1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/160,

20. jaanuar 2017,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 338/97 reguleeritakse kõnealuse määruse lisas loetletud looma- ja taimeliikidega kauplemist. Kõnealuses lisas loetletud liikide hulka kuuluvad ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) liidetes loetletud liigid ja sellise kaitsestaatusega liigid, mis nõuavad EList lähtuva, ELi-sisese ja ELi suunatud kauplemise reguleerimist ja seiret.

(2)	24. septembrist4. oktoobrini 2016 Lõuna-Aafrikas Johannesburgis peetud konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil tehti konventsiooni liidetesse teatavad muudatused. Need muudatused tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 lisadesse.

(3)	Konventsiooni I liitesse lisati järgmised perekonnad ja liigid, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 338/97 A lisasse: Abronia anzuetoi, Abronia campbelli, Abronia fimbriata, Abronia frosti, Abronia meledona, Cnemaspis psychedelica, Lygodactylus williamsi, Telmatobius culeus, Polymita spp.

(4)

Konventsiooni II liitest kanti I liitesse järgmised liigid, mis tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 B lisast A lisasse: Manis crassicaudata, Manis culionensis, Manis gigantea, Manis javanica, Manis pentadactyla, Manis temminckii, Manis tetradactyla, Manis tricuspis, Macaca sylvanus, Psittacus erithacus, Shinisaurus crocodilurus, Sclerocactus blainei, Sclerocactus cloverae, Sclerocactus sileri.

(5)

Konventsiooni I liitest kanti II liitesse järgmised taksonid, mis tuleks kanda määruse (EÜ) nr 338/97 A lisast B lisasse: Puma concolor coryi, Puma concolor cougar, Equus zebra zebra, Lichenostomus melanops cassidix, Ninox novaeseelandiae undulata, Crocodylus acutus (Cispata lahe populatsioon Colombias, märkega), Crocodylus porosus (Malaisia populatsioonid, märkega), Dyscophus antongilii.

(6)

Konventsiooni II liitesse lisati järgmised sugukonnad, perekonnad ja liigid, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 338/97 B lisasse: Capra caucasica, Abronia spp. (märkega järgmiste kohta: Abronia aurita, Abronia gaiophantasma, Abronia montecristoi, Abronia salvadorensis ja Abronia vasconcelosii, välja arvatud I liites loetletud liigid), Rhampholeon spp., Rieppeleon spp., Paroedura masobe, Atheris desaixi, Bitis worthingtoni, Lanthanotidae spp. (märkega), Cyclanorbis elegans, Cyclanorbis senegalensis, Cycloderma aubryi, Cycloderma frenatum, Rafetus euphraticus, Trionyx triunguis, Dyscophus guineti, Dyscophus insularis, Scaphiophryne boribory, Scaphiophryne marmorata, Scaphiophryne spinosa, Paramesotriton hongkongensis, Carcharhinus falciformis (märkega), Alopias spp. (märkega), Mobula spp. (märkega), Holacanthus clarionensis, Nautilidae spp., Beaucarnea spp., Dalbergia spp. (märkega), Guibourtia demeusei (märkega), Guibourtia pellegriniana (märkega), Guibourtia tessmannii (märkega), Pterocarpus erinaceus, Adansonia grandidieri (märkega), Siphonochilus aethiopicus (märkega).

(7)	Konventsiooni II liitest jäeti välja järgmised liigid, mis tuleks seetõttu jätta välja määruse (EÜ) nr 338/97 B lisast: Bison bison athabascae, Tillandsia mauryana.

(8)	Seni III liites loetletud liigid jäeti sealt välja pärast nende lisamist II liitesse ja tuleks seetõttu jätta välja määruse (EÜ) nr 338/97 C lisast.

(9)	Seni määruse (EÜ) nr 338/97 D lisas loetletud Abronia graminea ja Salamandra algira tuleks kõnealusest lisast välja jätta, kuna konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil lisati need vastavalt II ja III liitesse.

(10)

Konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil võeti vastu mitmed märked konvenstiooni liidetes sisalduvate liikide või sisalduva perekonna kohta või muudeti neid märkeid ning need peaksid sisalduma ka määruse (EÜ) nr 338/97 lisades (märked järgmiste kohta: Vicugna vicugna, Panthera leo, Crocodylus moreletti, Bulnesia sarmientoi, perekonnad Aquilaria spp. ja Gyrinops spp, perekond Dalbergia spp., liigid Guibourtia demeusei, Guibourtia pellegriniana ja Guibourtia tessmannii ning liik Adansonia grandidieri).

(11)	Liit ei ole esitanud vastuväiteid nende muudatuste kohta.

(12)	Konventsiooniosaliste konverentsi 17. istungil võeti vastu uued loomi ja taimi käsitlevad nomenklatuuriviited.

(13)

Hiljuti lisati konventsiooni III liitesse järgmised liigid: Salamandra algira Alžeeria taotlusel; Chelydra serpentina, Apalone ferox, Apalone mutica ja Apalone spinifera Ameerika Ühendriikide taotlusel; Potamotrygon spp. (märkega) ja Hypancistrus zebra Brasiilia taotlusel; Potamotrygon constellata, Potamotrygon magdalenae, Potamotrygon motoro, Potamotrygon orbignyi, Potamotrygon schroederi, Potamotrygon scobina, Potamotrygon yepezi ja Paratrygon aiereba Colombia taotlusel. Seepärast tuleks need liigid lisada määruse (EÜ) nr 338/97 C lisasse.

(14)	Vajalike muudatuste ulatust silmas pidades on selguse huvides vaja määruse (EÜ) nr 338/97 lisa tervikuna asendada.

(15)	Määrust (EÜ) nr 338/97 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(16)

Konventsiooni XV artikli punkti 1 alapunktis c on sätestatud, et „[konventsiooniosaliste] istungil vastu võetud muudatused jõustuvad kõikide osaliste jaoks pärast kõnealusest istungist 90 päeva möödumist.“ Sellest tähtajast kinnipidamiseks ja kõnealuse määruse lisa muudatuste õigeaegse jõustumise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist.

(17)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 18 lõike 1 alusel asutatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 338/97 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

LISA

Märkused A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta

A, B, C ja D lisas on liigid märgitud:

a)	liiginime järgi või

b)	kõrgemasse taksonisse kuuluva liigina tervikuna või selle määratletud osana.

Lühend „spp.“ tähistab kõrgema taksoni kõiki liike.

Viidetel taksonitele, mis on kõrgemad kui liik, on üksnes teavitav või klassifitseeriv eesmärk.

A lisas poolpaksus kirjas toodud liigid on loetletud seal kooskõlas nende kaitsega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ (1) või nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ (2).

Taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit kasutatakse järgmisi lühendeid:

a) „ssp.“– alamliik,

b) „var(s).“– teisend (teisendid) ning

c) „fa.“– vorm.

Märked (I), (II) ja (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures viitavad konventsiooni liidetele, milles kõnealused liigid on märkuste 7–9 kohaselt loetletud. Kui neid märkeid ei esine, ei ole kõnealuseid liike konventsiooni liidetes mainitud.

Märge (I) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni I liites.

Märge (II) liigi või kõrgema taksoni nime juures näitab, et asjaomane liik või kõrgem takson esineb konventsiooni II liites.

Märge (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see esineb konventsiooni III liites. Sel juhul on näidatud ka riik, millega seoses see liik või kõrgem takson III liites esineb.

10.

„Kultivar“ tähendab kasvatatavate taimede rahvusvahelise nomenklatuuri 8. väljaandes esitatud määratluse kohaselt taimede kogumit, mis a) on valitud teatava omaduse või omaduste kombinatsiooni tõttu, b) on kõnealuste omaduste poolest eristuv, ühtne ja püsiv, ning c) säilitab nimetatud omadused, kui seda asjakohaste vahenditega paljundatakse. Kultivari uut taksonit võib sellena käsitada alles siis, kui selle kategooria ja piirkond on ametlikult avaldatud kultuurtaimede rahvusvahelise nomenklatuuri (International Code of Nomenclature for Cultivated Plants) viimases väljaandes.

11.

Ristandeid võib liidetesse kanda üksnes tingimusel, et need moodustavad looduses eristatava ja püsiva populatsiooni. Käesolevat määrust kohaldatakse hübriidloomadele, kellel neljas eelmises põlvnemisliinis on üks või rohkem A ja B lisas loetletud liikide isendit, nagu moodustaksid nad tervikliku liigi, isegi kui kõnealune hübriid ei ole lisadesse eraldi kantud.

12.

Kui liik on kantud A, B või C lisasse, kuuluvad samasse lisasse ka kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu, välja arvatud juhul, kui liigi juures on märge, et hõlmatud on ainult isendite teatavad osad ja neist saadu. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 punktiga t tähistab märk „#“ koos sellele järgneva numbriga B või C lisas loetletud liigi või kõrgema taksoni nime juures määruse kohaldamisel nende isendite kindlaksmääratud osi või neist saadut järgmiselt:

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned, eosed ja õietolm (sh polliiniumid);

b)	tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemikud või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)	kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena ja

d)	perekonna Vanilla kunstlikult paljundatud taimede viljad ning taimede osad ja neist saadu.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned ja õietolm ning

b)	jaemüüki saatmiseks pakendatud valmistooted.

#3	tähistab terveid ja viilutatud juuri ja juureosi, v.a töödeldud osi või saadusi, nagu pulbrid, tabletid, ekstraktid, toonikud, teed ja maiustused.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned (sh Orchidaceae seemnekojad), eosed ja õietolm (sh polliiniumid). Mehhikost pärit Cactaceae spp. seemned ja Madagaskarist pärit Beccariophoenix madagascariensis'e ja Neodypsis decaryi seemned,

b)	tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemikud või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)	kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena,

d)	naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede perekonnast Vanilla (Orchidaceae) ja sugukonnast Cactaceae viljad ning taimede osad ja neist saadu,

e)	perekonna Opuntia alamperekonna Opuntia ja Selenicereus (Cactaceae) naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede varred, õied ning taimede osad ja neist saadu ning

f)	jaemüüki saatmiseks pakendatud Euphorbia antisyphilitica valmistooted.

#5	tähistab palke, saematerjali ja spooni.

#6	tähistab palke, saematerjali, spooni ja vineeri.

#7	tähistab palke, laaste, -pulbrit ja -ekstrakte.

#8	tähistab maa-aluseid osi (st juured, risoomid): tervetena, osadena ja pulbristatult.

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud neid osi, millel on silt „Toodetud Hoodia spp. materjalist, mis on saadud [Botswana asjaomase CITESi juhtimisasutuse lepingus nr BW/xxxxxx], [Namiibia asjaomase CITESi juhtimisasutuse lepingus nr NA/xxxxxx], [Lõuna-Aafrika asjaomase CITESi juhtimisasutuse lepingus nr ZA/xxxxxx] sätestatud tingimustele vastava kontrollitud saagikoristuse ja tootmise teel.“

#10	tähistab palke, saematerjali, spooni, kaasa arvatud keelpillide poognate valmistamiseks kasutatavaid lõpetamata puittooteid.

#11	tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, puidupulbrit ja -ekstrakte. Lõpptooted, mille koostises on selliseid ekstrakte, sh lõhnaaineid, ei kuulu selle märke kohaldamisalasse.

#12	tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri ja puiduekstrakte. Lõpptooted, mille koostises on selliseid ekstrakte, sh lõhnaaineid, ei kuulu selle märke kohaldamisalasse.

#13	tähistab tuuma (tuntud ka kui „endosperm“, „pulp“ või „kopra“) ja kõike sellest saadut.

#14

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	seemned ja õietolm,

b)	tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemikud või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)	puuviljad,

lehed,

e)	akvilaaria pulber, sealhulgas pressitud kujul, ning

f)	jaemüüki saatmiseks pakendatud valmistooted, erandit ei kohaldata helmeste, palvehelmeste ja nikerdiste puhul.

#15

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)	lehed, õied, õietolm, viljad ja seemned,

b)	muuks kui kauplemiseks ettenähtud saadetised maksimaalse kogukaaluga 10 kg,

c)	märkega #4 hõlmatud taimede Dalbergia cochinchinensis osad ja neist saadu,

d)	märkega #6 hõlmatud Mehhikost pärit ja sealt eksporditud taimede Dalbergia spp. osad ja neist saadu.

#16	tähistab seemneid, vilju, õli ja elustaimi.

13.

Lisade märgetes kasutatud allpool esitatud mõisted ja väljendid määratletakse järgmiselt:

Ekstrakt

Igasugune aine, mis on saadud otse taimsest materjalist füüsikaliste või keemiliste vahenditega, olenemata tootmisprotsessist. Ekstrakt võib olla tahke (nt kristallid, vaigud, peene- või jämedateralised osakesed), pooltahke (nt kummivaigud, vahad) või vedel (nt lahused, tinktuurid, õlid ja eeterlikud õlid).

Jaemüüki saatmiseks pakendatud valmistooted

Pakendatud ja lõppkasutuseks või jaemüügiks märgistatud tooted, mis ei vaja täiendavat töötlemist ja mis on sobivad elanikkonnale müügiks või kasutamiseks; tarnituna üksik- või mahtkaubana.

Pulber

Peene- või jämedateraliste osakestega kuiv ja tahke aine.

Puiduhake

Puit, mis on hakitud väikesteks tükkideks.

14.

Kuna ühelegi A lisas loetletud taimeliigile või taimestiku kõrgemale taksonile ei ole lisatud märget, et nende hübriide tuleb käsitleda kooskõlas artikli 4 lõikega 1, tähendab see, et ühest või mitmest kõnealusest liigist või taksonist saadud kunstlikult paljundatud hübriididega võib kaubelda kunstliku paljundamise tunnistuse olemasolu korral ning et käesolevat määrust ei kohaldata selliste hübriidide seemnete ja õietolmu (sh polliiniumide), lõikelillede, tahkes või vedelas keskkonnas olevate seemikute ja in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites.

15.

Käesolevat määrust ei kohaldata uriini, fekaalide ja ambra suhtes, mis on jäägid ja mis on saadud asjaomast looma mõjutamata.

16.

D lisas loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes elusisendite ning tervete või peaaegu tervete surnud isendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 1	Terved või peaaegu terved toor- või parknahad.
§ 2	Suled, sulgedega nahk või muu sulgedega osa.

17.

D lisas loetletud taimeliikide puhul kohaldatakse käesolevat määrust üksnes elusisendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 3	Kuivatatud ja värsked taimed, sh lehed, juured/pookealused, varred, seemned/eosed, koor ja viljad.
§ 4	Palgid, saematerjal ja spoon.

A lisa

B lisa

C lisa

Üldnimetus

FAUNA

CHORDATA (KEELIKLOOMAD)

MAMMALIA

Imetajad

ARTIODACTYLA

SÕRALISED

Antilocapridae

Harksarviklased

Antilocapra americana (I) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Harksarvik

Bovidae

Veislased

Addax nasomaculatus (I)

Addaks

Ammotragus lervia (II)

Lakklammas

Antilope cervicapra (III Nepal/Pakistan)

Vintsarvgasell

Bos gaurus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust)

Gaur

Bos mutus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos grunniens, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust)

Ulukjakk

Bos sauveli (I)

Kuprei

Boselaphus tragocamelus (III Pakistan)

Nilgai

Bubalus arnee (III Nepal) (välja arvatud kodustatud liik Bubalus bubalis, mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust)

Vesipühvel e arni

Bubalus depressicornis (I)

Anoa e kääbuspühvel

Bubalus mindorensis (I)

Tamarau

Bubalus quarlesi (I)

Mägianoa

Budorcas taxicolor (II)

Takin

Capra falconeri (I)

Keerdsarvkits e markuur

Capra caucasica (II)

Kubani tuur

Capra hircus aegagrus (III Pakistan) (kodustatud liigi isendite suhtes ei kohaldata käesolevat määrust)

Pulstikkits

Capra sibirica (III Pakistan)

Siberi kaljukits

Capricornis milneedwardsii (I)

Hiina serau

Capricornis rubidus (I)

Punane serau

Capricornis sumatraensis (I)

Sumatra serau

Capricornis thar (I)

Himaalaja serau

Cephalophus brookei (II)

Brooke kabrik

Cephalophus dorsalis (II)

Rannakabrik

Cephalophus jentinki (I)

Sadulkabrik

Cephalophus ogilbyi (II)

Ogilbi kabrik

Cephalophus silvicultor (II)

Kollaselg-kabrik

Cephalophus zebra (II)

Sebrakabrik

Damaliscus pygargus pygargus (II)

Bontbok

Gazella bennettii (III Pakistan)

Benneti gasell

Gazella cuvieri (I)

Cuvier gasell

Gazella dorcas (III Alžeeria/Tuneesia)

Dorkasgasell

Gazella leptoceros (I)

Kitsas-sarv gasell

Hippotragus niger variani (I)

Must-hobuantiloop

Kobus leche (II)

Pikksaba-vohlu

Naemorhedus baileyi (I)

Goral (liigist Naemorhedus baileyi)

Naemorhedus caudatus (I)

Pikksaba-goral

Naemorhedus goral (I)

Himaalaja goral

Naemorhedus griseus (I)

Hiina goral

Nanger dama (I)

Kabegasell

Oryx dammah (I)

Mõõksarv-orüks

Oryx leucoryx (I)

Valge-orüks

Ovis ammon (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

Mägilammas e muflon

Ovis ammon hodgsonii (I)

Tiibeti mägilammas

Ovis ammon nigrimontana (I)

Karatau mägilammas

Ovis canadensis (II) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Lumelammas

Ovis aries (välja arvatud A lisas loetletud kodustatud liigi Ovis aries aries alamliigid ning alamliigid O. a. isphahanica, O. a. laristanica, O. a. musimon ja O. a. orientalis, mida ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)

Urial

Ovis aries ophion (I)

Küprose mägilammas

Ovis aries vignei (I)

Urial (alamliigist Ovis vignei vignei)

Pantholops hodgsonii (I)

Orongo

Philantomba monticola (II)

Sinikabrik

Pseudois nayaur (III Pakistan)

Ida-nahur e. ida-sinilammas

Pseudoryx nghetinhensis (I)

Saola

Rupicapra pyrenaica ornata (II)

Ibeeria mägikits

Saiga borealis (II)

Mongoolia saiga

Saiga tatarica (II)

Stepisaiga

Tetracerus quadricornis (III Nepal)

Nelisarv

Camelidae

Kaamellased

Lama guanicoe (II)

Guanaako

Vicugna vicugna (I) (välja arvatud järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; Ecuadori [kogu populatsioon] ja Peruu [kogu populatsioon]; mis on loetletud B lisas)

Vicugna vicugna (II) (üksnes järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi populatsioon ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; Ecuadori [kogu populatsioon] ja Peruu [kogu populatsioon]; muud populatsioonid on loetletud A lisas (3))

Vikunja

Cervidae

Hirvlased

Axis calamianensis (I)

Sigahirv (liigist Axis calamianensis)

Axis kuhlii (I)

Bawea hirv

Axis porcinus (III Pakistan (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid))

Sigahirv (liigist Axis porcinus)

Axis porcinus annamiticus (I)

Sigahirv (alamliigist Axis porcinus annamiticus)

Blastocerus dichotomus (I)

Soohirv

Cervus elaphus bactrianus (II)

Buhhaara punahirv

Cervus elaphus barbarus (III Alžeeria/Tuneesia)

Punahirv (alamliigist Cervus elaphus barbarus)

Cervus elaphus hanglu (I)

Kašmiiri punahirv

Dama dama mesopotamica (I)

Iraani kabehirv

Hippocamelus spp. (I)

Guemalid

Mazama temama cerasina (III Guatemala)

Suurmasaama

Muntiacus crinifrons (I)

Must muntjak

Muntiacus vuquangensis (I)

Hiidmuntjak

Odocoileus virginianus mayensis (III Guatemala)

Valgesaba-pampahirv

Ozotoceros bezoarticus (I)

Pampahirv

Pudu mephistophiles (II)

Põhja-puduhirv

Pudu puda (I)

Lõuna-puduhirv

Rucervus duvaucelii (I)

Barasingha

Rucervus eldii (I)

Eldi hirv

Hippopotamidae

Jõehobulased

Hexaprotodon liberiensis (II)

Kääbusjõehobu

Hippopotamus amphibius (II)

Jõehobu

Moschidae

Muskushirvlased

Moschus spp. (I) (üksnes Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Moschus spp. (II) (välja arvatud Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid, mis on loetletud A lisas)

Muskushirved

Suidae

Sigalased

Babyrousa babyrussa (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa babyrussa)

Babyrousa bolabatuensis (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa bolabatuensis)

Babyrousa celebensis (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa celebensis)

Babyrousa togeanensis (I)

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa togeanensis)

Sus salvanius (I)

Kääbussiga

Tayassuidae

Pekaarilased

Tayassuidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ning Pecari tajacu Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide populatsioonid, mida ei ole kantud käesoleva määruse lisadesse)

Pekaarilased

Catagonus wagneri (I)

Chaco pekaari

CARNIVORA

KISKJALISED

Ailuridae

Ailurus fulgens (I)

Punane e väike panda

Canidae

Koerlased

Canis aureus (III India)

Šaakal

Canis lupus (I/II)

(Kõik populatsioonid, välja arvatud Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Bhutani, India, Nepali ja Pakistani populatsioonid on loetletud I liites; muud populatsioonid II liites. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo)

Canis lupus (II) (Kõik Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo)

Hall hunt

Canis simensis

Mägikoer

Cerdocyon thous (II)

Krabisööja rebane

Chrysocyon brachyurus (II)

Guara e lakkhunt

Cuon alpinus (II)

Punahunt

Lycalopex culpaeus (II)

Rebane (liigist Lycalopex culpaeus)

Lycalopex fulvipes (II)

Rebane (liigist Lycalopex fulvipes)

Lycalopex griseus (II)

Rebane (liigist Lycalopex griseus)

Lycalopex gymnocercus (II)

Pamparebane

Speothos venaticus (I)

Võsakoer

Vulpes bengalensis (III India)

Bengaali rebane

Vulpes cana (II)

Afgaani rebane

Vulpes zerda (II)

Fennek

Eupleridae

Cryptoprocta ferox (II)

Eupleridae (liigist Cryptoprocta ferox)

Eupleres goudotii (II)

Pudi-falanukk

Fossa fossana (II)

Fanaloka

Felidae

Kaslased

Felidae spp. (II) (Välja arvatud A lisas loetletud liigid. Kodustatud vormi isendite suhtes käesolevat määrust ei kohaldata. Aafrika lõvi (Panthera leo) populatsiooni suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi. Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud loodusest püütud isenditest saadud kontidele, konditükkidele, konditoodetele, küüntele, skelettidele, koljudele ja hammastele, millega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.

Ekspordi aastakvoot Lõuna-Aafrika aretusettevõtetes tehistingimustes peetavatest isenditest saadud kontide, konditükkide, konditoodete, küünte, skelettide, koljude ja hammastega kauplemiseks ärilistel eesmärkidel kehtestatakse ja teatakse igal aastal CITESe sekretariaadile.)

Kaslased

Acinonyx jubatus (I) (Elusisendite ja jahitrofeede ekspordi aastakvoodid kehtestatakse järgmiselt: Botswana: 5; Namiibia: 150; Zimbabwe: 50. Selliste isenditega kauplemisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 1.)

Gepard

Caracal caracal (I) (üksnes Aasia populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Karakal

Catopuma temminckii (I)

Temmincki kass

Felis nigripes (I)

Pudikass e kääbuskass

Felis silvestris (II)

Metskass

Leopardus geoffroyi (I)

Soolakass

Leopardus jacobitus (I)

Mägikass

Leopardus pardalis (I)

Otselot

Leopardus tigrinus (I)

Oncilla

Leopardus wiedii (I)

Margai e pikksaba-pugalkass

Lynx lynx (II)

Ilves

Lynx pardinus (I)

Ibeeria ilves

Neofelis nebulosa (I)

Pantrik

Panthera leo persica (I)

India lõvi

Panthera onca (I)

Jaaguar

Panthera pardus (I)

Leopard

Panthera tigris (I)

Tiiger

Pardofelis marmorata (I)

Marmorkass

Prionailurus bengalensis bengalensis (I) (üksnes Bangladeshi, India ja Tai populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Bengaali kass

Prionailurus iriomotensis (II)

Iriomoto kass

Prionailurus planiceps (I)

Lapikpea-kass

Prionailurus rubiginosus (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Roostekass

Puma concolor costaricensis (I)

Costa Rica puuma

Puma yagouaroundi(I) (üksnes Kesk- ja Põhja-Ameerika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Jaguarundi

Uncia uncia (I)

Lumeleopard e irbis

Herpestidae

Mangustlased

Herpestes edwardsi (III India/Pakistan)

Hallmangust

Herpestes fuscus (III India)

India pruunmangust

Herpestes javanicus (III Pakistan)

Mangust (liigist Herpestes javanicus)

Herpestes javanicus auropunctatus (III India)

Täpikmangust

Herpestes smithii (III India)

Smithi mangust

Herpestes urva (III India)

Krabimangust

Herpestes vitticollis (III India)

Mangust (liigist Herpestes vitticolis)

Hyaenidae

Hüäänlased

Hyaena hyaena (III Pakistan)

Vööthüaan

Proteles cristata (III Botswana)

Tsiibethüään

Mephitidae

Vinuklased

Conepatus humboldtii (II)

Skunk (liigist Conepatus humboldtii)

Mustelidae

Kärplased

Lutrinae

Saarmaslased

Lutrinae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Saarmaslased

Aonyx capensis congica (I) (üksnes Kameruni ja Nigeeria populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Väikeküüs-saarmas

Enhydra lutris nereis (I)

Lõuna-California kalaan

Lontra felina (I)

Kassiksaarmas

Lontra longicaudis (I)

Neotroopiline saarmas

Lontra provocax (I)

Saarmas (liigist Lontra provocax)

Lutra lutra (I)

Harilik saarmas

Lutra nippon (I)

Jaapani saarmas

Pteronura brasiliensis (I)

Hiidsaarmas

Mustelinae

Päriskärplased

Eira barbara (III Honduras)

Taira

Galictis vittata (III Costa Rica)

Suurgrison

Martes flavigula (III India)

Harsa

Martes foina intermedia (III India)

Kivinugis (alamliigist Martes foina intermedia)

Martes gwatkinsii (III India)

Nugis (liigist Martes gwatkinsii)

Mellivora capensis (III Botswana)

Meemäger

Mustela nigripes (I)

Mustjalg-tuhkur

Odobenidae

Morsklased

Odobenus rosmarus (III Kanada)

Morsk

Otariidae

Kõrvukhülglased

Arctocephalus spp (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Merikarud

Arctocephalus philippii (II)

Merikaru (liigist Arctocephalus philippii)

Arctocephalus townsendi (I)

Merikaru (liigist Arctocephalus townsendi)

Phocidae

Hülglased

Mirounga leonina (II)

Lõuna lonthüljes

Monachus spp. (I)

Munkhülged

Procyonidae

Pesukarulased

Bassaricyon gabbii (III Costa Rica)

Pesukarulane (liigist Bassaricyon gabbii)

Bassariscus sumichrasti (III Costa Rica)

Pesukarulane (liigist Bassariscus sumichrasti)

Nasua narica (III Honduras)

Tavaninakaru (liigist Nasua narica)

Nasua nasua solitaria (III Uruguay)

Koaati (alamliigist Nasua nasua solitaria)

Potos flavus (III Honduras)

Kinkažu

Ursidae

Karulased

Ursidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Karulased

Ailuropoda melanoleuca (I)

Bambuskaru e suur panda

Helarctos malayanus (I)

Päikesekaru e biruang

Melursus ursinus (I)

Huulkaru

Tremarctos ornatus (I)

Prillkaru

Ursus arctos (I/II)

(üksnes Bhutani, Hiina, Mehhiko ja Mongoolia populatsioonid ning alamliik Ursus arctos isabellinus on loetletud I liites; muud populatsioonid ja alamliigid on loetletud II liites.)

Pruunkaru

Ursus thibetanus (I)

Kaeluskaru

Viverridae

Tsiibetkaslased

Arctictis binturong (III India)

Binturong

Civettictis civetta (III Botswana)

Aafrika tsiibet

Cynogale bennettii (II)

Udrastsiibet

Hemigalus derbyanus (II)

Vööttsiibet

Paguma larvata (III India)

Paguuma

Paradoxurus hermaphroditus (III India)

Musang (liigist Paradoxurus hermaphroditus)

Paradoxurus jerdoni (III India)

Musang (liigist Paradoxurus jerdoni)

Prionodon linsang (II)

Vöötlinsang

Prionodon pardicolor (I)

Tähniklinsang

Viverra civettina (III India)

Laiktsiibet

Viverra zibetha (III India)

Suurtsiibet

Viverricula indica (III India)

Pisitsiibet

CETACEA

VAALALISED

CETACEA spp. (I/II (4)

Vaalalised

CHIROPTERA

KÄSITIIVALISED

Phyllostomidae

Nopslased

Platyrrhinus lineatus (III Uruguay)

Nopslane (liigist Platyrrhinus lineatus)

Pteropodidae

Tiiburlased

Acerodon spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Lendkoerad

Acerodon jubatus (I)

Suurtiibur (liigist Acerodon jubatus)

Pteropus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pteropus brunneus)

Lendkoerad

Pteropus insularis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus insularis)

Pteropus livingstonii (II)

Lendkoer (liigist Pteropus livingstonii)

Pteropus loochoensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus loochoensis)

Pteropus mariannus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus mariannus)

Pteropus molossinus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus molossinus)

Pteropus pelewensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus pelewensis)

Pteropus pilosus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus pilosus)

Pteropus rodricensis (II)

Lendkoer (liigist Pteropus rodricensis)

Pteropus samoensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus samoensis)

Pteropus tonganus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus tonganus)

Pteropus ualanus (I)

Lendkoer (liigist Pteropus ualanus)

Pteropus voeltzkowi (II)

Lendkoer (liigist Pteropus voeltzkowi)

Pteropus yapensis (I)

Lendkoer (liigist Pteropus yapensis)

CINGULATA

NAPIHAMBULISED e VÖÖLISED

Dasypodidae

Vöölased

Cabassous centralis (III Costa Rica)

Paljassaba (liigist Cabassous centralis)

Cabassous tatouay (III Uruguay)

Paljassaba (liigist Cabassous tatouay)

Chaetophractus nationi (II) (kehtestatud on iga-aastane ekspordi nullkvoot. Kõiki isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

Vöölane (liigist Chaetophractus nationi)

Priodontes maximus (I)

Hiidvöölane

DASYUROMORPHIA

Dasyuridae

Kukkurkärplased

Sminthopsis longicaudata (I)

Pikksaba-kukkurhiirik

Sminthopsis psammophila (I)

Liiva-kukkurhiirik

DIPROTODONTIA

Macropodidae

Kängurulased

Dendrolagus inustus (II)

Pruun-puukänguru

Dendrolagus ursinus (II)

Puukänguru (liigist Dendrolagus ursinus)

Lagorchestes hirsutus (I)

Hatune jänesvallabi

Lagostrophus fasciatus (I)

Vöötvallabi

Onychogalea fraenata (I)

Vallabi (liigist Onychogalea fraenata)

Phalangeridae

Kuskuslased

Phalanger intercastellanus (II)

Kuskus (liigist Phalanger intercastellanus)

Phalanger mimicus (II)

Kuskus (liigist Phalanger mimicus)

Phalanger orientalis (II)

Kuskus (liigist Phalanger orientalis)

Spilocuscus kraemeri (II)

Kuskus (liigist Spilocuscus kraemeri)

Spilocuscus maculatus (II)

Kuskus (liigist Spilocuscus maculatus)

Spilocuscus papuensis (II)

Kuskus (liigist Spilocuscus papuensis)

Potoroidae

Pärisrottkängurulased

Bettongia spp. (I)

Rottkängurud

Vombatidae

Vombatlased

Lasiorhinus krefftii (I)

Põhjavombat

LAGOMORPHA

JÄNESELISED

Leporidae

Jäneslased

Caprolagus hispidus (I)

India harjasküülik

Romerolagus diazi (I)

Teporingo e vulkaaniküülik

MONOTREMATA

AINUPILULISED e MONOTREEMID

Tachyglossidae

Sipelgasiillased

Zaglossus spp. (II)

Nokis-sipelgasiilid

PERAMELEMORPHIA

Peramelidae

Perameles bougainville (I)

Lääne-koonbandikut

Thylacomyidae

Macrotis lagotis (I)

Harilik bilbi

PERISSODACTYLA

KABJALISED

Equidae

Hobuslased

Equus africanus (I) (välja arvatud Equus asinus kodustatud liik, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

Ulukeesel

Equus grevyi (I)

Kõrbesebra e grevi sebra

Equus hemionus (I/II) (liik on loetletud II liites, kuid alamliigid Equus hemionus hemionus ja Equus hemionus khur on loetletud I liites)

Kulaan

Equus kiang (II)

Kiang

Equus przewalskii (I)

Prževalski hobune

Equus zebra hartmannae (II)

Hartmanni mägisebra

Equus zebra zebra (II)

Mägisebra (alamliigist Equus zebra zebra)

Rhinocerotidae

Ninasarviklased

Rhinocerotidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud alamliigid)

Ninasarviklased

Ceratotherium simum simum (II) (üksnes Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud A lisas. Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusloomadega, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, ning jahitrofeedega. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

Laimokk-ninasarvik

Tapiridae

Taapirlased

Tapiridae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid)

Taapirlased

Tapirus terrestris (II)

Lõuna-Ameerika tapiir

PHOLIDOTA

SOOMUSLOOMALISED

Manidae

Soomusloomlased

Manis spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Soomusloomad

Manis crassicaudata (I)

Indian pangolin

Manis culionensis (I)

Philippine pangolin

Manis gigantea (I)

Giant pangolin

Manis javanica (I)

Sunda pangolin

Manis pentadactyla (I)

Chinese pangolin

Manis temminckii (I)

Ground pangolin

Manis tetradactyla (I)

Long-tailed pangolin

Manis tricuspis (I)

Tree pangolin

PILOSA

NAPIHAMBULISED

Bradypodidae

Laisiklased

Bradypus pygmaeus (II)

Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus pygmaeus)

Bradypus variegatus (II)

Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus variegatus)

Megalonychidae

Maalaisiklased

Choloepus hoffmanni (III Costa Rica)

Kaksvarvaslaisik

Myrmecophagidae

Sipelgaõgilased

Myrmecophaga tridactyla (II)

Suur-sipelgaõgija

Tamandua mexicana (III Guatemala)

Tamandu (liigist Tamandua mexicana)

PRIMATES

ESIKLOOMALISED e PRIMAADID

PRIMATES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Esikloomalised e primaadid

Atelidae

Ämmalahvlased

Alouatta coibensis (I)

Coiba saare möiraahv

Alouatta palliata (I)

Mantel-möiraahv

Alouatta pigra (I)

Guatemala möiraahv

Ateles geoffroyi frontatus (I)

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi frontatus)

Ateles geoffroyi ornatus (I)

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi panamensis)

Brachyteles arachnoides (I)

Haardahv e ämblikahv

Brachyteles hypoxanthus (I)

Haardahv e ämblikahv liigist Brachyteles hypoxanthus

Oreonax flavicauda (I)

Peruu villakahv

Cebidae

Karbusahvlased

Callimico goeldii (I)

Goeldi marmosett e kallimiko

Callithrix aurita (I)

Marmosett (liigist Callithrix aurita)

Callithrix flaviceps (I)

Marmosett (liigist Callithrix flaviceps)

Leontopithecus spp. (I)

Lõvitamariinid

Saguinus bicolor (I)

Karvastamariin (liigist Saguinus bicolor)

Saguinus geoffroyi (I)

Geoffroy tamariin

Saguinus leucopus (I)

Karvastamariin (liigist Saguinus leucopus)

Saguinus martinsi (I)

Karvastamariin (liigist Saguines martinsi)

Saguinus oedipus (I)

Pintšetamariin

Saimiri oerstedii (I)

Ruugeselg-saimiri

Cercopithecidae

Pärdiklased

Cercocebus galeritus (I)

Välemangabei

Cercopithecus diana (I)

Diaanapärdik

Cercopithecus roloway (I)

Pärdik (liigist Cercopithecus roloway)

Cercopithecus solatus (II)

Pärdik (liigist Cercopithecus solatus)

Colobus satanas (II)

Pärgli-kuningkoolobus

Macaca silenus (I)

Vanderu

Macaca sylvanus (I)

Barbary macaque

Mandrillus leucophaeus (I)

Drill

Mandrillus sphinx (I)

Mandrill

Nasalis larvatus (I)

Ninaahv e kahau

Piliocolobus foai (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus foai)

Piliocolobus gordonorum (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus gordonorum)

Piliocolobus kirkii (I)

Kirki punakoolobus

Piliocolobus pennantii (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus pennantii)

Piliocolobus preussi (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus preussi)

Piliocolobus rufomitratus (I)

Mitra-punakoolobus

Piliocolobus tephrosceles (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tephrosceles)

Piliocolobus tholloni (II)

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tholloni)

Presbytis potenziani (I)

Languur (liigist Presbytis potenziani)

Pygathrix spp. (I)

Hertsoglanguurid

Rhinopithecus spp. (I)

Nosulanguurid

Semnopithecus ajax (I)

Languur (liigist Semnopithecus ajax)

Semnopithecus dussumieri (I)

Languur (liigist Semnopithecus dussumieri)

Semnopithecus entellus (I)

Languur (liigist Semnopithecus entellus)

Semnopithecus hector (I)

Languur (liigist Semnopithecus hector)

Semnopithecus hypoleucos (I)

Languur (liigist Semnopithecus hypoleucos)

Semnopithecus priam (I)

Languur (liigist Semnopithecus priam)

Semnopithecus schistaceus (I)

Languur (liigist Semnopithecus schistaceus)

Simias concolor (I)

Siimia

Trachypithecus delacouri (II)

Languur (liigist Trachypithecus delacouri)

Trachypithecus francoisi (II)

Languur (liigist Trachypithecus francoisi)

Trachypithecus geei (I)

Languur (liigist Trachypithecus geei)

Trachypithecus hatinhensis (II)

Languur (liigist Trachypithecus hatinhensis)

Trachypithecus johnii (II)

Languur (liigist Trachypithecus johnii)

Trachypithecus laotum (II)

Languur (liigist Trachypithecus laotum)

Trachypithecus pileatus (I)

Languur (liigist Trachypithecus pileatus)

Trachypithecus poliocephalus (II)

Languur (liigist Trachypithecus poliocephalus)

Trachypithecus shortridgei (I)

Languur (liigist Trachypithecus shortridgei)

Cheirogaleidae

Hiirikleemurlased

Cheirogaleidae spp. (I)

Hiirikleemurlased

Daubentoniidae

Aielased

Daubentonia madagascariensis (I)

Aie

Hominidae

Inimlased

Gorilla beringei (I)

Mägigorilla

Gorilla gorilla (I)

Rannikugorilla

Pan spp. (I)

Šimpansid

Pongo abelii (I)

Sumatra orangutan

Pongo pygmaeus (I)

Kalimantani orangutan

Hylobatidae

Gibonlased

Hylobatidae spp. (I)

Gibonlased

Indriidae

Indrilased

Indriidae spp. (I)

Indrilased

Lemuridae

Leemurlased

Lemuridae spp. (I)

Leemurlased

Lepilemuridae

Leemurlased

Lepilemuridae spp. (I)

Leemurlased

Lorisidae

Loorilased

Nycticebus spp. (I)

Loorid (liigid Nycticebus spp.)

