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse lisa tabeli 2 andmeväljal 9. Välja arvatud kauplemiskoha süsteemide poolt korralduste tagasilükkamise kuupäev ja kellaaeg, säilitatakse teave kõigi käesoleva määruse lisa tabeli 2 andmeväljal 21 osutatud sündmuste toimumise kuupäeva ja kellaaja kohta, kasutades kauplemiskoha sobitamissüsteemi äritegevuses kasutatavaid kellasid.

2.   Kauplemiskohtade korraldajad säilitavad teabe käesoleva määruse lisa tabeli 2 andmeväljadel 49, 50 ja 51 loetletud iga andmeelemendi kuupäeva ja kellaaja kohta komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklis 2 kindlaks määratud täpsusega.

Artikkel 5

Kehtivusaeg ja tehingupiirangud

1.   Kauplemiskohtade korraldajad säilitavad andmed kehtivusaja ja tehingupiirangute kohta, mis on loetletud lisa tabeli 2 andmeväljadel 10 ja 11.

2.   Teave kehtivusaegade kuupäevade ja kellaaegade kohta säilitatakse iga kehtivusaja puhul vastavalt lisa tabeli 2 andmeväljale 12.

Artikkel 6

Prioriteetsus ja järjenumbrid

1.   Kauplemiskohtade korraldajad, kes korraldavad kauplemissüsteeme hinna-nähtavuse-ajapõhise prioriteetsuse alusel, säilitavad prioriteetsuse ajatempli andmed kõigi korralduste puhul, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 13. Prioriteetsuse ajatempel säilitatakse sama täpselt, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 1.

2.   Kauplemiskohtade korraldajad, kes korraldavad kauplemissüsteeme mahu-ajapõhise prioriteetsuse alusel, säilitavad prioriteetsuse määramisel aluseks võetud koguse andmed, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 14, ja lõikes 1 osutatud prioriteetsuse ajatempli andmed.

3.   Kauplemiskohtade korraldajad, kes kasutavad hinna-nähtavuse-ajapõhise prioriteetsuse ja mahu-ajapõhise prioriteetsuse kombinatsiooni ning kajastavad korraldusi oma tellimusraamatus ajapõhise prioriteetsuse alusel, järgivad lõiget 1.

4.   Kauplemiskohtade korraldajad, kes kasutavad hinna-nähtavuse-ajapõhise prioriteetsuse ja mahu-ajapõhise prioriteetsuse kombinatsiooni ning kajastavad korraldusi oma tellimusraamatus mahu-ajapõhise prioriteetsuse alusel, järgivad lõiget 2.

5.   Kauplemiskoha korraldajad säilitavad järjenumbri kõigi sündmuste puhul, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 15.

Artikkel 7

Finantsinstrumentidega seotud korralduste tunnuskoodid

1.   Kauplemiskoha korraldajad säilitavad iga korralduse puhul individuaalse tunnuskoodi, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 20. Tunnuskood peab olema iga tellimisraamatu, kauplemispäeva ja finantsinstrumendi puhul kordumatu. Seda kohaldatakse kauplemiskoha korraldaja poolt korralduse saamise hetkest kuni korralduse kõrvaldamiseni tellimusraamatust. Tunnuskood määratakse ka tagasilükatud korraldustele, sõltumata tagasilükkamise põhjustest.

2.   Kauplemiskoha korraldaja säilitab tuletamisfunktsionaalsusega strateegiapõhiste korralduste asjakohased andmed, mis avalikustatakse vastavalt lisale. Lisa tabeli 2 andmeväli 33 hõlmab märget selle kohta, et korraldus on kaudne korraldus.

Tuletamisfunktsionaalsusega strateegiapõhise korralduse täitmise korral säilitab kauplemiskoha korraldaja selle andmed vastavalt lisale.

Tuletamisfunktsionaalsusega strateegiapõhise korralduse täitmise korral märgitakse strateegiapõhise korralduse tunnuskood, kasutades sama tunnuskoodi kõigi konkreetse strateegiaga seotud korralduste puhul. Strateegiapõhise korralduse tunnuskood on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 46.

3.   Kauplemiskohale esitatud korraldused, mille puhul on lubatud kasutada suunamisstrateegiat ja mis on suunatud teisele kauplemiskohale, tähistab kauplemiskoht märkega „suunatud“, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 33. Kauplemiskohale esitatud korraldustel, mille puhul on lubatud kasutada suunamisstrateegiat, on kogu nende kehtivusajal sama tunnuskood, olenemata sellest, kas järelejäänud kogus sisestati tellimusraamatusse uuesti.

Artikkel 8

Finantsinstrumentidega seotud korraldusi mõjutavad sündmused

Kauplemiskoha korraldajad säilitavad seoses uute korraldustega lisa tabeli 2 andmeväljal 21 osutatud andmed.

Artikkel 9

Finantsinstrumentidega seotud korralduse liik

1.   Kauplemiskoha korraldajad säilitavad iga saadud korralduse puhul korralduse liigi andmed, kasutades oma liigitust, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 22.

2.   Kauplemiskoha korraldajad liigitavad iga saadud korralduse kas määratud hinnaga korralduseks või stopp-korralduseks, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 andmeväljal 23.

Artikkel 10

Korraldustega seotud hinnad

Kauplemiskoha korraldajad säilitavad kõik lisa tabeli 2 I jaos osutatud hinnaandmed, kuivõrd need on korralduste puhul asjakohased.

Artikkel 11

Korraldusega seotud juhised

Kauplemiskoha korraldajad säilitavad iga korralduse puhul saadud juhiste andmed, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 J jaos.

Artikkel 12

Kauplemiskoha tehingu tunnuskood

Kauplemiskoha korraldajad säilitavad korralduse täielikust või osalisest täitmisest tuleneva iga tehingu puhul individuaalse tehingu tunnuskoodi, nagu on kindlaks määratud lisa tabeli 2 tekstiväljal 48.

Artikkel 13

Kauplemisetapid ning indikatiivne oksjoni hind ja maht

1.   Kauplemiskoha korraldajad säilitavad lisa tabeli 2 K jaos kindlaks määratud korralduste andmed.

2.   Kui pädev asutus vastavalt artiklile 1 taotleb K jaos osutatud andmeid, loetakse kõnealuse taotlusega seotud korraldusandmete puhul asjakohasteks ka lisa tabeli 2 andeväljadel 9 ja 15–18 osutatud andmeid.

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates määruse (EL) nr 600/2014 artikli 55 teises lõigus osutatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(4)  Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).


LISA

Tabel 1

Tabeli 2 selgitus

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti väli.

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg järgnevas vormingus:

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ.

„AAAA“ tähistab aastat;

„KK“ kuud;

„PP“ päeva;

„T“ tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T“

„tt“ tähistab tunde;

„mm“ minuteid;

„ss.dddddd“ sekundit ja selle murdosi;

Z tähistab UTC kellaaega.

Kuupäevad ja kellaajad esitatakse UTC kohaselt.

{DATEFORMAT}

ISO 8601 kuupäevavorming

Kuupäevad tuleb esitada järgmisel kujul:

AAA-KK-PP

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

kümnendkohtade eraldusmärk on punkt;

negatiivsete arvude ees on miinusmärk;

väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{INTEGER-n}

Täisarv kuni n kohta

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{LEI}

20 tähtnumbrilist märki

Juriidilise isiku tunnus, nagu on määratletud standardis ISO 17442.

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383

{NATIONAL_ID}

35 tähtnumbrilist märki

Tunnuskood, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (1) artiklis 6 ja II lisas.


Tabel 2

Korralduste andmed

Nr

Andmeväli

Pädevale asutusele kättesaadavana säilitatavate korralduste andmete sisu

Taotluse korral pädevale asutusele korralduste andmete esitamisel kasutatavad normid ja vorming

A jagu – asjaomaste poolte tunnusandmed

1

Korralduse esitanud üksuse tunnusandmed

Kauplemiskoha liikme või osalise tunnusandmed. Otsese elektroonilise juurdepääsu puhul ühe otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja tunnusandmed.

{LEI}

2

Otsene elektrooniline juurdepääs

„õige“ – kui korraldus esitati kauplemiskohale direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 41 määratletud otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu;

„vale“ – kui korraldust ei esitatud kauplemiskohale direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 41 määratletud otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu.

„õige“

„vale“

3

Kliendi tunnuskood

Kauplemiskoha liikme või osalise tunnuskood. Otsese elektroonilise juurdepääsu puhul kasutatakse otsese elektroonilise juurdepääsu kasutaja tunnuskoodi.

Kui klient on juriidiline isik, märgitakse kliendi juriidilise isiku tunnus.

Kui klient ei ole juriidiline isik, märgitakse riiklik tunnuskood {NATIONAL_ID}.

Koondatud korralduste puhul kasutatakse tähist AGGR, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3.

Pooleliolevate määramiste puhul kasutatakse tähist PNAL, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2.

See andmeväli jäetakse tühjaks üksnes juhul, kui kauplemiskoha liikmel või osalisel ei ole kliente.

{LEI}

{NATIONAL_ID}

„AGGR“ – koondatud korraldused

„PNAL“ – pooleliolevad määramised

4

Ettevõttesisene investeerimisotsus

Kauplemiskoha liikme või osalise raames sellise isiku või algoritmi tunnuskood, kes vastutab investeerimisotsuse eest, vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklile 8.

Kui investeerimisotsuse eest vastutavad kauplemiskoha liikme või osalise raames füüsilised isikud, märgitakse investeerimisotsuse eest vastutava või peamiselt vastutava isiku riiklik tunnuskood.

Kui investeerimisotsuse tegi algoritm, täidetakse andmeväli vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklile 8.

See andmeväli jäetakse tühjaks, kui investeerimisotsust ei teinud kauplemiskoha liikme või osalise raames füüsiline isik ega algoritm.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

5

Ettevõttesisene täitmine

Kauplemiskoha liikme või osalise raames sellise isiku või algoritmi tunnuskood, kes vastutab korraldusest tuleneva tehingu täitmise eest, vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklile 9. Kui tehingu täitmise eest vastutab füüsiline isik, märgitakse isiku riiklik tunnuskood {NATIONAL_ID}.

Kui tehingu täitis algoritm, täidetakse andmeväli vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklile 9.

Kui tehingu täitmises osaleb mitu isikut või isikute ja algoritmide kominatsioon, määrab kauplemiskoha liige, osaline või klient peamiselt vastutava kaupleja või algoritmi, nagu on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artikli 9 lõikes 4, ja märgib sellele andmeväljale kõnealuse kaupleja või algoritmi tunnuskoodi.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

6

Tehinguid mittetäitev maakler

Vastavalt artikli 2 punktile d.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{LEI}

B jagu – kauplemisvolitused ja likviidsuse pakkumine

7

Kauplemisvolitused

Märgitakse, kas korralduse esitamine tuleneb kauplemiskoha liikmelt või osaliselt, kes tegi direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punkti 38 kohase kliendikorralduste sobitamistehingu või kauples direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punkti 6 kohaselt oma arvel.

Kui korralduse esitamine ei tulene kauplemiskoha liikmelt või osaliselt, kes tegi kliendikorralduste sobitamistehingu või kauples oma arvel, märgitakse andmeväljal, et tehing tehti muu volituse alusel.

„DEAL“ – kauplemine oma arvel

„MTCH“ – kliendikorralduste sobitamine

„AOTC“ – mis tahes muu volituse alusel

8

Likviidsuse pakkumine

Märgitakse, kas korraldus esitati kauplemiskohale direktiivi 2014/65/EL artiklite 17 ja 48 kohase turutegemise strateegia või muu tegevuse osana vastavalt käesoleva määruse artiklile 3.

„õige“

„vale“

C jagu – kuupäev ja kellaaeg

9

Kuupäev ja kellaaeg

G ja K jagudes loetletud iga sündmuse kuupäev ja kellaaeg.

{DATE_TIME_FORMAT}

Sekundite kümnendkohtade arv määratakse kindaks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklile 2.

D jagu – kehtivusaeg ja tehingupiirangud

10

Kehtivusaeg

Kehtib päeva jooksul (Good-For-Day): korraldus kaotab kehtivuse selle kauplemispäeva lõpus, mil ta tellimusraamatusse kanti.

„DAVY“ – kehtib päeva jooksul

Kehtib kuni tühistamiseni (Good-Till-Cancelled): korraldus on tellimusraamatus aktiivne ja täidetav kuni selle tühistamiseni.

„GTCV“ – kehtib kuni tühistamiseni

Kehtib kuni kellaajani (Good-Till-Time): korraldus kaotab kehtivuse hiljemalt eelnevalt kindlaks määratud ajal jooksval kauplemisperioodil.

„GTTV“ – kehtib kuni kellaajani

Kehtib kuni kuupäevani (Good-Till-Date): korraldus kaotab kehtivuse kindlaks määratud kuupäeva lõpus.

„GTDV“ – kehtib kuni kuupäevani

Kehtib kuni kindlaks määratud kuupäeva ja kellaajani (Good-Till-Specified Date and Time): korraldus kaotab kehtivuse kindlaks määratud kuupäeval ja kellaajal.

„GTSV“ – kehtib kuni kindlaks määratud kuupäeva ja kellaajani

Kehtib pärast kellaaega (Good After Time): korraldus on aktiivne üksnes pärast eelnevalt kindlaks määratud kellaaega jooksval kauplemisperioodil.

„GATV“ – kehtib pärast kellaaega

Kehtib pärast kuupäeva (Good After Date): korraldus on aktiivne üksnes alates eelnevalt kindlaks määratud kuupäevast.

„GADV“ – kehtib pärast kuupäeva

Kehtib pärast kindlaks määratud kuupäeva ja kellaaega (Good After Specified Date and Time): korraldus on aktiivne üksnes alates eelnevalt kindlaks määratud kuupäeva teatavast kellaajast.

„GASV“ – kehtib pärast kindlaks määratud kuupäeva ja kellaaega

Täida või tühista kohe (Immediate-Or-Cancel): korraldus, mis täidetakse tellimusraamatusse kandmisel (koguses, mida saab täita) ja mille järelejäänud koguse (kui seda on) kajastamine tellimusraamatus lõpetatakse.

„IOCV“ – täida või tühista kohe

Täida või tühista (Fill-Or-Kill): korraldus, mis täidetakse tellimusraamatusse kandmisel, tingimusel et seda on võimalik täielikult täita. Kui korraldust on võimalik täita ainult osaliselt, lükatakse see automaatselt tagasi ja seega seda ei täideta.

„FOKV“ – täida või tühista

või

{ALPHANUM-4} tähtnumbrilised märgid, mis ei ole kauplemiskoha liigitussüsteemis juba kasutusel.

Muud: konkreetsele ärimudelile, kauplemisplatvormile või -süsteemile omased muud täiendavad näitajad.

 

11

Tehingupiirangud

Kehtib sulgemishinna ristumisperioodi puhul: kui korraldus kvalifitseerub sulgemishinna ristumisperioodiks.

„SESR“ – kehtib sulgemishinna ristumisperioodi puhul

Kehtib oksjoni puhul: korraldus on aktiivne ja täidetav üksnes oksjonietapis (mille võib eelnevalt kindlaks määrata kauplemiskoha liige või osaline, kes korralduse esitas, nt avaoksjonid ja sulgemisoksjonid või päevasisesed oksjonid).

„VFAR“ – kehtib oksjoni puhul

Kehtib üksnes pidevkauplemise puhul: korraldus on aktiivne üksnes pidevkauplemisperioodil.

„VFCR“ – kehtib üksnes pidevkauplemise puhul

Muud: konkreetsele ärimudelile, kauplemisplatvormile või -süsteemile omased muud täiendavad näitajad.

{ALPHANUM-4} tähtnumbrilised märgid, mis ei ole kauplemiskoha liigitussüsteemis juba kasutusel.

Kui asjakohased on mitu näitajat, märgitakse andmeväljale mitu tähist, mis eraldatakse komaga.

12

Kehtivusperiood ja kellaaeg

Ajatempel, mis kajastab aega, mil korraldus muutub aktiivseks või see kõrvaldatakse tellimusraamatust.

Kehtib päeva jooksul: tellimisraamatusse kandmise kuupäev ajatempliga vahetult enne keskööd.

Kehtib kuni kellaajani: tellimisraamatusse kandmise kuupäev koos korralduses märgitud kellaajaga.

Kehtib kuni kuupäevani: kindlaks määratud kehtivuse kaotamise kuupäev ajatempliga vahetult enne keskööd.

Kehtib kuni kindlaks määratud kuupäeva ja kellaajani: kindlaks määratud kehtivuse kaotamise kuupäev ja kellaaeg.

Kehtib pärast kellaaega: tellimisraamatusse kandmise kuupäev ja kindlaks määratud kellaaeg, mil korraldus muutub aktiivseks.

Kehtib pärast kuupäeva: kindlaks määratud kuupäev ajatempliga vahetult pärast keskööd.

Kehtib pärast kindlaks määratud kuupäeva ja kellaaega: kindlaks määratud kuupäev ja kellaaeg, mil korraldus muutub aktiivseks.

Kehtib kuni tühistamiseni: lõplik kuupäev ja kellaaeg, mil korraldus turutoimingute kaudu automaatselt kõrvaldatakse.

Muud: mis tahes täiendava kehtivusliigi ajatempel.

{DATE_TIME_FORMAT}

Sekundite kümnendkohtade arv määratakse kindaks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklile 2.

E jagu – prioriteetsus ja järjenumber

13

Prioriteetsuse ajatempel

Seda andmevälja ajakohastatakse iga kord, kui korralduse prioriteetsus muutub.

{DATE_TIME_FORMAT}

Sekundite kümnendkohtade arv määratakse kindaks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklile 2.

14

Prioriteetsuspõhine kogus

Mahu-ajapõhist prioriteetsust kasutavate kauplemiskohtade puhul märgitakse sellele andmeväljale kogusele vastav positiivne arv.

Seda andmevälja ajakohastatakse iga kord, kui korralduse prioriteetsus muutub.

Kuni 20 positiivset numbrit.

15

Järjenumber

Iga G jaos loetletud sündmus tähistatakse positiivse täisarvuga kasvavas järjestuses.

Järjenumber on iga sündmuse liigi puhul kordumatu. See on ühtne kauplemiskoha korraldaja ajatempliga märgitud kõigi sündmuste lõikes ja muutumatu sündmuse toimumise kuupäeva puhul.

{INTEGER-50}

F jagu – korralduse tunnusandmed

16

Segmendi MIC

Sellise kauplemiskoha tunnuskood, kus korraldus esitati.

Kui kauplemiskoht kasutab segmendi MICi, märgitakse segmendi MIC.

Kui kauplemiskoht ei kasuta segmendi MICi, märgitakse korraldaja MIC.

{MIC}

17

Tellimusraamatu tunnuskood

Kauplemiskoha poolt igale tellimusraamatule määratud tähtnumbriline tunnuskood.

{ALPHANUM-20}

18

Finantsinstrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi kordumatu ja selge tunnuskood.

{ISIN}

19

Kättesaamise kuupäev

Algse korralduse kättesaamise kuupäev.

{DATEFORMAT}

20

Korralduse tunnuskood

Kauplemiskoha korraldaja poolt konkreetsele korraldusele määratud tähtnumbriline tunnuskood.

{ALPHANUM-50}

G jagu – korraldust mõjutavad sündmused

21

Uus korraldus, korralduse muutmine, korralduse tühistamine, korralduse tagasilükkamine, osaline või täielik täitmine

Uus korraldus: kauplemiskoha korraldaja saab uue korralduse.

„NEWO“ – uus korraldus

Käivitatud: korraldus, mis muutub täidetavaks või vajaduse korral mittetäidetavaks eelnevalt kindlaks määratud tingimuse realiseerumisel.

„TRIG“ – käivitatud

Kauplemiskoha liikme või osalise poolt asendatud: kui kauplemiskoha liige, osaline või klient otsustab omal algatusel muuta tema poolt varem tellimusraamatusse kantud korralduse andmeid.

„REME“ – kauplemiskoha liikme või osalise poolt asendatud

Turutoimingute poolt asendatud (automaatne): kui kauplemiskoha korraldaja IT-süsteemid on muutnud korralduse andmeid. See hõlmab juhtusid, kui muudetud on seotud hinnatasemega korralduse või liikuva stopp-korralduse andmeid, et kajastada seda, kus korraldus tellimusraamatus asub.

„REMA“ – turutoimingute poolt asendatud (automaatne)

Turutoimingute poolt asendatud (inimsekkumine): kui kauplemiskoha korraldaja töötajad on muutnud korralduse andmeid. See hõlmab juhtusid, kui kauplemiskoha liikmel, osalisel või kliendil on IT-probleeme, mistõttu on vaja korraldused kiiresti tühistada.

„REMH“ – turutoimingute poolt asendatud (inimsekkumine)

Seisundi muutmine kauplemiskoha liikme/osalise algatusel. See hõlmab aktiveerimist ja desaktiveerimist.

„CHME“ – seisundi muutmine kauplemiskoha liikme/osalise algatusel

Seisundi muutmine turutoimingute poolt.

„CHMO“ – seisundi muutmine turutoimingute poolt

Tühistatud kauplemiskoha liikme või osalise algatusel: kui liige, osaline või klient omal algatusel otsustab tühistada tema poolt varem tellimusraamatusse kantud korralduse.

„CAME“ – tühistatud kauplemiskoha liikme või osalise algatusel

Tühistatud turutoimingute poolt. See hõlmab selliste investeerimisühingute kaitsemehhanismi, kes rakendavad direktiivi 2014/65/EL artiklite 17 ja 48 kohast turutegemise strateegiat.

„CAMO“ – tühistatud turutoimingute poolt

Tagasi lükatud korraldus: kauplemiskoha korraldaja saadud, kuid tagasi lükatud korraldus.

„REMO“ – tagasi lükatud korraldus

Kehtivuse kaotanud korraldus: kui korraldus on pärast selle kehtivusaega tellimusraamatust kõrvaldatud.

„EXPI“ – kehtivuse kaotanud korraldus

Osaliselt täidetud: kui korraldus ei ole täielikult täidetud, mistõttu teatav kogus kuulub veel täitmisele.

„PARF“ – osaliselt täidetud

Täidetud: kui ei ole jäänud täitmisele kuuluvat kogust.

„FILL“ – täidetud

{ALPHANUM-4} tähtnumbrilised märgid, mis ei ole kauplemiskoha liigitussüsteemis juba kasutusel.

H jagu – korralduse liik

22

Korralduse liik

Kauplemiskohale esitatud korralduse liik vastavalt kauplemiskoha normidele.

{ALPHANUM-50}

23

Korralduse liigitus

Korralduse liigitus vastavalt kahele põhiliigile: Määratud hinnaga korraldus: kui korraldus on kaubeldav

ja

stopp-korraldus: kui korraldus muutub kaubeldavaks üksnes pärast eelnevalt kindlaks määratud hinnasündmuse realiseerumist.

Määratud hinnaga korralduse puhul märkida tähis „LMTO“ ja stopp-korralduse puhul „STOP“.

I jagu – hinnad

24

Määratud hind

Maksimumhind, mille puhul saab ostukorralduse alusel kaubelda, või miinimumhind, mille puhul saab müügikorralduse alusel kaubelda.

Strateegiapõhiste korralduste puhul hinnavahe. See võib olla negatiivne või positiivne.

Korralduste puhul, millel ei ole määratud hinda, ja mis tahes hinnata korralduste puhul jäetakse see andmeväli tühjaks.

Vahetusvõlakirjade puhul märgitakse sellele andmeväljale korralduse puhul kasutatud tegelik hind (ilma tuleviku rahavoogudeta või koos tuleviku rahavoogudega).

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

25

Täiendav määratud hind

Mis tahes muu määratud hind, mida võidakse korralduse puhul kasutada. Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

26

Stopp-hind

Hind, mis tuleb saavutada, et korraldus muutuks aktiivseks.

Stopp-korralduste puhul, mille käivitavad finantsinstrumendi hinnast sõltumatud sündmused, märgitakse sellel andmeväljal stopp-hinnaks null.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

27

Seotud määratud hind

Maksimumhind, mille puhul saab seotud ostukorralduse alusel kaubelda, või miinimumhind, mille puhul saab seotud müügikorralduse alusel kaubelda.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

28

Tehinguhind

Hind, millega tehing tehti, välja arvatud (kui see on asjakohane) vahendustasu ja kogunenud intressid.

Optsioonilepingute puhul märgitakse tuletislepingu hind alusvara või indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude puhul märgitakse otseselt alusvaraks oleva instrumendi võrdlushind.

Krediidiriski vahetustehingute puhul märgitakse kupongiintress baaspunktides.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

Kui hind ei ole asjakohane, märgitakse andmeväljale tekst „NOAP“.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

„NOAP“

29

Hinna valuuta

Valuuta, milles korraldusega seotud finantsinstrumendi tehinguhind on väljendatud (kui hind on väljendatud rahalises väärtuses).

{CURRENCYCODE_3}

30

Poole 2 valuuta

Mitme valuuta või erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul on poole 2 valuuta selline valuuta, milles lepingu pool 2 on nomineeritud.

Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks on mitme valuuta vahetustehing, on poole 2 valuuta selline valuuta, milles vahetustehingu pool 2 on nomineeritud.

Seda andmevälja täidetakse üksnes intressimäära ja valuuta tuletislepingute puhul.

{CURRENCYCODE_3}

31

Hinnanoteering

Märgitakse, kas hind väljendatakse rahalises väärtuses, protsentides, tootlusena või baaspunktides.

„MONE“ – rahaline väärtus

„PERC“ – protsentides

„YIEL“ – tootlusena

„BAPO“ – baaspunktides

J jagu – korraldusega seotud juhised

32

Ostu-müüginäitaja

Näitab, kas tegemist on ostu- või müügikorraldusega.

Optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul on ostja selline vastaspool, kellel on õigus optsioon realiseerida, ja müüja selline vastaspool, kes müüb optsiooni ja saab optsioonipreemia.

Muude futuuride ja forvardite kui valuutafutuurid ja – forvardid puhul on ostja instrumenti ostev vastaspool ja müüja instrumenti müüv vastaspool.

Väärtpaberite vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes on avatud alusvaraks oleva väärtpaberi hinnamuutuse riskile ja saab väärtpaberi hinna. Müüja on vastaspool, kes maksab väärtpaberi hinna.

Intressimäära või inflatsiooniindeksi vahetustehingute puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool. Müüja on fikseeritud intressimäära saav vastaspool. Baasvahetustehingute (ujuv määr ujuva määra vastu vahetustehingud) puhul on ostja intressivahet maksev vastaspool ja müüja intressivahet saav vastaspool.

Valuutavahetustehingute ja -forvardite ning erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes saab valuuta, mis on ISO 4217 standardi kohaselt tähestikulises järjekorras esitatuna tehingu teisest valuutast eespool, ja müüja sellist valuutat üleandev vastaspool.

Dividendi vahetustehingute puhul on ostja samaväärseid tegelikke dividendimakseid saav vastaspool. Müüja on dividendi maksev ja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Krediidiriski ülekandmise tuletisinstrumentide (välja arvatud optsioonid ja vahetusoptsioonid) puhul on ostja kaitset ostev vastaspool. Müüja on kaitset müüv vastaspool.

Kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul on ostja aruandes kindaks määratud kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberite saaja ning müüja kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberite üleandja.

Intressiforvardite puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool ja müüja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Tingliku väärtuse suurendamise korral on ostja sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja ja müüja sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja.

Tingliku väärtuse vähendamise korral on ostja sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja ja müüja sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja.

„BUYI“ – ost

„SELL“ – müük

33

Korralduse seisund

Märgitakse korraldused, mis on aktiivsed/mitteaktiivsed/peatatud, siduvad/indikatiivsed (üksnes hinnapakkumised)/kaudsed/suunatud.

Aktiivne – hinnapakkumiseta korraldused, mis on kaubeldavad.

Mitteaktiivne – hinnapakkumiseta korraldused, mis ei ole kaubeldavad.

Siduv/indikatiivne – määratakse üksnes hinnapakkumistele. Indikatiivsed hinnapakkumised on nähtavad, kuid neid ei saa täita. See hõlmab mõnes kauplemiskohas ostutähti. Siduvaid hinnapakkumisi saab täita.

Kaudne – kasutatakse korralduste puhul, mis on tuletatud erinevast funktsionaalsusest (implied in või implied out).

Suunatud – kasutatakse korralduste puhul, mille kauplemiskoht on suunanud teistesse kauplemiskohtadesse.

„ACTI“ – aktiivne

või

„INAC“ – mitteaktiivne

või

„FIRM“ – siduvad hinnapakkumised

või

„INDI“ – indikatiivsed hinnapakkumised

või

„IMPL“ – tuletatud strateegiapõhised korraldused

või

„ROUT“ – suunatud korraldused.

Kui asjakohased on mitu seisundit, märgitakse andmeväljale mitu tähist, mis eraldatakse komaga.

34

Koguseühik

Märgitakse, kas tehingu kogust väljendatakse ühikute arvu, nimiväärtuse või rahaline väärtusena.

„UNIT“ – ühikute arv

„NOML“ – nimiväärtus

„MONE“ – rahaline väärtus

35

Kogusevaluuta

Valuuta, milles kogus on väljendatud.

Andmeväli täidetakse üksnes juhul, kui kogust väljendatakse nimiväärtuse või rahaline väärtusena.

{CURRENCYCODE_3}

36

Algne kogus

Korralduse finantsinstrumentide ühikute arv või tuletislepingute arv.

Finantsinstrumendi nimiväärtus või rahaline väärtus.

Hinnavahekihlvedude puhul on kogus panustatud rahaline väärtus alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

Tuletislepingute tingliku väärtuse suurenemise või vähenemise puhul kajastatakse muutuse absoluutväärtust ja seda väljendatakse positiivse arvuna.

Krediidiriski vahetustehingute puhul on kogus tinglik summa, mille puhul on kaitse omandatud või võõrandatud.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.

37

Järelejäänud kogus, sealhulgas vajatud kogus

Kogus, mis jääb tellimusraamatusse pärast korralduse osalist täitmist või korraldust mõjutava muu sündmuse korral.

Osalise täitmise korralduse puhul on see pärast osalist täitmist järelejäänud kogus kokku. Korralduse tellimusraamatusse kandmisel on see algne kogus.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.

38

Nähtav kogus

Kogus, mis on tellimusraamatus nähtav (vastandina varjatud kogusele).

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.

39

Kaubeldud kogus

Osalise või täieliku täitmise korral märgitakse sellele andmeväljale täidetud kogus.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.

40

Minimaalne aktsepteeritav kogus

Minimaalne aktsepteeritav kogus korralduse puhul, mida võidakse täita mitme osalise täitmise teel. Tavaliselt kasutatakse ainult mittepüsivate korralduste liikide puhul.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.

41

Minimaalne täitmismaht

Mis tahes individuaalse võimaliku täitmise minimaalne maht.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.

42

Minimaalne täitmismaht ainult esimese täitmise puhul

Märgitakse, kas minimaalne täitmismaht kehtib ainult esimese täitmise puhul.

Jäetakse tühjaks, kui andmeväli 41 on jäetud tühjaks.

„õige“

„vale“

43

Üksnes passiivsuse näitaja

Näitab, kas korraldus on esitatud kauplemiskohale andmete/tähisega, mille tõttu korraldust ei saa viivitamata mis tahes nähtava vastaskorralduse vastu täita.

„õige“

„vale“

44

Passiivsus- või agressiivsusnäitaja

Osalise täitmise ja täitmise korralduse puhul näitab, kas korraldus oli juba tellimusraamatus ja pakkus likviidsust (passiivne) või käivitas korraldus tehingu ja seega kasutas likviidsust (agressiivne).

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

„PASV“ – passiivne või

„AGRE“ – agressiivne.

45

Oma korralduse täitmise vältimine (Self-Execution Prevention)

Näitab, kas korraldus on esitatud oma korralduse täitmise vältimise kriteeriumiga, nii et seda ei täidetaks tellimusraamatu vastaspoole korraldusega, mille on sisestanud sama liige või osaline.

„õige“

„vale“

46

Strateegiapõhise korralduse tunnuskood

Tähtnumbriline tunnuskood, millega tähistatakse kõik artikli 7 lõike 2 kohase strateegiaga seotud korraldused.

{ALPHANUM-50}

47

Suunamisstrateegia

Kohaldatav suunamisstrateegia vastavalt kauplemiskoha normidele.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{ALPHANUM-50}

48

Kauplemiskoha tehingu tunnuskood

Tähtnumbriline tunnuskood, mille on kauplemiskoht määranud tehingule vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.

Kauplemiskoha tehingu tunnuskood on kordumatu, ühtne ja püsiv ISO 10383 segmendi MICi ja kauplemispäeva puhul. Kui kauplemiskoht ei kasuta segmendi MICi, on kauplemiskoha tehingu tunnuskood kordumatu, ühtne ja püsiv korraldaja MICi ja kauplemispäeva puhul.

Kauplemiskoha tehingu tunnuskoodi komponendid ei tohi avalikustada sellise tehingu vastaspoolte andmeid, mille tunnuskood säilitatakse.

{ALPHANUM-52}

K jagu – kauplemisetapid, indikatiivne oksjoni hind ja maht

49

Kauplemisetapid

Iga sellise kauplemisetapi nimetus, mille ajal on korraldus tellimusraamatus, sealhulgas kauplemise peatamine ja kauplemispiirangud.

{ALPHANUM-50}

50

Indikatiivne oksjoni hind

Sellise finantsinstrumendi eeldatav ristumishind oksjonil, mille puhul on esitatud üks või mitu korraldust.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui hind on väljendatud rahalises või nimivääruses.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

51

Indikatiivne oksjoni maht

Maht (finantsinstrumendi ühikute arv), mida saab täita indikatiivse oksjoni hinnaga (andmeväli 50), kui oksjon lõppes konkreetsel ajahetkel.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.


(1)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/212


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/581,

24. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja kesksete vastaspoolte juurdepääsu kliiringule

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 6 ja artikli 36 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Konkurentsimoonutuste vältimiseks peaks nii kesksetel vastaspooltel kui ka kauplemiskohtadel olema võimalik keelduda kesksele vastaspoolele või kauplemiskohale juurdepääsu rahuldamisest üksnes juhul, kui nad on teinud kõik mõistlikud jõupingutused selle juurdepääsu andmisest tulenevate riskide juhtimiseks, kuid märkimisväärne ebakohane risk säilib.

(2)

Vastavalt määrusele (EL) nr 600/2014 peab keskne vastaspool või kauplemiskoht juurdepääsutaotluse rahuldamisest keeldumisel esitama selle otsuse ammendavad põhjendused ning see hõlmab ka selgitust, kuidas juurdepääsu andmisest tulenevad riskid oleksid kõnealuses olukorras juhitamatud ja kuidas säiliks märkimisväärne ebakohane risk. Juurdepääsu andmisest keeldunud pool saab seda asjakohasel viisil teha nii, et kirjeldab sõnaselgelt riskijuhtimises juurdepääsu andmisest tulenevaid muutusi ja seda, kuidas ta peaks juurdepääsu andmisest põhjustatud muutusi juhtima, ning selgitab selle mõju oma tegevusele.

(3)

Määruses (EL) nr 600/2014 ei eristata kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade puhul juurdepääsu andmisest tulenevaid riske ning see hõlmab samu tingimuste üldkategooriaid, mida kauplemiskohad ja kesksed vastaspooled peavad juurdepääsutaotluste hindamisel kaaluma. Arvestades aga, et kesksete vastaspoolte tegevus on kauplemiskohtade tegevusega võrreldes erinev, võivad juurdepääsu andmisest tulenevad riskid mõjutada keskseid vastaspooli ja kauplemiskohti tegelikkuses erinevalt ning nõuavad seega käsitlusviisi, mille puhul eristatakse keskseid vastaspooli ja kauplemiskohti.

(4)

Kui pädev asutus hindab, kas juurdepääs ohustaks turgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist või mõjutaks negatiivselt süsteemset riski, peaks ta kaaluma, kas kõnealusel kesksel vastaspoolel või kauplemiskohal on asjakohased riskijuhtimismenetlused, sealhulgas operatsiooni- ja õiguslike riskide puhul, et vältida olukorda, kus juurdepääsulepinguga põhjustatakse kolmandatele pooltele märkimisväärne ebakohane risk, mida ei saa leevendada.

(5)

Juurdepääsu võimaldamise tingimused peaksid olema mõistlikud ja mittediskrimineerivad, et mitte kahjustada mittediskrimineeriva juurdepääsu eesmärki. Lubatud ei tohiks olla diskrimineerivate tasude kehtestamine juurdepääsu takistamiseks. Tasud võivad aga olla erinevad objektiivsetel põhjustel, näiteks kui juurdepääsukorra rakendamise kulud on suuremad. Juurdepääsu andmisega kaasnevad nii kesksetele vastaspooltele kui ka kauplemiskohtadele ühekordsed, näiteks õigusnõuete hindamise kulud ning jooksvad kulud. Kuna juurdepääsutaotluse ulatus ja seonduvad juurdepääsulepingu rakendamise kulud on iga juhtumi puhul tõenäoliselt erinevad, ei ole asjakohane hõlmata käesoleva määrusega kulude konkreetset jaotumist keskse vastaspoole ja kauplemiskoha vahel. Kulude jaotumine on aga siiski juurdepääsulepingu oluline osa ning seega peaksid mõlemad pooled kulude katmise selles lepingus kindlaks määrama.

(6)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 (2) esitab keskne vastaspool, kes soovib oma äritegevust laiendada lisateenustele või -tegevustele, mida esmane tegevusluba ei kata, oma pädevale asutusele tegevusloa laiendamise taotluse. Tegevusloa laiendamine on vajalik juhul, kui keskne vastaspool kavatseb osutada selliste finantsinstrumentide kliirimise teenuseid, mis on erineva riskiprofiiliga või mis erinevad oluliselt keskse vastaspoole olemasolevast tootevalikust. Kui kauplemiskohas, kellele keskne vastaspool on andnud juurdepääsu, kaubeldav leping kuulub keskse vastaspoole kehtiva tegevusloaga hõlmatud finantsinstrumentide liiki ning lepingu riskitunnused on seega sarnased nende lepingute tunnustega, mida keskne vastaspool juba kliirib, tuleks kõnealust lepingut käsitleda majanduslikult samaväärsena.

(7)

Tagamaks, et keskne vastaspool ei kohalda kaubeldavate majanduslikult samaväärsete lepingute suhtes diskrimineerivaid tagatis- ja võimendustagatise nõudeid kesksele vastaspoolele juurdepääsu saanud kauplemiskohas, peab keskse vastaspoole riskikomitee vaatama läbi kõik võimendustagatise esitamise meetodite ning majanduslikult samaväärsete lepingute suhtes kohaldatavate võimendustagatise esitamise ja tasaarvestusega seotud korralduslike nõuete muudatused ning käsitlema neid kui mudelite ja parameetrite olulisi muudatusi määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud läbivaatamismenetluse tähenduses. Selle läbivaatamise käigus tuleks kontrollida, kas uued mudelid ja parameetrid on mittediskrimineerivad ning põhinevad asjakohastel riskikaalutlustel.

(8)

Määrusega (EL) nr 648/2012 välditakse konkurentsimoonutuste tekkimist, nõudes, et kauplemiskohtadel oleks mittediskrimineeriv juurdepääs börsiväliste tuletislepingute kliirimist osutavatele kesksetele vastaspooltele. Määruses (EL) nr 600/2014 omakorda tunnistatakse vajadust kehtestada reguleeritud turgude puhul sarnased nõuded. Arvestades, et keskne vastaspool võib kliirida nii börsiväliseid kui ka börsil kaubeldavaid tuletisinstrumente, tuleks kesksele vastaspoolele juurdepääsu taotlevas kauplemiskohas kaubeldavate majanduslikult samaväärsete lepingute mittediskrimineerival kohtlemisel võtta arvesse kõiki kõnealuse keskse vastaspoole kliiritavaid asjaomaseid lepinguid, olenemata sellest, kus nende lepingutega kaubeldakse.

(9)

Asjaomane pädev asutus esitab põhjendamatu viivituseta kesksete vastaspoolte kolleegiumile ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teate keskse vastaspoole üleminekukorra heakskiitmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 35, et aidata teistel pädevatel asutustel mõista, millist mõju see avaldab nii kesksele vastaspoolele kui ka mis tahes kauplemiskohtadele, kellel on märkimisväärne seos selle keskse vastaspoolega. Teade peaks sisaldama kogu vajalikku teavet, et võimaldada kesksete vastaspoolte kolleegiumil ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel seda otsust mõista ja parandada läbipaistvust.

(10)

Teate esitamise menetluse läbipaistvale ja ühtlustatud kohaldamisele tuleks aidata kaasa selgete nõuetega selle kohta, milliseid andmeid peavad kesksed vastaspooled ja kauplemiskohad esitama pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitamisel sellest, et nad soovivad kasutada üleminekukorda vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 35 ja 36. Seega peab teatamise kord järjepidevate ja ühtsete järelevalvetavade võimaldamiseks hõlmama ühtseid teatevorme.

(11)

On oluline vältida riski, et suuremad kauplemiskohad kasutavad arvutusmeetodeid, millega minimeeritakse nende aastane tinglik väärtus, eesmärgiga kasutada ära juurdepääsusätete kohaldamisest loobumise mehhanismi (opt-out mechanism). Kui tingliku väärtuse arvutamiseks on olemas muud samaväärselt tunnustatud meetodid, aitab seda riski vältida sellise arvutuse kasutamine, mis annab suurema väärtuse. Määruse (EL) nr 600/2014 kohase tingliku väärtuse arvutamiseks kasutatavad meetodid peaksid võimaldama kasutada kohaldamisest loobumise mehhanismi kauplemiskohtadel, mis on ka tegelikult väiksemad ja millel ei ole veel tehnoloogilist suutlikkust osaleda suurema osa kauplemisjärgse taristuturuga võrdsetel alustel. Järjepidevatele ja ühtsetele järelevalvetavadele kaasaaitamiseks on samuti oluline, et ettenähtavad meetodid oleksid lihtsad ja üheselt mõistetavad.

(12)

On oluline, et kauplemiskohad oleksid määruse (EL) nr 600/2014 kohaste tinglike väärtuste arvutamisel järjekindlad, nii et nad kohaldaksid juurdepääsusätteid õiglaselt. Eelkõige on see asjakohane börsil kaubeldavate teatud liiki tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse ühikutes, näiteks barrelites või tonnides.

(13)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Kuid tagamaks, et kesksed vastaspooled ja kauplemiskohad saaksid kasutada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 35 lõikes 5 ja artikli 36 lõikes 5 sätestatud üleminekukorda, tuleks teatavaid käesoleva määruse sätted hakata kohaldama selle jõustumise kuupäevast.

(14)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest nendes käsitletakse kesksetele vastaspooltele ja kauplemiskohtadele juurdepääsu andmist või sellest keeldumist, sealhulgas menetlust, millega kesksed vastaspooled ja kauplemiskohad saavad loobuda käesolevas määruses sätestatud juurdepääsunõuete kohaldamisest. Et tagada ühtsus nende sätete vahel, millest enamikku peaks kohaldama ühel ajal, ning et muuta isikute jaoks, kellel on need kohustused, lihtsamaks tervikliku ülevaate saamine ja kompaktne juurdepääs neile, on soovitatav koondada kõik määruse (EL) nr 600/2014 artikli 35 lõikes 6 ja artikli 36 lõikes 6 nõutud regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(15)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA komisjonile esitas.

(16)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MITTEDISKRIMINEERIV JUURDEPÄÄS KESKSETELE VASTASPOOLTELE JA KAUPLEMISKOHTADELE

1. JAGU

Mittediskrimineeriv juurdepääs kesksetele vastaspooltele

Artikkel 1

Tingimused, mille korral saab keskne vastaspool juurdepääsu andmisest keelduda

1.   Keskne vastaspool hindab, kas juurdepääsu andmine looks artiklites 2, 3 ja 4 täpsustatud riski, ja võib juurdepääsu andmisest keelduda üksnes juhul, kui pärast kõigi mõistlike jõupingutuste tegemist nende riskide juhtimiseks jõuab keskne vastaspool järeldusele, et esineb märkimisväärseid ebakohaseid riske, mis ei ole juhitavad.

2.   Kui keskne vastaspool keeldub juurdepääsu andmisest, täpsustab ta, millised artiklites 2, 3 ja 4 määratletud riskid tuleneksid juurdepääsu andmisest, ning selgitab, miks neid riske ei saa juhtida.

Artikkel 2

Keskse vastaspoole keeldumine juurdepääsu andmisest tehingute prognoositava mahu alusel

Keskne vastaspool võib juurdepääsu andmisest keelduda selle juurdepääsu andmisest tuleneva tehingute prognoositava mahu alusel üksnes juhul, kui selle tulemuseks oleks üks järgmistest olukordadest:

(a)

keskse vastaspoole ülesehituse laiendatavust ületataks sellises ulatuses, et keskne vastaspool ei saa oma süsteeme kohandada tehingute prognoositava mahuga tegelemiseks;

(b)

keskse vastaspoole kavandatud võimekus ületatakse sellisel moel, et kesksel vastaspoolel ei oleks võimalik hankida tehingute prognoositava mahu kliirimiseks nõutavat lisavõimekust.

Artikkel 3

Keskse vastaspoole keeldumine juurdepääsu andmisest operatsiooniriski ja keerukuse alusel

Keskne vastaspool võib juurdepääsu andmisest keelduda operatsiooniriski ja keerukuse alusel.

Operatsioonirisk ja keerukus hõlmavad järgmisi olukordi:

(a)

keskse vastaspoole ja kauplemiskoha IT-süsteemide ühildumatus, mis takistab kesksel vastaspoolel süsteemidevahelise ühenduse loomist;

(b)

selliste inimressursside puudumine, kellel oleksid keskse vastaspoole funktsioonide täitmiseks vajalikud, täiendavatest finantsinstrumentidest tulenevate riskidega seonduvad teadmised, oskused ja kogemused, kui need instrumendid erinevad keskse vastaspoole juba kliiritavatest finantsinstrumentidest, või suutmatus neid inimressursse rakendada.

Artikkel 4

Keskse vastaspoole keeldumine juurdepääsu andmisest muudel põhjustel, mis tekitavad märkimisväärseid ebakohaseid riske

1.   Keskne vastaspool võib juurdepääsu andmisest keelduda märkimisväärseid ebakohaseid riske tekitavatel põhjustel, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

(a)

keskne vastaspool ei osuta selliste finantsinstrumentide kliirimisteenust, millega seoses juurdepääsu taotletakse, ja ta ei oleks suuteline mõistlike jõupingutustega alustama sellise kliirimisteenuse osutamist, mis vastaks määruse (EL) nr 648/2012 II, III ja IV jaotises sätestatud nõuetele;

(b)

juurdepääsu andmine ohustaks keskse vastaspoole majanduslikku elujõulisust või tema suutlikkust täita määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 kohaseid kapitali miinimumnõudeid;

(c)

esinevad õiguslikud riskid;

(d)

keskse vastaspoole eeskirjades ja kauplemiskoha eeskirjades on vastuolud, mida keskne vastaspool ei saa kauplemiskohaga koostööd tehes leevendada.

2.   Keskne vastaspool võib keelduda juurdepääsu andmisest lõike 1 punktis c osutatud õigusliku riski alusel, kui juurdepääsu andmise tagajärjel ei saa keskne vastaspool täita oma tegevuse lõpetamisel toimuvat tasaarvestust ja rikkumismenetlusi käsitlevaid eeskirju või ta ei suudaks juhtida erinevate kauplemise aktsepteerimise mudelite kasutamisest tulenevaid riske.

2. JAGU

Mittediskrimineeriv juurdepääs kauplemiskohtadele

Artikkel 5

Tingimused, mille korral saab kauplemiskoht juurdepääsu andmisest keelduda

1.   Kauplemiskoht hindab, kas juurdepääsu andmine looks artiklites 6 ja 7 määratletud riski, ja võib juurdepääsu andmisest keelduda üksnes juhul, kui pärast kõigi mõistlike pingutuste tegemist nende riskide juhtimiseks jõuab kauplemiskoht järeldusele, et esineb märkimisväärseid ebakohaseid riske, mis ei ole juhitavad.

2.   Kui kauplemiskoht keeldub juurdepääsu andmisest, täpsustab ta, millised artiklites 6 ja 7 määratletud riskid tuleneksid juurdepääsu andmisest, ning selgitab, miks neid riske ei saa juhtida.

Artikkel 6

Kauplemiskoha keeldumine juurdepääsu andmisest operatsiooniriski ja keerukuse alusel

Kauplemiskoht võib juurdepääsu andmisest operatsiooniriski ja keerukusega seotud põhjustel keelduda üksnes juhul, kui on risk, et keskse vastaspoole ja kauplemiskoha IT-süsteemid ei ühildu, mis takistab kauplemiskohal süsteemidevahelise ühenduse loomist.

Artikkel 7

Kauplemiskoha keeldumine juurdepääsu andmisest muudel märkimisväärseid ebakohaseid riske tekitavatel põhjustel

Kauplemiskoht võib juurdepääsu andmisest keelduda kõigil järgmistel märkimisväärseid ebakohaseid riske tekitavatel põhjustel:

(a)

oht kauplemiskoha majanduslikule elujõulisusele või tema suutlikkusele täita direktiivi 2014/65/EL (4) artikli 47 lõike 1 punkti f kohaseid kapitali miinimumnõudeid;

(b)

kauplemiskoha eeskirjades ja keskse vastaspoole eeskirjades on vastuolud, mida kauplemiskoht ei saa keskse vastaspoolega koostööd tehes leevendada.

Artikkel 8

Tingimused, mille korral peetakse juurdepääsu ohuks turgude sujuvale ja nõuetekohasele toimimisele või hinnatakse, et see mõjutaks negatiivselt süsteemset riski

Lisaks likviidsuse killustumisele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 45, käsitletakse juurdepääsu andmist sama määruse artikli 35 lõike 4 punkti b ja artikli 36 lõike 4 punkti b tähenduses ohuna turgude sujuvale ja nõuetekohasele toimimisele või hinnatakse, kas see mõjutab negatiivselt süsteemset riski, kui pädev asutus saab esitada juurdepääsu andmisest keeldumise põhjused, sealhulgas tõendid, et juurdepääsutaotluse ühe või mitme osalise riskijuhtimismenetlused ei ole piisavad, et vältida olukorda, kus juurdepääsu andmine tekitab märkimisväärseid ebakohaseid riske, ning et puuduvad parandusmeetmed, millega saaks neid riske piisavalt leevendada.

II PEATÜKK

TINGIMUSED, MILLE KORRAL TULEB JUURDEPÄÄS ANDA

Artikkel 9

Tingimused, mille korral tuleb juurdepääs anda

1.   Pooled lepivad kokku oma vastavates õigustes ja kohustustes, mis tulenevad juurdepääsu andmisest, sealhulgas nende suhet reguleerivas kohaldatavas õiguses. Juurdepääsulepingu tingimuste puhul kehtib järgmine:

(a)

need on selgelt määratletud, läbipaistvad, kehtivad ja täitmisele pööratavad;

(b)

kui kauplemiskohale on juurdepääs kahel või enamal kesksel vastaspoolel, määratakse tingimustes kindlaks viis, kuidas kauplemiskohas tehtavad tehingud jaotuvad lepingupooleks olevate kesksete vastaspoolte vahel;

(c)

need sisaldavad selgeid eeskirju ülekandekorralduste süsteemis registreerimise hetke ja nende tagasivõetamatuks muutumise aja kohta; tõlgendamine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ kohaselt (5);

(d)

need sisaldavad eeskirju juurdepääsulepingu lõpetamise kohta mis tahes osalise poolt;

i)

millega nähakse ette lõpetamine nõuetekohaselt viisil, millega ei põhjustata teistele üksustele ebakohaselt lisariske, sealhulgas selge ja läbipaistev kord lõpetamise ajal avatud juurdepääsulepingute kohaselt tehtud lepingute ja positsioonide haldamiseks ja nõuetekohaseks peatamiseks;

ii)

millega tagatakse, et asjaomasele poolele antakse mõistlik aeg heastada mis tahes rikkumine, mis ei too kaasa kohest lepingu lõpetamist;

iii)

millega lubatakse lõpetamist juhul, kui riskid suurenevad viisil, mis oleks alguses õigustanud juurdepääsu andmisest keeldumist;

(e)

millega määratakse kindlaks juurdepääsulepinguga hõlmatud finantsinstrumendid;

(f)

millega määratakse kindlaks juurdepääsutaotlusest tulenevate ühekordsete ja tegevuskulude katmine;

(g)

mis sisaldab sätteid juurdepääsulepingust tulenevate nõuete ja kohustuste kohta.

2.   Juurdepääsulepingu tingimustes nõutakse, et lepingupooled kehtestaksid asjakohased tegevuspõhimõtted, menetlused ja süsteemid, et tagada järgmine:

(a)

lepingupooltevaheline kiire, usaldusväärne ja turvaline teabevahetus;

(b)

eelnev konsultatsioon teise poolega, kui muudatused ühe poole toimimises tõenäoliselt mõjutaksid oluliselt juurdepääsulepingut või riske, mis avalduvad teisele poolele;

(c)

õigeaegne teavitamine mis tahes muudatuse rakendamisest teise poole toimimises punktiga b hõlmamata juhtudel;

(d)

vaidluste lahendamine;

(e)

juurdepääsulepingust tulenevate võimalike riskide tuvastamine, seiramine ja juhtimine;

(f)

kogu selle teabe vastuvõtmine kauplemiskoha poolt, mis on vajalik avatud positsioonide seiramisega seotud kohustuste täitmiseks;

(g)

füüsiliselt arveldatavate kaupade kohaletoimetamise aktsepteerimine keskse vastaspoole poolt.

3.   Juurdepääsulepingu asjaomased pooled tagavad järgmise:

(a)

juurdepääsu andmisel säilitatakse nõuetekohased riskijuhtimisstandardid;

(b)

juurdepääsutaotluses esitatud teavet, sealhulgas teavet oluliste muudatuste kohta hoitakse ajakohasena kogu lepingu kehtivusaja jooksul;

(c)

mitteavalikustatavat ja tundlikku äriteavet, sealhulgas finantsinstrumendi väljatöötamise etapis esitatud teavet võib kasutada üksnes konkreetsel eesmärgil, milleks see esitati, ja selle alusel võib tegutseda üksnes poolte vahel kokkulepitud konkreetsel eesmärgil.

Artikkel 10

Kesksete vastaspoolte kehtestatavad mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kliirimistasud

1.   Keskne vastaspool kehtestab kõigi kliirivate liikmete ja asjakohasel juhul ka klientide suhtes kohaldatavate objektiivsete kriteeriumide alusel tasu üksnes selles kauplemiskohas teostatud kliirimistehingutele, millele ta on andnud juurdepääsu. Sel eesmärgil kohaldab keskne vastaspool kõigi kliirivate liikmete ja asjakohasel juhul ka klientide suhtes samu tasusid ja hinnavähendeid ning tema tasud ei olene kauplemiskohast, kus tehing toimub.

2.   Keskne vastaspool kehtestab kauplemiskohale objektiivsete kriteeriumide alusel tasu üksnes seoses juurdepääsuga. Sel eesmärgil kohaldatakse kõigi kauplemiskohtade suhtes, kellel on samade või sarnaste finantsinstrumentide puhul juurdepääs kesksele vastaspoolele, samu tasusid ja hinnavähendeid, välja arvatud juhul, kui erinevat tasu saab objektiivselt põhjendada.

3.   Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 38 tagab keskne vastaspool, et andmed selle artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tasude kohta on kergesti kättesaadavad, osutatava teenuse kaupa asjakohaselt kindlaks määratud ning piisavalt üksikasjalikud, et tagada kehtestatavate tasude ettearvatavus.

4.   Lõikeid 1–3 kohaldatakse ühekordsete ja tegevuskulude katmiseks kehtestatud tasude suhtes.

Artikkel 11

Kauplemiskohtade kehtestatavad mittediskrimineerivad ja läbipaistvad kliirimistasud

1.   Kauplemiskoht kehtestab objektiivsete kriteeriumide alusel tasu üksnes seoses juurdepääsuga. Sel eesmärgil kohaldatakse kõigi kesksete vastaspoolte suhtes, kellel on samade või sarnaste finantsinstrumentide puhul juurdepääs kauplemiskohale, samu tasusid ja hinnavähendeid, välja arvatud juhul, kui erinevaid tasusid saab objektiivselt põhjendada.

2.   Kauplemiskoht tagab, et andmed lõikes 1 osutatud tasude kohta on kergesti juurdepääsetavad, iga osutatava teenuse kohta asjakohaselt kindlaks määratud ning piisavalt üksikasjalikud, et tagada kehtestatavate tasude ettearvatavus.

3.   Lõikeid 1–2 kohaldatakse kõigi juurdepääsu andmisega seotud tasude, sealhulgas ühekordsete ja tegevuskulude katmiseks kehtestatud tasude suhtes.

III PEATÜKK

LEPINGUTE MITTEDISKRIMINEERIVA KOHTLEMISE TINGIMUSED

Artikkel 12

Majanduslikult samaväärsete lepingute tagatise ja võimendustagatise nõuded

1.   Keskne vastaspool määrab kindlaks, kas selles talle juurdepääsu saanud kauplemiskohas kaubeldavad lepingud on majanduslikult samaväärsed sarnaste riskitunnustega lepingutega, mida keskne vastaspool juba kliirib.

2.   Selle artikli kohaldamise eesmärgil käsitleb keskne vastaspool kõiki talle juurdepääsu saanud kauplemiskohas kaubeldavaid lepinguid, mis kuuluvad määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 14 osutatud keskse vastaspoole tegevusloaga või sama määruse artiklis 15 osutatud mis tahes hilisema tegevusloa laiendamisega kaetud finantsinstrumentide liiki, majanduslikult samaväärsena nende vastava finantsinstrumentide liiki lepingutega, mida keskne vastaspool juba kliirib.

3.   Keskne vastaspool võib käsitleda talle juurdepääsu saanud kauplemiskohas kaubeldavat lepingut, mille riskiprofiil erineb oluliselt või mis erineb oluliselt keskse vastaspoole juba kliiritavatest vastava liigi finantsinstrumentidest, majanduslikult mittesamaväärsena, kui keskse vastaspoole tegevusluba on seoses selle lepinguga ja selle kauplemiskoha juurdepääsutaotlusega laiendatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 15.

4.   Keskne vastaspool kohaldab lõikes 1 osutatud majanduslikult samaväärsete lepingute suhtes ühtesid ja samu võimendustagatiste ja tagatiste meetodeid, olenemata lepingutega kauplemise kohast. Keskne vastaspool muudab riskimudeleid ja -parameetreid lõikes 1 osutatud majanduslikult samaväärse lepingu kliirimisel üksnes juhul, kui see on vajalik selle kauplemiskohaga või seal kaubeldavate lepingutega seotud riskitegurite leevendamiseks. Sellist muutmist käsitletakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 28 ja 49 osutatud keskse vastaspoole mudelite ja -parameetrite olulise muutmisena.

Artikkel 13

Majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus

1.   Keskne vastaspool kohaldab käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud majanduslikult samaväärsete lepingute suhtes ühtesid ja samu tasaarvestusmenetlusi, olenemata lepingute kauplemise kohast, eeldusel et tema kohaldatav mis tahes tasaarvestusmenetlus on kehtiv ja täitmisele pööratav vastavalt direktiivile 98/26/EÜ ja kohaldatavale maksejõuetusõigusele.

2.   Kui keskne vastaspool on arvamusel, et majanduslikult samaväärse lepingu suhtes kohaldatava tasaarvestusmenetlusega seotud õiguslik risk või alusrisk ei ole piisavalt leevendatud, kliirib ta selle lepingu tingimusel, et muudab sellise lepingu kliirimist välistavat tasaarvestusmenetlust. Sellist muutmist käsitletakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 28 ja 49 osutatud keskse vastaspoole riskimudelite ja -parameetrite olulise muutmisena.

3.   Lõike 2 kohaldamisel tähendab „alusrisk“ keskse vastaspoole kliiritava kahe või enama vara või lepingu liikumiste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riski.

Artikkel 14

Risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole kliiritud korreleeruvatele lepingutele

Kui keskne vastaspool arvutab vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 41 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 (6) artiklile 27 sama keskse vastaspoole kliiritavatele korreleeruvatele lepingutele risttagatise andmisel võimendustagatist (portfelli tagatisvara arvutamine), kohaldab keskne vastaspool oma portfelli tagatisvara arvutamise meetodit kõigi korreleeruvate lepingute suhtes, olenemata lepingute kauplemise kohast. Märkimisväärse ja usaldusväärse korrelatsiooniga või samaväärse sõltuvust väljendava statistilise näitajaga lepingute puhul kasutatakse samu tasaarveldusi või hinnavähendusi.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKUKORD JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Keskse vastaspoole oma pädeva asutuse teavitus

Kui keskne vastaspool taotleb luba kasutada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 35 lõikes 5 osutatud üleminekukorda, esitab ta oma pädevale asutusele kirjaliku teate käesoleva määruse lisas sätestatud vormil.

Artikkel 16

Pädeva asutuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kesksete vastaspoolte kolleegiumi teavitus

Asjaomased pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja kesksete vastaspoolte kolleegiumi igast otsusest kiita üleminekukord heaks vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 35 lõikele 5 kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta ning hiljemalt üks kuu pärast otsuse tegemist, kasutades käesoleva määruse lisas sätestatud vormi 2.

Artikkel 17

Kauplemiskoha esialgset üleminekuperioodi käsitleva teate oma pädevale asutusele esitamine

Kui kauplemiskoht soovib, et määruse (EL) nr 600/2014 artikkel 36 ei oleks tema suhtes siduv, esitab ta oma pädevale asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kirjaliku teate, kasutades käesoleva määruse lisas sätestatud vorme 3.1 ja 3.2.

Artikkel 18

Kauplemiskoha üleminekuperioodi pikendamist käsitleva teate oma pädevale asutusele esitamine

Kui kauplemiskoht soovib, et määruse (EL) nr 600/2014 artikkel 36 ei oleks jätkuvalt tema suhtes siduv järgmise kolmekümne kuu jooksul, esitab ta oma pädevale asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kirjaliku teate, kasutades käesoleva määruse lisas sätestatud vorme 4.1 ja 4.2.

Artikkel 19

Tingliku väärtuse arvutamise täpsemad üksikasjad

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 36 lõikele 5 lisab kauplemiskoht, kes soovib, et kõnealuse määruse artikkel 36 ei oleks tema suhtes siduv kolmekümne kuu jooksul alates määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamiskuupäevast, oma aastase tingliku väärtuse arvutusse kõik börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega tehtud tehingud, mis toimusid kohaldamisele eelnenud kalendriaastal tema eeskirjade kohaselt.

2.   Kohaldamise algusele eelneva kalendriaasta aastase tingliku väärtuse arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 36 lõikele 5 kasutab kauplemiskoht selle ajavahemiku tegelikke andmeid, mille kohta need on saadaval.

Kui kauplemiskohal on määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise algusele eelneva aasta puhul saadaval andmeid vähem kui 12 kuu kohta, esitab ta selle aasta kohta hinnangulise arvu kolme järgmise sisendi abil:

(a)

tegelikud andmed määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise algusele eelneva aasta kõige pikema ajavahemiku kohta, mis hõlmab vähemalt kaheksa kuud;

(b)

tegelikud andmed käesoleva lõike punktis a osutatud aastale eelneva aasta võrdväärse ajavahemiku kohta;

(c)

tegelikud andmed käesoleva lõike punktis a osutatud aastale eelneva kogu aasta kohta.

Aastane hinnanguline tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt: teise lõigu punktis a osutatud sisendid korrutatakse teise lõigu punktis c osutatud sisenditega ning jagatakse need teise lõigu punktis b osutatud sisenditega.

3.   Kui kauplemiskoht soovib, et määruse (EL) nr 600/2014 artikkel 36 ei oleks järgmise kolmekümne kuu jooksul esimese või iga selle kolmekümnekuulise perioodi lõpust alates või ka pärast seda tema suhtes siduv, lisab ta oma aastase tingliku väärtuse arvutusse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 36 lõikele 5 kõik börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega tehtud tehingud, mis tehti eelmise kolmekümnekuise ajavahemiku kahel esimesel jooksval aastal.

4.   Kui teatud instrumentide liikide puhul on olemas tunnustatud aastase tingliku väärtuse arvutamise alternatiivid, aga nende arvutusmeetoditega saadavad väärtused on märkimisväärselt erinevad, kasutatakse arvutust, mis annab tulemuseks suurema väärtuse. Eelkõige peab aastane tinglik väärtus tuletisinstrumentide, nagu futuurid või optsioonid, sealhulgas kõigi kaubatuletisinstrumentide puhul, mis määratakse ühikutes, olema tuletisinstrumendi aluseks oleva vara täisväärtus tehingu tegemise ajal kehtinud asjaomase hinnaga.

Artikkel 20

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heakskiitmis- ja kontrollimeetod

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 36 lõike 6 punkti d kohase kontrollimise eesmärgil esitab kauplemiskoht Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastava taotluse korral kõik arvutuse aluseks olevad faktid ja arvud.

2.   Esitatud aastase tinglike väärtuste kontrollimisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse ka kauplemisjärgseid andmeid ja aasta statistikaandmeid.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kiidab heaks või lükkab tagasi mehhanismi rakendamisest loobumise kolme kuu jooksul alates kas artikli 16 või 17 kohaseks teateks vajaliku kogu teabe, sealhulgas artiklis 19 määratletud teabe kättesaamist.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Artikleid 15, 16, 17, 19 ja 20 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(6)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 153/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 41).


LISA

Vorm 1

Artiklis 15 osutatud teade

Keskse vastaspoole nimi

Kontaktandmed

Selle kauplemiskoha nimi/nende kauplemiskohtade nimed, kellega on märkimisväärne seos

Selle kauplemiskoha kohtualluvus/nende kauplemiskohtade kohtualluvused, kellega on märkimisväärne seos

 

 

1.

2.

3.

1.

2.

3.


Vorm 2

Artiklis 16 osutatud teade

Keskse vastaspoole nimi

Kontaktandmed

Heakskiitva otsuse kuupäev

Üleminekuperioodi algus- ja lõppkuupäev

Selle kauplemiskoha nimi/nende kauplemiskohtade nimed, kellega on märkimisväärne seos

Selle kauplemiskoha kohtualluvus/nende kauplemiskohtade kohtualluvused, kellega on märkimisväärne seos

 

 

 

Algus:

Lõpp:

1.

2.

3.

1.

2.

3.


Vorm 3.1

Artiklis 17 osutatud üldteade

Kauplemiskoha nimi

Kontaktandmed

Liidus asuva samasse kontserni kuuluva kauplemiskoha kohtualluvus/kuuluvate kauplemiskohtade kohtualluvused

Selle keskse vastaspoole kohtualluvus/nende kesksete vastaspoolte kohtualluvused, kellega on märkimisväärne seos

 

 

1.

2.

3.

1.

2.

3.


Vorm 3.2

Artiklis 17 osutatud teade tingliku väärtuse kohta

Kauplemiskoht:

2016. aastal kaubeldud tinglik väärtus:

Varaklass X:

 

Varaklass Y:

 

Varaklass Z:

 


Vorm 4.1

Artiklis 18 osutatud üldteade

Kauplemiskoha nimi

Kontaktandmed

Liidus asuva samasse kontserni kuuluva kauplemiskoha kohtualluvus/kuuluvate kauplemiskohtade kohtualluvused

Selle keskse vastaspoole kohtualluvus/nende kesksete vastaspoolte kohtualluvused, kellega on märkimisväärne seos

 

 

1.

2.

3.

1.

2.

3.


Vorm 4.2

Artiklis 18 osutatud teade tingliku väärtuse kohta

Kauplemiskoha nimi:

Jooksva aasta tinglik väärtus

...

Jooksva aasta tinglik väärtus

...

Varaklass X:

 

 

Varaklass Y:

 

 

Varaklass Z:

 

 


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/224


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/582,

29. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse reguleeritud turgudel kaubeldavate tuletisinstrumentide kliirimiskohustust ja kliirimiseks vastuvõtmise ajastust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et kliiritavate tuletistehingute kliirimisele esitamisel ja kliirimiseks vastuvõtmisel tegevuslikke ja muid riske juhtida ning pakkuda vastaspooltele võimalikult vara kindlustunnet, on oluline juba varases etapis ja niivõrd kui võimalik, juba enne tehingu tegemist kindlaks teha, kas keskne vastaspool võtab kliiritava tuletistehingu kliirimiseks vastu, samuti selle tagajärjed, kui keskne vastaspool esitatud kliiritavat tuletistehingut vastu ei võta.

(2)

Selleks et kohaldada skaleeritavaid tehnoloogilisi lahendusi, millega tagada, et kliiritavaid tuletistehinguid saab kliirimisele esitada ja kliirimiseks vastu võtta nii kiiresti, kui on tehnoloogiliselt teostatav, peaks kauplemiskoha ja keskse vastaspoole ülesannete täitmiseks vajatav teave olema eelnevalt kindlaks määratud ning kauplemiskoha ja keskse vastaspoole dokumentides selgelt sätestatud.

(3)

Tuletistehingutele õige hinna määramisel võtavad vastaspooled arvesse, et keskselt kliiritavate tehingute suhtes kehtiv tagatiste kord erineb mittekeskselt kliiritavate tehingute suhtes kehtivast korrast, olenemata sellest, kas tehing kliiritakse seepärast, et kliirimine on kohustuslik, või seepärast, et asjaomased pooled võtavad selle muudel juhtudel kliirimiseks vastu. Seega peaksid vastaspooled saama kasutada samu töötlusviise ja nõudeid nii kohustuslikus korras kui ka vabatahtlikult kliiritavate tuletistehingute jaoks, et tagada kliiritavate tuletistehingute kliirimisele esitamine ja kliirimiseks vastuvõtmine nii kiiresti, kui on tehnoloogiliselt teostatav.

(4)

Kui kliiritavad tuletistehingud sõlmitakse kauplemiskohas, peaks selleks, et enne tehingut oleks võimalik kindlaks teha, kas keskne vastaspool tehingu kliirib, kauplemiskoht ja keskne vastaspool olema kehtestatud eeskirjad, mis tagavad tehingu automaatse kliirimise võimaluse. Vastasel juhul peaks kauplemiskoht võimaldama keskse vastaspoole kliirivatel liikmetel kontrollida, kas korraldused vastavad nende klientidele määratud piirangutele.

(5)

Kauplemiskohale kliiritava tuletistehingu töötlemiseks ette nähtud aeg peaks olema elektrooniliselt kaubeldavate kliiritavate tuletistehingute puhul lühem kui selliste kliiritavate tuletistehingute puhul, millega elektrooniliselt ei kaubelda, sest esimesel juhul peaks automaatse töötluse määr olema suurem.

(6)

Kauplemiskoht peaks kliiritavate tuletistehingutega seotud teabe saatma kesksele vastaspoolele eelnevalt kokku lepitud elektroonilises vormingus nii elektrooniliselt kaubeldavate kui ka muude kliiritavate tuletistehingute korral. Seega peaks kesksele vastaspoolele tuletustehingu vastuvõetavuse üle otsustamiseks ette nähtud aeg olema sama olenemata sellest, kas kliiritav tuletistehing sõlmiti elektrooniliselt kaubeldes või mitte.

(7)

Kahepoolselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehingute töötlemine on tavaliselt vähem automatiseeritud kui kauplemiskohas sõlmitavate kliiritavate tuletistehingute töötlemine. Seega peaks vastaspooltele kahepoolselt sõlmitava kliiritava tuletistehingu kesksele vastaspoolele esitamiseks ette nägema rohkem aega kui kauplemiskohas sõlmitava kliiritava tuletistehingu korral.

(8)

Kahepoolselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehingutega seotud krediidiriskide juhtimiseks peaks keskne vastaspool võimaldama kliirivatel liikmetel oma klientide tehinguandmeid vaadata ja otsustada, kas võtta tehing vastu või mitte. Kuna keskse vastaspoole ja kliiriva liikme vaheline andmetöötlus on tavaliselt automatiseeritud, ei tohiks see olla kuigi aeganõudev.

(9)

Kesksed vastaspooled, samuti kliirivad liikmed juhivad kliiritavate tuletisinstrumentide kliirimisest tulenevate jooksvate riskipositsioonidega seotud krediidiriski. Tavapäraselt hõlmab see positsiooniga seonduva riski leevendamiseks keskse vastaspoole või kliiriva liikme poolt vastaspoole suhtes määratavaid piiranguid, mille tulemusel võidakse esitada uusi taotlusi, et kliiritaks teatavad tuletistehingud, mida kliiriv liige või vastaspool vastu ei võtnud. Kliiritavate tuletistehingute kliirimiseks esitamine nii kiiresti, kui on tehnoloogiliselt teostatav, ei tähenda seega, et kõik kliiritavad tuletistehingud võetakse igas olukorras kliirimiseks vastu. Kui kliiritavaid tuletistehinguid kliirimiseks vastu ei võeta, peaks vastaspooltel oma riskide maandamiseks olema teada, kuidas neid tehingud käsitatakse.

(10)

Kuna kauplemiskohas elektrooniliselt sõlmitava ja kliirimiseks kesksele vastaspoolele esitatava kliiritava tuletistehingu töötlemine ei ole kuigi aeganõudev, on sama minimaalne ka korralduse ja vastuvõtmata jätmise vahel turuliikumisteks ja kliiritava tuletistehingu väärtuse ja riski muutumiseks jääv aeg. Kuna olukorras, kui keskne vastaspool ei võta tehingut kliirimiseks vastu, on vastaspoolte kantav võimalik kahju kaduvväike ja selleks, et vastaspooltel oleks toimuva suhtes kindlustunne, tuleks kauplemiskohas elektrooniliselt sõlmitavad kliiritavad tuletistehingud, mida keskne vastaspool kliirimiseks vastu ei võta, lugeda tühiseks.

(11)

Kuna erinevalt kauplemiskohas elektrooniliselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehingute töötlemisest on kliiritavate tuletistehingute töötlemine muudel juhtudel aeganõudvam, võib see ajavahemik olla piisavalt pikk, et vahepeal toimuks turuliikumised ning kliiritava tuletistehingu väärtuse ja riski oluline muutus. Seetõttu ei pruugi tehingu tühiseks tunnistamine sobida kõigi tehingute puhul, mida keskne vastaspool vastu ei võta. Et pakkuda kindlustunnet seoses muude kui kauplemiskohas elektrooniliselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehinguga, mida keskne vastaspool kliirimiseks vastu ei võta, tuleks selliste tehingute käsitamine eelnevalt kindlaks määrata kauplemiskoha eeskirjades ja vajaduse korral vastaspoolte vahel lepinguliselt kehtestatud korras.

(12)

Kui kliiritavat tuletistehingut ei võeta kliirimiseks vastu muudel põhjustel kui krediidiriskiga seotud põhjused, nt ebatäpse või mittetäieliku teabe edastamisest tingitud tehniliste või kirjavigade tõttu, võivad vastaspooled sellegipoolest soovida sellise tuletistehingu kliirimist. Kui mõlemad vastaspooled nõustuvad tehingu uuesti esitamisega ja eeldusel, et seda tehakse suhteliselt lühikese aja jooksul pärast esimest esitamist ning et uue esitamisega on võimalik tuvastada ja kõrvaldada tehingu kliirimiseks vastuvõtmata jätmise põhjus, võidakse lubada teistkordne esitamine uue kliiritava tuletistehinguna, mille majanduslikud tingimused on samad, sest see tagab endiselt tegevuslike ja muude kui krediidiriskide nõuetekohase juhtimise.

(13)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(14)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(15)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teabe edastamise hõlbustamise kord

1.   Kauplemiskoht kirjeldab oma eeskirjades, millist teavet ta kliiritava tuletistehingu vastaspooltelt vajab, et see tehing kliirimiseks kesksele vastaspoolele esitada, ning millises vormingus see teave tuleb esitada.

2.   Keskne vastaspool kirjeldab oma eeskirjades, millist teavet ta kliiritava tuletistehingu vastaspooltelt ja kauplemiskohtadelt selle tehingu kliirimiseks vajab ning millises vormingus see teave tuleb esitada.

Artikkel 2

Kauplemiskohas sõlmitavate kliiritavate tuletistehingute kauplemiseelne kontroll

1.   Kauplemiskohad ja kliirivad liikmed kontrollivad, kas kauplemiskohas sõlmitava kliiritava tuletistehingu korraldus vastab lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele, v.a kui täidetud on kõik käesoleva lõike punkides a, b ja c sätestatud tingimused:

a)

kauplemiskoha eeskirjades on nõutud, et kõik kauplemiskoha liikmed või osalised, kes ei ole kliiritavat tuletistehingut kliiriva keskse vastaspoole kliirivad liikmed, oleks koos keskse vastaspoole kliiriva liikmega kehtestanud lepingulise korra, mille kohaselt kliiriv liige muutub kliiritava tuletistehingu puhul automaatselt vastaspooleks;

b)

keskse vastaspoole eeskirjades on ette nähtud, et kauplemiskohas sõlmitav kliiritav tuletistehing kliiritakse automaatselt ja viivitamatult, kusjuures punktis a osutatud kliiriv liige muutub automaatselt keskse vastaspoole vastaspooleks;

c)

kauplemiskoha eeskirjades on ette nähtud, et kooskõlas kliiriva liikmega lepinguliselt kehtestatud otsese või kaudse kliirimiskorraga muutub kauplemiskoha liige või osaline või tema klient pärast kliiritava tuletistehingu kliirimist tuletistehingu vastaspooleks.

2.   Kauplemiskoht annab vahendid, millega tagada, et iga kliiriv liige iga korralduse puhul enne selle täitmist kontrolliks, kas korraldus vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/589 (3) kohaselt selle kliiriva liikme poolt kliendile määratud ja tema suhtes kohaldatavatele piirangutele.

3.   Kauplemiskoht tagab enne korralduse täitmist, et kliendi korraldus ei ületa selle kliendi suhtes lõike 2 kohaselt kohaldatavaid piiranguid

a)

korralduse saamisest 60 sekundi jooksul, kui korraldus sisestati elektrooniliselt;

b)

korralduse saamisest 10 minuti jooksul, kui korraldust ei sisestatud elektrooniliselt.

4.   Kui korraldus ületab kliendi suhtes kooskõlas lõikega 2 kohaldatavaid piiranguid, teatab kauplemiskoht kliendile ja kliirivale liikmele järgmise aja jooksul, et korraldust ei saa täita:

a)

kui korraldus sisestati elektrooniliselt, reaalajas;

b)

kui korraldust ei sisestatud elektrooniliselt, 5 minuti jooksul alates hetkest, kui kontrolliti korralduse vastavust kohaldatavatele piirangutele.

Artikkel 3

Kauplemiskohas sõlmitavate kliiritavate tuletistehingutega seonduva teabe edastamise ajavahemikud

1.   Kauplemiskoha, keskse vastaspoole ja kliiriva liikme suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõudeid, v.a kui täidetud on kõik artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud tingimused.

2.   Kauplemiskohas elektrooniliselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehingute korral peab kauplemiskoht saatma iga tehinguga seonduva teabe kesksele vastaspoolele 10 sekundi jooksul alates tehingu sõlmimisest.

3.   Kauplemiskohas muude kui elektrooniliselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehingute korral peab kauplemiskoht saatma iga tehinguga seonduva teabe kesksele vastaspoolele 10 minuti jooksul alates tehingu sõlmimisest.

4.   Keskne vastaspool otsustab kauplemiskohas sõlmitava kliiritava tuletistehingu kliirimiseks vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise 10 sekundi jooksul pärast kauplemiskohalt teabe saamist ning teatab vastuvõtmata jätmisest kliirivale liikmele ja kauplemiskohale reaalajas.

5.   Kliiriv liige ja kauplemiskoht teavitavad kliiritava tuletistehingu kauplemiskohas sõlminud vastaspoolt vastuvõtmata jätmisest niipea, kui keskne vastaspool on neile vastuvõtmata jätmisest teatanud.

Artikkel 4

Kahepoolselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehingutega seonduva teabe edastamise ajavahemikud

1.   Vastaspoolte kahepoolselt sõlmitavate kliiritavate tuletistehingute puhul peab kliiriv liige tegema järgmist:

a)

hankima kliendilt tõenduse kliirimisele esitatud tehingu sõlmimise ajavahemiku kohta;

b)

tagama, et vastaspooled saadaks artikli 1 lõikes 2 osutatud teabe kesksele vastaspoolele 30 minuti jooksul pärast tehingu sõlmimist.

2.   Keskne vastaspool saadab oma kliirivale liikmele tehingu kohta lõike 1 punktis b osutatud seonduva teabe 60 sekundi jooksul pärast vastaspooltelt selle teabe saamist. Kliiriv liige otsustab tehingu vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise 60 sekundi jooksul pärast keskselt kauplemiskohalt teabe saamist.

3.   Keskne vastaspool otsustab kahepoolselt sõlmitava kliiritava tuletistehingu kliirimiseks vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise 10 sekundi jooksul pärast kliirivalt liikmelt vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise teate saamist.

4.   Sellegipoolest ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

keskse vastaspoole eeskirjadega on tagatud, et kliiriv liige määrab oma kliendile piirangud ja kohaldab neid nagu on ette nähtud delegeeritud määruses (EL) 2017/589;

b)

keskse vastaspoole eeskirjadega on ette nähtud, et keskne vastaspool kliirib käesoleva lõike punkti a kohaselt lubatud piiridesse jääva kliiritava tuletistehingu automaatselt 60 sekundi jooksul pärast vastaspooltelt kliiritava tuletistehingu kohta teabe saamist.

5.   Keskne vastaspool, kes ei võta kahepoolselt sõlmitavat kliiritavat tuletistehingut kliirimiseks vastu, teatab kliirivale liikmele vastuvõtmata jätmisest reaalajas. Kliiriv liige teavitab tehingu sõlminud vastaspoolt vastuvõtmata jätmisest kohe kui on keskse vastaspoole käest sellest teada saanud.

Artikkel 5

Kliirimiseks vastuvõtmata jäetud kliiritavate tuletistehingute käsitamine

1.   Kui keskne vastaspool kauplemiskohas elektrooniliselt sõlmitud kliiritavat tuletistehingut vastu ei võta, siis tühistab kauplemiskoht ka lepingu.

2.   Kui keskne vastaspool kliiritavat tuletistehingut (v.a kauplemiskohas elektrooniliselt sõlmitud tehingud) vastu ei võta, siis tuleneb tehingu käsitamine järgmisest:

a)

selle kauplemiskoha eeskirjad, kus leping kooskõlas kauplemiskoha eeskirjadega kliirimisele esitati;

b)

kõikides muudes olukordades vastaspoolte vahelised kokkulepped.

3.   Kui vastuvõtmata jätmise tingisid tehnilised või kirjavead, saab kliiritava tuletistehingu uuesti kliirimisele esitada ühe tunni jooksul pärast eelmist esitamist, kuid seda samadel majanduslikel tingimustel ja eeldusel, et mõlemad vastaspooled on uuesti esitamisega nõustunud. Kliiritava tuletistehingu algse sõlmimise kohaks oleva kauplemiskoha suhtes ei kohaldata teise kliiritava tuletistehingu esitamisel määruse (EL) nr 600/2014 artikli 8 kohaseid nõudeid.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates määruse (EL) nr 600/2014 artikli 55 teises lõigus osutatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Komisjoni 19. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 417).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/229


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/583,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 8, artikli 9 lõiget 5, artikli 11 lõiget 4, artikli 21 lõiget 5 ja artikli 22 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Läbipaistvuse kõrge tase on väga oluline, et tagada, et investoritel on piisavalt teavet võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentidega tehtavate tegelike ja võimalike tehingute tõelise taseme kohta, olenemata sellest, kas need tehingud toimuvad reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, organiseeritud kauplemissüsteemides, kliendi korralduste süsteemsete täitjate juures või väljaspool neid süsteeme. Läbipaistvuse kõrge tase peaks tagama ka kauplemiskohtadele võrdsed tingimused, et konkreetsete finantsinstrumentidega seotud hinna leidmise protsessi ei kahjustaks likviidsuse killustumine ja et investorid selle tõttu kahju ei kannaks.

(2)

Samal ajal on väga oluline mõista, et võib esineda asjaolusid, mille puhul tuleks lubada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vabastamist või kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuste täitmisega viivitamist, et hoiduda kahjustamast likviidsust tehingute avalikustamise kohustuste soovimatu tagajärjena ja seega avalikustamast riskipositsioone. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks täpsed asjaolud, mille alusel võib lubada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vabastamist ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete täitmisega viivitamist.

(3)

Selle määruse sätted on tihedalt seotud, sest nendes määratakse kindlaks kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuded, mida kohaldatakse mittekapitaliinstrumentidega kauplemise suhtes. Selleks et tagada kooskõla sätete vahel, mis peaksid jõustuma samal ajal, ning anda sidusrühmadele ja eelkõige neile isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, sätetest põhjalik ülevaade, tuleb need regulatiivsed tehnilised standardid koondada ühte määrusesse.

(4)

Kui pädevad asutused annavad vabastusi seoses kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetega või lubavad kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuste täitmisega viivitada, peaksid nad kohtlema kõiki reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme, organiseeritud kauplemissüsteeme ja väljaspool kauplemiskohti kauplevaid investeerimisühinguid võrdselt ning mittediskrimineerivalt.

(5)

On asjakohane selgitada mõningaid tehnilisi mõisteid. Need tehnilised mõisted on vajalikud, et tagada käesolevas määruses sisalduvate sätete ühetaoline kohaldamine liidus ja seeläbi aidata kaasa liidu finantsturgude ühtsete eeskirjade kehtestamisele. Nende määratluste ainus funktsioon seondub mittekapitaliinstrumentide läbipaistvuskohustuste sätestamisega ja neid tuleks kasutada rangelt üksnes käesoleva määruse mõistmisel.

(6)

Börsil kaubeldavaid kaupu ja börsil kaubeldavaid väärtpabereid, mille suhtes seda määrust kohaldatakse, tuleks nende õigusliku struktuuri tõttu käsitada võlainstrumentidena. Kuna nendega kaubeldakse samamoodi nagu börsil kaubeldavate fondidega, tuleks kohaldada börsil kaubeldavate fondide läbipaistvuskorraga sarnast korda.

(7)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 600/2014 tuleks mitme instrumendi puhul lubada kasutada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vabastust, mis kehtib instrumentide puhul, millel ei ole likviidset turgu. Seda nõuet tuleks kohaldada ka tuletisinstrumentidele, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, aga ei kehti kauplemiskohustust, samuti võlakirjade, tuletisinstrumentide, struktureeritud finantstoodete ja lubatud heitkoguste väärtpaberite suhtes, mis ei ole likviidsed.

