16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/1

(1)

Nõukogu direktiivi 2014/107/EL, (3) mis muudab direktiivi 2011/16/EL, (4) kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 27 liikmesriigi suhtes ja alates 1. jaanuarist 2017 Austria suhtes. Kõnealuse direktiiviga rakendatakse finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmset standardit liidus, tagades, et teave finantskontode omanike kohta edastatakse liikmesriigile, mille resident konto omanik on.

(2)

Direktiivis 2011/16/EL on sätestatud, et kui konto omanik on vahendusüksus, vaatavad finantsasutused kõnealuse üksuse läbi ning teevad kindlaks tegelikult kasu saavad omanikud ja teatavad neist. See oluline element kõnealuse direktiivi kohaldamisel põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (5) kohaselt saadud rahapesuvastasel teabel, et tuvastada tegelikult kasu saavad omanikud.

(3)

Selleks et tõhusalt valvata selle järele, kuidas finantsasutused kohaldavad direktiivis 2011/16/EL sätestatud hoolsusmeetmeid, vajavad maksuhaldurid juurdepääsu rahapesuvastasele teabele. Kõnealuse juurdepääsu puudumisel ei oleks nimetatud halduritel võimalik teha järelevalvet, kinnitada ja auditeerida, et finantsasutused kohaldavad direktiivi 2011/16/EL nõuetekohaselt ning tuvastavad korrektselt vahendusüksuste tegelikult kasu saavad omanikud ja teatavad neist.

(4)

Direktiiviga 2011/16/EL reguleeritakse liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja halduskoostöö muid vorme. Maksustamisalase halduskoostöö raames juurdepääs isikute poolt direktiivi (EL) 2015/849 alusel hoitavale rahapesuvastasele teabele tagaks maksuhalduritele paremad võimalused direktiivist 2011/16/EL tulenevate kohustuste täitmiseks ning tõhusamaks võitlemiseks maksudest kõrvalehoidumise ja pettuse vastu.

(5)

Seepärast tuleb tagada, et maksuhalduritel oleks võimalik juurde pääseda rahapesuvastasele teabele, menetlustele, dokumentidele ja mehhanismidele, et nad saaksid direktiivi 2011/16/EL nõuetekohase kohaldamise järele valvates täita oma ülesandeid ning et kõik kõnealuses direktiivis sätestatud halduskoostöö vormid saaksid toimida.

(6)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kuigi käesoleva direktiiviga nõutakse, et maksuhaldurite juurdepääs isikuandmetele oleks õigusaktiga ette nähtud, ei eelda see tingimata õigusakti vastuvõtmist parlamendis, piiramata asjaomase liikmesriigi põhiseaduslikku korda. Selline õigusakt peaks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale olema siiski selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema arusaadav ja eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse.

(7)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhus liikmesriikidevaheline halduskoostöö ja selle tõhus järelevalve siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nõutava ühetaolisuse ja tõhususe tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)

Finantsasutuste poolt direktiivi 2011/16/EL kohaselt klientide suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed on juba toimimas ja esimesed teabevahetustoimingud peavad olema lõpule viidud 2017. aasta septembriks. Selleks et vältida kõnealuse direktiivi kohaldamise tõhusa järelevalve edasilükkumist, tuleks käesolev muutev direktiiv jõustada ja üle võtta nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2018.

(9)

Direktiivi 2011/16/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/4

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (2) III lisas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle mahepõllumajanduslike toodete tootmise süsteemid ja sellise tootmise kontrolli meetmed on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatutega.

(2)

Korea Vabariik teatas komisjonile, et riigi pädev asutus on tühistanud ühe kontrollorgani tunnustamise ja lisanud kolm kontrollorganit tunnustatud kontrollorganite loetellu.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas on esitatud kolmandates riikides samaväärsuse kontrollijatena ja samaväärsust kinnitavate sertifikaatide väljaandjatena tunnustatud kontrolliasutuste ja -organite loetelu.

(4)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija A CERT European Organization for Certification S.A. taotluse tema lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et kontrollija A CERT European Organization for Certification S.A. tunnustamine on põhjendatud A- ja D-tootekategooria osas järgmiste riikide puhul: Albaania, Aserbaidžaan, Bhutan, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Etioopia, Filipiinid, Grenada, Gruusia, Hiina, Indoneesia, Iraan, Jamaica, Jordaania, Kasahstan, Keenia, Liibanon, Lõuna-Aafrika, Maroko, Moldova, Paapua Uus-Guinea, Pakistan, Rwanda, Saudi Araabia, Serbia, Tai, Taiwan, Tansaania, Tšiili, Türgi, Uganda, Ukraina, Valgevene, Venemaa.

(5)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Bioagricert S.r.l. taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Indoneesiale ja Senegalile ning A- ja D-tootekategooria osas Albaaniale ja Bangladeshile ning et on põhjendatud tunnustamise kohaldamisala laiendamine E-tootekategooriale Albaania ja Tai puhul.

(6)

Caucacert on komisjonile teatanud veast tema ärinimes, mis tuleks muuta nimeks Caucascert.

(7)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija CCPB Srl taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, B-, D-, E- ja F-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Gruusiale, Iraanile, Jordaaniale ja Saudi Araabiale, B-tootekategooria osas Filipiinidele, Hiinale, Iraagile, Malile ja Süüriale, C-tootekategooria osas Marokole ja Tuneesiale, E-tootekategooria osas Tuneesiale ning E- ja F-tootekategooria osas Egiptusele, Filipiinidele, Hiinale, Iraagile, Liibanonile, Malile, Marokole, San Marinole, Süüriale ja Türgile.

(8)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija CERES Certification of Environmental Standards GmbH taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, B- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Armeeniale, A- ja D-tootekategooria osas Malawile, Sierra Leonele, Somaaliale, Tadžikistanile ja Valgevenele ning B-tootekategooria osas El Salvadorile, Guatemalale, Hondurasele ja Nicaraguale.

(9)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Control Union Certifications taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-, B-, C-, D-, E- ja F-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Burundile, Lõuna-Sudaanile ja Somaaliale, B- ja C-tootekategooria osas Angolale, Djiboutile, Eritreale, Fidžile, Kosovole, Libeeriale, Nigerile, Tšaadile ja Valgevenele ning B-, C- ja D-tootekategooria osas Kongo Demokraatlikule Vabariigile ja Madagaskarile.

(10)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Ecocert SA taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et B-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Mosambiigile ning C-tootekategooria osas Bangladeshile, Hondurasele, Hongkongile, Peruule, Tšiilile ja Vietnamile.

(11)

Ecocert SA on teatanud komisjonile, et tema tütarettevõte ECOCERT IMO Denetim ve Belgelendirme Ltd. Ști on lõpetanud sertifitseerimistegevuse kõigis kolmandates riikides, mille suhtes teda oli tunnustatud. Seega ei peaks ECOCERT IMO Denetim ve Belgelendirme Ltd. Ști enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(12)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Ekoagros taotluse tema lisamiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa loetellu. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et kontrollija Ekoagros tunnustamine on põhjendatud A-tootekategooria osas Venemaa puhul, A- ja B-tootekategooria osas Ukraina ja Valgevene puhul, A- ja D-tootekategooria osas Tadžikistani puhul ning A- ja F-tootekategooria osas Kasahstani puhul.

(13)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Florida Certified Organic Growers and Consumers, Inc. (FOG), DBA as Quality Certification Services (QCS) taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Jamaicale ja Vietnamile ning D-tootekategooria osas Ecuadorile.

(14)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija IMOswiss AG taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Araabia Ühendemiraatidele, A- ja D-tootekategooria osas Burundile, B-tootekategooria osas Mehhikole ja Peruule ning C-tootekategooria osas Ameerika Ühendriikidele, Bruneile, Hiinale, Hondurasele, Hongkongile ja Madagaskarile. Lisaks on IMOswiss AG teatanud komisjonile, et on lõpetanud sertifitseerimistegevuse Aserbaidžaanis, Gruusias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis, Usbekistanis ja Venemaal. Seega ei peaks ta enam nende riikide puhul olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(15)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Kiwa BCS Öko-Garantie GmbH taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Sambiale, B-tootekategooria osas Laosele, Myanmarile/Birmale ja Taile, C-tootekategooria osas Hongkongile, Indoneesiale ja Sri Lankale ning C- ja E-tootekategooria osas Bangladeshile.

(16)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Mayacert taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Colombiale, Dominikaani Vabariigile ja El Salvadorile, A- ja D-tootekategooria osas Belize'ile ja Peruule ning B-tootekategooria osas Guatemalale, Hondurasele ja Nicaraguale.

(17)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija OneCert International PVT Ltd taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Bangladeshile, Ghanale, Hiinale, Kambodžale, Laosele, Myanmarile/Birmale, Omaanile, Saudi Araabiale ja Venemaale.

(18)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Oregon Tilth taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et on põhjendatud tunnustamise kohaldamisala laiendamine E-tootekategooriale Mehhiko puhul.

(19)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Organic Certifiers taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A- ja D-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Indoneesiale.

(20)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Organska Kontrola taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et on põhjendatud tunnustamise kohaldamisala laiendamine B-tootekategooriale kõigi riikide puhul.

(21)

QC&I GmbH on teatanud komisjonile, et on lõpetanud sertifitseerimistegevuse kõigis kolmandates riikides, mille suhtes teda oli tunnustatud. Seega ei peaks ta enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(22)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollija Suolo e Salute srl taotluse tema erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et A-tootekategooria osas on põhjendatud tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine Dominikaani Vabariigile ja Egiptusele ning et on põhjendatud tunnustamise kohaldamisala laiendamine D-tootekategooriale Dominikaani Vabariigi puhul.

(23)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas tuleks kõiki viiteid Taiwanile mõista viitena Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumile.

(24)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III ja IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(25)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise komitee arvamusega,

1)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)

IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/14

(1)

Lallemand SAS on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikega 3 esitanud taotluse muuta loa hoidja nime järgmiste komisjoni õigusaktide puhul: komisjoni määrused (EÜ) nr 226/2007, (2) (EÜ) nr 1293/2008, (3) (EÜ) nr 910/2009, (4) (EÜ) nr 911/2009, (5) (EL) nr 1120/2010 (6) ja (EL) nr 212/2011 (7) ning komisjoni rakendusmäärused (EL) nr 95/2013 (8) ja (EL) nr 413/2013 (9).

(2)

Taotleja väidab, et Danstar Ferment AG on söödalisandite Pediococcus acidilactici CNCM MA 18/5M ja Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 turustamisõiguste juriidiline omanik. Taotleja on esitanud taotlust toetavad asjakohased andmed.

(3)

Kavandatav loa hoidja nime muutmine on oma olemuselt pelgalt administratiivne ega too kaasa kõnealuste söödalisandite uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametit teavitati kõnealusest taotlusest.

(4)

Et äriühing Danstar Ferment AG saaks kasutada oma turustamisõigusi, on vaja muuta kõnealuste lubade tingimusi.

(5)

Seepärast tuleks vastavalt muuta määrusi (EÜ) nr 226/2007, (EÜ) nr 1293/2008, (EÜ) nr 910/2009, (EÜ) nr 911/2009, (EL) nr 1120/2010 ja (EL) nr 212/2011 ning rakendusmäärusi (EL) nr 95/2013 ja (EL) nr 413/2013.

(6)

Kuna ohutusnõuded ei eelda käesoleva määrusega määrustesse (EÜ) nr 226/2007, (EÜ) nr 1293/2008, (EÜ) nr 910/2009, (EÜ) nr 911/2009, (EL) nr 1120/2010 ja (EL) nr 212/2011 ning rakendusmäärustesse (EL) nr 95/2013 ja (EL) nr 413/2013 tehtud muudatuste viivitamatut kohaldamist, siis on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul võib olemasolevad varud ära kasutada.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

Pealkirjas asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG“;

2)

lisa teises veerus asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS“.

1)

Pealkirjas asendatakse nimi „Lallemand SAS“ nimega „Danstar Ferment AG“;

2)

lisa teises veerus asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS“.

1)

Pealkirjas asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG“;

2)

lisa teises veerus asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS“.

1)

Pealkirjas asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG“;

2)

lisa teises veerus asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS“.

1)

Pealkirjas asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG“;

2)

lisa teises veerus asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS“.

1)

Pealkirjas asendatakse nimi „Lallemand SAS“ nimega „Danstar Ferment AG“;

2)

lisa teises veerus asendatakse väljend „Lallemand SAS“ väljendiga „Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS“.

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/18

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklile 7 on esitatud loataotlus divaskoksiidi kasutamiseks; taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse divaskoksiidi kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ja selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 25. mai 2016. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda divaskoksiid kahjulikku mõju loomade ega tarbijate tervisele ning et kui võetakse sobivad kaitsemeetmed, on see aine kasutaja jaoks ohutu.