Pitheciidae

Uakarid, titid, saakid

Cacajao spp. (I)

Uakarid

Callicebus barbarabrownae (II)

Hüppurahv (liigist Callicebus barbarabrownae)

Callicebus melanochir (II)

Hüppurahv (liigist Callicebus melanochir)

Callicebus nigrifrons (II)

Hüppurahv (liigist Callicebus nigrifrons)

Callicebus personatus (II)

Masktiti

Chiropotes albinasus (I)

Valgenina-habesaaki

Tarsiidae

Kandlased

Tarsius spp. (II)

Kandlased

PROBOSCIDEA

LONDILISED

Elephantidae

Londilased

Elephas maximus (I)

India elevant

Loxodonta africana (I) (välja arvatud Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

Loxodonta africana (II)

(üksnes Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid; (5) muud populatsioonid on loetletud A lisas)

Aafrika elevant

RODENTIA

NÄRILISED

Chinchillidae

Villakhiirlased

Chinchilla spp. (I) (kodustatud vormi isendite suhtes käesolevat määrust ei kohaldata)

Tšintšiljad

Cuniculidae

Pakalased

Cuniculus paca (III Honduras)

Paka (liigist Cuniculus paca)

Dasyproctidae

Aguutilased

Dasyprocta punctata (III Honduras)

Aguuti (liigist Dasyprocta punctata)

Erethizontidae

Okaslased

Sphiggurus mexicanus (III Honduras)

Okaslane (liigist Sphiggurus mexicanus)

Sphiggurus spinosus (III Uruguay)

Okaslane (liigist Sphiggurus spinosus)

Hystricidae

Okassigalased

Hystrix cristata

Hari-okassiga

Muridae

Hiirlased

Leporillus conditor (I)

Kõrvuk-kojarott

Pseudomys fieldi praeconis (I)

Hatune väärhiir

Xeromys myoides (I)

Eba-kobrasrott

Zyzomys pedunculatus (I)

Hiirlane (liigist Zyzomys pedunculatus)

Sciuridae

Oravlased

Cynomys mexicanus (I)

Preeriakoer e rohtlahaukur

Marmota caudata (III India)

Punaümiseja

Marmota himalayana (III India)

Suurümiseja

Ratufa spp. (II)

Hiidoravad

Sciurus deppei (III Costa Rica)

Orav (liigist Sciurus deppei)

SCANDENTIA

TUPAIALISED

SCANDENTIA spp. (II)

Tupaialised

SIRENIA

MERIVEISELISED

Dugongidae

Dugonglased

Dugong dugon (I)

Dugong

Trichechidae

Lamantiinlased

Trichechus inunguis (I)

Trichechus manatus (I)

Trichechus senegalensis (I)

AVES

Linnud

ANSERIFORMES

HANELISED

Anatidae

Partlased

Anas aucklandica (I)

Öö-piilpart

Anas bernieri (II)

Madagaskari piilpart

Anas chlorotis (I)

Pateke piilpart

Anas formosa (II)

Kuupart

Anas laysanensis (I)

Laysani sinikael-part

Anas nesiotis (I)

Campbelli piilpart

Anas querquedula

Rägapart

Asarcornis scutulata (I)

Tontpart

Aythya innotata

Madagaskari vart

Aythya nyroca

Valgesilm-vart

Branta canadensis leucopareia (I)

Aleuutide lagle

Branta ruficollis (II)

Punakael-lagle

Branta sandvicensis (I)

Nenelagle

Coscoroba coscoroba (II)

Koskorobaluik

Cygnus melancoryphus (II)

Mustkael-luik

Dendrocygna arborea (II)

Palmi-vilepart

Dendrocygna autumnalis (III Honduras)

Punanokk-vilepart

Dendrocygna bicolor (III Honduras)

Ruuge-vilepart

Mergus octosetaceus

Brasiilia koskel

Oxyura leucocephala (II)

Stepi-händpart

Rhodonessa caryophyllacea (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Roosavart

Sarkidiornis melanotos (II)

Kühmnokk-part

Tadorna cristata

Vikerpart

APODIFORMES

PIIRITAJALISED

Trochilidae

Koolibrilased

Trochilidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Koolibrilased

Glaucis dohrnii (I)

Koolibri (liigist Glaucis dohrnii)

CHARADRIIFORMES

KURVITSALISED

Burhinidae

Jämejalalased

Burhinus bistriatus (III Guatemala)

Rohtla-jämejalg

Laridae

Kajaklased

Larus relictus (I)

Kõnnukajakas

Scolopacidae

Kurvitslased

Numenius borealis (I)

Põhjakoovitaja

Numenius tenuirostris (I)

Helekoovitaja

Tringa guttifer (I)

Sahhalini tilder

CICONIIFORMES

TOONEKURELISED

Ardeidae

Haigurlased

Ardea alba

Hõbehaigur

Bubulcus ibis

Veisehaigur

Egretta garzetta

Siidhaigur

Balaenicipitidae

Kingnoklased

Balaeniceps rex (II)

Kingnokk

Ciconiidae

Toonekurglased

Ciconia boyciana (I)

Ida-toonekurg

Ciconia nigra (II)

Must-toonekurg

Ciconia stormi

Sunda toonekurg

Jabiru mycteria (I)

Jabiru-toonekurg

Leptoptilos dubius

India marabu

Mycteria cinerea (I)

Rand-toonekurg

Phoenicopteridae

Flamingolased

Phoenicopteridae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Flamingolased

Phoenicopterus ruber (II)

Punaflamingo

Threskiornithidae

Iibislased

Eudocimus ruber (II)

Punaiibis

Geronticus calvus (II)

Kiilasiibis

Geronticus eremita (I)

Kaljuiibis

Nipponia nippon (I)

Tuttiibis

Platalea leucorodia (II)

Luitsnokk-iibis

Pseudibis gigantea

Hiidiibis

COLUMBIFORMES

TUVILISED

Columbidae

Tuvilased

Caloenas nicobarica (I)

Lakktuvi

Claravis godefrida

Brasiilia bambusetuvi

Columba livia

Kaljutuvi

Ducula mindorensis (I)

Mindoro keisertuvi

Gallicolumba luzonica (II)

Verirind-maatuvi

Goura spp. (II)

Kroontuvid

Leptotila wellsi

Grenada manteltuvi

Nesoenas mayeri (III Mauritius)

Roosatuvi

Streptopelia turtur

Turteltuvi

CORACIIFORMES

SINIRAALISED

Bucerotidae

Sarvlindlased

Aceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Sarvlinnud (liigid Aceros spp.)

Aceros nipalensis (I)

Nudi-sarvlind

Anorrhinus spp. (II)

Sarvlinnud (liigid Anorrhinus spp.)

Anthracoceros spp. (II)

Sarvlinnud (liigid Anthracoceros spp.)

Berenicornis spp. (II)

Sarvlinnud (liigid Berenicornis spp.)

Buceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Sarvlinnud (liigid Buceros spp.)

Buceros bicornis (I)

Suur-sarvlind

Penelopides spp. (II)

Sarvlinnud (liigid Penelopides spp.)

Rhinoplax vigil (I)

Kilp-sarvlind

Rhyticeros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Sarvlinnud (liigid Rhyticeros spp.)

Rhyticeros subruficollis (I)

Silenokk-sarvlind

CUCULIFORMES

KÄOLISED

Musophagidae

Turakolased

Tauraco spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Turakod (liigid Tauraco spp.)

Tauraco bannermani (II)

Kameruni turako

FALCONIFORMES

KULLILISED

FALCONIFORMES spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid; välja arvatud C lisas loetletud sugukonna Cathartidae üks liik; selle sugukonna teised liigid ei ole käesoleva määruse lisades loetletud, ning välja arvatud Caracara lutosa)

Kullilised

Accipitridae

Haugaslased

Accipiter brevipes (II)

Stepi-raudkull

Accipiter gentilis (II)

Kanakull

Accipiter nisus (II)

Raudkull

Aegypius monachus (II)

Raisakotkas

Aquila adalberti (I)

Ibeeria kääpakotkas

Aquila chrysaetos (II)

Kaljukotkas

Aquila clanga (II)

Suur-konnakotkas

Aquila heliaca (I)

Kääpakotkas

Aquila pomarina (II)

Väike-konnakotkas

Buteo buteo (II)

Hiireviu

Buteo lagopus (II)

Karvasjalg-viu

Buteo rufinus (II)

Stepiviu

Chondrohierax uncinatus wilsonii (I)

Konksnokk-haugas (alamliigist Chondrohierax uncinatus wilsonii)

Circaetus gallicus (II)

Madukotkas

Circus aeruginosus (II)

Roo-loorkull

Circus cyaneus (II)

Välja-loorkull

Circus macrourus (II)

Stepi-loorkull

Circus pygargus (II)

Soo-loorkull

Elanus caeruleus (II)

Hõbehaugas

Eutriorchis astur (II)

Vööthaugas

Gypaetus barbatus (II)

Habekotkas

Gyps fulvus (II)

Kaeluskotkas

Haliaeetus spp. (I/II) (Haliaeetus albicilla on loetletud I liites; muud liigid on loetletud II liites.)

Merikotkad

Harpia harpyja (I)

Harpüiakotkas

Hieraaetus fasciatus (II)

Haugaskotkas

Hieraaetus pennatus (II)

Kääbuskotkas

Leucopternis occidentalis (II)

Ekuadori selvaviu

Milvus migrans (II)(välja arvatud Milvus migrans lineatus, mis on loetletud B lisas)

Must-harksaba

Milvus milvus (II)

Puna-harksaba

Neophron percnopterus (II)

Raipekotkas

Pernis apivorus (II)

Herilaseviu

Pithecophaga jefferyi (I)

Ahvikotkas

Cathartidae

Kondorlased

Gymnogyps californianus (I)

Kalifornia kondor

Sarcoramphus papa (III Honduras)

Kuningkondor

Vultur gryphus (I)

Andi kondor

Falconidae

Pistriklased

Falco araeus (I)

Seišelli tuuletallaja

Falco biarmicus (II)

Kõnnupistrik

Falco cherrug (II)

Stepipistrik

Falco columbarius (II)

Väikepistrik

Falco eleonorae (II)

Vahemere pistrik

Falco jugger (I)

India kõnnupistrik

Falco naumanni (II)

Stepi-tuuletallaja

Falco newtoni (I) (üksnes Seišellide populatsioon)

Madagaskari tuuletallaja

Falco pelegrinoides (I)

Kõrbepistrik

Falco peregrinus (I)

Rabapistrik

Falco punctatus (I)

Mauritiuse tuuletallaja

Falco rusticolus (I)

Jahipistrik

Falco subbuteo (II)

Lõopistrik

Falco tinnunculus (II)

Tuuletallaja

Falco vespertinus (II)

Punajalg-pistrik

Pandionidae

Kalakotkaslased

Pandion haliaetus (II)

Kalakotkas

GALLIFORMES

KANALISED

Cracidae

Hokolased

Crax alberti (III Colombia)

Sinisagar-hoko

Crax blumenbachii (I)

Bahia hoko

Crax daubentoni (III Colombia)

Ljaanohoko

Crax fasciolata

Palehoko

Crax globulosa (III Colombia)

Punasagar-hoko

Crax rubra (III Colombia/Costa Rica/Guatemala/Honduras)

Suurhoko

Mitu mitu (I)

Suurnokk-hoko

Oreophasis derbianus (I)

Sarvhoko

Ortalis vetula (III Guatemala/Honduras)

Võsa-tšatšalaka

Pauxi pauxi (III Colombia)

Kiiverhoko

Penelope albipennis (I)

Valgetiib-lotthoko

Penelope purpurascens (III Honduras)

Suur-lotthoko

Penelopina nigra (III Guatemala)

Lokut-nõlvahoko

Pipile jacutinga (I)

Palmi-pugalhoko

Pipile pipile (I)

Paruk-pugalhoko

Megapodiidae

Rihukanalased

Macrocephalon maleo (I)

Vasar-rihukana

Phasianidae

Faasanlased (kanalased)

Argusianus argus (II)

Argusfaasan

Catreus wallichii (I)

Viirfaasan

Colinus virginianus ridgwayi (I)

Nurmvutt (alamliigist Colinus virginianus ridgwayi)

Crossoptilon crossoptilon (I)

Valge-kõrvukfaasan

Crossoptilon mantchuricum (I)

Pruun-kõrvukfaasan

Gallus sonneratii (II)

Täpik-džunglikana

Ithaginis cruentus (II)

Püüfaasan

Lophophorus impejanus (I)

Kroon-läikfaasan

Lophophorus lhuysii (I)

Hiina läikfaasan

Lophophorus sclateri (I)

Hõbeselg-läikfaasan

Lophura edwardsi (I)

Annami faasan

Lophura hatinhensis

Vietnami faasan

Lophura leucomelanos (III Pakistan)

Terasfaasan

Lophura swinhoii (I)

Valgeselg-faasan

Meleagris ocellata (III Guatemala)

Silmikkalkun

Odontophorus strophium

Tamme-selvavutt

Ophrysia superciliosa

Tuhkvutt

Pavo cristatus (III Pakistan)

Sini-paabulind

Pavo muticus (II)

Rohe-paabulind

Polyplectron bicalcaratum (II)

Hall-paabufaasan

Polyplectron germaini (II)

Vietnami paabufaasan

Polyplectron malacense (II)

Kübar-paabufaasan

Polyplectron napoleonis (I)

Palawani paabufaasan

Polyplectron schleiermacheri (II)

Kalimantani paabufaasan

Pucrasia macrolopha (III Pakistan)

Tuttfaasan

Rheinardia ocellata (I)

Pärlfaasan

Syrmaticus ellioti (I)

Valgekõht-faasan

Syrmaticus humiae (I)

Birma faasan

Syrmaticus mikado (I)

Mikaadofaasan

Tetraogallus caspius (I)

Pärsia mägikana

Tetraogallus tibetanus (I)

Tiibeti mägikana

Tragopan blythii (I)

Nagalandi helmesfaasan

Tragopan caboti (I)

Hele-helmesfaasan

Tragopan melanocephalus (I)

Tõmmu-helmesfaasan

Tragopan satyra (III Nepal)

Saatür-helmesfaasan

Tympanuchus cupido attwateri (II)

Preeriapüü (alamliigist Tympanuchus cupido attwateri)

GRUIFORMES

KURELISED

Gruidae

Kurglased

Gruidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Kurglased

Grus americana (I)

Trompetkurg

Grus canadensis (I/II) (liik on loetletud II liites, kuid alamliigid Grus canadensis nesiotes ja Grus canadensis pulla on loetletud I liites)

Kanada kurg

Grus grus (II)

Sookurg

Grus japonensis (I)

Õnnekurg

Grus leucogeranus (I)

Valgekurg

Grus monacha (I)

Munkkurg

Grus nigricollis (I)

Mägikurg

Grus vipio (I)

Idakurg

Otididae

Traplased

Otididae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Traplased

Ardeotis nigriceps (I)

India trapp

Chlamydotis macqueenii (I)

Aasia kraetrapp

Chlamydotis undulata (I)

Kraetrapp

Houbaropsis bengalensis (I)

Bengali trapp

Otis tarda (II)

Suurtrapp

Sypheotides indicus (II)

Tutt-trapp

Tetrax tetrax (II)

Väiketrapp

Rallidae

Ruiklased

Gallirallus sylvestris (I)

Pruunruik

Rhynochetidae

Kagulased

Rhynochetos jubatus (I)

Kagu

PASSERIFORMES

VÄRVULISED

Atrichornithidae

Tihnikuhüpiklased

Atrichornis clamosus (I)

Häälis-tihnikulind

Cotingidae

Kotingalased

Cephalopterus ornatus (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus ornatus)

Cephalopterus penduliger (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus penduliger)

Cotinga maculata (I)

Kotinga (liigist Cotinga maculata)

Rupicola spp. (II)

Kaljukukesed

Xipholena atropurpurea (I)

Kotingalane (liigist Xipholena atropurpurea)

Emberizidae

Tsiitsitajalased

Gubernatrix cristata (II)

Tsiitsitajalane (liigist Gubernatrix cristata)

Paroaria capitata (II)

Tsiitsitajalane (liigist Paroaria capitata)

Paroaria coronata (II)

Tsiitsitajalane (liigist Paroaria coronata)

Tangara fastuosa (II)

Tangara (liigist Tangara fastuosa)

Estrildidae

Amadiinlased

Amandava formosa (II)

Viher-amadiin

Lonchura fuscata

Timori riisiamadiin

Lonchura oryzivora (II)

Riisiamadiin

Poephila cincta cincta (II)

Mustkurk-amadiin

Fringillidae

Vintlased

Carduelis cucullata (I)

Punasiisike

Carduelis yarrellii (II)

Kuldpõsk-siisike

Hirundinidae

Pääsulased

Pseudochelidon sirintarae (I)

Aasia jõgipääsuke

Icteridae

Turpiallased

Xanthopsar flavus (I)

Turpial (liigist Xanthopsar flavus)

Meliphagidae

Meelindlased

Lichenostomus melanops cassidix (II)

Meelind (alamliigist Lichenostomus melanops cassidix)

Muscicapidae

Kärbsenäplased, põõsaslindlased, rägalindlased, vilbaslased

Acrocephalus rodericanus (III Mauritius)

Maskareeni roolind

Cyornis ruckii (II)

Kärbsenäplane (liigist Cyornis ruckii)

Dasyornis broadbenti litoralis (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Suur-rägalind (alamliigist Dasyornis broadbenti litoralis)

Dasyornis longirostris (I)

Lääne-rägalind

Garrulax canorus (II)

Vilbaslane (liigist Garrulax canorus)

Garrulax taewanus (II)

Vilbaslane (liigist Garrulax taewanus)

Leiothrix argentauris (II)

Vilbaslane (liigist Leiothrix argentauris)

Leiothrix lutea (II)

Vilbaslane (liigist Leiothrix lutea)

Liocichla omeiensis (II)

Vilbaslane (liigist Liocichla omeiensis)

Picathartes gymnocephalus (I)

Kiilas-kaljukark

Picathartes oreas (I)

Mets-kaljukark

Terpsiphone bourbonnensis (III Mauritius)

Paradiisinäpp (liigist Terpsiphone bourbonnensis)

Paradisaeidae

Paradiisilindlased

Paradisaeidae spp. (II)

Paradiisilindlased

Pittidae

Pitalased

Pitta guajana (II)

Vöötpita

Pitta gurneyi (I)

Safranpita

Pitta kochi (I)

Tammepita

Pitta nympha (II)

Võlupita

Pycnonotidae

Bülbüllased

Pycnonotus zeylanicus (II)

Suurbülbül

Sturnidae

Kuldnoklased

Gracula religiosa (II)

Suurmaina

Leucopsar rothschildi (I)

Valge-kuldnokk

Zosteropidae

Prilliklased

Zosterops albogularis (I)

Prillik (liigist Zosterops albogularis)

PELECANIFORMES

PELIKANILISED

Fregatidae

Fregattlindlased

Fregata andrewsi (I)

Jõulusaare fregattlind

Pelecanidae

Pelikanlased

Pelecanus crispus (I)

Käharpelikan

Sulidae

Suulalased

Papasula abbotti (I)

Metssuula

PICIFORMES

RÄHNILISED

Capitonidae

Habelindlased

Semnornis ramphastinus (III Colombia)

Viker-lõhisnokk

Picidae

Rähnlased

Dryocopus javensis richardsi (I)

Valgekõht-musträhn (alamliigist Dryocopus javensis richardsi)

Ramphastidae

Tuukanlased

Baillonius bailloni (III Argentina)

Safrantuukan

Pteroglossus aracari (II)

Mustkael-arassari

Pteroglossus castanotis (III Argentina)

Jõgiarassari

Pteroglossus viridis (II)

Guajaana arassari

Ramphastos dicolorus (III Argentina)

Brasiilia tuukan

Ramphastos sulfuratus (II)

Vääveltuukan

Ramphastos toco (II)

Tokotuukan

Ramphastos tucanus (II)

Manistuukan

Ramphastos vitellinus (II)

Mustnokk-tuukan

Selenidera maculirostris (III Argentina)

Vöötnokk-tuukan

PODICIPEDIFORMES

PÜTILISED

Podicipedidae

Pütlased

Podilymbus gigas (I)

Atitlani pütt

PROCELLARIIFORMES

TORMILINNULISED

Diomedeidae

Albatroslased

Phoebastria albatrus (I)

Kuldpea-albatross

PSITTACIFORMES

PAPAGOILISED

PSITTACIFORMES spp. (II)

(välja arvatud A lisas loetletud liigid ja välja arvatud Agapornis roseicollis, Melopsittacus undulatus, Nymphicus hollandicus ja Psittacula krameri, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)

Papagoilised

Cacatuidae

Kakaduulased

Cacatua goffiniana (I)

Tanimbari kakaduu

Cacatua haematuropygia (I)

Filipiini kakaduu

Cacatua moluccensis (I)

Serami kakaduu

Cacatua sulphurea (I)

Väävelkakaduu

Probosciger aterrimus (I)

Ronkkakaduu

Loriidae

Nestepapagoilased

Eos histrio (I)

Arlekiin-nestepapagoi

Vini spp. (I/II) (Vini ultramarina on loetletud I liites, teised liigid II liites)

Nestepapagoid (liigid Vini spp.)

Psittacidae

Papagoilased

Amazona arausiaca (I)

Sinipea-amatsoonpapagoi

Amazona auropalliata (I)

Kuldkukal-amatsoonpapagoi

Amazona barbadensis (I)

Kaktuse-amatsoonpapagoi

Amazona brasiliensis (I)

Rand-amatsoonpapagoi

Amazona finschi (I)

Mehhiko amatsoonpapagoi

Amazona guildingii (I)

Kuning-amatsoonpapagoi

Amazona imperialis (I)

Keiser-amatsoonpapagoi

Amazona leucocephala (I)

Kuuba amatsoonpapagoi

Amazona oratrix (I)

Kuldpea-amatsoonpapagoi

Amazona pretrei (I)

Punatiib-amatsoonpapagoi

Amazona rhodocorytha (I)

Vikerpea-amatsoonpapagoi

Amazona tucumana (I)

Lepa-amatsoonpapagoi

Amazona versicolor (I)

Saint lucia amatsoonpapagoi

Amazona vinacea (I)

Purpur-amatsoonpapagoi

Amazona viridigenalis (I)

Tamaulipase amatsoonpapagoi

Amazona vittata (I)

Puertoriiko amatsoonpapagoi

Anodorhynchus spp. (I)

Siniaarad

Ara ambiguus (I)

Suur-soldataara

Ara glaucogularis (I)

Boliivia ararauna

Ara macao (I)

Puna-aara

Ara militaris (I)

Soldataara

Ara rubrogenys (I)

Mägiaara

Cyanopsitta spixii (I)

Safiiraara

Cyanoramphus cookii (I)

Cyanoramphus forbesi (I)

Väike-maooripapagoi

Cyanoramphus novaezelandiae (I)

Suur-maooripapagoi

Cyanoramphus saisseti (I)

Cyclopsitta diophthalma coxeni (I)

Tulipõsk-viigipapagoi

Eunymphicus cornutus (I)

Tuttpapagoi

Guarouba guarouba (I)

Kuldaratinga

Neophema chrysogaster (I)

Tasmaania rohupapagoi

Ognorhynchus icterotis (I)

Vahapalmi-papagoi

Pezoporus occidentalis (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Ööpapagoi

Pezoporus wallicus (I)

Maapapagoi

Pionopsitta pileata (I)

Punalaup-selvapapagoi

Primolius couloni (I)

Smaragd-aara

Primolius maracana (I)

Roheaara

Psephotus chrysopterygius (I)

Põhja-paradiisipapagoi

Psephotus dissimilis (I)

Mustpea-paradiisipapagoi

Psephotus pulcherrimus (tõenäoliselt välja surnud) (I)

Hund-paradiisipapagoi

Psittacula echo (I)

Mauritiuse kaeluspapagoi

Psittacus erithacus (I)

African grey parrot

Pyrrhura cruentata (I)

Sinipugu-võrkpapagoi

Rhynchopsitta spp. (I)

Männipapagoid

Strigops habroptilus (I)

Kakkpapagoi

RHEIFORMES

NANDULISED

Rheidae

Nandulased

Pterocnemia pennata (I) (välja arvatud Pterocnemia pennata pennata, mis on loetletud B lisas)

Väikenandu

Pterocnemia pennata pennata (II)

Patagoonia väikenandu

Rhea americana (II)

Nandu

SPHENISCIFORMES

PINGVIINILISED

Spheniscidae

Pingviinlased

Spheniscus demersus (II)

Aafrika pingviin

Spheniscus humboldti (I)

Guaanopingviin

STRIGIFORMES

KAKULISED

STRIGIFORMES spp. (II)(välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Sceloglaux albifacies)

Kakulised

Strigidae

Kaklased

Aegolius funereus (II)

Karvasjalg-kakk

Asio flammeus (II)

Sooräts

Asio otus (II)

Kõrvukräts

Athene noctua (II)

Kivikakk

Bubo bubo (II) (välja arvatud Bubo bubo bengalensis, mis on loetletud B lisas)

Kassikakk

Glaucidium passerinum (II)

Värbkakk

Heteroglaux blewitti (I)

Mets-kivikakk

Mimizuku gurneyi (I)

Hiidpäll

Ninox natalis (I)

Jõulusaare haugaskakk

Nyctea scandiaca (II)

Lõuna-haugaskakk (alamliigist Ninox novaeseelandiae undulata)

Otus ireneae (II)

Lumekakk

Otus scops (II)

Sokoke päll

Strix aluco (II)

Salupäll

Strix nebulosa (II)

Kodukakk

Strix uralensis (II) (välja arvatud Strix uralensis davidii, mis on loetletud B lisas)

Habekakk

Surnia ulula (II)

Händkakk

Tytonidae

Loorkaklased

Tyto alba (II)

Loorkakk

Tyto soumagnei (I)

Puna-loorkakk

STRUTHIONIFORMES

JAANALINNULISED

Struthionidae

Jaanalindlased

Struthio camelus (I) (üksnes Alžeeria, Burkina Faso, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Tšaadi, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeri, Nigeeria, Senegali ja Sudaani populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Jaanalind

TINAMIFORMES

TINAMULISED

Tinamidae

Tinamulased

Tinamus solitarius (I)

Eraktinamu

TROGONIFORMES

JÄRANOKALISED

Trogonidae

Järanoklased

Pharomachrus mocinno (I)

Ketsal

REPTILIA

ROOMAJAD

CROCODYLIA

ALLIGAATORLASED

CROCODYLIA spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Alligaatorlased

Alligatoridae

Alligaatorlased

Alligator sinensis (I)

Hiina alligaator

Caiman crocodilus apaporiensis (I)

Krokodillkaiman (alamliigist Caiman crocodilus apaporiensis)

Caiman latirostris (I) (välja arvatud Argentina populatsioon, mis on loetletud B lisas)

Laikoon-kaiman

Melanosuchus niger (I) (välja arvatud Brasiilia populatsioon, mis on loetletud B lisas ning välja arvatud Ecuadori populatsioon, mis on loetletud B lisas ja mille suhtes kehtib iga-aastane ekspordi nullkvoot, kuni CITESi sekretariaat ning IUCN/SSC krokodillispetsialistide rühm kiidab heaks ekspordi aastakvoodid)

Tõmmukaiman

Crocodylidae

Krokodilllased

Crocodylus acutus (I) (välja arvatud Colombia Córdoba departemangu Cispata lahe, Tinajonesi, La Balsa ja ümbritsevate alade mangroovide integreeritud halduspiirkonna populatsioonid ning Kuuba populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

Teravkoon-krokodill

Crocodylus cataphractus (I)

Rüükrokodill

Crocodylus intermedius (I)

Orinoko krokodill

Crocodylus mindorensis (I)

Uusginea krokodill

Crocodylus moreletii (I) (välja arvatud Belize populatsioon, mis on loetletud B lisas, nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel ning Mehhiko populatsioon, mis on loetletud B lisas)

Keskameerika krokodill

Crocodylus niloticus (I) (välja arvatud Botswana, Egiptuse [nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel], Etioopia, Keenia, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Uganda, Tansaania Ühendvabariigi (ekspordi aastakvoot lisaks farmides elavatele isenditele kuni 1 600 looduslikku isendit, sh jahitrofeed), Sambia ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

Niiluse krokodill

Crocodylus palustris (I)

Sookrokodill

Loxodonta africana (I) (välja arvatud Austraalia, Indoneesia, Malaisia ja Paapua Uus-Guinea populatsioonid, mis on loetletud B lisas) Malaisia populatsioon: looduslik püük on piiratud Sarawaki osariigiga ning nullkvoot Malaisia muude osariikide (Sabah ja Malaisia poolsaar) looduslike isendite suhtes, ilma nullkvoodi muutusteta, v.a CITESi konventsiooniosaliste heakskiidu korral)

Harikrokodill

Crocodylus rhombifer (I)

Kuuba krokodill

Crocodylus siamensis (I)

Siiami krokodill

Osteolaemus tetraspis (I)

Tömpkoon-krokodill

Tomistoma schlegelii (I)

Gaavialkrokodill

Gavialidae

Gaaviallased

Gavialis gangeticus (I)

Gangese gaavial

RHYNCHOCEPHALIA

KÄRSSPEALISED

Sphenodontidae

Tuataaralased

Sphenodon spp. (I)

Tuataarad (liigid Sphenodon spp.)

SAURIA

SISALIKULISED

Agamidae

Agaamlased

Saara spp. (II)

Uromastyx spp. (II)

Agaamlased (liigid Uromastyx spp.)

Anguidae

Vaskuslased

Abronia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud isendid. Nullkvoot on kehtestatud Abronia aurita, A. gaiophantasma, A. montecristoi, A. salvadorensis ja A. vasconcelosii) looduslike isendite suhtes

Arbrooniad

Abronia anzuetoi (I)

Anzuetoi abroonia

Abronia campbelli (I)

Campbelli abroonia

Abronia fimbriata (I)

Harjasabroonia

Abronia frosti (I)

Frosti abroonia

Abronia meledona (I)

Miramundo abroonia

Chamaeleonidae

Kameeleonlased

Archaius spp. (II)

Bradypodion spp. (II)

Kääbuskameeleonid (liigid Bradypodion spp.)

Brookesia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Kääbuskameeleonid (liigid Brookesia spp.)

Brookesia perarmata (I)

Pantser-kääbuskaameleon

Calumma spp. (II)

Kameeleonid (liigid Camulla spp.)

Chamaeleo spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.)

Chamaeleo chamaeleon (II)

Harilik kameeleon

Furcifer spp. (II)

Kameeleonid (liigid Furcifer spp.)

Kinyongia spp. (II)

Kääbuskameeleonid (liigid Kinyongia spp.)

Nadzikambia spp. (II)

Kääbuskameeleonid (liigid Nadzikambia spp.)

Palleon spp. (II)

Rhampholeon spp. (II)

Töbikameeleonid

Rieppeleon spp. (II)

Nöbikameeleonid

Trioceros spp. (II)

Cordylidae

Vöösabalased

Cordylus spp. (II)

Vöösabad (liigid Cordylus spp.)

Hemicordylus spp. (II)

Karusaurus spp. (II)

Namazonurus spp. (II)

Ninurta spp. (II)

Ouroborus spp. (II)

Pseudocordylus spp. (II)

Smaug spp. (II)

Gekkonidae

Gekolased

Cnemaspis psychedelica (I)

Vikergeko

Dactylocnemis spp. (III Uus-Meremaa)

Küünisgekod

Hoplodactylus spp. (III Uus-Meremaa)

Konksvarvasgekod

Lygodactylus williamsi (I)

Geko (liigist Lygodactylus williamsi)

Mokopirirakau spp. (III Uus-Meremaa)

Nactus serpensinsula (II)

Serpenti geko

Naultinus spp. (II)

Uus-meremaa puugekod

Paroedura masobe (II)

Masobe maageko

Phelsuma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Päevagekod

Phelsuma guentheri (II)

Roundi geko

Rhoptropella spp. (II)

Toropuku spp. (III Uus-Meremaa)

Tukutuku spp. (III Uus-Meremaa)

Uroplatus spp. (II)

Lamesabagekod

Woodworthia spp. (III Uus-Meremaa)

Helodermatidae

Mürkvaraanlased

Heloderma spp. (II) (välja arvatud lisas A loetletud liigid)

Mürkvaraanid

Heloderma horridum charlesbogerti (I)

Mürkvaraan (alamliigist Heloderma horridum charlesbogerti)

Iguanidae

Iguaanlased

Amblyrhynchus cristatus (II)

Meriiguaan

Brachylophus spp. (I)

Idaleeguanid

Conolophus spp. (II)

Maaiguaanid

Ctenosaura bakeri (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura bakeri)

Ctenosaura melanosterna (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura melanosterna)

Ctenosaura oedirhina (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura oedirhina)

Ctenosaura palearis (II)

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura palearis)

Cyclura spp. (I)

Männassabaleeguanid

Iguana spp. (II)

Iguaanid (liigid Iguana spp.)

Phrynosoma blainvillii (II)

Iguaan (liigist Phrynosoma blainvillii)

Phrynosoma cerroense (II)

Iguaan (liigist Phrynosoma cerroense)

Phrynosoma coronatum (II)

Kroon-kärniguaan

Phrynosoma wigginsi (II)

Iguaan (liigist Phrynosoma wigginsi)

Sauromalus varius (I)

Kirju tšakvalla

Lacertidae

Sisaliklased

Gallotia simonyi (I)

Kanaari hiidsisalik

Podarcis lilfordi (II)

Mallorka müürisisalik

Podarcis pityusensis (II)

Pituuseni müürisisalik

Lanthanotidae

Kurtvaraanlased

Lanthanotidae spp. (II) (Looduslike isenditega ärilistel eesmärkidel kauplemise suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot)

Scincidae

Skinklased

Corucia zebrata (II)

Haardsabaskink

Teiidae

Teiulased

Crocodilurus amazonicus (II)

Draakonsisalik

Dracaena spp. (II)

Kaimanteiud

Salvator spp. (II)

Tupinambis spp.(II)

Teegud

Varanidae

Varaanlased

Varanus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Varaanid

Varanus bengalensis (I)

Bengaali varaan

Varanus flavescens (I)

Kuldvaraan

Varanus griseus (I)

Kõrbevaraan

Varanus komodoensis (I)

Komodo varaan

Varanus nebulosus (I)

Varaan (liigist Varanus nebulosus)

Varanus olivaceus (II)

Rohevaraan

Xenosauridae

Ribiliklased

Shinisaurus crocodilurus (I)

Hiinaribilik

SERPENTES

MAOLISED

Boidae

Boalased

Boidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Boalased

Acrantophis spp. (I)

Lühisababoad

Boa constrictor occidentalis (I)

Kuningboa

Epicrates inornatus (I)

Puerto Rico silehuulboa

Epicrates monensis (I)

Silehuulboa (liigist Epicrates monensis)

Epicrates subflavus (I)

Jamaica silehuulboa

Eryx jaculus (II)

Lääne-liivaboa

Sanzinia madagascariensis (I)

Madagaskari puuboa

Bolyeriidae

Bolierialased

Bolyeriidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Bolierialased

Bolyeria multocarinata (I)

Roundi bolieria

Casarea dussumieri (I)

Mauriitsiuse bolieria

Colubridae

Nastiklased

Atretium schistosum (III India)

Oliivjas kiilselgmadu

Cerberus rynchops (III India)

Koerpeamadu

Clelia clelia (II)

Mussurana

Cyclagras gigas (II)

Hiidnastik

Elachistodon westermanni (II)

India munamadu

Ptyas mucosus (II)

Suursilmmadu e daaman

Xenochrophis piscator (III India)

Aasia vesimadu

Xenochrophis schnurrenbergeri (III India)

Xenochrophis tytleri (III India)

Elapidae

Mürknastiklased

Hoplocephalus bungaroides (II)

Laipea-madu

Micrurus diastema (III Honduras)

Korallmadu

Micrurus nigrocinctus (III Honduras)

Keskameerika korallmadu

Micrurus ruatanus (III Honduras)

Naja atra (II)

Kobra (liigist Naja atra)

Naja kaouthia (II)

Kobra (liigist Naja kaouthia)

Naja mandalayensis (II)

Kobra (liigist Naja mandalayensis)

Naja naja (II)

India kobra

Naja oxiana (II)

Keskaasia kobra

Naja philippinensis (II)

Kobra (liigist Naja philippinensis)

Naja sagittifera (II)

Kobra (liigist Naja sagittifera)

Naja samarensis (II)

Kobra (liigist Naja samarensis)

Naja siamensis (II)

Kobra (liigist Naja siamensis)

Naja sputatrix (II)

Kobra (liigist Naja sputatrix)

Naja sumatrana (II)

Kobra (liigist Naja sumatrana)

Ophiophagus hannah (II)

Kuningkobra

Loxocemidae

Kaksvärvmaolased

Loxocemidae spp. (II)

Kaksvärvmaod

Pythonidae

Püütonlased

Pythonidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

Püütonlased

Python molurus molurus (I)

India tiigerpüüton

Tropidophiidae

Mullaboalased

Tropidophiidae spp. (II)

Mullaboalased

Viperidae

Rästiklased

Atheris desaixi (II)

Desaixi puurästik

Bitis worthingtoni (II)

Worthingtoni aafrikarästik

Crotalus durissus (III Honduras)

Kaskavela e õud-lõgismadu

Crotalus durissus unicolor

Aruba lõgismadu

Daboia russelii (III India)

Ahelrästik e daboia

Trimeresurus mangshanensis (II)

Mangshani madu

Vipera latifii

Latifi rästik

Vipera ursinii (I) (üksnes Euroopa populatsioon, välja arvatud endise NSVLi koosseisu kuulunud alade populatsioon; neid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

Stepirästik

Vipera wagneri (II)

Wagneri rästik

TESTUDINES

KILPKONNALISED

Carettochelyidae

Kaksküüniskilpkonlased

Carettochelys insculpta (II)

Kaksküüniskilpkonn (liigist Carettochelys insculpta)

Chelidae

Madukaellased

Chelodina mccordi (II) (loodusest püütud isendite suhtes on kehtestatud ekspordi nullkvoot)

Madukaelkilpkonn (liigist Chelodina mccordi)

Pseudemydura umbrina (I)

Lääneaustraalia sookilpkonn

Cheloniidae

Merikilpkonlased

Cheloniidae spp. (I)

Merikilpkonlased

Chelydridae

Kaimankilpkonlased

Chelydra serpentina (III Ameerika Ühendriigid)

Kaimankilpkonn (liigist Chelydra serpentina)

Macrochelys temminckii (III Ameerika Ühendriigid)

Kaimankilpkonn (liigist Macrochelys temminckii)

Dermatemydidae

Tabaskokilpkonlased

Dermatemys mawii (II)

Tabaskokilpkonn (liigist Dermatemys mawii)

Dermochelyidae

Nahkkilpkonlased

Dermochelys coriacea (I)

Nahkkilpkonn (liigist Dermochelys coriacea)

Emydidae

Lamepeakilpkonlased

Chrysemys picta (Ainult elusisendid)

Ehiskilpkobnn

Clemmys guttata (II)

Täpiline kilpkonn

Emydoidea blandingii (II)

Lamepeakilpkonn (liigist Emydoidea blandingii)

Glyptemys insculpta (II)

Metsa-veekilpkonn

Glyptemys muhlenbergii (I)

Mühlenbergi veekilpkonn

Graptemys spp. (III Ameerika Ühendriigid)

Lamepeakilpkonlased (liigid Graptemys spp.)

Malaclemys terrapin (II)

Lamepeakilpkonn (liigist Malaclemys terrapin)

Terrapene spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud isendid)

Karpkilpkonnad

Terrapene coahuila (I)

Vee-karpkilpkonn

Geoemydidae

Batagur affinis (I)

Kilpkonn (liigist Batagur affinis)

Batagur baska (I)

Punakõrv-kilpkonn

Batagur borneoensis (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

Batagur dhongoka (II)

Batagur kachuga (II)

Batagur trivittata (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

Cuora spp. (II) (Cuora aurocapitata, C. flavomarginata, C. galbinifrons, C. mccordi, C. mouhotii, C. pani, C. trifasciata, C. yunnanensis ja C. zhoui puhul on kehtestatud iga-aastane ekspordi nullkvoot selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

Liigendkilpkonnad

Cyclemys spp. (II)

Kilpkonnad (liigid Cyclemys spp.)

