6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/1

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Horvaatia taotlus registreerida nimetus „Krčko maslinovo ulje“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Krčko maslinovo ulje“ registreerida,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/3

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Saksamaa taotlus registreerida nimetus „Oecher Puttes“/„Aachener Puttes“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Oecher Puttes“/„Aachener Puttes“ registreerida,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/4

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. See loetelu hõlmab N-C10–16-alküültrimetüleendiamiinide ja kloroäädikhappe reaktsiooni saadusi.

(2)

N-C10–16-alküültrimetüleendiamiinide ja kloroäädikhappe reaktsiooni saadusi on hinnatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (3) artikli 16 lõikega 2 seoses kasutamisega toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 2 (eraruumide ja avalike tervishoiuruumide desinfektsioonivahendid ja muud biotsiidid), tooteliiki 3 (loomade hügieeniks kasutatavad biotsiidid) ja tooteliiki 4 (toidu- ja söödaruumides kasutatavad desinfektsioonivahendid), mis vastavad määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliikidele 2, 3 ja 4.

(3)

Hindavaks pädevaks asutuseks määratud Iirimaa esitas 30. augustil 2013 hindamisaruande ja soovitused.

(4)

Delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõike 2 kohaselt sõnastas biotsiidikomitee Euroopa Kemikaaliameti arvamuse tooteliigis 3 kasutamise kohta 15. aprillil 2015 ja tooteliikides 2 ja 4 kasutamise kohta 8. detsembril 2015, võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(5)

Kõnealuste arvamuste kohaselt vastavad tooteliikidesse 2, 3 ja 4 kuuluvad ning N-C10–16-alküültrimetüleendiamiinide ja kloroäädikhappe reaktsiooni saaduseid sisaldavad biotsiidid eeldatavasti direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele, kui on täidetud teatavad nende kasutust reguleerivad tingimused.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks N-C10–16-alküültrimetüleendiamiinide ja kloroäädikhappe reaktsiooni saaduste kasutamine tooteliikidesse 2, 3 ja 4 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(7)

Tooteliiki 4 kuuluvate toodete puhul ei hõlmanud hindamine N-C10–16-alküültrimetüleendiamiinide ja kloroäädikhappe reaktsiooni saadusi sisaldavate biotsiidide kasutamist toiduga otse või kaudselt kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja esemetes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 (4) artikli 1 lõikes 1. Heakskiit ei tohiks seega hõlmata nimetatud viisil kasutamist, välja arvatud juhul, kui komisjon on kehtestanud konkreetsed määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 lõike 1 punktis e osutatud toidu sisse migreerumise piirnormid või on kindlaks teinud, et sellised piirnormid ei ole vajalikud.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/9

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Bifenüül-2-ool kuulub nimetatud loetellu.

(2)

Bifenüül-2-ooli on hinnatud kasutamiseks määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 3 (loomade hügieen) kuuluvates toodetes.

(3)

Hindavaks pädevaks asutuseks määratud Hispaania esitas 2. juunil 2014 hindamisaruande ja soovitused.

(4)

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastati 8. detsembril 2015 biotsiidikomitees Euroopa Kemikaaliameti arvamus, võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 3 kuuluvad ning bifenüül-2-ooli sisaldavad biotsiidid eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b nõuetele, kui on täidetud teatavad selliste biotsiidide kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks bifenüül-2-ooli kasutamine tooteliiki 3 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/12

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Bacillus subtilis kuulub sellesse loetellu.

(2)

Algselt teatatud toimeaine hindamisel ilmnes, et see kuulub tegelikult liiki Bacillus amyloliquefaciens, tüvi ISB06. Hindamisel ei olnud võimalik teha järeldusi ühegi muu aine kohta, mis vastab Bacillus subtilis'e määratlusele delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 kehtestatud toimeainete loetelus. Seega peaks käesolev heakskiit hõlmama üksnes Bacillus amyloliquefaciens't, tüvi ISB06.

(3)

Bacillus amyloliquefaciens't, tüvi ISB06, on hinnatud seoses selle kasutamisega määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 3 (loomade hügieen) kuuluvates toodetes.

(4)

Hindavaks pädevaks asutuseks määratud Saksamaa esitas 22. septembril 2014 hindamisaruande ja soovitused.

(5)

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastati 10. detsembril 2015 biotsiidikomitees Euroopa Kemikaaliameti arvamus, võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(6)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 3 kuuluvad ning Bacillus amyloliquefaciens't, tüvi ISB06, sisaldavad biotsiidid eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b nõuetele, kui on täidetud teatavad selliste biotsiidide kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(7)

Seepärast on asjakohane kiita heaks Bacillus amyloliquefaciens'i, tüvi ISB06, kasutamine tooteliiki 3 kuuluvates biotsiidides, kui kõnealused nõuded ja tingimused on täidetud.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/15

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Loetelu sisaldab 2-bromo-2-(bromometüül)pentaandinitriili (DBDCB).

(2)

DBDCB-d on hinnatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (3) artikli 16 lõikele 2 seoses selle kasutamisega toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas kirjeldatud tooteliiki 6 (konservandid toodete säilitamiseks); nimetatud tooteliik vastab määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliigile 6.

(3)

Hindavaks pädevaks asutuseks määratud Tšehhi Vabariik esitas 21. jaanuaril 2009 hindamisaruande ja soovitused.

(4)

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastati 10. detsembril 2015 biotsiidikomitees Euroopa Kemikaaliameti arvamus, võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 6 kuuluvad ning DBDCB-d sisaldavad biotsiidid eeldatavasti direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele, kui on täidetud teatavad selliste biotsiidide kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks DBDCB kasutamine tooteliiki 6 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(7)

Kuna DBDCB vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (4) I lisas määratletud kriteeriumidele, mille kohaselt see aine tuleb klassifitseerida 1. kategooria nahasensibiliseerijaks, peavad DBDCB-ga töödeldud või seda sisaldavad tooted olema turule laskmise korral sellekohaselt märgistatud.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/18

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Tolüülfluaniid kuulub nimetatud loetelusse.

(2)

Tolüülfluaniidi on hinnatud seoses selle kasutamisega määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 7 kuuluvates toodetes, st pinnakonservantides.

(3)

Taotlust hindavaks pädevaks asutuseks määratud Soome esitas 17. märtsil 2015 hindamisaruande ja soovitused.

(4)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastati 9. detsembril 2015 biotsiidikomitees toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi arvesse võttes Euroopa Kemikaaliameti arvamus.

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 7 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad tolüülfluaniidi, eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad selle toimeaine kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks tolüülfluaniidi kasutamine tooteliiki 7 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(7)

Kuna tolüülfluaniid vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (3) I lisas sätestatud kriteeriumidele, mille kohaselt see aine tuleb klassifitseerida 1. kategooria nahasensibiliseerijaks, tuleb tolüülfluaniidiga töödeldud või tolüülfluaniidi sisaldavad töödeldud tooted turule laskmisel vastavalt märgistada.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/21

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Kõnealune loetelu hõlmab vaske, mille nimetus peab hindamise tulemusena olema vasehelbed (kaetud alifaatse happega).

(2)

Vasehelbeid (kaetud alifaatse happega) on hinnatud kasutamiseks määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 21 (saastumisvastased tooted) kuuluvates toodetes.

(3)

Hindavaks pädevaks asutuseks määratud Prantsusmaa esitas 31. oktoobril 2014 hindamisaruande ja oma soovitused.

(4)

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastati 9. detsembril 2015 biotsiidikomitees Euroopa Kemikaaliameti arvamus, võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 21 kuuluvad ning vasehelbeid (kaetud alifaatse happega) sisaldavad biotsiidid eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b nõuetele, kui on täidetud teatavad selliste biotsiidide kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Siiski tuleks veel kinnitada saastumisvastaste toodete kasutamisega seotud riskide vastuvõetavust ning kavandatud riskivähendamismeetmete sobivust. Et hõlbustada olemasolevate saastumisvastaste toimeainete heakskiitmise uuendamise ajal kõnealuste ainete riskide, nendest tuleneva kasu ning rakendatavate riskivähendamismeetmete läbivaatamist ja võrdlemist, tuleks kõigile kõnealustele ainetele määrata sama heakskiitmise lõppkuupäev.

(7)

Seepärast on asjakohane kiita heaks vasehelveste (kaetud alifaatse happega) kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/25

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Divaskoksiid kuulub nimetatud loetelusse.

(2)

Divaskoksiidi on hinnatud kasutamiseks määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 21 (saastumisvastased tooted) kuuluvates toodetes.

(3)

Hindavaks pädevaks asutuseks määratud Prantsusmaa esitas 31. oktoobril 2014 hindamisaruande ja oma soovitused.

(4)

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastati 9. detsembril 2015 biotsiidikomitees Euroopa Kemikaaliameti arvamus, võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 21 kuuluvad ning divaskoksiidi sisaldavad biotsiidid eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b nõuetele, kui on täidetud teatavad selliste biotsiidide kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Siiski tuleks veel kinnitada saastumisvastaste toodete kasutamisega seotud riskide vastuvõetavust ning kavandatud riskivähendamismeetmete sobivust. Et hõlbustada olemasolevate saastumisvastaste toimeainete heakskiitmise uuendamise ajal kõnealuste ainete riskide, nendest tuleneva kasu ning rakendatavate riskivähendamismeetmete läbivaatamist ja võrdlemist, tuleks kõigile kõnealustele ainetele määrata sama heakskiitmise lõppkuupäev.

(7)

Seepärast on asjakohane kiita heaks divaskoksiidi kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/29

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Vasktiotsüanaat kuulub kõnealusesse nimekirja.

(2)

Vasktiotsüanaati on hinnatud seoses selle kasutamisega määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 21 kuuluvates toodetes, st saastumisvastastes toodetes.

(3)

Hindavaks pädevaks asutuseks määratud Prantsusmaa esitas 31. oktoobril 2014 komisjonile hindamisaruande ja oma soovitused.

(4)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 sõnastati 9. detsembril 2015 biotsiidikomitees toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi arvesse võttes Euroopa Kemikaaliameti arvamus.

(5)

Kõnealuse arvamuse kohaselt vastavad tooteliiki 21 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad vasktiotsüanaati, eeldatavasti määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punkti b kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad selle toimeaine kasutamist reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Siiski tuleks leida veel kinnitust saastumisvastaste toodete kasutamisega seotud riskide vastuvõetavuse ning kavandatud riskivähendamismeetmete sobivuse kohta. Et hõlbustada olemasolevate saastumisvastaste toimeainete heakskiitmise uuendamise puhul kõnealuste ainete riskide, nendest tuleneva kasu ning rakendatavate riskivähendamismeetmete läbivaatamist ja võrdlemist, tuleks kõnealustele ainetele määrata sama heakskiidu aegumise kuupäev.

(7)

Seepärast on asjakohane kiita heaks vasktiotsüanaadi kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides, kui teatavad nõuded ja tingimused on täidetud.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/33

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/35

(1)

26. novembril 2013, pärast mitmeid ajakirjanduses ilmunud artikleid seoses Prantsusmaa võimaliku sekkumisega FagorBrandt SAS (edaspidi „FagorBrandt“) kasuks, saatis komisjon Prantsusmaale teabenõude. 13. detsembri 2013. aasta kirjaga vastas Prantsusmaa, et ettevõttele FagorBrandt maksti 2013. aasta detsembris ühe maksena välja majandus- ja sotsiaalarengu fondi (Fonds de développement économique et social, edaspidi „FDES“) 10 miljoni euro suurune laen.

(2)

4. aprillil 2014 saadeti välja uus teabenõue, millele Prantsusmaa vastas 15. ja 28. aprilli ning 13. mai 2014. aasta kirjaga. Esitatud teabenõuet täiendati 27. juuni 2014. aasta teabenõudega, millele Prantsusmaa vastas 10. juulil 2014.