(5)

Samuti jõudis amet järeldusele, et muude vase allikatega võrreldes ei tulene divaskoksiidist täiendavat ohtu keskkonnale ning et seda võib pidada kõikide loomaliikide puhul tõhusaks vase allikaks. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 21 kohaselt asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Söödalisandi nimetus taotluses on divaskoksiid. Sellele söödalisandile vastav Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nimetus on aga vask(I)oksiid. Vastavalt vask(II)oksiidi käsitlevas ameti arvamuses (3) esitatud soovitusele tuleks kõnealust söödalisandit nimetada vask(I)oksiidiks.

(7)

Vask(I)oksiidi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse aine kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/22

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

12. detsembril 2016 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada ühe füüsilise isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(3)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/24

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/26

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 (3) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel.

(2)

Esimese osalise hankemenetluse raames saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks kindlaks määrata madalaim müügihind.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/28

(1)

Otsusega 2007/884/EÜ (2) lubati Ühendkuningriigil kuni 31. detsembrini 2010 piirata 50 % määraga rendilevõtja või liisija õigust arvata maha selliste renditud või liisitud autode eest makstud sisendkäibemaks, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks. Samuti lubati Ühendkuningriigil mitte käsitada tasu eest teenuste osutamisena maksukohustuslase poolt ettevõtluse eesmärgil renditud või liisitud auto kasutamist isiklikuks tarbeks. Kõnealuste meetmetega („erandmeetmed“) kadus rendilevõtjal või liisijal vajadus pidada arvestust ametiautoga tehtud erasõitude üle ja arvestada käibemaksu iga auto kohta isiklikuks tarbeks tehtud tegeliku läbisõidu pealt.

(2)

Otsust 2007/884/EÜ on hiljem muudetud rakendusotsustega 2011/37/EL (3) ja 2013/681/EL, (4) millega pikendati erandmeetmete kohaldamisaega 31. detsembrini 2016.

(3)

Kirjas, mis registreeriti komisjonis 14. märtsil 2016, taotles Ühendkuningriik luba pikendada erandmeetmete kohaldamisaega.

(4)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 28. juuni 2016. aasta kirjaga teisi liikmesriike Ühendkuningriigi taotlusest. Komisjon teatas 28. juuni 2016. aasta kirjaga Ühendkuningriigile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Ühendkuningriik esitas kooskõlas otsuse 2007/884/EÜ artikliga 3 komisjonile aruande, mis hõlmas nimetatud otsuse kohaldamist, sealhulgas kohaldatava piirangu protsendimäära läbivaatamist. Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt kajastab mahaarvamise õigusele seatud 50 % piirang endiselt asjaomaste sõidukite ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamisega seotud olukorra suhet.

(6)

Seepärast tuleks Ühendkuningriigil lubada jätkata erandmeetmete kohaldamist veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2019.

(7)

Kui Ühendkuningriik leiab, et kõnealust tähtaega oleks vaja pärast 2019. aastat täiendavalt pikendada, peaks ta esitama komisjonile hiljemalt 1. aprilliks 2019 aruande, milles muu hulgas vaadatakse läbi kohaldatava piirangu määr, ning tähtaja pikendamise taotluse.

(8)

Erandmeetmete kohaldamisaja pikendamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(9)

Otsust 2007/884/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/30

(1)

Madalmaad taotlesid 29. märtsil 2016 kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikega 1 luba kohaldada elektrisõidukitele tarnitava elektrienergia suhtes vähendatud maksumäära. Komisjoni taotlusel esitasid Madalmaad lisateavet 6. aprillil, 20. juunil ja 18. augustil 2016.

(2)

Vähendatud maksumäära eesmärk on edendada elektrisõidukite kasutamist, vähendades nende sõidukite liikumapanekuks kasutatavale elektrienergiale tehtud kulusid.

(3)

Elektrisõidukite kasutamine hoiab ära bensiini ja diisli või muude fossiilkütuste põlemisest tulenevate õhusaasteainete heidet ning aitab seega parandada õhukvaliteeti linnades. Lisaks võib elektrisõidukite kasutamine vähendada CO2-heidet juhul, kui kasutatav elektrienergia toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Seepärast loodetakse, et meetmega on võimalik kaasa aidata liidu keskkonna-, tervise- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

(4)

Madalmaad taotlesid sõnaselgelt, et vähendatud maksumäära kohaldataks nii äriotstarbel kui ka muul kui äriotstarbel kasutatavatele elektrisõidukitele tarnitava elektrienergia suhtes ning et hõlmatud oleks ka üldsusele juurdepääsmatud laadimisjaamad.

(5)

Madalmaad palusid elektrienergia vähendatud maksumäära kohaldada üksnes selliste laadimisjaamade suhtes, kus elektrienergiat kasutatakse vahetult elektrisõidukite laadimiseks, mitte elektrienergia suhtes, mida pakutakse akude vahetamise teel.

(6)

Elektrisõidukitele laadimisjaamade kaudu tarnitava elektrienergia vähendatud maksumäär edendab üldsusele juurdepääsetavate laadimisjaamade äritegevust Madalmaades, mis peaks muutma elektriautode kasutamise atraktiivsemaks ja parandama õhukvaliteeti.

(7)

Arvestades elektrisõidukite piiratud arvu ja asjaolu, et elektrisõidukitele laadimisjaamade kaudu tarnitava elektrienergia maksustamise tase on kõrgem kui äriotstarbelisel kasutamisel kehtiv direktiivi 2003/96/EÜ artiklis 10 sätestatud madalaim tase, ei too meede oma kehtivusajal tõenäoliselt kaasa konkurentsimoonutusi ega mõjuta seega negatiivselt siseturu nõuetekohast toimimist.

(8)

Muul kui äriotstarbelisel kasutamisel elektrisõidukitele laadimisjaamade kaudu tarnitava elektrienergia maksustamise tase on kõrgem kui muul kui äriotstarbelisel kasutamisel kehtiv direktiivi 2003/96/EÜ artiklis 10 sätestatud madalaim tase.

(9)

Vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikele 2 peavad kõik kõnealuse direktiivi artikli 19 lõike 1 alusel antavad load olema ajaliselt rangelt piiritletud. Madalmaad taotlesid loa andmist neljaks aastaks eesmärgiga tagada, et loa kehtivusaeg on piisavalt pikk, et mitte heidutada ettevõtjaid vajalikke investeeringuid tegemast.

(10)

Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/32

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja liikmesriikide (mille rahaühik on euro) keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks nõukogu.

(2)

Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Irelandi välisaudiitori volitused lõppesid pärast 2015. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitorid alates 2016. majandusaastast.

(3)

Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Ireland on majandusaastateks 2016–2020 valinud oma välisaudiitoriks Mazarsi.

(4)

EKP nõukogu soovitas määrata Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Irelandi välisaudiitoriks majandusaastateks 2016–2020 Mazarsi.

(5)

EKP nõukogu soovitusest tulenevalt tuleks nõukogu otsust 1999/70/EÜ (2) sellele vastavalt muuta,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/34

(1)

Komisjoni otsustes 2007/305/EÜ, (2) 2007/306/EÜ (3) ja 2007/307/EÜ (4) on sätestatud eeskirjad hübriidrapsi Ms1×Rf1 (ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ1-4), hübriidrapsi Ms1×Rf2 (ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ2-5) ja rapsi Topas 19/2 (ACS-BNØØ7-1) ning nendest saadud toodete (edaspidi „geneetiliselt muundatud materjal“) turult kõrvaldamise kohta. Kõnealused otsused võeti vastu pärast seda, kui loa hoidja, ettevõtja Bayer CropScience AG teatas komisjonile, et ta ei kavatse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 8 lõike 4, artikli 11, artikli 20 lõike 4 ja artikli 23 kohaselt kõnealuse geneetiliselt muundatud materjali loa pikendamist taotleda.

(2)

Kõigis kolmes otsuses on ette nähtud esialgne viieaastane üleminekuperiood, mille jooksul on lubatud turule viia toitu ja sööta, mis sisaldab kõnealust geneetiliselt muundatud materjali kuni 0,9 % ulatuses, koosneb sellest vastavas ulatuses või on vastavas ulatuses sellest toodetud ning milles kõnealuse materjali esinemine on juhuslik või tehniliselt vältimatu. Selle üleminekuperioodi eesmärk oli võtta arvesse asjaolu, et geneetiliselt muundatud materjali jälgi võis toidu- ja söödaahelas mõnikord esineda ka pärast seda, kui ettevõtja Bayer CropScience AG oli otsustanud kõnealustest geneetiliselt muundatud organismidest saadud seemnete müügi lõpetada, ja seda isegi juhul, kui olid võetud kõik meetmed geneetiliselt muundatud materjali esinemise vältimiseks.

(3)

Kogemuste põhjal, mis saadi pärast geneetiliselt muundatud materjali turult kõrvaldamist, muudeti komisjoni rakendusotsusega 2012/69/EL (5) kõiki neid kolme otsust, et pikendada kõnealust üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2016. Arvestades seda, et saabunud teadete kohaselt tuvastati geneetiliselt muundatud materjali jälgi väga vähesel määral, vähendati kõnealuse otsusega kõnealuse geneetiliselt muundatud materjali lubatud sisaldus toidus ja söödas 0,1 massiprotsendini.

(4)

Otsustes 2007/305/EÜ, 2007/306/EÜ ja 2007/307/EÜ on sätestatud ka rida meetmeid, mida ettevõtja Bayer CropScience AG pidi võtma selleks, et tagada kõnealuse geneetiliselt muundatud materjali tõhus turult kõrvaldamine, ja samuti ettevõtja Bayer CropScience AG aruandluskohustused.

(5)

Detsembris 2013 ja märtsis 2016 esitas ettevõtja Bayer CropScience AG aruande, milles ta teatas, et hoolimata meetmetest, mida ta kooskõlas otsustega 2007/305/EÜ, 2007/306/EÜ ja 2007/307/EÜ on võtnud kõnealuste geneetiliselt muundatud organismide esinemise vältimiseks, on viimastel aastatel rapsist valmistatud kauba puhul geneetiliselt muundatud materjali jälgi ikkagi leitud. Nende jälgede esinemise püsimine on selgitatav rapsi bioloogilise eripäraga, mis seisneb selles, et teatav tunnus võib olla pikka aega soikunud, samuti aga põllumajandustavadega, mida seemnekogumisel kasutatakse ja mille tulemusena võisid seemned tahtmatult levida määral, mida otsuste 2007/305/EÜ, 2007/306/EÜ ja 2007/307/EÜ ning rakendusotsuse 2012/69/EL vastuvõtmise ajal oli raske prognoosida. Kõnealuste jälgede esinemine on jätkuvalt vähenenud.

(6)

Seda silmas pidades on asjakohane pikendada üleminekuperioodi veel kolme aasta võrra (31. detsembrini 2019), et rapside Ms1×Rf1, Ms1×Rf2 ja Topas 19/2 siiani esinevad jäljed toidu- ja söödaahelas saaks lõplikult kõrvaldada.

(7)

Selleks et kõnealuse geneetiliselt muundatud materjali kõrvaldamine oleks veelgi tõhusam, on samuti asjakohane, et ettevõtja Bayer CropScience AG rakendaks jätkuvalt otsuste 2007/305/EÜ, 2007/306/EÜ ja 2007/307/EÜ kohaselt nõutud ettevõttesiseseid programme ja koguks nagu varemgi vabatahtlikult andmeid kõnealuse geneetiliselt muundatud materjali esinemise kohta rapsist valmistatud kaubas, mis on liitu imporditud Kanadast, ainsast riigist, kus asjaomaseid rapsisorte ärilistel eesmärkidel kasvatatakse. Ettevõtja Bayer CropScience AG peaks esitama komisjonile mõlema punkti kohta aruande 1. jaanuariks 2019.

(8)

Ettevõtja Bayer CropScience AG peaks jätkuvalt tagama sertifitseeritud etalonaine kättesaadavuse, et kontroll-laborid saaksid selle üleminekuperioodi jooksul analüüse teha.

(9)

Seepärast tuleks otsuseid 2007/305/EÜ, 2007/306/EÜ ja 2007/307/EÜ vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Adressaat rakendab ettevõttesisest programmi, millega tagatakse sordiaretuses ja seemnete tootmisel rapsi ACS-BNØØ4-7 ja ACS-BNØØ1-4 ja hübriidrapsi ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ1-4 tõhus turult kõrvaldamine, ning kogub andmeid kõnealuste geneetiliselt muundatud organismide esinemise kohta Kanadast liitu lähetatud rapsisaadetistes.