(8)

Hinnapäringusüsteemi korraldav kauplemiskoht peaks avaldama kindlad ostu- ja müügipakkumiste hinnad või kauplemishuvi teated ning nende hindadega kauplemisvalmiduse tõsiduse hiljemalt ajaks, mil päringu esitaja saab tehingu süsteemi eeskirjade järgi ära teha. See on vajalik tagamaks, et liikmed või osalised, kes esitavad päringu esitanule oma hinnapakkumised esimesena, ei satuks ebasoodsasse olukorda.

(9)

Enamik likviidseid pandikirju on hüpoteegiga tagatud võlakirjad, mis on emiteeritud selleks, et anda laene eraisikute eluaseme ostu rahastamiseks, ja mille keskmine väärtus on otse seotud laenu väärtusega. Pandikirjade turul tagavad likviidsuse pakkujad, et suurte mahtudega kauplevad kutselised investorid viiakse kokku väikeses mahus kauplevate eluasemeomanikega. Et hoida ära selle funktsiooni häireid ja eluasemeomanikele kaasnevaid kahjulikke tagajärgi, tuleks instrumendile omase mahuna, mille ületamise korral võivad likviidsuse pakkujad kasutada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vabastamist, kehtestada tehingusuurus, millest allapoole jääb 40 % tehingutest, sest see tehingusuurus loetakse eluaseme keskmist hinda kajastavaks.

(10)

Teave, mille avalikustamist nõutakse reaalajale võimalikult lähedasel ajal, tuleks teha kättesaadavaks nii kiiresti kui tehniliselt teostatav, arvestades mõistlikku tõhusustaset ja asjaomase turukorraldaja, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja või investeerimisühingu kulusid süsteemidele. Ainult erandjuhtudel, kui saadaolevad süsteemid ei võimalda avalikustamist lühema aja vältel, tuleks teave avaldada ettenähtud maksimaalse tähtaja lähedal.

(11)

Investeerimisühingud peaksid väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute üksikasjad tegema tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu avalikuks. Selles määruses tuleks sätestada viis, kuidas investeerimisühingud annavad tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele oma tehingutest aru, ja seda tuleks kohaldada koostoimes komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/571 (2).

(12)

Määruses (EL) nr 600/2014 on sätestatud võimalus täpsustada selliste võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja tuletisinstrumentide tehingute kauplemisjärgse avalikustamise kohustuse kohaldamist, mille on teinud kaks investeerimisühingut, sealhulgas kliendi korralduste süsteemsed täitjad, ja mille määravad kindlaks muud tegurid kui jooksev turuväärtus (näiteks finantsinstrumentide tagatisena ülekandmine). Sellised tehingud ei aita kaasa hinna leidmise protsessile või võivad investorite jaoks pilti hägustada või takistada parimat täitmist ning seepärast täpsustatakse selles määruses muude tegurite abil kui jooksev turuhind kindlaksmääratavad tehingud, mida ei peaks avalikustama.

(13)

Investeerimisühingud teevad sageli oma arvel või klientide nimel tuletisinstrumentide ja muude finantsinstrumentide või varadega tehinguid, mis koosnevad mitmest omavahel seotud ning vastastikuses sõltuvuses olevast tehingust. Sellised kombineeritud tehingud võimaldavad investeerimisühingutel ja nende klientidel juhtida paremini oma riske, pidades silmas et kombineeritud tehingu iga komponendi hind kajastab pigem kombineeritud tehingu üldist riskiprofiili kui iga komponendi kehtivat turuhinda. Kombineeritud tehingud võivad toimuda eri vormis, näiteks võib tegemist olla füüsilise instrumendi vahetusega, kauplemiskohtades ellu viidavate kauplemisstrateegiatega või kohandatud kombineeritud tehingutega, ja kohaldatava läbipaistvuskorra kujundamisel on oluline neid eripärasid arvesse võtta. Seepärast on selle määruse eesmärgil asjakohane määrata kindlaks kombineeritud tehingute suhtes kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete kohaldamisega viivitamise tingimused. Seda korda ei tohiks olla võimalik kasutada tehingute puhul, millega maandatakse finantsinstrumentide riske ja mis toimuvad tavapärase tegevuse käigus.

(14)

Füüsilise instrumendi vahetus on finantsturgude lahutamatu osa, võimaldades turuosalistel korraldada ja teha börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide tehinguid, mis on otse seotud aluseks oleva füüsilise instrumendi turul toimuva tehinguga. Neid kasutatakse laialdaselt ja need hõlmavad paljusid osalejaid, nagu põllumajandustootjad, tootjad, kaupade töötlejad. Tavaliselt toimub füüsilise instrumendi vahetus siis, kui füüsilise vara müüja soovib sulgeda oma vastava riskimaanduspositsiooni tuletislepingus füüsilise vara ostjaga, kui ostjal on ka vastav riskimaandus samas tuletislepingus. Seega hõlbustavad need selliste riskimaanduspositsioonide tõhusat sulgemist, mis ei ole enam vajalikud.

(15)

Väljaspool kauplemiskoha eeskirju tehtud tehingute korral on juhtudel, kui tehingu mõlemad pooled on liidus asutatud investeerimisühingud, väga oluline selgitada, milline investeerimisühing peab tehingu avalikustama, et tagada tehingute avalikustamine ilma dubleerimata. Seega peaks kohustus tehing avalikustada olema alati müüval investeerimisühingul, välja arvatud juhul, kui vaid üks vastaspool on kliendi korralduste süsteemne täitja ja see on ostev investeerimisühing.

(16)

Kui vaid üks vastaspool on konkreetse finantsinstrumendi puhul kliendi korralduste süsteemne täitja ja see on ühtlasi ostev ühing, peaks tehingu avalikustamise eest vastutama tema, sest tema kliendid eeldavad seda temalt ning tal on paremad võimalused täita aruandeväli, kuhu on märgitud tema kliendi korralduste süsteemse täitja staatus. Tagamaks, et tehing avalikustatakse vaid üks kord, peaks kliendi korralduste süsteemne täitja teatama teisele poolele, et ta avalikustab tehingu.

(17)

Oluline on säilitada praegused kompensatsioonitehingute avalikustamise standardid, et vältida ühe tehingu avalikustamist mitme tehinguna ja tagada õiguskindlus selle kohta, milline investeerimisühing vastutab tehingu avalikustamise eest. Seega tuleb kaks samal ajal sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut avalikustada ühe tehinguna.

(18)

Määrusega (EL) nr 600/2014 lubatakse pädevatel asutustel nõuda täiendavate andmete avalikustamist, kui nad avalikustavad teavet, mille avalikustamisega on lubatud viivitada, või lubada viivitamist pikema ajavahemiku jooksul. Selleks et aidata neid sätteid kogu liidus ühetaoliselt kohaldada, on vaja kindlaks määrata tingimused ja kriteeriumid, mille alusel pädevad asutused võivad täiendavaid viivitusi lubada.

(19)

Mitme mittekapitaliinstrumendiga ja eelkõige tuletisinstrumentidega kauplemine on juhuslik ja muutlik ning seda iseloomustavad kauplemismustrid muutuvad regulaarselt. Selliste finantsinstrumentide staatiline kindlaksmääramine, millel puudub likviidne turg, ning eri künniste staatiline kindlaksmääramine eesmärgiga kujundada kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse kohustusi, sätestamata võimalust kohandada kauplemismustrite muudatuste järgi likviidsusseisundit ja künniseid, ei ole seega sobiv. Seepärast on asjakohane sätestada metoodika ja parameetrid, mis on vajalikud, et perioodiliselt hinnata likviidsust ning arvutada künniseid kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vabastamiseks ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete täitmisega viivitamiseks.

(20)

Selleks et tagada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetega seotud vabastuste ja kauplemisjärgsete viivituste järjepidev kohaldamine, tuleb koostada ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad nende andmete sisu ja esitamise sagedust, mida pädevad asutused võivad läbipaistvuse eesmärgil küsida kauplemiskohtadelt, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt ning kauplemiskoondteabe pakkujatelt. Samuti tuleb kindlaks määrata asjaomaste künniste arvutamise metoodika ja koostada ühtsed eeskirjad liidus teabe avalikustamise kohta. Mittekapitaliinstrumentide suhtes kohaldatava läbipaistvuskorra kindlaksmääramiseks tehtavate arvutuste konkreetset metoodikat ja nendeks vajalikke andmeid käsitlevaid eeskirju tuleks kohaldada koos komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/577, (3) milles sätestatakse selliste andmepäringute sisu ja sageduse üldised elemendid, mida esitatakse kauplemiskohtadele, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele ning kauplemiskoondteabe pakkujatele läbipaistvuse ning muude arvutuste eesmärgil üldisemalt.

(21)

Võlakirjade puhul (v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) tuleks alla 100 000 euro suurused tehingud kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse künniste arvutamisel välja jätta, sest neid käsitatakse jaemahule vastavate tehingutena. Nende jaemahule vastavate tehingute puhul peaks kõikidel juhtudel kasutama uut läbipaistvuskorda ja mis tahes künnised, mis tingivad läbipaistvuse nõuetest vabastamise või nende täitmisega viivitamise, tuleks kehtestada ülalpool seda taset.

(22)

Määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud läbipaistvuse kohustustest vabastamise eesmärk on tagada, et selliste operatsioonide tulemuslikkust (mis põhineb õigeaegsetel ja konfidentsiaalsetel tehingutel), mida eurosüsteem teeb niisuguste esmaste ülesannete täitmisel, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi „põhikiri“), ning eurot mittekasutavates liikmesriikides asuvate EKPSi liikmete puhul samaväärsete riigisiseste sätete alusel, ei kahjustaks teabe avalikustamine selliste tehingute kohta. On väga oluline, et keskpangad saaksid kontrollida, kas, millal ja kuidas avalikustatakse nende tegevust käsitlevat teavet, et maksimeerida kavandatavat ning piirata soovimatut mõju turule. Seepärast tuleks EKPSi liikmetele ja nende vastavatele vastaspooltele tagada õiguskindlus seoses läbipaistvusnõuetest vabastamise kohaldamisalaga.

(23)

Vastavalt aluslepingule, põhikirjale ning eurot mittekasutavates liikmesriikides asuvate EKPSi liikmete puhul vastavalt samaväärsetele riigisisestele sätetele on EKPSi üks peamisi ülesandeid viia ellu välisvaluutapoliitikat, mis hõlmab välisvaluutareservide hoidmist ja haldamist, et tagada vajaduse korral piisav likviidsete ressursside maht välisvaluutaoperatsioonide tegemiseks. Läbipaistvusnõuete kohaldamine välisvaluutareservide haldamise operatsioonide suhtes võib tuua kaasa soovimatud signaalid turule, mis võivad häirida eurosüsteemi välisvaluutapoliitikat ja nendes liikmesriikides asuvate EKPSi liikmete välisvaluutapoliitikat, mille vääring ei ole euro. Samasugused kaalutlused võivad üksikjuhtumipõhiselt kehtida ka välisvaluutareservide haldamise operatsioonide puhul raha- ja finantsstabiilsuspoliitika elluviimisel.

(24)

Läbipaistvuskohustustest vabastamist tehingute puhul, mille vastaspool on EKPSi liige, ei tohiks kohaldada tehingute suhtes, mille on sõlminud mõni EKPSi liige oma investeerimisoperatsioonide tegemisel. See peaks hõlmama haldusotstarbel või EKPSi liikme personali jaoks tehtud operatsioone, sealhulgas pensioniskeemi haldurina tegutsedes tehtud tehinguid kooskõlas põhikirja artikliga 24.

(25)

Läbipaistvuskohustused võib ajutiselt peatada üksnes erandlikes olukordades, mille puhul esineb objektiivsete ja mõõdetavate tegurite alusel märkimisväärne likviidsuse vähenemine kogu finantsinstrumentide klassis. Tuleb teha vahet klassidel, mille puhul on alguses tehtud kindlaks, et neil on olemas või puudub likviidne turg, sest klassis, mille puhul on juba kindlaks tehtud, et see on mittelikviidne, võib tõenäoliselt kergemini tekkida suhteline edasine märkimisväärne langus. Seepärast tuleks selliste instrumentide läbipaistvusnõuete peatamine, mille puhul on leitud, et neil ei ole likviidset turgu, kehtestada üksnes siis, kui vähenemine on toimunud seoses suurema suhtelise künnisega.

(26)

Määrusega (EL) nr 600/2014 kehtestatud kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse korda tuleks vastavalt turutingimustele asjakohaselt kalibreerida ning kohaldada seda ühetaoliselt kogu liidus. Seepärast on oluline sätestada, millised arvutused tuleb teha, sealhulgas arvutuste ajavahemikud ja meetodid. Sellega seoses tuleks turumoonutuste vältimiseks käesolevas määruses kindlaks määratud arvutusperioodide abil tagada, et korra puhul kohaldatavaid asjaomaseid künniseid ajakohastatakse sobivate ajavahemike järel turutingimuste kajastamiseks. Samuti on asjakohane näha ette arvutuste tulemuste tsentraliseeritud avalikustamine, nii et need tehakse ühes kohas ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks kõigile liidu finantsturu osalistele ning pädevatele asutustele. Selleks peaksid pädevad asutused ESMAt oma arvutuste tulemustest teavitama ja ESMA peaks need arvutused oma veebisaidil avalikustama.

(27)

Et tagada uute läbipaistvusnõuete sujuv rakendamine, on asjakohane läbipaistvussätted järk-järgult kasutusele võtta. Likviidsuskünnist „keskmine päevane tehingute arv“, mida kasutatakse selliste võlakirjade kindlaksmääramiseks, millel on likviidne turg, tuleks järk-järgult kohandada.

(28)

Hiljemalt määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. juulil peaks ESMA esitama kord aastas komisjonile selle likviidsuskünnise hinnangu, mis määrab kindlaks kauplemiseelse läbipaistvuse kohustused määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 8 ja 9 järgi, ning kui see on asjakohane, esitama läbivaadatud regulatiivse tehnilise standardi, et kohandada likviidsuskünnist.

(29)

Samamoodi tuleks järk-järgult kohandada tehingute protsentiile, mida kasutatakse instrumendile omase mahu kindlaksmääramiseks, mis võimaldab mittekapitaliinstrumentide puhul kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest vabastust.

(30)

Selleks peaks ESMA esitama kord aastas komisjonile vabastuste künniste hinnangu, ning kui see on asjakohane, esitama läbivaadatud regulatiivse standardi, et kohandada mittekapitaliinstrumentide suhtes kohaldatavaid vabastuste künniseid.

(31)

Läbipaistvusega seotud arvutuste tegemiseks on vaja võrdlusandmeid, et määrata kindlaks varade alamklass, kuhu iga finantsinstrument kuulub. Seepärast tuleb kauplemiskohti kohustada esitama täiendavaid võrdlusandmeid peale andmete, mis on nõutavad komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/585 (4).

(32)

Selliste finantsinstrumentide kindlaksmääramisel, millel ei ole likviidset turgu seoses välisvaluuta tuletisinstrumentidega, oli nõutav kvalitatiivne hinnang, sest kogu turu põhjalikuks kvantitatiivseks analüüsiks vajalikud andmed puudusid. Selle tulemusena tuleks parema kvaliteediga andmete kättesaadavaks muutumiseni käsitada välisvaluuta tuletisinstrumente selle määruse kohaldamisel likviidset turgu mitteomavatena.

(33)

Selleks et uusi läbipaistvuseeskirju oleks võimalik tulemuslikult rakendama hakata, peaksid turuosalised esitama andmeid selliste finantsinstrumentide arvutamiseks ja avalikustamiseks, millel ei ole likviidset turgu, ning suuremahuliste või instrumendile omast mahtu ületavate korralduste mahtude arvutamiseks ja avalikustamiseks piisavalt enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva.

(34)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesolevat määrust ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Tagamaks aga, et läbipaistvuse uus reguleeriv kord saab tulemuslikult toimida, tuleks käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldada alates määruse jõustumiskuupäevast.

(35)

See määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA on komisjonile esitanud.

(36)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kombineeritud tehing“ on üks järgmistest:

a)

tuletislepingu või muu finantsinstrumendiga tehtav tehing, mille tingimuseks on samaväärses koguses aluseks oleva füüsilise varaga tehtava tehingu samaaegne täitmine (füüsilise instrumendi vahetus);

b)

tehing, mis hõlmab finantsinstrumentidega kahe või enama osatehingu tegemist ning

i)

mis tehakse kahe või enama vastaspoole vahel;

ii)

mille iga osatehing kannab märkimisväärset majanduslikku või finantsriski, mis on seotud kõikide teiste osatehingutega;

iii)

mille puhul iga osatehingu tegemine on samaaegne ja sõltub kõikide teiste osatehingute tegemisest;

2)

„hinnapäringusüsteem“ on kauplemissüsteem, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

b)

liikme või osaleja hinnapakkumine või -pakkumised esitatakse vastusena hinnapäringule, mille on esitanud üks või mitu teist liiget või osalejat;

c)

hinnapakkumist saab kasutada üksnes päringu teinud liige või osaleja;

d)

hinnapäringu esitanud liige või turuosaline võib sõlmida tehingu, aktsepteerides talle päringu alusel esitatud hinnapakkumise või -pakkumised;

3)

„häälkauplemissüsteem“ on kauplemissüsteem, kus liikmetevahelised tehingud toimuvad häälega peetavate läbirääkimiste kaudu.

II PEATÜKK

REGULEERITUD TURGUDE, MITMEPOOLSETE KAUPLEMISSÜSTEEMIDE JA ORGANISEERITUD KAUPLEMISSÜSTEEMIDE KAUPLEMISEELNE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 2

Kauplemiseelse läbipaistvuse kohustused

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 8 lõiked 1 ja 2)

Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud peavad avalikustama ostu- ja müügipakkumiste hindade vahemiku ning kauplemisvalmiduse tõsiduse nende hindade juures vastavalt kauplemissüsteemi liigile, mida nad korraldavad, ja I lisas sätestatud teavitamisnõuetele.

Artikkel 3

Suuremahulised korraldused

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 1 punkt a)

Korraldus on võrreldes tavapärase turumahuga suuremahuline, kui see on sisestamise ajal või pärast muutmist võrdne korralduse miinimummahuga, mis määratakse kindlaks artiklis 13 sätestatud meetodiga, või sellest suurem.

Artikkel 4

Korralduste haldamise süsteemis hoitavate korralduste liik ja minimaalne maht

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 1 punkt a)

1.   Kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitava ja avalikustamist ootava korralduse liik, mille puhul võib vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on korraldus,

a)

mis kavatsetakse avaldada kauplemiskoha peetavas tellimusraamatus ja mis sõltub süsteemi protokolliga eelnevalt kindlaks määratud objektiivsetest tingimustest;

b)

millel ei ole enne kauplemiskoha peetavas tellimusraamatus avalikustamist vastastikmõju muu kauplemishuviga;

c)

millel on saab pärast tellimusraamatus avalikustamist vastastikmõju muude korraldustega kooskõlas sellist liiki korralduste suhtes avalikustamise ajal kohaldatavate eeskirjadega.

2.   Kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitavate ja avalikustamist ootavate selliste korralduste miinimummaht, mis võidakse vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on sisestamise hetkel ning pärast mis tahes muudatuse tegemist:

a)

reserveerimiskorralduse puhul 10 000 eurot või sellest suurem;

b)

kõigi muude korralduste puhul võrdne süsteemi korraldaja eeskirjade ja protokollide kohaselt eelnevalt kehtestatud minimaalse kaubeldava kogusega või sellest suurem.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud reserveerimiskorraldust käsitatakse määratud hinnaga korraldusena, mis koosneb avalikustatud korraldusest, mis on seotud koguse teatava osaga, ja avalikustamata korraldusest, mis on seotud koguse ülejäänud osaga, kusjuures avalikustamata kogusega saab tehingu teha alles pärast selle avalikustamist tellimusraamatus uue avalikustatud korraldusena.

Artikkel 5

Finantsinstrumendile omane maht

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 8 lõige 4 ja artikli 9 lõike 1 punkt b)

1.   Kauplemishuvi näitaja ületab finantsinstrumendile omast mahtu, kui see on sisestamise ajal või pärast muutmist võrdne kauplemishuvi näitaja miinimummahuga, mis määratakse kindlaks artiklis 13 sätestatud meetodi kohaselt, või sellest suurem.

2.   Selliste kauplemishuvi teadete indikatiivsed kauplemiseelsed hinnad, mis ületavad finantsinstrumendile omast mahtu, mis määratakse kindlaks lõike 1 kohaselt, ja mis on väiksemad kui asjaomane suur maht, mis määratakse kindlaks artikli 3 kohaselt, loetakse kauplemishuvi hinnale lähedaseks, kui kauplemiskoht avaldab mõne järgmistest:

a)

parim võimalik hind;

b)

hindade aritmeetiline keskmine;

c)

keskmine hind, mida on kaalutud mahu, hinna, aja või kauplemishuvi teadete arvuga.

3.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud peavad avalikustama kauplemiseelsete hindade arvutamise metoodika ning avalikustamise aja, kui nad sisestavad ja ajakohastavad indikatiivseid kauplemiseelseid hindu.

Artikkel 6

Selliste finantsinstrumentide klassid, millel ei ole likviidset turgu

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 1 punkt c)

Finantsinstrumenti või finantsinstrumentide klassi käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, kui see on niiviisi määratletud kooskõlas artiklis 13 sätestatud meetoditega.

III PEATÜKK

KAUPLEMISKOHTADE JA VÄLJASPOOL KAUPLEMISKOHTA KAUPLEVATE INVESTEERIMISÜHINGUTE KAUPLEMISJÄRGNE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 7

Kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustused

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 10 lõige 1 ning artikli 21 lõiked 1 ja 5)

1.   Väljaspool kauplemiskoha eeskirju kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud peavad avalikustama iga tehingu kohta II lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud andmed ning kasutama igat II lisa tabelis 3 loetletud kohaldatavat märgist.

2.   Kui varem avaldatud kauplemisaruanne tühistatakse, avaldavad väljaspool kauplemiskohta kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja II lisa tabelis 3 täpsustatud tühistamismärgist.

3.   Kui varem avaldatud kauplemisaruannet muudetakse, avaldavad väljaspool kauplemiskohta kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud järgmise teabe:

a)

uus kauplemisaruanne, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja II lisa tabelis 3 täpsustatud tühistamismärgist;

b)

uus kauplemisaruanne, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju kõigi vajalike parandustega ning II lisa tabelis 3 täpsustatud muutmismärgist.

4.   Kauplemisjärgne teave avalikustatakse reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ning igal juhul:

a)

määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise esimesel kolmel aastal 15 minuti jooksul pärast asjaomase tehingu tegemist;

b)

seejärel viie minuti jooksul pärast asjaomase tehingu tegemist.

5.   Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing on tehtud väljaspool kauplemiskoha eeskirju oma arvel või klientide nimel, avalikustab tehingu tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu üksnes investeerimisühing, kes müüb asjaomast finantsinstrumenti.

6.   Kui vaid üks tehingupooleks olev investeerimisühing on teatava finantsinstrumendi puhul kliendi korralduste süsteemne täitja ja ta tegutseb ostva investeerimisühinguna, siis erandina lõikest 5 avalikustab tehingu tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu vaid see investeerimisühing, kes teavitab ka müüjat võetud meetmest.

7.   Investeerimisühingud astuvad kõik mõistlikud sammud, et tagada tehingu avalikustamine ühe tehinguna. Seega tuleb kahte samal ajal sisestatud ja sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut käsitada ühe tehinguna.

8.   Kombineeritud tehinguga seotud teave tehakse kättesaadavaks iga komponendi kohta reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik, võttes arvesse vajadust määrata hinnad asjaomastele finantsinstrumentidele, ning see hõlmab kombineeritud tehingu märgist või füüsilise instrumendi vahetuse märgist, nagu on täpsustatud II lisa tabelis 3. Kui kombineeritud tehingu puhul võib artikli 8 kohaselt avalikustamisega viivitada, tehakse kõikide komponentide kohta teave kättesaadavaks pärast seda, kui tehingu viivitusperiood on möödunud.

Artikkel 8

Tehingute avalikustamisega viivitamine

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõiked 1 ja 3 ning artikli 21 lõige 4)

1.   Kui pädev asutus lubab määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 1 kohaselt tehingu andmete avalikustamisega viivitada, avalikustavad väljaspool kauplemiskohta kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud iga tehingu hiljemalt kell 19.00 kohaliku aja järgi teisel tööpäeval pärast tehingu kuupäeva, tingimusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

tehing on suuremahuline võrreldes tavapärase turumahuga, nagu on täpsustatud artiklis 9;

b)

tehing tehakse finantsinstrumendi või finantsinstrumentide klassiga, millel ei ole likviidset turgu, nagu on täpsustatud kooskõlas artiklis 13 sätestatud meetoditega;

c)

tehingu teevad investeerimisühing, mis kaupleb oma arvel muul viisil kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (6) artikli 4 lõike 1 punkti 38 kohasel kliendikorralduste sobitamistehingu põhimõttel, ja muu vastaspool ning tehingu maht ületab instrumendile omast mahtu vastavalt artiklile 10;

d)

tehing on kombineeritud tehing, mis vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)

üks või mitu selle komponenti on tehingud finantsinstrumentidega, millel ei ole likviidset turgu;

ii)

üks või mitu selle komponenti on tehingud finantsinstrumentidega, mis on vastavalt artiklile 9 tavapärase turumahuga võrreldes suuremahulised;

iii)

tehingu teevad investeerimisühing, mis kaupleb oma arvel muul viisil kui direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 38 kohasel kliendikorralduste sobitamistehingu põhimõttel, ja muu vastaspool ning tehingu üks või mitu komponenti on tehingud finantsinstrumentidega, mille maht ületab instrumendile omast mahtu vastavalt artiklile 10.

2.   Kui lõikes 1 sätestatud viivitusperiood on möödunud, tuleb tehingu kõik üksikasjad avalikustada, välja arvatud juhul, kui kooskõlas artikliga 11 on viivitusperioodi pikendatud või lubatud tähtajatu viivitamine.

3.   Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing tehakse väljaspool kauplemiskoha eeskirju oma arvel või klientide nimel, on kohaldatava avalikustamisega viivitamise korra kindlaksmääramise eesmärgil pädev asutus selle investeerimisühingu pädev asutus, kes vastutab tehingu avalikustamise eest tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu artikli 7 lõigete 5, 6 ja 7 järgi.

Artikkel 9

Suuremahulised tehingud

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 1 punkt a)

Tehingut käsitatakse võrreldes tavapärase turumahuga suuremahulisena, kui see on võrdne sellise tehingu miinimummahuga, mis arvutatakse artiklis 13 sätestatud meetodi kohaselt, või sellest suurem.

Artikkel 10

Finantsinstrumendile omane maht

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 1 punkt c)

Tehingut käsitatakse finantsinstrumendile omast mahtu ületavana, kui see on võrdne tehingu miinimummahuga, mis arvutatakse artiklis 13 sätestatud meetodi kohaselt, või sellest suurem.

Artikkel 11

Läbipaistvusnõuded seoses avalikustamisega viivitamisega pädevate asutuste äranägemisel

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõige 3)

1.   Kui pädevad asutused kasutavad oma õigusi seoses avalikustamisega viivitamise lubamisega määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 järgi, siis kehtib järgmine:

a)

kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti a, nõuavad pädevad asutused järgmistest andmetest ühe avalikustamist kogu artikli 8 kohase viivitusperioodi jooksul:

i)

kõik tehingu üksikasjad, mis on esitatud II lisa tabelites 1 ja 2, välja arvatud mahtu käsitlevad andmed;

ii)

tehingute päevased kokkuvõtlikud andmed vähemalt viie tehingu puhul, mis on tehtud samal päeval, tuleb avalikustada järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

b)

kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti b, lubavad pädevad asutused üksiku tehingu mahtu mitte avalikustada neljanädalase pikendatud perioodi jooksul;

c)

mittekapitaliinstrumentide puhul, mis ei ole riigi võlakohustused, ja juhul, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti c, lubavad pädevad asutused neljanädalase pikendatud viivitusperioodi jooksul avalikustada ühe kalendrinädala jooksul tehtud mitme tehingu kokkuvõtlikud andmed järgmisel teisipäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

d)

riigi võlakohustuste puhul ja juhul, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti d, lubavad pädevad asutused määramata aja jooksul avalikustada ühe kalendrinädala jooksul tehtud mitme tehingu kokkuvõtlikud andmed järgmisel teisipäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.

2.   Kui lõike 1 punktis b sätestatud pikendatud viivitusperiood on möödunud, siis kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

kõikide instrumentide puhul, mis ei ole riigi võlakohustused, avalikustatakse kõikide üksikute tehingute täielikud andmed järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

b)

riigi võlakohustuste puhul, kui pädevad asutused otsustavad kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 teise lõiguga mitte kasutada järjest määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punktides b ja d sätestatud võimalusi, avalikustatakse kõikide üksikute tehingute täielikud andmed järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

c)

riigi võlakohustuste puhul, kui pädevad asutused kohaldavad kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 teise lõiguga järjest määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punktides b ja d sätestatud võimalusi, avalikustatakse mitu samal kalendrinädalal tehtud tehingut kokkuvõtlikult teisipäeval, mis järgneb neljanädalase pikendatud viivitusperioodi lõpule, arvestades alates selle kalendrinädala viimasest päevast, enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.

3.   Kõikide instrumentide puhul, mis ei ole riigi võlakohustused, avalikustatakse kõik üksikute tehingute üksikasjad neli nädalat pärast kokkuvõtlike andmete avalikustamist kooskõlas lõike 1 punktiga c enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkuvõtlikud päeva- või nädalaandmed sisaldavad võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, tuletisinstrumentide ning lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul asjaomase kalendriperioodi iga päeva või nädala kohta järgmist teavet:

a)

kaalutud keskmine hind;

b)

kogu kauplemismaht, millele on viidatud II lisa tabelis 4;

c)

tehingute koguarv.

5.   Tehingud koondatakse ISIN-koodi järgi. Kui ISIN-kood ei ole kättesaadav, koondatakse tehingud selle finantsinstrumentide klassi tasandil, mille suhtes kehtib artiklis 13 sätestatud likviidsustest.

6.   Kui lõike 1 punktides c ja d ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud avalikustamiseks ette nähtud nädalapäev ei ole tööpäev, toimub avalikustamine järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.

Artikkel 12

Kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete kohaldamine teatavate väljaspool kauplemiskohta tehtavate tehingute suhtes

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 21 lõige 1)

Kohustus avalikustada tehingute maht ja hind ning tegemise aeg, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 21 lõikes 1, ei kehti järgmiste tehingute suhtes:

a)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (7) artikli 2 lõikes 5 loetletud tehingud;

b)

tehingud, mille on teinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (8) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (9) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kannab finantsinstrumentide majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele, kusjuures tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

c)

„üleandmistehing“ või „vastuvõtmistehing“, mis on tehing, kus investeerimisühing annab kliendi tehingu teisele investeerimisühingule kauplemisjärgseks töötlemiseks või võtab selle teiselt investeerimisühingult vastu;

d)

finantsinstrumentide ülekandmised, näiteks tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest.

IV PEATÜKK

KAUPLEMISEELSE JA -JÄRGSE LÄBIPAISTVUSE ÜHISSÄTTED

Artikkel 13

Läbipaistvusega seotud arvutuste metoodika

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõiked 1 ja 2, artikli 11 lõige 1 ning artikli 22 lõige 1)

1.   Selliste finantsinstrumentide või finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, millel ei ole artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel likviidset turgu, kohaldatakse varaklasside lõikes järgmist metoodikat.

a)

Staatiline likviidsuse kindlaksmääramine järgmistel juhtudel:

i)

väärtpaberistatud tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.1;

ii)

järgmised aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide varaklassi alamklassid: aktsiaindeksioptsioonid, aktsiaindeksifutuurid/-forvardid, aktsiaoptsioonid, aktsiafutuurid/-forvardid, aktsiadividendioptsioonid, aktsiadividendifutuurid/-forvardid, dividendiindeksioptsioonid, dividendiindeksifutuurid/-forvardid, volatiilsusindeksioptsioonid, volatiilsusindeksifutuurid/-forvardid, börsil kaubeldavate fondide optsioonid, börsil kaubeldavate fondide futuurid/forvardid ning muud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid, mis on määratletud III lisa tabelis 6.1;

iii)

välisvaluuta tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 8.1;

iv)

muude intressimäära tuletisinstrumentide, muude kauba tuletisinstrumentide, muude krediidituletisinstrumentide, muude C10 tuletisinstrumentide, muude hinnavahelepingute, muude lubatud heitkoguste väärtpaberite ja muude lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside alamklassid, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.1, 7.1, 9.1, 10.1, 11.1, 12.1 ja 13.1.

b)

Perioodiline hindamine, mis põhineb kvantitatiivsetel, ja kui see on asjakohane, kvalitatiivsetel likviidsuskriteeriumidel järgmistel juhtudel:

i)

kõik võlakirjaliigid, välja arvatud III lisa tabelis 2.1 ning täpsemalt artikli 17 lõikes 1 määratletud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid;

ii)

börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.4;

iii)

intressimäära tuletisinstrumentide varaklass, välja arvatud muude intressimäära tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 5.1;

iv)

järgmised aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide varaklassi alamklassid: vahetustehingud ja portfellivahetustehingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 6.1;

v)

kauba tuletisinstrumentide varaklass, välja arvatud muude kauba tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 7.1;

vi)

järgmised krediidituletisinstrumentide varaklassi alamklassid: indeksipõhised krediidiriski vahetustehingud ja ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 9.1;

vii)

C10 tuletisinstrumentide alamklass, välja arvatud muude C10 tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 10.1;

viii)

järgmised hinnavahelepingute varaklassi alamklassid: valuuta hinnavahelepingud ja kauba hinnavahelepingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 11.1;

ix)

lubatud heitkoguste väärtpaberite alamklass, välja arvatud muude lubatud heitkoguste väärtpaberite alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 12.1;

x)

lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide alamklass, välja arvatud muude lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 13.1.

c)

Perioodiline hindamine, mis põhineb kvalitatiivsetel likviidsuskriteeriumidel järgmistel juhtudel:

i)

järgmised krediidituletisinstrumentide varaklassi alamklassid: krediidiriski vahetustehingute indeksi optsioonid ja ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute optsioonid, nagu on määratletud III lisa tabelis 9.1;

ii)

järgmised hinnavahelepingute varaklassi alamklassid: kapitali hinnavahelepingud, võlakirjade hinnavahelepingud, aktsiafutuuride/-forvardite hinnavahelepingud ning aktsiaoptsioonide hinnavahelepingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 11.1.

d)

Perioodiline hindamine, mis põhineb kahe testi meetodil struktureeritud finantstoodete puhul, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.1.

2.   Artiklis 5 osutatud finantsinstrumendile omase mahu ja artiklis 3 osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmisi meetodeid.

a)

Künnisväärtus järgmistel juhtudel:

i)

börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.5;

ii)

väärtpaberistatud tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.2;

iii)

aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelites 6.2 ja 6.3;

iv)

välisvaluuta tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 8.2;

v)

iga alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.3, 7.3, 9.3, 10.3 ja 11.3;

vi)

iga varade alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 12.3 ja 13.3;

vii)

iga struktureeritud finantstoode, kui ei läbita lõike 1 punkti d kohast 1. testi, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.2;

viii)

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, kui läbitakse üksnes lõike 1 punkti d kohane 1. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3.

b)

Tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, nagu on täpsustatud artikli 17 lõikes 3, või künnise alamväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem, järgmistel juhtudel:

i)

iga võlakirjaliik, välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.3;

ii)

iga alamklass, millel on likviidne turg, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.2, 7.2, 9.2, 10.2 ja 11.2;

iii)

iga varade alamklass, millel on likviidne turg, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 12.2 ning 13.2;

iv)

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, kui läbitakse lõike 1 punkti d kohane 1. ja 2. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3;

3.   Artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omase mahu ning artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste tehingute kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmisi meetodeid.

a)

Künnisväärtus järgmistel juhtudel:

i)

börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.5;

ii)

väärtpaberistatud tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.2;

iii)

aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelites 6.2 ja 6.3;

iv)

välisvaluuta tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 8.2;

v)

iga alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.3, 7.3, 9.3, 10.3 ja 11.3;

vi)

iga varade alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklassi puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 12.3 ja 13.3;

vii)

iga struktureeritud finantstoode, kui ei läbita lõike 1 punkti d kohast 1. testi, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.2;

viii)

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, kui läbitakse üksnes lõike 1 punkti d kohane 1. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3;

b)

tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile iga võlakirjaliigi puhul, välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.3;

c)

tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb sellise mahu protsent, mis vastab mahu protsentiilile, või künnise alamväärtus iga alamklassi puhul, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, olenevalt sellest, milline on suurim, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute puhul, nagu on sätestatud III lisa tabelites 5.2, 7.2, 9.2, 10.2 ja 11.2;

d)

tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, või künnise alamväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem, järgmistel juhtudel:

i)

iga varade alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul, nagu on sätestatud III lisa tabelites 12.2 ning 13.2;

ii)

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, kui läbitakse lõike 1 punkti d kohane 1. ja 2. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3.

4.   Kui tavapärase turumahuga võrreldes suuremahulise tehingu kindlaksmääramise puhul mahu protsentiilile vastav tehingusuurus on suurem kui tehingute protsentiil 97,5, ei võeta lõike 3 punkti c kohaldamisel kauplemismahtu arvesse ning artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane maht ning artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste tehingute maht määratakse kindlaks kui tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, või künnise alamväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem.

5.   Kooskõlas delegeeritud määrustega (EL) 2017/590 ja (EL) 2017/577 koguvad pädevad asutused iga päev kauplemiskohtadelt, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt ning kauplemiskoondteabe pakkujatelt andmeid, mis on vajalikud arvutuste tegemiseks, et määrata kindlaks:

a)

finantsinstrumendid ja finantsinstrumentide klassid, millel ei ole likviidset turgu, nagu on sätestatud lõikes 1;

b)

suured mahud võrreldes tavapärase turumahuga ning instrumendile omane maht, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

6.   Finantsinstrumentide klassi puhul arvutusi tegevad pädevad asutused sõlmivad omavahel koostöökokkulepped, et tagada arvutusteks vajalike andmete koondamine kogu liidus.

7.   Lõike 1 punktide b ja d, lõike 2 punkti b ning lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamisel võtavad pädevad asutused arvesse liidus eelneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini tehtud tehinguid.

8.   Lõike 2 punkti b ning lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamisel määratakse tehingusuurus kindlaks vastavalt mahunäitajale, mis on määratletud II lisa tabelis 4. Kui lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks kindlaksmääratud tehingusuurust väljendatakse rahalise väärtusena ning finantsinstrument ei ole nomineeritud eurodes, arvestatakse tehingusuurus ümber valuutasse, milles see finantsinstrument on nomineeritud, kasutades Euroopa Keskpanga euro vahetuskurssi eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

9.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ning investeerimisühingud võivad lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaksmääratud tehingusuurused arvestada ümber vastavasse arvu partiidesse, nagu asjaomane kauplemiskoht on asjaomase alamklassi või varaklassi alamklassi puhul eelnevalt kindlaks määranud. Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud võivad säilitada sellised tehingusuurused kuni kooskõlas lõikega 17 tehtud järgmiste arvutuste tulemuste kohaldamiseni.

10.   Lõike 2 punkti b alapunktis i ja lõike 3 punktis b osutatud arvutustes ei võeta arvesse tehinguid, mille suurus on 100 000 eurot või väiksem.

11.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud näitajate kindlaksmääramisel ei kohaldata lõike 2 punkti b ning lõike 3 punkte b, c ja d, kui arvutamisel arvesse võetavate tehingute arv on alla 1 000, ning sel juhul kohaldatakse järgmisi künniseid:

a)

100 000 eurot kõikide võlakirjaliikide puhul v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad;

b)

lõike 2 punktis a ja lõike 3 punktis a määratletud künnisväärtused kõikide finantsinstrumentide puhul, mis ei ole hõlmatud selle lõike punktiga a.

12.   Välja arvatud juhul, kui need viitavad lubatud heitkoguste väärtpaberitele või nende tuletisinstrumentidele, ümardatakse lõike 2 punktis b ning lõike 3 punktides b, c ja d osutatud arvutused ülespoole järgmise

a)

100 000ni, kui künnisväärtus on väiksem kui 1 miljon;

b)

500 000ni, kui künnisväärtus on 1 miljon või suurem, aga väiksem kui 10 miljonit;

c)

5 miljonini, kui künnisväärtus on 10 miljonit või suurem, aga väiksem kui 100 miljonit;

d)

25 miljonini, kui künnisväärtus on 100 miljonit või suurem.

13.   Lõike 1 kohaldamisel määratakse iga varaklassi puhul III lisas täpsustatud kvantitatiivsed likviidsuskriteeriumid kindlaks III lisa 1. jao kohaselt.

14.   Aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda ning mis ei kuulu alamklassi, mille puhul artiklis 5 ja artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane maht ning artiklis 3 ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste ja tehingute maht on avalikustatud ning mis kuuluvad ühte lõike 1 punkti a alapunktis ii kindlaksmääratud vara alamklassi, on finantsinstrumendile omane maht ning korralduste ja tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste tehingute maht see, mida kohaldatakse sellise varade alamklassi väikseima päevase tingliku väärtuse vahemiku suhtes, kuhu aktsiatel põhinev tuletisinstrument kuulub.

15.   Finantsinstrumente, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda ning mis ei kuulu ühtegi alamklassi, mille puhul artiklis 5 ja artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane maht ning artiklis 3 ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste ja tehingute maht on avalikustatud, käsitatakse likviidset turgu mitteomavana kuni kooskõlas lõikega 17 tehtud arvutuste tulemuste kohaldamiseni. Artiklis 5 ja artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane kohaldatav maht ning artiklis 3 ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste ja tehingute maht on selliste alamklasside maht, mille puhul on tehtud kindlaks, et neil ei ole samale varade alamklassile kuuluvat likviidset turgu.

16.   Kui finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda või kui varem esitatud üksikasjad on muutunud, esitavad kauplemiskohad pärast kauplemispäeva lõppu, aga enne selle päeva lõppu, pädevatele asutustele lõikes 5 osutatud arvutuste tegemiseks IV lisas sätestatud üksikasjaliku teabe.

17.   Pädevad asutused tagavad iga finantsinstrumendi ja finantsinstrumentide klassi puhul lõikes 5 osutatud arvutuste tulemuste avalikustamise määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. aprilliks ning seejärel iga aasta 30. aprilliks. Arvutuste tulemusi kohaldatakse alates avalikustamisele järgneva iga aasta 1. juunist.

18.   Lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud arvutuste puhul ning erandina lõigetest 7, 15 ja 17 tagavad pädevad asutused võlakirjade (v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) puhul lõike 5 punktis a osutatud arvutuste kvartaalse avalikustamise määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva veebruari, mai, augusti ja novembri esimesel päeval ning seejärel iga aasta veebruari, mai, augusti ja novembri esimesel päeval. Arvutused hõlmavad liidus eelneva kalendrikvartali jooksul tehtud tehinguid ning neid kohaldatakse kolme kuu jooksul alates iga aasta veebruari, mai, augusti ja novembri kuueteistkümnendast päevast.

19.   Võlakirju (välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad), mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda kvartali esimese kahe kuu jooksul, käsitatakse likviidset turgu omavana, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.2, kuni kalendrikvartali arvutuste tulemuste kohaldamiseni.

20.   Võlakirju (välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad), mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda kvartali viimase kuu jooksul, käsitatakse likviidset turgu omavana, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.2, kuni järgmise kalendrikvartali arvutuste tulemuste kohaldamiseni.

Artikkel 14

Tehingud, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikes 6 sätestatud erandit

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõige 6)

Tehingut käsitatakse EKPSi liikme poolt rahapoliitika, välisvaluutapoliitika ja finantsstabiilsuspoliitika rakendamisel sõlmituna, kui see tehing vastab mõnele järgmistest nõuetest:

a)

tehing tehakse rahapoliitika eesmärgil, k.a Euroopa Liidu lepingule lisatud EKPSi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklite 18 ja 20 kohaselt tehtud operatsioon või eurot mittekasutavates liikmesriikides asuvate EKPSi liikmete puhul samaväärsete riigisiseste sätete alusel tehtud operatsioon;

b)

tehing on välisvaluutaoperatsioon, k.a liikmesriikide ametlike välisvaluutareservide hoidmiseks või haldamiseks tehtud operatsioonid või reservi haldamise teenus, mida osutab EKPSi liige teiste riikide keskpankadele, millele on võimaldatud erandit kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikega 9;

c)

tehing tehakse finantsstabiilsuspoliitika eesmärgil.

Artikkel 15

Tehingud, mille suhtes määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikes 6 sätestatud erandit ei kohaldata

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõige 7)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõiget 6 ei kohaldata järgmist liiki tehingute suhtes, mille on sõlminud EKPSi liige sellise investeerimistehingu tegemiseks, mis ei ole seotud ühe artiklis 14 osutatud ülesande täitmisega selle liikme poolt:

a)

tehingud, mis sõlmitakse oma vahendite haldamiseks;

b)

haldusotstarbel või EKPSi liikme personali jaoks sõlmitud tehingud, sealhulgas oma personali pensioniskeemi haldurina tegutsedes tehtud tehingud;

c)

oma investeerimisportfelli jaoks sõlmitud tehingud vastavalt riigisisesest õigusest tulenevatele kohustustele.

Artikkel 16

Läbipaistvuskohustuste ajutine peatamine

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 5 punkt a)

1.   Finantsinstrumentide puhul, millel on artiklis 13 sätestatud metoodika kohaselt likviidne turg, võib pädev asutus ajutiselt peatada määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 8 ja 10 sätestatud kohustused, kui võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite või tuletisinstrumentide puhul moodustab II lisa tabelis 4 määratletud kogumaht, mis on arvutatud eelmise 30 kalendripäeva kohta, vähem kui 40 % keskmisest kuisest mahust, mis on arvutatud nendele 30 kalendripäevale eelneva 12 täiskalendrikuu kohta.

2.   Finantsinstrumentide puhul, millel ei ole artiklis 13 sätestatud metoodika kohaselt likviidset turgu, võib pädev asutus ajutiselt peatada määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 8 ja 10 viidatud kohustused, kui võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite või tuletisinstrumentide puhul moodustab II lisa tabelis 4 määratletud kogumaht, mis on arvutatud eelmise 30 kalendripäeva kohta, vähem kui 20 % keskmisest kuisest mahust, mis on arvutatud nendele 30 kalendripäevale eelneva 12 täiskalendrikuu kohta.

3.   Pädevad asutused võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud arvutusi tehes võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite või tuletisinstrumentide klassi puhul arvesse liidus kõikides kauplemiskohtades tehtud tehinguid. Arvutused tehakse selle finantsinstrumentide klassi tasandil, mille suhtes kohaldatakse artiklis 13 sätestatud likviidsustesti.

4.   Enne kui pädevad asutused otsustavad läbipaistvuskohustused peatada, teevad nad kindlaks, et likviidsuse märkimisväärne vähenemine kõikides kauplemiskohtades ei tulene finantsinstrumentide asjaomase klassi hooajalistest mõjudest likviidsusele.

Artikkel 17

Likviidsuse hindamise sätted võlakirjade puhul ning tehingute protsentiilide alusel instrumendi künnistele omase kauplemiseelse suuruse kindlaksmääramise sätted

1.   Selliste võlakirjade kindlaksmääramiseks, millel ei ole artikli 6 kohaldamisel likviidset turgu, ja kooskõlas artikli 13 lõike 1 punktis b määratletud metoodikaga lähtutakse likviidsuskriteeriumi „keskmine päevane tehingute arv“ korral lähenemisviisist, mille puhul kohaldatakse „keskmist päevast tehingute arvu“, mis vastab etapile S1 (15 tehingut päevas).

2.   Äriühingute võlakirju ja pandikirju, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda, käsitatakse likviidset turgu omavana kuni esimese kvartaalse likviidsuse kindlaksmääramise tulemuste kohaldamiseni, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 18, kui:

a)

emissioonimaht ületab 1 000 000 000 eurot etappides S1 ja S2, nagu on kindlaks määratud kooskõlas lõikega 6;

b)

emissioonimaht ületab 500 000 000 eurot etappides S3 ja S4, nagu on kindlaks määratud kooskõlas lõikega 6.

3.   Finantsinstrumendile omase mahu kindlaksmääramiseks artikli 5 kohaldamisel ja kooskõlas artikli 13 lõike 2 punktis b määratletud meetodiga kasutatakse lähenemisviisi kohaldatava tehingute protsentiili jaoks, kohaldades etapile S1 vastavat tehingute protsentiili (30. protsentiil).

4.   ESMA esitab määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. juuliks ning seejärel iga aasta 30. juuliks komisjonile hinnangu võlakirjade likviidsuskriteeriumi „keskmine päevane tehingute arv“ künniste toimimise kohta ja selliste tehingute protsentiilide kohta, mille alusel määratakse kindlaks finantsinstrumendile omane maht ja mida käsitletakse lõikes 8. Kohustus esitada võlakirjade likviidsuskriteeriumi künniste toimimise hinnang lõppeb, kui jõutakse S4-ni lõikes 6 järjestatud etappidest. Kohustus esitada tehingute protsentiilide hinnang lõppeb, kui jõutakse S4-ni lõikes 8 järjestatud etappidest.

5.   Lõikes 4 osutatud hinnangus võetakse arvesse järgmist:

a)

selliste mittekapitaliinstrumentide kauplemismahtude areng, mis on hõlmatud kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustega määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 8 ja 9 alusel;

b)

finantsinstrumendile omase mahu kindlaksmääramisel kasutatavate protsentiilides künniste mõju likviidsuse pakkujatele ning

c)

muud asjakohased tegurid.

6.   ESMA esitab lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud hinnangut arvestades komisjonile regulatiivse tehnilise standardi muudetud versiooni, millega kohandatakse võlakirjade likviidsuskriteeriumi „keskmine päevane tehingute arv“ künnist järgmises järjestuses:

a)

S2 (10 tehingut päevas) määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. juuliks;

b)

S3 (7 tehingut päevas) sellele järgneva aasta 30. juuliks ning

c)

S4 (2 tehingut päevas) sellele järgneva aasta 30. juuliks.

7.   Kui ESMA ei esita muudetud regulatiivset tehnilist standardit, millega kohandatakse künnist vastavalt järgmisele etapile lõikes 6 osutatud järjestuse järgi, selgitatakse lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud ESMA hinnangus seda, miks ei ole künnise kohandamine vastavalt asjakohasele järgmisele etapile õigustatud. Sellisel juhul lükatakse liikumine järgmisesse etappi ühe aasta võrra edasi.

8.   ESMA esitab lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud hinnangut arvestades komisjonile regulatiivse tehnilise standardi muudetud versiooni, millega kohandatakse tehingute protsentiilide künnist järgmises järjestuses:

a)

S2 (40. protsentiil) määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. juuliks;

b)

S3 (50. protsentiil) sellele järgneva aasta 30. juuliks ning

c)

S4 (60. protsentiil) sellele järgneva aasta 30. juuliks.

9.   Kui ESMA ei esita muudetud regulatiivset tehnilist standardit, millega kohandatakse künnist vastavalt järgmisele etapile lõikes 8 osutatud järjestuse järgi, selgitatakse lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud ESMA hinnangus seda, miks ei ole künnise kohandamine vastavalt asjakohasele järgmisele etapile õigustatud. Sellisel juhul lükatakse liikumine järgmisesse etappi ühe aasta võrra edasi.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1.   Pädevad asutused koguvad hiljemalt kuus kuud enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva vajalikud andmed, teevad arvutused ja tagavad artikli 13 lõikes 5 osutatud andmete avaldamise.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

a)

põhinevad arvutused kuuekuulisel võrdlusperioodil, mis algab 18 kuud enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b)

kasutatakse esimese avalikustamisega seotud arvutuste tulemusi kuni esimeste artikli 13 lõikes 17 sätestatud korrapäraste arvutuste tulemuste kohaldamiseni.

3.   Erandina lõikest 1 teevad pädevad asutused kõikide võlakirjade (v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) puhul kõik endast oleneva, et tagada artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktis i määratletud läbipaistvusarvutuste tulemuste avalikustamine hiljemalt määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale eelneva kuu esimesel päeval, tuginedes kolmekuulisele võrdlusperioodile, mis algab määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale eelneva viienda kuu esimesel päeval.

4.   Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, sealhulgas kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud kasutavad lõike 3 kohaselt avalikustatud teavet kuni artikli 13 lõikes 18 sätestatud esimeste korrapäraste arvutuste tulemuste kohaldamiseni.

5.   Võlakirju (välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid), mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale eelneva kolmekuulise ajavahemiku jooksul, käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.2, kuni artikli 13 lõikes 18 sätestatud esimese korrapärase arvutuse tulemuste kohaldamiseni.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018. Artiklit 18 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Komisjoni 2. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 126).

(3)  Komisjoni 13. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/577, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad mahu ülempiiri reguleerimise korda ning teabe esitamist läbipaistvuse ja muude arvutuste eesmärgil (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 174).

(4)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/585, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentide võrdlusandmete standardeid ja vorme ning tehnilisi meetmeid, mis on seotud ESMA ja pädevate asutuste kehtestatava korraga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 368).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(7)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).


I LISA

Süsteemi liigi kirjeldus ja seonduv artikli 2 kohaselt avalikustatav teave

Artikli 2 kohaselt avalikustatav teave

Süsteemi liik

Süsteemi kirjeldus

Avalikustatav teave

Tellimusraamatupõhine kestevoksjoni kauplemissüsteem

Süsteem, mis inimeste sekkumiseta toimiva tellimusraamatu ja kauplemisalgoritmi abil sobitab pidevalt müügikorraldusi ostukorraldustega parima võimaliku hinna alusel.

Iga finantsinstrumendi puhul korralduste koguarv ja neile vastav maht igal hinnatasemel, vähemalt viie parima ostu- ja müügipakkumiste hinna tasemel.

Noteeringupõhine kauplemissüsteem

Süsteem, kus tehingud sõlmitakse fikseeritud noteeringute alusel, mis tehakse osalistele pidevalt kättesaadavaks, ning mis nõuab turutegijatelt sellises mahus noteeringute hoidmist, mis tasakaalustab liikmete ja osaliste vajaduse kaubelda ärilises mahus ning turutegija riski.

Iga finantsinstrumendi puhul iga selle instrumendi turutegija parim ostu- ja müügipakkumine hinna järgi koos nende hindadega seonduvate mahtudega.

Avalikustatavad hinnapakkumised on need, mis kujutavad endast siduvaid kohustusi finantsinstrumente osta ja müüa ning näitavad ära finantsinstrumentide hinna ja mahu, mille juures registreeritud turutegijad on valmis ostma või müüma. Erandlike turutingimuste korral võivad piiratud aja jooksul olla lubatud ka orienteerivad või ühepoolsed hinnad.

Perioodioksjonipõhine kauplemissüsteem

Inimeste sekkumiseta toimiv süsteem, mis sobitab korraldusi perioodioksjoni ja kauplemisalgoritmi põhjal.

Iga finantsinstrumendi puhul hind, millega oksjonipõhine kauplemissüsteem vastab kõige paremini kauplemisalgoritmile, ja maht, mille ulatuses selles süsteemis osalejad võiksid selle hinna korral potentsiaalselt tehinguid teha.

Hinnapäringupõhine kauplemissüsteem

Kauplemissüsteem, kus hinnapakkumine või -pakkumised esitatakse vastusena hinnapäringule, mille on esitanud üks või mitu teist liiget või osalejat. Hinnapakkumist saab kasutada üksnes päringu teinud liige või turuosaline. Hinnapäringu esitanud liige või osaleja võib sõlmida tehingu, aktsepteerides talle päringu alusel esitatud hinnapakkumise või -pakkumised.

Iga liikme või osaleja hinnapakkumised ja seonduvad mahud, mis aktsepteerimise korral tooksid süsteemi eeskirjade alusel kaasa tehingu. Kõik hinnapäringule vastuseks esitatud hinnapakkumised võib avalikustada samal ajal, aga hiljemalt siis, kui need muutuvad täidetavaks.

Häälkauplemissüsteem

Kauplemissüsteem, kus liikmetevahelised tehingud toimuvad häälega peetavate läbirääkimiste kaudu.

Iga liikme või osaleja ostu- ja müügipakkumised ning seonduvad mahud, mis aktsepteerimise korral tooksid süsteemi eeskirjade alusel kaasa tehingu.

Esimeses viies reas kajastamata kauplemissüsteem

Kombineeritud süsteem, mida saaks liigitada esimesest viiest reast kahte või enamasse, või süsteem, mille hinna kindlaksmääramise protsessi iseloom erineb esimesel viiel real nimetatud süsteemiliikide puhul kohaldatavast.

Piisav teave korralduste või hinnapakkumiste taseme ning kauplemishuvi kohta; eelkõige viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnatase ja/või instrumendiga kaupleva iga turutegija ostu- ja müügipakkumised, kui hinna leidmise mehhanism seda võimaldab.


II LISA

Avalikustatavad tehingute andmed

Tabel 1

Tabelis 2 kasutatavad tähised

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti lahter

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg järgnevas vormingus:

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ,

kus:

„AAAA“ tähistab aastat;

„KK“ tähistab kuud;

„PP“ tähistab päeva;

„T“ tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T“;

„tt“ tähistab tunde;

„mm“ tähistab minuteid;

„ss.dddddd“ tähistab sekundit ja selle murdosi;

„Z“ tähistab UTC kellaaega.

Kuupäevad ja kellaajad esitatakse UTC (koordineeritud maailmaaeg) kohaselt.

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv:

kümnendkohtade eraldusmärk on punkt (.);

negatiivsete arvude ees on miinus (–).

Vajaduse korral väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383.


Tabel 2

Kauplemisjärgse läbipaistvuse eesmärgil esitatavate andmete loetelu

Andmed

Finantsinstrumendid

Kirjeldus/avaldatavad andmed

Täitmis-/avalikustamiskoha liik

Täidetavate andmete vorm, nagu on määratletud tabelis 1

Kauplemise kuupäev ja kellaaeg

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Tehingu tegemise kuupäev ja kellaaeg.

Kauplemiskohas tehtud tehingute puhul detailsuse tase kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/574 (1) artiklis 3 sätestatud nõuetega.

Tehingute puhul, mida ei tehtud kauplemiskohas, on kuupäev ja kellaaeg see kuupäev ja kellaaeg, millal pooled lepivad kokku järgmiste lahtrite sisus: kogus, hind, valuutad (lahtrites 31, 34 ja 40, nagu on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2017/590 I lisa tabelis 2), instrumendi tunnuskood, instrumendi klass ja alusvaraks oleva instrumendi kood, kui see on asjakohane. Tehingute puhul, mida ei tehtud kauplemiskohas, esitatakse kellaaeg vähemalt lähima sekundi täpsusega.

Kui tehing tuleneb korraldusest, mille täitev ühing on edastanud kliendi nimel kolmandale isikule, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklis 5 sätestatud edastamise tingimused ei olnud täidetud, on see tehingu kuupäev ja kellaaeg, mitte korralduse edastamise aeg.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DATE_TIME_FORMAT}

Instrumendi tunnuskoodi liik

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Finantsinstrumendi tuvastamiseks kasutatava koodi liik

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„ISIN“ = ISIN kood, kui see on kättesaadav

„OTHR“ = muu tunnus

Finantsinstrumendi tunnuskood

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Finantsinstrumendi tuvastamiseks kasutatav kood

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{ISIN}

Kui instrumendi tunnuskood ei ole ISIN, siis tunnus, mis tähistab tuletisinstrumenti lahtrite 3–5, 7 ja 8 ja 12–42 alusel, nagu on täpsustatud IV lisas, ning lahtrite 13 ja 24–48 alusel, nagu on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisas, ning III lisas sätestatud tuletisinstrumentide rühmitamise alusel.

Hind

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Hind, millega tehing tehti, välja arvatud (kui see on asjakohane) vahendustasu ja kogunenud intressid.

Optsioonilepingute puhul märgitakse tuletislepingu hind alusvara või indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude puhul märgitakse alusvaraks oleva instrumendi võrdlushind.

Krediidiriski vahetustehingute puhul märgitakse kupongiintress baaspunktides.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, peaks väärtus olema PNDG.

Kui hinda ei kohaldata, siis lahtrit ei täideta.

Sellesse lahtrisse kantav teave peab olema kooskõlas lahtris „Kogus“ esitatud väärtusega.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides

Täitmiskoht

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Selle täitmiskoha tunnuskood, kus tehing täideti.

Kauplemiskohas tehtud tehingute puhul kasutada ISO 10383 segmenti MIC. Kui segmendi MIC puudub, siis kasutada korraldaja MICi.

Kasutada MIC-koodi XOFF finantsinstrumentide puhul, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kauplemiskohas kaubeldi, kui selle finantsinstrumendi tehingut ei tehta kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormil, mis asub väljaspool liitu.

Kasutada SINTi finantsinstrumentide puhul, mis esitati kauplemiseks või millega kauplemiskohas kaubeldi, kui selle finantsinstrumendi tehing tehakse kliendi korralduste süsteemse täitja juures.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{MIC} – kauplemiskohad

„SINT“ – kliendi korralduste süsteemne täitja

Hinnanoteering

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Märge, kas hinda väljendatakse rahalise väärtusena, protsentides või tootlusena.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„MONE“ – rahalise väärtusena

„PERC“ – protsentides

„YIEL“ – tootlusena

„BAPO“ – baaspunktides

Hinna valuuta

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Valuuta, milles hind on väljendatud (asjakohane juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses).

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{CURRENCYCODE_3}

Koguse märkimine mõõtühikutes

Kauba tuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide ning lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Mõõtühikud, milles kogust väljendatakse.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„TOCD“ – CO2-ekvivalenttonnides

või

{ALPHANUM-25} muul viisil

Kogus mõõtühikutes

Kauba tuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide ning lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Selle kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberi, millega kaubeldakse, samaväärne summa mõõtühikutes

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/17}

Kogus

Kõikide finantsinstrumentide puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Finantsinstrumendi ühikute arv või tehinguga hõlmatud tuletislepingute arv.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/17}

Tinglik väärtus

Kõikide finantsinstrumentide puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Nimiväärtus või tinglik väärtus

Hinnavahekihlvedude puhul on tinglik väärtus panustatud rahaline väärtus alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

Krediidiriski vahetustehingute puhul on see tinglik väärtus, mille puhul on kaitse omandatud või võõrandatud.

Sellesse lahtrisse kantav teave peab olema kooskõlas lahtris „Hind“ esitatud väärtusega.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/5}

Tinglik valuuta

Kõikide finantsinstrumentide puhul, välja arvatud määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{CURRENCYCODE_3}

Liik

Üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite või lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul

Lahter on asjakohane üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite või lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„EUAE“ – LHÜ

„CERE“ – THV

„ERUE“ – HVÜ

„EUAA“ – lennunduse LHÜ

„OTHR“ – muu (üksnes tuletisinstrumentide puhul)

Avalikustamise kuupäev ja kellaaeg

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Kuupäev ja kellaaeg, millal kauplemiskoht või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tehingu avalikustas.

Kauplemiskohas tehtud tehingute puhul detailsuse tase kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklis 2 sätestatud nõuetega.

Tehingute puhul, mida ei tehtud kauplemiskohas, esitatakse kellaaeg vähemalt lähima sekundi täpsusega.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DATE_TIME_FORMAT}

Avalikustamise koht

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Kood, mida kasutatakse tehingut avalikustava kauplemiskoha või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tuvastamiseks.

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Kauplemiskoht: {MIC}

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja: {MIC}, kui see on olemas. Vastasel korral neljakohaline kood, mis on avaldatud ESMA veebisaidil andmearuandlusteenuste osutajate loetelus.

Tehingu tunnuskood

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Tähtnumbriline kood, mille on määranud kauplemiskohad (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/580 (2) artikliga 12) ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ning mida kasutatakse kõikides järgmistes viidetes asjaomasele tehingule.

Tehingu tunnuskood on kordumatu, ühtne ja püsiv ISO 10383 segmendi MICi ning kauplemispäeva puhul. Kui kauplemiskoht ei kasuta segmendi MICi, on tehingu tunnuskood kordumatu, ühtne ja püsiv korraldaja MICi ning kauplemispäeva puhul.

Kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja ei kasuta MICi, siis peaks see olema kordumatu, ühtne ja püsiv neljakohalisele koodi puhul, mida kasutatakse tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tuvastamiseks kauplemispäeval.

Kauplemiskoha tehingu tunnuskoodi komponendid ei tohi avalikustada sellise tehingu vastaspoolte andmeid, mille tunnuskood säilitatakse.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{ALPHANUMERICAL-52}

Kliiritav tehing

Tuletisinstrumentide puhul

Kood, millega tähistatakse see, kas tehing kliiritakse.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„true“ – tehing kliiritakse

„false“ – tehingut ei kliirita


Tabel 3

Kauplemisjärgse läbipaistvuse eesmärgil kasutatavate märgiste loetelu

 

Märgis

Märgise nimetus

Täitmis-/avalikustamiskoha liik

Kirjeldus

 

„BENC“

Võrdlustehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Igat liiki, mahuga kaalutud keskmise hinnaga tehingud ja kõik muud tehingud, mille hind arvutatakse mitmel juhul asjaomase võrdlusnäitaja järgi.

 

„ACTX“

Asutuse risttehingu märgis

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul investeerimisühing on ühendanud kaks klientide korraldust ostu ja müügiga, mis toimuvad ühe tehinguna ning hõlmavad sama mahtu ja hinda.

 

„NPFT“

Hinda mittekujundava tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Kõik selle määruse artiklis 12 loetletud liiki tehingud, mis ei mõjuta hinnakujundust.

 

„LRGS“

Kauplemisjärgse suuremahulise tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis on tehtud suuremahuliste tehingute kauplemisjärgset viivitust kohaldades.

 

„ILQD“

Mittelikviidse instrumendi tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis on tehtud selliste instrumentide viivitust kohaldades, millel ei ole likviidset turgu.

 

„SIZE“

Kauplemisjärgse instrumendile omase mahuga tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis on tehtud instrumendile omase mahu puhul kauplemisjärgset viivitust kohaldades.

 

„TPAC“

Kombineeritud tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Kombineeritud tehingud, mille puhul ei ole tegemist artiklis 1 määratletud füüsilise instrumendi vahetusega.

 

„XFPH“

Füüsilise instrumendi vahetuse märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Artiklis 1 määratletud füüsilise instrumendi vahetus

 

„CANC“

Tühistamismärgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Varem avalikustatud tehingu tühistamise korral.

 

„AMND“

Muutmismärgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Varem avalikustatud tehingu muutmise korral.

TÄIENDAVA VIIVITUSE MÄRGISED

Artikli 11 lõike 1 punkti a alapunkt i

„LMTF“

Piiratud andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Esimeses aruandes avalikustatakse piiratud andmed kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga i.

„FULF“

Täielike andmete märgis

Tehingud, mille piiratud andmed on varem avalikustatud kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga i.

Artikli 11 lõike 1 punkti a alapunkt ii

„DATF“

Päevaste tehingute koondandmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Päevaste tehingute koondandmete avalikustamine kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga ii.

„FULA“

Täielike andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Üksikud tehingud, mille koondandmed on varem avalikustatud kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga ii.

Artikli 11 lõike 1 punkt b

„VOLO“

Mahu ärajätmise märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille piiratud andmed avalikustatakse kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b.

„FULV“

Täielike andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehing, mille piiratud andmed on varem avalikustatud kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b.

Artikli 11 lõike 1 punkt c

„FWAF“

Nelja nädala koondandmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingute koondandmete avalikustamine kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga c.

„FULJ“

Täielike andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Üksikud tehingud, mille puhul on varem lubatud kasutada koondandmete avaldamist kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga c.

Artikli 11 lõike 1 punkt d

„IDAF“

Määramata aja jooksul koondandmete esitamise märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul on lubatud mitme tehingu avalikustamine kokkuvõtlikul kujul määramata aja jooksul kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga d.

Artikli 11 lõike 1 punkti b ja artikli 11 lõike 2 punkti c järjestikune kasutamine riigi võlakohustuste puhul

„VOLW“

Mahu ärajätmise märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul avalikustatakse piiratud andmed kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b ja mille puhul lubatakse järgnevalt mitme tehingu avalikustamist kokkuvõtlikul kujul määramata aja jooksul kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga c.

„COAF“

Järjestikuse koondandmete esitamise märgis (kauplemisjärgne mahu ärajätmine riigi võlakohustuste puhul)

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul on varem avalikustatud piiratud andmed kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b ja mille puhul on järgnevalt lubatud mitme tehingu avalikustamine kokkuvõtlikul kujul määramata aja jooksul kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga c.


Tabel 4

Mahu mõõtmine

Instrumendi liik

Maht

Kõik võlakirjad, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid ning struktureeritud finantstooted

Kaubeldavate võlainstrumentide nimiväärtus kokku

Börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid

Kaubeldud ühikute arv (3)

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Kaubeldud ühikute arv (3)

Intressimäära tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Välisvaluuta tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Kauba tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Krediidituletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Hinnavaheleping

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

C10 tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

CO2-ekvivalenttonnides

Lubatud heitkoguste väärtpaberid

CO2-ekvivalenttonnides


(1)  Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).

(2)  Komisjoni 24. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/580, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 193).

(3)  Hind ühiku kohta.


III LISA

Likviidsuse hindamine, künnised mittekapitaliinstrumentide jaoks suure mahu ja instrumendile omase mahu puhul

1.   Juhised lisa kohaldamiseks

1.

Viide „varaklassile“ tähendab viidet järgmistele finantsinstrumentide klassidele: võlakirjad, struktureeritud finantstooted, väärtpaberistatud tuletisinstrumendid, intressimäära tuletisinstrumendid, aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid, kauba tuletisinstrumendid, välisvaluuta tuletisinstrumendid, krediidituletisinstrumendid, C10 tuletisinstrumendid, hinnavahelepingud, lubatud heitkoguste väärtpaberid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid.

2.

Viide „varade alamklassile“ tähendab viidet varaklassile, mis on detailsemalt segmenteeritud, tuginedes lepingu ja/või alusvara liigile.

3.

Viide „alamklassile“ tähendab viidet varade alamklassile, mis on detailsemalt segmenteeritud täiendavate kvalitatiivsete segmenteerimiskriteeriumide alusel, nagu on sätestatud selle lisa tabelites 2.1–13.3.

4.

„Keskmine päevakäive“ tähendab asjaomase finantsinstrumendi kogukäivet, mis määratakse kindlaks kooskõlas mahunäitajaga, mis on sätestatud II lisa tabelis 4 ja saadud artikli 13 lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

5.

„Keskmine päevane tinglik väärtus“ tähendab asjaomase finantsinstrumendi tinglikku koguväärtust, mis määratakse kindlaks kooskõlas mahunäitajaga, mis on sätestatud II lisa tabelis 4 ja saadud artikli 13 lõikes 18 sätestatud ajavahemiku jooksul kõikide võlakirjade, v.a börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite puhul, ning artikli 13 lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul kõikide teiste finantsinstrumentide puhul, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

6.

„Päevade hulk protsentides, mille jooksul asjaomasel perioodil kaubeldi“ tähendab päevade arvu artikli 13 lõikes 18 sätestatud perioodil kõikide võlakirjade, v.a börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite puhul, ning päevade arvu artikli 13 lõikes 7 sätestatud perioodil struktureeritud finantstoodete puhul, mille jooksul on selle finantsinstrumendiga tehtud vähemalt üks tehing, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

7.

„Keskmine päevane tehingute arv“ tähendab asjaomase finantsinstrumendiga tehtud tehingute koguarvu artikli 13 lõikes 18 sätestatud perioodil kõikide võlakirjade, v.a börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite puhul, ning artikli 13 lõikes 7 sätestatud perioodil kõikide teiste finantsinstrumentide puhul, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

8.

„Futuur“ tähendab lepingut kauba või finantsinstrumendi ostuks või müügiks kindlaksmääratud tulevasel kuupäeval lepingu sõlmimisel ostja ja müüja vahel kokku lepitud hinnaga. Igal futuurlepingul on standardtingimused, mis määravad miinimumkoguse ja -kvaliteedi, mida võib osta või müüa, väikseima summa, mille võrra hind võib muutuda, kättetoimetamise korra, tähtaja ning muud lepinguga seotud omadused.

9.

„Optsioon“ tähendab lepingut, mis annab omanikule õiguse, aga ei pane kohustust osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) teatavat finantsinstrumenti või kaupa eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga või täitmishinnaga teataval tulevasel kuupäeval või täitmiskuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

10.

„Vahetustehing“ tähendab lepingut, mille kaks poolt lepivad kokku ühe finantsinstrumendi rahavoogude vahetamises teise finantsinstrumendi rahavoogude vastu teataval tulevasel kuupäeval.

11.

„Portfellivahetustehing“ tähendab lepingut, mille alusel lõppkasutajad saavad kaubelda mitme vahetuslepinguga.

12.

„Forvard“ või „forvardleping“ tähendab kahe poole vahelist eralepingut kauba või finantsinstrumendi ostuks või müügiks kindlaksmääratud tulevasel kuupäeval lepingu sõlmimisel ostja ja müüja vahel kokku lepitud hinnaga.

13.

„Vahetusoptsioon“ tähendab lepingut, mis annab omanikule õiguse, aga ei pane kohustust sõlmida vahetustehing teataval tulevasel kuupäeval või täitmiskuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

14.

„Vahetustehingu futuur“ tähendab futuurlepingut, mis paneb omanikule kohustuse sõlmida vahetustehing teataval tulevasel kuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

15.

„Vahetustehingu forvard“ tähendab forvardlepingut, mis paneb omanikule kohustuse sõlmida vahetustehing teataval tulevasel kuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

2.   Võlakirjad

Tabel 2.1

Võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid)

Iga üksiku finantsinstrumendi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta kumulatiivselt ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Päevade hulk protsentides, mille jooksul asjaomasel perioodil kaubeldi

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 3]

100 000  eurot

S1

S2

S3

S4

80 %

15

10

7

2


Tabel 2.2

Võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid)

Iga üksiku võlakirja puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu artikli 13 lõike 18 kohaselt, kui seda iseloomustab teatav võlakirjaliigi ja emissioonimahu kombinatsioon, mis on täpsustatud igal tabeli real

Võlakirjaliik

 

Emissioonimaht

Riigivõlakiri

tähendab võlakirja, mille on emiteerinud riigi tasandi emitent, mis on kas

a)

liit;

b)

liikmesriik, k.a liikmesriigi valitsusasutus, amet või eriotstarbeline üksus;

c)

riigi üksus, mis ei ole loetletud punktides a ja b.

vähem kui (EUR)

1 000 000 000  eurot

Muu avaliku sektori võlakiri

tähendab võlakirja, mille on emiteerinud mõni järgmistest avalik-õiguslikest emitentidest:

a)

liitriigist liikmesriigi puhul liitriigi liige;

b)

mitme liikmesriigi eriotstarbeline üksus;

c)

rahvusvaheline finantsasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ning mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ja anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid;

d)

Euroopa Investeerimispank;

e)

avaliku sektori asutus, mis ei ole riigivõlakirja emitent, nagu on täpsustatud eelmisel real.

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Vahetusvõlakiri

tähendab instrumenti, mis koosneb võlakirjast või väärtpaberistatud võlainstrumendist koos tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberiga, nt optsioon osta alusvaraks olev aktsia

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Pandikiri

tähendab võlakirju, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4

etappides S1 ja S2

etappides S3 ja S4

vähem kui (EUR)

1 000 000 000  eurot

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Äriühingu võlakiri

on võlakiri, mille on emiteerinud Euroopa äriühing, mis on asutatud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001, (1) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ (2) artiklis 1 loetletud liiki äriühing või samaväärne äriühing kolmandates riikides

etappides S1 ja S2

etappides S3 ja S4

vähem kui (EUR)

1 000 000 000  eurot

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Võlakirjaliik

Selliste finantsinstrumentide kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 13 lõike 18 järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muu võlakiri

Võlakirja, mis ei kuulu ühegi eespool nimetatud võlakirja liigi alla, käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 2.3

Võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Varaklass – võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid)

Võlakirjaliik

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse (võlakirjaliigi kaupa)

Protsentiilid, mida kohaldatakse kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga võlakirjaliigi puhul

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Tehingud – protsentiil

Riigivõlakiri

Riigivõlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

300 000  eurot

70

300 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Muu avaliku sektori võlakiri

Muude avaliku sektori võlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

300 000  eurot

70

300 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Vahetusvõlakiri

Vahetusvõlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

200 000  eurot

70

200 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Pandikiri

Pandikirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

300 000  eurot

70

300 000  eurot

80

90

30

40

40

40

Äriühingu võlakiri

Äriühingu võlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

200 000  eurot

70

200 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Muud võlakirjad

Muude võlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

200 000  eurot

70

200 000  eurot

80

90

30

40

50

60


Tabel 2.4

Võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad) – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad)

Võlakirjaliik

Iga üksiku finantsinstrumendi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevakäive

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Börsil kaubeldavad kaubad

võlainstrument, mis on emiteeritud otseinvesteeringu vastu, mille emitent on teinud kaupadesse või kauba tuletislepingutesse. Börsil kaubeldava kauba hind on otse või kaudselt seotud alusvara tootlusega. Börsil kaubeldav kaup kajastab passiivselt selle kauba või kauba indeksi tootlust, millega ta seotud on.

500 000  eurot

10

Börsil kaubeldavad väärtpaberid

Võlainstrument, mis on emiteeritud otseinvesteeringu vastu, mille emitent on teinud alusvarasse või aluseks olevatesse tuletislepingutesse. Börsil kaubeldava väärtpaberi hind on otse või kaudselt seotud alusvara tootlusega. Börsil kaubeldav väärtpaber kajastab passiivselt selle alusvara tootlust, millega ta seotud on.

500 000  eurot

10


Tabel 2.5

Võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad) – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Varaklass – võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad)

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga üksiku instrumendi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg

Võlakirjaliik

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Börsil kaubeldavad kaubad

1 000 000  eurot

1 000 000  eurot

50 000 000  eurot

50 000 000  eurot

Börsil kaubeldavad väärtpaberid

1 000 000  eurot

1 000 000  eurot

50 000 000  eurot

50 000 000  eurot

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga üksiku instrumendi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu

Võlakirjaliik

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Börsil kaubeldavad kaubad

900 000  eurot

900 000  eurot

45 000 000  eurot

45 000 000  eurot

Börsil kaubeldavad väärtpaberid

900 000  eurot

900 000  eurot

45 000 000  eurot

45 000 000  eurot

3.   Struktureeritud finantstooted

Tabel 3.1

Struktureeritud finantstooted – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – struktureeritud finantstooted

1. test – struktureeritud finantstoodete varaklassi hindamine

Struktureeritud finantstoodete varaklassi hindamine selliste finantsinstrumentide kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi likviidset turgu mitteomavana

Tehingud, mida võetakse arvesse kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumidega seotud väärtuste arvutamisel, et hinnata struktureeritud finantstoodete varaklassi

Struktureeritud finantstoodete varaklassi hinnatakse, kohaldades järgmisi kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künniseid

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Kõikide struktureeritud finantstoodetega tehtud tehingud

300 000 000  eurot

500

2. test – struktureeritud finantstooted, millel ei ole likviidset turgu

Kui kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumidega seotud väärtused ületavad mõlemad kvantitatiivseid likviidsuse künniseid, mis on kehtestatud struktureeritud finantstoodete varaklassi hindamise eesmärgil, siis on 1. test läbitud ja tuleb teha 2. test. Iga üksiku finantsinstrumendi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Päevade hulk protsentides, mille jooksul asjaomasel perioodil kaubeldi

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 3]

100 000  eurot

2

80 %


Tabel 3.2

Struktureeritud finantstooted – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul, kui 1. testi ei läbita

Varaklass – struktureeritud finantstooted

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul kõikide struktureeritud finantstoodete korral, kui 1. testi ei läbita

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

100 000  eurot

250 000  eurot

500 000  eurot

1 000 000  eurot

Tabel 3.3

Struktureeritud finantstooted – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul, kui 1. test läbitakse

Varaklass – struktureeritud finantstooted

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul selliste struktureeritud finantstoodete korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg, kui 1. test läbitakse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Kõikide struktureeritud finantstoodetega tehtud tehingud, mille kohta on kindlaks määratud, et neil on likviidne turg

S1

S2

S3

S4

100 000  eurot

70

250 000  eurot

80

500 000  eurot

90

1 000 000  eurot

30

40

50

60


Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul struktureeritud finantstoodete korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu, kui 1. test läbitakse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

100 000  eurot

250 000  eurot

500 000  eurot

1 000 000  eurot

4.   Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Tabel 4.1

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c, mis erinevad struktureeritud finantstoodetest ja peaksid hõlmama vähemalt järgmist:

a)

kaetud lihtostutähed (plain vanilla covered warrants) – väärtpaberid, mis annavad omanikule õiguse, aga ei pane kohustust osta (müüa) aegumistähtajal või aegumistähtajaks teatavas koguses alusvara eelnevalt kindlaks määratud täitmishinnaga või juhul, kui sularahas arveldus on fikseeritud, siis hetke turuhinna (täitmishind) ja täitmishinna (hetke turuhind) positiivse vahe tasumisel;

b)

finantsvõimenduse tunnistused (leverage certificates) – tunnistused, mis kajastavad alusvara tootlust koos finantsvõimenduse mõjuga;

c)

eksootilised kaetud ostutähed (exotic covered warrants) – kaetud ostutähed, mille põhikomponent on optsioonide kombinatsioon;

d)

kaubeldavad õigused;

e)

investeerimistunnistused – tunnistused, mis kajastavad alusvara tootlust ilma finantsvõimenduse mõjuta.

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Kõiki väärtpaberistatud tuletisinstrumente käsitatakse likviidset turgu omavana

Tabel 4.2

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Varaklass – väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

5.   Intressimäära tuletisinstrumendid

Tabel 5.1

Intressimäära tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Mis tahes leping, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4, mille lõplik alusvara on intressimäär, võlakiri, laen; mis tahes korv, portfell või indeks, mis hõlmab intressimäära, võlakirja, laenu; või muu toode, mis esindab intressimäära, võlakirja või laenu tootlust.

