ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 28

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. Aastakäik
2. veebruar 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/172, 1. veebruar 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamise või kompostimise parameetritega, lemmikloomatoidu impordi tingimuste ja töödeldud sõnniku ekspordi tingimustega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/173, 1. veebruar 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1292/2008 ja rakendusmäärust (EL) nr 887/2011 Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 ja Enterococcus faecium CECT 4515 loa hoidja nime osas ( 1 )

5

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/174, 1. veebruar 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

7

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2017/175, 25. jaanuar 2017, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid majutusettevõtetele (teatavaks tehtud numbri C(2017) 299 all)  ( 1 )

9

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2017/176, 25. jaanuar 2017, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid puidu-, korgi- ja bambusepõhistele põrandakatetele (teatavaks tehtud numbri C(2017) 303 all)  ( 1 )

44

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/177, 31. jaanuar 2017, milles käsitletakse raudtee-kaubaveokoridori Amber loomise ettepaneku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 artiklile 5 (teatavaks tehtud numbri C(2017) 141 all)

69

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/178, 31. jaanuar 2017, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/1111, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide poolt Põhjamere–Balti raudtee-kaubaveokoridori laiendamiseks tehtud ühisettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) artikliga 5 (teatavaks tehtud numbri C(2017) 142 all)

71

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/179, 1. veebruar 2017, millega kehtestatakse koostöörühma toimimiseks vajalik menetluskord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) artikli 11 lõikele 5

73

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/172,

1. veebruar 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamise või kompostimise parameetritega, lemmikloomatoidu impordi tingimuste ja töödeldud sõnniku ekspordi tingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus), (1) eriti selle artikli 15 lõike 1 punkti c, artikli 27 punkti g, artikli 41 lõiget 3, artikli 43 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (2) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakenduseeskirjad, sealhulgas loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks või kompostiks muundamise parameetrid, imporditud lemmikloomatoidu turule laskmise tingimused ja 2. kategooria materjali ekspordi eeskirjad.

(2)

Määruse (EL) nr 142/2011 V lisas on esitatud loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamise ja kompostimise standardid. Vastavalt V lisa III peatüki 2. jao punkti 3 alapunktile b võib pädev asutus lubada teatavatel tingimustel kasutada erinõudeid, mis ei ole III peatükis sätestatud nõuded.

(3)

Sellistel juhtudel tuleks käärimisjääke ja komposti lasta turule ainult selles liikmesriigis, kus alternatiivsed muundamisparameetrid on lubatud. Selleks et anda pädevale asutusele vajalikku paindlikkust määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 2. jao punktis 3 nimetatud biogaasi- ja kompostimisjaamade reguleerimiseks, on asjakohane jätta III peatüki 3. jao punktis 2 sätestatud standarditest välja sellised käärimisjäägid ja kompost, mille puhul liikmesriik on alternatiivseid muundamisparameetreid juba lubanud. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 V lisa vastavalt muuta.

(4)

Liikmesriigid võivad lubada importida loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid üksnes lubatud kolmandatest riikidest. Liikmesriigid võivad lubada importida kalanduse kõrvalsaadustest saadud töötlemata lemmikloomatoitu kolmandatest riikidest, millest on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kalatooteid vastavalt komisjoni otsuse 2006/766/EÜ (3) II lisale. See ei kehti kalanduse kõrvalsaadustest saadud töödeldud lemmikloomatoidu impordi suhtes. Sellest lähtuvalt kohaldatakse kalanduse kõrvalsaadustest saadud töödeldud lemmikloomatoidu importimise suhtes rangemaid nõudeid kui kalanduse kõrvalsaadustest saadud töötlemata lemmikloomatoidu suhtes. On asjakohane lubada importida kalanduse kõrvalsaadustest saadud töödeldud lemmikloomatoitu kõigist kolmandatest riikidest, millest on lubatud importida kalanduse kõrvalsaadustest saadud töötlemata lemmikloomatoitu. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabelit 2 vastavalt muuta.

(5)

Põletamiseks või prügilasse ladestamiseks ettenähtud töödeldud sõnniku eksport on keelatud. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 43 lõigetele 2 ja 3 võib kõnealust, biogaasis või kompostimisjaamas kasutamiseks ettenähtud materjali lubada eksportida tingimusel, et sihtriik on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige. Selleks et lubada töödeldud sõnniku ja üksnes töödeldud sõnnikut sisaldavate orgaaniliste väetiste eksporti, on asjakohane kehtestada eeskirjad selliste toodete ekspordiks riikidesse, kes ei ole OECD liikmed, muudel eesmärkidel kui põletamine, prügilasse ladestamine või biogaasis või kompostimisjaamas kasutamine. Kõnealustes eeskirjades tuleks kehtestada nõuded, mis on vähemalt samaväärsed nõuetega, milles käsitletakse töödeldud sõnniku ja üksnes töödeldud sõnnikut sisaldavate orgaaniliste väetiste turule laskmist. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 142/2011 artiklisse 25 lisatakse järgmine lõige:

„4.   XIV lisa V peatükis esitatud eeskirju kohaldatakse selliste toodete liidust toimuva ekspordi suhtes, mis on saadud kõnealuses lisas täpsustatud loomsetest kõrvalsaadustest.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 142/2011 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsus 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid (ELT L 320, 18.11.2006, lk 53).


LISA

Määruse (EL) nr 142/2011 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.

1)

V lisa III peatüki 3. jao punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Muud kui 2. jao punkti 3 alapunktis b osutatud käärimisjäägid või kompost, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, saadetakse uuesti biogaasiks muundamisele või kompostimisele, ja salmonella esinemise korral see käideldakse või kõrvaldatakse pädeva asutuse kehtestatud juhiste kohaselt.“

2)

XIV lisa muudetakse järgmiselt.

a)

II peatüki 1. jao tabelis 2 asendatakse rida nr 12 järgmisega:

„12

Lemmikloomatoit, k.a koerte närimiskondid

a)

Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontidega: artikli 35 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud materjalid.

b)

Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga: artikli 35 punkti a alapunktis iii nimetatud materjalid.

Lemmikloomatoit ja koerte närimiskondid peavad olema toodetud vastavalt XIII lisa II peatükile.

a)

Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga:

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kaladest saadud materjalide puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

b)

Kui tegu on koerte närimiskontidega ja muu kui töötlemata lemmikloomatoiduga:

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

 

(JP) Jaapan,

 

(EC) Ecuador,

 

(LK) Sri Lanka,

 

(TW) Taiwan.

Kalamaterjalidest saadud töödeldud lemmikloomatoidu puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

a)

Kui tegu on lemmikloomatoidu konservidega: XV lisa 3. peatüki A osa.

b)

Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoiduga, mis ei ole konservid: XV lisa 3. peatüki B osa.

c)

Kui tegu on koerte närimiskontidega: XV lisa 3. peatüki C osa.

d)

Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga: XV lisa 3. peatüki D osa.“

b)

lisatakse järgmine V peatükk:

„V PEATÜKK

EESKIRJAD TEATAVATE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE EKSPORDI KOHTA

Eeskirjad, mida kohaldatakse artikli 25 lõikes 4 osutatud, allpool loetletud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ekspordi suhtes:

 

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted

Ekspordieeskirjad

1

Töödeldud sõnnik ja orgaanilised väetised, kompost või biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid, mis ei sisalda muid loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid kui töödeldud sõnnik

Töödeldud sõnnik ja orgaanilised väetised, kompost või biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid, mis ei sisalda muid loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid kui töödeldud sõnnik, peavad vastama vähemalt XI lisa I peatüki 2. jao punktides a, b, d ja e sätestatud tingimustele.“


2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/5


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/173,

1. veebruar 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1292/2008 ja rakendusmäärust (EL) nr 887/2011 Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 ja Enterococcus faecium CECT 4515 loa hoidja nime osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing Norel SA on esitanud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõike 3 kohase taotluse, milles on tehtud ettepanek muuta komisjoni määruses (EÜ) nr 1292/2008 (2) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 887/2011 (3) sätestatud loa omaniku [Termin on muutunud. Uus termin on „loa hoidja“.] nime.

(2)

Taotleja väidab, et äriühing Evonik Nutrition & Care GmbH on saanud äriühingult Norel SA söödalisandite Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 ja Enterococcus faecium CECT 4515 turustamise õiguse, mis kehtib alates 4. juulist 2016. Taotleja on esitanud taotlust toetavad asjakohased andmed.

(3)

Kavandatav loa hoidja nime muutmine on oma olemuselt üksnes administratiivne ega too kaasa kõnealuste söödalisandite uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametit teavitati kõnealusest taotlusest.

(4)

Et äriühing Evonik Nutrition & Care GmbH saaks kasutada oma turustamisõigust, on vaja muuta kõnealuste lubade tingimusi.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1292/2008 ja rakendusmäärust (EL) nr 887/2011 vastavalt muuta.

(6)

Kuna ohutuskaalutlustega seoses ei ole nõutav käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 1292/2008 ja rakendusmäärusesse (EL) nr 887/2011 tehtud muudatuste viivitamatu kohaldamine, on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul võib olemasolevad varud ära kasutada.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1292/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1292/2008 lisa teises veerus asendatakse väljend „Norel SA“ väljendiga „Evonik Nutrition & Care GmbH“.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 887/2011 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 887/2011 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkirjas asendatakse nimi „Norel SA“ nimega „Evonik Nutrition & Care GmbH“;

b)

lisa teises veerus asendatakse nimi „Norel SA“ nimega „Evonik Nutrition & Care GmbH“.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Söödalisandite olemasolevaid varusid, mis vastavad sätetele, mida kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib turule lasta ja kasutada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1292/2008, mis käsitleb Bacillus amyloliquefaciens CECT 5940 (Ecobiol ja Ecobiol plus) lubamist söödalisandina (ELT L 340, 19.12.2008, lk 36).

(3)  Komisjoni 5. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 887/2011, millega antakse luba Enterococcus faecium CECT 4515 valmistise kasutamiseks broilerkanade söödalisandina (müügiloa omanik Norel S.A.) (ELT L 229, 6.9.2011, lk 7).


2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/174,

1. veebruar 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. veebruar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

299,8

MA

122,9

TR

153,5

ZZ

192,1

0707 00 05

MA

48,2

TR

192,3

ZZ

120,3

0709 91 00

EG

79,4

ZZ

79,4

0709 93 10

MA

172,1

TR

261,6

ZZ

216,9

0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28

EG

44,2

MA

45,8

TN

52,9

TR

72,7

ZZ

53,9

0805 21 10 , 0805 21 90 , 0805 29 00

EG

97,9

IL

143,2

JM

112,4

MA

88,2

TR

83,6

ZZ

105,1

0805 22 00

IL

139,8

MA

83,3

ZZ

111,6

0805 50 10

EG

85,5

TR

85,8

ZZ

85,7

0808 10 80

US

186,4

ZZ

186,4

0808 30 90

CL

81,7

CN

101,0

TR

154,0

ZA

98,4

ZZ

108,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


OTSUSED

2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/9


KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/175,

25. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid majutusettevõtetele

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 299 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda teenustele, millel on kogu olelusringi jooksul keskkonnale väiksem mõju.

(2)

Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et iga tooterühma jaoks tuleb kehtestada konkreetsed ELi ökomärgise kriteeriumid.

(3)

Komisjoni otsustega 2009/564/EÜ (2) ja 2009/578/EÜ (3) on kehtestatud vastavalt puhkeküla või -laagri teenuse ja majutusteenuse ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, mis kehtivad kuni 31. detsembrini 2016.

(4)

Selleks, et paremini kajastada puhkeküla või -laagri teenuste ja majutusteenuste ühiseid jooni ning saavutada koostoime ühise lähenemisviisi kaudu neile tooterühmadele ja tagada kriteeriumide haldamise maksimaalne tõhusus, peetakse asjakohaseks ühendada mõlemad tooterühmad üheks rühmaks nimetusega „majutusettevõte“.

(5)

Läbivaadatud kriteeriumide eesmärk on edendada taastuvenergiaallikate kasutamist, säästa energiat ja vett, vähendada jäätmeid ning parandada kohalikku keskkonda. Läbivaadatud kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima viis aastat alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest, võttes arvesse kõnealuse tooterühma innovatsioonitsüklit.

(6)

Tooterühmale vastav kood on osa ELi ökomärgise registreerimisnumbrist. Selleks et pädevad asutused saaksid anda ELi ökomärgise kriteeriumidele vastavatele majutusettevõtetele ELi ökomärgise registreerimisnumbri, on vaja anda sellele tooterühmale kood.

(7)

Otsused 2009/564/EÜ ja 2009/578/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(8)

On asjakohane näha ette üleminekuperiood neile taotlejatele, kelle majutusteenusele või puhkeküla või -laagri teenusele on antud ELi ökomärgis vastavalt otsuses 2009/564/EÜ või 2009/578/EÜ sätestatud kriteeriumide alusel, nii et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega. Samuti tuleks taotlejatel lubada piisava aja jooksul esitada taotlusi otsustes 2009/564/EÜ ja 2009/578/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide alusel.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Tooterühma „majutusettevõte“ kuulub majutusteenuse ja puhkeküla või -laagri teenuse pakkumine ning mis tahes järgmise, majutusteenuse pakkuja poolt hallatava abiteenuse pakkumine:

1)

toitlustusteenus;

2)

vabaaja- ja spordirajatised;

3)

rohealad;

4)

ruumid üksikute sündmuste, näiteks ärikonverentside, koosolekute või koolituste korraldamiseks;

5)

laagris või puhkekülas turistidele, reisijatele ja üürnikele ühiskasutuseks ette nähtud sanitaarrajatised, pesemiseks ja söögitegemiseks kasutatavad ruumid või teabepunktid.

2.   Transporditeenused ja lõbureisid ei kuulu tooterühma „majutusettevõte“.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „majutusteenused“– turistidele, reisijatele ja üürnikele tasu eest vähemalt ühe voodiga tubades öömaja pakkumine ning privaatsete või ühiskasutuses olevate sanitaarrajatiste kasutamise võimaldamine;

2)   „puhkeküla või -laagri teenused“– tasulise teenusena järgmistele struktuuridele sobivate majutuskohtade pakkumine: turistidele, reisijatele ja üürnikele pakutavad telgid, haagissuvilad, vagunelamud ja autoelamud, bangalod ja korterid koos privaatsete või ühiskasutuses olevate sanitaarrajatistega;

3)   „toitlustusteenused“– hommikusöögi või muude söögikordade pakkumine;

4)   „vabaaja- või spordirajatised“– saunad, ujumisbasseinid, spordirajatised ja tervisekeskus, mis on kättesaadavad külalistele või mitteresidentidele või mõlemale;

5)   „rohealad“– pargid, aiad või muud välialad, mis on avatud turistidele, reisijatele ja üürnikele.

Artikkel 3

Selleks et tootele saaks anda määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel ELi ökomärgise, peab majutusettevõte kuuluma käesoleva otsuse artiklis 1 kindlaks määratud tooterühma „majutusettevõte“ ning vastama kõigile järgmistele nõuetele ja samuti käesoleva otsuse lisas sätestatud asjaomastele kontrolli- ja hindamisnõuetele:

a)

see peab vastama kõigile käesoleva otsuse lisa jaotises A kindlaks määratud kriteeriumidele;

b)

see peab vastama piisavale hulgale käesoleva otsuse lisa jaotises B sätestatud kriteeriumidele, et saada artiklite 4 ja 5 kohaselt nõutud arv hindepunkte.

Artikkel 4

1.   Artikli 3 punkti b kohaldamiseks peab majutusettevõttel olema vähemalt 20 hindepunkti.

2.   Lõike 1 kohaselt nõutavat vähimat hindepunktide arvu suurendavad järgmised aspektid:

a)

3 hindepunkti juhul, kui toitlustust pakub majutusteenuse haldaja või omanik;

b)

3 hindepunkti juhul, kui rohealad on tehtud külastajatele kättesaadavaks majutusteenuse haldaja või omaniku poolt;

c)

3 hindepunkti juhul, kui vabaaja- või spordirajatisi pakub majutusteenuse haldaja või omanik, või 5 hindepunkti, kui need vabaaja- või spordirajatised sisaldavad ka tervisekeskust mitteresidentidele.

Artikkel 5

1.   Artikli 3 punkti b kohaldamiseks peab puhkeküla või -laagri teenusel olema vähemalt 20 hindepunkti või kui osutatakse kollektiivseid teenused, 24 hindepunkti.

2.   Lõikes 1 sätestatud vähimat hindepunktide arvu suurendavad järgmised aspektid:

a)

3 hindepunkti juhul, kui toitlustust pakub puhkeküla või -laagri teenuse haldaja või omanik;

b)

3 hindepunkti juhul, kui rohealad on tehtud külastajatele kättesaadavaks puhkeküla või -laagri teenuse haldaja või omaniku poolt;

c)

3 hindepunkti juhul, kui vabaaja- või spordirajatisi pakub puhkeküla või -laagri teenuse haldaja või omanik, või 5 hindepunkti, kui need vabaaja- või spordirajatised sisaldavad ka tervisekeskust mitteresidentidele.

Artikkel 6

Tooterühmale „majutusettevõte“ kehtestatud ELi ökomärgise kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad viis aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 7

Tooterühmale „majutusettevõte“ määratakse halduseesmärkidel kood „051“.

Artikkel 8

Otsused 2009/564/EÜ ja 2009/578/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 9

Erandina artiklist 8 võib kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäeva esitada ELi ökomärgise taotlusi tooterühmadesse „puhkeküla või -laagri teenused“ ja „majutusteenused“ kuuluvate toodete kohta vastavalt otsuses 2009/578/EÜ või 2009/564/EÜ sätestatud kriteeriumide või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel.

ELi ökomärgise lubasid, mis on antud vastavalt otsuses 2009/564/EÜ ja otsuses 2009/578/EÜ esitatud kriteeriumidele, võib kasutada 20 kuud alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA


(1)  ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2)  Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/564/EÜ, millega kehtestatakse puhkeküla või -laagri teenusele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 196, 28.7.2009, lk 36).

(3)  Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/578/EÜ, millega kehtestatakse majutusteenustele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 198, 30.7.2009, lk 57).


LISA

RAAMISTIK

EUROOPA LIIDU ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

Majutusettevõttele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid

Kohustuslikud kriteeriumid

Üldjuhtimise kriteeriumid

Kriteerium 1

Keskkonnajuhtimissüsteemi alus

Kriteerium 2.

Personali koolitus

Kriteerium 3.

Külastajatele mõeldud teave

Kriteerium 4.

Üldine haldus

Kriteerium 5.

Tarbimise kontroll

Energiatõhususe kriteeriumid

Kriteerium 6.

Energiatõhusad kütte- ja veesoojendusseadmed

Kriteerium 7.

Energiatõhusad kliimaseadmed ja õhk-soojuspumbad

Kriteerium 8.

Energiatõhus valgustus

Kriteerium 9.

Temperatuuri reguleerimine

Kriteerium 10.

Automaatne kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ning valgustuse väljalülitamine

Kriteerium 11.

Välitingimustes töötavad kütte- ja kliimaseadmed

Kriteerium 12.

Elektri hankimine taastuvenergia tarnijalt

Kriteerium 13.

Süsi ja kütteõlid

Veega seotud kriteeriumid

Kriteerium 14.

Tõhus sanitaartehnika: vannitoa kraanid ja dušid

Kriteerium 15.

Tõhus sanitaartehnika: WC-potid ja pissuaarid

Kriteerium 16.

Pesupesemise vähendamine, mis saavutatakse tänu rätikute ja voodipesu korduvkasutusele

Jäätmete ja reoveega seotud kriteeriumid

Kriteerium 17.

Jäätmetekke vältimine: toitlustusteenuse jäätmete vähendamise kava

Kriteerium 18.

Jäätmetekke vältimine: ühekordse kasutusega esemed

Kriteerium 19.

Jäätmete sorteerimine ja ringlusse saatmine

Muud kriteeriumid

Kriteerium 20.

Suitsetamise keeld üldkasutatavates ruumides

Kriteerium 21.

Keskkonnamõju seisukohalt eelistatavate transpordivahendite soosimine

Kriteerium 22.

ELi ökomärgisel esitatav teave

Valikulised kriteeriumid

Üldjuhtimise kriteeriumid

Kriteerium 23.

Majutusettevõtte EMASi kohane registreerimine, ISO standardi kohane sertifitseerimine (kuni 5 hindepunkti)

Kriteerium 24.

Tarnijate EMASi kohane registreerimine, ISO standardi kohane sertifitseerimine (kuni 5 hindepunkti)

Kriteerium 25.

Ökomärgisega teenused (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 26.

Keskkonnaalane ja sotsiaalne teave ja haridus (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 27.

Tarbimise kontroll: energia- ja veetarbimise mõõtmine (kuni 2 hindepunkti)

Energiatõhususe kriteeriumid

Kriteerium 28.

Energiatõhusad kütte- ja veesoojendusseadmed (kuni 3 hindepunkti)

Kriteerium 29.

energiatõhusad kliimaseadmed ja õhk-soojuspumbad (kuni 3,5 hindepunkti)

Kriteerium 30.

Kuni 100 kW soojusvõimsusega õhk-soojuspumbad (3 hindepunkti)

Kriteerium 31.

Energiatõhusad kodumasinad ja valgustus (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 32.

Soojustagastus (kuni 3 hindepunkti)

Kriteerium 33.

Temperatuuri reguleerimine ja akende isolatsioon (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 34.

Seadmete/vahendite automaatne väljalülitamine (kuni 4,5 hindepunkti)

Kriteerium 35.

Koostootmisel saadud kaugküte- ja -jahutus (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 36.

Lähedussensoriga elektrilised kätekuivatid (1 hindepunkt)

Kriteerium 37.

Kütteseadme heited (1,5 hindepunkti)

Kriteerium 38.

Elektri hankimine taastuvenergia tarnijalt (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 39.

Kohapealne elektrienergia tootmine omatarbeks taastuvatest energiaallikatest (kuni 5 hindepunkti)

Kriteerium 40.

Kütteenergia taastuvatest energiaallikatest (kuni 3,5 hindepunkti)

Kriteerium 41.

Basseinivee soojendamine (kuni 1,5 hindepunkti)

Veega seotud kriteeriumid

Kriteerium 42.

Tõhus sanitaartehnika: vannitoa kraanid ja dušid (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 43.

Tõhus sanitaartehnika: WC-potid ja pissuaarid (kuni 4,5 hindepunkti)

Kriteerium 44.

Nõudepesumasina veetarve (2,5 hindepunkti)

Kriteerium 45.

Pesumasina veetarve (3 hindepunkti)

Kriteerium 46.

Viited vee karedusele (kuni 1,5 hindepunkti)

Kriteerium 47.

Optimeeritud basseinihaldus (kuni 2,5 hindepunkti)

Kriteerium 48.

Vihmavee ja musta vee taaskasutamine (kuni 3 hindepunkti)

Kriteerium 49.

Tõhus kastmine (kuni 1,5 hindepunkti)

Kriteerium 50.

Pärismaised või mitteinvasiivsed võõrliigid õuetaimedena (kuni 2 hindepunkti)

Jäätmete ja reoveega seotud kriteeriumid

Kriteerium 51.

Paberitooted (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 52.

Kestvuskaubad (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 53.

Jookide pakkumine (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 54.

Detergentide ja tualett-tarvete hankimine (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 55.

Puhastusvahendite kasutamise minimeerimine (1,5 hindepunkti)

Kriteerium 56.

Jäätõrje (1 hindepunkt)

Kriteerium 57.

Kasutatud tekstiiltooted ja mööbel (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 58.

Kompostimine (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 59.

Heitvee käitlemine (kuni 3 hindepunkti)

Muud kriteeriumid

Kriteerium 60.

Suitsetamise keeld ruumides (1 hindepunkt)

Kriteerium 61.

Sotsiaalpoliitika (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 62.

Hooldussõidukid (1 hindepunkt)

Kriteerium 63.

Keskkonnamõju seisukohalt eelistatavate transpordivahendite pakkumine (kuni 2,5 hindepunkti)

Kriteerium 64.

Katmata pinnad (1 hindepunkt)

Kriteerium 65.

Kohalikud ja mahetooted (kuni 4 hindepunkti)

Kriteerium 66.

Pestitsiidide vältimine (kuni 2 hindepunkti)

Kriteerium 67.