Adressaat esitab komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2019 aruande selle programmi rakendamise ning kõnealuste geneetiliselt muundatud organismide esinemise kohta Kanadast liitu lähetatud rapsisaadetistes.“

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Rapsi ACS-BNØØ4-7 ja ACS-BNØØ1-4 ja hübriidrapsi ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ1-4 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud materjali esinemine toidus ja söödas, millest on teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 8 lõike 1 punktile a ja artikli 20 lõikele 1, on lubatud kuni 31. detsembrini 2019 juhul, kui

2.   Adressaat tagab, et rapsi ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ1-4 sertifitseeritud etalonaine on kättesaadav American Oil Chemists Society veebilehe kaudu: https://www.aocs.org/attain-lab-services/certified-reference-materials-(crms)“.

3)

Lisa jäetakse välja.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Adressaat rakendab ettevõttesisest programmi, millega tagatakse sordiaretuses ja seemnete tootmisel rapside ACS-BNØØ4-7 ja ACS-BNØØ2-5 ja hübriidrapsi ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ2-5 tõhus turult kõrvaldamine, ning kogub andmeid kõnealuste geneetiliselt muundatud organismide esinemise kohta Kanadast liitu lähetatud rapsisaadetistes.

Adressaat esitab komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2019 aruande selle programmi rakendamise ning kõnealuste geneetiliselt muundatud organismide esinemise kohta Kanadast liitu lähetatud rapsisaadetistes.“

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Rapsi ACS-BNØØ4-7 ja ACS-BNØØ2-5 ja hübriidrapsi ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ2-5 sisaldava, sellest koosneva või sellest valmistatud materjali esinemine toidus ja söödas, millest on teatatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 8 lõike 1 punktile a ja artikli 20 lõikele 1, on lubatud kuni 31. detsembrini 2019 juhul, kui

2.   Adressaat tagab, et rapsi ACS-BNØØ4-7×ACS-BNØØ2-5 sertifitseeritud etalonaine on kättesaadav American Oil Chemists Society veebilehe kaudu: https://www.aocs.org/attain-lab-services/certified-reference-materials-(crms)“.

3)

Lisa jäetakse välja.

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/38

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Nimetatud määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas India õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

1. septembril 2013 sai komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) Indias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda käsitleva tehnilise nõuande. Tehnilises nõuandes märgitakse, et jurisdiktsiooni tasandil kohaldatava õigus- ja järelvalvekorraga tagatakse, et Indias tegevusloa saanud kesksed vastaspooled, mis on vastu võtnud sisepoliitika ja menetlused seoses eri valdkondadega, millega kaasnevad õiguslikult siduvad nõuded, vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(4)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt nimetatud määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(6)

India õiguslikult siduvad nõuded seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega, mis kliirivad äriühingu väärtpabereid ja tuletisinstrumente ning mis on India väärtpaberite ja börsi nõukogu (SEBI) kontrolli ja järelevalve all (SEBI kord), koosnevad 1956. aasta väärtpaberilepingute seadusest (määrus) ja 2012. aasta väärtpaberilepingute määrustest (börs ja kliirivad äriühingud), mille võttis SEBI vastu 2012. aasta juunis, kasutades SCRA ja India väärtpaberite ja börsi nõukogu seadusega (SEBI seadus) antud volitusi. 4. septembril 2013 andis SEBI välja ringkirja, millega ta võttis vastu finantsturutaristute põhimõtted, mille andsid 2012. aasta aprillis välja Makse- ja Arveldussüsteemide Komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon, ning nõudis, et finantsturgude infrastruktuurid, sealhulgas kliirimisäriühingud, neid järgiksid.

(7)

Väärtpaberilepingute seaduse ja määrustega on sätestatud tegevuslubade andmise kord kliirimissüsteemidele, mida keskvalitsus ja SEBI tunnustavad kliirimisäriühingutena. Tegevusluba taotlev kliirimissüsteem peab vastama erinõuetele, mille eesmärk on tagada õiglane kliirimissüsteemi toimimine ja investorite kaitse. Keskvalitsus või SEBI võivad samuti kehtestada tingimusi tunnustatud kliirimisäriühingutele. Tunnustatud kliirimisäriühingud peavad vastu võtma sise-eeskirjad ja menetlused, mida enne tunnustatud kliirimisäriühingutele loa andmist hindavad keskvalitsus ja SEBI ning mis peavad olema kooskõlas igale tunnustatud kliirimisäriühingule kehtestatud tingimustega. Tunnustatud kliirimisäriühingute sise-eeskirju ja menetlusi ei saa muuta ilma SEBI eelneva heakskiiduta. Lisaks sellele võib SEBI vastu võtta tunnustatud kliirimisäriühingute sise-eeskirju seoses konkreetsete küsimustega ning vastavalt vajadusele või otstarbekusele muuta tunnustatud kliirimisäriühingute kehtivaid sise-eeskirju. Lisaks sellele võib SEBI määrata karistusi tunnustatud kliirimisäriühingute sise-eeskirjade ja menetluste või SEBI juhiste rikkumise eest.

(8)

Indias tegevusloa saanud selliste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded, kes kliirivad valitsuse väärtpabereid, rahaturuinstrumente ja vabavahetusturgude instrumente ning kes kuuluvad India Reservpanga (RBI) järelevalve alla (RBI kord), koosnevad 2007. aasta makse- ja arveldussüsteemide seadusest ja 2008. aasta makse ja arveldussüsteemide määrusest. RBI annab üksustele loa kliiringukoja tegevuseks, kui nad vastavad nõutavatele tingimustele („tegevusloa saanud kliiringukojad“). Lisaks sellele võib RBI kehtestada eritingimused loa saamiseks, mis kehtib seni, kuni eritingimused on täidetud. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse kohaselt võtavad kliiringukojad vastu sise-eeskirjad ja menetlused ning nad on kohustatud tegutsema nendega kooskõlas.

(9)

Lisaks sellele on makse- ja arveldussüsteemide seaduse kohaselt RBI-l õigus välja anda üldiseid suuniseid ja juhiseid, mis on adresseeritud konkreetsetele tegevusloa saanud kliiringukodadele. Mõlemat tüüpi suuniseid peavad tegevusloa saanud kliiringukojad järgima. RBI avaldas 26. juulil 2013„Finantsturutaristute reguleerimise ja järelevalve poliitikadokumendi“, mille kohaselt on kõik kliiringukojad kohustatud järgima finantsturutaristute põhimõtteid.

(10)

See otsus käsitleb ainult tunnustatud kliirimisäriühingute ja tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsust, mitte aga õigus- ja järelevalvekorda, mida kohaldatakse selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes osutavad kliirimisteenuseid kaubaturul ning mida reguleerib ja mis on forvardturgude komisjoni järelvalve all.

(11)

Seega on Indias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Tunnustatud kliirimisäriühingud ja tegevusloa saanud kliiringukojad peavad vastama järgmistele aluspõhimõtetele, et saada luba kliirimisteenuste osutamiseks Indias (edaspidi „esmased normid“): a) vastavalt SEBI korrale on tunnustatud kliirimisäriühingute aluspõhimõtted sätestatud väärtpaberilepingute seaduses ja määrustes, mida täiendab 4. septembri 2013. aasta ringkiri, millega nähakse ette vastavus finantsturutaristute põhimõtetele, ning b) vastavalt RBI korrale nähakse makse- ja arveldussüsteemide seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide määrusega koos finantsturutaristute reguleerimise ja järelevalve poliitikadokumendiga ette vastavus finantsturgude infrastruktuuri põhimõtetele. Need esmased normid moodustavad India õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõendamiseks peavad tunnustatud kliiringuäriühendused esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused SEBI-le heakskiitmiseks. Vastavalt RBI korrale peavad tegevusloa saanud kliiringukojad oma tegevuses järgima oma sise-eeskirju ja menetlusi. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused moodustavad India õiguslikult siduvate nõuete teise taseme; neis tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil vastavad tunnustatud kliirimisäriühingud ja tegevusloa saadud kliiringukojad nendele standarditele. Lisaks sellele sisaldavad tunnustatud kliirimisäriühingute ja tegevusloa saanud kliiringukodade sise-eeskirjad ja menetlused lisasätteid, mis täiendavad esmaste nõuete teatavaid aspekte. Tunnustatud kliirimisäriühingute ja tegevusloa saanud kliiringukodade sise-eeskirjad ja menetlused, millega rakendatakse finantsturutaristute põhimõtteid, on tunnustatud kliirimisäriühingutele ja tegevusloa saanud kliiringukodadele õiguslikult siduvad.

(12)

Indias tunnustatud kliirimisäriühingute ja tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada sama riskimaandamise tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(13)

Finantsturg, kus Indias tunnustatud kliirimisäriühingud ja seal tegevusloa saanud kliiringukojad teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Indias kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Indias asutatud tunnustatud kliirimisäriühingutes ja seal tegevusloa saanud kliiringukodades endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(14)

Indias asutatud tunnustatud kliirimisäriühingute ja seal tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Indias tunnustatud kliirimisäriühingute ja seal tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad sise-eeskirjad ja menetlused, millega nõutakse finantsturtaristute põhimõtete järgimist, maandavad Indias olevat madalamat riski ning nendega saadakse riskimaandamisel tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(15)

Seepärast võib järeldada, et India õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et Indias tunnustatud kliirimisäriühingud ja seal tegevusloa saanud kliiringukojad vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(16)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab India õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(17)

Tunnustatud kliirimisäriühingute järelvalvet teostab SEBI. SEBI võib vastu võtta tunnustatud kliirimisäriühingute sise-eeskirju seoses konkreetsete küsimustega või muuta tunnustatud kliirimisäriühingute kehtivaid sise-eeskirju, millel on sama mõju, nagu oleks kõnealused tunnustatud kliirimisäriühingud need vastu võtnud või neid muutnud. Lisaks sellele võib SEBI välja anda suuniseid tunnustatud kliirimisäriühingule vastavalt avalikkuse, kaubanduse, investorite või väärtpaberituru huvidele. SEBI kontrollib, uurib ja auditeerib tunnustatud kliirimisäriühinguid ning nad peavad esitama SEBI-le teavet oma äritegevuse kohta. Väärtpaberilepingute seadusega on ette nähtud karistused tunnustatud kliirimisäriühingute sise-eeskirjade ja menetluste või SEBI suuniste rikkumise eest. Keskvalitsus või SEBI võivad tunnustatud kliirimisäriühingute tegevusloa tühistada, kui see on avalikkuse või kaubanduse huvides.

(18)

Tegevusloa saanud kliiringukodade üle teeb järelevalvet RBI. RBI võib paluda teavet tegevusloa saanud kliiringukodadelt ning tal on õigus kontrollida tegevusloa saanud kliiringukodade ruume ja teha auditeid. RBI võib konkreetsetel juhtudel välja anda suuniseid tegevusloa saanud kliiringukodadele, lõpetada nende tegevuse ja läbi viia toiminguid, mida on olukorra parandamiseks vaja. RBI määrab karistusi makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate sätete, regulatsioonide, korralduste või suuniste rikkumise eest. RBI võib tühistada tegevusloa saanud kliiringukodade tegevusloa juhul, kui tegevusloa saanud kliiringukoda ei järgi makse- ja arveldussüsteemide seadusest ja makse ja arveldussüsteemide määrustest tulenevaid sätteid, RBI korraldusi või juhiseid, või juhul kui rikutakse tegevusloa saamise tingimusi.

(19)

Seega tuleks järeldada, et Indias tunnustatud kliirimisäriühingute ja seal tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes kohaldatakse pidevat tõhusat järelevalvet ja nõuete täitmist.

(20)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab India õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(21)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad vastavalt RBI korrale taotleda „tegevusloa saanud kliiringukojana“ tegutsemise luba, mis võimaldab kolmanda riigi kesksetel vastaspooltel osutada Indias asutatud kesksete vastaspooltega samu kliiringuteenuseid. Kolmanda riigi kesksete vastaspoolte suhtes ei kohaldata teatud nõuded, mida kohaldatakse Indias tunnustatud kliirimisäriühingute ja seal tegevusloa saanud kliiringukodade suhtes, tingimusel et nad vastavad finantsturutaristute põhimõtetele ning RBI ja kolmanda riigi järelevalveasutuse vahel on sõlmitud koostöölepe. Tegevusloa taotluse hindamine võib põhineda kolmanda riigi järelevalveasutuselt saadud teabel.

(22)

Seepärast tuleks India õigus- ja järelevalvekorda käsitleda tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(23)

Käesolev otsus põhineb Indias käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad tunnustatud kliirimisäriühinguid ja tegevusloa saanud kliiringukodasid. Komisjon peaks koostöös ESMAga korrapäraselt jätkama tunnustatud kliirimisäriühingute ja tegevusloa saanud kliiringukodade õigus- ja järelevalveraamistiku arengu jälgimist ning käesoleva otsuse aluseks olevate tingimuste täitmist.