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest. Alamklasside puhul, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg, kohaldatakse asjakohasel juhul täiendavat kvalitatiivset likviidsuse kriteeriumit

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Täiendav kvalitatiivne likviidsuse kriteerium

Võlakirjafutuurid/-forvardid

Võlakirjafutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara emitent

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks oleva ülekantava võlakirja tähtaeg on määratletud järgmiselt:

 

Lühiajaline: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga 1–4 aastat loetakse lühiajaliseks

 

Keskmise tähtajaga: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga 4–8 aastat loetakse keskmise tähtajaga võlakirjaks

 

Pikaajaline: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga 8–15 aastat loetakse pikaajaliseks

 

Väga pikaajaline: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga rohkem kui 15 aastat loetakse väga pikaajaliseks

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – futuuri järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

5 000 000  eurot

10

Kui alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel on likviidne turg teatava järelejäänud tähtaja klassi puhul, ja alamklassi puhul, mis on määratletud järgmise järelejäänud tähtaja klassiga, määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, määratakse esimese järgneva lepingu (back month) puhul kindlaks, et sellel on likviidne turg, kaks nädalat enne kehtiva lepingu (front month) lõppu

Võlakirjaoptsioonid

Võlakirjaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev võlakiri või alusvaraks oleva võlakirja futuur/optsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

5 000 000  eurot

10

 

Intressimäärafutuurid ja intressiforvardid

Intressimäärafutuuri alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev intressimäär

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks oleva intressimäära tähtaeg

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – futuuri järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

500 000 000  eurot

10

Kui alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel on likviidne turg teatava järelejäänud tähtaja klassi puhul, ja alamklassi puhul, mis on määratletud järgmise järelejäänud tähtaja klassiga, määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, määratakse esimese järgneva lepingu (back month) puhul kindlaks, et sellel on likviidne turg, kaks nädalat enne kehtiva lepingu (front month) lõppu

Intressimääraoptsioonid

Intressimääraoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev intressimäär või aluseks oleva intressimäära futuur või intressiforvard

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks oleva intressimäära tähtaeg

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

500 000 000  eurot

10

 

Vahetusoptsioonid

Vahetusoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks oleva vahetustehingu liik on määratletud järgmiselt: ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehing, ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehing, ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehing, mitmes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, mitmes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, mitmes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas üleöö intressimäära vahetustehing, mitmes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu futuurid/forvardid

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – inflatsiooniindeks, kui aluseks olev vahetustehing on kas ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing või mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

500 000 000  eurot

10

 

Segmenteerimiskriteerium 5 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 5 aastat

 

Tähtajaklass 5: 5 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 10 aastat

 

Tähtajaklass 6: üle 10 aasta

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ning ühe poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga ja teise poole rahavood ujuva intressimääraga

Mitmes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks ujuva intressimääraga

Mitmes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga

Mitmes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks üleöö intressimäära vahetustehingu intressimääraga

Mitmes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks inflatsioonimääraga

Mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ning ühe poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga ja teise poole rahavood ujuva intressimääraga

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks ujuva intressimääraga

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingud ja ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks üleöö intressimäära vahetustehingu intressimääraga

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ja ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks inflatsioonimääraga

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud intressimäära tuletisinstrumendid

 

Intressimäära tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud intressimäära tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 5.2

Intressimäära tuletisinstrumendid – kauplemiseelses ja -järgses künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga alamklassi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Võlakirjafutuurid/-forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Võlakirjaoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Intressimäärafutuurid ja intressiforvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

5 000 000  eurot

70

10 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Intressimääraoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

5 000 000  eurot

70

10 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Vahetusoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingud ja ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ja ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60


Tabel 5.3

Intressimäära tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga alamklassi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Võlakirjafutuurid/-forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Võlakirjaoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Intressimäärafutuurid ja intressiforvardid

5 000 000  eurot

10 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Intressimääraoptsioonid

5 000 000  eurot

10 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Vahetusoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingud ja ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ja ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Muud intressimäära tuletisinstrumendid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

6.   Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Tabel 6.1

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Mis tahes leping, mis on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4 ja mis on seotud:

a)

ühe või mitme aktsiaga, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega, muude sarnaste finantsinstrumentidega, rahavoogudega või muude toodetega, mis on seotud ühe või mitme aktsia, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide tootlusega;

b)

aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide, muude sarnaste finantsinstrumentide, rahavoogude või muude toodete, mis on seotud ühe või mitme aktsia, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide tootlusega, indeks;

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Aktsiaindeksioptsioonid

Optsioon, mille aluseks on aktsiatest koosnev indeks

Kõiki indeksioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiaindeksifutuurid/-forvardid

Futuur/forvard, mille aluseks on aktsiatest koosnev indeks

Kõiki indeksifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiaoptsioonid

Optsioon, mille aluseks on aktsia või aktsiakorv, mis tuleneb korporatiivsest sündmusest

Kõiki aktsiaoptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiafutuurid/-forvardid

Futuur/forvard, mille aluseks on aktsia või aktsiakorv, mis tuleneb korporatiivsest sündmusest

Kõiki aktsiafutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiadividendioptsioonid

Teatava aktsia dividendi optsioon

Kõiki aktsiadividendioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiadividendifutuurid/-forvardid

Teatava aktsia dividendi futuur/forvard

Kõiki aktsiadividendifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Dividendiindeksioptsioonid

Rohkem kui ühe aktsia dividendidest koosneva indeksi optsioon

Kõiki dividendiindeksioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Dividendiindeksifutuurid/-forvardid

Rohkem kui ühe aktsia dividendidest koosneva indeksi futuur/forvard

Kõiki dividendiindeksifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Volatiilsusindeksioptsioonid

Optsioon, mille aluseks on volatiilsusindeks, mis on määratletud kui teatava aluseks oleva kapitaliinstrumentide indeksiga seotud volatiilsuse indeks

Kõiki volatiilsusindeksioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Volatiilsusindeksifutuurid/-forvardid

Futuur/forvard, mille aluseks on volatiilsusindeks, mis on määratletud kui teatava aluseks oleva kapitaliinstrumentide indeksiga seotud volatiilsuse indeks

Kõiki volatiilsusindeksifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Börsil kaubeldavate fondide optsioonid

Optsioon, mille alusvara on börsil kaubeldav fond

Kõiki börsil kaubeldavate fondide optsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Börsil kaubeldavate fondide futuurid/forvardid

Futuur/forvard, mille alusvara on börsil kaubeldav fond

Kõiki börsil kaubeldavate fondide futuure/forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Vahetustehingud

Vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi:

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

50 000 000  eurot

15

Hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter)

Tulususe variatsiooni/volatiilsuse parameeter (parameter return variance/volatility)

Dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend)

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Portfellivahetustehingud

Portfellivahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmise spetsiifilise kombinatsiooni alusel.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – portfellivahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

15

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

 

Aktsiatel põhinev tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud aktsiatel põhinevat tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 6.2

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul kauplemiseelsete ja -järgsete künniste kindlaksmääramiseks segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul kauplemiseelsed ja -järgsed künnisväärtused, mis on määratud alamklassidele, mille puhul on sellise keskmise päevase tingliku väärtuse vahemiku põhjal, kuhu alamklass kuulub, kindlaks määratud, et neil on likviidne turg

Keskmine päevane tinglik väärtus

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Aktsiaindeksioptsioonid

Aktsiaindeksioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev aktsiaindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

200 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 600 miljonit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 600 miljonit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

Aktsiaindeksifutuurid/-forvardid

Aktsiaindeksifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev aktsiaindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 1 miljard eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

1 miljard eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 3 miljardit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

3 miljardit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljardit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 5 miljardit eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

250 000 000  eurot

260 000 000  eurot

Aktsiaoptsioonid

Aktsiaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Aktsiafutuurid/-forvardid

Aktsiafutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Aktsiadividendioptsioonid

Aktsiadividendioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia, mis annab õiguse dividendidele

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

400 000  eurot

450 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

25 000  eurot

30 000  eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

50 000  eurot

100 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

2 000 000  eurot

2 500 000  eurot

Aktsiadividendifutuurid/-forvardid

Aktsiadividendifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia, mis annab õiguse dividendidele

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

400 000  eurot

450 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

25 000  eurot

30 000  eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

50 000  eurot

100 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

2 000 000  eurot

2 500 000  eurot

Dividendiindeksioptsioonid

Dividendiindeksioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev dividendiindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

200 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 600 miljonit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 600 miljonit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

Dividendiindeksifutuurid/-forvardid

Dividendiindeksifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev dividendiindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 1 miljard eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

1 miljard eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 3 miljardit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

3 miljardit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljardit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 5 miljardit eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

250 000 000  eurot

260 000 000  eurot

Volatiilsusindeksioptsioonid

Volatiilsusindeksioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev volatiilsusindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

200 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 600 miljonit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 600 miljonit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

Volatiilsusindeksifutuurid/-forvardid

Volatiilsusindeksifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev volatiilsusindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 1 miljard eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

1 miljard eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 3 miljardit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

3 miljardit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljardit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 5 miljardit eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

250 000 000  eurot

260 000 000  eurot

Börsil kaubeldavate fondide optsioonid

Börsil kaubeldavate fondide optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev börsil kaubeldav fond

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Börsil kaubeldavate fondide futuurid/forvardid

Börsil kaubeldavate fondide futuuri/forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev börsil kaubeldav fond

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Vahetustehingud

Vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi:

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

50 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 200 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter)

Tulususe variatsiooni/volatiilsuse parameeter (parameter return variance/volatility)

Dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend)

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

Portfellivahetustehingud

Portfellivahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmise spetsiifilise kombinatsiooni alusel.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – portfellivahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

50 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 200 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 


Tabel 6.3

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Vahetustehingud

20 000  eurot

25 000  eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

Portfellivahetustehingud

20 000  eurot

25 000  eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

Muud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

20 000  eurot

25 000  eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

7.   Kauba tuletisinstrumendid

Tabel 7.1

Kauba tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – kauba tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Metallide kaubafutuurid/-forvardid

Metalli kaubafutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – metalli liik: väärismetall, mitteväärismetall

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev metall

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles futuuri/forvardi tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – futuuri/forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Väärismetallid

Mitteväärismetallid

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Metallide kaubaoptsioonid

Metalli kaubaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – metalli liik: väärismetall, mitteväärismetall

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev metall

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Väärismetallid

Mitteväärismetallid

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Metallide kaubavahetustehingud

Metalli kaubavahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – metalli liik: väärismetall, mitteväärismetall

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev metall

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles vahetustehingu tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – arvelduse liik, mis on määratletud sularahas, füüsilise või muu arveldusena

 

Segmenteerimiskriteerium 5 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Väärismetallid

Mitteväärismetallid

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Energia kaubafutuurid/-forvardid

Energia kaubafutuuri/forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – energialiik: nafta, nafta destillaadid, kivisüsi, nafta kergfraktsioonid, maagaas, elekter, mitu energialiiki

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev energia

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles futuuri/forvardi tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – koormuse liik, mis on määratletud kui baaskoormus, tippkoormus, tipuväline koormus või muu, mis on energialiigi puhul asjakohane: elekter

 

Segmenteerimiskriteerium 5 – tarne/rahalise arvelduse koht, mis on energialiikide puhul asjakohane: nafta, nafta destillaadid, nafta kergfraktsioonid, elekter, mitu energialiiki

 

Segmenteerimiskriteerium 6 – futuuri/forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Nafta/nafta destillaadid/nafta kergfraktsioonid

Kivisüsi

Maagaas/elekter/mitu energialiiki

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 4 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 4 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 8 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 3: 8 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Energia kaubaoptsioonid

Energia kaubaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – energialiik: nafta, nafta destillaadid, kivisüsi, nafta kergfraktsioonid, maagaas, elekter, mitu energialiiki

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev energia

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – koormuse liik, mis on määratletud kui baaskoormus, tippkoormus, tipuväline koormus või muu, mis on energialiigi puhul asjakohane: elekter

 

Segmenteerimiskriteerium 5 – tarne/rahalise arvelduse koht, mis on energialiikide puhul asjakohane: nafta, nafta destillaadid, nafta kergfraktsioonid, elekter, mitu energialiiki

 

Segmenteerimiskriteerium 6 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Nafta/nafta destillaadid/nafta kergfraktsioonid

Kivisüsi

Maagaas/elekter/mitu energialiiki

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 4 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 4 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 8 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 3: 8 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Energia kaubavahetustehingud

Energia kaubavahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – energialiik: nafta, nafta destillaadid, kivisüsi, nafta kergfraktsioonid, maagaas, elekter, mitu energialiiki

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev energia

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles vahetustehingu tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – arvelduse liik, mis on määratletud sularahas, füüsilise või muu arveldusena

 

Segmenteerimiskriteerium 5 – koormuse liik, mis on määratletud kui baaskoormus, tippkoormus, tipuväline koormus või muu, mis on energialiigi puhul asjakohane: elekter

 

Segmenteerimiskriteerium 6 – tarne/rahalise arvelduse koht, mis on energialiikide puhul asjakohane: nafta, nafta destillaadid, nafta kergfraktsioonid, elekter, mitu energialiiki

 

Segmenteerimiskriteerium 7 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Nafta/nafta destillaadid/nafta kergfraktsioonid

Kivisüsi

Maagaas/elekter/mitu energialiiki

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 4 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 4 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 8 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 3: 8 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Põllumajandusliku kauba futuurid/forvardid

Põllumajandusliku kauba futuuri/forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev põllumajanduslik kaup

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles futuuri/forvardi tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – futuuri/forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Põllumajandusliku kauba optsioonid

Põllumajandusliku kauba optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev põllumajanduslik kaup

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Põllumajandusliku kaubavahetustehingud

Põllumajandusliku kauba vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev põllumajanduslik kaup

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles vahetustehingu tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – arvelduse liik, mis on määratletud sularahas, füüsilise või muu arveldusena

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud kauba tuletisinstrumendid

 

Kauba tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud kauba tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 7.2

Kauba tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – kauba tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Metallide kaubafutuurid/-forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Metallide kaubaoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Metallide kaubavahetustehingud

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Energia kaubafutuurid/-forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Energia kaubaoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Energia kaubavahetustehingud

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Põllumajandusliku kauba futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Põllumajandusliku kauba optsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Põllumajandusliku kaubavahetustehingud

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60


Tabel 7.3

Kauba tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – kauba tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Metallide kaubafutuurid/-forvardid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Metallide kaubaoptsioonid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Metallide kaubavahetustehingud

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Energia kaubafutuurid/-forvardid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Energia kaubaoptsioonid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Energia kaubavahetustehingud

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Põllumajandusliku kauba futuurid/forvardid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Põllumajandusliku kauba optsioonid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Põllumajandusliku kaubavahetustehingud

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Muud kauba tuletisinstrumendid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

8.   Välisvaluuta tuletisinstrumendid

Tabel 8.1

Välisvaluuta tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – välisvaluuta tuletisinstrumendid

Finantsinstrument, mis on seotud valuutadega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Mitteülekantav forvard

tähendab forvardit, mis kuulub lepingu tingimuste kohaselt selle poolte vahel rahas arveldamisele ja mille arveldussumma määratakse kindlaks kahe valuuta kauplemis- ja hindamispäeva vahetuskursi erinevuse põhjal. Arvelduspäeval võlgneb üks pool teisele netoerinevuse i) kauplemispäeval kehtiva vahetuskursi ning ii) hindamispäeva vahetuskursi vahel, lähtudes tinglikust väärtusest ja arvestades, et see netosumma kuulub tasumisele lepingus sätestatud arveldusvaluutas.

Mitteülekantava välisvaluutaforvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

 

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Mitteülekantavaid forvardeid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Ülekantav forvard

tähendab forvardit, mis hõlmab üksnes kahe eri valuuta vahetust teataval tulevasel lepingus kokku lepitud arvelduspäeval ja fikseeritud määraga, mis on kokku lepitud valuutavahetust käsitleva lepingu sõlmimisel.

Ülekantava välisvaluutaforvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

 

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ülekantavaid forvardeid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Mitteülekantavad välisvaluutaoptsioonid

tähendab optsiooni, mis kuulub lepingu tingimuste kohaselt selle poolte vahel rahas arveldamisele ja mille arveldussumma määratakse kindlaks kahe valuuta kauplemis- ja hindamispäeva vahetuskursi erinevuse põhjal. Arvelduspäeval võlgneb üks pool teisele netoerinevuse i) kauplemispäeval kehtiva vahetuskursi ning ii) hindamispäeva vahetuskursi vahel, lähtudes tinglikust väärtusest ja arvestades, et see netosumma kuulub tasumisele lepingus sätestatud arveldusvaluutas.

Mitteülekantava välisvaluutaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

 

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Mitteülekantavaid välisvaluutaoptsioone käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Ülekantav välisvaluutaoptsioon

tähendab optsiooni, mis hõlmab üksnes kahe eri valuuta vahetust teataval tulevasel lepingus kokku lepitud arvelduspäeval ja fikseeritud määraga, mis on kokku lepitud valuutavahetust käsitleva lepingu sõlmimisel.

Ülekantava välisvaluutaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

 

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ülekantavaid välisvaluutaoptsioone käsitatakse likviidset turgu mitteomavana.

Mitteülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

tähendab vahetustehingut, mis kuulub lepingu tingimuste kohaselt selle poolte vahel rahas arveldamisele ja mille arveldussumma määratakse kindlaks kahe valuuta kauplemis- ja hindamispäeva vahetuskursi erinevuse põhjal. Arvelduspäeval võlgneb üks pool teisele netoerinevuse i) kauplemispäeval kehtiva vahetuskursi ning ii) hindamispäeva vahetuskursi vahel, lähtudes tinglikust väärtusest ja arvestades, et see netosumma kuulub tasumisele lepingus sätestatud arveldusvaluutas.

Mitteülekantava välisvaluuta vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

 

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Mitteülekantavaid välisvaluuta vahetustehinguid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana.

Ülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

tähendab vahetustehingut, mis hõlmab üksnes kahe eri valuuta vahetust teataval tulevasel lepingus kokku lepitud arvelduspäeval ja fikseeritud määraga, mis on kokku lepitud valuutavahetust käsitleva lepingu sõlmimisel.

Ülekantava välisvaluuta vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

 

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ülekantavaid välisvaluuta vahetustehinguid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana.

Välisvaluutafutuurid

Välisvaluutafutuuri alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – futuuri järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

 

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Välisvaluutafutuure käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Varaklass – välisvaluuta tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud välisvaluuta tuletisinstrumendid

 

Välisvaluuta tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varaklassi alamklassi

Mis tahes muud välisvaluuta tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 8.2

Välisvaluuta tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – välisvaluuta tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Mitteülekantav forvard

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Ülekantav forvard

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Mitteülekantavad välisvaluutaoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Ülekantavad välisvaluutaoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Mitteülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Ülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Välisvaluutafutuurid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Muud välisvaluuta tuletisinstrumendid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

9.   Krediidituletisinstrumendid

Tabel 9.1

Krediidituletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest. Alamklasside puhul, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg, kohaldatakse asjakohasel juhul täiendavat kvalitatiivset likviidsuse kriteeriumit

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Indeksi staatus on-the-run

[täiendav kvalitatiivne likviidsuse kriteerium]

Indeksipõhine krediidiriski vahetustehing

Vahetustehing, mille rahavoogude vahetamine on seotud indeksisse kuuluvate finantsinstrumentide mitme emitendi krediidivõimelisusega ja krediidisündmuste toimumisega

Indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev indeks

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles tuletisinstrumendi tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – krediidiriski vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

200 000 000  eurot

10

Aluseks olevat indeksit käsitatakse likviidset turgu omavana:

1)

kogu sellisel perioodil, mil staatus on „on-the-run

2)

sellise perioodi esimese 30 tööpäeva jooksul, mil staatus on „1x off-the-run

On-the-run-indeks tähendab jooksvat kõige viimast versiooni (seeriat) indeksist, mis on loodud sel kuupäeval, millal indeksi koostis kehtima hakkab, ja lõpeb üks päev enne kuupäeva, millal indeksi järgmise versiooni (seeria) koostis kehtima hakkab.

Staatus 1x off-the-run tähendab indeksi seda versiooni (seeriat), mis eelneb vahetult kehtivale on-the-run-versioonile (seeriale) teataval ajahetkel. Versioon (seeria) ei ole enam on-the-run ja saab staatuse 1x off-the-run, kui luuakse indeksi värskeim versioon (seeria).

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

Vahetustehing, mille rahavoogude vahetamine on seotud finantsinstrumentide ühe emitendi krediidivõimelisusega ja krediidisündmuste toimumisega

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev võrdlusüksus

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks oleva võrdlusüksuse liik, mis on määratletud järgmiselt:

 

„Riigi ja avalikku tüüpi emitent“ on emiteeriv üksus, mis on kas:

a)

liit;

b)

liikmesriik, k.a liikmesriigi valitsusasutus, amet või eriotstarbeline üksus;

c)

riigi üksus, mis ei ole loetletud punktides a ja b;

d)

liitriigist liikmesriigi puhul liitriigi liige;

e)

mitme liikmesriigi eriotstarbeline üksus;

f)

rahvusvaheline finantsasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid;

g)

Euroopa Investeerimispank;

h)

avaliku sektori asutus, mis ei ole riigi tasandi emitent, nagu on täpsustatud punktides a–c.

 

„Äriühingu tüüpi emitent“ on emiteeriv üksus, mis ei ole riigi ega avalikku tüüpi emitent.

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles tuletisinstrumendi tinglik väärtus on nomineeritud

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – krediidiriski vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

 

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta järgmisele kvalitatiivsele likviidsuse kriteeriumile

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsioonid

Optsioon, mille aluseks on krediidiriski vahetustehingu indeks

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – krediidiriski vahetustehingu indeksi alamklass, nagu on määratletud indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu vara alamklassi puhul

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni, mille aluseks olev krediidiriski vahetustehingu indeks on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ja mille järelejäänud tähtaja klass on 0–6 kuud, käsitatakse likviidset turgu omavana

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni, mille aluseks olev krediidiriski vahetustehingu indeks on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ja mille järelejäänud tähtaja klass ei ole 0–6 kuud, ei käsitata likviidset turgu omavana

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni, mille aluseks olev krediidiriski vahetustehingu indeks on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, ei käsitata likviidset turgu omavana ühegi järelejäänud tähtaja klassi puhul

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsioonid

Optsioon, mille alusvara on ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu alamklass, nagu on määratletud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu vara alamklassi puhul

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni, mille alusvaraks olev ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ning mille järelejäänud tähtaja klass on 0–6 kuud, käsitatakse likviidset turgu omavana

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni, mille alusvaraks olev ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ning mille järelejäänud tähtaja klass ei ole 0–6 kuud, ei käsitata likviidset turgu omavana

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni, mille alusvaraks olev ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, ei käsitata likviidset turgu omavana ühegi järelejäänud tähtaja klassi puhul

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud krediidituletisinstrumendid

 

Krediidituletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud krediidituletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 9.2

Krediidituletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Indeksipõhine krediidiriski vahetustehing

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Kohandatud korviga krediidiriski vahetustehing

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60


Tabel 9.3

Krediidituletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Indeksipõhine krediidiriski vahetustehing

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Kohandatud korviga krediidiriski vahetustehing

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsioonid

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsioonid

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Muud krediidituletisinstrumendid

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

10.   C10 tuletisinstrumendid

Tabel 10.1

C10 tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Veose tuletisinstrumendid

Finantsinstrument, mis on seotud prahihindadega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 10

Veose tuletisinstrumendi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

 

Segmenteerimiskriteerium 1 – lepingu liik: veoste forvardlepingud või optsioonid

 

Segmenteerimiskriteerium 2 – veose liik: vedellast, puistlast

 

Segmenteerimiskriteerium 3 – veose alaliik: puistlastilaev, tanker, konteinerlaev

 

Segmenteerimiskriteerium 4 – veose alaliigiga seotud mahu määratlus

 

Segmenteerimiskriteerium 5 – kindel marsruut või tähtajalise prahtimise keskmine

 

Segmenteerimiskriteerium 6 – tuletisinstrumendi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 9 kuud

 

Tähtajaklass 5: 9 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 6: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 7: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud C10 tuletisinstrumendid

 

Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 10 määratletud finantsinstrument, mis ei ole veose tuletisinstrument; mis tahes järgmine intressimäära tuletisinstrumendi alamklassidest: mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid; mis tahes järgmine aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide alamklassidest: volatiilsusindeksioptsioon, volatiilsusindeksifutuur/-forvard, tulususe variatsiooni parameetriga (parameter return variance) vahetustehing, volatiilsuse tulususe parameetriga (parameter return volatility) vahetustehing, tulususe variatsiooni parameetriga (parameter return variance) portfellivahetustehing, tulususe volatiilsuse parameetriga (parameter return volatility) portfellivahetustehing

Mis tahes muid C10 tuletisinstrumente käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 10.2

C10 tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Veose tuletisinstrumendid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

25 000  eurot

70

50 000  eurot

80

60

75 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60


Tabel 10.3

C10 tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Veose tuletisinstrumendid

25 000  eurot

50 000  eurot

75 000  eurot

100 000  eurot

Muud C10 tuletisinstrumendid

25 000  eurot

50 000  eurot

75 000  eurot

100 000  eurot

11.   Hinnavahelepingud

Tabel 11.1

Hinnavahelepingud – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – hinnavahelepingud

Tuletisleping, mis annab omanikule positsiooni, mis võib olla pikk või lühike, lepingu alguses kehtinud alusvara hinna ja lepingu lõpetamise ajal kehtinud hinna erinevuse suhtes

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest, või kui see on asjakohane, siis allpool määratletud kvalitatiivsele likviidsuse kriteeriumile

Kvalitatiivne likviidsuse kriteerium

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Välisvaluuta hinnavahelepingud

Välisvaluuta hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks aluseks olevate valuutade paari põhjal, mis on määratletud kui kahe hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

50 000 000  eurot

100

Kauba hinnavahelepingud

Kauba hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva kauba põhjal

 

50 000 000  eurot

100

Kapitali hinnavahelepingud

Kapitali hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva kapitaliväärtpaberi põhjal

Kapitali hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on kapitaliväärtpaber, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktiga b

 

 

Võlakirjade hinnavahelepingud

Võlakirja hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva võlakirja või võlakirjafutuuri põhjal

Võlakirja hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on võlakiri või võlakirjafutuur, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6 ja artikli 8 lõike 1 punktiga b.

 

 

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingud

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingu alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva aktsiafutuuri/-forvardi põhjal

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on aktsiafutuur/-forvard, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6 ja artikli 8 lõike 1 punktiga b.

 

 

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingud

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingu alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva aktsiaoptsiooni põhjal

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on aktsiaoptsioon, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6 ja artikli 8 lõike 1 punktiga b.

 

 

Varaklass – hinnavahelepingud

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud hinnavahelepingud

 

Hinnavaheleping/hinnavahekihlveo leping, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muid hinnavahelepinguid/hinnavahekihlveo lepinguid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 11.2

Hinnavahelepingud – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – hinnavahelepingud

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Valuuta hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud valuuta hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Kauba hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud kauba hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Kapitali hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud aktsiatel põhinevate hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Võlakirjade hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud võlakirjade hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud aktsiafutuuri hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud aktsiaoptsiooni hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60


Tabel 11.3

Hinnavahelepingud – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – hinnavahelepingud

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Valuuta hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Kauba hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Kapitali hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Võlakirjade hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Muud hinnavahelepingud/hinnavahekihlveod

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

12.   Lubatud heitkoguste väärtpaberid

Tabel 12.1

Lubatud heitkoguste väärtpaberid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberid

Varade alamklass

Iga varade alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (3) nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab õigusele tekitada heitkogus, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lennunduse lubatud heitkoguse ühikud (lennunduse LHÜd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab õigusele tekitada heitkogus, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab heitkoguse vähendamisele ulatuses, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab heitkoguse vähendamisele ulatuses, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5


Tabel 12.2

Lubatud heitkoguste väärtpaberid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberid

Varade alamklass

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd)

Kõikide lubatud heitkoguse ühikutega (LHÜd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

40 000 CO2-ekvivalenttonni

70

50 000 CO2-ekvivalenttonni

80

90 000 CO2-ekvivalenttonni

90

100 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lennunduse lubatud heitkoguse ühikud (lennunduse LHÜd)

Kõikide lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega (lennunduse LHÜd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd)

Kõikide tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutega (THVd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd)

Kõikide heitkoguste vähendamise ühikutega (HVÜd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60


Tabel 12.3

Lubatud heitkoguste väärtpaberid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd)

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

90 000 CO2-ekvivalenttonni

100 000 CO2-ekvivalenttonni

Lennunduse lubatud heitkoguse ühikud (lennunduse LHÜd)

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd)

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd)

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

13.   Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Tabel 13.1

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Iga varade alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

 

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrument, mille alusvara ei ole lubatud heitkoguse ühik (LHÜ), lennunduse lubatud heitkoguse ühik (lennunduse LHÜ), tõendatud heitkoguste vähendamise ühik (THV) ega heitkoguste vähendamise ühik (HVÜ)

Mis tahes muid lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumente käsitatakse likviidset turgu mitteomavana


Tabel 13.2

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

S1

S2

S3

S4

40 000 CO2-ekvivalenttonni

70

50 000 CO2-ekvivalenttonni

80

90 000 CO2-ekvivalenttonni

90

100 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60


Tabel 13.3

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

90 000 CO2-ekvivalenttonni

100 000 CO2-ekvivalenttonni

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Muud lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni


(1)  Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).


IV LISA

Läbipaistvusega seotud arvutuste eesmärgil esitatavad võrdlusandmed

Tabel 1

Tabelis 2 kasutatavad tähised

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti lahter

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv:

kümnendkohtade eraldusmärk on punkt (.);

arvu ees võib olla miinusmärk (–), mis tähistab negatiivset väärtust.

Vajaduse korral väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{COUNTRYCODE_2}

2 tähtnumbrilist märki

Kahetäheline riigikood (ISO 3166-1 alpha-2 riigikood)

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

Kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATEFORMAT}

ISO 8601 kuupäevavorming

Kuupäevad tuleb esitada järgmisel kujul:

AAAA-KK-PP

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{LEI}

20 tähtnumbrilist märki

Juriidilise isiku tunnus, nagu on määratletud standardis ISO 17442

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383

{INDEX}

4 tähtnumbrilist märki

„EONA“ – EONIA

„EONS“ – EONIA SWAP

„EURI“ – EURIBOR

„EUUS“ – EURODOLLAR

„EUCH“ – EuroSwiss

„GCFR“ – GCF REPO

„ISDA“ – ISDAFIX

„LIBI“ – LIBID

„LIBO“ – LIBOR

„MAAA“ – Muni AAA

„PFAN“ – Pfandbriefe

„TIBO“ – TIBOR

„STBO“ – STIBOR

„BBSW“ – BBSW

„JIBA“ – JIBAR

„BUBO“ – BUBOR

„CDOR“ – CDOR

„CIBO“ – CIBOR

„MOSP“ – MOSPRIM

„NIBO“ – NIBOR

„PRBO“ – PRIBOR

„TLBO“ – TELBOR

„WIBO“ – WIBOR

„TREA“ – Treasury

„SWAP“ – SWAP

„FUSW“ – Future SWAP


Tabel 2

Läbipaistvusega seotud arvutuste eesmärgil esitatavad võrdlusandmete üksikasjad

#

LAHTER

ESITATAVAD ANDMED

ARUANDE VORM

1

Finantsinstrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi tuvastamiseks kasutatav kood

{ISIN}

2

Finantsinstrumendi täisnimi

Finantsinstrumendi täielik nimi

{ALPHANUM-350}

3

MiFIRi kohane tunnus

Mittekapitaliinstrumentide identifitseerimine

 

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.1

 

Struktureeritud finantstooted, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 28

 

Võlakirjad (kõik võlakirjad, välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid), nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis b

 

Börsil kaubeldavad kaubad, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis b ja täpsustatud III lisa 2. jao tabelis 2.4

 

Börsil kaubeldavad väärtpaberid, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis b ja täpsustatud III lisa 2. jao tabelis 2.4

 

Lubatud heitkoguste väärtpaberid, nagu on määratletud III lisa 12. jao tabelis 12.1

 

Tuletisinstrumendid, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4–10

Mittekapitaliinstrumendid

 

„SDRV“ – väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

 

„SFPS“ – struktureeritud finantstooted

 

„BOND“ – võlakirjad

 

„ETCS“ – börsil kaubeldavad kaubad

 

„ETNS“ – börsil kaubeldavad väärtpaberid

 

„EMAL“ – lubatud heitkoguste väärtpaberid

 

„DERV“ – tuletisinstrument

4

Alusvara varaklass

Täidetakse, kui MiFIRi kohane tunnus on väärtpaberistatud tuletisinstrument või tuletisinstrument.

„INTR“ – intressimäär

„EQUI“ – aktsia

„COMM“ – kaup

„CRDT“ – krediit

„CURR“ – valuuta

„EMAL“ – lubatud heitkoguste väärtpaberid

5

Lepingu liik

Täidetakse, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument.

„OPTN“ – optsioonid

„FUTR“ – futuurid

„FRAS“ – intressiforvardid

„FORW“ – forvardid

„SWAP“ – vahetustehingud

„PSWP“ – portfellivahetustehingud

„SWPT“ – vahetusoptsioonid

„FONS“ – vahetustehingu futuurid

„FWOS“ – vahetustehingu forvardid

„FFAS“ – veoste forvardid

„SPDB“ – hinnavahekihlveod

„CFDS“ – hinnavahelepingud

„OTHR“ – muu

6

Aruandepäev

Võrdlusandmete esitamise päev

{DATEFORMAT}

7

Kauplemiskoht

Kauplemiskoha puhul segmendi MIC (olemasolu korral) või muul juhul operatsiooniline MIC

{MIC}

8

Tähtaeg

Finantsinstrumendi tähtaeg Lahter täidetakse võlakirjade, intressimäära tuletisinstrumentide, aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, välisvaluuta tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul.

{DATEFORMAT}

Võlakirjadega (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) seotud väljad

9

Võlakirjaliik

Võlakirjaliik, nagu on määratletud III lisa 2. jao tabelis 2.2. Täidetakse üksnes siis, kui MiFIRi kohane tunnus võrdub võlakirjadega.

„EUSB“ – riigivõlakiri

„OEPB“ – muu avaliku sektori võlakiri

„CVTB“ – vahetusvõlakiri

„CVDB“ – pandikiri

„CRPB“ – äriühingu võlakiri

„OTHR“ – muu

10

Emiteerimise kuupäev

Kuupäev, millal võlakiri emiteeritakse ja hakkab koguma intressi.

{DATEFORMAT}

Lubatud heitkoguste väärtpaberitega seotud väljad

Selles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul, nagu on määratletud III lisa 12. jao tabelis 12.1

11

Lubatud heitkoguste väärtpaberite alamliik

Lubatud heitkoguste väärtpaberid

„CERE“ – THV

„ERUE“ – HVÜ

„EUAE“ – LHÜ

„EUAA“ – lennunduse LHÜ

Tuletisinstrumentidega seotud väljad

Kauba tuletisinstrumendid ja C10 tuletisinstrumendid

12

Veose alaliigiga seotud mahu määratlus

Täita, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisa tabeli 2 lahtris 35 märgitud põhitoode võrdub veosega.

{ALPHANUM-25}

13

Kindel marsruut või tähtajalise prahtimise keskmine

Täita, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisa tabeli 2 lahtris 35 märgitud põhitoode võrdub veosega.

{ALPHANUM-25}

14

Tarne/sularahaarvelduse koht

Täita, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisa tabeli 2 lahtris 35 märgitud põhitoode võrdub energiaga.

{ALPHANUM-25}

15

Tinglik valuuta

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

{CURRENCYCODE_3}

Intressimäära tuletisinstrumendid

Selles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes intressimäära tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 5. jao tabelis 5.1

16

Alusvara liik

Täidetakse lepinguliikide puhul, mis ei ole vahetustehingud, vahetusoptsioonid, vahetustehingu futuurid ega vahetustehingu forvardid, ühega järgmistest variantidest

Täidetakse lepinguliikide puhul, mis on vahetustehingud, vahetusoptsioonid, vahetustehingu futuurid ja vahetustehingu forvardid, seoses alusvaraks oleva vahetustehinguga ühega järgmistest variantidest

„BOND“ – võlakiri

„BNDF“ – võlakirjafutuur

„INTR“ – intressimäär

„IFUT“ – intressimäärafutuur/intressiforvard

„FFMC“ – MITMES VALUUTAS UJUV-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XFMC“ – MITMES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XXMC“ – MITMES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-FIKSEERITUD-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„OSMC“ – MITMES VALUUTAS ÜLEÖÖ INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD

„IFMC“ – MITMES VALUUTAS INFLATSIOONIINDEKSIGA SEOTUD VAHETUSTEHINGUD

„FFSC“ – ÜHES VALUUTAS UJUV-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XFSC“ – ÜHES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XXSC“ – ÜHES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-FIKSEERITUD-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„OSSC“ – ÜHES VALUUTAS ÜLEÖÖ INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD

„IFSC“ – ÜHES VALUUTAS INFLATSIOONIINDEKSIGA SEOTUD VAHETUSTEHINGUD

17

Alusvaraks oleva võlakirja emitent

Täidetakse, kui alusvara liik on võlakiri või võlakirjafutuur, märkides otsese või lõpliku alusvaraks oleva võlakirja emitendi juriidilise isiku tunnuse.

{LEI}

18

Alusvaraks oleva võlakirja tähtaeg

Lahtrisse märgitakse alusvaraks oleva võlakirja tähtaeg.

Lahter puudutab määratud tähtajaga võlainstrumente.

{DATEFORMAT}

19

Alusvaraks oleva võlakirja emiteerimise kuupäev

Lahtrisse märgitakse alusvaraks oleva võlakirja emiteerimise kuupäev.

{DATEFORMAT}

20

Vahetusoptsiooni tinglik valuuta

Vahetusoptsioonide puhul täidetavad lahtrid.

{CURRENCYCODE_3}

21

Alusvaraks oleva vahetustehingu tähtaeg

Täidetakse üksnes vahetusoptsioonide, vahetustehingu futuuride ja vahetustehingu forvardite puhul.

{DATEFORMAT}

22

Inflatsiooniindeksi ISIN kood

Vahetusoptsioonide korral üks järgmistest alusvaraks oleva vahetustehingu liikidest: ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid; kui inflatsiooniindeksil on ISIN, tuleb lahtrisse märkida selle indeksi ISIN kood.

{ISIN}

23

Inflatsiooniindeksi nimetus

Märgitakse indeksi standardnimetus vahetusoptsioonide korral, mis on seotud ühe järgmise aluseks oleva vahetustehingu liigiga: ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid

{ALPHANUM-25}

24

Viiteintressimäär

Viiteintressimäära nimi.

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} kui indeksi nime ei ole nimekirjas {INDEX}

25

Lepingu tähtaeg (intressimäär)

Lahtrisse märgitakse lepingu tähtaeg Kestust väljendatakse päevades, nädalates, kuudes või aastates.

{INTEGER-3}+„DAYS“ – päevad

{INTEGER-3}+„WEEK“ – nädalad

{INTEGER-3}+„MNTH“ – kuud

{INTEGER-3}+„YEAR“ – aastad

Välisvaluuta tuletisinstrumendid

Selles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes välisvaluuta tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 8. jao tabelis 8.1

26

Lepingu alaliik

Täita, et eristada ülekantavaid ja mitteülekantavaid forvardeid, optsioone ning vahetustehinguid, nagu on määratletud III lisa 8. jao tabelis 8.1.

„DLVR“ – ülekantav

„NDLV“ – mitteülekantav

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Lahtrid tuleks täita üksnes aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 6. jao tabelis 6.1

27

Alusvara liik

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass ei ole vahetustehing ega portfellivahetustehing.

„STIX“ – aktsiaindeks

„SHRS“ – aktsia

„DIVI“ – dividendiindeks

„DVSE“ – aktsiadividend

„BSKT“ – korporatiivsetest sündmustest tulenevate aktsiate korv

„ETFS“ – börsil kaubeldavad fondid

„VOLI“ – volatiilsusindeks

„OTHR“ – muu (sealhulgas hoidmistunnistused, sertifikaadid ja muu kapital, näiteks finantsinstrumendid)

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on kas vahetustehing või portfellivahetustehing ning III lisa 6. jao tabeli 6.1 kohane segmenteerimiskriteerium 2 on üks alusvara.

„SHRS“ – aktsia

„DVSE“ – aktsiadividend

„ETFS“ – börsil kaubeldavad fondid

„OTHR“ – muu (sealhulgas hoidmistunnistused, sertifikaadid ja muu kapital, näiteks finantsinstrumendid)

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on kas vahetustehing või portfellivahetustehing ning III lisa 6. jao tabeli 6.1 kohane segmenteerimiskriteerium 2 on indeks.

„STIX“ – aktsiaindeks

„DIVI“ – dividendiindeks

„VOLI“ – volatiilsusindeks

„OTHR“ – muu

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on kas vahetustehing või portfellivahetustehing ning III lisa 6. jao tabeli 6.1 kohane segmenteerimiskriteerium 2 on korv.

„BSKT“ – korv

28

Parameeter

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on üks järgmistest: vahetustehingud, portfellivahetustehingud.

„PRBP“ – hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter)

„PRDV“ – dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend)

„PRVA“ – tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance)

„PRVO“ – tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

Hinnavahelepingud

Lahtrid tuleks täita üksnes siis, kui lepingu liik on võrdne hinnavahelepingu või hinnavahekihlveoga

29

Alusvara liik

Täita üksnes siis, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument ja lepingu liik on võrdne hinnavahelepingu või hinnavahekihlveoga.

„CURR“ – valuuta

„EQUI“ – aktsia

„BOND“ – võlakirjad

„FTEQ“ – aktsiafutuurid

„OPEQ“ – aktsiaoptsioonid

„COMM“ – kaup

„EMAL“ – lubatud heitkoguste väärtpaberid

„OTHR“ – muu

30

Tinglik valuuta 1

Aluseks olevate valuutade paari valuuta 1. Lahter on asjakohane, kui alusvara liik on valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

31

Tinglik valuuta 2

Aluseks olevate valuutade paari valuuta 2. Lahter on asjakohane, kui alusvara liik on valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

Krediidituletisinstrumendid

32

Alusvaraks oleva krediidiriski vahetustehingu ISIN kood

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumentide puhul, märkides alusvaraks oleva vahetustehingu ISIN koodi.

{ISIN}

33

Aluseks oleva indeksi kood

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumentide puhul, märkides indeksi ISIN koodi.

{ISIN}

34

Aluseks oleva indeksi nimi

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumentide puhul, märkides indeksi standardnimetuse.

{ALPHANUM-25}

35

Seeria

Indeksi koostise seerianumber, kui see on asjakohane.

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul, märkides krediidiriski vahetustehingu indeksi seeria.

{DECIMAL-18/17}

36

Versioon

Seeria uus versioon antakse välja, kui üks koostisosadest jääb viivitusse ja indeks tuleb ümber kujundada, et võtta arvesse kõikide koostisosade uut arvu indeksis.

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul, märkides krediidiriski vahetustehingu indeksi versiooni.

{DECIMAL-18/17}

37

Uuendamise kuud (roll months)

Kõik kuud, mille jooksul eeldatakse uuendamist, nagu indeksi autor on asjaomasel aastal kehtestanud. Lahtrid tuleb täita iga uuendamise kuu kohta.

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul.

'01', '02', '03', '04', '05', '06', '07', '08', '09', '10', '11', '12'

38

Järgmine uuendamise kuupäev

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul, märkides indeksi järgmise uuendamise kuupäeva, nagu indeksi autor on kehtestanud.

{DATEFORMAT}

39

Riigi ja avalikku tüüpi emitent

Täidetakse, kui ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu või ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumendi aluseks olev üksus on riigi tasandi emitent, nagu on määratletud III lisa 9. jao tabelis 9.1.

„TRUE“ – aluseks olev üksus on riigi ja avalikku tüüpi emitent

„FALSE“ – aluseks olev üksus ei ole riigi ja avalikku tüüpi emitent

40

Aluseks olev kohustus

Täidetakse ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumendi puhul, märkides aluseks oleva kohustuse ISIN koodi.

{ISIN}

41

Aluseks olev üksus

Märgitakse ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu või ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumendi aluseks olev üksus.

{COUNTRYCODE_2}

või

ISO 3166-2 – kahekohaline riigikood, millele järgneb kriips („-“), ja kuni kolmekohaline tähtnumbriline riigi alljaotuse kood

või

{LEI}

42

Tinglik valuuta

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

{CURRENCYCODE_3}

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Selles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 13. jao tabelis 13.1

43

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide alamliik

Täita, kui muutuja nr 3 „MiFIRi kohane tunnus“ on „DERV“ – tuletisinstrument ja muutuja nr 4 „Alusvara varaklass“ on „EMAL“ – lubatud heitkoguste väärtpaberid.

„CERE“ – THV

„ERUE“ – HVÜ

„EUAE“ – LHÜ

„EUAA“ – lennunduse LHÜ

„OTHR“ – muu


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/350


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/584,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks kauplemiskohtade organisatsioonilised nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 48 lõike 12 punkte a, c ja g,

ning arvestades järgmist:

(1)

On oluline tagada, et algoritmkauplemist võimaldavatel kauplemiskohtadel on olemas piisavad süsteemid ja kontrollimeetmed.

(2)

Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada nii reguleeritud turgude kui ka mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide suhtes, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2014/65/EL artikli 18 lõikes 5.

(3)

Tehnoloogia areng ja eelkõige algoritmkauplemise mõju on üks peamisi põhjusi, miks tuleb määrata kindlaks kauplemiskohtade haldamiseks vajalik suutlikkus ja kord. Algoritmkauplemisest tulenevad riskid võivad esineda igat liiki kauplemissüsteemis, mida toetatakse elektrooniliste vahenditega. Seetõttu tuleb kehtestada konkreetsed organisatsioonilised nõuded reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide kohta, kes lubavad või võimaldavad oma süsteemide kaudu algoritmkauplemist. Need on algoritmkauplemisega kauplemissüsteemid, vastupidiselt kauplemissüsteemidele, kus algoritmkauplemine ei ole lubatud, sealhulgas kauplemissüsteemid, kus tehinguid korraldatakse häälega peetavate läbirääkimiste kaudu.

(4)

Elektrooniliste kauplemissüsteemide vastupidavuse tagamiseks tuleks organisatsiooniliste nõuete osana reguleerida juhtimiskorda, vastavuskontrolli üksuse rolli, personalitööd ja funktsioonide edasiandmist.

(5)

Kehtestada tuleks nõuded nende kauplemiskohtade süsteemide kohta, kes lubavad või võimaldavad algoritmkauplemist. Siiski peaks nõuete konkreetne kohaldamine käima käsikäes enesehindamisega, mida iga kauplemiskoht peab tegema, sest riskid ei ole kõikide kauplemismudelite puhul ühed ja samad. Seega ei pruugi mõned organisatsioonilised nõuded olla teatud kauplemismudelite puhul asjakohased, isegi kui nende kauplemissüsteeme võidakse teatud ulatuses toetada elektrooniliste vahenditega. Eelkõige tuleks kaaluda erinõuete kehtestamist seoses hinnapäringu- või hübriidsüsteemidega vastavalt algoritmkauplemisega seotud tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. Samuti peaksid kauplemiskohad vajaduse korral kehtestama rangemad nõuded.

(6)

Algoritmkauplemisest tulenevaid riske tuleb hoolikalt arvesse võtta, pöörates erilist tähelepanu riskidele, mis võivad mõjutada kauplemissüsteemi põhiosi, sealhulgas riistvara, tarkvara ja seonduvaid sideliine, mida kauplemiskohad ja nende liikmed, osalejad või kliendid (edaspidi „liikmed“) kasutavad oma toimingute teostamiseks, ja kauplemiskohtade käitatavaid igat liiki täitmissüsteeme või korralduste haldamise süsteeme, sealhulgas sobitavad algoritmid.

(7)

Kauplemiskohtade spetsiifilised organisatsioonilised nõuded tuleb määrata kindlaks usaldusväärse enesehindamise abil, mille puhul on vaja hinnata mitut parameetrit. Enesehindamine peaks hõlmama ka muid sõnaselgelt sätestamata asjaolusid, mis võivad kauplemiskohtade korraldusele mõju avaldada.

(8)

Enesehindamise ja liikmete hoolsuskohustuse täitmise andmete säilitamise miinimumaeg peaks käesoleva määruse kohaldamisel olema sama mis direktiivis 2014/65/EL kehtestatud üldiste andmete säilitamise kohustuste puhul.

(9)

Kui kauplemiskohtadelt nõutakse reaalajas kontrollimist, on see vajalik selleks, et kontrollijärgsed hoiatusteated genereeritaks nii kiiresti, kui see on tehniliselt võimalik, seega maksimaalselt kuni viie sekundi jooksul, et need oleksid kehtivad. Samal põhjusel tuleks kontrollimisele järgnevad meetmed võtta võimalikult kiiresti, eeldades mõistlikul tasemel tõhusust ja süsteemidega seotud kulutusi asjaomastelt isikutelt.

(10)

Kauplemiskohtade pakutavad testimisvahendid ei tohiks nõuetekohast kauplemist ohustada. Sel põhjusel tuleks nõuda, et kauplemiskohad kehtestaksid piisava õiglase kasutamise põhimõtte, tagaksid testimiskeskkonna ja tegevuskeskkonna range eraldamise või lubaksid testimist üksnes väljaspool kauplemisaega.

(11)

Vastavuse testimisega tuleks tagada, et süsteemi põhilisimad osad või liikmete kasutatavad algoritmid toimivad korralikult vastavalt kauplemiskoha nõuetele, sealhulgas on võimelised suhtlema kauplemiskoha sobitamisloogikaga eeldatud viisil ning töötlema kauplemiskohta sisenevat ja sealt väljuvat andmevoogu asjakohaselt. Nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste suhtes testimise kavandamisel tuleks seada tähelepanu keskmesse algoritmi või strateegia reageerimine tingimustele, mis võivad põhjustada turu ebastabiilsust.

(12)

Kui kauplemiskohad võimaldavad algoritmide testimise korraldamist testimissümbolite pakkumise abil, tuleks nende kohustust tagada nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste testimise vahendid pidada täidetuks. Et võimaldada liikmetel neid testimissümboleid tulemuslikult kasutada, peaksid kauplemiskohad avaldama testimissümbolite kirjeldused ja omadused sama täpsusastmega, nagu need tehakse avalikult kättesaadavaks tegelike lepingute kohta.

(13)

Kauplemiskohtadel peaks olema kohustus pakkuda nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste testimise vahendeid. Nende liikmetelt aga ei tohiks nende vahendite kasutamist nõuda. Kui kauplemiskohad saavad oma liikmetelt avalduse, milles kinnitatakse sellise testi tegemist ja nimetatakse selleks kasutatud vahendid, tuleks seda pidada piisavaks garantiiks, aga kauplemiskohad ei peaks olema kohustatud kontrollima nende vahendite sobivust ega testimise tulemusi.

(14)

Kauplemiskohtadelt ja nende liikmetelt tuleks nõuda asjakohaste vahendite olemasolu, et tühistada täitmata korraldused ettenägematute asjaolude ilmnemisel erakorralise meetmena.

(15)

Kui otsese elektroonilise juurdepääsu teenust osutatakse määramata arvule isikutele, võib see kujutada endast riski selle teenuse osutajale ning ka korraldusi saava kauplemiskoha vastupidavusele ja suutlikkusele. Kui kauplemiskohad lubavad edasivolitamist, peaks otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujal olema nende riskide leevendamiseks võimalik tuvastada edasivolitatud isikutelt saabuvaid erinevaid korraldustevooge.

(16)

Kui kauplemiskoht lubab spondeeritud turulepääsu, peaks see kauplemiskoht kohaldama võimalike spondeeritud turulepääsuga klientide suhtes tegevusloa andmise protsessi. Samuti tuleks kauplemiskohtadel lubada otsustada, kas liikmel, kes osutab otsese turulepääsu teenust, peab olema luba.

(17)

Kauplemiskohad peaksid kehtestama nõuded, mida nende liikmed peavad täitma, et neil oleks lubatud pakkuda otsest elektroonilist juurdepääsu, ja määrama kindlaks miinimumstandardid, millele võimalikud otsese elektroonilise juurdepääsuga kliendid peavad hoolsuskohustuse täitmise protsessis vastama. Neid nõudeid ja standardeid tuleks kohandada vastavalt riskidele, mis kaasnevad nende eeldatava kauplemise laadi, ulatuse ja keerukusega, ja vastavalt osutatavale teenusele. Eelkõige peaksid need sisaldama hinnangut eeldatava kauplemise taseme, korralduste mahu ja pakutava ühenduse liigi kohta.

(18)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja liikmesriikide sätteid, millega võetakse üle direktiiv 2014/65/EL, hakataks kohaldama ühest ja samast kuupäevast.

(19)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(20)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ALGORITMKAUPLEMIST OMA SÜSTEEMIDE KAUDU VÕIMALDAVATE VÕI LUBAVATE KAUPLEMISKOHTADE ÜLDISED ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

(direktiivi 2014/65/EL artikkel 48)

1.   Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse organisatsioonilisi nõudeid nende kauplemiskohtade süsteemide vastupidavuse ja mahu kohta, kes lubavad või võimaldavad algoritmkauplemist, nõudeid kauplemiskohtadele, et tagada algoritmide nõuetekohane testimine, ja nõudeid otsese elektroonilise juurdepääsu kontrollile vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõike 12 punktidele a, b ja g.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse kauplemiskohta sellisena, mis lubab või võimaldab algoritmkauplemist, kui korralduste esitamine ja sobitamine toimub elektrooniliste vahenditega.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse algoritmkauplemise süsteemina igasugust korda või süsteemi, millega lubatakse või võimaldatakse algoritmkauplemist.

Artikkel 2

Enesehindamine direktiivi 2014/65/EL artiklile 48 vastavuse suhtes

(direktiivi 2014/65/EL artikkel 48)

1.   Enne kauplemissüsteemi kasutuselevõttu ja vähemalt kord aastas hindavad kauplemiskohad ennast selle suhtes, kas nad vastavad direktiivi 2014/65/EL artiklile 48, võttes arvesse oma äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Enesehindamisel analüüsitakse kõiki käesoleva määruse lisas sätestatud parameetreid.

2.   Kauplemiskohad säilitavad oma enesehindamise andmeid vähemalt viis aastat.

Artikkel 3

Kauplemiskohtade juhtimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Oma üldise juhtimis- ja otsustusraamistiku osana loovad kauplemiskohad kauplemissüsteemid ja jälgivad neid selge ja vormikohase juhtimiskorra alusel, milles nähakse ette

a)

nendepoolne tehniliste, riski- ja vastavusprobleemide analüüs oluliste otsuste tegemisel;

b)

selged vastutusalad, sealhulgas menetlused kauplemissüsteemide väljatöötamise, kasutuselevõtmise ja edasise ajakohastamise heakskiitmiseks ning kauplemissüsteemide jälgimisel tuvastatud probleemide lahendamiseks;

c)

tulemuslik teabe edastamise menetlus, nii et juhiseid saab hankida ja rakendada tõhusalt ja õigel ajal;

d)

ülesannete ja kohustuste lahusus, et tagada kauplemiskohtades tulemuslik järelevalve vastavuse üle.

2.   Kauplemiskohtade juhtorgan või kõrgem juhtkond peab andma heakskiidu

a)

artikli 2 kohasele enesehindamisele vastavuse kohta;

b)

vajaduse korral kauplemiskoha suutlikkuse suurendamise meetmetele, et vastata artiklile 11;

c)

meetmetele, millega kõrvaldada kõik olulised puudused, mis on tuvastatud nende jälgimisel kooskõlas artiklitega 12 ja 13 ning pärast kauplemissüsteemide toimimise ja mahu korrapärast läbivaatamist kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 4

Juhtimiskorra kohane vastavuskontrolli üksus

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad tagavad, et nende vastavuskontrolli üksus vastutab selle eest, et

a)

kõigile algoritmkauplemises osalevatele töötajatele selgitataks, millised õiguslikud kohustused on kauplemiskohal sellise kauplemise puhul;

b)

töötataks välja põhimõtted ja menetlused, mis tagavad algoritmkauplemise süsteemide vastavuse nendele kohustustele, ja järgitaks neid.

2.   Kauplemiskohad tagavad, et nende vastavuskontrolli üksuse töötajatel on vähemalt üldine arusaam algoritmkauplemise süsteemide ja algoritmide toimimisest.

Vastavuskontrolli üksuse töötajad on pidevalt ühenduses kauplemiskohas olevate inimestega, kellel on üksikasjalikud tehnilised teadmised kauplemiskoha algoritmkauplemise süsteemidest või algoritmidest.

Samuti tagavad kauplemiskohad, et vastavuskontrolli üksuse töötajatel on kogu aeg otseühendus inimestega, kellel on juurdepääs artikli 18 lõike 2 punktis c osutatud funktsioonile (tühistusfunktsioon), või juurdepääs tühistusfunktsioonile ja inimestele, kes vastutavad algoritmkauplemise süsteemi eest.

3.   Kui vastavuskontrolli funktsioon või selle osad antakse edasi kolmandale isikule, annavad kauplemiskohad sellele kolmandale isikule samasuguse juurdepääsu teabele, nagu nad annaksid enda vastavuskontrolli üksuse töötajatele. Kauplemiskohad sõlmivad kõnealuste vastavuskontrolli konsultantidega lepingu ja tagavad, et

a)

andmekaitse on kindlustatud;

b)

sise- ja välisaudiitorid või pädev asutus saavad vastavuskontrolli üksust takistamatult auditeerida.

Artikkel 5

Personalitöö

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskoht värbab piisaval arvul töötajaid, kellel on vajalikud oskused algoritmkauplemise süsteemide ja kauplemisalgoritmide haldamiseks ning piisavad teadmised

a)

asjaomastest kauplemissüsteemidest ja algoritmidest;

b)

nende süsteemide ja algoritmide jälgimisest ja testimisest;

c)

kauplemiskoha liikmete, osalejate või klientide (edaspidi „liikmed“) sooritatava kauplemise liikidest;

d)

kauplemiskoha õiguslikest kohustustest.

2.   Kauplemiskohad peavad lõikes 1 nimetatud vajalikud oskused kindlaks määrama. Lõikes 1 osutatud töötajatel peavad need vajalikud oskused olema värbamise ajal või nad peavad need omandama värbamisjärgsel koolitusel. Kauplemiskohad tagavad, et kõnealuste töötajate oskused on ajakohased, ja hindavad nende oskusi korrapäraselt.

3.   Lõikes 2 osutatud koolitust kohandatakse vastavalt töötajate kogemustele ja kohustustele, võttes arvesse nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

4.   Lõikes 1 osutatud töötajad hõlmavad inimesi, kellel on piisavad kogemused, et täita oma ülesandeid kauplemiskohas tulemuslikult.

Artikkel 6

Tegevuse edasiandmine ja hanked

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad, kes annavad oma algoritmkauplemist lubavate või võimaldavate süsteemidega seotud operatiivseid funktsioone täies ulatuses või osaliselt edasi, tagavad, et

a)

edasiandmise leping seondub üksnes operatiivsete funktsioonidega ning sellega ei muudeta kõrgema juhtkonna ja juhtorgani kohustusi;

b)

kauplemiskoha suhted tema liikmete, pädevate asutuste või mis tahes kolmandate isikutega, näiteks andmeedastusteenuste klientidega, ja kohustused nende ees jäävad muutumatuks;

c)

nad täidavad nõudeid, millele nad peavad direktiivi 2014/65/EL III jaotise kohaselt vastama, et saada tegevusluba.

2.   Käesoleva artikli tähenduses hõlmavad operatiivsed funktsioonid kogu otsest tegevust, mis on seotud kauplemissüsteemide toimimise ja selle üle tehtava järelevalvega ja mis toetavad järgmiseid elemente:

a)

ülesvoolu ühenduvus (upstream connectivity), korralduste esitamise suutlikkus, piirangutega seotud suutlikkus ja võime hoida eri võrguväravate kaudu klientide korralduste sisestamist tasakaalus;

b)

korraldusi sobitav süsteem;

c)

allavoolu ühenduvus (downstream connectivity), korralduste ja tehingute koostamine ning mis tahes muud liiki turu sisendandmed;

d)

taristu punktides a, b ja c nimetatud elementide toimimise jälgimiseks.

3.   Kauplemiskohad dokumenteerivad selle teenuseosutaja valimise protsessi, kellele nad operatiivsed funktsioonid edasi annavad (edaspidi „teenuseosutaja“). Nad astuvad vajalikke samme tagamaks, et enne tegevuse edasiandmise lepingu sõlmimist ja selle kestel on täidetud järgmised tingimused:

a)

teenuseosutaja on suuteline täitma edasiantud funktsioone usaldusväärselt ja professionaalselt ning tal on kõik selleks otstarbeks õigusaktidega nõutavad load;

b)

teenuseosutaja teeb edasiantud funktsioonide täitmise üle nõuetekohast järelevalvet ja juhib asjakohaselt tegevuse edasiandmise lepinguga seotud riske;

c)

edasiandmise lepingu kohaseid teenuseid osutatakse vastavalt nimetatud lepingus esitatud kirjeldustele, mille aluseks on eelnevalt kindlaksmääratud meetodid teenuseosutaja tegevuse taseme hindamiseks, sealhulgas parameetrid osutatud teenuse mõõtmiseks ja nende nõuete kirjeldused, mis peavad olema täidetud;

d)

kauplemiskohal peavad olema vajalikud eksperditeadmised edasiantud funktsioonide tulemuslikuks järelevalveks ja edasiandmise lepinguga seotud riskide juhtimiseks;

e)

kui teenuseosutaja ei täida funktsioone tulemuslikult ega vastavalt kohaldatavale õigusele ja regulatiivsetele nõuetele, on kauplemiskohal võimalik võtta kiiresti meetmeid;

f)

teenuseosutaja avalikustab kauplemiskohale iga asjaolu, mis võib oluliselt mõjutada tema suutlikkust täita edasiantud funktsioone tulemuslikult ja vastavalt tema õiguslikele kohustustele;

g)

kauplemiskohal on võimalik edasiandmise leping vajaduse korral lõpetada, ilma et see kahjustaks tema teenuste jätkuvust ja kvaliteeti klientide jaoks;

h)

teenuseosutaja teeb seoses edasiantud tegevusega koostööd kauplemiskoha pädevate asutustega;

i)

kauplemiskohal on toimiv juurdepääs edasiantud tegevusega seotud andmetele ja teenuseosutaja äriruumidele ning kauplemiskoha audiitoritel ja pädevatel asutustel on toimiv juurdepääs edasiantud tegevusega seotud andmetele;

j)

kauplemiskoht kehtestab nõuded, mida teenuseosutajad peavad täitma, et kaitsta kauplemiskoha ja tema liikmete ning kauplemiskoha ärisaladusena käsitletava teabe ja tarkvaraga seotud konfidentsiaalset teavet;

k)

teenuseosutaja täidab punktis j osutatud nõudeid;

l)

kauplemiskoht ja teenuseosutaja koostavad, viivad ellu ja säilitavad hädaolukorrakava avariitaasteks ja testivad korrapäraselt tagavarasüsteeme, kui see on edasiantud operatiivse funktsiooniga seoses vajalik;

m)

edasiandmise lepingus täpsustatakse teenuseosutaja kohustused juhuks, kui ta ei suuda oma teenuseid osutada, sealhulgas teenuse osutamine asendava investeerimisühingu poolt;

n)

kauplemiskohal on juurdepääs artiklis 16 osutatud teenusepakkuja talitluspidevuse korraga seotud teabele.

4.   Edasiandmise lepingud sõlmitakse kirjalikult ja nendes sätestatakse

a)

teenuseosutaja ja kauplemiskoha vaheliste õiguste ja kohustuste määramine;

b)

selgelt kirjeldatud

i)

edasi antavad operatiivsed funktsioonid;

ii)

viis, kuidas kauplemiskoht pääseb ligi teenuseosutaja raamatupidamisele ja dokumentidele;

iii)

võimalike huvide konfliktide tuvastamise ja lahendamise menetlus;

iv)

kummagi poole võetavad kohustused;

v)

lepingu muutmise ja lõpetamise menetlus;

c)

vahendid tagamaks, et nii kauplemiskoht kui ka teenuseosutaja abistavad pädevat asutust igal viisil, mis on vajalik selle asutuse järelevalvevolituste kasutamiseks.

5.   Kauplemiskohad teatavad pädevatele asutustele oma kavatsusest anda operatiivsed funktsioonid edasi järgmistel juhtudel:

a)

kui teenuseosutaja osutab sama teenust teistele kauplemiskohtadele;

b)

kui edasi antakse talitluspidevuseks vajalikud otsustava tähtsusega operatiivsed funktsioonid – sel juhul taotlevad kauplemiskohad pädevalt asutuselt eelnevalt luba.

6.   Lõike 5 punkti b tähenduses kuuluvad otsustava tähtsusega operatiivsete funktsioonide hulka funktsioonid, mis on vajalikud direktiivi 2014/65/EL artikli 47 lõike 1 punktides b, c ja e nimetatud kohustuste täitmiseks.

7.   Kauplemiskohad teavitavad pädevaid asutusi kõikidest edasiandmise lepingutest, mille suhtes ei kohaldata eelnevat luba puudutavat nõuet, viivitamata pärast nende allkirjastamist.

II PEATÜKK

KAUPLEMISKOHTADE SUUTLIKKUS JA VASTUPIDAVUS

Artikkel 7

Kauplemiskohtade liikmete hoolsuskohustus

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad kehtestavad tingimused selle kohta, kuidas liikmed tema korralduste esitamise elektroonilisi süsteeme kasutavad. Tingimuste kehtestamisel võetakse arvesse kauplemiskoha kauplemismudelit ja need puudutavad vähemalt järgmist:

a)

korralduste hinna, mahu ja väärtuse ning süsteemi kasutamise kauplemiseelsed kontrollid ning liikmete kauplemistegevuse kauplemisjärgsed kontrollid;

b)

liikmete juhtivtöötajatelt nõutav kvalifikatsioon;

c)

tehnilise ja funktsionaalse vastavuse testimine;

d)

tühistusfunktsiooni kasutamise põhimõtted;

e)

sätted selle kohta, kas liige võib anda oma klientidele otsese elektroonilise juurdepääsu süsteemile, ja kui võib, siis nende klientide suhtes kohaldatavad tingimused.

2.   Kauplemiskohad hindavad oma võimalike liikmete hoolsuskohustust lõikes 1 osutatud tingimuste põhjal ja kehtestavad kõnealuse hindamise menetlused.

3.   Kauplemiskohad hindavad kord aastas riskipõhiselt, kas nende liikmed vastavad lõikes 1 nimetatud tingimustele, ja kontrollivad, kas nende liikmed on endiselt registreeritud investeerimisühingutena. Riskipõhisel hindamisel võetakse arvesse iga liikme kauplemise ulatust ja võimalikku mõju ning liikme eelmisest riskipõhisest hindamisest möödunud aega.

4.   Pärast lõikes 3 sätestatud iga-aastast riskipõhist hindamist hindavad kauplemiskohad vajaduse korral veel kord, kas nende liikmed vastavad lõikes 1 nimetatud tingimustele.

5.   Kauplemiskohad sätestavad kriteeriumid ja menetlused sanktsioonide kehtestamiseks tingimustele mittevastavate liikmete suhtes. Nende sanktsioonide hulka kuuluvad kauplemiskohale juurdepääsu peatamine ja liikmete hulgast väljaarvamine.

6.   Kauplemiskohad säilitavad vähemalt viis aastat andmeid

a)

hoolsuskohustuse hindamise tingimuste ja menetluste kohta;

b)

sanktsioonide kehtestamise kriteeriumide ja menetluste kohta;

c)

oma liikmete esialgse hoolsuskohustuse hindamise kohta;

d)

oma liikmete iga-aastase riskipõhise hindamise kohta;

e)

liikmete kohta, kes ei läbinud iga-aastast riskipõhist hindamist, ja nende suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta.

Artikkel 8

Kauplemissüsteemide testimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad kasutavad enne kauplemissüsteemi kasutuselevõttu või ajakohastamist selgelt kindlaks määratud arendus- ja testimismeetodeid, millega tagatakse vähemalt, et

a)

kauplemissüsteem ei toimi soovimatul viisil;

b)

süsteemides sisalduvad vastavuse ja riskijuhtimise kontrollid toimivad kavakohaselt, sealhulgas veaaruannete automaatne genereerimine;

c)

kauplemissüsteem saab jätkata tulemuslikku toimimist ka siis, kui süsteemi hallatavate sõnumite hulk suureneb märkimisväärselt.

2.   Kauplemiskohad peavad olema igal ajal suutelised tõendama, et nad on astunud kõik mõistlikud sammud vältimaks olukorda, kus nende kauplemissüsteemid toetavad nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi.

Artikkel 9

Vastavuse testimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 6)

1.   Kauplemiskohad peavad nõudma oma liikmetelt vastavuse testimist, mida tuleb teha enne, kui asutakse kasutama või ajakohastatakse märkimisväärselt

a)

juurdepääsu kauplemiskoha süsteemile;

b)

liikme kauplemissüsteemi, kauplemisalgoritmi või kauplemisstrateegiat.

2.   Vastavuse testimisega tagatakse, et liikme kauplemissüsteem, algoritm ja strateegia toimivad põhijoontes kauplemiskoha tingimuste kohaselt.

3.   Vastavuse testimisega kontrollitakse, kuidas toimivad

a)

süsteemi või algoritmi võime suhelda eeldatud viisil kauplemiskoha sobitamisloogikaga ning kauplemiskohta siseneva ja sealt väljuva andmevoo asjakohane töötlemine;

b)

põhifunktsioonid, näiteks korralduse või kauplemishuvi teate esitamine, muutmine või tühistamine, staatiliste ja turuandmete allalaadimine ja kõik äriandmevood;

c)

ühenduvus, sealhulgas ühenduse katkemise korral tühistamise käsklus, turuandmete voo kadu ja piirangud, ning taastamine, sealhulgas päevasisene kauplemise jätkamine ning nende instrumentide käsitlemine, millega kauplemine on peatatud, või mitte ajakohastatud turuandmete käsitlemine.

4.   Kauplemiskohad võimaldavad oma olemasolevatele ja võimalikele liikmetele vastavuse testimise keskkonda,

a)

millele pääseb juurde tingimustel, mis on samaväärsed kauplemiskoha muude testimisteenuste suhtes kohaldatavate tingimustega;

b)

milles esitatakse nende finantsinstrumentide loend, mida saab testida ja mis esindavad kõiki tegevuskeskkonnas saadaolevaid instrumendiklasse;

c)

mis on kättesaadav üldistel kauplemisaegadel, või kui see on kättesaadav üksnes väljaspool kauplemisaega, siis kindlaksmääratud ajakava alusel;

d)

mida toetavad piisavate teadmistega töötajad.

5.   Kauplemiskohad edastavad vastavuse testimise tulemuste aruande üksnes olemasolevale või võimalikule liikmele.

6.   Kauplemiskohad nõuavad, et nende olemasolevad ja võimalikud liikmed kasutaksid nende vastavuse testimise vahendeid.

7.   Lõigetes 1 ja 3 osutatud vastavuse testimiseks tagavad kauplemiskohad testimiskeskkonna tulemusliku eraldamise tegevuskeskkonnast.

Artikkel 10

Liikmete algoritmide testimine nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste vältimiseks

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 6)

1.   Kauplemiskohad nõuavad oma liikmetelt kinnitust selle kohta, et nende kasutatavaid algoritme on enne kauplemisalgoritmi või kauplemisstrateegia kasutuselevõtmist või märkimisväärset ajakohastamist testitud – vältimaks nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste toetamist või nende põhjustamist –, ja selgitust sellisel testimisel kasutatud vahendite kohta.

2.   Kauplemiskohad annavad oma liikmetele juurdepääsu testimiskeskkonnale, mis sisaldab ühte järgmistest:

a)

simuleerimisvahendid, mis jäljendavad võimalikult realistlikult tegevuskeskkonda, sealhulgas nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi, ja mille pakutavad funktsioonid, protokollid ja struktuurid võimaldavad liikmetel testida erinevaid stsenaariume, mida nad peavad oma tegevuse jaoks asjakohaseks;

b)

kauplemiskoha kindlaksmääratud ja kasutatavad testimissümbolid.

3.   Lõikes 1 kirjeldatud testimiseks tagavad kauplemiskohad testimiskeskkonna tulemusliku eraldamise tegevuskeskkonnast.

Artikkel 11

Kauplemissüsteemi maht

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad tagavad oma kauplemissüsteemide piisava mahu, et need saaksid täita oma funktsioone, ilma et sobitamistehingutes tekiks süsteemitõrkeid, -katkestusi või -vigu; maht peab võrduma vähemalt suurima sõnumite arvuga sekundis, mis on dokumenteeritud selles süsteemis viimase viie aasta jooksul, korrutatuna kahega.

Suurima sõnumite arvu kindlakstegemisel võetakse arvesse järgmisi sõnumeid:

a)

iga sisend, sealhulgas korraldused ning korralduste muutmine või tühistamine;

b)

iga väljund, sealhulgas süsteemi reaktsioon sisendile, tellimusraamatu andmete kuvamine ja kauplemisjärgse voo levitamine, mis osutab kauplemissüsteemi mahu sõltumatule kasutamisele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel arvestatavad kauplemissüsteemi osad peavad toetama järgmist tegevust:

a)

ülesvoolu ühenduvus, korralduste esitamise suutlikkus, piirangutega seotud suutlikkus ja võime hoida eri võrguväravate kaudu klientide korralduste sisestamist tasakaalus;

b)

süsteem, mis võimaldab kauplemiskohal sobitada korraldusi piisava latentsusajaga;

c)

allavoolu ühenduvus, korralduste ja tehingute koostamine ning mis tahes muud liiki turu sisendandmed;

d)

taristu eespool nimetatud elementide toimivuse kontrollimiseks.

3.   Kauplemiskohad hindavad, kas nende kauplemissüsteemide maht on endiselt piisav, kui sõnumite arv on ületanud suurima sõnumite arvu sekundis, mis on dokumenteeritud selles süsteemis viimase viie aasta jooksul. Pärast hindamist teavitavad kauplemiskohad pädevat asutust kõikidest meetmetest, millega nad kavatsevad suurendada oma suutlikkust, ning nende meetmete rakendamise ajast.

4.   Kauplemiskohad tagavad, et nende süsteemid suudavad tulla toime suureneva sõnumivooga, ilma et süsteemi toimimine olulisel määral halveneks. Eelkõige peab kauplemissüsteemi ülesehitus võimaldama vajaduse korral selle mahtu mõistliku aja jooksul suurendada.

5.   Kauplemiskohad teevad viivitamata avalikuks kõik tõsised katkestused kauplemises, mis ei ole põhjustatud turu volatiilsusest, ja muud olulised ühendusprobleemid, ning teatavad neist viivitamata pädevale asutusele ja liikmetele.

Artikkel 12

Üldised jälgimiskohustused

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad tagavad, et nende algoritmkauplemise süsteemid on igal ajal nende kaudu toimuva tegevuse jaoks sobivad ja piisavalt töökindlad, et kindlustada nende turgude toimimise jätkuvus ja korrapärasus, kus nad tegutsevad, olenemata kasutatavast kauplemismudelist.

2.   Kauplemiskohad jälgivad reaalajas oma algoritmkauplemise süsteemide

a)

toimimist ja mahtu, millele on osutatud artikli 11 lõikes 4;

b)

oma liikmete saadetud korraldusi nii eraldi kui ka koondatult.

Eelkõige kasutavad kauplemiskohad piirangulimiite ja jälgivad korralduste koondvoogu, et avastada turu nõuetekohast toimimist ähvardavad võimalikud ohud.

3.   Reaalajas hoiatusteated genereeritakse viis sekundit pärast asjaomast sündmust.

Artikkel 13

Jooksev jälgimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad peavad suutma oma pädevale asutusele igal ajal tõendada, et nad jälgivad reaalajas artikli 11 lõikes 2 osutatud kauplemissüsteemide osade toimimist ja kasutamist järgmiste parameetrite põhjal:

a)

sekundis kasutatud suurima sõnumimahu protsentuaalne osakaal;

b)

kauplemissüsteemi hallatud sõnumite koguarv kauplemissüsteemi osade lõikes, sealhulgas:

i)

vastu võetud sõnumite arv sekundis;

ii)

saadetud sõnumite arv sekundis;

iii)

süsteemis tagasilükatud sõnumite arv sekundis;

c)

ajavahemik alates sõnumi vastuvõtmisest kauplemissüsteemi välise võrguvärava kaudu kuni seonduva sõnumi saatmiseni samast võrguväravast pärast seda, kui sobitamissüsteem on algset sõnumit töödelnud;

d)

sobitamissüsteemi toimimine.

2.   Kauplemiskohad peavad kauplemissüsteemi jooksva jälgimise käigus tuvastatud probleemide puhul võtma mõistlikult eeldatava aja jooksul ja tähtsuse järjekorras kõik asjakohased meetmed ning nad peavad olema võimelised vajaduse korral kauplemissüsteemi kohandama, selle likvideerima või sulgema.

Artikkel 14

Algoritmkauplemise süsteemide toimimise ja mahu korrapärane läbivaatamine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad hindavad artikli 2 kohaselt tehtava enesehindamise käigus oma algoritmkauplemise süsteemide toimimist ja mahtu ning kaasnevaid protsesse, mis on seotud juhtimis-, vastutus-, heakskiitmis- ja talitluspidevuse korraga.

2.   Osana lõikes 1 osutatud hindamisest teevad kauplemiskohad stressiteste, mille puhul nad simuleerivad negatiivseid stsenaariume, et kontrollida riistvara, tarkvara ja teabevahetuse toimimist ning tuvastada stsenaariumid, mille puhul kauplemissüsteem või kauplemissüsteemi osad täidavad sobitamistehingutes oma funktsioone süsteemitõrgete, -katkestuste või -vigadega.

3.   Stressitestid hõlmavad kõiki kauplemisetappe, kauplemissegmente ja kauplemiskohas kaubeldavate instrumentide liike ning nendega simuleeritakse liikmete tegevust olemasolevate ühendusseadistuste puhul.

4.   Lõikes 2 osutatud negatiivsed stsenaariumid põhinevad järgmisel:

a)

suurem vastuvõetud sõnumite arv, alates kauplemiskoha süsteemi hallatud suurimast sõnumite arvust viimasel viiel aastal;

b)

kauplemiskoha operatiivsete funktsioonide ettenägematu käitumine;

c)

juhuslik kombinatsioon pingelistest ja tavapärastest turutingimustest ning kauplemiskoha operatiivsete funktsioonide ettenägematust käitumisest.

5.   Lõigetes 1–4 kirjeldatud kauplemiskoha toimimise ja suutlikkuse hindamise teeb sõltumatu hindaja või kauplemiskoha osakond, mis ei ole läbivaadatava funktsiooni eest vastutav osakond.

6.   Kauplemiskohad võtavad meetmeid, et kõrvaldada viivitamata ja tulemuslikult lõigetes 1–4 osutatud toimimise ja suutlikkuse hindamisel tuvastatud puudused, ja säilitavad läbivaatamise ja sellega seoses võetud parandusmeetmetega seotud andmeid vähemalt viis aastat.

Artikkel 15

Talitluspidevuse kord

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad peavad olema võimelised tõendama igal ajal süsteemide piisavat stabiilsust ja seepärast peab neil olema häiretega tegelemiseks tõhus talitluspidevuse kord.

2.   Talitluspidevuse korraga tagatakse, et kauplemist saab pärast häiret jätkata kahe tunni jooksul või enam-vähem selle aja piires ning et suurim andmehulk, mis võib kauplemiskoha IT-teenusega seoses häire korral kaduma minna, on nullilähedane.

Artikkel 16

Talitluspidevuse kava

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Artiklis 15 sätestatud tõhusa talitluspidevuse korra rakendamiseks kehtestavad kauplemiskohad oma artikli 3 kohases juhtimis- ja otsustusraamistikus talitluspidevuse kava. Talitluspidevuse kavas sätestatakse häirete haldamise menetlus ja kord.

2.   Talitluspidevuse kavas nähakse ette vähemalt järgmine:

a)

erinevad võimalikud negatiivsed stsenaariumid, mis on seotud algoritmkauplemise süsteemide käitamisega, sealhulgas olukord, kus süsteemid, töötajad, tööruumid, välistarnijad või andmekeskused ei ole kättesaadavad või olulised andmed ja dokumendid lähevad kaotsi või neid muudetakse;

b)

häire korral järgitav menetlus;

c)

pikim aeg kauplemistegevuse taastamiseks ja andmehulk, mis võib IT-süsteemis kaduma minna;

d)

menetlused kauplemissüsteemi ümberpaigutamiseks varuasukohta ja kauplemiskoha käitamiseks sellest asukohast;

e)

oluliste äriandmete, sealhulgas vajalikke kontakte hõlmava ajakohase teabe varundamine, et tagada side kauplemiskohas, kauplemiskoha ja selle liikmete vahel ning kauplemiskoha ning kliirimis- ja arveldamistaristu vahel;

f)

töötajate koolitamine talitluspidevuse korra toimimise teemal;

g)

ülesannete määramine ja sellise spetsiifilise turbetoimingute meeskonna loomine, mis on valmis pärast häiret viivitamata reageerima;

h)

pidevalt töötav programm korra testimiseks, hindamiseks ja läbivaatamiseks, sealhulgas menetlused korra muutmiseks programmi tulemuste põhjal.

3.   Talitluspidevuse kava hõlmab kellade sünkroniseerimist pärast häiret.

4.   Kauplemiskohad tagavad sellise mõjuhinnangu koostamise ja korrapärase läbivaatamise, milles tehakse kindlaks häire riskid ja tagajärjed. Sel eesmärgil dokumenteeritakse asjakohaselt kauplemiskoha kõik otsused, millega jäetakse talitluspidevuse kavas arvesse võtmata tuvastatud risk, et kauplemissüsteemi ei saa kasutada, ning kauplemiskoha juhtorgan kiidab need sõnaselgelt heaks.

5.   Kauplemiskohad tagavad, et nende kõrgem juhtkond

a)

kehtestab talitluspidevuse kohta selged eesmärgid ja strateegiad;

b)

eraldab punktis a osutatud eesmärkide ja strateegiate täitmiseks piisavalt tööjõudu, tehnoloogilisi ja rahalisi vahendeid;

c)

kiidab heaks talitluspidevuse kava ja kõik selle muudatused, mis on vajalikud pärast organisatsiooniliste, tehnoloogiliste ja õiguslike muudatuste tegemist;

d)

saab vähemalt kord aastas teavet mõjuhinnangu või selle läbivaatamise tulemuste kohta ning talitluspidevuse kava asjakohasust puudutavate järelduste kohta;

e)

loob organisatsioonis talitluspidevuse eest vastutava üksuse.

6.   Talitluspidevuse kavas sätestatakse menetlused edasiantud otsustava tähtsusega operatiivsete funktsioonide häirete kõrvaldamiseks, muu hulgas juhul, kui need otsustava tähtsusega operatiivsed funktsioonid ei ole kättesaadavad.

Artikkel 17

Talitluspidevuse korra korrapärane läbivaatamine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad testivad artikli 2 kohase enesehindamise käigus realistlike stsenaariumide alusel talitluspidevuse kava ning kontrollivad kauplemiskoha suutlikkust taastuda häiretest ja jätkata kauplemisega, nagu on sätestatud artikli 15 lõikes 2.

2.   Kauplemiskohad tagavad vajaduse korral ja lõike 1 kohase korrapärase läbivaatamise tulemuste põhjal, et nende talitluspidevuse kava ja korra vaatab läbi kas sõltumatu hindaja või kauplemiskoha osakond, mis ei ole läbivaadatava funktsiooni eest vastutav osakond. Testimistulemused dokumenteeritakse kirjalikult, talletatakse ja esitatakse kauplemiskoha kõrgemale juhtkonnale ning talitluspidevuse kavaga tegelevatele tegevusüksustele.

3.   Kauplemiskohad tagavad, et talitluspidevuse kava testimine ei häiri tavapärast kauplemistegevust.

Artikkel 18

Nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste vältimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõiked 4, 5 ja 6)

1.   Kauplemiskohad kehtestavad nõuetele mittevastava kauplemise ja mahupiirangute rikkumise vältimiseks korra vähemalt järgmise kohta:

a)

sekundis saadetud korralduste arvu piirangud liikme kohta;

b)

volatiilsuse juhtimise mehhanismid;

c)

kauplemiseelsed kontrollid.

2.   Lõike 1 kohaldamisel peavad kauplemiskohad olema võimelised

a)

taotlema igalt liikmelt või spondeeritud turulepääsu kasutajalt teavet nende organisatsiooniliste nõuete ja kauplemiskontrollide kohta;

b)

peatama kas kauplemiskoha algatusel või selle liikme, kliiriva liikme, keskse vastaspoole (kui keskset vastaspoolt reguleerivates eeskirjades on nii ette nähtud) või pädeva asutuse taotlusel liikme või kaupleja juurdepääsu kauplemissüsteemile;

c)

kasutama tühistusfunktsiooni, et tühistada liikme või spondeeritud turulepääsuga kliendi esitatud täitmata korraldused

i)

liikme või spondeeritud turulepääsuga kliendi taotlusel, kui see liige või klient ei saa tehnilistel põhjustel enda korraldusi kustutada;

ii)

juhul, kui tellimusraamat sisaldab vigaseid dubleeritud korraldusi;

iii)

pärast peatamist kas turukorraldaja või pädeva asutuse algatusel;

d)

kauplemiskoha volatiilsuse juhtimise mehhanismide või kauplemissüsteemi operatiivsete funktsioonide talitlushäirete korral tehinguid tühistama või tagasi võtma;

e)

hoidma tasakaalus korralduste sisestamist erinevate võrguväravate kaudu, kui kauplemiskoht kasutab hangumise vältimiseks mitut võrguväravat.

3.   Kauplemiskohad kehtestavad põhimõtted ja korra, mis on seotud järgmisega:

a)

volatiilsuse juhtimise mehhanismid vastavalt artiklile 19;

b)

kauplemiseelsed ja -järgsed kontrollid, mida kasutab kauplemiskoht, ning kauplemiseelsed ja -järgsed kontrollid, mis on tema liikmetele turulepääsuks vajalikud;

c)

liikmete kohustus omada tühistusfunktsiooni;

d)

teabega seotud nõuded liikmetele;

e)

juurdepääsu peatamine;

f)

korralduste ja tehingute tühistamise põhimõtted, sealhulgas:

i)

ajakava;

ii)

menetlused;

iii)

aruandlus- ja läbipaistvuskohustused;

iv)

vaidluste lahendamise kord;

v)

meetmed vigaste kauplemistoimingute minimeerimiseks;

g)

muud piiravad meetmed, sealhulgas:

i)

korralduste arv sekundis eelnevalt kindlaks määratud ajavahemikel;

ii)

liikmete võrdse kohtlemise põhimõte, välja arvatud juhul, kui piirang on suunatud üksikliikmetele;

iii)

pärast piirangujuhtumit võetavad meetmed.

4.   Kauplemiskohad teevad lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtted ja korra avalikuks. Seda kohustust ei kohaldata seoses järgmisega: kindel korralduste arv sekundis eelnevalt kindlaks määratud ajavahemikel ning spetsiifilised volatiilsuse juhtimise mehhanismide parameetrid.

5.   Kauplemiskohad säilitavad lõike 3 kohaste põhimõtete ja korra täielikke andmeid vähemalt viis aastat.

Artikkel 19

Volatiilsuse juhtimise mehhanismid

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 5)

1.   Kauplemiskohad tagavad, et kogu kauplemisaja jooksul on kauplemise automaatseks peatamiseks või piiramiseks vajalikud mehhanismid töökorras.

2.   Kauplemiskohad tagavad, et

a)

kauplemise peatamise või piiramise mehhanisme testitakse rakendamise eel ja korrapäraselt ka selle järel kauplemissüsteemide mahu ja toimimise ülevaatamise käigus;

b)

kauplemise peatamiseks või piiramiseks rakendatavate mehhanismide kavandamiseks, hooldamiseks ja jälgimiseks eraldatakse IT-vahendeid ja tööjõudu;

c)

turu volatiilsuse juhtimise mehhanisme jälgitakse pidevalt.

3.   Kauplemiskohad säilitavad andmed volatiilsuse juhtimise mehhanismide eeskirjade ja parameetrite ning kõikide muudatuste kohta, samuti andmed nende mehhanismide käitamise, juhtimise ja ajakohastamise kohta.

4.   Kauplemiskohad tagavad, et nende volatiilsuse juhtimise mehhanismide eeskirjad sisaldavad menetlusi selliste olukordade ohjamiseks, kui parameetreid tuleb nõuetekohase kauplemise tagamiseks käsitsi muuta.

Artikkel 20

Kauplemiseelsed ja -järgsed kontrollid

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõiked 4 ja 6)

1.   Kauplemiskohad teevad igale nende kaubeldavale finantsinstrumendile kohandatud kauplemiseelseid kontrolle järgmise suhtes:

a)

hinnakoridor (price collar), mis blokeerib korralduste kaupa automaatselt korraldused, mis ei vasta eelkehtestatud hinnaparameetritele;

b)

korralduse maksimumväärtus, mis takistab automaatselt finantsinstrumendi tingliku väärtusega võrreldes ebatavaliselt suure väärtusega korralduste sisestamist tellimusraamatusse;

c)

korralduse maksimummaht, mis takistab automaatselt ebatavaliselt suure mahuga korralduste sisestamist tellimusraamatusse.

2.   Lõikes 1 kehtestatud kauplemiseelsete kontrollide kavandamisel tuleb tagada, et

a)

nende automaatse kohaldamisega on võimalik piirmäära kauplemisperioodi jooksul ja selle kõigis etappides ümber kohandada;

b)

nende kontrollimisel ei ületa viivitus viit sekundit;

c)

kui piirmäär ületatakse, lükatakse korraldus tagasi;

d)

kehtestatud on menetlused ja kord piire ületavate korralduste jaoks loa andmiseks, kui asjaomane liige seda taotleb. Sedalaadi menetlusi ja korda kohaldatakse teatud tellimuse või tellimuste kogumi suhtes ajutiselt ja erandlikel asjaoludel.

3.   Kauplemiskohad võivad kehtestada kauplemisjärgsed kontrollid, mida nad peavad oma liikmete tegevuse riskihinnangu alusel sobivaks.

Artikkel 21

Otsese elektroonilise juurdepääsu andmise tingimuste eelnev kindlaksmääramine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 7)

Oma süsteemide kaudu otsest elektroonilist juurdepääsu lubavad kauplemiskohad kehtestavad ja avaldavad eeskirjad ja tingimused, mille kohaselt saavad nende liikmed anda oma klientidele otsese elektroonilise juurdepääsu. Need eeskirjad ja tingimused hõlmavad vähemalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/589 (3) artiklis 22 sätestatud erinõudeid.