(3)

Komisjoni ettepanekul korraldati 9. juulil 2014 kohtumine Prantsusmaa ametiasutustega.

(4)

Kuivõrd laen maksti välja 31. detsembril 2013, kandis komisjon selle teatamata abimeetmete registrisse.

(5)

16. septembri 2014. aasta kirjaga teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada seoses kõnealuse abiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus (edaspidi „ametlik uurimismenetlus“). 24. oktoobril 2014 sai komisjon Prantsusmaa märkused.

(6)

Komisjoni otsus menetluse algatamiseks (edaspidi „algatamismenetlus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuste meetmete kohta.

(7)

Komisjon sai asjaomaseid märkusi ühelt huvitatud kolmandalt isikult. Komisjon edastas need märkused Prantsusmaale, andes võimaluse neid kommenteerida, ning sai kommentaarid 26. veebruari 2015. aasta kirjaga.

(8)

18. novembril 2014 ja 26. veebruaril 2015 edastas komisjon Prantsusmaale teabenõuded, millele Prantsusmaa vastas vastavalt 17. detsembril 2014 ja 6. märtsil 2015.

(9)

12. novembril 2015 toimus Prantsuse ametiasutuste ja komisjoni kohtumine. 1. märtsil 2016 esitas Prantsusmaa täiendavat teavet.

(10)

Ettevõtte FagorBrandt tegevus oli seotud elektriliste kodumasinate tootmise, turustamise ja remontimisega, elektriliste kodumasinate ja muude seadmete varuosade ning elektriliste ja elektromehhaaniliste osade ostu ja müügiga. 2013. aastal hõlmas ettevõtte tegevus Prantsusmaal ligikaudu 1 800 töökohta neljas tootmisüksuses.

(11)

Nanterre'i kaubanduskohtu (tribunal de commerce de Nanterre) 7. novembri 2013. aasta otsusega algatati ettevõtte FagorBrandt tervendamismenetlus.

(12)

Pärast tervendamismenetluse algatamist sedastas menetluse eest vastutav haldur, et ettevõtte Ernst&Young Advisory 12. novembril 2013. aastal esitatud käibevahendite prognoosi kohaselt ootas ettevõtet alates 2014. aasta jaanuarist ligikaudu […] (*) miljoni euro suurune käibevahendite puudujääk, vaatamata ligikaudu [50–100] miljoni euro suurusele tellimuste kogumahule. Ettevõtte FagorBrandt tegevuse osaline taaskäivitamine oleks võimaldanud tekitada positiivseid rahavooge ja rahastada järgnevat tegevust kuni 2014. aasta märtsini, mis oleks kaasa toonud ülevõtmispakkumiste esitamise tähtaja edasilükkamise.

(13)

Alates 12. novembrist 2013 pöördus menetluse eest vastutav haldur tervendamismenetluses olevate ettevõtete rahastamisega tegelevate pankade Thémis ja […] poole, et saada laenu 10 miljoni euro ulatuses. Pank Thémis nõustus 17. novembril 2013 andma ettevõttele FagorBrandt 5 miljoni euro suuruse laenu, tingimusel, et pank […] teeb seda samadel tingimustel ja et Prantsusmaa eraldab ettevõttele FagorBrandt sama suurusega laenu. 18. novembril 2013 keeldus pank […] 5 miljoni euro suuruse laenu andmisest, leides, et laenule antav tagatis, eeskätt varuosade varule seatav pant, ei ole piisav. Menetluse eest vastutav haldur pöördus kolmanda finantsasutuse, panga […] poole, kes keeldus 19. novembril 2013 laenu andmast. Kuna pank Thémis ei nõustunud laenama 5 miljonist eurost suuremat summat, pöördus haldur ministeeriumidevahelise tööstusettevõtete restruktureerimiskomitee (Comité Interministériel pour la Restructuration Industrielle) poole.

(14)

Samaaegselt lubati ettevõttel FagorBrandt Nanterre'i kaubanduskohtu 21. novembri 2013. aasta otsuse alusel restruktureerida ühe pangakonsortsiumi võimaldatud [20–50] miljoni euro suurune rahastamine (3). Ettevõttel lubati samuti maksta võlausaldajatele, kelle kasuks oli seatud pant valmistoodete varule, summa, mis vastas 50 %le nende kaupade väärtusest sedamööda kui kõnealused kaubad vabanesid, ning võtta laenu kuni 15 miljoni euro ulatuses, andes sellele laenule kaubandusseadustiku artiklis L.622–17 sätestatud tagatise ja eelisõigused (4). Kõnealune luba kuni 15 miljoni euro laenamiseks anti Ernst&Young Advisory esitatud ettevõtte maksevõime eksperdihinnangu alusel.

(15)

Sellest tulenevalt anti ettevõttele FagorBrandt kaks laenu, millest üks oli 5 miljoni euro suurune hooajalisteks töödeks (5) antud panga Thémis laen ja teine 10 miljoni euro suurune FDESi laen.

(16)

FDESi laen ettevõttele FagorBrandt anti 28. novembril 2013 samal päeval sõlmitud kokkuleppe alusel. Selle laenu tingimused on toodud punktis 2.2.

(17)

Pärast nende laenude andmist esitas põllumajandusliku toiduainetööstuse, teenuste, tööstuse ja turustuse valdkonnas tegutsev ettevõte Cevital 17. jaanuaril 2014 esialgse ülevõtmispakkumise. Cevitali kontsern hõlmab enam kui 13 000 töökohta ning 2013. aastal ulatus tema konsolideeritud käive 2,4 miljardi euroni. Ülevõtmiskava hõlmas ettevõtte FagorBrandt varade omandamist Cevitali kontserni tütarettevõtte Exagoni kaudu, luues uue äriühingu, kontserni Brandt (Groupe Brandt). Esialgse pakkumise kohaselt nähti ette Cevitali rahastamine [20–50] miljoni euro ulatuses lühiajalise krediidiliini avamise teel ning keskpika/pika tähtajaga krediidiliini saamine ilma Prantsusmaa ja pankade poolse sekkumiseta.

(18)

Seejärel esitas Cevital kuni pakkumise sulgumise kuupäevani, 8. aprillini 2014, mitmeid järjestikuseid ülevõtmispakkumisi, mis kinnitati Nanterre'i kaubanduskohtu 15. aprilli 2014. aasta otsusega.

(19)

Ettevõtte FagorBrandt varade ostmiseks ja tootmise taaskäivitamiseks vajaliku rahastamise maht ulatus 207,5 miljoni euroni ja see koosnes järgmistest osadest:

(20)

Cevitali võetud kohustuse realiseerumise tingimus oli ülevõtmiskava ellurakendamiseks vajalike rahaliste vahendite saamine.

(21)

15. aprilli 2014. aasta otsusega nõustus Nanterre'i kaubanduskohus suurema osa ettevõtte FagorBrandt varade võõrandamisega 550 000 euro eest ettevõttele Cevital ja tema tütarettevõttele Exagon. Need varad koondati kontserni Brandt. Ülejäänud varade kohta anti kohtuotsuses samuti korraldus võõrandada 150 002 euro eest ettevõtte FagorBrandt Aizenay tootmisüksuses alltöövõtu korras võetud plastmaterjalide, üldise hoolduse, töövahendite ja metroloogiaga seotud tegevus ettevõttele Variance Technologies ning võõrandada ettevõtte FagorBrandt Roche-sur-Yoni tootmisüksuse tegevusvaldkonnad ja varad hinnaga 1,50 eurot hr Pierre Jullienile.

(22)

FDESi laen. Prantsusmaa andis ettevõttele FagorBrandt FDESi vahendusel 10 miljoni euro suuruse laenu. Selle laenu kinnitas 28. novembri 2013. aasta määrusega majandus- ja rahandusminister.

(23)

Selle laenu intressimäär oli Eonia määr + [300–600] baaspunkti.

(24)

Laen anti kahes osas:

(25)

Thémise laen. 5 miljoni euro suurune panga Thémis antud laen hõlmas järgmisi tingimusi:

Joonis 1

10 miljoni euro suuruse FDESi laenu ja panga Thémis antud laenu võrdlus

Allikas: komisjon.

(26)

FDESi laenu ettevõttele FagorBrandt andis Prantsusmaa arvel ettevõte Natixis 28. novembri 2013. aasta kokkuleppe alusel.

(27)

Laenu A osa maksti täies ulatuses tagasi laenulepingus sätestatud tähtaegadel, st 31. detsembril 2013, 31. jaanuaril 2014, 28. veebruaril 2014 ja ülejäänud osa 31. märtsil 2014.

(28)

Laenu B osa tagasimaksmine pidi toimuma hiljemalt 31. märtsil 2014 ühe 5 miljoni euro suuruse maksena. 27. märtsi 2014. aasta kirjaga palus menetluse eest vastutav haldur lükata laenu B osa tagasimaksmise tähtaeg edasi 30. aprillini 2014, kuna see makse oleks kaasa toonud käibevahendite puudujäägi [0–5] miljonit eurot 2014 aasta märtsi lõpuks. Halduri väitel oleks selline olukord toonud kaasa ettevõtte pankrotimenetluse. Prantsusmaa nõustus kõnealuse võlgnevuse sissenõudmise lükkama edasi ühe kuu võrra, st kuni 30. aprillini 2014. Prantsusmaa kinnitas, et laenujääk 3,5 miljonit eurot maksti tagasi 25. aprillil 2014.

(29)

FDESi laen.Prantsusmaa andis kontsernile Brandt FDESi vahendusel 47,5 miljoni euro suuruse laenu. Selle laenu kinnitas 10. aprilli 2014. aasta määrusega majandus- ja rahandusminister, laenuleping allkirjastati 24. aprillil 2014. Laenu oli ette nähtud kasutada käibevahenditega seotud vajadusteks ja ülevõetud varade rahastamiseks.

(30)

Laen jagunes kolmeks osaks, suurusega vastavalt 11,2 miljonit (A osa), 23,8 miljonit eurot (B osa) ja 12,5 miljonit eurot (C osa). Laenu tagasimaksmise tingimused olid järgmised: A osa kuulus tagasimaksmisele 31. oktoobriks 2015; B osa kuulus tagasimaksmisele 14 kvartalimaksena, millest esimene pidi toimuma 31. jaanuaril 2015 ja viimane 30. aprillil 2018; C osa kuulus tagasimaksmisele kolme võrdse maksena 30. aprillil 2015, 30. aprillil 2016 ja 30. aprillil 2017.

(31)

Laenu intressimäär vastab EURIBORile, mida suurendati 3 % võrra aastas A osa puhul, 3,5 % võrra aastas B osa puhul ja 4,25 % võrra aastas C osa puhul.

(32)

Laenu B ja C osa, kogusummas 36,3 miljonit eurot, maksti tagasi 28. aprillil 2014. Laenu A osa 11,2 miljonit eurot maksti tagasi 4. juulil 2014.

(33)

Natixise ja Société Générale'i antud laenud. Natixis ja Société Générale andsid mõlemad [5–10] miljoni euro suuruse laenu. Mõlemad laenud hõlmavad kaht osa: A osa, mille suurus oli [1–5] miljonit eurot ja B osa, mille suurus oli [3–6] miljonit eurot. Selle rahastamise tingimused olid samalaadsed kui FDESi antud laenu Aja B osa.

Joonis 2

FDESi, Société Générale'i ja Natixise antud laenude koosseis

[…]

Allikas: komisjon.