Geoclemys hamiltonii (I)

Mustkilpkonn

Geoemyda japonica (II)

Ryukyu mägi-maakilpkonn

Geoemyda spengleri (II)

Mägi-maakilpkonn

Hardella thurjii (II)

Kilpkonn (liigist Hardella thurjii)

Heosemys annandalii (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

Templikilpkonn

Heosemys depressa (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

Kilpkonn (liigist Heosemys depressa)

Heosemys grandis (II)

Kilpkonn (liigist Heosemys grandis)

Heosemys spinosa (II)

Kilpkonn (liigist Heosemys spinosa)

Leucocephalon yuwonoi (II)

Kilpkonn (liigist Leucocephalon yuwonoi)

Malayemys macrocephala (II)

Malaikilpkonn (liigist Malayemys macrocephala)

Malayemys subtrijuga (II)

Malaikilpkonn (liigist Malayemys subtrijuga)

Mauremys annamensis (II) (Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

Kilpkonn (liigist Annamemys annamensis)

Mauremys iversoni (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Mauremys iversoni)

Mauremys japonica (II)

Kilpkonn (liigist Mauremys japonica)

Mauremys megalocephala (III Hiina)

Jämepea-hiinakilpkonn

Mauremys mutica (II)

Kilpkonn (liigist Mauremys mutica)

Mauremys nigricans (II)

Kilpkonn (liigist Mauremys nigricans)

Mauremys pritchardi (III Hiina

Kilpkonn (liigist Mauremys pritchardi)

Mauremys reevesii (III Hiina)

Kolmkiil-hiinakilpkonn

Mauremys sinensis (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Mauremys sinensis)

Melanochelys tricarinata (I)

Kilpkonn (liigist Melanochelys tricarinata)

Melanochelys trijuga (II)

Kolmkiil-kilpkonn

Morenia ocellata (I)

Birma sookilpkonn

Morenia petersi (II)

Kilpkonn (liigist Morenia petersi)

Notochelys platynota (II)

Kilpkonn (liigist Notochelys platynota)

Ocadia glyphistoma (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Ocadia glyphistoma)

Ocadia philippeni (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Ocadia philippeni)

Orlitia borneensis (II) (iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse ärilistel eesmärkidel)

Kilpkonn (liigist Orlitia borneensis)

Pangshura spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Katuskilpkonnad

Pangshura tecta (I)

India katuskilpkonnad

Sacalia bealei (II)

Kilpkonn (liigist Sacalia bealei)

Sacalia pseudocellata (III Hiina)

Kilpkonn (liigist Sacalia pseudocellata)

Sacalia quadriocellata (II)

Kilpkonn (liigist Sacalia quadriocellata)

Siebenrockiella crassicollis (II)

Kilpkonn (liigist Siebenrockiella crassicollis)

Siebenrockiella leytensis (II)

Kilpkonn (liigist Siebenrockiella leytensis)

Vijayachelys silvatica (II)

Kilpkonn (liigist Vijayachelys silvatica)

Platysternidae

Hiidpeakilpkonlased

Platysternidae spp. (I)

Hiidpeakilpkonlased

Podocnemididae

Afroameerika plaatkilpkonlased

Erymnochelys madagascariensis (II)

Madagaskari plaatkilpkonn

Peltocephalus dumerilianus (II)

Suurpea-plaatkilpkonn

Podocnemis spp. (II)

Plaatkilpkonnad

Testudinidae

Kumerkilpkonlased

Testudinidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; Geochelone sulcata puhul on kehtestatud iga-aastane ekspordi nullkvoot selliste isendite suhtes, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

Kumerkilpkonlased

Astrochelys radiata (I)

Kiirik-kilpkonn

Astrochelys yniphora (I)

Malagassi kilpkonn

Chelonoidis niger (I)

Elevant-kilpkonn

Geochelone platynota (I)

Birma tähtkilpkonn

Gopherus flavomarginatus (I)

Kaevurkilpkonn

Malacochersus tornieri (II)

Lõhekilpkonn

Psammobates geometricus (I)

Geomeetriline kilpkonn

Pyxis arachnoides (I)

Ämblik-kilpkonn

Pyxis planicauda (I)

Madagaskari kilpkonn

Testudo graeca (II)

Vahemere kilpkonn

Testudo hermanni (II)

Lõunaeuroopa kilpkonn

Testudo kleinmanni (I)

Egiptuse kilpkonn

Testudo marginata (II)

Laiserv-kilpkonn

Trionychidae

Kolmküüniskilpkonlased

Amyda cartilaginea (II)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Amyda cartilaginea)

Apalone ferox (III Ameerika Ühendriigid)

Äge kolmküüniskilpkonn

Apalone mutica (III Ameerika Ühendriigid)

Sile kolmküüniskilpkonn

Apalone spinifera (III Ameerika Ühendriigid) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

Ogaline kolmküüniskilpkonn

Apalone spinifera atra (I)

Must pehmekilp-kilpkonn

Chitra spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Pehmekilpkonnad (liigid Chitra spp.)

Chitra chitra (I)

Pehmekilpkonn (liigist Chitra chitra)

Chitra vandijki (I)

Pehmekilpkonn (liigist Chitra vandijki)

Cyclanorbis elegans (II)

Nuubia triipnudikilpkonn

Cyclanorbis senegalensis (II)

Senegali triipnudikilpkonn

Cycloderma aubryi (II)

Aubry täppnudikilpkonn

Cycloderma frenatum (II)

Zambezi täppnudikilpkonn

Dogania subplana (II)

Pehmekilpkonlane (liigist Dogania subplana)

Lissemys ceylonensis (II)

Klappnudikilpkonn (liigist Lissemys ceylonensis)

Lissemys punctata (II)

Klappnudikilpkonn (liigist Lissemys punctata)

Lissemys scutata (II)

Birma kalppnudikilpkonn

Nilssonia formosa (II)

Pehmekilpkonlane (liigist Nilssonia formosa)

Nilssonia gangetica (I)

Gangese kolmküüniskilpkonn

Nilssonia hurum (I)

Silmlaik-kolmküüniskilpkonn

Nilssonia leithii (II)

Pehmekilpkonlane (liigist Nilssonia leithii)

Nilssonia nigricans (I)

Tume kolmküüniskilpkonn

Palea steindachneri (II)

Pehmekilpkonlane (liigist Palea steindachneri)

Pelochelys spp. (II)

Hiidpehmekilpkonnad (liigid Pelochelys spp.)

Pelodiscus axenaria (II)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus axenaria)

Pelodiscus maackii (II)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus maackii)

Pelodiscus parviformis (II)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus parviformis)

Rafetus euphraticus (II)

Eufrati kolmküüniskilpkonn

Rafetus swinhoei (II)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Rafetus swinhoei)

Trionyx triunguis (II)

Aafrika kolmküüniskilpkonn

AMPHIBIA

KAHEPAIKSED

ANURA

PÄRISKONNALISED

Aromobatidae

Cryptic forest frogs

Allobates femoralis (II)

Päriskonnaline (liigist Allobates femoralis)

Allobates hodli (II)

Allobates myersi (II)

Päriskonnaline (liigist Allobates myersi)

Allobates zaparo (II)

Päriskonnaline (liigist Allobates zaparo)

Anomaloglossus rufulus (II)

Chimanta poison frog

Bufonidae

Kärnkonlased

Altiphrynoides spp. (I)

Kärnkonlased (liigid Altiphrynoides spp.)

Amietophrynus channingi (I)

Amietophrynus superciliaris (I)

Kulmukas kärnkonn

Atelopus zeteki (I)

Kirju kirevkonn

Incilius periglenes (I)

Kuldkärnkonn

Nectophrynoides spp. (I)

Nurgakärnkonnad

Nimbaphrynoides spp. (I)

Kärnkonlased (liigid Nimbaphrynoides spp.)

Calyptocephalellidae

Calyptocephalella gayi (III Tšiili)

Gei kiiverkilpkonn

Conrauidae

Frogs

Conraua goliath

Koljatkonn

Dendrobatidae

Puukonlased

Adelphobates spp. (II)

Ameerega spp. (II)

Andinobates spp. (II)

Dendrobates spp. (II)

Puukonlased (liigid Dendrobates spp.)

Epipedobates spp. (II)

Puukonlased (liigid Epipedobates spp.)

Excidobates spp. (II)

Hyloxalus azureiventris (II)

Kiirik-puukonn

Minyobates spp. (II)

Puukonlased (liigid Minyobates spp.)

Oophaga spp. (II)

Phyllobates spp. (II)

Puukonlased (liigid Phyllobates spp.)

Ranitomeya spp. (II)

Conraua goliath

Frogs

Euphlyctis hexadactylus (II)

Kuusvarvaskonn

Hoplobatrachus tigerinus (II)

Tiigerkonn

Hylidae

Lehekonlased

Agalychnis spp. (II)

Mantellidae

Mantellad

Mantella spp. (II)

Mantellad

Microhylidae

Pisikerakonlased

Dyscophus antongilii (II)

Tomatikonn

Dyscophus guineti (II)

Ida tomatkonnad

Dyscophus insularis (II)

Lääne tomatkonn

Scaphiophryne boribory (II)

Boribory kõdukonn

Scaphiophryne gottlebei (II)

Pisikerakonlane (liigist Scaphiophryne gottlebei)

Scaphiophryne marmorata (II)

Marmor-kõdukonn

Scaphiophryne spinosa (II)

Ogaline kõdukonn

Myobatrachidae

Haudekonlased

Rheobatrachus spp. (II) (välja arvatud Rheobatrachus silus ja Rheobatrachus vitellinus)

Haudekonnad (liigid Rheobatrachus spp.)

Telmatobiidae

Telmatobius culeus (I)

Titikaka veekonn

CAUDATA

SABAKONNALISED

Ambystomatidae

Tömpsuulased

Ambystoma dumerilii (II)

Patzcuaro tömpsuu

Ambystoma mexicanum (II)

Mehhiko tömpsuu

Cryptobranchidae

Hiidsalamanderlased

Andrias spp. (I)

Hiidsalamandrid

Cryptobranchus alleganiensis (III Ameerika Ühendriigid)

Salamander (liigist Cryptobranchus alleganiensis)

Hynobiidae

Igiliklased

Hynobius amjiensis (III Hiina)

Salamandridae

Salamanderlased

Neurergus kaiseri (I)

Salamander (liigist Neurergus kaiseri)

Paramesotriton hongkongensis (II)

Hongkongi tüügasvesilik

Salamandra algira (III Alžeeria)

Aafrika tähniksalamander

ELASMOBRANCHII

VARILÕPUSELISED

CARCHARHINIFORMES

HALLHAILISED

Carcharhinidae

Hallhailased

Carcharhinus falciformis (II) (see täiendus jõustub 4. oktoobril 2017)

Siid-hallhai

Carcharhinus longimanus (II)

Pruunjas hallhai

Sphyrnidae

Vasarhailased

Sphyrna lewini (II)

Indopatsi vasarhai

Sphyrna mokarran (II)

Vasarhai (liigist Sphyrna mokarran)

Sphyrna zygaena (II)

Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)

LAMNIFORMES

HEERINGHAILISED

Alopiidae

Thresher sharks

Alopias spp. (II) (see täiendus jõustub 4. oktoobril 2017)

Thresher sharks

Cetorhinidae

Hiidhailased

Cetorhinus maximus (II)

Hiidhai

Lamnidae

Heeringhailased

Carcharodon carcharias (II)

Mõrtsukhai

Lamna nasus (II)

Harilik heeringahai

MYLIOBATIFORMES

Myliobatidae

Manta spp. (II)

Manta rays

Mobula spp. (II) (see täiendus jõustub 4. aprillil 2017)

Merisarvik

Potamotrygonidae

Jõerailased

Paratrygon aiereba (III Colombia)

Ketasrai

Potamotrygon spp. (III Brasiilia) (Brasiilia populatsioon)

Jõerai

Potamotrygon constellata (III Colombia)

Ogaline jõerai

Potamotrygon magdalenae (III Colombia)

Magdalena jõerai

Potamotrygon motoro (III Colombia)

Paabusilm-jõerai

Potamotrygon orbignyi (III Colombia)

Sile jõerai

Potamotrygon schroederi (III Colombia)

Rosett-jõerai

Potamotrygon scobina (III Colombia)

Raspel-jõerai

Potamotrygon yepezi (III Colombia)

Maracaibo jõerai

ORECTOLOBIFORMES

HABEHAILISED

Rhincodontidae

Vaalhailased

Rhincodon typus (II)

Vaalhai

PRISTIFORMES

SAAGRAILISED

Pristidae

Saagrailased

Pristidae spp. (I)

Saagrailased

ACTINOPTERI

KIIRUIMSED

ACIPENSERIFORMES

TUURALISED

ACIPENSERIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Tuuralised

Acipenseridae

Tuurlased

Acipenser brevirostrum (I)

Tömpkoon-tuur

Acipenser sturio (I)

Atlandi tuur

ANGUILLIFORMES

ANGERJALISED

Anguillidae

Angerlased

Anguilla anguilla (II)

Euroopa angerjas

CYPRINIFORMES

KARPKALALISED

Catostomidae

Imikarplased

Chasmistes cujus (I)

Nevada kasmiid

Cyprinidae

Karpkalalased

Caecobarbus geertsii (II)

Aafrika pimepardkala

Probarbus jullieni (I)

Kaguaasia probarbus

OSTEOGLOSSIFORMES

LUUKEELELISED

Arapaimidae

Arapaima gigas (II)

Arapaima e pirakuru (liigist Arapaima gigas)

Osteoglossidae

Luukeellased

Scleropages formosus (I (6))

Kilpsoomuskala (liigist Scleropages formosus)

(liigist Scleropages formosus)

PERCIFORMES

AHVENALISED

Labridae

Huulkalalased

Cheilinus undulatus (II)

Muhk-hiidhuulkala

Pomacanthidae

Holacanthus clarionensis (II)

Clarióni meriinglike

Sciaenidae

Kotkaskalalased

Totoaba macdonaldi (I)

Macdonaldi varjukala

SILURIFORMES

SÄGALISED

Pangasiidae

Pangasianodon gigas (I)

Hiidšilbell e suur hõbesäga

Loricariidae

Rüüsägalased

Hypancistrus zebra (III Brasiilia)

Sebra-kirevsäga

SYNGNATHIFORMES

MERINÕELALISED

Syngnathidae

Merinõellased

Hippocampus spp. (II)

Merihobukesed

DIPNEUSTI

SAGARUIMSED

CERATODONTIFORMES

Ceratodontidae

Sarvhammaslased

Neoceratodus forsteri (II)

Uussarvhammas e austraalia kopskala

COELACANTHI

Coelacanths

COELACANTHIFORMES

ÕÕNESOGALISED

Latimeriidae

Latimeerlased

Latimeria spp. (I)

Latimeeriad

ECHINODERMATA (MERITÄHED, MADUTÄHED, MERISIILIKUD JA MERIPURAD)

HOLOTHUROIDEA

MERIPURAD

ASPIDOCHIROTIDA

Stichopodidae

Trepanglased

Isostichopus fuscus (III Ecuador)

Meripura (liigist Isostichopus fuscus)

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

ARACHNIDA

ÄMBLIKULAADSED

ARANEAE

ÄMBLIKULISED

Theraphosidae

Linnutapiklased

Aphonopelma albiceps (II)

Aphonopelma pallidum (II)

Linnutapik (liigist Aphonopelma pallidum)

Brachypelma spp. (II)

Linnutapik (liigid Brachypelma spp.)

SCORPIONES

SKORPIONILISED

Scorpionidae

Skorpionlased

Pandinus dictator (II)

Pandinus gambiensis (II)

Skorpion (liigist Pandinus gambiensis)

Pandinus imperator (II)

Skorpion (liigist Pandinus imperator)

Pandinus roeseli (II)

INSECTA

PUTUKAD

COLEOPTERA

MARDIKALISED

Lucanidae

Põderpõrniklased

Colophon spp. (III Lõuna-Aafrika)

Põderpõrniklane (liigid Colophon spp.)

Lamnidae

Põrniklased

Dynastes satanas (II)

Sarvikpõrnikas (liigist Dynastes satanas)

LEPIDOPTERA

Liblikalised

Nymphalidae

Agrias amydon boliviensis (III Boliivia)

Morpho godartii lachaumei (III Boliivia)

Prepona praeneste buckleyana (III Boliivia)

Papilionidae

Ratsulibliklased

Atrophaneura jophon (II)

Pääsusaba (liigist Atrophaneura jophon)

Atrophaneura palu

Pääsusaba (liigist Atrophaneura palu

Atrophaneura pandiyana (II)

Pääsusaba (liigist Atrophaneura pandiyana)

Bhutanitis spp. (II)

Pääsusabad (liigid Bhutanitis spp.)

Graphium sandawanum

Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni)

Graphium stresemanni

Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni)

Ornithoptera spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

Ornitopterid e linnutiivad

Ornithoptera alexandrae (I)

Aleksandra-ornitopter

Papilio benguetanus

Papilio chikae (I)

Luzoni pääsusaba

Papilio esperanza

Papilio homerus (I)

Homeruse pääsusaba

Papilio hospiton (II)

Korsika pääsusaba

Papilio morondavana

Madagaskari pääsusaba

Papilio neumoegeni

Parides ascanius

Pääsusaba (liigist Parides ascanius)

Parides hahneli

Hahneli pääsusaba

Parnassius apollo (II)

Punalaik apollo

Teinopalpus spp. (II)

Pääsusabad (liigid Teinopalpus spp.)

Trogonoptera spp. (II)

Ornitopterid e linnutiivad (liigid Trogonoptera spp.)

Troides spp. (II)

Ornitopterid e linnutiivad (liigid Troides spp.)

ANNELIDA (RÕNGUSSID JA KAANID)

HIRUDINOIDEA

KAANID

ARHYNCHOBDELLIDA

LÕUGKAANILISED

Hirudinidae

Päriskaanlased

Hirudo medicinalis (II)

Apteegikaan

Hirudo verbana (II)

Kaan (liigist Hirudo verbana)

MOLLUSCA (MOLLUSKID)

BIVALVIA

KARBID

MYTILOIDA

RANNAKARBILISED

Mytilidae

Rannakarplased

Lithophaga lithophaga (II)

Harilik dattelkarp

UNIONOIDA

JÕEKARBILISED

Unionidae

Jõekarplased

Conradilla caelata (I)

Jõekarplane (liigist Conradilla caelata)

Cyprogenia aberti (II)

Jõekarplane (liigist Cyprogenia aberti)

Dromus dromas (I)

Jõekarplane (liigist Dromus dromas)

Epioblasma curtisii (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma curtisii)

Epioblasma florentina (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma florentina)

Epioblasma sampsonii (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma sampsonii)

Epioblasma sulcata perobliqua (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma sulcata perobliqua)

Epioblasma torulosa gubernaculum (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa gubernaculum)

Epioblasma torulosa rangiana (II)

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa rangiana)

Epioblasma torulosa torulosa (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa torulosa)

Epioblasma turgidula (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma turgidula)

Epioblasma walkeri (I)

Jõekarplane (liigist Epioblasma walkeri)

Fusconaia cuneolus (I)

Jõekarplane (liigist Fusconaia cuneolus)

Fusconaia edgariana (I)

Jõekarplane (liigist Fusconaia edgariana)

Lampsilis higginsii (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis higginsii)

Lampsilis orbiculata orbiculata (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis orbiculata orbiculata)

Lampsilis satur (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis satur)

Lampsilis virescens (I)

Jõekarplane (liigist Lampsilis virescens)

Plethobasus cicatricosus (I)

Jõekarplane (liigist Plethobasus cicatricosus)

Plethobasus cooperianus (I)

Jõekarplane (liigist Plethobasus cooperianus)

Pleurobema clava (II)

Jõekarplane (liigist Pleurobema clava)

Pleurobema plenum (I)

Jõekarplane (liigist Pleurobema plenum)

Potamilus capax (I)

Jõekarplane (liigist Potamilus capax)

Quadrula intermedia (I)

Jõekarplane (liigist Quadrula intermedia)

Quadrula sparsa (I)

Jõekarplane (liigist Quadrula sparsa)

Toxolasma cylindrella (I)

Jõekarplane (liigist Toxolasma cylindrellus)

Unio nickliniana (I)

Jõekarplane (liigist Unio nickliniana)

Unio tampicoensis tecomatensis (I)

Jõekarplane (liigist Unio tampicoensis tecomatensis)

Villosa trabalis (I)

Jõekarplane (liigist Villosa trabalis)

VENEROIDA

Tridacnidae

Rõõneskarbilised

Tridacnidae spp. (II)

Rõõneskarbilised

CEPHALOPODA

NAUTILIDA

Nautilidae

Nautilus

Nautilidae spp. (II)

Nautilus

GASTROPODA

KÕHTJALGSED e TEOD

MESOGASTROPODA

KAMMLÕPUSELISED

Strombidae

Tiibkodalased

Strombus gigas (II)

Suur tiibkodalane

STYLOMMATOPHORA

TIPPSILMALISED

Achatinellidae

Teod sugukonnast Achatinellidae

Achatinella spp. (I)

Teod (liigid Achatinella spp.)

Camaenidae

Teod sugukonnast Camaenidae

Papustyla pulcherrima (II)

Teod (liigist Papustyla pulcherrima)

Cepolidae

Polymita spp. (I)

Cuban landsnailsmanis

CNIDARIA (AINUÕÕSSED)

ANTHOZOA

ÕISLOOMAD e KORALLID

ANTIPATHARIA

SARVKORALLILISED

ANTIPATHARIA spp. (II)

Sarvkorallilised

GORGONACEAE

KORKKORALLILISED

Coralliidae

Vääriskorallased

Corallium elatius (III Hiina)

Corallium japonicum (III Hiina)

Corallium konjoi (III Hiina)

Corallium secundum (III Hiina)

HELIOPORACEA

Helioporidae

Blue coral

Helioporidae spp.(II) (üksnes liik Heliopora coerulea (7))

Lubikorall

SCLERACTINIA

SCLERACTINIA spp. (II) (7)

Korallid (liigid Scleractinia spp.)

STOLONIFERA

Tubiporidae

Orelkoralllased

Tubiporidae spp. (II) (7)

Orelkoralllased

HYDROZOA

HÜDRALOOMAD

MILLEPORINA

Milleporidae

Tuhaturblased

Milleporidae spp. (II) (7)

Tuhaturblased

STYLASTERINA

Stylasteridae

Lace corals

Stylasteridae spp. (II) (7)

Lace corals

FLORA

AGAVACEAE

Agaavilised

Agave parviflora (I)

Vöötagaav

Agave victoriae-reginae (II) #4

Viktooria agaav

Nolina interrata (II)

Kalifornia noliina

Yucca queretaroensis (II)

Tääkliilia (liigist Yucca queretaroensis)

AMARYLLIDACEAE

Amarüllilised

Galanthus spp. (II) #4

Lumikellukesed

Sternbergia spp. (II) #4

Sternbergiad

ANACARDIACEAE

ANAKARDILISED

Operculicarya decaryi (II)

Jässikpuu (liigist Operculicarya decaryi)

Operculicarya hyphaenoides (II)

Väikeselehine jässikpuu

Operculicarya pachypus (II)

Tüse jässikpuu

APOCYNACEAE

KOERAKOOLULISED

Hoodia spp. (II) #9

Hoodiad

Pachypodium spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Paksjalad

Pachypodium ambongense (I)

Pachypodium baronii (I)

Pachypodium decaryi (I)

Rauvolfia serpentina (II) #2

Madurauvolfia

ARALIACEAE

ARAALIALISED

Panax ginseng (II) (üksnes Venemaa Föderatsiooni populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #3

Harilik ženženn

Panax quinquefolius (II) #3

Ameerika ženženn

ARAUCARIACEAE

ARAUKAARIALISED

Araucaria araucana (I)

Tšiili araukaaria

ASPARAGACEAE

Beaucarnea spp. (II)

Bokarna

BERBERIDACEAE

KUKERPUULISED

Podophyllum hexandrum (II) #2

Himaalaja jalgleht

BROMELIACEAE

BROMEELIALISED

Tillandsia harrisii (II) #4

Harrise tillandsia

Tillandsia kammii (II) #4

Tillandsia (liigist Tillandsia kammii)

Tillandsia xerographica (II) (8) #4

Tillandsia (liigist Tillandsia mauryana)

CACTACEAE

KAKTUSELISED

CACTACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pereskia spp., Pereskiopsis spp. ja Quiabentia spp (9). #4

Kaktuselised

Ariocarpus spp. (I)

Agaavkaktused

Astrophytum asterias (I)

Pisi-tähtkaktus

Aztekium ritteri (I)

Ritteri asteekkaktus

Coryphantha werdermannii (I)

Werdermanni nisakaktus

Discocactus spp. (I)

Lehtkaktused

Echinocereus ferreirianus ssp. lindsayi (I)

Kalifornia kiiskkaktus

Echinocereus schmollii (I)

Schmolli kiiskkaktus

Escobaria minima (I)

Väike eskobaaria

Escobaria sneedii (I)

Sneedi eksobaaria

Mammillaria pectinifera (I) (k.a ssp. solisioides)

Kamm-näsakaktus

Melocactus conoideus (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus conoideus)

Melocactus deinacanthus (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus deinacanthus)

Melocactus glaucescens (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus glaucescens)

Melocactus paucispinus (I)

Melonkaktus (liigist Melocactus paucispinus)

Obregonia denegrii (I)

Obregoonia

Pachycereus militaris (I)

Sõjakas postkaktus

Pediocactus bradyi (I)

Brady tasandikukaktus

Pediocactus knowltonii (I)

Nublu-tasandikukaktus

Pediocactus paradinei (I)

Arisoona tasandikukaktus

Pediocactus peeblesianus (I)

Peeblesi tasandikukaktus

Pediocactus sileri (I)

Sileri tasandikukaktus

Pelecyphora spp. (I)

Kirveskaktused

Sclerocactus blainei (I)

Blaine's fishhook cactus

Sclerocactus brevihamatus ssp. tobuschii (I)

Lühike tigekaktus

Sclerocactus brevispinus (I)

Pariette cactus

Sclerocactus cloverae (I)

New Mexico fishhook cactus

Sclerocactus erectocentrus (I)

Punane tigekaktus

Sclerocactus glaucus (I)

Colorado hookless cactus

Sclerocactus mariposensis (I)

Mariposa tigekaktus

Sclerocactus mesae-verdae (I)

Koloraado tigekaktus

Sclerocactus nyensis (I)

Nevaada tigekaktus

Sclerocactus papyracanthus (I)

Paber-tigekaktus

Sclerocactus pubispinus (I)

Konks-tigekaktus

Sclerocactus sileri (I)

Siler's fishhook cactus

Sclerocactus wetlandicus (I)

Unita Basin hookless cactus

Sclerocactus wrightiae (I)

Wrighti tigekaktus

Strombocactus spp. (I)

Värtenkaktused

Turbinicarpus spp. (I)

Turbinikarpused

Uebelmannia spp. (I)

Übelmanniad

CARYOCARACEAE

NAHKHIIREPUULISED

Caryocar costaricense (II) #4

Kostariika nahkhiirepuu

COMPOSITAE (ASTERACEAE)

KORVÕIELISED

Saussurea costus (I) (tuntud ka nimetuste S. lappa, Aucklandia lappa või A. costus all)

Lõhna-soojumikas

CUCURBITACEAE

KÕRVITSALISED

Zygosicyos pubescens (II) (tuntud ka nimetuse Xerosicyos pubescens all)

Mugulkõrvits (liigist Zygosicyos pubescens)

Zygosicyos tripartitus (II)

Kolmetine mugulkõrvits

CUPRESSACEAE

KÜPRESSILISED

Fitzroya cupressoides (I)

Hiidküpress e patagoonia fitsroia

Pilgerodendron uviferum (I)

Pilgeripuu

CYATHEACEAE

TÜVIJALALISED

Cyathea spp. (II) #4

Tüvijalad e tsüaatead

CYCADACEAE

PALMLEHIKULISED

ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Palmlehikulised

Cycas beddomei (I)

India palmlehik

DICKSONIACEAE

DIKSOONIALISED

Cibotium barometz (II) #4

Ute-villjalg

Dicksonia spp. (II) (üksnes Ameerika populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud. See hõlmab sünonüüme Dicksonia berteriana, D. externa, D. sellowiana ja D. stuebelii) #4

Diksooniad (liigid Dicksonia spp.)

DIDIEREACEAE

KRAAKENIPUULISED

DIDIEREACEAE spp. (II) #4

Kraakenipuulised

DIOSCOREACEAE

DIOSKOORILISED

Dioscorea deltoidea (II) #4

Afgaani dioskoor

DROSERACEAE

HUULHEINALISED

Dionaea muscipula (II) #4

Kärbsepüünis

EBENACEAE

EEBENIPUULISED

Diospyros spp. (II) (üksnes Madagaskari populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #5

EUPHORBIACEAE

PIIMALILLELISED

Euphorbia spp. (II) #4

(üksnes sukulendid, välja arvatud:

1)	Euphorbia misera;

2)	Euphorbia trigona kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid;

Euphorbia lactea kunstlikul teel paljundatud isendid, mis on poogitud kunstlikul teel paljundatud Euphorbia neriifolia pookealusele, kui nad on:

—	kroonikujulised või

—	lehvikukujulised või

—	värvimutandid;

Euphorbia„Milii“ kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid, kui nad on:

—	kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud isendid ning

—	liitu sisse toodud või liidust (re)eksporditud 100 või enamast taimest koosnevate saadetistena,

mille suhtes ei kohaldata käesolevat määrust ning

5)	A lisasse kantud liigid)

Piimalilled (liigid Euphorbia spp.)

Euphorbia ambovombensis (I)

Euphorbia capsaintemariensis (I)

Euphorbia cremersii (I) (k.a vorm viridifolia ja teisend rakotozafyi)

Euphorbia cylindrifolia (I) (k.a alamliik tuberifera)

Euphorbia decaryi (I) (k.a teisendid ampanihyensis, robinsonii ja sprirosticha)

Euphorbia francoisii (I)

Euphorbia handiensis (II)

Euphorbia lambii (II)

Euphorbia moratii (I) (k.a teisendid antsingiensis, bemarahensis ja multiflora)

Euphorbia parvicyathophora (I)

Euphorbia quartziticola (I)

Euphorbia stygiana (II)

Euphorbia tulearensis (I)

FAGACEAE

PÖÖGILISED

Quercus mongolica (III Venemaa Föderatsioon) #5

Amuuri e mongoolia tamm

FOUQUIERIACEAE

OKOTILLOLISED

Fouquieria columnaris (II) #4

Sammasokotillo

Fouquieria fasciculata (I)

Okotillo (liigist Fouquieria fasciculata)

Fouquieria purpusii (I)

GNETACEAE

VASTAKLEHIKULISED

Gnetum montanum (III Nepal) #1

JUGLANDACEAE

PÄHKLIPUULISED

Oreomunnea pterocarpa (II) #4

Kostariika mägipähklipuu

LAURACEAE

LOORBERIPUULISED

Aniba rosaeodora (II) (tuntud ka nimetuse A. duckei all) #12

Roosilõhnaline aniiba

LEGUMINOSAE (FABACEAE)

KAUNVILJALISED

Caesalpinia echinata (II) #10

Siiltsesalpiinia

Dalbergia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud iliigid) #15

Dalbergia

Dalbergia nigra (I)

Brasiilia dalbergia

Dipteryx panamensis (III Costa Rica/Nicaragua)

Õli-tonkapuu e panama tonkapuu

Guibourtia demeusei (II) #15

Kongo bubingapuu

Guibourtia pellegriniana (II) #15

Bubingapuu

Guibourtia tessmannii (II) #15

Bubingapuu

Pericopsis elata (II) #5

Kõrge afrormosia

Platymiscium pleiostachyum (II) #4

Haruline makakapuu

Pterocarpus erinaceus (II)

Senegali tiibviljak

Pterocarpus santalinus (II) #7

Sandli-tiibviljak

Senna meridionalis (II)

Senna (liigist Senna meridionalis)

LILIACEAE

LIILIALISED

Aloe spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Aloe vera, tuntud ka kui Aloe barbadensis, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) #4

Aaloed

Aloe albida (I)

Aloe albiflora (I)

Aloe alfredii (I)

Aloe bakeri (I)

Aloe bellatula (I)

Aloe calcairophila (I)

Aloe compressa (I) (k.a teisendid paucituberculata, rugosquamosa ja schistophila)

Aloe delphinensis (I)

Aloe descoingsii (I)

Aloe fragilis (I)

Aloe haworthioides (I) (k.a teisend aurantiaca)

Aloe helenae (I)

Aloe laeta (I) (k.a teisend maniaensis)

Aloe parallelifolia (I)

Aloe parvula (I)

Aloe pillansii (I)

Aloe polyphylla (I)

Aloe rauhii (I)

Aloe suzannae (I)

Aloe versicolor (I)

Aloe vossii (I)

MAGNOLIACEAE

MAGNOOLIALISED

Magnolia liliifera var. obovata (III Nepal) #1

Liiliaõieline magnoolia

MALVACEAE

Adansonia grandidieri (II) #16

Sammas-ahvileivapuu

MELIACEAE

MEELIALISED

Cedrela fissilis (III Boliivia, Brasiilia) #5

Cedrela lilloi (III Boliivia, Brasiilia) #5

Cedrela odorata (III Boliivia/Brasiilia. Lisaks sellele on oma riigi populatsioonid loetelusse lisanud järgmised riigid: Colombia, Guatemala ja Peruu) #5

Lõhnav sedreel

Swietenia humilis (II) #4

Honduurase mahagonipuu

Swietenia macrophylla (II) (neutroopika populatsioon – hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikat ja Kariibi mere piirkonda) #6

Suurelehine mahagonipuu

Swietenia mahagoni (II) #5

Päris-mahagonipuu

NEPENTHACEAE

KANNTAIMELISED

Nepenthes spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Kanntaimed (liigid Nepenthes spp.)

Nepenthes khasiana (I)

India kanntaim

Nepenthes rajah (I)

Kuning-kanntaim

OLEACEAE

ÕLIPUULISED

Fraxinus mandshurica (III Venemaa Föderatsioon) #5

Mandžuuria saar

ORCHIDACEAE

KÄPALISED e ORHIDEELISED

ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) (10) #4

Käpalised e orhideelised

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste A lisas loetletud orhideeliikide, seemikute või koekultuuride suhtes, kui

—	need on saadud in vitro tahkes või vedelas keskkonnas ja

—	vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (11) artikli 56 kohasele määratlusele „kunstlikult paljundatud“ ja

—	mida transporditakse steriilsetes mahutites liitu sissetoomisel või liidust (re)eksportimisel.

Aerangis ellisii (I)

Cephalanthera cucullata (II)

Kreeta tolmpea

Cypripedium calceolus (II)

Kaunis kuldking

Dendrobium cruentum (I)

Goodyera macrophylla (II)

Madeira öövilge

Laelia jongheana (I)

Laelia lobata (I)

Liparis loeselii (II)

Soohiilakas

Ophrys argolica (II)

Kreeka putukõis

Ophrys lunulata (II)

Kuu-putukõis

Orchis scopulorum (II)

Madeira käpp

Paphiopedilum spp. (I)

Veenusekingad

Peristeria elata (I)

Panama tuvikäpp

Phragmipedium spp. (I)

Paelkingad

Renanthera imschootiana (I)

Punane neerukäpp

Spiranthes aestivalis (II)

Suvi-keerdkäpp

OROBANCHACEAE

SOOMUKALISED

Cistanche deserticola (II) #4

Saksauuli-kõrbesoomukas

PALMAE (ARECACEAE)

PALMILISED

Beccariophoenix madagascariensis (II) #4

Madagaskari mahlapalm

Dypsis decaryi (II) #4

Triangle palm

Dypsis decipiens (I)

Pudel-pisipalm

Lemurophoenix halleuxii (II)

Leemuripalm

Lodoicea maldivica (III Seychelles) #13

Seišellipalm

Marojejya darianii (II)

Dariani maropalm

Ravenea louvelii (II)

Andasibe raveenepalm

Ravenea rivularis (II)

Oja-raveenepalm

Satranala decussilvae (II)

Satranaabepalm

Voanioala gerardii (II)

Voaniolapalm

PAPAVERACEAE

MAGUNALISED

Meconopsis regia (III Nepal) #1

Kuninglik ebamagun

PASSIFLORACEAE

KANNATUSLILLELISED

Adenia firingalavensis (II)

Adeenia (liigist Adenia firingalavensis)

Adenia olaboensis (II)

Adeenia (liigist Adenia olaboensis)

Adenia subsessilifolia (II)

Adeenia (liigist Adenia subsessilifolia)

PEDALIACEAE

SEESAMILISED

Uncarina grandidieri (II)

Savanni-hiirelõksupuu

Uncarina stellulifera (II)

Hiirelõksupuu (liigist Uncarina stellulifera)

PINACEAE

MÄNNILISED

Abies guatemalensis (I)

Guatemala nulg

Pinus koraiensis (III Venemaa Föderatsioon) #5

PODOCARPACEAE

KIVIJUGAPUULISED

Podocarpus neriifolius (III Nepal) #1

Oleandrilehine kivijugapuu

Podocarpus parlatorei (I)

Parlatore kivijugapuu

PORTULACACEAE

PORTULAKILISED

Anacampseros spp. (II) #4

Armulilled

Avonia spp. (II) #4

Lewisia serrata (II) #4

Saagjas leviisia

PRIMULACEAE

NURMENUKULISED

Cyclamen spp. (II) (12) #4

Alpikannid

RANUNCULACEAE

TULIKALISED

Adonis vernalis (II) #2

Kevadadoonis

Hydrastis canadensis (II) #8

Kanada koldjuur

ROSACEAE

ROOSÕIELISED

Prunus africana (II) #4

Aafrika ploomipuu

RUBIACEAE

MADARALISED

Balmea stormiae (I)

Balmea

SANTALACEAE

LINALEHIKULISED

Osyris lanceolata (II) (üksnes Burundi, Etioopia, Keenia, Rwanda, Uganda ja Tansaania Ühendvabariigi populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #2

Ida-Aafrika sandlipuu

SARRACENIACEAE

PÜÜNISLEHELISED e SARRATSEENIALISED

Sarracenia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Püünislehed

Sarracenia oreophila (I)

Mägi-püünisleht

Sarracenia rubra ssp. alabamensis (I)

Punane püünisleht (alamliigist Sarracenia rubra Alabamensis)

Sarracenia rubra ssp. jonesii (I)

Punane püünisleht (alamliigist Sarracenia rubra jonesii)

SCROPHULARIACEAE

MAILASELISED

Picrorhiza kurrooa (II) (välja arvatud Picrorhiza scrophulariiflora) #2

Palaviku-kibejuur

STANGERIACEAE

STANGEERIALISED

Bowenia spp. (II) #4

Boveeniad

Stangeria eriopus (I)

Stangeeria (liik Stangeria eriopus)

TAXACEAE

JUGAPUULISED

Taxus chinensis ja selle liigi taksonid (II) #2

Hiina jugapuu

Taxus cuspidata ja selle liigi taksonid (II) (13) #2

Ida-jugapuu e teravaokkaline jugapuu

Taxus fuana ja selle liigi taksonid (II) #2

Tiibeti jugapuu

Taxus sumatrana ja selle liigi taksonid (II) #2

Sumatra jugapuu

Taxus wallichiana (II) #2

Himaalaja jugapuu

THYMELAEACEAE (AQUILARIACEAE)

NÄSINIINELISED

Aquilaria spp. (II) #14

Kotkapuud e akvilaariad

Gonystylus spp. (II) #4

Raminipuud

Gyrinops spp. (II) #14

Näsipuud

TROCHODENDRACEAE (TETRACENTRACEAE)

RATTAPUULISED

Tetracentron sinense (III Nepal) #1

VALERIANACEAE

PALDERJANILISED

Nardostachys grandiflora (II) #2

VITACEAE

VIINAPUULISED

Cyphostemma elephantopus (II)

Elevant-jalgvanik

Cyphostemma laza (II)

Hõre jalgvanik

Cyphostemma montagnacii (II)

Mägi-jalgvanik

WELWITSCHIACEAE

VELVITŠIALISED

Welwitschia mirabilis (II) #4

Velvitšia

ZAMIACEAE

KÄBIKALISED

ZAMIACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

Käbikalised

Ceratozamia spp. (I)

Sarvkäbikad (liigid Ceratozamia spp.)