Artikkel 22

Erinõuded spondeeritud turulepääsu lubavatele kauplemiskohtadele

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 7)

1.   Kauplemiskohad näevad ette, et spondeeritud turulepääsu andmise tingimuseks on nendelt loa saamine, ja nõuavad, et spondeeritud turulepääsu saanud investeerimisühingute suhtes kohaldataks vähemalt neid kontrolle, mida on nimetatud artikli 18 lõike 3 punktis b.

2.   Kauplemiskohad tagavad, et ainult spondeeritud turulepääsu andjatel on igal ajal õigus kehtestada või muuta parameetreid, mida kohaldatakse spondeeritud turulepääsuga klientide korraldustevoo lõikes 1 osutatud kontrollide suhtes.

3.   Kui kliendid on rikkunud direktiivi 2014/65/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 600/2014, (4) (EL) nr 596/2014 (5) või kauplemiskoha sise-eeskirju, võib kauplemiskoht spondeeritud turulepääsu peatada või tühistada.

Artikkel 23

Turvalisus ja juurdepääsupiirangud

(direktiivi 2014/65/EL artikli 48 lõige 1)

1.   Kauplemiskohad kehtestavad füüsilise ja elektroonilise turbe menetlused ja korra, mille eesmärk on kaitsta oma süsteeme väärkasutamise või loata juurdepääsu eest ning tagada oma süsteemi osaks olevate või seda läbivate andmete terviklikkus, sealhulgas korra, millega võimaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/40/EL (6) artikli 2 punktis a määratletud infosüsteemide vastaste rünnete riski vältimist või minimeerimist.

2.   Eelkõige kehtestavad ja säilitavad kauplemiskohad füüsilise ja elektroonilise turbe meetmed ja korra, et tagada järgmiste riskide viivitamatu tuvastamine ja vältimine või minimeerimine:

a)

loata juurdepääs nende kauplemissüsteemile või selle osale, sealhulgas tööruumile ja andmekeskustele;

b)

süsteemi häirimine, mis takistab tõsiselt teabesüsteemi toimimist või katkestab selle andmete sisestamise, edastamise, kahjustamise, kustutamise, rikkumise, muutmise, sulustamise või ligipääsmatuks muutmise teel;

c)

andmetesse sekkumine, millega kaasneb andmete kustutamine, kahjustamine, rikkumine, muutmine, sulustamine või ligipääsmatuks muutmine;

d)

infosüsteemi, infosüsteemist või infosüsteemis, sealhulgas infosüsteemi elektromagnetkiirguse abil mitteavalikult edastatavate andmete pealtkuulamine tehniliste vahendite abil.

3.   Kauplemiskohad teavitavad pädevat asutust viivitamata väärkasutamise või loata juurdepääsu juhtumitest, esitades kohe juhtumiaruande, milles märgivad ära juhtumi laadi, juhtumile reageerimisel võetud meetmed ja samalaadsete juhtumite edaspidise esinemise vältimise algatused.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus esimesena nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Komisjoni 19. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded (vt käesoelva Euroopa Liidu Teataja lk 417).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8).


LISA

Parameetrid, mida tuleb arvestada kauplemiskoha enesehindamisel, millele on osutatud artikli 2 lõikes 1

a)

Kauplemiskoha laad:

i)

kauplemiskohas kaubeldavate instrumentide liigid ja õiguslik staatus, näiteks kas kauplemiskoht kaupleb kohustuslikult kaubeldavate likviidsete instrumentidega;

ii)

kauplemiskoha roll finantssüsteemis, näiteks kas selles kauplemiskohas kaubeldavate finantsinstrumentidega saab ka mujal kaubelda.

b)

Ulatus, arvestades kauplemiskoha võimalikku mõju turgude õiglasele ja korrakohasele toimimisele, vähemalt järgmiste elementide alusel:

i)

kauplemiskohas käitatavate algoritmide arv;

ii)

kauplemiskoha suutlikkus sõnumimahu osas;

iii)

kauplemiskohas toimuva kauplemise maht;

iv)

algoritmkauplemise protsentuaalne osakaal kogu kauplemistegevuses ja kauplemiskoha kauplemise kogukäive;

v)

välkkauplemise protsentuaalne osakaal kogu kauplemistegevuses ja kauplemiskoha kauplemise kogusumma;

vi)

kauplemiskoha liikmete ja osaliste arv;

vii)

otsest elektroonilist juurdepääsu pakkuvate kauplemiskoha liikmete arv, sealhulgas (kui see on asjakohane) spondeeritud juurdepääsu pakkuvate liikmete täpne arv ja tingimused, mille kohaselt pakutakse otsest elektroonilist juurdepääsu või mille kohaselt saab seda edasi volitada;

viii)

täitmata korralduste ja tehingute suhtarv, mida on vaadeldud ja mis on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/566 (1);

ix)

kaugliikmete arv ja protsentuaalne osakaal;

x)

pakutavate ühis- või lähestikku paiknevate hostimise saitide (co-location või proximity hosting sites) arv;

xi)

nende riikide ja piirkondade arv, kus kauplemiskoht tegeleb äritegevusega;

xii)

volatiilsuse juhtimise mehhanismide toimimise tingimused ja teave, kas kauplemise peatamise või korralduste tagasilükkamise toovad kaasa dünaamilised või staatilised kauplemispiirangud.

c)

Keerukus:

i)

kauplemiskohas kaubeldavad finantsinstrumentide klassid;

ii)

kauplemiskohas kättesaadavad kauplemismudelid, sealhulgas korraga kasutatavad erinevad kauplemismudelid, nagu oksjon, kestevoksjon ja hübriidsüsteemid;

iii)

kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vabastuste kasutamine koos käitatavate kauplemismudelitega;

iv)

kauplemiskohas kasutatavate kauplemissüsteemide mitmekesisus ning kauplemiskohas kauplemissüsteemide loomise, kohandamise, testimise ja läbivaatamise üle tehtava kontrolli ulatus;

v)

kauplemiskoha ülesehitus omandiõiguse, juhtimise ning organisatsioonilise, tegevusliku, tehnilise, füüsilise ja geograafilise korralduse seisukohalt;

vi)

kauplemiskoha ühenduvusseadmete ja tehnoloogia erinevad asukohad;

vii)

kauplemiskoha füüsilise kauplemistaristu mitmekesisus;

viii)

kauplemiskoha tegevuse edasiandmise määr, eelkõige juhul, kui edasi antakse operatiivseid funktsioone;

ix)

kauplemiskoha kauplemismudelite, IT-süsteemide ja liikmete muutumise sagedus.


(1)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/566, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu, et ära hoida nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 84).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/368


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/585,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentide võrdlusandmete standardeid ja vorme ning tehnilisi meetmeid, mis on seotud ESMA ja pädevate asutuste kehtestatava korraga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsturgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 27 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pädevate asutuste tehtava turujärelevalve tulemuslikkuse eesmärgil tuleks finantsinstrumentide võrdlusandmed esitada ühtses vormingus ja vastavalt ühtsetele standarditele.

(2)

Võrdlusandmete esitamine ja avaldamine elektroonilisel, masinloetaval ja allalaaditaval kujul ja vormingus hõlbustab nimetatud andmete tõhusat kasutamist ja vahetamist.

(3)

Kui pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) saavad viivitamatult võrdlusandmed kõigi finantsinstrumentide kohta, mis on kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemse täitja poolt kauplemisele võetud või millega kaubeldakse kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, võimaldab see neil tagada andmete kvaliteedi ja tulemusliku turujärelevalve ning seega aidata kaasa turu usaldusväärsusele.

(4)

Tagamaks, et kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad edastavad täielikud ja täpsed võrdlusandmed ning et pädevatel asutustel on võimalik nimetatud andmeid tulemuslikult ja viivitusteta vastu võtta ja kasutada, tuleks kehtestada asjakohased andmete esitamise tähtajad. Ette tuleks näha piisav aeg, et teha enne andmete avaldamist kindlaks neis sisalduvad ebatäpsused või nende puudused. Et tagada edastatud võrdlusandmete kooskõla neile vastava ja määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaselt edastatava teabega, peaksid pädevad asutused kasutama konkreetse päeva kohta käivaid võrdlusandmeid, et selsamal päeval täidetud tehingute kohta käivaid aruandeid valideerida ja vahetada.

(5)

Kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27 lõikega 2 peavad võrdlusandmete saatjad ja vastuvõtjad tagama andmete saajani jõudmise, tõhusa vahetamise ja kvaliteedi ning nende kooskõla kõnealuse määruse artiklis 26 osutatud ja neile vastavate tehinguaruannetega. Seetõttu peaksid kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad esitama täielikud ja täpsed võrdlusandmed ning teavitama pädevaid asutusi viivitamatult juba esitatud andmetes avastatud puudustest või ebatäpsustest. Samuti peaksid neil olemas olema süsteemid ja kontrollimeetodid, mis on kohased võrdlusandmete täpseks, täielikuks ja õigeaegseks esitamiseks.

(6)

Võrdlusandmete tõhusa kasutamise ja vahetamise eesmärgil ning selleks, et tagada võrdlusandmete kooskõla neile vastavate andmetega, mis on esitatud tehinguaruannetes, peavad kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad identifitseerima võrdlusandmetega hõlmatud finantsinstrumendid ja juriidilised isikud ühtsetest ja tunnustatud standarditest lähtudes. Eelkõige ja tagamaks, et võrdlusandmed on vastavuses neile vastavate tehinguaruannetega, peaksid kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad veenduma, et neil on iga finantsinstrumendi kohta, mille andmed esitatakse, olemas ISO standardile 6166 vastav rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood) ja et see esitatakse edastatavate andmete hulgas.

(7)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(8)

Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Võrdlusandmete sisu, standardid, kuju ja vorming

Kauplemiskohad ja kliendi kohustuste süsteemsed täitjad esitavad pädevatele asutustele asjaomase finantsinstrumendiga seonduvad üksikasjalikud finantsinstrumentide võrdlusandmed (edaspidi „võrdlusandmed“) vastavalt lisa tabelile 3. Kõik üksikasjad esitatakse kooskõlas lisa tabelis 3 kindlaks määratud standardite ja vormingutega, elektroonilisel ja masinloetaval kujul ning kasutades ühtset XML-vormingut kooskõlas standardi ISO 20022 metoodikaga.

Artikkel 2

Pädevatele asutustele võrdlusandmete esitamise ajastamine

1.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad esitavad oma pädevale asutusele iga päev, kui nad on kauplemiseks avatud, kell 21.00 Kesk-Euroopa aja järgi võrdlusandmed kõikide finantsinstrumentide kohta, mis on kauplemisele võetud või millega kaubeldi, sealhulgas juhul, kui korraldus anti või hinnapakkumine tehti kauplemiskoha või kliendi korralduste süsteemse täitja süsteemi kaudu kõnealusel päeval enne kella 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

2.   Kui finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi (sealhulgas juhul, kui korraldus anti või hinnapakkumine tehti esmakordselt) pärast kella 18.00 Kesk-Euroopa aja järgi päeval, kui kauplemiskoht või kliendi korralduste süsteemne täitja on kauplemiseks avatud, edastatakse andmed asjaomase finantsinstrumendi kohta pädevale asutusele hiljemalt kell 21.00 Kesk-Euroopa aja järgi kauplemiskoha või kliendi korralduste süsteemse täitja järgmisel kauplemiseks avatud oleku päeval.

Artikkel 3

Finantsinstrumentide ja juriidiliste isikute identifitseerimine

1.   Enne kui kauplemiskoht või kliendi korralduste süsteemne täitja alustab kauplemist finantsinstrumendiga, hangib asjaomane kauplemiskoht või kliendi korralduste süsteemne täitja selle finantsinstrumendi ISO 6166 kohase rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (edaspidi „ISIN kood“).

2.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad kontrollivad, et võrdlusandmete hulgas esitatavad juriidilise isiku tunnused vastavad standardile ISO 17442:2012, on asjaomase emitendi puhul asjakohased ja et need on olemas juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse andmebaasis, mida haldab LEI regulatiivse järelevalvekomitee (Legal Entity Identifier Regulatory Oversight Committee) ametisse nimetatud keskne tegevusüksus.

Artikkel 4

Võrdlusandmete saajani jõudmise tagamise kord

1.   Pädevad asutused jälgivad ja hindavad kauplemiskoha või kliendi korralduste süsteemse täitja poolt neile saadetud andmete täielikkust ja seda, kas need andmed on kooskõlas lisa tabelis 3 kindlaks määratud standardite ja vormingutega.

2.   Pärast seda, kui pädevad asutused on kätte saanud andmed iga päeva kohta, kui kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad on kauplemiseks avatud, teavitavad nad kauplemiskohti ja kliendi korralduste süsteemseid täitjaid kõigist andmetes esinevatest puudustest ja sellest, kui võrdlusandmed ei ole nendeni jõudnud artiklis 2 osutatud tähtaegade jooksul.

3.   ESMA jälgib ja hindab pädevatelt asutuselt saadud andmete täielikkust ja seda, kas need andmed on kooskõlas lisa tabelis 3 kindlaks määratud standardite ja vormingutega.

4.   Pärast seda, kui ESMA on saanud pädevatelt asutustelt võrdlusandmed, teavitab ta neid kõigist andmetes esinevatest puudustest ja sellest, kui võrdlusandmed ei ole temani jõudnud artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaegade jooksul.

Artikkel 5

Võrdlusandmete kvaliteedi tagamise kord

Vähemalt kord kvartalis korraldavad pädevad asutused kvaliteedihindamise seoses neile vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 27 lõikele 1 esitatud võrdlusandmete sisu ja täpsusega.

Artikkel 6

Võrdlusandmete edastamise meetodid ja kord

1.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad tagavad, et nad edastavad oma pädevatele asutustele täielikud ja täpsed võrdlusandmed vastavalt artiklitele 1 ja 3.

2.   Kauplemiskohad ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad kehtestavad meetodid ja korra, mis võimaldavad neil tuvastada puudusi või ebatäpsusi varem esitatud võrdlusandmetes. Kauplemiskoht või kliendi korralduste süsteemne täitja, kes avastab esitatud võrdlusandmetes puuduse või ebatäpsuse, teavitab sellest kohe oma pädevat asutust ja edastab pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta täielikud ja õiged võrdlusandmed.

Artikkel 7

Võrdlusandmete tõhusa vahetamise ja avaldamise kord

1.   Pädevad asutused edastavad täielikud ja täpsed võrdlusandmed ESMA-le iga päev hiljemalt kell 23.59 Kesk-Euroopa aja järgi, kasutades selleks ette nähtud turvalist elektroonilist sidekanalit nende ja ESMA vahel.

2.   Järgmisel päeval pärast võrdlusandmete kättesaamist kooskõlas lõikega 1 koondab ESMA kõigi pädevate asutuste käest saadud andmed.

3.   ESMA teeb koondandmed kõigile pädevatele asutustele kättesaadavaks hiljemalt kell 8.00 Kesk-Euroopa aja järgi andmete saamisele järgneval päeval, kasutades lõikes 1 osutatud turvalisi elektroonilisi sidekanaleid.

4.   Pädevad asutused kasutavad koondandmeid konkreetse päeva kohta selleks, et valideerida sellel päeval täidetud ja määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaselt teatatud tehingute tehinguaruanded.

5.   Iga pädev asutus kasutab konkreetse päeva kohta käivaid koondandmeid, et vahetada sellel päeval täidetud tehingute tehinguaruandeid vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõike 1 teisele lõigule.

6.   ESMA avaldab võrdlusandmed elektroonilisel, allalaetaval ja masinloetaval kujul.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama alates määruse (EL) nr 600/2014 artikli 55 teises lõigus osutatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


LISA

Tabel 1

Tabeli 3 selgitus

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti väli.

{CFI_CODE}

6 tähemärki

ISO 10962 CFI kood

{COUNTRYCODE_2}

2 tähtnumbrilist märki

2-täheline riigikood (ISO 3166-1 alpha-2 riigikood).

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

3-täheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood).

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg järgnevas vormingus:

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ.

„AAAA“ tähistab aastat,

„KK“ kuud,

„PP“ päeva.

„T“ tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T“

„tt“ tähistab tunde,

„mm“ minuteid,

„ss.dddddd“ sekundit ja selle murdosi,

Z tähistab UTC kellaaega.

Kuupäevad ja kellaajad esitatakse UTC kohaselt.

{DATEFORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev

Kuupäevad tuleb esitada järgmisel kujul:

AAA-KK-PP.

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

kümnendkohtade eraldusmärk on punkt (.);

negatiivsete arvude ees on miinus (–);

Väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{INDEX}

4 tähtnumbrilist märki

EONA – EONIA

EONS – EONIA SWAP

EURI – EURIBOR

EUUS – EURODOLLAR

EUCH – EuroSwiss

GCFR – GCF REPO

ISDA – ISDAFIX

LIBI – LIBID

LIBO – LIBOR

MAAA – Muni AAA

PFAN – Pfandbriefe

TIBO – TIBOR

STBO – STIBOR

BBSW – BBSW

JIBA – JIBAR

BUBO – BUBOR

CDOR – CDOR

CIBO – CIBOR

MOSP – MOSPRIM

NIBO – NIBOR

PRBO – PRIBOR

TLBO – TELBOR

WIBO – WIBOR

TREA – Treasury

SWAP – SWAP

FUSW – Future SWAP

{INTEGER-n}

Täisarv kuni n kohta

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166.

{LEI}

20 tähtnumbrilist märki

Juriidilise isiku tunnus, nagu on määratletud standardis ISO 17442.

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383.

{FISN}

35 tähtnumbrilist märki

FISN kood, nagu on määratletud standardis ISO 18774.


Tabel 2

Kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentide liigitus tabeli 3 jaoks (lahtrid 35–37)

Põhitoode

Alamtoode

Muu alamtoode

AGRI – põllumajandustooted

GROS – terad, õliviljad ja seemned

FWHT – söödanisu

SOYB – sojaoad

CORN – mais

RPSD – rapsiseemned

RICE – riis

OTHR – muu

SOFT – kulukaubad

CCOA – kakao

ROBU – Robusta kohv

WHSG – valge suhkur

BRWN – toorsuhkur

OTHR – muu

POTA – kartulid

 

OOLI – oliiviõli

LAMP – lambiõli

DIRY – piimatooted

 

FRST – metsamajandustooted

 

SEAF – mereannid

 

LSTK – põllumajandusloomad

 

GRIN – teravili

MWHT – toidunisu

NRGY – energia

ELEC – elektrienergia

BSLD – baaskoormus

FITR – rahalised ülekandeõigused

PKLD – tippkoormus

OFFP – tipuväline koormus

OTHR – muu

NGAS – maagaas

GASP – GASPOOL

LNGG – veeldatud maagaas

NBPG – Natural Balancing Point (NBP)

NCGG – Net Connect Germany (NCG)

TTFG – Title Tranfer Facility (TTF)

OILP – nafta

BAKK – Bakken

BDSL – biodiisel

BRNT – Brent

BRNX – Brent (uus lõppkuupäev)

CNDA – Kanada

COND – kondensaadid

DSEL – diislikütus

DUBA – Dubai

ESPO – ESPO

ETHA – etanool

FUEL – kütus

FOIL – diisliõli

GOIL – gaasiõli

GSLN – bensiin

HEAT – kütteõli

JTFL – reaktiivkütus

KERO – petrooleum

LLSO – Light Louisiana Sweet (LLS)

MARS – Mars

NAPH – toorbensiin

NGLO – maagaasi kondensaat

TAPI – Tapis

URAL – Uural

WTIO – West Texas Intermediate (WTI)

COAL – kivisüsi

INRG – Inter Energy

RNNG – taastuvenergia

LGHT – kerged fraktsioonid

DIST – destillaadid

 

ENVR – keskkond

EMIS – heited

CERE – THV

ERUE – HVÜ

EUAE – LHÜ

EUAA – lennunduse LHÜ

OTHR – muu

WTHR – ilm

CRBR – süsinikdioksiid

 

FRGT – prahtimine

WETF – vedellast

TNKR – tankerid

DRYF – kuivlast

DBCR – puistlastilaevad

CSHP – konteineriveolaevad

 

FRTL – väetis

AMMO – ammoniaak

DAPH – DAP (diammooniumfosfaat)

PTSH – kaaliumkarbonaat

SLPH – väävel

UREA – uurea

UAAN – UAN (ammooniumnitraat ja uurea)

 

INDP – tööstustooted

CSTR – ehitustööstus

MFTG – töötlev tööstus

 

METL – metallid

NPRM – värvilised metallid

ALUM – alumiinium

ALUA – alumiiniumisulam

CBLT – koobalt

COPR – vask

IRON – rauamaak

LEAD – plii

MOLY – molübdeen

NASC – NASAAC

NICK – nikkel

STEL – teras

TINN – tina

ZINC – tsink

OTHR – muu

PRME – väärismetallid

GOLD – kuld

SLVR – hõbe

PTNM – plaatina

PLDM – pallaadium

OTHR – muu

MCEX – „Multi Commodity Exotic“

 

 

PAPR – paber

CBRD – lainepapp

NSPT – ajalehepaber

PULP – paberimass

RCVP – paberijäätmed

 

POLY – polüpropüleen

PLST – plast

 

INFL – inflatsioon

 

 

OEST – ametlik majandusstatistika

 

 

OTHC – „Muu C10“ komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/583 (1) III lisa 10. jao tabeli 10.1 tähenduses.

 

 

OTHR – muu

 

 


Tabel 3

Finantsinstrumentide võrdlusandmetena esitatavad andmed

Nr

LAHTER

NÕUTUD ANDMED

ARUANDLUSES KASUTATAVAD VORMINGUD JA STANDARDID

Üldandmed

1

Finantsinstrumendi tunnuskood

Kood, mida kasutatakse finantsinstrumendi tuvastamiseks.

{ISIN}

2

Finantsinstrumendi täisnimi

Finantsinstrumendi täisnimi.

{ALPHANUM-350}

3

Instrumendi liigitus

Taksonoomia, mida kasutatakse finantsinstrumendi liigitamiseks.

Esitatakse täielik ja täpne CFI kood.

{CFI_CODE}

4

Kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentide indikaator

Märge selle kohta, kas finantsinstrument kuulub määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 30 esitatud mõiste „kaubatuletisinstrument“ määratluse alla või on tegu direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberiga seotud tuletisinstrumendiga.

„true“ – jah

„false“ – ei

Emitendi andmed

5

Emitendi või kauplemiskoha korraldaja tunnus

Emitendi või kauplemiskoha korraldaja juriidilise isiku tunnus (LEI).

{LEI}

Kauplemiskoha andmed

6

Kauplemiskoht

Kauplemiskoha või kliendi korralduste süsteemse täitja segmendi MIC (segment MIC), kui see on asjakohane, muul juhul üldine MIC (operating MIC).

{MIC}

7

Finantsinstrumendi lühinimi

Finantsinstrumendi lühinimi vastavalt ISO standardile 18774.

{FISN}

8

Emitendi esitatud taotlus kauplemisele lubamiseks

Andmed selle kohta, kas finantsinstrumendi emitent on taotlenud oma finantsinstrumendi kauplemisele lubamist või on heaks kiitnud selle kauplemisele lubamise või sellega kauplemise kauplemiskohas.

„true“ – jah

„false“ – ei

9

Kauplemisele lubamise heakskiitmise kuupäev

Kuupäev ja kellaaeg, millal emitent on heaks kiitnud oma finantsinstrumentide kauplemisele lubamise või nendega kauplemise kauplemiskohas.

{DATE_TIME_FORMAT}

10

Kauplemisele lubamise taotluse kuupäev

Kuupäev ja kellaaeg, millal esitati taotlus finantsinstrumendi kauplemisele lubamiseks kauplemiskohas.

{DATE_TIME_FORMAT}

11

Kauplemisele lubamise või esimese kauplemise kuupäev

Kuupäev ja kellaaeg, millal finantsinstrument lubati kauplemiskohas kauplemisele või kuupäev ja kellaaeg, millal toimus esimene kauplemine sellega või kauplemiskoht registreeris selle suhtes esmakordselt korralduse või noteeringu.

{DATE_TIME_FORMAT}

12

Lõpetamise kuupäev

Kui see on olemas, kuupäev ja kellaaeg, alates millest finantsinstrumendiga kauplemiskohas enam ei kaubelda või sellega ei lubata enam kaubelda.

{DATE_TIME_FORMAT}

Tingliku väärtuse andmed

13

Tinglik valuuta 1

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

Intressimäära- või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 1 tinglik valuuta või paari valuuta 1.

Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks olevas vahetustehingus osaleb üks ja ühtne valuuta, on see aluseks oleva vahetustehingu tinglik valuuta. Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks olevas vahetustehingus osaleb mitu valuutat, esitatakse vahetustehingu poole 1 tinglik valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

Võlakirju või muus vormis väärtpaberistatud võlgu puudutavad andmed

14

Emiteeritud nimiväärtus kokku

Emiteeritud nimiväärtus kokku (rahaline väärtus).

{DECIMAL-18/5}

15

Lõpptähtaeg

Finantsinstrumendi lõpptähtaeg.

Lahter puudutab kindlaks määratud lõpptähtajaga võlainstrumente.

{DATEFORMAT}

16

Nimiväärtuse valuuta

Võlainstrumentide nimiväärtuse valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

17

Ühiku nimiväärtus/tehingu miinimumväärtus

Iga instrumendi nimiväärtus. Kui need andmed puuduvad, kanda lahtrisse tehingu miinimumväärtus.

{DECIMAL-18/5}

18

Fikseeritud määr

Lõpptähtajani hoitud võlainstrumendi fikseeritud tootlusmäära protsent väljendatuna protsentides.

{DECIMAL-11/10}

Väljendatakse protsentides (nt 7.0 tähendab 7 % ja 0.3 tähendab 0,3 %)

19

Ujuva intressimääraga võlakirja indeksi/võrdlusaluse tunnus

Kui tunnus on olemas.

{ISIN}

20

Ujuva intressimääraga võlakirja indeksi/võrdlusaluse nimi

Kui tunnus puudub, indeksi nimi.

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} kui indeksi nime ei ole nimekirjas {INDEX}

21

Ujuva intressimääraga võlakirja indeksi/võrdlusaluse kestus

Ujuva intressimääraga võlakirja indeksi/võrdlusaluse kestus Kestust väljendatakse päevades, nädalates, kuudes või aastates.

{INTEGER-3}+'DAYS' – päevad

{INTEGER-3}+'WEEK' – nädalad

{INTEGER-3}+'MNTH' – kuud

{INTEGER-3}+'YEAR' – aastad

22

Erinevus ujuva intressimääraga võlakirja indeksist/võrdlusalusest baaspunktides

Baaspunktide arv, mille võrra hind on suurem või väiksem arvutamiseks kasutatud indeksist.

{INTEGER-5}

23

Võlakirjade nõudeõiguse järk

Näidata ära võlakirja liik: kõrgema nõudeõiguse järguga, vahefinantseeritav (mezzanine), allutatud või madalama nõudeõiguse järguga.

SNDB – kõrgema nõudeõiguse järguga võlad

MZZD – vahefinantseeritav (mezzanine)

SNDB – allutatud võlad

JUND – madalama nõudeõiguse järguga võlad

Andmed tuletisinstrumentide ja väärtpaberistatud tuletisinstrumentide kohta

24

Lõppkuupäev

Finantsinstrumendi lõppkuupäev

Lahter puudutab kindlaks määratud lõppkuupäevaga tuletisinstrumente.

{DATEFORMAT}

25

Hinnakordaja

Ühe tuletislepingu alla kuuluvate finantsinstrumendist alusvara ühikute arv.

Indeksifutuuri või indeksioptsiooni korral väärtus indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude korral kihlveo aluseks oleva alusvara hinna muutus.

{DECIMAL-18/17}

26

Finantsinstrumendist alusvara kood

Finantsinstrumendist alusvara ISIN kood

Ameerika-tüüpi hoidmistunnistuste ehk ADRide, globaalsete hoidmistunnistuste ehk GDRide ja sarnaste instrumentide korral nende aluseks oleva finantsinstrumendi ISIN kood.

Vahetusvõlakirjade korral sellise instrumendi ISIN kood, mille vastu võlakirja vahetada saab.

Tuletisinstrumentide ja muude finantsinstrumendist alusvaraga instrumentide puhul alusvara ISIN kood, juhul kui finantsinstrumendist alusvara on kauplemiskohas kauplemisele võetud või sellega kaubeldakse. Kui finantsinstrumendist alusvaraks on aktsiadividend, dividendidele õiguse andva aktsia ISIN kood.

Krediidiriski vahetustehingute korral märkida võlainstrumendi ISIN kood.

Kui aluseks on indeks ja sellel on ISIN kood, indeksi ISIN kood.

Kui aluseks on varade korv, tuleb iga korvi osa kohta, mis on kauplemiskohas kauplemisele võetud või millega seal kaubeldakse, ära tuua selle ISIN kood. Lahtrid 26 ja 27 täita nii mitu korda kui vaja, et panna kirja kõigi korvis olevate instrumentide andmed.

{ISIN}

27

Alusvara emitent

Kui instrument on seotud emitendi, mitte ühe konkreetse instrumendiga, emitendi juriidilise isiku tunnus ehk LEI-kood.

{LEI}

28

Alusvaraks oleva indeksi nimi

Kui aluseks on indeks, indeksi nimi.

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} kui indeksi nime ei ole nimekirjas {INDEX}

29

Alusvaraks oleva indeksi tähtaeg

Kui aluseks on indeks, indeksi tähtaeg.

{INTEGER-3}+'DAYS' – päevad

{INTEGER-3}+'WEEK' – nädalad

{INTEGER-3}+'MNTH' – kuud

{INTEGER-3}+'YEAR' – aastad

30

Optsiooni liik

Märge selle kohta, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetne alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et tehingu täitmise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegu on ostu-või müügioptsiooniga. Vahetusoptsioonide puhul kehtib järgmine:

„müügioptsioon“, kui tegemist on vastuvõtja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing, et saada fikseeritud intressimäär;

„ostuoptsioon“, kui tegemist on maksja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing, et maksta fikseeritud intressimäär.

Ülem-ja alammäärade puhul on tegu

„müügioptsiooniga“ alammäära korral,

„ostuoptsiooniga“ ülemmäära korral. Lahter täidetakse ainult optsioonide või ostutähtede puhul.

PUTO – müügioptsioon

CALL – ostuoptsioon

OTHR – juhul, kui ei ole võimalik kindlaks määrata, kas tegemist on ostu- või müügioptsiooniga

31

Täitmishind

Eelnevalt kindlaks määratud hind, millega hoidja peab finantsinstrumendist alusvara ostma või müüma, või märge selle kohta, et tehingu täitmise hetkel pole hinda võimalik kindlaks teha.

Lahter täidetakse ainult optsioonide või ostutähtede korral, mille hinda on tehingu hetkel võimalik kindlaks määrata.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse selle ootel, on väärtus PNDG.

Kui täitmishinda ei kohaldata, lahtrit ei täideta.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav

32

Täitmishinna valuuta

Täitmishinna valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

33

Optsiooni täitmise tüüp

Märge selle kohta, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), mitmel eelnevalt kindlaksmääratud kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

Lahter täidetakse ainult optsioonide, ostutähtede ja omandamisõiguse sertifikaatide puhul.

EURO – Euroopa

AMER – Ameerika

ASIA – Aasia

BERM – Bermuda

OTHR – mis tahes muu tüüp

34

Ülekande liik

Märge selle kohta, kas finantsinstrumendiga arveldatakse füüsiliselt või rahas.

Kui ülekande liiki ei saa tehingu täitmise hetkel kindlaks määrata, on väärtus OPTL.

Lahter täidetakse ainult tuletisinstrumentide puhul.

PHYS – füüsiliselt

CASH – rahas

OPTN – vastaspoole vabal valikul või juhul, kui ülekande liigi määrab kolmas osapool

Kaubatuletisinstrumendid ja lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumendid

35

Põhitoode

Alusvaraliigi põhitoode vastavalt kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentide tabelile.

Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Põhitoode“ väärtused.

36

Alamtoode

Alusvaraliigi alamtoode vastavalt kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentide tabelile.

Lahter täidetakse, kui eelnevalt on märgitud põhitoode.

Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Alamtoode“ väärtused.

37

Muu alamtoode

Alusvaraliigi muu alamtoode vastavalt kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentide tabelile.

Lahter täidetakse, kui eelnevalt on märgitud alamtoode.

Lubatud on ainult kaubatuletisinstrumentide tabeli veeru „Muu alamatoode“ väärtused.

38

Tehingu liik

Tehingu liik vastavalt kauplemiskoha edastatud andmetele

FUTR – futuurid

OPTN – optsioonid

TAPO – TAPOS

SWAP – vahetuslepingud

MINI – Minis

OTCT – börsiväline tehing

ORIT – Outright

CRCK – Crack

DIFF – hinnavaheleping

OTHR – muu

39

Lõpphinna liik

Lõpphinna liik vastavalt kauplemiskoha edastatud andmetele

ARGM – Argus/McCloskey

BLTC – Baltic

EXOF – Exchange

GBCL – GlobalCOAL

IHSM – IHS McCloskey

PLAT – Platts

OTHR – muu

Intressimäära tuletisinstrumendid

Selle jaotise lahtrid täidetakse ainult nende instrumentide kohta, mille aluseks on intressimäära liiki mittefinantsinstrument.

40

Viiteintressimäär

Viiteintressimäära nimi

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} kui viiteintressimäära nime ei ole nimekirjas {INDEX}

41

Lepingu kehtivusaeg (intressimäär)

Kui varaklassiks on intressimäär, kantakse lahtrisse lepingu kehtivusaeg. Kehtivusaega väljendatakse päevades, nädalates, kuudes või aastates.

{INTEGER-3}+'DAYS' – päevad

{INTEGER-3}+'WEEK' – nädalad

{INTEGER-3}+'MNTH' – kuud

{INTEGER-3}+'YEAR' – aastad

42

Tinglik valuuta 2

Mitme valuuta või erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute korral valuuta, milles lepingu pool 2 on nomineeritud.

Vahetusoptsioonide korral, mille aluseks on mitme valuuta vahetusleping, valuuta, milles vahetuslepingu pool 2 on nomineeritud.

{CURRENCYCODE_3}

43

Poole 1 fikseeritud intressimäär

Poole 1 fikseeritud intressimäär, kui see on asjakohane.

{DECIMAL -11/10}

Väljendatakse protsentides (nt 7.0 tähendab 7 % ja 0.3 tähendab 0,3 %)

44

Poole 2 fikseeritud intressimäär

Poole 2 fikseeritud intressimäär, kui see on asjakohane

{DECIMAL -11/10}

Väljendatakse protsentides (nt 7.0 tähendab 7 % ja 0.3 tähendab 0,3 %)

45

Poole 2 ujuv intressimäär

Kasutatud intressimäär, kui see on asjakohane.

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} kui viiteintressimäära ei ole nimekirjas {INDEX}

46

Poole 2 lepingu kestus (intressimäär)

Intressimäära vaatlusperiood, mis määratakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel. Kestust väljendatakse päevades, nädalates, kuudes või aastates.

{INTEGER-3}+'DAYS' – päevad

{INTEGER-3}+'WEEK' – nädalad

{INTEGER-3}+'MNTH' – kuud

{INTEGER-3}+'YEAR' – aastad

Välisvaluuta tuletisinstrumendid

Selle jaotise lahtrid täidetakse ainult nende instrumentide kohta, mille aluseks on välisvaluuta liiki mittefinantsinstrument.

47

Tinglik valuuta 2

Lahtrisse kantakse valuutapaari alusvaluuta 2 (valuuta 1 kantakse tingliku valuuta 1 jaotise lahtrisse 13).

{CURRENCYCODE_3}

48

Välisvaluuta tüüp

Alusvaluuta tüüp

FXCR – FX Cross Rates

FXEM – FX Emerging Markets

FXMJ – FX Majors


(1)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/583, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 229).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/382


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/586,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli ja uurimiste valdkonnas koostööd tehes pädevate asutuste vahetatavat teavet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 80 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas direktiiviga 2014/65/EL vahetatav teave peaks ulatuselt ja laadilt olema piisav, et pädevad asutused saaksid tulemuslikult oma järelevalvekohustusi ja ülesandeid täita. Seega on vaja, et pädevad asutused oleksid suutelised vahetama teavet, mis võimaldab neil oma jurisdiktsioonis füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist jälgida.

(2)

Investeerimisühingute, turukorraldajate ja andmeteenuste osutajate tulemuslikuks jälgimiseks on oluline, et pädevad asutused saaksid vahetada asjaomast teavet, mis hõlmab järgmist: üldine taustteave ja asutamisdokumendid (sh riiklikud asutamisdokumendid või muud dokumendid, millest nähtub üksuse struktuur ja põhitegevus); tegevusloa andmise menetlusega seonduv teave; investeerimisühingute juhtorganitega seonduv teave, sh nt teave, mis kinnitaks juhtorgani liikmete sobivust, nagu nende töökogemus (sh nende elulookirjeldus, milles on märgitud asjakohane haridus ja koolitus, varasem erialane töökogemus ning kutsealane tegevus või muud seonduvad ülesanded, mida praegu direktiivi 2014/65/EL kohaldamisel nõutakse); teave nende maine kohta; teave olulise osalusega aktsionäride ja liikmete kohta, nagu näiteks ärialane taustteave ja maine; teave äriühingu tegevusloa kohta, sh tegevusloa saanud äriühingute puhul või selliste äriühingute puhul, kellele tegevusloa andmisest keelduti; teave reguleeritud turgude organisatsiooniliste nõuete kohta; teave andmeteenuste osutajate tegevusloa kohta; teave klientide „kutseliste“ kategooriasse arvamiseks tehtud erandite või erandi tegemisest keeldumiste kohta; teave sanktsioonide ja jõustamismeetmete kohta; teave põhitegevuse ning asjakohase käitumis- ja vastavusajaloo kohta.

(3)

Investeerimisteenuseid osutavate või investeerimistegevusega tegelevate krediidiasutuste tulemuslikuks jälgimiseks on oluline anda pädevatele asutustele võimalus vahetada asjakohast teavet.

(4)

Selleks, et pädevad asutused saaksid oma järelevalvekohustusi täiel määral täita, on samuti oluline, et pädevad asutused saaksid vahetada nende valduses olevat asjakohast teavet, sh teavet, mis käsitleb investeerimisühinguid, turukorraldajaid, aruandlusteenuste pakkujaid, krediidiasutusi, finantssektori vastaspooli, reguleeritud turgude liikmeid või osalisi, mitmepoolseid kauplemissüsteeme või isikuid, kelle suhtes on tehtud erand direktiivi 2014/65/EL artikli 2 või 3 kohaselt. Lisaks peaks pädevatel asutustel olema võimalik vahetada asjakohast taustteavet selliste isikute kohta, kes osutavad investeerimisteenuseid ilma direktiivi 2014/65/EL kohaselt nõutud tegevusloata.

(5)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(6)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud ESMA.

(7)

ESMA on palunud esitada arvamuse väärtpaberituru sidusrühmade kogul, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 37 (2).

(8)

Kuna standardid seonduvad järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli ja uurimiste valdkonnas koostööd tehes pädevate asutuste vahetatava teabega, ei korraldanud ESMA tehniliste standardite eelnõu kohta avalikku konsultatsiooni, sest see oleks ulatust ja mõju arvestades olnud põhjendamatu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Direktiivi 2014/65/EL artikli 80 alusel koostöötaotluse saanud pädeva asutuse (taotluse saanud asutus) ja koostöötaotluse esitanud pädeva asutuse (taotluse esitanud asutus) vahel vahetatav teave võib käsitleda järgmisi üksusi:

a)

direktiivi 2014/65/EL kohase tegevusloa saanud investeerimisühing, turukorraldaja, aruandlusteenuste pakkuja;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) kohase tegevusloa saanud krediidiasutus, mis osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega;

c)

kõik muud punktides a ja b nimetamata füüsilised või juriidilised isikud või juriidilise isiku õigusteta üksused või liidud.

Artikkel 2

Investeerimisühingute, turukorraldajate või aruandlusteenuste pakkujate kohta vahetatav teave

1.   Kui pädev asutus otsustab koostööd taotleda, võib ta taotleda artikli 1 punktis a nimetatud üksuste kohta järgmise teabe saamist:

a)

üldteave ja üldised dokumendid üksuste asutamise kohta:

i)

üksuste nime, peakorteri ja/või registrijärgse asukoha aadressi, kontaktandmete, üksuse riikliku identifitseerimisnumbri ja riiklike registrite väljavõtetega seonduv teave;

ii)

asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt üksuse jaoks kohustuslike asutamisdokumentidega seonduv teave;

b)

direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõikes 4 täpsustatud teave, mis seondub üksusele tegevusloa andmise menetlusega, kui selline teave ei ole juba olemas ESMA üldsusele kättesaadavas registris, mis loodi määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 8 lõike 1 punkti k kohaselt;

c)

tegevusloa andmise menetluse ajal üksuse juhtorgani liikmete või äritegevust tegelikult juhtivate isikute kohta esitatud teave, sh järgmine:

i)

nende nimed, isiku identifitseerimisnumber (kui see on asjaomases liikmesriigis kasutusel), elukoht ja kontaktandmed;

ii)

teave, millisele ametikohale sellised isikud on üksuses nimetatud;

iii)

juhtimisstruktuuri kujutav organisatsiooni skeem või direktiivi 2014/65/EL kohaselt üksuse elluviidavate tegevuste eest vastutavad isikud;

d)

juhtorgani liikmete või üksuste äritegevust tegelikult juhtivate isikute sobivuse hindamiseks vajalik teave, sh järgmine:

i)

töökogemusega seonduv teave;

ii)

liikme või isiku mainega seonduv teave, sh

teave karistusregistri kannete või kriminaaluurimiste või -menetluste, asjakohaste tsiviil- ja haldusvaidluste ning distsiplinaarmeetmete (sh äriühingu juhina töötamise keeld või pankroti-, maksejõuetus- või samalaadne menetlus) kohta, esitades võimaluse korral ametliku tunnistuse või muu samaväärse dokumendi;

teave pooleliolevate uurimiste, jõustamismenetluste, sanktsioonide või isiku suhtes tehtud muude jõustamisotsuste kohta;

registreerimisest, tegevusloa andmisest, liikmeks võtmisest või litsentsi andmisest keeldumine kaubandus-, äri- või kutsealase tegevuse puhul; sellise registreerimise, tegevusloa, liikmestaatuse või litsentsi kehtetuks tunnistamine, tagasivõtmine või lõpetamine või väljaarvamine reguleeriva või valitsusasutuse või kutseorganisatsiooni või -liidu poolt;

töökohalt vallandamine või usaldusisiku kohalt või usaldussuhtest tagandamine või sarnane olukord;

e)

teave olulise osalusega aktsionäride ja liikmete kohta, sh järgmine:

i)

olulise osalusega isikute nimekiri;

ii)

kui aktsionärid on konsolideerimisgrupi liikmed, konsolideerimisgrupi organisatsiooni skeem, millel on näidatud gruppi kuuluva iga äriühingu tegevus ning kõik grupi äriühingud või üksikisikud, kelle tegevus peab vastama direktiivi 2014/65/EL sätetele;

iii)

nende sobivuse hindamiseks vajalik(ud) teave ja dokumendid;

f)

teave organisatsioonilise struktuuri, tegevustingimuste ja direktiivis 2014/65/EL sätestatud nõuete täitmise kohta, sh

i)

teave direktiivis 2014/65/EL seoses üksuste ja nende seotud vahendajatega nõutud vastavus- ja riskijuhtimise poliitika ja -korra kohta;

ii)

üksuste varasemad andmed nõuete täitmise kohta, sh pädevate asutuste valduses olevad andmed;

iii)

teave direktiivi 2014/65/EL artiklis 23 määratletud huvide konflikti vältimiseks ette nähtud organisatsiooniliste ja administratiivsete meetmete kohta;

iv)

klientidele müümiseks finantsinstrumente välja töötavate investeerimisühingute puhul teave iga finantsinstrumendi heakskiitmise protsessi kohta, sh teave sihtturu ja turustusstrateegia, samuti läbivaatamispoliitika korra kohta;

v)

investeerimisühingute puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 97/9/EÜ (4) sätestatud kohustustega seonduv teave;

vi)

teave, mida saab investeerimisühingutelt nõuda kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artiklis 16 sätestatud tegevuse ja nõuetega;

g)

teave direktiivi 2014/65/EL artiklite 5–10 kohaselt investeerimisühingutele antud tegevuslubade kohta;

h)

teave reguleeritud turgudele ja aruandlusteenuste pakkujatele vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklite 44, 45 ja 46 ning artiklite 59–63 kohaselt antud tegevuslubade kohta;

i)

teave sellistele klientidele tehtud erandite või erandi tegemisest keeldumiste kohta, keda võib direktiivi 2014/65/EL II lisa kohaselt kohelda taotluse korral kutselistena;

j)

teave üksuse suhtes kohaldatavate sanktsioonide ja jõustamismeetmete kohta, sh

i)

teave sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse üksuse suhtes või juhtorgani liikme või üksuse äritegevust tegelikult juhtivate isikute suhtes;

ii)

üksuste või juhtivatel kohtadel olevate isikute toimepandud rikkumistega seonduv teave;

iii)

teave karistusregistri kannete või kriminaal- või haldusuurimiste või -menetluste, asjakohaste tsiviil- ja haldusvaidluste ning distsiplinaarmeetmete kohta, esitades võimaluse korral ametliku tunnistuse või muu samaväärse dokumendi;

k)

põhitegevuse ning asjakohase käitumis- ja vastavusajalooga seonduv teave, mis seondub taotluse teemaga, sh

i)

üksuse äritegevusega seonduv teave kooskõlas direktiiviga 2014/65/EL;

ii)

asjaomase pädeva asutuse kontrolli võimaldamiseks äriühingute ja filiaalide peetavad protokollid või registrid;

l)

mis tahes muu teave, mida on vaja direktiivi 2014/65/EL artikli 80 lõikes 1 osutatud koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimise valdkonnas.

2.   Kui liikmesriik nõuab, et kolmandate riikide äriühing asutaks direktiivi 2014/65/EL artikli 39 lõigete 1 ja 2 kohase filiaali, siis võib teise liikmesriigi pädev asutus taotleda asutuselt, mille pädevusse kuulub selle filiaali üle järelevalve tegemine, teavet, mis see asutus sai päritoluriigi asutuselt seoses filiaali avamiseks tegevusloa andmisega, sh

a)

teave, mis on asjakohane, et kontrollida vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 600/2014 (5) või direktiivi 2014/65/EL ülevõtmiseks vastu võetud sätetele ja meetmetele;

b)

pädeva asutuse küsimustele kolmanda riigi investeerimisühingu juhtorgani või üksuse äritegevust tegelikult juhtivate isikute antud vastused.

Artikkel 3

Krediidiasutuste kohta vahetatav teave

Kui pädev asutus otsustab koostööd taotleda, võib ta taotleda artikli 1 punktis b nimetatud üksustega seonduva järgmise teabe saamist:

a)

artikli 2 lõike 1 punktides a, f, i ja j osutatud teave;

b)

mis tahes lisateave, mis on asjakohane, et kontrollida, kas krediidiasutus vastab määrusele (EL) nr 600/2014 või direktiivi 2014/65/EL ülevõtmiseks vastu võetud sätetele ja meetmetele;

c)

mis tahes muu teave, mida on vaja direktiivi 2014/65/EL artikli 80 lõikes 1 osutatud koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimise valdkonnas.

Artikkel 4

Artikli 1 punktis c osutatud isikute kohta vahetatav teave

1.   Kui pädev asutus otsustab taotleda artikli 1 lõikes c osutatud füüsiliste isikutega seoses koostööd, võib ta taotleda vähemalt järgmisi andmeid: isiku nimi, sünniaeg ja -koht, isiku riiklik identifitseerimisnumber, aadress, samuti kontaktandmeid.

2.   Artikli 1 punktis c osutatud juriidiliste isikute või juriidilise isiku õigusteta üksuse või liidu kohta võib pädev asutus taotleda ka vähemalt selliseid dokumente, mis kinnitavad ärinime ja peakorteri registrijärgset aadressi (kui postiaadress on erinev, siis ka seda), kontaktandmeid ja riiklikku identifitseerimisnumbrit; õigusliku vormi registreerimine asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt; täielik nimekiri äritegevust tegelikult juhtivatest isikutest ühes nende nime, sünniaja ja -koha, aadressi, kontaktandmete, riikliku identifitseerimisnumbriga.

3.   Lisaks võivad pädevad asutused nõuda isikute kohta, kes osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimistegevusega, ilma et neil oleks direktiivi 2014/65/EL kohaselt nõutud tegevusluba või registreerimist, järgmist teavet:

a)

osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuse andmed;

b)

andmed selliste isikute kohta, kellest on teada, et füüsiline või juriidiline isik on temaga ühendust võtnud seoses nõutud tegevusloata või registreerimiseta investeerimisteenuste osutamisega või investeerimistegevusega.

4.   Igal juhul võivad pädevad asutused taotleda artikli 1 punktis c osutatud isikute kohta teavet, mis saadi kooskõlas määrusega (EL) nr 600/2014 või direktiivi 2014/65/EL rakendamiseks vastu võetud sätetega ning on nendele vastavuse kontrollimiseks asjakohane, või taotleda mis tahes muud teavet, mida on vaja direktiivi 2014/65/EL artikli 80 lõikes 1 osutatud koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimise valdkonnas.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus esimesena nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/387


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/587,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut„

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6, artikli 7 lõiget 2, artikli 14 lõiget 7, artikli 20 lõiget 3, artikli 22 lõiget 4 ja artikli 23 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Hea läbipaistvus on väga oluline, et tagada investorite piisav teavitamine aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega tehtavate tegelike ja võimalike tehingute tõelisest tasemest, olenemata sellest, kas need tehingud toimuvad reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja neid teostavad kliendi korralduste süsteemsed täitjad või toimuvad tehingud väljaspool neid süsteeme. Samuti peaks hea läbipaistvus tagama, et erinevates kauplemiskohtades kaubeldavate teatavate finantsinstrumentide hinna leidmise protsessi ei takistaks likviidsuse killustumine ja et seega ei seataks investoreid ebasoodsasse olukorda.

(2)

Samal ajal on väga oluline mõista, et võib esineda asjaolusid, mille puhul on vajalik vabastamine kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest või tuleb teha erandeid sellise läbipaistvusega seotud kohustustest, et mitte häirida likviidsust korralduste ja tehingute avalikustamise kohustuste soovimatu tagajärjena ja seega teha avalikuks riski positsioonid. Seega on asjakohane määratleda täpsed asjaolud, mille puhul võib vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest ja teha erandeid kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuetest.

(3)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest neis käsitletakse kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda sidusrühmadele neist põhjalik ülevaade ja võimaldada tulemuslik juurdepääs, oleks soovitatav lülitada kõik regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(4)

Kui pädevad asutused annavad vabastusi kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest või lubavad erandeid kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustusest, kohtlevad nad kõiki reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja väljaspool kauplemiskohti kauplevaid investeerimisühinguid võrdselt ja mittediskrimineerivalt.

(5)

On asjakohane esitada mõnede tehniliste mõistete selgitus. Need tehnilised mõisted on vajalikud, et tagada käesolevas määruses sisalduvate sätete ühetaoline kohaldamine liidus ja seeläbi aidata kaasa liidu finantsturgude ühtsete eeskirjade kehtestamisele. Nende mõistete ainus funktsioon seondub aktsiate ja aktsialaadsete finantsinstrumentide läbipaistvusnõuete sätestamisega ning see peaks olema rangelt piiratud üksnes käesoleva määruse mõistmisega.

(6)

Määrusega (EL) nr 600/2014 hõlmatakse läbipaistvuskorraga ka aktsialaadsed instrumendid nagu hoidmistunnistused, börsil kaubeldavad fondid ja sertifikaadid ning ka aktsiad ja muud aktsialaadsed instrumendid, millega kaubeldakse üksnes mitmepoolsetes kauplemissüsteemides. Tervikliku ja ühetaolise läbipaistvuskorra kehtestamiseks on vaja piiritleda kauplemiskohtade avaldatava kauplemiseelse teabe sisu.

(7)

Hinnapäringusüsteemis tegutsev kauplemiskoht peaks avaldama vähemalt kindlad ostu- ja müügipakkumiste hinnad või kauplemishuvi teated ning nende hindadega kauplemisvalmiduse tõsiduse hiljemalt ajaks, millal taotleja on valmis tehingut vastavalt süsteemi eeskirjadele teostama. See on vajalik tagamaks, et liikmed või osalised, kes esitavad taotlejale esimesena oma hinnapakkumisi, ei satuks ebasoodsasse olukorda.

(8)

Aktsiate ja aktsialaadsete instrumentide suhtes kohaldatava läbipaistvuskorra kindlaksmääramiseks vajalikku konkreetset metoodikat ja vajalikke andmeid tuleks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/577 (2) sätestatud läbipaistvuse kindlaksmääramiseks ja muude arvutuste tegemiseks kohaldada koos kauplemiskohtadele esitatavate andmepäringute sisu ja sagedusega, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatega ning kauplemiskoondteabe pakkujatega seotud ühiste elementidega

(9)

Määrusega (EL) nr 600/2014 kehtestatud kauplemiseelset ja kauplemisjärgset läbipaistvuskorda tuleks asjakohaselt sihistada vastavalt turutingimustele ja kohaldada seda ühetaoliselt kogu liidus. Eelkõige ei hõlmataks likviidsuse, suuremahuliste korralduste mahu ja turu tavamahu mõttes kõige asjakohasemate turgude staatilisel määratlemisel piisavalt aktsiaid ja aktsialaadseid instrumente mõjutavate kauplemismudelite korrapäraseid muudatusi. Seetõttu on oluline sätestada vajalikud arvutused, mis tuleb teha, seahulgas arvutuste tegemisel arvessevõetavad ajavahemikud ning ajavahemikud, mil nende arvutuste tulemused kehtivad, arvutusmeetodid ning kindlaks tuleb määrata ka arvutuste tegemise eest vastutav pädev asutus vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohase pädeva asutuse kindlaksmääramisele, nagu on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/571 (3). Sellega seoses tuleks turumoonutuste vältimiseks arvutusperioodide abil tagada, et korra puhul kohaldatavaid asjaomaseid künniseid ajakohastatakse sobivate ajavahemike järel turutingimuste peegeldamiseks. Samuti on asjakohane näha ette arvutuste tulemuste tsentraliseeritud avaldamine, nii et need tehakse ühes kohas ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks kõigile liidu finantsturu osalistele ja pädevatele asutustele. Selleks peaksid pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma arvutustulemustest teavitama ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks sellise arvutusteabe oma veebisaidil avalikustama.

(10)

Selleks et teha arvutused kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete kindlaksmääramiseks vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõikele 1, tuleb täpsustada andmenõuete sisu ja sagedus, samuti aeg, mille jooksul kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõikele 4 sellistele nõuetele vastama. Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõike 1 kohaselt kogutud andmete alusel tehtud arvutuste tulemused tuleb avalikustada, et teavitada turuosalisi nendest tulemustest ning saavutada kauplemiseelne ja -järgne läbipaistvus ka tegelikkuses. Samuti on asjakohane näha ette arvutuste tulemuste tsentraliseeritud avalikustamine, nii et need tehakse ühes kohas ja kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks kõigile liidu finantsturu osalistele ja pädevatele asutustele. Selleks peaksid pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma arvutustulemustest teavitama ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks sellise arvutusteabe seejärel oma veebisaidil avalikustama.

(11)

Börsil kaubeldavate fondide puhul ja vastupidiselt aktsiatele, hoidmistunnistustele, sertifikaatidele ning muudele sarnastele finantsinstrumentidele ei näi keskmine päevakäive olevat asjakohane lähend suuremahuliste künniste ulatuse kindlaksmääramiseks. Nende instrumentide puhul ei saa tegeliku likviidsuse mõõtmisel lähtuda keskmisest päevakäibest, sest börsil kaubeldavate fondide spetsiifilised loomis- ja tagasivõtmismehhanismid võimaldavad juurdepääsu täiendavale ja mitteeksponeeritavale likviidsusele. Samuti on meetmetest kõrvalehoidmise vältimiseks oluline, et kahel sama aluseks olevaga börsil kaubeldaval fondil oleks sama suuremahuline künnis, olenemata sellest, kas nende keskmine päevakäive on sarnane. Seetõttu tuleks kõigile börsil kaubeldavatele fondidele kehtestada ühtne suuremahuline künnis, mida kohaldataks nende aluseks olevast või nende likviidsusest olenemata.

(12)

Teave, mille avalikustamist nõutakse võimalikult reaalajale lähedasel ajal, tuleks teha kättesaadavaks nii kiiresti kui tehniliselt võimalik, arvestades mõistlikku tõhusustaset ja asjaomase isiku kulusid süsteemidele. Erandjuhtudel, kui saadaolevad süsteemid ei võimalda avalikustamist lühema aja jooksul, tuleks teave avaldada ettenähtud maksimaalse tähtaja jooksul.

(13)

Investeerimisühingud peaksid väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute üksikasjad tegema kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu avalikuks. Seega tuleks kehtestada viis, kuidas investeerimisühingud teatavad kauplemisteabearuandluse avalikustajale tehingute üksikasjad, ja neid sätteid kohaldada koos kauplemisteabearuandluse avalikustaja suhtes kohaldatavate, delegeeritud määruses (EL) 2017/571 määratletud nõuetega.

(14)

Investoritel peab olema usaldusväärne ja õigeaegne teave finantsinstrumentidega kauplemise huvi taseme kohta. Teatud tehinguid, näiteks finantsinstrumentide tagatisena ülekandmist puudutavad andmed ei annaks investoritele mõttekat teavet finantsinstrumendiga kauplemise tegeliku huvi taseme kohta. Nõue, et investeerimisühingud peaksid need tehingud avalikustama, põhjustaks märkimisväärseid korralduslikke probleeme ja kulusid, parandamata hindade kujunemise protsessi. Seetõttu tuleks kauplemisjärgse läbipaistvuse nõudeid kohaldada väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute suhtes üksnes juhul, kui ostetakse või müüakse aktsiat, hoidmistunnistust, börsil kaubeldavat fondi, sertifikaati või muud sarnast finantsinstrumenti. On väga oluline, et teatud tehinguid, näiteks neid, mis on seotud nende finantsinstrumentide kasutamisega tagatisega kaetud laenuna või muul otstarbel, mille puhul finantsinstrumentide vahetamine on kindlaks määratud muude tegurite kui finantsinstrumendi jooksva turuväärtusega, ei avaldataks, sest need ei aita kaasa hinna leidmise protsessile ning oleks oht viia investorid segadusse ja takistada parimat sooritust.

(15)

Seoses väljaspool kauplemiskoha eeskirju tehtud tehingutega on juhtudel, kui tehingu mõlemad pooled on liidus asutatud investeerimisühingud, väga oluline selgitada, milline investeerimisühing peab tehingu avalikustama, et tagada tehingute avaldamine, nii et seda ei dubleeritaks. Seega peaks kohustus tehing avalikustada olema alati müüval investeerimisühingul, välja arvatud juhul, kui vaid üks vastaspool on kliendi korralduste süsteemne täitja ja see on ostev investeerimisühing.

(16)

Kui vaid üks vastaspool on konkreetse finantsinstrumendi puhul kliendi korralduste süsteemne täitja ja see on ühtlasi ka ostev ühing, peaks tehingu avalikustamise eest vastutama tema, sest tema kliendid eeldavad seda temalt ja tal on paremad võimalused täita aruandelahter, märkides seal ära, et oma seisundi kohaselt on ta kliendi korralduste süsteemne täitja. Tagamaks, et tehing avalikustatakse vaid üks kord, peaks kliendi korralduste süsteemne täitja teavitama teist poolt, et ta avalikustab tehingu.

(17)

On oluline säilitada praegused vastastikuste tehingute avalikustamise standardid, et vältida ühe tehingu avalikustamist mitme tehinguna ning pakkuda õiguskindlust selle kohta, milline investeerimisühing vastutab tehingu avalikustamise eest. Seega tuleb kaks samaaegselt sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut avalikustada ühe tehinguna.

(18)

Tagamaks, et läbipaistvuse uus reguleeriv kord saaks tõhusalt toimida, on asjakohane näha ette teatud andmete kogumine ning järgmise teabe varajane avalikustamine: likviidsuse mõttes kõige asjakohasemad turud, suuremahuliste korralduste ulatus, avalikustamisega viivitamise künnised ja turu tavamaht.

(19)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Tagamaks aga, et läbipaistvuse uus reguleeriv kord saaks tõhusalt toimida, tuleks käesoleva määruse teatavaid sätteid kohaldada alates määruse jõustumiskuupäevast.

(20)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(21)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (4) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „portfellitehing“– viie või enama finantsinstrumendiga tehtavad tehingud, kusjuures neid teeb üks ja sama klient ühel ja samal ajal ning ühtse kogumina konkreetse võrdlushinnaga;

2)   „üleandmistehing“ või „vastuvõtmistehing“– tehing, kus investeerimisühing annab kliendi tehingu teisele investeerimisühingule kauplemisjärgseks töötlemiseks või võtab selle teiselt investeerimisühingult vastu;

3)   „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“– väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing, nagu see on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2017/577 artikli 3 lõikes 6;

4)   „kliendi korralduste süsteemne täitja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (5) artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud investeerimisühing.

Artikkel 2

Tehingud, mis ei aita kaasa hinna leidmise protsessile

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõige 1)

Aktsiatega tehtav tehing ei aita kaasa hinna leidmise protsessile, kui kehtib mis tahes järgmistest asjaoludest:

a)

tehing tehakse viitega hinnale, mis on arvutatud mitme ajapunkti kohta vastavalt teatud võrdlusalusele, sealhulgas tehingud, mis on tehtud viitega mahuga kaalutud keskmisele hinnale või ajaga kaalutud keskmisele hinnale;

b)

tehing on osa portfellitehingust;

c)

tehing sõltub tuletislepingu või muu finantsinstrumendi ostust, müügist, loomisest või tagasivõtmisest, mille puhul tuleb kõik tehingu osad teostada ühe kogumina;

d)

tehingu teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (6) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (7) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi (AIF) valitseja, kes kannab aktsiate majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele, kusjuures tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

e)

tehing on üleandmistehing või vastuvõtmistehing;

f)

tehingu eesmärk on kanda aktsiad üle tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest;

g)

tehingu tulemuseks on aktsiate ülekandmine seoses vahetusvõlakirjade, optsioonide, kaetud ostutähtede või muude sarnaste tuletisinstrumentide kasutamisega;

h)

tehing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing;

i)

tehing tehakse vastavalt kauplemiskoha, keskse vastaspoole või väärtpaberite keskdepositooriumi eeskirjadele või menetlustele, et teostada arveldamata tehingute asendusost kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 (8).

II PEATÜKK

KAUPLEMISEELNE LÄBIPAISTVUS

1. jagu

Kauplemiskohtade kauplemiseelne läbipaistvus

Artikkel 3

Kauplemiseelse läbipaistvuse kohustused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõiked 1 ja 2)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud avalikustavad ostu- ja müügipakkumiste hinnavahemiku ning nende hindadega kauplemisvalmiduse tõsiduse. Teave avalikustatakse vastavalt kauplemissüsteemile, mille kaudu nad tegutsevad, nagu on esitatud I lisa tabelis 1.

2.   Lõikes 1 osutatud läbipaistvusnõudeid kohaldatakse ka määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 33 määratletud kõigi kauplemishuvi teadete suhtes ning vastavalt sama määruse artiklile 8.

Artikkel 4

Likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt a)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitletakse aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide puhul likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turuna selle finantsinstrumendi puhul suurima käibega kauplemiskohta liidus.

2.   Likviidsuse mõttes kõige asjakohasemate turgude määratlemisel vastavalt lõikele 1 arvutavad pädevad asutused käibe vastavalt artikli 17 lõikes 4 sätestatud metoodikale iga finantsinstrumendi kohta, mille puhul nad on pädevad asutused, ja iga kauplemiskoha kohta, kus selle finantsinstrumendiga kaubeldakse.

3.   Lõikes 2 osutatud arvutust iseloomustab järgmine:

a)

see hõlmab iga kauplemiskoha kohta vastavalt selle kauplemiskoha eeskirjadele tehtud tehinguid, välja arvatud tehingud võrdlushinnaga ja määratud vastaspoolega teostatud tehingud, mis on märgistatud vastavalt I lisa tabelis 4 sätestatule, ja vähemalt ühe sellise korralduse alusel tehtud tehinguid, mis on saanud kasu suuremahulise tehingu vabastusest ja kus tehingu maht ületab vastavalt artiklile 7 määratletud kohaldatavat suuremahulisuse künnist;

b)

see hõlmab ka eelnevat kalendriaastat või vajaduse korral eelneva kalendriaasta ajavahemikku, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või kaubeldi sellega ning sellega kauplemist ei peatatud.

4.   Kuni vastavalt lõigetes 1–3 täpsustatud menetlusele määratakse kindlaks konkreetse finantsinstrumendi puhul likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg, on likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg kauplemiskoht, kus see finantsinstrument esimesena kauplemisele võeti või kus sellega esimesena kaubeldi.

5.   Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide suhtes, mis võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või millega kaubeldi esimest korda neli nädalat või vähem enne eelneva kalendriaasta lõppu.

Artikkel 5

Määratud vastaspoolega tehingute spetsiifilised tunnused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt b)

Aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega määratud vastaspoolega teostatavat tehingut käsitletakse tehinguna, mis räägitakse läbi kahepoolselt, kuid millest teatatakse kauplemiskoha eeskirjade kohaselt, kui kehtib mis tahes järgmistest asjaoludest:

a)

kaks selle kauplemiskoha liiget või osalist tegelevad ühega järgmisest:

i)

üks kaupleb oma arvel, samas kui teine tegutseb kliendi nimel;

ii)

mõlemad kauplevad oma arvel;

iii)

mõlemad tegutsevad kliendi nimel;

b)

üks selle kauplemiskoha liige või osaline tegeleb ühega järgmisest:

i)

tegutseb nii ostja kui ka müüja nimel;

ii)

kaupleb oma arvel kliendi korralduse täitmiseks.

Artikkel 6

Määratud vastaspoolega tehingud, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtiv turuhind

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt b)

Aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega tehtavate määratud vastaspoolega tehingute suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtiv turuhind, kui kehtib mis tahes järgmistest asjaoludest:

a)

tehing tehakse viitega hinnale, mis on arvutatud mitme ajapunkti kohta vastavalt teatud võrdlusalusele, sealhulgas tehingud, mis on tehtud viitega mahuga kaalutud keskmisele hinnale või ajaga kaalutud keskmisele hinnale;

b)

tehing on osa portfellitehingust;

c)

tehing sõltub tuletislepingu või muu finantsinstrumendi ostust, müügist, loomisest või tagasivõtmisest, mille puhul tuleb kõik tehingu osad teostada ühe kogumina;

d)

tehingu teeb direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kannab finantsinstrumentide majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele ja kus tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

e)

tehing on üleandmistehing või vastuvõtmistehing;

f)

tehingu eesmärk on kanda finantsinstrumendid üle tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest;

g)

tehingu tulemuseks on finantsinstrumentide ülekandmine seoses vahetusvõlakirjade, optsioonide, kaetud ostutähtede või muude sarnaste tuletisinstrumentide kasutamisega;

h)

tehing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing;

i)

tehing tehakse vastavalt kauplemiskoha, keskse vastaspoole või väärtpaberite keskdepositooriumi eeskirjadele või menetlustele, et teostada arveldamata tehingute asendusost vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014;

j)

mis tahes muu punktides a–i kirjeldatud tehingutega samaväärne tehing, mis sõltub kaubeldava finantsinstrumendi jooksva turuväärtusega mitteseotud tehnilistest tunnustest;

Artikkel 7

Suuremahulised korraldused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt c)

1.   Aktsiaid, hoidmistunnistusi, sertifikaate või muid sarnaseid finantsinstrumente hõlmavaid korraldusi käsitletakse suuremahulistena, kui korraldus võrdub II lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud korralduste minimaalse mahuga või on sellest suurem.

2.   Börsil kaubeldavaid fonde hõlmavat korraldust käsitletakse suuremahulisena, kui korraldus on võrdne 1 000 000 euroga või sellest suurem.

3.   Suuremahuliste tehingute kindlaksmääramiseks arvutavad pädevad asutused vastavalt lõikele 4 välja kauplemiskohas kaubeldavate aktsiate, hoidmistunnistuste, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide keskmise päevakäibe.

4.   Lõikes 3 osutatud arvutust iseloomustab järgmine:

a)

see hõlmab liidus finantsinstrumendiga kas kauplemiskohas või väljaspool seda tehtud tehinguid;

b)

see hõlmab ka eelneva kalendriaasta ajavahemikku, mis algab 1. jaanuariga ja lõpeb 31. detsembriga, või vajaduse korral selle kalendriaasta osa, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või kaubeldi sellega ning sellega kauplemist ei peatatud.

Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata aktsiate, hoidmistunnistuste, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide suhtes, mis võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või millega kaubeldi esimest korda neli nädalat või vähem enne eelneva kalendriaasta lõppu.

5.   Kui ei muudeta hinda või muid korralduse täitmisel asjakohaseid tingimusi, kohaldatakse korralduse suhtes, mis on tellimusraamatusse sisestamisel suuremahuline, aga mis pärast osalist täitmist langeb allapoole selle finantsinstrumendi suhtes kohaldatavat, vastavalt lõigetele 1 ja 2 määratletud künnist, jätkuvalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 kohast vabastust.

6.   Enne kui aktsiatega, hoidmistunnistustega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldakse, hindab pädev asutus selle finantsinstrumendi keskmist päevakäivet, võttes arvesse selle instrumendi ja muude selliste finantsinstrumentide igasugust varasemat kauplemist, millel loetakse olevat samalaadsed tunnused, ning tagab selle hinnangu avaldamise.

7.   Lõikes 6 osutatud hinnangulist keskmist päevakäivet kasutatakse suuremahuliste korralduste arvutamiseks kuuenädalase ajavahemiku jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealused aktsiad, hoidmistunnistused, sertifikaadid või muud sarnased finantsinstrumendid kauplemiskohas kauplemisele võeti või kui nendega seal esimest korda kaubeldi.

8.   Enne lõikes 7 osutatud kuuenädalase ajavahemiku lõppu arvutab pädev asutus kauplemise esimese nelja nädala põhjal välja keskmise päevakäibe ja tagab selle avaldamise.

9.   Lõikes 8 osutatud keskmist päevakäivet kasutatakse suuremahuliste korralduste arvutamiseks ja seda ajani, kuni kohaldatakse vastavalt lõikele 3 arvutatud keskmist päevakäivet.

10.   Käesoleva artikli kohaldamisel arvutatakse keskmine päevakäive välja, jagades artikli 17 lõikes 4 täpsustatud konkreetse finantsinstrumendi kogukäibe vaadeldava ajavahemiku kauplemispäevade arvuga. Vaadeldava ajavahemiku kauplemispäevade arv on kauplemispäevade arv kõnealuse finantsinstrumendi likviidsuse mõttes kõige asjakohasemal turul, nagu on määratud kindlaks artikli 4 kohaselt.

Artikkel 8

Korralduste haldamise süsteemis hoitavate korralduste liik ja minimaalne maht

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkt d)

1.   Kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitava ja turule laskmist ootava korralduse liik, mille puhul võib vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on korraldus,

a)

mis kavatsetakse avaldada kauplemiskoha peetavas tellimusraamatus ja mis sõltub süsteemi protokollis eelmääratletud objektiivsetest tingimustest;

b)

mida ei ole enne tellimusraamatus avalikustamist võimalik kokku viia muude kauplemishuvidega;

c)

mille saab pärast tellimusraamatus avalikustamist kokku viia muude korraldustega vastavalt sellist liiki tehingute suhtes avaldamise ajal kohaldatavatele eeskirjadele.

2.   Korralduste haldamise süsteemis hoitavatel ja turule laskmist ootavatel korraldustel, mis võidakse vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on sisestamise hetkel ja pärast mis tahes muudatuse tegemist üks järgmistest mahtudest:

a)

reserveerimiskorralduse puhul on maht võrdne 10 000 euroga või on sellest suurem;

b)

kõigi muude korralduste puhul on maht võrdne süsteemi korraldaja eeskirjade ja protokollide kohaselt eelnevalt kehtestatud minimaalse kaubeldava kogusega või on sellest suurem.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud reserveerimiskorraldust käsitletakse määratud hinnaga korraldusena, mis koosneb tehingute koguses sisalduvast avalikustatud korralduse osast ja ülejäänud kogust hõlmavast avalikustamata korraldusest, kusjuures avalikustamata kogusega saab tehingu teha alles pärast selle avalikustamist tellimusraamatus uue avalikustatud korraldusena.

2. jagu

Väljaspool kauplemiskohta kauplevate kliendi korralduste süsteemsete täitjate ja investeerimisühingute läbipaistvus

Artikkel 9

Siduva hinnapakkumise avaldamise kord

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõige 1)

Mis tahes kord, mille kliendi korralduste süsteemne täitja kehtestab, et täita kohustust avaldada siduvad hinnapakkumised, peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

kord hõlmab kõiki mõistlikke samme, mis on vajalikud, tagamaks, et avaldatav teave on usaldusväärne, et seda jälgitakse pidevalt vigade leidmiseks ning et avastatud vead parandatakse kohe;

b)

kord vastab tehnilisele korrale, mis on samaväärne delegeeritud määruse (EL) 2017/571 artiklis 15 tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate puhul määratletud korraga, mis hõlbustab andmete konsolideerimist muudest allikatest pärinevate sarnaste andmetega;

c)

korra alusel tehakse teave üldsusele mittediskrimineerival viisil kättesaadavaks;

d)

kord hõlmab hinnapakkumiste sisestamise või muutmise aja avaldamist vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 50, nagu on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/574 (9).

Artikkel 10

Turul valitsevaid tingimusi peegeldavad hinnad

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõige 3)

Kliendi korralduste süsteemse täitja avaldatud hinnad peegeldavad turul valitsevaid tingimusi, kui need on avaldamise ajal hinna poolest sarnased sama finantsinstrumendi kohta tehtud samaväärse suurusega hinnapakkumistega selle finantsinstrumendi jaoks likviidsuse alusel kõige kohasemal turul, nagu on määratud kindlaks artikliga 4.

Artikkel 11

Turu tavamaht

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 14 lõiked 2 ja 4)

1.   Nende aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide turu tavamaht, mille puhul on olemas likviidne turg, määratakse kindlaks iga finantsinstrumendiga tehtud tehingute keskmise väärtuse alusel, mis arvutatakse vastavalt lõigetele 2 ja 3 ning vastavalt II lisa tabelile 3.

2.   Konkreetse finantsinstrumendi suhtes kohaldatava turu tavamahu kindlaksmääramiseks, nagu on sätestatud lõikes 1, arvutavad pädevad asutused kauplemiskohas kaubeldud selliste aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentidega tehtud tehingute keskmise väärtuse, mille puhul on olemas likviidne turg ja mille puhul nad on pädevad asutused.

3.   Lõikes 2 osutatud arvutust iseloomustab järgmine:

a)

selles võetakse arvesse liidus asjaomase finantsinstrumendiga kas kauplemiskohas või väljaspool seda tehtud tehinguid;

b)

see hõlmab ka eelnevat kalendriaastat või vajaduse korral eelneva kalendriaasta ajavahemikku, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või kaubeldi sellega ning sellega kauplemist ei peatatud;

c)

see ei hõlma kauplemisjärgseid suuremahulisi tehinguid, nagu on sätestatud I lisa tabelis 4;

Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide suhtes, mis võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või millega kaubeldi esimest korda neli nädalat või vähem enne eelneva kalendriaasta lõppu.

4.   Enne kui aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega või muude sarnaste finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldakse, hindab pädev asutus selle finantsinstrumendi keskmist päevakäivet, võttes arvesse selle finantsinstrumendiga ja muude selliste finantsinstrumentidega mis tahes varasemat kauplemist, mille tunnuseid peetakse sarnaseks, ning tagab selle hinnangu avalikustamise.

5.   Lõikes 4 osutatud tehingute hinnangulist keskmist väärtust kasutatakse turu tavamahuna aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide puhul kuuenädalase ajavahemiku jooksul pärast kuupäeva, kui kõnealused aktsiad, hoidmistunnistused, börsil kaubeldavad fondid, sertifikaadid või muud sarnased finantsinstrumendid kauplemiskohas kauplemisele võeti või kui nendega seal esimest korda kaubeldi.

6.   Enne lõikes 5 osutatud kuuenädalase ajavahemiku lõppu arvutab pädev asutus kauplemise esimese nelja nädala põhjal välja tehingute keskmise väärtuse ja tagab selle avaldamise.

7.   Lõike 6 kohast tehingute keskmist väärtust kohaldatakse kohe pärast selle avaldamist ja seni, kuni kohaldatakse uut, vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud tehingute keskmist väärtust.

8.   Käesoleva artikli kohaldamisel arvutatakse tehingute keskmine väärtus, jagades artikli 17 lõikes 4 täpsustatud konkreetse finantsinstrumendi kogukäibe selle finantsinstrumendiga vaadeldaval ajavahemikul tehtud tehingute koguarvuga.

III PEATÜKK

KAUPLEMISKOHTADE JA VÄLJASPOOL KAUPLEMISKOHTA KAUPLEVATE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 12

Kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustused

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 6 lõige 1 ning artikli 20 lõiked 1 ja 2)

1.   Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskoha eeskirju tegutsevad investeerimisühingud avalikustavad kõigi tehingute üksikasjad, kohaldades I lisa võrdlustabeleid 2, 3 ja 4.

2.   Kui varem avaldatud kauplemisaruanne tühistatakse, avaldavad väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja I lisa tabelis 4 täpsustatud tühistamismärgist.

3.   Kui varem avaldatud kauplemisaruannet muudetakse, avaldavad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud järgmise teabe:

a)

uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja I lisa tabelis 4 täpsustatud tühistamismärgist;

b)

uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja kõiki vajalikke parandatud üksikasju ning I lisa tabelis 4 täpsustatud muutmismärgist;

4.   Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing on tehtud väljaspool kauplemiskoha eeskirju, kas oma arvel või klientide nimel, avalikustab tehingu kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu üksnes investeerimisühing, kes müüb asjaomast finantsinstrumenti.

5.   Kui finantsinstrumendi puhul on kliendi korralduste süsteemne täitja vaid üks tehingupooleks olev investeerimisühing ja see investeerimisühing tegutseb ostva investeerimisühinguna, siis erandina artiklist 4 avalikustab tehingu kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu vaid see investeerimisühing ning teavitab müüjat võetud meetmetest.

6.   Investeerimisühingud astuvad kõik mõistlikud sammud, et tagada tehingu avalikustamine ühe tehinguna. Seega tuleb kahte samaaegselt sisestatud ja sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut käsitada ühe tehinguna.

Artikkel 13

Kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete kohaldamine väljaspool kauplemiskohta toimuvate teatud liiki tehingute suhtes

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 20 lõige 1)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 20 lõiget 1 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

vajaduse korral komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (10) artikli 2 lõikes 5 loetletud väljajäetud tehingud;

b)

tehingu teeb direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kannab finantsinstrumentide majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele, kusjuures tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

c)

üleandmis- ja vastuvõtmistehingute puhul;

d)

finantsinstrumendid kantakse üle tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest;

Artikkel 14

Tehingute avalikustamine reaalajas

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 6 lõige 1)

1.   Teatud kauplemiskohas tehtud tehingute puhul avalikustatakse kauplemisjärgne teave järgmistel asjaoludel:

a)

kui tehing tehakse kauplemiskoha igapäevasel kauplemisajal, siis sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik, ja igal juhul ühe minuti jooksul alates asjaomase tehingu toimumisest;

b)

kui tehing tehakse väljaspool kauplemiskoha igapäevast kauplemisaega, siis enne järgmise kauplemispäeva avamist selles kauplemiskohas.

2.   Väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute puhul avalikustatakse kauplemisjärgne teave järgmistel asjaoludel:

a)

kui tehing tehakse aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide likviidsuse mõttes kõige asjakohasema, artiklis 4 määratletud turu igapäevasel kauplemisajal või investeerimisühingu igapäevasel kauplemisajal, siis sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik, ja igal juhul ühe minuti jooksul alates asjaomase tehingu toimumisest;

b)

kui tehing toimub punktiga a hõlmamata juhul, siis viivitamatult investeerimisühingu igapäevase kauplemisaja alguses ja hiljemalt enne artiklis 4 määratletud, likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turu järgmise kauplemispäeva avamist.

3.   Portfellitehingu puhul tehakse avalikuks teave iga selle koosseisu kuuluva tehingu kohta sedavõrd reaalajas, kui see on tehniliselt võimalik, võttes arvesse vajadust jaotada hinnad konkreetsetele aktsiatele, hoidmistunnistustele, börsil kaubeldavatele fondidele, sertifikaatidele ja muudele sarnastele finantsinstrumentidele. Kõiki portfellitehingu koosseisu kuuluvaid tehinguid hinnatakse eraldi, et selgitada välja, kas selle tehingu puhul kohaldatakse artikli 15 kohast avalikustamisega viivitamist.

Artikkel 15

Tehingute avalikustamisega viivitamine

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 7 lõige 1 ning artikli 20 lõiked 1 ja 2)

1.   Kui pädev asutus annab vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 7 lõikele 1 loa tehingute üksikasjade avalikustamisega viivitamiseks, avalikustavad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud iga tehingu hiljemalt II lisa tabelites 4, 5 ja 6 sätestatud asjaomase ajavahemiku lõpuks, tingimusel et täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

tehing tehakse oma arvel tegutseva, mitte kliendikorralduste sobitamistehingut teostava investeerimisühingu ja muu vastaspoole vahel;

b)

tehingu maht on võrdne vastavalt II lisa tabelites 4, 5 või 6 täpsustatud asjaomase minimaalse nõuetekohase mahuga või on sellest suurem.

2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel määratakse asjaomane minimaalne nõuetekohane maht kindlaks vastavalt artiklis 7 sätestatud viisil arvutatud keskmisele päevakäibele.

3.   Nende tehingute üksikasjad, mille puhul on antud luba viivitada avalikustamisega kauplemispäeva lõpuni, nagu on täpsustatud II lisa tabelites 4, 5 ja 6, avalikustavad kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud ning väljaspool kauplemiskohta tegutsevad investeerimisühingud ühel järgmisel viisil:

a)

enam kui kaks tundi enne kauplemispäeva lõppu tehtud tehingute puhul sedavõrd reaalajas, kui see on võimalik, pärast kauplemispäeva lõppu, mis hõlmab asjakohasel juhul sulgemisoksjonit;

b)

punktiga a hõlmamata tehingute puhul hiljemalt järgmise kauplemispäeva keskpäeval kohaliku aja järgi.

Väljaspool kauplemiskohta toimuvate tehingute puhul osutatud kauplemispäevad ja sulgemisoksjonid on samad mis artikli 4 kohaselt kindlaksmääratud likviidsuse mõttes kõige asjakohasemate turgude puhul.

4.   Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing tehakse väljaspool kauplemiskoha eeskirju, on kohaldatava avalikustamisega viivitamise korra kindlaksmääramise mõttes pädev asutus selle investeerimisühingu pädev asutus, kes vastutab tehingu avalikustamise eest kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu vastavalt artikli 12 lõigetele 5 ja 6.

Artikkel 16

Viited kauplemispäevale ja igapäevasele kauplemisajale

1.   Viide kauplemiskoha kauplemispäevale on viide mis tahes päevale, mille kestel kauplemiskoht on kauplemiseks avatud.

2.   Viide kauplemiskoha või investeerimisühingu igapäevasele kauplemisajale on viide ajale, mille kauplemiskoht või investeerimisühing on eelnevalt oma kauplemisajana kehtestanud ja avalikustanud.

3.   Viide kauplemiskoha kauplemispäeva avamisele on viide selle kauplemiskoha kauplemisaja algusele.

4.   Viide kauplemiskoha kauplemispäeva lõpule on viide selle kauplemiskoha kauplemisaja lõpule.

IV PEATÜKK

KAUPLEMISEELSE JA KAUPLEMISJÄRGSE LÄBIPAISTVUSE KINDLAKSMÄÄRAMISE ÜHISSÄTTED

Artikkel 17

Läbipaistvuse kindlaksmääramise metoodika, avaldamiskuupäev ja kohaldamiskuupäev

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõige 1)

1.   Hiljemalt 14 kuud pärast määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise algust ja seejärel iga aasta 1. märtsiks koguvad pädevad asutused andmeid iga finantsinstrumendi kohta, mille puhul nad on pädevad asutused, teevad arvutused ning määravad kindlaks järgmise teabe ja tagavad selle teabe avaldamise:

a)

kauplemiskoht, mis on artikli 4 lõikes 2 sätestatu kohaselt likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg;

b)

keskmine päevakäive artikli 7 lõikes 3 sätestatud suuremahuliste tehingute mahu kindlaksmääramiseks;

c)

tehingute keskmine väärtus artikli 11 lõikes 2 sätestatud turu tavamahu kindlaksmääramiseks.

2.   Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, kaasa arvatud kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud, kasutavad lõike 1 kohaselt avaldatud teavet määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamisel 12kuisel ajavahemikul alates selle aasta 1. aprillist, mil teave avaldatakse.

Kui esimeses lõigus osutatud teave asendatakse lõike 3 kohaselt samas lõikes osutatud 12kuisel ajavahemikul uue teabega, kasutavad pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, kaasa arvatud kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamisel seda uut teavet.

3.   Pädevad asutused tagavad, et vastavalt lõikele 1 avalikustatavat teavet ajakohastatakse määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisel korrapäraselt ja et nende ajakohastamiste puhul lisatakse kõik konkreetseid aktsiaid, hoidmistunnistusi, börsil kaubeldavaid fonde või muid sarnaseid finantsinstrumente puudutavad muudatused, millel on märkimisväärne mõju varasematele arvutustele, ja avaldatud teave.

4.   Lõikes 1 osutatud arvutuste tegemiseks arvutatakse välja finantsinstrumendi käive, liites kindlaksmääratud ajavahemikul tehtud iga tehingu ja selle instrumendi nende ühikute arvu korrutise tulemused, mida ostjad ja müüjad sellise tehingu suhtes kohaldatava ühikuhinnaga omavahel vahetasid.