Täiendavad keskkonnaalased ja sotsiaalsed meetmed (kuni 3 hindepunkti)

HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

Iga A ja B jaotistes sätestatud kriteeriumi juures on märgitud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks kinnituste, dokumentide, analüüsitulemuste, katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad need pärineda taotlejalt või tema tarnija(te)lt või teistelt, nagu on asjakohane.

Pädevad asutused tunnustavad eeskätt tunnistusi, mille on välja andnud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt katse- ja kalibreerimislaborite asjakohasele ühtlustatud standardile, ning kontrolle, mida on teinud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt tooteid, protsesse ja teenuseid sertifitseerivate asutuste asjakohasele ühtlustatud standardile. Akrediteerimine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (1) sätetele.

Teavet, mis on saadud Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (2) (EMAS) raames esitatud keskkonnaaruannetest, peetakse samaväärseks tõendiks kui eelmises lõigus nimetatud tunnistusi.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid kontrollimeetodeid kui need, mis on esitatud iga kriteeriumi puhul, kui taotlust hindav pädev asutus aktsepteerib nende samaväärsust.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda täiendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädevad asutused teevad esimese kontrollkäigu majutusettevõttesse esimest korda enne ELi ökomärgise litsentsi andmist ja võivad lepinguperioodil teha regulaarseid järelkontrolle kohapeal.

Eeltingimusena peavad teenused vastama kõigile asjakohastele juriidilistele nõuetele majutusettevõtte asukoha riigis (riikides). Eelkõige tuleb tagada järgmist.

1.

Majutusettevõtte füüsiline struktuur järgib liidu, riiklikke ja kohalikke õigusakte ja eeskirju seoses energiatõhususe ja soojusisolatsiooni, veeallikate, vee käitlemise ja reovee äravoolu (s.h kemokäimlad), jäätmete kogumise ja kõrvaldamise, seadmete hoolduse ja remondi, ohutuse ja tervisega ning kõiki asjakohaseid piirkondlikke õigusakte või eeskirju, mis on seotud maastiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

2.

Ettevõtja on toimiv ja registreeritud vastavalt riiklikele või kohalikele õigusaktidele ning selle personal on seaduslikult tööle võetud ja kindlustatud. Selle nõude täitmiseks peab töötajatel olema riiklik juriidiline kirjalik leping, nad peavad saama vähemalt riiklikku või piirkondlikku miinimumpalka, mis on kehtestatud kollektiivlepingutega (kui kollektiivlepingud puuduvad, tuleb töötajatele maksta vähemalt seadusejärgset riiklikku või piirkondlikku miinimumpalka) ning nende tööaeg peab vastama riiklikele õigusaktidele.

Taotleja kinnitab ja tõendab teenuste vastavust neile nõuetele, kasutades selleks sõltumatut kontrolli või dokumentaalseid tõendeid, ilma et see piiraks riiklike andmekaitsenormide kohaldamist (nt ehitusluba, kutseliste tehnikute kinnitused, milles nad selgitavad, kuidas hoone ülalnimetatud aspektid vastavad riiklikele õigusaktidele ja kohalikele eeskirjadele, kirjalik sotsiaalpoliitika dokumendi koopia, lepingute koopiad, tõendid töötajate registreerimisest riiklikus kindlustussüsteemis, ametlikud dokumendid või ametlik register töötajate nimede ja arvu registreerimise kohta kohalikus riiklikus tööinspektsioonis või tööhõiveametis), ning kõigele lisaks võidakse kohapealse kontrollkäigu ajal teha töötajate juhuslikke küsitlusi.

A JAOTIS

ARTIKLI 3 PUNKTIS a OSUTATUD KRITEERIUMID

ÜLDJUHTIMINE

Kriteerium 1.   Keskkonnajuhtimissüsteemi alus

Majutusettevõte peab looma keskkonnajuhtimissüsteemi aluse, rakendades järgmised menetlused:

keskkonnapoliitika, et teha kindlaks kõige asjakohasemad majutuskoha energia- ja veekasutuse ning jäätmetega seotud keskkonnaaspektid;

täpne tegevuskava, millega seatakse kindlakstehtud keskkonnaaspektidega seotud keskkonnatoime eesmärgid, mida määratletakse vähemalt iga kahe aasta järel, võttes arvesse kõnealuse ELi ökomärgise otsusega kehtestatud nõudeid.

Kui kõnealune ELi ökomärgis ei käsitle kindlakstehtud keskkonnaaspekte, peaksid eesmärgid eelistatult põhinema turismisektori parima keskkonnajuhtimise tava võrdlusdokumendis (3) (EMAS) sätestatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajatel ja tipptaseme võrdlusalustel;

sisehindamise menetlus, mis võimaldab kontrollida vähemalt kord aastas organisatsiooni tulemuslikkust seoses tegevuskavas määratletud eesmärkidega ja kehtestada parandusmeetmeid, kui neid on vaja.

Teave eelmises lõigus nimetatud menetluste kohta peab olema kättesaadav külastajatele ja töötajatele.

Külastajatelt kriteeriumis 3 osutatud küsimustiku abil kogutud märkusi ja tagasisidet hinnatakse sisehindamisel ning vajaduse korral ka tegevuskavas.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta koos järgmiste dokumentidega:

keskkonnapoliitika dokumendi koopia,

tegevuskava ja

hindamisaruanne, mis tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks kahe aasta jooksul pärast taotluse esitamist ja mille ajakohastatud versioon esitatakse iga kahe aasta tagant.

EMASis registreeritud või standardi ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud taotlejaid peetakse nõuetele vastavaks. Sellisel juhul esitatakse tõendusena standardi ISO 14001 sertifikaat või EMASi registreering. Kui esitatakse standardi ISO 14001 sertifikaat, tuleb koos taotlusega esitada kokkuvõttev aruanne tegevuskavas määratletud eesmärkide täitmise kohta.

Kriteerium 2.   Personali koolitus

a)

Majutusettevõte annab töötajatele teavet ja pakub koolitust (sh allhankega võetud koosseisuvälistele töötajatele), sealhulgas annab kirjalikud eeskirjad või juhendid, et tagada keskkonnameetmete rakendamine ja suurendada teadlikkust keskkonnahoidliku käitumise osas kooskõlas kõnealuse ELi ökomärgise kohustuslike ja vabatahtlikult kohaldatavate kriteeriumidega. Töötajate koolitus hõlmab eelkõige järgmisi aspekte:

i)

majutusettevõtte keskkonnapoliitika ja keskkonnaalane tegevuskava ning majutusettevõtetele antava ELi ökomärgise tutvustamine;

ii)

energiasäästumeetmed seoses valgustuse, kliimaseadmete ja küttesüsteemidega, kui töötaja lahkub ruumist või avatakse aknad;

iii)

veesäästumeetmed seoses lekete kontrollimise, kastmise, voodipesu ja käterättide vahetamise sageduse ning basseini pesemise meetodiga;

iv)

meetmed kemikaalide kasutamise vähendamiseks seoses puhastuseks, nõudepesuks, sanitaarpuhastuseks, pesu pesemiseks ja muuks eripuhastuseks (nt basseinipesu) ette nähtud keemiatoodetega, mida kasutatakse ainult siis, kui see on vajalik; kui teave doseerimise kohta on kättesaadav, tuleb tarbimise piirnormina järgida toote pakendile märgitud teavet või tootja soovitusi;

v)

jäätmete vähendamine ja sorteerimine ühekordselt kasutatavate esemete ja eri kategooria jäätmete puhul;

vi)

keskkonnamõju seisukohast eelistatavate transpordivahendite kättesaadavus töötajatele;

vii)

vastavalt 3. kriteeriumile asjakohane teave, mida töötajad peavad külastajatele andma.

b)

Uued töötajad peavad saama nõuetekohase koolituse nelja nädala jooksul alates töölevõtmisest ning kogu personalile antakse ajakohastatud teavet ülalmainitud aspektide suhtes vähemalt üks kord aastas.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta, koolitusprogrammi üksikasjad ja selle sisu ning andmed selle kohta, millal ja millise koolituse iga töötaja on saanud. Töötajate koolituse kuupäevad ja koolituse liik registreeritakse tõenduseks, et selline koolitus on toimunud.

Kriteerium 3.   Külastajatele mõeldud teave

a)

Majutusettevõte annab teavet ka külastajatele, et tagada keskkonnameetmete rakendamine ja parandada teadlikkust keskkonnahoidliku käitumise alal kooskõlas kõnealuse ELi ökomärgise kohustuslike ja vabatahtlikult kohaldatavate kriteeriumidega. Kõnealune teave esitatakse külastajatele aktiivselt, kas suuliselt vastuvõtulauas või kirjalikult tubades, ning see sisaldab eelkõige järgmisi aspekte:

i)

majutusettevõtte keskkonnapoliitika ja majutusettevõtetele antava ELi ökomärgise tutvustamine;

ii)

energiasäästumeetmed seoses valgustuse, kliimaseadmete ja küttesüsteemidega, kui külastaja lahkub ruumist või avatakse aknad;

iii)

veesäästumeetmed seoses lekete kontrollimise, voodipesu ja käterättide vahetamise sagedusega;

iv)

jäätmete vähendamine ja sorteerimine ühekordselt kasutatavate esemete ja eri kategooria jäätmete puhul ning esemete puhul, mida ei tohi reoveega kõrvaldada. Lisaks tuleb söögitubadesse panna plakat või muu teabematerjal, mis annab soovitusi toidujääkide vähendamise kohta;

v)

keskkonnamõju seisukohast eelistatavate transpordivahendite kättesaadavus külastajatele;

vi)

majutusettevõte annab külastajatele teavet kohalike huvipunktide, giidide, restoranide, turgude ja käsitöökeskuste kohta.

b)

Külastajatele antakse kas interneti teel või majutusasutuses küsimustik, milles küsitakse nende arvamust punktis a nimetatud keskkonnaaspektide kohta majutusettevõttes ning tuntakse huvi nende üldise rahulolu vastu majutusettevõtte rajatiste ja teenustega. Luuakse selge menetlus külastajate märkuste, kaebuste ja vastuste registreerimiseks ning parandusmeetmete võtmiseks.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning külastajatele antavate teabematerjalide koopiad. Taotleja selgitab, kuidas on korraldatud teabematerjalide ja küsimustiku jagamine ja vastuste kogumine ning kuidas tagasisidet arvesse võetakse.

Kriteerium 4.   Üldine haldus

Seadmeid/vahendeid hooldatakse vähemalt üks kord aastas või sagedamini, kui see on seaduse või asjaomase tootja juhistega nõutud. Hoolduse käigus kontrollitakse võimalikke lekkeid ja tagatakse vähemalt energiaseadmete (nt kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed, külmutussüsteemid jne) ning veeseadmete (nt veevärgiseadmed, kastmissüsteemid) nõuetekohane toimimine majutusasutuses.

Seadmeid, mis kasutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 517/2014 (4) hõlmatud külmaaineid, kontrollitakse ja hooldatakse vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

seadmetele, mis sisaldavad 5 või enam ja kuni 50 CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, vähemalt iga 12 kuu järel või, kui on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, iga 24 kuu järel;

b)

seadmetele, mis sisaldavad 50 või enam ja kuni 500 CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, vähemalt iga kuue kuu järel või, kui on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, iga 12 kuu järel;

c)

seadmetele, mis sisaldavad 500 või enam CO2-ekvivalenttonni fluoritud kasvuhoonegaase, vähemalt iga kolme kuu järel või, kui on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, iga kuue kuu järel.

Kõik hooldustööd tuleb registreerida selleks ette nähtud hooldusregistris ja märkida umbkaudne veevärgisüsteemist lekkinud vee kogus.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning hooldusprogrammi lühikirjelduse, üksikandmed hooldust tegevate isikute või ettevõtjate kohta ning hooldusregistri.

Kriteerium 5.   Tarbimise kontroll

Majutusettevõttes on sisse seatud kord vähemalt järgmiste andmete kogumiseks ja jälgimiseks kord kuus või vähemalt kord aastas:

a)

energia erikasutus (kWh / külastaja ühe öö kohta ja/või kWh/m2 (siseruumides) aastas);

b)

kohapeal toodetud taastuvenergiaga kaetud osa energia lõpptarbimisest (protsentides);

c)

veetarbimine (liitrit / külastaja ühe öö kohta), sealhulgas kastmiseks kasutatud vesi (kui see on asjakohane) ja muud veetarbimisega seotud tegevused;

d)

jäätmeteke (kg / külastaja ühe öö kohta). Toidujäätmete kohta peetakse eraldi arvestust (5);

e)

puhastuseks, nõudepesuks, pesu pesemiseks, sanitaarpuhastuseks ja muuks eripuhastuseks (nt basseinipesu) ette nähtud keemiatoodete tarbimine (kg või liitrit külastaja ühe öö kohta), märkides, kas need on kasutusvalmis või kontsentreeritud;

f)

kõnealuse ELi ökomärgise otsuse raames vabatahtlikult kohaldatavate kriteeriumide alusel kasutatavate ISO I tüübi märgisega toodete osakaal (%).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta koos kirjeldusega andmete kogumise ja jälgimise korra kohta. Majutusettevõte esitab lühikokkuvõtte andmetest, mis on kogutud ülalnimetatud tarbimisnäitajate kohta, ning kriteeriumis 1 osutatud sisehindamisaruande, mis esitatakse pädevale asutusele kahe aasta jooksul pärast taotluse esitamist ning iga kahe aasta järel.

ENERGIA

Kriteerium 6.   Energiatõhusad kütte- ja veesoojendusseadmed

a)

ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal paigaldatavad ruumide kütmiseks ette nähtud vesikütteseadmed:

i)

on tõhusa koostootmise seadmed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL, (6) või

ii)

vastavad kütmise sesoonse energiatõhususe nõuetele ja/või kasvuhoonegaaside heite piirnormidele vastavalt järgmistes tabelites esitatud väärtustele, mis on arvutatud vastavalt komisjoni otsuses 2014/314/EL osutatud juhisele (7):

Ruumide kütmiseks ette nähtud vesikütteseadme tüüp

Tõhususe näitaja

Kõik ruumide kütmiseks ette nähtud seadmed, v.a biokütusekatlad ja soojuspumbaga kütteseadmed

Minimaalne ruumide kütmise sesoonne energiatõhusus

s) ≥ 98 %

Biokütusekatlad

Minimaalne ruumide kütmise sesoonne energiatõhusus

s) ≥ 79 %

Soojuspumbaga kütteseadmed (soojuspumpade puhul, mis kasutavad külmaaineid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on ≤ 2 000 , on kaks varianti; variant 2 on kohustuslik selliste soojuspumpade puhul, mis kasutavad külmaaineid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on ≤ 2 000 )

Variant 1 – minimaalne ruumide kütmise sesoonne energiatõhusus / külmaaine globaalse soojendamise potentsiaal

ηs ≥ 107 % / [0–500]

ηs ≥ 110 % / (500 – 1 000 ]

ηs ≥ 120 % / (1 000 – 2 000 ]

ηs ≥ 130 % / > 2 000

Variant 2 – kasvuhoonegaaside heite piirnorm

150 CO2-ekvivalentgrammi kWh soojusvõimsuse kohta

b)

Kohtkütteseadmed, mis paigaldatakse ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal, peavad vastama komisjoni määruses (EL) 2015/1185 (8) või komisjoni määruses (EL) 2015/1188 (9) sätestatud kütmise sesoonse energiatõhususe miinimumnõuetele.

c)

Veesoojendusseadmetel, mis paigaldatakse ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal, peavad olema vähemalt järgmised asjakohased energiatõhususe näitajad:

Veesoojendi tüüp

Energia tõhususe näitaja

Kõik veesoojendid, mille esitatud koormusprofiil on ≤ S

Energiaklass A (b)

Kõik veesoojendid, v.a soojuspumbaga veesoojendid, mille esitatud koormusprofiil on > S ja ≤ XXL

Energiaklass A (b)

Soojuspumbaga veesoojendid, mille esitatud koormusprofiil on > S ja ≤ XXL

Energiaklass A+ (b)

Kõik veesoojendid, mille esitatud koormusprofiil on > XXL (3XL ja 4XL)

Vee soojendamise energiatõhusus on ≥ 131 % (c)

d)

Olemasolevad koostootmisüksused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ (10) III lisas või direktiivi 2012/27/EL II lisas sätestatud suure tõhususe määratlusele, kui need on paigaldatud pärast 4. detsembrit 2012.

e)

Olemasolevad nõukogu direktiivis 92/42/EMÜ (11) määratletud vedel- ja gaaskütusega köetavad kuumaveekatlad peavad vastama sellistele tõhususnõuetele, mis on vähemalt võrdsed kõnealuses direktiivis kindlaks määratud kolme tärniga. Direktiiviga 92/42/EMÜ hõlmamata kuumaveekatelde kasutegur peab vastama tootja juhistele ning energiatõhusust käsitlevatele riiklikele ja kohalikele õigusaktidele, kuid selliste olemasolevate katelde puhul (välja arvatud biomassil töötavad kuumaveekatlad) ei loeta alla 88 % kasutegurit vastuvõetavaks.

Hindamine ja kontrollimine

Nõuete a, b ja c puhul teatab ökomärgise omanik pädevale asutusele ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal paigaldatud asjakohastest uutest seadmetest ning esitab tehnilised kirjeldused, mille on koostanud kütte- ja veesoojendusseadmete tootja või nende paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud ning milles on näidatud, kuidas nõutav tõhusus on saavutatud. ELi ökomärgisega vesikütteseadmed loetakse punkti a alapunkti ii nõudele vastavaks. Muu ISO I tüübi märgisega tooted, mis täidavad mistahes punktides a–e loetletud nõuet, loetakse vastavaks kõnealuse kriteeriumi asjakohasele punktile. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega vesikütteseadmeid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud otsuse 2014/314/EL kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist ja osutab punktides a–e loetletud ISO I tüübi märgise nõuetele. Nõuete d ja e puhul esitab taotleja tehnilised kirjeldused, mille on koostanud kütte- ja veesoojendusseadmete tootja või nende paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud ning milles on näidatud, kuidas nõutav tõhusus on saavutatud.

Kriteerium 7.   Energiatõhusad kliimaseadmed ja õhk-soojuspumbad

Majutusettevõtte majapidamises kasutatavatel kliimaseadmetel ja õhk-soojuspumpadel, mis on paigaldatud ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal, on vähemalt järgmised asjakohased energiatõhususe klassid, mis on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 626/2011 (12):

Tüüp

Energiatõhususe klass (jahutus/küte)

Monosplit < 3 kW

A+++/A+++

Monosplit 3–4 kW

A+++/A+++

Monosplit 4–5 kW

A+++/A++

Monosplit 5–6 kW

A+++/A+++

Monosplit 6–7 kW

A++/A+

Monosplit 7–8 kW

A++/A+

Monosplit > 8 kW

A++/A++

Multi-split

A++/A+

Märkus: seda kriteeriumi kohaldatakse võrgutoitega kliimaseadmetele ja õhk-soojuspumpadele, mille jahutamise nimivõimsus on kuni 12 kW (või kütmise nimivõimsus, kui seadmel ei ole jahutamisfunktsiooni). Seda kriteeriumi ei kohaldata seadmetele, mis kasutavad elektri asemel muid energiaallikaid, ega seadmetele, mille kondensaatoris või aurustis või kummaski ei kasutata soojuse ülekandevahendina õhku.

Hindamine ja kontrollimine

Ökomärgise omanik teatab pädevale asutusele ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal paigaldatud ülalnimetatud uutest seadmetest ning esitab tehnilised kirjeldused, mille on koostanud kliimaseadmete tootja või nende paigaldamise, müügi või hoolduse vastutavad erialatehnikud ning milles on näidatud, kuidas nõutav tõhusus on saavutatud.

Kriteerium 8.   Energiatõhus valgustus

a)

ELi ökomärgise litsentsi andmise kuupäeval:

i)

kuulub vähemalt 40 % kogu majutusettevõtte valgustusest vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale (13);

ii)

kuulub vähemalt 50 % valgustusest, mis asub sellises kohas, kus lambid tõenäoliselt lülitatakse sisse rohkem kui viieks tunniks ööpäevas, vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale.

b)

Kõige rohkem kaks aastat pärast ELi ökomärgise litsentsi andmise kuupäeva:

i)

kuulub vähemalt 80 % kogu majutusettevõtte valgustusest vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale;

ii)

kuulub 100 % valgustusest, mis asub sellises kohas, kus lambid tõenäoliselt lülitatakse sisse rohkem kui viieks tunniks ööpäevas, vähemalt klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale.

Märkus: protsendid kehtestatakse kõigi selliste valgustite suhtes, milles on võimalik kasutada energiasäästlikke lampe. Ülalnimetatud eesmärke ei kohaldata selliste valgustite suhtes, mille tehnilised omadused ei võimalda kasutada energiasäästlikke lampe.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kirjalikud aruanded, milles on näidatud energiasäästliku valgustuse jaoks sobivate lampide ja valgustite koguarv, nende tööaeg ning selliste energiasäästlike lampide ja valgustite arv, mis kuuluvad vähemalt energiatõhususe klassi A, nagu on kindlaks määratud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisale. Aruannetes tuleb ka selgitada, mis põhjusel ei ole võimalik asendada selliseid lampe ja valgusteid, mille tehnilised omadused ei võimalda kasutada energiasäästlikke lampe ja valgusteid. Esitatakse kaks aruannet – esimene taotluse kuupäeval ning teine vähemalt kahe aasta jooksul pärast ökomärgise saamist.

Tehnilised omadused, mis võivad takistada energiasäästlike lampide kasutamist, võivad olla järgmised: dekoratiivne valgustus, mis nõuab erilampe ja valgusteid; hämardamisvõimalusega valgustus; olukorrad, kus energiasäästlik valgustus ei pruugi olla kättesaadav. Selliste olukordade puhul tuleb esitada tõendid, miks energiasäästlikke lampe ja valgusteid ei saa kasutada. Tõenditena võib esitada näiteks paigaldatud valgustite fotod.

Kriteerium 9.   Temperatuuri reguleerimine

Kõigi üldkasutatavate ruumide temperatuur (nt restoranid, salongid ja konverentsisaalid) on eraldi reguleeritav järgmistes määratud vahemikes.

i)

Üldkasutatavate ruumide temperatuuri seadistuspunkt jahutusrežiimil on suveperioodil 22 °C või rohkem (+/– 2 °C klientide nõude korral).

ii)

Üldkasutatavate ruumide temperatuuri seadistuspunkt kütterežiimil on talveperioodil 22 °C või vähem (+/– 2 °C klientide nõude korral).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning dokumendid temperatuuri reguleerimise süsteemide või määratud temperatuurivahemike seadistamise korra kohta.

Kriteerium 10.   Automaatne kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ning valgustuse väljalülitamine

a)

ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal paigaldatud kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmetel on automaatlüliti, mis lülitab seadmed välja, kui avatakse aknad ja kui külastajad toast lahkuvad.

b)

Kõigisse ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal ehitatavatesse uutesse ja/või renoveeritavatesse renditavatesse majutusruumidesse või külastajate tubadesse paigaldatakse automaatsed süsteemid (nt sensorid, keskvõtmed/-kaardid jms), mis lülitavad külastaja toast lahkumise korral kogu valgustuse välja.

Märkus: seda nõuet ei kohaldata väikeste, kuni viie toaga majutusettevõtete suhtes.

Hindamine ja kontrollimine

Litsentsi omanik on kohustatud teavitama pädevat asutust uue kütte-, ventilatsiooni-, kliima- ning valgustussüsteemide või -seadmete väljalülitamise automaatlüliti paigaldamisest ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal ning esitama tehnilised kirjeldused, mille on koostanud kõnealuste süsteemide või seadmete paigaldamise või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud.

Kriteerium 11.   Välikütte- ja -kliimaseadmed

Majutusettevõttes ei kasutata välikütte- ega -kliimaseadmeid.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta. Seda kontrollitakse kohapealse kontrollkäigu ajal.