Encephalartos spp. (I)

Rööpkäbikad

Microcycas calocoma (I)

Saagoladvad

Zamia restrepoi (I)

ZINGIBERACEAE

INGVERILISED

Hedychium philippinense (II) #4

Filipiini hedühhium

Siphonochilus aethiopicus (II) (Mosambiigi, Lõuna-Aafrika, Svaasimaa ja Zimbabwe populatsioonid)

Natal ginger

ZYGOPHYLLACEAE

SEIGLEHELISED

Bulnesia sarmientoi (II) #11

Argentina pühapuu

Guaiacum spp. (II) #2

Guajakipuud

	D lisa	Üldnimetus
FAUNA
CHORDATA (KEELIKLOOMAD)
MAMMALIA		IMETAJAD
CARNIVORA		KISKJALISED
Canidae		Koerlased
	Vulpes vulpes griffithi (III India) §1	Rebane (alaliigist Vulpes vulpes griffithi)
	Vulpes vulpes montana (III India) §1	Rebane (alaliigist Vulpes vulpes montana)
	Vulpes vulpes pusilla (III India) §1	Rebane (alaliigist Vulpes vulpes pusilla)
Mustelidae		Kärplased
	Mustela altaica (III India) §1	Solongoi
	Mustela erminea ferghanae (III India) §1	Fergana kärp
	Mustela kathiah (III India) §1	Kuldkõht-kärp
	Mustela sibirica (III India) §1	Kolonokk
DIPROTODONTIA
Macropodidae		Kängurulased
	Dendrolagus dorianus	Doria puukänguru
	Dendrolagus goodfellowi	Puukänguru (liigist Dendrolagus goodfellowi)
	Dendrolagus matschiei	Puukänguru (liigist Dendrolagus matschiei)
	Dendrolagus pulcherrimus	Puukänguru (liigist Dendrolagus pulcherrimus)
	Dendrolagus stellarum	Puukänguru (liigist Dendrolagus stellarum)
AVES		LINNUD
ANSERIFORMES		HANELISED
Anatidae		Partlased
	Anas melleri	Malagassi part
COLUMBIFORMES		TUVILISED
Columbidae		Tuvilased
	Columba oenops	Peruu tuvi
	Didunculus strigirostris	Hammastuvi
	Ducula pickeringii	Keisertuvi (liigist Ducula pickeringii)
	Gallicolumba crinigera	Mindanao maatuvi
	Ptilinopus marchei	Tuvi (liigist Ptilinopus marchei)
	Turacoena modesta	Nõgituvi
GALLIFORMES		KANALISED
Cracidae		Hokolased
	Crax alector	Hokolane (liigist Crax alector)
	Pauxi unicornis	Hokolane (liigist Pauxi unicornis)
	Penelope pileata	Hokolane (liigist Penelope pileata)
Megapodiidae		Rihukanalased
	Eulipoa wallacei	Punaselg-rihukana
Phasianidae		Kanalased
	Arborophila gingica	Kaelus-künkakana
	Lophura bulweri	Valgesaba-faasan
	Lophura diardi	Prelaatfaasan
	Lophura inornata	Sumatra kanafaasan
	Syrmaticus reevesii §2	Kuningfaasan
PASSERIFORMES		VÄRVULISED
Bombycillidae		Siidisabalased
	Bombycilla japonica	Siidisaba (liigist Bombycilla japonica)
Corvidae		Vareslased
	Cyanocorax caeruleus	Araukaaria-sininäär
	Cyanocorax dickeyi	Hari-sininäär
Cotingidae		Kotingalased
	Procnias nudicollis	Kotingalane (liigist Procnias nudicollis)
Emberizidae		Tsiitsitajalased
	Dacnis nigripes	Tangaralane (liigist Dacnis nigripes)
	Sporophila falcirostris	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila falcirostris)
	Sporophila frontalis	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila frontalis)
	Sporophila hypochroma	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila hycochroma)
	Sporophila palustris	Tsiitsitajalane (liigist Sporophila palustris)
Estrildidae		Amadiinlased
	Amandava amandava	Maasik-amadiin
	Cryptospiza reichenovii	Väike mägiamadiin
	Erythrura coloria	Mindanao roheamadiin
	Erythrura viridifacies	Filipiini roheamadiin
	Estrilda quartinia (sageli müüakse ka nime all Estrilda melanotis)	Koldkõht amadiin
	Hypargos niveoguttatus	Punarind täpikamadiin
	Lonchura griseicapilla	Hallpea-amadiin
	Lonchura punctulata	Võrkamadiin
	Lonchura stygia	Mustamadiin
Fringillidae		Vintlased
	Carduelis ambigua	Yunnani rohevint
	Carduelis atrata	Mustsiisike
	Kozlowia roborowskii	Kalju-karmiinleevike
	Pyrrhula erythaca	Hiina leevike
	Serinus canicollis	Aed-koldvint
	Serinus citrinelloides hypostictus (sageli müüakse ka nime all Serinus citrinelloides)	Taganjika koldvint
Icteridae		Turpiallased
	Sturnella militaris	Turpial (liigist Sturnella militaris)
Muscicapidae		Kärbsenäplased
	Cochoa azurea	Kärbesnäplane (liigist Cochoa azurea)
	Cochoa purpurea	Kärbesnäplane (liigist Cochoa purpurea)
	Garrulax formosus	Kärbesnäplane (liigist Garrulax formosus)
	Garrulax galbanus	Kärbesnäplane (liigist Garrulax galbanus)
	Garrulax milnei	Kärbesnäplane (liigist Garrulax milnei)
	Niltava davidi	Kärbsenäplane (liigist Niltava davidi)
	Stachyris whiteheadi	Kärbsenäplane (liigist Stachyris whitebeadi)
	Swynnertonia swynnertoni (viidatud ka nime all Pogonicichla swynnertoni)	Kärbesnäplane (liigist Swynnertonia swynnertoni)
	Turdus dissimilis	Rästas (liigist Turdus dissimilis)
Pittidae		Pitalased
	Pitta nipalensis	Sinikukal-pita
	Pitta steerii	Lasuurpita
Sittidae		Puukoristajalased
	Sitta magna	Suur-puukoristaja
	Sitta yunnanensis	Yunnani puukoristaja
Sturnidae		Kuldnoklased
	Lamprotornis regius	Paradiisikuldnokk
	Mino dumontii	Maina (liigist Mino dumontii)
	Sturnus erythropygius	Kuldnokk (liigist Sturnus erythropygius)
REPTILIA		ROOMAJAD
SAURIA		SISALIKULISED
Agamidae		Agaamlased
	Physignathus cocincinus	Agaamlane (liigist Physignathus cocincinus)
Gekkonidae		Gekolased
	Rhacodactylus auriculatus	Kõrvuk-hiidgeko
	Rhacodactylus ciliatus	Võrk-hiidgeko
	Rhacodactylus leachianus	Jämejalg-hiidgeko
	Teratoscincus microlepis	Geko (liigist Teratoscincus microlepis)
	Teratoscincus scincus	Harilik skinkgeko
Gerrhosauridae		Vöösabalased
	Zonosaurus karsteni	Karsteni hiidrüülik
	Zonosaurus quadrilineatus	Nelitriip-hiidrüülik
Iguanidae		Iguaanlased
	Ctenosaura quinquecarinata	Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura quinquecarinata)
Scincidae		Skinklased
	Tribolonotus gracilis	Sale hiidskink
	Tribolonotus novaeguineae	Uusginea kiiverskink
SERPENTES		MAOLISED
Colubridae		Nastiklased
	Elaphe carinata §1	Taivani roninastik
	Elaphe radiata §1	Särav roninastik
	Elaphe taeniura §1	Peensaba-roninastik
	Enhydris bocourti §1	Bocourti enhüdriin
	Homalopsis buccata §1	Laiksilm-veemadu
	Langaha nasuta	Lehtnina-võramadu
	Leioheterodon madagascariensis	Madagaskari konksninamadu
	Ptyas korros §1	India suursilmmadu
	Rhabdophis subminiatus §1	Malaisia kiilselgmadu
Hydrophiidae		Merimadulased
	Lapemis curtus (k.a Lapemis hardwickii) §1	Lühike merimadu
Viperidae		Rästiklased
	Calloselasma rhodostoma §1	Sile kilplõugmadu
AMPHIBIA		KAHEPAIKSED
ANURA		PÄRISKONNALISED
Conraua goliath		Frogs
	Limnonectes macrodon	Konn (liigist Limnonectes macrodon)
Härgkonn Hylidae		Lehekonlased
	Phyllomedusa sauvagii	Haardlehekonn (liigist Phyllomedusa sauvagii)
Leptodactylidae		Vilekärnkonlased
	Leptodactylus laticeps	Vilekärnkonn (liigist Leptodactylus laticeps)
Ranidae		Konlased
	Pelophylax shqiperica	Konn (liigist Pelophylax shqiperica)
CAUDATA		SABAKONNALISED
Hynobiidae		Igiliklased
	Ranodon sibiricus	Džungaari koseigilik
Ojaliklased		Ojaliklased
	Ojalik liigist (Bolitoglossa dofleini)	Ojalik (liigist Bolitoglossa dofleini)
Salamandridae		Salamanderlased
	Cynops ensicauda	Salamander (liigist Cynops ensicauda)
	Echinotriton andersoni	Salamander (liigist Echinotriton andersoni)
	Laotriton laoensis	Salamander (liigist Laotriton laoensis)
	Liangshantriton taliangensis
	Paramesotriton spp. (välja arvatud B lisas loetletud liigid)	Salamandrid (liigid Paramesotriton spp.)
	Tylototriton spp.	Salamander liigist (Salamandra algira)
ACTINOPTERYGII		KIIRUIMSED
PERCIFORMES		AHVENALISED
Apogonidae		Kardinalahvenlased
	Pterapogon kauderni	Kardinalahven (liigist Pterapogon kauderni)
ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)
INSECTA		PUTUKAD
LEPIDOPTERA		LIBLIKALISED
Papilionidae		Ratsulibliklased
	Baronia brevicornis	Ratsulibliklane (liigist Baronia brevicornis)
	Papilio grosesmithi	Pääsusaba (liigist Papilio grosesmithi)
	Papilio maraho	Pääsusaba (liigist Papilio maraho)
MOLLUSCA (MOLLUSKID)
GASTROPODA		KÕHTJALGSED e TEOD
Haliotidae
	Haliotis midae	Merikõrv (liigist Haliotis midae)
FLORA
AGAVACEAE		AGAAVILISED
	Calibanus hookeri	Hookeri mugulagaav
	Dasylirion longissimum	Lintdasüliirion
ARACEAE		VÕHALISED
	Arisaema dracontium	Draakon-tulivõhk
	Arisaema erubescens	Punakas tulivõhk
	Arisaema galeatum	Kiiver-tulivõhk
	Arisaema nepenthoides	Kõrvukas tulivõhk
	Arisaema sikokianum	Shikoku tulivõhk
	Arisaema thunbergii var. urashima	Thunbergi tulivõhk
	Arisaema tortuosum	Looklev tulivõhk
	Biarum davisii ssp. marmarisense	Kreeka lünkvõhk (alamliigist Biarum davisii marmarisense)
	Biarum ditschianum	Lüükia lünkvõhk
COMPOSITAE (ASTERACEAE)		KORVÕIELISED
	Arnica montana §3	Mägiarnika
	Othonna cacalioides	Otonna (liigist Othonna cacalioides)
	Othonna clavifolia	Tõlvlehine otonna
	Othonna hallii	Halli otonna
	Othonna herrei	Herre otonna
	Othonna lepidocaulis	Soomusvarreline otonna
	Othonna retrorsa	Käändotonna
ERICACEAE		Kanarbikulised
	Arctostaphylos uva-ursi §3	Harilik leesikas
GENTIANACEAE		EMAJUURELISED
	Gentiana lutea §3	Kollane emajuur
LILIACEAE		LIILIALISED
	Trillium pusillum	Pisi-kolmiklill
	Trillium rugelii	Rugeli kolmiklill
	Trillium sessile	Raotu kolmiklill
LYCOPODIACEAE		KOLLALISED
	Lycopodium clavatum §3	Karukold
MELIACEAE		MEELIALISED
	Cedrela montana §4	Sedreel (liigist Cedrela montana)
	Cedrela oaxacensis §4	Sedreel (liigist Cedrela oaxacensis)
	Cedrela salvadorensis §4	Sedreel (liigist Cedrela salvadorensis)
	Cedrela tonduzii §4	Sedreel (liigist Cedrela tonduzii)
MENYANTHACEAE		UBALEHELISED
	Menyanthes trifoliata §3	Ubaleht
PARMELIACEAE		LAPIKSAMBLIKULISED
	Cetraria islandica §3	Islandi käosamblik
PASSIFLORACEAE		KANNATUSLILLELISED
	Adenia glauca	Sinihall adeenia
	Adenia pechuelli	Pechueli adeenia
PEDALIACEAE		SEESAMILISED
	Harpagophytum spp. §3	Saatanaküüned
PORTULACACEAE		PORTULAKILISED
	Ceraria carrissoana	Kapi tseraaria
	Ceraria fruticulosa	Põõsas-tseraaria
SELAGINELLACEAE		SELAGINELLILISED
	Selaginella lepidophylla	Jeeriku selaginell e liblikselaginell

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(2) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(3) Käesoleva märke ainus otstarve on lubada rahvusvahelist kauplemist üksnes elusvikunjadelt (Vicugna vicugna) pügatud villa ja sellest saadud toodetega. Villast saadud toodetega võib kaubelda üksnes kooskõlas järgmiste sätetega:

Kõik vikunjavilla riieteks ja toodeteks töötlevad isikud või üksused peavad taotlema päritoluriigi asjaomastelt aPRIMATES metiasutustelt luba [Päritoluriigid: riigid, kus need loomaliigid esinevad: Argentina, Boliivia, Tšiili, Ecuador ja Peruu] kasutada sõnu „vikunja päritoluriik“, märgist ja logo, mille on vastu võtnud liigi areaaliriigid, kes on alla kirjutanud dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa“ (vikunja kaitse ja majandamise konventsioon).

Tähistatud riided ja tooted peavad olema tähistatud või identifitseeritud kooskõlas järgmiste sätetega:

2.1

Rahvusvahelisel kauplemisel elusvikunjadelt pügatud villast tehtud riietega, mis on toodetud liigi areaaliriigiks olevates riikides või neist väljaspool, tuleb kasutada sõnu, tähist ja logo sel viisil, et päritoluriik on võimalik kindlaks määrata. Sõnad „VICUŃA [PÄRITOLURIIK]“, märgis ja logo peavad olema esitatud alljärgnevalt kirjeldatud viisil:

Kanga tagaküljel peavad olema esitatud sõnad, märgis ja logo. Kanga ultusäärel peavad olema sõnad „VICUŃA [PÄRITOLURIIK]“.

2.2

Rahvusvahelisel kauplemisel elusvikunjadelt pügatud villast tehtud toodetega, mis on toodetud liigi areaaliriigiks olevates riikides või neist väljaspool, tuleb kasutada punktis 2.1 osutatud sõnu, märgist ja logo. Sõnad, märgis ja logo peavad olema esitatud tootel. Kui tooted on toodetud väljaspool päritoluriiki, tuleb lisaks punktis 2.1 osutatud sõnadele, märgisele ja logole esitada ka toote tootjariigi nimi.

3.	Rahvusvahelisel kauplemisel liigi areaaliriigiks olevates riikides elusvikunjadelt pügatud villast tehtud käsitöötoodetega tuleb kasutada alljärgnevalt täpsustatud sõnu „VICUÑA [PÄRITOLURIIK] – ARTESANÍA“, märgist ja logo:

4.	Kui riiete ja toodete tootmiseks kasutatakse eri päritoluriikidest saadud elusvikunjadelt pügatud villa, siis tuleb villa iga päritoluriigi kohta esitada punktides 2.1 ja 2.2 täpsustatud sõnad, märgis ja logo.

5.	Kõiki muid isendeid käsitatakse I liitesse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(4) Kõik liigid esinevad konventsiooni II liites, välja arvatud Balaena mysticetus, Eubalaena spp., Balaenoptera acutorostrata (välja arvatud Lääne-Gröönimaa populatsioon), Balaenoptera bonaerensis, Balaenoptera borealis, Balaenoptera edeni, Balaenoptera musculus, Balaenoptera omurai, Balaenoptera physalus, Megaptera novaeangliae, Orcaella brevirostris, Orcaella heinsohni, Sotalia spp., Sousa spp, Eschrichtius robustus, Lipotes vexillifer, Caperea marginata, Neophocaena asiaeorientalis, Neophocaena phocaenoides, Phocoena sinus, Physeter macrocephalus, Platanista spp, Berardius spp., Hyperoodon spp., mis on loetletud I liites. Gröönimaalaste poolt vastava pädeva asutuse antud litsentsi alusel püütud konventsiooni II liites loetletud liikidest isendeid, sealhulgas ka nende osi ja neist saadut, välja arvatud ärilistel eesmärkidel kasutatavaid lihasaadusi, käsitatakse B lisasse kuuluvana. Iga-aastane ekspordi nullkvoot on kehtestatud Musta mere Tursiops truncatus populatsiooni sellistele elusisenditele, kes on loodusest püütud ja kellega kaubeldakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.

(5) Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid (loetletud B lisas):

Lubatud on üksnes: a) jahitrofeedega kauplemine mittekaubanduslikul eesmärgil; b) elusloomadega kauplemine, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, vastavalt resolutsiooni Conf. 11.20 Botswanat ja Zimbabwet käsitlevale osale ja in situ-kaitseprogrammide jaoks Namiibias ja Lõuna-Aafrikas; c) nahkadega kauplemine; d) karvadega kauplemine; e) nahast toodetega kauplemine kaubanduslikel või muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika puhul; muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel Zimbabwe puhul; f) Namiibia puhul muul kui kaubanduslikel eesmärkidel kauplemine eraldi märgistatud ja sertifitseeritud ekipas'iga, mis on osa valmisehetest, ja Zimbabwe puhul kauplemine elevandiluunikerdistega muudel kui kaubanduslikel eesmärkidel; g) registreeritud töötlemata elevandiluuga kauplemisel (Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe terved kihvad ja tükid) kehtib järgmine: i) üksnes riigist pärit ja valitsusele kuuluvad registreeritud varud (v.a konfiskeeritud elevandiluu ja teadmata päritolu elevandiluu); ii) üksnes kaubanduspartneritele, kellel on sekretariaat koostöös alatise komiteega tunnistanud olevat piisavad riigisisesed õigusaktid ja omamaise kaubanduse järelevalve tagamaks, et imporditud elevandiluud ei reekspordita ja seda hallatakse vastavalt resolutsioonile Conf.10.10 (Rev. CoP12) omamaise tootmise ja kaubanduse kohta; iii) mitte enne, kui sekretariaat on kindlaks teinud perspektiivsed importivad riigid ja valitsusele kuuluvad registreeritud varud; iv) kaubelda võib maksimaalselt 20 000 kg (Botswana), 10 000 kg (Namiibia) ja 30 000 kg (Lõuna-Aafrika) valitsusele kuuluvatest registreeritud varudest pärit töötlemata elevandiluuga vastavalt CoP12 kokkuleppele; v) lisaks CoP12 raames kokku lepitud kogustele võib Botswanast, Namiibiast, Lõuna-Aafrikast ja Zimbabwest pärit enne 31. jaanuari 2007 registreeritud ja sekretariaadi poolt kontrollitud elevandiluud saata ja sellega kaubelda koos punkti g alapunktis iv osutatud elevandiluuga ning see lähetatakse ühe saadetisena sekretariaadi range järelevalve all; vi) kauplemistulu kasutatakse üksnes elevantide kaitseks ning koosluse kaitse- ja arenguprogrammideks, mida teostatakse elevantide levikualal, ning vii) kaubelda võib täiendavate kogustega vastavalt punkti g alapunktile v üksnes pärast seda, kui alaline komitee on kokku leppinud, et eespool osutatud tingimused on täidetud; h) täiendavaid ettepanekuid elevandiluuga kauplemiseks ei tohi lepinguosaliste riikide konverentsile saata, alates CoP14 ja lõpetades üheksa aastat pärast ühe saadetisena teostatud müügitehingut, mis on toimunud kooskõlas punkti g alapunktidega i, ii, iii, vi ja vii. Kõnealuseid täiendavaid ettepanekuid menetletakse vastavalt otsustele 14.77 ja 14.78 (Rev. CoP15). Sekretariaadi ettepanekul võib alaline komitee otsustada kõnealuse kaubanduse osalise või täieliku lõpetamise üle, kui eksportivad või importivad riigid ei täida eespool mainitud tingimusi või kui on tõestatud kaubanduse osutatud kahjustav mõju muule elevandipopulatsioonile. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.

(6) Loetelu hõlmab taksonit Scleropages inscriptus.

(7) Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

fossiilid;

korall-liiv, st selline materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest, mida ei ole võimalik perekonna tasandil kindlaks määrata ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid;

korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm, ja mida ei ole võimalik perekonna tasandil kindlaks määrata.

(8) Lähtekoodiga A isenditega kauplemine on lubatud üksnes juhul, kui kaubeldavatel isenditel on katafüllid.

(9) Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste hübriidide ja/või kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes:

Hatiora x graeseri

Schlumbergera x buckleyi

Schlumbergera russelliana x Schlumbergera truncata

Schlumbergera orssichiana x Schlumbergera truncata

Schlumbergera opuntioides x Schlumbergera truncata

Schlumbergera truncata (kultivarid)

Cactaceae spp. värvimutandid, mis on poogitud järgmistele pookealustele: Harrisia„Jusbertii“, Hylocereus trigonus või Hylocereus undatus

Opuntia microdasys (kultivarid)

(10) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata perekondade Cymbidium, Dendrobium, Phalaenopsis ja Vanda kunstlikult paljundatud hübriide suhtes, kui taimed on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud ja neil ei ilmne loodusest kogutud isendite tunnuseid, nagu kogumisest tulenevad mehhaanilised vigastused või tugev kuivamine, ühe taksoni ja saadetise piires ebaregulaarne suurus ja kuju, lehtedele kinnitunud vetikad, samblikud vmt, või putukate või muude kahjurite tekitatud kahjustused; ja

mitteõitsvate taimedega kaubeldakse üksikute, vähemalt 20 sama hübriidi taime sisaldavate pakenditega (nt pappkarbid, kastid või puitpakendid); iga pakendi taimed on ühesuguse suurusega ja samaväärses tervislikus seisundis; saadetistega on kaasas dokumendid, nt arve, kuhu on selgesti märgitud iga hübriidi taimede arv; või

õitsvate taimedega, st vähemalt üks täiesti avatud õis taime kohta, kauplemisel ei ole isendite arv saadetises määratletud, aga taimed peavad olema kaubanduslikuks jaemüügiks nõuetekohaselt töödeldud, nt varustatud trükitud märgisega ja pakitud trükitud pakendisse, millel on esitatud hübriidi nimi ja lõpptöötlemise maa. Andmed peavad olema hästi nähtavad ja kergesti kontrollitavad. Taimedega, mille suhtes erandit selgelt ei kohaldata, peavad kaasas olema asjakohased CITESi dokumendid.

(11) Komisjoni 4. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).

(12) Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata Cyclamen persicum'i kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes. Erandit ei kohaldata siiski kõnealuste liikide puhkestaadiumis mugulate suhtes.

(13) Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu Taxus cuspidata kunstlikult paljundatud hübriidid ja kultivarid, elustaimed, pottides või väikestes konteinerites. Igale saadetisele on lisatud etikett või muu dokument taksoni või taksonite nimetuse ja tekstiga „kunstlikult paljundatud“.

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/99

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/161,

31. jaanuar 2017,

millega parandatakse määruse (EL) nr 139/2014 (millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008) prantsuskeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 (2) (millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused) prantsuskeelses versioonis on ilmnenud vigu. Seepärast on vaja teha parandusi asjaomase määruse II ja IV lisa prantsuskeelses versioonis. Muude keelte versioonides ei ole vaja parandusi teha.

(2)	Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 139/2014 vastavalt parandada.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(Parandused puudutavad ainult prantsuskeelset versiooni).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2) Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/101

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/162,

31. jaanuar 2017,

millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/2226, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Püügikvoodid 2015. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus (EL) nr 1221/2014 (2),

—	nõukogu määrus (EL) nr 1367/2014 (3),

—	nõukogu määrus (EL) 2015/104 (4) ja

—	nõukogu määrus (EL) 2015/106 (5).

(2)

Püügikvoodid 2016. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

—	määrus (EL) nr 1367/2014,

—	nõukogu määrus (EL) 2015/2072 (6),

—	nõukogu määrus (EL) 2016/72 (7) ja

—	nõukogu määrus (EL) 2016/73 (8).

(3)	Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 (9) on vähendatud teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(5)	Teatavate liikmesriikide puhul ei olnud rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 siiski võimalik ülepüütud kalavarude kvootidest mahaarvamisi teha, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei olnud 2016. aastal vastavaid kvoote.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 (10) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha kvootidest, mis on eraldatud asjaomaste kalavarude püügiks samale laevastikule, kes püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(7)

Teatavatel juhtudel võimaldas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (11) artikli 16 lõike 8 kohane püügivõimaluste vahetamine osalist mahaarvamist samadest kalavarudest rakendusmääruse (EL) 2016/2226 raames. Ülejäänud osa tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 maha arvata muude varude kvootidest.

(8)	Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha kavandatud mahaarvamised kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(9)

2015. aastal ületas Hispaania talle eraldatud railaste püügikvooti ICESi VIII ja IX alapiirkonna liidu vetes (SRX/89-C). Oma 30. septembri 2016. aasta kirjas taotles Hispaania mahaarvamise jaotamist kahele aastale. Esitatud teavet silmas pidades ja arvestades seda, et kvootide märkimisväärne vähendamine tooks kaasa asjaomaste liikide liigse tagasiheite vastavalt teatise 2012/C 72/07 punkti 3 alapunktile b, võib kõnealuse taotlusega nõus olla.

(10)

Seoses ICESi IIa ja IIIa rajoonist ning ICESi IV alarajoonist koosneva geograafilise piirkonna tobiaga on Taani puhul vaja teha mahaarvamised, kuna ta ületas 2015. aastal tobia lubatud kogupüüki määruse (EL) 2015/104 IID lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu vetes. 2016. aastal on neis vetes lubatud tobiat püüda minimaalselt, et jälgida tobiaslaste arvukust. Kõnealuste mahaarvamiste juures on siiski võimatu säilitada seiresüsteemi, (12) mida on tobiapüügi reguleerimiseks soovitanud kasutada Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Seetõttu tuleks mahaarvamised, mida tehakse seoses Taani poolt kõnealuses piirkonnas 2015. aastal ületatud kvootidega, teha tobiavarude majandamise piirkonnas 3.

(11)

Lisaks näivad teatavad rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 nõutud vähendamised olevat siiski suuremad kui 2016. aastal saadaolev kohandatud kvoot ning järelikult ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 tuleks ülejäänud kogused maha arvata järgmistel aastatel saadaolevast kohandatud kvootidest, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud.

(12)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/2226 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas osutatud, määrustega (EL) nr 1367/2014, (EL) 2015/2072, (EL) 2016/72 ja (EL) 2016/73 aastaks 2016 kehtestatud püügikvoote vähendatakse, kohaldades mahaarvamisi muude kalavarude kvootidest vastavalt kõnealusele lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2016/2226 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu 10. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1221/2014, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks ning muudetakse määruseid (EL) nr 43/2014 ja (EL) nr 1180/2013 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16).

(3) Nõukogu 15. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1367/2014, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2015. ja 2016. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 366, 20.12.2014, lk 1).

(4) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/104, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 779/2014 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1).

(5) Nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/106, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2015. aastaks (ELT L 19, 24.1.2015, lk 8).

(6) Nõukogu 17. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2072, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2016. aastaks ning muudetakse määrust (EL) nr 1221/2014 ja määrust (EL) 2015/104 (ELT L 302, 19.11.2015, lk 1).

(7) Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).

(8) Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/73, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks (ELT L 16, 23.1.2016, lk 1).

(9) Komisjoni 9. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2226, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 336, 10.12.2016, lk 28).

(10) Komisjoni teatis „Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt“ (2012/C 72/07) (ELT C 72, 10.3.2012, lk 27).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(12) http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Expert%20Group%20Report/acom/2016/HAWG/13%20HAWG%20Report%202016%20-%20Sec%2011%20Sandeel%20in%20Division%203.a%20and%20Subarea%204.pdf

I LISA

Mahaarvamised muude kalavarude kvootidest

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Lubatud lossitavad kogused 2015. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1)

Kogupüük 2015. aastal (kogus kilogrammides)

Kvoodi kasutamine (%)

Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3) (4)

Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides)

2016. aastal kohaldatavad mahaarvamised (kogus kilogrammides)

Mahaarvamised, mida on 2016. aastal juba sama varu suhtes kohaldatud (kogus kilogrammides) (6)

Ülejäänud kogus, mis arvatakse maha muude kalavarude kvoodist (kogus kilogrammides)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

DGS

03A-C

Harilik ogahai

IIIa püügipiirkonna liidu veed

3 840

Ei kohaldata.

3 840

1,00

3 840

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

NEP

3A/BCD

Norra salehomaar

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

3 840

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

1 540

Ei kohaldata.

1 540

1,00

1 540

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

NEP

2AC4-C

Norra salehomaar

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

1 540

NOP

04-N

Norra tursik

IV püügipiirkonna Norra veed

28 270

Ei kohaldata.

28 270

1,00

28 270

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

NOP

2A3A4

Norra tursik

IIIa; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

28 270

BUM

ATLANT

Sinine marliin

Atlandi ookean

20 360

134 082

658,56

113 722

2,0

172 878

514 044

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

SWO

AN05N

Mõõkkala

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

514 044

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

24 239

Ei kohaldata.

24 239

1,00

36 359

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

POK

1N2AB

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

36 359

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

2 000

7 957

397,85

5 957

1,00

5 957

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

OTH

1N2AB

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

5 957

ANE

08.

Euroopa anšoovis

VIII püügipiirkond

12 493

Ei kohaldata.

12 493

1,00

12 493

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

WHB

1X14

Põhjaputassuu

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

12 493

HKE

3A/BCD

Euroopa merluus

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

1 575

Ei kohaldata.

1 575

1,00

A + C (7)

2 363

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

HKE

2AC4-C

Euroopa merluus

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

2 363

WHG

56–14

Merlang

VI; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

11 475

Ei kohaldata.

11 475

1,00

11 475

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

HKE

8ABDE

Euroopa merluus

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond

11 475

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

6 098

Ei kohaldata.

6 098

1,00

6 098

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

RED

1N2AB

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

6 098

POK

1N2AB

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

9 700

9 690

99,90

–10

145 616

145 606

145 553

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist.

RED

1N2AB

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

145 553

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast seda, kui on arvesse võetud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, määruse (EL) nr 1221/2014 artikli 5a ja määruse (EL) 2015/104 artikli 18a kohast kvootide ülekandmist 2014. aastast 2015. aastasse või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.

(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(4) Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2013, 2014 ja 2015 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5) Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2404 (ELT L 333, 19.12.2015, lk 73) muudetud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1801 (ELT L 263, 8.10.2015, lk 19) kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2015. aastal arvesse võtta, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.

(6) Kogused, mille võib sama varu kvoodist maha arvata tänu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohasele püügivõimaluste vahetamisele.

(7) Täiendavaid korrutustegureid ei kumuleerita ja neid kasutatakse ainult üks kord.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) 2016/2226 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

Mahaarvamised ülepüütud kalavarude kvootidest

Liikmesriik	Liigi kood	Piirkonna kood	Liigi nimi	Piirkonna nimetus	Esialgne kvoot 2015. aastal (kogus kilogrammides)	Lubatud lossitavad kogused 2015. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1)	Kogupüük 2015. aastal (kogus kilogrammides)	Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe (%)	Lubatud lossitava kogusega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)	Korrutustegur (2)	Täiendav korrutustegur (3) (4)	Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides)	2016. aastal kohaldatavad vähendamised (kogus kilogrammides) (6)	2016. aastal juba kohaldatud vähendamised (kogus kilogrammides) (7)	Vähendamine 2017. ja järgneva(te)l aasta(te)l (kogus kilogrammides)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)
BE	SOL	24-C	Harilik merikeel	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	991 000	929 510	939 590	101,08	10 080	/	/	/	10 080	10 080	/
BE	SRX	07D	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	72 000	70 511	69 495	98,56	– 1 016	/	/	1 097	81	81	/
BE	SRX	2AC4-C	Railased	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	211 000	245 500	256 147	104,34	10 647	/	/	/	10 647	10 647	/
BE	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	725 000	915 262	918 243	100,33	2 981	/	/	/	2 981	2 981	/
DE	T/B	2AC4-C	Harilik kammeljas/sile kammeljas	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	186 000	349 000	350 186	100,34	1 186	/	/	/	1 186 (12)	1 186	/
DK	COD	03AN	Tursk	Skagerraki veed	3 336 000	3 223 407	3 349 360	103,91	125 923	/	(C) (8)	/	125 923	125 923	/
DK	DGS	03A-C	Harilik ogahai	IIIa püügipiirkonna liidu veed	0	0	3 840	Ei kohaldata.	3 840	1,00	/	/	3 840	3 840	/
DK	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	0	0	1 540	Ei kohaldata.	1 540	1,00	/	/	1 540	1 540	/
DK	HER	03A-BC	Heeringas	IIIa	5 692 000	5 770 000	6 056 070	104,96	286 070	/	/	/	286 070	286 070	/
DK	NOP	04-N	Norra tursik	IV püügipiirkonna Norra veed	0	0	28 270	Ei kohaldata.	28 270	1,00	/	/	28 270	28 270	/
DK	SAN	234_1	Tobiad	Tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu veed	125 459 000	115 924 000	130 977 950	112,99	15 053 950	1,2	/	/	18 064 740	18 064 740 (14)	/
DK	SAN	234_6	Tobiad	Tobiavarude majandamise piirkonna 6 liidu veed	206 000	219 000	228 860	104,50	9 860	/	/	/	9 860	9 860	/
ES	ALF	3X14	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	67 000	80 045	62 544	78,13	– 9 496 (9)	/	/	16 159	6 663	5 846	817
ES	ANE	08.	Euroopa anšoovis	VIII	22 500 000	22 923 784	24 068 471	104,99	1 144 687	/	/	/	1 144 687	1 144 687	/
ES	BSF	8910-	Süsisaba	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	12 000	30 050	110	0,37	– 26 936 (10)	/	/	29 639	2 703	0	2 703
ES	BUM	ATLANT	Sinine marliin	Atlandi ookean	10 360	20 360	134 082	658,56	113 722	2,0	A	172 878	514 044	514 044	/
ES	COD	1/2B	Tursk	I ja IIb püügipiirkond	13 283 000	12 182 091	12 391 441	101,72	209 350	/	/	/	209 350	209 350	/
ES	GHL	1N2AB	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	24 239	Ei kohaldata.	24 239	1,00	A	/	36 359	36 359	/
ES	RED	N3LN	Meriahvenad	NAFO 3LN	/	171 440	173 836	101,40	2 396	/	/	/	2 396	2 396	/
ES	SOL	8AB	Harilik merikeel	VIIIa ja VIIIb püügipiirkond	9 000	6 968	7 397	106,13	(429) (11)	/	(A + C) (8) (13)	2 759	2 759	2 759	/
ES	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	43 800	412 000	445 713	108,18	33 713	/	/	/	33 713	33 713	/
ES	SRX	89-C	Railased	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed	1 057 000	650 485	771 246	118,56	120 761	1,2	/	118 622	263 535	131 768 (15)	131 767 (15)
ES	USK	567EI	Meriluts	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	46 000	135 008	62 646	46,40	– 72 362	/	/	58 762	0	/	/
ES	WHM	ATLANT	Valge odanina	Atlandi ookean	24 310	24 310	68 613	282,24	44 303	1,00	A	72 539	138 994	0	138 994
FR	GHL	1N2AB	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	2 000	7 957	397,85	5 957	1,00	/	/	5 957	5 957	/
FR	HAD	7X7A34	Kilttursk	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed	5 561 000	5 760 984	5 775 607	100,25	14 623	/	/	/	14 623	14 623	/
FR	PLE	7HJK	Atlandi merilest	VIIh, VIIj ja VIIk	17 000	57 007	59 833	104,95	2 826	/	/	/	2 826	2 826	/
FR	SRX	07D	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	602 000	591 586	689 868	116,61	98 282	1,00	/	/	98 282	98 282	/
FR	SRX	89-C	Railased	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed	1 298 000	1 507 000	1 578 469	104,74	71 469	/	/	/	71 469	71 469	/
IE	COD	07A.	Tursk	VIIa	120 000	134 776	138 122	102,48	3 346	/	/	/	3 346	3 346	/
IE	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	1 048 000	946 554	1 044 694	110,37	98 140	1,00	/	/	98 140	98 140	/
NL	ANE	08.	Euroopa anšoovis	VIII	/	0	12 493	Ei kohaldata.	12 493	1,00	/	/	12 493	12 493	/
NL	COD	2A3AX4	Tursk	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	2 800 000	1 340 520	1 348 815	100,62	8 295	/	(C) (8)	/	8 295	8 295	/
NL	HER	*25B-F	Heeringas	II, Vb põhja pool 62° N (Fääri saarte veed)	1 104 000	1 841 160	2 230 998	121,17	389 838	1,4	/	/	545 773	522 222	23 551
NL	HKE	3A/BCD	Euroopa merluus	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed	/	0	1 575	Ei kohaldata.	1 575	1,00	A + C (13)	/	2 363	2 363	/
NL	MAC	*3A4BC	Harilik makrell	IIIa ja IVbc	490 000	1 084 500	1 090 087	100,52	5 587	/	/	/	5 587	5 587	/
NL	POK	2A34	Põhjaatlandi süsikas	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed	68 000	56 600	63 411	112,03	6 811	1,00	/	/	6 811	5 754	1 057
NL	SRX	2AC4-C	Railased	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	180 000	245 300	252 765	103,04	7 465	/	/	/	7 465	7 465	/
NL	T/B	2AC4-C	Harilik kammeljas ja sile kammeljas	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	2 579 000	2 783 000	2 793 239	100,37	10 239	/	/	/	10 239	10 239	/
NL	WHB	1X14	Põhjaputassuu	I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	36 711 000	55 297 456	55 584 332	100,52	286 876	/	/	/	286 876	286 876	/
NL	WHG	2AC4	Merlang	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed	699 000	527 900	547 717	103,75	19 817	/	/	/	19 817	19 817	/
NL	WHG	56–14	Merlang	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	/	0	11 475	Ei kohaldata.	11 475	1,00	/	/	11 475	11 475	/
PT	GHL	1N2AB	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	6 098	Ei kohaldata.	6 098	1,00	/	/	6 098	6 098	/
PT	POK	1N2AB	Põhjaatlandi süsikas	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	9 700	9 690	99,90	– 10	/	/	145 616	145 606	53	145 553
UK	COD	2A3AX4	Tursk	IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat	11 369 000	14 828 600	14 846 189	100,12	17 589	/	(C) (8)	/	17 589	17 589	/
UK	HER	4AB	Heeringas	IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N	62 292 000	66 892 860	68 024 970	101,69	1 132 100	/	/	/	1 132 110	1 132 110	/
UK	MAC	2CX14	Harilik makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	245 363 000	237 093 794	242 496 391	102,28	5 402 597	/	(A) (8)	/	5 402 597	5 402 597	/
UK	MAC	*3A4BC	Harilik makrell	IIIa ja IVbc püügipiirkond	490 000	620 500	626 677	101,00	6 177	/	/	/	6 177	6 177	/
UK	SAN	234_1	Tobiad	Tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu veed	2 742 000	1 219 400	2 000 034	164,02	780 634	2,00	/	/	1 561 268	95 100	1 466 168

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast seda, kui on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, nõukogu määruse (EL) nr 1221/2014 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16) artikli 5a ja nõukogu määruse (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1) artikli 18a kohast kvootide ülekandmist 2014. aastast 2015. aastasse või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.

(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(5) Määrusega (EL) 2015/2404 muudetud määruse (EL) 2015/1801 kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2015. aastal arvesse võtta, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.

(6) 2016. aastal tehtavad mahaarvamised, mis on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2226 (ELT L 336, 10.12.2016, lk 38).

(7) 2016. aastal tehtavad mahaarvamised, mida saab rakendusmääruse (EL) 2016/2226 jõustumise kuupäeval kasutada olevat kvooti arvestades tegelikult kohaldada.

(8) Täiendavat korrutustegurit ei kohaldata, kuna ülepüük ei ületa 10 % lubatud lossitavatest kogustest.

(9) Ülejäänud kasutamata kogus pärast 8 005 kilogrammi ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/1142 (ELT L 189, 14.7.2016, lk 9).

(10) Ülejäänud kasutamata kogus pärast 3 004 kilogrammi ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2016/1142.

(11) Koguseid alla ühe tonni arvesse ei võeta.

(12) Saksamaa taotlusel lubas komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikele 3 lisakoguste lossimist kuni 10 % ulatuses hariliku kammelja/sileda kammelja kvoodist.

(13) Täiendavaid korrutustegureid ei kumuleerita ja neid kasutatakse ainult üks kord.

(14) Arvatakse maha SAN/234_3 kvoodist (tobiavarude majandamise piirkond 3).