5.   Kui finantsinstrument võeti kauplemiskohas esimest korda kauplemisele või kui sellega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda või kui varem esitatud üksikasjad on muutunud, esitavad kauplemiskohad pärast kauplemispäeva lõppu, aga enne päeva lõppu pädevale asutusele III lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud üksikasjaliku teabe.

Artikkel 18

Viide pädevatele asutustele

(määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõige 1)

Konkreetse finantsinstrumendi puhul pädev asutus, kes vastutab arvutuste tegemise ning artiklites 4, 7, 11 ja 17 osutatud teabe avaldamise tagamise eest, on määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohase ja delegeeritud määruse (EL) 2017/571 artiklis 16 täpsustatud, likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turu pädev asutus.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Erandina artikli 17 lõikest 1 koguvad pädevad asutused andmeid, teevad arvutused ja tagavad teabe avalikustamise viivitamatult pärast nende valmimist järgmiste tähtaegade jooksul:

a)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, eelneb vähemalt kümme nädalat määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale, avaldavad pädevad asutused arvutuse tulemuse hiljemalt neli nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva;

b)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, langeb ajavahemikku, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva ja lõpeb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale eelneval päeval, avaldavad pädevad asutused arvutuse tulemuse hiljemalt määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeval;

2.   Lõikes 1 osutatud arvutused tehakse järgmiselt:

a)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, eelneb vähemalt kuusteist nädalat määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale, põhinevad arvutused viiskümmend kaks nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva algava neljakümne nädalase võrdlusperioodi kohta saadaolevatel andmetel;

b)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, kuulub ajavahemikku, mis algab kuusteist nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva ja lõpeb kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva, põhinevad arvutused selle finantsinstrumendi esimese neljanädalase kauplemisperioodi kohta saadaolevatel andmetel;

c)

kui kuupäev, mil finantsinstrumentidega liidu kauplemiskohas esimest korda kaubeldi, langeb ajavahemikku, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäeva ja lõpeb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise alguskuupäevale eelneval päeval, põhinevad arvutused nende finantsinstrumentide ja muude selliste finantsinstrumentide varasematel kauplemisandmetel, mille tunnuseid peetakse esimesena nimetatud finantsinstrumentide tunnustega sarnaseks.

3.   Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, kaasa arvatud kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud, kasutavad lõike 1 kohaselt avaldatud teavet määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamisel viieteistkümnekuulisel ajavahemikul, mis algab selle määruse kohaldamise kuupäevast.

4.   Lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul tagavad pädevad asutused lõike 2 punktides b ja c osutatud finantsinstrumentide puhul järgmise:

a)

lõike 1 kohaselt avaldatavat teavet hoitakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja c ning artikli 14 lõigete 2 ja 4 kohaldamiseks asjakohasena;

b)

lõike 1 kohaselt avaldatavat teavet ajakohastatakse pikema kauplemisperioodi ja vajaduse korral suuremas ulatuses varasema kauplemise alusel.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Artiklit 19 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/577, 13. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad mahu ülempiiri reguleerimise korda ning teabe esitamist läbipaistvuse ja muude arvutuste eesmärgil (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 174).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/571, 2. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 126).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (UCITS) (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ja määrusi (EÜ) nr 1060/2009/EL ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(9)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/574, 7. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).

(10)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/590, 28. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).


I LISA

Avalikustatav teave

Tabel 1

Kauplemissüsteemi liikide kirjeldus ja seonduv teave, mis avalikustatakse vastavalt artiklile 3

Kauplemissüsteemi liik

Kauplemissüsteemi kirjeldus

Avalikustatav teave

Tellimusraamatupõhine kestevoksjoni kauplemissüsteem

Süsteem, mis inimeste sekkumiseta toimiva tellimusraamatu ja kauplemisalgoritmi abil sobitab pidevalt müügikorraldusi sobivate ostukorraldustega parima võimaliku hinna alusel.

Korralduste ja aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide koguarv, mida instrumendid igal hinnatasemel esindavad, vähemalt viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnataseme lõikes.

Noteeringupõhine kauplemissüsteem

Süsteem, kus tehingud tehakse fikseeritud noteeringute alusel, mis tehakse osalistele pidevalt kättesaadavaks, ja mis nõuab turutegijatelt sellises mahus hinnapakkumiste hoidmist, mis tasakaalustab liikmete ja osaliste vajaduse kaubelda ärilises mahus ning turutegijal oleva riski.

Iga turutegija parim ostu- ja müügipakkumine kauplemissüsteemis kaubeldavate aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul koos nende hindadega seonduvate kogustega.

Avalikustada tuleb sellised noteeringud, mis kujutavad endast siduvat kohustust aktsiaid osta või müüa ja mis näitavad, millise hinna eest ja millisel arvul registreeritud turutegijad on valmis aktsiaid ostma või müüma. Erandlike turutingimuste korral võivad piiratud aja jooksul olla lubatud ka taotlus- või ühepoolsed hinnad.

Perioodioksjonipõhine kauplemissüsteem

Inimeste sekkumiseta toimiv süsteem, mis sobitab korraldusi perioodioksjoni ja kauplemisalgoritmi põhjal.

Hind, mille puhul oksjonipõhine kauplemissüsteem vastaks aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul kõige paremini oma kauplemisalgoritmile, ja kogus, mille ulatuses selles süsteemis osalejad võiksid kõnealuse hinna korral potentsiaalselt tehinguid teha.

Hinnapäringupõhine kauplemissüsteem

Kauplemissüsteem, milles hinnapakkumine või -pakkumised tehakse vastusena ühe või mitme liikme või osaleja esitatud päringule. Hinnapakkumise korral saab tehingu teha üksnes päringu esitanud liige või osaleja. Päringu esitanud liige või osaleja saab teha tehingu, aktsepteerides tema päringu alusel tehtud pakkumise või pakkumised.

Pakkumised ja seonduvad kogused mis tahes liikmelt või osalejalt, mis aktsepteerimise korral viivad süsteemi eeskirjade kohase tehinguni.. Kõik hinnapäringu alusel esitatud pakkumised võib avalikustada ühel ajal, aga hiljemalt siis, kui nende alusel tehakse tehing.

Mis tahes muu kauplemissüsteem

Mis tahes muu kauplemissüsteem, sealhulgas kombineeritud süsteem, mis kuulub kahte või enamasse käesolevas tabelis osutatud kauplemissüsteemi liiki.

Asjakohane teave korralduste või hinnapakkumiste taseme ja kauplemishuvi taseme kohta kauplemissüsteemis kaubeldavate aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul; eelkõige viis paremat ostu- ja müügipakkumise hinnataset ja/või kõnealuse finantsinstrumendiga kaupleva iga turutegija kahepoolsed noteeringud, kui hinna kindlaksmääramise mehhanism seda võimaldab.


Tabel 2

Tabelis 3 kasutatavad tähised

Tähis

Andmete liik

Mõisted

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vaba teksti väli.

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

Kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Esitage see teave järgmisel kujul:

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ.

„AAAA“ tähistab aastat;

„KK“ kuud;

„PP“ päeva;

„T“ tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T“

„tt“ tähistab tunde;

„mm“ minuteid;

„ss.dddddd“ sekundit ja selle murdosi;

Z tähistab UTC kellaaega.

Kuupäevad ja kellaajad esitatakse UTC kohaselt.

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

kümnendkohtade eraldusmärk on „.“ (punkt);

negatiivsete arvude ees on miinus (–).

Vajaduse korral väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN-kood ISO 6166 standardi kohaselt

{ISIN}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood ISO 10383 standardi kohaselt.


Tabel 3

Kauplemisjärgse läbipaistvuse eesmärgil esitatavate andmete loend

Lahtri tähis

Kirjeldus ja avaldatavad andmed

Täitmis- või avaldamiskoha liik

Tabelis 2 määratletud sisestatav vorming

Kauplemise kuupäev ja kellaaeg

Tehingu tegemise kuupäev ja kellaaeg.

Kauplemiskohas tehtud tehingute detailsusaste vastab delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklis 2 sätestatud nõuetele.

Mujal kui kauplemiskohas tehtud tehingute puhul kuupäev ja kellaaeg, kui pooled lepivad kokku järgmiste väljade sisu: delegeeritud määruse (EL) 2017/590 1. lisa tabelis 2 täpsustatud kogus, hind, vääringud väljadel 31, 34 ja 44, instrumendi tunnuskood, instrumendi liigitus ja asjakohasel juhul instrumendist alusvara kood. Mujal kui kauplemiskohas tehtud tehingute kohta teatatud kellaaja detailsusaste on vähemalt lähim sekund.

Kui tehing tuleneb sellest, et korraldust täitev firma edastab korralduse kliendi nimel kolmandale osalisele olukorras, kus delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklis 4 sätestatud edastamistingimused ei ole täidetud, on see tehingu kuupäev ja kellaaeg, mitte korralduse edastamise kuupäev ja kellaaeg.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem,

tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

{DATE_TIME_FORMAT}

Finantsinstrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi identifitseerimiseks kasutatav kood

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem

tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

kauplemiskoondteabe pakkuja

{ISIN}

Hind

Hind, millega tehing tehti, välja arvatud (kui see on asjakohane) vahendustasu ja kogunenud intressid.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise vääringu ühikutes.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, tuleb väärtuseks märkida „PNDG“.

Kui hinda ei kohaldata, siis lahtrit ei täideta.

Sellele väljale sisestatav teave peab olema kooskõlas väljal „Kogus“ esitatud väärtustega.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena

„PNDG“ juhul, kui hind ei ole kättesaadav

Hinna vääring

Vääring, milles hind on esitatud (kohaldatakse, kui hind esitatakse rahalises väärtuses)

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

{CURRENCYCODE_3}

Kogus

Finantsinstrumendi ühikute arv

Finantsinstrumendi nimiväärtus või rahaline väärtus.

Sellele väljale sisestatav teave on kooskõlas väljal „Hind“ esitatud väärtustega

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalises või nimivääruses.

Täitmiskoht

Esitada tuleb selle täitmiskoha tunnuskood, kus tehing täideti.

Kauplemiskohas tehtud tehingute puhul tuleb kasutada ISO 10383 segmendi MICi. Kui segmendi MIC puudub, kasutage korraldaja MICi.

Finantsinstrumentide puhul, mis võeti kauplemisele või millega kaubeldakse kauplemiskohas, kui selle finantsinstrumendiga ei tehta tehingut väljaspool liitu asuva kauplemiskoha, kliendi korralduste süsteemne täitja või organiseeritud kauplemissüsteemi kaudu, kasutage MIC koodi „XOFF“.

Finantsinstrumentide puhul, mis võeti kauplemisele või millega kaubeldakse kauplemiskohas, ja kui selle finantsinstrumendiga tehti tehing kliendi korralduste süsteemne täitja kaudu, kasutage koodi „SINT“.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

kauplemiskohad: {MIC}

kliendi korralduste süsteemsed täitjad: „SINT“

Avalikustamise kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg, kui tehingu avalikustas kauplemiskoht või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja.

Kauplemiskohas tehtud tehingute detailsusaste vastab delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklis 2 sätestatud nõuetele.

Mujal kui kauplemiskohas tehtud tehingute kohta teatatud kuupäeva ja kellaaja detailsusaste on vähemalt lähim sekund.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

{DATE_TIME_FORMAT}

Avalikustamise koht

Tehingut avalikustava kauplemiskoha või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tuvastamiseks kasutatav kood

Kauplemiskoondteabe pakkuja

kauplemiskoht: {MIC}

kauplemisteabearuandluse avalikustaja: ISO 10383 segmendi MIC (4 märki), kui see on olemas. Muul juhul ESMA veebisaidil esitatud andmeedastusteenuste pakkujate loendis avaldatud 4märgiline kood.

Tehingu tunnuskood

Kauplemiskohtade (vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/580 (1) artiklile 12) või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja määratud tähtnumbriline kood, mida kasutatakse edaspidi mis tahes viitamisel konkreetsele tehingule.

Tehingu tunnuskood on kordumatu, ühtne ja püsiv ISO 10383 segmendi MICi ja kauplemispäeva kohta. Kui kauplemiskoht ei kasuta segmendi MICe, on tehingu tunnuskood kordumatu, ühtne ja püsiv korraldaja MICi ja kauplemispäeva kohta.

Kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja ei kasuta MICe, on see kordumatu, ühtne ja püsiv 4märgiline kood, mida kasutatakse tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tuvastamiseks kauplemispäeva kohta.

Kauplemiskoha tehingu tunnuskoodi komponendid ei tohi avalikustada sellise tehingu vastaspoolte andmeid, millele kood viitab.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

{ALPHANUM-52}


Tabel 4

Kauplemisjärgse läbipaistvuse eesmärgil kasutatavate märgete loend

Märge

Nimi

Täitmis- või avaldamiskoha liik

Kirjeldus

„BENC“

Märge „Võrdlustehingud“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis on tehtud viitega mitme ajapunkti kohta vastavalt teatud võrdlusalusele arvutatud hinnale, näiteks viitega mahuga kaalutud keskmisele hinnale või ajaga kaalutud keskmisele hinnale.

„ACTX“

Märge „Vahendaja risttehing“

Kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, kus investeerimisühing on koondanud kokku klientide korraldused, kusjuures ost ja müük tehakse ühe tehinguna ning see hõlmab ühte ja sama kogust ja hinda.

„NPFT“

Märge „Hindu mittekujundavad tehingud“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, kus finantsinstrumentide vahetamine on kindlaks määratud muude tegurite kui finantsinstrumendi artikli 13 kohase jooksva turuväärtusega.

„TNCP“

Märge „Hinna leidmise protsessi määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 tähenduses mittemõjutavad tehingud“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis ei mõjuta hinna leidmise protsessi määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 tähenduses ja nagu sätestatud artiklis 2.

„SDIV“

Märge „Spetsiaalne dividenditehing“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud on tehtud kas:

 

dividendideta perioodil, kui dividendid või muus vormis väljamaksed kogunevad ostjale, mitte müüjale; või

 

dividendidega perioodil, kui dividendid või muus vormis väljamaksed kogunevad müüjale, mitte ostjale.

„LRGS“

Märge „Kauplemisjärgne suuremahuline tehing“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Turu tavalise tehingumahuga võrreldes suuremahuliseks kvalifitseeruvad tehingud, mille puhul on artikli 15 kohaselt lubatud avalikustamisega viivitada.

„RFPT“

Märge „Võrdlushinnaga tehing“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis tehakse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktile a toimivates süsteemides

„NLIQ“

Märge „Määratud vastaspoolega tehingud likviidsete finantsinstrumentidega“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt tehtud tehingud.

„OILQ“

Märge „Määratud vastaspoolega tehingud mittelikviidsete finantsinstrumentidega“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt tehtud tehingud.

„PRIC“

Märge „Määratud vastaspoolega tehingud, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtiv turuhind“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt ja artiklis 6 sätestatu kohaselt tehtud tehingud.

„ALGO“

Märge „Algoritmipõhised tehingud“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 39 määratletud algoritmkauplemisega tegeleva investeerimisühingu tehtud tehingud.

„SIZE“

Märge „Turu tavamahtu ületav tehing“

Kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Kliendi korralduste süsteemse täitja tehtud tehingud, kus sissetuleva korralduse suurus ületas vastavalt artiklile 11 määratletud turu tavamahtu.

„ILQD“

Märge „Tehing mittelikviidse finantsinstrumendiga“

Kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu tehtud tehingud mittelikviidsete finantsinstrumentidega, nagu on kindlaks määratud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/567 (2) artiklitega 1–9.

„RPRI“

Märge „Tehingud, mille hinda on parendatud“

Kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 15 lõike 2 kohaselt kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu hindade parendamisega tehtud tehingud.

„CANC“

Tühistamismärge

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

Kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Kui varem avaldatud tehing tühistatakse.

„AMND“

Märge „Muudetud“

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem,

kauplemisteabearuandluse avalikustaja,

kauplemiskoondteabe pakkuja

Kui varem avaldatud tehingut muudetakse.

„DUPL“

Märge „Dubleerivad kauplemisteabearuanded“

Kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kui tehingust teatatakse enam kui ühele kauplemisteabearuandluse avalikustajale vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/571 artikli 17 lõikele 1.


(1)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/580, 24. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 193).

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/567, 18. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 90).


II LISA

Tavalise turumahuga võrreldes suuremahulised korraldused, standardsed turumahud ning avalikustamise edasilükkamised ja kestused

Tabel 1

Tavalise turumahuga võrreldes suuremahulised korraldused aktsiate ja hoidmistunnistuste puhul

Keskmine päevakäive (PKK) eurodes

PKK < 50 000

50 000 ≤ PKK < 100 000

100 000 ≤ PKK < 500 000

500 000 ≤ PKK < 1 000 000

1 000 000 ≤ PKK < 5 000 000

5 000 000 ≤ PKK < 25 000 000

25 000 000 ≤ PKK < 50 000 000

50 000 000 ≤ PKK < 100 000 000

PKK ≥ 100 000 000

Turu tavalise tehingumahuga võrreldes suuremahuliseks kvalifitseeruvate korralduste minimaalne suurus eurodes

15 000

30 000

60 000

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

650 000


Tabel 2

Tavalise turumahuga võrreldes suuremahulised korraldused sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul

Keskmine päevakäive (PKK) eurodes

PKK < 50 000

PKK ≥ 50 000

Turu tavalise tehingumahuga võrreldes suuremahuliseks kvalifitseeruvate korralduste minimaalne suurus eurodes

15 000

30 000


Tabel 3

Standardsed turumahud

Tehingute keskmine väärtus (TKV) eurodes

TKV < 20 000

20 000 ≤ TKV < 40 000

40 000 ≤ TKV < 60 000

60 000 ≤ TKV < 80 000

80 000 ≤ TKV < 100 000

100 000 ≤ TKV < 120 000

120 000 ≤ TKV < 140 000

jne

Standardne turumaht

10 000

30 000

50 000

70 000

90 000

110 000

130 000

jne


Tabel 4

Avalikustamise edasilükkamine: kohaldatavad piirmäärad ja kestused aktsiate ja hoidmistunnistuste puhul

Keskmine päevakäive (PKK) eurodes

Lubatud edasilükkamise kestuse jaoks kvalifitseerumiseks vajalik minimaalne tehingumaht eurodes

Tehingujärgse avalikustamise ajastamine

> 100 mln

10 000 000

60 minutit

20 000 000

120 minutit

35 000 000

Kauplemispäeva lõpp

50 mln – 100 mln

7 000 000

60 minutit

15 000 000

120 minutit

25 000 000

Kauplemispäeva lõpp

25 mln – 50 mln

5 000 000

60 minutit

10 000 000

120 minutit

12 000 000

Kauplemispäeva lõpp

5 mln – 25 mln

2 500 000

60 minutit

4 000 000

120 minutit

5 000 000

Kauplemispäeva lõpp

1 mln – 5 mln

450 000

60 minutit

750 000

120 minutit

1 000 000

Kauplemispäeva lõpp

500 000 – 1 mln

75 000

60 minutit

150 000

120 minutit

225 000

Kauplemispäeva lõpp

100 000 – 500 000

30 000

60 minutit

80 000

120 minutit

120 000

Kauplemispäeva lõpp

50 000 – 100 000

15 000

60 minutit

30 000

120 minutit

50 000

Kauplemispäeva lõpp

< 50 000

7 500

60 minutit

15 000

120 minutit

25 000

Järgmise kauplemispäeva lõpp


Tabel 5

Avalikustamise edasilükkamine: kohaldatavad piirmäärad ja kestused börsil kaubeldavate fondide puhul

Lubatud edasilükkamise kestuse jaoks kvalifitseerumiseks vajalik minimaalne tehingumaht eurodes

Tehingujärgse avalikustamise ajastamine

10 000 000

60 minutit

50 000 000

Kauplemispäeva lõpp


Tabel 6

Avalikustamise edasilükkamine: kohaldatavad piirmäärad ja kestused sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide puhul

Keskmine päevakäive (PKK) eurodes

Lubatud edasilükkamise kestuse jaoks kvalifitseerumiseks vajalik minimaalne tehingumaht eurodes

Tehingujärgse avalikustamise ajastamine

PKK < 50 000

15 000

120 minutit

30 000

Kauplemispäeva lõpp

PKK ≥ 50 000

30 000

120 minutit

60 000

Kauplemispäeva lõpp


III LISA

Läbipaistvusarvutuste jaoks esitatavad võrdlusandmed

Tabel 1

Tähised

Tähis

Andmete liik

Mõisted

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vaba teksti väli.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN-kood ISO 6166 standardi kohaselt

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood ISO 10383 standardi kohaselt.


Tabel 2

Läbipaistvusarvutuste jaoks esitatavate võrdlusandmete üksikasjad

#

Andmeväli

Esitatavad andmed

Esitamise vorming ja standardid

1

Instrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi identifitseerimiseks kasutatav kood

{ISIN}

2

Instrumendi täielik nimi

Finantsinstrumendi täielik nimi

{ALPHANUM-350}

3

Kauplemiskoht

Kauplemiskoha või kliendi korralduste süsteemse täitja segmendi MIC, kui see on asjakohane, muul juhul korraldaja MIC.

{MIC}

4

MiFIRi tunnus

Kapitaliinstrumentide tuvastamine

 

Aktsiad, nagu on osutatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punkti 44 alapunktis a;

 

hoidmistunnistused, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punktis 45;

 

börsil kaubeldavad fondid, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punktis 46;

 

sertifikaadid, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 27;

 

muu aktsialaadne finantsinstrument on vabalt võõrandatav väärtpaber, mis on aktsiaga, börsil kaubeldava fondi, hoidmistunnistuse või sertifikaadiga sarnanev aktsialaadne instrument, mis aga ei ole aktsia, börsil kaubeldav fond, hoidmistunnistus ega sertifikaat.

Kapitaliinstrumendid:

 

„SHRS“ = aktsiad

 

„ETFS“ = börsil kaubeldavad fondid

 

„DPRS“ = hoidmistunnistused

 

„CRFT“ = sertifikaadid

 

„OTHR“ = muud aktsialaadsed finantsinstrumendid


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/411


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/588,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses aktsiate, hoidmistunnistuste ja börsil kaubeldavate fondide hinnasammude korda käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 49 lõikeid 3 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavate finantsinstrumentide kohta tuleks kehtestada hinnasammude kord või minimaalsed hinnasammud, et tagada turgude nõuetekohane toimimine. Ennekõike tuleks kohustusliku hinnasammude korra abil kontrollida riski, et aktsiate, hoidmistunnistuste ja teatud tüüpi börsil kaubeldavate fondide hinnasamm pidevalt väheneb, ning vähenemise mõju turu nõuetekohasele toimimisele.

(2)

Muude finantsinstrumentide puhul ei saa nende laadi ja nendega kauplevate turgude mikrostruktuuri arvesse võttes eeldada, et hinnasammu kord võiks tõhusalt kaasa aidata turgude nõuetekohasele toimimisele, mistõttu nende finantsinstrumentide suhtes hinnasammu korda kohaldada ei tuleks.

(3)

Eelkõige sertifikaatidega kaubeldakse ainult teatud liikmesriikides. Kõnealuste finantsinstrumentide tunnuseid ning nendega kauplevate turgude likviidsust, suurust ja laadi arvestades ei ole kohustuslik hinnasammu kord nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste tekkimise vältimiseks vajalik.

(4)

Mittekapitaliinstrumentide ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega kaubeldakse suures osas börsiväliselt ja ainult piiratud arv tehinguid tehakse kauplemiskohtades. Võttes arvesse kõnealuste finantsinstrumentide likviidsuse iseärasusi elektroonilistel kauplemisplatvormidel ja nende killustatust, ei peeta kohustuslikku hinnasammu korda vajalikuks ka kõnealuste finantsinstrumentide puhul.

(5)

Börsil kaubeldavate fondide ja alusvaraks olevate kapitaliinstrumentide korrelatsioonist tulenevalt on vajalik minimaalse hinnasammu kehtestamine neile börsil kaubeldavatele fondidele, mille alusvaraks on aktsiad ja hoidmistunnistused. Ent samas ei tuleks kohustuslikku hinnasammu korda kohaldada nende börsil kaubeldavate fondide suhtes, mille alusvaraks on muud finantsinstrumendid kui aktsiad või hoidmistunnistused.

(6)

Oluline on, et kõigile käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele börsil kaubeldavatele fondidele kehtiks nende päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvust sõltumata sama, ühelainsal likviidsusvahemikul põhinev hinnasammu kord, vähendamaks seoses nimetatud finantsinstrumentidega hinnasammu korrast kõrvalehoidmise ohtu.

(7)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks täpsustada mõistet „likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg“, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (2) kasutatakse mainitud mõistet nii võrdlushinnaga seotud kohustustest vabastuse kui ka tehinguaruandluse kontekstis.

(8)

Hinnasammu kord määrab ära ainult väikseima vahemiku, mis on tellimusraamatus konkreetse finantsinstrumendi suhtes antud korralduste kahe hinnataseme vahel. Seega tuleks seda kohaldada ühetaoliselt, sõltumata finantsinstrumendi valuutast.

(9)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalus reageerida sündmustele, millest nad on eelnevalt teadlikud ning millest tulenevalt konkreetse finantsinstrumendiga tehtavate tehingute arv muutub ja kohaldatav hinnasamm ei pruugi enam olla asjakohane. Sel eesmärgil tuleks ette näha vastav menetlus, et vältida korporatiivsetest sündmustest tingitud nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi, mille tõttu ühe konkreetse finantsinstrumendi hinnasamm ei pruugi enam olla asjakohane. Nimetatud menetlust tuleks kohaldada korporatiivsete sündmuste suhtes, mis võivad kõnealuse finantsinstrumendi likviidsust olulisel määral mõjutada. Hinnates korporatiivse sündmuse mõju konkreetsele finantsinstrumendile, peaksid pädevad asutused arvesse võtma varasemaid samalaadseid korporatiivseid sündmusi.

(10)

Et tagada hinnasammu korra tõhusus ja jätta turuosalistele piisavalt aega uute nõuete rakendamiseks, on asjakohane näha seoses iga käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva finantsinstrumendiga ette teatud andmete kogumine ja avaldada varakult päevas sellega keskmiselt tehtavate tehingute arv.

(11)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja seonduvaid direktiivi 2014/65/EL ülevõtvaid siseriiklikke sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast. Samas tuleks uue hinnasammu korra tõhusa toimimise tagamiseks hakata teatavaid käesoleva määruse sätted kohaldama määruse jõustumise kuupäevast.

(12)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(13)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse aktsia või hoidmistunnistuse puhul likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turuna määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud ja komisjon delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (4) artiklis 4 täpsustatud likviidsuse mõttes kõige asjakohasemat turgu.

Artikkel 2

Aktsiate, hoidmistunnistuste ja börsil kaubeldavate fondide hinnasamm

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 49 lõiked 1 ja 2)

1.   Kauplemiskohad kohaldavad aktsiate või hoidmistunnistustega seoses täidetavate korralduste suhtes hinnasammu, mis on võrdne või suurem kui hinnasamm, mis vastab:

a)

lisas olevas tabelis esitatud likviidsusvahemikule, mis vastab päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvule konkreetse finantsinstrumendi puhul likviidsuse mõttes kõige asjakohasemal turul ja

b)

hinnavahemikule antud likviidsusvahemikus, mis vastab korralduse hinnale.

2.   Erandina lõike 1 punktist a kohaldavad kauplemiskohad juhul, kui aktsia või hoidmistunnistuse puhul likviidsuse mõttes kõige asjakohasem turg kasutab ainult sellist inimeste sekkumiseta toimivat kauplemissüsteemi, mis sobitab korraldusi perioodioksjoni ja kauplemisalgoritmi põhjal, likviidsusvahemikku, mis vastab lisas olevas tabelis esitatud kõige väiksemale päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvule.

3.   Kauplemiskohad kohaldavad börsil kaubeldavate fondidega seoses täidetavate korralduste suhtes hinnasammu, mis on võrdne või suurem kui hinnasamm, mis vastab:

a)

lisas olevas tabelis esitatud likviidsusvahemikule, mis vastab kõige suuremale päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvule ja

b)

hinnavahemikule antud likviidsusvahemikus, mis vastab korralduse hinnale.

4.   Lõikes 3 sätestatud nõuded kehtivad ainult neile börsil kaubeldavatele fondidele, mille alusvaraks on ainult sellised kapitaliinstrumendid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud hinnasammu, või nende kapitaliinstrumentide korv.

Artikkel 3

Aktsiate ja hoidmistunnistustega päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 49 lõiked 1 ja 2)

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 1. märtsiks ja iga järgneva aasta 1. märtsiks arvutab konkreetse aktsia või hoidmistunnistuse jaoks pädev asutus likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turu kindlaksmääramisel välja selle finantsinstrumendiga nimetatud turul keskmiselt tehtavate tehingute arvu ja tagab selle teabe avaldamise.

Lõikes 1 osutatud pädev asutus on likviidsuse mõttes kõige asjakohasema turu pädev asutus vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (5) artiklis 16 sätestatule.

2.   Lõikes 1 osutatud arvutust iseloomustab järgmine:

a)

see hõlmab iga kauplemiskoha puhul vastavalt selle kauplemiskoha eeskirjadele täidetud tehinguid, välja arvatud võrdlushinnaga tehingud ja määratud vastaspoolega tehingud, mis on delegeeritud määruse (EL) 2017/587 I lisa tabeli 4 kohaselt märgistatud, ning tehingud, mille täitmise aluseks on vähemalt üks suuremahulise korralduse vabastuse saanud korraldus, ja kui tehingumaht ületab kohaldatavat suuremahulisuse künnist, mis on määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/587 artiklile 7;

b)

see hõlmab eelnevat kalendriaastat või vajaduse korral eelneva kalendriaasta ajavahemikku, mille jooksul finantsinstrument lubati kauplemiskohas kauplemisele või kaubeldi sellega ning sellega kauplemist ei peatatud.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata aktsiate ja hoidmistunnistuste suhtes, mis kauplemiskohas esimest korda kauplemisele lubati või millega seal esimest korda kaubeldi neli nädalat või vähem enne eelneva kalendriaasta lõppu.

4.   Kauplemiskohad kohaldavad päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvule (mis on lõike 1 kohaselt avaldatud) vastavasse likviidsusvahemikku kuuluvaid hinnasamme alates avaldamisele järgnevast 1. aprillist.

5.   Enne aktsia või hoidmistunnistuse esmakordset kauplemisele lubamist või enne esimest päeva, kui sellega kaubeldakse, esitab pädev asutus, kelle vastutusalasse kuulub kauplemiskoht, kus nimetatud finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubatakse või sellega kaubeldakse, prognoosi antud kauplemiskohas päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvu kohta, võttes arvesse nimetatud finantsinstrumendi varasemaid kauplemisandmeid, kui see on asjakohane, ja sarnasteks peetavate omadustega finantsinstrumentide varasemaid kauplemisandmeid, ning avaldab selle prognoosi.

Avaldatud päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvu prognoosile vastavasse likviidsusvahemikku kuuluvaid hinnasamme kohaldatakse prognoosi avaldamisest kuni selleni, kui finantsinstrumendi kohta avaldatakse kooskõlas lõikega 6 päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv.

6.   Mitte hiljem kui kuus nädalat pärast aktsia või hoidmistunnistusega esmakordselt kauplemist arvutab pädev asutus, kelle vastutusalasse kuulub kauplemiskoht, kus nimetatud finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati või sellega kaubeldi, välja antud kauplemiskohas selle finantsinstrumendiga päevas keskmiselt tehtud tehingute arvu, kasutades selle finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala kohta käivaid andmeid, ning tagab nimetatud arvu avaldamise.

Selliselt avaldatud keskmiselt tehtud tehingute arvule vastavasse likviidsusvahemikku kuuluvaid hinnasamme kohaldatakse avaldamisest kuni selleni, kui lõigetes 1 kuni 4 sätestatud menetluse kohaselt on välja arvutatud uus päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv.

7.   Käesoleva artikli kohaldamisel arvutatakse finantsinstrumendiga päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv asjaomase perioodi ja asjaomase kauplemiskoha kohta nii, et nimetatud finantsinstrumendiga tehtud tehingute arv jagatakse kauplemispäevade arvuga.

Artikkel 4

Korporatiivsed sündmused

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 49 lõiked 1 ja 2)

Kui pädev asutus leiab, et korporatiivne sündmus võib muuta konkreetse finantsinstrumendiga päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvu, millest tulenevalt finantsinstrumendile kehtib endisest erinev likviidsusvahemik, määrab pädev asutus kindlaks ja avaldab uue nimetatud finantsinstrumendi suhtes kohaldatava likviidsusvahemiku, käsitledes seda nii, nagu oleks finantsinstrument kauplemiskohas esmakordselt kauplemisele lubatud või kaubeldaks sellega seal esmakordselt, ja kohaldab artikli 3 lõigetes 5 ja 6 sätestatud menetlust.

Artikkel 5

Üleminekusätted

1.   Pädev asutus, kelle vastutusalasse kuulub kauplemiskoht, kus aktsia või hoidmistunnistus enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva esimest korda kauplemisele lubati või sellega kaubeldi, kogub vajalikud andmed ning arvutab välja asjaomase finantsinstrumendiga antud kauplemiskohas päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvu ja tagab selle avaldamise järgmise tähtaja jooksul:

a)

mitte hiljem kui neli nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, kui aktsiate või hoidmistunnistustega liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev ei ole hilisem kui kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b)

hiljemalt määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeval, kui aktsiate või hoidmistunnistustega liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale eelneval päeval.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud arvutused tehakse järgmiselt:

a)

kui aktsiate või hoidmistunnistustega liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev ei ole hilisem kui 16 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, põhineb arvutus andmetel, mis on kättesaadavad 40-nädalase perioodi kohta, mis algab 52 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b)

kui aktsiate või hoidmistunnistustega liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab 16 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb 10 nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva, põhineb arvutus andmetel, mis on kättesaadavad finantsinstrumendiga kauplemise esimese nelja nädala kohta;

c)

kui aktsiate või hoidmistunnistustega liidu kauplemiskohas esmakordse kauplemise kuupäev langeb perioodi, mis algab kümme nädalat enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva ja lõpeb päeval, mis eelneb määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale, põhineb arvutus aktsiate või hoidmistunnistuste varasematel kauplemisandmetel või selliste muude finantsinstrumentide varasematel kauplemisandmetel, mille tunnuseid peetakse kõnealuste aktsiate või hoidmistunnistuste omade sarnasteks.

3.   Lõikes 1 osutatud avaldatud päevas keskmiselt tehtavate tehingute arvule vastavasse likviidsusvahemikku kuuluvaid hinnasamme kohaldatakse kuni määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 1. aprillini. Sel perioodil tagavad pädevad asutused, et nende pädevusse kuuluvate lõike 2 punktides b ja c osutatud finantsinstrumentide suhtes kohaldatavad hinnasammud ei aita kaasa nõuetele mittevastavate kauplemistingimuste tekkele. Kui pädev asutus tuvastab hinnasammudest tuleneva ohu turgude nõuetekohasele toimimisele, määrab ta asjakohaste finantsinstrumentide kohta kindlaks päevas keskmiselt tehtavate tehingute ajakohastatud arvu ja avaldab selle, et nimetatud riski maandada. Seejuures võtab pädev asutus arvesse nimetatud finantsinstrumentide varasemaid kauplemisandmeid, mis pärinevad pikemast perioodist ja on täielikumad. Kauplemiskohad hakkavad viivitamata kohaldama likviidsusvahemikku, mis vastab päevas keskmiselt tehtud tehingute ajakohastatud arvule. Nii toimivad nad kuni määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 1. aprillini või seni, kuni pädev asutus avaldab kooskõlas käesoleva lõikega uued andmed.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Artiklit 5 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84)

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4)  Komisjoni delegeeritud 14. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 387.).

(5)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).


LISA

Hinnasammude tabel

 

Likviidsusvahemikud

Hinnavahemikud

0 ≤ päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv < 10

10 ≤ päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv < 80

80 ≤ päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv < 600

600 ≤ päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv < 2 000

2 000 ≤ päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv < 9 000

9 000 ≤ päevas keskmiselt tehtavate tehingute arv

0 ≤ hind < 0,1

0,0005

0,0002

0,0001

0,0001

0,0001

0,0001

0,1 ≤ hind < 0,2

0,001

0,0005

0,0002

0,0001

0,0001

0,0001

0,2 ≤ hind < 0,5

0,002

0,001

0,0005

0,0002

0,0001

0,0001

0,5 ≤ hind < 1

0,005

0,002

0,001

0,0005

0,0002

0,0001

1 ≤ hind < 2

0,01

0,005

0,002

0,001

0,0005

0,0002

2 ≤ hind < 5

0,02

0,01

0,005

0,002

0,001

0,0005

5 ≤ hind < 10

0,05

0,02

0,01

0,005

0,002

0,001

10 ≤ hind < 20

0,1

0,05

0,02

0,01

0,005

0,002

20 ≤ hind < 50

0,2

0,1

0,05

0,02

0,01

0,005

50 ≤ hind < 100

0,5

0,2

0,1

0,05

0,02

0,01

100 ≤ hind < 200

1

0,5

0,2

0,1

0,05

0,02

200 ≤ hind < 500

2

1

0,5

0,2

0,1

0,05

500 ≤ hind < 1 000

5

2

1

0,5

0,2

0,1

1 000 ≤ hind < 2 000

10

5

2

1

0,5

0,2

2 000 ≤ hind < 5 000

20

10

5

2

1

0,5

5 000 ≤ hind < 10 000

50

20

10

5

2

1

10 000 ≤ hind < 20 000

100

50

20

10

5

2

20 000 ≤ hind < 50 000

200

100

50

20

10

5

50 000 ≤ hind

500

200

100

50

20

10


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/417


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/589,

19. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL), (1) eriti selle artikli 17 lõike 7 punkte a ja d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Süsteemid ja riskikontroll, mida kasutab investeerimisühing, kes tegeleb algoritmkauplemise, otsese elektroonilise juurdepääsu pakkumisega või kes tegutseb üldise kliiriva liikmena, peaksid olema tõhusad, vastupidavad ja piisava mahuga, arvestades asjaomase investeerimisühingu ärimudeli laadi, ulatust ja keerukust.

(2)

Selleks peaks investeerimisühing kõrvaldama kõik riskid, mis võivad mõjutada algoritmkauplemise süsteemi, sealhulgas riistvara, tarkvara ja seotud sideliine, mida see investeerimisühing oma kauplemistegevuses kasutab. Et tagada algoritmkauplemisele samad tingimused kauplemise vormist sõltumata, peaks käesolev määrus hõlmama igat liiki täitmissüsteeme või korralduste haldamise süsteeme, mida investeerimisühing käitab.

(3)

Investeerimisühingul peaks olema osana tema üldisest juhtimis- ja otsustusraamistikust selge ja vormikohane juhtimiskord, sealhulgas selged vastutusahelad, tõhus teabeedastusmenetlus ning ülesannete ja kohustuste lahusus. See kord peaks tagama väiksema sõltuvuse ühest isikust või üksusest.

(4)

Kontrollimaks, kas investeerimisühingu või otsese turulepääsu pakkuja kauplemissüsteemid on kauplemiskoha kauplemissüsteemidega nõuetekohaselt ühendatud ja vastastikku toimivad ning kas turuandmeid töödeldakse õigesti, tuleks vastavust testida.

(5)

Investeerimisotsuse algoritmid muudavad kauplemisotsused automaatseks, määrates, millist finantsinstrumenti tuleks osta või müüa. Korralduste täitmise algoritmid optimeerivad korralduse täitmise protsesse, genereerides ja esitades automaatselt korraldused või hinnapakkumised ühele või mitmele müügikohale siis, kui investeerimisotsus on tehtud. Kauplemisalgoritme, mis on investeerimisotsuse algoritmid, tuleks eristada korralduse täitmise algoritmidest, arvestades nende võimalikku mõju turu üldisele õiglasele ja korrektsele toimimisele.

(6)

Kauplemisalgoritmide testimise nõuded peaksid põhinema võimalikul mõjul, mida need algoritmid võivad avaldada turu üldisele õiglasele ja korrektsele toimimisele. Seepärast võib testimisnõuetest vabastada üksnes investeerimisotsuse algoritmid, mis genereerivad korraldusi, mida täidetakse ainult mitteautomaatsete vahendite ja inimsekkumisega.

(7)

Kauplemisalgoritmide juurutamisel peaks investeerimisühing tagama nende kontrollitud kasutamise, ükskõik kas need kauplemisalgoritmid on uued või neid on varem edukalt kasutatud teises kauplemiskohas või kas nende struktuuri on märkimisväärselt muudetud. Kauplemisalgoritmide kontrollitud kasutamine peaks tagama, et kauplemisalgoritmid toimivad tootmiskeskkonnas ootuspäraselt. Seetõttu peaks investeerimisühing kehtestama kaubeldavate finantsinstrumentide arvule, hinnale, väärtusele ja korralduste arvule, strateegiapositsioonidele ning kaasatud turgude arvule hoolikad piirangud ja jälgima hoolikamalt algoritmi tegevust.

(8)

Investeerimisühingu vastavust kindlatele organisatsioonilistele nõuetele tuleks kontrollida enesehindamisega, mis hõlmab käesoleva määruse I lisas sätestatud kriteeriumide täitmise hindamist. Lisaks peaks niisugune enesehindamine kätkema muid asjaolusid, mis võivad mõjutada asjaomase investeerimisühingu korraldust. Enesehindamist tuleks teha korrapäraselt ja see peaks võimaldama investeerimisühingul mõista täielikult kauplemissüsteeme ja kauplemisalgoritme, mida ta kasutab, ning algoritmkauplemisest tulenevaid riske, ükskõik kas need algoritmid töötas välja investeerimisühing ise, kas ta ostis need kolmandalt isikult või kavandas või töötas need välja tihedas koostöös kliendi või kolmanda isikuga.

(9)

Investeerimisühingul peaks olema võimalik tunnistada vajaduse korral kehtetuks kas osa oma korraldustest või kõik korraldused (tühistusfunktsioon). Et niisugune kehtetuks tunnistamine oleks tulemuslik, peaks investeerimisühing alati teadma, millised kauplemisalgoritmid, kauplejad või kliendid korralduse eest vastutavad.

(10)

Algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing peaks kontrollima, et tema kauplemissüsteeme ei saa kasutada eesmärgil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014 (2) või selle kauplemiskoha eeskirjadega, millega ta on ühendatud. Kahtlastest tehingutest või korraldustest tuleks teatada pädevatele asutustele kooskõlas nimetatud määrusega.

(11)

Eri liiki riske tuleks käsitleda eri liiki kontrollimeetmetega. Kauplemiseelne kontroll tuleks teha enne korralduse esitamist kauplemiskohale. Samuti peaks investeerimisühing kontrollima oma kauplemistegevust ja võtma kasutusele reaalajas antavad hoiatusteated, mis tuvastavad nõuetele mittevastava kauplemise märgid või tema kauplemiseelsete piirangute rikkumise. Kasutusele tuleks võtta kauplemisjärgne kontroll, et jälgida investeerimisühingu turu- ja krediidiriske kauplemisjärgse võrdlemise abil. Lisaks tuleks võimalikke turukuritarvitusi ja kauplemiskoha eeskirjade rikkumisi ennetada spetsiaalsete järelevalvesüsteemide kaudu, mis genereerivad hoiatusteated hiljemalt järgmisel päeval ning mis on valepositiivsete ja -negatiivsete hoiatusteadete hulga minimeerimiseks kalibreeritud.

(12)

Reaalajaline seire ja sellele järgnev hoiatusteadete genereerimine peaks toimuma nii korraga, kui see on tehniliselt võimalik. Kõik sellisele kontrollimisele järgnevad meetmed tuleks võtta võimalikult kiiresti, pidades asjassepuutuvate isikute ja süsteemide puhul silmas mõistlikul tasemel tulemuslikkust ja kulusid.

(13)

Otsest elektroonilist juurdepääsu pakkuvale investeerimisühingule (edaspidi „otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja“) peaks jääma vastutus kauplemise eest, mida teostavad tema otsese elektroonilise juurdepääsu kliendid tema kauplemiskoodi kasutades. Seepärast peaks otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja looma põhimõtted ja menetlused tagamaks, et tema otsese elektroonilise juurdepääsu kliendid täidavad tema suhtes kohaldatavaid nõudeid. See kohustus peaks olema kauplemiseelse ja -järgse kontrolli kasutuselevõtul ja võimalike otsese elektroonilise juurdepääsu klientide sobivuse hindamisel peamine tegur. Seetõttu peaks otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujal olema piisavad teadmised oma otsese elektroonilise juurdepääsu klientide kavatsuste, mahu, rahaliste vahendite ja usaldusväärsuse kohta, sealhulgas teave – kui see on avalikult kättesaadav – võimalike otsese elektroonilise juurdepääsu klientide varasemate distsiplinaarmenetluste kohta pädevates asutustes ja kauplemiskohtades.

(14)

Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja peaks täitma käesoleva määruse sätteid isegi siis, kui ta ei tegele algoritmkauplemisega, sest tema kliendid võivad kasutada otsest elektroonilist juurdepääsu algoritmkauplemisega tegelemiseks.

(15)

Võimalike otsese elektroonilise juurdepääsu klientide hoolsuskohustuse hindamist tuleks kohandada vastavalt riskidele, mis kaasnevad nende eeldatava kauplemistegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, ja pakutavale otsesele elektroonilisele juurdepääsule. Eelkõige tuleks hinnata kauplemise eeldatavat taset ja korralduste mahtu ning asjaomastele kauplemiskohtadele pakutava ühenduse liiki.

(16)

Kehtestada tuleks nende andmevormide sisu ja vorming, mida välkkauplemisega tegelev investeerimisühing peab kasutama, kui ta esitab pädevatele asutustele andmed enda tehtud korralduste kohta, ja nende andmete säilitamise aeg.

(17)

Et tagada ühtsus investeerimisühingu üldise kohustusega säilitada korralduste andmed, tuleks välkkauplemistehnikat kasutavalt investeerimisühingult nõutav andmete säilitamise aeg viia vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 25 lõikes 1 sätestatud perioodidega (3).

(18)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja seonduvaid liikmesriikide sätteid, millega võetakse üle direktiiv 2014/65/EL, hakataks kohaldama ühest ja samast kuupäevast.

(19)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(20)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDISED ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

Artikkel 1

Üldised organisatsioonilised nõuded

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

Investeerimisühing loob oma üldjuhtimise ja otsustusraamistiku osana kauplemissüsteemid ja kauplemisalgoritmid ning kontrollib neid selge ja vormikohase juhtimiskorra alusel, võttes arvesse oma äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning nähes ette:

a)

selged vastutusahelad, sealhulgas menetlused kauplemisalgoritmide väljatöötamise, kasutuselevõtmise ja edasise ajakohastamise heakskiitmiseks ning kauplemisalgoritmide kontrollimisel tuvastatud probleemide lahendamiseks;

b)

tõhusad teabe edastamise menetlused investeerimisühingus, nii et juhiseid saab hankida ja rakendada tulemuslikult ja õigel ajal;

c)

ühelt poolt kauplemisüksuse ülesannete ja kohustuste lahususe ning teiselt poolt tugifunktsioonide, sealhulgas riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsioonide lahususe, et loata kauplemistegevust ei oleks võimalik varjata.

Artikkel 2

Vastavuskontrolli üksuse roll

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing tagab, et tema vastavuskontrolli üksuse töötajatel on vähemalt üldine arusaam algoritmkauplemise süsteemide ja investeerimisühingu kauplemisalgoritmide toimimisest. Vastavuskontrolli üksuse töötajad on pidevalt ühenduses ühingus olevate isikutega, kellel on üksikasjalikud tehnilised teadmised ühingu algoritmkauplemise süsteemidest ja algoritmidest.

2.   Samuti tagab investeerimisühing, et vastavuskontrolli üksuse töötajad on kogu aeg ühenduses investeerimisühingu inimes(t)ega, kellel on juurdepääs artiklis 12 osutatud funktsioonile (tühistusfunktsioon), või neil on otsejuurdepääs sellele tühistusfunktsioonile ja inimestele, kes vastutavad kõikide kauplemissüsteemide või algoritmide eest.

3.   Kui vastavuskontrolli funktsioon või selle osad on edasi antud kolmandale isikule, annab investeerimisühing sellele kolmandale isikule samasuguse juurdepääsu teabele, nagu ta annaks enda vastavuskontrolli töötajatele. Investeerimisühing tagab, et sellise välise vastavuskontrolli üksuse kaudu

a)

on andmekaitse kindlustatud;

b)

saavad sise- ja välisaudiitorid või pädev asutus vastavuskontrolli funktsiooni auditeerida.

Artikkel 3

Personalitöö

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing värbab piisaval arvul töötajaid, kellel on vajalikud oskused algoritmkauplemise süsteemide ja kauplemisalgoritmide haldamiseks ning piisavad tehnilised teadmised

a)

asjaomastest kauplemissüsteemidest ja algoritmidest;

b)

nende süsteemide ja algoritmide kontrollimisest ja testimisest;

c)

kauplemisstrateegiatest, mida investeerimisühing oma algoritmkauplemise süsteemide ja kauplemisalgoritmide kaudu kasutab;

d)

investeerimisühingu õiguslikest kohustustest.

2.   Investeerimisühing peab lõikes 1 nimetatud vajalikke oskusi kirjeldama. Lõikes 1 nimetatud töötajatel peavad need oskused olema värbamise ajal või nad peavad need omandama värbamisjärgsel koolitusel. Investeerimisühing tagab, et kõnealuste töötajate oskusi ajakohastatakse pidevõppe käigus, ja hindab nende oskusi korrapäraselt.

3.   Lõikes 2 osutatud koolitust kohandatakse vastavalt töötajate kogemustele ja kohustustele, pidades silmas investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Eelkõige koolitatakse korralduste esitamisega seotud töötajaid korralduse esitamise ja turukuritarvituste valdkonnas.

4.   Investeerimisühing tagab, et algoritmkauplemise riski ja vastavuskontrolli funktsioonide eest vastutavatel töötajatel on

a)

piisavad teadmised algoritmkauplemise ja strateegiate kohta;

b)

piisavad oskused, et toimida automaatsete hoiatusteadetega antud teabe järgi;

c)

piisavad volitused, et taandada algoritmkauplemise eest vastutavad töötajad, kui selline kauplemine tekitab nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi või turukuritarvituse kahtlust.

Artikkel 4

IT-teenuse sisseostmine ja hankimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Kui investeerimisühing hangib või ostab sisse algoritmkauplemisel kasutatava tarkvara või riistvara, vastutab ta täielikult oma käesoleva määruse järgsete kohustuste eest.

2.   Investeerimisühingul peavad olema piisavad teadmised ja vajalikud dokumendid, et tagada lõike 1 tõhus järgimine seoses algoritmkauplemisel kasutatava hangitud või sisse ostetud riistvara või tarkvaraga.

II PEATÜKK

KAUPLEMISSÜSTEEMIDE VASTUPIDAVUS

I JAGU

Kauplemisalgoritmide süsteemide ja strateegiate testimine ja kasutuselevõtt

Artikkel 5

Üldmetoodika

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Enne algoritmkauplemise süsteemi, kauplemisalgoritmi või algoritmkauplemise strateegia kasutuselevõttu või märkimisväärset ajakohastamist töötab investeerimisühing selliste süsteemide, algoritmide või strateegiate arendamiseks ja testimiseks välja selgelt piiritletud metoodika.

2.   Algoritmkauplemise süsteemi, kauplemisalgoritmi või algoritmkauplemise strateegia kasutuselevõtuks või märkimisväärseks ajakohastamiseks annab loa investeerimisühingu kõrgema juhtkonna määratud isik.

3.   Lõikes 1 osutatud metoodika hõlmab algoritmkauplemise süsteemi, kauplemisalgoritmi või algoritmkauplemise strateegia kavandamist, kasutamist, nende andmete säilitamist ja nende heakskiitmist. Metoodikas määratakse kindlaks ka kohustuste jaotus, piisavate ressursside eraldamine ja investeerimisühingus juhiste saamise menetlus.

4.   Lõikes 1 osutatud metoodika tagab, et algoritmkauplemise süsteem, kauplemisalgoritm või algoritmkauplemise strateegia

a)

toimib soovitud viisil;

b)

on kooskõlas käesoleva määruse järgsete investeerimisühingu kohustustega;

c)

on kooskõlas investeerimisühingule juurdepääsetavate kauplemiskohtade eeskirjade ja süsteemidega;

d)

ei aita kaasa nõuetele mittevastavatele kauplemistingimustele, jätkab tõhusat toimimist turupingete tingimustes ja võimaldab vajaduse korral sellises olukorras algoritmkauplemise süsteemi või kauplemisalgoritmi välja lülitada.

5.   Investeerimisühing kohandab oma testimismetoodikat nende kauplemiskohtade ja turgude järgi, kus kauplemisalgoritm kasutusele võetakse. Investeerimisühing teeb lisateste, kui tehakse suuri muudatusi algoritmkauplemise süsteemis või juurdepääsus kauplemiskohale, kus algoritmkauplemise süsteemi, kauplemisalgoritmi või algoritmkauplemise strateegiat tuleb kasutada.

6.   Lõikeid 2–5 kohaldatakse ainult korralduse täitmiseni viivate kauplemisalgoritmide suhtes.

7.   Investeerimisühing säilitab andmed algoritmkauplemisel kasutatava tarkvara kõigi oluliste muudatuste kohta, mis võimaldab investeerimisühingul kindlaks teha

a)

muudatuse tegemise aja;

b)

muudatuse teinud isiku;

c)

muudatuse heaks kiitnud isiku;

d)

muudatuse laadi.

Artikkel 6

Vastavuse testimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing testib oma algoritmkauplemise süsteemide ja kauplemisalgoritmide vastavust

a)

kauplemiskoha süsteemile kõikidel järgmistel juhtudel:

i)

kui tal on juurdepääs sellele kauplemiskohale liikmena;

ii)

kui ta loob selle kauplemiskohaga esimest korda ühenduse spondeeritud turulepääsu korra kaudu;

iii)

kui selle kauplemiskoha süsteeme muudetakse märkimisväärselt;

iv)

enne selle investeerimisühingu algoritmkauplemise süsteemi, kauplemisalgoritmi või algoritmkauplemise strateegia kasutuselevõttu või märkimisväärset ajakohastamist;

b)

otsese turulepääsu pakkuja süsteemiga kõikidel järgmistel juhtudel:

i)

esmakordsel juurdepääsul sellele kauplemiskohale otsese turulepääsu korra kaudu;

ii)

olulise muudatuse korral, mis mõjutab selle pakkuja otsese turulepääsu funktsionaalsust;

iii)

enne selle investeerimisühingu algoritmkauplemise süsteemi, kauplemisalgoritmi või algoritmkauplemise strateegia kasutuselevõttu või märkimisväärset ajakohastamist.

2.   Vastavuse testimisel kontrollitakse, kas algoritmkauplemise süsteemi või kauplemisalgoritmi elemendid toimivad nõuetekohaselt ja kooskõlas kauplemiskoha või otsese turulepääsu pakkuja nõuetega. Selleks kontrollitakse testidega, kas algoritmkauplemise süsteem või kauplemisalgoritm

a)

suhtleb kauplemiskoha sobitamisloogikaga ettenähtud viisil;

b)

töötleb asjakohaselt kauplemiskohast alla laaditud andmevoogu.

Artikkel 7

Testimiskeskkonnad

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing tagab, et artikli 5 lõike 4 punktides a, b ja d sätestatud kriteeriumidele vastavust testitakse keskkonnas, mis on eraldatud tema tegevuskeskkonnast ja mida kasutatakse spetsiaalselt algoritmkauplemise süsteemide ja kauplemislogaritmide testimiseks ja arendamiseks.

Esimese lõigu tähenduses on tegevuskeskkond keskkond, kus algoritmkauplemise süsteemid tegelikult toimivad, ja see koosneb tarkvarast ja riistvarast, mida kauplejad kasutavad, korralduste kauplemiskohtadesse edastamise süsteemidest, turuandmetest, sõltumatutest andmebaasidest, riskikontrolli süsteemidest, andmete kogumise ja analüüsimise süsteemidest ning kauplemisjärgse töötlemise süsteemidest.

2.   Investeerimisühing võib lõikes 1 osutatud testimisnõuete täitmiseks kasutada omaenda testimiskeskkonda või kauplemiskoha, otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja või müüja pakutavat testimiskeskkonda.

3.   Investeerimisühing vastutab täielikult oma algoritmkauplemise süsteemide, kauplemisalgoritmide või algoritmkauplemise strateegiate testimise ja nendes vajalike muudatuste tegemise eest.

Artikkel 8

Algoritmide kontrollitud kasutuselevõtmine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

Enne kauplemisalgoritmi kasutuselevõttu kehtestab investeerimisühing kindlad piirangud

a)

kaubeldavate finantsinstrumentide arvule;

b)

korralduste hinnale, väärtusele ja arvule;

c)

strateegiapositsioonidele ja

d)

nende kauplemiskohtade arvule, kuhu korraldusi saadetakse.

2. JAGU

Kasutuselevõtujärgne juhtimine

Artikkel 9

Iga-aastane enesehindamine ja valideerimine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing läbib kord aastas enesehindamise ja valideerimisprotsessi ning väljastab selle protsessi alusel valideerimisaruande. Selle protsessi käigus investeerimisühing vaatleb, hindab ja valideerib:

a)

oma algoritmkauplemise süsteeme, kauplemisalgoritme ja algoritmkauplemise strateegiaid;

b)

oma juhtimis-, aruandlus- ja heakskiitmisraamistikku;

c)

oma talitluspidevuse korda;

d)

oma üldist vastavust direktiivi 2014/65/EL artiklile 17, võttes arvesse oma äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Samuti hõlmab enesehindamine vähemalt käesoleva määruse I lisas sätestatud kriteeriumide täitmise analüüsi.

2.   Investeerimisühingu riskijuhtimisüksus, keda on käsitletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 (5) artikli 23 lõikes 2, koostab valideerimisaruande ja kaasab sellesse vajalike tehniliste teadmistega töötajad. Riskijuhtimisüksus teavitab vastavuskontrolli üksust kõigis valideerimisaruandes tuvastatud puudustest.

3.   Valideerimisaruannet auditeerib investeerimisühingu siseauditiosakond, kui see on olemas, ja selle peab heaks kiitma investeerimisühingu kõrgem juhtkond.

4.   Investeerimisühing kõrvaldab kõik valideerimisaruandes tuvastatud puudused.

5.   Kui investeerimisühing ei ole moodustanud delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artikli 23 lõikes 2 osutatud riskijuhtimisüksust, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud nõudeid riskijuhtimisüksuse kohta mõne muu üksuse suhtes, mille investeerimisühing on moodustanud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/565 artikli 23 lõikega 2.

Artikkel 10

Stressitest

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

Artiklis 9 osutatud iga-aastase enesehindamise osana testib investeerimisühing, kas tema artiklites 12–18 osutatud algoritmkauplemise süsteemid ning menetlused ja kontrollimeetmed taluvad korraldustevoo suurenemist või turupingeid. Investeerimisühing võtab nende testide kavandamisel arvesse oma kauplemistegevuse ja kauplemissüsteemide laadi. Investeerimisühing tagab, et testid tehakse sellisel viisil, mis ei mõjuta tegevuskeskkonda. Need testid sisaldavad:

a)

suure sõnumimahu testide tegemist, kasutades investeerimisühingu viimase kuue kuu jooksul saadud ja saadetud sõnumite suurimat arvu, korrutatuna kahega;

b)

suure kauplemismahu testide tegemist, kasutades investeerimisühingu viimase kuue kuu jooksul saavutatud suurimat kauplemismahtu, korrutatuna kahega.

Artikkel 11

Oluliste muudatuste haldamine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing tagab, et iga tegevuskeskkonnas kavandatud olulise muutuse, mis on seotud algoritmkauplemisega, vaatab eelnevalt läbi investeerimisühingu kõrgema juhtkonna määratud isik. Läbivaatamise põhjalikkus on proportsionaalne kavandatud muudatuse suurusjärguga.

2.   Investeerimisühing kehtestab menetlused tagamaks, et kõigist tema süsteemide funktsionaalsuse muudatustest teatatakse kauplemisalgoritmi eest vastutavatele kauplejatele ning tema vastavuskontrolli üksusele ja riskijuhtimisüksusele.

3. JAGU

Vastupidavuse tagamise vahendid

Artikkel 12

Tühistusfunktsioon

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühingul on võimalik erakorralise meetmena tühistada viivitamata mõni oma täitmata korraldus või kõik täitmata korraldused, mis on esitatud mõnele või kõigile kauplemiskohtadele, millega investeerimisühing on ühendatud (tühistusfunktsioon).

2.   Lõike 1 tähenduses kuuluvad täitmata korralduste hulka üksikkauplejatelt, kauplemislettidelt või vajaduse korral klientidelt pärinevad korraldused.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel on investeerimisühingul võimalik kindlaks teha, milline kauplemisalgoritm, kaupleja, kauplemisüksus või vajaduse korral klient vastutab iga korralduse eest, mis on saadetud kauplemiskohta.

Artikkel 13

Automaatne järelevalvesüsteem turuga manipuleerimise tuvastamiseks

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing kontrollib kogu kauplemistegevust, mis toimub tema kauplemissüsteemide kaudu, sealhulgas enda klientide oma, et leida märke võimalikust turuga manipuleerimisest, nagu osutatakse määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 12.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks loob investeerimisühing automaatse järelevalvesüsteemi, mis teostab tõhusat järelevalvet korralduste ja tehingute üle, annab hoiatusteateid ja koostab aruandeid ning vajaduse korral kasutab visualiseerimise vahendeid.

3.   Automaatne järelevalvesüsteem hõlmab investeerimisühingu kogu kauplemistegevust ja kõiki tema esitatud korraldusi. Selle kavandamisel võetakse arvesse investeerimisühingu kauplemistegevuse laadi, ulatust ja keerukust, näiteks kaubeldavate instrumentide liiki ja mahtu, ühingu korraldustevoo ja juurdepääsetavate turgude suurust ja keerukust.

4.   Investeerimisühing kontrollib mitme allika abil kõiki viiteid kahtlasele kauplemistegevusele, mille tema automaatne järelevalvesüsteem on uurimisetapis selle investeerimisühingu muu asjaomase kauplemistegevuse kohta genereerinud.

5.   Investeerimisühingu automaatset järelevalvesüsteemi peab saama kohandada vastavalt muudatustele õiguslikes kohustustes ja investeerimisühingu kauplemistegevuses, sealhulgas tema enda ja tema klientide kauplemisstrateegias.

6.   Investeerimisühing vaatab oma automaatse järelevalvesüsteemi läbi vähemalt korra aastas, et hinnata, kas see süsteem ning selle kasutatavad parameetrid ja filtrid vastavad endiselt investeerimisühingu õiguslikele kohustustele ja kauplemistegevusele, sealhulgas selle võimele vähendada valepositiivsete ja -negatiivsete järelevalvehoiatuste genereerimist nii palju kui võimalik.

7.   Investeerimisühingu automaatne järelevalvesüsteem peab piisavalt üksikasjaliku ajalise täpsusega suutma lugeda, korrata ja analüüsida tagantjärele korraldusi ja tehinguid puudutavaid andmeid ning tegema seda küllaldase võimsusega, et vajaduse korral oleks võimalik tegutseda automaatses lühikese latentsusajaga kauplemiskeskkonnas. Samuti peab see suutma genereerida rakendatavaid hoiatusteateid järgmise kauplemispäeva alguses või kui tegemist on manuaalsete protsessidega, siis järgmise kauplemispäeva lõpus. Investeerimisühingu järelevalvesüsteemil peavad genereeritud hoiatusteadete järgseks tõhusaks tegutsemiseks olema olemas asjakohased dokumendid ja menetlused.

8.   Töötajad, kes vastutavad lõigete 1–7 kohaselt investeerimisühingu kauplemistegevuse kontrollimise eest, teatavad vastavuskontrolli üksusele igast kauplemistegevusest, mis ei pruugi olla vastavuses investeerimisühingu eeskirjade ja menetluste või tema õiguslike kohustustega. Vastavuskontrolli üksus hindab seda teavet ja võtab sobivaid meetmeid. Selliste meetmete hulka kuulub kauplemiskoha teavitamine või kahtlase tehingu või korralduse kohta teate esitamine kooskõlas määruse (EL) nr 596/2014 artikliga 16.

9.   Investeerimisühing tagab, et tema kauplemis- ja kontoteabe salvestised on täpsed, täielikud ja järjepidevad, viies niipea kui praktiliselt võimalik oma elektroonilised kauplemislogid vastavusse oma kauplemiskohtade, maaklerite, kliirivate liikmete, kesksete vastaspoolte, andmeesitajate või vajaduse korral teiste asjaomaste äripartnerite esitatud andmetega, võttes asjakohaselt arvesse äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikkel 14

Talitluspidevuse kord

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühingul peab olema kehtestatud oma algoritmkauplemise süsteemide talitluspidevuse kord, mis vastab tema äritegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. See kord peab olema dokumenteeritud püsival andmekandjal.

2.   Investeerimisühingu talitluspidevuse korraga lahendatakse häirivad vahejuhtumid tulemuslikult ja tagatakse vajaduse korral algoritmkauplemise õigeaegne jätkamine. Seda korda kohandatakse iga juurdepääsetava müügikoha kauplemissüsteemide järgi ja see hõlmab järgmist:

a)

talitluspidevuse korra väljatöötamise ja kasutuselevõtu juhtimisraamistik;

b)

erinevad võimalikud negatiivsed stsenaariumid, mis on seotud algoritmkauplemise süsteemide käitamisega, sealhulgas olukord, kus süsteemid, töötajad, tööruumid, välistarnijad või andmekeskused ei ole kättesaadavad või olulised andmed ja dokumendid lähevad kaotsi või neid muudetakse;

c)

menetlused kauplemissüsteemi ümberpaigutamiseks varuasukohta, kui sellise asukoha omamine on kooskõlas investeerimisühingu algoritmkauplemise laadi, ulatuse ja keerukusega;

d)

töötajate koolitamine talitluspidevuse korra toimimise teemal;

e)

artiklis 12 osutatud toimingu kasutamise põhimõtted;

f)

kord, kuidas seisata vajaduse korral asjaomane kauplemisalgoritm või kauplemissüsteem;

g)

investeerimisühingu alternatiivne kord täitmata korralduste või positsioonide haldamiseks.

3.   Investeerimisühing tagab, et kauplemisalgoritmi või kauplemissüsteemi saab seisata kooskõlas tema talitluspidevuse korraga, tekitamata nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi.

4.   Igal aastal vaatab investeerimisühing oma talitluspidevuse korra läbi, testib seda ja muudab läbivaatamise tulemuste põhjal.

Artikkel 15

Korralduse esitamise kauplemiseelne kontroll

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing teeb kõikide finantsinstrumentide puhul korralduse esitamise kauplemiseelset kontrolli järgmise suhtes:

a)

hinnakaitse, mis blokeerib või tühistab automaatselt korraldused, mis ei vasta kehtestatud hinnaparameetritele, tehes vahet eri finantsinstrumentide vahel nii korralduse kaupa kui ka konkreetse ajavahemiku jooksul;

b)

korralduse maksimumväärtus, mis takistab ebatavaliselt suure väärtusega korralduste sisestamist tellimusraamatusse;

c)

korralduse maksimummaht, mis takistab ebatavaliselt suure mahuga korralduste sisestamist tellimusraamatusse;

d)

sõnumite suurim arv, mis takistab saatmast tellimusraamatuse liiga suurt arvu sõnumeid korralduse esitamise, muutmise või tühistamise kohta.

2.   Investeerimisühing lisab viivitamata kõik kauplemiskohta saadetud korraldused lõikes 1 osutatud kauplemiseelsete piirangute arvutusse.

3.   Investeerimisühingul on korduvate automaatsete täitmispiirangute süsteem, mis kontrollib, mitu korda on algoritmkauplemise strateegiat kohaldatud. Pärast kindlaksmääratud arvu korduvaid täitmiskordi blokeeritakse kauplemissüsteem automaatselt, kuni määratud töötaja selle deblokeerib.

4.   Investeerimisühing kehtestab turu- ja krediidiriski piirid, mille aluseks on tema kapitalibaas, kliirimiskord, kauplemisstrateegia, riskitaluvus, kogemus ja teatavad muutujad, nagu aeg, mille jooksul investeerimisühing on tegelenud algoritmkauplemisega, ning tema sõltuvus kolmandatest kauplejatest. Investeerimisühing kohandab neid turu- ja krediidiriski piire, et võtta arvesse korralduste erinevast hinna- ja likviidsustasemest tulenevat muutuvat mõju asjaomasele turule.

5.   Investeerimisühing blokeerib või tühistab automaatselt kauplejalt saadud korraldused, kui ta saab teada, et sellel kauplejal ei ole luba teatava finantsinstrumendiga kaubelda. Investeerimisühing blokeerib või tühistab automaatselt korraldused, kui on oht, et need korraldused kahjustavad investeerimisühingu enda riskijuhtimiskünniseid. Vajaduse korral kohaldatakse riskipositsioonide kontrolli üksikklientide, finantsinstrumentide, kauplejate, kauplemisüksuste või kogu investeerimisühingu suhtes.

6.   Investeerimisühingul on kehtestatud menetlus ja kord selliste korraldustega tegelemiseks, mis on investeerimisühingu kauplemiseelse kontrolli käigus blokeeritud, kuid mille investeerimisühing soovib sellest hoolimata esitada. Sellist menetlust ja korda kohaldatakse ajutiselt konkreetse kauplemise puhul ja erandkorras. Neid kontrollib investeerimisühingu riskijuhtimisüksus ja nende kasutamiseks annab loa investeerimisühingu määratud isik.

Artikkel 16

Reaalajaline seire

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Ajal, mil investeerimisühing saadab korraldusi kauplemiskohtadesse, kontrollib ta reaalajas kogu algoritmkauplemise tegevust, mis toimub tema kauplemiskoodi all, sealhulgas tema klientide koodi all, et tuvastada nõuetele mittevastav kauplemine, sealhulgas kauplemine eri turgudel, varaklassides või eri toodetega, juhul kui investeerimisühing või tema kliendid osalevad sellises tegevuses.

2.   Algoritmkauplemist kontrollib reaalajas kaupleja, kes vastutab kauplemisalgoritmi või algoritmkauplemise strateegia eest, ja riskijuhtimisüksus või sõltumatu riskijuhtimisüksus, mis on loodud käesoleva sätte kohaldamiseks. Seda riskijuhtimisüksust peetakse sõltumatuks, ükskõik kas reaalajalise seirega tegeleb investeerimisühingu töötaja või kolmas isik, tingimusel et see üksus ei sõltu hierarhiliselt kauplejast ja võib kaupleja taandada, kui see on asjakohane ja vajalik artiklis 1 osutatud juhtimisraamistikus.

3.   Reaalajalise jälgimise eest vastutavad töötajad reageerivad õigel ajal tegevusega seotud ja õiguslikele probleemidele ning algatavad vajaduse korral parandusmeetmed.

4.   Investeerimisühing tagab, et reaalajalise jälgimise eest vastutavad töötajad on igal ajal kättesaadavad pädevatele asutustele, asjaomastele kauplemiskohtadele ja vajaduse korral otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujatele, kliirivatele liikmetele ja kesksetele vastaspooltele. Selleks määrab investeerimisühing kindlaks oma sidekanalid, sealhulgas kauplemisvälisel ajal ühenduse võtmise menetluse, ja testib neid kindla aja tagant tagamaks, et hädaolukorras saavad piisavate volitustega töötajad üksteisega õigel ajal ühendust.

5.   Reaalajalise seire süsteemil peavad olema reaalajalised hoiatusteated, mis aitavad töötajatel kindlaks teha algoritmi abil teostatud ootamatu kauplemistegevuse. Investeerimisühing peab kehtestama menetluse, et võtta hoiatusteate genereerimise järel võimalikult kiiresti parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral nõuetekohane kehtetuks tunnistamine turul. Samuti annavad need süsteemid hoiatusteateid algoritmide ja otsese elektroonilise juurdepääsu korralduste kohta, mis käivitab kauplemiskohas kauplemispiirangu. Reaalajas hoiatusteated genereeritakse viis sekundit pärast asjaomast sündmust.

Artikkel 17

Kauplemisjärgne kontroll

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing teeb pidevalt enda juurutatud kauplemisjärgset kontrolli. Kui kauplemisjärgne kontroll on käivitatud, võtab investeerimisühing asjakohaseid meetmeid, mille hulka võivad kuuluda asjaomase kauplemisalgoritmi või kauplemissüsteemi kohandamine või seiskamine või nõuetekohane kehtetuks tunnistamine turul.

2.   Lõikes 1 osutatud kauplemisjärgne kontroll hõlmab investeerimisühingu turu- ja krediidiriskide pidevat hindamist ja kontrolli tegeliku riskipositsiooni seisukohast.

3.   Investeerimisühing peab kauplemis- ja kontoandmete täielikku, täpset ja järjepidevat arvestust. Investeerimisühing viib oma elektroonilised kauplemislogid vastavusse teabega täitmata korralduste ja riskipositsioonide kohta, mille on esitanud kauplemiskohad, kuhu ta korraldusi saadab, tema maaklerid või otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujad, tema kliirivad liikmed või kesksed vastaspooled ja tema andmeesitajad või teised asjaomased äripartnerid. Vastavusseviimine toimub reaalajas, kui eespool nimetatud turuosalised esitavad teabe reaalajas. Investeerimisühing peab olema võimeline arvutama reaalajas välja enda ning oma kauplejate ja klientide avatud riskipositsiooni.

4.   Tuletisinstrumentide puhul hõlmab lõikes 1 osutatud kontroll maksimaalsete pikkade ja lühikeste ning üldstrateegiliste positsioonide kontrollimist, kusjuures kauplemispiirid tuleb kehtestada ühikutes, mis sobivad asjaomast liiki finantsinstrumentidele.

5.   Kauplemisjärgset kontrolli teevad algoritmi eest vastutavad kauplejad ja investeerimisühingu riskijuhtimisüksus.

Artikkel 18

Turvalisus ja juurdepääsupiirangud

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 1)

1.   Investeerimisühing viib ellu kindlaksmääratud eesmärkide ja meetmetega IT-strateegia, mis

a)

on kooskõlas investeerimisühingu äri- ja riskistrateegiaga ning on kohandatud selle tegevuse ja riskide järgi, millega ta kokku puutub;

b)

põhineb usaldusväärsel IT-korraldusel, mille hulka kuuluvad teenindus, tootmine ja arendustegevus;

c)

vastab tõhusale IT-turbe haldamisele.

2.   Investeerimisühing kehtestab asjakohase füüsilise ja elektroonilise turbe korra, mis vähendab tema infosüsteemide vastaste rünnete riski nii palju kui võimalik ning sisaldab tõhusat identimise ja juurdepääsu haldamist, ning säilitab seda. See kord peab tagama andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, autentsuse ja kättesaadavuse ning investeerimisühingu teabesüsteemide usaldusväärsuse ja kindluse.

3.   Investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata kõigist tema füüsiliste ja elektrooniliste turvameetmete olulistest rikkumistest. Ta esitab pädevale asutusele juhtumi kohta aruande, märkides ära juhtumi laadi, juhtumi järel võetud meetmed ja algatused sarnaste juhtumite kordumise vältimiseks.

4.   Investeerimisühing teeb kord aastas küberrünnakute simuleerimiseks läbistusteste ja haavatavuse kontrolle.

5.   Investeerimisühing tagab, et ta suudab tuvastada kõik isikud, kellel on tema IT-süsteemidele olulise kasutaja juurdepääsuõigused. Investeerimisühing piirab selliste isikute arvu ja jälgib nende juurdepääsu IT-süsteemidele, et tagada pidev jälgitavus.

III PEATÜKK

OTSENE ELEKTROONILINE JUURDEPÄÄS

Artikkel 19

Otsese elektroonilise juurdepääsu üldsätted

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 5)

Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja kehtestab põhimõtted ja menetlused tagamaks, et tema otsese elektroonilise juurdepääsu klientide kauplemine vastab kauplemiskoha eeskirjadele ja et otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja täidab direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõike 5 nõudeid.

Artikkel 20

Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujate tehtav kontroll

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 5)

1.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja kohaldab iga oma otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi korraldustevoo suhtes artiklites 13, 15 ja 17 sätestatud kontrolli ja artiklis 16 ette nähtud reaalajalist seiret. See kontroll tehakse lahus ja eraldi kontrollist, mida kohaldavad otsese elektroonilise juurdepääsu kliendid. Eelkõige läbivad otsese elektroonilise juurdepääsu klientide korraldused kauplemiseelse kontrolli, mille kehtestab ja mida kontrollib otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja.

2.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja võib kasutada omaenda kauplemiseelset ja -järgset kontrolli, kolmanda isiku tehtavat kontrolli või kauplemiskoha pakutavat kontrolli ning reaalajalist seiret. Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja jääb igal juhul vastutavaks selle kontrolli tulemuslikkuse eest. Samuti tagab otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja, et ainult temal on õigus kehtestada või muuta sellise kauplemiseelse ja -järgse kontrolli ning reaalajalise seire parameetreid või piiranguid. Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja kontrollib pidevalt kauplemiseelse ja -järgse kontrolli teostamist.

3.   Korralduse esitamise kauplemiseelse kontrolli piirangud põhinevad krediidi- ja riskipiirangutel, mida otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja kohaldab otsese elektroonilise juurdepääsu klientide kauplemistegevuse suhtes. Need piirangud põhinevad otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi esialgsetel hoolsusmeetmetel ja korrapärasel läbivaatamisel, mida teeb otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja.

4.   Spondeeritud turulepääsu kasutavate otsese elektroonilise juurdepääsu klientide suhtes kohaldatava kontrolli parameetrid ja piirangud on sama ranged kui otsest turulepääsu kasutavatele otsese elektroonilise juurdepääsu klientidele kehtivad piirangud.

Artikkel 21

Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujate süsteemide kirjeldused

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 5)

1.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja tagab, et tema kauplemissüsteemid võimaldavad tal

a)

kontrollida korraldusi, mille on esitanud otsese elektroonilise juurdepääsu klient, kasutades otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja kauplemiskoodi;

b)

automaatselt blokeerida või tühistada korraldused, mis on saadud eraisikutelt, kes käitavad kauplemissüsteeme, mis esitavad algoritmkauplemisega seotud korraldusi ja millel puudub luba saata korraldusi otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu;

c)

automaatselt blokeerida või tühistada korraldused, mis on saadud otsese elektroonilise juurdepääsu kliendilt finantsinstrumendi kohta, millega kauplemiseks tal ei ole luba, kasutades otsese elektroonilise juurdepääsu üksikklientide või otsese elektroonilise juurdepääsu klientide rühma tuvastamiseks ja blokeerimiseks sisemist märgistussüsteemi;

d)

automaatselt blokeerida või tühistada korraldused, mis on saadud otsese elektroonilise juurdepääsu klientidelt, kes rikuvad otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja riskijuhtimiskünniseid, kohaldades otsese elektroonilise juurdepääsu üksikklientide, finantsinstrumentide või otsese elektroonilise juurdepääsu klientide rühma suhtes riskipositsioonide kontrolli;

e)

peatada tema otsese elektroonilise juurdepääsu klientide edastatud korralduste voog;

f)

peatada või tühistada otsese elektroonilise juurdepääsu teenused otsese elektroonilise juurdepääsu kliendile, kui otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja ei ole kindel, et jätkuv juurdepääs on kooskõlas tema õiglase ja korrektse kauplemise ja turu terviklikkuse eeskirjade ja menetlustega;

g)

vaadata vajaduse korral läbi otsese elektroonilise juurdepääsu klientide sisemised riskikontrolli süsteemid.

2.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujal on menetlused turuhäirete ja ettevõtjapõhiste riskide hindamiseks, ohjamiseks ja leevendamiseks. Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja peab suutma tuvastada isikut, keda tuleb riskiprofiili rikkumistest või kauplemiskoha eeskirjade võimalikest rikkumistest tuleneva vea korral teavitada.

3.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja peab kogu aeg suutma tuvastada oma erinevaid otsese elektroonilise juurdepääsu kliente ja kauplemisüksusi ning nende otsese elektroonilise juurdepääsu klientide kauplejaid, kes esitavad korraldusi otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja süsteemide kaudu, määrates neile kordumatu identimiskoodi.

4.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja, kes lubab otsese elektroonilise juurdepääsu kliendil pakkuda oma klientidele otsest elektroonilist juurdepääsu („edasivolitamine“), peab suutma tuvastada sellise edasivolitamise kasutajatelt pärinevad erinevaid korraldustevooge, ilma et ta peaks teadma sellise korra kasutajate identiteeti.

5.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja salvestab oma otsese elektroonilise juurdepääsu klientide esitatud korraldustega seotud andmed, sealhulgas muudatused ja tühistamised, oma järelevalvesüsteemide genereeritud hoiatusteated ja filtreerimisprotsessis tehtud muudatused.

Artikkel 22

Võimalike otsese elektroonilise juurdepääsu klientide hoolsuskohustuse hindamine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 5)

1.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja hindab oma võimalike otsese elektroonilise juurdepääsu klientide hoolsuskohustust tagamaks, et nad vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja selle kauplemiskoha eeskirjadele, kuhu ta juurdepääsu pakub.

2.   Lõikes 1 osutatud hoolsuskohustuse hindamine hõlmab:

a)

võimaliku otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi juhtimis- ja omandistruktuuri;

b)

nende strateegiate liike, mida võimalik otsese elektroonilise juurdepääsu klient peab rakendama;

c)

tulevase otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi tegevuse ülesehitust, süsteeme, kauplemiseelset ja -järgset kontrolli ning reaalajalist seiret. Otsest elektroonilist juurdepääsu pakkuv investeerimisühing, kes võimaldab otsese elektroonilise juurdepääsu klientidel kasutada kolmanda isiku kauplemistarkvara kauplemiskohtadele juurde pääsemiseks, tagab, et tarkvara sisaldab kauplemiseelset kontrolli, mis on samaväärne käesolevas määruses sätestatud kauplemiseelse kontrolliga;

d)

võimaliku otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi kohustusi meetmete ja vigadega tegelemisel;

e)

võimaliku otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi varasemaid kauplemisharjumusi ja käitumist;

f)

võimaliku otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi eeldatavat kauplemise ja korralduste mahtu;

g)

võimaliku otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi suutlikkust täita oma finantskohustusi otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja ees;

h)

võimaluse korral võimaliku otsese elektroonilise juurdepääsu kliendi varasemaid distsiplinaarmenetlusi.

3.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja, kes lubab edasivolitamist, tagab, et enne sellele kliendile juurdepääsu lubamist on võimalik otsese elektroonilise juurdepääsu klient võtnud kasutusele hoolsuskohustuse raamistiku, mis on vähemalt samaväärne lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud raamistikuga.

Artikkel 23

Otsese elektroonilise juurdepääsu klientide korrapärane läbivaatamine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 5)

1.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja vaatab oma hoolsuskohustuse hindamise protsessid igal aastal läbi.

2.   Otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja korraldab igal aastal oma klientide süsteemide ja kontrollimeetmete piisavuse riskipõhise ümberhindamise, võttes eelkõige arvesse muudatusi nende kauplemistegevuses või strateegiate ulatuses, laadis või keerukuses, nende personalis, omandistruktuuris, kauplemis- või pangakontol, õiguslikus seisundis ja finantspositsioonis, ning seda, kas otsese elektroonilise juurdepääsu klient on väljendanud kavatsust anda edasivolitus juurdepääsu kohta, mida otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja talle annab.

IV PEATÜKK

ÜLDISE KLIIRIVA LIIKMENA TEGUTSEVAD INVESTEERIMISÜHINGUD

Artikkel 24

Üldiste kliirivate liikmetena tegutsevate investeerimisühingute süsteemid ja kontrollimeetmed

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 6)

Kõigi süsteemide suhtes, mida kasutab üldise kliiriva liikmena tegutsev investeerimisühing (edaspidi „kliiriv investeerimisühing“) oma klientidele kliirimisteenuste osutamise toetamiseks, kohaldatakse asjakohast hoolsuskohustuse hindamist ja kontrolli.

Artikkel 25

Võimalike kliirimisteenuse klientide hoolsuskohustuse hindamine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 6)

1.   Kliiriv investeerimisühing korraldab kliirimisteenuse võimaliku kliendi hoolsuskohustuse esialgse hindamise, võttes arvesse kliirimisteenuse võimaliku kliendi äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Iga võimalikku kliirimisteenuse klienti hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

krediidivõimekus, sealhulgas kõik antud tagatised;

b)

sisemised riskikontrolli süsteemid;

c)

kavandatud kauplemisstrateegia;

d)

maksesüsteemid ja kord, mis lasevad võimalikul kliirimisteenuse kliendil tagada varade või raha õigeaegse ülekandmise võimendusena, nagu nõuab kliiriv investeerimisühing seoses enda pakutavate kliirimisteenustega;

e)

süsteemiseaded ja juurdepääs teabele, mis aitab võimalikul kliirimisteenuse kliendil järgida kõiki kliiriva investeerimisühinguga kokku lepitud maksimaalseid kauplemispiire;

f)

kõik tagatised, mis võimalik kliirimisteenuse klient on kliirivale investeerimisühingule andnud;

g)

tegevusvahendid, sealhulgas tehnoloogilised liidesed ja ühenduvus;

h)

võimaliku kliirimisteenuse kliendi mis tahes seotus finantsturgude terviklikkust tagavate eeskirjade rikkumisega, sealhulgas osalemine turukuritarvituses, finantskuriteos või rahapesus.

2.   Kliiriv investeerimisühing vaatab oma kliirimisteenuse klientide jooksva tegevuse lõikes 1 loetletud kriteeriumide alusel igal aastal läbi. Direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõikes 6 osutatud siduv kirjalik leping peab sisaldama neid kriteeriume ja selles sätestatakse, kui sageli vaatab kliiriv investeerimisühing oma kliirimisteenuse klientide tegevuse nende kriteeriumide alusel läbi, kui seda läbivaatamist tehakse sagedamini kui kord aastas. Siduvas kirjalikus lepingus sätestatakse tagajärjed, mis kaasnevad kliirimisteenuse kliendile, kes ei täida neid kriteeriume.

Artikkel 26

Positsioonipiirangud

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 6)

1.   Kliiriv investeerimisühing kehtestab ja teatab oma kliirimisteenuse klientidele asjakohased kauplemis- ja positsioonipiirangud, et leevendada enda vastaspoole, likviidsus-, tegevus- ja muid riske.