Kriteerium 12.   Elektri hankimine taastuvenergia tarnijalt

a)

Kui majutusettevõtte asukohas on 1–4 tarnijat, kellel on individuaalsed rohelise energia tariifid ja kes pakuvad 50 % elektrist taastuvatest energiaallikatest või eraldi pärituolutunnistused:

sõlmib majutusettevõte lepingu vähemalt 50 % elektri saamiseks taastuvatest energiaallikatest, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ (14). Selleks teeb majutusettevõte järgmist:

ta sõlmib eelistatavalt individuaalse elektritariifi lepingu, mille kohaselt vähemalt 50 % elektrist on pärit taastuvatest energiaallikatest. Nimetatud nõue on täidetud juhul, kui elektrienergia tarnija on teatanud, et tema üldisest kütusekasutuse struktuurist on vähemalt 50 % pärit taastuvatest energiaallikatest, või kui tariifi alusel ostetud energia tootmiseks vajalikust kütusekasutuse struktuurist on vähemalt 50 % pärit taastuvatest energiaallikatest,

või

teise võimalusena võib majutusettevõte omandada 50 % taastuvenergiast direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis j defineeritud päritolutunnistuste elektrienergiast eraldi ostmise teel; päritolutunnistustega saab kaubelda kooskõlas Euroopa energiatunnistuse süsteemi (EECS) põhimõtete ja eeskirjadega. Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)

nii energiat eksportiva kui ka importiva riigi õigusnormides on sätestatud domeeniprotokollid, mille on heaks kiitnud elektri päritolutunnistuste väljastajate ühendus (AIB) kooskõlas EECS põhimõtete ja eeskirjadega, et vältida topeltarvestust, juhul kui klient soovib päritolutunnistusi eraldi osta;

ii)

elektrienergiast eraldi ostetud päritolutunnistuste kogus vastab taotleja elektritarbimisele sama perioodi jooksul.

b)

Kui majutusettevõtte asukohas on vähemalt viis tarnijat, kellel on individuaalsed rohelise energia tariifid ja kes pakuvad 100 % elektrist taastuvatest energiaallikatest, sõlmib majutusettevõte lepingu 100 % elektri saamiseks taastuvatest energiaallikatest individuaalse rohelise energia tariifi kaudu. Nimetatud nõue on täidetud juhul, kui elektrienergia tarnija on teatanud, et tema üldisest kütusekasutuse struktuurist on 100 % pärit taastuvatest energiaallikatest, või kui tariifi alusel ostetud energia tootmiseks vajalikust kütusekasutuse struktuurist on 100 % pärit taastuvatest energiaallikatest.

Märkus: majutusettevõtted, mille puhul ei saa punkte a ega b kohaldada, on sellest kriteeriumist vabastatud. Punktides a ja b nimetatud tarnijate arvu hulka loetakse ainult need tarnijad, kes tarnivad majutusettevõtte poolt nõutavat võimsust ja pinget.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab elektri- või päritolutunnistuste tarnija(te) tunnistuse (või temaga/nendega sõlmitud lepingu(d)), milles on ära märgitud taastuvenergia allikas/allikad ning taastuvatest energiaallikatest tarnitava energia kogus protsentides, ning loetelu taastuvenergiat tarnivate rohelise energia tariifi pakkujatest, kes paiknevad majutusettevõtte asukohas. Lisaks esitavad punkti a kohaselt eraldi ostvad taotlejad päritolutunnistuste tarnijatelt saadud tunnistused, mis tõendavad vastavust punktis a esitatud tingimustele.

Taotlejad, kelle asukohas ei ole ülalkirjeldatud elektritariifi või päritolutunnistuste tarnijaid, esitavad dokumentaalse tõenduse selle kohta, et neil puudub juurdepääs taastuvenergia ja eraldi ostetavate päritolutunnistuste tarnijatele.

Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punkti a kohaselt on taastuvad energiaallikad taastuvad mittefossiilsed allikad, nimelt tuule-, päikese-, aerotermiline, geotermiline, hüdrotermiline ja ookeanienergia, hüdroenergia, biomassist, prügilagaasist, reoveepuhastite gaasist ja biogaasist toodetud energia.

Kriteerium 13.   Süsi ja kütteõlid

Energiaallikana ei kasutata sütt ega kütteõlisid, mille väävlisisaldus on suurem kui 0,1 %.

Märkus: seda kriteeriumi kohaldatakse ainult sõltumatu küttesüsteemiga majutusettevõtete suhtes.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta, milles on märgitud kasutatud energiaallika liik. Seda kontrollitakse kohapealse kontrollkäigu ajal.

VESI

Kriteerium 14.   Tõhus sanitaartehnika: vannitoa kraanid ja dušid

Ilma et see piiraks kohalike või riiklike õigusaktide kohaldamist, milles käsitletakse vannitoa kraanide ja duššide vee vooluhulka, ei ületa vannitoa kraanide ja duššide keskmine vee vooluhulk 8,5 liitrit minutis.

Märkus: kriteeriumi ei kohaldata vannide, vihmaveeduššide ja massaažiduššide suhtes.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid, sealhulgas kirjelduse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte kõnealusele kriteeriumile vastab (nt kasutades veevoolu mõõtjat või ämbrit ning kella). ELi ökomärgisega sanitaartehnilised kraanitarvikud või muu ISO I tüübi märgisega tooted, mis vastavad ülalnimetatud nõuetele, loetakse vastavaks sellele kriteeriumile. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega sanitaartehnilisi kraanitarvikuid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud komisjoni otsuse 2013/250/EL kohaselt (15). Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist ja osutab ülalloetletud nõuetega sarnastele ISO I tüübi märgise nõuetele.

Kriteerium 15.   Tõhus sanitaartehnika: WC-potid ja pissuaarid

Ilma et see piiraks WC-potte ja pissuaare käsitlevate kohalike või riiklike õigusaktide kohaldamist,

a)

ei ole majutusettevõttes lubatud kasutada pidevloputusega pissuaare;

b)

ELi ökomärgise kehtivusajal paigaldatud WC-pottide efektiivne loputuskord kulutab ≤ 4,5 l vett.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid. Nõude b puhul teatab ökomärgise omanik pädevale asutusele ELi ökomärgise litsentsi kehtivusajal paigaldatud asjakohastest uutest WC-pottidest ning esitab asjakohased tõendavad dokumendid. ELi ökomärgisega WC-potid (loputussüsteemiga) ja pissuaarid või muu ISO I tüübi märgisega WC-potid ja pissuaarid, mis vastavad ülalnimetatud nõuetele, loetakse vastavaks sellele kriteeriumile. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega WC-potte ja pissuaare, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud komisjoni otsuse 2013/641/EL kohaselt (16). Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketi ja osutab ülalnimetatud nõuetega sarnastele ISO I tüübi märgise nõuetele.

Kriteerium 16.   Pesupesemise vähendamine, mis saavutatakse rätikute ja voodipesu korduvkasutusega

Majutusettevõte vahetab voodipesu ja rätikuid vaikimisi sellise sagedusega, mis on sätestatud tema keskkonnaalases tegevuskavas ning mis on harvem kui iga päev, välja arvatud juhul, kui igapäevane sagedus on nõutud seaduse või riiklike eeskirjadega või on selline sagedus sätestatud kolmanda osapoole sertifitseerimissüsteemiga, milles majutusettevõte osaleb. Sagedasem voodipesu ja rätikute vahetamine toimub üksnes külastajate selge nõudmise korral.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohased dokumendid majutusettevõttes ette nähtud sageduse või kolmanda isiku sertifitseerimissüsteemiga või seaduse või riiklike eeskirjadega ette nähtud sageduse kohta.

JÄÄTMED JA REOVESI

Kriteerium 17.   Jäätmetekke vältimine: toitlustusteenuse jäätmete vähendamise kava

Ilma et see piiraks toitlustusteenuseid käsitlevate kohalike või riiklike õigusaktide kohaldamist:

a)

eesmärgiga vähendada pakendijäätmeid: toitlustusteenustes ei kasutata mitteriknevate toiduainete (nt kohv, suhkur, kakaopulber, v.a teekotid) puhul ühe toidukorra pakendeid;

b)

eesmärgiga tasakaalustada pakendi- või toidujäätmeid sõltuvalt aastaajast: kiiresti riknevate toiduainete (nt jogurt, keedised, mesi, külmad lihalõigud, kondiitritooted) puhul korraldab majutusettevõte toidu hankimist külastajatele nii, et oleks minimeeritud nii toidu- kui ka pakendijäätmete kogus. Selle saavutamiseks järgib majutusettevõte tegevuskavaga (kriteerium 1) seotud dokumenteeritud menetlust, milles on näidatud, kuidas optimeeritakse toidu- ja pakendijäätmete vahelist tasakaalu sõltuvalt külastajate arvust.

Seda kriteeriumi ei kohaldata: majutusettevõtte hallatavate kaupluste ja müügiautomaatide ning tubades pakutavate ühekordsete suhkru- ja kohviportsjonite suhtes tingimusel, et selleks otstarbeks kasutatavad tooted on pärit ausast kaubandusest ja/või mahetunnistusega ning kasutatud kohvikapslid tagastatakse tootjale ringlussevõtuks (kui see on kohaldatav).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja dokumenteeritud menetluse, milles on näidatud, kuidas minimeeritakse nii toidu- kui ka pakendijäätmeid. Samuti tuleb esitada kõik õigusaktid, millega nõutakse ühe toidukorra pakendeid. Vajaduse korral esitatakse dokumendid, mis tõendavad, et taotleja täidab erandi tegemiseks vajalikud tingimused (nt tagastamistunnistus kohvikapslite tootjalt, mahe- ja/või õiglase kaubanduse pakendimärgis). Seda kontrollitakse kohapealse kontrollkäigu ajal.

Kiirestiriknev toit on definitsiooni kohaselt toit, mis laguneb või hävineb, tavaliselt on see toit, mida on näiteks minimaalselt töödeldud või ei ole seda säilitamiseks üldse töödeldud ning mida tuleb lagunemise kiiruse ja kvaliteedi kaotamise vähendamiseks säilitada külmas (codex alimentarius).

Kriteerium 18.   Jäätmetekke vältimine: ühekordselt kasutatavad esemed

a)

Külastajatele ei pakuta tubades ühekordselt kasutatavaid tualett-tarbeid (dušimütsid, harjad, küüneviilid, šampoonid, seebid jne); neid antakse külastajatele ainult nõudmise korral või, kui see on õiguslik kohustus või kui see on nõutud sõltumatu kvaliteedihindamis- või sertifitseerimissüsteemiga või selle hotelliketi kvaliteedipoliitikaga, mille liige taotlev majutusettevõte on.

b)

Külastajatele ei pakuta tubades ega restoranis/baaris ühekordseks kasutamiseks ette nähtud serveerimisnõusid (sööginõud, söögiriistad ja veekannud), välja arvatud juhul, kui taotleja on sõlminud lepingu selliste esemete ringlussevõtmiseks.

c)

Tubades ei kasutata ühekordse kasutusega rätikuid ega voodilinu (v.a meditsiiniline lina).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid, milles selgitatakse, kuidas kõnealune kriteerium on täidetud. Samuti tuleb esitada kõik õigusaktid või dokumendid sõltumatu kvaliteedihindamis- või sertifitseerimissüsteemi kohta, millega nõutakse ühekordselt kasutatavate esemete kasutamist. Seda kontrollitakse kohapealse kontrollkäigu ajal.

Kriteerium 19.   Jäätmete sorteerimine ja ringlusse saatmine

a)

Ilma et see piiraks jäätmesorteerimist käsitlevate kohalike või riiklike õigusaktide kohaldamist, on külastajate jaoks tubades ja/või igal korrusel ja/või majutusettevõtte keskuses jäätmete sorteerimiseks sobivad konteinerid.

b)

Jäätmed sorteeritakse majutusettevõttes kohaliku kasutatava jäätmekäitluspunkti poolt nõutud või soovitatud kategooriatesse, pöörates erilist tähelepanu tualett-tarvetele ja ohtlikele jäätmetele, nt toonerid, tindid, külmutus- ja elektriseadmed, akud, säästulambid, ravimid ning rasvad ja õlid.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning dokumendid, milles osutatakse, milliseid eri jäätmekategooriaid kohalikud ametiasutused vastu võtavad, ja/või jäätmekäitlusteenustega sõlmitud asjaomased lepingud. Seda kontrollitakse kohapealse kontrollkäigu ajal.

MUUD KRITEERIUMID

Kriteerium 20.   Suitsetamise keeld üldkasutatavates ruumides ja tubades

a)

Kõigis üldkasutatavates siseruumides on keelatud suitsetada.

b)

Suitsetamine on keelatud vähemalt 80 % külastajate tubades või renditavates majutusruumides (ümardatakse lähima täisarvuni).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja dokumentaalsed tõendid, nagu näiteks fotod majutusettevõttesse paigaldatud keelavatest märkidest. Taotleja teatab külastajatele ette nähtud tubade arvu ja märgib, millised neist on mittesuitsetajatele.

Kriteerium 21.   Keskkonnamõju seisukohalt eelistatavate transpordivahendite soosimine

Majutusettevõtte veebisaidil (kui see on olemas) ja kohapeal tehakse külastajatele ja töötajatele kättesaadavaks teave seoses järgmisega:

a)

üksikasjad keskkonnamõju seisukohalt eelistatavate kohapeal kättesaadavate transpordivahendite kohta majutusettevõtte asukohaks oleva linna/küla külastamiseks (ühistransport, jalgrattad jne);

b)

üksikasjad keskkonnamõju seisukohalt eelistatavate kohapeal kättesaadavate transpordivahendite kohta majutusettevõtte asukohaks olevasse linna/külla saabumiseks või sealt lahkumiseks;

c)

võimaluse korral eripakkumised või kokkulepped transpordiasutustega, mida majutusettevõte saab külastajatele ja töötajatele pakkuda (nt veoteenus, töötajate kollektiivne buss, elektriautod jms).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning kättesaadava teabematerjali koopiad, nt teave veebisaidil, brošüürid jms.

Kriteerium 22.   ELi ökomärgisel esitatav teave

Vabatahtlik tekstiväljaga märgis sisaldab järgmist teavet:

„Käesolev majutusettevõte võtab aktiivselt meetmeid oma keskkonnamõju vähendamiseks. Ettevõte:

edendab taastuvate energiaallikate kasutamist,

säästab energiat ja vett

ning vähendab jäätmeteket.“

Tekstiväljaga vabatahtliku märgise kasutamise juhised on esitatud pealkirja „Ökomärgise logo kasutamise juhised“ all järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/documents/logo_guidelines.pdf

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning selgitab, kuidas logo nähtavale paigutatakse.

B JAOTIS

ARTIKLI 3 PUNKTIS b OSUTATUD KRITEERIUMID

ÜLDJUHTIMINE

Kriteerium 23.   Majutusettevõtte EMASi kohane registreerimine, ISO standardi kohane sertifitseerimine (kuni 5 hindepunkti)

Majutusettevõte registreeritakse liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (5 hindepunkti) või sertifitseeritakse standardi ISO 14001 kohaselt (3 hindepunkti) või sertifitseeritakse standardi ISO 50001 kohaselt (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab asjakohased tõendid EMASi kohase registreerimise kohta või ISO sertifikaadi(d).

Kriteerium 24.   Tarnijate EMASi kohane registreerimine, ISO standardi kohane sertifitseerimine (kuni 5 hindepunkti)

Vähemalt kaks peamist majutusettevõttele tarnijat või teenuseosutajat on kohalikud ettevõtjad ning on registreeritud EMASi kohaselt (5 hindepunkti) või sertifitseeritud standardi ISO 14001 kohaselt (2 hindepunkti) või sertifitseeritud standardi ISO 50001 kohaselt (1,5 hindepunkti).

Selle kriteeriumi kohaldamisel loetakse kohalikuks teenuseosutajaks teenuseosutaja, kes asub majutusettevõttest kuni 160 km raadiuses.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab asjakohased tõendid vähemalt kahe peamise EMASi kohaselt registreeritud tarnija või teenuseosutaja kohta või nende ISO sertifikaadi(d).

Kriteerium 25.   Ökomärgisega teenused (kuni 4 hindepunkti)

Kogu allhankena tehtavat pesupesemis- või koristusteenust osutab teenusepakkuja, kellele on antud ISO standardi I tüübi märgis (2 hindepunkti iga teenuse eest, maksimum 4 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab asjakohased tõendid pesupesemis- või koristusteenuse pakkuja ISO I tüübi kohase sertifitseerimise kohta.

Kriteerium 26.   Keskkonnaalane ja sotsiaalne teave ja haridus (kuni 2 hindepunkti)

a)

Majutusettevõte annab külastajatele teavet ja keskkonnahariduslikke trükiseid kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja loodushoiu kohta (1 hindepunkt).

b)

Külastajate meelelahutus sisaldab keskkonnaalase hariduse elemente (nt raamatud, filmid, üritused) (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ning asjakohased tõendavad dokumendid.

Kriteerium 27.   Tarbimise kontroll: energia- ja veetarbimise mõõtmine (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõte paigaldab energia- ja veearvestid, et oleks võimalik koguda andmeid mitmesuguste tegevuste ja/või seadmete tarbimise kohta, näiteks järgmiste kategooriate puhul (1 hindepunkt iga kategooria kohta, maksimaalselt 2 hindepunkti):

a)

toad,

b)

laagriplatsid,

c)

pesumajateenus,

d)

köögiteenused,

e)

eriseadmed (nt külmikud, pesumasinad).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ja esitab kaardi, millel on näidatud arvestite asukohad.

ENERGIA

Kriteerium 28.   Energiatõhusad kütte- ja veesoojendusseadmed (kuni 3 hindepunkti)

Majutusettevõttes on vähemalt:

a)

kriteeriumi 6 punkti a nõuetele vastav vesikütteseade (1 hindepunkt);

b)

kohtkütteseade, mille energiatõhususe klass on vähemalt A, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1186 (17) (1 hindepunkt);

c)

kriteeriumi 6 punkti c nõuetele vastav veesoojendusseade (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab tehnilised kirjeldused, mille on koostanud kütte- ja veesoojendusseadmete tootja või nende paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud ning milles on näidatud, kuidas on saavutatud kriteeriumi 6 punktide a, b ja c kohaselt nõutav tõhusus. ELi ökomärgisega vesikütteseadmed loetakse kriteeriumi 6 punkti a alapunkti ii nõudele vastavaks. Muu ISO I tüübi märgisega tooted, mis vastavad mistahes kriteeriumi 6 punktides a, b ja c nimetatud nõudele, loetakse käesolevale kriteeriumile vastavaks. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega vesikütteseadmeid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud otsuse 2014/314/EL kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist ja osutab ISO I tüübi märgise nõuetele, mis on loetletud punktides a, b ja c.

Kriteerium 29.   Energiatõhusad kliimaseadmed ja õhk-soojuspumbad (kuni 3,5 hindepunkti)

Majutusettevõte vastab ühele järgmistest piirmääradest:

a)

50 % majutusettevõtte majapidamises kasutatavate kliimaseadmete või õhk-soojuspumpade (ümardatakse lähima täisarvuni) energiatõhusus on vähemalt 15 % suurem kui kriteeriumis 7 sätestatud künnis (1,5 hindepunkti);

b)

50 % majutusettevõtte majapidamises kasutatavate kliimaseadmete või õhk-soojuspumpade (ümardatakse lähima täisarvuni) energiatõhusus on vähemalt 30 % suurem kui kriteeriumis 7 sätestatud künnis (3,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab tehnilised kirjeldused, mille on koostanud kliimaseadme tootja või selle paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud ning milles on näidatud, kuidas nõutav tõhusus on saavutatud.

Kriteerium 30.   Kuni 100 kW soojusvõimsusega õhk-soojuspumbad (3 hindepunkti)

Majutusettevõttes on vähemalt üks õhk-soojuspump, mis vastab kriteeriumi 7 nõuetele (kui see on kohaldatav; vt kriteeriumi 7 märkust) ning millele on antud ELi ökomärgis vastavalt komisjoni otsusele 2007/742/EÜ (18) või muu ISO I tüübi märgis.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab tehnilised kirjeldused, mille on koostanud õhk-soojuspumba tootja või selle paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud ning milles on näidatud, kuidas nõutav tõhusus on saavutatud (kui see on kohaldatav). Kui kasutatakse ELi ökomärgisega õhupumpi, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud otsuse 2007/742/EÜ kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist.

Kriteerium 31.   Energiatõhusad kodumasinad ja valgustus (kuni 4 hindepunkti)

Majutusettevõttes on järgmistesse kategooriatesse kuuluvad energiatõhusad seadmed (0,5 või 1 hindepunkti iga järgmise kategooria puhul, maksimaalselt 4 hindepunkti):

a)

kodumajapidamises kasutatavad külmutusseadmed, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1060/2010 (19) IX lisas sätestatud liigitusele;

b)

kodumajapidamises kasutatavad küpsetusahjud, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 65/2014 (20) I lisas sätestatud liigitusele;

c)

kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1059/2010 (21) VI lisas sätestatud liigitusele;

d)

kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 (22) VI lisas sätestatud liigitusele;

e)

kontoriseadmed, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) on kvalifitseeritud ENERGY STAR tootena, nagu on määratletud programmi Energy Star versioonis 6.1 arvutite puhul ning komisjoni otsuses (EL) 2015/1402 (23) sätestatud lepingu kohaselt, programmi Energy Star versioonis 6.0 pilditöötlusseadmete puhul, programmi Energy Star versioonis 2.0 kuvarite puhul, programmi Energy Star versioonis 1.0 puhvertoiteallikate puhul ja/või programmi Energy Star versioonis 2.0 ettevõtteserverite puhul ning komisjoni otsuses 2014/202/EL (24) sätestatud lepingu kohaselt;

f)

kodumajapidamises kasutatavad trummelkuivatid, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 392/2012 (25) VI lisas sätestatud liigitusele;

g)

kodumajapidamises kasutatavad tolmuimejad, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 665/2013 (26) I lisas sätestatud liigitusele;

h)

kodumajapidamises kasutatavad elektrilambid ja valgustid, millest vähemalt 50 % (0,5 hindepunkti) või 90 % (1 hindepunkt) (ümardatud lähima täisarvuni) kuuluvad vähemalt ELi energiamärgise klassi A++ vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 874/2012 VI lisas sätestatud liigitusele.

Märkus: seda kriteeriumi ei kohaldata seadmete ja valgustite suhtes, mis ei ole hõlmatud konkreetse kategooria puhul nimetatud määrusega (nt tööstuslikud seadmed).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab dokumendid, mis näitavad kõigi kohaldatava kategooria seadmete energiaklassi (kategooria e puhul Energy Stari sertifikaadid).

Kriteerium 32.   Soojustagastus (kuni 3 hindepunkti)

Majutusettevõttes on soojustagastussüsteem ühe (1,5 hindepunkt) või kahe (3 hindepunkti) järgmise kategooria puhul: külmutussüsteemid, ventilaatorid, pesumasinad, nõudepesumasinad, ujumisbasseinid, kasutatud pesuvesi.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning dokumendid soojustagastussüsteemide kohta (nt paigaldatud soojustagastussüsteemi projekti koopia, tehniku esitatud kirjelduse jms).

Kriteerium 33.   temperatuuri reguleerimine ja akende isolatsioon (kuni 4 hindepunkti)

a)

Külastajad saavad reguleerida iga majutusruumi temperatuuri. Temperatuuri reguleerimise süsteem võimaldab iseseisvat reguleerimist järgmises määratud vahemikus (2 hindepunkti):

i)

toatemperatuur on seadistatud suveperioodiks jahutusrežiimil temperatuurile 22 °C või üle selle;

ii)

toatemperatuur on seadistatud talveperioodiks kütterežiimil temperatuurile 22 °C või alla selle;

b)

90 % akendest köetavates ja/või kliimaseadmega varustatud tubades ja üldkasutatavates ruumides on isoleeritud vähemalt kahekordse klaasiga või samaväärsel tasemel (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohased dokumendid temperatuuri reguleerimise süsteemide või määratud temperatuurivahemike seadistamiseks järgitud toimingute kohta või fotod akendest. Kui mitmekordse klaasi asemel kasutatakse akende isolatsiooniks samaväärset lahendust, esitatakse eksperdi kinnitus.