(15) Hispaania taotluse põhjal jaotatakse 2016. aastal mahaarvatav kogus 263 535 kilogrammi võrdselt kahe aasta peale (2016 ja 2017).“

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/113

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/163,

31. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	299,8
	MA	135,7
	SN	268,2
	TR	158,2
	ZZ	215,5
0707 00 05	MA	79,2
	TR	195,6
	ZZ	137,4
0709 91 00	EG	79,4
0709 91 00	ZZ	79,4
0709 93 10	MA	273,9
	TR	295,3
	ZZ	284,6
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28	EG	47,2
	MA	48,5
	TN	51,7
	TR	71,6
	ZZ	54,8
0805 21 10 , 0805 21 90 , 0805 29 00	EG	91,2
	IL	140,1
	JM	106,9
	MA	88,4
	TR	83,1
	ZZ	101,9
0805 22 00	IL	139,7
	MA	83,2
	ZZ	111,5
0805 50 10	EG	85,5
	TR	70,9
	ZZ	78,2
0808 10 80	US	205,0
0808 10 80	ZZ	205,0
0808 30 90	CL	81,7
	CN	81,5
	TR	154,0
	ZA	100,3
	ZZ	104,4

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/115

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2017/164,

31. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (edaspidi „direktiiv 98/24/EÜ“), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt peab komisjon tegema ettepaneku, et liidu tasandil kehtestataks liidu eesmärgid töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta, et kaitsta töötajaid ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest ohtlike kemikaalidega.

(2)	Direktiivi 98/24/EÜ artikli 3 lõikes 2 on komisjonile antud õigus kehtestada või vaadata läbi töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikke piirnorme (võttes arvesse kasutada olevaid mõõtmismeetodeid) sellises korras, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (2) artiklis 17.

(3)	Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „SCOEL“), mis loodi komisjoni otsuse 2014/113/EL (3) alusel.

(4)	Direktiivi 98/24/EÜ kohaselt mõistetakse töökeskkonna ohtlike ainete piirnormina kindlaksmääratud vaatlusperioodi jooksul töötaja hingamispiirkonna õhus keemilise mõjuri kontsentratsiooni aja-kaalu keskmist piirnormi (kui ei ole teisiti määratud).

(5)

Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid on tervisekaitsel põhinevad piirväärtused, mis SCOEL on tuletanud uusimate kättesaadavate teaduslike andmete põhjal ja mis komisjon võtab vastu mõõtmismeetodite kättesaadavust arvesse võttes. Nende piirnormidega määratakse kokkupuute tase, millest allpool ei tohiks ükski keemiline mõjur üldjuhul pärast lühiajalist või igapäevast kokkupuutumist tööea jooksul kahjulikke tagajärgi põhjustada. Need piirnormid kujutavad endast liidu eesmärke ja on kehtestatud selleks, et aidata tööandjal riske kindlaks määrata ja hinnata ning kooskõlas direktiiviga 98/24/EÜ ennetus- ja kaitsemeetmeid rakendada.

(6)

Vastavalt SCOELi soovitustele on need piirnormid kehtestatud kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi suhtes arvestatud ajaga kaalutud keskmisena (pikaajalise kokkupuute piirväärtused) ja teatavate keemiliste ainete puhul lühemate perioodide suhtes, üldjuhul viieteist minuti pikkuse vaatlusperioodi ajaga kaalutud keskmisena (lühiajalise kokkupuute piirnormid), et võtta arvesse tagajärgi, mis tulenevad lühiajalisest kokkupuutest.

(7)

Kõikide keemiliste mõjurite kohta, mille suhtes on liidu tasandil kehtestatud kõnealused piirnormid, peavad liikmesriigid kehtestama siseriiklikud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid. Seda tehes on nad kohustatud arvesse võtma liidu piirnorme ja määrama vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele nende alusel siseriiklikud piirnormid.

(8)	Töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid on oluline osa üldisest korrast, mida rakendatakse töötajate kaitsel terviseriskide eest, mis tulenevad kokkupuutest ohtlike kemikaalidega.

(9)

Vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artiklile 3 on SCOEL hinnanud seost kõnealuse direktiivi lisa 31 kandes loetletud keemilise mõjuri tervisemõjude ja töökeskkonna kokkupuute taseme vahel ning soovitanud kehtestada kõigi nende keemiliste mõjurite jaoks soovituslikud piirnormid, mis kujutavad endast kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi jooksul sissehingamise teel toimuval kokkupuutel ajaga kaalutud keskmist. Seepärast on asjakohane kehtestada ohtlike ainetega pikaajalise kokkupuute piirnormid kõikide kõnealuse direktiivi lisas loetletud mõjurite kohta.

(10)	Mõne sellise keemiliste mõjuri jaoks on SCOEL soovitanud kehtestada ka asjakohased piirnormid lühemate kokkupuuteperioodide korral ja/või esitada märkused, milles käsitletakse kokkupuudet nahaga.

(11)	Neli nendest keemilistest mõjuritest – lämmastikmonooksiid, kaltsiumdihüdroksiid, liitiumhüdriid ja äädikhape – on praegu loetletud komisjoni direktiivi 91/322/EMÜ (4) lisas.

(12)	Üks neist keemilistest mõjuritest – 1,4-diklorobenseen – on loetletud komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (5) lisas.

(13)	Veel üks – bisfenool A – on praegu loetletud komisjoni direktiivi 2009/161/EL (6) lisas.

(14)

SCOEL on soovitanud kehtestada nende mõjurite puhul uued töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid. Seepärast on asjakohane lisada nende kuue keemilise mõjuri läbivaadatud piirnormid käesoleva direktiivi lisasse ja jätta neid keemilisi mõjureid käsitlevad kanded direktiivide 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL lisadest välja.

(15)

Käesoleva direktiivi lisas loetletud 31 keemilisest mõjurist ühe – akrüülhappe – puhul on SCOEL soovitanud kehtestada lühiajalise kokkupuute piirnorm ühe minuti jooksul toimuva kokkupuute korral. Seepärast on asjakohane kehtestada vastav ohtliku ainega lühiajalise kokkupuute piirnorm käesoleva direktiivi lisas loetletud kõnealuse mõjuri puhul.

(16)

Teatavate ainete puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada ka ohtu, et aine võib tungida läbi naha. Käesoleva direktiivi lisasse kantud 31 keemilise mõjuri hulgas on SCOEL tuvastanud naha kaudu imendumise olulise võimaluse järgmiste ainete puhul: glütserooltrinitraat, süsiniktetrakloriid, vesiniktsüaniid, metüleenkloriid, nitroetaan, 1,4-diklorobenseen, metüülformiaat, tetrakloroetüleen, naatriumtsüaniid ja kaaliumtsüaniid. Seepärast on asjakohane esitada käesoleva direktiivi lisas märkused, milles nende keemiliste mõjurite puhul märgitakse lisaks töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikele piirnormidele seda, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu.

(17)

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee, (7) kellega konsulteeriti vastavalt direktiivi 98/24/EÜ artikli 3 lõikele 2, tunnistas, et lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi puhul kavandatud töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormidega seoses olid tehnilise teostatavuse osas kahtlused allmaakaevandamise ja läbindamissektori puhul ning seoses süsinikmonooksiidi piirnormidega allmaakaevandamise puhul. Nõuandekomitee oli teadlik, et praegu on väga raske leida selliseid mõõtmismeetodeid, mida saaks kasutada lämmastikdioksiidi puhul kavandatud piirnormidele vastavuse tõendamiseks maa-alustes kaevandustes ja läbindamissektoris. Seetõttu on asjakohane lubada liikmesriikidel kasutada üleminekuperioodi käesoleva direktiivi lisas lämmastikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi puhul sätestatud piirnormide rakendamisel maa-alustes kaevandustes ning läbindamissektoris, ning teha komisjonile ülesandeks enne üleminekuperioodi lõppu eelnimetatud piirnormide küsimus üle vaadata. Üleminekuperioodi jooksul võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada praegu kehtivaid piirnorme selle asemel, et kohaldada neid, mis on sätestatud käesoleva direktiivi lisas.

(18)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (8) on liikmesriigid võtnud kohustuse lisada põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel.

(19)

Käesoleva direktiivi puhul leiab komisjon, et selliste dokumentide edastamine käesoleva direktiivi ja siseriiklike meetmete vastavustabelina on õigustatud, kuna mõnede mõjurite kohta on siseriiklikud töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid siseriiklikus õiguses juba olemas, ning võttes arvesse, et riikliku tasandi õiguslikud vahendid töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide kehtestamiseks on väga erinevad ja tehnilised.

(20)	Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee esitas oma arvamused 27. novembril 2014 ja 21. mail 2015.

(21)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17 kohaselt asutatud tehnilise arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga kehtestatakse lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes neljas liidu loetelu töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta.

Artikkel 2

Liikmesriigid kehtestavad lisas loetletud keemiliste mõjurite suhtes liidu piirnorme arvesse võttes riigisisesed töökeskkonna ohtlike ainete soovituslikud piirnormid.

Artikkel 3

Kui artikli 6 lõike 2 punktist a ei tulene teisiti, jäetakse direktiivi 91/322/EMÜ lisast alates 21. augustist 2018 välja viited äädikhappe, kaltsiumdihüdroksiidi, liitiumhüdriidi ja lämmastikmonooksiidi kohta.

Artikkel 4

Direktiivi 2000/39/EÜ lisast jäetakse alates 21. augustist 2018 välja viide 1,4-diklorobenseeni kohta.

Artikkel 5

Direktiivi 2009/161/EL lisast jäetakse alates 21. augustist 2018 välja viide bisfenool A kohta.

Artikkel 6

1. Maa-aluse kaevandamise ja läbindamissektori puhul võivad liikmesriigid kasutada üleminekuperioodi, mis lõpeb lämmastikmonooksiidi, lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi piirnormide puhul hiljemalt 21. augustil 2023.

2. Lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi kestel võivad liikmesriigid selle asemel, et kohaldada lisas kehtestatud piirnorme, jätkuvalt kohaldada järgmisi piirnorme:

a)	lämmastikmonooksiid: direktiivi 91/322/EMÜ lisa kohaselt kehtestatud piirmäärad;

b)	lämmastikdioksiid ja süsinikmonooksiid: 1. veebruaril 2017 kehtivad siseriiklikud piirnormid.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. augustil 2018.

Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile ja lisavad selle juurde selgitava dokumendina vastavustabeli, milles näidatakse kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(2) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(3) Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta otsus 2014/113/EL, millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ (ELT L 62, 4.3.2014, lk 18).

(4) Komisjoni 29. mai 1991. aasta direktiiv 91/322/EMÜ, millega kehtestatakse soovituslike piirnormide loetelu, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl (EÜT L 177, 5.7.1991, lk 22).

(5) Komisjoni 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 142, 16.6.2000, lk 47).

(6) Komisjoni 17. detsembri 2009. aasta direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ (ELT L 338, 19.12.2009, lk 87).

(7) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus 2003/C 218/01, millega luuakse nõuandekomitee tööohutuse ja töötervishoiu kohta (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

(8) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

LISA

EÜ nr (1)	CASi nr (2)	KEEMILISE MÕJURI NIMETUS	PIIRNORMID				Märkus (3)
			8 tundi (4)		Lühiajaline (5)
			mg/m3 (6)	ppm (7)	mg/m3 (6)	ppm (7)
—	—	Mangaan ja mangaani anorgaanilised ühendid (mangaanina)	0,2 (8) 0,05 (9)	—	—	—	—
200-240-8	55-63-0	Glütserooltrinitraat	0,095	0,01	0,19	0,02	Imendub naha kaudu
200-262-8	56-23-5	Süsiniktetrakloriid; tetraklorometaan	6,4	1	32	5	Imendub naha kaudu
200-521-5	61-82-5	Amitrool	0,2	—	—	—	—
200-580-7	64-19-7	Äädikhape	25	10	50	20	—
200-821-6	74-90-8	Vesiniktsüaniid (tsüaniidina)	1	0,9	5	4,5	Imendub naha kaudu
200-838-9	75-09-2	Metüleenkloriid; diklorometaan	353	100	706	200	Imendub naha kaudu
200-864-0	75-35-4	Vinülideenkloriid; 1,1-dikloroetüleen	8	2	20	5	—
201-083-8	78-10-4	Tetraetüülortosilikaat	44	5	—	—	—
201-177-9	79-10-7	Akrüülhape; prop-2-eenhape	29	10	59 (10)	20 (10)	—
201-188-9	79-24-3	Nitroetaan	62	20	312	100	Imendub naha kaudu
201-245-8	80-05-7	Bisfenool A; 4,4′-isopropülideendifenool	2 (8)	—	—	—	—
202-981-2	101-84-8	Difenüüleeter	7	1	14	2	—
203-234-3	104-76-7	2-etüülheksaan-1-ool	5,4	1	—	—	—
203-400-5	106-46-7	1,4-diklorobenseen; p-diklorobenseen	12	2	60	10	Imendub naha kaudu
203-453-4	107-02-8	Akroleiin; akrüülaldehüüd; prop-2-enaal	0,05	0,02	0,12	0,05	—
203-481-7	107-31-3	Metüülformiaat	125	50	250	100	Imendub naha kaudu
203-788-6	110-65-6	But-2-üün-1,4-diool	0,5	—	—	—	—
204-825-9	127-18-4	Tetrakloroetüleen	138	20	275	40	Imendub naha kaudu
205-500-4	141-78-6	Etüülatsetaat	734	200	1 468	400	—
205-599-4	143-33-9	Naatriumtsüaniid (tsüaniidina)	1	—	5	—	Imendub naha kaudu
205-792-3	151-50-8	Kaaliumtsüaniid (tsüaniidina)	1	—	5	—	Imendub naha kaudu
207-069-8	431-03-8	Diatsetüül; butaandioon	0,07	0,02	0,36	0,1	—
211-128-3	630-08-0	Süsinikmonooksiid	23	20	117	100	—
215-137-3	1305-62-0	Kaltsiumdihüdroksiid	1 (9)	—	4 (9)	—	—
215-138-9	1305-78-8	Kaltsiumoksiid	1 (9)	—	4 (9)	—	—
231-195-2	7446-09-5	Vääveldioksiid	1,3	0,5	2,7	1	—
231-484-3	7580-67-8	Liitiumhüdriid	—	—	0,02 (8)	—	—
233-271-0	10102-43-9	Lämmastikmonooksiid	2,5	2	—	—	—
233-272-6	10102-44-0	Lämmastikdioksiid	0,96	0,5	1,91	1	—
262-967-7	61788-32-7	Hüdrogeenitud terfenüül	19	2	48	5	—

(1)

EÜ nr: Euroopa Ühenduse (EÜ) number (Euroopa Liidus kasutatav aine numbriline tunnus).

(2)

CASi nr: Chemical Abstracts Service'i registrinumber.

(3) Ohtlike ainete soovitusliku piirnormi juures olev märkus „Imendub naha kaudu“ osutab sellele, et aine võib olulisel määral imenduda ka naha kaudu.

(4) Mõõdetud või arvutatud kaheksatunnisel vaatlusperioodil ajaga kaalutud keskmisena.

(5) Lühiajalise kokkupuute piirnorm. Piirnorm, millest suuremat kokkupuudet ei tohiks esineda ja mis põhineb 15minutilisel vaatlusperioodil, kui pole näidatud teisiti.

(6)

mg/m3 : milligrammi ühes kuupmeetris õhus. Gaasi või auruna esinevate kemikaalide piirnormid on esitatud temperatuuri 20 °C ja rõhu 101,3 kPa juures.

(7)

ppm: mahumiljondikku õhus (ml/m3).

(8) Inhaleeritav (sissehingatav osakeste) fraktsioon.

(9) Respireeritav (ripsepiteeliga katmata hingamisteedeni jõudvate sissehingatud osakeste) fraktsioon.

(10) Lühiajalise kokkupuute piirnorm ühe minuti pikkuse vaatlusperioodi korral.

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/121

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/165,

27. jaanuar 2017,

millega nimetatakse ametisse üks Prantsuse Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige ja 12 asendusliiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Prantsusmaa valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Laurent BEAUVAIS' ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(3)

Seoses Josette BOREL-LINCERTINI, Nathalie COLIN-OESTERLE, Marie-Marguerite DUFAY, Daniel DUGLERY, Nicolas FLORIANI, Karine GLOANEC-MAURINI, Hervé HOCQUARDI, Jean-Louis JOSEPHI, Daniel PERCHERONI, Christophe ROSSIGNOLI ja Michel VAUZELLE'I ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud 11 asendusliikme kohta.

(4)	Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Guillaume CROS (Conseiller régional de Midi-Pyrénées) asendusliikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 ametisse järgmised isikud:

liikmena:

—	Gérard LAHELLEC, Vice-président du Conseil régional de Bretagne;

asendusliikmetena:

—	Patrick AYACHE, Vice-président du Conseil régional de Bourgogne-Franche-Comté,

—	Frank CECCONI, Conseiller régional du Conseil régional d'Ile de France,

—	Yolaine COSTES, Vice-présidente du Conseil régional de La Réunion,

—	Guillaume CROS, Vice-président du Conseil régional d'Occitanie (volituste muudatus),

—	Harold HUWART, Vice-président du Conseil régional du Centre-Val de Loire,

—	Valérie LETARD, Vice-présidente du Conseil régional des Hauts-de-France,

—	Marie-Luce PENCHARD, Vice-présidente du Conseil régional de Guadeloupe,

—	Jean-Jack QUEYRANNE, Conseiller régional du Conseil régional d'Auvergne-Rhône-Alpes,

—	Agnès RAMPAL, Conseillère régionale du Conseil régional de Provence-Alpes-Côte d'Azur,

—	Gilles SIMEONI, Président du Conseil exécutif de la Collectivité territoriale de Corse,

—	Sandra TORRES, Conseillère régionale du Conseil régional de Provence-Alpes-Côte d'Azur,

—	Patrice VOIR, Conseiller régional du Conseil régional d'Auvergne-Rhône-Alpes.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. jaanuar 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SCICLUNA

(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/123

KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/166,

27. november 2015,

riigiabi SA. 38831 (2014/C) (ex 2014/N) kohta, mida Portugal kavatseb anda ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8232 all)

(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama sätte/sätete kohaselt märkusi (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	Elektroonilises teatises, mis registreeriti 30. juunil 2014, teatas Portugal regionaalsest investeerimisabist, mida ta andis komisjoni heakskiidu alusel 30. aprillil 2014 ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda (edaspidi „Autoeuropa“).

(2)	Komisjon teatas 2. oktoobril 2014. aasta kirjaga Portugalile oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(4)

Portugal esitas menetluse algatamise otsuse märkused 15. detsembril 2014 (2014/127950); täiendav teave esitati 27. veebruari 2015. aasta (2015/019588), 12. juuni 2015. aasta (2015/056315) ja 27. juuli 2015. aasta (2015/073908) kirjaga. Komisjoni talitluste, Portugali ametiasutuste ja toetusesaaja vaheline koosolek peeti Autoeuropa ruumides 19. mail 2015. aastal.

(5)	Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult.

2. MEETME/ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. ABIMEETME EESMÄRK

(6)

Portugal andis investeerimisabi Autoeuropa olemasolevale ettevõttele, mis asub Palmelas Peninsula de Setubali piirkonnas. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel on tegemist regionaalabikõlbliku piirkonnaga ning Portugali regionaalabi kaardi kohaselt, mis kehtib 2007. aastast kuni 2014. aasta juunini, (3) on regionaalabi tavapärane ülemmäär suurettevõtetele 15 %. Investeerimisabi andmisega kavatseb Portugal kõnealust piirkonda arendada.

2.2. ABI SAANUD ETTEVÕTJA

(7)

Abi saanud ettevõtja on Autoeuropa, mis on Volkswageni kontserni (edaspidi „VW kontsern“) 100 % osalusega tütarettevõtja. VW kontserni on kirjeldatud paljudes riigiabi valdkonna otsustes, viimati komisjoni 9. juuli 2014. aasta otsuses algatada ametlik uurimine seoses ettevõtjale AUDI HUNGARIA MOTOR Ltd (4). antud regionaalabiga, millele komisjon viitab VW kontserni juhtumi täpsemaks kirjeldamiseks.

(8)

Autoeuropa on tegutsenud aktiivselt Setubali piirkonnas alates 1991. aasta juunist ning on tootnud VW kaubamärgi nime all palju sõiduautomudeleid. Autoeuropa on suurettevõte. VW kontserni ega ettevõtet Autoeuropa ei saa lugeda raskustes olevaks äriühinguks, nagu see on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates liidu suunistes, (5) mis kehtisid teatamise hetkel.

2.3. INVESTEERIMISPROJEKT

(9)

Investeerimisprojekti raames võetakse kasutusele uus tootmistehnoloogia „Modularer Querbaukasten“ (edaspidi „MQB“), mis asendab traditsioonilise platvormipõhise tootmisprotsessi. Uus tootmistehnoloogia võimaldab suuremat paindlikkust ja sünergiat sõiduautomudelite tootmisel. Komisjon viitab oma 13. juuli 2011. aasta otsusele algatada ametlik uurimine seoses ettevõtjale Volkswagen Sachsen antava regionaalabiga (6) tehnoloogia põhjalikumaks kirjelduseks.

(10)

Palmelasse suunatud investeering võimaldab Autoeuropal toota sõiduautosid, mis kuuluvad sõiduautoturu kolme eri segmenti (määratletud POLK-i liigituse alusel) (7), nimelt A0-segmenti, A-segmenti ja B-segmenti. Praegu kavatseb VW kontsern toota uuel tootmisliinil A0-segmenti kuuluvaid linnamaastureid ja […] (*1)-segmenti kuuluvaid veel mittetäielikult määratletud sõiduautosid, mis on Autoeuropa traditsioonilise platvormipõhise […]-segmendi mudeli järglased. VW kontsern ei välistanud võimalust, et alustab B-segmenti kuuluvate sõiduautode tootmist viie aasta jooksul pärast investeerimistegevuse lõpetamist. Investeeringust tulenev üldine tootmisvõimsus ulatub [140 000–160 000] autoni aastas. Praeguste plaanide kohaselt on [80 000–100 000] nendest A0-linnamaasturid ja [50 000–60 000] nendest on ette nähtud […]-segmendi mudelile.

(11)	Investeerimine algas 26. juunil 2014. aastal ja planeeritakse valdavalt lõpetada detsembriks 2018. Täistootmist kavatsetakse alustada 2018. aasta lõpust.

2.4. INVESTEERIMISPROJEKTIGA SEOTUD KULUD

(12)

Portugali ja VW kontserni vahel sõlmitud investeerimis- ja abilepingu ning Portugali 28. juuli 2014. aasta esildise kohaselt hõlmab investeering 672,9 miljoni euro suurusi abikõlblikke kulusid seadmete ja taristu (ehitus)tööde jaoks. Kulud kantakse 2014. ja 2019. aasta vahel. Umbes veerand kuludest on ette nähtud valmistajaseadmete jaoks. Valmistajaseadmed on Autoeuropa finantseeritav põhivara, mida ei kasutata Autoeuropa Palmela tehases, kuid mida Autoeuropa annab oma tarnijatele, et need saaksid oma tehastes VW kontsernile osi ja komponente toota. Kuigi see vara moodustab tarnijate tootmiskapitali lahutamatu osa, loetakse seda VW kontserni varaks.

(13)

Kulud viitavad üksnes uuele ainelisele varale. Allolevas investeerimislepingust pärinevas tabelis on planeeritavad abikõlblikud kulud jaotatud tüübi ja aasta järgi.

Tabel 1

Abikõlblike kulude jaotus miljonites eurodes – investeerimisleping

	2014	2015	2016	2017	2018	2019	Kokku
Seadmed	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Valmistajaseadmed	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
KOKKU	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	672,9

(14)

See investeerimislepingu teabel põhinev kulude jaotus erineb teatisele lisatud lisateabelehel olevast kulude jaotusest. Lisalehel olevas selgituses teatavad Portugali ametiasutused, et VW kontsern on vähendanud investeerimislepingus määratud investeerimiskulude kogusummat 672,95 miljonist eurost 623,85 miljoni euroni. Lisateabelehel olev jaotus on kirjas allolevas tabelis.

Tabel 2

Abikõlblike kulude jaotus miljonites eurodes – lisateabeleht

	2014	2015	2016	2017	2018	2019	Kokku
Seadmed	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
Valmistajaseadmed	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]
KOKKU	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	[…]	623,9

2.5. ÕIGUSLIK ALUS

(15)

Abi andmise riiklik õiguslik alus on 17. augusti dekreet-seadus nr 287/2007, mida on muudetud 20. märtsi dekreet-seadusega nr 65/2009, mis kiidab heaks äriinvesteeringute ergutuste riikliku raamistiku, ja 15. novembri määrus nr 1464/2007, mida on muudetud 25. oktoobri määrusega nr 1103/2010, mille alusel koostatakse ja mis reguleerib abikava „Sistema de Incentivos a Inovação“.

(16)

Portugal andis komisjoni heakskiidu alusel abi abikava „Sistema de Incentivos a Inovação“ rakendamise raames. Abikava oli komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (8) (edaspidi „GBER 2008“) kohaldamisel grupierandi alla kuuluv. Grupierand kehtis abitaotlustele, mille abikünnis jäi määruse artiklis 6 sätestatud künnisest allapoole.

2.6. ABIMEEDE

(17)	Abi anti komisjoni heakskiidu alusel 30. aprillil 2014. aastal sõlmitud abi- ja investeerimislepingu järgselt. Investeerimisega seotud tegevus algas 26. juunil 2014. aastal pärast lepingu allkirjastamist.

(18)

Abi antakse osaliselt tagasimakstava toetusena. Investeerimislepingu järgi tuleb 672,95 miljoni suurusest investeerimiskulude (sealhulgas valmistajaseadmete kulud) toetusest tagasi maksta 52,49 miljonit eurot (nimiväärtusega), mis teisendatakse osaliselt kapitalitoetuseks, kui Autoeuropa täidab teatud lepingulisi täitmise parameetreid. Teatises märgitakse, et VW kontserni viimase kulude planeerimise kohaselt on oodatavad investeeringukulud (623,9 miljonit) algselt planeeritust pisut väiksemad. Väiksemat summat arvesse võttes on teatatud abisumma ja teatatud abi osatähtsus 2014. aasta hindades vastavalt 36,15 miljonit eurot ja 6,03 %. Portugal tagab, et teatatud abisummat ja teatatud abi osatähtsust ei ületata, kui realiseeritud abikõlblikud kulud erinevad planeeritud abikõlblikele kuludest, mis on arvesse võetud teatises ja maksimaalse abisumma arvutamisel.

(19)	Portugal kinnitab, et riigiabi mittesisaldava omapanuse, mis on vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, kannab Autoeuropa/Volkswagen oma vahenditest.

(20)	Autoeuropa/Volkswagen on kohustatud jätkama investeerimist vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist.

2.7. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(21)	Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas meede on kooskõlas 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistega (9) abikõlblike kulude, maksimaalse abisumma ja abi osakaalu kohta, ning seega ka selles, kas meede on siseturuga kokkusobiv.

(22)

Komisjon märkis, et teatatud abikõlblikud kulud sisaldasid kulusid valmistajaseadmete kohta, mille abikõlblikkuse suhtes väljendas komisjon kahtlust. Seetõttu ei saanud kinnitada, et teatatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse seoses teatatud investeerimiskulude kogusummaga, ei ületa maksimaalset abisummat, mida saab lubada.

(23)

Komisjon märkis ka, et Autoeuropa sai investeerimisabi teisest investeerimisprojektist, mis viidi ellu samas kohas. Teise investeerimisprojektiga seotud tööd algasid vähem kui kolm aastat enne praeguse investeerimisprojekti tööde algust. Investeerimisprojekti eesmärgiks oli uuendada ja optimeerida tootmisprotsesse. Sellest lähtuvalt investeeriti kolme tegevusvaldkonda: i) infotehnoloogia valdkond – programmide ja uusimate tehnoloogiliste süsteemide rakendamine, ii) mootorsõidukite seest ja väljast värvimise valdkond – värvi pealekandmise automatiseerimine ja iii) stantside valdkond – stantsitavate osade vormide paigaldamine. Menetluse algatamise otsuse tegemise ajal ei selgitanud Portugal, mis ulatuses need täiustused vajalikud on ja kas need on vajalikud ka siis, kui platvormipõhine tootmine lõpetatakse ja asendatakse MOB-tootmistehnoloogiaga.

(24)

Portugali esitatud teabe põhjal ei olnud komisjonil võimalik anda lõplikku hinnangut selle kohta, kas kaks investeerimisprojekti moodustavad ühtse investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses. Komisjon otsustas ametliku menetluse käigus leida vastuse küsimusele, kas need kaks projekti on majanduslikult jagamatud 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste joonealuse märkuse 55 (10) tähenduses.

(25)

2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 kohaselt peab komisjon algatama ametliku uurimismenetluse ja uurima üksikasjalikult ergutavat mõju, proportsionaalsust ning abi positiivset ja negatiivset mõju, kui toetusesaaja turuosa asjaomasel toote- ja geograafilisel turul ületab enne või pärast investeeringut 25 % (edaspidi ka „punkti 68 alapunkti a kontroll“) või kui investeeringuga saavutatud tootmisvõimsus on üle 5 % turu suurusest, mis on absoluutväärtuse või suhteliste näitajate alusel languses (edaspidi ka „punkti 68 alapunkti b kontroll“). Kui süvahindamine on vajalik, toimub see komisjoni teatise alusel, mis puudutab ulatuslike investeerimisprojektide regionaalabi süvahindamise kriteeriume (11) (IDAC).

(26)

Komisjon jättis menetlemise algatamise otsuses asjaomase tooteturu täpse määratlemise lahtiseks ning võttis turu määratlemisel aluseks kõiki tõenäolisi alternatiive, sealhulgas ka kõige kitsamat segmenti, mille kohta on andmed saadaval (12). Kuna Autoeuropa hakkab tootma POLK-i kohaselt A0- ja […]-segmenti kuuluvaid autosid ning võib toota ka POLK-i alusel B-segmenti kuuluvaid autosid, siis leidis komisjon, et need üksikud segmendid ja Global Insighti järgi (13) ka linnamaasturite B-segment ning POLK-i alusel kombineeritud segment (A0 kuni B) on selle juhtumi puhul asjaomased tõenõolised turud.

(27)

2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 70 on sätestatud, et suuniste punktis 68 sätestatud kontrollide tegemisel tuleb turud üldjuhul määratleda EMP tasandil. Käesoleva juhtumi hindamise eesmärgil leiab komisjon, et asjaomane geograafiline turg hõlmab asjaomaste toodete puhul vähemalt EMP-d. Portugali ametiasutused ja Autoeuropa nõustusid, et komisjon rakendab seda geograafilise turu määratlust selle teatise eesmärgil.

(28)

Uurimiseelse menetluse käigus leiti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti a alusel tehtud analüüsi tulemusel, et kohaldatava turuosa 25 % piirmäära ületati EMP-s individuaalsete A- ja B-segmentide ning kombineeritud A0-, A- ja B-segmentide puhul (POLK-i järgi) kõigis asjaomastel aastatel.

(29)	Kuna punkti 68 alapunkti a kontrolli tulemused juba näitasid, et vajalik on abi süvahindamine, siis leidis komisjon, et punkti 68 alapunkti b kontrolli ei ole vaja teha.

3. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(30)	Huvitatud kolmandatelt isikutelt ei saanud komisjon ühtegi märkust.

4. PORTUGALI KOMMENTAARID

4.1. VALMISTAJASEADMED

(31)

Portugal loeb valmistajaseadmetesse investeeritava summa 136,3 miljonit eurot abikõlblikuks, kuna seadmed on teatatud projekti osa, kuuluvad Autoeuropa põhivara hulka, asuvad tarnija tehases abistatavas piirkonnas Portugalis ning tegevus jätkub vähemalt viis aastat pärast projekti lõpetamist. Portugali ametiasutused viitavad otsuse K(2002)1803 Ford España SA põhjendustele 36 ja 37, (14) milles komisjon märkis, et valmistajaseadmete kulud võib lugeda regionaalabi puhul abikõlblikuks, kui need kantakse abistatavates piirkondades.

(32)

Enne investeerimislepingu sõlmimist 2014. aasta aprillis koostasid VW kontsern ja Autoeuropa valmistajaseadmeid puudutava investeerimiskava, milles võeti arvesse neid kõlblikkuse kriteeriume ja tagati, et 136,3 miljoni eurone summa hõlmab ainult valmistajaseadmete kulusid, mis vastavad ülalolevatele tingimustele. Portugali ametiasutused seadsid eelnimetatud tingimuste järgimiseks sisse kontrollimehhanismi.

4.2. ÜHTNE INVESTEERIMISPROJEKT

(33)

Portugal sõlmis 8. oktoobril 2013 investeerimislepingu Autoeuropaga seoses kolme eri projektiga, millest igaüks esindab algset investeeringut, mis on suunatud olemasoleva tegevuse laiendamisele. Portugal on seisukohal, et need projektid ei moodusta teatatud investeerimisprojektiga ühtset projekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses.

4.2.1. ALGNE INVESTEERIMINE SISE- JA VÄLISVÄRVIMISROBOTITESSE (VÄRVIMISTÖÖKODA)

(34)

Esimene projekt on seotud robotite kasutuselevõtuga sise- ja välisvärvimise automatiseerimisel, mis parandab kvaliteeti (välimuse homogeensus, värvikihi paksuse vähendamine, ülepihustamise vähendamine, siseala mustuse vähendamine) ja suurendab tootlikkust. Peale selle paraneb ka ergonoomika, töötajad on paremini kaitstud ning materjali ja värvi kulub vähem. Vastavad abikõlblikud kulud ulatuvad 20 miljoni euroni (15) ja abisumma oli 2,89 miljonit eurot toetuse brutotoetusekvivalendina (GGE).

(35)

Portugali ametiasutused rõhutavad, et see investeering ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga. Teatatud investeerimisprojekti eesmärk on kogu tootmisprotsessi põhjalik muutmine, milleks rakendatakse MQB-tootmistehnoloogiat. Kui projekt tervikuna nõuab olulisi investeeringuid eelkõige monteerimisrajatistesse, siis MQB-tehnoloogia rakendamisel on vaja ainult väikseid investeeringuid olemasolevasse värvimistsehhi.

(36)

Olemasolev värvimistsehh töötas tõhusalt enne MQB-investeeringut ja ilma selleta. Uued MQB-monteerimisrajatised on funktsionaalsed ilma värvimistsehhi investeeringuteta. See tähendab, et MQB-tootmine oleks võimalik ja funktsionaalne ilma eelneva investeeringuta värvimistsehhi robotitesse. Kuigi mõlemad rajatised on autotootmisprotsessi integraalne osa, ei ole need seotud investeeringutega majanduslikult jagamatul viisil.

(37)	Asjaomased investeerimisotsused on tehtud sõltumatult (värvimistsehhi moderniseerimine: august 2011; MQB-investeering: mai 2014).

4.2.2. ALGNE INVESTEERIMINE STANTSIDESSE (SEADMETSEHH)

(38)

Teine projekt puudutas Autoeuropa seadmetsehhi, kus toodetakse autokere metallosade vorme ja stantsimisseadmeid. Tsehh on spetsialiseerunud mootoriruumi ja poritiibade seadmete tootmisele. Seadmetsehh tarnib oma tooteid VW kontserni tehastele üle maailma – ei piirduta ainult Autoeuropa varustamisega. Kuigi tehas on Autoeuropa osa, tegutseb see siiski autonoomselt ja sõltumatult tehase põhitegevusest, milleks on sõidukite tootmine.

(39)

Algse investeerimise eesmärk tootmistehasesse oli olemasoleva tegevuse laiendamine. Et tootmiskvaliteeti ülitõhusate tehnoloogiliste täiustustega parandada, siis omandas Autoeuropa uusi stantsimisseadmeid, et valmistada kvaliteetsemaid seadmeid ja suurendada seadmetsehhi tootmismahtu. Abikõlblik investeering oli 12,7 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 12,66 miljonit) ja abisumma oli 1,84 miljonit eurot brutotoetusekvivalendina.

(40)

Arvestades, et seadmetetsehh tegutseb MQB-autotootmisprotsessist sõltumatult, asub samas tööstuspiirkonnas, kuid mitte autotootmistehasega samal maa-alal, ja investeeringuid puudutavad otsused on tehtud üksteisest sõltumatult (seadmetsehhi moderniseerimiseks 2011. aastal ja MQB-investeeringuks 2014. aasta mais), on Portugali ametiasutused seisukohal, et investeering seadmetsehhi ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga.

4.2.3. ALGNE INVESTEERING INFOTEHNOLOOGIA (IT) VALDKONDA

(41)

Kolmas projekt puudutas investeeringuid IT-riistvarasse, mis suurendas koos uute tarkvararakendustega IT-turvet ja tootmise stabiilsust autotootmises. Autotootmine oleneb suurel määral tõrkevabadest ja töökindlatest IT-süsteemidest, sest iga auto (mootori tüüp käigukast, värv jne) konfiguratsiooni andmed suunatakse tootmisprotsessi kontserni andmevõrgu kaudu. Abikõlblik investeering oli 5,5 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 5,5 miljonit) ja abisumma oli 0,79 miljonit eurot brutotoetusekvivalendina.

(42)

Portugali ametiasutused leiavad, et see 2011. aasta IT-investeering ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga. Uus tootmistehnoloogia MQB on võimalik ja funktsionaalne ilma eelneva investeeringuta IT-turbesse, arvestades, et kõik seadmed, mis toetavad ja juhivad MQB-tootmist, töötaksid samal viisil ilma selle eelneva investeeringuta. IT-investeering toimis tõhusalt enne MQB-investeeringut ja ilma selleta.

(43)	Investeerimisotsused 2011. aasta IT-investeeringu ja 2014. aasta MQB-investeeringu kohta tehti üksteisest sõltumatult.

4.3. ABIMEETME SÜVAHINDAMINE

(44)	Portugal esitas süvahindamiseks vajaliku teabe.

4.3.1. ABI POSITIIVSED MÕJUD

(45)	Portugali eesmärk on kõnealust piirkonda arendada. Investeeringu abil soovitakse luua 500 uut otsest töökohta ja tagada pikemas perspektiivis 3 339 töökoha säilimine.

(46)

Teatatud projekti toel tõstetakse oluliselt toetusesaaja töötajate kvalifikatsioonitaset ja suurendatakse nende vilumust. Ühtlasi suurendatakse nende tööalast konkurentsivõimet VW kontserni ja Portugali piires ja väljaspool ning suureneb ka piirkondlik oskustebaas. Selleks kavandatakse spetsiifiline koolitustegevus. Sellel kutseõppel on positiivne mõju oskusteabe edastamisele Setubal Peninsula piirkonnas.

(47)

Investeerimisprojekt loob Autoeuropa tarnijatele rohkem ärivõimalusi. Autotööstusuuringute keskuse Center of Automotive Research kohaselt ulatub nende töökohtade koguarv, mis loodi autotööstuses ühe töökoha loomise tulemusena, 2,5 uue töökohani tarnijate ettevõtetes ja 2,2 uue töökohani teistes ettevõtetes, mis loodi tänu tarnija töötajate kulutustele Portugalis. Seetõttu loodab Portugal, et investeerimise tulemusena luuakse lisaks 500 uuele otsesele töökohale 2 350 kaudset töökohta.

(48)

Portugali ametiasutused rõhutavad ka investeerimisprojekti positiivse piirkondliku mõju kvalitatiivseid aspekte. Investeerimisprojekt aitab kaasa Setubal Peninsula piirkonna arendamisele, sest see meelitab piirkonda tööstustarnijate investeeringuid, hõlmab tehnosiiret (teadmiste levik) ning loob aluse samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate klastrite tekkimisele. See võimaldab üksikutel tsehhidel rohkem spetsialiseeruda ja kogu tegevus muutub tõhusamaks.

(49)	Toetusesaaja kutsuti osalema koos juhtivate ülikoolidega mitmesugustes projektides, et tootmistehnilisi protsesse arendada ja ergonoomikaga seotud aspekte käsitleda.

4.3.2. ABI ASJAKOHASUS

(50)

Portugal märgib, et komisjon nõustus juba Porsche Leipzigi otsuse (16) puhul, et riigiabi on sobiv vahend edendada nende piirkondade regionaalset arengut, mis on teiste piirkondade keskmise olukorraga võrreldes ebasoodsas olukorras. Sama argumentatsioon kehtib ka Peninsula de Setubali piirkonda suunatud teatatud investeerimisabi kohta.

(51)

Peninsula de Setubali piirkond on osa Lisboa e Vale do Tejo piirkonnast, mis hõlmab Lisboni ala ja on Portugali piirkonna kõige arenenum piirkond. Kui Peninsula de Setubali üksinda vaadelda, võib selle siiski eraldi piirkonnaks klassifitseerida, kuna sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli seal 2006.–2010. aastal (sellel perioodil määratleti riiklikud regionaalabi kaardid 2014.–2020. aasta kohta) 45 % kuni 47 % ELi keskmisest.