(24)

Indias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse tühistamiseni.

(25)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/42

(1)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on börsivälistele tuletislepingutele kehtestatud kliirimise ja kahepoolse riskijuhtimisega seotud nõuded ning selliste lepingutega seotud aruandluskohustus. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 on börsiväline tuletisinstrument määratletud kui tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a. Seepärast liigitatakse määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisel börsivälisteks tuletisinstrumentideks kõik tuletislepingud, mille korraldused täidetakse kolmanda riigi turul, mida ei ole tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a käsitatakse kolmanda riigi turgu samaväärsena reguleeritud turuga, kui see vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega, ning kui selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi.

(3)

Selleks et kolmanda riigi turgu käsitataks samaväärsena reguleeritud turuga direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses, peaks kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ning järelevalve- ja riikliku sunni korra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Singapuri heakskiidetud börside suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega ning kas kõnealuste turgude suhtes kohaldatakse tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi. Käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga heakskiidetud börsid peaksid seega olema määratletud turgudena, mida käsitatakse samaväärsetena reguleeritud turgudega direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

(4)

Heakskiidetud börse käsitlev Singapuri õigusraamistik koosneb väärtpaberite ja futuuride seadusest, väärtpaberite ja futuuride (turud) 2005. aasta määrustest, väärtpaberite ja futuuride (heakskiidetud börside, heakskiidetud kliiringukodade ja heakskiidetud valdusettevõtjate ühingujuhtimine) 2005. aasta määrustest, väärtpaberite ja futuuride (investeerimistoodete pakkumised) (aktsiad ja võlaväärtpaberid) 2005. aasta määrustest, väärtpaberite ja futuuride (tegevusload ja äritegevus) 2004. aasta määrusest ja Singapuri rahandusameti väärtpaberite ja futuuride seaduse paragrahvi 321 kohaselt välja antud suunistest, sealhulgas suunised nr SFA 02-G01 turgude reguleerimise kohta ning suunised nr FSG-G01 sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumide kohta. Suunistes turgude reguleerimise kohta on sätestatud heakskiidetud börside sellised kohustused nagu kohustus tegutseda õiglase, korrakohase ja läbipaistva turuna. Väärtpaberite ja futuuride seaduse paragrahvi 321 lõikes 5 on sätestatud, et igasugusele suunistele mittevastavusele võib nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses tugineda iga menetlusosaline, kes soovib tuvastada või eitada mistahes vastutust. Lisaks sellele on paragrahvi 334 lõikega 1 ja paragrahviga 335 antud Singapuri rahandusametile õigus määrata heakskiidetud börsile trahv, kui amet leiab, et see börs on vastutav mõne suunise rikkumise eest. Lisaks kirjeldatakse iga heakskiidetud börsi reeglistikus mõningaid tegevus- ja noteerimiseeskirju, millega täpsustatakse väärtpaberi- ja futuuriseaduse nõudeid. Tegevus- ja noteerimiseeskirjad, samuti kõik nende eeskirjade muudatused tuleb enne rakendamist esitada Singapuri rahandusametile. Väärtpaberi- ja futuuriseadusega on ette nähtud sanktsioonid juhul, kui tegevus- ja noteerimiseeskirjad ei vasta Singapuri rahandusameti nõuetele. Väärtpaberi- ja futuuriseadusest tulenevalt loetakse tegevuseeskirju heakskiidetud börsi ja selle liikmete jaoks siduvaks lepinguks ning seega tuleb neid järjepidevalt järgida ja täita.

(5)

Singapuri heakskiidetud börside suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded annavad olulisi tulemusi, mis on direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega samaväärsed järgmistes valdkondades: tegevusloa andmine, määratletusnõuded, juurdepääs heakskiidetud börsile, organisatsioonilised nõuded, nõuded kõrgemale juhtkonnale, finantsinstrumentide kauplemisele lubamine, instrumentidega kauplemise peatamine ja nende kauplemiselt kõrvaldamine, heakskiidetud börsil kehtivate nõuete järgimise kontrollimine ning juurdepääs kliirimis- ja arveldussüsteemidele.

(6)

Direktiivi 2004/39/EÜ alusel kohaldatakse kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid üksnes aktsiate suhtes, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel. Ehkki aktsiad võidakse kauplemisele lubada Singapuri heakskiidetud börsidel, leiab komisjon, et nimetatud nõuete hindamine ei ole käesoleva otsuse kohaldamisel asjakohane, kuna selle eesmärk on kontrollida neil turgudel täidetavate tuletislepingute puhul kolmandate riikide turgude suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete samaväärsust.

(7)

Seepärast tuleks järeldada, et Singapuri heakskiidetud börsidele kehtivad õiguslikult siduvad nõuded annavad samaväärseid tulemusi direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuete tulemustega.

(8)

Singapuri heakskiidetud börside üle teeb järelevalvet Singapuri rahandusamet, mis on Singapuri rahandusameti seaduse paragrahvi 3 alusel loodud avalik-õiguslik asutus. Singapuri rahandusamet on peamine kapitaliturgude tegevust reguleeriv asutus Singapuris. Väärtpaberi- ja futuuriseaduse paragrahviga 46 volitatakse Singapuri rahandusametit andma heakskiidetud börsile suuniseid seoses väärtpaberi- ja futuuriseaduse kohaste konkreetsete küsimustega, et tagada investorite kaitse, turgude õiglane, korrakohane ja läbipaistev tegutsemine, kapitaliturgude terviklikkus ja stabiilsus ning kinnipidamine kõigist Singapuri rahandusameti kehtestatud tingimustest või piirangutest. Singapuri rahandusametil on seadusjärgsed volitused anda välja õiguslikult siduvaid teatisi, suuniseid, juhendeid, ettevõttepoliitilisi avaldusi ja praktilisi märkusi. Singapuri rahandusamet võib määrata trahve ja teha noomitusi seoses väärtpaberi- ja futuuriseaduse või selle teiseste õigusaktide, sealhulgas teatiste ja korralduste rikkumisega. Samuti võib Singapuri rahandusamet ametist vabastada võtmepositsioonidel olevaid ametnikke, kui ta leiab, et see on avalikes huvides. Lisaks sellele teeb Singapuri rahandusamet kohapealsete ja väliskontrollide kaudu järelevalvet heakskiidetud börside riskijuhtimise tavade ja kontrollimeetmete üle.

(9)

Niisiis tuleks järeldada, et heakskiidetud börside suhtes kohaldatakse Singapuris pidevalt tõhusat järelevalvet ja riiklikku sundi.

(10)

Seepärast tuleks Singapuri heakskiidetud börside puhul käsitada määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 2a sätestatud tingimusi täidetuna.

(11)

Käesolev otsus põhineb Singapuris käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad heakskiidetud börse. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima heakskiidetud börside õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist. Eelkõige peaks komisjon vaatama käesoleva otsuse läbi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) jõustumist.

(12)

Singapuri heakskiidetud börside suhtes kohaldatavate õigus- ja järelevalvekordade korrapärane läbivaatamine ei piira komisjoni võimalust alustada ükskõik millal erakorralist läbivaatamist, kui asjakohased muutused sunnivad komisjoni käesoleva otsuse kohast samaväärsust uuesti hindama. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/45

(1)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on börsivälistele tuletislepingutele kehtestatud kliirimise ja kahepoolse riskijuhtimisega seotud nõuded ning selliste lepingutega seotud aruandluskohustus. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 on börsiväline tuletisinstrument määratletud kui tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a. Seepärast liigitatakse määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisel börsivälisteks tuletisinstrumentideks kõik tuletislepingud, mille korraldused täidetakse kolmanda riigi turul, mida ei ole tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a käsitatakse kolmanda riigi turgu samaväärsena reguleeritud turuga, kui see vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega, ning kui selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi.

(3)

Selleks et kolmanda riigi turgu käsitataks samaväärsena reguleeritud turuga direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses, peaks kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ning järelevalve- ja riikliku sunni korra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Jaapani finantsinstrumentide börside ja kaubabörside suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega ning kas kõnealuste turgude suhtes kohaldatakse tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi. Käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga finantsinstrumentide börside ja kaubabörside tegevusluba omavad turud peaksid seega olema määratletud turgudena, mida käsitatakse samaväärsetena reguleeritud turgudega direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

(4)

Finantsinstrumentide börse ja kaubabörse käsitlev Jaapani õigusraamistik koosneb finantsinstrumente ja börsi käsitlevast 2006. aasta seadusest (finantsinstrumentide ja börsi seadus), millega on kehtestatud finantsinstrumentide börside õiguslik raamistik, ja kaubatuletisinstrumente käsitlevast 2009. aasta seadusest (kaubatuletisinstrumentide seadus), millega on kehtestatud kaubabörside õiguslik ja järelevalveraamistik. Tuletislepingud, mille alusvara on kaup, noteeritakse kaubabörsil, finantsinstrumentidest alusvaraga tuletislepingud noteeritakse finantsinstrumentide börsidel. Finantsinstrumentide börsidele kehtivaid eeskirju käsitletakse põhjalikumalt korralduses finantsinstrumentide ja börsi seaduse täitmise kohta ja riigikantselei määruses finantsinstrumentide börside kohta, kaubabörsidele kehtivaid eeskirju kirjeldatakse üksikasjalikumalt korralduses kaubatuletisinstrumentide seaduse täitmise kohta ja määruses kaubatuletisinstrumentide seaduse täitmise kohta. Lisaks sellele on nii kaubabörsidel kui ka finantsinstrumentide börsidel teatavate nõuete osas suhteliselt ulatuslik isereguleerimise õigus. Finantsinstrumentide börside isereguleerimise õigus hõlmab ennekõike tegevuseeskirju finantsinstrumentide börsil noteerimise alustamise ja lõpetamise kohta, kauplemiskorda ja liikmesusega seotud nõudeid. Tegevuseeskirjad tuleb esitada heakskiitmiseks Jaapani peaministrile (finantsinstrumentide ja börsi seaduse artikkel 81). Kaubabörsi isereguleerimise õigust teostavad kas selle iseregulatsioonikomitee või iseregulatsioonitalitus. Kaubabörsi turueeskirjadega sätestatakse kauplemiseeskirjad ja liikmesusega seotud nõuded, mis tuleb alati kinnitamiseks esitada Põllu- ja Metsamajandusministeeriumile ning Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumile. Iseregulatsiooni eeskirjad on börsidele õiguslikult siduvad.

(5)

Jaapanis tegevusluba omavate börside suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded annavad olulisi tulemusi, mis on direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega samaväärsed järgmistes valdkondades: tegevusloa andmine, määratletusnõuded, juurdepääs börsile, organisatsioonilised nõuded, nõuded kõrgemale juhtkonnale, finantsinstrumentide kauplemisele lubamine, instrumentidega kauplemise peatamine ja nende kauplemiselt kõrvaldamine, nõuete järgimise kontrollimine ning juurdepääs kliirimis- ja arveldussüsteemidele.

(6)

Direktiivi 2004/39/EÜ alusel kohaldatakse kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid üksnes aktsiate suhtes, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel. Ehkki aktsiad võidakse kauplemisele lubada Jaapani finantsinstrumentide börsidel, leiab komisjon, et nimetatud nõuete hindamine ei ole käesoleva otsuse kohaldamisel asjakohane, kuna selle eesmärk on kontrollida neil turgudel täidetavate tuletislepingute puhul kolmandate riikide turgude suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete samaväärsust.

(7)

Seepärast tuleks järeldada, et Jaapani finantsinstrumentide börsidele ja kaubabörsidele õiguslikult siduvad nõuded annavad samaväärseid tulemusi direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuete tulemustega.