Kriteerium 34.   Seadmete/vahendite automaatne väljalülitamine (kuni 4,5 hindepunkti)

a)

90 % külastajate tubadest majutusettevõttes (ümardatakse lähima täisarvuni) on varustatud kütte-, ventilatsiooni-, kliimasüsteemide automaatse väljalülitusega, kui avatakse aknad ja kui külastajad lahkuvad toast (1,5 hindepunkti);

b)

90 % külastajate tubadest majutusettevõttes (ümardatakse lähima täisarvuni) on varustatud automaatse süsteemiga, mis lülitab külastajate toast lahkudes valgustuse välja (1,5 hindepunkti);

c)

90 % välisvalgustusest (ümardatakse lähima täisarvuni), mida ei ole vaja turvaeesmärkidel, lülitub pärast määratud kellaaega automaatselt välja või aktiveerub lähedussensori abil (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab tehnilised kirjeldused, mille on koostanud nende seadmete paigaldamise või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud.

Kriteerium 35.   Koostootmisel saadud kaugküte ja -jahutus (kuni 4 hindepunkti)

a)

Majutusettevõtet köetakse ja/või jahutatakse tõhusa kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi abil. ELi ökomärgise tähenduses määratletakse seda järgmiselt: kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni, nagu on määratletud direktiivis 2012/27/EL (2 hindepunkti).

b)

Majutusettevõtte jahutust toodetakse suure tõhususega koostootmisüksustes vastavalt direktiivile 2012/27/EL (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning dokumendid kaugkütte- ja/või kaugjahutuse tootmise kohta koostootmisjaamas.

Kriteerium 36.   Lähedussensoriga elektrilised kätekuivatid (1 hindepunkt)

Kõik elektrilised kätekuivatid on varustatud lähedussensoritega või on neile antud ISO I tüübi märgis.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab asjakohased tõendavad dokumendid selle kohta, mil viisil majutusettevõte täidab kõnealust kriteeriumi. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist.

Kriteerium 37.   Kütteseadme heited (1,5 hindepunkti)

Majutusettevõtte ruumikütteseadmete heitgaaside lämmastikoksiidi (NOx) sisaldus ei ületa allpool olevas tabelis esitatud piirnorme, mis on arvutatud kooskõlas järgmiste õigusaktidega:

a)

gaas- ja vedelkütusega vesikütteseadmete puhul komisjoni määrus (EL) nr 813/2013 (27);

b)

tahkekütusega vesikütteseadmete puhul komisjoni määrus (EL) 2015/1189 (28);

c)

gaas- ja vedelkütusega kohtkütteseadmete puhul määrus (EL) 2015/1188;

d)

tahkekütusega kohtkütteseadmete puhul määrus (EL) 2015/1185.

Soojusgeneraatori liik

NOx-heite piirnorm

Gaasikütteseadmed

Sisepõlemismootoriga vesikütteseadmed: 240 mg/kWh (sisendenergia väljendatud ülemise kütteväärtuse järgi)

Väljaspool toimuva kütuse põletamisega vesi- ja kohtkütteseadmed (boilerid): 56 mg/kWh (sisendenergia väljendatud ülemise kütteväärtuse järgi)

Vedelkütusel töötavad kütteseadmed

Sisepõlemismootoriga vesikütteseadmed: 420 mg/kWh (sisendenergia väljendatud ülemise kütteväärtuse järgi)

Väljaspool toimuva kütuse põletamisega vesi- ja kohtkütteseadmed (boilerid): 120 mg/kWh (sisendenergia väljendatud ülemise kütteväärtuse järgi)

Tahkekütusel töötavad kütteseadmed

Vesikütteseadmed: 200 mg/Nm3, kui O2-sisaldus on 10 %

Kohtkütteseadmed: 200 mg/Nm3, kui O2-sisaldus on 13 %

Majutusettevõtte tahkekütusekatelde ja tahkekütuse-kohtkütteseadmete heitgaasi tahkete osakeste (particulate matter – PM) sisaldus ei ületa piirnorme, mis on sätestatud vastavalt määruses (EL) 2015/1189 ja määruses (EL) 2015/1185.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab tehnilised kirjeldused, mille on koostanud kütteseadmete tootja või nende paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud ning milles on näidatud, kuidas nõutav tõhusus on saavutatud. ELi ökomärgisega vesikütteseadmed loetakse käesolevale kriteeriumile vastavaks. Muu ISO I tüübi märgisega tooted, mis vastavad ülalnimetatud nõuetele, loetakse vastavaks kõnealusele kriteeriumile. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega vesikütteseadmeid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud otsuse 2014/314/EL kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist ja osutab ISO I tüübi märgise nõuetele, mis vastavad ülalloetletud nõuetele.

Kriteerium 38.   Elektri hankimine taastuvenergia tarnijalt (kuni 4 hindepunkti)

a)

Majutusettevõttel on individuaalne elektritariifi leping, mille kohaselt ta saab 100 % (elektrienergia tarnija üldine kütusekasutuse struktuur või tariifi alusel ostetud energia tootmiseks vajalik kütusekasutuse struktuur) elektrienergiast direktiivis 2009/28/EÜ määratletud taastuvatest energiaallikatest (3 hindepunkti) ja on saanud keskkonnasäästlikult toodetud elektrienergia märgise (4 hindepunkti).

b)

Teise võimalusena võib 100 % taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiast, mis on saanud keskkonnasäästlikult toodetud elektrienergia tunnistuse, omandada ka päritolutunnistuste eraldi ostmise teel, mis on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis j (3 hindepunkti).

Selle kriteeriumi kohaldamisel vastab keskkonnasäästlikult toodetud elektrienergia märgis järgmistele tingimustele.

1.

Kvaliteedimärgise standardit tõendab sõltumatu organisatsioon (kolmas osapool).

2.

Hangitud sertifitseeritud elektrienergia on pärit uuest taastuvenergiakäitisest, mis on loodud viimase kahe aasta jooksul, või kasutatakse hangitud sertifitseeritud elektrienergia rahalist osa selleks, et edendada investeeringuid uutesse taastuvenergia tootmise võimsustesse.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab elektrienergia tarnija(te) deklaratsiooni (või tarnija(te)ga sõlmitud lepingu), milles märgitakse taastuva(te) energiaallika(te) liik ning taastuvatest allikatest pärineva elektrienergia osakaal (protsentides) kogu tarnitavas elektrienergias ning märgitakse, kui see on asjakohane, et 100 % ostetud elektrienergiast on sertifitseeritud või et sellele on kolmanda osapoole poolt antud keskkonnasäästlikult toodetud elektrienergia märgis. Lisaks esitab taotleja punkti b puhul päritolutunnistuste tarnija kinnituse, milles tõendatakse vastavust kriteeriumi 12 punktis a esitatud tingimustele.

Kriteerium 39.   Kohapealne elektrienergia tootmine omatarbeks taastuvatest energiaallikatest (kuni 5 hindepunkti)

Majutusettevõte toodab taastuvatest energiaallikatest kohapeal elektrienergiat, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis a, mis võib hõlmata järgmist: fotogalvaaniline (päikesepaneel) süsteem või kohalik hüdroelektrijaam, maasoojuse, kohaliku biomassi või tuule jõul töötav generaator, mis annab:

a)

vähemalt 10 % kogu aasta elektritarbest (1 hindepunkt);

b)

vähemalt 20 % kogu aasta elektritarbest (3 hindepunkti);

c)

vähemalt 50 % kogu aasta elektritarbest (5 hindepunkti).

Selle kriteeriumi kohaldamisel loetakse kohalikuks biomassiks biomassi, mille allikas asub majutusettevõttest kuni 160 km raadiuses.

Kui taastuvatest energiaallikatest omatarbeks toodetud elektrienergia kohta väljastatakse päritolutagatisi, võib omatarbeks toodetud elektrienergiat arvesse võtta üksnes juhul, kui kõnealused päritolutagatised ei jõua turule, vaid tühistatakse kohalike tarbimisvajaduste katmiseks.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning dokumendid fotogalvaanilise, hüdroelektrijaama, maasoojuse, biomassi või tuuleenergia süsteemi kohta ning andmed selle tegeliku võimsuse kohta. Kui kasutatakse kohalikku biomassi, esitab taotleja tõendid biomassi kättesaadavuse kohta kohapeal (nt lepingu biomassi tarnijaga). Hüdroelektrijaama puhul esitab taotleja kehtiva tegevusloa või kontsessiooni kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega. Selleks, et tõendada, et ollakse võimeline seda kriteeriumi täitma, võib kasutada arvutust, milles on näidatud taotlusele eelnenud aastal toodetud elektrienergia osakaal (%) kogutarbimisest.

Kriteerium 40.   Kütteenergia taastuvatest energiaallikatest (kuni 3,5 hindepunkti)

a)

Vähemalt 70 % kas ruumide kütteks või jahutamiseks (1,5 hindepunkti) ja/või pesemisvee soojendamiseks (1 hindepunkt) kasutatud koguenergiast on pärit taastuvatest energiaallikatest, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis a.

b)

100 % kas ruumide kütteks või jahutamiseks (2 hindepunkti) ja/või pesemisvee soojendamiseks (1,5 hindepunkti) kasutatud koguenergiast on pärit taastuvatest energiaallikatest, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis a.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta, andmed kasutatud elektrienergia kohta ning dokumendid, mis osutavad, et vähemalt 70 % või 100 % sel eesmärgil kasutatavast energiast on pärit taastuvatest energiaallikatest.

Kriteerium 41.   Basseinivee soojendamine (kuni 1,5 hindepunkti)

a)

Vähemalt 50 % basseinivee soojendamiseks kasutatud koguenergiast on pärit taastuvatest energiaallikatest, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis a (1 hindepunkt).

b)

Vähemalt 95 % basseinivee soojendamiseks kasutatud koguenergiast on pärit taastuvatest energiaallikatest, mis on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis a (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta, andmed basseinivee soojendamiseks kasutatud energia kohta ja dokumendid, mis tõendavad, et kasutatud energiahulk pärineb taastuvatest energiaallikatest.

VESI

Kriteerium 42.   Tõhus sanitaartehnika: vannitoa kraanid ja dušid (kuni 4 hindepunkti)

a)

Keskmine vee vooluhulk duššide puhul ei ületa 7 l/min ja vannitoa kraanide (välja arvatud vannikraanid) puhul 6 l/min (2 hindepunkti).

b)

Vähemalt 50 % vannitoa kraanidele ja duššidele (ümardatakse lähima täisarvuni) on antud ELi ökomärgis vastavalt otsusele 2013/250/EL või muu ISO I tüübi märgis (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid, sealhulgas kirjelduse selle kohta, kuidas majutusettevõte kõnealuse kriteeriumi täidab (nt kasutades veevoolu mõõtjat või ämbrit ning kella). ELi ökomärgisega sanitaartehnilised kraanitarvikud ja muu ISO I tüübi märgisega tooted, mis vastavad ülalnimetatud nõuetele, loetakse vastavaks sellele kriteeriumile. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega sanitaartehnilisi kraanitarvikuid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud otsuse 2013/250/EL kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO standardi I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist.

Kriteerium 43.   Tõhus sanitaartehnika: WC-potid ja pissuaarid (kuni 4,5 hindepunkti)

a)

Kõik pissuaarid kasutavad veevaba süsteemi (1,5 hindepunkti).

b)

Vähemalt 50 % pissuaaridele (ümardatakse lähima täisarvuni) on antud ELi ökomärgis vastavalt otsusele 2013/641/EL või muu ISO I tüübi märgis (1,5 hindepunkti).

c)

Vähemalt 50 % WC-pottidele (ümardatakse lähima täisarvuni) on antud ELi ökomärgis vastavalt otsusele 2013/641/EL või muu ISO I tüübi märgis (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ning asjakohased tõendavad dokumendid. ELi ökomärgisega WC-potid (loputussüsteemiga) ja pissuaarid või muu ISO I tüübi märgisega tooted, mis vastavad eespool osutatud nõuetele, loetakse käesolevale kriteeriumile vastavaks. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega WC-potte (loputussüsteemiga) ja pissuaare, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud otsuse 2013/641/EL kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist.

Kriteerium 44.   Nõudepesumasina veetarve (2,5 hindepunkti)

Nõudepesumasinate veetarve on väiksem või võrdne künnisega, mis on sätestatud järgmises tabelis, mõõdetuna vastavalt standardile EN 50242 tavalise pesemistsükli ajal:

Toote allrühm

Veetarbimine (Wt)

[l/tsükkel]

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 15 nõudekomplekti jaoks

10

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 14 nõudekomplekti jaoks

10

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 13 nõudekomplekti jaoks

10

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 12 nõudekomplekti jaoks

9

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 9 nõudekomplekti jaoks

9

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 6 nõudekomplekti jaoks

7

Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 4 nõudekomplekti jaoks

9,5

Märkus: kõnealust kriteeriumi kohaldatakse üksnes kodumajapidamises kasutatavatele nõudepesumasinatele, mis on hõlmatud komisjoni määrusega (EL) nr 1016/2010 (29).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud nõudepesumasinate tootja või selle paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud. Kui esitatakse üksnes aastane tarbimine, eeldatakse, et aastas on kokku 280 tavalist pesemistsüklit.

Kriteerium 45.   Pesumasina veetarve (3 hindepunkti)

Majutusettevõttes külastajate või töötajate poolt kasutatavad pesumasinad või need, mida kasutab majutusettevõttele pesupesemisteenuse osutaja, vastavad vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

a)

kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate veetarve on väiksem või võrdne künnisega, mis on sätestatud järgmises tabelis, mõõdetuna vastavalt standardile EN 60456 tavalise pesemistsükli ajal (60 °C puuvilla pesu programm):

Toote allrühm

Veetarbimine [l/tsükkel]

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 3 kg:

39

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 3,5 kg:

39

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 4,5 kg:

40

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 5 kg:

39

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 6 kg:

37

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 7 kg:

43

Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 8 kg:

56

b)

tööstuslike pesumasinate veetarve on keskmiselt kuni 7 liitrit ühe kilogrammi pesu pesemiseks.

Märkus: punkti a kohaldatakse üksnes kodumajapidamises kasutatavatele pesumasinatele, mis on hõlmatud komisjoni määrusega (EL) nr 1015/2010 (30).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab tehnilise kirjelduse, mille on koostanud pesumasinate tootja või selle paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud. Punktile a vastavuse tõendamiseks eeldatakse juhul, kui esitatakse üksnes aastane tarbimine, et aastas on kokku 220 tavalist pesemistsüklit.

Kriteerium 46.   Viited vee karedusele (kuni 1,5 hindepunkti)

Taotleja vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

a)

sanitaarruumide/pesumasinate/nõudepesumasinate lähedusse on välja pandud selgitused kohaliku vee kareduse kohta, mis võimaldavad külastajatel ja töötajatel puhastusaineid paremini kasutada (0,5 hindepunkti).

b)

Majutusettevõttes külastajate ja töötajate poolt kasutatavad pesumasinad/nõudepesumasinad kasutavad automaatset doseerimissüsteemi, mis optimeerib puhastusainete kasutamist vastavalt vee karedusele (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohased dokumendid külaliste teavitamise viiside kohta või asjakohase teabe kasutatava automaatse doseerimissüsteemi kohta.

Kriteerium 47.   Optimeeritud basseinihaldus (kuni 2,5 hindepunkti)

a)

Soojendatavad ujumisbasseinid ja väljas asuvad mullivannid kaetakse ööseks. Mittesoojendatavad ujumisbasseinid ja väljas asuvad mullivannid kaetakse aurustumise vähendamiseks, kui need on kasutuseta kauem kui üks päev (1 hindepunkt).

b)

Ujumisbasseinidel ja väljas asuvatel mullivannidel on automaatne süsteem, mis optimeerib kloori tarbimist tänu doseerimise optimeerimisele, või kasutatakse täiendavaid desinfitseerimismeetodeid, nagu osoonimine ja UV-töötlus (0,5 hindepunkti), või need on looduslikud ja neil on looduslikud taimepõhised filtreerimissüsteemid vee puhastamiseks nõutavate hügieeninormideni (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid (nt fotod, millel on näidatud basseinide katted, automaatsed doseerimissüsteemid või basseinitüüp, või dokumenteeritud kord automaatse doseerimissüsteemi kasutamiseks).

Kriteerium 48.   Vihmavee ja musta vee taaskasutamine (kuni 3 hindepunkti)

Majutusettevõte kasutab muuks otstarbeks kui pesu- ja joogivesi järgmisi alternatiivseid veeallikaid:

i)

pesupesemisest ja/või duššidest ja/või tualettide kraanikaussidest saadud puhastatud vesi või must vesi (1 hindepunkt);

ii)

katuselt kogutud vihmavesi (1 hindepunkt);

iii)

kütte-, ventilatsiooni- ja kliimasüsteemide kondensaat (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, lisades fotod, mis näitavad alternatiivseid veejaotussüsteeme, ning asjakohased tagatised, et olmevee- ja joogiveevarud on täielikult eraldatud.

Kriteerium 49.   Tõhus kastmine (kuni 1,5 hindepunkti)

Taotleja vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

a)

majutusettevõttel on dokumenteeritud kord õuealade/-taimede kastmiseks, sealhulgas üksikasjalik teave selle kohta, kuidas on optimeeritud kastmisaegu ja minimeeritud vee tarbimist. Näiteks võib see hõlmata õuealade mitte kastmist (1,5 hindepunkti);

b)

majutusettevõte kasutab automaatsüsteemi, mis optimeerib kastmisaegu ja veetarbimist õuealade/-taimede puhul (1,5 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid kastmissüsteemide või -korra kohta või fotod, millel on kujutatud automaatsed kastmissüsteemid.

Kriteerium 50.   Pärismaised või mitteinvasiivsed võõrliigid õuetaimedena (kuni 2 hindepunkti)

ELi ökomärgise kehtivusaja jooksul koosneb õuealade taimestik, sealhulgas veetaimestik, pärismaistest ja/või mitteinvasiivsetest võõrliikidest:

i)

liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide puudumine (0,5 hindepunkti) (muid invasiivseid võõrliike võib esineda),

ii)

üksnes mitteinvasiivsed võõrliigid (1 hindepunkt),

iii)

pärismaised ja/või mitteinvasiivsed võõrliigid (1,5 hindepunkti),

iv)

üksnes pärismaised liigid (2 hindepunkti).

Kõnealuse ELi ökomärgise kohaldamisel on pärismaised liigid sellised taimeliigid, mis kasvavad kõnealuses riigis looduslikult.

Kõnealuse ELi ökomärgise kohaldamisel on mitteinvasiivsed liigid sellised taimeliigid, mis ei kasva kõnealuses riigis looduslikult ja mille puhul ei ole tõendeid nende paljunemise, kohandumise ja kergesti levimise kohta ega selle kohta, et nad võiksid avaldada kahjulikku mõju kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele.

Õuetaimede puhul välistatakse liidu jaoks probleemseid invasiivseid võõrliike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 3 lõike 3 tähenduses (31).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab asjakohase selgituse selle kohta, mil viisil majutusasutus vastab kõnealusele kriteeriumile, lisades eksperdi koostatud asjakohased tõendavad dokumendid.

JÄÄTMED JA REOVESI

Kriteerium 51.   Paberitooted (kuni 2 hindepunkti)

90 % järgmistele paberitoodete kategooriatele on antud ELi ökomärgis või muu ISO I tüübi märgis (0,5 hindepunkti iga kategooria kohta, kuni maksimum 2 hindepunkti):

a)

tualettpaber,

b)

pehmepaber,

c)

kontoripaber,

d)

trükitud paber,

e)

järeltöödeldud paber (nt ümbrikud).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab andmed ja dokumendid (kaasa arvatud asjakohased arved), mis näitavad kõnealuste toodete kasutatud koguseid ja ökomärgisega toodete koguseid. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega tooteid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud vastavalt asjaoludele kas komisjoni otsuse 2014/256/EL (32) või komisjoni otsuse 2012/481/EL (33) või komisjoni otsuse 2011/333/EL (34) või komisjoni otsuse 2009/568/EÜ (35) kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist.

Kriteerium 52.   Kestvuskaubad (kuni 4 hindepunkti)

Vähemalt 40 % (ümardatud lähima täisarvuni) majutusettevõttes olevatel järgmiste kategooriate kestvuskaupadel on ELi ökomärgise või muu ISO I tüübi märgis (1 hindepunkt iga kategooria kohta, maksimaalselt 4 hindepunkti):

a)

voodipesu, rätikud ja laualinad,

b)

arvutid,

c)

televiisorid,

d)

madratsid,

e)

puitmööbel,

f)

tolmuimejad,

g)

põrandakatted,

h)

kujutise reprodutseerimise seadmed.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab andmed ja dokumendid, mis näitavad, kui palju selliseid tooteid on ja kui paljudel on ökomärgis. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega tooteid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud vastavalt asjaoludele kas komisjoni otsuse 2014/350/EL (36) või komisjoni otsuse 2009/300/EÜ (37) või komisjoni otsuse 2014/391/EL (38) või komisjoni otsuse 2010/18/EÜ (39) või komisjoni otsuse (EL) 2016/1332 (40) või komisjoni otsuse 2009/607/EÜ (41) kohaselt.

Kriteerium 53.   Jookide pakkumine (kuni 2 hindepunkti)

Kui majutusettevõtte omanduses või otseses haldusalas pakutakse jooke (nt baar/restoran, kauplused ja joogiautomaadid), on vähemalt 50 % (1 hindepunkt) või 70 % (2 hindepunkti) pakutavatest jookidest tagastatavates/korduvtäidetavates anumates.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ja vajaduse korral tõendavad dokumendid.

Kriteerium 54.   Detergentide ja tualett-tarvete hankimine (kuni 2 hindepunkti)

Vähemalt ühe majutusettevõttes kasutatava järgmise detergendi või tualett-tarvete kategooria puhul on vähemalt 80 % ostetud kogusest või kaalust ELi ökomärgisega või muu ISO I tüübi märgisega (0,5 hindepunkt iga kategooria kohta, maksimaalselt 2 hindepunkti):

a)

käsinõudepesuvahendid,

b)

nõudepesumasinas kasutatavad detergendid,

c)

pesumasinas kasutatavad detergendid,

d)

universaalpuhastusvahendid,

e)

sanitaarpuhastusvahendid,

f)

seebid ja šampoonid,

g)

juuksepalsam.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab andmed ja dokumendid, mis näitavad, kui palju selliseid tooteid on ja kui paljudel on ökomärgis. Kui kasutatakse ELi ökomärgisega tooteid, esitab taotleja koopia ELi ökomärgise sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et ökomärgis on antud vastavalt asjaoludele kas komisjoni otsuse 2011/382/EL (42) või komisjoni otsuse 2011/263/EL (43) või komisjoni otsuse 2011/264/EL (44) või komisjoni otsuse 2011/383/EL (45) või komisjoni otsuse 2014/893/EL (46) kohaselt. Kui kasutatakse muu ISO I tüübi märgisega tooteid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist.

Kriteerium 55.   Puhastusvahendite kasutamise minimeerimine (1,5 hindepunkti)

Majutusettevõttel on üksikasjalik kord puhastusvahendite tõhusaks kasutamiseks, näiteks mikrokiust toodete või muude samaväärse toimega puhastustarvete kasutamiseks või veega puhastamiseks või muude samaväärse toimega puhastusviiside jaoks. Selle kriteeriumi täitmiseks toimub kogu puhastamine meetodil, mis põhineb puhastusvahendi tõhusal kasutamisel, välja arvatud juhul, kui õigusaktide või hügieeni- ning tervise- ja ohutustavadega on nõutud teisiti.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ning vajaduse korral asjakohased tõendavad dokumendid (nt tegevuskorra koopiad, kasutatud toodete tehnilised üksikasjad).

Kriteerium 56.   Jäätõrje (1 hindepunkt)

Kui jää või lume korral on teede jäätõrje vajalik ja seda teeb majutuse pakkuja, kasutatakse majutusettevõtte teede ohutuks muutmisel mehhaanilisi vahendeid, liiva/kruusa või ISO I tüübi märgisega jäätõrjevahendeid.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ning asjakohased tõendavad dokumendid. Kui kasutatakse ISO I tüübi märgisega jäätõrjevahendeid, esitab taotleja koopia I tüübi märgise sertifikaadist või pakendi etiketist.