2.   Kliiriv investeerimisühing kontrollib oma kliirimisteenuste klientide positsioone lõikes 1 osutatud piirangute suhtes võimalikult reaalaja piires ning tal on asjakohane kauplemiseelne ja -järgne menetlus positsioonipiirangute rikkumiste riski juhtimiseks, kasutades asjakohast tagatiste tava ja muid sobivaid vahendeid.

3.   Kliiriv investeerimisühing dokumenteerib kirjalikult lõikes 2 nimetatud menetluse ja märgib, kas kliirimisteenuse kliendid järgivad seda.

Artikkel 27

Teabe avalikustamine osutatavate teenuste kohta

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 6)

1.   Kliiriv investeerimisühing avaldab tingimused, mille kohaselt ta oma kliirimisteenuseid pakub. Ta pakub neid teenuseid mõistlikel kaubanduslikel tingimustel.

2.   Kliiriv investeerimisühing teavitab oma võimalikke ja olemasolevaid kliirimisteenuse kliente kaitse- ja kulutasemest, mis on seotud tema pakutava lahususe eri tasemetega. Teave lahususe eri tasemete kohta sisaldab iga vastava taseme peamist õiguslikku mõju, sealhulgas antakse teavet asjaomases jurisdiktsioonis kohaldatava maksejõuetusõiguse kohta.

V PEATÜKK

ALGORITMIPÕHINE VÄLKKAUPLEMISTEHNIKA JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Korralduste andmete sisu ja vorming

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 2)

1.   Algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutav investeerimisühing talletab vahetult pärast korralduse esitamist iga esitatud korralduse üksikasjad, kasutades II lisa tabelites 2 ja 3 sätestatud vormingut.

2.   Algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutav investeerimisühing ajakohastab lõikes 1 osutatud teavet II lisa tabelite 2 ja 3 neljandas veerus kirjeldatud normides ja vormingutes.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud andmeid säilitatakse viis aastat alates kuupäevast, mil korraldus esitati kauplemiskohale või muule investeerimisühingule täitmiseks.

Artikkel 29

Jõustumine ja kohaldamine

(direktiivi 2014/65/EL artikli 17 lõige 2)

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014,, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning kõnealuse direktiivi jaoks määratletud mõistetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).


I LISA

Kriteeriumid, mida tuleb arvestada investeerimisühingu enesehindamisel vastavalt artikli 9 lõikele 1

1.

Investeerimisühing peaks oma äritegevuse laadi kaaludes arvestama vajaduse korral järgmist:

a)

ühingu ja vajaduse korral tema otsese elektroonilise juurdepääsu klientide õiguslik seisund, sealhulgas regulatiivsed nõuded, mida kohaldatakse tema kui investeerimisühingu suhtes direktiivi 2014/65/EL alusel, ning teised asjaomased regulatiivsed nõuded;

b)

ühingu roll turul, sealhulgas see, kas ta on turutegija ja kas ta täidab korraldusi klientide jaoks või kaupleb pigem ainult oma arvel;

c)

kauplemise ja ühingu muude protsesside ja muu tegevuse automatiseerituse tase;

d)

ühingu kaubeldavate instrumentide, toodete ja varaklasside liigid ja õiguslik seisund;

e)

ühingu kasutatavate strateegiate liigid ja nende strateegiatega kaasnevad riskid ühingu enda riskijuhtimisele ning turgude õiglasele ja korrektsele toimimisele; ühing võtab eelkõige arvesse nende strateegiate laadi, nagu turutegemine või arbitraaž, ja seda, kas need strateegiad on pikaajalised, lühiajalised, suunatud või suunamata;

f)

ühingu strateegiate ja kaubandustegevuse latentsusaja tundlikkus;

g)

kaubanduskohtade ja teiste juurdepääsetavate likviidsuse kauplemisplatvormide liik ja õiguslik seisund ning eelkõige see, kas kauplemistegevus nendes kauplemiskohtades ja teistel likviidsusturgudel on avatud, anonüümne või börsiväline;

h)

ühingu kasutatavad ühenduvuslahendused ja see, kas tal on juurdepääs kauplemiskohtadele liikmena, otsese elektroonilise juurdepääsu kliendina või otsese elektroonilise juurdepääsu pakkujana;

i)

millises ulatuses ühing sõltub oma algoritmide või kauplemissüsteemide väljatöötamisel või säilitamistöös hoidmisel kolmandatest isikutest ja kas need algoritmid või kauplemissüsteemid on töötatud välja iseseisvalt, koostöös kolmanda isikuga, ostetud temalt või talle edasi antud;

j)

ühingu omandiõigus ja juhtimisstruktuur, see, kuidas see on korralduslikult ja tegevuslikult üles ehitatud ning kas see on partnerettevõte, tütarettevõtja, börsil noteeritud äriühing või muu;

k)

ühingu riskijuhtimine, nõuetele vastavus, auditistruktuur ja korraldus;

l)

ühingu asutamise kuupäev, tema töötajate kogemuste ja pädevuse tase ning see, kas ühing on loodud hiljuti.

2.

Investeerimisühing peaks oma äritegevuse ulatust kaaludes arvestama vajaduse korral järgmist:

a)

paralleelselt toimivate algoritmide ja strateegiate arv;

b)

kaubeldavate üksikinstrumentide, toodete ja varaklasside arv;

c)

käitatavate kauplemisüksuste ning korralduste täitmise eest vastutatavate füüsiliste isikute ja algoritmide kasutatavate üksikute kauplemisidentifikaatorite arv;

d)

sõnumimahuga seotud võimekus ja eelkõige esitatud, kohandatud, tühistatud ja täidetud korralduste arv;

e)

tema bruto- ja netopositsioonide rahaline väärtus päevasiseselt ja üleöö;

f)

nende turgude arv, millele pääsetakse juurde kas liikmena või osalejana või otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu;

g)

ühingu klientide arv ja suurus ning eriti ühingu otsese elektroonilise juurdepääsu klientide arv;

h)

nende ühispaiknevate või lähestikku paiknevate kohtade arv, millega ühing on ühendatud;

i)

ühingu ühenduvustaristu jõudlus;

j)

ühingu kliirivate liikmete või kesksete vastaspoolte arv;

k)

ühingu suurus kauplejate arvu ning front-office'i, middle-office'i ja back-office'i täistööajale taandatud töötajate arvu alusel;

l)

ühingu füüsiliste asukohtade arv;

m)

nende riikide ja piirkondade arv, kus toimub ühingu kauplemistegevus;

n)

ühingu aastasissetulek ja kasum.

3.

Investeerimisühing peaks oma äritegevuse keerukust kaaludes arvestama vajaduse korral järgmist:

a)

ühingu või tema klientide rakendatavate strateegiate laad, see, millises ulatuses ühing neid strateegiaid tunneb ja eelkõige see, kas neid strateegiaid kohaldatakse algoritmide suhtes, mis algatavad korraldusi seoses korreleeruvate instrumentidega või mitmes kauplemiskohas või likviidsuse kauplemisplatvormil;

b)

ühingu algoritmid seoses kodeerimisega; sisenditega, millest algoritmid sõltuvad; vastastikuse sõltuvusega ja algoritmides sisalduvate eeskirjaeranditega või muuga;

c)

ühingu kauplemissüsteemid kasutatavate kauplemissüsteemide mitmekesisuse põhjal ja see, millises ulatuses ühing kontrollib oma kauplemissüsteemide seadistamist, kohandamist, testimist ja läbivaatamist;

d)

ühingu struktuur omandiõiguse ja selle juhtimise ning organisatsioonilise, tegevuse, tehnilise, füüsilise või geograafilise korralduse mõistes;

e)

ühingu ühenduvus-, tehnoloogiliste või kliirimislahenduste mitmekesisus;

f)

ühingu füüsiliste taristute mitmekesisus;

g)

tegevuse sisseostmise ulatus, mida ühing kasutab või pakub, eriti kui sisse ostetakse põhifunktsioone;

h)

ühingu otsese elektroonilise juurdepääsu pakkumine või kasutamine, olgu tegemist otsese turulepääsu või spondeeritud turulepääsuga, ning see, millistel tingimustel otsest elektroonilist juurdepääsu klientidele pakutakse, ja

i)

ühingu või tema klientide kauplemiskiirus.


II LISA

Korralduse andmete sisu ja vorming vastavalt artiklile 28

Tabel 1

Tabelite 2 ja 3 selgitus

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tärki

Vabateksti andmeväli

{CURRENCYCODE_3}

3 tärki

kolmetäheline valuutakood, nagu on määratletud standardis ISO 4217

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg kujul

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ.

„AAAA“ tähistab aastat;

„KK“ kuud;

„PP“ päeva;

„T“ tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T“

„tt“ tähistab tunde;

„mm“ minuteid;

„ss.dddddd“ sekundeid ja sekundi murdosi;

Z tähistab koordineeritud maailmaaega.

Kuupäev ja kellaaeg esitatakse koordineeritud maailmaajas

{DECIMAL-n/m}

Kuni n-kohaline kümnendmurd, milles võib olla m kohta peale koma

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv:

kümnendkohtade eraldusmärk on punkt;

negatiivsete arvude ees on miinusmärk.

väärtused ümardatakse, neid ei kärbita

{INTEGER-n}

Täisarv kuni n kohta

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv

{ISIN}

12 tärki

ISIN-kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{LEI}

20 tärki

Juriidilise isiku tunnus, nagu on määratletud standardis ISO 17442

{MIC}

4 tärki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383

{NATIONAL_ID}

35 tärki

Tunnuskood, nagu on määratletud [regulatiivse tehnilise standardi 22 (mis käsitleb määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohast tehingust teatamise kohustust)] artiklis 6 ja II LISAS


Tabel 2

Teave seoses iga esialgse tehingu tegemise otsusega ja klientide esitatud korraldustega

Nr

Andmeväli

Kirjeldus

Kasutatavad normid ja vorming

1

Kliendi eesnimi (eesnimed)

Kliendi täielik eesnimi (kõik eesnimed). Kui eesnimesid on rohkem kui üks, märgitakse sellele andmeväljale kõik eesnimed, mis eraldatakse üksteisest komaga.

Juriidilise isiku tunnuse kasutamisel jäetakse see andmeväli tühjaks.

{ALPHANUM-140}

2

Kliendi perekonnanimi (-nimed)

Kliendi täielik perekonnanimi (kõik perekonnanimed). Kui perekonnanimesid on rohkem kui üks, märgitakse sellele andmeväljale kõik perekonnanimed, mis eraldatakse üksteisest komaga.

Juriidilise isiku tunnuse kasutamisel jäetakse see andmeväli tühjaks.

{ALPHANUM-140}

3

Kliendi tunnuskood

Investeerimisühingu kliendi tunnuskood. Otsese elektroonilise juurdepääsu puhul kasutatakse otsese elektroonilise juurdepääsu kasutaja tunnuskoodi.

Kui klient on juriidiline isik, märgitakse tema juriidilise isiku tunnus.

Kui klient ei ole juriidiline isik, kasutatakse riiklikku tunnuskoodi {NATIONAL_ID}.

Koondatud korralduste puhul kasutatakse tähist AGGR, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/580 (1) artikli 2 lõikes 3.

Pooleliolevate määramiste puhul kasutatakse tähist PNAL, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2017/580 artikli 2 lõikes 2.

See andmeväli jäetakse tühjaks üksnes juhul, kui investeerimisühingul ei ole kliente

{LEI}

{NATIONAL_ID}

„AGGR“ – koondatud korraldused

„PNAL“ – pooleliolevad määramised

4

Kliendi nimel tegutseva isiku nimi (nimed)

Sellele andmeväljale märgitakse kliendi nimel tegutseva isiku täielik eesnimi (kõik eesnimed).

Kui eesnimesid on rohkem kui üks, märgitakse sellele andmeväljale kõik eesnimed, mis eraldatakse üksteisest komaga

{ALPHANUM-140}

5

Kliendi nimel tegutseva isiku perekonnanimi (-nimed)

Sellele andmeväljale märgitakse kliendi nimel tegutseva isiku täielik perekonnanimi (kõik perekonnanimed). Kui perekonnanimesid on rohkem kui üks, märgitakse sellele andmeväljale kõik perekonnanimed, mis eraldatakse üksteisest komaga

{ALPHANUM-140}

6

Ühingusisene investeerimisotsus

Investeerimisühingus sellise isiku või algoritmi tunnuskood, kes vastutab investeerimisotsuse eest vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 (2) artiklile 8.

Kui investeerimisotsuse eest vastutas füüsiline isik, märgitakse investeerimisotsuse eest vastutanud või peamiselt vastutanud isiku riiklik tunnuskood {NATIONAL_ID}.

Kui investeerimisotsuse tegi algoritm, täidetakse andmeväli vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklile 8.

Kui investeerimisotsust ei teinud investeerimisühingu füüsiline isik ega algoritm, jäetakse see andmeväli tühjaks.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

7

Korralduse esialgne tähis

Sellise korralduse tunnuskood, mis saadi kliendilt või mille investeerimisühing genereeris enne, kui korraldust töödeldakse ja see esitatakse kauplemiskohale või investeerimisühingule

{ALPHANUM-50}

8

Ostu-müüginäitaja

Siia märgitakse, kas tegemist on ostu- või müügikorraldusega.

Optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul on ostja selline vastaspool, kellel on õigus optsioon realiseerida, ja müüja on selline vastaspool, kes müüb optsiooni ja saab optsioonipreemia.

Muude futuuride ja forvardite kui valuutafutuurid ja -forvardid puhul on ostja instrumenti ostev vastaspool ja müüja on instrumenti müüv vastaspool.

Väärtpaberite vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes on alusvaraks oleva väärtpaberi hinnamuutuse riskile avatud ja saab väärtpaberi hinna. Müüja on vastaspool, kes maksab väärtpaberi hinna.

Intressimäära või inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool. Müüja on fikseeritud intressimäära saav vastaspool. Baasvahetustehingute (ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud) puhul on ostja intressivahet maksev vastaspool ja müüja intressivahet saav vastaspool.

Valuutavahetustehingute ja -forvardite ning erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes saab valuuta, mis on standardi ISO 4217 kohaselt tähestikulises järjekorras esitatuna tehingu teisest valuutast eespool, ja müüja on sellist valuutat üleandev vastaspool.

Dividendi vahetustehingute puhul on ostja samaväärseid tegelikke dividendimakseid saav vastaspool. Müüja on dividendi maksev ja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Krediidiriski ülekandmise tuletisinstrumentide (välja arvatud optsioonid ja vahetusoptsioonid) puhul on ostja kaitset ostev vastaspool. Müüja on kaitset müüv vastaspool.

Kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul on ostja aruandes kindlaks määratud kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberite saaja ning müüja on kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberite üleandja.

Intressiforvardite puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool ja müüja on fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Tingliku väärtuse suurendamise korral on ostja sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja ja müüja on sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja.

Tingliku väärtuse vähendamise korral on ostja sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja ja müüja on sama nagu algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja

„BUYI“ – ost

„SELL“ – müük

9

Finantsinstrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi kordumatu ja selge tunnuskood

{ISIN}

10

Hind

Korraldusele määratud hind, välja arvatud (kui see on asjakohane) vahendustasu ja kogunenud intressid.

Stopp-korralduste puhul märgitakse korralduse stopp-hind.

Optsioonilepingute puhul märgitakse tuletislepingu hind alusvara või indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude puhul märgitakse otseselt alusvaraks oleva instrumendi võrdlushind.

Krediidiriski vahetustehingute puhul märgitakse kupongiintress baaspunktides.

Kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

Kui hinna kasutamine ei ole asjakohane, märgitakse andmeväljale tähis NOAP.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, märgitakse tähis PNDG.

Kui kokkulepitud hind on null, kasutatakse nullhinda.

Kui võimalik, siis väärtusi ei ümardata ega kärbita

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hinda väljendatakse protsentides või tootlusena

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hinda väljendatakse baaspunktides

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav

NOAP juhul, kui hind ei ole kohaldatav

11

Hinna esitamise viis

Siia märgitakse, kas hinda ja alushinda väljendatakse rahalises väärtuses, protsentides, tootlusena või baaspunktides

„MONE“ – rahalises väärtuses

„PERC“ – protsentides

„YIEL“ – tootlusena

„BAPO“ – baaspunktides

12

Hinnakordaja

Ühe tuletislepingu alla kuuluvate alusvaraks olevate instrumentide ühikute arv.

Ühe vahetuslepinguga hõlmatud rahaline väärtus, kui koguse andmeväljale märgitakse tehingus osalevate vahetuslepingute arv. Indeksifutuuri või indeksioptsiooni korral väärtus indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude korral alusvaraks oleva instrumendi hinnamuutus, millel kihlvedu põhineb.

Sellele andmeväljale sisestatav teave peab olema kooskõlas andmeväljadel 10 ja 26 esitatud väärtustega

{DECIMAL- 18/17}

1 – kui tegemist on muu kui tuletisinstrumendiga, millega lepingutes ei kaubelda

13

Hinna valuuta

Valuuta, milles korraldusega seotud finantsinstrumendi hinda väljendatakse (kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses)

{CURRENCYCODE_3}

14

Poole 2 valuuta

Mitme valuuta või eri valuutade intressimäära vahetustehingute puhul on poole 2 valuuta selline valuuta, milles lepingu pool 2 on nomineeritud.

Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks on mitme valuuta vahetustehing, on poole 2 valuuta selline valuuta, milles vahetustehingu pool 2 on nomineeritud.

See andmeväli täidetakse üksnes intressimäära ja valuuta tuletislepingute puhul

{CURRENCYCODE_3}

15

Alusvaraks oleva instrumendi kood

Alusvaraks oleva instrumendi ISIN-kood

Ameerika-tüüpi hoidmistunnistuste ehk ADRide, globaalsete hoidmistunnistuste ehk GDRide ja sarnaste instrumentide korral nende aluseks oleva finantsinstrumendi ISIN-kood.

Vahetusvõlakirjade korral sellise instrumendi ISIN-kood, mille vastu saab võlakirja vahetada.

Tuletisinstrumentide ja muude alusvaraga instrumentide puhul ISIN-kood, juhul kui alusvaraks olev instrument on kauplemiskohas kauplemisele võetud või sellega kaubeldakse. Kui finantsinstrumendist alusvaraks on aktsiadividend, siis dividendidele õiguse andva aktsia ISIN-kood.

Krediidiriski vahetustehingute korral märkida võlainstrumendi ISIN-kood.

Kui aluseks on indeks ja sellel on ISIN-kood, siis indeksi ISIN-kood.

Kui aluseks on varade korv, tuleb iga korvi osa kohta, millega lubatakse kauplemiskohas kaubelda või millega seal kaubeldakse, märkida kõik selle ISIN-koodid. Seda andmevälja korratakse nii mitu korda kui vaja, et panna kirja kõikide korvis olevate instrumentide andmed

{ISIN}

16

Optsiooni liik

Siia märgitakse, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetset alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et korralduse andmise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegu on ostu-või müügioptsiooniga. Vahetusoptsioonide puhul märgitakse tähis

PUTO, kui tegemist on vastuvõtja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing, et saada fikseeritud intressimäär;

CALL, kui tegemist on maksja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing, et maksta fikseeritud intressimäär.

Ülem- ja alammäärade puhul märgitakse tähis

PUTO alammäära korral,

CALL ülemmäära korral.

Andmeväli täidetakse ainult siis, kui tuletisinstrumendiks on optsioon või ostutäht

„PUTO“ – müügioptsioon

„CALL“ – ostuoptsioon

„OTHR“ – kui ei ole võimalik kindlaks määrata, kas tegemist on ostu- või müügioptsiooniga

17

Täitmishind

Eelnevalt kindlaks määratud hind, millega hoidja peab alusvaraks oleva instrumendi ostma või müüma, või märge selle kohta, et korralduse andmise hetkel pole hinda võimalik kindlaks määrata.

Andmeväli täidetakse ainult optsiooni või ostutähe korral, mille hinda on korralduse andmise hetkel võimalik määrata.

Kui täitmishinda ei kohaldata, siis andmevälja ei täideta

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hinda väljendatakse protsentides või tootlusena

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hinda väljendatakse baaspunktides

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav

18

Täitmishinna valuuta

Täitmishinna valuuta

{CURRENCYCODE_3}

19

Ettemakse

Iga ettemakse rahaline väärtus müüja saadud või makstud tingliku väärtuse baaspunktide alusel.

Kui müüja saab ettemakse, on märgitav väärtus positiivne. Kui müüja teeb ettemakse, on märgitav väärtus negatiivne.

Tuletislepingute tingliku väärtuse suurenemise või vähenemise puhul kajastatakse muutuse absoluutväärtust ja seda väljendatakse positiivse arvuna

{DECIMAL-18/5}

20

Ülekande liik

Siia märgitakse, kas tehing on arveldatud füüsiliselt või rahas.

Kui ülekande liiki ei saa korralduse esitamise hetkel kindlaks määrata, märgitakse tähis OPTL.

Andmeväli täidetakse ainult tuletisinstrumentide olemasolul

„PHYS“ – füüsiliselt arveldatud

„CASH“ – rahas arveldatud

„OPTL“ – vastaspoole vabal valikul või juhul, kui ülekande liigi määrab kolmas isik

21

Optsiooni täitmise tüüp

Siia märgitakse, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa- ja Aasia-tüüp), mitmel eelnevalt kindlaksmääratud kuupäeval (Bermuda-tüüp) või igal hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika-tüüp).

Andmeväli täidetakse ainult optsioonide puhul

„EURO“ – Euroopa

„AMER“ – Ameerika

„ASIA“ – Aasia

„BERM“ – Bermuda

„OTHR“ – muu tüüp

22

Lõpptähtaeg

Finantsinstrumendi lõpptähtaeg.

Andmeväli täidetakse ainult kindlaksmääratud lõpptähtajaga võlainstrumentide puhul

{DATEFORMAT}

23

Kehtivuse kaotamise kuupäev

Teatatud finantsinstrumendi kehtivuse kaotamise kuupäev.

Andmeväli täidetakse ainult kindlaksmääratud kehtivuse kaotamise kuupäevaga tuletisinstrumentide puhul

{DATEFORMAT}

24

Kogusevaluuta

Valuuta, milles kogust väljendatakse.

Andmeväli täidetakse üksnes juhul, kui kogust väljendatakse nimi- või rahalise väärtusena

{CURRENCYCODE_3}

25

Koguse esitamise viis

Siia märgitakse, kas tehingu kogust väljendatakse ühikute arvuna, nimi- või rahalise väärtusena

„UNIT“ – ühikute arv

„NOML“ – nimiväärtus

„MONE“ – rahaline väärtus

26

Algne kogus

Korralduse finantsinstrumentide ühikute arv või tuletislepingute arv.

Finantsinstrumendi nimi- või rahaline väärtus.

Hinnavahekihlvedude puhul on kogus panustatud rahaline väärtus alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

Tuletislepingute tingliku väärtuse suurenemisel või vähenemisel kajastatakse muutuse absoluutväärtust ja seda väljendatakse positiivse arvuna.

Krediidiriski vahetustehingute puhul on kogus tinglik summa, mille puhul on kaitse omandatud või võõrandatud

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogust väljendatakse ühikute arvuna

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogust väljendatakse rahalises või nimiväärtuses

27

Kuupäev ja kellaaeg

Korralduse saamise või tehinguotsuse täpne kuupäev ja kellaaeg. Vajaduse korral säilitatakse andmevälja kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/574] (3) artikliga 3 ja lisa tabeliga 2

{DATE_TIME_FORMAT}

Vajaduse korral määratakse kohtade arv pärast sekundeid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/574 lisa tabeliga 2

28

Kliendilt saadav lisateave

Kõik korraldusega seotud juhised, parameetrid, tingimused ja muud üksikasjad, mille klient on investeerimisühingule esitanud

Vabatekst


Tabel 3

Teave väljaminevate ja täidetud korralduste kohta

Nr

Andmeväli/sisu

Kirjeldus

Vorming

1

Ostu-müüginäitaja

Siia märgitakse, kas tegu on ostu- või müügikorraldusega, nagu on määratud tabeli 2 andmevälja 8 kirjelduses

„BUYI“ – ost

„SELL“ – müük

2

Kauplemisvolitus

Siia märgitakse, kas korralduse esitamine tuleneb kauplemiskoha liikmelt, osaliselt või kliendilt, kes tegi direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punkti 38 kohase kliendikorralduste sobitamistehingu või kauples direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punkti 6 kohaselt oma arvel.

Kui korralduse esitamine ei tulene kauplemiskoha liikmelt, osaliselt või kliendilt, kes tegi kliendikorralduste sobitamistehingu või kauples oma arvel, märgitakse andmeväljale, et tehing tehti muu volituse alusel

„DEAL“ – kauplemine oma arvel

„MTCH“ – kliendikorralduste sobitamine

„AOTC“ – muu volituse alusel

3

Likviidsuse pakkumine

Siia märgitakse, kas korraldus esitati kauplemiskohale direktiivi 2014/65/EL artiklite 17 ja 48 kohase turutegemise strateegia või muu tegevuse osana vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/575 (4) artiklile 3

„õige“

„vale“

4

Ühingusisene täitmine

Investeerimisühingus sellise isiku või algoritmi tunnuskood, kes vastutab korraldusest tuleneva tehingu täitmise eest vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklile 9.

Kui tehingu täitmise eest vastutab füüsiline isik, märgitakse isiku riiklik tunnuskood {NATIONAL_ID}.

Kui tehingu täitis algoritm, täidetakse andmeväli vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklile 9.

Kui tehingu täitmises osaleb mitu isikut või isikute ja algoritmide kombinatsioon, määrab ühing peamiselt vastutava kaupleja või algoritmi, nagu on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklis 9, ja märgib sellele andmeväljale kõnealuse kaupleja või algoritmi tunnuskoodi.

Andmeväli täidetakse ainult täidetud korralduste puhul.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

5

Kauplemiskohale või teisele investeerimisühingule esitatud korralduse tunnuskood

Sisemine kood, mida investeerimisühing kasutab kauplemiskohale või teisele investeerimisühingule esitatud korralduse identimiseks, tingimusel et kood on iga kauplemispäeva ja finantsinstrumendi puhul kordumatu

{ALPHANUM-50}

6

Korralduse tunnuskood, mille on määranud teine investeerimisühing või kauplemiskoht, kellele korraldus esitati

Tärkkood, mille on määranud teine investeerimisühing või kauplemiskoht, kellele investeerimisühing korralduse täitmiseks esitas. Sellele andmeväljale märgitakse viimati nimetatud investeerimisühingu või kauplemiskoha määratud tunnuskood

{ALPHANUM-50}

7

Korralduse saaja tunnuskood

Selle investeerimisühingu või kauplemiskoha kood, kellele korraldus edastati

Investeerimisühingu puhul: {LEI}

Kauplemiskoha puhul: {MIC}

8

Korralduse liik

Kauplemiskohale esitatud korralduse liik vastavalt kauplemiskoha normidele

{ALPHANUM-50}

9

Määratud hind

Maksimumhind, mille puhul saab ostukorralduse alusel kaubelda, või miinimumhind, mille puhul saab müügikorralduse alusel kaubelda.

Strateegiapõhiste korralduste puhul hinnavahe. See võib olla negatiivne või positiivne.

Korralduste puhul, millel ei ole määratud hinda, ja hinnata korralduste puhul jäetakse see andmeväli tühjaks.

Vahetusvõlakirjade puhul märgitakse sellele andmeväljale korralduse puhul kasutatud tegelik hind (ilma tuleviku rahavoogudeta või koos tuleviku rahavoogudega).

Kui korraldus on täidetud, salvestab investeerimisühing ka hinna, millega tehing täideti

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses

Kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hinda väljendatakse protsentides või tootlusena

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hinda väljendatakse baaspunktides

10

Hinna valuuta

Valuuta, milles korraldusega seotud finantsinstrumendi tehinguhinda väljendatakse (kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses)

{CURRENCYCODE_3}

11

Hinna esitamise viis

Siia märgitakse, kas hinda ja alushinda väljendatakse rahalises väärtuses, protsentides, tootlusena või baaspunktides

„MONE“ – rahalises väärtuses

„PERC“ – protsentides

„YIEL“ – tootlusena

„BAPO“ – baaspunktides

12

Täiendav määratud hind

Muu määratud hind, mida võidakse korralduse puhul kasutada. Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses

Kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hinda väljendatakse protsentides või tootlusena

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hinda väljendatakse baaspunktides

13

Stopp-hind

Hind, mis tuleb saavutada, et korraldus muutuks aktiivseks.

Stopp-korralduste puhul, mille käivitavad finantsinstrumendi hinnast sõltumatud sündmused, märgitakse sellel andmeväljal stopp-hinnaks null.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses

Kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hinda väljendatakse protsentides või tootlusena

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hinda väljendatakse baaspunktides

14

Seotud määratud hind

Maksimumhind, mille puhul saab seotud ostukorralduse alusel kaubelda, või miinimumhind, mille puhul saab seotud müügikorralduse alusel kaubelda.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses

Kui hinda väljendatakse rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hinda väljendatakse protsentides või tootlusena

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hinda väljendatakse baaspunktides

15

Järelejäänud kogus, sealhulgas varjatud kogus

Kogus, mis jääb tellimusraamatusse pärast korralduse osalist täitmist või korraldust mõjutava muu sündmuse korral.

Osalise täitmise korralduse puhul on see pärast osalist täitmist järelejäänud kogus kokku. Korralduse kandmisel tellimusraamatusse on see algne kogus

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogust väljendatakse ühikute arvuna

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogust väljendatakse rahalises või nimiväärtuses

16

Nähtav kogus

Kogus, mis on tellimusraamatus nähtav (vastandina varjatud kogusele)

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogust väljendatakse ühikute arvuna

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogust väljendatakse rahalises või nimiväärtuses

17

Kaubeldud kogus

Osalise või täieliku täitmise korral märgitakse sellele andmeväljale täidetud kogus

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogust väljendatakse ühikute arvuna

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogust väljendatakse rahalises või nimiväärtuses

18

Minimaalne aktsepteeritav kogus

Minimaalne aktsepteeritav kogus korralduse puhul, mida võidakse täita mitme osalise täitmise teel. Tavaliselt kasutatakse ainult mittepüsivate korralduste liikide puhul.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogust väljendatakse ühikute arvuna

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogust väljendatakse rahalises või nimiväärtuses

19

Minimaalne täitmismaht

Võimaliku üksiktäitmise minimaalne maht.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogust väljendatakse ühikute arvuna

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogust väljendatakse rahalises või nimiväärtuses

20

Minimaalne täitmismaht ainult esimese täitmise puhul

Siia märgitakse, kas minimaalne täitmismaht kehtib ainult esimese täitmise puhul.

Kui andmeväli 19 on tühjaks jäetud, jäetakse ka see andmeväli tühjaks.

„õige“

„vale“

21

Üksnes passiivsuse näitaja

Siia märgitakse, kas korraldus on esitatud kauplemiskohale andmete/tähisega, mille tõttu korraldust ei saa viivitamata mis tahes nähtava vastaskorralduse vastu täita.

„õige“

„vale“

22

Oma korralduse täitmise vältimine (Self-Execution Prevention)

Näitab, kas korraldus on esitatud oma korralduse täitmise vältimise kriteeriumiga, nii et seda ei täidetaks tellimusraamatu vastaspoole korraldusega, mille on sisestanud sama liige või osaline

„õige“

„vale“

23

(Korralduse esitamise) kuupäev ja kellaaeg

Täpne kuupäev ja kellaaeg, mil korraldus kauplemiskohale või teisele investeerimisühingule esitati

{DATE_TIME_FORMAT}

Kohtade arv pärast sekundeid määratakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/574 lisa tabeliga 2

24

(Korralduse saamise) kuupäev ja kellaaeg

Iga kauplemiskohale või teisele investeerimisühingule edastatud või nende saadud sõnumi täpne kuupäev ja kellaaeg

{DATE_TIME_FORMAT}

Kohtade arv pärast sekundeid määratakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/574 lisa tabeliga 2

25

Järjenumber

Investeerimisühing tähistab iga andmeväljal 26 loetletud sündmuse positiivse täisarvuga kasvavas järjestuses.

Järjenumber on iga sündmuse liigi puhul kordumatu, kõikide sündmuste puhul ühtsel kujul, tähistatud investeerimisühingu ajatempliga ja sündmuse toimumise kuupäeval muutumatu

{INTEGER-50}

26

Uus korraldus, korralduse muutmine, tühistamine, tagasilükkamine, osaline või täielik täitmine

Uus korraldus: kauplemiskoha korraldaja saab uue korralduse.

„NEWO“ – uus korraldus

Käivitatud: korraldus, mis muutub täidetavaks või vajaduse korral mittetäidetavaks eelnevalt kindlaks määratud tingimuse täitumisel.

„TRIG“ – käivitatud

Kauplemiskoha liikme, osalise või kliendi poolt asendatud: kauplemiskoha liige, osaline või klient otsustab omal algatusel muuta korralduse andmeid, mida ta on varem tellimusraamatusse kandnud.

„REME“ – kauplemiskoha liikme, osalise või kliendi poolt asendatud

Turutoimingute kaudu asendatud (automaatne): kauplemiskoha korraldaja IT-süsteemid on muutnud korralduse andmeid. See hõlmab juhtusid, kui muudetud on seotud hinnatasemega korralduse või liikuva stopp-korralduse andmeid, et kajastada seda, kus korraldus tellimusraamatus asub.

„REMA“ – turutoimingute kaudu asendatud (automaatne)

Turutoimingute kaudu asendatud (inimsekkumine): kauplemiskoha korraldaja töötajad on muutnud korralduse andmeid. See hõlmab juhtusid, kui kauplemiskoha liikmel, osalisel või kliendil on IT-probleeme, mistõttu on vaja korraldused kiiresti tühistada.

„REMH“ – turutoimingute kaudu asendatud (inimsekkumine)

Seisundi muutmine kauplemiskoha liikme, osalise või kliendi algatusel. See hõlmab aktiveerimist ja desaktiveerimist.

„CHME“ – seisundi muutmine kauplemiskoha liikme, osalise või kliendi algatusel

Seisundi muutmine turutoimingute tõttu.

„CHMO“ – seisundi muutmine turutoimingute tõttu

Tühistatud kauplemiskoha liikme, osalise või kliendi algatusel.

„CAME“ – tühistatud kauplemiskoha liikme, osalise või kliendi algatusel

Tühistatud turutoimingute kaudu. See hõlmab selliste investeerimisühingute kaitsemehhanismi, kes tegelevad turutegemise strateegia elluviimisel direktiivi 2014/65/EL artiklites 17 ja 48 sätestatud algoritmkauplemisega.

„CAMO“ – tühistatud turutoimingute kaudu

Tagasi lükatud korraldus: kauplemiskoha korraldaja saadud, kuid tagasi lükatud korraldus.

„REMO“ – tagasi lükatud korraldus

Kehtivuse kaotanud korraldus: korraldus on pärast selle kehtivusaega tellimusraamatust kõrvaldatud.

„EXPI“ – kehtivuse kaotanud korraldus

Osaliselt täidetud: korraldus ei ole täielikult täidetud, mistõttu teatav kogus kuulub veel täitmisele.

„PARF“ – osaliselt täidetud

Täidetud: täitmisele kuuluv kogus on otsa saanud

„FILL“ – täidetud

{ALPHANUM-4} tärgid, mis ei ole kauplemiskoha liigitussüsteemis veel kasutusel

27

Lühikeseks müügi näitaja

Lühikeseks müük, mille on teinud investeerimisühing enda või kliendi nimel, nagu on kirjeldatud delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklis 11.

„SSHO“ – lühikeseks müük ilma erandita

Kui investeerimisühing täidab tehingu müüva kliendi nimel ja ta ei saa parimal võimalikul viisil tegutsedes kindlaks teha, kas tegemist on lühikeseks müügiga, märgitakse andmeväljale tähis „UNDI“.

„SSEX“ – lühikeseks müük erandiga

Kui tehing puudutab esitatud korraldust, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklis 4 sätestatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing andmevälja vastuvõtva ühingu aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

Andmeväli on asjakohane ainult siis, kui instrumendi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (5) määrust (EL) nr 236/2012 ja müüja on investeerimisühing või selle klient.

Andmeväli on asjakohane täidetud korralduste puhul

„SELL“ – muu kui lühikeseks müük

„UNDI“ – teave ei ole kättesaadav

28

Vabastamise näitaja

Siia märgitakse, kas tehing täideti müügieelse vabastamisega kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artiklitega 4 ja 9.

Omakapitaliinstrumentide puhul:

 

RFPT = võrdlushinnaga tehing;

 

NLIQ = määratud vastaspooltega tehingud likviidsete finantsinstrumentidega;

 

OILQ = määratud vastaspooltega tehingud mittelikviidsete finantsinstrumentidega;

 

PRIC = määratud vastaspooltega tehingud, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui selle omakapitaliinstrumendi kehtiv turuhind.

Mittekapitaliinstrumentide puhul:

 

SIZE = konkreetset mahtu ületav tehing

 

ILQD = mittelikviidse instrumendi tehing

Andmeväli on asjakohane ainult korralduste puhul, mis täideti vabastamise alusel müügikohas

Märkige üks või mitu järgmist tähist:

 

„RFPT“ – võrdlushind

 

„NLIQ“ – määratud vastaspooltega (likviidne)

 

„OILQ“ – määratud vastaspooltega (mittelikviidne)

 

„PRIC“ – määratud vastaspooltega (tingimused)

 

„SIZE“ – ületab konkreetset mahtu

 

„ILQD“ – mittelikviidne instrument

29

Suunamisstrateegia

Kohaldatav suunamisstrateegia vastavalt kauplemiskoha normidele.

Kui andmeväli ei ole asjakohane, jäetakse see tühjaks.

{ALPHANUM-50}

30

Kauplemiskoha tehingu tunnuskood

Tärkkood, mille on kauplemiskoht määranud tehingule vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/575 artiklile 12.

Andmeväli on asjakohane ainult korralduste puhul, mis täideti müügikohas

{ALPHANUM-52}

31

Kehtivusaeg

Päeva jooksul kehtiv korraldus: korraldus kaotab kehtivuse selle kauplemispäeva lõpus, mil ta tellimusraamatusse kanti.

„GDAY“ – päeva jooksul kehtiv korraldus

Kuni tühistamiseni kehtiv korraldus: korraldus on tellimusraamatus aktiivne ja täidetav kuni selle tühistamiseni.

„GTCA“ – kuni tühistamiseni kehtiv korraldus

Kuni teatava kellaajani kehtiv korraldus: korraldus kaotab kehtivuse hiljemalt eelnevalt kindlaks määratud ajal jooksval kauplemisperioodil.

„GTHT“ – kuni teatava kellaajani kehtiv korraldus

Kuni teatava kuupäevani kehtiv korraldus: korraldus kaotab kehtivuse kindlaks määratud kuupäeva lõpus.

„GTHD“ – kuni teatava kuupäevani kehtiv korraldus

Kuni kindlaks määratud kuupäeva ja kellaajani kehtiv korraldus: korraldus kaotab kehtivuse kindlaks määratud kuupäeval ja kellaajal.

„GTDT“ – kuni kindlaks määratud kuupäeva ja kellaajani kehtiv korraldus

Pärast teatavat kellaaega kehtiv korraldus: korraldus on aktiivne alles pärast eelnevalt kindlaks määratud kellaaega jooksval kauplemisperioodil.

„GAFT“ – pärast teatavat kellaaega kehtiv korraldus

Pärast teatavat kuupäeva kehtiv korraldus: korraldus on aktiivne alles alates eelnevalt kindlaks määratud kuupäevast.

„GAFD“ – pärast teatavat kuupäeva kehtiv korraldus

Pärast kindlaks määratud kuupäeva ja kellaaega kehtiv korraldus: korraldus on aktiivne alles alates eelnevalt kindlaks määratud kuupäeva teatavast kellaajast.

„GADT“ – pärast kindlaks määratud kuupäeva ja kellaaega kehtiv korraldus

Täida-kohe-või-tühista-korraldus: korraldus, mis täidetakse tellimusraamatusse kandmisel (koguses, mida saab täita) ja mille järelejäänud koguse (kui seda on) kajastamine tellimusraamatus lõpetatakse.

„IOCA“ – täida-kohe-või-tühista-korraldus

Täida-või-tühista-korraldus: korraldus, mis täidetakse tellimusraamatusse kandmisel, tingimusel et seda on võimalik täielikult täita. Kui korraldust on võimalik täita ainult osaliselt, lükatakse see automaatselt tagasi ja seega seda ei täideta.

Muud: konkreetsele ärimudelile, kauplemisplatvormile või -süsteemile omased muud lisanäitajad

„F“ – täida-või-tühista-korraldus

või

{ALPHANUM-4} tärgid, mis ei ole kauplemiskoha liigitussüsteemis veel kasutusel

32

Tehingupiirangud

Sulgemishinna ristumisperioodi puhul kehtiv korraldus: korraldus on sobiv sulgemishinna ristumisperioodiks.

„SESR“ – sulgemishinna ristumisperioodi puhul kehtiv korraldus

Oksjoni puhul kehtiv korraldus: korraldus on aktiivne ja täidetav üksnes oksjonietapis (mille võib eelnevalt kindlaks määrata kauplemiskoha liige, osaline või klient, kes korralduse esitas, nt ava- ja sulgemisoksjonitel või päevasisestel oksjonitel).

„VFAR“ – oksjoni puhul kehtiv korraldus

Üksnes pidevkauplemise puhul kehtiv korraldus: korraldus on aktiivne üksnes pidevkauplemise perioodil.

„VFCR“ – üksnes pidevkauplemise puhul kehtiv korraldus

Muud: konkreetsele ärimudelile, kauplemisplatvormile või -süsteemile omased muud lisanäitajad

{ALPHANUM-4} tärgid, mis ei ole kauplemiskoha liigitussüsteemis veel kasutusel

Kui asjakohased on mitu näitajat, märgitakse andmeväljale mitu tähist, mis eraldatakse komaga

33

Kehtivusaja kuupäev ja kellaaeg

Ajatempel, mis kajastab aega, mil korraldus muutub aktiivseks või see kõrvaldatakse tellimusraamatust.

Päeva jooksul kehtiv korraldus: tellimisraamatusse kandmise kuupäev ajatempliga vahetult enne keskööd.

Kuni teatava kellaajani kehtiv korraldus: tellimisraamatusse kandmise kuupäev koos korralduses märgitud kellaajaga.

Kuni teatava kuupäevani kehtiv korraldus: kindlaks määratud kehtivuse kaotamise kuupäev ajatempliga vahetult enne keskööd.

Kuni kindlaks määratud kuupäeva ja kellaajani kehtiv korraldus: kindlaks määratud kehtivuse kaotamise kuupäev ja kellaaeg.

Pärast teatavat kellaaega kehtiv korraldus: tellimisraamatusse kandmise kuupäev ja kindlaks määratud kellaaeg, mil korraldus muutub aktiivseks.

Pärast teatavat kuupäeva kehtiv korraldus: kindlaks määratud kuupäev ajatempliga vahetult pärast keskööd.

Pärast kindlaks määratud kuupäeva ja kellaaega kehtiv korraldus: kindlaks määratud kuupäev ja kellaaeg, mil korraldus muutub aktiivseks.

Kuni tühistamiseni kehtiv korraldus: lõplik kuupäev ja kellaaeg, mil korraldus turutoimingute kaudu automaatselt kõrvaldatakse.

Muud: mis tahes täiendava kehtivusliigi ajatempel

{DATE_TIME_FORMAT}

Kohtade arv pärast sekundeid määratakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/574 lisa tabeliga 2

34

Koondatud korraldus

Siia märgitakse, kas korraldus on koondatud korraldus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/575 artikli 2 lõikega 3.

„õige“

„vale“

35

Väljamineva korraldusega seotud lisateave

Kõik korralduse juhised, parameetrid, tingimused ja muud andmed,

mille investeerimisühing edastab kauplemiskohale, eelkõige need juhised, parameetrid, tingimused ja andmed, mida kauplemiskohal on vaja, et mõista, kuidas ta peab korraldust käsitlema, või

mille kauplemiskoht edastab investeerimisühingule, eelkõige need juhised, parameetrid, tingimused ja andmed, mida investeerimisühingul on vaja, et mõista, kuidas ta peab korraldust käsitlema.

Vabatekst


(1)  Komisjoni 24. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/580, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 193).

(2)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse tehingutest teatamist pädevatele asutustele (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).

(3)  Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse äritegevuses kasutatavate kellade täpsusastet (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).

(4)  Komisjoni 8. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/575, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse teavet, mida täitmiskohad avaldavad tehingute täitmise kvaliteedi kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 152).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/449


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/590,

28. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 26 lõike 9 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et pädevad asutused saaksid andmeid tõhusalt analüüsida, peaksid tehingute kohta aruannete edastamisel kasutatavad standardid ja vormingud olema ühtlustatud.

(2)

Turutavasid, järelevalvekogemust ja turu arenguid arvestades peaks aruandluses kasutatav tehingu mõiste olema avar. See peaks hõlmama teatamiskohustuslike instrumentide ostu ja müüki ning muid teatamiskohustuslike instrumentide soetamise ja võõrandamise juhte, kuna ka nendega võib kaasneda mure turukuritarvituste pärast. Lisaks võib mure võimalike turukuritarvituste pärast kaasneda tingliku väärtuse muudatustega, kuna need on laadilt sarnased täiendavate ostu- või müügitehingutega. Et pädevad asutused saaksid eristada nimetatud muudatusi muudest ostu- või müügitehingutest, tuleks neid käsitlev teave tehinguaruannetesse eraldi lisada.

(3)

Tehingu mõiste ei peaks sisaldama toiminguid või sündmusi, millest ei pea turujärelevalve eesmärgil pädevatele asutustele teatama. Et välistada selliseid toiminguid ja sündmusi käsitleva teabe lisamine tehinguaruannetesse, tuleks need tehingu mõistest selgesõnaliselt välja jätta.

(4)

Selleks et selgitada, millised investeerimisühingud peavad tehingutest teatama, tuleks täpsustada tehinguni viivad tegevused või teenused. Investeerimisühingut tuleks käsitada tehingut sooritavana, kui ta osutab teenust või teostab tegevust, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (2) I lisa A jao punktides 1, 2 ja 3, teeb kliendi antud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel investeerimisotsuse või teeb kontodele või kontodelt finantsinstrumentide ülekandeid tingimusel, et igal konkreetsel juhul on vastavate teenuste või tegevuste tulemuseks tehing. Kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikega 4 ei tuleks tehinguga lõppevaid korraldusi edastanud investeerimisühinguid aga nende tehingute sooritajatena käsitada.

(5)

Et vältida üksteisele korraldusi edastavate investeerimisühingute aruannete esitamata jätmist või kahekordset esitamist, peaks korraldust edastada kavatsev investeerimisühing korraldust vastu võtva ühinguga kokku leppima, kas vastuvõttev ühing teatab tekkiva tehingu kõigist üksikasjadest või saadab korralduse edasi teisele investeerimisühingule. Kokkuleppe puudumisel tuleks eeldada, et korraldust ei ole edastatud, ja iga investeerimisühing peaks esitama oma tehinguaruande, mis sisaldab [kõiki] selle tehingu üksikasju, millest investeerimisühing aru annab. Lisaks tuleks täpsustada ühingute vahel saadetava korraldusega seotud üksikasjad, et pädevatele asutustele laekuv teave oleks asjakohane, täpne ja täielik.

(6)

Tehinguid sooritavate investeerimisühingute kindla ja tõhusa kindlakstegemise tagamiseks peaksid sellised ühingud tagama, et nad on aruandekohustuse alusel esitatud tehinguaruandes identifitseeritud, kasutades kontrollitud, välja antud ja nõuetekohaselt uuendatud juriidilise isiku tunnust (LEI).

(7)

Tehinguaruannetes nimetatud füüsiliste isikute järjekindla ja usaldusväärse tuvastamise tagamiseks tuleks nende identifitseerimiseks kasutada kodakondsusjärgse riigi tunnust, millele järgnevad isikute kodakondsusjärgse riigi määratud tunnused. Kui sellised tunnuskoodid ei ole kasutatavad, tuleks füüsiliste isikute identifitseerimisandmetena kasutada nende sünnikuupäevast ja nimest moodustatud ühendtunnust.

(8)

Turujärelevalve hõlbustamiseks peaks olema võimalik klientide isikut tuvastada järjekindlalt, üheselt ja usaldusväärselt. Seega peaksid tehinguaruanded sisaldama füüsilisest isikust klientide täisnime ja sünnikuupäeva ning juriidilisest isikust kliendid tuleks identifitseerida LEI järgi.

(9)

Investeerimisotsuseid tegevad isikud või arvutialgoritmid võivad põhjustada turukuritarvitusi. Seetõttu tuleb tulemusliku turujärelevalve tagamiseks olukorras, kus investeerimisotsuseid teeb mõni muu isik peale kliendi või arvutialgoritm, vastav isik või algoritm tehinguaruandes identifitseerida kordumatute, usaldusväärsete ja järjekindlate tunnuskoodide abil. Kui investeerimisotsuse teeb investeerimisühingus rohkem kui üks isik, tuleks aruandesse märkida see isik, kellel lasub otsuse eest esmane vastutus.

(10)

Turukuritarvitusi võivad põhjustada isikud või arvutialgoritmid, kes/mis määravad kindlaks kauplemiskoha, korralduste saajaks oleva investeerimisühingu või mis tahes muud korralduse täitmisega seotud tingimused. Seetõttu tuleb tulemusliku turujärelevalve tagamiseks tehinguaruandes identifitseerida investeerimisühingus selliste tegevuste eest vastutav isik või arvutialgoritm. Kui kaasatud on nii isik kui ka arvutialgoritm või rohkem kui üks isik või algoritm, peaks investeerimisühing eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel järjekindlalt kindlaks määrama, millisel isikul või algoritmil lasub kõnealuste tegevuste eest esmane vastutus.

(11)

Tulemusliku turuseire võimaldamiseks peaksid tehinguaruanded sisaldama täpset teavet investeerimisühingu või selle kliendi positsiooni kõigi muutuste kohta, mis on tingitud teatamiskohustuslikust tehingust sellise tehingu sooritamise ajal. Seetõttu peaksid investeerimisühingud esitama tehinguaruande üksteisega seotud väljadel sisalduvat teavet järjekindlalt ning teatama tehingust või tehingu eri pooltest nii, et nende aruanded annaksid ühiselt võetuna selge üldpildi, mis kajastab tõepäraselt positsiooni muutusi.

(12)

Lühikeseks müügi tehingud tuleks eraldi märgistada, olenemata sellest, kas tegemist on täieliku või osalise lühikeseks müügi tehinguga.

(13)

Tulemusliku turujärelevalve tagamine on eriti keeruline juhul, kui tehing tehakse erinevate finantsinstrumentide kombinatsiooniga. Pädeval asutusel peab olema terviklik ülevaade ning tal peab olema võimalik näha rohkem kui ühe finantsinstrumendiga tehtavas tehingus eraldi iga finantsinstrumendi osa. Seetõttu peaksid finantsinstrumentide kombinatsiooniga tehinguid sooritavad investeerimisühingud teatama iga finantsinstrumendiga tehtud tehingust eraldi ning siduma vastavad aruanded üksteisega tunnuskoodiga, mis on ühingu tasandil tehingusooritusega seotud tehinguaruannete rühma puhul kordumatu.

(14)

Selleks et kindlustada, et juriidiliste isikute järelevalve turukuritarvituste valdkonnas on tulemuslik, peaksid liikmesriigid tagama, et juriidilise isiku tunnuseid koostatakse, omistatakse ja hallatakse vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, mis tagavad juriidiliste isikute järjekindla ja ühese tuvastamise. Investeerimisühingud peaksid enne kliendile selliste teenuste osutamist, millega kaasnevad aruandekohustused seoses kliendi nimel tehtavate tehingutega, küsima kliendilt tema juriidilise isiku tunnuse ning kasutama seda tunnust oma tehinguaruannetes.

(15)

Tõhusa ja tulemusliku turuseire tagamiseks tuleks tehinguaruandeid esitada ainult ühel korral ja ühele pädevale asutusele, kes saab need edasi saata teistele asjaomastele pädevatele asutustele. Seega peaks tehingu sooritanud investeerimisühing esitama aruande oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, olenemata sellest, kas tehingusse on kaasatud ühingu filiaal või kas aruannet esitav ühing sooritas tehingu mõnes teises liikmesriigis asuva filiaali kaudu. Kui kogu tehing või osa tehingust sooritatakse investeerimisühingu mõnes teises liikmesriigis asuva filiaali kaudu, tuleks aruanne esitada ainult üks kord investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on sõlminud teistsuguse kokkuleppe. Et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saaksid teha järelevalvet riigi territooriumil osutatavate filiaalide teenuste üle, peavad nad saama tehinguaruandeid filiaalide tegevuse kohta. Nimetatud põhjusel ja selleks, et võimaldada tehingutes osalevaid filiaale käsitlevate tehinguaruannete edastamist kõigile asjaomastele pädevatele asutustele, peavad aruanded sisaldama üksikasjalikke andmeid filiaalide tegevuse kohta.

(16)

Tehinguaruannete andmete täielikkus ja täpsus on turukuritarvituste järelevalve jaoks äärmiselt olulised. Seetõttu peaksid kauplemiskohad ja investeerimisühingud rakendama meetodeid ja korda, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatavate tehinguaruannete täielikkus ja täpsus. Määrus ei peaks kehtima tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate suhtes, kuna nende suhtes kohaldatakse erikorda, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/571 (3) ning neil on andmete täielikkuse ja täpsuse tagamiseks sarnased nõuded.

(17)

Tühistamiste ja paranduste jälgimiseks peaks investeerimisühing säilitama tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujalt saadud üksikasjad paranduste ja tühistamiste kohta juhul, kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tühistab investeerimisühingu nimel esitatud tehinguaruande või parandab seda vastavalt investeerimisühingu korraldustele.

(18)

Likviidsuse mõttes kõige kohasema turu kindlakstegemine võimaldab saata tehinguaruandeid edasi teistele pädevatele asutustele ning investorid saavad selle põhjal kindlaks teha, millisele pädevale asutusele nad peavad teatama oma lühikestest positsioonidest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 (4) artiklitele 5, 7 ja 8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (5) kohased reeglid asjaomase pädeva asutuse kindlakstegemiseks on olnud tulemuslikud enamiku finantsinstrumentide puhul ja peaksid seetõttu jääma samaks. Siiski tuleks kehtestada eraldi uued reeglid nende instrumentide jaoks, mida direktiivis 2004/39/EÜ ei käsitleta; need on kolmanda riigi üksuste emiteeritud võlainstrumendid, lubatud heitkoguse väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mille otsesel alusvaral ei ole ülemaailmset tunnust või mis moodustavad korvi või kuuluvad EMP-välisesse indeksisse.

(19)

Järjekindluse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(20)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(21)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tehingutest teatamisel kasutatavad andmestandardid ja -vormingud

Tehinguaruanne peab sisaldama kõiki I lisa tabelis 2 osutatud üksikasju asjaomaste finantsinstrumentide kohta. Kõik tehinguaruannetesse lisatavad üksikasjad esitatakse kooskõlas I lisas tabelis 2 kirjeldatud standardite ja vormingutega elektroonilisel ja masinloetaval kujul ning kasutades ühtset XML-vormingut kooskõlas standardi ISO 20022 metoodikaga.

Artikkel 2

Tehingu mõiste

1.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaldamisel tähendab tehing määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikes 2 osutatud finantsinstrumendi soetamist või võõrandamist.

2.   Lõikes 1 osutatud soetamine hõlmab järgmist:

a)

finantsinstrumendi ostmine;

b)

tuletislepingu sõlmimine;

c)

tuletislepingu tingliku väärtuse suurendamine.

3.   Lõikes 1 osutatud võõrandamine hõlmab järgmist:

a)

finantsinstrumendi müümine;

b)

tuletislepingu lõpetamine;

c)

tuletislepingu tingliku väärtuse vähendamine.

4.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaldamisel hõlmab tehingu mõiste ka finantsinstrumendi samaaegset soetamist ja võõrandamist, mille korral finantsinstrumendi omanik ei muutu, kuid määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6, 10, 20 või 21 kohaselt on nõutav kauplemisjärgne avaldamine.

5.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaldamisel ei hõlma tehingu mõiste järgmist:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (7) artikli 3 punktis 11 määratletud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

b)

üksnes kliirimise või arveldamise eesmärgil sõlmitud leping;

c)

poolte vastastikuste kohustuste arveldamine koos netokohustuse edasikandmisega;

d)

üksnes hoidmistegevusest tingitud soetamine või võõrandamine;

e)

tuletislepingu kauplemisjärgne loovutamine või uuendamine nii, et üks tuletislepingu pool asendatakse kolmanda isikuga;

f)

portfelli tihendamine;

g)

ühisinvesteerimisettevõtja osakute emiteerimine või lunastamine ühisinvesteerimisettevõtja halduri poolt;

h)

finantsinstrumendis sisalduva õiguse kasutamine või vahetusvõlakirja vahetamine ja sellest tulenev tehing alusvaraks oleva finantsinstrumendiga;

i)

finantsinstrumendi loomine, aegumine või lunastamine eelnevalt kehtestatud lepingutingimuste alusel või investorist sõltumatute kohustuslike sündmuste tagajärjel olukorras, kus investor ei tee finantsinstrumendi loomise, aegumise või lunastamise ajal investeerimisotsust;

j)

tuletislepingu tingliku väärtuse vähenemine või suurenemine eelnevalt kehtestatud lepingutingimuste alusel või kohustuslike sündmuste tagajärjel olukorras, kus investor ei tee tingliku väärtuse muutumise ajal investeerimisotsust;

k)

indeksi või korvi koosseisu muutus pärast tehingu sooritamist;

l)

dividendide reinvesteerimise plaani alusel toimunud soetus;

m)

soetus või võõrandamine, mis toimub töötajate aktsiatega motiveerimise programmi alusel või mis on seotud väljavõtmata vara fondi haldamisega, õigustega korporatiivsete sündmuste järel alles jäävatele murdaktsiatele või aktsionäride arvu vähendamise kavadega, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)

soetamise või võõrandamise kuupäevad on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud;

ii)

investori tehtud investeerimisotsus soetamise või võõrandamise kohta piirdub investori valikuga teha tehing ilma võimaluseta muuta ühepoolselt tehingu tingimusi;

iii)

investeerimisotsuse ja täitmishetke vahel on vähemalt kümme tööpäeva;

iv)

tehingu väärtus on konkreetse investori konkreetse instrumendiga tehtava ühekordse tehingu korral piiratud summaga, mis vastab 1 000 eurole, ning mitut tehingut sisaldava kokkuleppe korral on kalendrikuus konkreetse investori konkreetse instrumendiga tehtavate tehingute kumulatiivne väärtus piiratud summaga, mis vastab 500 eurole;

n)

võlakirja või muud liiki väärtpaberistatud võla kohta tehtav vahetus- ja ülevõtupakkumine, kui tingimused on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud ning investeerimisotsus piirdub investori valikuga teha tehing ilma võimaluseta muuta ühepoolselt selle tingimusi;

o)

üksnes tagatise ülekandmisest tingitud soetamine või võõrandamine.

Esimese lõigu punktis a sätestatud välistust ei kohaldada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes, mille vastaspool on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige.

Esimese lõigu punktis i sätestatud välistust ei kohaldada esmase avaliku pakkumise, avaliku järelpakkumise, suunatud pakkumise ega võlakirjade emiteerimise suhtes.

Artikkel 3

Tehingu sooritamise mõiste

1.   Investeerimisühing on sooritanud artiklis 2 sätestatud mõistele vastava tehingu juhul, kui ta osutab mõnda järgmist teenust või teeb mõne järgmise tegevuse, mille tulemuseks on tehing:

a)

ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine;

b)

korralduste täitmine klientide nimel;

c)

kauplemine oma arvel;

d)

investeerimisotsuse tegemine vastavalt kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhinevale volitusele;

e)

finantsinstrumentide ülekandmine kontodele või kontodelt.

2.   Investeerimisühing ei ole tehingut sooritanud, kui ta on edastanud korralduse vastavalt artiklile 4.

Artikkel 4

Korralduse edastamine

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikele 4 korraldust edastava investeerimisühingu (edastav ühing) puhul eeldatakse, et ta on korralduse edastanud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

ühing sai korralduse oma kliendilt või korraldus tehti seoses ühingu otsusega soetada või võõrandada teatud kindel finantsinstrument kooskõlas ühelt või mitmelt kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volitusega;

b)

edastav ühing on saatnud korralduse lõikes 2 osutatud üksikasjad teisele investeerimisühingule (vastuvõttev ühing);

c)

vastuvõtva ühingu suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõiget 1 ning see ühing nõustub teatama asjaomase korralduse tulemusena tehtavast tehingust või edastama korralduse üksikasjad teisele investeerimisühingule kooskõlas käesoleva artikliga.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel tuleb kokkuleppes täpsustada tähtaeg, mille jooksul edastav ühing saadab korralduse üksikasjad vastuvõtvale ühingule, ning sätestada tingimus, et vastuvõttev ühing kontrollib enne tehinguaruande esitamist või korralduse edastamist käesoleva artikli kohaselt, kas saadud tellimuse üksikasjad sisaldavad ilmseid vigu või väljajätmisi.

2.   Kooskõlas lõikega 1 tuleb edastada järgmised korralduse üksikasjad, kui need on konkreetse korralduse puhul asjakohased:

a)

finantsinstrumendi tunnuskood;

b)

teave, kas korraldus on tehtud finantsinstrumendi soetamiseks või võõrandamiseks;

c)

korralduses märgitud hind ja kogus;

d)

edastava ühingu kliendi identifitseerimisandmed ja üksikasjad korralduse jaoks;

e)

kliendi nimel otsuse teinud isiku identifitseerimisandmed ja üksikasjad juhul, kui investeerimisotsus tehakse esindusõigus alusel;

f)

lühikeseks müügi identifitseerimisandmed;

g)

edastavas ühingus investeerimisotsuse eest vastutava isiku või algoritmi identifitseerimisandmed;

h)

investeerimisotsuse eest vastutava isiku üle järelevalvet tegeva investeerimisühingu filiaali riik ning kliendilt korralduse vastu võtnud või kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel kliendi nimel investeerimisotsuse teinud investeerimisühingu filiaali asukohariik;

i)

kauba tuletisinstrumente käsitleva korralduse puhul teave, kas tehinguga vähendatakse riski objektiivselt mõõdetaval moel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 57;

j)

edastava ühingu tunnuskood.

Füüsilisest isikust kliendi korral esitatakse esimese lõigu punkti d kohaldamisel kliendi identifitseerimisandmed vastavalt artiklile 6.

Esimese lõigu punkti j kohaldamisel olukorras, kus korraldus on saadud eelmiselt ühingult, kes ei edastanud korraldust vastavalt käesolevas artiklis esitatud tingimustele, kasutatakse koodina edastava ühingu tunnuskoodi. Kui edastatav korraldus on saadud eelmiselt edastavalt ühingult kooskõlas käesolevas artiklis esitatud tingimustega, kasutatakse esimeses lõigus osutatud punkti j kohaselt esitatava koodina eelmise edastava ühingu tunnuskoodi.

3.   Kui mõne korraldusega on seotud rohkem kui üks edastav ühing, esitatakse lõike 2 esimese lõigu punktides d–i osutatud üksikasjad esimese edastava ühingu kliendi kohta.

4.   Kui korraldus tehakse liidetult mitme kliendi nimel, edastatakse lõikes 2 nimetatud teave kõigi klientide kohta.

Artikkel 5

Tehingu sooritanud investeerimisühingu identifitseerimisandmed

1.   Tehingu sooritanud investeerimisühing tagab, et määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõike 1 kohaselt esitatavas tehinguaruandes kasutatakse ühingu identifitseerimiseks standardile ISO 17442 vastavat kontrollitud, välja antud ja nõuetekohaselt uuendatud juriidilise isiku tunnust.

2.   Tehingu sooritanud investeerimisühing tagab, et tema juriidilise isiku tunnusega seotud alusandmeid uuendatakse vastavalt juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteemi akrediteeritud kohaliku tegevusüksuse tingimustele.

Artikkel 6

Füüsiliste isikute identifitseerimisandmed

1.   Füüsilise isiku identifitseerimiseks kasutatakse tehinguaruandes tunnust, mis koosneb isiku kodakondsuse ISO 3166-1 alpha-2 (kahetäheline riigikood) kohasest koodist, millele järgneb isiku kodakondsusel põhinev II lisas esitatud riiklik klienditunnus.

2.   Lõikes 1 osutatud riiklik klienditunnus määratakse vastavalt II lisas esitatud prioriteeditasemetele, kasutades isiku kõrgeima prioriteediga tunnust, olenemata sellest, kas see tunnus on investeerimisühingule varasemast teada.

3.   Kui füüsilisel isikul on rohkem kui ühe Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigi kodakondsus, kasutatakse selle kodakondsusjärgse riigi koodi, mis jääb standardi ISO 3166-1 alpha-2 kohaste koodide tähestikulisel järjestamisel esimesele kohale, ning kodakondsusele vastavat tunnust, mis määratakse vastavalt lõikele 2. Kui füüsiline isik on mõne EMP-välise riigi kodanik, kasutatakse kõrgeima prioriteediga tunnust kooskõlas II lisas esitatud väljaga „kõik teised riigid“. Kui füüsilisel isikul on nii EMP kui ka EMP-välise riigi kodakondsus, kasutatakse EMP riigi kodakondsusele vastavat riigikoodi ja sellele kodakondsusele vastavat kõrgeima prioriteediga tunnust, mis määratakse vastavalt lõikele 2.

4.   Kui lõike 2 kohaselt määratud tunnus on CONCAT, kasutab investeerimisühing füüsilise isiku identifitseerimisandmetena järgmistest elementidest järgnevas järjekorras koostatud ühendtunnust:

a)

isiku sünnikuupäev kujul AAAAKKPP;

b)

eesnime viis esimest tähte;

c)

perekonnanime viis esimest tähte.

5.   Lõike 4 kohaldamisel ei kasutata nimede eesliiteid ning lühematele kui viietähelistele ees- ja perekonnanimedele lisatakse lõppu märk #, et lõikele 4 vastavad viited ees- ja perekonnanimedele sisaldaksid viit märki. Kõik tähed peavad olema suurtähed. Ülakomasid, rõhumärke, sidekriipse, kirjavahemärke ja tühikuid ei kasutata.

Artikkel 7

Kliendi isiku üksikasjad ning otsustaja identifitseerimistunnus ja üksikasjad

1.   Füüsilisest isikust kliendi nimel sooritatud tehingut käsitlev aruanne peab sisaldama kliendi täisnime ja sünniaega vastavalt I lisa tabeli 2 väljadele 9, 10, 11, 18, 19 ja 20.

2.   Kui asjaomase tehinguga seotud investeerimisotsust ei teinud klient, tuleb tehinguaruandes märkida, kes selle otsuse kliendi nimel tegi; märkimisel lähtutakse I lisa tabeli 2 väljadest 12–15 ostja puhul ja 21–24 müüja puhul.

Artikkel 8

Investeerimisotsuse eest vastutava isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed

1.   Kui investeerimisotsuse finantsinstrumendi soetamise või võõrandamise kohta teeb investeerimisühingus töötav isik või arvutialgoritm, tuleb esitada selle isiku või algoritmi identifitseerimisandmed vastavalt I lisa tabeli 2 väljale 57. Investeerimisühing esitab isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed üksnes juhul, kui investeerimisotsus tehakse investeerimisühingu enda nimel või kliendi nimel kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel.

2.   Kui investeerimisotsuse tegemisel osaleb investeerimisühingus rohkem kui üks isik, määrab investeerimisühing isiku, kellel lasub otsuse eest esmane vastutus. Isik, kellel lasub investeerimisotsuse eest esmane vastutus, määratakse vastavalt investeerimisühingus eelnevalt kehtestatud kriteeriumidele.

3.   Kui kooskõlas lõikega 1 teeb investeerimisotsuse investeerimisühingus kasutatav arvutialgoritm, määrab investeerimisühing arvutialgoritmile identifitseerimistunnuse, mida kasutatakse tehinguaruandes. Nimetatud tunnus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

see on algoritmi moodustava iga programmikoodi või kauplemisstrateegia puhul kordumatu, olenemata finantsinstrumentidest või turgudest, mille puhul algoritmi kasutatakse;

b)

pärast selle määramist kasutatakse seda algoritmile või algoritmi versioonile osutamisel järjekindlalt;

c)

see on aja jooksul kordumatu.

Artikkel 9

Tehingu sooritanud isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed

1.   Kui investeerimisühingus tehingut sooritav isik või arvutialgoritm otsustab, millist väljaspool liitu asuvat kauplemiskohta, kliendi korralduste süsteemset täitjat või organiseeritud kauplemisplatvormi kasutada, millistele ühingutele korraldusi edastada või milliseid korralduse täitmisega seotud tingimusi rakendada, esitatakse selle isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed I lisa tabeli 2 väljal 59.

2.   Kui tehingu sooritab investeerimisühingus töötav isik, määrab investeerimisühing isikule tehinguaruandes kasutatava identifitseerimistunnuse vastavalt artiklile 6.

3.   Kui tehingu sooritab investeerimisühingus kasutatav arvutialgoritm, määrab investeerimisühing arvutialgoritmile identifitseerimistunnuse vastavalt artikli 8 lõikele 3.

4.   Kui tehingu sooritamisse on kaasatud nii isik kui ka arvutialgoritm või rohkem kui üks isik või algoritm, määrab investeerimisühing, millisel isikul või algoritmil lasub tehingu sooritamise eest esmane vastutus. Isik või algoritm, kellel või millel lasub tehingu sooritamise eest esmane vastutus, määratakse vastavalt investeerimisühingus eelnevalt kehtestatud kriteeriumidele.

Artikkel 10

Kohaldatava vabastuse identifitseerimisandmed

Tehinguaruannetes esitatakse käesoleva määruse I lisa tabeli 2 väljale 61 vastavad identifitseerimisandmed sooritatud tehingu suhtes määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 või 9 kohaselt kohaldatava vabastuse kohta.

Artikkel 11

Lühikeseks müügi identifitseerimisandmed

1.   Tehinguaruannetes esitatakse I lisa tabeli 2 väljale 62 vastavad identifitseerimisandmed selliste tehingute kohta, mis sooritamise ajal on tervikuna või osaliselt lühikeseks müügi tehingud.

2.   Investeerimisühing teeb võimaluste piires kindlaks need lühikeseks müügi tehingud, milles klient on müüja, kaasa arvatud juhul, kui investeerimisühing liidab kokku mitme kliendi korraldused. Investeerimisühing esitab tehinguaruandes selliste lühikeseks müügi tehingute identifitseerimisanded vastavalt I lisa tabeli 2 väljale 62.

3.   Kui investeerimisühing sooritab lühikeseks müügi tehingu enda nimel, märgib ta tehinguaruandes, kas lühikeseks müügi tehing tehti turutegija või esmasvahendajana vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artiklis 17 sätestatud erandile.

Artikkel 12

Finantsinstrumentide kombinatsiooniga seotud täitmisest teatamine

Kui investeerimisühing sooritab tehingu kahe või enama finantsinstrumendiga, teatab investeerimisühing iga finantsinstrumendiga tehtud tehingust eraldi ning seob vastavad aruanded üksteisega tunnuskoodiga, mis on ühingu tasandil tehingusooritusega seotud tehinguaruannete rühma puhul kordumatu, nagu on täpsustatud I lisa tabeli 2 väljal 40.

Artikkel 13

Juriidilise isiku tunnuste koostamise, omistamise ja haldamise tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et juriidilise isiku tunnuseid koostatakse, omistatakse ja hallatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)

kordumatus;

b)

täpsus;

c)

järjepidevus;

d)

neutraalsus;

e)

usaldusväärsus;

f)

avatud lähtekood;

g)

paindlikkus;

h)

skaleeritavus;

i)

kättesaadavus.

Liikmesriigid tagavad samuti, et juriidilise isiku tunnuste koostamiseks, omistamiseks ja haldamiseks kasutatakse ühtseid rahvusvahelisi tegevusstandardeid, nende suhtes rakendatakse juriidilise isiku tunnuste regulatiivse järelevalvekomitee juhtimisraamistikku ja need on saadaval mõistliku hinnaga.

2.   Investeerimisühingul ei ole lubatud osutada teenust, mis tekitab kohustuse esitada juriidilise isiku tunnuse kasutamise õigust omava kliendi nimel tehtud tehingu kohta tehinguaruanne, enne kui ta on saanud sellelt kliendilt tema juriidilise isiku tunnuse.

3.   Investeerimisühing tagab, et tunnuse pikkus ja ülesehitus vastavad standardile ISO 17442, tunnus sisaldub ülemaailmses juriidilise isiku tunnuste andmebaasis, mida haldab juriidilise isiku tunnuste regulatiivse järelevalvekomitee määratud keskne tegevusüksus, ja see kuulub asjaomasele kliendile.

Artikkel 14

Filiaalide sooritatud tehingutest teatamine

1.   Investeerimisühing teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele tehingutest, mis on täielikult või osaliselt sooritatud ühingu filiaali kaudu, välja arvatud juhul, kui päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on sõlminud teistsuguse kokkuleppe.

2.   Kui investeerimisühing sooritab tehingu täielikult või osaliselt oma filiaali kaudu, teatab ta tehingust ainult ühel korral.

3.   Kui seoses tehingu osalise või täieliku sooritamisega investeerimisühingu filiaali kaudu tuleb tehinguaruandesse lisada selle filiaali asukohariigi kood vastavalt I lisa tabeli 2 väljale 8, 17, 37, 58 või 60, esitab investeerimisühing tehinguaruandes asjaomase filiaali asukohariigi koodi standardi ISO 3166 järgi kõigil järgmistel juhtudel:

a)

filiaal sai korralduse kliendilt või tegi investeerimisotsuse kliendi nimel kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel;

b)

filiaalil on järelevalvekohustus asjaomase investeerimisotsuse eest vastutava isiku suhtes;

c)

filiaalil on järelevalvekohustus tehingu sooritamise eest vastutava isiku suhtes;

d)

tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kasutades filiaali liikmesust selles kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis.

4.   Kui investeerimisühingu filiaali puhul ei esine ühte või mitut lõikes 3 nimetatud olukorda, täidetakse I lisa tabeli 2 asjakohased väljad investeerimisühingu päritoluliikmesriigi ISO riigikoodiga või kolmandast riigist pärit ühingu korral ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi koodiga.

5.   Kolmandast riigist pärit ühingu filiaal esitab tehinguaruande sellele pädevale asutusele, kes andis filiaalile tegevusloa. Kolmandast riigist pärit ühingu filiaal kirjutab I lisa tabeli 2 asjakohastele väljadele selle liikmesriigi ISO kohase riigikoodi, mille pädev asutus andis filiaalile tegevusloa.

Kui kolmandast riigist pärit ühing on asutanud filiaalid rohkem kui ühes liidu liikmesriigis, valivad need filiaalid ühiselt liikmesriikide pädevate asutuste seast ühe, kellele tuleb saata tehinguaruanded vastavalt lõigetele 1–3.

Artikkel 15

Finantstehingutest teatamise meetodid ja kord

1.   Kauplemiskohtade ja investeerimisühingute kasutatavad tehinguaruannete koostamise ja esitamise meetodid ja kord peaksid hõlmama järgmist:

a)

süsteemid, millega tagatakse aruandes esitatud teabe turvalisus ja konfidentsiaalsus;

b)

tehinguaruande allika autentimise mehhanismid;

c)

ettevaatusabinõud, mille eesmärk on aruandesüsteemi tõrke korral aruannete edastamine aegsasti taastada;

d)

tehinguaruannete vigade ja väljajätmiste tuvastamise mehhanismid;

e)

mehhanismid, mis võimaldavad vältida tehinguaruannete korduvat esitamist, kaasa arvatud juhul, kui investeerimisühingu tehinguid teostatakse kauplemiskoha süsteemide kaudu ja tehingu üksikasjadest teatamine on tehtud ülesandeks kauplemiskohale kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikega 7;

f)

mehhanismid, millega tagatakse, et kauplemiskoht esitab aruandeid ainult nende investeerimisühingute nimel, kes on otsustanud lasta kauplemiskohal saata nende nimel aruandeid tehingute kohta, mis tehakse kauplemiskoha süsteemide kaudu;

g)

mehhanismid, mis võimaldavad vältida aruannete esitamist selliste tehingute kohta, mille suhtes ei kehti määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikes 1 osutatud aruandekohustus, kuna puudub tehing käesoleva määruse artikli 2 tähenduses või kuna instrument, millega asjaomast tehingut tehakse, ei kuulu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõike 2 kohaldamisalasse;

h)

mehhanismid, mille abil tehakse kindlaks määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 alusel teatamiskohustuslikud tehingud, mille kohta ei ole teavet esitatud, kaasa arvatud juhud, kus pädeva asutuse tagasi lükatud tehinguaruandeid ei ole sobival kujul uuesti esitatud.

2.   Kui kauplemiskohale või investeerimisühingule saab teatavaks, et pädevale asutusele esitatud tehinguaruanne sisaldab viga või väljajätmist, teatamiskohustuslikku tehingut käsitlev tehinguaruanne on esitamata jäetud või tagasi lükatud tehinguaruannet ei ole uuesti esitatud või on teatatud tehingust, millest teatamine ei ole kohustuslik, siis teatab ta vastavast asjaolust viivitamatult asjaomasele pädevale asutusele.

3.   Investeerimisühingud kehtestavad korra, millega tagatakse, et nende tehinguaruanded on täielikud ja täpsed. Selline kord hõlmab aruandlusprotsessi testimist ning front office'i kauplemisdokumentide regulaarset võrdlemist pädevatelt asutustelt kontrollimiseks saadud väljavõtetega andmetest.

4.   Kui pädev asutus andmeväljavõtteid ei esita, võrdleb investeerimisühing oma front office'i kauplemisdokumente teabega, mis sisaldub nende pädevale asutusele esitatud tehinguaruannetes või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või kauplemiskohtade poolt nende nimel esitatud tehinguaruannetes. Võrdlemise käigus kontrollitakse aruande esitamise õigeaegsust, andmeväljade täpsust ja täielikkust ning nende vastavust I lisa tabelis 2 esitatud standarditele ja vormingutele.

5.   Investeerimisühingud peavad kehtestama korra, millega tagatakse, et nende tehinguaruanded kajastavad ühiselt võetuna kõiki muutusi nende ja nende klientide finantsinstrumentidega seotud positsioonides finantsinstrumentidega tehtavate tehingute sooritamise ajal.

6.   Kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tühistab investeerimisühingu nimel esitatud tehinguaruande või parandab seda vastavalt investeerimisühingu korraldustele, säilitab investeerimisühing tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujalt saadud üksikasjad paranduste ja tühistamiste kohta.

7.   Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikes 5 osutatud aruanded saadetakse kauplemiskoha päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

8.   Pädevad asutused kasutavad üksteisele tehinguaruannete saatmiseks turvalisi elektroonilisi sidekanaleid.

Artikkel 16

Likviidsuse poolest kõige kohasema turu kindlaksmääramine

1.   Kui tehingu objektiks on vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti a tähenduses, lubatud heitkoguse väärtpaber või ühisinvesteerimisettevõtja osak, tehakse üks kord igas kalendriaastas eelmise kalendriaasta andmete põhjal kindlaks selle finantsinstrumendi kõige kohasem turg likviidsuse seisukohast (kõige kohasem turg) eeldusel, et eelmise kalendriaasta alguses oli finantsinstrumendiga kauplemine lubatud või sellega kaubeldi; kõige kohasem turg tehakse kindlaks järgmiselt:

a)

kui instrumendiga kauplemine on lubatud ühel või mitmel reguleeritud turul, on kõige kohasem see reguleeritud turg, kus selle instrumendiga seotud käive oli eelmisel kalendriaastal kõige suurem komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (8) artikli 17 lõike 4 tähenduses;

b)

kui instrumendiga kauplemine ei ole reguleeritud turgudel lubatud, on kõige kohasem turg see mitmepoolne kauplemissüsteem, kus selle instrumendiga seotud käive oli eelmisel kalendriaastal kõige suurem;

c)

punktide a ja b kohaldamisel jäetakse suurima käibe arvutamisel arvesse võtmata kõik tehingud, mis on vabastatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktile a, b või c.

2.   Kui direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 lõigu 44 punkti a tähenduses vabalt võõrandatava väärtpaberi, lubatud heitkoguse väärtpaberi või ühisinvesteerimisettevõtja osakuga kauplemine ei olnud eelmise kalendriaasta alguses lubatud või sellega ei kaubeldud, finantsinstrumendi kõige kohasema turu kindlaksmääramisel käibe arvutamiseks vajalikud andmed on ebapiisavad või puuduvad või vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile c käibe arvutamiseks vajalikud andmed on ebapiisavad või puuduvad, on erandina käesoleva artikli lõikest 1 finantsinstrumendi kõige kohasem turg selle liikmesriigi turg, kus esitati esimene finantsinstrumendi kauplemisele lubamise taotlus või kus alustati esimesena instrumendiga kauplemist.

3.   Kui tehingu objektiks on vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti b tähenduses või rahaturuinstrument, mille emitent on asutatud liidus, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus paikneb emitendi registrijärgne asukoht.

4.   Kui tehingu objektiks on vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti b tähenduses või rahaturuinstrument, mille emitent on asutatud väljaspool liitu, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus esitati esimene finantsinstrumendi kauplemisele lubamise taotlus või mille kauplemiskohas alustati esimesena instrumendiga kauplemist.

5.   Kui finantsinstrumendiks on tuletisleping, hinnavaheleping või vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c tähenduses, määratakse kõige kohasem turg kindlaks järgmiselt:

a)

kui finantsinstrumendi alusvara on reguleeritud turul kauplemisele lubatud või mitmepoolses kauplemissüsteemis kaubeldav vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti a tähenduses või lubatud heitkoguse väärtpaber, on kõige kohasem see turg, mida peetakse kõige kohasemaks aluseks oleva väärtpaberi puhul vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 või 2;

b)

kui finantsinstrumendi alusvara on reguleeritud turul kauplemisele lubatud või mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldav vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti b tähenduses või rahaturuinstrument, on kõige kohasem see turg, mida peetakse kõige kohasemaks aluseks oleva finantsinstrumendi puhul vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 või 4;

c)

kui finantsinstrumendi alusvara on finantsinstrumente sisaldav korv, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati või mille kauplemiskohas sellega esimesena kaubeldi;

d)

kui finantsinstrumendi aluseks on finantsinstrumente sisaldav indeks, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati või mille kauplemiskohas sellega esimesena kaubeldi;

e)

kui finantsinstrumendi alusvara on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või kaubeldav tuletisinstrument, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus asjaomane tuletisinstrument on kauplemisele lubatud või kus sellega kauplemiskohas kaubeldakse.

6.   Lõigetes 1–5 käsitlemata finantsinstrumentide kõige kohasem turg on selle liikmesriigi turg, kus finantsinstrument kauplemiskohas esimest korda kauplemisele lubati või kus sellega esimest korda kaubeldi.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Artikli 2 lõike 5 teist lõiku hakatakse kohaldama 12 kuud pärast komisjoni poolt määruse (EL) 2015/2365 artikli 4 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(3)  Komisjoni 2. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 126).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(8)  Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määruse (EL) 2017/587 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 387).


I LISA

Tabel 1

Tabeli 2 selgitus

SÜMBOL

ANDMELIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti väli.

{CFI_CODE}

6 märki

Finantsinstrumendi liigi (CFI) kood ISO 10962 järgi

{COUNTRYCODE_2}

2 tähtnumbrilist märki

Kahetäheline riigikood (ISO 3166-1 alpha-2 riigikood)

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

Kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg järgnevas vormingus:

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ.

„AAAA“ tähistab aastat;

„KK“ tähistab kuud;

„PP“ tähistab päeva;

„T“ tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T“

„tt“ tähistab tunde;

„mm“ tähistab minuteid;

„ss.dddddd“ tähistab sekundeid ja sekundi murdosi;

Z tähistab UTC (koordineeritud maailmaeg) kellaaega.

Kuupäevad ja kellaajad esitatakse UTC kohaselt.

{DATEFORMAT}

ISO 8601 kuupäevavorming

Kuupäevad esitatakse järgmisel kujul:

AAAA-KK-PP.

{DECIMAL-n/m}

Kuni n-kohaline kümnendmurd, milles võib olla m kohta pärast koma

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

murdosa eraldusmärk on punkt (.);

negatiivsete arvude ees on miinus (–).

Väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{INDEX}

4 tähtnumbrilist märki

EONA – EONIA

EONS – EONIA SWAP

EURI – EURIBOR

EUUS – EURODOLLAR

EUCH – EuroSwiss

GCFR – GCF REPO

ISDA – ISDAFIX

LIBI – LIBID

LIBO – LIBOR

MAAA – Muni AAA

PFAN – Pfandbriefe

TIBO – TIBOR

STBO – STIBOR

BBSW – BBSW

JIBA – JIBAR

BUBO – BUBOR

CDOR – CDOR

CIBO – CIBOR

MOSP – MOSPRIM

NIBO – NIBOR

PRBO – PRIBOR

TLBO – TELBOR

WIBO – WIBOR

TREA – Treasury

SWAP – SWAP

FUSW – Future SWAP

{INTEGER-n}

Kuni n-kohaline täisarv

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN-kood standardi ISO 6166 järgi

{LEI}

20 tähtnumbrilist märki

Juriidilise isiku tunnus standardi ISO 17442 järgi

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood standardi ISO 10383 järgi

{NATIONAL_ID}

35 tähtnumbrilist märki

Tunnuskood moodustatakse vastavalt artiklile 6 ja II lisa tabelile.


Tabel 2

Tehinguaruannetes esitatavad üksikasjad

Kõik väljad on kohustuslikud, kui ei ole teisiti sätestatud


Nr

VÄLI

ESITATAVAD ANDMED

ESITAMISEL KASUTATAVAD VORMINGUD JA STANDARDID

1

Aruande staatus

Märge selle kohta, kas tegemist on uue tehinguaruandega või aruande tühistamisega.

NEWT – uus

CANC – tühistamine

2

Tehingu viitenumber

Kordumatu identifitseerimisnumber, mille tehingu sooritanud ühing määrab iga tehinguaruande jaoks.

Kui kauplemiskoht esitab vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikele 5 tehinguaruande ühingu nimel, kelle suhtes määrust (EL) nr 600/2014 ei kohaldata, sisestab kauplemiskoht sellele väljale kauplemiskohasiseselt genereeritud numbri, mis on kauplemiskoha esitatava iga tehinguaruande puhul kordumatu.

{ALPHANUM-52}

3

Kauplemiskoha tehingu tunnuskood

Kauplemiskoht genereerib selle numbri ja edastab selle nii ostvale kui ka müüvale poolele kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/580 (1) artikliga 12.