(8)

Kaubabörside tegevuse üle teevad järelevalvet Põllu- ja Metsamajandusministeerium ning Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium. Kaubatuletisinstrumentide seadus moodustab Põllu- ja Metsamajandusministeeriumi ning Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi järelevalvevolituste raamistiku. Ennekõike kiidavad Põllu- ja Metsamajandusministeerium ning Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium heaks turueeskirjad, maaklerilepingute eeskirjad, vaidluste lahendamise eeskirjad või kaubabörsi turutehingute järelevalvekomitee eeskirjad, samuti kõik nimetatud eeskirjade muudatused. Lisaks sellele võivad Põllu- ja Metsamajandusministeerium ning Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium ausa kauplemise ja investorite kaitse tagamiseks nõuda, et kaubabörs muudaks oma põhikirja, muid eeskirju või ärimeetodeid või võtaks äritoimingute parandamiseks vajalikke meetmeid. Kui kaubabörs ei suuda oma isereguleerimise õigust kohasel viisil teostada ega võta vajalikke meetmeid ausa kauplemise ja investorite kaitse tagamiseks, võivad Põllu- ja Metsamajandusministeerium ning Majandus-, Kaubandus- ja Tööstusministeerium börsi tegevusloa tühistada või tema tegevuse osaliselt või täielikult peatada.. Finantsinstrumentide börside üle teeb järelevalvet Jaapani peaminister, kelle volitused on delegeeritud Jaapani Finantsteenuste Ameti volinikule. Finantsinstrumentide ja börsi seaduse 5. jao peatükiga V on sätestatud Finantsteenuste Ameti voliniku käsituses olevad järelevalvemeetmed. Ennekõike võib Finantsteenuste Ameti volinik juhul, kui finantsinstrumentide börs rikub seadusi ja eeskirju, börsi tegevusloa tühistada või tema tegevuse osaliselt või täielikult peatada. Lisaks sellele võib Finantsteenuste Ameti volinik nõuda, et finantsinstrumentide börs muudaks oma põhikirja, tegevuseeskirju, maaklerilepingute eeskirju või muid eeskirju või ärimeetodeid või võtaks muid järelevalve seisukohast vajalikke meetmeid. Finantsinstrumentide börsi põhikirjas peavad olema sätestatud sanktsioonid tema liikmetele börsi ärieeskirjade rikkumise eest. Kui finantsinstrumentide börs ei ole võimeline tõhusalt turujärelevalvet tegema, võib Finantsteenuste Ameti volinik võtta jõustamismeetmed, sealhulgas börsi tegevusloa tühistada või tegevuse peatada.

(9)

Seega tuleks järeldada, et Jaapanis tegevusloa saanud finantsinstrumentide börside ja kaubabörside üle tehakse pidevat tõhusat järelevalvet ja kohaldatakse riiklikku sundi.

(10)

Seepärast tuleks Jaapanis tegevusluba omavate finantsinstrumentide börside ja kaubabörside puhul käsitada määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 2a sätestatud tingimusi täidetuna.

(11)

Käesolev otsus põhineb Jaapanis käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad finantsinstrumentide börse ja kaubabörse. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima nende turgude õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist. Eelkõige peaks komisjon vaatama käesoleva otsuse läbi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) jõustumist.

(12)

Jaapani finantsinstrumentide börside ja kaubabörside suhtes kohaldatavate õigus- ja järelevalvekordade korrapärane läbivaatamine ei piira komisjoni võimalust alustada ükskõik millal erakorralist läbivaatamist, kui asjakohased muutused sunnivad komisjoni käesoleva otsuse kohast samaväärsust uuesti hindama. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/48

(1)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on börsivälistele tuletislepingutele kehtestatud kliirimise ja kahepoolse riskijuhtimisega seotud nõuded ning selliste lepingutega seotud aruandluskohustus. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 on börsiväline tuletisinstrument määratletud kui tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a. Seepärast liigitatakse määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisel börsivälisteks tuletisinstrumentideks kõik tuletislepingud, mille korraldused täidetakse kolmanda riigi turul, mida ei ole tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a käsitatakse kolmanda riigi turgu samaväärsena reguleeritud turuga, kui see vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega, ning kui selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi.

(3)

Selleks et kolmanda riigi turgu käsitataks samaväärsena reguleeritud turuga direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses, peaks kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ning järelevalve- ja riikliku sunni korra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Austraalia finantsturgude suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega ning kas kõnealuste turgude suhtes kohaldatakse tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi. Käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga Austraalias finantsturgude tegevusluba omavad turud peaksid seega olema määratletud turgudena, mida käsitatakse samaväärsetena reguleeritud turgudega direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

(4)

2001. aasta äriseadustik (äriseadustik) on esmane õigusakt, millega kehtestatakse Austraalia turulitsentsimise korra ja turu terviklikkuse eeskirjade alusel finantsturgude õiguslikult jõustatavad reeglistikud. Austraalias on finantsturu korraldamiseks vaja tegevusluba. Äriseadustikuga on ette nähtud raamistik eeskirjade kehtestamiseks, mis võimaldab Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjonil (ASIC) võtta vastu turukorraldajatele, turuosalistele, muudele asjaomastele üksustele ja finantsturgudel kaubeldavatele finantstoodetele kehtivaid turu terviklikkuse eeskirju. Täiendavad nõuded on sätestatud äriseadustiku alusel vastuvõetud teisestes või delegeeritud õigusaktides, seahulgas 2001. aasta äriseadustiku määrustes (äriseadustiku määrused). Lisaks koostab ASIC õiguslikke suuniseid, millega antakse tegevusloa omanikele täiendavaid selgitusi seoses äriseadustiku asjaomaste sätete täitmisega, sealhulgas seoses kohustusega säilitada asjakohane kord turu korraldamiseks ning tagada õiglane, korrakohane ja läbipaistev turg, ja esitab muid nõudeid, mis kuuluvad hinnatavate kriteeriumide hulka. Õiguslike suuniste eiramise korral rakendab ASIC jõustamismeetmeid.

(5)

Õigusaktides sätestatud õiguslikult siduvad nõuded, turu terviklikkuse eeskirjad ja regulatiivsed suunised Austraalias tegevusluba omavatele finantsturgudele annavad olulisi tulemusi, mis on direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega samaväärsed järgmistes valdkondades: tegevusloa andmine, määratletusnõuded, juurdepääs tunnustatud börsile, organisatsioonilised nõuded, nõuded kõrgemale juhtkonnale, finantsinstrumentide kauplemisele lubamine, instrumentidega kauplemise peatamine ja nende kauplemiselt kõrvaldamine, finantsturul kehtivatele nõuetele vastavuse kontrollimine ning juurdepääs kliirimis- ja arveldussüsteemidele.

(6)

Direktiivi 2004/39/EÜ alusel kohaldatakse kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid üksnes aktsiate suhtes, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel. Ehkki aktsiad võidakse kauplemisele lubada Austraalia finantsturgudel, leiab komisjon, et nimetatud nõuete hindamine ei ole käesoleva otsuse kohaldamisel asjakohane, kuna selle eesmärk on kontrollida neil turgudel täidetavate tuletislepingute puhul kolmandate riikide turgude suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete samaväärsust.

(7)

Seepärast tuleks järeldada, et Austraalias asuvatele finantsturgudele kehtivad õiguslikult siduvad nõuded annavad samaväärseid tulemusi direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuete tulemustega.

(8)

ASIC on avalik-õiguslik asutus, mis loodi Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni 2001. aasta seadusega (ASICi seadus) ning mis vastutab Austraalia finantsturge käsitlevate õigusaktide haldamise ja jõustamise eest. ASICil on regulatiivsed ja jõustamisvolitused muu hulgas kahtlustatavate õiguserikkumiste uurimiseks, rikkumisteatiste väljastamiseks, kohtutelt tsiviilõiguslike sanktsioonide rakendamise taotlemiseks ja süüdistuse esitamise algatamiseks. Lisaks sellele on ASICil õigus ette teatamata kontrollida finantsturgusid, sealhulgas registreid, salvestisi ja dokumente. Lisaks sellele võib finantsteenuste minister anda finantsturu korraldajale kirjaliku korralduse konkreetsete meetmete kohta, mis tal tuleb võtta finantsturu tegevusloa omamisest tulenevate kohustuste täitmiseks juhul, kui minister leiab, et need kohustused ei ole täidetud (äriseadustiku paragrahv 794A). Kui finantsturg korraldust ei täida, võib ASIC pöörduda kohtusse, et taotleda kohtult korralduse täitmise ettekirjutuse tegemist (äriseadustiku paragrahv 794A). Samuti on ASICil õigus anda suuniseid üksustele (sealhulgas turukorraldajatele ja tegevusluba omavate turgude osalistele), kui ta leiab, et on vajalik või avalikes huvides kaitsta finantstoodete või finantstoodete klassidega kauplevaid isikuid (äriseadustiku paragrahv 798J). Lisaks sellele võib ASIC oma regulatiiv- ja uurimismeetmete jõustamiseks pöörduda kohtu poole taotlusega ettekirjutuse tegemiseks ja süüdistuse esitamiseks. ASIC võib pöörduda kohtusse, et taotleda ettekirjutust järgida ASICi meetmeid, mille ta oma regulatiiv- ja uurimisvolituste raames on võtnud (ASICi seaduse paragrahv 70). Juhul kui üksus äriseadustiku kohaselt antud korraldust ei täida, võib ASIC samuti pöörduda kohtusse, et taotleda korralduse täitmise ettekirjutuse tegemist. ASIC on sõlminud koostöö- ja teabevahetusprotokollid kõigi asjaomaste turukorraldajatega, et hõlbustada turu ja selle osaliste järelevalvet vastavalt turu terviklikkuse eeskirjadele.

(9)

Seepärast tuleks järeldada, et finantsturgude suhtes kohaldatakse Austraalias pidevalt tõhusat järelevalvet ja riiklikku sundi.

(10)

Seepärast tuleks Austraalias tegevusluba omavate finantsturgude puhul käsitada määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 2a sätestatud tingimusi täidetuna.

(11)

Käesolev otsus põhineb Austraalias käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad finantsturge. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima finantsturgude õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist. Eelkõige peaks komisjon vaatama käesoleva otsuse läbi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) jõustumist.

(12)

Austraalias finantsturgude suhtes kohaldatavate õigus- ja järelevalvekordade korrapärane läbivaatamine ei piira komisjoni võimalust alustada ükskõik millal erakorralist läbivaatamist, kui asjakohased muutused sunnivad komisjoni käesoleva otsuse kohast samaväärsust uuesti hindama. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/51

(1)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on börsivälistele tuletislepingutele kehtestatud kliirimise ja kahepoolse riskijuhtimisega seotud nõuded ning selliste lepingutega seotud aruandluskohustus. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 on börsiväline tuletisinstrument määratletud kui tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (2) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a. Seepärast liigitatakse määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisel börsivälisteks tuletisinstrumentideks kõik tuletislepingud, mille korraldused täidetakse kolmanda riigi turul, mida ei ole tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 2a käsitatakse kolmanda riigi turgu samaväärsena reguleeritud turuga, kui see vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega, ning kui selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi.

(3)

Selleks et kolmanda riigi turgu käsitataks samaväärsena reguleeritud turuga direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses, peaks kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete ning järelevalve- ja riikliku sunni korra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Kanadas tunnustatud börside suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega ning kas kõnealuste turgude suhtes kohaldatakse tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi. Käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga tunnustatud börsi tegevusluba omavad turud peaksid seega olema määratletud turgudena, mida käsitatakse samaväärsetena reguleeritud turgudega direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses.

(4)

Kanadas tegevusloa saanud tunnustatud börside õiguslikult siduvate nõuete struktuur on kolmetasemeline. Esimene tase koosneb provintsi ja territooriumi tasandi seadusandlusest, millega nähakse ette üldnõuded, mida kauplemiskohtade korraldajad peavad täitma, kui nad soovivad provintsis või territooriumil tegutseda. Tunnustatud börside suhtes kohaldatavad konkreetsemad ja üksikasjalikumad nõuded on kehtestatud riiklike õigusaktidega, mis moodustavad teise taseme. Riiklikke õigusakte võtavad vastu üksikute provintside ja territooriumide väärtpaberite reguleerimisasutused ning need hõlmavad selliseid valdkondi nagu õiglane juurdepääs ja läbipaistvus, kliirimine ja arveldamine, aruandlus- ja avalikustamiskohustused. Kolmanda taseme moodustavad tunnustamiskorraldused. Neid väljastab igale tunnustatud börsile tema pädev väärtpaberite reguleerimisasutus ning nendes on sätestatud iga tunnustatud börsi tegevusele kehtestatud nõuded. Kõigil väärtpaberite reguleerimisasutuste välja antud tunnustamiskorraldustel on seadusjõud ning neis sätestatud nõuete mittetäitmine kujutab endast väärtpabereid või kaubafutuure käsitlevate õigusaktide rikkumist.

(5)

Kanadas tunnustatud börside suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded annavad olulisi tulemusi, mis on direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega samaväärsed järgmistes valdkondades: tegevusloa andmine, määratletusnõuded, juurdepääs tunnustatud börsile, organisatsioonilised nõuded, nõuded kõrgemale juhtkonnale, finantsinstrumentide kauplemisele lubamine, instrumentidega kauplemise peatamine ja nende kauplemiselt kõrvaldamine, tunnustatud börsil kehtivate nõuete järgimise kontrollimine ning juurdepääs kliirimis- ja arveldussüsteemidele.