(34)

Prantsusmaa väidete kohaselt ulatus FDESi laenule antud tagatis kokku 150 miljoni euroni. Prantsusmaale andsid tagatise laenav ettevõte kontsern Brandt (ettevõtte Brandt France väärtpaberikontodele seatud pant, kontserni Brandt avanssidele seatud pant) ja ettevõte Exagon (Exagoni kautsjon, kontserni Brandt väärtpaberikontodele seatud pant, Exagoni avanssidele seatud pant). FDESi laenu suhtes kohaldati ka järgmisi tagatiskohustusi: kaubamärkidele ja patenditunnistustele seatav pant, […] litsentsilepingule seatav pant, […] alates 2017. aastast makstavatele tulevastele dividendidele seatud pant ja Cergy, Orléansi ja Vendôme'i kinnisvarale seatavad hüpoteegid. Tagatiste kogusumma kindlustas Société Générale'i ja Natixise antavad laenud. Kolme keskpika tähtajaga laenu A ja B osa tagatised on esimese järgu tagatised ning antud pari passu erainvestoritega, FDESi laenu C osa tagatis on teise järgu tagatis. Seevastu laenu C osa puhul on tagasimaksmise tähtaeg lühem, laenuintress suurem ning esimene tagasimaksmise tähtaeg prioriteetne ennetähtaegse tagasimaksmise korral.

(35)

A osa kuulub tagasimaksmisele 31. oktoobriks 2015. B osa kuulub tagasimaksmisele 30. aprilliks 2018. C osa kuulub tagasimaksmisele kolme maksena, mis tehakse aastatel 2015, 2016 ja 2017.

(36)

28. aprilli 2014. aasta märkustes tuletas Prantsusmaa lühidalt meelde võimalust loobuda võlanõudest seoses ettevõtte FagorBrandt sotsiaalmaksude ja muude maksudega 3 miljoni euro ulatuses.

(37)

FDESi laenu puhul leiab Prantsusmaa, et esimene FDESi laen anti turutingimustel, võttes võrdlusaluseks eraõigusliku krediidiasutuse antud laenu. Prantsusmaa tugineb eeskätt panga Thémis antud samaaegsele laenule ja selle tingimustele. FDESi teise laenu kohta väidab Prantsusmaa, et laen anti turutingimustel, võttes arvesse eeskätt Cevitali äriplaani usaldusväärsust, erasektori kõigi turuosaliste tehtud investeeringute suurust, kohaldatud intressimäärasid ja tagatiste väärtust.

(38)

Võimalik loobumine 3 miljoni euro suuruse maksu- ja sotsiaalmaksuvõla sissenõudmisest puudutab Prantsusmaa ametiasutuste hinnangul ettevõtet FagorBrandt ja selle tütarettevõtjaid. See summa vastas maksejõuetusmenetluse ajal tekkinud võlgnevusele ja sellega tegeletakse likvideerimismenetluse käigus samadel alustel kontserni muude võlgadega, sõltumata uute omanike tegevusest.

(39)

16. septembril 2014 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse.

(40)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi, et vaadeldavate meetmete puhul võib olla tegemist riigiabiga, ning seoses nende meetmete kokkusobivusega raskustes olevate ettevõtete suhtes kohaldatavate riigiabi eeskirjadega (8).

(41)

FDESi laenu puhul peab komisjon välja selgitama, kas sellega anti ettevõttele majanduseelis, ning jaatava vastuse korral, kui suure eelisega on tegemist.

(42)

FDESi esimese laenu kohta märkis komisjon, et üksnes selle laenu A osa puhul kohaldati sama suurt tagatist kui panga Thémis antud laenu puhul. Komisjon märkis seega, et laenu B osa puhul ei kohaldatud samu tagatisi, kuigi laenuintress oli samaväärne. Lisaks sellele ilmnes Prantsusmaa esitatud teabest, et eraõiguslik võlausaldaja nõustus laenama vaid kuni 5 miljonit eurot. Seega tundub, et FDESi laenu B osa ja sellega seotud Prantsusmaa võetud riskide näol anti ettevõttele FagorBrandt majanduseelis, kuivõrd mitmed eraõiguslikud võlausaldajad, kes tegelesid kollektiivsete menetluste objektiks olevate ettevõtete rahastamisega, keeldusid ettevõttele FagorBrandt laenamast enam kui 5 miljoni euro suurust summat ja leidsid, et laenuga seotud tagatised olid võetavate riskidega võrreldes ebapiisavad. Võttes arvesse asjaolu, et laenu B osaga seotud tagatised olid väiksemad, tulenes sellest ka suurem risk FDESi jaoks. Tavapärastel turutingimustel oleks FDES võinud seega nõuda kõrgemat intressimäära.

(43)

Komisjon järeldab seega, et FDESi laenu B osa hõlmas eelist, millega ei oleks nõustunud arukas eraõiguslik võlausaldaja.

(44)

Komisjon pidas vajalikuks kontrollida selle kontsernile Brandt antava uue laenu vastavust eraõigusliku võlausaldaja põhimõttele.

(45)

Laenutagatise väärtus. Prantsusmaa väitel katab 150 miljoni euro suurune tagatis laenu A ja B osad ning samuti ka pankade Société Générale ja Natixis antud laenud.

(46)

Komisjon märgib samas, et Prantsusmaa ei ole esitanud mingit teavet tagatise väärtuse hindamise kohta. Menetluse algatamise ajal ei olnud komisjonil mingit teavet tagatise hindamise meetodite kohta (raamatupidamislik netoväärtus, turuväärtus või muu alus). Lisaks sellele märgib komisjon, et pangandusettevõtted Société Générale ja Natixis kasutasid kõnealust tagatist üksnes mõlema keskpika tähtajaga [5–10] miljoni euro suuruse laenu puhul, seega kokku [10–20] miljoni euro ulatuses, samas kui FDESi laenu suurus oli 47,5 miljonit eurot.

(47)

Laenu intressimäärade tase. Laenu eri osade puhul kohaldati erinevaid intressimäärasid. Komisjon leiab esmalt, et kui kohaldada komisjoni teatist viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (9) (edaspidi „2008. aasta teatis“), oleks kohaldatav intressimäär pidanud olema vähemalt 0,53 % (Prantsusmaa baasmäär 2014. aasta jaanuarist kuni juulini), millele lisandub tagatise esitatud väärtusele vastavalt 650–1 000 baaspunkti (CCC reitinguga ettevõte), seega peaks minimaalne intressimäär jääma vahemikku 7,03–10,53 %.

(48)

Komisjon vaatles ka teist lähenemisviisi, mis põhines Bloombergi ja Capital IQ andmetel, mille alusel arvestatud intressimäär oli suurem kui 2008. aasta teatise alusel arvestatud intressimäär.

(49)

Seega tundub, et sõltumata kasutatavast arvutusmeetodist jääb FDESi laenu puhul kohaldatud intressimäär madalamaks turutingimustele vastavast määrast.

(50)

Seetõttu leidis komisjon menetluse algatamise hetkel, et FDESi laenuga võidi kontsernile Brandt anda eelis.

(51)

Vastupidiselt Prantsusmaa seisukohale leidis komisjon, et maksu- ja sotsiaalmaksuvõla sissenõudmisest loobumise näol võib olla tegemist riiklikust võlanõudest loobumisega, millega kergendatakse ettevõtte FagorBrandt finantskoormust ja antakse ettevõttele eelis.

(52)

Vaadeldes kõnealuste meetmete kokkusobivust riigiabi valdkonnas kohaldatavate eeskirjadega, märgib komisjon, et kohaldatav õiguslik alus on 2004. aasta ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (10) (edaspidi „2004. aasta suunised“). Seda silmas pidades väljendas komisjon kahtlusi i) eelise kokkusobivuse kohta 2004. aasta suunistega ja ii) vastavuse kohta ühekordse abi põhimõttele. Lisaks sellele märkis komisjon, et Prantsusmaa ei esitanud mingit analüüsi vaadeldavate meetmete kokkusobivuse kohta: Prantsusmaa oli küll esitanud äriplaani majandusaastate 2014–2016 kohta, mis andis teavet ettevõtte elujõulisuse taastamise kohta, kuid ei hõlmanud ümberkorralduskava. See äriplaan ei hõlmanud nimelt 2004. aasta suuniste punktides 35 ja 36 nõutud elemente (turu-uuringud, ettevõtte raskused tinginud asjaolude kirjeldus, optimistlikke, pessimistlike ja tavapäraseid eeldusi hõlmavad stsenaariumid).

(53)

Menetluse algatamise otsuses ei vaidlustanud komisjon asjaolu, et FagorBrandt vastas 2004. aasta suuniste punktis 10 toodud raskustes oleva ettevõtte kriteeriumidele.

(54)

Samas ei olnud komisjonil võimalik kontrollida, kas ettevõtte FagorBrandt raskused olid spetsiifilised, sõltumata ettevõtte kuulumisest Fagori kontserni, ning kas seetõttu olid täidetud 2004. aasta suuniste punktis 13 toodud kriteeriumid.

(55)

2004. aasta suuniste punktis 12 on täpsustatud: „Käesolevate suuniste tähenduses ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik […]. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus äriühing tekib eelmise äriühingu likvideerimisel või võtab sellise äriühingu varad üle“. Kontserni Brandt puhul, mis on 15. jaanuaril 2014 asutatud äriühing, tõstatas komisjon küsimuse, kas ettevõtte näol, mis omandas küllalt ulatuslikul määral raskustes oleva ettevõtte varasid selleks, et tegeleda samas tegevusvaldkonnas, on tegemist vastasutatud äriühinguga.

(56)

Komisjon väljendas samuti kahtlusi seoses 2004. aasta suuniste punktis 3.3 sätestatud ühekordse abi põhimõttest kinnipidamisega FagorBrandt oli 2008. aastal juba saanud ümberkorraldusabi (11). Seega ei võinud ettevõte põhimõtteliselt saada uut päästmis- või ümberkorraldusabi enne 2018. aastat. Komisjon täpsustas, et abi saanud ettevõtte põhikirja muutmine pärast abi andmist ei saanud mingil juhul seda eeskirja kahtluse alla seada, sest ettevõtte tundus jätkavat sama ettevõtte tegevust.

(57)

Lõpuks meenutas komisjon Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on komisjoni otsusega liikmesriigile pandud kohustus lõpetada siseturuga kokkusobimatu abi andmine, kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord. See eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abi tagastanud ja seega loobunud eelisest, mis tal turul konkurentide ees oli (12). Samas võib kohtupraktika kohaselt abi sissenõudmise kohustus laieneda uuele äriühingule, kellele vana äriühing kandis üle osa oma varast, kui selle ülekandmise või müügi laad viib järelduseni, et kahe äriühingu vahel on majanduslik järjepidevus (13). Ei saa välistada, et abi tagastamise kohustus laieneb mõnele muule üksusele, kui selgub, et nimetatud üksus on tegelik abisaaja vahetult kahe üksuse vahelisest majanduslikust järjepidevusest tingituna.

(58)

Käesoleval juhul tundub, et ettevõttele FagorBrandt võimaldatud 10 miljoni euro suuruse laenu ning maksu- ja sotsiaalmaksuvõla sissenõudmisest loobumise puhul on kontsernile Brandt, kelle näol on tegemist ettevõtte FagorBrandt majandustegevuse jätkajaga, antud eelis. Tundub, et ettevõtete FagorBrandt ja kontserni Brandt vahel on tuvastatavad mitmed ettevõtete majanduslikku järjepidevust kinnitavad tegurid: (14) nendeks on eeskätt Fagori kontserni kuuluvate mitmete Prantsusmaa ettevõtetele kuuluvate materiaalsete ja mittemateriaalsete varade peaaegu täielik ülevõtmine, enam kui kahe kolmandiku töötajate ülevõtmine, sama tootmistegevuse jätkamine samade kaubamärkidega ja tehingu majandusloogika.