See väli on nõutav üksnes kauplemiskohas sooritatud tehingu turupoole puhul.

{ALPHANUM-52}

4

Sooritava isiku tunnuskood

Tehingut sooritava isiku identifitseerimiseks kasutatav kood.

{LEI}

5

Direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluv investeerimisühing

Näidatakse, kas väljal 4 osutatud isik on direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv investeerimisühing.

„true“ – jah

„false“ – ei

6

Esitava isiku tunnuskood

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõike 7 kohaselt tehinguaruande pädevale asutusele esitanud isiku identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui tehingu sooritanud ühing esitab aruande otse pädevale asutusele, sisestatakse väljale sooritava ühingu LEI (kui sooritav ühing on juriidiline isik).

Kui aruande esitab kauplemiskoht, sisestatakse väljale kauplemiskoha korraldaja LEI.

Kui aruande esitab tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, sisestatakse väljale tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja LEI.

{LEI}

Ostja andmed

Ühiskontode korral korratakse välju 7–11 iga ostja puhul.

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing väljad 7–15 oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

Kui teabeedastuses käsitletakse edastatud korraldust, mis ei vasta artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, käsitab vastuvõttev ühing edastavat ühingut kui ostjat.

7

Ostja tunnuskood

Finantsinstrumendi omandaja identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui omandaja on juriidiline isik, kasutatakse omandaja juriidilise isiku tunnust.

Kui omandaja ei ole juriidiline isik, kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus kasutatakse keskset vastaspoolt ja omandaja isikut ei avaldata, kasutatakse keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus ei kasutata keskset vastaspoolt ja omandaja isikut ei avaldata, kasutatakse väljaspool liitu asuva kauplemiskoha või organiseeritud kauplemisplatvormi turu tunnuskoodi (MIC).

Kui omandaja on investeerimisühing, kes tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana, kasutatakse süsteemse täitja juriidilise isiku tunnust.

Koodiga INTC tähistatakse investeerimisühingus kasutatavat klientide koondkontot, et teatada sellele kontole või sellelt kontolt tehtud ülekandest koos vastava konto arvel tehtud jaotusega üksikklientide vahel.

Optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul on ostja selline vastaspool, kellel on õigus optsioon realiseerida, ja müüja selline vastaspool, kes müüb optsiooni ja saab optsioonipreemia.

Muude futuuride ja forvardite kui valuutafutuurid ja -forvardid puhul on ostja instrumenti ostev vastaspool ja müüja instrumenti müüv vastaspool.

Väärtpaberite vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes kannab alusvaraks oleva väärtpaberi hinnamuutuse riski ja saab väärtpaberi hinna. Müüja on vastaspool, kes maksab väärtpaberi hinna.

Intressimäära või inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute puhul on ostja fikseeritud määra maksev vastaspool. Müüja on fikseeritud määra saav vastaspool. Baasvahetustehingute (ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud) puhul on ostja intressivahet maksev vastaspool ja müüja intressivahet saav vastaspool.

Valuutavahetustehingute ja -forvardite ning erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes saab valuuta, mis on ISO 4217 standardi kohaselt tähestikulises järjekorras esitatuna tehingu teisest valuutast eespool, ja müüja sellist valuutat üleandev vastaspool.

Dividendi vahetustehingute puhul on ostja samaväärseid tegelikke dividendimakseid saav vastaspool. Müüja on dividendi maksev ja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Krediidiriski ülekandmise tuletisinstrumentide (välja arvatud optsioonid ja vahetusoptsioonid) puhul on ostja kaitset ostev vastaspool. Müüja on kaitset müüv vastaspool.

Kauba tuletislepingu puhul on ostja aruandes kindaks määratud kauba saaja ning müüja on kauba üleandja.

Intressiforvardite puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool ja müüja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Tingliku väärtuse suurendamise korral on ostja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja ja müüja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja.

Tingliku väärtuse vähendamise korral on ostja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja ja müüja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja.

{LEI}

{MIC}

{NATIONAL_ID}

INTC

Täiendavad andmed

Välju 8–15 kasutatakse üksnes juhul, kui ostja on klient.

Välju 9–11 kasutatakse üksnes juhul, kui ostja on füüsiline isik.

8

Ostjat esindava filiaali riik

Kui omandaja on klient, märgitakse sellele väljale riik, kus asuv filiaal sai kliendilt korralduse või tegi investeerimisotsuse kliendi nimel kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel, nagu on nõutud artikli 14 lõikes 3.

Kui nimetatud tegevust ei teinud filiaal, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või investeerimisühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidetakse see väli edastavalt ühingult saadud teabega.

{COUNTRYCODE_2}

9

Ostja – eesnimi (-nimed)

Ostja täielik(ud) eesnimi (-nimed). Rohkem kui ühe eesnime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik nimed.

{ALPHANUM-140}

10

Ostja – perekonnanimi (-nimed)

Ostja täielik(ud) perekonnanimi (-nimed). Rohkem kui ühe perekonnanime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik perekonnanimed.

{ALPHANUM-140}

11

Ostja – sünniaeg

Ostja sünniaeg

{DATEFORMAT}

Ostja otsustaja

Välju 12–15 kasutatakse üksnes juhul, kui otsustaja tegutseb esindusõiguse alusel.

12

Ostja otsustaja kood

Finantsinstrumendi soetamise otsuse teinud isiku identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui otsuse teeb investeerimisühing, sisestatakse sellele väljale investeerimisühingu, mitte investeerimisotsuse teinud üksikisiku tunnus.

Kui otsustaja on juriidiline isik, kasutatakse otsustaja juriidilise isiku tunnust.

Kui otsustaja ei ole juriidiline isik, kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

{LEI}

{NATIONAL_ID}

Ostja otsustaja üksikasjad

Välju 13–15 kasutatakse üksnes juhul, kui otsustaja on füüsiline isik.

13

Ostja otsustaja – eesnimi (-nimed)

Ostja otsustaja täielik(ud) eesnimi (-nimed). Rohkem kui ühe eesnime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik nimed.

{ALPHANUM-140}

14

Ostja otsustaja – perekonnanimi (-nimed)

Ostja otsustaja täielik(ud) perekonnanimi (-nimed). Rohkem kui ühe perekonnanime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik perekonnanimed.

{ALPHANUM-140}

15

Ostja otsustaja – sünniaeg

Ostja otsustaja sünniaeg

{DATEFORMAT}

Müüja üksikasjad ja otsustaja

Ühiskontode korral korratakse välju 16–20 iga müüja puhul.

Kui müüja nimel tehtava tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing väljad 16–24 oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

Kui teabeedastuses käsitletakse edastatud korraldust, mis ei vasta artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, käsitab vastuvõttev ühing edastavat ühingut kui müüjat.

16

Müüja tunnuskood

Finantsinstrumendi võõrandaja identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui võõrandaja on juriidiline isik, kasutatakse võõrandaja juriidilise isiku tunnust.

Kui võõrandaja ei ole juriidiline isik, kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus kasutatakse keskset vastaspoolt ja võõrandaja isikut ei avaldata, kasutatakse keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus ei kasutata keskset vastaspoolt ja võõrandaja isikut ei avaldata, kasutatakse väljaspool liitu asuva kauplemiskoha või organiseeritud kauplemisplatvormi turu tunnuskoodi (MIC).

Kui võõrandaja on investeerimisühing, kes tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana, kasutatakse süsteemse täitja juriidilise isiku tunnust.

Koodiga INTC tähistatakse investeerimisühingus kasutatavat klientide koondkontot, et teatada sellele kontole või sellelt kontolt tehtud ülekandest koos vastava konto arvel tehtud jaotusega üksikklientide vahel.

Optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul on ostja selline vastaspool, kellel on õigus optsioon realiseerida, ja müüja selline vastaspool, kes müüb optsiooni ja saab optsioonipreemia.

Muude futuuride ja forvardite kui valuutafutuurid ja -forvardid puhul on ostja instrumenti ostev vastaspool ja müüja instrumenti müüv vastaspool.

Väärtpaberite vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes kannab alusvaraks oleva väärtpaberi hinnamuutuse riski ja saab väärtpaberi hinna. Müüja on vastaspool, kes maksab väärtpaberi hinna.

Intressimäära või inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute puhul on ostja fikseeritud määra maksev vastaspool. Müüja on fikseeritud määra saav vastaspool. Baasvahetustehingute (ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud) puhul on ostja intressivahet maksev vastaspool ja müüja intressivahet saav vastaspool.

Valuutavahetustehingute ja -forvardite ning erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes saab valuuta, mis on ISO 4217 standardi kohaselt tähestikulises järjekorras esitatuna tehingu teisest valuutast eespool, ja müüja sellist valuutat üleandev vastaspool.

Dividendi vahetustehingute puhul on ostja samaväärseid tegelikke dividendimakseid saav vastaspool. Müüja on dividendi maksev ja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Krediidiriski ülekandmise tuletisinstrumentide (välja arvatud optsioonid ja vahetusoptsioonid) puhul on ostja kaitset ostev vastaspool. Müüja on kaitset müüv vastaspool.

Kauba tuletislepingute puhul on ostja aruandes kindaks määratud kauba saaja ning müüja on kauba üleandja.

Intressiforvardite puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool ja müüja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Tingliku väärtuse suurendamise korral on müüja sama mis algse tehingu raames võõrandaja.

Tingliku väärtuse vähendamise korral on müüja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja.

{LEI}

{MIC}

{NATIONAL_ID}

INTC

17–24

Väljadel 17–24 esitatakse müüja kohta täpselt samad üksikasjad nagu ostjaga seotud väljadel 8–15 (ostja üksikasjad ja otsustaja)

Edastamise üksikasjad

Vastuvõttev ühing täidab tehinguaruandes väljad 26 ja 27 üksnes juhul, kui kõik artiklis 4 esitatud edastamise tingimused on täidetud.

Kui ühing toimib ühtaegu nii vastuvõtva kui ka edastava ühinguna, näitab ta väljal 25, et ta on edastav ühing, ning täidab väljad 26 ja 27 vastuvõtva ühinguna.

25

Korralduse indikaatori edastamine

Edastav ühing sisestab oma aruandesse väärtuse „true“, kui artiklis 4 esitatud edastamise tingimused ei ole täidetud.

Kõigil muudel juhtudel sisestatakse väärtus „false“.

true

false

26

Ostja nimel tegutseva edastava ühingu identifitseerimiskood

Korraldust edastava ühingu identifitseerimiseks kasutatav kood.

Vastuvõttev ühing täidab selle välja oma aruandes, sisestades sinna edastavalt ühingult saadud identifitseerimiskoodi.

{LEI}

27

Müüja nimel tegutseva edastava ühingu identifitseerimiskood

Korraldust edastava ühingu identifitseerimiseks kasutatav kood.

Vastuvõttev ühing täidab selle välja oma aruandes, sisestades sinna edastavalt ühingult saadud identifitseerimiskoodi.

{LEI}

Tehingu üksikasjad

28

Kauplemise kuupäev ja aeg

Tehingu sooritamise kuupäev ja kellaaeg.

Kauplemiskohas sooritatud tehingute korral peab andmete detailsus vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/574 (2) artiklis 3 esitatud nõuetele.

Kui tehingut ei sooritata kauplemiskohas, määratakse kuupäev ja kellaaeg selle põhjal, millal pooled lepivad kokku järgmiste väljade sisus: kogus, hind, väljadele 31, 34 ja 44 sisestatavad valuutad, instrumendi tunnuskood, instrumendi liigitus ja aluseks oleva instrumendi kood, kui see on asjakohane. Kui tehingut ei sooritata kauplemiskohas, esitatakse kellaaeg vähemalt lähima sekundi täpsusega.

Kui tehingu aluseks on korraldus, mille täitev ühing edastab kliendi nimel kolmandale isikule, ja artiklis 4 esitatud edastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sellel väljal tehingu sooritamise, mitte korralduse edastamise kuupäeva ja kellaaega.

{DATE_TIME_FORMAT}

29

Kauplemisvolitused

Teave selle kohta, kas tehingu sooritanud ühing tegi direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 38 kohase kliendikorralduste sobitamistehingu või kauples direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt oma arvel.

Kui tehingu sooritanud ühing ei teinud kliendikorralduste sobitamistehingut ja ei kaubelnud oma arvel, märgitakse andmeväljal, et tehing tehti muu volituse alusel.

DEAL – kauplemine oma arvel

MTCH – kliendikorralduste sobitamine

AOTC – muu volituse alusel

30

Kogus

Tehingu finantsinstrumendi ühikute või tuletislepingute arv.

Finantsinstrumendi nimiväärtus või rahaline väärtus.

Hinnavahekihlvedude korral on kogus panustatud rahaline väärtus alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

Krediidiriski vahetustehingute puhul on kogus tinglik summa, mille puhul on kaitse omandatud või võõrandatud.

Tuletislepingute tingliku väärtuse suurendamise või vähendamise korral näitab arv muutuse absoluutväärtust ja seda väljendatakse positiivse arvuna.

Sellel väljal esitatav teave peab olema kooskõlas väljadele 33 ja 46 sisestatud väärtustega.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalise või nimiväärtusena.

31

Kogusevaluuta

Valuuta, milles kogus on väljendatud.

Asjakohane üksnes juhul, kui kogus on väljendatud nimiväärtuse või rahalise väärtusena.

{CURRENCYCODE_3}

32

Tuletislepingu tingliku väärtuse suurenemine/vähenemine

Teave selle kohta, kas tehinguga suurendatakse või vähendatakse tuletislepingu tinglikku väärtust.

Välja kasutatakse üksnes juhul, kui tuletislepingu tinglik väärtus muutub.

INCR – suurenemine

DECR – vähenemine

33

Hind

Hind, millega tehing tehti, välja arvatud (kui see on asjakohane) vahendustasu ja kogunenud intressid.

Optsioonilepingute puhul märgitakse tuletislepingu hind alusvara või indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude puhul märgitakse alusvaraks oleva instrumendi võrdlushind.

Krediidiriski vahetustehingute puhul märgitakse kupongiintress baaspunktides.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, sisestatakse „PNDG“.

Kui hinda ei kasutata, sisestatakse „NOAP“.

Sellel väljal esitatav teave peab olema kooskõlas väljadele 30 ja 46 sisestatud väärtustega.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav.

NOAP juhul, kui hinda ei kasutata.

34

Hinna valuuta

Valuuta, milles hind on väljendatud (kui hind on väljendatud rahalises väärtuses).

{CURRENCYCODE_3}

35

Netosumma

Tehingu netosumma on rahasumma, mille võlainstrumendi ostja tasub tehingu arveldamisel. See rahasumma võrdub järgmisega: (puhashind * nimiväärtus) + kogunenud kupongiintress. Seega ei arvestata tehingu netosumma sisse vahendustasu ega muid võlainstrumendi ostja makstavaid tasusid.

Välja kasutatakse üksnes juhul kui finantsinstrument on võlainstrument.

{DECIMAL-18/5}

36

Koht

Esitada tuleb selle koha tunnuskood, kus tehing sooritati.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormis, kasutatakse segmendi MIC-koodi vastavalt standardile ISO 10383. Kui segmendi MIC puudub, kasutatakse korraldaja MIC-koodi.

Kui tehingut finantsinstrumendiga ei sooritatud väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormis või kui investeerimisühing ei tea, et ta kaupleb teise investeerimisühinguga, kes tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana, kasutatakse kauplemisele lubatud, kauplemiskohas kaubeldavate või kauplemisele lubamise taotluses käsitletud finantsinstrumentide puhul MIC-koodi „XOFF“.

Kui finantsinstrument ei ole kauplemisele lubatud või sellega ei kaubelda kauplemiskohas või selle kohta ei ole esitatud kauplemisele lubamise taotlust ning sellega ei kaubelda väljaspool liitu asuvas organiseeritud kauplemisplatvormil, kuid selle alusvara on kauplemisele lubatud või alusvaraga kaubeldakse kauplemiskohas, siis kasutatakse selliste finantsinstrumentide kohta MIC-koodi „XXXX“.

{MIC}

37

Filiaali liikmesusejärgne riik

Kood, millega näidatakse investeerimisühingu selle filiaali asukohariiki, mille turuliikme staatust kasutati tehingu sooritamiseks.

Kui filiaali turuliikme staatust ei kasutatud, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Väli täidetakse üksnes väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis sooritatud tehingu turupoole kohta.

{COUNTRYCODE_2}

38

Ettemakse

Müüja saadud või tasutud ettemakse rahaline väärtus.

Kui müüja on ettemakse saaja, on sisestatav väärtus positiivne. Kui müüja on ettemakse maksja, on sisestatav väärtus negatiivne.

{DECIMAL-18/5}

39

Ettemakse valuuta

Ettemakse valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

40

Komplekstehingu osa tunnus

Aruannet edastava ühingu sisene tunnus, mis võimaldab identifitseerida kõiki finantsinstrumentide kombinatsiooni sisaldava tehingu sooritamisega seotud aruandeid vastavalt artiklile 12. Kood peab olema iga tehinguga seotud aruannete rühma puhul ühingu tasandil kordumatu.

Välja kasutatakse üksnes juhul, kui kehtivad artiklis 12 osutatud tingimused.

{ALPHANUM-35}

Instrumendi üksikasjad

41

Instrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi identifitseerimiseks kasutatav kood

Välja kasutatakse selliste finantsinstrumentide korral, mille kohta on esitatud kauplemisele lubamise taotlus, mis on kauplemisele lubatud või millega kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemse täitja juures kaubeldakse. Samuti kasutatakse seda selliste finantsinstrumentide korral, millel on ISIN-kood, millega kaubeldakse väljaspool liitu asuval organiseeritud kauplemisplatvormil ja mille alusvara on kauplemisplatvormil kaubeldav finantsinstrument.

{ISIN}

Välju 42–56 ei kasutata järgmistel juhtudel:

tehingud sooritatakse kauplemiskohas või investeerimisühing tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana; või

väljale 41 sisestatakse ESMA viitandmete loendis sisalduv ISIN-kood.

42

Instrumendi täisnimi

Finantsinstrumendi täielik nimi

{ALPHANUM-350}

43

Instrumendi liigitus

Taksonoomia, mida kasutatakse finantsinstrumendi liigitamiseks.

Esitatakse täielik ja täpne CFI-kood.

{CFI_CODE}

44

Tinglik valuuta 1

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

Intressimäära- või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 1 tinglik valuuta või paari valuuta 1.

Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks olevas vahetustehingus osaleb üks valuuta, on see aluseks oleva vahetustehingu tinglik valuuta. Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks olevas vahetustehingus osaleb mitu valuutat, esitatakse vahetustehingu poole 1 tinglik valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

45

Tinglik valuuta 2

Mitme valuuta või erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul valuuta, milles lepingu pool 2 on nomineeritud.

Vahetusoptsioonide korral, mille aluseks on mitme valuuta vahetusleping, valuuta, milles vahetuslepingu pool 2 on nomineeritud.

{CURRENCYCODE_3}

46

Hinnakordaja

Ühe tuletislepinguga seotud alusvaraks oleva finantsinstrumendi ühikute arv.

Ühe vahetuslepingu rahaline väärtus, kui koguse väljal on näidatud tehingus sisalduvate vahetuslepingute arv. Indeksfutuuri või indeksoptsiooni korral väärtus indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude korral kihlveo aluseks oleva instrumendi hinna muutus.

Sellel väljal esitatav teave peab olema kooskõlas väljadele 30 ja 33 sisestatud väärtustega.

{DECIMAL-18/17}

47

Aluseks oleva instrumendi kood

Aluseks oleva instrumendi ISIN-kood.

Ameerika-tüüpi hoidmistunnistuste, globaalsete hoidmistunnistuste ja sarnaste instrumentide korral nende aluseks oleva finantsinstrumendi ISIN-kood.

Vahetusvõlakirjade korral selle instrumendi ISIN-kood, mille vastu võlakirja vahetada saab.

Tuletisinstrumentide ja muude alusvaraga instrumentide korral aluseks oleva instrumendi ISIN-kood, juhul kui alusvara on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kaubeldakse. Kui alusvaraks on aktsiadividend, märgitakse alusvaraks oleva dividendi saamise õigust andva aktsia ISIN-kood.

Krediidiriski vahetustehingute korral märgitakse aluseks oleva võlainstrumendi ISIN-kood.

Kui aluseks on indeks ja sellel on ISIN-kood, märgitakse indeksi ISIN-kood.

Kui aluseks on varade korv, märgitakse ISIN-kood iga korvi osa kohta, mis on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või millega seal kaubeldakse. Väli 47 täidetakse nii mitu korda kui vaja, et esitada kõigi korvis sisalduvate teatamiskohustuslike instrumentide andmed.

{ISIN}

48

Aluseks oleva indeksi nimi

Kui aluseks on indeks, märgitakse indeksi nimi.

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} juhul, kui indeksi nime ei ole nimekirjas {INDEX}

49

Aluseks oleva indeksi kehtivusaeg

Kui aluseks on indeks, märgitakse indeksi kehtivusaeg.

{INTEGER-3}+'DAYS' – päevad

{INTEGER-3}+'WEEK' – nädalad

{INTEGER-3}+'MNTH' – kuud

{INTEGER-3}+'YEAR' – aastad

50

Optsiooni liik

Märge selle kohta, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetne alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et tehingu teostamise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegu on ostu-või müügioptsiooniga.

Vahetusoptsioonide puhul kasutatakse järgmisi koode:

„PUTO“, kui tegemist on saaja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressimäära saajana;

„Call“, kui tegemist on maksja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressimäära maksjana.

Ülem- ja alammäärade puhul kasutatakse järgmisi koode:

„PUTO“ alammäära korral;

„Call“ ülemmäära korral.

Välja kasutatakse ainult selliste tuletisinstrumentide puhul, mis on optsioonid või ostutähed.

PUTO – müügioptsioon

CALL – ostuoptsioon

OTHR – juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ostu- või müügioptsiooniga

51

Täitmishind

Eelnevalt kindlaks määratud hind, millega hoidja peab aluseks olevat finantsinstrumenti ostma või müüma või märge selle kohta, et tehingu teostamise hetkel pole hinda võimalik kindlaks teha.

Väli täidetakse ainult optsioonide või ostutähtede korral, mille täitmishinda on täitmise hetkel võimalik määrata.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, sisestatakse „PNDG“.

Kui täitmishinda ei kohaldata, siis välja ei täideta.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav.

52

Täitmishinna valuuta

Täitmishinna valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

53

Optsiooni täitmise tüüp

Märge selle kohta, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), mitmel eelnevalt kindlaksmääratud kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

Väli täidetakse ainult optsioonide, ostutähtede ja omandamisõiguse sertifikaatide korral.

EURO – Euroopa

AMER – Ameerika

ASIA – Aasia

BERM – Bermuda

OTHR – muu tüüp

54

Lõpptähtaeg

Finantsinstrumendi lõpptähtaeg.

Välja kasutatakse ainult kindlaksmääratud lõpptähtajaga võla instrumentide korral.

{DATEFORMAT}

55

Aegumise kuupäev

Finantsinstrumendi aegumise kuupäev. Välja kasutatakse ainult kindlaksmääratud aegumise kuupäevaga tuletisinstrumentide korral.

{DATEFORMAT}

56

Ülekande liik

Märge selle kohta, kas tehing arveldatakse füüsiliselt või rahas.

Kui ülekande liiki ei saa sooritamise hetkel kindlaks teha, sisestatakse „OPTL“.

Välja kasutatakse ainult tuletisinstrumentide korral.

PHYS – füüsiline arveldus

CASH – rahaline arveldus

OPTL – vastaspoole vabal valikul või juhul, kui ülekande liigi määrab kolmas osapool

Kaupleja, algoritmid, vabastused ja indikaatorid

57

Ühingusisene investeerimisotsus

Investeerimisühingus investeerimisotsuse eest vastutava isiku või algoritmi identifitseerimiseks kasutatav kood.

Füüsiliste isikute korral kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

Kui investeerimisotsuse tegi algoritm, täidetakse väli vastavalt artiklile 8.

Välja kasutatakse ainult ühingusisese investeerimisotsuse korral.

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing selle välja oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

58

Investeerimisotsuse eest vastutava isiku üle järelevalvet tegeva filiaali riik

Kood, millega näidatakse investeerimisühingu selle filiaali asukohariiki, mis vastutab investeerimisotsuse teinud isiku eest vastavalt artikli 14 lõike 3 punktile b.

Kui investeerimisotsuse eest vastutav isik ei tegutsenud filiaali järelevalve all, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing selle välja oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

Välja ei kasutata juhul, kui investeerimisotsuse tegi algoritm.

{COUNTRYCODE_2}

59

Ühingusisene täitmine

Investeerimisühingus tehingu sooritamise eest vastutava isiku või algoritmi identifitseerimiseks kasutatav kood.

Füüsilise isiku korral kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust. Kui tehingu sooritas algoritm, täidetakse väli vastavalt artiklile 9.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

60

Täitmise eest vastutava isiku üle järelevalvet tegeva filiaali riik

Kood, millega näidatakse investeerimisühingu selle filiaali asukohariiki, mis vastutab tehingu sooritanud isiku eest vastavalt artikli 14 lõike 3 punktile c.

Kui vastutav isik ei tegutsenud filiaali järelevalve all, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Välja ei kasutata juhul, kui tehingu sooritas algoritm.

{COUNTRYCODE_2}

61

Vabastuse indikaator

Märge selle kohta, kas tehingu suhtes kohaldati tehingueelset vabastust vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 4 ja 9.

Kapitaliinstrumentide korral:

 

„RFPT“ = võrdlushinnaga tehing

 

„NLIQ“ = määratud vastaspoolega tehingud likviidsete finantsinstrumentidega

 

„OILQ“ = määratud vastaspoolega tehingud mittelikviidsete finantsinstrumentidega

 

„PRIC“ = määratud vastaspoolega tehingud, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi peale asjaomase kapitaliinstrumendi turuhinna

Mittekapitaliinstrumentide korral:

 

„SIZE“ = kindlat mahtu ületav tehing

 

„ILQD“ = tehing mittelikviidse instrumendiga

Väli täidetakse üksnes kauplemiskohas vabastust rakendades sooritatud tehingu turupoole kohta.

Sisestatakse üks või mitu järgmist koodi:

 

RFPT – võrdlushind

 

NLIQ – määratud vastaspoolega (likviidne)

 

OILQ – määratud vastaspoolega (mittelikviidne)

 

PRIC – määratud vastaspoolega (tingimused)

 

SIZE – kindlat mahtu ületav

 

ILQD – mittelikviidne instrument

62

Lühikeseks müügi indikaator

Investeerimisühingu enda või kliendi nimel tehtud lühikeseks müügi tehing, nagu on kirjeldatud artiklis 11.

Kui investeerimisühing sooritab tehingu müüva kliendi nimel ja investeerimisühing ei suuda oma võimaluste piires kindlaks teha, kas tegemist on lühikeseks müügi tehinguga, sisestatakse sellele väljale „UNDI“.

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing selle välja oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

Välja kasutatakse üksnes juhul, kui instrument kuulub määruse (EL) nr 236/2012 kohaldamisalasse ning müüja on investeerimisühing või investeerimisühingu klient.

SESH – lühikeseks müük ilma vabastuseta

SSEX – lühikeseks müük koos vabastusega

SELL – lühikeseks müügi tehing puudub

UNDI – teave puudub

63

Börsivälise kauplemise järgse etapi indikaator

Indikaator, mis näitab tehingu liiki vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 20 lõike 3 punktile a ja artikli 21 lõike 5 punktile a.

Kõigi instrumentide korral:

 

„BENC“ = võrdlustehingud

 

„ACTX“ = vahendaja risttehingud

 

„LRGS“ = kauplemisjärgsed suuremahulised tehingud

 

„ILQD“ = tehing mittelikviidse instrumendiga

 

„SIZE“ = kindlat mahtu ületav tehing

 

„CANC“ = tühistamine

 

„AMND“ = muudatused

Kapitaliinstrumentide korral:

 

„SDIV“ = eridividenditehingud

 

„RPRI“ = parandatud hinnaga tehingud

 

„DUPL“= dubleerivad tehinguaruanded

 

„TNCP“ = tehingud, mis ei mõjuta hinna leidmise protsessi määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 kohaldamisel

Mittekapitaliinstrumentide korral:

 

„TPAC“ = kombineeritud tehing

 

„XFPH“ = füüsilise instrumendi vahetamise tehing

Sisestatakse üks või mitu järgmist koodi:

 

BENC – võrdlustehing

 

ACTX – vahendaja risttehing

 

LRGS – suuremahuline tehing

 

ILQD – mittelikviidne instrument

 

SIZE – kindlat mahtu ületav

 

CANC – tühistamine

 

AMND – muudatused

 

SDIV – eridividend

 

RPRI – hinna parandamine

 

DUPL – dubleeriv

 

TNCP – ei mõjuta hinna leidmise protsessi

 

TPAC – kombineeritud

 

XFPH – füüsilise instrumendi vahetus

64

Kauba tuletisinstrumendi indikaator

Märge selle kohta, kas tehinguga vähendatakse riski objektiivselt mõõdetaval moel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 57.

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing selle välja oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet. Välja kasutatakse ainult kauba tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute korral.

„true“ – jah

„false“ – ei

65

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu indikaator

Väljale sisestatakse „true“, kui tehing jääb tegevusala piiridesse, kuid vastavalt määrusele (EL) 2015/2365 ei kehti selle suhtes teatamiskohustus.

Muudel juhtudel sisestatakse „false“.

„true“ – jah

„false“ – ei


(1)  Komisjoni 24. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/580, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 193).

(2)  Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).


II LISA

Tehinguaruannetes kasutatavad füüsiliste isikute riiklikud klienditunnused

ISO 3166-1

alpha 2

Riigi nimi

1. prioriteedile vastav tunnus

2. prioriteedile vastav tunnus

3. prioriteedile vastav tunnus

AT

Austria

CONCAT

 

 

BE

Belgia

Belgia riiklik number

(Numéro de registre national – Rijksregisternummer)

CONCAT

 

BG

Bulgaaria

Bulgaaria isikukood

CONCAT

 

CY

Küpros

Riiklik passinumber

CONCAT

 

CZ

Tšehhi Vabariik

Riiklik identifitseerimisnumber

(Rodné číslo)

Passinumber

CONCAT

DE

Saksamaa

CONCAT

 

 

DK

Taani

Isikukood

10 tähte või numbrit: PPKKAAXXXX

CONCAT

 

EE

Eesti

Eesti isikukood

(isikukood)

 

 

ES

Hispaania

Maksukohustuslasena registreerimise number

(Código de identificación fiscal)

 

 

FI

Soome

Isikukood

CONCAT

 

FR

Prantsusmaa

CONCAT

 

 

GB

Ühendkuningriik

Ühendkuningriigi sotsiaalkindlustusnumber

CONCAT

 

GR

Kreeka

10-kohaline number elektrooniliste väärtpaberite süsteemis (DSS)

CONCAT

 

HR

Horvaatia

Isikukood

(OIB – Osobni identifikacijski broj)

CONCAT

 

HU

Ungari

CONCAT

 

 

IE

Iirimaa

CONCAT

 

 

IS

Island

Isikukood (Kennitala)

 

 

IT

Itaalia

Maksukood

(Codice fiscale)

 

 

LI

Liechtenstein

Riiklik passinumber

Riikliku isikutunnistuse number

CONCAT

LT

Leedu

Isikukood

(Asmens kodas)

Riiklik passinumber

CONCAT

LU

Luksemburg

CONCAT

 

 

LV

Läti

Isikukood

(Personas kods)

CONCAT

 

MT

Malta

Riiklik identifitseerimisnumber

Riiklik passinumber

 

NL

Madalmaad

Riiklik passinumber

Riikliku isikutunnistuse number

CONCAT

NO

Norra

11-kohaline isikukood

(Foedselsnummer)

CONCAT

 

PL

Poola

Riiklik identifitseerimisnumber

(PESEL)

Maksunumber

(Numer identyfikacji podatkowej)

 

PT

Portugal

Maksunumber

(Número de Identificação Fiscal)

Riiklik passinumber

CONCAT

RO

Rumeenia

Riiklik identifitseerimisnumber

(Cod Numeric Personal)

Riiklik passinumber

CONCAT

SE

Rootsi

Isikukood

CONCAT

 

SI

Sloveenia

Isikukood

(EMŠO: Enotna Matična Številka Občana)

CONCAT

 

SK

Slovakkia

Isikukood

(Rodné číslo)

Riiklik passinumber

CONCAT

Kõik teised riigid

Riiklik passinumber

CONCAT

 


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/479


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/591,

1. detsember 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide suhtes positsioonipiirangute kohaldamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta, (1) eriti selle artikli 57 lõikeid 3 ja 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidus kaubatuletisinstrumentidele positsioonipiirangute kohaldamise ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks tuleks määrata kindlaks kõnealuste piirangute arvutamise metoodika. Metoodika peaks võimaldama vältida õiguslikku arbitraaži ja edendama järjepidevust, võimaldades samal ajal pädevatele asutustele piisavalt paindlikkust, et võtta arvesse erinevusi erinevate kaubatuletisinstrumentide turgude ning aluseks olevate kaupade turgude vahel. Piirangute arvutamise metoodika peaks võimaldama pädevatel asutustel tasakaalustada eesmärki määrata piirangud piisavalt madalal tasandil, et vältida kõnealustes kaubatuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute poolt turukuritarvitamist või moonutamist, ja eesmärki toetada nõuetekohast hinnakujundus- ja arveldusmenetlust, töötades välja uued kaubatuletisinstrumendid ja võimaldades kaubatuletisinstrumentidel jätkuvalt toetada äritegevuse toimimist aluseks oleva kauba turul.

(2)

Direktiivist 2014/65/EL tulenevate piiratud arvu kontseptsioonide määratlemiseks ning käesoleva määruse jaoks vajalike tehniliste mõistete täpsustamiseks tuleks määratleda mitu mõistet, et tagada ühtne kohaldamine.

(3)

Turuosaliste kaubatuletisinstrumentide pikad ja lühikesed positsioonid tuleks üksteisega tasaarvestada, et määrata kindlaks isiku poolt mis tahes ajahetkel kontrollitud positsiooni tulemuslik suurus. Optsioonilepingu kaudu hoitud positsiooni suurus tuleks arvutada delta ekvivalendi alusel. Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse hetke ja teise kuu lepingute positsioonipiirangute erinev arvutusmeetod, tuleks kõnealust tasaarvestust kohaldada eraldi hetke ja teise kuu positsioonidele.

(4)

Direktiivis 2014/65/EL on nõutud, et isiku nimel teiste isikute hoitud mis tahes positsioonid tuleks lisada kõnealuse isiku positsioonipiirangu arvutusse ja positsioonipiiranguid tuleks kohaldada nii üksuse tasandil kui ka kontserni tasandil ning seetõttu on vaja summeerida positsioonid kontserni tasandil. On asjakohane tagada summeerimine ainult kontserni tasandil, kui emaettevõtja saab kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist. Sellest tulenevalt peaksid emaettevõtjad summeerima oma tütarettevõtjate hoitud positsioonid emaettevõtja poolt otseselt hoitud mis tahes positsioonidega lisaks tütarettevõtjate poolsele oma positsioonide summeerimisele. Kõnealune summeerimine võib põhjustada emaettevõtja tasandil summeeritud positsioonid, mis on suuremad või erinevate tütarettevõtjate pikkade ja lühikeste positsioonide tasaarvestuse tõttu väiksemad kui individuaalse tütarettevõtja tasandil. Positsioone ei tohiks summeerida emaettevõtja tasandil, kui positsioone hoiavad ühisinvesteerimisettevõtjad, mis hoiavad neid positsioone oma investorite ja mitte oma emaettevõtjate nimel, kui emaettevõtja ei saa kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist omal otstarbel.

(5)

Sama kaubatuletisinstrumendi mõiste kaudu peaks kehtestatama nõudliku piirmäära, et vältida olukorda, kus isikud kohatult tasaarvestavad erinevate kaubatuletisinstrumentide positsioone, et vältida peamise kaubatuletislepingu positsioonipiirangut ja nõrgendada selle kindlust. See ei tohiks takistada pädevatel asutustel sarnaste positsioonipiirangute kehtestamist sarnastele kaubatuletislepingutele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineerimise all. Kaubatuletisinstrumente tuleks käsitada kauplemiskohas olulises mahus kauplemisena ainult juhul, kui need ületavad piisava aja jooksul käesolevas määruses kehtestatud likviidsuse piirmäära.

(6)

Kui börsivälist lepingut hinnatakse sama aluseks oleva kauba alusel, mis tuleb üle anda samas asukohas ja samade lepingutingimuste alusel, ja kui sellel on suures korrelatsioonis majandustulemus kauplemiskohas kaubeldava lepinguga, tuleks seda käsitleda majanduslikult samaväärsena olenemata väikestest erinevustest kogumi suurustes ja tarnekuupäeva käsitlevates lepingutingimustes. Samuti ei tohiks kõnealuste lepingute majanduslikult samaväärseks kuulutamise takistuseks olla erinevused tehingujärgses riskijuhtimise menetluses, näiteks kliiringumenetluses. Börsiväliste lepingute puhul kahepoolsete menetluste kasutamise abil kauplemiskohas kaubeldud võimalike valitsevate seisundite kohatu tasaarvestuse vältimiseks ning tegelikkuses positsioonipiirangute korra tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja käsitada börsiväliselt kaubeldud kaubatuletisinstrumente majanduslikult samaväärsetena kauplemiskoha lepingutega ainult piiratud juhtudel. Positsioonipiirangutest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks ning positsioonipiirangute korra usaldusväärsuse parandamiseks on vaja kehtestada majanduslikult samaväärse börsivälise lepingu kitsas määratlus, et see ei võimaldaks isikul tasaarvestada börsiväline positsioon mitme teise positsiooniga või kasutada otsustusõigust nende positsioonide valimiseks, millega see tasaarvestatakse.

(7)

Et määrata kindlaks, millised kaubatuletisinstrumentide positsioonid on objektiivselt mõõdetavad otse äritegevusega seotud riske vähendavatena, tuleks tagada teatud kriteeriumid, sh rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirjadel põhinev riskimaanduslepingu raamatupidamisarvestuslik määratlus. See raamatupidamisarvestuslik määratlus peaks olema samuti saadaval finantssektorivälistele üksustele, isegi kui nad ei kohalda rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirju üksuse tasandil.

(8)

Samuti peaksid finantssektori välised üksused saama kasutada riskijuhtimismeetodeid, et maandada koguriski, mis tekib nende või nende kontserni äritegevusest, sh riske, mis tekivad mitmest geograafilisest turust, mitmest tootest, ajavahemikust või üksusest (makro- või portfelli riskimaandus). Kui finantssektori väline üksus kasutab makro- või portfelli riskimaandust, siis ei pruugi tal olla võimalik määrata kindlaks üks ühele seost kaubatuletisinstrumendi spetsiifilise positsiooni ja äritegevusest tuleneva spetsiifilise riski vahel, mille maandamiseks kaubatuletisinstrument on mõeldud. Finantssektori väline üksus võib samuti kasutada äritegevusest tuleneva spetsiifilise riski maandamiseks mittesamaväärset kaubatuletisinstrumenti, kui identne kaubatuletisinstrument ei ole saadaval või kui suurema korrelatsiooniga kaubatuletisinstrumendil ei ole piisavalt likviidsust (kaudne riskimaandus). Neil juhtudel peaksid riskijuhtimispõhimõtted ja -süsteemid suutma ära hoida maandamata riskiga tehingute liigitamise riskimaandusega tehingutena ning need peaksid suutma tagada piisavalt osadeks jagatud ülevaate riskimaandamisportfellist, et määrata kindlaks spekulatiivsed osad ning võtta neid arvesse positsioonipiirangutes. Positsioone ei tohiks käsitada äritegevusega seotud riske vähendavana ainult seetõttu, et need on lisatud üldiselt riskivähendusportfelli osana.

(9)

Risk võib aja jooksul muutuda ja riski muutusega kohanemiseks võib olla vajalik tasaarvestada äritegevusega seotud riski vähendamiseks algselt rakendatud kaubatuletisinstrumendid selliste täiendavate kaubatuletislepingute kasutamise teel, millega lõpetatakse need kaubatuletislepingud, mis ei ole enam äririski jaoks asjakohased. Samuti ei tohiks sellise riski muutumine, mille vähendamiseks on investeeritud kaubatuletisinstrumendi positsiooni, seejärel põhjustada kõnealuse positsiooni ümberhindamist, nagu see ei oleks algusest peale (ab initio) privilegeeritud tehing.

(10)

Finantssektorivälised üksused peaksid saama enne positsiooni investeerimist esitada taotluse äritegevuse riskimaanduse erandi tegemiseks. Taotlus peaks andma pädevale asutusele selge ja sisutiheda ülevaate finantssektorivälise üksuse äritegevusest seoses aluseks oleva kaubaga, sellega seotud riskidega ning sellega, kuidas kaubatuletisinstrumente kasutatakse kõnealuste riskide maandamiseks. Positsioonipiiranguid kohaldatakse alati ja kui pädev asutus lõpuks erandit ei tee, siis peaks finantssektoriväline üksus vähendama asjakohaselt kõnealust piirangut ületavaid mis tahes positsioone ning tema suhtes võidakse piirangu ületamisega seoses võtta järelevalvemeetmeid. Finantssektorivälised üksused peaksid korrapäraselt uuesti hindama oma tegevust, tagamaks selle, et erandi jätkuv kohaldamine on õigustatud.

(11)

Hetke kuu ajavahemik, mille puhul on tegemist aegumise ajal üleandmisele vahetult eelneva ajavahemikuga, on spetsiifiline igale kaubatuletisinstrumendile ning see ei pruugi vastata täpselt ühele kuule. Hetke kuu lepingud peaksid seetõttu osutama lepingule, mis on järgmine leping, mille raames saabub kaubatuletisinstrumendi lõpptähtaeg. Nende positsioonide piiramine, mida isik võib hoida füüsilise kauba üleandmise ajavahemiku vältel, piirab aluseks oleva üleantava varu kogust, mida iga isik võib üle anda või vastu võtta, takistades seega valitsevate seisundite kogunemist isikutele, mis võib võimaldada neil avaldada turule survet kaubale juurdepääsu piiramise teel. Kuu hetkepositsiooni piirangu standardne lähtetaseme väärtus nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatud kaubatuletisinstrumentidele tuleks seetõttu arvutada üleantava varu prognoosi protsendina. Pädevad asutused peaksid saama rakendada positsioonipiirangute vähendamise ajakava alates hetkest, kui lepingust saab hetke kuu leping, kuni lõpptähtajani, et tagada täpsemalt see, et positsioonipiirangud on nõuetekohaselt määratud kogu hetke kuu ajavahemiku vältel ning et tagada nõuetekohane arveldamine.

(12)

Teise kuu positsiooni piiranguid kohaldatakse kõigi muude lõpptähtaegade kui hetke kuu tähtaja puhul. Teise kuu positsiooni piirangute standardne lähtetaseme väärtus nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatud kaubatuletisinstrumentidele tuleks arvutada kõigi avatud positsioonide protsendina. Kaubalepingu teise kuu positsioonide jaotus on sageli kontsentreerunud lõpptähtajale kõige lähematele kuudele. Seetõttu annavad kõik avatud positsioonid asjakohasema lähtealuse väärtuse positsioonipiirangute kehtestamiseks, võrreldes kõigi lõpptähtaegade alusel saadud keskmise väärtusega.

(13)

Standardne lähtetaseme väärtus 25 % üleantavast varust ja avatud positsioonidest on kehtestatud, võttes arvesse muude turgude ja jurisdiktsioonide kogemusi. Pädevad asutused peaksid korrigeerima lähtetaseme väärtust, et seda oleks võimalik vähendada maksimaalselt 20 % (või 22,5 % teatud põllumajanduskauba-tuletisinstrumentide puhul) ning suurendada maksimaalselt 10 % (või 15 % vähem likviidsete kaubatuletisinstrumentide puhul), kui see on vajalik turu tunnuste tõttu, näiteks turuosaliste puudumise tõttu, et toetada lepingu ja selle aluseks oleva turu nõuetekohast arveldamist ja toimimist. Kuna lähtetaset korrigeeritakse üksnes juhul ja seni, kuni turu objektiivsed näitajad seda nõuavad, peaks seega ajutine kohandamine olema võimalik. Pädevad asutused peaksid tagama, et lähtetaseme väärtuse allapoole korrigeerimine toimub alati, kui see on vajalik valitsevate seisundite vältimiseks ning kaubatuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba nõuetekohase hinnakujunduse toetamiseks. Ulatus väljendab, et direktiiv 2014/65/EL hõlmab laiemat ulatust kaubatuletisinstrumente ja turgusid kui muud turud ja jurisdiktsioonid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 2 lõike 1 punktis 30 sätestatud kaubatuletisinstrumendi määratlus on lai, hõlmates samuti väärtpaberistatud tuletisinstrumente ja rahas arveldatud tuletisinstrumente, millel puudub materiaalne alus, näiteks kliimamuutujaid. Väärtpaberistatud tuletisinstrumentide puhul ei kohaldata hetke ja teise kuu kontseptsiooni. Materiaalse aluseta tuletisinstrumentide puhul ei saa kasutada positsioonipiirangu kindlaks määramiseks üleantavat varu. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik täiustada või korrigeerida metoodikaid, et määrata kindlaks positsioonipiirangud neile kaubatuletisinstrumentidele, lähtuvalt sellistest erinevatest parameetritest nagu emiteeritud väärtpaberite arv või avatud positsioonide kasutamine ka kuu hetkepositsioonide puhul.

(14)

Teatud (eelkõige elektrienergia ja gaasi) kaubatuletisinstrumendid tagavad, et aluseks olev kaup antakse pidevalt üle kindlaks määratud ajavahemiku, näiteks päeva, kuu või aasta jooksul. Lisaks võib pikema üleandmise ajaga (näiteks üks aasta või kvartal) teatud lepingud automaatselt asendada lühema üleandmise ajaga (näiteks kvartal või kuu) asjakohaste lepingutega (teise astme lepingud). Neil juhtudel ei oleks kuu hetkepositsiooni piirang enne üleandmist asendatavale lepingule asjakohane, kuna kõnealune piirang ei hõlmaks lepingu rahas arveldamist ega aegumist ja füüsilist üleandmist. Selles ulatuses, mille sama alusega lepingute üleandmise perioodid kattuvad, tuleks kõigile asjakohastele lepingutele kohaldada ühte positsioonipiirangut, et võtta nõuetekohaselt arvesse kõigi nende lepingute positsioone, mis võidakse üle anda. Selle võimaldamiseks tuleks asjakohaseid lepinguid mõõta aluseks olevates ühikutes ning summeerida ja tasaarvestada vastavalt.

(15)

Teatud põllumajanduskauba-tuletisinstrumentide puhul, mis mõjutavad oluliselt toidu tarbijahindu, võimaldab metoodika pädeval asutusel määrata lähtetaseme ja positsioonipiirangu, mis on väiksem üldise vahemiku miinimumist, kui ta leiab tõendeid hindu oluliselt mõjutava spekulatiivse tegevuse kohta.

(16)

Pädev asutus peaks hindama, kas direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 3 loetletud tegurite tõttu on vaja korrigeerida lähtetaseme väärtust, et määrata positsioonipiirangu lõplik tase. Hinnangus tuleks võtta arvesse neid tegureid asjakohastena kõnealuse konkreetse kaubatuletisinstrumendi jaoks. Metoodikas tuleks anda juhised, kuidas kehtestada piirang, võtmata pädevalt asutuselt turukuritarvitamise vältimise eesmärgil kaubatuletisinstrumendi asjakohase positsioonipiirangu kohta lõpliku otsuse tegemise õigust. Tegurid peaksid andma pädevatele asutustele ja ESMA-le olulist teavet, et lihtsustada arvamuse kujundamist ja tagada liidus positsioonipiirangute nõuetekohane ühtlustamine, sealhulgas hinnates juhtumipõhiselt ja nii sageli kui vaja volatiilsuse mõju, et tagada positsioonipiirangute jätkuv asjakohasus.

(17)

Positsioonipiirangud ei tohiks tekitada tõkkeid uute kaubatuletisinstrumentide väljatöötamisele ning need ei tohiks takistada kaubatuletisinstrumentide turgude vähem likviidsete segmentide nõuetekohast toimimist. Pädevad asutused peaksid metoodika kohaldamisel võtma arvesse aega, mis on vajalik likviidsuse tekitamiseks ja suurendamiseks nii uute kui ka olemasolevate kaubatuletisinstrumentide puhul ning eelkõige kaubatuletisinstrumentide puhul, mis võivad toetada riskijuhtimist eriotstarbelistel või ebaküpsetel turgudel, või proovima töötada välja uued riskimaandusmeetmed uute kaupade puhul. Võttes arvesse nende turgude ja kaupade laia ulatust, millele positsioonipiirangute korda kohaldatakse, ei ole ühte eelnevalt kindlaks määratud ajavahemikku, mis väljendab piisavalt üleminekut uuelt kaubatuletislepingult kehtestatud kaubatuletislepingule. Samuti on mitmeid kaubatuletislepinguid, millel ei pruugi kunagi olla piisavalt osalejaid või likviidsust, et võimaldada positsioonipiirangute tõhusat kohaldamist, ilma et tekiks risk, et osalejad korrapäraselt ja hooletusest rikuvad piirangut ning seetõttu kahjustavad kõnealuste kaubatuletisinstrumentide hinnakujundust ja arveldamist. Turgude tõhusale toimimisele avalduvate nimetatud riskidega tegelemiseks on metoodikas kehtestatud astmeline lähenemisviis, mille kohaselt kuu hetke ja teise kuu positsiooni piirang kehtestatakse tasemel 2 500 kogumit kaubatuletisinstrumentide puhul ning 2,5 miljonit emiteeritud väärtpaberit aluseks oleva kaubaga väärtpaberistatud tuletisinstrumentide puhul, kuni vastavalt ületatakse piirmäär 10 000 kogumit või 10 miljonit väärtpaberit. Neid piirmäärasid ületavatele lepingutele, mis on siiski suhteliselt mittelikviidsed, tuleks vajaduse korral kohaldada suuremat piirmäära, tagamaks, et kõnealuste lepingutega kauplemist ei piirata põhjendamatult.

(18)

Kaubatuletisinstrumendi turuosaliste arv, koosseis ja roll võib mõjutada nende positsioonide olemust ja suurust, mida teatud turuosalised turul hoiavad. Teatud kaubatuletisinstrumentide puhul võivad teatud turuosalised hoida suuri positsioone, mis peegeldavad nende seisundit kauba ostmisel, müümisel ja tarnes, kui nad on aluseks oleva kaubaturu puhul likviidsuse ja riskijuhtimise teenuseid osutavate enamike teiste turuosalistega võrreldes turu vastaspoolel.

(19)

Aluseks oleva kauba tarne, kasutamine, kättesaadavus ja juurdepääs sellele on vastava kaubaturu tunnused. Nende tunnuste detailsemate komponentide (näiteks kauba säilivuse ja transpordimeetodi) hindamise teel saab pädev asutus määrata kindlaks turu paindlikkuse ning asjakohaselt korrigeerida positsioonipiiranguid.

(20)

Teatud kaubatuletisinstrumentide puhul võib avatud positsioonide ja üleantava varu vahel olla suur erinevus. See võib tekkida juhul, kui üleantava varuga võrreldes toimub suhteliselt vähe tuletisinstrumentidega kauplemist, millisel juhul avatud positsioonid on üleantava varuga võrreldes väiksemad, või näiteks kui konkreetset kaubatuletisinstrumenti kasutatakse laialdaselt erinevate riskipositsioonide maandamiseks ning üleantav varu on seega avatud positsioonidega võrreldes väiksem. Sellised olulised erinevused avatud positsioonide ja üleantava varu vahel õigustavad teise kuu piirangule kohaldatava lähtetaseme väärtuse üles- või allapoole korrigeerimist, et vältida hetke kuu lähenemise ajal turu ebastabiilsust.

(21)

Sama eesmärgiga piirata üleantava varu ja avatud positsioonide arvutuste suurtest erinevustest põhjustatud turu ebastabiilsust hetke kuu lähenemise ajal, on üleantav varu määratletud hõlmama kauba mis tahes asendusklasse või -liike, mille on võimalik kõnealuse lepingu tingimuste alusel kaubatuletislepingu arveldamisel üle anda.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu uut õigusakti direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 kohaste finantsinstrumentide turgude kohta kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2017. Ühtsuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast.

(23)

Käesolev määrus tugineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(24)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse reeglid isiku hoitud kaubatuletisinstrumendi netopositsiooni arvutamiseks ja metoodika kõnealuse positsiooni suuruse positsioonipiirangute arvutamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „finantssektoriväline üksus“– füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole

a)

direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutus;

c)

nõukogu direktiivi 73/239/EMÜ (5) kohaselt tegevusloa saanud kindlustusandja;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/83/EÜ (6) kohaselt tegevusloa saanud elukindlustusselts;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/68/EÜ (7) kohaselt tegevusloa saanud edasikindlustusandja;

f)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (8) kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ja vajaduse korral selle fondivalitseja;

g)

tööandjapensioni kogumisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (9) artikli 6 punkti a tähenduses;

h)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (10) kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivne investeerimisfond, mida valitsevad alternatiivse investeerimisfondi valitsejad;

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (11) kohaselt tegevusloa saanud keskne vastaspool;

j)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (12) kohaselt tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium.

Kolmanda riigi üksus on finantssektoriväline üksus, kui see ei vajaks tegevusluba ühegi eespool nimetatud õigusakti alusel, kui see oleks asutatud liidus ja selle suhtes kohaldataks liidu õigust;

2)   „hetke kuu leping“– kaubatuletisinstrumendi leping seoses konkreetse aluseks oleva kaubaga, mille tähtaeg lõpeb järgmisena kooskõlas kauplemiskoha kehtestatud eeskirjadega;

3)   „teise kuu leping“– kaubatuletisinstrumendi leping, mis ei ole hetke kuu leping.

II PEATÜKK

ISIKU NETOPOSITSIOONI SUURUSE ARVUTAMISE MEETOD

Artikkel 3

Kaubatuletisinstrumendi positsioonide summeerimine ja tasaarvestamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 1)

1.   Isiku netopositsioon kaubatuletisinstrumendis on kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumendis, artikli 1 lõike 5 kohaselt kõnealuse kaubatuletisinstrumendiga samaks kaubatuletisinstrumendiks peetavates kaubatuletisinstrumentides ning artikli 6 kohaselt majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes tema hoitud positsioonide summa.

2.   Kui isik hoiab lõikes 1 nimetatud mis tahes kaubatuletisinstrumentides pikki ja lühikesi positsioone, siis tasaarvestab isik need positsioonid, et määrata kindlaks oma netopositsioon kõnealuse kaubatuletisinstrumendi puhul.

3.   Finantssektorivälise üksuse poolt kaubatuletisinstrumendis hoitud positsioone, mis on objektiivselt mõõdetavad riske vähendavatena kooskõlas artikliga 7, nagu pädev asutus on need artikli 8 kohaselt heaks kiitnud, ei summeerita kõnealuse finantssektorivälise üksuse netopositsiooni kindlaks määramiseks.

4.   Isik määrab eraldi kindlaks kaubatuletisinstrumendis hoitud netopositsiooni nii hetke kuu kui ka teise kuu lepingute jaoks.

Artikkel 4

Grupi juriidiliste isikute positsioonide arvutamise meetod

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 1)

1.   Emaettevõtja määrab kindlaks oma netopositsiooni, summeerides artikli 3 kohaselt järgmised positsioonid:

a)

tema enda netopositsioon;

b)

tema iga tütarettevõtja netopositsioonid.

2.   Erandina lõikest 1 ei tohi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on nimetanud fondivalitseja, siis kõnealuse fondivalitseja emaettevõtja summeerida mis tahes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kaubatuletisinstrumentide positsioone, kui ta ei mõjuta kuidagi investeerimisotsuseid seoses kõnealuste positsioonide avamise, hoidmise või sulgemisega.

Artikkel 5

Samad kaubatuletisinstrumendid ja olulised mahud

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 6)

1.   Kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumenti käsitatakse teises kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumendiga sama kaubatuletisinstrumendina, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

mõlemal kaubatuletisinstrumendil on identsed lepingu kirjeldused ja tingimused, v.a tehingujärgsed riskijuhtimismenetlused;

b)

mõlemad kaubatuletisinstrumendid moodustavad avatud positsiooni ühe asendatava kogumi või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentide puhul emiteeritud väärtpaberite ühe asendatava kogumi, mille alusel ühes kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumendis hoitud positsioonid võib sulgeda teises kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumentides hoitud positsioonide alusel.

2.   Kaubatuletisinstrumenti käsitatakse kauplemiskohas olulises mahus kaubelduna, kui kõnealuses kauplemiskohas kaubatuletisinstrumendiga kauplemine kolme järjestikuse kuu jooksul:

a)

ületab keskmise igapäevase avatud positsiooni 10 000 kogumit hetke ja teise kuu puhul kombineerituna või

b)

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentide puhul, kui kaubeldud ühikute arv korrutatuna hinnaga ületab igapäevase keskmisena 1 miljonit eurot.

3.   Kauplemiskoht, kus kõige rohkem kaubeldakse sama kaubatuletisinstrumendiga, on kauplemiskoht, millel on ühe aasta jooksul

a)

suurimad keskmised igapäevased avatud positsioonid või

b)

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentide puhul suurim keskmine igapäevane summa.

Artikkel 6

Börsivälised lepingud, mis on majanduslikult võrdväärsed kauplemiskohtades kaubeldud kaubatuletisinstrumentidega

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 1)

Börsivälist tuletisinstrumenti käsitatakse majanduslikult võrdväärsena kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumendiga, kui sellel on identsed lepingu kirjeldused ja tingimused, v.a kogumi suuruse kirjeldused, selle üleandmise tähtpäevad erinevad vähem kui ühe kalendripäeva võrra ning sellel on erinevad tehingujärgsed riskijuhtimismenetlused.

Artikkel 7

Positsioonid, mida käsitatakse äritegevusega otseselt seotud riske vähendavatena

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 1)

1.   Finantssektori välise üksuse poolt kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumentides või majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute raames artikli 6 kohaselt hoitud positsiooni käsitletakse kõnealuse finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske vähendavana, kui positsioon iseenesest või kombinatsioonis teiste tuletisinstrumentidega kooskõlas lõikega 2 (positsioon kaubatuletisinstrumentide portfellis) vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

see vähendab riske, mis tulenevad selliste varade, teenuste, sisendite, toodete, kaupade või kohustuste väärtuse võimalikust muutusest, mida finantssektoriväline üksus või selle kontsern omab, toodab, koostab, töötleb, osutab, ostab, kaubastab, rendib, müüb või saab või mille omamist, tootmist, koostamist, töötlemist, osutamist, ostmist, kaubastamist, rentimist, müümist või saamist ta oma tavapärase äritegevuse käigus põhjendatult eeldab;

b)

see vastab riskimaanduslepingu määratlusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (13) artikli 3 kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele.

2.   Lõike 1 otstarbel on riske vähendavana käsitatud positsioon iseenesest või kombinatsioonis teiste tuletisinstrumentidega selline, mille puhul positsiooni hoidev finantssektoriväline üksus või finantssektorivälise üksuse nimel positsiooni hoidev isik:

a)

kirjeldab oma sise-eeskirjades järgmist:

i)

portfelli lisatud kaubatuletislepingute liigid, mida kasutatakse otseselt äritegevusega seotud riskide vähendamiseks ning nende nõuetele vastavuse kriteeriumid;

ii)

seos portfelli ja portfelliga maandatavate riskide vahel;

iii)

meetmed, mis on võetud selle tagamiseks, et kõnealuste lepingutega seotud positsioone ei kasutata ühelgi teisel otstarbel kui finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riskide katmiseks ning et teiseks otstarbeks kasutatava mis tahes positsiooni saab selgelt kindlaks määrata;

b)

on suuteline esitama piisavalt hajutatud ülevaate portfellidest seoses kaubatuletisinstrumendi klassi, aluseks oleva kauba, ajavahemiku ning mis tahes teiste asjaomaste teguritega.

Artikkel 8

Positsioonipiirangutest erandi tegemise taotlus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 1)

1.   Finantssektoriväline üksus, mis hoiab kaubatuletisinstrumendis olulist positsiooni, esitab direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 1 teises punktis osutatud erandi tegemise taotluse pädevale asutusele, mis kehtestab kõnealuse kaubatuletisinstrumendi positsioonipiirangu.

2.   Lõikes 1 osutatud isik esitab pädevale asutusele järgmise teabe, mis tõendab, kuidas positsioon vähendab finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske:

a)

selle kaubaga seotud finantssektorivälise üksuse äritegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, millega on seotud kaubatuletisinstrument, mille puhul erandi tegemist soovitakse;

b)

finantssektorivälise üksuse tegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, mis on seotud kauplemiskohtades kaubeldud asjakohaste kaubatuletisinstrumentidega ja nendega majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute raames kauplemisega ning nendes hoitud positsioonidega;

c)

kaubaga seotud riskipositsioonide ja riskide olemuse ning suuruse kirjeldus, mis finantssektorivälisel üksusel on või mille ta eeldatavasti saab oma äritegevuse tulemusena ning mida maandab või eeldatavasti maandab kaubatuletisinstrumentide kasutamine;

d)

selgitus, kuidas finantssektorivälise üksuse poolt kaubatuletisinstrumentide kasutamine otseselt vähendab selle äritegevuse riskipositsiooni ja riske.

3.   Pädev asutus kiidab taotluse heaks või lükkab selle tagasi 21 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ning ta teavitab finantssektorivälist üksust erandi heakskiitmisest või tagasilükkamisest.

4.   Finantssektoriväline üksus teavitab pädevat asutust, kui finantssektorivälise üksuse kaubatuletisinstrumentidega kauplemise tegevuse või äritegevuse olemus või väärtus on oluliselt muutunud ja muutus on asjakohane lõike 2 punktis b kindlaks määratud teabe puhul, ning esitab uue erandi tegemise taotluse, kui ta kavatseb jätkata selle kasutamist.

III PEATÜKK

PÄDEVATE ASUTUSTE METOODIKA POSITSIOONIPIIRANGUTE ARVUTAMISEKS

I JAGU

Lähtetaseme väärtuste kindlaks määramine

Artikkel 9

Kuu hetkepositsiooni piirangute lähtetaseme kindlaksmääramise metoodika

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 4)

1.   Pädevad asutused määravad kindlaks kaubatuletisinstrumendi kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse, võttes 25 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi üleantavast varust.

2.   Lähtetaseme väärtus määratakse kindlaks kogumitena, mille puhul on tegemist kaubatuletisinstrumendiga kauplemise kauplemiskoha kasutatud miinimumkogusega, mis moodustab aluseks oleva kauba standarditud koguse.

3.   Kui pädev asutus kehtestab hetke kuu ajavahemiku vältel erinevatel aegadel erinevad positsioonipiirangud, siis vähenevad kõnealused positsioonipiirangud astmeliselt kuni kaubatuletisinstrumendi lõpptähtaja saabumiseni ning nende puhul võetakse arvesse kauplemiskoha positsiooni valitsemise menetlusi.

4.   Erandina lõikest 1 peavad pädevad asutused määrama kindlaks kuu hetkepositsiooni piirangute lähtetaseme väärtuse mis tahes tuletislepingute puhul, mille aluseks olevat kaupa käsitletakse inimtarbimiseks mõeldud toiduna, mille kogu kombineeritud avatud positsioon hetke ja teise kuu lepingutes ületab 50 000 kogumit järjestikuse kolmekuulise ajavahemiku vältel, võttes 20 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi üleantavast varust.

Artikkel 10

Üleantav varu

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 3)

1.   Pädevad asutused arvutavad kaubatuletisinstrumendi üleantava varu, määrates kindlaks aluseks oleva kauba koguse, mida saab kasutada kaubatuletisinstrumendi üleandmise nõuete täitmiseks.

2.   Pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud kaubatuletisinstrumendi üleantava varu, lähtudes kindlaks määramisele vahetult eelneva üheaastase ajavahemiku jooksul üleandmiseks saada oleva aluseks oleva kauba keskmisest igakuisest kogusest.

3.   Lõike 1 tingimustele vastava aluseks oleva kauba koguse kindlaks määramiseks võtavad pädevad asutused arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

aluseks oleva kauba säilitamise menetlused;

b)

aluseks oleva kauba tarnet mõjutada võivad tegurid.

Artikkel 11

Teise kuu piirangute lähtetaseme väärtuse kindlaks määramise metoodika

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 4)

1.   Pädevad asutused määravad kindlaks kauba tuletisinstrumendi teise kuu positsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse, arvutades 25 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud positsioonist.

2.   Lähtetaseme väärtus määratakse kindlaks kogumitena, mille puhul on tegemist kaubatuletisinstrumendiga kauplemise kauplemiskoha kasutatud miinimumkogusega, mis moodustab aluseks oleva kauba standarditud koguse.

Artikkel 12

Avatud positsioon

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 3)

Pädevad asutused arvutavad kaubatuletisinstrumendi avatud positsiooni, summeerides kõnealuse kaubatuletisinstrumendi nende kogumite arvu, mis on kauplemiskohas ajahetkel ringluses.

Artikkel 13

Teatud lepingute lähtetaseme väärtuse kindlaks määramise metoodika

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 4)

1.   Erandina artiklist 9 määravad pädevad asutused kindlaks kuu hetkepositsiooni piirangute lähtetaseme väärtuse rahas arveldatud hetke kuu lepingute jaoks, mis on hõlmatud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktiga 10 ja mille aluseks olevatel kaupadel puudub mõõdetav üleantav varu, arvutades 25 % kõnealuste kaubatuletislepingute avatud positsioonist.

2.   Erandina artiklitest 9 ja 11 määravad pädevad asutused kindlaks direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute lähtetaseme väärtuse, arvutades 25 % emiteeritud väärtpaberite arvust. Lähtetaseme väärtus määratakse kindlaks väärtpaberite arvu alusel.

3.   Erandina artiklitest 9 ja 11, kui kaubatuletisinstrumendiga kehtestatakse aluseks oleva kauba pidev üleandmine kindlaks määratud aja jooksul, kohaldatakse artiklite 9 ja 11 kohaselt arvutatud lähtetaseme väärtusi sama aluseks oleva kauba asjakohastele kaubatuletisinstrumentidele selles ulatuses, milles nende üleandmise perioodid kattuvad. Lähtetaseme väärtus määratakse aluseks oleva kauba ühikute alusel.

II JAGU

Positsioonipiirangute arvutamise asjakohased tegurid

Artikkel 14

Tegurite hindamine

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõige 3)

Pädevad asutused määravad kindlaks kaubatuletisinstrumendi hetke kuu ja teise kuu positsiooni piirangud, korrigeerides artiklite 9, 11 ja 13 kohaselt kindlaks määratud lähtetaseme väärtust kooskõlas artiklites 16 kuni 20 osutatud tegurite võimaliku mõjuga kõnealuse tuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba usaldusväärsusele, et kehtestada piirang

a)

5 % ja 35 % vahel või

b)

2,5 % ja 35 % vahel mis tahes tuletislepingu puhul, mille aluseks olevat kaupa käsitletakse inimtarbimiseks mõeldud toiduna, mille kogu kombineeritud avatud positsioon hetke ja teise kuu lepingutes ületab 50 000 kogumit järjestikuse kolmekuulise ajavahemiku vältel.

Artikkel 15

Uued ja mittelikviidsed lepingud

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 punkt g)

1.   Erandina artiklist 14,

a)

kehtestavad pädevad asutused kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumentidele, mille kogu kombineeritud avatud positsioon hetke ja teise kuu lepingutes ei ületa 10 000 partiid kolme järjestikuse kuu jooksul, kõnealustes kaubatuletisinstrumentides hoitud positsioonide piirangu 2500 kogumit;

b)

kehtestavad pädevad asutused kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumentidele, mille kogu kombineeritud avatud positsioon hetke ja teise kuu lepingutes ületab 10 000, aga ei ületa 20 000 kogumit kolme järjestikuse kuu jooksul, hetke ja teise kuu positsiooni piirangu vahemikus 5 % kuni 40 %;

c)

pädev asutus kehtestab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentidele, mille emiteeritud väärtpaberite koguarv ei ületa 10 miljonit kolme järjestikuse kuu jooksul, kõnealuses kaubatuletisinstrumentides hoitud positsioonide piirangu 2,5 miljonit väärtpaberit;

d)

pädev asutus kehtestab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentidele, mille emiteeritud väärtpaberite koguarv ületab 10 miljonit, aga ei ületa 20 miljonit kolme järjestikuse kuu jooksul, hetke ja teise kuu positsiooni piirangu vahemikus 5 % kuni 40 %.

2.   Kauplemiskoht teavitab pädevat asutust, kui mis tahes kõnealuse kaubatuletisinstrumendi kogu avatud positsioon jõuab ükskõik millise eelmises lõikes nimetatud kogumite või emiteeritud väärtpaberite arvuni kolme järjestikuse kuu jooksul. Kui nad saavad kõnealuse teatise, siis vaatavad pädevad asutused positsioonipiirangu läbi.

Artikkel 16

Kaubatuletislepingute lõpptähtaeg

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 punkt a)

1.   Kui kuu hetkepositsiooni piirangute puhul on kaubatuletisinstrumendil lühike lõpptähtaeg, siis korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut allapoole.

2.   Kui teise kuu positsiooni piirangute puhul on kaubatuletisinstrumendil palju erinevaid lõpptähtaegu, siis korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut ülespoole.

Artikkel 17

Aluseks oleva kauba üleantav varu

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 punkt b)

Kui aluseks oleva kauba üleantavat varu saab piirata või kontrollida või kui üleantava varu tase on madal nõuetekohase arveldamise jaoks vajaliku kogusega võrreldes, siis korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut allapoole. Pädevad asutused hindavad ulatust, milles üleantavat varu kasutatakse samuti üleantava varuna teiste kaubatuletisinstrumentide jaoks.

Artikkel 18

Kõik avatud positsioonid

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 punkt c)

1.   Kui avatud positsioone on väga palju, siis korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut allapoole.

2.   Kui avatud positsioon on üleantavast varust märksa suurem, siis korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut allapoole.

3.   Kui avatud positsioon on üleantavast varust märksa väiksem, siis korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut ülespoole.

Artikkel 19

Turuosaliste arv

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 punkt e)

1.   Kui kaubatuletisinstrumendis ühe aasta jooksul positsiooni hoidvate turuosaliste igapäevane keskmine arv on suur, siis korrigeerib pädev asutus positsioonipiirangut allapoole.

2.   Erandina artiklist 14 kehtestavad pädevad asutused hetke ja teise kuu positsiooni piirangu vahemikus 5 % kuni 50 %, kui

a)

positsioonipiirangu kehtestamiseni kestva ajavahemiku vältel kaubatuletisinstrumendis positsiooni hoidvate turuosaliste keskmine arv on väiksem kui 10 või

b)

kaubatuletisinstrumendis direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt turutegijana tegutsevate investeerimisühingute arv on positsioonipiirangu kehtestamise või läbivaatamise ajal väiksem kui 3.

Esimese lõigu kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada hetke kuu, teise kuu või nende mõlema vältel erinevatel aegadel erinevaid positsioonipiiranguid.

Artikkel 20

Aluseks oleva kaubaturu tunnused

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 punkt f)

1.   Pädevad asutused võtavad arvesse seda, kuidas aluseks oleva turu tunnused mõjutavad kaubatuletisinstrumendi toimimist ja sellega kauplemist ning turuosaliste hoitud positsioonide suurust, sh võttes arvesse turuosaliste poolt aluseks olevale kaubale juurdepääsu saamise lihtsust ja kiirust.

2.   Lõikes 1 osutatud aluseks oleva kaubaturu hindamisel võetakse arvesse:

a)

kas kauba tarnele kehtib piiranguid, sh üleantava kauba säilivus;

b)

füüsilise kauba transpordi ja üleandmise meetod, sh järgmine:

i)

kas kaupa on võimalik tarnida ainult kindlaks määratud tarnekohtadesse;

ii)

kindlaks määratud tarnekohtade mahupiirangud;

c)

turu struktuur, korraldus ja toimimine, sh mäetööstuse ja põllumajanduskaubaturgude hooajalisus, mille tõttu füüsiline tarne kõigub kalendriaasta vältel;

d)

aluseks oleva kaubaturu turuosaliste koosseis ja seisund, sh aluseks oleva kaubaturu toimimist võimaldavaid eriteenuseid (näiteks riskijuhtimis-, üleandmis-, säilitamis- või arveldusteenused) osutavate turuosaliste arvu arvesse võtmine;

e)

makromajanduslikud või teised asjakohased tegurid, mis mõjutavad aluseks oleva kaubaturu toimimist, sh kauba üleandmine, säilitamine ja arveldamine;

f)

aluseks oleva kauba omadused, füüsilised omadused ja olelusringid.

Artikkel 21

Asjaomaste turgude volatiilsus

(Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 punkt d)

Pärast artiklites 16–20 osutatud tegurite kohaldamist, mis on olulised iga direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 4 osutatud kaubatuletislepingu jaoks positsioonipiirangu määramiseks, peavad pädevad asutused täiendavalt korrigeerima kõnealust positsioonipiirangut, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

kaubatuletisinstrumendi või aluskauba hind on ülemääraselt volatiilne;

b)

positsioonipiirangu täiendav korrigeerimine võiks tõhusalt vähendada kõnealuse kaubatuletisinstrumendi või aluskauba hinna ülemäärast volatiilsust.

Artikkel 22

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 173.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5)  Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimene direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ning direktiive 98/78/EÜ ja 2002/83/EÜ (ELT L 323, 9.12.2005, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).


31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/492


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/592,

1. detsember 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL regulatiivsete tehniliste standarditega kriteeriumide puhul, mille alusel tehakse kindlaks, kas tegevust käsitatakse põhitegevusala kõrvaltegevusena

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selle hindamine, kas isikud kauplevad oma arvel või osutavad kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega seotud investeerimisteenuseid liidus põhitegevusala kõrvaltegevusena, peaks toimuma grupi tasandil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (2) artikli 2 lõike 11 kohaselt koosneb grupp (varem „kontsern“) emaettevõtjast ja kõigist tema tütarettevõtjatest ning hõlmab üksuseid, kes asuvad liidus ja kolmandates riikides sõltumata sellest, kas grupi peakontor asub liidus või mitte.

(2)

Hindamiseks tuleks teha kaks testi, mis mõlemad põhinevad gruppi kuuluvate isikute kauplemistegevusel ja vajalikud arvutused tuleks teha varaklasside kaupa. Esimese testiga tuleks kindlaks teha, kas gruppi kuuluvatel isikutel on finantsturu mahu seisukohast vastavas varaklassis suur turuosa ja neilt tuleks seetõttu nõuda investeerimisühingu tegevusloa hankimist. Teise testiga tuleks kindlaks teha, kas gruppi kuuluvatel isikutel moodustavad oma arvel kauplemine või seoses kauba tuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega osutatavad investeerimisteenused grupi põhitegevusalast nii suure osa, et selliseid tegevusi ei saa käsitada grupi tasandil kõrvaltegevusena ja seepärast peaksid isikud hankima investeerimisühingu tegevusloa.

(3)

Esimese testiga võrreldakse varaklasside kaupa isiku kauplemistegevuse mahtu kauplemistegevuse üldmahuga liidus, et teha kindlaks kõnealuse isiku turuosa. Kauplemistegevuse mahu määramiseks arvatakse isiku üldise kauplemistegevuse mahust maha grupisisese likviidsuse või riskijuhtimise jaoks tehtud tehingud, mis vähendavad objektiivselt mõõdetavalt äritegevuse või selle rahastamisega otseselt seotud riske või millega täidetakse kauplemiskohas likviidsuse tagamise kohustused (nn privilegeeritud tehingud).

(4)

Kauplemistegevuse maht tuleks kindlaks määrata kaubatuletislepingute, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletislepingute tingliku väärtuse brutosummaga viimase kolme aasta keskmisena. Turu üldmaht tuleks kindlaks määrata liidus täheldatud kauplemistegevuse alusel seoses iga varaklassiga, mille jaoks erandit taotletakse, sealhulgas lepingud, millega kaubeldakse liidus kauplemiskohtades ja nendest väljaspool.

(5)

Kuna kaubaturud erinevad mahu, turuosaliste arvu, likviidsuse taseme ja muude näitajate poolest märkimisväärselt, tuleb kauplemistegevuse mahu testides kohaldada eri varaklasside suhtes erinevaid künniseid.

(6)

Teine test hõlmab kahte meetodit, millega tehakse kindlaks kauplemistegevuse maht, et võrrelda seda grupi põhitegevuse mahuga. Et kajastada paremini erandit kasutada sooviva isiku aluseks olevaid tegevusi, viies samas regulatiivse koormuse ja testi rakendamise keerukuse miinimumini, esineb see test kahes vormis. Kapitalitest on alternatiiv kauplemistestile, et võtta arvesse selliste väga heterogeensete gruppide majanduslikku tegelikkust, kes peavad hindama, kas nende kauplemine on põhitegevusala kõrvaltegevus, sealhulgas gruppide puhul, kes teevad võrreldes oma suurusega märkimisväärseid kapitaliinvesteeringuid taristu loomisesse, transpordi- ja tootmisrajatistesse, samuti investeeringuid, mille riske ei ole kerge finantsturgudel maandada. Kuna teise testi mõlemad vormid katavad eri gruppide erinevaid aluseks olevaid majanduslikke olukordi, on mõlemad testid võrdselt sobivad selle kindlaksmääramiseks, kas kauplemistegevus on konkreetse grupi põhitegevusala kõrvaltegevus.

(7)

Teise testi esimese meetodi alusel saadud kauplemistegevuse mahtu kasutatakse sellise äritegevuse näitajana, millega isik või grupp tegeleb põhitegevusena. Isikutel peaks seda näitajat olema lihtne ja kulutõhus kasutada, kuna see põhineb andmetel, mida tuli koguda juba esimese testi jaoks, kuid võimaldab samas otstarbekat testimist.

(8)

See näitaja sobib, kuna loetakse, et ratsionaalne riskikartlik üksus, nt kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberite tootja, emitent, töötleja või tarbija, maandab oma põhitegevusala äritegevuse mahu riski kaubatuletisinstrumentide, heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentide vastava mahuga. Seepärast on kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega seotud kogu kauplemistegevuse maht, mõõdetuna alusvara tingliku brutosummana, grupi põhitegevusala mahu sobiv näitaja. Kuna grupid, kelle põhitegevusala ei ole seotud kauba või lubatud heitkogustega, ei kasutaks kaubatuletisinstrumente ega lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumente riskimaandusvahendina, ei liigituks nende kauplemine kaubatuletisinstrumentide, heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega riskimaandamiseks.

(9)

Kaubatuletisinstrumentide kasutamist riski vähendava vahenina ei saa siiski käsitada ainuõige näitajana isiku või grupi kõigi põhitegevusena tehtavate äritegevuste puhul, kuna see ei pruugi arvesse võtta muid tuletisinstrumenditurgudega mitteseotud investeeringuid põhivarasse. Selleks et korrigeerida grupi kaubatuletisinstrumentidega kauplemise mahu ja põhitegevusala tegeliku mahu võimalikku omavahelist mittevastavust, seda eelkõige väikeste gruppide puhul, peaks teise testi esimene meetod sisaldama kaitsemeedet, milles võetakse arvesse, et gruppi kuuluva isiku kauplemistegevus ei tohiks kõrvaltegevusena käsitamiseks ka ületada iga asjaomase varaklassi jaoks esimese testiga määratud mis tahes künnist teatava protsendi võrra. Mida suurem on spekulatiivse tegevuse osakaal grupi kogu kauplemistegevuses, seda madalam on esimese testi alusel määratud künnis.

(10)

Kaitsemeede, mis põhineb grupil, kes ei ületa iga asjaomase varaklassi jaoks esimese testi alusel määratud mis tahes künnist konkreetse protsendi võrra, on eriti oluline väga väikeste gruppide puhul, kelle üldine mõju asjaomasele kaubatuletisinstrumentidega kauplemisele on väike. Teisalt võidakse sellistelt gruppidelt nõuda kulukate kauplemistegevuse analüüside tegemist, et teha kindlaks, kas see kauplemine vähendab riski või mitte, kusjuures analüüsi tulemuse alusel ei saa üheselt otsustada, kas kauplemistegevus on kõrvalist laadi. Teiselt poolt ei ole sellised grupid tavaliselt kauplemispõhise testi alternatiivina kapitalitesti tegemiseks suutelised. Selleks et vältida sellistele gruppidele tekkida võivat ebaproportsionaalselt suurt koormust, on asjakohane, et gruppe, kelle kauplemistegevus igas asjaomases varaklassis moodustab alla viiendiku esimese testi alusel määratud künnisest, käsitletakse tegelevat kõnealuse kauplemisega põhitegevusala kõrvaltegevusena. Teise testi esimene meetod ei pruugi jällegi mõõta asjakohaselt nende isikute põhitegevust, kes teevad võrreldes oma suurusega märkimisväärseid kapitaliinvesteeringuid taristu loomisesse, transpordi- ja tootmisrajatistesse. Samuti ei võeta selles arvesse investeeringuid, mille riski ei saa maandada finantsturgudel. Seepärast peab teine test hõlmama teist meetodit, mis kasutab kapitalipõhist parameetrit, et mõõta, kas selline kauplemine on grupi põhitegevusala kõrvaltegevus.

(11)

Teise testi teine meetod kasutab gruppi kuuluvate isikute kõrvaltegevuse summa kaudse näitajana hinnangulist kapitali, mida finantssektoriväline grupp peaks hoidma kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemisest tulenevatele riskipositsioonidele (v.a privilegeeritud tehingutest tulenevad riskipositsioonid) omase tururiski puhuks. Baseli pangajärelevalve komitee toetusel väljatöötatud raamistikku, mida rakendatakse liidus kapitalinõuete direktiiviga, kasutatakse, et kohaldada positsioonide suhtes tingliku kapitali proportsionaalseid riskikaale. Selle raamistiku kohaselt määratakse kaubatuletisinstrumentide, heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentide netopositsioonid kindlaks, tasaarvestades eri liiki kaubatuletislepingute, heitkoguste väärtpaberite või nende tuletislepingute (näiteks futuurid, optsioonid, forvardid või ostutähed) lühikesed ja pikad positsioonid. Netopositsiooni kindlakstegemisel peaks tasaarvestus toimuma sõltumata lepinguga kauplemise kohast, lepingu vastaspoolest või lõpptähtajast. Asjaomase kaubatuletisinstrumendi, heitkoguste väärtpaberi või selle tuletislepingu brutopositsioon tuleks aga arvutada, liites sellist liiki lepingute netopositsioonid, mis on seotud konkreetse kauba, lubatud heitkoguse ühiku või selle tuletisinstrumendiga. Seega ei tuleks konkreetset liiki kauba tuletislepingute, lubatud heitkoguste lepingute või nende tuletislepingute netopositsioone omavahel tasaarvestada.

(12)

Teise testi teise meetodi alusel võrreldakse siis grupi hinnangulist kapitali kõnealuse grupi tegelikult kasutatud kapitaliga, mis peaks peegeldama grupi põhitegevuse mahtu. Kasutatud kapitali arvutamiseks lahutatakse grupi koguvaradest lühiajalised võlad. Lühiajaliste võlgade alla peaksid kuuluma võlad, mille arveldustähtaeg on 12 kuu jooksul.

(13)

Kõrvaltegevuse testide eesmärk on kontrollida, kas gruppi kuuluvad isikud, kellel ei ole direktiivi 2014/65/EL kohast tegevusluba, peaksid taotlema seda kaubatuletisinstrumentide, heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega seotud kauplemistegevuse suhtelise või absoluutse mahu tõttu. Kõrvaltegevuse testidega tehakse seega kindlaks kaubatuletisinstrumentide, heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega seotud tegevuste maht, millega gruppi kuuluvad isikud võivad tegeleda ilma direktiivi 2014/65/EL kohase tegevusloata, kuna need on grupi põhitegevusala kõrvaltegevused. Et hinnata tegevusloata grupiliikmete tegeliku kõrvaltegevuse mahtu, on seega asjakohane kasutada grupi kõrvaltegevuse mahu arvutamiseks kriteeriume, mis ei hõlma grupi nende liikmete tegevust, kellel on kõnealuse direktiivi kohane tegevusluba.

(14)

Selleks et turuosalised saaksid tegutseda ja tegevust kavandada mõistlikult ja võtta arvesse tegevuse hooajalisust, peaksid arvutused testides, millega tehakse kindlaks, kas tegevust käsitatakse põhitegevusala kõrvaltegevusena, põhinema kolmeaastasel perioodil. Seepärast peaksid üksused pädevale asutusele iga-aastase teate esitamiseks hindama, kas nad aasta lõikes ületavad ühte kahest künnisest, arvutades viimase kolme aasta keskmise. Selle kohustusega ei tohiks piirata pädeva asutuse õigust taotleda mis tahes ajal isikult aruannet selle kohta, mille alusel käsitab kõnealune isik oma tegevust direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 1 punkti j alapunktide i ja ii kohaselt põhitegevusala kõrvaltegevusena.

(15)

Objektiivselt mõõdetavalt otseselt äritegevuse või selle rahastamisega seotud riske vähendavaid tehinguid ja grupisiseseid tehinguid tuleks käsitada viisil, mis oleks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (3). Seoses tuletisinstrumentidega tehtud tehingutega, mis objektiivselt mõõdetavalt vähendavad otseselt äritegevuse või selle rahastamisega seotud riske, on komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 (4) siiski osutatud ainult tuletisinstrumentidele, millega ei kaubelda reguleeritud turgudel, samas kui direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõige 4 hõlmab kauplemiskohtades kaubeldavaid tuletisinstrumente. Seepärast tuleks käesolevas määruses samuti võtta arvesse tuletisinstrumente, millega kaubeldakse reguleeritud turgudel seoses tehingutega, mis objektiivselt mõõdetavalt vähendavad otseselt äritegevuse või selle rahastamisega seotud riske.

(16)

Mõnel juhul ei pruugi olla võimalik äririski maandada, kasutades otseselt seotud kaubatuletisinstrumendi lepingut, st lepingut, mille alusvara ja arvelduspäev on täpselt samad kaetava riski omaga. Sel juhul võib isik maandada riski kaudselt (proxy hedging), kasutades selleks tugeva korrelatsiooniga instrumente, nt instrumente, millel on erinev, kuid majandusliku käitumise seisukohast sarnane alusvara. Lisaks võivad isikud, kes sõlmivad kaubatuletislepingud enda või grupi üldiste riskidega seotud riski maandamiseks, kasutada makro- või portfelli riskimaandust. Sellised makro-, portfelli või kaudse riskimaanduse kaubatuletislepingud võivad käesoleva määruse kohaldamisel teenida riskimaanduse eesmärki.