Kriteerium 57.   Kasutatud tekstiiltooted ja mööbel (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõttel on kord, mis hõlmab järgmisi punkte:

a)

kõigi majutusasutuses kasutusaja lõpule jõudnud, kuid siiski veel kasutuskõlblike mööbliesemete ja tekstiiltoodete annetamine. Lõppkasutajad võivad olla töötajad või heategevusorganisatsioonid või muud kaupu koguvad ja ümberjagavad ühingud (1 hindepunkt);

b)

igasugune korduskasutusega/kasutatud mööbliesemete hankimine. Tarnijad võivad olla kasutatud esemete turud või muud kasutatud esemeid müüvad või ümberjagavad ühingud/kollektiivid (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid, nt kirjalik tegevuskord, milles on lõppkasutaja kontaktandmed, kviitungid ja andmed varem kasutatud või annetatud esemete kohta jne.

Kriteerium 58.   Kompostimine (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõte kogub eraldi vähemalt ühte järgmistest asjakohastest jäätmekategooriatest ning tagab, et jäätmed kompostitakse või kasutatakse biogaasi tootmiseks vastavalt kohaliku ametiasutuse juhistele (nt kohaliku haldusasutuse poolt, majutusettevõttes või eraettevõtte poolt) (1 hindepunkt iga kategooria puhul, maksimaalselt 2 hindepunkti):

a)

aiajäätmed,

b)

toitlustusteenuste toidujäätmed,

c)

biolagunevad tooted (nt maisitärklise baasil valmistatud ühekordse kasutusega esemed),

d)

külastajate poolt tubades/majutuses tekitatud biolagunevad jäätmed.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ja vajaduse korral tõendavad dokumendid.

Kriteerium 59.   Reovee käitlemine (kuni 3 hindepunkti)

a)

Kui majutusettevõttes pakutakse autopesu, lubatakse seda ainult sellistel aladel, kus on spetsiaalsed seadmed kasutatud vee ja detergentide kogumiseks ja kanalisatsiooni suunamiseks (1 hindepunkt).

b)

Kui reovett ei ole võimalik saata tsentraalsesse puhastussüsteemi, hõlmab kohapealne puhastamine reovee eeltöötlemist (puhastamine sõela/võreprahi seadmega, ühtlustamine ja setitamine), millele järgneb bioloogiline töötlemine, mille käigus ärastatakse üle 95 % BHTst (biokeemiline hapnikutarve), ja üle 90 % reoveekoguse nitrifitseerimine ning jääkmuda anaeroobne kääritamine (väljaspool majutusettevõtte territooriumi) (2 hindepunkti).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta, lisades asjakohased tõendavad dokumendid (nt fotod nõude a puhul ning nõude b puhul tehnilise kirjelduse, mille on koostanud reoveesüsteemi tootja või selle paigaldamise, müügi või hoolduse eest vastutavad erialatehnikud).

MUUD KRITEERIUMID

Kriteerium 60.   Suitsetamise keeld ruumides (1 hindepunkt)

Külastajate tubades või renditavates majutusruumides ei ole lubatud suitsetada.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja dokumentaalsed tõendid, nagu näiteks fotod tubadesse või renditavatesse majutusruumidesse paigutatud keelavatest märkidest.

Kriteerium 61.   Sotsiaalpoliitika (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõttel on kirjalik sotsiaalpoliitika dokument, millega tagatakse personalile vähemalt üks järgmistest sotsiaaltoetustest (0,5 hindepunkti iga toetuse kohta, maksimaalselt 2 hindepunkti):

a)

vaba aeg hariduse omandamiseks,

b)

tasuta eined või toidutalongid,

c)

tasuta vormirõivad ja tööriietus,

d)

allahindlus majutusettevõttes pakutavatele toodetele/teenustele,

e)

toetused säästva transpordi kava kasutamiseks,

f)

tagatis eluasemelaenu saamiseks.

Kirjalikku sotsiaalpoliitika dokumenti ajakohastatakse igal aastal ja tehakse personalile teatavaks. Töötajad kirjutavad infotunnis kirjalikule sotsiaalpoliitika dokumendile alla. Dokument on kättesaadav vastuvõtulauas kõigile töötajatele.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kirjaliku sotsiaalpoliitika dokumendi koopia, millele töötajad on nõuetekohaselt alla kirjutanud, ning enda koostatud kinnituse, milles selgitatakse, kuidas ülalesitatud nõuded on täidetud. Lisaks võib pädev asutus nõuda dokumentaalseid tõendeid ja/või teha töötajate juhuslikke küsitlusi kontrollkäigu ajal.

Kriteerium 62.   Hooldussõidukid (1 hindepunkt)

Majutusettevõtte hooldamisel ei kasutata sisepõlemismootoriga sõidukeid (1 hindepunkt).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ning asjakohased tõendavad dokumendid.

Kriteerium 63.   Keskkonnamõju seisukohalt eelistatavate transpordivahendite pakkumine (kuni 2,5 hindepunkti)

a)

Majutusettevõte pakub külastajatele vähemalt ühte järgmistest keskkonnamõju seisukohalt eelistatavatest transpordivahenditest (1 hindepunkt iga transpordivahendi liigi eest, maksimaalselt 2 hindepunkti):

i)

elektrisõidukid külastajate kohaletoomiseks või külastajate ajaviiteks,

ii)

elektrikontaktid elektrisõidukitele (laadimisjaamad),

iii)

vähemalt üks jalgratas iga viie laagriplatsi või renditava majutusruumi või toa kohta.

b)

Majutusettevõttel on aktiivne koostöö elektrisõidukeid või jalgrattaid pakkuvate äriühingutega (0,5 hindepunkti). „Aktiivne koostöö“ tähendab majutusettevõtte ja elektrisõidukeid või jalgrattaid rentiva äriühingu vahelist lepingut. Aktiivset koostööd käsitlev teave on nähtav ka kohapeal. Kui rentiv ettevõte ei asu majutusettevõtte territooriumil, tuleb kaaluda asja praktilist külge (nt võib jalgrattaid laenutav äriühing tuua rattad majutusettevõttesse).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ning asjakohased tõendavad dokumendid ja külastajatele esitatava teabe.

Kriteerium 64.   Katmata pinnad (1 hindepunkt)

Vähemalt 90 % majutusettevõtte hallatava territooriumi vabaõhuala pinnasest ei ole kaetud asfaldi või tsemendiga või muu pinnakattematerjaliga, mis takistab pinnase korralikku kuivenemist ja õhustamist.

Kui majutusettevõttes kogutakse vihmavett ja musta vett, töödeldakse kasutamata vihmavesi ja must vesi ning sellega immutatakse pinnast.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte vastab sellele kriteeriumile, ning asjakohased tõendavad dokumendid.

Kriteerium 65.   Kohalikud ja mahetooted (kuni 4 hindepunkti)

a)

Igal söögikorral, kaasa arvatud hommikusöök, pakutakse vähemalt kahte kohalikku päritolu ja aastaajale vastavat (värske puu- ja köögivilja puhul) toiduainet (1 hindepunkt).

b)

Majutusettevõte valib aktiivselt kohalikke kaupade ja teenuste tarnijaid (1 hindepunkt).

c)

Vähemalt kaks toodet (1 hindepunkt) või neli toodet (2 hindepunkti), mida majutusettevõte kasutab igapäevase eine valmistamiseks või müüb, on toodetud maheviljeluse meetodil, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (47).

Selle kriteeriumi kohaldamisel tähendab „kohalik“ majutusettevõttest kuni 160 km raadiusesse jäävat.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohased tõendavad dokumendid. Kui kasutatakse mahetooteid, esitab taotleja koopia toote sertifikaadist või pakendi etiketist, mis tõendab, et sertifikaat on antud määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt. Mõnes riigis saab restoranidele ja hotellidele anda teatava märgistussüsteemi tunnistuse, kui nad kasutavad ainult mahetooteid. Kui majutusettevõte on saanud sellise süsteemi kohase tunnistuse, võib selle teabe esitada tõendusena käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta.

Kriteerium 66.   Pestitsiidide vältimine (kuni 2 hindepunkti)

Majutusettevõtte hallataval õuealal ei kasutata pestitsiide.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab üksikasjaliku selgituse selle kohta, millisel viisil majutusettevõte tõrjub kahjureid ja hooldab õueala. Seda kontrollitakse kohapealse kontrollkäigu ajal.

Kriteerium 67.   Täiendavad keskkonnaalased ja sotsiaalsed meetmed (kuni 3 hindepunkti)

Majutusettevõtte juhatus võtab täiendavaid meetmeid lisaks käesolevas jaotises või A jaotises esitatud kriteeriumidega seotud meetmetele, et parendada majutusettevõtte keskkonnaalase või sotsiaalse toimimise tõhusust:

a)

täiendavad keskkonnameetmed (kuni 0,5 hindepunkti iga meetme eest, maksimaalselt 2 hindepunkti)

ja/või

b)

täiendavad sotsiaalsed meetmed (kuni 0,5 hindepunkti iga meetme eest, maksimaalselt 1 hindepunkt).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja iga sellise täiendava meetme täieliku kirjelduse (sealhulgas dokumentaalsed tõendid nende meetmetega seotud keskkonnaalase või sotsiaalse kasu kohta), mida taotleja palub arvesse võtta.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(3)  Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta otsus (EL) 2016/611, milles sätestatakse turismisektori parimat keskkonnajuhtimise tava, keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument vastavalt määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (ELT L 104, 20.4.2016, lk 27).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(5)  Kohaldatakse juhul, kui majutusettevõttes pakutakse toitu ja kohalikud jäätmekäitlusjaamad võimaldavad orgaaniliste jäätmete eraldi kogumist.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(7)  Komisjoni 28. mai 2014. aasta otsus 2014/314/EL, millega kehtestatakse vesikütteseadmetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid (ELT L 164, 3.6.2014, lk 83).

(8)  Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 1).

(9)  Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1188, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 76).

(b)  Määratletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (1) II lisas.

(c)  Määratletud komisjoni määruse (EL) nr 814/2013 (2) VI lisas.

(1)

Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 812/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 83).

(2)

Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 814/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 162).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ (ELT L 52, 21.2.2004, lk 50).

(11)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17).

(12)  Komisjoni 4. mai 2011. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 626/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega (ELT L 178, 6.7.2011, lk 1).

(13)  Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega (ELT L 258, 26.9.2012, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(15)  Komisjoni 21. mai 2013. aasta otsus 2013/250/EL, millega kehtestatakse sanitaartehnilistele kraanitarvikutele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 145, 31.5.2013, lk 6).

(16)  Komisjoni 7. novembri 2013. aasta otsus 2013/641/EL, millega kehtestatakse WC-pottidele ja pissuaaridele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 299, 9.11.2013, lk 38).

(17)  Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 20).

(18)  Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/742/EÜ, millega kehtestatakse elektriga või gaasiga töötavatele soojuspumpadele või gaasiga töötavatele absorbtsioon-soojuspumpadele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 301, 20.11.2007, lk 14).

(19)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 17).

(20)  Komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 65/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude ja pliidikubude energiamärgistusega (ELT L 29, 31.1.2014, lk 1).

(21)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 1).

(22)  Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega (ELT L 314, 30.11.2010, lk 47).

(23)  Komisjoni 15. juuli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1402, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses otsusega, mille võtavad vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepinguga moodustatud juhtorganid ning mis käsitleb kõnealuse lepingu C lisa kohaste arvutispetsifikaatide muutmist (ELT L 217, 18.8.2015, lk 9).

(24)  Komisjoni 20. märtsi 2014. aasta otsus 2014/202/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu seisukoht seoses Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Liidu vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu kohaselt määratud haldusasutuste otsusega, mis käsitleb arvutiserverite ja puhvertoiteallikate spetsifikaatide lisamist lepingu C lisasse ning lepingu C lisas märgitud kuvarite ja pilditöötlusseadmete spetsifikaatide läbivaatamist (ELT L 114, 16.4.2014, lk 68).

(25)  Komisjoni 1. märtsi 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 392/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökomärgistamisega (ELT L 123, 9.5.2012, lk 1).

(26)  Komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega (ELT L 192, 13.7.2013, lk 1).

(27)  Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 136).

(28)  Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193, 21.7.2015, lk 100).

(29)  Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1016/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 31).

(30)  Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1015/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega (ELT L 293, 11.11.2010, lk 21).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(32)  Komisjoni 2. mai 2014. aasta otsus 2014/256/EL, millega kehtestatakse järeltöödeldud paberist toodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 135, 8.5.2014, lk 24).

(33)  Komisjoni 16. augusti 2012. aasta otsus 2012/481/EL, millega kehtestatakse trükitud paberile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 223, 21.8.2012, lk 55).

(34)  Komisjoni 7. juuni 2011. aasta otsus 2011/333/EL, millega kehtestatakse koopia- ja joonestuspaberile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 149, 8.6.2011, lk 12).

(35)  Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/568/EÜ, millega kehtestatakse pehmepaberile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 197, 29.7.2009, lk 87).

(36)  Komisjoni 5. juuni 2014. aasta otsus 2014/350/EL, millega kehtestatakse tekstiiltoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 174, 13.6.2014, lk 45).

(37)  Komisjoni 12. märtsi 2009. aasta otsus 2009/300/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid teleritele (ELT L 82, 28.3.2009, lk 3).

(38)  Komisjoni 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/391/EL, millega kehtestatakse madratsitele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 184, 25.6.2014, lk 18).

(39)  Komisjoni 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/18/EÜ, millega kehtestatakse puitpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 8, 13.1.2010, lk 32).

(40)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta otsus (EL) 2016/1332, millega kehtestatakse mööblile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 210, 4.8.2016, lk 100).

(41)  Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/607/EÜ, millega kehtestatakse kõvadele katetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 208, 12.8.2009, lk 21).

(42)  Komisjoni 24. juuni 2011. aasta otsus 2011/382/EL, millega kehtestatakse käsinõudepesuvahenditele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 169, 29.6.2011, lk 40).

(43)  Komisjoni 28. aprilli 2011. aasta otsus 2011/263/EL, millega kehtestatakse nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 111, 30.4.2011, lk 22).

(44)  Komisjoni 28. aprilli 2011. aasta otsus 2011/264/EL, millega kehtestatakse pesumasinas kasutatavatele detergentidele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 111, 30.4.2011, lk 34).

(45)  Komisjoni 28. juuni 2011. aasta otsus 2011/383/EL, millega kehtestatakse universaalpuhastusvahenditele ja sanitaarpuhastusvahenditele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 169, 29.6.2011, lk 52).

(46)  Komisjoni 9. detsembri 2014. aasta otsus 2014/893/EL, millega kehtestatakse mahapestavatele kosmeetikatoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 354, 11.12.2014, lk 47).

(47)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).


2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/44


KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/176,

25. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid puidu-, korgi- ja bambusepõhistele põrandakatetele

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 303 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda toodetele, millel on kogu olelusringi jooksul keskkonnale väiksem mõju.

(2)

Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et iga tooterühma jaoks tuleb kehtestada konkreetsed ELi ökomärgise kriteeriumid.

(3)

Komisjoni otsusega 2010/18/EÜ (2) on kehtestatud puidust põrandakatete ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded, mis kehtivad kuni 31. detsembrini 2016.

(4)

Selleks et paremini kajastada turul olevate puidust, korgist ja bambusest põrandakatete sortimenti ja nende nüüdistaset ning võtta arvesse viimaste aastate innovatsiooni, peetakse asjakohaseks muuta tooterühma nimetust ja ulatust ning kehtestada ELi ökomärgise läbivaadatud kriteeriumid.

(5)

ELi ökomärgise läbivaadatud kriteeriumide eesmärk on kestlikumal viisil toodetud materjalide kasutamine, mille aluseks on olelusringi analüüsil põhinev lähenemisviis, millega piiratakse tarbitava energia hulka ja ohtlike ühendite kasutamist, vähendatakse ohtlike jääkide taset ja põrandakatetest tekkivat siseõhu saastet ning edendatakse vastupidavaid ja kvaliteetseid tooteid. Võttes arvesse kõnealuse tooterühma innovatsioonitsüklit, peaks läbivaadatud kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaeg olema kuus aastat alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast.

(6)

Tooterühmale vastav kood on osa ELi ökomärgise registreerimisnumbrist. Selleks et pädevad asutused saaksid anda ELi ökomärgise kriteeriumidele vastavatele puidu-, korgi- ja bambusepõhistele põrandakatetele ELi ökomärgise registreerimisnumbri, on vaja anda sellele tooterühmale kood.

(7)

Otsus 2010/18/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada.

(8)

On asjakohane ette näha üleminekuaeg nende tootjate jaoks, kelle toodetud puitpõrandakatetele on antud ELi ökomärgis vastavalt otsuses 2010/18/EÜ sätestatud ökoloogilistele kriteeriumidele, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumidest tulenevate nõuetega. Tootjatel tuleks ka lubada esitada otsuses 2010/18/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide põhjal taotlusi piisava aja jooksul.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma „puidu-, korgi- ja bambusepõhised põrandakatted“ kuuluvad siseruumide põrandakatted, sealhulgas puidust, lamineeritud, korgist ja bambusest põrandakatted, mille puhul lõpptoote massist üle 80 % moodustab puit, kork või bambus või puidu-, korgi- või bambusepõhised materjalid või kiud ning mille üheski kihis ei ole sünteetilisi kiude.

Tooterühm ei sisalda seinakatteid, välitingimustes kasutatavaid katteid, ehitusliku funktsiooniga katteid ega tasandamiseks kasutatavaid tooteid.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „puidust põrandakate“– puitelementidest koostatud paneelid või parketitahvlid, mis moodustavad põranda kulumispinna;

2)   „korgist põrandakate“– põrandakate, mis on valmistatud granuleeritud korgi ja sideaine segust, millel lastakse kõvastuda, või mitmest korgikihist (pressitud või spoon), mille saab liimiga kokku pressida ning mis on ette nähtud kasutamiseks koos pinnakattevahendiga;

3)   „pinnakattevahend“– valmistis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ (3) artikli 2 punkti 8 tähenduses;

4)   „bambusest põrandakate“– täisbambusest või sideainega segatud aglomeraatidest valmistatud põrandakate;

5)   „laminaatpõrandakate“– jäik põrandakate, mille pinnakiht koosneb ühest või mitmest õhukesest kiudmaterjalikihist (tavaliselt paber), mis on immutatud termoreaktiivse aminoplastvaiguga (tavaliselt melamiin), pressitud või liimitud alusmaterjalile ning tavaliselt viimistletud kattekihiga;

6)   „pooleldi lenduv orgaaniline ühend“ (PLOÜ)– mis tahes orgaaniline ühend, mis elueerub fenüülpolüsiloksaani (5 %) ja metüülpolüsiloksaaniga (95 %) kaetud kapillaarkolonnist retentsiooniajaga, mis jääb vahemikku n-heksadekaani retentsiooniajast (välja arvatud) kuni n-dokosaani retentsiooniajani (kaasa arvatud);

7)   „R väärtus“– kõigi Ri väärtuste summa, kusjuures Ri väärtus on Ci ja LCIi suhe, kus Ci on ühendi i massikontsentratsioon katsekambris ja LCIi on ühendi i LCI (lowest concentration of interest – vähim uuritav sisaldus), mis on määratletud projekti European Collaborative Action „Urban Air, Indoor Environment and Human Exposure Reports“ („Aruanded linnaõhu, sisekliima ja inimese kokkupuute kohta nendega“) (4) raames;

8)   „aine“– aine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (5) artikli 3 punkti 1 tähenduses;

9)   „segu“– segu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 2 tähenduses;

10)   „biotsiid“– biotsiid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (6) artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses;

11)   „konservant“– mis tahes toode, mis kuulub määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid), sealhulgas korgi või bambuse säilitamiseks ettenähtud toode;

12)   „toimeaine“– toimeaine määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses;

13)   „ringlussevõetud materjal“– materjal, mis on tootmisprotsessi käigus ümber töödeldud taaskasutusse võetud või taastatud materjalist ning millest on valmistatud lõpptoode või toote osa, kuid mis ei hõlma raie ja saeveski töö käigus tekkinud puidujäätmeid, laaste ja puidukiude, nagu on määratletud standardis ISO 14021;

14)   „puidupõhine materjal“– puidukiududest, -laastudest või puidust materjal, mis on valmistatud ühe või mitme eri meetodiga, mis võivad hõlmata kõrgema temperatuuri, surve ja siduvate vaikude või liimide kasutamist. Puidupõhiste materjalide hulka kuuluvad: kõvad puitkiudplaadid, puitkiudplaadid, keskmise ja suure tihedusega puitkiudplaadid, puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid, vineer ja täispuidust paneelid. Need võidakse põrandakatete tootmise käigus katta viimistlusega;

15)   „korgipõhine materjal“– korgikiududest, -laastudest või korgist materjal, mis on valmistatud ühe või mitme eri meetodiga, mis võivad hõlmata kõrgema temperatuuri, surve ja siduvate vaikude või liimide kasutamist;

16)   „bambusepõhine materjal“– bambusekiududest, -laastudest või bambusest materjal, mis on valmistatud ühe või mitme eri meetodiga, mis võivad hõlmata kõrgema temperatuuri, surve ja siduvate vaikude või liimide kasutamist;

17)   „sünteetilised kiud“– kõik polümeerkiud;

18)   „taastuvenergia“– taastuvatest energiaallikatest toodetud energia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (7) artikli 2 punkti a tähenduses;

19)   „päritolutagatis“– päritolutagatis direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punkti j tähenduses.

Artikkel 3

Selleks et tootele saaks anda ELi ökomärgise määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel, peab toode kuuluma käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud tooterühma „puidu-, korgi- ja bambusepõhised põrandakatted“ ja vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud ELi ökomärgise kriteeriumidele ning asjaomastele hindamis- ja kontrollinõuetele.

Artikkel 4

Tooterühmale „puidu-, korgi- ja bambusepõhised põrandakatted“ kehtestatud ELi ökomärgise kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuus aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 5

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „puidu-, korgi- ja bambusepõhised põrandakatted“ kood „035“.

Artikkel 6

Otsus 2010/18/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

Erandina artiklist 6 võib kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäeva esitada ELi ökomärgise taotlusi tooterühma „puidu-, korgi- ja bambusepõhised põrandakatted“ kuuluvate toodete kohta otsuses 2010/18/EÜ sätestatud kriteeriumide või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel.

ELi ökomärgise lubasid, mis on antud otsuses 2010/18/EÜ sätestatud kriteeriumide alusel, võib kasutada 12 kuud alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA


(1)  ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2)  Komisjoni 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/18/EÜ, millega kehtestatakse puitpõrandakatetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 8, 13.1.2010, lk 32).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodetes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

(4)  http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC83683/eca%20report%2029_final.pdf

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).


LISA

RAAMISTIK

EUROOPA LIIDU ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

Kriteeriumid ELi ökomärgise andmiseks puidu-, korgi- ja bambusepõhistele põrandakatetele:

Kriteerium 1.

Toote kirjeldus

Kriteerium 2.

Puidu-, korgi- ja bambusepõhised materjalid

Kriteerium 3.

Üldnõuded ohtlike ainete ja segude kohta

Kriteerium 4.

Erinõuded ainete kohta

Kriteerium 5.

Tootmisprotsessi energiatarve

Kriteerium 6.

LOÜde eraldumine põrandakatetest

Kriteerium 7.

Formaldehüüdi eraldumine põrandakatetest ja kandeplaatidest

Kriteerium 8.

Kasutuskõlblikkus

Kriteerium 9.

Parandatavus ja laiendatud garantii

Kriteerium 10.

Tarbijateave

Kriteerium 11.

ELi ökomärgisel esitatav teave

I liide.

Juhised tarvitatud LOÜde koguse arvutamiseks

II liide.

Juhised tootmisprotsessi energiatarbe arvutamiseks

III liide.

Standardite loetelu

HINDAMINE JA KONTROLL

Iga kriteeriumi juures on esitatud konkreetsed hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse asjaomastele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks kinnituste, dokumentide, analüüsitulemuste, katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad need pärineda taotlejalt või tema tarnija(te)lt või teistelt.

Pädevad asutused tunnustavad eeskätt tunnistusi, mille on välja andnud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt katse- ja kalibreerimislaborite asjakohasele ühtlustatud standardile, ning kontrolle, mida on teinud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt tooteid, protsesse ja teenuseid sertifitseerivate asutuste asjakohasele ühtlustatud standardile. Akrediteerimine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (1) sätetele.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid kontrollimeetodeid kui need, mis on esitatud iga kriteeriumi puhul, kui taotlust hindav pädev asutus aktsepteerib nende samaväärsust.