(59)

Lisaks sellele väljendas komisjon kahtlusi selle kohta, kas kõnealusest abist ning kontsernile Brandt 47,5 miljoni euro suuruse laenu abil otseselt antud abist võisid kasu saada ettevõtted Cevital ja Exagon, kes võtsid ettevõtte FagorBrandt eespool nimetatud varad üle kontserni Brandt tütarettevõtja kaudu.

(60)

Vastupidiselt menetluse algatamise otsuses toodud komisjoni seisukohale väidab Prantsusmaa, et laenu B osale antud tagatised ei ole väiksemad laenu A osale antud tagatistest ning et tegemist on vähemalt sama tugeva tagatisega.

(61)

Nagu on sätestatud 28. novembri 2013 aasta laenulepingu artiklis 10, on A osale antud pari passu Thémise 5 miljoni euro suuruse laenuga järgmised tagatised:

(62)

B osale on antud järgmised tagatised:

(63)

Laenu B osale anti tagatiseks seega lisaks punktides b ja c toodud tagatistele, mis on identsed Thémise laenu A osa tagatistega, ka teist järku pant [10–20] miljoni euro suuruse müügikohustuse objektiks oleva Lyonis asuva kinnisvara võõrandamisest saadavale tulule. Kõnealuse vara kohta oli tehtud kinnisvaraanalüüs, mille kohaselt oli selle vara turuväärtus juhul, kui seda ei kasutatud, 31. detsembri 2012 aasta seisuga [15–25] miljonit eurot ja kasutuses olevana [15–25] miljonit eurot. Neist asjaoludest ilmneb, et müügitehingut kinnitava kokkuleppega hõlmatud [10–20] miljonit eurot maksva vara näol on tegemist minimaalse väärtusega varaga.

(64)

Kuigi pant, mis anti FDESi 5 miljoni suuruse laenu B osa tagatiseks, oli teise järjekoha pant, oli see täiesti piisav kõnealuse laenuosa tagamiseks, võttes arvesse asjaolu, et esimese järjekoha võlausaldaja sai selle tagatise üksnes 5 miljoni euro suuruse summa eest.

(65)

Seetõttu, isegi kui osa laenu B osale antud tagatistest oli erinev laenu A osale antud tagatistest, suurendas selle tagatise väärtust asjaolu, et see hõlmas panti, mis oli seatud laenu väärtusest märkimisväärselt suuremale varale.

(66)

Lisaks sellele rõhutab Prantsusmaa, et kõnealune laen maksti täies ulatuses tagasi 2014. aasta aprilli jooksul.

(67)

Tagatised. Prantsusmaa täpsustab tagatiste loendit, mille ta esitas 10. juuli 2014 aasta kirjaga ja toob välja, et tagatiste koguväärtus oli 150 miljonit eurot. Prantsusmaa esitab selle summa tõendamiseks täiendavat teavet ja eksperdihinnanguid.

(68)

Intressimäär. Prantsusmaa väidab, et komisjoni tehtud intressiarvestus on ekslik ning et ekslikud on ka selle põhjal tehtud järeldused.

(69)

Esiteks lähtub komisjon sellest, et äriühing Electrom, praeguse nimega kontsern Brandt, on CCC reitinguga ettevõte. Prantsusmaa leiab, et selline reiting ei ole õigustatud. Kontserni Brandt kuuluva ettevõtte Cevital 2013. aasta konsolideeritud majandusaruandest, mille on kinnitanud KPMG, ilmneb, et ettevõtte majandusseisund on väga hea.

(70)

Seetõttu on Prantsusmaa seisukohal, et need väga tugevad andmed oleksid ettevõttel Cevital, kui ta oleks pöördunud finantsreitinguid andva ettevõtte poole, võimaldanud saada väga hea reitingu, mis oleks vähemalt A või AA. Prantsusmaa väidab, et 2008. aasta teatisest ilmneb ühemõtteliselt, et 47,5 miljoni euro suuruse laenu intressimäära puhul on igal juhul tegemist ettevõttekategooriaga, mille majandusseisund jääb vahemikku nõrk (B) kuni rahuldav (BB). Tuleb pidada vaieldamatuks, et Cevitali kontserni finantsseisundit ei saa kuidagi võrrelda CCC reitinguga ettevõtte omaga.

(71)

Teiseks meenutab Prantsusmaa, et kontserni Brandt rahastamises osalesid ka eraõiguslikud võlausaldajad. Kõnealused eraõiguslikud võlausaldajad, Société Générale ja Natixis, nõustusid andma kontsernile Brandt laenu intressiga [0–5] % ja [0–5] %. See on iseenesest piisav tõendus selle kohta, et menetluse algatamise otsuses nimetatud „turutingimustele vastava“ intressimäära arvutus (mis jääb algatamisotsuse punktis 49 toodud 7,03 % ja punktis 50 toodud 17,77 % vahele) on ekslik.

(72)

Ja lõpuks on FDESi laenu A ja B osa intressimäärad määratud kindlaks lähtuvalt pankade Société Générale ja Natixis antud laenude A ja B osa intressimääradest. Need kaks erainvestorit on ilmselgelt käsitletavad FDESi laenu A ja B osa võrdlusalusena. FDESi laenu A ja B osa anti kõnealuste pankade laenude osadega samaaegselt ja samadel tingimustel: FDESi antud laenu A ja B osa andmise tingimused on seega vaieldamatult turutingimustele vastavad (15).

(73)

FDESi laenu C osa puhul nõustub Prantsusmaa sellega, et seda osa ei võimaldatud pankade antud laenudega samadel tingimustel. Kuid ka selle osa puhul annavad pankade võimaldatud laenud ettekujutuse turutingimustele vastavast intressimäärast, ilma et oleks vaja süveneda komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjendustes 49 ja 50 toodud arvestuse üksikasjadesse. Lisaks sellele on FDESi laenu C osale antud samad tagatised kui (FDESi ja pankade antud laenude) A ja B osale, kuid tegemist on vaid teise järjekoha tagatistega, mis on piisav C osa tagamiseks. Selleks et kompenseerida laenu C osa tagatise vaid toetavat iseloomu võrreldes laenu A a B osade tagatistega, on kohane välja tuua asjaolu, et laenu C osa suhtes kohaldatav intressimäär on märkimisväärselt kõrgem kui laenu A ja B osa oma, selle suurus on [0–5] % (võrreldes intressimääradega [0–5] % ja [0–5] %, mida kohaldatakse vastavalt laenu A ja B osa puhul). Lisaks sellele on ka laenu C osa tagasimaksmise ajakava tihedam ja laenutähtaeg lühem kui teiste laenuosade puhul. Ja lõpuks on laenu C osa esimene tagasimaksetähtaeg prioriteetne FDESi laenu A ja B osa ning eraõiguslike pankade laenude ees vabatahtliku või kohustusliku ennetähtaegse tagasimaksmise korral, mis muudab laenu C osa A ja B osaga võrreldes olulisemaks.

(74)

Kokkuvõttes leiab Prantsusmaa, et tema antud 47,5 miljoni euro suuruse FDESi laenu tagatised, sealhulgas ka laenu C osa tagatis, on täiesti piisavad ning selle laenu intress on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva aruka eraõigusliku võlausaldaja põhimõttega.

(75)

Prantsusmaa väidab, et tema antud teavet ettevõtte FagorBrandt maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade kohta vaatlusperioodil, mis järgnes tervendamismenetluse algatamisele, on valesti tõlgendatud.

(76)

Prantsusmaa selgitab, et nagu on tavapärane ettevõtete puhul, kelle suhtes kohaldatakse tervendamismenetlust, jätkas ettevõte FagorBrandt menetluse eest vastutava halduri kaasabil oma tegevust, mis tähendab, et osa ettevõtte töötajaid või kõik töötajad jätkavad tööd (ning nende pealt tuleb maksta sotsiaalmaksu) ning kõnealune tegevus võib tekitada maksukohustusi. Tegemist on sotsiaalmaksude ja muude maksudega (eeskätt koolitustasud, väljaõppetasud, kontoritasu), mis kantakse ettevõtte passivasse. Selliste võlgnevuste puhul kohaldatakse eelisõigust, mis on sätestatud äriseadustiku artiklis L. 622–17, mille kohaselt sellised võlgnevused makstakse välja enne kõiki muid võlakohustusi sõltumata neile kehtestatud eelisõigustest või antud tagatistest, välja arvatud võlanõuded, millele on antud eelisõigus tööseadustiku artiklite L. 3253-2, L. 3253-4 ja L. 7313-8 alusel, õiguspäraselt tekkinud õiguskaitsekulud, mis on tekkinud pärast tervendamismenetluse algatamist ning on vajalikud selle menetluse läbiviimiseks, ning võlanõuded, millele on antud lepitamisega seotud eelisõigus äriseadustiku artikli L. 611–11 alusel. Äriseadustiku artiklis L. 622–17 on sätestatud, et kui õigeaegset väljamaksmist ei toimu, tuleb kõnealused võlgnevused maksta välja eeliskorras enne kõiki teisi võlgnevusi.

(77)

Äriseadustiku artiklit L. 622–17 kohaldatakse Prantsusmaa väitel sageli seoses suurema osa tervendamismenetlustega ning see on lahutamatult seotud ettevõtte tegevuse jätkamise võimaldamisega, seetõttu ei saa seda käsitada võlgnevuste sissenõudmisest loobumisena.

(78)

Vaatlusperioodi jooksul jätkas ettevõte sotsiaal- ja muude maksude tasumist, kuid osa neist ei olnud ettevõtte likvideerimise hetkel sissenõutavad ja kanti seetõttu ettevõtte vaatlusperioodil passivasse. Ettevõtte likvideerijalt saadud teabe kohaselt kuulus maksude saldo tasumisele ettevõtte FagorBrandt likvideerimise tulemusena. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist maksuga, mis on seotud käimasolevate sotsiaalsete ümberkorraldustega (vallandamised) ning mis kuulub väljamaksmisele vastavalt sellistel juhtudel kohaldatavatele Prantsusmaa eeskirjadele kollektiivmenetluste jaoks, ilma et toimingute praeguses etapis oleks võimalik anda täielikku tagatist väljamaksmise kohta. Eelduste kohaselt ei ole toimunud tasumisest vabastamist ning maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade tasumine toimub äriseadustikus ettenähtud järjekorras.

(79)

Seega on kõnealused maksu- ja sotsiaalmaksuvõlad tekkinud tervendamismenetluse käigus loomulikul teel, nii nagu see liikmesriikides tavapäraselt toimub.

(80)

Prantsusmaa ei esitanud menetluse algatamise otsusele antud vastuses ega ka menetluse käigus hilisemalt ühtegi analüüsi meetmete kokkusobivuse kohta.

(81)

Komisjon sai märkusi ühelt huvitatud kolmandalt isikult, kes esitas need 19. jaanuaril 2015 ja kes soovis jääda anonüümseks.

(82)

Kõigepealt leiab huvitatud kolmas isik, et kõnealune meede ei ole kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 107 ja 2004. aasta suunistega.

(83)

Kolmanda huvitatud isiku väitel tundub juba enam kui kümne aasta jooksul, et meetmest kasu saav ettevõte FagorBrandt ei oleks saanud turul püsida ilma järjestikuste siseturuga kokkusobimatute riigiabideta, eeskätt ilma Nanterre'i kaubanduskohtu otsuseta, mis võimaldas võlakoormuse leevendamist ja ettevõtte FagorBrandt varade omandamist ettevõtete Elco Holding Limited ja Fagor Electrodomésticos poolt 2002. aastal turuhinnast madalama hinnaga, Itaalias asuvale tütarettevõtjale antud ümberkorraldusabita ja 2008. aastal antud 31 miljoni euro suuruse ümberkorraldusabita. Huvitatud kolmandale isikule tundub, et meetmest kasu saava ettevõtte finantsraskused on tingitud suutmatusest võtta vastu piiravaid ümberkorraldusmeetmeid, erinevalt oma konkurentidest.