(52)

Kui võrrelda Portugali keskmisega, siis Peninsula de Setubali sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli umbes 75 % kolme viimase aasta puhul.

Tabel 3

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (17) võrreldes Portugali keskmisega (EUR)

Aasta	Peninsula de Setubal	Portugali keskmine	%
2013	12 302	16 372	75,1
2012	12 105	16 136	75,0
2011	12 656	16 686	75,8

(53)	Seetõttu leiab Portugal, et teatatud abi on kohane vahend Peninsula de Setubali regionaalse arengu soodustamiseks.

4.3.3. ERGUTAV MÕJU / VASTUPIDINE STSENAARIUM

(54)

Portugal edastas tõendid selle kohta, et abi kuulub süvahindamise teatise teise stsenaariumi alla, sest selle mõju ergutab toetusesaajat tegema investeeringu Setubali tehasesse [asukoha nr 1] tehase asemel (EMP-s mitteabistatav piirkond), kuhu investeering oleks abi puudumisel suunatud. Portugal esitab andmed mitmeetapilise otsustamisprotsessi ja vastupidise stsenaariumi finantside kohta. Nende kirjeldused on allpool.

VW kontserni otsustamisprotsess

(55)

VW kontsernis võetakse investeerimisotsused vastu mitmeetapilise otsustusprotsessi käigus, kus otsustajad analüüsivad eri asukohti konkureeriva võrdlemise protsessis. Peamised etapid on järgmised: 1) müügi pikaajaline planeerimine ja planeerimisvoorud; 2) tootearendus, tooteotsus ja asukoha eelvalimine ning 3) investeerimis- ja asukohaotsus.

(56)

Sellist üldist protsessi järgiti teatatud investeeringuprojekti otsustes. Kuna need aga puudutasid Volkswageni kaubamärgi investeerimisprojekti, võtsid asjaomased otsused otse vastu Volkswageni kaubamärgi asutused ning kontserni tasandil täiendavaid otsuseid ei tehtud, sest kontserni asutuste koosseis on suuresti sama mis Volkswageni kaubamärgil.

(57)	VW kontsernis võetakse uusi tooteid kavva nn toote loomise protsessiga, mis hõlmab nii tootearendust kui ka tootmise alustamist. Toote loomise protsess koosneb neljast peamisest etapist, mida on kirjeldatud allpool esitatud diagrammil: […]

1) Müügi pikaajaline planeerimine ja planeerimisvoor 61

(58)

Lähtepunkt on müügi pikaajalise planeerimise etapp, mille käigus analüüsitakse turu arengu ja võimaliku nõudluse prognoose ning turuhinna kõikumisi. Müügi pikaajalise planeerimise käigus kavandatakse tootearendus […] aastaks ette ja selgitatakse välja, milline lisatootmisvõimsus on vaja saavutada või millised olemasoleva võimsuse kohandused on vajalikud. Müügi pikaajalist planeerimist peegeldavad tegelikud planeerimisvoorud, mille viib läbi grupi nõukogu ja mis sisaldavad kavandatud investeeringute finantsraamistikku. Müügi pikaajalise planeerimise etapi käigus tehakse ettepanek lasta välja uus toode/uued tooted, kuid see ei puuduta veel tootearendust, investeeringu- ega asukohaotsust.

(59)

Teatatud projektiga seotud planeerimisvoorus 61 aastal 20xx seati eesmärgiks [140 000–160 000] üksust aastas. See on reaalne müügipotentsiaal uute toodete jaoks, mis kuuluvad segmentidesse A0 (maastikuautod) ja […] ([…]) Tootmise planeerimine näitas vajadust luua vastav tootmisvõimsus. Samal ajal peavad A0-segmendi maastikuautode ja […] kombinatsiooni mahud vastama MQB-strateegia raamistiku tingimustele.

(60)	Selle etapi tulemus oli Volkswageni kaubamärgi MQB-investeerimispakett, mis oli suunatud tootmismahule [140 000–160 000] A0-segmendi maastikuautot ja […] aastas. Kavandatud tootmise alguskuupäev oli A0-segmendi maastikuautode osas 2016. aasta august ja […] puhul 2017. aasta november.

2) Tootearendus, tooteotsus ja asukoha eelvalimine

(61)	Selle etapi ajal tegid mitu VW kontserni ja asjaomaste tootmiskohtade keskosakonda koostööd, et valmistada ette nii tooteotsus kui ka tootmiskoha eelvalimine. Järelevalveosakonnal on selles etapis keskne ja ühendav roll.

(62)	Selle teise etapi esimene samm on tootearenduse protsess, mis algab abisaaja sise-eeskirjade kohaselt vähemalt […] enne ettenähtud tootmiskuupäeva algust. Teatatud projekti puhul algab tootmine 2012. aasta augustis (esimene tootmise alustamine […]).

(63)

Tooteotsuse – st otsus toota müügi pikaajalisel planeerimisel väljapakutud toodet – eeldus on see, et tootearenduses saavutatakse eelmääratletud teostatavuse eesmärk. Uue toote müügist saadavat prognoositud tulu võrreldakse vajalike tootmiskuludega (sealhulgas investeerimiskuludega). Oodatava tootmiskulu kindlaksmääramiseks tuleb planeerimise eeldusena määrata hüpoteetiliselt esiteks teatav asukoht (asukoha eeldus). Asukoha eeldust kasutatakse selleks, et teha kindlaks projekti esimene kulustruktuur ja raamistik. Sellega ei määratleta eelnevalt kindlat tootmiskohta, vaid seda kasutatakse prognoositavate tootmiskulude hindamise alusena.

(64)

Kui on tegemist praeguse toodangu järeltulijaga, siis toote praegune tootmiskoht valitakse tavaliselt tootmisasukohaks; täiesti uue toote puhul (ilma eelkäijata) põhineb tootmisasukoht tulemuslikkuse näitajatel. See tähendab, et parimate tulemuslikkuse andmetega asukoht on esimene valik. Praktikas võetakse kasutusele ka täiendavaid kriteeriume, nagu vajalik võimsus või sobivad struktuurid.

(65)

Teatatud projekti puhul ei arvestata täiesti uude objekti investeerimist, sest […] hinna turusegmenti kuuluva [140 000–160 000] auto investeerimispakett on liiga väike, et täiesti uude objekti investeerimine oleks tasuv. Kui asukohahinnang ei puuduta täiesti uude objekti investeerimist, kasutatakse kahe sobiva asukohtade määramise põhikriteeriumina seda, kas olemasoleva tehase võimsust saab suurendada ja kas selle koha olemasolevad rajatised ühilduvad kavandatava projektiga, näiteks kas praeguse värvimistsehhi mõõtmed sobivad ka uue kavandatava investeeringu puhul jne.

(66)

Nende kriteeriumide rakendamisel määratakse neli võimalikku asukohta ([asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], Setubal, [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]), mille kohta esitas Portugal 2012. aasta juulis ettevõtteteavet tootmiskulude võrdlevate arvutustena auto kohta. Need arvutused tegi Volkswageni kaubamärgi järelevalveosakond ([kontserni järelevalveosakond]). Arvutused hõlmasid planeeritavaid müügimahtusid linnamaasturite A0-segmendis ja […]-segmendis ning lisaks ka planeeritavaid müügimahtusid [eelmääratletud mudeli] osas, mille tootmine oli erandlikult eelmääratletud [asukohta 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]. Maastikuautode A0-segmendi, […]-segmendi ja [eelmääratletud mudeli] planeeritud tootmismahtude määramiseks neljale asukohale kaaluti kolme eri alternatiivi ning iga alternatiivi puhul tegi [kontserni järelevalveosakond] tootmis- ja investeerimiskulude eelarvutused.

(67)

Planeerimisprotsessi hilisemas etapis välistati võimalike asukohtadena [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], sest neid iseloomustavad vastavalt kõrged logistika- ja personalikulud. Seega varasemate otsuste tõttu paigutada [eelmääratletud mudeli] tootmine [asukohta 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja [asukohta 2 väljaspool EMP-d] ning toota […] ja […] [asukohas 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ei olnud 2014. aastal (kui [kontserni järelevalveosakond] tegi täiendavad võrdlevad arvutused) [asukohas 2 väljaspool EMP-d] ega [asukohas 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] mingit vaba tootmisvõimsust jäänud. Seetõttu hinnati kombineeritud linnamaasturite A0-segmendi ja […]-segmendi mahtusid ainult Setubali ja [asukoha 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] puhul.

(68)

Sellest tulenevalt tegi [kontserni järelevalveosakond] tooteotsuse seoses Setubali kui asukoha eeldusega. Portugal esitas tõendi, et 10. märtsil 2014. aastal võttis Volkswageni kaubamärgi tootekomitee (Volkswagen Ausschuss Produkte, VAP) vastu tooteotsuse ja kinnitas Setubali kui asukoha eelduse. Portugali esitatud tõend näitab, et juba selles etapis arvestati võimaliku riigiabi summaga kuni 36 miljoni eurot.

3) Investeerimis- ja asukohaotsus

(69)

Pärast tooteotsuse vastuvõtmist on järgmine samm projektile sobivaima asukoha valik. Järelevalveosakond alustab tavaliselt kõigist Volkswageni tootmiskohtadest ja ahendab seda loendit nende asukohtadeni, mis näivad investeerimiseks sobivad olevat. Toote loomise protsessi tulemusena määratletakse otsusedokumendis investeeringu- ja tootmisstsenaariumid kõigi reaalsete kohtade jaoks ning antakse nendest ülevaade. Spetsiifilise asukoha- ja investeerimissoovituse põhjal peab Volkswageni kaubamärgi investeerimiskomitee (Volkswagen Ausschuss Investitionen, VAI) otsustama, kas projekt viiakse ellu või mitte.

(70)

Nagu juba eespool nimetatud, ahendati selles etapis realistlike kohtade loendit [asukohani 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja Setubalini. Nende kahe koha puhul määrati spetsiifilised asukoha tootmiskulud ja võrreldi neid. Need asukohapõhised kulud koosnevad võrdlusperioodil vajalikest investeerimiskuludest ja prognoositavatest tootmiskuludest. Portugal esitas ettevõtte autentsed ja ajakohased dokumendid, mille koostasid [kontserni järelevalveosakond] ja […] (kontserni riigiabi üksus) kuupäevaga 9. mai 2014 võrdlusolukorra analüüsi tõendina [asukoha 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja Setubali kui potentsiaalsete asukohtade kohta. Portugal selgitas, et kui [asukoha 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] tehases on paremad tõhususväärtused, siis Setubali tehasel on suurem võimalus regionaalsest investeerimisabist kasu saada. Selle võrdlusolukorra analüüsi põhjal (18) esitas [kontserni järelevalveosakond] otsuse soovituse, kus soovitas Volkswageni investeerimiskomiteele investeerimisasukohaks Setubali.

(71)

Setubali investeerimisasukohana kinnitavad investeerimis- ja asukohaotsused võttis Volkswageni investeerimiskomitee vastu 28. mail 2014 ja 26. juunil 2014 (19). Portugal esitas protokolli koopia vastavatest koosolekutest, kus need otsused vastu võeti. Arvestades võrdlevaid arvutusi ja regionaalset abi nimiväärtusega 37,96 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 33,4 miljonit), (20) kiidetakse mõlema otsusega heaks MQB-investeerimisprojekt investeerimismahuga 624 miljonit eurot. Esimese otsusega nõustuti, et esimene eelarveline osamakse suunatakse tehase ruumide puhastamiseks esimeste investeeringute jaoks ja teise otsusega määrati suur osa investeeringutest lähtuvatele kulutustele.

4.3.4. ABI PROPORTSIONAALSUS

(72)	Portugal märgib, et ergutavat mõju näitavaid arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamise alusena.

(73)

Portugali lõplikust ergutavat mõju näitavast arvutusest ilmnes, et Setubali rahalised puhaskulud võrreldes [asukohaga 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] on 48 miljonit eurot. Isegi abi korral on Setubalis toimuv tegevus 14,6 miljonit eurot (diskonteeritud väärtus) kallim kui [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] (lahutades rahalisest halvemusest abi, mis võeti arvesse võrdlusolukorra analüüsis; s.o 48 miljonit eurot – 33,4 miljonit eurot).

(74)	Portugal väidab seetõttu, et ülekompenseerimist ei toimu, kuna abi ei leevenda täielikult Setubali tehase asukohaga seotud halvemust. Abi on seega proportsionaalne.

(75)

Portugal juhib tähelepanu asjaolule, et Volkswageni investeerimiskomitee ei võta kõnealuse asukohta käsitleva otsuse puhul arvesse mitte üksnes rahalisi, vaid ka kvalitatiivseid kriteeriume, nagu sotsiaalse vastutuse põhjuseid või võimalust vältida tootmise üleviimist teistesse kohtadesse suurte tootmismahtude korral.

4.3.5. ABI NEGATIIVNE MÕJU KONKURENTSILE JA KAUBANDUSELE

(76)

Portugal rõhutab, et regionaalabi eesmärk on eranditult Setubali tehase asukohast tingitud halvemuse leevendamine. Kuna abi on proportsionaalne ega mõjuta konkurentsi, sest igal juhul viidaks investeerimisprojekt ellu ning selle toel avalduks mõju konkurentsile ja kaubandusele. Investeerimisprojekt ei oleks saanud asuda teises abistatavas piirkonnas kõrgema või sama abi ülemääraga, kuna täiesti uus investeering ei oleks olnud tasuv ja ainus tõenäoline alternatiiv on mitteabistatav piirkond. Seetõttu ei avalda abi ühtekuuluvust kahjustavat mõju, mis oleks vastuolus regionaalabi tegeliku eesmärgiga.

5. ABI HINDAMINE

5.1. ABI OLEMASOLU

(77)	Finantsabi annavad tagasimakstava toetusena Portugali ametiasutused ning seda finantseeritakse riigi üldisest eelarvest. Toetust annab seega liikmesriik riiklikest vahenditest ELTLi artikli 107 lõike 1 alusel.

(78)	Kuna abi tõi kasu ainult ühele ettevõtjale, nimelt Autoeuropale, on tegemist valikulise meetmega.

(79)	Rahalist toetust anti/antakse investeeringu jaoks autotööstuses, kus liikmesriikide vahel toimub tihe kaubavahetus ja mis osaliselt asendab teistest liikmesriikidest pärit vahetoodete tarnet. Järelikult kahjustab meede liikmesriikide vahelist kaubandust.

(80)	Autoeuropa ja selle toodangu toetamine tähendab, et moonutatakse konkurentsi või tekib konkurentsi moonutamise oht.

(81)	Sellest tulenevalt leiab komisjon, et teatatud meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

5.2. ABIMEETME SEADUSLIKKUS

(82)

Portugali ametiasutused andsid abi komisjoni heakskiidu alusel ja teavitasid abimeetmest enne selle rakendamist ning täitsid sellega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaseid kohustusi, sest 2008. aasta üldise grupierandi määruse kohaselt tuleb teatud summat ületavast abist teavitada. Investeerimisprojektiga seotud abi on eraldi teatamisele kuuluv abi 2007.–2013. aasta regionaalarengu suuniste punkti 68 ja GBER 2008 kohaselt, sest planeeritud abisumma 36,15 miljonit eurot nüüdisväärtuses ületab eraldi teatamise künnise 11,25 miljonit eurot, mida kohaldatakse kõnealuses piirkonnas 2007. aasta juunist kuni 2014. aastani kehtiva regionaalabikaardi alusel.

5.3. ABI HINDAMISE ÕIGUSLIK ALUS

(83)

Abi eesmärk on regionaalse arengu toetamine. Et abi- ja investeerimisleping allkirjastati 2014. aasta aprillis ainult komisjoni heakskiidul, siis on komisjon seisukohal, et abi anti enne 2014. aasta juulit ja seega tuleb seda 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste punkti 188 kohaselt hinnata 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste ja eelkõige nende punkti 68 sätete alusel, milles käsitletakse investeerimiseks ette nähtud regionaalset investeerimisabi ulatuslikele investeerimisprojektidele.

5.4. KOKKUSOBIVUSE HINDAMISE STRUKTUUR

(84)

Komisjon peab hinnangu tegema kolmes etapis:

—	esiteks peab ta kinnitama, et meede on kokkusobiv regionaalabi suuniste üldsätetega;

—	teiseks peab ta kindlaks tegema, kas on võimalik kahtlusteta välistada, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktide a ja b kohane „turuosa kontrollimine“ ja „tootmisvõimsuse suurenemine/turu tegevuse kontrollimine“ ei too kaasa süvahindamise vajadust;

—	kolmandaks peab ta olenevalt teises etapis toimunud hindamise tulemustest võib-olla algatama süvahindamise.

5.5. MEETME KOKKUSOBIVUS REGIONAALABI SUUNISTE ÜLDISTE KOKKUSOBIVUSE KRITEERIUMIDEGA

(85)

Komisjon märkis juba menetluse algatamise otsuses, et kõnealuse abi puhul on täidetud 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste üldkriteeriumid siseturuga kokkusobivuse kohta. Ametliku uurimise käigus ei leitud midagi, mis seaks selle hinnangu küsimuse alla. Komisjon märgib eelkõige järgmist.

—	Abi antakse projekti jaoks Palmelas, mis on Portugali 2007. aasta juunist kuni 2014. aastani kehtiva regionaalabikaardi alusel regionaalabikõlblik piirkond.

—

Puudub igasugune viide sellele, et VW kontsern üldiselt või nimelt Autoeuropa on raskustes olev äriühing raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste tähenduses, mis kehtisid teatamise hetkel. Seetõttu on toetusesaaja regionaalabikõlblik kooskõlas 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktiga 9.

—

Projekt hõlmab alginvesteeringut 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 34 tähenduses. 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 34 on alginvesteering määratletud kui investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses i) uue käitise rajamisega, ii) olemasoleva käitise laiendamisega, iii) käitise toodangu mitmekesistamisega uute täiendavate toodete lisamisega ning iv) olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega. Uue tootmistehnoloogia kasutusele võtmine tähendab olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjalikku muutust. Peale selle saab ka tehase toodangut mitmekesisemaks muuta.

—	2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 40 kohaselt on Autoeuropa kohustatud jätkama piirkonnas investeerimist vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist.

—	Toetusesaaja annab 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 39 kohaselt riigiabi mittesisaldava omapanuse, mis on vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest.

—	2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 38 sätestatud ametlik ergutava mõju nõue on täidetud (21).

—	Projekti abikõlblikud kulutused piirduvad ainult uue ainelise varaga (ainult seadmed ja ehitised) ja vastavad sellega 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktidele 50 ja 54.

(86)

Komisjon väljendas siiski algatavas otsuses kahtlust valmistajaseadmetega seotud kulutuste abikõlblikkuse suhtes. Peale selle ei olnud võimalik kindlalt väita, et samas kohas rakendatud teatatud projekt ja varasem investeerimisprojekt ei moodusta ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 kohaselt. Nendest asjaoludest tulenevalt ei saanud komisjon kindlaks teha, kas teatatud abi osatähtsus ületas suurima lubatud määra, ning seetõttu tekkis ka kahtlus, et regionaalabi andmisel kehtivat ülemmäära ületati.

5.5.1. VALMISTAJASEADMETEGA SEOTUD JÄRELDUS

(87)

Komisjon selgitas kohtuasjas C-34/2001, et valmistajaseadmete kulud saab lugeda abikõlblikeks kuludeks ainult siis, kui need suunatakse kõnealuse liikmesriigi abistatavasse piirkonda (22). Komisjon märkis (vt ülalolevad põhjendused 31 ja 32), et kogu valmistajaseadmetesse suunatud 136,3 miljoni eurone investeering vastab regionaalabi suuniste üldiste kokkusobivuse kriteeriumidele, kui täidetud on järgmised tingimused: seadmed on teatatud projekti osa ja kuuluvad Autoeuropa põhivara hulka, asuvad tarnija tehases abistatavas piirkonnas Portugalis ning tegevus jätkub Portugalis abistatavas piirkonnas vähemalt viis aastat pärast projekti lõpetamist. Peale selle on Portugali abistatavates piirkondades, kus valmistajaseadmeid toodetakse, abi maksimaalne osatähtsus sama suur või suurem kui Palmela piirkonnas. Järelevalvemehhanismide abil tagatakse, et abi ei anta valmistajaseadmete jaoks, mis ei vasta ülalolevatele kriteeriumidele.

(88)	Kooskõlas enda varasema praktikaga kohtuasjas C-34/2001 leiab komisjon, et Portugali abistatavates piirkondades kantavad valmistajaseadmete kulud ja 136,3 miljoni euroni ulatuva summa võib lugeda abikõlblikeks kuludeks 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt.

5.5.2. ÜHTSET INVESTEERIMISPROJEKTI PUUDUTAV JÄRELDUS

(89)	Komisjon analüüsis võimalust, et kolm varasemat investeerimisprojekti, mida Autoeuropa samas kohas ellu viis, moodustavad ühtse investeerimisprojekti.

5.5.2.1. Algne investeerimine sise- ja välisvärvimisrobotitesse (värvimistöökoda)

(90)

Projekti raames hangiti värvimistsehhi jaoks uued robotid, mis aitasid töökvaliteeti parandada. Peale selle paranes ka ergonoomika, töötajad ja keskkond on rohkem kaitstud, materjalikulud on väiksemad ja tootlikkus suurem. Komisjon on seisukohal, et need investeeringud olid sellel ajajärgul vajalikud, et värvimistsehhi töötingimusi parandada. Seetõttu ei rakendatud neid teatatud projekti ettevalmistamiseks.

(91)

Komisjon on seisukohal, et värvimistsehhis toimuva sise- ja välisvärvimise automatiseerimisse suunatud investeering ja teatatud investeerimisprojekt on tehniliste ja funktsionaalsete erinevustega ning investeerimisotsused tehti üksteisest sõltumatult. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et algne investeering värvimistsehhi ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga ning seega ei moodusta need kaks investeeringut ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses.

5.5.2.2. Algne investeerimine stantsidesse (seadmetsehh)

(92)

Autoeuropa seadmetsehhis toodetakse autokere metallosade vorme ja stantsimisseadmeid. Tsehh on spetsialiseerunud mootoriruumi ja poritiibade seadmete tootmisele. Seadmetsehh tarnib oma tooteid VW kontserni tehastele üle maailma, st et ei piirduta ainult Autoeuropa varustamisega. Kuigi tehas on Autoeuropa osa, tegutseb see siiski autonoomselt ja sõltumatult tehase põhitegevusest, milleks on sõidukite tootmine.

(93)

Projekti raames hangitakse uued stantside seadmed, et valmistada kvaliteetsemaid seadmeid ja suurendada seadmetsehhi tootmismahtu. Seadmetsehh, mis toodab vorme ja stantsimisseadmeid kogu Volkswageni kontserni jaoks, ei asu samal maa-alal, kuhu teatatud investeering suunatud on, ning tegutseb autotootmistehasest sõltumatult. Seadmetsehhi moderniseerimist ja teatatud projekti puudutavad investeerimisotsused võeti vastu üksteisest sõltumatult. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et algne investeering seadmetsehhi ei moodusta ühtset majanduslikku tervikut teatatud investeerimisprojektiga ning seega ei moodusta need kaks investeerimisprojekti ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses.

5.5.2.3. Algne investeering infotehnoloogia (IT) valdkonda

(94)

Projekti raames hangiti uued IT-seadmed ja uued tarkvararakendused stabiilsema IT-turbe eesmärgil, et autotootmine oleks stabiilsem ja produktiivsem. IT-valdkonda suunatud investeeringutel puuduvad teatatud projektiga strateegilised ja tehnilised seosed, mis moodustaks nendest ühtse majandusliku terviku. IT-projekti ja teatatud projekti puudutavad investeerimisotsused võeti vastu üksteisest sõltumatult. Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et need kaks investeerimisprojekti ei moodusta ühtset investeerimisprojekti 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 60 tähenduses.

5.5.3. ÜLDISTE KOKKUSOBIVUSE KRITEERIUMIDEGA SEOTUD ÜLDINE JÄRELDUS

(95)

Ülalnimetatust tulenevalt on komisjon seisukohal, et valmistajaseadmete 136,3 miljoni euro suuruseid kulusid võib teatatud projekti raames abikõlblikeks kuludeks lugeda, kui arvesse ei võeta varasemaid investeeringuid. Abikõlblike kulude summa, mida tuleb arvestada suurima lubatud abi ülemmäära arvutamisel, on 623,9 miljonit eurot (diskonteeritud väärtusega 599,6 miljonit eurot), nagu on näidatud selle otsuse tabelis 2. 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 67 sätestatud vähendamismeetodi kohaselt moodustab projektiga seotud abi lubatud ülemmäär 6,13 % brutotoetusekvivalendist.

(96)	Kuna kavandatud abi osakaal (36,15 miljonit eurot nüüdisväärtuses, 6,03 % abi ülemmäär) ei ületa abi lubatud ülemmäära ja teatatud abi ei kombineerita muu regionaalabiga, on projekti jaoks ette nähtud abi osakaal 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistega kooskõlas.

(97)

Kuna ei esitatud teavet, mis võiks mõjutada komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud järeldusi, mis puudutavad põhjenduses 85 viidatud üldisi kokkusobivuse kriteeriume, teeb komisjon ülalnimetatud kaalutluste põhjal järelduse, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste üldised kokkusobivuse kriteeriumid on täidetud.

5.6. HINDAMINE 2007.–2013. AASTA REGIONAALABI SUUNISTE PUNKTI 68 SÄTETE KOHASELT

(98)

Kui komisjonil ei ole ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitatud märkuste alusel võimalik kahtlusteta kindlaks teha, et punkti 68 alapunktides a ja b nimetatud künniseid ei ületata, peab ta ametliku uurimise raames süvahindamise tegema (23). Vastavate kontrollide tegemiseks peab komisjon esmalt koostama asjaomaste toote- ja geograafiliste turgude sobivad määratlused.

(99)	Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 45 märkis komisjon, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 eesmärkidel on investeerimisprojekti asjaomased tooted POLK-i liigituse kohaselt turusegmentidesse A0, A ja B kuuluvad sõiduautod.

(100)

Komisjon jättis asjaomase tooteturu täpse määratlemise lahtiseks ning võttis turu määratlemisel aluseks kõiki tõenäolisi alternatiive, sealhulgas ka kõige kitsamat segmenti, mille kohta on andmed saadaval.

(101)

Tava kasutada autotööstuse üksikute segmentide põhjal kitsaimat turumääratlust on hästi väljakujunenud sarnastes otsustes, sealhulgas lõplikes otsustes (24).

(102)

Selle praktika aluseks on arvamus, et kõigi, isegi väikseimate turusegmentide konkurente tuleb kaitsta turgu valitsevate osalejate eest.

(103)

Samuti põhineb see praktika konkurentsiga seotud majanduslikel kaalutlustel. Konkreetsemalt põhineb see lähenemisviis teoorial, et kaks toodet on nõudluse poolel omavahel asendatavad, kui tarbijad peavad neid asendustoodeteks tulenevalt nende omadustest, hinnast ja sihtotstarbest. Tava kaudu uurida turuosa ka kõige väiksemates võimalikes autoturu segmentides, mille kohta on teave olemas, järgib komisjon täpselt seda loogikat: komisjon on seisukohal, et hinnast, omadustest ja sihtotstarbest tulenev asendatavus on suurim samasse segmenti kuuluvate toodete vahel. Selles mõttes kajastab kõige väikseima võimaliku turusegmendi kasutamine ühe tõenäolise turuna horisontaalsete ühinemiste hindamise suuniste punkti 28, milles on märgitud, et „tooteid võib asjaomasel turul diferentseerida nii, et teatavad tooted asendavad üksteist paremini kui teised. Mida suurem on ühinevate äriühingute toodete asendatavus, seda tõenäolisem on, et ühinevad äriühingud märkimisväärselt hindu tõstavad. […] On tõenäolisem, et ühinevate äriühingute hinna tõstmise ajend kahaneb juhul, kui konkurendid valmistavad tooteid, mis sobivad hästi ühinevate äriühingute toodete asendamiseks, mitte olukorras, kus nad pakuvad vähemsobivaid asendajaid.“

(104)

Seepärast jaotataksegi tavalised autod traditsiooniliselt segmentidesse ja autotööstus määrab mudelid erinevatesse hästituntud segmentidesse. See kaalutlus on ajendanud komisjoni määratlema autotööstust käsitlevates juhtumites asjaomast turgu ka üksikute segmentide alusel ja sellel põhjusel on liikmesriigid nii selle juhtumi kui ka teiste puhul esitanud asjaomase turuga seotud argumente segmentide alusel.

(105)

Kuna Autoeuropa hakkab tootma POLK-i kohaselt A0- ja […]-segmenti kuuluvaid autosid ning võib toota ka POLK-i alusel B-segmenti kuuluvaid autosid, siis leidis komisjon, et need üksikud segmendid ja Global Insighti järgi ka linnamaasturite B-segment ning POLK-i alusel kombineeritud segment (A0 kuni B) on selle juhtumi puhul asjaomased tõenäolised turud.

(106)

Komisjon leidis, et asjaomane geograafiline turg hõlmab asjaomaste toodete puhul vähemalt EMP-d. Portugali ametiasutused ja Autoeuropa nõustusid, et komisjon rakendab seda geograafilise turu määratlust selle teatise eesmärgil (25).

(107)

Eelnimetatust tulenevalt ja ka seetõttu, et ametliku uurimise käigus ei saanud komisjon lisateavet, mille alusel menetluse algatamise otsuse järeldusi muuta, kinnitab komisjon oma hinnangut seoses toote- ja geograafiliste turgude määratlustega.

5.6.1. TURUOSA KONTROLLIMISEGA SEOTUD JÄRELDUS (2007.–2013. AASTA REGIONAALABI SUUNISTE PUNKT 68 ALAPUNKT A)

(108)

Komisjon kontrollis 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 alapunkti a alusel kõiki tõenäolisi asjaomaseid toote- ja geograafilisi turgusid, et teha kindlaks, kas toetusesaaja turuosa on enne ja pärast investeeringut üle 25 %.

(109)

Kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, kas on olemas ühtne asjaomane toote- ja geograafiline turg, tuli arvesse võtta tulemusi kõikide tõenäoliste turgude puhul. EMP-s on Volkswageni kontserni turuosa nii A- ja B-segmendis eraldi kui ka kombineeritud A0-, A- ja B-segmendis (POLK-i kohaselt) aastatel 2013–2019 üle 25 %. Seetõttu järeldab komisjon, et punkti 68 alapunktis a sätestatud künnis on ületatud.

5.6.2. JÄRELDUS TOOTMISVÕIMSUSE KOHTA NÕRGALT ARENENUD TURUL (2007.–2013. AASTA REGIONAALABI SUUNISTE PUNKTI 68 ALAPUNKT B)

(110)

Kuna punkti 68 alapunkti a kontrolli tulemused juba näitasid, et vajalik on abi süvahindamine, siis ei ole punkti 68 alapunkti b kontrolli vaja teha.

5.6.3. KOKKUVÕTE

(111)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et punkti 68 alapunktis a kindlaks määratud künnis on ületatud. Komisjon otsustab seetõttu teha pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamist süvahindamise, et teha kindlaks, kas abi on investeerimisprojekti jaoks ergutava mõjuna vajalik ja kas abimeetme eelised tasakaalustavad sellega põhjustatud konkurentsimoonutuse ja mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

5.7. ABIMEETME SÜVAHINDAMINE

(112)

Süvahindamine tehakse hindamiskriteeriumide alusel.

5.7.1. ABI POSITIIVSED MÕJUD

5.7.1.1. Abi eesmärk

(113)

Ulatuslike investeerimisprojektide süvahindamise teatise punkti 12 kohaselt peavad liikmesriigid tõendama, et investeerimisprojekt aitab kaasa asjaomase piirkonna arengule. Komisjon võtab teadmiseks investeeringu positiivse mõju piirkonnale, mida kirjeldas Portugal (vt ülalolevad põhjendused 45 kuni 49), ning on seisukohal, et eelkõige otseste ja kaudsete töökohtade loomise mõju, lisatarnijate toomine piirkonda, teadmiste toomine piirkonda ning piirkondliku oskustebaasi täiendamine moodustavad märkimisväärse panuse piirkonna arengusse ja ELi ühtekuuluvuseesmärgi saavutamisse.

5.7.1.2. Abimeetme asjakohasus

(114)

Süvahindamise teatise punktides 17 ja 18 rõhutatakse, et investeerimistoetuste kujul võimaldatav riigiabi ei ole ainuke vahend, millega leevendada turuhäireid ja edendada majandusarengut ebasoodsas olukorras olevates piirkondades. Abi on asjakohane juhul, kui see annab muude poliitiliste meetmetega võrreldes konkreetseid eeliseid. Süvahindamise teatise punkti 18 kohaselt loetakse „asjakohaseks vahendiks meetmeid, mille puhul liikmesriik on kavandanud teisi poliitikavahendeid ja mille puhul sellise valikvahendi eelised nagu riigiabi konkreetsele ettevõtjale on tuvastatud“.

(115)

Portugal õigustas (vt ülalolevad põhjendused 51 ja 52) abimeetme asjakohasust Peninsula de Setubali piirkonna majandusliku olukorraga ning esitas tõendid selle kohta, et piirkond on riigi keskmise olukorraga võrreldes ebasoodsas olukorras: 2011.–2013. aastal oli sisemajanduse kogutoodang inimese kohta umbes 75 % Portugali keskmisest.

(116)

Võttes arvesse sotsiaal-majanduslikku olukorda Peninsula de Setubali piirkonnas, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblik piirkond, kus abi ülemmäär on 15 %, ja kooskõlas varasemate otsustega (nt Dell Products Polandi abijuhtum (26) ja Porsche abijuhtum) (27), nõustub komisjon, et riigiabi andmine on sobiv vahend asjaomase piirkonna arengueesmärkide saavutamiseks.

5.7.1.3. Ergutav mõju / vastupidine stsenaarium

(117)

Süvahindamise teatise punkti 20 kohaselt peavad 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 38 sätestatud ametlikud ergutava mõju tingimused täidetud olema. Komisjon on ülalolevas punktis 5.5 kinnitanud, et teatatud projekti puhul on need tingimused täidetud. Olulise ergutava mõju osas peab komisjon hindamiskriteeriumide alusel süvahindama, kas abi aitab mõjutada toetusesaaja käitumist selles suunas, et ta teeb asjaomases abistatavas piirkonnas (täiendava) investeeringu. Hindamiskriteeriumide punkti 22 kohaselt on ergutavat mõju võimalik tõendada kahe stsenaariumi korral: ilma abita ei tehtaks üldse mingit investeeringut, kuna see ei oleks ettevõtja jaoks üheski asukohas kasumlik (esimene stsenaarium); ilma abita tehtaks investeering teises asukohas (teine stsenaarium).

(118)

Hindamiskriteeriumide alusel peab liikmesriik abi ergutava mõju olemasolu tõendama ja esitama selged tõendid selle kohta, et abil on reaalne mõju investeeringu või asukoha valikule. Seega on liikmesriik see, kellel on kohustus ergutavat mõju tõendada. Selle raames peab liikmesriik esitama ka igakülgselt kirjeldatud vastupidise stsenaariumi olukorra kohta, kus toetusesaaja abi ei saa. Komisjon peab nimetatud stsenaariume realistlikeks pidama.

(119)

Portugali väitel (vt ülalolev põhjendus 54) kuulub Autoeuropale antav abi teise stsenaariumi alla. Portugal esitas seetõttu vastupidise stsenaariumi teatatud projektiga seotud konkreetse investeeringu ja asukoha planeerimise kohta, kus võeti arvesse tehase alternatiivset asukohta [asukohta 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], […].

(120)

Hindamiskriteeriumide punkti 25 kohaselt „võib liikmesriik tõendada abi stimuleeriva toime olemasolu teise stsenaariumi puhul, esitades ettevõtja dokumente, millest nähtub, et asukoha abistatavas piirkonnas paiknemisel tekkivaid kulusid ja tulusid on võrreldud kulude ja tuludega, mis tekiksid asukoha paiknemisel mõnes teises piirkonnas“. Liikmesriiki kutsutakse üles esitama finantsaruandeid, äriplaane ja muid dokumente mitmesuguste investeerimisstsenaariumide kohta.

(121)

Portugal esitas (vt ülalolevad põhjendused 68, 70 ja 71) ajakohased ja autentsed dokumendid, mis kajastavad Volkswageni kontserni ja teatatud projektiga seotud Volkswageni kaubamärgi mitmeetapilist otsustusprotsessi seoses tooteotsuse ning investeerimis- ja asukohaotsusega.

(122)

Nendest dokumentidest ilmneb, et pärast seda, kui 2012. aasta planeerimisvoorus 61 määrati müügipotentsiaal uute toodete jaoks, mis kuuluvad segmentidesse A0 (maastikuautod) ja […] ([…]), määras järelevalveosakond [kontserni järelevalveosakond] 2012. aasta juulis algselt neli võimalikku tootmisasukohta: Setubal, [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 mitteabistatavas piirkonnas]. Asukohtade valimisel rakendati kaht põhikriteeriumit: kas olemasoleva tehase võimsust saab suurendada ja kas selle koha olemasolevad rajatised ühilduvad kavandatava projektiga. [Kontserni järelevalveosakonna] arvutused hõlmasid ka [eelmääratletud mudeli] müügimahtu, mille tootmist planeeriti alustada samal ajal. Kavandati kolm alternatiivi, mille tootmismahud jaotati nelja koha vahel. Iga alternatiivi puhul arvutati tootmiskulud auto kohta. Nende arvutuste põhjal ilmnes, et parim alternatiiv sellel ajajärgul oleks olnud kombineerida [eelmääratletud mudeli] ja A0-segmendi maastikuauto mahud [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja Setubalis piirduda uute tootmismahtude puhul […]-segmendiga.

(123)

Hilisemas planeerimisjärgus otsustas järelevalveosakond [asukoha 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] välistada suurte personalikulude tõttu ja [asukoha 2 väljaspool EMP-d] suurte logistikakulude tõttu. Seetõttu jäigi sõelale ainult [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] kui elujõuline alternatiivne asukoht Setubalile.

(124)

Komisjon märgib, et 2014. aasta jaanuaris otsustas Volkswagen alustada [eelmääratletud mudeli] tootmist [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] ja [asukohas 2 väljaspool EMP-d], kus juba oli selle mudeli eelkäijat toodetud. Portugal esitas tõendid, et isegi pärast [eelmääratletud mudeliga] seotud otsuse vastuvõtmist jäi [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] teatatud investeerimisprojekti puhul realistlikuks stsenaariumiks. Esitatud dokumentide põhjal järeldas komisjon, et kui Volkswageni tootekomitee võttis 2014. aastal vastu tooteotsuse, oli [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] piisavalt võimsust, et vastata teatatud projektiga seotud vajadustele. Seda kinnitab Volkswageni kontserni 2015. aasta otsus toota [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] teist mudelit, mille aastane tootmismaht oli nagu teatatud projektis.

(125)

Komisjon tegi ka kindlaks, et vastupidise stsenaariumi puhul võeti arvesse ka asjaomaseid kulusid, mis olid seotud [asukohas 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] vajalike lisavahetustega, et tulla toime teatatud projektist tulenevate lisamahtudega. Komisjon võtab arvesse ka Portugali väidet, et kui Setubali ei oleks valitud teatatud projekti asukohaks, oleks Autoeuropa pidanud suurema osa tehasest sulgema. Komisjon tegi kindlaks, et vastupidise stsenaariumi puhul võeti arvesse nii Setubali piirkonna töötajate vabastamisest tulenevaid kulusid kui ka punktis 4.2 nimetatud varasemate investeerimisprojektide jaoks antud riigiabi hüvitamise kulusid.

(126)

Komisjon jäi rahule ka sellega, et vastupidises stsenaariumis kasutatud kahe asukoha investeerimis- ja tootmiskulude arvutused on täpsed ning põhinevad tehaste esitatud andmetel või realistlikel prognoosidel.

(127)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 70 ja selle otsuse I lisas, on tootmiskohas tekkivate tootmiskulude hinnangute põhjal, mis hõlmavad tootmiskulusid ja investeerimiskulusid, Setubalis kuluhalvemus nimiväärtusega 90 miljonit eurot võrreldes [asukohaga 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]. Setubali kuluhalvemuse tasakaalustamiseks ja pidades silmas Volkswageni investeerimiskomitee eesseisvat ametlikku otsust investeerimisprojekti asukoha kohta, võttis Volkswageni tootekomitee 10. märtsil 2014 vastu tooteotsuse ja Autoeuropa esitas 31. märtsil 2014. aastal abitaotluse.