(17)

Kui kõrvaltegevuse testi tegev isik kasutab portfelli või makroriskimaandust, ei pruugi ta olla võimeline üks ühele seose loomiseks kaubatuletisinstrumendiga tehtud sellise konkreetse tehingu ja äritegevuse või selle rahastamisega otseselt seotud konkreetse riski vahel, mis on tehtud riski maandamiseks. Äritegevuse või selle rahastamisega otseselt seotud konkreetsed riskid võivad olemuselt olla keerukad, nt hõlmata eri geograafilisi turgusid, tooteid, instrumentide tähtaegu või eri üksuseid. Selliste riskide maandamiseks sõlmitud kaubatuletislepingute portfell võib tuleneda keerukatest riskijuhtimissüsteemidest. Sellisel juhul peaksid riskijuhtimissüsteemid ennetama seda, et maandamata riskiga tehingud liigitatakse riski maandavateks tehinguteks, ja need peaksid andma piisavalt üksikasjaliku ülevaate riskimaandusportfellist, nii et spekulatiivsed komponendid eristatakse ja neid võetakse künniste juures arvesse. Positsioone ei tohiks liigitada äritegevusega seotud riske vähendavaks ainult seetõttu, et need üldiselt moodustavad osa riskivähendusportfellist.

(18)

Risk võib ajas muutuda ja et teha vajalikud kohandused, võib olla vaja algselt äritegevusega seotud riski vähendamiseks täidetud kauba- või lubatud heitkoguste tuletisinstrumente kompenseerida, kasutades täiendavaid kauba- või lubatud heitkoguste tuletislepinguid. Seega saab riskide maandamiseks kasutada kauba- või lubatud heitkoguste tuletislepingute kombinatsiooni, sealhulgas kompenseerivaid börsiväliseid tuletislepinguid, millega jäetakse välja sellised börsivälised tuletislepingud, mis ei ole enam seotud äririskiga. Samuti ei tohiks sellise riski muutumine, mille vähendamiseks on investeeritud kauba- või lubatud heitkoguste tuletisinstrumendi positsiooni, põhjustada hiljem kõnealuse positsiooni ümberhindamist, nagu see ei oleks algusest peale (ab initio) privilegeeritud tehing.

(19)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(20)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust.

(21)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Künniste kohaldamine

Direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 1 punkti j alapunktides i ja ii osutatud isikute tegevusi käsitatakse grupi põhitegevusala kõrvaltegevustena, kui need tegevused vastavad artikli 2 tingimustele ja moodustavad vastavalt artiklile 3 grupi tasandi tegevustest väiksema osa.

Artikkel 2

Üldise turu kauplemistegevuse üldmahu künnis

1.   Artiklis 1 osutatud tegevuste maht, arvutatuna vastavalt lõikele 2, jagatuna lõike 3 kohaselt iga järgmise varaklassi kohta arvutatud turu üldise kauplemistegevuse üldmahuga, ei ületa järgmisi väärtuseid:

a)

4 % metallide tuletisinstrumentide puhul;

b)

3 % nafta ja naftatoodete tuletisinstrumentide puhul;

c)

10 % kivisöe tuletisinstrumentide puhul;

d)

3 % gaasi tuletisinstrumentide puhul;

e)

6 % elektrienergia tuletisinstrumentide puhul;

f)

4 % põllumajandustoodete tuletisinstrumentide puhul;

g)

15 % muu kauba tuletisinstrumentide puhul (sealhulgas direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao lõikes 10 osutatud prahihindade ja kaubaga seotud tuletislepingud);

h)

20 % lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentide puhul.

2.   Artiklis 1 osutatud ja gruppi kuuluva isiku liidus sooritatud tegevuse maht lõikes 1 osutatud varaklasside lõikes arvutatakse, liites vastava varaklassi kõigi selliste lepingute tingliku brutoväärtuse, milles kõnealune isik osaleb.

Esimeses lõigus osutatud liitmistehe ei hõlma lepinguid, mis tulenevad direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 4 viienda lõigu punktides a, b ja c osutatud tehingutest või lepingutest, mille osaline on gruppi kuuluv isik, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/65/EL või 2013/36/EL (6).

3.   Lõikes 1 osutatud iga varaklassi üldine turu kauplemistegevuse maht arvutatakse, liites kõigi selliste lepingute tingliku brutoväärtuse, millega ei kaubelda kauplemiskohas vastava varaklassi raames, ja mille osaline liidus asuv mis tahes isik on, ja muude selliste lepingute tingliku brutoväärtuse kõnealuses varaklassis, millega kaubeldakse liidus asuvas kauplemiskohas artikli 4 lõikes 2 osutatud asjaomasel aastasel arvestusperioodil.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud koguväärtused esitatakse eurodes.

Artikkel 3

Põhitegevuse mahu künnis

1.   Artiklis 1 osutatud tegevusi käsitatakse grupi tasandi tegevuste väiksema osana, kui nad vastavad ühele järgmistest tingimustest:

a)

kõnealuste tegevuste lõike 3 esimese lõigu kohaselt arvutatud maht ei ületa 10 % lõike 3 teise lõigu kohaselt arvutatud grupi kauplemistegevuse kogumahust;

b)

lõigete 5 kuni 7 kohaselt arvutatud ja kõnealuste tegevuste jaoks hinnanguliselt kasutatud kapital ei moodusta üle 10 % lõike 9 kohaselt arvutatud põhitegevusala jaoks grupi tasandil kasutatud kapitalist.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel tehakse järgmised erandid:

a)

kui artiklis 1 osutatud ja lõike 3 esimese lõigu kohaselt arvutatud tegevuste maht moodustab üle 10 %, kuid alla 50 % grupi lõike 3 teise lõigu kohaselt arvutatud kauplemistegevuse kogumahust, loetakse kõrvaltegevused moodustavat grupi tasandil tegevustest väiksema osa üksnes juhul, kui kauplemistegevuse maht iga artikli 2 lõikes 1 osutatud varaklassi puhul moodustab alla 50 % igale asjaomasele varaklassile artikli 2 lõikega 1 kehtestatud künnisest;

b)

kui lõike 3 esimese lõigu kohaselt arvutatud kauplemistegevuste maht moodustab vähemalt 50 % lõike 3 teise lõigu kohaselt arvutatud kauplemistegevuse kogumahust, loetakse kõrvaltegevused moodustavat grupi tasandi tegevustest väiksema osa üksnes juhul, kui kauplemistegevuse maht iga artikli 2 lõikes 1 osutatud varaklassi puhul moodustab alla 20 % igale asjaomasele varaklassile artikli 2 lõikega 1 kehtestatud künnisest.

3.   Selleks et arvutada artiklis 1 osutatud tegevuste maht, mille on sooritanud gruppi kuuluv isik, liidetakse kõnealuse isiku artikli 2 lõikes 1 osutatud kõigis varaklassides sooritatud tegevuste mahud, kasutades samu arvutuskriteeriume, nagu on osutatud artikli 2 lõikes 2.

Grupi kauplemistegevuse kogumaht arvutatakse, liites kõigi selliste kaubatuletislepingute, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentide tingliku brutoväärtuse, milles kõnealusesse gruppi kuuluvad isikud on osalised.

4.   Lõike 3 esimeses lõigus osutatud liitmistehe ei sisalda lepinguid, mille osaline on gruppi kuuluv isik, kes on saanud tegevusloa vastavalt direktiivile 2014/65/EL või 2013/36/EL.

5.   Artiklis 1 osutatud tegevuste sooritamiseks hinnanguliselt kasutatud kapital võrdub järgmiste summaga:

a)

15 % igast lühikesest või pikast netopositsioonist, korrutatuna kaubatuletisinstrumendi, lubatud heitkoguste väärtpaberi või selle tuletisinstrumendi hinnaga;

b)

3 % brutopositsioonist (lühike pluss pikk), korrutatuna kaubatuletisinstrumendi, lubatud heitkoguste väärtpaberi või selle tuletisinstrumentide hinnaga.

6.   Lõike 5 punkti a kohaldamisel määratakse kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentide netopositsioon kindlaks, tasaarvestades lühikesed ja pikad positsioonid:

a)

konkreetse alusvaraga kaubatuletislepingu liikide kaupa, et arvutada kõnealuse alusvaraga lepingu liikide lõikes netopositsioon;

b)

lubatud heitkoguste lepingu raames, et arvutada selle lubatud heitkoguste lepingu netopositsioon või

c)

lubatud heitkoguste tuletislepingu liikide kaupa, et arvutada selle lubatud heitkoguste tuletislepingu liikide netopositsioon.

Lõike 5 punkti a kohaldamisel võib omavahel tasaarvestada eri liiki lepingute netopositsioone, mille alusvara on sama kaup, või eri liiki tuletislepinguid, mille alusvara on sama lubatud heitkoguste ühik.

7.   Lõike 5 punkti b kohaldamisel määratakse kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletislepingute brutopositsioon, liites alusvaraks oleva konkreetse kauba lepinguliikide, lubatud heitkoguste lepingute või alusvaraks oleva konkreetse lubatud heitkoguse ühiku lepinguliikide lõikes netopositsioonide absoluutväärtused.

Lõike 5 punkti b kohaldamisel ei või omavahel tasaarvestada eri liiki tuletislepingute netopositsioone, mille alusvara on sama kaup, või eri liiki tuletislepinguid, mille alusvara on sama lubatud heitkoguste ühik.

8.   Hinnangulise kapitali arvutamine ei hõlma direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 4 viienda lõigu punktides a, b ja c osutatud tehingutest tulenevaid positsioone.

9.   Kapital, mida kasutatakse grupi põhitegevuse sooritamiseks, on grupi koguvarade summa miinus tema konsolideeritud finantsaruandes kajastatud lühiajalised võlakohustused asjaomase aastase arvutusperioodi lõpus. Esimese lause kohaldamisel on lühiajalised need võlakohustused, mille lõpptähtaeg saabub kuni 12 kuu jooksul.

10.   Käesolevas artiklis osutatud arvutuste tulemused esitatakse eurodes.

Artikkel 4

Arvutuskord

1.   Artiklites 2 ja 3 osutatud kauplemistegevuse ja kapitali mahu arvutamine põhineb päevase kauplemistegevuse lihtsal keskmisel või sellise kauplemistegevuse jaoks hinnanguliselt allokeeritud kapitalil arvutuskuupäevale eelnenud kolme aastase arvutusperioodi jooksul. Arvutused tehakse igal aastal aastasele arvutusperioodile järgneva kalendriaasta esimeses kvartalis.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab aastane arvutusperiood perioodi, mis algab vastava aasta 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

3.   Lõike 1 kohaldamisel tuleb 2018. aastal kauplemistegevuse mahu või kauplemistegevuse jaoks hinnanguliselt allokeeritud kapitali arvutamiseks võtta arvesse kolme eelnevat aastast arvutusperioodi, mis algavad vastavalt 2015., 2016. ja 2017. aasta 1. jaanuaril, ning 2019. aasta arvutuse tegemisel võetakse arvesse kolme eelnevat aastast arvutusperioodi, mis algavad vastavalt 2016., 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuaril.

4.   Erandina lõikest 3 hõlmab päeva kauplemistegevuste mahu või selliste tegevuste jaoks hinnanguliselt allokeeritud kapitali arvutamise arvestusperiood ainult kõige viimast aastast arvutusperioodi, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

päevane kauplemistegevuste maht või selliste kauplemistegevuste jaoks hinnanguliselt allokeeritud kapital väheneb viimasel aastasel arvutusperioodil võrreldes esimesega kolmest arvutusperioodist üle 10 % ja

b)

päevane kauplemistegevuste maht või selliste kauplemistegevuste jaoks hinnanguliselt allokeeritud kapital on kolmest aastasest arvutusperioodist viimasel madalam kui kahel eelneval arvutusperioodil.

Artikkel 5

Riske vähendavaks liigituvad tehingud

1.   Direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 4 viienda lõigu punkti b kohaldamisel käsitatakse tuletisinstrumentidega tehtud tehingut objektiivselt mõõdetavalt äritegevuse või selle rahastamisega otseselt seotud riske vähendavana, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest kriteeriumidest:

a)

see vähendab riske, mis tulenevad selliste varade, teenuste, sisendite, toodete, kaupade või kohustuste väärtuse võimalikust muutusest, mida isik või tema grupp omab, toodab, koostab, töötleb, osutab, ostab, kaubastab, rendib, müüb või saab või mille omamist, tootmist, koostamist, töötlemist, osutamist, ostmist, kaubastamist, rentimist, müümist või saamist ta oma tavapärase äritegevuse käigus põhjendatult eeldab;

b)

tehing katab riske, mis tulenevad sellisest võimalikust kaudsest mõjust punktis a osutatud varade, teenuste, sisendite, toodete, kaupade või kohustuste väärtusele, mis on tingitud intressimäärade, inflatsioonimäärade, valuutakursside või krediidiriski kõikumisest;

c)

tehing liigitub riskimaanduslepinguks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (7) artikli 3 kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel liigitakse riski maandavaks lepinguks selline leping kas eraldiseisvana või kombineerituna muude tuletisinstrumentidega, mille puhul finantssektoriväline üksus

a)

kirjeldab oma sise-eeskirjades järgmist:

i)

äritegevuse või selle rahastamisega otseselt seotud riskide vähendamiseks portfelli kuuluvate kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletislepingute liigid ja nende sobivuskriteeriumid;

ii)

seos portfelli ja portfelliga maandatavate riskide vahel;

iii)

meetmed, mis on võetud selle tagamiseks, et kõnealuste lepingutega seotud tehinguid ei kasutataks ühelgi teisel otstarbel kui finantssektorivälise üksuse äritegevuse või selle rahastamisega otseselt seotud riskide katmiseks ning et muuks otstarbeks kasutatava mis tahes tehingu saaks selgelt kindlaks määrata;

b)

võime anda portfellidest piisavalt üksikasjalik ülevaade kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentide klasside, tähtaegade ja muude oluliste tegurite seisukohast.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(4)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliiringukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 243, 11.9.2002, lk 1).


DIREKTIIVID

31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/500


KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2017/593,

7. aprill 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 12 ja artikli 24 lõiget 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2014/65/EL on sätestatud üksikasjalik kord, mille eesmärk on tagada investorite kaitse.

(2)

Kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitse on selle korra oluline osa: investeerimisühingutele kehtestatakse kohustus võtta asjakohased meetmed investorite omandiõiguse ning investeerimisühingu hoolde usaldatud väärtpaberite ja vahenditega seotud õiguste kaitseks. Investeerimisühingud peaksid kehtestama nõuetekohase ja spetsiifilise korra kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitse tagamiseks.

(3)

Selleks, et investorite kaitseks ja klientidele suurema selguse tagamiseks ette nähtud õigusraamistikku täpsustada ning kooskõlas üldise strateegiaga soodustada töökohtade loomist ja majanduskasvu liidus ühtse, tõhusa ja kõiki osalisi õiglaselt kohtleva õigusliku ja majandusliku raamistiku kaudu, on komisjonile antud õigus võtta vastu täpsed eeskirjad, mille eesmärk on maandada konkreetseid investorite kaitse ja turu usaldusväärsusega seonduvaid riske.

(4)

Kui investeerimisühing hoiustab kliendi nimel hoitavaid vahendeid tunnustatud rahaturufondis, peaks aktsiaid või osakuid kõnealuses rahaturufondis hoitama vastavalt klientidele kuuluvate finantsinstrumentide hoidmise nõuetele. Klientidelt tuleks nõuda sõnaselget nõusolekut nende vahendite hoiustamisele. Rahaturuinstrumentide kvaliteeti hinnates ei saa mehaaniliselt tugineda välisreitingutele. Ent kui ükskõik milline ESMA juures registreeritud ja tema järelevalve all olev reitinguagentuur, kes finantsinstrumenti hinnanud on, langetab selle reitingut allapoole kahest kõrgeimast lühiajalisest krediidireitingust, peaks fondivalitseja läbi viima uue rahaturuinstrumendi krediidikvaliteedi hindamise, et tagada selle jätkuvalt kõrge kvaliteet.

(5)

Ametisse tuleks nimetada üks konkreetne töötaja, kes vastutaks kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitse kõigi aspektide eest, et vähendada ohtu, et vastutus killustub eri osakondade vahel, eriti suurte ja keeruka struktuuriga ühingute korral, ja vältida ebarahuldavaid olukordi, kus ühingutel puudub ammendav ülevaade vahenditest oma kohustuste täitmiseks. Vastutaval töötajal peaksid olema piisavad ametioskused ja autoriteet selleks, et täita tõhusalt ja takistusteta oma kohustusi, sealhulgas kohustust anda ühingu tippjuhtkonnale aru, kui edukalt on ühing täitnud kliendi vahendite kaitsele kehtivaid nõudeid. Vastutavaks töötajaks nimetamine ei tohiks välistada muude ülesannete täitmist, seda juhul, kui need ülesanded ei takista töötajal kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitse kohustuse tõhusat täitmist.

(6)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt on investeerimisühingutel kohustus kliendi varasid kaitsta. Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 10 kohaselt on ühingutel keelatud sõlmida jaeklientidega omandiõiguse üleminekul põhinevaid finantstagatiskokkuleppeid eesmärgiga tagada või katta klientide praegusi või tulevasi, tegelikke, tingimuslikke või võimalikke kohustusi. Ent investeerimisühingutel ei ole keelatud sõlmida omandiõiguse üleminekul põhinevaid finantstagatiskokkuleppeid mittejaeklientidega. Seega on oht, et täiendavate juhiste puudumisel võivad investeerimisühingud sõlmida mittejaeklientidega omandiõiguse üleminekul põhinevaid finantstagatiskokkuleppeid sagedamini kui mõistlikult põhjendatav, õõnestades sel moel kliendi varade kaitseks loodud üldist järelvalvekorda. Arvestades niisiis omandiõiguse üleminekul põhinevate finantstagatiskokkulepete mõju ühingute kohustustele kliendi ees ja selleks, et vältida direktiivi 2014/65/EL kohaste varade kaitse ja lahushoidmise eeskirjade kahjustamist, peaksid investeerimisühingud kaaluma omandiõiguse üleminekul põhinevate finantstagatiskokkulepete mittejaeklientidega sõlmimise asjakohasust, hinnates kliendil ühingu ees olevate kohustuste suhet kliendi varadega, mille suhtes omandiõiguse üleminekul põhinevat finantstagatiskokkulepet rakendatakse. Ühingutel peaks olema luba sõlmida omandiõiguse üleminekul põhinevaid finantstagatiskokkuleppeid mittejaeklientidega ainult juhul, kui nad tõendavad taoliste lepete asjakohasust konkreetse kliendi puhul ja toovad ära nendega seonduvad riskid, samuti mõju kliendi varadele. Ühingutel peaks olema omandiõiguse üleminekul põhinevate finantstagatiskokkulepete kasutamiseks dokumenteeritud protsess. See, et ühingud võivad mittejaeklientidega omandiõiguse üleminekul põhinevaid finantstagatiskokkuleppeid sõlmida, ei tohiks tähendada, et kliendi varade kasutamiseks ei ole enam vaja saada kliendi eelnevat sõnaselget nõusolekut.

(7)

Isegi kui omandiõiguse üleminekul põhineva finantstagatiskokkuleppega üleantud tagatis ja kliendi vastutus on tõendatult tugevalt seotud, ei tohiks see välistada asjakohaste turvameetmete võtmist kliendi kohustuse täitmise tagamiseks. Investeerimisühingud peaksid seega jätkama piisava tagatise nõudmist ja kui see on asjakohane, kasutama selleks omandiõiguse üleminekul põhinevat finantstagatiskokkulepet. See kohustus ei tohiks takistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 648/2012 (2) tulenevate nõuete täitmist ega keelata omandiõiguse üleminekul põhinevate finantstagatiskokkulepete asjakohast kasutamist seoses mittejaeklientidega sõlmitavate tingimuslike kohustustega tehingute või repotehingutega.

(8)

Ehkki teatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral on vajalik kliendi varade omandiõiguse üleminek, ei tohiks investeerimisühingutel selles kontekstis olla võimalik sõlmida lepinguid, mis on direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 10 kohaselt keelatud.

(9)

Klientide asjakohase kaitse tagamiseks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral peaksid investeerimisühingud kehtestama konkreetse korra, millega tagatakse, et kliendi varade laenaja annab sobivad tagatised ja ühing jälgib selliste tagatiste jätkuvat sobivust. Investeerimisühingu kohustus tagatise sobivust jälgida peaks kehtima juhul, kui ühing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingus osaline, sealhulgas juhul, kui ta tegutseb vahendajana väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu sõlmimisel või kolmepoolses lepingus välise laenaja, kliendi ja investeerimisühingu vahel.

(10)

Klient peaks andma eelneva selgesõnalise nõusoleku, mille investeerimisühing peaks registreerima, et investeerimisühingul oleks võimalik üheselt tõendada, millele klient oma nõusoleku andis, ja aidata täpsustada, milline on kliendi varade staatus. Samas ei oleks vaja kehtestada õiguslikke nõudeid selle kohta, millisel kujul nõusoleku võib anda, ja registrikirjet tuleks mõista kui mis tahes siseriikliku õigusega lubatavat tõendit. Klient võib nõusoleku anda üks korda ärisuhte alguses eeldusel, et kliendi nõustumine oma väärtpaberite kasutamisega on piisavalt selgelt väljendatud. Kui investeerimisühing tegutseb finantsinstrumente laenates kliendi korralduse kohaselt ja kui see kujutab endast nõusolekut tehingu sõlmimiseks, peaksid investeerimisühingul olema selle kohta tõendid.

(11)

Investorite kaitse püsivalt kõrgel tasemel hoidmiseks peaksid investeerimisühingud, kes hoiustavad finantsinstrumente, mida nad oma klientide nimel hoiavad, kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel, tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega kolmanda isiku ning kõnealuste finantsinstrumentide hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel läbivaatusel. Et tagada finantsinstrumentidega seoses pidevalt nõuetekohase hoolsuse järgimine ja nende kaitse, peaksid investeerimisühingud osana oma hoolsuskohustusest arvesse võtma, millised eksperditeadmised ja maine turul on muudel kolmandatel isikutel, kellele algne kolmas isik, kelle juures nad võivad finantsinstrumente hoiustada, võib olla delegeerinud finantsinstrumentide hoidmise ja kaitse ülesanded.

(12)

Kui investeerimisühingud hoiavad kliendi vahendeid kolmanda isiku juures, peaksid investeerimisühingud tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega kolmanda isiku ning kliendi finantsinstrumentide hoidmise korra valikul, määramisel ja korrapärasel läbivaatusel ning kui see on asjakohane, peaksid nad võtma arvesse vajadust portfelli hajutada ja riske maandada ning hoidma kliendi vahendeid rohkem kui ühe kolmanda isiku juures, et kliendi huve kaitsta ning viia miinimumini kahjumi ja väärkasutuse risk. Investeerimisühingud ei tohiks mööda minna oma kohustusest portfelli hajutada, nõudes klientidelt kaitsemeetmetest loobumist. Portfelli hajutamise nõue peaks kehtima käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt hoiustatud kliendi vahendite suhtes. Portfelli hajutamise nõuet ei tuleks kohaldada kliendi vahendite suhtes, mida hoitakse kolmanda isiku juures ainult kliendi jaoks tehingu sooritamise eesmärgil. Seega, kui investeerimisühing on kandnud kliendi vahendid tehingukontole, et sooritada kliendi jaoks konkreetne tehing, ei tohiks nende vahendite suhtes kohaldada portfelli hajutamise nõuet, näiteks juhul, kui ühing on kandnud vahendid üle kesksele vastaspoolele või börsile lisatagatise nõude katmiseks.

(13)

Selleks et tagada direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikega 9 nõutav kliendi vahendite kaitse, tuleb kehtestada konkreetne piir sellele, kui mitut protsenti kliendi vahenditest võib hoiustada grupisiseses krediidiasutuses. See peaks märkimisväärselt vähendama võimalikke vastuolusid hoolsuskohustuse nõuetega ja maandama negatiivse mõju ülekandumise riske, mis tekiksid, kui kõiki kliendi vahendeid hoiustataks investeerimisühinguga samasse gruppi kuuluvas krediidiasutuses. Ehkki teatud asjaoludel võib olla proportsionaalne ja asjakohane, et investeerimisühing otsustab hoolika kaalumise tulemusena hoiustada kliendi varasid omaenese gruppi kuuluvates üksustes, peaksid riiklikud pädevad asutused tähelepanelikult jälgima põhjuseid mitte hajutada kliendi varade portfelli väljapoole gruppi, et vältida võimalusi üldisest grupisisesest piirmäärast möödahiilimiseks.

(14)

Kliendi finantsinstrumentide või vahendite kaitsmiseks sundvõõrandamise eest kolmandate isikute poolt, kes püüavad sisse nõuda võlgu või tasusid, mis ei ole kliendi võlad või tasud, peaks investeerimisühingud saama kliendi varade suhtes kokku leppida tagatistes, pandi- või tasaarvestusõigustes ainult juhul, kui see on nõutav kolmandas riigis kohaldatava õigusega. Klientidele tuleks anda piisavalt konkreetne riskiülevaade, et nad oleksid kursis spetsiifiliste riskidega, millega nad kõnealustel juhtudel kokku puutuvad.

(15)

Selleks, et vältida ja vähendada juba eos võimalikke investorite kaitse eeskirjade rikkumise riske, peaksid finantsinstrumente välja töötavad ja turustavad investeerimisühingud täitma tootejuhtimise nõudeid. Tootejuhtimise nõuete täitmise eesmärgil tuleks investeerimisühinguid, kes finantstooteid välja töötavad, arendavad, emiteerivad ja/või kujundavad, sealhulgas juhul, kui nad nõustavad äriühingust emitente uute finantsinstrumentide turuletoomisel, lugeda väljatöötajateks ja investeerimisühinguid, kes pakuvad või müüvad finantsinstrumente ja teenuseid klientidele, turustajateks.

(16)

Üksused, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/65/EL nõudeid, aga kellel võib olla luba osutada kõnealuse direktiivi kohaseid investeerimisteenuseid, peaksid nende teenuste osas samuti täitma direktiivis 2014/65/EL sätestatud tootejuhtimise nõudeid.

(17)

Kui investeerimisühing, kes finantsinstrumente välja töötab, arendab, emiteerib või kujundab, osaleb ka nende turustamises, tuleks talle kohaldada mõlemaid, nii väljatöötajatele kui ka turustajatele kehtivaid tootejuhtimise eeskirju. Ehkki puudub vajadus hinnata sihtturgu ja töötada turustusstrateegia välja kaks korda, peaksid ühingud veenduma, et ühtne sihtturu hinnang ja turustusstrateegia on piisavalt üksikasjalikud, et täita antud valdkonnas nii väljatöötajatele kui ka turustajatele kehtivaid kohustusi.

(18)

Arvestades direktiivis 2014/65/EL sätestatud nõuetega ja investorite kaitse huvides peaksid tootejuhtimise eeskirjad kehtima kõigile toodetele, mida müüakse esma- ja järelturul sõltumata toote või osutatava teenuse liigist ning müügikohale kehtivatest nõuetest. Samas tuleks neid nõudeid kohaldada proportsionaalselt, sõltuvalt toote keerukusest ja sellest, mil määral on olemas avalikult kättesaadav teave selle kohta, võttes arvesse finantsinstrumendi, investeerimisteenuste ja sihtturu iseloomu. Proportsionaalsus tähendab, et nõuded võiksid olla küllalt lihtsad, kui tegu on teatud lihtsate toodetega, mida turustatakse ainult korralduste täitmise alusel ja kui need tooted on sobilikud jaeturu vajaduste ja iseloomuga.

(19)

Sihtturu detailsuse aste ja kriteeriumid, mida kasutatakse sihtturu ja asjakohase turustamisstrateegia kindlaksmääramiseks, peaksid olema tootele kohased ja peaksid võimaldama hinnata, millised kliendid kuuluvad sihtturu hulka, näiteks selleks, et hõlbustada pärast finantsinstrumendi turule toomist selle järjepidevat läbivaatamist. Lihtsamate ja levinumate toodete korral võiks sihtturu määratlus olla üldisem, samas kui keerukamate toodete (näiteks kohustustest vabastatavad finantsinstrumendid või vähemlevinud tooted) korral tuleks sihtturgu kirjeldada detailsemalt.

(20)

Tootejuhtimise nõuete tõhusa toimimise huvides peaksid turustajad oma kogemusi konkreetsete toodetega perioodiliselt väljatöötajatega jagama. Turustajatel ei tohiks olla kohustust teavitada väljatöötajaid igast üksikust müügist, ent nad peaksid edastama andmed, mis on väljatöötajale vajalik toote läbivaatamiseks ja selleks, et kontrollida selle jätkuvat vastavust väljatöötaja poolt määratletud sihtturu vajadustele, omadustele ja eesmärkidele. Asjakohane teave võiks hõlmata andmeid müügisumma kohta väljapoole väljatöötaja sihtturgu, kokkuvõtlikku teavet klientide liikide kohta, kokkuvõtet esitatud kaebustest või esitades väljatöötaja poolt koostatud küsimused klientide valimile tagasiside saamiseks.

(21)

Investorite kaitse tugevdamiseks ning klientidele teenusest selgema ettekujutuse loomiseks piirati direktiiviga 2014/65/EL veelgi ühingute võimalust saada või maksta hüvesid. Neil eesmärkidel tuleks sätestada üksikasjalikud hüvede saamise või maksmise tingimused. Eelkõige tuleks veelgi täpsustada ja piiritleda tingimust, et hüved peavad parandama kliendile osutatava teenuse kvaliteeti. Sel eesmärgil ja teatud täiendavatel tingimustel tuleks ette näha mitteammendav loetelu olukordadest, mida loetakse asjakohaseks tingimuse juures, et hüved peavad parandavama konkreetsele kliendile esitatava teenuse kvaliteeti.

(22)

Teenustasu, vahendustasu või mitterahalist hüve tuleks maksta või saada ainult juhul, kui see on põhjendatud kliendile osutatud täiendava või harilikust kõrgetasemelisema teenusega. Näiteks võib see tähendada investeerimisnõustamise pakkumist laiale valikule sobilikele finantsinstrumentidele, mille hulgas on kohane arv kolmandatest isikutest emitentide pakutavaid finantsinstrumente, ja ligipääsu neile, või sõltumatut nõustamist koos kas kliendile vähemalt kord aastas tehtava pakkumisega hinnata, kas finantsinstrumendid, millesse klient on investeerinud, on jätkuvalt sobivad, või siis muu pideva teenuse pakkumisega, mis võib kliendi jaoks väärtuslik olla. Mittenõustamisteenuste valdkonnas võib see näiteks olla investeerimisühingu poolt konkurentsivõimelise hinnaga võimaldatav juurdepääs laiale valikule finantsinstrumentidele, mis tõenäoliselt kliendi vajadustele vastavad, sealhulgas sobival arvul instrumentidele kolmandatest isikutest emitentidele, kellel ei ole investeerimisühinguga märkimisväärset seost, ühendades selle kas lisaväärtusega vahendite pakkumisega, mis võib näiteks hõlmata objektiivseid teabevahendeid, mille abil asjaomane klient saab investeerimisotsuseid teha või jälgida, kujundada ja kohandada investeeringus sisalduvate finantsinstrumentide valikut. Eespool nimetatud investeerimisühingu poolt kliendile osutatavale teenusele lisatavate kvaliteediparanduste väärtus peab olema proportsionaalne investeerimisühingu poolt saadavate hüvedega.

(23)

Kui investeerimisühingud on kvaliteediparanduste kriteeriumi täitnud, peaksid nad täiustatud kvaliteeti küll jätkuvalt alal hoidma, ent see ei peaks tähendama, et nad peavad oma teenuse kvaliteeti aja jooksul järjest enam tõstma.

(24)

Samuti peaks veelgi täpsustama investeerimisühingute kohustust edastada kliendile kõik teenustasud, vahendustasud või rahalised hüved, mis saadakse kolmandatelt isikutelt seoses sõltumatu investeerimisnõustamise või portfellivalitsemise teenusega. Ehkki ühingud peaksid hüved edastama nii kiiresti kui võimalik, ei tuleks selleks kehtestada konkreetset ajavahemikku, kuna kolmandate isikute maksed võivad investeerimisühinguni jõuda erinevatel ajahetkedel ja mitme kliendi kohta korraga.

(25)

Selleks et tagada, et kliendid saaksid täieliku ülevaate asjakohasest teabest osutatud teenuste kohta, peaksid investeerimisühingud teavitama kliente neile üle kantud teenustasudest, vahendustasudest või mistahes muudest rahalistest hüvedest.

(26)

Investeerimisühingud, mis osutavad nii täitmis- kui analüüsiteenuseid, peaksid neid teineteisest eraldi hindama ja osutama, et võimaldada liidus asuvatel investeerimisühingutel täita direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõigetes 7 ja 8 sätestatud nõuet mitte võtta vastu ja saada teenustasu, vahendustasu ega rahalist või mitterahalist hüve, mida pakub mis tahes kolmas isik või isik, kes tegutseb kolmanda isiku nimel seoses klientidele teenuse osutamisega.

(27)

Selleks, et tagada õiguskindlus seoses hüvede saamise või maksmise uute eeskirjade kohaldamisega, eelkõige seoses sõltumatut investeerimisnõustamist või portfellivalitsemise teenust pakkuvate investeerimisühingutega, tuleks täiendavalt selgitada analüüsitasu maksmise või saamise üksikasju. Eelkõige tuleks juhul, kui analüüsi eest ei maksa investeerimisühing otse oma vahenditest, vaid vastutasuna maksete eest eraldi analüüside maksekontolt, tagada teatud peamiste tingimuste täitmine. Analüüside maksekontot tuleks finantseerida ainult analüüside eest kliendilt nõutavast eritasust, mis peaks põhinema ainult investeerimisühingu poolt kindlaks määratud analüüsieelarvel ega olema seotud klientide nimel teostatud tehingute mahu ja/või väärtusega. Kõik kliendi poolt makstava analüüsitasu kogumise põhimõtted peaksid neile tingimustele täielikult vastama. Nende põhimõtete kasutamise korral peaks investeerimisühing tagama, et kliendilt saadava tasu eest finantseeritud analüüsi maksumus ei ole seotud muude teenuste või hüvede mahu või väärtusega või et neid ei kasutata muul eesmärgil, näiteks tasuna korralduse täitmise eest.

(28)

Selleks et tagada, et portfellihaldurid ja sõltumatud investeerimisnõustajad kontrollivad reaalselt analüüsi eest makstavaid summasid, ja tagamaks, et analüüsikulutusi tehakse kliendi parimates huvides, on asjakohane kehtestada üksikasjalikud analüüsikulude juhtimisnõuded. Investeerimisühingud peaksid säilitama piisava kontrolli üldiste analüüsikulude, klientidelt analüüsitasu kogumise ja maksete kindlaksmääramise üle. Analüüsi antud kontekstis tuleks mõista kui analüüsimaterjali või -teenuseid, mis käsitlevad üht või mitut finantsinstrumenti või muid varasid, finantsinstrumentide emitente või potentsiaalseid emitente või siis on see tihedalt seotud konkreetse sektori või turuga viisil, mis annab ülevaate selle sektori finantsinstrumentidest, varadest või emitentidest. Sellise materjali või teenuste eesmärk on soovitada otseselt või kaudselt investeerimisstrateegiat või pakkuda see välja ja need esitavad põhjendatud arvamuse ühe või mitme finantsinstrumendi praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta või sisaldavad analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning teevad uue või olemasoleva teabe põhjal järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamiseks ning mis võib olla asjakohane ja suudab anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.

(29)

Et selgitada täiendavalt investeerimisühingutele seatud piiranguid hüvede saamisel seoses sõltumatu investeerimisnõustamise või portfelli valitsemisega ja analüüsireeglite kohaldamist, on asjakohane ära märkida, kuidas võidakse kohaldada erandeid väikestele mitterahalistele hüvedele seoses teatud muud tüüpi teabe või materjaliga, mis on saadud kolmandatelt isikutelt. Eelkõige tuleks väikese mitterahalise hüvena vastuvõetavaks lugeda kolmandalt isikult saadud kirjalikud materjalid, mille tellis ja mille eest tasus äriühingust emitent või potentsiaalne emitent, et reklaamida äriühingu uut emissiooni, või kui kolmandast isikust ettevõtja koostab selliseid materjale emitendiga sõlmitud lepingu alusel ja emitendi makstava tasu eest regulaarselt, kui see materjal on avalikuks tehtud ja kõigile kättesaadav. Väheolulist materjali või teenuseid, mis seisnevad turu lühiajalise perspektiivi kommentaaris näiteks uuemate majandusnäitajate või ettevõtete tulemuste kohta või teabes eesseisvate väljalasete või ürituste kohta ning mille allikaks on kolmas isik ja mis sisaldab ainult lühikokkuvõtet tema enda arvamusest sellise teabe kohta ega ole põhjendatud või sisalda põhjalikku analüüsi, nii et see pelgalt kordab seisukohta, mis põhineb olemasoleval soovitusel või põhjalikult analüüsimaterjalil või teenustel, võib samuti lugeda finantsinstrumendi või investeerimisteenusega seotud teabeks, mille ulatus ja olemus on selline, et see kujutab endast vastuvõetavat väikest mitterahalist hüve.

(30)

Eelkõige ei tohi lugeda kõrvalist tähtsust omavaks mistahes mitterahalist hüve, mis hõlmab väärtuslike ressursside eraldamist kolmanda isiku poolt, ja seda tuleb pidada kahjustavaks ühingu kohustust tegutseda kliendi parimates huvides.

(31)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust ning õigust tarbijakaitsele, tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ja seda tuleb kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (3) asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt küsiti tehnilist nõu käesolevas direktiivis kehtestatud normide suhtes.

(33)

Selleks et pädevad ametiasutused ja investeerimisühingud saaksid kohaneda käesoleva direktiivi kohaste uute nõuetega ja neid tõhusalt ja tulemuslikult kohaldada, peaksid käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev ja samuti kohaldamise kuupäev olema ühtlustatud direktiivi 2014/65/EL ülevõtmise ja kohaldamise kuupäevaga,

(34)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu selgitavat dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Kohaldamisala ja mõisted

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse investeerimisühingute ja fondivalitsejate suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (4) artikli 6 lõikele 4 ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (5) artikli 6 lõikele 6.

2.   Käesoleva direktiivi II, III ja IV peatüki kohaldamisel seoses kõigi direktiivi 2014/65/EL artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuetega loetakse investeerimisühingute ja finantsinstrumentide hulka krediidiasutused ja investeerimishoiused.

3.   „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (6) (mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust) artikli 3 punktis 11 määratletud tehingud.

4.   „tunnustatud rahaturufond“ – investeerimisfond, millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ või mille üle teeb järelevalvet ja millele vajaduse korral annab tegevusloa luba andva liikmesriigi õiguse alusel tegutsev ametiasutus ning mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)

tema peamiseks investeerimiseesmärgiks peab olema oma varade puhasväärtuse hoidmine kas konstantsena nimiväärtuses (ilma tuluta) või väärtuse juures, mis vastab investorite algkapitalile, millele on liidetud tulu;

b)

nimetatud peamise investeerimiseesmärgi saavutamiseks peab ta investeerima üksnes kõrgekvaliteedilistesse rahaturuinstrumentidesse, mille lõpptähtaeg või järelejäänud tähtaeg on kuni 397 päeva või mille korrapärane tootluse korrigeerimine on sellise lõpptähtajaga kooskõlas ja mille kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva. Ta võib kõnealuse eesmärgi saavutada ka investeerides lisaks krediidiasutustes hoitavatesse hoiustesse;

c)

tal peavad olema vahendid likviidsuse tagamiseks sama päeva või järgmise päeva arveldusteks.

Punkti b kohaldamisel loetakse rahaturuinstrumenti kõrgekvaliteediliseks, kui fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond on omapoolselt läbi viinud rahaturuinstrumentide kvaliteedi dokumenteeritud hindamise, mille tulemusena ta võib käsitleda rahaturuinstrumenti kõrgekvaliteedilisena. Kui üks või mitu ESMA juures registreeritud ja tema järelevalve all olevat reitinguagentuuri on finantsinstrumendile reitingu andnud, peaks fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi sisehinnang muude elementide hulgas arvesse võtma ka neid krediidireitinguid.

II PEATÜKK

KLIENDI FINANTSINSTRUMENTIDE JA VAHENDITE KAITSMINE

Artikkel 2

Kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmine

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud täidavad järgmisi nõudeid:

a)

pidama registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad neil igal ajahetkel viivitamatult eristada oma valitsetavate varade hulgas ühele kliendile kuuluvaid varasid teisele kliendile kuuluvatest varadest ja klientide varasid oma varadest;

b)

pidama oma registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ja eriti nende vastavuse klientide jaoks hoitavate finantsinstrumentide ja vahenditega ning nii, et neid saab kasutada kontrolljäljena;

c)

regulaarselt kooskõlastavalt võrdlema ühingusisest raamatupidamisarvestust ja registreid ning kõnealuseid varasid haldavate kolmandate isikute registreid;

d)

võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendile kuuluvad finantsinstrumendid, mida hoitakse artikli 3 kohaselt kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest finantsinstrumentidest ja kõnealusele kolmandale isikule kuuluvatest finantsinstrumentidest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatel kontodel kirjendamise või muude samaväärsete meetmete abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase;

e)

võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi vahendeid, mida hoitakse artikli 4 kohaselt keskpangas, tunnustatud rahaturufondis või kolmandas riigis tegevusloa saanud pangas või krediidiasutuses, hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad neist kontodest, millel hoitakse investeerimisühingule kuuluvaid vahendeid;

f)

kehtestama asjakohase organisatsioonilise korra kliendi varade või nendega seotud õiguste kaotamise või vähenemise riski minimeerimiseks varade väärkasutamise, pettuse, puuduliku halduse, ebakorrektse registripidamise või hooletuse tagajärjel.

2.   Kui kohaldatavast õigusest, sealhulgas eriti vara või maksejõuetuse küsimusi reguleerivast õigusest tulenevalt ei suuda investeerimisühingud täita käesoleva artikli lõike 1 nõudeid kliendi õiguste kaitseks vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõigetes 8 ja 9 esitatud nõuetele, nõuavad liikmesriigid, et investeerimisühingud näeksid ette korra käesoleva artikli lõikes 1 seatud kliendi varade kaitse eesmärkide täitmiseks.

3.   Kui selles jurisdiktsioonis kohaldatav õigus, kus kliendi vahendeid või finantsinstrumente hoitakse, ei võimalda investeerimisühingul lõike 1 punktides d või e esitatud nõudeid täita, näevad liikmesriigid ette nõuded, millel on kliendi huvide kaitsmise seisukohast samaväärne mõju.

Juhul kui tuginetakse sellistele artikli 2 lõike 1 punktidega d või e samaväärse mõjuga nõuetele, tagavad liikmesriigid, et investeerimisühingud teavitavad kliente, et sellistel juhtudel ei rakendata nende suhtes direktiivis 2014/65/EL ja käesoleva direktiiviga ette nähtud sätteid.

4.   Liikmesriigid tagavad, et lubatud ei ole kliendi finantsinstrumentidega seotud tagatised, pandiõigused või tasaarvestusõigused, mis võimaldavad kolmandal isikul kasutada kliendi finantsinstrumente või vahendeid selleks, et nõuda sisse võlgu, mis ei ole seotud kliendi või kliendile osutatud teenustega, välja arvatud juhul, kui see on nõutav õigusega, mida kohaldatakse kolmandas riigis, kus kliendi vahendeid või finantsinstrumente hoitakse.

Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühing on sunnitud sõlmima lepingud, mille tulemusena tekivad sellised tagatisest tulenevad õigused, pandiõigused või tasaarvestusõigused, peab ta klienti sellest teavitama ja näitama ära selliste lepingutega seonduvate riskid.

Kui ühing annab kliendi finantsinstrumentide või vahendite kaudu tagatise, pandiõiguse või tasaarvestusõiguse või kui ühingut on teavitatud nende andmisest, tehakse vastav kanne kliendilepingutesse ja ühingu enda registrisse, et kliendi varade omandiõigus oleks selge, näiteks maksejõuetuse korral.

5.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud teevad kliendi finantsinstrumente ja vahendeid käsitleva teabe hõlpsasti kättesaadavaks järgnevatele üksustele: pädevad asutused, menetluses nimetatud pankrotihaldurid ja isikud, kes vastutavad maksejõuetute asutuste kriisilahenduse eest. Kättesaadavaks tehtav teave sisaldab järgmist:

a)

asjakohane ühingusisene raamatupidamisarvestus ja registrid, milles on täpselt ära näidatud igale kliendile kuuluvate vahendite ja finantsinstrumentide saldo;

b)

kus investeerimisühingud kliendi vahendeid artikli 4 kohaselt hoiavad, andmed kontode kohta, millel kliendi vahendeid hoitakse, ja andmed asjakohaste kokkulepete kohta nende ühingutega;

c)

kus investeerimisühingud finantsinstrumente artikli 3 kohaselt hoiavad, andmed kolmandate isikute juures avatud kontode kohta ja andmed asjakohaste kokkulepete kohta nende investeerimisühingutega;

d)

andmed kolmandate isikute kohta, kes täidavad mis tahes asjaomaseid ülesandeid (tegevuse edasiandmise korras) ja mis tahes edasiantud ülesannete üksikasjalik kirjeldus;

e)

asjaomaste protsessidega seotud ühingute võtmeisikud, sealhulgas isikud, kes vastutavad kliendi varade kaitsele kehtivate ühingupoolsete nõuete järelevalve eest, ning

f)

lepingud, mis kinnitavad kliendi omandiõigust varadele.

Artikkel 3

Kliendi finantsinstrumentide hoiustamine

1.   Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel hoiustada finantsinstrumente, mida nad oma klientide nimel hoiavad, kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel tingimusel, et ühing tegutseb piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega kolmanda isiku ning kõnealuste finantsinstrumentide hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel läbivaatusel.

Eelkõige nõuavad liikmesriigid investeerimisühingutelt, et nad peavad arvestama kolmanda isiku asjatundlikkust ja mainet turul ning kõnealuste finantsinstrumentide hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke nõudeid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.

2.   Kui investeerimisühing soovib hoiustada kliendi finantsinstrumente kolmanda isiku juures, tagavad liikmesriigid, et mainitud investeerimisühing hoiustab finantsinstrumente ainult sellise kolmanda isiku juures, kes asub jurisdiktsioonis, milles kohaldatakse finantsinstrumentide teise isiku arvel hoidmise suhtes spetsiaalset korda ja järelevalvet, ning et selle kolmanda isiku suhtes kohaldatakse seda spetsiifilist korda ja järelevalvet.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud ei hoiusta klientide nimel hoitavaid finantsinstrumente kolmanda isiku juures sellises kolmandas riigis, milles finantsinstrumentide teise isiku arvel hoidmine ei ole reguleeritud, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

finantsinstrumentide või nendega seotud investeerimisteenuste iseloom nõuab nende hoiustamist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures;

b)

kui finantsinstrumente hoitakse kutselise kliendi nimel, nõuab see kutseline klient ühingult kirjalikult kõnealuste finantsinstrumentide hoiustamist sellises kolmandas riigis paikneva kolmanda isiku juures.

4.   Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuded kehtivad ka juhul, kui kolmas isik on delegeerinud ükskõik millise oma finantsinstrumentide hoidmise kohustustest muule kolmandale isikule.

Artikkel 4

Kliendi vahendite hoiustamine

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad kannaksid kliendi vahendite saamisel need viivitamatult ühele või enamale kontole, mis on avatud ühes järgmistest kohtadest:

a)

keskpank;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutus;

c)

kolmandas riigis tegevusloa saanud pank;

d)

tunnustatud rahaturufond.

Esimest lõiku ei kohaldata krediidiasutuse suhtes, kellele on vastavalt direktiivile 2013/36/EL antud tegevusluba seoses krediidiasutuses hoitavate hoiustega kõnealuse direktiivi tähenduses.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühing ei hoiusta kliendi vahendeid keskpangas, peab ta tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega krediidiasutuse, panga või rahaturufondi, kuhu vahendid kantakse, ning kõnealuste vahendite hoidmise korra valikul, määramisel ja regulaarsel läbivaatamisel ning et ta käsitleb portfelli hajutamise nõuet osana oma hoolsuskohustusest.

Liikmesriigid tagavad eriti, et investeerimisühingud võtavad arvesse kõnealuste asutuste või rahaturufondide asjatundlikkust ja mainet turul, et tagada klientide õiguste kaitse, ning kliendi vahendite hoidmisega seotud mis tahes õiguslikke või regulatiivseid nõudeid või turutavasid, mis võivad klientide õigusi kahjustada.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud tagavad, et kliendid annavad oma sõnaselge nõusoleku oma vahendite tunnustatud rahaturufondi kandmisele. Selleks, et tagada nimetatud nõusoleku andmise õiguse tõhusus, teavitavad investeerimisühingud kliente sellest, et tunnustatud rahaturufondi kantud vahendeid ei hoita käesolevas direktiivis sätestatud kliendi vahendite kaitse nõuete kohaselt.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühingud hoiavad kliendi vahendeid krediidiasutuses, pangas või rahaturufondis, mis kuulub investeerimisühinguga samasse gruppi, piiravad nad mis tahes taolises grupi üksuses või mitmes taolises grupi üksuses hoiustatavaid vahendeid selliselt, et need vahendid ei moodusta üle 20 % kõigist kliendi vahenditest.

Investeerimisühing võib seda piirmäära eirata juhul, kui ta suudab tõendada, et arvestades temas äri olemust, ulatust ja keerukust ning samuti eelnevas lõigus viidatud kolmandate isikute pakutavat turvalisust ja võttes muuhulgas arvesse investeerimisühingu hoida olevate kliendi vahendite madalat saldot, on eelmise lõigu kohane nõue ebaproportsionaalne. Investeerimisühingud vaatavad perioodiliselt läbi käesoleva lõigu kohase hindamise ning edastavad algse ja järgnevad hindamisaruanded riiklikele pädevatele asutustele.

Artikkel 5

Kliendi finantsinstrumentide kasutamine

1.   Liikmesriigid ei luba investeerimisühingutel sõlmida kokkuleppeid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks, mis on seotud finantsinstrumentidega, mida nad kliendi nimel hoiavad, või kasutada selliseid finantsinstrumente muul viisil oma arvel või mõne teise isiku või ühingu kliendi arvel, välja arvatud juhul, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

klient on andnud instrumentide kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva selgesõnalise nõusoleku kirjalikult, kinnitades seda allkirja või samaväärse kinnitusega;

b)

kõnealuse kliendi finantsinstrumentide kasutamine piirdub kindlaksmääratud tingimustega, millega klient on nõustunud.

2.   Liikmesriigid ei luba investeerimisühingutel sõlmida kokkuleppeid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguteks, mis on seotud finantsinstrumentidega, mida hoitakse kliendi nimel kolmanda isiku hallataval esindajakontol, ega muul viisil kasutada finantsinstrumente, mida nad hoiavad sellisel kontol oma arvel või mõne teise isiku arvel, välja arvatud juhul, kui lisaks lõikes 1 esitatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)

iga klient, kelle finantsinstrumente esindajakontol koos hoitakse, on andnud lõike 1 punkti a kohase eelneva selgesõnalise nõusoleku;

b)

investeerimisühing on kehtestanud süsteemid ja kontrollimehhanismid, mis tagavad, et selliselt kasutatakse ainult nende klientide finantsinstrumente, kes on andnud lõike 1 punkti a kohase eelneva selgesõnalise nõusoleku.

Võimaliku kahjumi õige jaotamise võimaldamiseks peavad investeerimisühingu registris olema nende klientide andmed, kelle juhiste kohaselt finantsinstrumentide kasutamine on toimunud, ning igale nõusoleku andnud kliendile kuuluvate kasutatud finantsinstrumentide arv.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud võtavad asjakohaseid meetmeid, millega hoida ära kliendi finantsinstrumentide volituseta kasutamist oma arvel või muu isiku arvel, näiteks:

a)

klientidega sõlmitakse lepingud, milles sätestatakse investeerimisühingute võetavad meetmed juhul, kui kliendil ei ole arvelduspäeval kontol piisavalt vahendeid, näiteks kliendi nimel vastavate väärtpaberite laenamine või positsiooni lõpetamine;

b)

investeerimisühing jälgib tähelepanelikult projekteeritud suutlikkust arvelduspäeval tehingut teha ning kehtestab parandusmeetmed juhuks, kui selline võimekus puudub; ning

c)

arvelduspäeval ja pikemas perspektiivis ringluses olevate väärtpaberite tähelepanelik jälgimine ja kiire taotlemine.

4.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud sõlmivad kõikide klientidega konkreetsed kokkulepped, millega tagada, et kliendi finantsinstrumentide laenaja annab sobiva tagatise ja ühing jälgib sellise tagatise jätkuvat sobivust ning teeb kõik vajaliku kliendi instrumentide väärtusega tasakaalu säilitamiseks.

5.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud ei sõlmi direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 10 kohaselt keelatud kokkuleppeid.

Artikkel 6

Omandiõiguse üleminekul põhinevate tagatiskokkulepete ebakohane kasutamine

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad omandiõiguse üleminekul põhinevate tagatiskokkulepete kasutamisel kaaluksid nõuetekohaselt ja oleksid võimelised tõendama, et nad on nõuetekohaselt kaalunud, kliendil ühingu ees oleva kohustuse ja kliendi sellise vara vahelist suhet, mille suhtes rakendab ühing omandiõiguse üleminekul põhinevat tagatiskokkulepet.

2.   Omandiõiguse üleminekul põhinevate tagatiskokkulepete kasutamise kaalumisel ja dokumenteerimisel arvestavad investeerimisühingud kõiki järgmisi tegureid:

a)

kas kliendi kohustus ühingu ees ja omandiõiguse üleminekul põhinevate tagatiskokkulepete kasutamine on omavahel üksnes nõrgalt seotud, sh kas kliendi vastutus ühingu ees on eeldatavasti madal või minimaalne;

b)

kas kliendi vahendid või finantsinstrumendid, mille suhtes omandiõiguse üleminekul põhinevat tagatiskokkulepet rakendatakse, ületavad kokkuvõttes olulisel määral kliendi kohustust või on isegi piiramatud, juhul kui kliendil on ühingu ees mingigi kohustus; ning

c)

kas omandiõiguse üleminekul põhinevad tagatiskokkulepped rakenduvad kliendi kõigi finantsinstrumentide või vahendite suhtes, kaalumata seejuures, milline on iga kliendi kohustus ühingu ees.

3.   Omandiõiguse üleminekul põhinevate tagatiskokkulepete kasutamise korral rõhutavad investeerimisühingud kutselistele klientidele ja tunnustatud võrdsetele vastaspooltele, millised on kaasnevad riskid ja kuidas igasugune omandiõiguse üleminekul põhinev tagatiskokkulepe võib kliendi finantsinstrumente ja vahendeid mõjutada.

Artikkel 7

Kliendi varade kaitsmisega seotud juhtimiskord

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud nimetavad ametisse ühe piisava oskuste ja pädevusega ametniku, kes on konkreetselt vastutav kliendi finantsinstrumentide ja varade kaitsmise asjus ühingu kohustuse täitmise küsimuste eest.

Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel käesoleva direktiiviga täielikku kooskõla tagades otsustada, kas kõnealusest ülesandest saab ametisse nimetatud ametniku ainus ülesanne või tuleb ametnik vastutusalaga tõhusalt toime ka siis, kui tal on lisaks muid ülesandeid.

Artikkel 8

Välisaudiitorite aruanded

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid, et nende välisaudiitorid esitaksid vähemalt kord aastas ühingu päritoluliikmesriigi pädevale asutusele aruande direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõigete 8, 9 ja 10 ning käesoleva peatüki kohaste ühingu kehtestatud meetmete asjakohasuse kohta.

III PEATÜKK

TOOTEJUHTIMISE NÕUDED

Artikkel 9

Finantsinstrumente koostavatele investeerimisühingutele kehtestatud tootejuhtimise kohustused

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad vastaksid finantsinstrumentide koostamisel käesolevale artiklile, mis hõlmab finantsinstrumentide loomist, arendamist, emiteerimist ja/või kujundamist.

Liikmesriigid nõuavad finantsinstrumente koostavatelt investeerimisühingutelt, et nad täidaksid lõigetes 2–15 loetletud asjaomased nõuded sobivalt ja proportsionaalselt, võttes arvesse finantsinstrumendi, investeerimisteenuse ja toote sihtturu laadi.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad kehtestaks, rakendaks ja kasutaks menetlusi ning meetmeid, millega tagada finantsinstrumentide koostamise vastavus huvide konflikti nõuetekohase haldamise nõuetele, sh tasu puhul. Eeskätt tagavad finantsinstrumente koostavad investeerimisühingud finantsinstrumendi, sh selle omaduste kujundamisega, et see ei mõjutaks lõppkliente negatiivselt ega õõnestaks turu usaldusväärsust seeläbi, et ühing saab leevendada ja/või välistada oma riske ja/või nõudeid toote alusvara suhtes olukorras, kui alusvara on juba investeerimisühingu enda kontol.

3.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad analüüsiks finantsinstrumendi koostamisel alati võimalikke huvide konflikte. Eelkõige hindavad ühingud, kas finantsinstrument tekitab olukorra, millel võivad olla lõppklientidele negatiivsed tagajärjed, kui nad valivad

a)

riskipositsiooni, mis vastandub eelnevalt ühingu enda hoitud riskipositsioonile; või

b)

riskipositsiooni, mis vastandub ühingu enda soovitud riskipositsioonile pärast toote müüki.

4.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kaaluvad enne toote pakkumisega jätkamise kasuks otsustamist, kas finantsinstrument võib kujutada ohtu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele või stabiilsusele.

5.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid finantsinstrumentide koostamisse kaasatud asjaomastel töötajatel eksperditeadmised, mida on vaja koostamiseks kavandatavate finantsinstrumentide tunnuste ja riskide mõistmiseks.

6.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid ühingu tootejuhtimise protsessi üle juhtorgani tulemusliku kontrolli. Investeerimisühingud tagavad, et juhtorganitele esitatavad vastavuskontrolli aruanded sisaldavad süstemaatiliselt teavet ühingu koostatud finantsinstrumentide, sh turustusstrateegia kohta. Investeerimisühingud teevad aruanded nõudmise korral pädevale asutusele kättesaadavaks.

7.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid, et vastavuskontrolli funktsiooni täitja jälgib tootejuhtimise korra arendamist ja perioodilist läbivaatamist, et tuvastada nii mis tahes risk, et ühing ei suuda käesolevas artiklis sätestatud kohustusi täita.

8.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et juhul, kui nad teevad toote loomiseks, arendamiseks, emiteerimiseks ja/või kujundamiseks kootööd, sh üksustega, kes ei ole direktiivi 2014/65/EL kohast tegevusluba saanud ja kelle üle ei teostata sama direktiivi kohast järelevalvet või kes on pärit kolmandatest riikidest, kirjeldaksid pooled vastastikuseid kohustusi kirjalikus kokkuleppes.

9.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad määraksid piisava täpsusega kindlaks iga finantsinstrumendi võimaliku sihtturu ja täpsustaksid, millist liiki klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku sobib. Selle protsessi osana määrab ühing kindlaks, millis(t)e kliendirühma(de) vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi. Kui investeerimisühingud teevad finantsinstrumendi koostamiseks koostööd, tuleb kindlaks määrata ainult ühe sihtturu vajadused.

Teiste investeerimisühingute turustatavaid finantsinstrumente koostavad investeerimisühingud teevad kindlaks vajadused ja tunnused, mis iseloomustavad kliente, kellele toode peaks nende teoreetilistele teadmistele ja finantsinstrumendiga või samalaadsete finantsinstrumentidega saadud varasematele kogemustele tuginedes sobima, finantsturud ning potentsiaalsete lõppklientide vajadused, tunnused ja eesmärgid.

10.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad teeksid finantsinstrumentide stsenaariumianalüüsi, milles hinnatakse lõppklientide riski, et toote tulemused jäävad kehvaks, ning seda, millistes olukordades võib nii minna. Investeerimisühingud hindavad, kuidas finantsinstrumendid negatiivsetes tingimustes käituksid, hõlmates näiteks olukorrad kui

a)

turukeskkond halveneb;

b)

koostaja või finantsinstrumentide koostamisse või toimimisse kaasatud kolmas isik satub finantsraskustesse või realiseeruvad muud vastaspoole riskid;

c)

finantsinstrument ei saavuta majanduslikku tasuvust või

d)

nõudlus finantsinstrumendi järele on oodatust palju suurem, mis koormab ühingu ressursse ja/või alusvaraks oleva instrumendi turgu.

11.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad teeks kindlaks, kas finantsinstrument vastab sihtturu kindlaksmääratud vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, kontrollides selleks muu hulgas järgmisi elemente:

a)

finantsinstrumendi riski ja tootluse profiil vastab sihtturule ning

b)

finantsinstrumentide kujundamisel lähtutakse kliendi jaoks kasulikest omadustest, mitte ärimudelist, mille kasumlikkus eeldab kliendi jaoks kehvi tulemusi.

12.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kaaluvad finantsinstrumendi jaoks pakutud tasustruktuuri, uurides selleks muu hulgas järgmisi elemente:

a)

finantsinstrumendi kulude ja tasude kokkusobivus sihtturu vajaduste, eesmärkide ja tunnustega;

b)

tasud ei kahjusta finantsinstrumendi tuluootust; näiteks selliselt, et kulud või tasud on sama suured või suuremad kui finantsinstrumendi eeldatavad maksueelised või eeliseid tasalülitavad; ning

c)

finantsinstrumendi tasustruktuur on sihtturu jaoks piisavalt läbipaistev; näiteks selliselt, et finantsinstrumendi tasud ei ole varjatud ega mõistmiseks liiga keerukad.

13.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad turustajale finantsinstrumendi kohta teabe esitamisel hõlmaksid teabe finantsinstrumendi turustamiseks asjakohaste kanalite, toote heakskiitmise protsessi ja sihtturu hinnangu kohta ning esitaks teabe sellise standardi kohaselt, mis võimaldab turustajatel finantsinstrumenti nõuetekohaselt mõista, soovitada või müüa.

14.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad enda koostatud finantsinstrumente regulaarselt läbi vaataks, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid kindlaksmääratud sihtturgu ähvardava võimaliku ohu suurust oluliselt mõjutada. Investeerimisühingud kaaluvad, kas finantsinstrument vastab jätkuvalt sihtturu vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele ning kas turustamine toimub endiselt sihtturul või jõutakse klientideni, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega finantsinstrument kokku ei sobi.

15.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad finantsinstrumendid enne uut emissiooni või uuesti algatamist läbi vaataks, kui nad teavad sündmustest, mis võivad investoreid ähvardava võimaliku ohu suurust oluliselt mõjutada, ning regulaarselt hindaks, kas finantsinstrumendid toimivad plaani kohaselt. Investeerimisühingud teevad asjaomastele teguritele tuginedes kindlaks oma finantsinstrumentide regulaarse läbivaatamise graafiku, hõlmates seejuures järgitavate investeerimisstrateegiate keerukuse või uuendusliku laadiga seotud tegurid. Samuti määravad ühingud kindlaks pöördelised sündmused, mis mõjutaks finantsinstrumendi võimalikke riske või tuluootusi, näiteks

a)

sellise piirmäära ületamine, millega mõjutataks finantsinstrumendi tuluprofiili; või

b)

selliste emitentide maksevõime, kelle väärtpaberid või tagatised võivad finantsinstrumendi tulemusnäitajaid mõjutada.

Liikmesriigi tagavad, et investeerimisühingud võtavad selliste sündmuste korral sobivad meetmed, mis võivad olla järgmised:

a)

klientidele või – kui investeerimisühing finantsinstrumenti ise otse klientidele ei paku ega müü – finantsinstrumendi turustajatele sündmuse ja sellega finantsinstrumendile avalduva mõju kohta kogu asjakohase teabe esitamine;

b)

toote heakskiitmise protsessi muutmine;

c)

finantsinstrumendi edasise emissiooni peatamine;

d)

ebaõiglaste lepingutingimuste vältimiseks finantsinstrumendi muutmine;

e)

kui ühingud saavad teada, et finantsinstrumendi müük kavandatust erineb – kaalumine, kas finantsinstrumentide müügiks kasutatakse asjakohaseid kanaleid;

f)

turustajaga ühendust võtmine, et turustusprotsessi muutmise kohta aru pärida;

g)

turustajaga koostöö katkestamine või

h)

asjaomase pädeva asutuse teavitamine.

Artikkel 10

Turustajate tootejuhtimise kohustused

1.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad enda või teiste investeerimisühingute emiteeritavate finantsinstrumentide ning pakutavate või soovitatavate teenuste kavandatava valiku üle otsustamisel täidaksid finantsinstrumendi, investeerimisteenuste ja toote sihtturu laadi arvestades sobival ja proportsionaalsel viisil lõigetes 2–10 sätestatud asjakohaseid nõudeid.

Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2014/65/EL nõuetest peavad kinni ka investeerimisühingud, kes pakuvad või soovitavad finantsinstrumente, mille koostajate suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/65/EL. Selle protsessi raames peavad need investeerimisühingud olema kehtestanud tulemusliku korra, millega tagada, et nad saavad sellistelt koostajatelt nende finantsinstrumentide kohta piisavalt teavet.

Investeerimisühingud teevad kindlaks vastava finantsinstrumendi sihtturu isegi siis, kui koostaja ei ole ise sihtturgu kindlaks määranud.

2.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad oleksid tootejuhtimises kehtestanud sobiva korra, millega tagada kavas olevate pakutavate või soovitatavate toodete ja teenuste kokkusobivus kindlaksmääratud sihtturu vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega ning kavandatud turustusstrateegia kooskõla kindlaksmääratud sihtturuga. Investeerimisühingud määravad nõuetekohaselt kindlaks ja hindavad, millises olukorras ja milliste vajadustega klientidele nad kavatsevad keskenduda, et nii tagada klientide huvide kaitstus ka ärilise või rahastamise surve olukorras. Selle protsessi osana määravad ühingud kindlaks kõik klientide rühmad, kelle vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega toode või teenus kokku ei sobi.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud hangivad direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluvatelt koostajatelt teabe, mis võimaldab vajalikul määral mõista ja tunda tooteid, mida nad kavatsevad soovitada või müüa, et nii tagada nende toodete turustamine kooskõlas kindlaks määratud sihtturu vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega.

Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad teeks kõik mõistlikult vajaliku, et tagada piisava ja usaldusväärse teabe hankimine ka direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse mittekuuluvatelt koostajatelt, et tagada toodete turustamine kooskõlas kindlaks määratud sihtturu vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega. Kui asjakohane teave ei ole avalikkusele kättesaadav, teeb turustaja kõik mõistlikult vajaliku, et selline asjakohane teave koostaja või tema vahendaja käest hankida. Vastuvõetav avalikkusele kättesaadav teave on selline teave, mis on selge, usaldusväärne ja koostatud selleks, et pidada kinni regulatiivsetest nõuetest, näiteks direktiivi 2003/71/EÜ (8) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (9) kohastest avalikustamise nõuetest. See kohustus on asjakohane esma- ja järelturul müüdavate toodete puhul ning kohaldub proportsionaalselt, olenedes sellest, mil määral on võimalik avalikult kättesaadavat teavet hankida ja kui keerukas toode on.

Investeerimisühingud kasutavad koostajatelt hangitud teavet ja oma klientide kohta olemasolevat teavet, et kindlaks määrata sihtturg ja turustusstrateegia. Kui investeerimisühing on ühtlasi nii koostaja kui ka turustaja, nõutakse ainult ühte sihtturu hinnangut.

3.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad pakutavate või soovitatavate finantsinstrumentide valiku ja vastavate sihtturgude üle otsustades järgiksid korda ja meetmeid, millega tagada, et täidetud oleks kõik direktiivist 2014/65/EL tulenevad kohaldatavad nõuded, sh avalikustamist, sobivuse või asjakohasuse hindamist, hüvesid ning huvide konflikti nõuetekohast lahendamist käsitlevad nõuded. Selles kontekstis tuleb olla eriti hoolas, kui turustajad kavatsevad pakkuda või soovitada uusi tooteid või kui osutatavate teenuste puhul saab valida erinevate tingimuste vahel.

4.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad oma tootejuhtimise korra korrapäraselt läbi vaataks ja seda ajakohastaks, et tagada korra usaldusväärsus ja eesmärgi jaoks sobivus, ning võtaks vajaduse korral vajalikud meetmed.

5.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad pakutavad või soovitatavad investeerimistooted ning osutatavad teenused regulaarselt läbi vaataks, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid kindlaksmääratud sihtturgu ähvardava võimaliku ohu suurust oluliselt mõjutada. Ühingud hindavad vähemalt seda, kas toode või teenus jätkuvalt vastab kindlaksmääratud sihtturu vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele ning kas kavandatud turustusstrateegia on endiselt asjakohane. Kui ühingud saavad teada, et nad on konkreetse toote või teenuse sihtturu kindlaks määramisel eksinud või et toode või teenus enam kindlaksmääratud sihtturu olukorrale ei vasta, tuleb ühingul sihtturgu uuesti kaaluda ja/või ajakohastada tootejuhtimise korda, näiteks võib see vajalikuks osutada olukorras, kui toode muutub turumuutuste tõttu mittelikviidseks või väga volatiilseks.

6.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid, et vastavuskontrolli funktsiooni täitja jälgib tootejuhtimise korra arendamist ja perioodilist läbivaatamist, et tuvastada nii mis tahes risk, et käesolevas artiklis sätestatud kohustusi ei suudeta täita.

7.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid asjaomastel töötajatel vajalikud eksperditeadmised, mida on vaja, et mõista kavas olevate pakutavate või soovitatavate toodete ja teenuste tunnuseid ja riske, samuti kindlaksmääratud sihtturu vajadusi, tunnuseid ja eesmärke.

8.   Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingutelt, et nad tagaksid juhtorgani tulemusliku kontrolli ühingu tootejuhtimise protsessi üle, milles määratakse kindlaks nii pakutavate või soovitatavate toodete valik kui ka vastavatel sihtturgudel osutatavad teenused. Investeerimisühingud tagavad, et juhtorganile esitatavad vastavuskontrolli aruanded sisaldavad süstemaatiliselt teavet nende pakutavate või soovitatavate toodete ja osutatavate teenuste kohta. Vastavuskontrolli aruanded tehakse pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.

9.   Liikmesriigid tagavad, et turustajad esitavad koostajate korraldatavate läbivaatamiste toetamiseks koostajatele müüki käsitleva teabe ja vajaduse korral teabe eespool nimetatud läbivaatamiste kohta.

10.   Kui eri ühingud teevad toote või teenuse turustamiseks koostööd, tagavad liikmesriigid, et käesolevas artiklis sätestatud tootejuhtimise kohustuste täitmise eest kannab lõplikku vastutust see investeerimisühing, kellel on kliendiga vahetu suhe. Sellest hoolimata peavad vahendavad investeerimisühingud

a)

tagama, et asjakohane tooteteave jõuab koostajatelt ahelas viimasel kohal oleva turustajani;

b)

kui koostaja nõuab enda tootejuhtimise kohustuse täitmiseks teavet toote müügi kohta, võimaldama tal seda hankida; ning

c)

kohaldama vajaduse korral koostajate suhtes nende osutatavast teenusest tulenevaid tootejuhtimise kohustusi.

IV PEATÜKK

HÜVED

Artikkel 11

Hüved

1.   Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud, kes kliendile investeerimis- või kõrvalteenuse osutamisega on saanud või kellele on makstud teenustasu või vahendustasu või kes on andnud või saanud mitterahalisi hüvesid, tagaksid, et direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikes 9 sätestatud kõik tingimused ja lõigetes 2–5 sätestatud nõuded on alati täidetud.

2.   Teenustasu, vahendustasu või mitterahalise hüve eesmärgina nähakse kliendi jaoks asjaomase teenuse kvaliteedi parandamist, kuid seda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

see on õigustatud asjaomasele kliendile lisa- või kõrgematasemelisema teenuse osutamisega ning on proportsionaalne saadud hüvede tasemega, näiteks järgmised juhud:

i)

mittesõltumatu investeerimisnõustamine, mis käsitleb laia valikut erinevaid sobivaid finantsinstrumente ning neile juurdepääsu, sh sobiv arv instrumente sellistelt tooteid pakkuvatelt kolmandatelt isikutelt, kellel ei ole investeerimisühinguga märkimisväärset seost;

ii)

mittesõltumatu investeerimisnõustamine, kas koos pakkumisega kliendile vähemalt korra aastas hinnata, kas finantsinstrumendid, millesse klient on investeerinud, on jätkuvalt sobivad; või muu käimasoleva teenusega, mis võib tõenäoliselt kliendi jaoks kasulik olla, näiteks nõuanded kliendi vara soovituslikuks optimaalseks paigutamiseks; või

iii)

konkurentsivõimelise hinna eest sellistele laias valikus finantsinstrumentidele juurdepääsu pakkumine, mis tõenäoliselt kliendi vajadustele vastavad, sh sobival arvul instrumentidele sellistelt tooteid pakkuvatelt kolmandatelt isikutelt, kellel ei ole investeerimisühinguga märkimisväärset seost, ühendades selle kas lisandväärtusega vahendite pakkumisega, mis võib näiteks hõlmata objektiivseid teabevahendeid, mille abil asjaomane klient saab investeerimisotsuseid teha või seirata, modelleerida ja kohandada investeeringus sisalduvate finantsinstrumentide valikut, või finantsinstrumentide tulemusnäitajate ning seonduvate kulude ja tasude kohta regulaarsete aruannete esitamisega;

b)

see ei too vahetut kasu saajast ühingule, selle aktsionäridele ega töötajatele, kui asjaomasel kliendil endal ei ole sellest käegakatsutavat kasu;

c)

seda õigustab asjaomasele kliendile praegu pakutava hüve tõttu juba võimaldatav eelis.

Teenustasu, vahendustasu või mitterahalist hüve ei nähta vastuvõetavana, kui teenustasu, vahendustasu või mitterahalise hüve tulemusel on kliendile asjaomase teenuse osutamine kallutatud või moonutatud.

3.   Investeerimisühingud täidavad lõikes 2 sätestatud nõudeid kogu aja, mil nad jätkuvalt teenustasu või vahendustasu maksavad või saavad või mitterahalisi hüvesid pakuvad või saavad.

4.   Investeerimisühingud säilitavad tõendusmaterjale, millest nähtub, et nii kõik ühingu makstavad või saadavad teenustasud või vahendustasud kui ka pakutavad või saadavad mitterahalised hüved on kujundatud asjaomasele kliendile pakutava teenuse kvaliteeti parandavana:

a)

pidades sisenimekirjas arvet investeerimis- või kõrvalteenuse osutamisel kolmandalt isikult saadud kõikide teenustasude, vahendustasude ja mitterahaliste hüvede üle ning

b)

registreerides, kuidas nii kõik investeerimisühingu makstavad või saadavad teenustasud või vahendustasud kui ka pakutavad või saadavad mitterahalised hüved või sellised kavas olevad tasud või hüved parandavad asjaomastele klientidele osutatavate teenuste kvaliteeti ning milliseid samme on võetud, et mitte kahjustada ühingu kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kliendi parimates huvides.

5.   Investeerimisühingud avalikustavad kolmandatelt isikutelt saadud või neile isikutele makstud või pakutud mis tahes makse või hüve kohta kliendile järgmise teabe:

a)

enne asjakohase investeerimis- või kõrvalteenuse osutamist avalikustab investeerimisühing kliendile teabe asjaomase makse või hüve kohta kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 9 teise lõiguga. Väikeseid mitterahalisi hüvesid võib kirjeldada üldistavalt. Kliendile osutatud investeerimisteenusega seotud muid investeerimisühingu saadud või pakutud mitterahalisi hüvesid tuleb hinnata ja avalikustada eraldi;

b)

kui investeerimisühing ei suutnud eelnevalt kindlaks teha mis tahes saadava või tasutava makse või hüve suurust ja avalikustas selle asemel kliendile selle summa arvutamise meetodi, esitab ühing klientidele ka teabe saadud või tasutud makse või hüve täpse suuruse kohta tagantjärele; ning

c)

vähemalt korra aastas kogu aja jooksul, mil investeerimisühing saab asjaomastele klientidele osutatavate investeerimisteenustega seotud (jooksvaid) hüvesid, teatab investeerimisühing individuaalsetele klientidele selle aja jooksul saadud või tasutud maksete või hüvede tegeliku suuruse. Väikeseid mitterahalisi hüvesid võib kirjeldada üldistavalt.

Kõnealuste nõuete rakendamisel arvestavad investeerimisühingud direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 4 punktis c ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 (10) artiklis 50 kulude ja tasude kohta sätestatud eeskirju.

Kui turustuskanali moodustavad mitu ühingut, tuleb klientidele teabe avalikustamise nõuet järgida igal investeerimis- või kõrvalteenuseid osutaval ühingul.

Artikkel 12

Sõltumatu investeerimisnõustamisega või väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud hüved

1.   Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud tagastavad klientidele kõik teenustasud, vahendustasud ja rahalised hüved, mis on sellele kliendile teenuste osutamisel saadud kolmandalt isikult või isikult, kes tegutseb kolmanda isiku nimel, niipea kui on mõistlikkuse piires võimalik pärast nende laekumist. Kõik sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisega seoses kolmandatelt isikutelt saadud teenustasud, vahendustasud ja rahalised hüved kantakse kliendile täies ulatuses üle.

Investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad strateegia, millega tagada, et igale individuaalsele kliendile eraldatakse ja kantakse üle sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisega seoses kõik kolmandalt isikult või kolmanda isiku nimel tegutsevalt isikult saadud teenustasud, vahendustasud või mis tahes rahalised hüved.

Investeerimisühingud teavitavad kliente neile üle kantud teenustasudest, vahendustasudest ja hüvedest, esitades kliendile näiteks perioodilised kontoväljavõtted.

2.   Sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutavad investeerimisühingud ei võta vastu mitterahalisi hüvesid, mis kooskõlas lõikega 3 ei kvalifitseeru vastuvõetavateks väikesteks mitterahalisteks hüvedeks.

3.   Vastuvõetavateks väikesteks mitterahalisteks hüvedeks kvalifitseeruvad järgmised hüved ainult järgmisel kujul:

a)

finantsinstrumendi või investeerimisteenusega seotud teave või dokumendid, mis on laadilt üldised või iga individuaalse kliendi olukorrale kohandatud;

b)

kolmandalt isikult saadud kirjalikud materjalid, mille tellis ja mille eest tasus äriühingust emitent või potentsiaalne emitent, et edendada äriühingu uut emissiooni, või kui kolmandast isikust ettevõtja koostab selliseid materjale emitendiga sõlmitud lepingu alusel ja emitendi makstava tasu eest regulaarselt, eeldusel et materjalides on see lepinguline suhe selgelt avalikustatud ja materjalid tehakse samal ajal kättesaadavaks kõikidele selle saamisest huvitatud investeerimisühingutele või avalikkusele;

c)

osalemine konverentsidel, seminaridel ja muudel koolitusüritustel, kus käsitletakse konkreetse finantsinstrumendi või investeerimisteenuse hüvesid ja omadusi;

d)

mõistliku de minimis väärtusega külalislahkus, näiteks ärikohtumisel või konverentsil, seminaril või muudel punktis c nimetatud koolitusüritustel pakutav söök ja jook; ning

e)

muud väikesed mitterahalised hüved, mille puhul liikmesriik leiab, et nendega on võimalik kliendile osutatava teenuse kvaliteeti parandada, ning mis on ühe üksuse või üksuste grupi pakutud hüvede kogutaset arvestades ulatuselt ja laadilt sellised, et on ebatõenäoline, et need võiks kahjustada investeerimisühingu kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt oma klientide parimates huvides.

Vastuvõetavad väikesed mitterahalised hüved on mõistlikud ja proportsionaalsed ning sellise ulatusega, mille puhul on ebatõenäoline, et need võiksid investeerimisühingut mõjutada käituma asjaomase kliendi huve kuidagi kahjustavalt.

Väikesed mitterahalised hüved tuleb avalikustada enne klientidele asjaomase investeerimis- või kõrvalteenuste osutamist. Kooskõlas artikli 11 lõike 5 punktiga a võib väikeseid mitterahalisi hüvesid kirjeldada üldistavalt.

Artikkel 13

Analüüsiga seotud hüved

1.   Liikmesriigid tagavad, et klientidele väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid osutavatele investeerimisühingutele kolmandate isikute koostatud analüüse ei käsitleta hüvena, kui analüüsid laekuvad vastutasuna ühe järgmise eest:

a)

investeerimisühingu enda ressurssidest tehtud otsemaksed;

b)

maksed investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüside maksekontolt, eeldusel et konto pidamisel on täidetud järgmised tingimused:

i)

analüüside maksekonto vahendid saadakse analüüside eest kliendilt nõutavast eritasust;

ii)

investeerimisühingud kehtestavad analüüside maksekonto avamise ja analüüside eritasus klientidega kokkuleppimise protsessi raames sisemise haldusmeetmena analüüsieelarve ja hindavad seda regulaarselt;

iii)

analüüside maksekonto eest vastutab investeerimisühing;

iv)

investeerimisühing hindab ostetud analüüse regulaarselt, et kontrollida usaldusväärsetele kvaliteedikriteeriumidele tuginedes kvaliteeti ning seda, kuivõrd need analüüsid võimaldavad teha paremaid investeerimisotsuseid.

Seoses esimese lõigu punktiga b, kui investeerimisühing kasutab analüüside maksekontot, esitab ta klientidele järgmise teabe:

a)

enne klientidele investeerimisteenuste osutamist – teave eelarves analüüsidele eraldatud raha ja igalt kliendilt analüüside eest nõutava eritasu hinnangulise suuruse kohta;

b)

iga-aastane teave kolmandate isikute koostatud analüüside kogukulu kohta iga kliendi kohta eraldi.

2.   Analüüside maksekonto kasutusele võtnud investeerimisühingu puhul tagavad liikmesriigid, et kui klient või pädev asutus seda nõuab, esitab investeerimisühing kokkuvõtte, milles on kirjas kõik teenuseosutajad, kellele sellelt kontolt on makseid tehtud, määratletud aja jooksul neile tehtud maksete kogusumma, investeerimisühingu saadud hüved ja teenused ning kontolt tehtud väljamaksete kogusumma võrdlus ühingu poolt selleks perioodiks kehtestatud eelarvega, märkides kontol olevate järelejäänud vahendite suhtes rakendatava hinnaalanduse või ülekandmise. Lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel põhineb analüüside eritasu

a)

üksnes analüüsieelarvel, mille investeerimisühing on kehtestanud, et klientidele teenuste osutamise kontekstis välja selgitada kolmandatelt isikutelt analüüside hankimise vajadus; ning

b)

ei tohi olla seotud kliendi nimel täidetud tehingute mahu ja/või väärtusega.

3.   Juhul kui analüüside eest kliendilt nõutavat eritasu ei koguta eraldi, vaid koos tehingu vahendustasuga, on kogumise kord igal juhul selline, mis võimaldab analüüside eest kliendilt nõutavat tasu muust eristada ja vastab täielikult lõike 1 esimese lõigu punktis b ja lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimustele.

4.   Analüüside eritasudest laekunud kogusumma ei tohi analüüsieelarvet ületada.

5.   Investeerimisühing lepib investeeringute haldamise kokkuleppe või üldtingimuste vormis klientidega kokku ühingu eelarvesse võetavas analüüside eritasus ning aasta jooksul analüüside konkreetse eritasu kliendi vahenditest maha arvamise sageduses. Analüüsieelarve võib suurendada alles pärast seda, kui klientidele on sellisest suurendamise kavatsusest selgelt teada antud. Kui perioodi lõppedes on analüüside maksekonto ülejäägis, peaks ühingul juba varem olema paika pandud, kuidas nendest vahenditest kliendile hinnaalandust tehakse või järgmiseks perioodiks arvutatud analüüsieelarve ja analüüside eritasuga tasaarvestatakse.

6.   Lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunkti ii kohaldamisel on analüüsieelarve ainus haldaja investeerimisühing ning eelarve ise peab põhinema kolmandatelt isikutelt analüüside hankimise vajaduse mõistlikul hinnangul. Analüüsieelarvest kolmandate isikute koostatavate analüüside ostmiseks vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse asjakohaseid kontrollimehhanisme ja kõrgema juhtkonna järelevalvet, et tagada selle haldamine ja kasutamine ühingu klientide parimates huvides. Need kontrollimehhanismid hõlmavad analüüside koostajatele tehtud kõikide maksete selget kontrolljälge ja makstud summade kujunemise käiku ühes viidetega lõike 1 punkti b alapunktis iv osutatud kvaliteedikriteeriumidele. Investeerimisühingud ei kasuta analüüsieelarvet ja analüüside maksekontot siseanalüüside rahastamiseks.

7.   Lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaldamisel võib investeerimisühing delegeerida analüüside maksekonto haldamise kolmandale isikule eeldusel, et selline kord lihtsustab kolmandatelt isikutelt analüüside ostmist ja analüüside koostajatele investeerimisühingu nimel maksete tegemist, mis peab toimuma põhjendamatu viivituseta ja kooskõlas investeerimisühingu juhistega.

8.   Lõike 1 punkti b alapunkti iv kohaldamisel sätestavad investeerimisühingud kõik vajalikud elemendid kirjalikus strateegias ja esitavad selle oma klientidele. Samuti on selles dokumendis kirjas, mil määral analüüside maksekonto kaudu ostetud analüüse võib klientide portfelli kanda, arvestades sealhulgas vajaduse korral erinevat liiki portfellide suhtes kohaldatavaid investeerimisstrateegiaid, ning ühingu meetod selliste kulude õiglaseks jaotamiseks erinevate klientide portfellide vahel.

9.   Täitmisteenuseid osutav investeerimisühing märgib nende teenuste all eraldi tasud, mis näitavad üksnes tehingu täitmise kulu. Liidus asutatud investeerimisühingutele sama investeerimisühingu pakutava iga muu hüve või osutatava iga muu teenuse puhul kohaldatakse nende kõikide suhtes eristatava tasu nõuet; selliste hüvede või teenuste pakkumine ja hinnapoliitika ei tohi olla täitmisteenuse maksete tasemetest mõjutatud ega sõltuvuses.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 3. juuliks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 3. jaanuarist 2018.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(10)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning kõnealuse direktiivi jaoks määratletud mõistetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).