(84)

Huvitatud kolmas isik täpsustab esiteks, et tal ei ole mingit kahtlust, et maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksu võlgade tühistamise näol on tegemist riigiabiga, mis on antud riigi ressurssidest ning mis kahjustab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(85)

Samuti ei kahtle ta selles, et kahe FDESi laenu näol on tegemist riigi ressurssidega, mis on antud valikuliselt ühele konkreetsele ettevõttele.

(86)

Seejärel toob huvitatud kolmas isik välja oma kaalutlused seoses kahe FDESi laenu abil antava majanduseelisega.

(87)

10 miljoni euro suuruse laenu puhul rõhutab huvitatud kolmas isik, et selle laenu andmise hetk ja tingimused olid sellised, et erainvestorid ei oleks nõustunud laenu saajale andma enam kui 5 miljoni euro suuruse laenu. Üksnes see asjaolu näitab, et laen ei vastanud erainvestori põhimõttele. Lisaks sellele olid laenu B osale antud tagatised väiksemad, kui oleks olnud nõutavad erainvestori antud laenu puhul. Laen oleks seega tulnud anda kõrgema intressimääraga. Samuti määrati täiendavate tingimusteta kindlaks ühe kuu pikkune ajavahemik laenu B osa tagasimaksmiseks.

(88)

47,5 miljoni euro suuruse laenuga seoses väljendab huvitatud kolmas isik kahtlust, kas erainvestor oleks olnud valmis andma CCC reitinguga ettevõttele sellise suurusega laenu sellistel tingimustel.

(89)

Lõpuks väljendab huvitatud kolmas isik nõusolekut komisjoni märkustega selle kohta, et kõnealune abi kahjustab konkurentsi turul ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui FDESi laenu B osa moodustava 10 miljoni euro suuruse laenu tagasimaksmise kuupäeva ei oleks edasi lükatud, oleks ettevõte tulnud likvideerida, seega on meetme mõju konkurentsiolukorrale turul märkimisväärne. See järeldus on veelgi kaalukam, kui pidada silmas meetmest kasu saava ettevõtte suurust ja olulisust Prantsusmaa kodumasinate turul.

(90)

Huvitatud kolmas isik rõhutab asjaolu, et abi saanud ettevõttele juba anti 2008. aasta oktoobris 31 miljoni euro suurune ümberkorraldusabi (komisjoni luba saadi 25. juulil 2012) (16), seega ei ole järgitud 2004. aasta suunistes sätestatud ühekordse abi põhimõtet. Kuna see väide on asjakohane üksnes juhul kui ettevõtete FagorBrandt ja kontsern Brandt vahel on majanduslik järjepidevus, toob huvitatud kolmas isik välja mitmed asjaolud: uus omanik omandas peaaegu kogu ettevõttele FagorBrandt Prantsusmaal kuuluvate ettevõtete materiaalse ja mittemateriaalse põhivara, kontsern Brandt kasutab enam kui kahe kolmandiku ulatuses eelmise ettevõtte töötajaid, ettevõte tegeleb sama majandustegevusega ja valmistab sama toodangut ning ettevõtte tippjuhid on valdavalt jäänud samaks.

(91)

Huvitatud kolmas isik märgib, et isegi kui kahe ettevõtte vahelist majanduslikku järjepidevust ei tunnistata, ei ole kaks kolmest riigiabi hõlmavast meetmest ikkagi kooskõlas ühekordse abi põhimõttega.

(92)

Ning isegi juhul, kui kontserni Brandt käsitleda vastasutatud ettevõttena, on riigiabi hõlmavad meetmed selgelt vastuolus 2004. aasta suuniste sätetega.

(93)

Seoses kriteeriumiga, mille kohaselt peab abi piirduma rangelt miinimumiga, meenutab huvitatud kolmas isik, et abi saanud ettevõtte kuulub Cevitali kontserni, mille konsolideeritud käive ulatus 2013. aastal 2,4 miljardi euroni. Seetõttu väljendab ta üllatust, et Prantsusmaa ei esitanud rohkem teavet Cevitali võimaluste kohta abi saanud ettevõtte raskuste leevendamiseks kontsernisiseselt.

(94)

2004. aasta suunistes on täpsustatud, et ümberkorraldamisabi ei või kasutada ettevõtte kunstlikult elus hoidmiseks. Selline olukord võib tekkida juhul, kui asjaomane sektor on seotud olulise struktuurilise tootmise ülevõimsusega, mille puhul abi saajal on võimalik püsima jääda üksnes järjestikuste riigiabide toel. Huvitatud kolmas isik märgib, et ettevõtte FagorBrandt rakendamise määr 2012. aastal oli ebapiisav (57 %) võrreldes ülejäänud turuga (82 %).

(95)

Seda arvestades tundub ettevõtte elujõulisuse taastamine äärmiselt ebatõenäoline, kuna ühelt poolt on tegemist väga kõrge konkurentsiga turuga ja teiselt poolt ei ole Cevitali kontsernil Euroopa kõnealuses turusektoris mingit kogemust. Kõnealuse kontserni väike kogemus uuringute ja arenduse valdkonnas annab tunnistust ka raskustest tegeliku sünergia tekitamisel.

(96)

Huvitatud kolmas isik väljendab üllatust, et Prantsusmaa ei esitanud konkreetse ajakavaga seotud ümberkorralduskava, samas kui 2004. aasta suunistes on sätestatud, et ümberkorralduskava tuleb esitada mõistliku aja jooksul.

(97)

Lõpuks rõhutab huvitatud kolmas isik kõnealuste meetmete märkimisväärset konkurentsi kahjustavat mõju. Huvitatud kolmas isik pidi ise oma kulul ellu rakendama kuluka ümberkorralduskava. See kava oleks olnud tulemuslikum, kui abi saanud ettevõte ei oleks riigiabi tõttu saanud hõlmata olulise osa turust. Kõnealuste meetmete puudumisel oleks huvitatud kolmas isik saanud suurendada oma rakendatuse määra ja vähendada toodete müügihinda oma tarbijate jaoks. Seetõttu tundub põhjendatamatuna tasakaalustusmeetmete puudumine.

(98)

Esiteks eitab Prantsusmaa, et Nanterre'i kaubanduskohtu otsuse näol on tegemist abiga, mis seisneb ettevõtte võlakoormuse leevendamises või loas omandada varasid turuhinnast madalama hinnaga. Prantsusmaa meenutab sellega seoses, et huvitatud kolmanda isiku kõnealust süüdistust ei toeta faktilised materjalid ning et Nanterre'i kaubanduskohtu otsus ei hõlma riigi ressursside ülekandmist.

(99)

Mis puudutab ettevõtte Brandt Italia saadud abi, siis rõhutab Prantsusmaa, et komisjon kehtestas ettevõtte FagorBrandt suhtes tasakaalustusmeetmed, et tagada selle abi kokkusobivus siseturuga (17). Sama kehtib ka ettevõtte FagorBrandt saadud ümberkorraldusabi kohta, mille komisjon kiitis heaks tingimusel, et kohaldatakse tasakaalustusmeetmeid (17). Selleks et näidata, nagu oleksid vaatlusalused meetmed seotud eelnevate riiklike toetustega, osutab kolmas isik tegelikult meetmetele, mis ei hõlma riigiabi või mida tasakaalustusmeetmete kohaldamise tõttu ei saa käsitada siseturgu mõjutavate meetmetena.

(100)

Mis puudutab Cevitali sekkumist, siis rõhutab Prantsusmaa, et äriplaan töötati välja uue tööstus- ja kaubandusstrateegia raames, mille eesmärk ja ülesanne oli rajada uus, ettevõtte FagorBrandt omast erinev struktuur. See strateegia hõlmab eeskätt […]. Prantsusmaa leiab, et kõnealuse äriplaani usaldusväärsus veenis teatavat hulka erainvestoreid, sealhulgas ettevõtteid Société Générale ja Natixis, kõnealuseid projekte rahastama. Prantsusmaa lisab, et […] näol on tegemist elujõulise lahendusega kolmanda isiku väljatoodud praegusele madala rakendusastmega seotud probleemile.

(101)

Prantsusmaa täpsustab, et ettevõtte Cevital tööstustegevus hõlmas juba elektriliste kodumasinate segmenti: kontsern oli käivitanud 2013. aastal elektriliste kodumasinate tööstusliku tootmise oma tehases Alžeerias. Seega ei hõlmanud Cevitali tegevus üksnes seadmete koostet, nagu seda väitis huvitatud kolmas isik. Kontsernil on lisaks sellele oluline võimekus tooraine ostmisega seoses peetavate läbirääkimiste valdkonnas. Seega on Prantsusmaa väitel olemas oluline ühisosa Cevitali tegevuse ja tuntud kaubamärkide ülevõtmise vahel.

(102)

Prantsusmaa meenutab, et tervendamismenetluse käigus tekkinud maksu- ja sotsiaalmaksuvõlad tulenevad selliste menetluste puhul tavapärastest mehhanismidest. Ühtlasi ei nõustu Prantsusmaa väitega, et kontsern Brandt on saanud kasu maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade osamaksetena tasumisest.

(103)

Seoses FDESi 10 miljoni euro suuruse laenuga märgib Prantsusmaa veel kord, et see laen anti samaaegselt panga Thémis antud laenuga ning et kõnealuse laenu puhul võeti aluseks kõnealuse panga antud laenu tingimused. FDESi laenu A osa anti pari passu kõnealuse eraõigusliku laenuga nii intressi, amortiseerimistingimuste kui ka tagatiste osas. Ka laenu B osa anti Prantsusmaa väitel pari passu nimetatud laenuga nii intressi, amortiseerimistingimusi kui ka in fine täiendavaid tagatisi arvesse võttes. Prantsusmaa leiab, et laenu tagasimaksmise ajutine edasilükkamine, millele kolmas isik osutab, on tavapärane toiming eraõiguslike poolte vahelistes tavalistes suhetes.

(104)

Seoses 47,5 miljoni euro suuruse laenuga märgib Prantsusmaa, et laenusummat ei saa pidada ülemäära kõrgeks, kuna Cevitali kontserni finantsseisund oli hea (lähedane finantsreitingule AA ja mitte CCC, nagu seda väidab kolmas isik). Prantsusmaa rõhutab asjaolu, et oluline on paigutada kõnealune laen konteksti, mis hõlmab kõiki erainvestoritelt, sealhulgas ettevõtetelt Société Générale ja Natixis saadud summasid. Prantsusmaa rõhutab antud tagatiste usaldusväärsust ja suurust. Lõpuks meenutab Prantsusmaa, et ei ole mingit vajadust tuua näidet finantsasutuse tehtud pakkumise kohta, kui antud juhul osalesid erainvestorid reaalselt rahastamises.

(105)

Komisjon pidas vajalikuks hinnata kolme meedet ja selgitada välja nende kokkusobivus: i) FDESi 10 miljoni euro suurune laen, ii) FDESi 47,5 miljoni euro suurune laen ja iii) maksu- ja sotsiaalmaksuvõla sissenõudmisest loobumine.

(106)

Komisjon peab uurima, kas vaadeldavate meetmete näol võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(107)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ning kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, on siseturuga kokkusobimatu“.

(108)

Sellest sättest lähtuvalt peavad meetme käsitlemiseks riigiabina olema samaaegselt täidetud järgmised tingimused: i) meede pärineb riigilt, ii) kõnealune meede on valikuline, iii) kõnealune meede annab sellest kasusaajale majandusliku eelise, ja iv) kõnealune meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja võib kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust.