(6)

Direktiivi 2004/39/EÜ alusel kohaldatakse kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõudeid üksnes aktsiate suhtes, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel. Ehkki aktsiad võidakse kauplemisele lubada Kanadas tegevusluba omavatel tunnustatud börsidel, leiab komisjon, et nimetatud nõuete hindamine ei ole käesoleva otsuse kohaldamisel asjakohane, kuna selle eesmärk on kontrollida neil turgudel täidetavate tuletislepingute puhul kolmandate riikide turgude suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete samaväärsust.

(7)

Seepärast tuleks järeldada, et Kanadas tegevusloa saanud tunnustatud börsidele kehtivad õiguslikult siduvad nõuded annavad samaväärseid tulemusi direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuete tulemustega.

(8)

Väärtpaberite reguleerimisasutused vastutavad selliste tunnustatud börside reguleerimise ja järelevalve eest, kellele on antud nende jurisdiktsioonis tegevusluba. Muu hulgas kuulub nende järelevalvevolituste hulka õigus teha otsuseid seoses kauplemise ja sellega, kuidas toimub tunnustatud börsi äritegevus. Lisaks sellele on tunnustatud börsidel oma tunnustamiskorralduse tingimuste kohaselt kohustus teavitada väärtpaberite reguleerimisasutusi juhul, kui nad kahtlustavad oma osalisi ja nende kliente väärtpabereid käsitlevate õigusnormide rikkumises, samuti hoida väärtpaberite reguleerimisasutusi pidevalt kursis oma uurimistegevuse ja distsiplinaarmenetluste seisuga. Tunnustatud börsidel on oma järelevalvekohustuste täitmiseks spetsiaalselt uurimise ja kontrolliga tegelevad töötajad, kes jälgivad pidevalt kauplemist ja viivad turuosaliste kauplemisüksustes läbi kohapealset kontrolli. Samuti on väärtpaberite reguleerimisasutustel volitused kehtestada tunnustatud börsidele sanktsioone väärtpabereid käsitlevate õigusnormide (seadusandlikud aktid, riiklikud õigusaktid, eeskirjad ja tunnustamiskorraldustel) rikkumiste puhul. Sanktsioonide hulka kuuluvad trahvid, noomitused, tunnustamiskorralduse kehtetuks tunnistamine või tunnustuse peatamine, aga ka selliste uute tingimuste kehtestamine tunnustatud börsile, mida ta peab väärtpabereid käsitlevatele õigusnormidele vastamiseks täitma.

(9)

Seepärast tuleks järeldada, et selliste finantsturgude suhtes kohaldatakse Kanadas pidevalt tõhusat järelevalvet ja riiklikku sundi.

(10)

Seepärast tuleks Kanadas tegevusluba omavate tunnustatud börside puhul käsitada määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 2a sätestatud tingimusi täidetuna.

(11)

Käesolev otsus põhineb Kanadas käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad tunnustatud börse. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima tunnustatud börside õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist. Eelkõige peaks komisjon vaatama käesoleva otsuse läbi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) jõustumist.

(12)

Kanadas tunnustatud börside suhtes kohaldatavate õigus- ja järelevalvekordade korrapärane läbivaatamine ei piira komisjoni võimalust alustada ükskõik millal erakorralist läbivaatamist, kui asjakohased muutused sunnivad komisjoni käesoleva otsuse kohast samaväärsust uuesti hindama. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/54

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks eriti arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

Uus-Meremaal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad Uus-Meremaa Reservpanga 1989. aasta seaduse osast 5C (edaspidi „esmased normid“) ja korraldustest, millega keskseid vastaspooli tunnustatakse määratud arveldussüsteemidena (edaspidi „määramiskorraldused“). Esmastes normides ja määramiskorraldustes on sätestatud nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad Uus-Meremaal kliirimisteenuste osutamiseks pidevalt täitma. Uus-Meremaal asutatud kesksetele vastaspooltele võib määratud arveldussüsteemina tegutsemiseks loa anda peakuberner (Governor-General) rahandusministri ja äriministri soovitusel ning kooskõlas Uus-Meremaa Panga ja finantsturgude ameti (üheskoos „ühiselt reguleerivad asutused“) ühissoovitusega. Selleks, et keskset vastaspoolt tunnustataks määratud arveldussüsteemina, võib kehtestada tingimusi. Määramiskorraldustega kiidetakse heaks määratud arveldussüsteemi konkreetsed sise-eeskirjad ja menetlused, mis sisaldavad määratud arveldussüsteemidele kohustuslikke nõudeid, mis vastavad ühiselt reguleerivate asutuste avaldatud kõrgetasemelistele põhimõtetele. Uus-Meremaa Reservpanga 1989. aasta seaduse kohaselt peavad määratud arveldussüsteemid järgima kliirimis- ja arveldussüsteeme käsitlevaid asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas finantsturutaristute põhimõtteid, mille avaldasid 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon. Ühiselt reguleerivad asutused avaldasid poliitikadokumendi „Määratud arveldussüsteemide määramine ja järelevalve“, kus on nõutud, et määratud arveldussüsteemid peavad järgima finantsturutaristuste põhimõtteid.

(6)

Seega on Uus-Meremaal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esmaste normide aluspõhimõtetega on kehtestatud ranged nõuded, mida määratud arveldussüsteemid peavad Uus-Meremaal kliirimisteenuste osutamise loa saamiseks järgima. Need esmased normid moodustavad Uus-Meremaa õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõendamiseks peavad määratud arveldussüsteemid esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused ühiselt reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused koos neid heakskiitvate määramiskorraldustega moodustavad Uus-Meremaa õiguslikult siduvate nõuete teise taseme ning neis tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil määratud arveldussüsteemid nendele nõuetele ja finantsturutaristute põhimõtetele peavad vastama. Ühiselt reguleerivad asutused hindavad, kuidas määratud arveldussüsteemid nendele nõuetele ja finantsturutaristute põhimõtetele vastavad. Kui süsteem on määratud arveldussüsteemina heaks kiidetud, on süsteem kohustatud sise-eeskirju ja menetlusi järgima ning neid ei saa muuta, kui ühiselt reguleerivad asutused muudatused vaidlustavad.

(7)

Uus-Meremaal asutatud määratud arveldussüsteemide suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise ulatust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaanduse ulatus sõltub nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevusele omase riski tasemest, mis omakorda sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja rangemad riskimaandamisnõuded kehtestada kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(8)

Finantsturg, kus Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemid tegelevad kliirimisega, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Uus-Meremaal kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Uus-Meremaal asutatud määratud arveldussüsteemides endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(9)

Uus-Meremaal asutatud määratud arveldussüsteemide suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemide suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad sise-eeskirjad ja menetlused, millega rakendatakse finantsturutaristute põhimõtteid, maandavad Uus-Meremaal olevat madalamat riski ja nendega on risk maandatud ulatuses, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(10)

Seepärast tuleks järeldada, et Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemid vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(11)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja nende suhtes kohaldatakse riiklikku sundi.

(12)

Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemide üle teevad järelevalvet ühiselt reguleerivad asutused. Need võivad küsida määratud arveldussüsteemidelt ja nende liikmetelt teavet ning määrata vastamisest keeldumise korral karistusi. Ühiselt reguleerivad asutused võivad tagasi võtta määratud arveldussüsteemi tegevusloa. Ühiselt reguleerivad asutused kontrollivad, kuidas määratud arveldussüsteemid täidavad määratud arveldussüsteemina tegutsemiseks loa andmise tingimusi. Kõnealused tingimused võivad sisaldada nõuet teatada ühiselt reguleerivatele asutustele olulistest sündmustest (nt süsteemi riskijuhtimisraamistiku või finantsvahendeid käsitleva poliitika mittejärgimine või muutmine), esitada korrapäraselt aruandeid ühiselt reguleerivatele asutustele ja avaldada teavet, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste standardite (finantsturutaristuste põhimõtted) kohaseid enesehinnanguid. Ühiselt reguleerivad asutused kohtuvad korrapäraselt määratud arveldussüsteemi kõrgema juhtkonnaga ning võivad läbi vaadata tegevusloa ja kehtestada lisatingimusi või tegevusloa tagasi võtta, kui kohaldatavaid nõudeid ei järgita.

(13)

Seega tuleks järeldada, et Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemide üle tehakse pidevat tõhusat järelevalvet ja kohaldatakse riiklikku sundi.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(15)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad Uus-Meremaal tegutseda, kui nende ja nende liikmete suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord on õiguslikult selge. Peale selle tuleb kolmanda riigi kesksete vastaspoolte üle teha tõhusat järelevalvet, tagades vastavuse kohaldatavale õigus- ja järelevalvekorrale. Uus-Meremaa Panga ja keskse vastaspoole kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse vahel võib sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumi.

(16)

Seepärast tuleks järeldada, et Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekorraga on ette nähtud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhus samaväärne süsteem.

(17)

Käesolev otsus põhineb Uus-Meremaal käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad määratud arveldussüsteeme. Komisjon peaks koostöös ESMAga Uus-Meremaal jätkuvalt pidevalt jälgima määratud arveldussüsteemide õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(18)

Uus-Meremaal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(19)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/57

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Jaapani õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks eriti arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

Jaapani õiguslikult siduvad nõuded seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega koosnevad finantsinstrumente ja börsi käsitlevast 2006. aasta seadusest, millega on kehtestatud väärtpabereid ja tuletisinstrumente kliirivate organisatsioonide järelevalveraamistik, ja kaubatuletisinstrumente käsitlevast 2009. aasta seadusest, millega on kehtestatud kaubatuletisinstrumente kliirivate organisatsioonide järelevalveraamistik. Käesolev otsus hõlmab üksnes kaubatuletisinstrumente käsitleva seadusega kehtestatud korda, mida kohaldatakse kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide suhtes. Kaubatuletisinstrumente käsitlevas seaduses on sätestatud nõuded, mida kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid peavad Jaapanis kliirimisteenuste osutamiseks pidevalt täitma. Kaubatuletistehinguid kliirivatele organisatsioonidele annab tegevusloa pädev minister. Pädev minister võib kehtestada kaubatuletistehinguid kliirivatele organisatsioonidele litsentsi andmise tingimused. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeeriumi minister on pädev minister nende kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide puhul, kes osutavad kliirimisteenuseid ainult selle ministeeriumi haldusalasse kuuluvatel kaubaturgudel. Majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi minister on pädev minister nende kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide puhul, kes osutavad kliirimisteenuseid ainult selle ministeeriumi haldusalasse kuuluvatel kaubaturgudel. Muude kaubatuletistehinguid kliirivatele organisatsioonide puhul on pädevad ministrid nii põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeeriumi minister kui ka majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi minister.

(6)

Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium avaldasid 2014. aasta novembris kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide järelevalve põhisuunised (edaspidi „suunised“), milles makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni 2012. aasta aprillis välja antud finantsturutaristute põhimõtteid arvestades selgitatakse üksikasjalikult kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide järelevalveraamistikku ja eelkõige seda, kuidas nad peavad kaubatuletisinstrumente käsitlevat seadust järgima. Suuniseid rakendatakse kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide sise-eeskirjade ja menetlustega.

(7)

Esmaste normide kohaselt peavad kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid vastu võtma ettevõttesisesed ärieeskirjad, st kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide sise-eeskirjad ja menetlused, mis vastavad kohaldatavatele õigusnormidele ja võimaldavad teha tuletisinstrumentidega tehinguid nõuetekohaselt ja turvaliselt. Ettevõttesiseste ärieeskirjadega on ka tagatud, et kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide finantsseisund on piisav kaubatuletistehingute kliirimiseks, et kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide äritegevuse prognoositavad tulud ja kulud on soodsad, et kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide töötajatel on piisavad teadmised ja piisav kogemus kaubatuletistehingute nõuetekohaseks ja kindlaks kliirimiseks ning et kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide struktuur ja ülesehitus on sellised, et arveldus saab toimuda asjakohaselt. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused peab heaks kiitma pädev minister ja neid ei saa muuta, kui pädev minister muudatused vaidlustab.

(8)

Seega on Jaapanis tegevusloa saanud kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide esmaste normide aluspõhimõtetega on kehtestatud ranged nõuded, mida kõnealused organisatsioonid peavad Jaapanis kliirimisteenuste osutamise litsentsi saamiseks järgima (üheskoos „esmased normid“). Need esmased normid moodustavad Jaapanis kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõendamiseks peavad kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused pädevale ministrile heakskiitmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused moodustavad Jaapani õiguslikult siduvate nõuete teise taseme ning neis tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid nendele nõuetele peavad vastama. Peale selle sisaldavad kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide sise-eeskirjad ja menetlused esmaseid norme täiendavaid lisasätteid. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium hindavad, kuidas kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid nendele nõuetele ja finantsturutaristute põhimõtetele vastavad. Kui pädev minister on sise-eeskirjad ja menetlused heaks kiitnud, muutuvad need kaubatuletistehinguid kliirivatele organisatsioonidele õiguslikult siduvaks.