(128)

28. mai 2014. aasta ja 26. juuni 2014. aasta otsusega määras Volkswageni investeerimiskomitee teatatud investeeringuprojekti asukohaks Setubali. Nagu Volkswageni investeerimiskomitee koosoleku protokollist nähtub, tehti see otsus riigiabi saamise tingimusel. Investeerimisprojektiga seotud töid alustati 26. juunil 2014. aastal.

(129)

Komisjon märgib eeltoodud selgitustest lähtudes (vt põhjendus 85) kooskõlas hindamiskriteeriumide punktiga 20, et 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punktis 38 sisalduvad ergutava mõju ametliku hindamise üldkriteeriumid on täidetud. Lisaks esitas Portugal selged tõendid selle kohta, et abil oli asukohaotsuse tegemisel reaalne mõju. Volkswageni kontsern otsus viia teatatud projekti Setubali alles pärast investeerimislepingu (28) sõlmimist, millega kinnitati, et investeerimisprojekti puhul võib arvestada riigiabiga. Komisjon on seisukohal, et Portugali poolt hindamiskriteeriumide punktide 23 ja 25 alusel esitatud vastupidine stsenaarium on realistlik ning autentsete ja ajakohaste dokumentidega tõendatud. Abil on järelikult reaalne (oluline) ergutav mõju: kuluhalvemuse vähendamise kaudu kahe asukoha vahel Setubali kasuks mõjutas see abi abisaava ettevõtja otsust asukoha valimisel. Ilma abita ei oleks investeeringut Setubali tehtud

5.7.1.4. Abi proportsionaalsus

(130)

Hindamiskriteeriumide punkti 29 alusel peab abi suurus abi proportsionaalsuse tagamiseks piirduma abisaava piirkonna investeeringuks vajamineva miinimumiga.

(131)

Regionaalabi loetakse üldiselt abistatavate piirkondade probleemide ulatusega proportsionaalseks, kui see ei ületa abi andmisel kehtivaid ülemmäärasid, kaasa arvatud ulatuslikele investeerimisprojektidele (mis on kehtival regionaalabi kaardil juba märgitud) antava abi ülemmäärade automaatne järkjärguline vähendamine. Sel juhul ei ole abi osakaal suurem kui regionaalabi ülemmäärad, mida korrigeeritakse vähendamismehhanismiga, millele osutati juba käesoleva otsuse põhjenduses 96.

(132)

Lisaks 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistes sätestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttele on süvahindamise teatises ette nähtud süvahindamine. Süvahindamise teatise teise stsenaariumi kohaselt on abi proportsionaalne, kui see võrdub abi saava ettevõtja poolt abistatavas piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude ja mõnes muus piirkonnas tehtava investeeringu puhaskulude vahega.

(133)

Portugali esitatud dokumentidest nähtub (vt ülalolevad põhjendused 68, 70 ja 71), et abi oli piiratud vajaliku summaga, sest Setubalis ja […] tehtavate investeeringute kulude vahet ei ületatud. Võrdlusolukorra analüüsi käigus tehtud arvutused (ja investeerimisotsuse põhjal koostatud dokumendid) näitavad, et Setubal läheb isegi abi saamise korral diskonteeritud väärtuses 14,6 miljoni euro võrra kallimaks kui [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas]. Komisjon peab järelejäävat kuluhalvemust vastuvõetavaks teatud kvaliteediaspektide tõttu, nagu sotsiaalse vastutuse põhjused (ilma investeeringuta oleks Autoeuropa pidanud suurema osa Setubali tehasest sulgema) või tõenäosus, et Setubal suudab suurte tootmismahtudega ilma teiste tehaste abita hakkama saada. [Asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas] oleks aga pidanud osa tootmist asukohta [asukoht väljaspool EMP-d] viima. Kui arvutamisel võetakse arvesse teatatud diskonteeritud abisummat 36,15 miljonit eurot, (29) on Setubali asukohahalvemus ikka 11,85 miljonit eurot (48 miljonit eurot – 36,15 miljonit eurot).

(134)

Kuna abi piirdub summaga, mis on vajalik selleks, et tasakaalustada investeerimisprojekti täiendavad puhaskulud, mis tekivad Setubalis paiknemise korral võrreldes teise asukohaga [asukoht 1 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], peab komisjon abi proportsionaalsust tõendatuks.

5.7.2. ABI NEGATIIVNE MÕJU KONKURENTSILE JA KAUBANDUSELE

(135)

Hindamiskriteeriumide punktis 40 on öeldud: „Kui võrdlusanalüüs siiski annab alust arvata, et investeering oleks tehtud igal juhul ka ilma abita, kuigi võib-olla teises asukohas (teine stsenaarium), ja kui abi on proportsionaalne, siis oleksid võimalikud konkurentsimoonutuste tunnused, nagu suur turuosa ja tootmisvõimsuse kasv ebatõhusatel turgudel, abist sõltumata põhimõtteliselt samasugused.“

(136)

Ilma teatatud abita oleks investeering suunatud teise asukohta EMP-s ja tulemuseks oleks olnud samasugune konkurentsimoonutus (st teine stsenaarium). Kuna abi piirdub summaga, mis on vajalik lisakulutuste hüvitamiseks, mis tulenevad piirkondlikust mahajäämusest, siis puudub sellel konkurentsile negatiivne mõju, nagu erainvesteeringute väljatõrjumine.

(137)

Hindamiskriteeriumide punkti 50 kohaselt on geograafilise eripära tõttu regionaalabi võimalikke negatiivseid asukohaga seotud mõjusid regionaalabi suunistes ja regionaalabi kaartides teataval määral juba arvestatud ja piiratud, määratledes selgelt piirkonnad, kus võib regionaalabi anda, võttes arvesse võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ning abikõlbliku abi osatähtsuseid. Hindamiskriteeriumide punktis 53 kohaselt ilmneb siiski, et kui ilma abita oleks investeering tehtud vaesemasse piirkonda (mida suurem piirkondlik mahajäämus, seda suurem maksimaalne regionaalabi osatähtsus) või piirkonda, millel arvatakse olevat samasugune mahajäämus kui sihtpiirkonnal (sama suur maksimaalne regionaalabi osatähtsus), loetakse seda negatiivseks mõjuks kaubandusele ja kaalumisel negatiivseks elemendiks, mida positiivsed elemendid tõenäoliselt ei kompenseeri, kuna see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega.

(138)

Teatatud projekti puhul ei arvestata täiesti uut investeeringut, sest […] hinna turusegmenti kuuluva [140 000–160 000] auto investeerimispakett on liiga väike, et uus investeering oleks tasuv. Kui kavandatava projekti suhtes rakendada veel kaht kriteeriumit olemasoleva lisavõimsuse ja kokkusobivate rajatiste näol, piirdusid algsed alternatiivsed asukohad ainult [asukohaga 1] [EMP-s] (mitteabistatavas piirkonnas), [asukohaga 2] ([väljaspool EMP-d]) ja [asukohaga 3] ([EMP-s mitteabistatavas piirkonnas); hilisemas etapis välistati [asukoht 2 väljaspool EMP-d] ja [asukoht 3 EMP-s mitteabistatavas piirkonnas], sest neid iseloomustavad vastavalt kõrged logistika- ja personalikulud.

(139)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et miski ei viita sellele, et investeering oleks tehtud teises abistatavas piirkonnas, kus abi ülemmäär on suurem või võrreldav. Seetõttu on komisjon seisukohal, et abi ei avalda ühtekuuluvust kahjustavat mõju, mis oleks vastuolus regionaalabi tegeliku eesmärgiga, ning abil puudub põhjendamatu negatiivne mõju kaubandusele.

5.8. TASAKAALUSTAMINE

(140)

Olles kindlaks teinud, et abi soodustab investeeringu tegemist asjaomases piirkonnas ja et see on proportsionaalne, tuleb kaaluda abi positiivset ja negatiivset mõju.

(141)

Hindamine kinnitas, et abimeede avaldab ergutavat mõju investeeringute ligimeelitamisel, aidates märkimisväärselt kaasa ebasoodsas olukorras oleva piirkonna arengule, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblik, ilma et see kahjustaks sama või kõrgema abi ülemmääraga piirkonda (ei avalda ühtekuuluvust kahjustavat mõju). Komisjoni hinnangul on investeering vaesemasse piirkonda liidu ühtekuuluvuse jaoks tähtsam kui sama investeering soodsamas olukorras olevasse piirkonda. Komisjon lähtub vastavalt hindamiskriteeriumide punktile 53 sellest, et „teisalt ollakse üldiselt seisukohal, et sellise regionaalabi positiivne mõju, millega kompenseeritakse ainult puhaskulude vahe võrreldes arenenuma alternatiivse investeerimise sihtkohaga […], kaalub üles kõik uue investeeringu alternatiivse sihtkohaga seotud negatiivsed mõjud“.

(142)

Eeltoodud kaalutluste alusel lähtub komisjon lisaks sellest, et abi puhul, mis võrdub valitud asukohas teostatava investeerimisprojekti puhaskulude ja arenenumas alternatiivses asukohas tekkivate puhaskulude vahega, kaalub positiivne mõju eesmärke ja proportsionaalsust silmas pidades (vt ülal) üles negatiivse mõju kaubandusele alternatiivses asukohas.

(143)

Komisjon otsustas 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu põhise süvahindamise põhjal, et abi on investeerimisprojekti jaoks ergutava mõjuna vajalik ja abimeetme eelised tasakaalustavad sellega põhjustatud konkurentsimoonutust ja mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

6. KOKKUVÕTE

(144)

Komisjon järeldab, et kavandatud regionaalne investeerimisabi ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda, mis anti 2014. aasta 30. aprillis ainult komisjoni heakskiidul, vastab kõikidele 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistes ja hindamiskriteeriumides sätestatud tingimustele ning seda võib pidada ühisturuga kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

(145)

Komisjon tuletab meelde, et menetlemise algatamise otsuse põhjenduse 16 kohaselt tagab Portugal, et teatatud abisummat ja teatatud abi osatähtsust ei ületata, kui realiseeritud abikõlblikud kulud erinevad planeeritud abikõlblikest kuludest, mis on arvesse võetud teatises ja maksimaalse abisumma arvutamisel. Portugal on komisjonile ka lubanud, et esitavad alates abi komisjonipoolsest heakskiitmisest iga viie aasta järel vahearuande (andmetega makstud abisummade ja kõikide muude ettevõttes/tehases algatatud investeerimisprojektide kohta) ning kuue kuu jooksul pärast abi viimase osamakse väljamaksmist teatatud maksegraafiku alusel üksikasjaliku lõpparuande,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda Portugali poolt kavandatava riigiabi väärtuses kuni 36,15 miljonit eurot nüüdisväärtuses, mille abi ülemmäär on 6,03 % brutotoetusekvivalendist, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv.

Seetõttu antakse luba rakendada kuni 36,15 miljoni eurone (nüüdisväärtuses) abisumma, mille ülemmäär on 6,03 % brutotoetusekvivalendist.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 27. november 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1) ELT C 460, 19.12.2014, lk 55.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Riigiabi N 727/2006 – Portugal – Regionaalabi kaart 2007–2013 (ELT C 68, 24.3.2007, lk 26), pikendatud kuni 2014. aasta juuni lõpuni otsusega SA.37471 (2013/N) – Olemasoleva 2007.–2013. aasta regionaalabikaardi kehtivuse pikendamine 30. juunini 2014 (ELT C 50, 21.2.2014, lk 16).

(4) Juhtum SA.36754 LIP – HU – Abi ettevõtjale AUDI HUNGARIA MOTOR Ltd (ELT C 418, 21.11.2014, lk 25).

(5) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(6) Juhtum SA.32169 – Saksamaa – LIP – Abi ettevõtjale Volkswagen Sachsen GmbH (ELT C 361, 10.12.2011, lk 17).

(7) R. L. Polk & Co. (ka „POLK“) on üleilmselt integreeritud organisatsioon ja suurim turuteabe- ja -analüüsipakkuja autotööstuses. 16. juulil 2013. aastal omandas ettevõtte R. L. Polk & Co juhtiv üleilmne kriitilise teabe ja analüüsi allikas IHS Inc.

(*1) Konfidentsiaalne teave.

(8) Komisjoni 6. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), pikendatud kuni 30. juunini 2014.

(9) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13). 28. juunil 2013 võttis komisjon vastu regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, millega pikendati 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste kehtivust kuni 30. juunini 2014 (punkt 186) (ELT C 209, 23.1.2013, lk 1).

(10) 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste joonealuses märkuses 55 on järgmine säte. „Et hinnata, kas alginvesteering on majanduslikult jagamatu, võtab komisjon arvesse tehnilisi, funktsionaalseid ja strateegilisi seoseid ning geograafilist asukohta (lähedust). Majanduslikku terviklikkust hinnatakse omandilisest kuuluvusest sõltumatult. See tähendab, et otsustades, kas ulatuslik investeerimisprojekt moodustab ühtse investeerimisprojekti, peab hindamine olema ühesugune, sõltumata sellest, kas projekti teostab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat, kes jagavad investeerimiskulusid, või mitu ettevõtjat, kes kannavad erinevate investeeringute kulusid sama investeerimisprojekti raames (näiteks ühisettevõtte korral).“

(11) ELT C 223, 16.9.2009, lk 3.

(12) Selline lähenemisviis on kooskõlas komisjoni riigiabi puudutavate otsustega SA. 34118 (Porsche Leipzig), 9. juuli 2014. aasta otsus (C(2014) 4075) juhtumis SA.34118, ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3; SA.30340 (Fiat Powertrain Technologies), 9. veebruari 2011. aasta otsus (K(2011)612): SA.30340 (ELT C 151, 21.5.2011, lk 5); SA. 32169 (Volkswagen Sachsen) 13. juuli 2011. aasta otsus (K(2011) 4935): SA.32169 (ELT C 361, 10.12.2011, lk 17); N 767/07 (Ford Craiova) 30. aprilli 2008. aasta otsus (K(2008) 1613): N 767/2007 (ELT C 238, 17.9.2008, lk 4).; N 635/2008 (Fiat Sicily), 29. aprilli 2009. aasta otsus (K(2009) 3051): N 635/2008 (ELT C 219, 12.9.2009, lk 3); ja N 473/2008 (Ford Espino) 17. juuni 2009. aasta otsus (K(2009) 4530): N 473/2008 (ELT C 19, 26.1.2010, lk 5).

(13) Komisjon arvestas paljudes linnamaastureid puudutavates otsustes, viimati oma lõppotsuses Porschele antava regionaalabi osas (9. juuli 2014. aasta otsus: SA.34118 (2012/C, ex 2011/N), mida Saksamaa kavatseb anda ettevõtjatele Porsche Leipzig GmbH ja Dr. Ing. H.c.F. Porsche Aktiengesellschaft, ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3), et linnamaasturite puhul on Global Insighti liigitus kohasem. POLK-i A0-segmenti kuuluvad linnamaasturid vastavad Global Insighti liigituses B-segmendi linnamaasturitele.

(14) C34/2001, 7. mai 2002. aasta otsus riigiabi kohta, mida Hispaania kavatseb anda ettevõtjale Ford España SA (teatavaks tehtud dokument number K(2002) 1803 all), avaldatud ELTs L 314, 18.11.2002, lk 86.

(15) Investeerimisprojekti algusaastal 2011 oli diskonteeritud väärtus 19,95 miljonit eurot, diskontomäär oli 1,56 %.

(16) SA. 34118, 9. juuli 2014. aasta otsus, ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3, põhjendus 107.

(17) Allikas: INE – Instituto Nacional de Estatística (riiklik ametlik statistikaagentuur).

(18) See võrdlusolukorra analüüs on üksikasjalikult esitatud I lisas, mida ei saa avaldada, sest selle elemendid sisaldavad ärisaladusi.

(19) Vt ka allolev joonealune märkus 20.

(20) See arv põhineb abikõlblike kulutuste eri jaotumisele aastate lõikes võrreldes teatatud lõpliku investeeringukombinatsiooniga.

(21) Autoeuropa esitas abitaotluse 31. märtsil 2014. aastal ja kava haldav asutus kinnitas 4. aprillil 2014 kirjalikult põhjaliku ehtsuse kontrolli tulemusel, et projekt vastab põhimõtteliselt toetuse saamise tingimustele. Investeerimisleping sõlmiti 30. aprillil 2014 ja see sisaldas peatamisklauslit, mille alusel võib Volkswageni kontsern otsustada, kas jätkata projektiga või mitte, kui see otsus võetakse vastu enne 30. juunit 2014.

(22) Vt komisjoni otsus kohtuasjas C-34/2001 seoses ettevõtjaga Ford España (ülalolev joonealune märkus 14), põhjendused 36–37.

(23) Kindlasti peab komisjon igal juhul ja seega olenemata 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste punkti 68 künnistest tasakaalustama abi positiivse ja negatiivse mõju, enne kui ta teeb järelduse selle siseturuga kokkusobivuse kohta. Vt üldkohtu otsus kohtuasjas Smurfit Kappa Group vs. komisjon, T-304/08, EU:T:2012:351, punkt 94.

(24) Vt näiteks komisjoni lõplik otsus Porsche juhtumi kohta, SA. 34118 (vastu võetud 2014. aasta juulis), kus turumääratluse küsimus jäeti lahtiseks ja arvestas traditsioonilise lähenemisviisina kõiki „usaldusväärseid turumääratlusi, mis määratlevad individuaalseid autosegmente (sealhulgas kõige kitsamat segmenti, mille kohta on andmed saadaval)“. Vt selle otsuse põhjendus 86, kus on nimetatud mitu juhtumit, sealhulgas SA.30340 Fiat Powertrain technologies, põhjendus 88 („Kuna projekt ei ületa regionaalabi suuniste punktis 68 alapunktis a esitatud künniseid järgmise etapi toote turu kõige väiksema liigituse puhul, mille kohta on andmed saadaval, siis saab järeldada, et projekt ei ületa regionaalabi suuniste punktis 68 alapunktis a esitatud künniseid kõigi võimalike autosegmentide kombinatsioonide puhul“). Riigiabi otsused SA.30340 Fiat Powertrain Technologies, 9. veebruari 2011. aasta otsus (K(2011) 612) (ELT C 151, 21.5.2011, lk 5); SA. 32169 Volkswagen Sachsen, 13. juuli 2011. aasta otsus (K(2011) 4935) (ELT C 361, 10.12.2011, lk 17).

(25) Vt ka menetluse algatamisotsuse punkt 3.3.2.2.

(26) Komisjoni 23. septembri 2009. aasta otsus 2010/54/EÜ abi kohta, mida Poola kavatseb anda äriühingule Dell Products (Poland) Sp. z o.o. C 46/08 (ex N 775/07) (ELT L 29, 2.2.2010, lk 8), põhjendus 171.

(27) SA. 34118, (2012/C, ex 2011/N), ei ole veel ELTs avaldatud, saadaval aadressil http://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/index.cfm?clear=1&policy_area_id=3, põhjendus 107.

(28) Investeerimisleping sisaldas peatamisklauslit, mille alusel võib Volkswageni kontsern otsustada, kas jätkata projektiga või mitte, kui see otsus võetakse vastu enne 30. juunit 2014.

(29) Vt abisummade erinevuse selgitus ülalolevas joonealuses märkuses 19.

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/143

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/167,

30. jaanuar 2017,

millega Belgial, Tšehhi Vabariigil, Prantsusmaal ja Hispaanial lubatakse ajutiselt sertifitseerida nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ I lisas osutatud teatavat liiki viljapuude supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on kasvatatud põllul, kus neid ei kaitsta putukate eest

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 60 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 4, artikli 6 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1 ja artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiivi 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Rakendusdirektiivis 2014/98/EL on sätestatud supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud materjali tootmist, sertifitseerimist ja turustamist käsitlevad eeskirjad.

(2)

Rangete sätetega reguleeritakse supereliitemataimede ja supereliitmaterjali kaitset tootmise ajal taimekahjustajatest põhjustatud igat liiki nakkuste eest, sest supereliitemataimed kujutavad endast paljundusmaterjali ja viljapuude tootmise ja sertifitseerimise lähtekohta. Rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikega 1 kohustatakse seepärast tarnijaid säilitama supereliitemataimi ja supereliitmaterjali kindlaksmääratud kohtades, mida kaitstakse putukate eest ning kus on välditud nakatumine õhu kaudu levivate siirutajate või mis tahes muude allikatega kokkupuutumise tõttu. Kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 nõutakse, et supereliitemataimi ja supereliitmaterjali peab olema võimalik kogu tootmisprotsessi ajal individuaalselt identifitseerida. Lisaks sellele nähakse kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 3 ette, et iga supereliitemataime ja supereliitmaterjali tuleb kasvatada mullast isoleerituna mullavaba või steriliseeritud kasvusubstraadiga pottides.

(3)

Kuna puudub ühtne sertifitseerimiskava, on tarnijatel praegu endiselt lubatud toota supereliitemataimi ja supereliitmaterjali avamaal. Rakendusdirektiivi 2014/98/EL hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2017 ning sellest kuupäevast alates võetakse esimest korda kasutusele nõue, et tarnijad peavad supereliitemataimi ja supereliitmaterjali tootma ruumides, mis on kaitstud putukate eest. Teatavate liikmesriikide tarnijad on juba investeerinud putukate eest kaitstud ruumide ehitamisse enne, kui on jõustunud direktiivi 2008/90/EÜ rakendava eespool nimetatud rakendusdirektiivi eeskirjad, ning seega on nad võimelised täitma rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid alates kõnealuse rakendusdirektiivi rakendamise kuupäevast. Võttes arvesse, et selliste putukate eest kaitstud ruumide ehitamine nõuab suuri investeeringuid inim- ja rahalistesse ressurssidesse, on asjakohane anda teiste liikmesriikide tarnijatele piisavalt aega selleks, et nad saaksid kohandada oma süsteeme teatavate liikide tootmiseks, samal ajal tootmist jätkates. Belgia ja Prantsusmaa tootjad on juba varem alustanud investeerimist ruumidesse, mis on kaitstud putukate eest, samas kui Tšehhi Vabariigi ja Hispaania tootjad vajavad rohkem aega selleks, et täita nõuet toota ruumides, mis on kaitstud putukate eest.

(4)

Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania on seepärast esitanud taotlused saada rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõike 4 kohane ajutine luba sertifitseerida teatavat liiki supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest. Kõnealused load peaksid olema ajaliselt ja konkreetsete liikidega piiratud.

(5)

Selleks, et tagada avamaal toodetud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali ning putukate eest kaitstud ruumides toodetud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali ühesugune tervisestaatus, tuleks ette näha asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed on seotud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali identifitseerimise, visuaalse kontrolli, proovivõtmise ja testimise, isoleerimiskauguse, töötlemise ja kasvutingimustega ning sellise mulla proovidega, milles kõnealused supereliitemataimed ja supereliitmaterjal on kasvanud. Lisaks sellele tuleks ette näha meetmed, et vältida masinate, pookimisvahendite ja mis tahes muude allikate tõttu tekkivat ristsaastumist. Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania on kavandanud vajalikud meetmed nakkusohu vähendamiseks vastavalt kliimatingimustele, supereliitemataimede ja supereliitmaterjali kasvutingimustele ning kaugusele kõigi selliste kultuur- ja looduslike liikide suhtes, mis on asjaomaste taimekahjustajate levimust ja bioloogiat käsitlevate eksperditeadmiste põhjal olulised supereliitemataimede ja supereliitmaterjali jaoks.

(6)

Belgia Luxembourgi provintsis ei toimu liikide Malus domestica, Prunus avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja Pyrus communis L. paljundusmaterjali, viljapuude ja pookealuste kaubanduslikku tootmist. Selleks et tagada nõuetekohane isoleerimiskaugus iga kasvatatava liigi Malus domestica, Prunus avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja Pyrus communis L. suhtes, tuleks kõnealuste liikide supereliitemataimi ja supereliitmaterjali kasvatada üksnes Luxembourgi provintsi põllul.

(7)

Prantsusmaal kasutatakse konkreetset menetlust, mille puhul taotletavad supereliitemataimed valitakse põllul muude samasse liiki kuuluvate, aga sertifitseerimiskavaga hõlmamata taimede lähedal. Belgia puukool, mille põllul toodetakse supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, asub Mussy-la-Ville'i küla lähedal. Sel põhjusel ei saa Belgia ega Prantsusmaa isolatsioonikaugust tagada. Selleks et kaitsta valitud taotletavate supereliitemataimede ja asjaomase supereliitmaterjali tervist, kontrollitakse neid taimi korrapäraselt ja analüüsitakse sagedamini.

(8)

Supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul, kus neid ei kaitsta putukate eest, tuleks identifitseerida etiketi kaudu, et tagada nende jälgitavus vastavalt rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikele 4. Kõnealused etiketid peaksid vastama komisjoni rakendusdirektiivi 2014/96/EL (3) artiklis 2 sätestatud nõuetele. Lisaks peaks etikettidel olema esitatud asjakohane teave, mis on vajalik ametliku kontrolli ja materjali kasutaja teadlikkuse suurendamiseks. Selleks tuleks etikettidel esitada konkreetsed tootmistingimused ja kuupäev, milleni asjaomastel liikmesriikidel on lubatud sertifitseerida supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul. Etiketi väikeste mõõtmete tõttu tuleks lubada piirata sellel esitatavat teavet ning esitada luba käsitlev üksikasjalikum teave etiketiga kaasas oleval dokumendil.

(9)

Taimetervisega seotud põhjustel on asjakohane kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad tagasiulatuvalt jälgida kogu eliit- ja sertifitseeritud paljundusmaterjali ning kõiki supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud viljapuid, mis on toodetud põllul. Järelikult peaks kogu põllul toodetud eliit- ja sertifitseeritud paljundusmaterjali ning kõigi supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud viljapuude märgistus sõnaselgelt viitama asjaolule, et supereliitemataimed ja supereliitmaterjal on hõlmatud loaga, mis on antud käesoleva otsusega.

(10)

Eespool öeldut silmas pidades ja selleks, et lubada Belgia, Tšehhi Vabariigi, Prantsusmaa ja Hispaania tarnijail viia supereliitemataimede ja supereliitmaterjali põllul tootmine järk-järgult üle ruumidesse, mis on kaitstud putukate eest, tuleks neil liikmesriikidel käesoleva otsuse kohaselt ajutiselt lubada sertifitseerida teatud liiki viljapuude supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud põllul tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest. Seda luba tuleks kohaldada kuni 31. detsembrini 2018 Belgia ja Prantsusmaa puhul ning kuni 31. detsembrini 2022 Tšehhi Vabariigi ja Hispaania puhul.

(11)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada alates samast kuupäevast kui rakendusdirektiivi 2014/98/EL.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

1. Vastavalt rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikele 4 võivad Tšehhi Vabariik ja Hispaania kuni 31. detsembrini 2022 sertifitseerida lisas loetletud liiki kuuluvaid supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud avamaal tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest, eeldusel et artiklite 2 ja 3 ning artikli 4 lõike 1 tingimused on täidetud.

2. Vastavalt rakendusdirektiivi 2014/98/EL artikli 8 lõikele 4 võivad Belgia ja Prantsusmaa kuni 31. detsembrini 2018 sertifitseerida lisas loetletud liiki kuuluvaid supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on toodetud avamaal tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest, eeldusel et artiklite 2 ja 3 ning artikli 4 lõike 1 tingimused on täidetud.

Artikkel 2

Säilitamist käsitlevad nõuded

1. Põllul toodetud supereliitemataimi ja supereliitmaterjali säilitatakse asjaomase liikmesriigi ja liigi puhul vastavalt lisa A jaos esitatud nõuetele.

2. Pookimis- ja kärpimisvahendeid ning masinaid kontrollitakse, puhastatakse ja desinfitseeritakse enne ja pärast iga kokkupuutumist supereliitemataimede ja supereliitmaterjaliga.

3. Supereliitemataimede ja supereliitmaterjali vahel peab olema nõuetekohane kaugus, et vähendada miinimumini juurte kokkupuutumist asjaomaste supereliitemataimede ja supereliitmaterjali vahel.

Artikkel 3

Visuaalset kontrolli, proovivõttu ja testimist käsitlevad nõuded

Lisaks rakendusdirektiivi 2014/98/EL artiklites 10 ja 11 sätestatud nõuetele peavad Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania tagama, et täidetakse lisa B jaotises iga asjaomase liikmesriigi ja liigi puhul sätestatud nõuded.

Artikkel 4

Märgistusnõuded

1. Lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 2 lõikega 2 nõutud teabele sisaldab Tšehhi Vabariigis ja Hispaanias sertifitseeritud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali etikett järgmist märget: „Toodetud põllul kooskõlas komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167; sertifitseerimine lubatud kuni 31. detsembrini 2022.“

Lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 2 lõikega 2 nõutud teabele sisaldab Belgias ja Prantsusmaal sertifitseeritud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali etikett järgmist märget: „Toodetud põllul kooskõlas komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167; sertifitseerimine lubatud kuni 31. detsembrini 2018.“

2. Kui rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb esitada saatedokument, võib lõikes 1 osutatud ametlikul etiketil esitatud teave piirduda väljendiga „Toodetud põllul“. Sellisel juhul sisaldab asjaomaste supereliitemataimede ja supereliitmaterjali saatedokument lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõikega 2 nõutud teabele käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud märget.

3. Lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 2 lõikega 2 nõutud teabele sisaldab kogu eliitpaljundusmaterjali ja kõigi viljapuude eliittaimede ning käesoleva otsuse kohaselt sertifitseeritud supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud kogu sertifitseeritud paljundusmaterjali ja kõigi sertifitseeritud viljapuutaimede etikett järgmist märget: „Saadud materjalist, mis on toodetud põllul kooskõlas komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/167“.

4. Kui rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb esitada saatedokument, võib lõikes 3 osutatud ametlikul etiketil esitatud teave piirduda väljendiga „Saadud materjalist, mis on toodetud põllul“. Sellisel juhul sisaldab kogu eliitpaljundusmaterjali ja kõigi viljapuude eliittaimede ning käesoleva otsuse kohaselt sertifitseeritud supereliitemataimedest ja supereliitmaterjalist paljundatud kogu sertifitseeritud paljundusmaterjali ja kõigi sertifitseeritud viljapuutaimede saatedokument lisaks rakendusdirektiivi 2014/96/EL artikli 3 lõikega 2 nõutud teabele käesoleva artikli lõikega 3 ette nähtud märget.

Artikkel 5

Teatamine

Belgia, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa ja Hispaania teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast artikli 1 kohasest sertifitseerimisest. Teade sisaldab sertifitseeritud supereliitemataimede ja supereliitmaterjali kogust ning liike, millesse kõnealused supereliitemataimed ja supereliitmaterjal kuuluvad.

Artikkel 6

Kohaldamise kuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) ELT L 267, 8.10.2008, lk 8.

(2) ELT L 298, 16.10.2014, lk 22.

(3) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/96/EL direktiivi 2008/90/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude märgistamise, pitseerimise ja pakkimise nõuete kohta (ELT L 298, 16.10.2014, lk 12).

LISA

A JAGU

Artiklis 1 osutatud liikide loend ja artiklis 2 osutatud kõnealuste liikide säilitamist käsitlevad nõuded

1. Belgia

1.1. Liikide loend:

Malus domestica Mill., Prunus avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica, Pyrus communis L. ja nende liikide pookealused

1.2. Kõiki eespool loetletud liike käsitlevad nõuded

1.2.1. Meetmed

Kui siirutajaks olevate putukate suhtes visuaalset kontrolli tehes avastatakse, et esineb taimekahjustajaid, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas, tuleb teha insektitsiidiga töötlemine.

1.3. Erinõuded teatavate liikide puhul

1.3.1. Prunus avium, P. cerasus, P. domestica ja P. persica

1.3.1.1. Kasvutingimused

Prunus avium, P. cerasus, P. domestica ja P. persica supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.

2. Tšehhi Vabariik

2.1. Liikide loend:

Castanea sativa Mill. and Juglans regia L.

2.2. Eespool loetletud liike käsitlevad nõuded

2.2.1. Meetmed

Kui on kahtlus, et direktiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas loetletud asjaomased taimekahjustajad esinevad supereliitemataimedel ja supereliitmaterjalil, siis tuleb kõnealused supereliitemataimed ja supereliitmaterjal viivitamata kõrvaldada.

2.2.2. Kasvutingimused

Iga vegetatsiooniperioodi alguses tuleb supereliitemataimede õitsemist takistada iga-aastase tagasilõikamisega.

2.3. Erinõuded teatavate liikide puhul

2.3.1. Juglans regia L.

2.3.1.1. Kasvutingimused

Supereliitemataimed tuleb istutada piirkonda, kui visuaalse kontrolliga on kinnitanud kirsipuu lehekeerdumise viiruse siirutajate puudumine.

3. Prantsusmaa

3.1. Liikide loend:

Castanea sativa Mill., Corylus avellana L., Cydonia oblonga Mill., Juglans regia L., Malus domestica Mill., Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica, P. salicina ja Pyrus communis L.

3.2. Eespool loetletud liike käsitlevad nõuded

3.2.1. Meetmed

3.2.2. Kasvutingimused

Supereliitemataimed peavad olema poogitud pookealustele, mis on võimaluse korral toodetud in vitro keskkonnas.

3.3. Erinõuded teatavate liikide puhul

3.3.1. Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja P. salicina

Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica ja P. salicina supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.

4. Hispaania

4.1. Liikide loend:

Olea europaea L., Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis, P. persica ja Pyrus communis L.

4.2. Eespool loetletud liike käsitlevad nõuded

4.2.1. Meetmed

4.3. Erinõuded teatavate liikide puhul

4.3.1. Olea europaea L.

4.3.1.1. Isolatsioonikaugus

Iga sellise kultuur- või loodusliku liigi Olea europaea L. puhul, mille suhtes ei kohaldata sertifitseerimiskava, peab isoleerimiskaugus olema vähemalt 100 m.

4.3.2. Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis, ja P. persica

4.3.2.1. Isolatsioonikaugus

Iga sellise kultuur- või loodusliku liigi Prunus amygdalus, P. cerasus ja P. prunophora puhul, mille suhtes ei kohaldata sertifitseerimiskava, peab isoleerimiskaugus olema vähemalt 500 m.

4.3.2.2. Kasvutingimused

Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis'e ja P. persica supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.

4.3.3. Pyrus communis L.

4.3.3.1. Isoleerimiskaugus

Iga sellise kultuur- või loodusliku liigi P. communis L. puhul, mille suhtes ei kohaldata sertifitseerimiskava, peab isoleerimiskaugus olema vähemalt 500 m.

4.3.3.2. Kasvutingimused

Liigi P. communis L. supereliitemataimede ja supereliitmaterjali õitsemist tuleb takistada.

B JAGU

Artiklis 3 osutatud visuaalset kontrolli, proovivõttu ja testimist käsitlevad nõuded

1. Belgia

1.1. Nõuded kõigi A jao punktis 1.1 loetletud liikide puhul

1.1.1. Visuaalne kontroll

Siirutajaks olevate putukate suhtes on vaja teha visuaalset kontrolli vähemalt korra aastas, et avastada rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas loetletud taimekahjustajate esinemine.

1.2. Erinõuded teatavate liikide puhul

1.2.1. Malus domestica Mill. ja Pyrus communis L.

1.2.1.1. Proovivõtmine ja testimine

Iga supereliitemataime puhul tuleb igal aastal teha proovivõtmine ja testimine selliste putukate ja õietolmuga siirutatavate viiruste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL I lisa A osas ja II lisas.

1.2.2. Prunus avium, P. cerasus, P. domestica ja P. persica

1.2.2.1. Proovivõtmine ja testimine

Iga supereliitemataime suhtes tuleb teha proovivõtmine ja testimine igal aastal ja igas paljundustsüklis selliste putukate ja õietolmuga siirutatavate viiruste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL II lisas.

2. Tšehhi Vabariik

2.1. Erinõuded teatavate liikide puhul

2.1.1. Castanea sativa Mill.

2.1.1.1. Visuaalne kontroll

Visuaalset kontrolli tuleb teha ajavahemikul aprillist maini.

2.1.2. Juglans regia L.

2.1.2.1. Visuaalne kontroll

Visuaalset kontrolli tuleb teha hilissuvel või sügisel.

3. Prantsusmaa

3.1. Nõuded kõigi A jao punktis 3.1 loetletud liikide puhul

3.1.1. Visuaalne kontroll

Visuaalset kontrolli tuleb teha vähemalt üks kord aastas.

3.2. Erinõuded teatavate liikide puhul

3.2.1. Corylus avellana L.

3.2.1.1. Proovivõtmine ja testimine

Iga supereliitemataime puhul tuleb igal aastal teha proovivõtmine ja testimine õunapuu mosaiikviiruse suhtes.

3.2.2. Cydonia oblonga Mill., Malus domestica Mill., ja Pyrus communis L.

3.2.2.1. Proovivõtmine ja testimine

Iga supereliitemataime suhtes tuleb igal aastal teha proovivõtmine ja testimine õunapuu klorootilise rõngaslaiksuse viiruse (ACLSV), apple stem-grooving virus'e (ASGV), apple stem-pitting virus'e (ASPV) ja rubbery wood'i suhtes.

3.2.3. Prunus amygdalus, P. armeniaca, P. avium, P. cerasus, P. domestica, P. persica, ja P. salicina

3.2.3.1. Proovivõtmine ja testimine

Iga supereliitemataime suhtes tuleb igal aastal ja igas paljundustsüklis teha proovivõtmine ja testimine ploomipuu kääbuskasvulisuse viiruse (PDV) ja ploomipuu kärbusliku rõngaslaiksuse viiruse (PNRSV) suhtes. P. persica puhul tuleb iga supereliitemataime suhtes igal aastal ja igas paljundustsüklis teha proovivõtmine ja testimine peach latent mosaic viroid'i (PLMVd) suhtes.

4. Hispaania

4.1. Erinõuded teatavate liikide puhul

4.1.1. Olea europaea L. ja Pyrus communis L.

4.1.1.1. Proovivõtmine ja testimine

Iga supereliitemataime suhtes tuleb teha proovivõtmine ja testimine igal aastal selliste viiruste ja viirusetaoliste haiguste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL II lisas.

4.1.2. Prunus amygdalus x P. persica, P. armeniaca, P. domestica, P. domestica x P. salicina, P. dulcis ja P. persica

4.1.2.1. Proovivõtmine ja testimine

Proovivõtmine ja testimine tuleb teha igal aastal selliste viiruste ja viirusetaoliste haiguste suhtes, mis on loetletud rakendusdirektiivi 2014/98/EL II lisas.

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/151

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/168,

31. jaanuar 2017,

mis käsitleb selliste Interneti Tehnilise Operatiivkogu tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimist, millele riigihangetes viidata

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus nr 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 1,

pärast IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormi ja valdkondlike ekspertidega konsulteerimist

ning arvestades järgmist:

(1)

Standardimisel on oluline koht komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ sätestatud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisel (2). Mitmes strateegia „Euroopa 2020“ juhtalgatuses rõhutatakse toote- ja teenusteturgudel toimuva vabatahtliku standardimise olulisust, et tagada toodete ja teenuste vaheline kokkusobivus ja koostalitlusvõime ning edendada tehnika arengut ja toetada innovatsiooni.

(2)

Standardite tähtsust rõhutatakse ka komisjoni teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, (3) milles leitakse, et standardid on Euroopa ühtse turu konkurentsivõime, innovatsiooni ja arengu seisukohast ülimalt olulised, sest need parandavad turvalisust, koostalitlusvõimet ja konkurentsi ning aitavad kõrvaldada kaubandustõkkeid.

(3)

Nagu rõhutati komisjoni teatises „2015. aasta majanduskasvu analüüs“, on digitaalse ühtse turu väljakujundamine Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete (4). Teatises Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta (5) rõhutas komisjon standardimise ja koostalitlusvõime olulisust pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalse majanduse loomisel.

(4)

Standardimisdokumendid muutuvad digitaalühiskonnas seadmete, rakenduste, andmehoidlate, teenuste ja võrkude koostalitlusvõime tagamisel hädavajalikuks. Komisjoni teatises „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks“ (6) tunnistatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) valdkonna standardimise eripära: selles valdkonnas tegelevad lahenduste, rakenduste ja teenuste väljatöötamisega sageli üleilmsed IKT foorumid ja konsortsiumid, millest on kujunenud juhtivad IKT standardiorganisatsioonid.