Vajaduse korral võib pädev asutus nõuda tõendavaid dokumente ning teha sõltumatuid kontrolle või kohapealseid külastusi.

Eeltingimusena peab toode vastama kõigile selles riigis või nendes riikides kohaldatavatele õiguslikele nõuetele, kus toode kavatsetakse turule lasta. Taotleja kinnitab toote vastavust sellele tingimusele.

Kui tarnija ei soovi taotlejale avaldada segu koostises olevaid aineid, võib ta asjakohase teabe saata otse pädevale asutusele.

Kriteerium 1.   Toote kirjeldus

Pädevale asutusele esitatakse põrandakatte tehniline kirjeldus, sealhulgas joonised, millel on näidatud lõplikku põrandakatet moodustavad osad ja materjalid, põrandakatte mõõtmed ning põrandakatte valmistamisprotsessi kirjeldus. Kirjeldusele lisatakse toote materjalide loetelu, milles on esitatud toote kogumass ja selle jaotumine toote eri materjalide vahel.

Tuleb tõendada toote vastavust artikli 1 kohasele tooterühma määratlusele.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning järgmise teabe põrandakatte kohta:

kaubamärk või kaubanimi (2);

toote kirjeldus, sealhulgas tehnilised joonised, millel on näidatud lõpptootes kasutatud osad ja materjalid;

materjalide loetelu: toorainete, ainete ja segude osakaal ( %) toote koostises massi järgi, sealhulgas kõigi lisaainete ja pinnatöötlusvahendite osakaal, kui see on asjakohane;

kõigi toote koostisosade (3) loetelu ja iga koostisosa kaal;

tootmisprotsessi kirjeldus. Toorainete ja ainete tarnijate kohta esitatakse nende juriidiline nimi, tootmiskoht, kontaktandmed ja selle/nende tootmisetapi/-etappide kirjeldus, mille nad on tervikuna või osaliselt läbi viinud.

Tõendusena käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta võib esitada toote andmelehe, toote keskkonnadeklaratsiooni või samaväärse dokumendi, tingimusel et see sisaldab eespool loetletud teavet.

Kriteerium 2.   Puidu-, korgi- ja bambusepõhised materjalid

Seda kriteeriumi kohaldatakse puidu, korgi ja bambuse ning puidu-, korgi- ja bambusepõhiste materjalide suhtes, mille mass on üle 1 % lõpptoote massist.

Kasutatav puit, kork või bambus või puidu-, korgi- või bambusepõhine materjal ei tohi pärineda geneetiliselt muundatud organismidelt (GMO) ning sellel peab olema järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks Metsahoolekogu (Forest Stewardship Council – FSC), metsade sertifitseerimise toetusprogrammi (Programme for the Endorsement of Forest Certification – PEFC) või muu samaväärse süsteemi kaudu.

Kogu esmakasutuses oleva puidu, korgi ja bambuse kohta peavad olema kehtivad säästva metsamajanduse sertifikaadid, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu.

Kui sertifitseerimissüsteemis on lubatud tootes või tooteseerias segada sertifitseerimata materjali sertifitseeritud ja/või ringlussevõetud materjaliga, peab vähemalt 70 % puidust, korgist ja/või bambusest moodustama esmakasutuses olev säästva tootmise sertifikaadiga materjal ja/või ringlussevõetud materjal.

Sertifitseerimata materjali suhtes kohaldatakse kontrollisüsteemi, mis tagab, et materjal on seadusliku päritoluga ja vastab kõikidele muudele sertifitseerimata tooraine suhtes sertifitseerimiskavaga kehtestatud nõuetele.

Sertifitseerimisasutused, mis annavad välja metsamajandamise ja/või selle järelevalveahela sertifikaate, peavad olema kõnealuse sertifitseerimissüsteemi poolt akrediteeritud või tunnustatud.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning tootja kehtiva, sõltumatult sertifitseeritud järelevalveahela sertifikaadi tootes või tooteseerias kasutatud kogu puidu, korgi ja bambuse ning puidu-, korgi- ja bambusepõhise materjali kohta ning tõendab, et ükski esmakasutuses olev materjal ei pärine GMOdelt. Taotleja esitab auditeeritud raamatupidamisdokumendid, mis tõendavad, et vähemalt 70 % materjalidest on pärit metsadest või piirkondadest, mida hallatakse säästva metsamajanduse põhimõtete kohaselt, ja/või ringlussevõetud allikatest, mis vastavad asjaomases sõltumatus järelevalveahela süsteemis sätestatud nõuetele. Sõltumatu sertifitseerijana tunnustatakse FSCd, PEFCd või mõnd samaväärset süsteemi.

Kui toode või tooteseeria sisaldab sertifitseerimata materjali, tuleb tõendada, et esmakasutuses oleva sertifitseerimata materjali sisaldus ei ületa 30 % ning et selle suhtes kohaldatakse kontrollisüsteemi, mis tagab, et materjal on seadusliku päritoluga ja vastab kõikidele muudele sertifitseerimata tooraine suhtes sertifitseerimiskavaga kehtestatud nõuetele.

Kriteerium 3.   Üldnõuded ohtlike ainete ja segude kohta

Tootes ja kõigis selle koostisosades tuleb kooskõlas punktidega 3.a ja 3.b piirata selliste ainete esinemist, mis on määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõike 1 kohaselt määratletud väga ohtlike ainetena, või selliste ainete ja segude esinemist, mis vastavad käesoleva otsuse tabelis 3.1 loetletud ohtude puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (4) (edaspidi „CLP-määrus“) kohastele ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kriteeriumidele. Käesoleva kriteeriumi puhul rühmitatakse väga ohtlike ainete kandidaatide loetellu kuuluvad ained ja CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ained tabelis 3.1 vastavalt nende ohtlikele omadustele.

Tabel 3.1

Ohurühmad

1. ohurühm – väga ohtlikud ained ning CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ained

Ohud, mille põhjal määratletakse aine 1. rühma kuuluvana:

ained, mis on esitatud väga ohtlike ainete kandidaatloetelus;

1.A ja 1.B kategooria kantserogeensed, mutageensed ja/või reproduktiivtoksilised ained: H340, H350, H350i, H360, H360F, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df

2. ohurühm – CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ained

Ohud, mille põhjal määratletakse aine 2. rühma kuuluvana:

2. kategooria kantserogeensed, mutageensed ja/või reproduktiivtoksilised ained: H341, H351, H361f, H361d, H361df, H362

vesikeskkonnale ohtlik 1. kategooria toksilisus: H400, H410

1. ja 2. kategooria akuutne toksilisus: H300, H310, H330, H304

hingamiskahjustusi põhjustav 1. kategooria toksilisus: H304

1. kategooria toksilisus sihtelundi suhtes: H370, H372

1. kategooria naha sensibilisaator: H317

3. ohurühm – CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ained

Ohud, mille põhjal määratletakse aine 3. rühma kuuluvana:

vesikeskkonnale ohtlik 2., 3. ja 4. kategooria toksilisus: H411, H412, H413

3. kategooria akuutne toksilisus: H301, H311, H331, EUH070

2. kategooria toksilisus sihtelundi suhtes: H371, H373

3.a.   Väga ohtlike ainete kasutuse piiramine

Toode ega ükski selle koostisosa ei tohi sisaldada väga ohtlikke aineid suuremas kontsentratsioonis kui 0,10 massiprotsenti.

Väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus olevate ainete suhtes, mida esineb tootes või selle ükskõik millises koostisosas üle 0,10 massiprotsendi, ei tehta sellest nõudest erandeid.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab kinnituse selle kohta, et väga ohtlike ainete kontsentratsioon tootes ega üheski tootes kasutatud koostisosas ei ületa kehtestatud piirnormi. Kinnitustes viidatakse Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) avaldatud kandidaatainete loetelu viimasele versioonile (5).

3.b.   Põrandakattes kasutatavate CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ainete ja segude kasutuse piiramine

Ained või segud, mida põrandakatte tootja või tema tarnija kasutab tooraine ettevalmistamisel või põrandakatte tootmisel, kokkuliimimisel või mõne muu töötluse puhul, ei tohi olla klassifitseeritud ühtegi tabelis 3.1 esitatud CLP-määruse kohasesse ohurühma. Piiratud kasutusega ainete või segude alla kuuluvad liimid, värvid, krundid, lakid, peitsid, vaigud, biotsiidid, täiteained, vahad, õlid, vuugitäited, värvained ja hermeetikud.

Piiratud kasutusega ainete kasutamine on lubatud juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

piiratud kasutusega ainet või segu tarvitati koguses, mis on alla 0,10 % põrandakatte või selle ükskõik millise osa kogumassist;

piiratud kasutusega aine omadused muutuvad tootmisprotsessis (nt aine ei ole enam bioloogiliselt kättesaadav või osaleb keemilises reaktsioonis), nii et see ei kuulu enam CLP-määruse kohasesse ohurühma ning reageerimata jäänud piiratud kasutusega aine jääkide sisaldus on alla 0,10 % põrandakatte või selle ükskõik millise osa kogumassist.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja ja/või tarnija esitab/esitavad pädevale asutusele kinnituse kriteeriumile 3.b vastavuse kohta ning vajaduse korral asjaomaste tarvitatud ainete või segude loetelu koos kinnitusega nende ohuklassi või selle puudumise kohta, nende lisatavad kogused ja vastavalt vajadusele kinnituse selle kohta, kas ainete või segude omadused muutuvad töötlemise käigus, nii et need ei kuulu enam CLP-määruse kohastesse ohurühmadesse. Kui ainete omadused töötlemisel muutuvad, esitatakse kõigi reageerimata jäänud piiratud kasutusega ainete jääkide sisaldus.

Seoses iga aine või segu ohuklassi või selle puudumisega esitatakse järgmised andmed:

i)

aine registreerimisnumber Chemical Abstracts Service'i (CAS), (6) Euroopa Ühenduse (EÜ) (7) või muus loetelus (kui see on segu puhul olemas);

ii)

millisel kujul ja millises olekus ainet või segu tarvitatakse;

iii)

CLP-määruse kohane ühtlustatud ohuklass;

iv)

tarnija/tootja iseklassifitseeritud kirjed REACH-määruse kohaselt registreeritud ainete ECHA andmebaasis (8) (kui ühtlustatud ohuklass puudub);

v)

segu klassifikatsioon vastavalt määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kriteeriumidele.

Kui hinnatakse tootja või tarnija iseklassifitseeritud ainete kirjeid REACH-määruse kohaselt registreeritud ainete andmebaasis, eelistatakse ühiselt esitatud kirjeid.

Kui REACH-määruse kohaselt registreeritud ainete andmebaasis on klassifikatsiooni kohta kirje „data lacking“ (andmed puuduvad) või „inconclusive“ (ebapiisavad andmed) või kui aine ei ole REACHi süsteemis veel registreeritud, esitatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisa nõuetele vastavad toksikoloogilised andmed, mis on piisavad lõpliku iseklassifitseerimise toetamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisale ja ECHA toetavatele suunistele. Kui andmebaasi kandes on kirje „data lacking“ või „inconclusive“, kontrollitakse tootja või tarnija tehtud iseklassifitseerimist. Sel eesmärgil võib kasutada järgmisi teabeallikaid:

i)

ECHAga analoogsete reguleerivate ametite, (9) liikmesriikide reguleerivate asutuste või valitsustevaheliste asutuste toksikoloogilised uuringud ja ohuhindamised;

ii)

määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa kohaselt täielikult täidetud ohutuskaart;

iii)

kutselise toksikoloogi esitatud dokumenteeritud eksperdihinnang, mis põhineb teaduskirjanduse ja olemasolevate katseandmete läbivaatamisel ja mida toetavad vajaduse korral sõltumatutes laborites ECHA heaks kiidetud metoodika kohaselt tehtud uute katsete tulemused;

iv)

tõend, mis põhineb vajaduse korral eksperdihinnangul ning mille on väljastanud selline akrediteeritud vastavushindamisasutus, kes tegeleb ohu hindamisega vastavalt ühtsele ülemaailmsele kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemile (GHS) või CLP-määruse kohasele ohuklassifikatsiooni süsteemile.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisale võib teavet ainete ohtlike omaduste kohta saada ka muul viisil kui katsetega, näiteks selliste alternatiivmeetoditega nagu in vitro meetodid, kvantitatiivsete struktuuri ja aktiivsuse vahelise seose mudelite abil või kasutades ainete rühmitamist või ülekandmise põhimõtet.

Kriteerium 4.   Erinõuded ainete kohta

4.a.   Saasteained ringlussevõetud puidus, korgis ja bambuses

Põrandakatte lõpptoote valmistamiseks tarvitatavaid ringlussevõetud kiude ja laaste katsetatakse kooskõlas Euroopa Puitpaneelide Föderatsiooni (EPF) standardiga ringlussevõetud puidu tarnimise tingimuste kohta (10) või muu samaväärse või rangema standardiga ning kõnealused kiud ja laastud peavad vastama tabelis 4.1 esitatud saasteainete piirnormidele.

Tabel 4.1

Saasteainete piirnormid ringlussevõetud puidus, korgis, bambuses ning nende kiududes ja laastudes (mg kuiva ringlussevõetud materjali kg kohta)

Saasteaine

Piirnorm

Saasteaine

Piirnorm

Arseen (As)

25

Elavhõbe (Hg)

25

Kaadmium (Cd)

50

Fluor (F)

100

Kroom (Cr)

25

Kloor (Cl)

1 000

Vask (Cu)

40

Pentaklorofenool (PCP)

5

Plii (Pb)

90

Tõrvaõlid (benso[a]püreen)

0,5

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele järgmised dokumendid:

kinnitus vastavalt asjakohasusele kas tootjalt või paneelide tarnijalt selle kohta, et põrandakattes ei ole kasutatud ringlussevõetud puitu, korki, bambust ega nende kiude või laaste, või

kinnitus vastavalt asjakohasusele kas tootjalt või paneelide tarnijalt selle kohta, et kogu ringlussevõetud puidu, korgi või bambusega või nende kiudude või laastudega on tehtud representatiivsed katsed kooskõlas EPFi standardiga ringlussevõetud puidu tarnimise tingimuste kohta või muu samaväärse standardiga, millel on samaväärsed või rangemad nõuded, ning katsearuanded, mis tõendavad ringlussevõetud materjali proovide vastavust tabelis 4.1 esitatud piirnormidele.

4.b.   Biotsiidid

Põrandakatte valmistamiseks kasutatavat puitu, korki ja/või bambust ei ole lubatud töödelda biotsiididega.

Veepõhiste segude, näiteks liimide või lakkide säilitamiseks kasutusvalmina ei ole lubatud kasutada järgmisi toimeaineid:

klorometüülisotiasolinooni ja metüülisotiasolinooni segu suhtes 3:1 (CASi nr 55965-84–9) kontsentratsioonis üle 15 ppm;

metüülisotiasolinoon kontsentratsioonis üle 200 ppm;

muud isotiasolinoonid kontsentratsioonis üle 500 ppm.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse, et biotsiide ei ole kasutatud, või vajaduse korral kinnituse, milles on märgitud, milliseid toimeaineid on kasutusvalmite veepõhiste segude veepõhiste segude säilitamiseks kasutatud, ning selle toetuseks veepõhiste segude tarnija väljastatud ohutuskaardi.

4.c.   Raskmetallid värvides, kruntides ja lakkides

Ükski värv, krunt või lakk, mida kasutatakse puidu, korgi või bambuse või puidu-, korgi- või bambusepõhise materjali puhul, ei tohi sisaldada aineid, mis põhinevad järgmistel metallidel: kaadmium, plii, kroom(VI), elavhõbe, arseen või seleen kontsentratsioonis üle 0,010 massiprotsendi iga üksiku metalli puhul, mis sisaldub kasutusvalmis värvis, krundis või lakis.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja või tema tarnija esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning värvide, kruntide ja lakkide tarnijatelt saadud vastavad ohutuskaardid.

4.d.   Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisaldus pinnatöötlusvahendites

Puidu, korgi ja bambuse ning puidu-, korgi- ja bambusepõhise materjali puhul kasutatud pinnatöötlusvahendid vastavad ühele järgmistest tingimustest:

LOÜde kogusisaldus on kuni 5 massiprotsenti (kasutusvalmis aine kontsentratsioon);

LOÜde kogusisaldus on üle 5 massiprotsendi, kuid on tõendatud, et neid on lisatud alla 10 grammi töödeldud pinna ruutmeetri kohta.

Käesolevas kriteeriumis käsitletakse LOÜde üldsisaldust pinnatöötlusvahendite sellise keemilise koostise puhul, mis neil on märjal kujul. Kui pinnatöötlusvahendeid tuleb enne kasutamist lahjendada, tuleb arvutused teha lahjendatud toote LOÜde sisalduse alusel.

Selle kriteeriumi kohaldamisel on LOÜ Euroopa direktiivi 2004/42/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud lenduv orgaaniline ühend.

Seda kriteeriumi ei kohaldata tootmisprotsessi käigus parandamiseks (nt sõlmed, praod, lohud) kasutatavate segude puhul.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos kõigi puidu, korgi ja bambuse ning puidu-, korgi- ja bambusepõhise materjali puhul kasutatud pinnatöötlusvahendite ohutuskaardid. Kui ohutuskaardil on märgitud, et pinnatöötlusvahendi või -segu LOÜde sisaldus on kuni 5 massiprotsenti, ei ole täiendavat kontrolli vaja.

Kui ohutuskaardile ei ole märgitud LOÜde sisaldust, tuleb see arvutada pinnatöötlussegus sisalduvate ainete loetelu põhjal. Iga LOÜ sisaldus märgitakse massiprotsentides.

Kui LOÜde sisaldus on suurem kui 5 massiprotsenti, esitab taotleja kooskõlas I liites esitatud juhistega arvutuse, millest nähtub, et tegelik LOÜde sisaldus põrandakatte töödeldud pinna ruutmeetri kohta on alla 10 g/m2.

4.e.   LOÜde sisaldus muudes tarvitatud ainetes ja segudes

LOÜde sisaldus ei tohi ületada:

3 massiprotsenti põrandakatete valmistamisel kasutatavates kasutusvalmis liimides ja vaikudes;

1 massiprotsent põrandakatete valmistamisel kasutatavates muudes ainetes kui kasutusvalmis liimid, vaigud ja pinnatöötlusvahendid (kriteerium 4.d).

Vaba formaldehüüdi sisaldus põrandakatete valmistamisel kasutatavates vedelates aminoplastvaikudes peab olema alla 0,2 massiprotsendi.

Käesolevas kriteeriumis käsitletakse LOÜde üldsisaldust ainete sellise keemilise koostise puhul, mis neil on märjal kujul. Kui segusid tuleb enne kasutamist lahjendada, tuleb arvutused teha lahjendatud toote LOÜde sisalduse alusel.

Käesoleva kriteeriumi kohaldamisel on LOÜ direktiivi 2004/42/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud lenduv orgaaniline ühend.

Seda kriteeriumi ei kohaldata tootmisprotsessi käigus parandamiseks (nt sõlmed, praod, lohud) kasutatavate segude puhul.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos kõigi tarvitatud kasutusvalmis liimide, vaikude või muude ainete ohutuskaardid või samaväärsed dokumendid, millega tõendatakse vastavust käesolevale kriteeriumile, ning tootes sisalduvate ainete täieliku loetelu koos teabega tarvitatud koguste kohta ning ainete CASi numbritega.

Kui ohutuskaardil on märgitud, et LOÜde sisaldus kasutusvalmis liimis või vaigus on alla 3 massiprotsendi või muudes kasutatavates ainetes alla 1 massiprotsendi, ei ole täiendavat kontrolli vaja.

Kui ohutuskaardile ei ole märgitud LOÜde sisaldust, tuleb see arvutada tootes sisalduvate ainete loetelu põhjal. Iga LOÜ sisaldus märgitakse massiprotsentides.

Taotleja esitab katsearuanded, millega tõendatakse, et vaba formaldehüüdi sisaldus vedelates aminoplastvaikudes on kooskõlas standardiga EN1243 alla 0,2 massiprotsendi.

4.f.   Plastifikaatorid

Ükski liim, vaik ega pinnatöötlusvahend või -segu ei tohi sisaldada määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 osutatud ftalaatplastifikaatorit. Kõnealuste ftalaatide puudumiseks loetakse seda, kui loetletud ftalaatide summaarne sisaldus liimis, vaigus või pinnakattevahendis või -segus ei ületa 0,10 massiprotsenti (1 000 mg/kg).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kas:

tarnijalt või põrandakatte tootjalt saadud kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta, milles märgitakse, et ftalaatplastifikaatoreid ei ole kasutatud, või

tarnijalt või põrandakatte tootjalt saadud kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta, milles märgitakse, et ftalaatplastifikaatoreid on kasutatud, ent asjaomases liimis, vaigus või pinnatöötlusvahendis või -segus ei ole kasutatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 kriteeriumidele vastavaid ftalaate. Kui asjakohast kinnitust ei ole esitatud, kontrollitakse liimi, vaiku või pinnatöötlusvahendit või -segu ftalaatide sisalduse suhtes vastavalt standardile ISO 8214-6.

4.g.   Halogeenitud orgaanilised ühendid

Põrandakatete valmistamisel kasutatavad ained (nt sideained, liimid, pinnakattevahendid) ei tohi sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos aine tootja kinnituse, et halogeenitud orgaanilisi ühendeid ei ole kasutatud. Peale selle esitatakse asjaomaste ainete ohutuskaardid.

4.h.   Leegiaeglustid

Põrandakatete valmistamisel kasutatavad ained ei tohi sisaldada leegiaeglusteid.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos aine tootja kinnituse, et leegiaeglusteid ei ole kasutatud. Peale selle esitatakse asjaomaste ainete ohutuskaardid.

4.i.   Asiridiin ja polüasiridiin

Põrandakatete valmistamisel kasutatavad ained (nt pinnatöötlusvahendid, pinnakattevahendid) ei tohi sisaldada asiridiini ega polüasiridiini.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos aine tootja kinnituse, et asiridiini ega polüasiridiini ei ole kasutatud. Peale selle esitatakse asjaomaste ainete ohutuskaardid.

Kriteerium 5.   Tootmisprotsessi energiatarve

Põrandakatete tootmise keskmine aastane energiakulu arvutatakse nii, nagu on kirjeldatud tabelis 5.1 ja II liites, ning see peab ületama järgmisi piirnorme (E-hinne).

Toode

E-hinne

Massiivpuidust põrandakatted

> 11,0

Mitmekihilised puidust põrandakatted

Puiduspooniga põrandakatted

Korgist põrandakatted ja korkplaatidest põrandakatted

Bambusest põrandakatted

Laminaatpõrandakatted

> 8,0


Tabel 5.1

E-hinde arvutamine

Valem

 

Keskkonnanäitaja

Maksimumnõuded

Formula

A

Taastuvenergia osakaal kogu aastases energiatarbimises

%

B

Aasta jooksul ostetud elektrienergia

kWh/m2

15 kWh/m2

C

Aastane kütusetarbimine

kWh/m2

35 kWh/m2

 

A = taastuvatest energiaallikatest pärit energia ja kogu tarbitud energia suhe.

Suhtarvu A väljendava murru lugeja saadakse järgmise tehtega: taastuvatest energiaallikatest pärit ostetud kütus (kütuse kogus × standardväärtus) pluss soojus, mis on kohapeal toodetud muudest taastuvatest energiaallikatest kui kütus, pluss 2,5-kordne kogus elektrit, mis on kohapeal toodetud muudest taastuvatest energiaallikatest kui kütus, pluss 2,5-kordne kogus ostetud elektrit, mis on saadud taastuvatest energiaallikatest.

Suhtarvu A väljendava murru nimetaja saadakse järgmise tehtega: taastuvatest energiaallikatest pärit ostetud kütus (kütuse kogus × standardväärtus) pluss taastumatutest energiaallikatest pärit ostetud kütus pluss soojus, mis on kohapeal toodetud muudest taastuvatest energiaallikatest kui kütus, pluss 2,5-kordne kogus elektrit, mis on kohapeal toodetud muudest taastuvatest energiaallikatest kui kütus, pluss 2,5-kordne kogus ostetud elektrit, mis on saadud taastuvatest energiaallikatest, pluss 2,5-kordne kogus ostetud elektrit, mis on saadud taastumatutest energiaallikatest.