(9)

Jaapanis asutatud kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise ulatust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja rangemad riskimaandamismeetmed kehtestada kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(10)

Finantsturg, kus Jaapanis tegevusloa saanud kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid tegelevad kliirimisega, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Jaapanis kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 2 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Jaapanis asutatud kaubatuletistehinguid kliirivates organisatsioonides endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(11)

Jaapanis asutatud kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Jaapanis tegevusloa saanud kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad sise-eeskirjad ja menetlused, millega rakendatakse finantsturutaristute põhimõtteid, maandavad Jaapanis olevat madalamat riski ja nendega on risk maandatud ulatuses, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(12)

Seepärast tuleks järeldada, et Jaapani õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal tegevusloa saanud kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Jaapani õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja nende suhtes kohaldatakse riiklikku sundi.

(14)

Jaapanis tegevusloa saanud kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide üle teevad vastavalt oma vastutusalale järelevalvet põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium võivad nõuda, et kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid ja nende kliirivad liikmed esitaksid varade või tegevuse kohta aruandeid või materjale. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium võivad samuti korraldada kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide ja nende kliirivate liikmete kontrolle, sealhulgas kontrollida nende raamatupidamist ja dokumente või mis tahes muid tegevusega seotud asjaolusid. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium võivad nõuda, et kaubatuletistehinguid kliirivad organisatsioonid muudavad oma põhikirja, äri- või muid eeskirju või ärimeetodeid või võtavad äritoimingute või varade seisundi parandamiseks vajalikke meetmeid, kui nad peavad seda kliirimisteenuste nõuetekohase ja usaldusväärse osutamise seisukohast oluliseks. Põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium võivad kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide suhtes rakendada kohaldatavate sätete rikkumise eest ka distsiplinaarmeetmeid, nt määrata trahve.

(15)

Seega tuleks järeldada, et Jaapanis tegevusloa saanud kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide üle tehakse pidevat tõhusat järelevalvet ja kohaldatakse riiklikku sundi.

(16)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Jaapani õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(17)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad taotleda kaubatuletistehinguid kliiriva organisatsioonina tegutsemise luba, et osutada Jaapanis samu teenuseid, kui neil on lubatud osutada kõnealuses kolmandas riigis. Jaapani finantsteenuste ametil on õigus kaubaturu valdkonna eest vastutava ministriga konsulteerides kindlaks määrata kaubad, millega võib kaubelda finantsinstrumentide turul vastavalt Jaapani finantsinstrumente ja börsi käsitlevale seadusele. Kui kolmanda riigi kesksed vastaspooled kliirivad finantsinstrumentide turul kauplemiseks määratud lepinguid, võib keskne vastaspool taotleda Jaapani finantsteenuste ametilt nn välismaise keskse vastaspoole litsentsi, millega lubatakse neil osutada Jaapanis samu teenuseid, kui neil on lubatud osutada kolmandas riigis. Litsentsi taotleva kolmanda riigi keskse vastaspoole suhtes kohaldatavad kriteeriumid on sarnased Jaapani kliirimisorganisatsioonide suhtes kohaldatavate kriteeriumidega, kuid kolmanda riigi kesksetele vastaspooltele tehakse erand Jaapanis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatest teatavatest nõuetest, kui neile on andnud samaväärse litsentsi asjaomase kolmanda riigi asutus, kellega Jaapani finantsteenuste ametil on sõlmitud koostöölepe. Kolmanda riigi kesksed vastaspooled, kes kliirivad lepinguid, mis ei ole määratud kauplemiseks finantsinstrumentide turul, peavad Jaapani kaubatuletisinstrumentide seaduse alusel taotlema litsentsi põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeeriumilt ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeeriumilt. Litsentsi taotlust analüüsides peaksid põllumajandus-, metsandus- ja kalandusministeerium ning majandus-, kaubandus- ja tööstusministeerium võtma arvesse kesksele vastaspoolele kolmandas riigis antud tegevusluba.

(18)

Seepärast tuleks järeldada, et Jaapani õigus- ja järelevalvekorraga on ette nähtud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhus samaväärne süsteem.

(19)

Käesolev otsus põhineb Jaapanis käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad kaubatuletistehinguid kliirivaid organisatsioone. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima Jaapani kaubatuletistehinguid kliirivate organisatsioonide õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(20)

Jaapanis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teha koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(21)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/61

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Brasiilia õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks eriti arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

Brasiilias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad 27. märtsi 2001. aasta seadusest 10214 ja selle kohaselt vastu võetud riikliku rahanõukogu resolutsioonidest, Brasiilia Keskpanga (BKP) ringkirjadest ning Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjoni juhistest. Kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate tegevust reguleeritakse eelkõige resolutsiooniga 2882 (muudetud resolutsiooniga 3081), milles on sätestatud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate tegevuse suhtes kohaldatavad põhimõtted, ja millega antakse BKP-le õigus kliiringukodasid ja kliirimisteenuste osutajaid reguleerida, anda neile tegevusluba ja teha nende üle järelevalvet.

(6)

Brasiilias asutatud kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad peavad olema saanud BKP-lt kliirimisteenuste osutamiseks loa. Kliiringukojale või kliirimisteenuste osutajale tegevusloa andmist kaaludes peab BKP võtma arvesse Brasiilia maksesüsteemi usaldusväärsust, normaalset toimimist ja selle parandamist. Samuti võib BKP enne tegevusloa andmist või ka hiljem kindlaks määrata „sellised tingimused, mida ta peab asjakohaseks“, lähtudes finantssüsteemi stabiilsusest, kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate riskidest ja tõhususest. Kliiringukodade suhtes, mis haldavad BKP poolt kliirimissüsteemi mahu ja laadi alusel kindlaks määratud süsteemselt olulist süsteemi, mis võib ohustada Brasiilia finantssüsteemi tugevuse ja sujuva toimimise ohtu seada, võidakse kohaldada ülejäänud kliiringukodadest ja kliirimisteenuste osutajatest erinevaid eeskirju.

(7)

BKP on vastu võtnud eri meetmeid, et rakendada resolutsioon 2882 ja tagada, et kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad järgivad maksesüsteemi puhul kehtivaid tõekspidamisi, põhimõtteid ja eeskirju. Eelkõige ringkirjaga 3057 on üksikasjalikult reguleeritud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate toimimine ning selles on sätestatud mitmed neile kohustuslikud nõuded, sh kapitali-, läbipaistvus- ja tegevusnõuded ning riskikontrollimeetmed. BKP tegi poliitilise avalduse nr 25097 makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni 2012. aasta aprillis avaldatud finantsturutaristute põhimõtete kohta, millega BKP kohaldab finantsturutaristute põhimõtteid kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate järelevalves.

(8)

Ringkirja nr 3057 kohaselt peavad kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad võtma vastu sise-eeskirjad ja menetlused, millega tagatakse kõigi oluliste nõuete järgimine ja mis käsitlevad nende tegevuse kõiki olulisi aspekte, sealhulgas kaitsemeetmeid krediidi-, likviidsus- ja operatsiooniriski juhtimiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused esitatakse BKP-le, kes neid esmalt hindab tegevusloa andmise käigus. Peale selle peab BKP sise-eeskirjade ja menetluste olulised muudatused samuti heaks kiitma. Muudest vähem olulistest sise-eeskirjade ja menetluste muudatustest tuleb BKP-le teatada 30 päeva jooksul pärast muudatuste tegemist ja BKP võib need vaidlustada.

(9)

Seega on Brasiilias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Seaduse 10214 ning selle alusel vastu võetud resolutsioonide, ringkirjade ja juhiste aluspõhimõtetega on kehtestatud ranged nõuded, mida kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad peavad Brasiilias kliirimisteenuste osutamiseks loa saamiseks järgima (üheskoos „esmased normid“). Need esmased normid moodustavad Brasiilia õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõendamiseks peavad kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused BKP-le heakskiitmiseks või teadmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused moodustavad Brasiilia õiguslikult siduvate nõuete teise taseme ning neis tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad nendele nõuetele peavad vastama. BKP hindab, kuidas kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad nendele nõuetele ja finantsturutaristute põhimõtetele vastavad. Kui BKP on sise-eeskirjad ja menetlused heaks kiitnud, muutuvad need kliiringukodadele ja kliirimisteenuste osutajatele õiguslikult siduvaks.

(10)

Brasiilias kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaanduse ulatus sõltub nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevusele omase riski tasemest, mis omakorda sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja rangemad riskimaandamisnõuded kehtestada kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(11)

Finantsturg, kus Brasiilias asutatud kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad tegelevad kliirimisega, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Brasiilias kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 3 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine kliiringukodades ja kliirimisteenuste osutajates endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(12)

Brasiilias asutatud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad nende sise-eeskirjad ja menetlused, millega nõutakse finantsturutaristute põhimõtete järgimist, maandavad Brasiilias olevat madalamat riski ning nendega maandatakse riski ulatuses, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(13)

Seepärast tuleks järeldada, et Brasiilia õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal tegevusloa saanud kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Brasiilia õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja nende suhtes kohaldatakse riiklikku sundi.

(15)

BKP kontrollib jooksvalt kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate vastavust nende suhtes kohaldatavatele õiguslikult siduvatele nõuetele. BKP-l on lisaks eri võimalusi kõnealuse vastavuse tagamiseks. Eelkõige on BKP-l õigus nõuda kliiringukodadelt ja kliirimisteenuste osutajatelt teavet, teha neile hoiatusi ja nõuda neilt vajaduse korral eeskirjade muutmist. Lisaks võib BKP määrata ka trahve, kui kliiringukojad või kliirimisteenuste osutajad rikuvad nende suhtes kohaldatavaid õiguslikult siduvaid nõudeid, ja tal on õigus tühistada nende tegevusluba.

(16)

Seega tuleks järeldada, et Brasiilias tegevusloa saanud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate üle tehakse pidevat tõhusat järelevalvet ja kohaldatakse riiklikku sundi.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Brasiilia õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(18)

Brasiilias võivad teenuseid osutada kesksed vastaspooled, kes on tegevusloa saanud kolmandas riigis, kus õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse sarnane tulemus sellega, mis tagatakse Brasiilias kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga ja mis vastab finantsturutaristute põhimõtetele, kus kehtivad samaväärsed rahapesuvastased õigusaktid ja kus kesksete vastaspoolte üle tehakse tõhusat järelevalvet. BKP ja taotluse esitanud keskse vastaspoole kolmanda riigi pädev asutus peavad tunnustamise jaoks sõlmima ka koostööleppe.

(19)

Seepärast tuleks järeldada, et Brasiilia õigus- ja järelevalvekorraga on ette nähtud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhus samaväärne süsteem.

(20)

Käesolev otsus põhineb Brasiilias käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad kliiringukodasid ja kliirimisteenuste osutajaid. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(21)

Brasiilias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(22)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/65

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Nimetatud määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Dubai Rahvusvahelise Finantskeskuse (edaspidi „DIFC“) õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt nimetatud määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

DIFC õiguslikult siduvad nõuded seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega koosnevad 2004. aasta seadusest ja 2012. aasta turgude seadusest (DIFC regulatsioonid). Neid täiendab Dubai Finantsteenuste Asutuse (edaspidi „DFSA“) reeglistik, mis sisaldab moodulit tegevusloa saanud turuasutuste (edaspidi „AMI“) kohta.

(6)

DIFCs asutatud kesksetele vastaspooltele peab AMIna tegutsemiseks loa andma DFSA. Käesolev otsus on seotud üksnes korraga, mida kohaldatakse nende AMIde suhtes, kes osutavad heaks kiidetud finantsteenust ja tegutsevad DIFCs kliiringukojana. Selleks et saada kliirimise tegevusluba, peavad AMId täitma konkreetseid DFSA ja DFSA reeglistikus sätestatud nõudeid. AMId peavad kasutama kliirimissüsteeme turvaliselt ja tõhusalt ning nad peavad oma tegevuse ja toimingutega seonduvaid riske hoolikalt juhtima. Samuti peavad neil olema piisavad rahalised ja süsteemi ressursid ning personal.

(7)

DIFC regulatsioonidega rakendatakse täielikult rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes ning mille andsid välja 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon.