(109)

FDESi laenude andmise alus oli majandus- ja rahandusministri määrus ning selle täitmise eest vastutas riigikassa peadirektor. Asjaomaste fondide vahendid pärinevad Riigikassa eriarvelt ning nii põhiosa tagasimaksed kui ka intressimaksed tehakse Prantsusmaa riigieelarvesse. Laenud on allkirjastatud ja välja makstud ning neid haldab Natixis Prantsusmaa nimel Natixise ja Prantsusmaa vahel sõlmitud lepingu alusel.

(110)

Maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade sissenõudmise edasilükkamise näol on põhimõtteliselt tegemist riigi ressursside kasutamisega. See hõlmab Prantsusmaa loobumist tuludest ja mõjutab seega otseselt tema riigieelarvet.

(111)

Sellest lähtuvalt leiab komisjon, et vaadeldavad meetmed hõlmavad riigi ressursse ning on omistatavad Prantsuse riigile.

(112)

Komisjon leiab, et vaadeldavad laenud anti ettevõttele FagorBrandt ja ettevõtte FagorBrandt varade ülevõtmisest kasu saanud kontsernile Brandt. Kuigi FDESi ülesanne on anda laene majandus- ja sotsiaalarengu edendamiseks tingimustel, mis on ette nähtud 26. novembri 2004. aasta ringkirjaga (18) riigi tegevuse kohta ettevõtete majandusraskuste ennetamisel ja leevendamisel, toimub FDESi laenude andmise üle otsustamine alati igal konkreetsel juhul eraldi. Valikulisusega seotud kriteerium on seega täidetud.

(113)

Seevastu ilmneb põhjaliku uuringu käigus kogutud andmetest ja eeskätt Prantsusmaa antud vastusest seoses menetluse algatamise otsusega, et maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade sissenõudmise edasilükkamine toimus vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse selliseid võlgnevusi tekitava tervendamismenetluse objektiks olevate ettevõtete suhtes. Seega, vastavalt tervendamismenetluse objektiks olevate ettevõtete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele jätkas ettevõte FagorBrandt vaatlusperioodi kestel sotsiaalmaksu ja muude maksude tasumist, kuid osa neist ei kuulunud ettevõtte likvideerimise ajal sissenõudmisele ja kanti seetõttu ettevõtte FagorBrandt vaatlusperioodil passivasse. Ettevõtte FagorBrandt likvideerimisel tasutakse need võlgnevused vastavalt nende nõudeõiguse järjekohale kaubandusseadustiku artikli L. 622–17 kohaselt. Seega ilmneb, et maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade sissenõudmise edasilükkamist ettevõtte FagorBrandt kasuks ei toimunud, vaid tegemist oli toiminguga, mis vastas tervendamismenetluse objektiks olevate ettevõtete suhtes kohaldatavale üldisele raamistikule. Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et ettevõtte FagorBrandt suhtes ei kohaldatud valikulist lähenemist maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade sissenõudmise edasilükkamise teel.

(114)

Seega järeldab komisjon, et FDESi laenude näol oli tegemist valikuliste meetmetega. Seevastu maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade sissenõudmise edasilükkamise näol ei olnud tegemist ettevõtte FagorBrandt kasuks võetud valikulise meetmega.

(115)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb selleks, et hinnata, kas riiklik meede kujutab endast abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kindlaks teha, kas abi saanud ettevõtja saab majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavapärastel turutingimustel (19).

(116)

Majandusliku eelise andmisega on tegemist juhul, kui ettevõtja finantsolukord riigi sekkumise tulemusel paraneb. Samas ei anta riikliku ametiasutuse sekkumisega meetmetest kasu saajale tingimata eelist ja seetõttu ei ole tegemist riigiabiga juhul, kui meetmete võtmine toimus tavapärastel turutingimustel, st juhul, kui riiklik ametiasutus on toiminud sellisel viisil, nagu oleks samas olukorras toiminud turumajanduse tingimustes tegutsev arukas ettevõtja. Seejuures võib Prantsusmaa sekkumisega samalaadsete ja samal ajajärgul antud olulise suurusega teiste investorite investeeringute olemasolu, mille puhul võetakse samaväärseid riske („pari passu“), anda tunnistust sellest, et Prantsusmaa käitus aruka investorina.

(117)

Prantsusmaa on algusest peale andnud teada, et ta toetab ettevõtet FagorBrandt iga hinna eest, võtmata arvesse ettevõttele FagorBrandt antavate eraõiguslikest laenude summat (20). Näiteks teatas Prantsuse valitsus 5. novembril 2013, kaks päeva enne tervendamismenetluse algatamist järgmist: „Tuleb teha kõik võimalik selleks, et säilitada elektriliste kodumasinate kontserni Fagor tööstusliku tootmise vahendid, millel on Prantsusmaal tulevikku“ (21). 6. novembril 2013 täpsustas tööstusarengu minister kontserni tulevikku arutaval ettevõtte kesktöönõukogu istungil, et „valitsus soovib maksimaalselt säilitada ettevõtte FagorBrandt tehaseid ja töökohti“ (22). 19. detsembril 2013 kinnitas tööstusarengu minister, külastades üht ettevõtte FagorBrandt tehastest: „Meie eesmärk on korraldada ülevõtmine ja näidata, et see ettevõte on toimiv. […] Riik ei saa lubada, et kontsern neelatakse alla ainuüksi tema kaubamärkide ja patentide pärast“. 22. jaanuaril 2014 kinnitas Prantsuse valitsus omakorda: „Cevitali esitatud praegust väidetavalt sotsiaalselt ja tööstuslikult parimat pakkumist […] peaks olema enne 13. veebruaril toimuvat kaubanduskohtu istungit võimalik täiustada“ (23).

(118)

11. aprillil 2014 märgiti majanduse, tööstusarengu ja digitaaltehnoloogia ministri pressiteates, mis avaldati pärast San Sebastiáni (Hispaania) kaubanduskohtu otsust, mis võimaldas ettevõtte FagorBrandt kaubamärkide loovutamist Cevitali kontsernile: „Valitsus on algusest peale toetanud ettevõtet FAGOR-BRANDT ning toetab ettevõtte ülevõtmise käigus seda pakkumist rahaliselt, et kindlustada tööstuslike tootmisvahendite kestvus ja töökohtade säilimine“.

(119)

14. aprillil 2014 avaldati majanduse, tööstusarengu ja digitaaltehnoloogia ministri järjekordne pressiteade, seekord pärast Nanterre'i kaubanduskohtu otsust, mis võimaldas Cevitali kontsernil ettevõtte FagorBrandt üle võtta, milles märgiti: „Minister jälgib tähelepanelikult kõikide nende tehaste taaskäivitamist“.

(120)

Eelneva põhjal märgib komisjon, et Prantsusmaa näitas õigusliku menetluse kõikidel etappidel avalikult ja järjekindlalt oma soovi tagada ettevõtte FagorBrandt majandustegevuse jätkumine, selleks et säilitada ettevõtte tegevus ja töökohad, mida erainvestor ei oleks eesmärgiks seadnud, mis kokkuvõttes on vastuolus laenutehingu väidetava kaalutletud iseloomuga. Lisaks sellele meenutab komisjon, et ettevõtte Fagor Electrodomésticos varad (mille suhtes kohaldati kaitsemeetmete menetlust Hispaanias alates 2013. aasta oktoobrist), mis kuulusid varasemalt ettevõttele FagorBrandt, omandas kontsern CATA-CAN ilma mingi riikliku toetuseta. See ettevõte võttis üle elektriliste kodumasinate tootmise 2014. aasta septembris.

(121)

Lõpuks tuleb märkida, et Cevitali kohustus ettevõtte FagorBrandt ostmiseks oli seotud tingimusega rahastamise, sealhulgas FDESi teise laenu saamise kohta.

(122)

Nagu on selgitatud punktis 2.2, anti riiklikud laenud (FDES) ja eraõiguslikud laenud (Thémis) samadel tingimustel laenu A osa (5 miljonit eurot) puhul, kuid mitte laenu B osa puhul.

(123)

Kollektiivmenetluse käigus keeldusid kaks eraõiguslikku panka (24) andmast 5 miljoni suurust laenu, kuna nad leidsid, et tagatise suurus ei olnud riskitaset arvesse võttes piisav. Samuti keeldus pank Thémis andmast suuremat laenu kui 5 miljonit eurot. Tuleb pidada tähendusrikkaks, et kõik eraõiguslikud pooled keeldusid laenamast enam kui 5 miljonit eurot, vaatamata asjaolule, et nad olid spetsialiseerunud raskustes olevate ettevõtete toetamisele. Laenu B osa tagasimaksmisega hilinemine ühe kuu võrra kinnitab eraõiguslike võlausaldajate tehtud riskianalüüsi paikapidavust (25). Seevastu FDES nõustus andma 10 miljoni euro suuruse laenu ja seejärel 47,5 miljoni euro suuruse laenu vaatamata laenu B osa tagasimaksmisega hilinemisele.

(124)

Lisaks sellele oli 10 miljoni euro suuruse FDESi laenu intress sama suur kui kaks korda väiksema Thémise laenu (5 miljonit eurot) oma. Komisjon märgib seejuures, et Prantsusmaa ei vaidlustanud seda punkti menetluse algatamise otsusele antud vastuses, kuigi selle näol oli tegemist komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud ühe peamise kahtlusega.

(125)

FDESi laenu B osa eraldamisega andis Prantsusmaa majanduseelise, mida arukas võlausaldaja ei oleks andnud, või vähemalt ei oleks andnud samadel tingimustel.

(126)

Laenu B osale anti tagatist, mida ei saanud pidada küll nõrgaks (osaliselt oli tegemist esimese järjekoha tagatisega), kuid samas ka mitte tugevaks, kuna laenu B osa tuleb siinkohal võrrelda FDESi ja Thémise laenu A osaga (esimese järjekoha tagatiste puhul) ja sellel on madalam järjekoht, hõlmates kinnisvarale seatud panti. 2008. aasta teatise alusel võib tagatisi pidada tavalisteks.

(127)

Võttes arvesse ettevõtte FagorBrandt finantsseisundit laenu andmise ajal, tuleb ettevõtet käsitada 2008. aasta teatise alusel CCC reitinguga ettevõttena.

(128)

Kuivõrd puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid seada kahtluse alla 2008. aasta teatises toodud intressimäärasid, leiab komisjon, et turutingimustele vastav intressimäär tuleb arvutada kõnealuse teatise alusel ja on seega 7,03 % (0,53 % suurune Prantsusmaa viitemäär laenu andmise hetkel + 650 baaspunkti).

(129)

Lähtuvalt varasemast otsustuspraktikast leiab komisjon, et abisumma võrdub 2008. aasta viitemäärade teatise alusel arvestatud 10 miljoni euro suuruse laenu põhiosa suhtes kohaldatud intressimäära (7,03 %), ja 10 miljoni euro suuruse laenu põhiosa suhtes kohaldatud Prantsusmaa kasutatud intressimäära ([5–10] %) vahega, arvestatuna aja kohta, mil laenusumma oli ettevõtte FagorBrandt käsutuses (26).

(130)

47,5 miljoni euro suurune FDESi laen jagunes kolmeks osaks: A osa 11,2 miljonit eurot, B osa 23,8 miljonit eurot ja C osa 12,5 miljonit eurot. Ettevõtete Société Générale ja Natixis antud laenud olid mõlemad suurusega 7,5 miljonit eurot ja mõlemad jagunesid kaheks osaks: A osa 2,4 miljonit eurot ja B osa 5,1 miljonit eurot.