 

B = ostetud elektrikogus aastas, st väliselt tarnijalt ostetud elektri üldkogus. Kui ostetud elekter on pärit taastuvatest energiaallikatest, kohaldatakse tegurit 0,8.

 

C = kütusekulu aastas, st kohapeal energia tootmiseks kasutatud kogu ostetud kütuse ja põrandakatete tootmise kõrvalsaadusena saadud kütuse üldkogus.

 

E-hinne arvutatakse toodetud põrandakatte ruutmeetri kohta ning see kajastab otsest energiatarbimist põrandakatete tootmisel. Kaudse energiatarbimise üle arvestust ei peeta.

Allpool on soovituslik loetelu tegevustest, mida võetakse energiatarbimise arvutustes arvesse või mis jäetakse neis arvesse võtmata. Tegevused algavad langetatud puude (puutüved), korgi ja bambuse vastuvõtmisest tootja või tema tarnija ettevõttes ning lõppevad tootmisprotsessi lõppemisega.

Toode

Elektri- ja kütusetarbimise tingimused (soovituslik loetelu)

Arvesse võetavad tegevused

Arvesse võtmata jäetavad tegevused

Massiivpuidust põrandakatted

Kuivatamine, peenestamine, saagimine

Mõõtulõikamine ja kärpimine

Lihvimine

Pinnakattevahendiga katmine

Pakendamine

Kõik muud tootmiseks vajalikud tegevused

Lakkide või muude kasutusvalmis valmististe tootmine

Energiatarbimine kvaliteedikontrolli käigus

Kaudne energiatarbimine (näiteks küte, valgustus, ettevõttesisene transport jne).

Mitmekihilised puidust põrandakatted

Kuivatamine, peenestamine, saagimine

Mõõtulõikamine ja kärpimine

Lihvimine

Pressimine

Pinnakattevahendiga katmine

Pakendamine

Kõik muud tootmiseks vajalikud tegevused

Korgist ja korkplaatidest põrandakatted

Kuivatamine, peenestamine, saagimine

Mõõtulõikamine ja kärpimine

Lihvimine

Pressimine

Kandeplaadi tootmine, kui sellist tüüpi põrandakattes seda kasutatakse

Pinnakattevahendiga katmine

Pakendamine

Kõik muud tootmiseks vajalikud tegevused

Bambusest põrandakatted

Laminaatpõrandakatted

Kandeplaadi tootmine

Dekoori, kattekihi, aluspaberi immutamine

Pressimine

Mõõtulõikamine

Pakendamine

Kõik muud tootmiseks vajalikud tegevused

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab järgmise teabe ja tõendusmaterjali:

väliselt tarnijalt ostetud elektrienergia liik ja keskmine aastane kogus. Kui ostetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tuleb esitada direktiivi 2009/28/EÜ kohased päritolutagatised. Kui riigis, kus põrandakatteid toodetakse, ei kohaldata direktiivi 2009/28/EÜ, tuleb esitada päritolutagatistega samaväärsed tõendavad dokumendid;

põrandakatete valmistamisel kasutatud kütuste liiki ja koguseid kajastavad lepingud, arved või samaväärsed dokumendid, millel on kuupäevad, tarnitud/ostetud kogused ja kütuse kirjeldus (nt selle füüsikalis-keemilised omadused, alumine kütteväärtus jne). Samuti esitatakse kinnitus selle kohta, millised kasutatud kütustest on pärit direktiivi 2009/28/EÜ kohastest taastuvatest energiaallikatest;

nendes tootmisetappides kasutatud energia kogus, mida on E-hinde arvutamisel arvesse võetud, ning asjakohased tõendavad dokumendid (nt energiamõõtmised tootmise eri punktides, tootelehtede kohane seadmete energiatarbimine jne);

müüdud energia liik ja kogus. Arvutused peavad hõlmama müüdud energia tootmiseks kasutatud kütuste liiki ja kogust (kui kasutati kütuseid); esitatakse ka energia tootmise kuupäevad või perioodid ning müümise kuupäevad;

kinnitus ELi ökomärgisega põrandakatete keskmise aastas toodetud koguse kohta (ruutmeetrites).

Käesolevale kriteeriumile vastavuse kinnitamiseks võib kasutada dokumente, mida kasutatakse energiatarbimisest, kütuseostust ja energiatootmisest teatamiseks, ning samuti dokumente, millega edastatakse põrandakatete tootmise andmed riigiasutustele.

Kriteerium 6.   LOÜde eraldumine põrandakatetest

Põrandakatetest eralduvad heitkogused, mis on mõõdetud katsestandardi CEN/TS 16516 kohaselt katsekambris, ei tohi ületada tabelis 6.1 loetletud väärtusi. Katsetamiseks võetud proovide pakendamine, saatmine, käsitsemine ja ettevalmistamine peavad toimuma vastavalt standardis CEN/TS 16516 kirjeldatud korrale.

Tabel 6.1

Heitkoguseid käsitlevad nõuded

Tooted

Heitkoguseid käsitlevad nõuded

Ühend

Piirnorm pärast 28päevast hoidmist ventileeritud katsekambris (vt CEN/TS16516) (mg kuupmeetris õhus) (d)

Massiivpuidust põrandakatted

Mitmekihilised puidust põrandakatted

Puiduspooniga põrandakatted

LOÜde kogusisaldus, millest on lahutatud äädikhappe

(CASi nr 64–19-7) sisaldus

< 0,3

Korgist põrandakatted

Bambusest põrandakatted

LOÜd kokku

Laminaatpõrandakatted

LOÜd kokku

< 0,16

Kõik põrandakatted

PLOÜd kokku

< 0,1

Massiivpuidust põrandakatted

Mitmekihilised puidust põrandakatted

Puiduspooniga põrandakatted

LCI-ainete (Lowest Concentrations of Interest – väikseim määratav kontsentratsioon) R-väärtus, millest on lahutatud äädikhappe (CASi nr 64–19-7) R-väärtus

≤ 1

Korgist põrandakatted

Bambusest põrandakatted

Laminaatpõrandakatted

LCI-ainete R-väärtus

≤ 1

Kõik põrandakatted

Kantserogeensed ained

< 0,001

Käesoleva kriteeriumi kohaldamisel on LOÜ mis tahes lenduv orgaaniline ühend, mille keemistäpp on vahemikus ligikaudu 68–287 °C ja mis elueerub gaaskromatograafiakolonnist n-heksaani ja n-heksadekaani vahel või nendega samaaegselt, kui mõõtmisi tehakse kapillaarkolonniga, mis on kaetud fenüülpolüsiloksaani (5 %) ja metüülpolüsiloksaaniga (95 %).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos standardi CEN/TS 16516 kohaselt või samaväärse meetodi kohaselt tehtud kambrikatse aruande, millega tõendatakse, et tabelis 6.1 esitatud piirnormidest on kinni peetud. Katsearuanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

kasutatud katsemeetod;

katsetulemused ja vajalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust tabelis 6.1 esitatud piirnormidele.

Kui 28päevase katse kontsentratsiooni norm on katsekambris täidetud kolme päevaga alates proovi katsekambrisse asetamisest või mõne muu aja jooksul 3. ja 27. päeva vahel, võib kinnitada nõuetele vastavust ja katse võib lõpetada ennetähtaegselt.

Kuni 12 kuud enne ELi ökomärgise taotluse esitamist tootega tehtud katsete andmed on kehtivad, kui tootmisprotsessis või toote keemilises koostises ei ole tehtud selliseid muudatusi, mis võiksid suurendada lõpptootest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid.

Samuti võib tõendusena esitada kehtiva sertifikaadi asjakohase sisekliima märgise kohta, kui selline märgis vastab käesoleva kriteeriumi nõuetele ja kui pädev asutus peab seda samaväärseks tõenduseks.

Kriteerium 7.   Formaldehüüdi eraldumine põrandakatetest ja kandeplaatidest

Põrandakatted, mille valmistamisel on kasutatud formaldehüüdi sisaldavaid kandeplaate, liime, vaike või viimistlusaineid, ning töötlemata kandeplaadid (kui neid kasutatakse), mille valmistamisel on kasutatud formaldehüüdil põhinevaid liime või vaike, peavad vastama ühele järgmistest tingimustest:

formaldehüüdi heide on alla 50 % standardi EN 13986+A1 B lisas määratletud klassi E1 piirnormist, mida kohaldatakse kõigi põrandakatete ning muude kandeplaatide kui MDF- või HDF-plaatide suhtes;

formaldehüüdi heide on alla 65 % standardi EN 13986+A1 B lisas määratletud klassi E1 piirnormist, mida kohaldatakse töötlemata MDF-/HDF-kandeplaatide suhtes;

formaldehüüdi heide on väiksem kui California õhuressursside komitee (CARB) kehtestatud II etapi piirnorm või Jaapani F-3 või F-4 energiatähe standardis sätestatud piirnorm.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta. Vähese formaldehüüdiheitega põrandakatete ja kandeplaatide hindamise ja kontrollimise viis sõltub sellest, millise sertifitseerimiskava alla need kuuluvad. Iga kava puhul nõutavad dokumendid on esitatud tabelis 7.1.

Tabel 7.1

Kontrollimiseks esitatavad dokumendid vähese formaldehüüdiheitega põrandakatete puhul

Sertifitseerimiskava

Hindamine ja kontrollimine

E1

(nagu on määratletud standardi EN 13986+A1 B lisas)

Tootja ja vajaduse korral kandeplaadi tarnija kinnitus selle kohta, et põrandakattest ja muudest töötlemata kandeplaatidest kui MDF-/HDF-plaatidest pärit heitkogus jääb alla 50 % klassi E1 piirnormist, mis on määratletud standardi EN 13986+A1 B lisas, (11) või et töötlemata MDF-/HDF-kandeplaatidest pärit heitkogus jääb alla 65 % klassi E1 piirnormist, mis on määratletud standardi EN 13986+A1 B lisas, ning kinnitusele lisatud aruanded katsete kohta, mis on tehtud kooskõlas standardiga EN 120, EN 717–2 või EN 717–1 või samaväärse meetodiga.

CARB: II etapi piirnormid

Tootja ja vajaduse korral kandeplaadi tarnija kinnitus, millele on lisatud ASTM E1333 või ASTM D6007 kohaste katsete tulemused, millega tõendatakse, et põrandakatete formaldehüüdiheide vastab California komposiitpuittoodete määruses 93120 (12) määratletud II etapi piirnormidele.

Põrandakatteid või kandeplaate võib märgistada kooskõlas kõnealuse määruse punktiga 93120.3(e) ning sellisel märgisel peavad olema tootja nimi, tootepartii number ning CARBi määratud number sõltumatu sertifitseerija jaoks (viimane ei ole kohustuslik, kui tooteid müüakse väljaspool Californiat või kui tooted on valmistatud ilma formaldehüüdi kasutamata või on kasutatud teatavat väga vähese heitega formaldehüüdil põhinevat vaiku).

F-3 või F-4 energiatähe kohased piirnormid

Tootja ja vajaduse korral kandeplaadi tarnija kinnitus vastavuse kohta Jaapani tööstusstandardi JIS A 5905 (puitkiudplaadi puhul) või JIS A 5908:2003 (puitlaastplaadi ja kihtpuidu puhul) kohastele formaldehüüdiheite piirnormidele ning kinnitusele lisatud aruanded standardis JIS A 1406 sätestatud eksikaatorimeetodi kohaste katsete kohta.

Kriteerium 8.   Kasutuskõlblikkus

On vaja täita üksnes asjaomaseid konkreetset tüüpi põrandakatteid käsitlevad nõuded.

Põrandakatteid katsetatakse ja klassifitseeritakse vastavalt tabelis 8.1 nimetatud standardite viimase versiooni nõuetele ja kõnealuses tabelis esitatud juhistele.

Tabel 8.1

Põrandakatete katsetamise ja klassifitseerimise standardid

Põrandakate

Katsemeetod

Klassifikatsioon

Puiduspooniga põrandakatted (13)

Standard EN 1534 sälgustuskindluse määramiseks

Standard EN 13329 pundumise määramiseks

Asjakohane katsemeetod löögikindluse katsetamiseks (14)

Asjakohane katsemeetod kulumiskindluse katsetamiseks (14)

Standard ISO 24334 lukustustugevuse määramiseks

EN ISO 10874 (1)

Tehases lakitud massiivpuidust ja mitmekihilised puidust põrandakatted

Pindmise kihi paksus

Pinnakihi puidu kõvadus (2)

EN 685 (2), CTBA

Tehases õlitatud katmata massiivpuidust põrandakatted ja katmata mitmekihilised puidust põrandakatted

Korkplaatidest põrandakatted

Standard EN 12104

EN ISO 10874

Korgist põrandakatted

Standard EN 660–1 kulumisrühma määramiseks

Standard EN 425 – rullikutega tooli mõju määramine

Standard EN 425 mööblijala modelleeritud liikumise mõju määramiseks

Standard ISO 24343-1 jääkjälgede määramiseks

Bambusest põrandakatted

Standard EN 1534 sälgustuskindluse määramiseks

EN 13696 pealmise või kulumiskihi paksuse kohta

Laminaatpõrandakatted

Standard EN 13329

Standard EN 14978

Standard EN 15468

EN ISO 10874

Põrandakatted peavad vastama vähemalt järgmistele normidele.

Põrandakate

Normid

Puiduspooniga põrandakatted

Isiklikuks kasutuseks ette nähtud põrandakatete puhul kasutusklass 23

Ühiskondlikes ruumides kasutamiseks ette nähtud põrandakatete puhul kasutusklass 32

Tehases lakitud massiivpuidust ja mitmekihilised puidust põrandakatted

Isiklikuks kasutuseks ja ühiskondlikes ruumides kasutamiseks ette nähtud põrandakatete puhul kasutusklass 23

Tehases õlitatud katmata massiivpuidust põrandakatted ja katmata mitmekihilised puidust põrandakatted

Korkplaatidest põrandakatted

Isiklikuks kasutuseks ette nähtud põrandakatete puhul kasutusklass 23

Ühiskondlikes ruumides kasutamiseks ette nähtud põrandakatete puhul kasutusklass 32

Korgist põrandakatted

Bambusest põrandakatted

Niiskusesisaldus tasakaaluolekus: 8 % 20 °C ja 50 % suhtelise õhuniiskuse juures

Sälgustuskindlus:

≥ 4 kg/mm2 horisontaalselt või vertikaalselt pressitud põrandakatete puhul

≥ 9,5 kg/mm2 suure tihedusega põrandakatete puhul

Laminaatpõrandakatted

Isiklikuks kasutuseks ette nähtud põrandakatete puhul kasutusklass 23

Ühiskondlikes ruumides kasutamiseks ette nähtud põrandakatete puhul kasutusklass 32

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta. Kinnitusele lisatakse katsearuanded, mis sisaldavad järgmist teavet:

põrandakatte tüüp;

valitud katsemeetod(id);

katsetulemused ja põrandakatte klassifikatsioon vastavalt katsetulemustele ja asjakohasele standardile, kui see on kohaldatav.

Kui põrandakatet on katsetatud mõne muu katsemeetodiga kui eespool määratletud, võib see olla vastuvõetav, kui pädev asutus leiab, et asjaomased katsemeetodid on võrreldavad.

Kriteerium 9.   Parandatavus ja laiendatud garantii

On vaja täita üksnes asjaomaseid konkreetset tüüpi põrandakatteid käsitlevad nõuded.

Parandamise ja kulunud osade asendamise võimaldamiseks peab põrandakate vastama järgmistele tingimustele.

Parandatavus: teave parandatavuse kohta peab olema esitatud tarbijajuhendis või tootja veebisaidil, et see oleks kasutajatele ja paigaldajatele kättesaadav.

a)

Parandamisteave ja parandusdokument: põrandakatted, mida ei liimita põrandale, tuleb projekteerida selliselt, et neid saaks koost lahti võtta, et lihtsustada nende parandamist, korduskasutamist ja ringlussevõttu. Põrandakatetega peavad kaasas olema lihtsad illustreeritud juhised koost lahti võtmise ja kahjustatud detailide asendamise kohta. Põrandakatteid peab saama koost lahti võtta ja nende detaile vahetada tavapäraste lihtsate käsitööriistade abil. Põrandakatetega peab kaasas olema teave/soovitus põrandakatte varudetailide säilitamise kohta võimaliku paranduse jaoks.

Laiendatud tootegarantii

b)

Taotleja annab tootele ilma lisatasusid kohaldamata vähemalt viie aasta pikkuse garantii alates toote tarnimise kuupäevast. Sellise garantii andmine ei piira tootja ega müüja kohustusi, mis tulenevad siseriiklikust õigusest.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos:

parandusdokumendi koopia või muu dokumendi, milles on esitatud parandamist käsitlev teave;

koopia garantii kohta, milles on märgitud tarbijateabe dokumendis esitatud laiendatud tootegarantii tingimused ning mis vastab käesolevas kriteeriumis sätestatud miinimumnõuetele.

Kriteerium 10.   Tarbijateave

Toote müümisel lisatakse selle pakendile või muule tootega kaasas olevale dokumendile asjakohane teave tarbija jaoks. On vaja täita üksnes asjaomaseid konkreetset tüüpi põrandakatteid käsitlevad nõuded.

Järgmistele aspektidele vastavad juhised peavad olema loetavad ja selle riigi keeles, kus toode turule lastakse, ja/või sisaldama graafilisi kujutisi või piktogramme.

Teave alarühma kohta, kuhu toode kuulub (massiivpuidust või mitmekihiline puidust põrandakate, korgist või korkplaatidest põrandakate, bambusest põrandakate, laminaatpõrandakate jne), lõpptootes oleva puidu, korgi või bambuse sisaldus massiprotsendina ja teave selle kohta, kas kasutaja peab veel tegema pinnatöötluse.

Soovitused paigalduse kohta: esitada tuleb kõik asjakohased juhised kõige keskkonnasõbralikuma paigalduse kohta:

igal võimalikul juhul tuleb soovitada ujuvpõranda paigaldust. Tuleb viidata aluspinna vajalikule ettevalmistamisele ja vajalikele abimaterjalidele;

kui võimaliku pikema kasutusea saavutamiseks soovitatakse põrandakatte põrandale liimimist, tuleb lisada soovitus kasutada I tüübi ökomärgisega liimi või vähese heitega liimi, mis vastab EMICODE EC1 märgise nõuetele või samaväärsetele nõuetele;

illustreeritud juhised toote kokkupanemise ja koost lahti võtmise kohta vastavalt kriteeriumi 9.a nõuetele (kui see on asjakohane).

Soovitused katmata pinnaga põrandakatete ning õlitamist vajava pinnaga põrandakatete pinnatöötluse kohta:

asjakohane teave kavandatud vastupidavuse saavutamiseks vajaliku pinnakattevahendi liigi ja koguse kohta (nt õli või lakk);

asjakohane teave põrandakatete töötlemise kohta vähese heitega pinnakattevahenditega kooskõlas direktiiviga 2004/42/EÜ;

teave selle kohta, kuidas renoveerimise teel (nt lihvimine ja pinnatöötlus) pikendada põrandakatte kasutusiga.

Soovitused toote kasutamise, puhastamise ja hooldamise kohta:

kui see on asjakohane, lisatakse teave tavapärase puhastamise kohta vastavalt põrandakatte tüübile ning viidatakse I tüübi ökomärgisega puhastusvahenditele;

hooldusjuhised, sealhulgas soovitused hoolduseks vajalike toodete ning renoveerimiseks ja süvapuhastuseks vajalike toodete kohta. Võimaluse korral tuleks soovitada I tüübi ökomärgisega hooldusvahendeid;

selge kinnitus põrandakatte kasutusvaldkonna kohta ning kinnitus toote vastavuse kohta asjakohasele EN-standardile, nagu on osutatud kriteeriumis 8.

Parandatavusega seotud teave:

selge kinnitus varudetailide tarnimise kohta vastavalt kriteeriumi 9.a nõuetele;

asjakohane teave toote garantii tingimuste kohta vastavalt kriteeriumi 9.b nõuetele.

Toote olelusringi lõppemisega seotud teave:

tarbijale esitatakse üksikasjalik kirjeldus toote parimate kõrvaldamisviiside kohta (korduskasutus, ringlussevõtt, energia taaskasutamine vms), järjestatuna vastavalt nende keskkonnamõjule.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning koopia tootega koos tarnitava tarbijateabe dokumendist. Koopia peab tõendama vastavust selle kriteeriumi igale asjakohasele punktile.

Kriteerium 11.   ELi ökomärgisel esitatav teave

ELi ökomärgise logo peab olema nähtav ja loetav. Toode peab olema varustatud ELi ökomärgise registreerimisnumbri või litsentsinumbriga, mis on loetav ja selgesti nähtav.

Vabatahtlik tekstiväljaga märgis sisaldab järgmist teksti:

„Puit, kork või bambus säästvalt majandatud metsadest

Väiksem energiatarve tootmisprotsessis

Vähese heitega toode“.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja esitab pädevale asutusele kinnituse käesolevale kriteeriumile vastavuse kohta ning sellega koos koopia ELi ökomärgise logost koos sellel esitatud teabega.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(2)  Kaubanimi hõlmab kõiki nimesid, mille all ainet liidu turul turustatakse.

(3)  Koostisosa on põrandakattematerjali iga selline kiht, mille materjalil, kujul ja vormil on konkreetne funktsioon. Näiteks hõlmab see kulumis- või kriimustuskindlat kihti, mustri- või spoonikihti, põhimikku või stabiilsust andvat kihti ja aluskihti.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(5)  ECHA, Candidate List of substances of very high concern for Authorisation (Autoriseerimisele kuuluvate väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelu), http://www.echa.europa.eu/et/candidate-list-table.

(6)  CASi register: https://www.cas.org/content/chemical-substances.

(7)  EÜ loetelu: http://echa.europa.eu/information-on-chemicals/ec-inventory.

(8)  ECHA, REACH-määruse kohaselt registreeritud ainete andmebaas: http://www.echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/registered-substances.

(9)  ECHA, koostöö analoogsete reguleerivate ametitega, http://echa.europa.eu/about-us/partners-and-networks/international-cooperation/cooperation-with-peer-regulatory-agencies.

(10)  „EPF Standard for delivery conditions of recycled wood“ (Euroopa Puitpaneelide Föderatsiooni (EPF) standard ringlussevõetud puidu tarnimise tingimuste kohta), oktoober 2002: http://europanels.org/publications/epf-standards

(d)  Kambrikatse tuleb teha 28 päeva pärast pinnatöötluse lõpetamist. Kuni selle hetkeni hoitakse katsetamise jaoks ette nähtud toodet tootmiskohas hermeetiliselt suletud pakendis ning viiakse see sellisel kujul katselaborisse.

(11)  Neid nõudeid kohaldatakse põrandakatete suhtes, mille niiskusesisaldus H = 6,5 %.

(12)  Määrus 93120 „Airborne toxic control measure to reduce formaldehyde emissions from composite wood products“ (Õhu kaudu levivaid mürkaineid käsitlevad kontrollimeetmed komposiitpuittoodetest formaldehüüdiheite vähendamiseks), California Code of Regulations.

(13)  Puiduspooniga põrandakate – jäik põrandakate, mille põhimik on puidupõhine paneel ja pealiskiht on puiduspoon; võib olla aluskihiga.

(14)  Vastavuse kontrollimisel kasutatakse mõõtmiste ja arvutuste jaoks usaldusväärseid, täpseid ja korratavust tagavaid meetodeid, mille puhul on arvesse võetud üldtunnustatud parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas ühtlustatud standardeid, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Need peavad vastama kriteeriumide kasutusjuhendis kirjeldatud tehnilistele mõistetele, tingimustele ja parameetritele.

(1)  Vajaduse korral tuleb esitada kulumiskindluse määramise katsemeetod ja pealmise kihi paksus.

(2)  Puuliikide klassifikatsioon vastavalt puidu kõvadusele ning vastavus standardis EN 685 esitatud kasutusklasside ning pealmise kulumiskihi paksuse ja puuliigi vahel on esitatud asutuse Centre Technique du Bois et de l'Ameublement (CTBA) dokumendis Revetements interiors Parquet 71.01.