(8)

DIFC regulatsioonide kohaselt peavad AMId vastu võtma sise-eeskirjad ja menetlused, mis tagavad vastavuse kõikidele asjakohastele nõuetele ning mis on vajalikud tema kliiring- ja arveldussüsteemide nõuetekohaseks reguleerimiseks. AMI eeskirja nr. 5.6 kohaselt peavad AMI sise-eeskirjad ja menetlused sisaldama teatavaid sätteid, sealhulgas miinimumeeskirju. Need sise-eeskirjad ja menetlused ning nende muudatused tuleb enne rakendamist esitada DFSA-le. DFSA võib kavandatud eeskirjad tagasi lükata või nõuda nende muutmist. DIFC regulatsioonide kohaselt on AMI sise-eeskirjad õiguslikult siduvad ja liikmesriikide ning teiste osalejate vastu täitmisele pööratavad.

(9)

Seega on DIFCs tegevusloa saanud AMIde õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. DFSA reeglistiku ja DIFC regulatsioonide aluspõhimõtetega on sätestatud ranged nõuded, millele peavad AMId vastama, et saada tegevusluba kliirimisteenuste osutamiseks DIFCs (üheskoos „esmased normid“). Need esmased normid moodustavad DIFC õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Et tõendada esmaste normide järgimist, peavad AMId kooskõlas AMI eeskirjaga nr. 5.6 „Ärieeskirjad“ koostama ja esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused DFSA-le heakskiitmiseks enne nende rakendamist ning DFSA võib nende rakendamist takistada või selle ära keelata. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused moodustavad DIFC õiguslikult siduvate nõuete teise taseme.

(10)

AMIde suhtes DIFCs kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomaste kesksete vastaspoolte kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada sama riskimaandamise tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksete vastaspoolte puhul, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(11)

Finantsturg, kus DIFCs tegevusloa saanud AMId teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Alates 2011. aastast on kauplemine ja arveldamine tuletisinstrumentidega olnud minimaalne. Seega kujutab osalemine DIFCs tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(12)

DIFCs tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad esmased normid ning kõnealuste vastaspoolte sise-eeskirjad ja menetlused, millega rakendatakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, maandavad DIFCs olevat madalamat riski ja nendega saavutatakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(13)

Seepärast võib järeldada, et DIFC õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud AMId täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab DIFC õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(15)

DFSA kui AMIde järelvalveasutus kontrollib DIFCs AMIsid, et tagada kohaldatavate reeglite järgimine. DFSA-l on täielik õigus anda neile tegevuslubasid ja määrata neile karistusi, sealhulgas on tal õigus tühistada AMIde tegevusluba ning kehtestada neile sanktsioone. Igapäevast järelvalvet teeb DFSA. DFSA võtab vastu pideva riskijuhtimise tsükli, mis hõlmab riskide tuvastamist, hindamist, prioritiseerimist ja maandamist. 2004. aasta seadusega on antud DFSA-le õigus jõustada oma õigusakte ja eeskirju. DFSA-l on õigus läbi viia uurimisi, kui ta kahtlustab oma normide rikkumist, ning tal on õigus korraldada kontrolle, nõuda juurdepääsu raamatupidamis- ja muudele dokumentidele või nõuda üksikisikute osalemist intervjuudel vande all. DFSA võib muu hulgas määrata rahalisi karistusi, teha avaliku noomituse ja keelata isikutel DIFCs tegutseda.

(16)

Seega tuleks järeldada, et DIFCs tegevusloa saanud AMIde suhtes kohaldatakse pidevat tõhusat järelevalvet ja jõustamist.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab DIFC õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(18)

Kolmandate riikide kesksed vastaspooled, kes soovivad kliirida tuletisinstrumente DIFCs, peavad taotlema DFSA heakskiitu. Tegevusloa saamise moodulis sätestatakse tegevusloa saamise kriteeriumid ja menetlus.

(19)

Tegevusloa saamiseks peab jurisdiktsioonis, kus kesksed vastaspooled on asutatud, olema piisavalt kindel õiguskord, mis on samaväärne DIFCs kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga. Enne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte taotluse heakskiitmist peavad DIFC ja kolmanda riigi pädevad asutused sõlmima koostöölepingu.

(20)

Seepärast tuleks DIFC õigus- ja järelevalvekorda käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(21)

Käesolev otsus põhineb DIFCs käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad AMIsid. Komisjon peaks koostöös ESMAga korrapäraselt jätkuvalt jälgima, kuidas AMIde õigus- ja järelevalveraamistik areneb ning kas käesoleva otsuse aluseks olevaid tingimusi täidetakse.

(22)

DIFCs tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse tühistamiseni.

(23)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/68

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Araabia Ühendemiraatide õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks eriti arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad Araabia Ühendemiraatide väärtpaberite ja kaubatuletisinstrumentide ameti (SCA) välja antud regulatsioonidest. Nendes on sätestatud nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad Araabia Ühendemiraatides kliirimisteenuste osutamiseks pidevalt täitma. Regulatsioonid koosnevad 2005. aasta otsusest nr 157\R, milles on määratletud kliirimisagentuur, ja SCA nõukogu 2015. aasta otsusest nr 11, milles on sätestatud kesksete vastaspoolte nõuded. Araabia Ühendemiraatides asutatud kesksed vastaspooled peavad olema saanud SCA-lt tegevusloa.

(6)

SCA on avaldanud regulatsiooni (SCA nõukogu 2015. aasta otsus nr 11), millega on nõutud, et Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksed vastaspooled vastavad finantsturutaristute põhimõtetele, mille avaldasid 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon.

(7)

Regulatsioonide kohaselt peavad kesksed vastaspooled võtma vastu sise-eeskirjad ja menetlused, millega tagatakse kõigi oluliste nõuete järgimine ja mis käsitlevad nende tegevuse kõiki olulisi aspekte, sealhulgas kaitsemeetmeid krediidi-, likviidsus- ja operatsiooniriski juhtimiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused peab heaks kiitma SCA. Peale selle ei saa kõnealuseid sise-eeskirju ja menetlusi muuta, kui SCA kavandatud muudatustega ei nõustu. Peale selle peab SCA heaks kiitma kesksete vastaspoolte kasutatavad stressitestid ja finantsvahendite arvutamise meetodid.

(8)

Seega on Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Regulatsioonide (eelkõige SCA nõukogu 2015. aasta otsus nr 11) aluspõhimõtetega on kehtestatud ranged nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad Araabia Ühendemiraatides kliirimisteenuste osutamise loa saamiseks järgima. Need regulatsioonid moodustavad Araabia Ühendemiraatides õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Kesksete vastaspoolte sise-eeskirjad ja menetlused moodustavad Araabia Ühendemiraatides õiguslikult siduvate nõuete teise taseme. SCA hindab, kuidas kesksed vastaspooled järgivad regulatsioone ja finantsturutaristute põhimõtteid. Kui SCA on sise-eeskirjad ja menetlused heaks kiitnud, muutuvad need kesksetele vastaspooltele õiguslikult siduvaks.

(9)

Araabia Ühendemiraatides asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise ulatust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaanduse ulatus sõltub nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevusele omase riski tasemest, mis omakorda sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja rangemad riskimaandamisnõuded kehtestada kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(10)

Finantsturg, kus Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksed vastaspooled tegelevad kliirimisega, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Araabia Ühendemiraatides kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Araabia Ühendemiraatides asutatud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(11)

Araabia Ühendemiraatides asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad regulatsioonid, mida täiendavad sise-eeskirjad ja menetlused, millega rakendatakse finantsturutaristute põhimõtteid, maandavad Araabia Ühendemiraatides olevat väiksemat riski ja nendega maandatakse riski ulatuses, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(12)

Seepärast tuleks järeldada, et Araabia Ühendemiraatide õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Araabia Ühendemiraatide õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja nende suhtes kohaldatakse riiklikku sundi.

(14)

Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle teeb järelevalvet SCA. SCA-l on õigus jooksvalt kontrollida, kas kesksed vastaspooled vastavad nende suhtes kohaldatavatele õiguslikult siduvatele nõuetele. Sellega seoses võib SCA nõuda kesksetelt vastaspooltelt teavet, teha kohapealseid kontrolle, avaldada juhiseid usaldatavusnõuete või selliste tavade rikkumiste või võimalike rikkumiste kõrvaldamiseks, mis on vastuolus finantsturgude hea toimimisega, ja käskida kesksetel vastaspooltel kehtestada sisekontrolli- ja riskikontrollimeetmed. Samuti võib SCA kõrvaldada ametist keskse vastaspoole juhtkonna, teatavate komiteede mõne liikme või muu töötaja. Peale selle on SCA-l õigus tagasi võtta keskse vastaspoole tegevusluba. SCA võib kohaldatavaid sätteid mittetäitvatele kesksele vastaspoolele kehtestada ka distsiplinaarmeetmeid, nt määrata trahve.

(15)

Seega tuleks järeldada, et Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevat tõhusat järelevalvet ja kohaldatakse riiklikku sundi.

(16)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Araabia Ühendemiraatide õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(17)

SCA võib tunnustada keskseid vastaspooli, kes on tegevusloa saanud kolmandas riigis, kus õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse sarnane tulemus sellega, mis tagatakse Araabia Ühendemiraatides kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga. Peale selle tuleb kolmanda riigi kesksete vastaspoolte üle teha tõhusat järelevalvet, tagades vastavuse kohaldatavale õigus- ja järelevalvekorrale. Araabia Ühendemiraatide ja taotluse esitanud keskse vastaspoole kolmanda riigi pädev asutus peavad tunnustamise jaoks sõlmima ka koostöömemorandumi.

(18)

Seepärast tuleks järeldada, et Araabia Ühendemiraatide õigus- ja järelevalvekorraga on ette nähtud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhus samaväärne süsteem.

(19)

Käesolev otsus põhineb Araabia Ühendemiraatides käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon peaks koostöös ESMAga Araabia Ühendemiraatides jätkuvalt pidevalt jälgima kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(20)

Araabia Ühendemiraatides tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(21)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/71

(1)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2122 (3) võeti vastu pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid Taanis, Saksamaal, Ungaris, Madalmaades, Austrias ja Rootsis (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) asuvates ettevõtetes ning kõnealuste liikmesriikide pädeva asutuse poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivile 2005/94/EÜ (4).

(2)

Rakendusotsuses (EL) 2016/2122 on sätestatud, et asjaomaste liikmesriikide poolt kooskõlas direktiiviga 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt kõnealuse rakendusotsuse lisas kaitse- või järelevalvetsoonina loetletud piirkondi.

(3)

Pärast uusi, alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid Saksamaal, Ungaris ja Madalmaades ning kõnealuse haiguse puhanguid Prantsusmaal ja Poolas muudeti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/2219 (5) rakendusotsuse (EL) 2016/2122 lisa, et muuta rakendusotsuse (EL) 2016/2122 lisas loetletud piirkondi, et võtta arvesse uut epidemioloogilist olukorda liidus ning kõnealuste liikmesriikide pädevate asutuste poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud uusi kaitse- ja järelevalvetsoone.

(4)

Pärast rakendusotsusega (EL) 2016/2219 rakendusotsuses (EL) 2016/2122 tehtud muudatuste kohaldamise kuupäeva teatas Saksamaa komisjonile alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangust tehistingimustes peetavate lindudega linnukasvatusettevõttes, mis asub väljaspool praegu rakendusotsuse (EL) 2016/2122 lisas loetletud piirkondi, kus kasvatatakse kodulinde või muid tehistingimustes peetavaid linde, ning võttis direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutavad meetmed, sh kehtestas kaitse- ja järelevalvetsoonid nende uute taudikollete ümber.

(5)

Pärast rakendusotsusega (EL) 2016/2219 rakendusotsuses (EL) 2016/2122 tehtud muudatuste kohaldamise kuupäeva teatas ka Prantsusmaa komisjonile uutest alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangutest ettevõtetes, mis asuvad väljaspool praegu rakendusotsuse (EL) 2016/2122 lisas loetletud piirkondi, kus kasvatatakse kodulinde, ning võttis direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutavad meetmed, sh kehtestas kaitse- ja järelevalvetsoonid nende uute taudikollete ümber.

(6)

Pärast rakendusotsusega (EL) 2016/2219 rakendusotsuses (EL) 2016/2122 tehtud muudatuste kohaldamise kuupäeva teatas ka Ungari komisjonile uutest alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangutest oma territooriumil. Võttes arvesse Ungari epidemioloogilist olukorda, on vaja laiendada neid piirkondi, mis kõnealune liikmesriik on praegu kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonidena kooskõlas direktiiviga 2005/94/EÜ.

(7)

Kõikidel juhtudel on komisjon läbi vaadanud Saksamaa, Prantsusmaa ja Ungari poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ võetud meetmed ning on leidnud, et asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel kõigist ettevõtetest, kus on kinnitust leidnud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi haiguspuhangu esinemine.

(8)