(131)

Tagatised. Võttes arvesse pärast menetluse algatamise otsust Prantsusmaa esitatud teavet, tundub, et kinnisvaraga seotud tagatiste väärtuse kohta oli hiljaaegu antud sõltumatu eksperdihinnang, mille kohaselt selle väärtus jääb vahemikku [30–50] miljonit eurot. Lisaks sellele omandas kontsern Brandt [20–30] miljoni euro eest ettevõttele Fagor Irlande kuuluvad kaubamärgid. Ülejäänud tagatiste kohta ei olnud tehtud sõltumatud hinnanguid, mis oleksid komisjonil võimaldanud hinnata nende kvaliteeti. Selles lähtuvalt leiab komisjon, et 2008. aasta teatise alusel võib tagatisi pidada harilikeks.

(132)

Intressimäärad. Prantsusmaa teatas vastuses menetluse algatamise otsusele, et komisjon omistas kontsernile Brandt ekslikult CCC reitingu, samas kui kõnealune ettevõte kuulus Cevitali kontserni, mille reiting oli BB või B. Seda väidet tuleb pidada vähemalt üllatavaks. Cevitali näol ei ole tegemist ei võlausaldaja ega FDESi laenu tagajaga. Asjaolu, et Cevitali kontserni finantsseisund on selline, et sellele võiks anda reitingu BB või B, võib küll anda kindlustunde finantsettevõtetele, kes võivad anda laenu Cevitali kontserni tütarettevõtjale, kuid ei saa mingil moel pakkuda tagatist CCC reitingut omava kontserniga Brandt seotud riskile. Kui nõustuda Prantsusmaa väitega, mille kohaselt kontserni Brandt laenuvõimekust tuleks hinnata lähtuvalt Cevitali kontserni omast, tuleb pidada vähemalt üllatavaks asjaolu, et mitte ükski eraõiguslik võlausaldaja ei nõustunud kontsernile Brandt laenu andma. Lisaks sellele, nagu on näidatud punktis 7.1.3.1, ilmneb Prantsusmaa eri esindajate avaldustest, et toetusmeetmete üks ja ainus eesmärk oli toetada ettevõtet FagorBrandt ja kontserni Brandt: seda kinnitati sellisel kujul võlausaldajatele avalikult. Järelikult ei saa selle argumendiga nõustuda.

(133)

Lisaks sellele, võttes arvesse kontserni Brandt eelkäija raskusi, tuleks ettevõtet käsitada ettevõttena, kellel puudub krediidiajalugu 2008. aasta teatise tähenduses. Seda näitab ühelt poolt asjaolu, et mitte ükski eraõiguslik võlausaldaja ei soovinud ettevõttele rahalisi vahendeid anda ning teiselt poolt see, et kontserni Brandt tuleb käsitada ettevõtte FagorBrandt majandusliku järglasena, nagu seda on näidatud punktis 8.2.

(134)

Lisaks sellele kinnitab Prantsusmaa, et eraõiguslikud võlausaldajad on andnud laenu mõlemad osad sama intressiga kui FDES. FDESi laenu ja eralaenude A osad on küll antud samadel tingimustel (EURIBOR + [300–600] baaspunkti) ja nende laenuosade tagatised on sama suured, kuid FDESi laenu A osa on peaaegu viis korda suurem kui eraõiguslike laenude A osad. Samamoodi on FDESi laenu ja eralaenude B osad antud samadel tingimustel (EURIBOR + [300–600] baaspunkti), kuid FDESi laenu B osa on peaaegu viis korda suurem.

(135)

Laenu C osa kohta märgib komisjon, et selle intressimäär on kõrgem kui laenu A osa ([0–5] %) ja B osa ([0–5] %], samas on selle laenuosa tähtaeg lühem kui teiste osade puhul. Kuigi laenud on jagatud erinevateks osadeks, tuleb pidada asjakohaseks analüüsida riiklikke ja eraõiguslikke laene tervikuna.

(136)

Kui vaadelda FDESi laenu ning ettevõtete Société Générale ja Natixis antud laene tervikuna, ilmneb selgelt oluline erinevus eri võlausaldajate vahel: Prantsusmaa antud laen on kuus korda suurem kui kummagi panga võimaldatud laen, seejuures on pankade tegevuse eesmärk nimelt ettevõtteid rahastada, seda erinevalt Prantsusmaast. Seejuures on ettevõtetel Société Générale ja Natixis olnud pikaajalised ärisuhted ettevõttega FagorBrandt, mille järeltulijaks kontserni Brandt võib pidada, (27) ning nad kuuluvad ettevõtte toetamiseks moodustatud finantsasutuste konsortsiumi (28). Samas laenas Prantsusmaa, kellel a priori ei ole huvi ettevõtte FagorBrandt jätkamise vastu, ettevõttele esmalt 10 miljonit eurot ning andis seejärel, vaatamata laenu B osa tagasimaksmisega hilinemisele, veel uue, esimesest laenust enam kui neli korda suurema laenu. Ükski arukas võlausaldaja ei oleks seda teinud: seda tõendab asjaolu, et Thémis keeldus andmast 5 miljonist eurost suuremat laenu. Lisaks sellele, kuigi FDESi laen oli kuus korda suurem kui ettevõtete Société Générale ja Natixis antud laenud, oli sellele antud tagatis sama suur kui viimatinimetatud laenude tagatis. Seejuures, võttes arvesse Prantsusmaa esindajate avalikult tehtud avaldusi, ei saanud pankadele Société Générale ja Natixis olla teadmata Prantsusmaa soov toetada rahaliselt kontserni Brandt. Seega pidi nende otsust vastavate laenude andmiseks mõjutama peaaegu täielik kindlus, et Prantsusmaa toetab kontserni Brandt ülevõetud tegevuse jätkamist, mis omakorda vähendas pankade võetavaid riske. Natixise otsust võis samuti mõjutada asjaolu, et ta tegutses Prantsusmaa nimel FDESi laenude haldajana. Lisaks kontsernile Brandt antud laenust tulenevale tulule soodustas ka nõustumine riiklike ametiasutuste soovitud tehinguga olukorda, mille puhul Natixis jätkas ka teiste FDESi laenude haldamist tulevikus, seega ei olnud tema seisund võrreldav Prantsusmaa omaga. Toetades ettevõtet FagorBrandt ja seejärel kontserni Brandt kasutas FDES ära peaaegu 20 % talle 2014. aasta finantsseadusega eraldatud 300 miljoni suurusest eelarvest, samas kui eraõiguslikud võlausaldajad eraldasid oma vastavat laenusuutlikkust arvesse võttes summasid, mille proportsioonid jäid oluliselt väiksemaks.

(137)

Prantsusmaa esindajate väljendatud tingimusteta ja avalikult väljakuulutatud toetust saab seega põhjendada vaid ühe muu põhjusega: järjestikuste avalduste põhjal ilmneb, et Prantsusmaa eesmärk oli säilitada töökohad ja jätkata ettevõtte FagorBrandt tegevust Prantsusmaa territooriumil – need põhjused on aga äärmiselt kaugel eraõigusliku võlausaldaja kaalutlustest.

(138)

Prantsusmaa ei toiminud seega arukalt käituva eraõigusliku võlausaldajana ning FDESi 47,5 miljoni suuruse laenu kolme osa suhtes kohaldatavad intressimäärad ei vastanud turutingimustele.

(139)

Kuivõrd puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid seada kahtluse alla 2008. aasta teatises toodud intressimäärasid, leiab komisjon, et turutingimustele vastav intressimäär tuleb arvutada kõnealuse teatise alusel. Võttes arvesse asjaolu, et tagatiste suurust võib 2008. aasta teatise põhjal pidada harilikuks ning arvestades, et kontserni Brandt võib pidada nii vastasutatud ettevõtteks kui ka ettevõtte FagorBrandt majanduslikuks järeltulijaks, tuleks Prantsusmaa viitemäärale laenu andmise hetkel (0,53 %) lisada 650 baaspunkti.

(140)

Lähtuvalt varasemast otsustuspraktikast leiab komisjon, et abisumma võrdub intressimäära 7,03 % (0,53 % suurune Prantsusmaa viitemäär + 650 baaspunkti), mida kohaldatakse eraldi iga laenuosa suhtes (vastavalt 11,2 miljonit eurot, 23,8 miljonit eurot ja 12,5 miljonit eurot) ning laenu A, B ja C osa intressimäärade ([0–5] %, [0–5] %, [0–5] %), mida vastavalt 11,2 miljoni euro, 23,8 miljoni euro ja 12,5 miljoni euro suuruste laenuosade puhul tegelikult rakendati, vahega, mida arvestatakse ajavahemiku kohta, millal laenusumma oli kontserni Brandt käsutuses (29).

(141)

Meetmed toetavad ettevõtet FagorBrandt ja kontserni Brandt, andes neile täiendavaid ressursse ja võimaldades vältida tegevuse katkestamist. Meetmed andsid neile võimaluse säilitada tugevama konkurentsiseisundi kui see, mis neil oleks olnud, kui abi ei oleks antud. Seega võivad nad kahjustada kodumasinate tootjate vahelist konkurentsi.

(142)

Lisaks sellele iseloomustab suurte kodumasinate turgu oluline liikmesriikidevaheline kaubandus.

(143)

Seetõttu leiab komisjon, et vaadeldavate meetmetega konkurentsile avatud turul tegutsevale ettevõtjale antud eelis võib kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(144)

Komisjon leiab, et laenude näol, mille Prantsusmaa andis ettevõttele FagorBrandt ja kontsernile Brandt, on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 toodud tähenduses.

(145)

Samas leiab komisjon, et maksu- ja sotsiaalmaksuvõlgade sissenõudmise edasilükkamise näol, mida Prantsusmaa võimaldas ettevõttele FagorBrandt, ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(146)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud riigiabi keeld ei ole ei absoluutne ega mittetingimuslik. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiked 2 ja 3 kujutavad endast õiguslikku alust, mis võimaldab pidada teatavat abi siseturuga kokkusobivaks.

(147)

Kõnealusel juhul leiab komisjon, et abi on antud raskustes oleva äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamiseks. Seetõttu tuleb analüüsida, kas vaadeldavaid meetmeid on võimalik käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt siseturuga kokkusobivatena.

(148)

Raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste (30) punktis 137 on sätestatud: „Komisjon uurib iga tema loata antud ning seetõttu asutamislepingu artikli 108 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldusabi kokkusobivust siseturuga käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas abi andmise ajal kehtivate suuniste alusel“. Punktis 138 on täpsustatud: „Ülejäänud juhtudel lähtub järelevalveamet uurimisel abi andmise ajal kehtinud suunistest“.

(149)

Vaatlusalused meetmed võeti vastavalt 2013. aasta novembris ja 2014. aasta aprillis ning nende kokkusobivust tuleb seega hinnata 2004. aasta suuniste alusel.

(150)

Prantsusmaa ei esitanud meetmete kokkusobivuse kohta märkusi. Väites, et ettevõttele Fagor Brandt ja kontsernile Brandt antud laenude näol ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on Prantsusmaa seisukohal, et ei ole vajadust kontrollida kõnealuste meetmete vastavust 2004. aasta suunistele.

(151)

Seejuures on kohane meenutada Euroopa Kohtu seisukohta, kes on teatanud kohtuotsuses C-364/90, Itaalia vs. komisjon: „Esimesele väitele vastamiseks tuleb meenutada, et liikmesriik, kes taotleb abi andmise lubamist asutamislepingu sätete suhtes tehtava erandi alusel, on kohustatud tegema komisjoniga koostööd Selle koostöökohustuse alusel peab ta esitama kõik andmed, mille alusel komisjonil on võimalik veenduda, et erandi tegemiseks nõutavad tingimused on täidetud“ (31).