I LIIDE

Juhised tarvitatud LOÜde koguse arvutamiseks

Kõnealuses nõudes käsitletakse LOÜde üldsisaldust pinnatöötlusvahendite sellise keemilise koostise puhul, mis neil on märjal kujul. Kui tooteid tuleb enne kasutamist lahjendada, tuleb arvutused teha lahjendatud toote LOÜde sisalduse alusel.

See meetod põhineb sellisel töötlusviisil, mille puhul arvestatakse tarvitatud vahendi kogust ruutmeetri kohta. Selle meetodiga määratakse orgaaniliste lahustite protsentuaalne osakaal kasutatava pinnatöötlusvahendi kogusest.

Kasutatud LOÜde kogus arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

Valem koosneb järgmistest näitajatest:

pinnatöötlusvahendi kogus: iga kattekihi kohta, süsteemi lisatud pinnatöötlusvahendi koguse märkimisel kasutatakse ühikut g/m2;

LOÜde osakaal pinnatöötlusvahendis: sisaldus märgitakse massiprotsendina;

pinnatöötluse tõhusus, mis sõltub töötlusmeetodist. Tõhusus on esitatud tabelis 4.2 vastavalt pinnatöötlustööstuse nüüdistasemele;

kõigi pealekantud kattekihtide summa.

Tabel 4.2

Pinnatöötluse tõhusus

Töötlusviis

Tõhusus (%)

Töötlusviis

Tõhusus (%)

Automaatpihustamine, ilma taaskasutuseta

50

Pinnakatmine rullmeetodil

95

Automaatpihustamine, taaskasutusega

70

Pinnakatmine kardinameetodil

95

Elektrostaatiline pihustamine

65

Pinnakatmine vaakumis

95

Pihustamine pihustuskettaga

80

 

 

II LIIDE

Juhised tootmisprotsessi energiatarbe arvutamiseks

Energiatarve põrandakatte ruutmeetri kohta arvutatakse viimase kolme aasta aritmeetilise keskmisena aasta kohta. Kui ettevõttel need andmed puuduvad, otsustavad pädevad asutused, kas samaväärsed andmed on vastuvõetavad.

Kui tootjal tekib energiaülejääk, mida müüakse elektrina, auruna või soojusena, võib müüdud koguse kütusekulust maha arvata. Arvutuses võetakse arvesse üksnes põrandakatete valmistamisel tegelikult tarbitud kütus.

Energiakulu esitamisel kasutatakse ühikut kWh/m2, kuigi arvutustes võib kasutada ka ühikut MJ/m2 (1 kWh = 3,6 MJ).

Kütuste energiasisaldus arvutatakse tabeli 5.2 põhjal. Kui kasutatakse kohapeal toodetud elektrienergiat, võib kütusekulu arvutamiseks kasutada üht järgmistest meetoditest:

tegelik aastane kütusekulu;

kohapeal toodetud elektrienergia kulu, korrutatuna 2,5ga, kui see energia on saadud mittepõlevast taastuvast allikast.

Energiakulu väärtused arvutatakse kütuste standardväärtuste alusel. Eri kütuste energiasisaldus on esitatud tabelis 5.2.

Tabel 5.2

Kütuste standardväärtused  (1)

Kütus

MJ/kg

Kütus

MJ/kg

Bensiin

44,0

Graanulid (7 % W)

16,8

Diislikütus

 

Turvas

7,8–13,8

Vedelgaas

45,2

Õled (15 % W)

 

Eo1 õli

42,3

Biogaas

 

Eo5 õli

44,0

Puitlaastud (25 % W)

13,8

Maagaas

47,2

Puidujäätmed

 

Süsi elektrijaamadele

28,5

GJ/tonn = MJ/kg

Puitlaastude energiasisalduse arvutamise valemiga saadav väärtus sõltub veesisaldusest. Puidus sisalduva vee aurustamiseks on vaja energiat. See energiakulu vähendab puitlaastude kütteväärtust. Energiasisalduse võib arvutada järgmiselt:

Formula

Koefitsient 21,442 väljendab vee aurustumissoojuse (2,442 MJ/kg) ja kuiva puidu energiasisalduse (19,0 MJ/kg) summat. Kui taotlejal on mõne kütuse kütteväärtuse laborianalüüsi tulemused, võib pädev asutus kaaluda energiasisalduse arvutamisel nende kütteväärtuste kasutamist.


(1)  Nimetatud väärtused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivis 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(% W) on kütuse veesisaldus massiprotsentides ning seda tähistatakse allpool esitatud valemis tähega f. Kui ei ole teisiti märgitud, siis f = 0 % ja tuhasisaldus on keskmine.

III LIIDE

Standardite ja muude tehniliste spetsifikatsioonide loetelu

Tabel III.1

Standardite ja muude tehniliste spetsifikatsioonide loetelu

Standard

Pealkiri

Põrandakatetega seotud mõisted

EN 12466

Elastsed põrandakatted. Sõnastik

EN 13329

Laminaatpõrandakatted. Spetsifikatsioonid, nõuded ja katsemeetodid

ISO 14021

Keskkonnamärgised ja -teatised. Isedeklareeritavad keskkonnaväited (II tüüpi keskkonnamärgistamine)

Lenduvate orgaaniliste ühendite heide

CEN/TS 16516

Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine

EN 717–1

Puitplaadid. Formaldehüüdi eraldumise määramine. Osa 1: Formaldehüüdi emissioon kambermeetodil

EN 717–2

Puitplaadid. Formaldehüüdi eraldumise määramine. Osa 2: Formaldehüüdi eraldumise määramine gaasanalüüsimeetodiga

EN 120

Puitplaadid. Formaldehüüdi sisalduse määramine. Ekstraktsioonmeetod (perforaatormeetod)

EMICODE

http://www.emicode.com/en/emicode-r/

Toorained

EPF

„EPF Standard for delivery conditions of recycled wood“ (Euroopa Puitpaneelide Föderatsiooni (EPF) standard ringlussevõetud puidu tarnimise tingimuste kohta), oktoober 2002. http://europanels.org/publications/epf-standards

EN 1243

Liimid. Vaba formaldehüüdi määramine amino- ja amidoformaldehüüdkondensaatides

ISO 8214-6

Mänguasjade ohutus. Osa 6: Teatavad ftalaatestrid mänguasjades ja lastetoodetes

Kasutuskõlblikkus

EN 425

Elastsed ja laminaatpõrandakatted. Katse rullikutega tooliga

EN 660–1

Elastsed põrandakatted. Kulumiskindluse määramine. Stuttgardi katse

EN 685

Elastsed, tekstiil- ja laminaatpõrandakatted. Klassifikatsioon

EN 1534

Puit- ja parkettpõrandakate. Sälgustuskindluse määramine (Brinell). Katsemeetod

EN ISO 10874

Elastsed, tekstiil- ja laminaatpõrandakatted. Klassifikatsioon

EN 12104

Elastsed põrandakatted. Korkplaatidest põrandakatted. Spetsifikatsioonid

EN 13329

Laminaatpõrandakatted. Spetsifikatsioonid, nõuded ja katsemeetodid

EN 13696

Puidust põrandakate. Katsemeetodid elastsuse, kulumis- ja löögikindluse määramiseks

EN 14978

Laminaatpõrandakatted. Elektronkiirega kõvendatud akrüülipõhise pinnakihiga detailid. Spetsifikatsioonid, nõuded ja katsemeetodid

EN 15468

Laminaatpõrandakatted. Otse pealetrükiga ja vaigust pinnakihiga detailid. Spetsifikatsioonid, nõuded ja katsemeetodid

ISO 24343-1

Elastsed ja laminaatpõrandakatted. Jälgede määramine ja jääkjäljed. Osa 1: Jääkjäljed


2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/69


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/177,

31. jaanuar 2017,

milles käsitletakse raudtee-kaubaveokoridori „Amber“ loomise ettepaneku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 artiklile 5

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 141 all)

(Ainult poola-, slovaki-, sloveeni- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 6

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikli 5 lõikega 5 saatsid Ungari, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi raudteetranspordi eest vastutavad ministeeriumid komisjonile eellepingu, mille komisjon sai kätte 7. aprillil 2016. Eelleping sisaldas ettepanekut luua nimetatud nelja liikmesriigi territooriumil raudtee-kaubaveokoridor „Amber“.

(2)

Komisjon hindas kõnealust ettepanekut vastavalt määruse (EL) nr 913/2010 artikli 5 lõikele 6 ja leiab, et see on kooskõlas nimetatud määruse artikliga 5 allpool esitatud põhjustel.

(3)

Ettepanekus on arvesse võetud määruse artiklis 4 sätestatud kriteeriume. Kavandatud raudtee-kaubaveokoridor, mis kulgeb läbi rohkem kui kolme liikmesriigi territooriumi, hõlbustab ühenduse pidamist Aadria mere ääres asuvate Sloveenia Vabariigi sadamate, Ungaris Doonaul asuvate siseveeteede sadamate ja Slovaki Vabariigi vahel. See aitab parandada ka ühendusi asjaomastes liikmesriikides asuvate oluliste raudtee-maantee ühendveoterminalide vahel ja loob otsetee kaubaveoks Alpidest ida poole. Samuti võib kaubaveokoridor aidata edendada raudteeliiklust Serbiaga ning parandada raudteeliiklust ELi idapiiril ning Euroopa ja Aasia vahelisel maismaasillal.

(4)

Lisaks osutab raudtee-kaubaveokoridori „Amber“ kohta koostatud turu-uuring, et kavandatud marsruudil on liiklusnõudlus, mis hõlmab sadamate ja sisemaa vahelist ühendust läbi Lääne-Ungari Koperi meresadamasse ja -sadamast ning kaubavedusid Ida-Poola piirkondade ja Slovakkia ja Ungari vahel. Uuringud osutavad, et selles koridoris saaks vedusid ümber suunata ja liikluse mahtu suurendada.

(5)

Asjaomased taristuettevõtjad on väljendanud oma täielikku toetust sellele uuele raudtee-kaubaveokoridorile ja vastavalt eellepingule on potentsiaalsed kliendid väljendanud oma huvi selle kasutamise vastu.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikli 21 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ungari, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi raudteetranspordi eest vastutavate ministeeriumide poolt komisjonile saadetud eelleping, mille komisjon sai kätte 7. aprillil 2016 ning mis käsitles raudtee-kaubaveokoridori „Amber“ loomist ja sisaldas ettepanekut, et kaubaveokoridor kulgeks marsruudil Koper – Ljubljana –/Zalaszentivan – Sopron; Csorna –/Kelebia (Ungari–Serbia piir) – Budapest –/Komárom – Leopoldov/Rajka – Bratislava – Žilina – Katowice/Kraków – Varssavi/Łuków – Terespol (Poola–Valgevene piir), on kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikliga 5.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile, Poola Vabariigile, Slovaki Vabariigile ja Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  ELT L 276, 20.10.2010, lk 22.


2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/71


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/178,

31. jaanuar 2017,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2015/1111, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide poolt Põhjamere–Balti raudtee-kaubaveokoridori laiendamiseks tehtud ühisettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) artikliga 5

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 142 all)

(Ainult hollandi-, leedu-, poola-, prantsus-, saksa- ja tšehhikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikli 5 lõikega 5 saatsid Belgia, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Leedu, Madalmaade ja Poola raudteetranspordi eest vastutavad ministeeriumid komisjonile 27. aprilli 2014. aasta eelkokkuleppe. Selles sisaldus ettepanek laiendada Põhjamere–Balti raudtee-kaubaveokoridori Tšehhi Vabariiki, Lõuna-Poolasse ning Poola ja Ukraina vahelise piirini.

(2)

Komisjon hindas kõnealust ettepanekut vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 913/2010 artikli 5 lõikele 6 ning võttis vastu komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/1111 (2) ettepaneku kooskõla kohta nimetatud määruse artikliga 5.

(3)

27. aprilli 2014. aasta eelkokkuleppes märgiti, et Katowice–Medyka laiendus hakkab toimima alles 2020. aastal. Kõnealune laiendus on siiski hõlmatud ka rakendusotsusega (EL) 2015/1111 ning kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikli 5 lõikega 7 peaksid asjaomased liikmesriigid ehitama kaubaveokoridori hiljemalt kahe aasta jooksul pärast komisjoni otsuse avaldamist. Sellest tulenevalt peaks Medyka laiendus hakkama toimima hiljemalt 7. juulil 2017, mis ei vasta liikmesriikide kirjas täpsustatud kavatsusele. Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2015/1111 muuta, et jätta välja viide, mis käsitleb Põhjamere–Balti raudtee-kaubaveokoridori laiendamist Medykani.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikli 21 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2015/1111 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Belgia, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Leedu, Madalmaade ja Poola raudteetranspordi eest vastutavate ministeeriumide poolt komisjonile saadetud 27. aprilli 2014. aasta eelkokkulepe, mis käsitleb Põhjamere–Balti raudtee-kaubaveokoridori laiendamist Tšehhi Vabariiki ja Lõuna-Poolasse ning milles tehakse ettepanek rajada Põhjamere–Balti raudtee-kaubaveokoridori põhimarsruudiks marsruut Wilhelmshaven/Bremerhaven/Hamburg/Amsterdam/Rotterdam/Antwerpen–Aachen–Hannover/Berliin–Varssavi–Terespol (Poola-Valgevene piir)/Kaunas–Riia–Tallinn/Falkenberg–Praha/Wrocław–Katowice, on kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikliga 5.“

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Leedu Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile ja Poola Vabariigile.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  ELT L 276, 20.10.2010, lk 22.

(2)  Komisjoni 7. juuli 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1111, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide poolt Põhjamere-Balti raudtee-kaubaveokoridori laiendamiseks tehtud ühisettepaneku kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010 (konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta) artikliga 5 (ELT L 181, 9.7.2015, lk 82).


2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/73


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/179,

1. veebruar 2017,

millega kehtestatakse koostöörühma toimimiseks vajalik menetluskord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) artikli 11 lõikele 5

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, (1) ja eelkõige selle artikli 11 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Strateegiline koostöö liikmesriikide vahel ning info, kogemuste ja parimate tavade jagamine võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse valdkonnas on ülioluline, et reageerida kogu Euroopa Liidus tulemuslikult kõnealuste süsteemide turvalisusega seotud intsidentidest ja riskidest tulenevatele probleemidele.

(2)

Liikmesriikidevahelise strateegilise koostöö ja infovahetuse toetamiseks ja hõlbustamiseks ning liikmesriikide hulgas usalduse ja kindlustunde loomiseks on direktiivi (EL) 2016/1148 artikliga 11 loodud koostöörühm, mis koosneb liikmesriikide, komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajatest.

(3)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 kohaselt peab koostöörühm täitma oma ülesandeid kaheaastaste tööprogrammide alusel, millest esimene tuleb koostada 9. veebruariks 2018. Koostöörühma ülesanded hõlmavad strateegiliste suuniste andmist küberturbe intsidentide lahendamise üksuste võrgustiku tegevuse jaoks, info ja parimate tavade vahetamist ning liikmesriikide suutlikkuse ja valmisoleku arutamist. Koostöörühm peab samuti esitama 9. augustiks 2018 ning pärast seda iga pooleteise aasta tagant aruande, milles hinnatakse kõnealuse artikli kohaselt tehtud strateegilisest koostööst saadud kogemusi.

(4)

Ajavahemikuks 9. veebruarist 2017 kuni 9. novembrini 2018 ning selleks, et toetada liikmesriikide järjepidevat lähenemisviisi oluliste teenuste operaatorite identifitseerimisel, arutab koostöörühm vastavalt direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 24 lõikele 2 nende riiklike meetmete protsessi, sisu ja liiki, mis võimaldavad identifitseerida oluliste teenuste operaatorid konkreetses sektoris. Koostöörühm arutab liikmesriigi taotlusel ka asjaomase liikmesriigi kavandatavaid konkreetseid riiklikke meetmeid, mis võimaldavad identifitseerida oluliste teenuste operaatorid konkreetses sektoris.

(5)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 14 lõike 7 kohaselt võivad koostöörühmas koos tegutsevad pädevad asutused koostada ja võtta vastu suuniseid olukordade kohta, kus oluliste teenuste operaatoritelt nõutakse intsidentidest teatamist, muu hulgas parameetrite puhul, millega määratakse kindlaks intsidendi mõju olulisus.

(6)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 lõike 2 kohaselt tagab komisjon koostöörühma sekretariaadi teenused. Komisjon peaks samuti tagama sekretariaadi teenused käesoleva otsuse alusel loodavatele alarühmadele.

(7)

Koostöörühma esimeheks peaks olema Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja. Esimeest peaksid tema ülesannete täitmisel abistama Euroopa Liidu Nõukogu eelmiseks ja järgmiseks eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindajad. Esimees võib täpsustada, milliste ülesannete puhul võib sellist abi vaja olla. Kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olev liikmesriik loobub koostöörühma esimeheks olemisest, siis tuleb valida aseesimees rühma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

(8)

Esimehe töö peaks lähtuma kaasamise, osalemise, mitmekesisuse austamise ja üksmeele suurendamise põhimõtetest. Eelkõige peaks koostöörühma esimees hõlbustama kõigi liikmete kaasamist, võimaldades erinevate arusaamade ja seisukohtade väljendamist, ning proovima leida koostöörühmas kõige laiema võimaliku toetusega lahendused.

(9)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 lõike 2 kohaselt võib koostöörühm kutsuda vajaduse korral oma koosolekutel osalema asjakohaste sidusrühmade esindajad. Tagamaks, et ühinevad riigid täidavad alates ühinemise kuupäevast direktiivi (EL) 2016/1148 nõudeid, on asjakohane kutsuda selliste riikide esindajad osalema koostöörühma koosolekutel alates ühinemislepingu allkirjastamise kuupäevast. Otsuse kutsuda asjaomaste sidusrühmade esindajad või eksperdid osalema koostöörühma koosolekul või koosoleku konkreetsel osal peaks tegema esimees, välja arvatud juhul, kui koostöörühma liikmed on lihthäälteenamusega vastu asjaomase esindaja või eksperdi osalemisele kogu koosolekul või osal sellest.

(10)

Direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 13 kohaselt võib liit kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 sõlmida kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega rahvusvahelisi lepinguid, mis võimaldavad neil osaleda ja korraldada nende osalust mõningates koostöörühma tegevustes.

(11)

Tõhususe huvides peaks koostöörühmal olema võimalus luua alarühmasid.

(12)

Lihtsustamise huvides peaks koostöörühm võtma vastu üksikasjalikuma töökorra, mis käsitleb muu hulgas dokumentide jaotamise meetodeid, kirjalikku menetlust ja koosolekute protokollide kokkuvõtete koostamist.

(13)

Koostöörühma arutelud ei tohiks põhimõtteliselt olla üldsusele avatud, kuna nende avalikustamine võib mõjutada negatiivselt liikmetevahelise usalduse ja kindlustunde tekkimist, võttes arvesse, et käsitletavad küsimused on sageli seotud avaliku julgeolekuga. Kui esimees on sellega nõus, siis võib rühm siiski teha otsuse avada teatavate küsimuste arutelu üldsusele ja avalikustada asjakohased dokumendid.

(14)

Et tagada rühma ladus töö alates direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 24 lõikes 1 osutatud kuupäevast, peaks käesolev otsus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(15)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 22 alusel loodud võrgu- ja infoturbesüsteemide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva otsusega kehtestatakse direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 11 alusel loodud koostöörühma (edaspidi „rühm“) toimimiseks vajalik menetluskord.

Artikkel 2

Rühma esimees

1.   Rühma esimees on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja. Esimeest abistavad tema ülesannete täitmisel Euroopa Liidu Nõukogu eelmiseks ja järgmiseks eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindajad.

2.   Erandina lõikest 1 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja taotlusel võib rühm juhul, kui kõnealune liikmesriik loobub rühma esimeheks olemisest, otsustada oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega valida ühe liikmesriikidest aseesimeheks, kuni vastavalt lõikele 1 asub ametisse järgmine esimees.

Artikkel 3

Koosoleku kokkukutsumine

1.   Rühma koosolekud kutsub kokku esimees kas omal algatusel või rühma liikmete lihthäälteenamusel põhineval taotlusel. Esimees esitab oma ametiajal toimuvate koosolekute hinnangulise ajakava, võttes arvesse rühma tööprogrammi.

2.   Rühma koosolekud toimuvad üldjuhul komisjoni ruumides.

Artikkel 4

Töökord

Rühma töö toimub füüsiliste või virtuaalsete koosolekute ja kirjaliku menetluse kaudu.

Artikkel 5

Päevakord

1.   Esimees, keda abistab sekretariaat, koostab päevakorra ja saadab selle rühma liikmetele.

2.   Rühm võtab päevakorra vastu koosoleku alguses.

Artikkel 6

Hääletuskord ja rühma liikmete esitatud seisukohad

1.   Rühma otsused tehakse ühehäälselt, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui hääletatakse, siis on vastu hääletanud või erapooletuks jäänud liikmetel õigus lasta lisada hääletusele pandud dokumendile oma seisukoha põhjenduste kokkuvõte.

3.   Rühm võtab oma tööprogrammi vastu rühma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 7

Kolmandad isikud ja eksperdid

1.   Ühinevate riikide esindajaid kutsutakse rühma koosolekutel osalema alates ühinemislepingu allakirjutamise kuupäevast.

2.   Esimees võib omal algatusel või rühma liikme taotlusel otsustada kutsuda rühma koosolekul või koosoleku konkreetsel osal osalema asjaomaste sidusrühmade esindajaid või eksperte. Samas võivad rühma liikmed olla lihthäälteenamusega vastu nende isikute osalemisele.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate isikute ja asjaomaste sidusrühmade esindajad ja eksperdid ei viibi rühma hääletamisel ega võta sellest osa.

Artikkel 8

Alarühmade loomine

1.   Rühm võib luua alarühmi oma tööga seotud konkreetsete küsimuste uurimiseks.

2.   Rühm määrab kindlaks alarühmade pädevuse. Alarühm annab aru rühmale ja kui alarühm on täitnud oma ülesande, siis lakkab see olemast.

3.   Komisjon osutab sekretariaadi teenuseid lõikes 1 osutatud mis tahes alarühmadele.

4.   Alarühmade suhtes kohaldatakse artiklis 10 osutatud dokumentidele juurdepääsu ja konfidentsiaalsust käsitlevaid õigusnorme, artiklis 11 osutatud isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusnorme ning artiklis 12 osutatud koosolekutega seotud kulusid käsitlevaid õigusnorme.

Artikkel 9

Kodukord

1.   Rühm võtab oma kodukorra vastu rühma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Esimees võib rühma liikme taotlusel või omal algatusel teha ettepanekuid kodukorra muutmiseks.

Artikkel 10

Juurdepääs dokumentidele ja konfidentsiaalsus

1.   Komisjon menetleb rühmale esitatud taotlusi, mis käsitlevad rühma tegevusega seotud dokumentidele juurdepääsu saamist, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (2).

2.   Rühma arutelud ei ole avalikud. Rühm võib esimehega kokkuleppel teha otsuse kaasata teatud teemade aruteludesse avalikkus.

3.   Rühma liikmetele, kolmandate isikute esindajatele ja ekspertidele esitatud dokumente ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui kõnealustele dokumentidele on antud juurdepääs vastavalt lõikele 1 või on komisjon need muul viisil avalikustanud.

4.   Komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (3) ja (EL, Euratom) 2015/444 (4) kehtestatud komisjoni julgeolekunorme, mis käsitlevad ELi salastatud teabe kaitset, kohaldatakse rühmale laekunud, rühma koostatud või rühma töödeldud mis tahes teabe suhtes. Rühma töödeldavat teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, tuleb nõuetekohaselt kaitsta.

5.   Rühma liikmed ning kolmandate isikute esindajad ja eksperdid on kohustatud täitma käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid. Esimees tagab, et kolmandate isikute esindajad ja eksperdid on teadlikud neile esitatavatest konfidentsiaalsusnõuetest.

Artikkel 11

Isikuandmete kaitse

Rühm töötleb isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

Artikkel 12

Koosolekutega seotud kulud

1.   Komisjon ei maksa rühma tegevuses osalejatele selle eest tasu.

2.   Komisjon võib hüvitada reisikulud, mis rühma koosolekutel osalemiseks kanda tuleb. Kulud hüvitatakse vastavalt komisjonis kehtivatele eeskirjadele ja nende summade piires, mis on komisjoni talitustele iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 194, 19.7.2016, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(3)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(4)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).