(5)

Määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärk on moderniseerida ja parandada Euroopa standardimisraamistikku. Määrusega luuakse süsteem, mille kohaselt võib komisjon valida välja kõige sobivamad ja laialdasemalt heakskiidetud IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mille on väljastanud organisatsioonid, mis ei kuulu Euroopa, rahvusvaheliste või riiklike standardimisorganisatsioonide hulka. Võimalus kasutada riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia hangetes võimalikult paljusid IKT tehnilisi spetsifikatsioone lubab tagada seadmete, teenuste ja rakenduste koostalitlusvõime, aitab ametiasutustel vältida seotust, mis tekib, kui avaliku sektori hankija ei saa pärast hankelepingu tähtaja lõppemist muuta toote või teenuse pakkujat firmaomaste IKT-lahenduste kasutamise tõttu, ning soodustab konkurentsi koostalitlusvõimeliste IKT-lahenduste pakkumisel.

(6)

Selleks et IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele saaks riigihangetes viidata, peavad need vastama määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud nõuetele. Nende nõuete täitmine on ametiasutuste jaoks tagatiseks, et IKT tehnilised spetsifikatsioonid on kehtestatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt standardimise valdkonnas tunnustatud avatuse, õigluse, objektiivsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega.

(7)	Otsus IKT spetsifikatsioonide väljavalimise kohta võetakse vastu pärast komisjoni otsusega (7) loodud IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga konsulteerimist, millele lisaks on peetud täiendavaid konsultatsioone valdkonna ekspertidega.

(8)

11. juunil 2015 hindas IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas esitatud nõuete alusel Interneti Tehnilise Operatiivkogu 27 tehnilist spetsifikatsiooni. Platvorm pooldas nende spetsifikatsioonide väljavalimist, et neile riigihangetes viidata. Seejärel esitati IETFi tehniliste spetsifikatsioonide hinnang konsulteerimiseks valdkondlikele ekspertidele, kes kinnitasid pooldavat arvamust väljavalimise kohta.

(9)

27 tehnilise spetsifikatsiooni arendaja ning haldaja on Interneti Tehniline Operatiivkogu (IETF) – peamine organ, kes tegeleb internetistandardi uute kvaliteetsete spetsifikatsioonide väljatöötamisega interneti kavandamiseks, kasutamiseks ja haldamiseks. IETF on ülemaailmne organisatsioon, mis tugineb „interneti standardimisprotsessile“, avatud, läbipaistvale ja konsensusel põhinevale protsessile, mida internetikogukond kasutab protokollide ja menetluste standardimisel kõigi maailma kasutajate hüvanguks.

(10)

IETFi 27 tehnilist spetsifikatsiooni on internetis laialdaselt kasutusel. Nende hulgas on standardid ja protokollid internetivõrgu loomiseks (edastusohje protokollistik / internetiprotokollistik (TCP/IP), kasutajadatagrammi protokoll (UDP), domeeninimede süsteem (DNS), dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP), lihtne võrguhalduse protokoll (SNMP), internetiprotokolli andmeturve (IPsec) ja võrguaja protokoll (NTP)); standardid ja protokollid turvaliste ühenduste tarbeks (Secure Shell-2 protokoll (SSH-2), transpordikihi turbeprotokoll (TLS) ja Internet X.509 avaliku võtme infrastruktuuri sertifikaat ja sertifikaadi kehtetuks tunnistamise nimekirja (CRL) profiil (PKIX)); standardid ja protokollid veebisaidi loomiseks (hüperteksti edastusprotokoll (HTTP), HTTP/1.1 edastusprotokoll üle transpordikihi turbeprotokolli, ühtsed ressursi-indikaatorid (URI), internetiaadress (URL), ühtne ressursinimi (URN), failiedastusprotokoll (FTP), 8-bitine Unicode teisendusvorming (UTF-8) ja JavaScripti andmevahetusvorming (JSON)); standardid ja protokollid e-posti, kalendri- ja uudisterakendusteks (lihtne meiliedastusprotokoll (SMTP), internetisõnumitele juurdepääsu protokoll (IMAP), postkontoriprotokolli 3. versioon (POP3), universaalsed internetiposti laiendused (MIME), uudiste edastusprotokoll (NNTP), kalendripidamise ja plaanimise tuumobjekti spetsifikatsioon (iCalendar), vCard (VCF) ja komaeraldusega väärtuste (CSV) ühine vorming ja MIME tüüp ning standardid ja protokollid multimeediasisu voogedastuse rakendusteks (reaalaja-transpordiprotokoll (RTP) ja seansialustusprotokoll (SIP)).

(11)	Seetõttu tuleks IETFi 27 tehnilist spetsifikatsiooni välja valida kui sellised IKT tehnilised spetsifikatsioonid, millele võib riigihangetes viidata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigihangetes võib viidata lisas loetletud Interneti Tehnilise Operatiivkogu tehnilistele spetsifikatsioonidele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 31. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(2) KOM(2010) 2020 (lõplik), 3. märts 2010.

(3) COM(2015) 550 (final), 28. oktoober 2015.

(4) COM(2014) 902 (final), 28. november 2014.

(5) COM(2015) 192 (final), 6. mai 2015.

(6) KOM(2011) 311 (lõplik), 1. juuni 2011.

(7) Komisjoni 28. novembri 2011. aasta otsus, millega luuakse IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm (ELT C 349, 30.11.2011, lk 4).

LISA

Loetelu Interneti Tehnilise Operatiivkogu (IETF) tehnilistest spetsifikatsioonidest, millele võib viidata riigihangete läbiviimisel (1)

1.	Edastusohje protokollistik / internetiprotokollistik (TCP/IP)

2.	Kasutajadatagrammi protokoll (UDP)

3.	Domeeninimede süsteem (DNS)

4.	Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP)

5.	Lihtne võrguhalduse protokoll (SNMP)

6.	Internetiprotokolli andmeturve (IPsec)

7.	Võrguaja protokoll (NTP)

8.	Secure Shell-2 protokoll (SSH-2)

9.	Transpordikihi turbeprotokoll (TLS)

10.	Internet X.509 avaliku võtme infrastruktuuri sertifikaat ja sertifikaadi kehtetuks tunnistamise nimekirja (CRL) profiil (PKIX)

11.	Hüperteksti edastusprotokoll (HTTP)

12.	HTTP/1.1 edastusprotokoll üle transpordikihi turbeprotokolli (HTTPS)

13.	Ühtsed ressursi-indikaatorid (URI)

14.	Internetiaadress (URL)

15.	Ühtne ressursinimi (URN)

16.	Failiedastusprotokoll (FTP

17.	8-bitine Unicode teisendusvorming (UTF-8)

18.	Lihtne meiliedastusprotokoll (SMTP)

19.	Internetisõnumitele juurdepääsu protokoll (IMAP)

20.	Postkontoriprotokoll – 3. versioon (POP3)

21.	Universaalsed internetiposti laiendused (MIME)

22.	Uudiste edastusprotokoll (NNTP)

23.	Kalendripidamise ja plaanimise tuumobjekti spetsifikatsioon (iCalendar)

24.	Elektrooniliste visiitkaartide failivormingu standard (vCard)

25.	Komaeraldusega väärtuste (CSV) ühine vorming ja MIME tüüp

26.	Reaalaja-transpordiprotokoll (RTP)

27.	Seansialustusprotokoll (SIP)

(1) IETFi tehnilised spetsifikatsioonid saab tasuta alla laadida veebisaidilt http://www.rfc-editor.org/

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/155

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSKOMITEE OTSUS nr 1/2015,

19. november 2015,

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 4. lisa 1., 2. ja 4. liite muutmise kohta [2017/169]

ÜHINE PÕLLUMAJANDUSKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet, eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe jõustus 1. juunil 2002.

(2)	Kokkuleppe 4. lisa eesmärk on lihtsustada kokkuleppeosaliste vahelist taimede, taimsete saaduste ja taimetervisemeetmetega seotud muude toodetega kauplemist. Kooskõlas selle artiklitega 1, 2 ja 4 on kõnealust lisa täiendatud mitme liitega.

(3)	4. lisa 1., 2. ja 4. liide on asendatud ühise põllumajanduskomitee otsuse nr 1/2010 kohaselt.

(4)	Pärast otsuse nr 1/2010 jõustumist on muudetud kokkuleppeosaliste taimetervist käsitlevaid õigusakte kokkuleppega hõlmatud valdkonnas.

(5)

Kokkuleppeosaliste õigusaktides on sätestatud tingimused, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit ja 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete kontrollimisel, mis toimub väljaspool kummagi kokkuleppeosalise territooriumile sisenemise piiripunkte. Tuleks täpsustada sellise kontrollimisega seotud tingimusi, mis hõlmab mõlemat kokkuleppeosalist.

(6)	Seepärast tuleks muuta 4. lisa 1., 2. ja 4. liidet,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 4. lisa 1. ja 2. liide asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 4. lisa 4. liide asendatakse käesoleva otsuse II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Bern, 19. november 2015

Ühise põllumajanduskomitee nimel

Šveitsi delegatsiooni president ja juht

Adrian AEBI

Euroopa Liidu delegatsiooni juht

Lorenzo TERZI

Ühise põllumajanduskomitee sekretär

Thomas MAIER

I LISA

„

1. LIIDE

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

A. Emma-kumma kokkuleppeosalise territooriumilt pärit taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille suhtes kokkuleppeosaliste samalaadsed õigusaktid annavad samaväärse kaitse ning kokkuleppeosalised tunnustavad taimepassi

1. Taimed ja taimsed saadused

1.1. Perekondade Amelanchier Med., Chaenomeles Lindl., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Prunus L., v.a Prunus laurocerasus L. ja Prunus lusitanica L., Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

1.2. Liikide Beta vulgaris L. ja Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

1.3. Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed

1.4. Perekondade/liikide Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide ning Casimiroa La Llave, Clausena Burm. f., Vepris Comm., Zanthoxylum L. ja Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned

1.5. Ilma et see piiraks punkti 1.6 kohaldamist, perekonna Citrus L. ja tema hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned

1.6. Perekondade/liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ning nende hübriidide lehtede ja viljavartega viljad

1.7. Liidust pärit koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumer pind, või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või -jäätmetena,

a)	mis on tervenisti või osaliselt saadud perekonda Platanus L. kuuluvatelt liikidelt, sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda;

mis vastab ühele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Toote kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul
4401 22 00	Lehtpuit, puitlaastude või pilbastena
ex 4401 30 80	Puidujäätmed ja jäägid (v.a saepuru), pakkude, brikettide, graanulitena vms, aglomeerimata
4403 10 00	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud
ex 4403 99	Lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.) või pöögi (Fagus spp.) puit), töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega katmata või immutamata
ex 4404 20 00	Lehtpuidust lõhestatud teibad, pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega
ex 4407 99	Lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.) või pöögi (Fagus spp.) puit), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

2. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul liidu liikmesriikide või Šveitsi vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud.

2.1. Perekondade/liikide Abies Mill., Apium graveolens L., Argyranthemum spp., Asparagus officinalis L., Aster spp., Brassica spp., Castanea Mill., Cucumis spp., Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja hübriidide, Exacum spp., Fragaria L., Gerbera Cass., Gypsophila L., Impatiens L. Uus-Guinea hübriidide kõikide varieteetide, Lactuca spp., Larix Mill., Leucanthemum L., Lupinus L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait., Picea A. Dietr., Pinus L., Platanus L., Populus L., Prunus laurocerasus L., Prunus lusitanica L., Pseudotsuga Carr., Quercus L., Rubus L., Spinacia L., Tanacetum L., Tsuga Carr., Verbena L. ja muude rohttaimede (v.a sugukonna Gramineae) istutamiseks ettenähtud taimed, v.a sibulad, juuremugulad, risoomid, seemned ja mugulad

2.2. Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed (v.a punktis 1.3 osutatud), v.a seemned

2.3. Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, perekonna Persea spp. ja sugukonna Strelitziaceae taimed, juurdunud või koos kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga

2.4. Sugukonna Palmae istutamiseks ettenähtud taimed, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ning mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse või liikidesse: Brahea Mart., Butia Becc., Chamaerops L., Jubaea Kunth., Livistona R. Br., Phoenix L., Sabal Adans., Syagrus Mart., Trachycarpus H. Wendl., Trithrinax Mart., Washingtonia Raf.

2.5. Taimed, seemned, sibulad

a)	Liikide Allium ascalonicum L., Allium cepa L. ja Allium schoenoprasum L. mahapanekuks ettenähtud seemned ja sibulad ning liigi Allium porrum L. istutamiseks ettenähtud taimed

b)	Liigi Medicago sativa L. seemned

c)	Liikide Helianthus annuus L., Solanum lycopersicum L. ja perekonda Phaseolus L. kuuluvate liikide seemned

3. Mahapanekuks ettenähtud sibulad, mugulsibulad, mugulad ja risoomid, mille on tootnud tootja, kellele tootmiseks ja toodete müümiseks on antud luba kui kutselisele taimekasvatajale, v.a asjaomased taimed, taimetooted ja muud tooted, mis on valmistatud ja valmis müümiseks lõpptarbijale ning mille puhul liidu liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus tagab, et nende tootmine on selgelt eraldatud järgmiste perekondade/liikide muudest toodetest: Camassia Lindl., Chionodoxa Boiss., Crocus flavus Weston „Golden Yellow“, Dahlia spp., Galanthus L., Galtonia candicans (Baker) Decne., perekonna Gladiolus Tourn. ex L. miniatuursed kultivarid ja nende hübriidid, nagu Gladiolus callianthus Marais, Gladiolus colvillei Sweet, Gladiolus nanus hort., Gladiolus ramosus hort. ja Gladiolus tubergenii hort., Hyacinthus L., Iris L., Ismene Herbert, Lilium spp., Muscari Miller, Narcissus L., Ornithogalum L., Puschkinia Adams, Scilla L., Tigridia Juss. ja Tulipa L.

B. Taimed, taimsed saadused ja muud väljastpoolt kokkuleppeosaliste territooriumi pärit tooted, mille puhul annavad kokkuleppeosaliste taimetervist käsitlevad sätted seoses importimisega samaväärse kaitse ja millega on nende vahel võimalik kaubelda taimepassi alusel juhul, kui nad on loetletud käesoleva liite A osas, või vabalt, kui neid ei ole nimetatud liites loetletud

1. Kõik istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned (ilma et see piiraks käesoleva liite C osas loetletud taimi), kuid kaasa arvatud järgmiste taimede seemned: Argentinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst pärit Cruciferae, Gramineae ja Trifolium spp.; Afganistanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist, USAst, Indiast, Iraanist, Iraagist, Mehhikost, Nepalist ja Pakistanist pärit Triticum, Secale ja X Triticosecale; Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. ning nende hübriidid, Capsicum spp., Helianthus annuus L., Solanum lycopersicum L., Medicago sativa L., Prunus L., Rubus L., Oryza spp., Zea mais L., Allium ascalonicum L., Allium cepa L., Allium porrum L., Allium schoenoprasum L. ja Phaseolus L.

2. Järgmiste taimede osad, v.a viljad ja seemned:

—	Castanea Mill., Dendranthema (DC) Des Moul., Dianthus L., Gypsophila L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait, Phoenix spp., Populus L., Quercus L. ja Solidago L. ning Orchidaceae lõikeõied;

—	okaspuud (Coniferales);

—	USAst ja Kanadast pärit Acer saccharum Marsh.;

—	mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.;

—	mujalt kui Euroopa riikidest pärit Aster spp., Eryngium L., Hypericum L., Lisianthus L., Rosa L. ja Trachelium L. lõikeõied;

—	perekondade/liikide Apium graveolens L., Ocimum L., Limnophila L. ja Eryngium L. lehtköögiviljad;

—	Manihot esculenta Crantz lehed;

—	Betula L. lõigatud oksad, lehtedega või ilma;

—

puuliikide Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. lõigatud oksad, lehtedega või ilma, mis on pärit Kanadast, Hiinast, USAst, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Venemaalt ja Taiwanilt;

—	Amiris P. Browne, Casimiroa La Llave, Citropsis Swingle & Kellerman, Eremocitrus Swingle, Esenbeckia Kunth., Glycosmis Corrêa, Merrillia Swingle, Naringi Adans., Tetradium Lour., Toddalia Juss. ja Zanthoxylum L.

2.1. Järgmiste taimede osad, v.a viljad, kuid kaasa arvatud seemned: Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl., Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Burkillanthus Swingle, Calodendrum Thunb., Choisya Kunth, Clausena Burm. f., Limonia L., Microcitrus Swingle, Murraya J. Koenig ex L., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Triphasia Lour. ja Vepris Comm.

3. Järgmiste taimede viljad:

—	Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidid, Momordica L. ja Solanum melongena L.;

—	Annona L., Cydonia Mill. Diospyros L., Malus Mill., Mangifera L., Passiflora L., Prunus L., Psidium L., Pyrus L., Ribes L. Syzygium Gaertn. ja Vaccinium L., mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest;

—	Capsicum L.

4. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad

5. Järgmiste taimede eraldatud koor:

—	okaspuud (Coniferales), mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest;

—	Acer saccharum Marsh., Populus L. ja Quercus L. (v.a Quercus suber L.);

—	Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. et Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., mis on pärit Kanadast, Hiinast, USAst, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Venemaalt ja Taiwanilt;

—	Betula L., mis on pärit Kanadast ja USAst.

6. Puit nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (2) artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

on tervenisti või osaliselt saadud ühest alljärgnevalt nimetatud sugukonnast, perekonnast või liigist, v.a direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktis 2 määratletud puidu pakkematerjal:

—

USAst pärit Quercus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda, v.a puit, mis vastab CN-koodi 4416 00 00 punktis b osutatud kirjeldusele, ja juhul, kui on dokumentaalsed tõendid selle kohta, et puidu tootmisel või valmistamisel on kasutatud kuumtöötlust, et saavutada 20 minutiks temperatuur vähemalt 176 °C;

—	Armeeniast ja USAst pärit Platanus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda;

—	Ameerika mandri riikidest pärit Populus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda;

—	Kanadast ja USAst pärit Acer saccharum Marsh., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda;

—	mujalt kui Euroopa riikidest, Kasahstanist, Venemaalt ja Türgist pärit okaspuud (Coniferales), kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda;

—

Kanadast, Hiinast, USAst, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Venemaalt ja Taiwanilt pärit Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda;

—	Kanadast ja USAst pärit Betula L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda, ning

vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Toote kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul
4401 21 00	Okaspuit puitlaastudena või pilbastena
4401 22 00	Lehtpuit, puitlaastude või pilbastena
ex 4401 30 40	Saepuru, mis on pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata
ex 4401 30 80	Muud puidujäätmed, pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata
4403 10 00	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud
4403 20	Okaspuit, töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega katmata või immutamata
4403 91	Tammepuit (Quercus spp.), töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega katmata või immutamata
ex 4403 99	Lehtpuit (v.a troopiline puit, mis on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.), pöögi (Fagus spp.) või kase (Betula L.) puit), töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega katmata või immutamata
4403 99 51	Kase (Betula L.) saepalgid, töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud
4403 99 59	Kase (Betula L.) puit, töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, v.a saepalgid
ex 4404	Lõhestatud teibad; puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata
4406	Raudteede ja trammiteede puitliiprid
4407 10	Okaspuit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4407 91	Tamme (Quercus spp.) puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex 4407 93	Suhkruvahtra Acer saccharum Marsh puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4407 95	Saare (Fraxinus spp.) puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex 4407 99	Lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.), pöögi (Fagus spp.), vahtra (Acer spp.), kirsi (Prunus spp.) või saare (Fraxinus spp.) puit), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4408 10	Okaspuuspoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud või pikijätkatud, paksusega kuni 6 mm
4416 00 00	Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad
9406 00 20	Kokkupandavad puitehitised

7. Muld ja kasvusubstraat:

a)	muld ja kasvusubstraat, kui see ei koosne tervenisti või osaliselt mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimejäänustest, turvast või puukoort sisaldavast huumusest, muu kui üksnes turvast sisaldav;

taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb punktis a täpsustatud ainest või mis osaliselt koosneb mõnest tahkest anorgaanilisest ainest, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks ning mis on pärit:

—

Türgist;

—	Valgevenest, Gruusiast, Moldovast, Venemaalt ja Ukrainast;

—	mujalt kui Euroopa riikidest, v.a Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Maroko või Tuneesia.

8. Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepalist, Pakistanist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja USAst pärit perekondade Triticum, Secale ja X Triticosecale terad.

C. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis saabuvad kokkuleppeosaliste territooriumilt ja mille suhtes ei ole kokkuleppeosalised kehtestanud samalaadseid õigusakte ning mille puhul ei tunnustata taimepassi

1. Šveitsist saabuvad taimed ja taimsed saadused, millel peab liidu liikmesriiki importimisel kaasas olema fütosanitaarsertifikaat

1.1. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

puuduvad

1.2. Taimeosad, v.a viljad ja seemned

puuduvad

1.3. Seemned

puuduvad

1.4. Viljad

puuduvad

1.5. Koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumerat pinda, või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või -jäätmetena,

a)	mis on tervenisti või osaliselt saadud perekonda Platanus L. kuuluvatelt liikidelt, sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda;

mis vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Toote kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul
4401 22 00	Lehtpuit, puitlaastude või pilbastena
ex 4401 30 80	Puidujäätmed ja jäägid (v.a saepuru), pakkude, brikettide, graanulitena vms, aglomeerimata
4403 10 00	Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega kaetud või immutatud
ex 4403 99	Lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.) või pöögi (Fagus spp.) puit), töötlemata, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi vm säilitusainetega katmata või immutamata
ex 4404 20 00	Lehtpuidust lõhestatud teibad, pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega
ex 4407 99	Lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.) või pöögi (Fagus spp.) puit), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

2. Liidu liikmesriigist pärit taimed ja taimsed saadused, millel peab Šveitsi importimisel kaasas olema fütosanitaarsertifikaat

puuduvad

3. Šveitsist pärit taimed ja taimsed saadused, mille importimine liidu liikmesriikidesse on keelatud

Taimed, v.a viljad ja seemned

puuduvad

4. Liidu liikmesriikidest pärit taimed ja taimsed saadused, mille Šveitsi importimine on keelatud

Taimed

Cotoneaster Ehrh.

Photinia davidiana (Dcne.) Cardot (3)

2. LIIDE

ÕIGUSAKTID (4)

Liidu õigusaktid

—	Nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ, 8. detsember 1969, kartulivähi leviku tõkestamise kohta

—	Nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ, 9. detsember 1974, nelgimähkuri tõrje kohta

—	Komisjoni otsus 91/261/EMÜ, 2. mai 1991, millega tunnistatakse Austraalia vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.

—	Komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ, 30. juuli 1992, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad

—	Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad

—

Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord

—	Komisjoni otsus 93/359/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest

—	Komisjoni otsus 93/360/EMÜ, 28. mai 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärineva Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest

—	Komisjoni otsus 93/365/EMÜ, 2. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuumtöödeldud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuumtöödeldud puidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad

—

Komisjoni otsus 93/422/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad

—

Komisjoni otsus 93/423/EMÜ, 22. juuni 1993, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad

—	Komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ, 24. juuni 1993, millega määratletakse teatavad direktiivi 77/93/EMÜ V lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad või tootmispiirkondades asuvad laod ja laomajandid peavad olema kantud ametlikku registrisse

—	Komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta

—	Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta

—	Komisjoni direktiiv 94/3/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega sätestatakse menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta

—	Komisjoni direktiiv 98/22/EÜ, 15. aprill 1998, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides

—	Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ, 20. juuli 1998, haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta

—	Komisjoni otsus 98/109/EÜ, 2. veebruar 1998, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt võtta erakorralisi meetmeid Tai suhtes seoses Thrips palmi Karny leviku takistamisega

—	Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta

—	Komisjoni otsus 2002/757/EÜ, 19. september 2002, ajutiste erakorraliste fütosanitaarmeetmete kohta Phytophtora ramorum Werres, De Cock & Man in 't Veld sp nov. ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks;

—	Komisjoni otsus 2002/499/EÜ, 26. juuni 2002, millega lubatakse teha erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest liikidesse Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. kuuluvate Korea Vabariigist pärit taimede looduslike või aretatud kääbusvormide puhul

—	Komisjoni otsus 2002/887/EÜ, 8. november 2002, millega lubatakse teha erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest liikidesse Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. kuuluvate Jaapanist pärit taimede looduslike või aretatud kääbusvormide puhul

—	Komisjoni otsus 2004/200/EÜ, 27. veebruar 2004, melon-maavitsa mosaiikviiruse ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimise kohta

—

Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi

—

Rakendussätted: kui kolmandatest riikidest saabuvate ja 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sissetoomise koht asub ühe kokkuleppeosalise territooriumil, kuid nende sihtkoht asub teise kokkuleppeosalise territooriumil, toimub dokumentide ja päritolu kontrollimine ning taimetervisekontroll sissetoomise kohas, kui sissetoomise ja sihtkoha pädevad asutused ei ole sõlminud vastavat kokkulepet. Vastava kokkuleppe olemasolu korral sissetoomise koha ja sihtkoha pädevate asutuste vahel, peab see olema sõlmitud kirjalikult.

—

Komisjoni direktiiv 2004/105/EÜ, 15. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks ametlike fütosanitaarsertifikaatide või reekspordi fütosanitaarsertifikaatide näidised, mis peavad kolmandatest riikidest ja nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ loetletud riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kaasas olema

—	Komisjoni otsus 2004/416/EÜ, 29. aprill 2004, ajutiste erakorraliste meetmete kohta teatud Argentiinast või Brasiiliast pärinevate tsitrusviljade suhtes

—	Komisjoni otsus 2005/51/EÜ, 21. jaanuar 2005, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt kehtestada erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest pestitsiidide või püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud pinnase sisseveo suhtes saastest puhastamise eesmärgil

—	Komisjoni otsus 2005/359/EÜ, 29. aprill 2005, millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest Ameerika Ühendriikidest pärit koorimata tammepalkide (Quercus L.) suhtes;

—

Komisjoni otsus 2006/473/EÜ, 5. juuli 2006, millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruseliste patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruseliste patogeensed tüved)

—	Nõukogu direktiiv 2006/91/EMÜ, 7. november 2006, San José kilptäi tõrje kohta

—	Komisjoni otsus 2007/365/EÜ, 25. mai 2007, Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) ühendusse sissetoomise ja seal levimise takistamiseks võetavate erakorraliste meetmete kohta

—	Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ, 11. juuni 2007, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ

—	Komisjoni otsus 2007/433/EÜ, 18. juuni 2007, ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O'Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks

—

Komisjoni direktiiv 2008/61/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks

—	Komisjoni otsus 2011/778/EL, 28. november 2011, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel Kanada teatavatest provintsidest pärit seemnekartuli osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ teatavatest sätetest

—	Komisjoni rakendusotsus 2011/787/EL, 29. november 2011, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt Egiptuse suhtes erakorralisi meetmeid haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. leviku takistamiseks

—	Komisjoni rakendusotsus 2012/138/EL, 1. märts 2012, Anoplophora chinensis'e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

—	Komisjoni rakendusotsus 2012/219/EL, 24. aprill 2012, millega Serbia on tunnistatud vabaks organismist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckerman ja Kotthoff) Davis et al.

—	Komisjoni rakendusotsus 2012/270/EL, 16. mai 2012, organismide Epitrix cucumeris (Harris), Epitrix similaris (Gentner), Epitrix subcrinita (Lec.) ja Epitrix tuberis (Gentner) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

—	Komisjoni rakendusotsus 2012/697/EL, 8. november 2012, perekonna Pomacea (Perry) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta

—	Komisjoni rakendusotsus 2012/756/EL, 5. detsember 2012, Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta

—	Komisjoni rakendusotsus 2013/92/EL, 18. veebruar 2013, Hiinast pärit kindlaksmääratud kaupade veol kasutatava puidust pakkematerjali suhtes kohaldatava järelevalve, taimetervise kontrolli ja meetmete kohta

—	Komisjoni rakendusotsus 2013/413/EL, 30. juuli 2013, millega lubatakse liikmesriikidel Liibanoni Akkari ja Bekaa piirkondadest pärit kartulite, välja arvatud seemnekartuliks ettenähtud kartulite puhul kehtestada erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest

—	Komisjoni rakendusotsus 2013/754/EL, 11. detsember 2013, meetmete kohta, millega hoida ära Guignardia citricarpa Kiely (kõik liigi Citrus patogeensed tüved) liitu toomine ja selle levimine liidus seoses Lõuna-Aafrikaga

—	Komisjoni rakendusotsus 2013/780/EL, 18. detsember 2013, millega tehakse erand nõukogu direktiivi 2009/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktist ii seoses Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjaliga liikidelt Quercus L., Platanus L. ja Acer saccharum Marsh.

—

Komisjoni rakendusotsus 2013/782/EL, 18. detsember 2013, millega muudetakse otsust 2002/757/EÜ seoses nõudega esitada kahjulikku organismi Phytophthora ramorum Werres, De Cock & Man in 't Veld sp. nov. käsitlev fütosanitaarsertifikaat Ameerika Ühendriikidest pärit kooreta saematerjali kohta, mis on saadud liikidelt Acer macrophyllum Pursh ja Quercus spp. L.

—	Komisjoni soovitus 2014/63/EL, 6. veebruar 2014, Diabrotica virgifera virgifera Le Conte'i tõrje kohta liidu piirkondades, kus selle esinemine on kinnitust leidnud

—	Komisjoni rakendusotsus 2014/422/EL, 2. juuli 2014, millega sätestatakse meetmed seoses teatavate Lõuna-Aafrikast pärit tsitrusviljadega, et hoida ära Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa liitu sissetoomine ja levimine liidu piires

—	Komisjoni rakendusotsus 2014/917/EL, 15. detsember 2014, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ rakendamiseks seoses kahjulikest organismidest teatamise ja liikmesriikide võetud või kavandatavate meetmetega

—	Komisjoni rakendusotsus 2014/924/EL, 16. detsember 2014, millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) puidu ja koore suhtes

—

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/179, 4. veebruar 2015, millega lubatakse liikmesriikidel teha erand nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ teatavatest sätetest seoses okaspuude (Coniferales) puidust pakkematerjaliga, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest ja mida kasutatakse laskemoona kastide valmistamiseks Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi kontrolli all

—	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/789, 18. mai 2015, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta

Šveitsi õigusaktid

—	27. oktoobri 2010. aasta määrus taimekaitse kohta (RS 916.20)

—	Majandusministeeriumi (DFE, Département fédéral de l'économie) 15. aprilli 2002. aasta määrus keelustatud taimede kohta (RS 916.205.1)

—	Föderaalse põllumajandusameti (OFAG, Office Fédéral de l'Agriculture) 13. märtsi 2015. aasta määrus ajutiste taimetervisemeetmete kohta (RS 916.202.1)

—	Föderaalse põllumajandusameti (OFAG, Office Fédéral de l'Agriculture) 24. märtsi 2015. aasta määrus teatavate Indiast pärit puu- ja köögivilja importimise keelustamise kohta (RS 916.207.142.3)

—	Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) 14. detsembri 2012. aasta koondotsus standardi ISPM 15 kohaldamise kohta kaupade importimisel kolmandatest riikidest puidust pakendis (fosc.ch 130 244)

—	9. augusti 2013. aasta koondotsus meetmete kohta, et vältida Pomacea (Perry) sissetoomist ja levikut (FF 2013 5917)

—	9. augusti 2013. aasta koondotsus meetmete kohta, et vältida Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu ja Goto sissetoomist ja levikut (FF 2013 5911)

—	Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) 16. märtsi 2015. aasta koondotsus, millega sätestatakse meetmed seoses teatavate Lõuna-Aafrikast pärit tsitrusviljadega, et vältida Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa sissetoomist ja levikut (FF 2015 2596)

—	Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) 1. jaanuari 2012. aasta direktiiv nr 1, mis on suunatud kartuli-kiduussiga (Globodera rostochiensis ja Globodera pallida) seotud järelevalve ja võitlusega tegelevatele kantonite taimetervise ja kontrolliasutustele

—	Föderaalse keskkonnaameti (OFEV, Office fédéral de l'environnement) poolt 30. märtsil 2015 avaldatud juhised seoses männi nematoodiga (Bursaphelenchus xylophilus)

“

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(3) Erandina punktist 4 on nende taimede Šveitsi territooriumile sisenemine ja nende transport läbi Šveitsi territooriumi lubatud, kuid nende taimede turustamine, tootmine ja kasvatamine on Šveitsis keelatud.

(4) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile hiljemalt 1. juulil 2015 muudetud redaktsioonis, kui ei ole sätestatud teisiti.

II LISA

„4. LIIDE (1)

ARTIKLIS 4 NIMETATUD ALAD JA NENDEGA SEOTUD ERINÕUDED

Artiklis 4 nimetatud alad ja nendega seotud erinõuded, mida peavad järgima mõlemad kokkuleppeosalised, on kindlaks määratud kahe kokkuleppeosalise vastavates õigusnormides, mis on esitatud allpool.

Liidu õigusaktid

—	Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008, 4. juuli 2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad

Šveitsi õigusaktid

—	27. oktoobri 2010. aasta määrus taimekaitse kohta, 12. lisa (RS 916.20)

1.2.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 27/169

Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/799 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 139, 26. mai 2016 )

1.	Leheküljel 284 8. liite punkti 2 viidete osas

asendatakse

„ISO 14230-2 Road Vehicles – Diagnostic Systems – Keyword Protocol 2000 – Part 2: Data Link Layer („Maanteesõidukid. Diagnostikasüsteemid. Võtmesõnaprotokoll 2000. Osa 2: Andmelülikiht“). Esimene väljaanne, 1999.“

järgmisega:

Esimene väljaanne: 1999.

Vehicles – Diagnostic (Sõidukid. Diagnostika).“

2.	Leheküljel 427 13. liite I lisa tabel „ITSi LIIDESE KAUDU KÄTTESAADAVATE ANDMETE NIMEKIRI“ asendatakse järgmisega:

„Andmed	Allikas	Andmete liigitus (Isikuandmed / Mitte isikuandmed)
VehicleIdentificationNumber	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
CalibrationDate	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
TachographVehicleSpeed speed instant t	Sõidukiseade	Isikuandmed
Driver1WorkingState Selector driver	Sõidukiseade	Isikuandmed
Driver2WorkingState	Sõidukiseade	Isikuandmed
DriveRecognize Speed Threshold detected	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
Driver1TimeRelatedStates Weekly day time	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2TimeRelatedStates	Juhikaart	Isikuandmed
DriverCardDriver1	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
DriverCardDriver2	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
OverSpeed	Sõidukiseade	Isikuandmed
TimeDate	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
HighResolutionTotalVehicleDistance	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
ServiceComponentIdentification	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
ServiceDelayCalendarTimeBased	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
Driver1Identification	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2Identification	Juhikaart	Isikuandmed
NextCalibrationDate	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
Driver1ContinuousDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2ContinuousDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1CumulativeBreakTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CumulativeBreakTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1CurrentDurationOfSelectedActivity	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CurrentDurationOfSelectedActivity	Juhikaart	Isikuandmed
SpeedAuthorised	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
TachographCardSlot1	Juhikaart	Mitte isikuandmed
TachographCardSlot2	Juhikaart	Mitte isikuandmed
Driver1Name	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2Name	Juhikaart	Isikuandmed
OutOfScopeCondition	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
ModeOfOperation	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
Driver1CumulatedDrivingTimePreviousAndCurrentWeek	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CumulatedDrivingTimePreviousAndCurrentWeek	Juhikaart	Isikuandmed
EngineSpeed	Sõidukiseade	Isikuandmed
RegisteringMemberState	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
VehicleRegistrationNumber	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
Driver1EndOfLastDailyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2EndOfLastDailyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1EndOfLastWeeklyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2EndOfLastWeeklyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1EndOfSecondLastWeeklyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2EndOfSecondLastWeeklyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1CurrentDailyDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CurrentDailyDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1CurrentWeeklyDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CurrentWeeklyDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1TimeLeftUntilNewDailyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2TimeLeftUntilNewDailyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1CardExpiryDate	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CardExpiryDate	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1CardNextMandatoryDownloadDate	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CardNextMandatoryDownloadDate	Juhikaart	Isikuandmed
TachographNextMandatoryDownloadDate	Sõidukiseade	Mitte isikuandmed
Driver1TimeLeftUntilNewWeeklyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2TimeLeftUntilNewWeeklyRestPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1NumberOfTimes9hDailyDrivingTimesExceeded	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2NumberOfTimes9hDailyDrivingTimesExceeced	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1CumulativeUninterruptedRestTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2CumulativeUninterruptedRestTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1MinimumDailyRest	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2MinimumDailyRest	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1MinimumWeeklyRest	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2MinimumWeeklyRest	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1MaximumDailyPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2MaximumDailyPeriod	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1MaximumDailyDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2MaximumDailyDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1NumberOfUsedReducedDailyRestPeriods	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2NumberOfUsedReducedDailyRestPeriods	Juhikaart	Isikuandmed
Driver1RemainingCurrentDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
Driver2RemainingCurrentDrivingTime	Juhikaart	Isikuandmed
GNSS position	Sõidukiseade	Isikuandmed“

3.	Leheküljel 462 14. liite punkti 5.3.2 lõigus DSC_29

asendatakse

„DSC_29

Lisaks peavad sõidumeerikute kaugseireks kasutatavad seadmed selleks, et tagada ühilduvust muude standardsete 5,8 GHz DSRC-süsteemidega, vastama standardites EN12253 ja EN 13372 esitatud ja allpool täpsustatud parameetritele.“

järgmisega:

„DSC_29

Täpsemalt:“

4.	Leheküljel 474 14. liite tabelis 14.3

asendatakse rida

„RTM9

hetketegevus

Sõidukiseade loob andmeelemendi RTM9 kohta kahendväärtuse.

Kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus ei ole „JUHTIMINE“ vastavalt IC lisa määratlusele, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks TRUE.

MUUL JUHUL, kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus on „JUHTIMINE“, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks FALSE.

“

järgmisega:

„RTM9

hetketegevus

Sõidukiseade loob andmeelemendi RTM9 kohta kahendväärtuse.

Kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus ei ole „JUHTIMINE“ vastavalt IC lisa määratlusele, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks TRUE.

MUUL JUHUL, kui sõidukiseadmes salvestatud hetketegevus on „JUHTIMINE“, määrab sõidukiseade muutuja väärtuseks FALSE.

1 (TRUE) = valitud on muu tegevus; 0 (FALSE) = valitud on juhtimine

“

5.	Leheküljel 501 16. liite punktis 1.1

asendatakse

„VU	sõidukiseade (Vehicle Unit)“

järgmisega:

„TBD	(To Be Defined) täpsustatakse hiljem
VU	(Vehicle Unit) sõidukiseade“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 27

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 1. veebruar 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/160, 20. jaanuar 2017, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/161, 31. jaanuar 2017, millega parandatakse määruse (EL) nr 139/2014 (millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008) prantsuskeelset versiooni ( 1 )	99
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/162, 31. jaanuar 2017, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/2226, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2016. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra	101
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/163, 31. jaanuar 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	113
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, 31. jaanuar 2017, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL ( 1 )	115
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/165, 27. jaanuar 2017, millega nimetatakse ametisse üks Prantsuse Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige ja 12 asendusliiget	121
	*	Komisjoni otsus (EL) 2017/166, 27. november 2015, riigiabi SA. 38831 (2014/C) (ex 2014/N) kohta, mida Portugal kavatseb anda ettevõtjale Volkswagen Autoeuropa, Lda (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8232 all) ( 1 )	123
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/167, 30. jaanuar 2017, millega Belgial, Tšehhi Vabariigil, Prantsusmaal ja Hispaanial lubatakse ajutiselt sertifitseerida nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ I lisas osutatud teatavat liiki viljapuude supereliitemataimi ja supereliitmaterjali, mis on kasvatatud põllul, kus neid ei kaitsta putukate eest (teatavaks tehtud numbri C(2017) 60 all)	143
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/168, 31. jaanuar 2017, mis käsitleb selliste Interneti Tehnilise Operatiivkogu tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimist, millele riigihangetes viidata ( 1 )	151
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ühise põllumajanduskomitee otsus nr 1/2015, 19. november 2015, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 4. lisa 1., 2. ja 4. liite muutmise kohta [2017/169]	155

		Parandused
	*	Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/799 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded) parandused ( ELT L 139, 26.5.2016 )	169