(152)

Üks peamisi aluspõhimõtteid, millest tuleb lähtuda pääste- ja ümberkorraldusabi andmisel, on 2004. aasta suuniste punktis 72 sätestatud ühekordse abi põhimõte, mille kohaselt: „Vältimaks äriühingute ebaausat abistamist ning nende elus püsimist vaid korduva riigiabi toel, tuleks sama põhimõtte [ühekordse abi põhimõtte] alusel anda ümberkorraldamisabi vaid üks kord“. Punktis 73 on lisatud: „Teatades komisjonile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldamisabist, peab liikmesriik täpsustama, kas asjaomane äriühing on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, kaasa arvatud enne käesolevate suuniste kohaldamiskuupäeva antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud. Sellisel juhul ning juhul kui päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorraldamiskava peatamisest on möödunud alla 10 aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba komisjon edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi“.

(153)

Vaadeldaval juhul on ettevõte FagorBrandt saanud 2008. aastal ümberkorraldusabi, mille komisjon kuulutas siseturuga kokkusobivaks. Seejuures ei ole 2004. aasta suuniste punktis 73 toodud erandid kohaldatavad. Uue ümberkorraldusabi andmine vähem kui kuus aastat pärast eelmist abi ei saa seega mingil juhul olla kooskõlas riigiabi suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

(154)

Sellest lähtuvalt järeldab komisjon, et ettevõttele FagorBrandt FDESi 25. novembri 2013. aasta laenu abil antud riigiabi ei ole siseturuga kokkusobiv vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamiseeskirjadele, mis on sätestatud 2004. aasta suunistes.

(155)

Nagu on näidatud punktis 8.2, tuleb kontserni Brandt käsitada ettevõtte FagorBrandt majandusliku järeltulijana. Seda silmas pidades ei saa kontsern Brandt 2004. aasta suuniste punktides 72 ja 73 sätestatud ühekordse abi põhimõtte kohaselt saada ümberkorraldusabi.

(156)

Lisaks sellele ja täiendavalt tuleb öelda, et isegi kui kontserni Brandt käsitada punktis 8.2 toodud järeldustele vastupidiselt vastasutatud ettevõttena, ei saaks abi käsitada kokkusobivana 2004. aasta suuniste punkti 12 alusel. Kõnealuses punktis on sätestatud: „Käesolevate suuniste tähenduses ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus äriühing tekib eelmise äriühingu likvideerimisel või võtab sellise äriühingu varad üle“. Kontsern Brandt asutati 15. jaanuaril 2014 ettevõtte FagorBrandt likvideerimise järel. Ettevõte FagorBrandt ei oleks mingil juhul võinud saada ümberkorraldamisabina riigiabi.

(157)

Sellest lähtuvalt järeldab komisjon, et kontsernile Brandt FDESi 24. aprilli 2014. aasta laenu abil antud riigiabi ei ole siseturuga kokkusobiv vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamiseeskirjadele, mis on sätestatud 2004. aasta suunistes.

(158)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetele ja Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale on komisjon pädev otsustama, et asjaomane riik peab abi andmise lõpetama või seda muutma, kui leitakse, et abi on siseturuga kokkusobimatu (32). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (33).

(159)

Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelisest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja kui on taastatud abi väljamaksmisele eelnenud olukord (34).

(160)

Vastavalt kohtupraktikale on nõukogu määruse (EÜ) 659/1999 artikli 14 lõikes 1 (35) sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […]“.

(161)

Seetõttu, võttes arvesse, et kõnealused meetmed võeti, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 sätteid ning et neid tuleb käsitada ebaseadusliku ja kokkusobimatu abina, peab selleks, et taastada abi väljamaksmisele eelnenud olukord, kõnealused abisummad tagasi maksta. Tagasimaksmine peab seejuures hõlmama perioodi, mille kestel abi saajatele eelis anti, see tähendab alates hetkest, kui abi anti abisaaja käsutusse kuni abisumma tegeliku tagasimaksmiseni. Tagasimakstavad summad hõlmavad intresse kuni abisummade täieliku tagasimaksmiseni. Lähtuvalt kohtupraktikast arvestatakse tagasimaksmisega seotud intresse alates kuupäevast, millal abi anti abisaaja käsutusse (36).

(162)

Prantsusmaa peab seega tagasi nõudma ettevõttele FagorBrandt FDESi 25. novembri 2013. aasta laenuga antud kokkusobimatu abi ja kontsernile Brandt FDESi 24. aprilli 2014. aasta laenuga antud kokkusobimatu abi.

(163)

Kohtupraktika kohaselt võib abi sissenõudmise kohustus laieneda uuele äriühingule, kellele abi saanud äriühing kandis üle osa oma varast, kui selle ülekandmise või müügi laad viib järelduseni, et kahe äriühingu vahel on majanduslik järjepidevus (37). Ei saa välistada, et abi tagastamise kohustus laieneb mõnele muule üksusele, kui selgub, et nimetatud üksus on tegelik abisaaja vahetult kahe üksuse vahelisest majanduslikust järjepidevusest tingituna. Sellisel juhul peavad ka abi saanud ettevõtete tegevuse ülevõtjad maksma tagasi siseturuga kokkusobimatuks kuulutatud abi.

(164)

10 miljoni euro suurune FDESi laen anti ettevõttele FagorBrandt. Samas on see ettevõte likvideeritud ja tema varad anti üle Nanterre'i kaubanduskohtu 15. aprilli 2014. aasta otsusega. Seega tuleb uurida, kas ettevõtte FagorBrandt tegevuse üle võtnud ettevõtteid Variance Technologies, Pierre Jullien ja kontsern Brandt saab käsitada ettevõte majanduslike järeltulijatena ja sellest tulenevalt ettevõtetena, kes peavad tagasi maksma ettevõttele FagorBrandt antud siseturuga kokkusobimatu abi.

(165)

Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Itaalia ja SIM2 vs. komisjon, (38) millele tuginevad komisjoni Olympic Airlinesi, Alitalia ja Sernami  (39) otsused, põhineb ettevõtjate vahelise majanduse järjepidevuse määratlemine mitmetel teguritel. Teguritest, mida on võimalik otsuse aluseks võtta, on kohtupraktikas loetletud järgmised asjaolud: i) üleantud varade suurus, ii) hind, millega üleandmine toimus, iii) ülevõtjate tunnusandmed, iv) hetk, mil üleandmine toimus ja v) ülevõtmise õiguslik põhjendus. Nende tegurite asjakohasust kinnitas Euroopa Kohus 28. märtsi 2012. aasta otsuses Ryanair vs. komisjon, (40) millega kinnitati otsust, mille komisjon tegi seoses Alitalia juhtumiga.

(166)

Vaadeldaval juhul, võttes arvesse ettevõtete Variance Technologies (Aizenay tehas) ja Pierre Jullien (Roche-sur-Yoni tehas) üle võetud varade väga väikest ulatust, ei saa kõnealuseid ettevõtteid käsitada ettevõtte FagorBrandt majanduslike järeltulijatena.

(167)

Seevastu kontsern Brandt võttis oma emaettevõtte Cevitali kaudu üle kogu täieõiguslikult ettevõttele FagorBrandt kuuluva materiaalse ja mittemateriaalse vara, samuti ka kõik varud. Kontsern Brandt võttis samuti üle ettevõtte FagorBrandt kaubamärgid ja patendid. Lisaks sellele võttis kontsern Brandt pärast ettevõtte FagorBrandt likvideerimist üle 90 % kõnealuse ettevõtte töölepingutest.

(168)

Seejuures määras hinna, millega kontsern Brandt varad omandas, kindlaks Nanterre'i kaubanduskohus ettevõtte FagorBrandt kollektiivmenetluse raames tehtud otsusega ja mitte turutehingu käigus. Seda näitab asjaolu, et kontsern Brandt omandas ettevõtte FagorBrandt varad hinnaga [0–5] miljonit eurot, samas kui ettevõtte käive 2012. aastal ulatus [600–800] miljoni euroni. Seejuures tuleb märkida, et mitte ükski teine ettevõte peale kontserni Brandt ei taotlenud ettevõtte FagorBrandt varade omandamist. Seega ei kujunenud loovutushind mitme konkureeriva pakkumise koosmõju tulemusena. Hinda, millega kontsern Brandt omandas ettevõtte FagorBrandt varad, ei saa seega käsitada turutehingu alusel väljakujunenud hinnana.

(169)

Kontsern Brandt kavatses jätkata sama tootmistegevust kui ettevõte FagorBrandt, kasutades samu kaubamärke. Samuti tuleb märkida, et kontsern Brandt võttis üle ettevõtte FagorBrandt olemasolevad varud (41) ning kõik loovutatud tegevustega seotud tarne- ja kliendilepingutest tulenevad kohustused. Ühtlasi teatas ettevõte Cevital sõnaselgelt ja avalikult, (42) et ta kavatseb lülitada ettevõtte FagorBrandt varad oma kaubandusstrateegiasse, kuivõrd elektriliste kodumasinate valdkond hõlmas juba 10 % Cevitali kontserni käibest. Ja lõpuks tuleb eriti ilmeka asjaoluna märkida, et kontsern Brandt võttis üle õiguse kasutada ülevõetud ettevõtte Prantsusmaal kõige tuntumaid kaubamärke, nagu Brandt, De Dietrich, Vedette, Sauter ja Easycook.

(170)

Seda silmas pidades ning arvestades ülevõetud varade ulatust, varade omandamise hinda ja ülevõtmise majanduslikku põhjendust, järeldab komisjon, et ettevõtte FagorBrandt ja kontserni Brandt vahel on olemas majanduslik järjepidevus.

(171)

1. märtsi 2016. aasta e-kirjaga teatas Prantsusmaa komisjonile, et ettevõtte FagorBrandt majandusliku järeltulijana maksis kontsern Brandt tagasi käesoleva otsuse punktis 7.1.3.2 osutatud abi ning tagasimaksmisega kuni 29. veebruarini 2016 seotud intressisummad. 29. veebruaril 2016 maksis kontsern Brandt Prantsusmaale tagasi abisumma koos intressidega, kokku [0–100 000] eurot.

(172)

Üldises plaanis on abi tagasimaksmise eesmärk kaotada konkurentsi kahjustav olukord seoses kindlaksmääratud konkurentsieelise andmisega (vaadeldaval juhul FDESi 10 miljoni euro suuruse laenu abil) ja taastada sel viisil abi andmisele eelnev olukord (43).

(173)

Seega ei ole enam vajalik teha kontserni Brandt hõlmavat otsust ettevõttele FagorBrandt antud siseturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmiseks.

(174)

FDESi poolt kontsernile Brandt antud 47,5 miljoni euro suuruse laenu puhul on ebaseaduslikult saadud abi tagasimaksmise kohustus ainult kontsernil Brandt. Kõnealune laen anti nimeliselt kontsernile Brandt, kes tegutseb endiselt käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal. Seetõttu ei tõstatu küsimust majandusliku järjepidevuse olemasolust ühelt poolt ettevõtete Cevital ja Exagon ning teiselt poolt kontserni Brandt vahel.

(175)

Lisaks sellele, kuivõrd abimeetmed seisnesid laenu andmises, on komisjon seisukohal, et antud abi on materialiseerunud ja jätkab põhimõtteliselt materialiseerumist iga laenuosa väljamaksmise hetkel.

(176)

1. märtsi 2016. aasta e-kirjaga teatas Prantsusmaa komisjonile, et kontsern Brandt maksis tagasi talle antud 47,5 miljoni euro suuruse FDESi laenuga hõlmatava käesoleva otsuse punktis 7.1.3.3 osutatud abi kuni 29. veebruari 2016 maksekuupäevani ning kuni 29. veebruarini 2016 tagasimaksmisega seotud intressisummad. 29. veebruaril 2016 maksis kontsern Brandt Prantsusmaale tagasi abisumma koos intressidega, kokku [0–5 miljonit] eurot.

(177)

Seejuures suurenes kõikide pärast 1. märtsi 2016 toimuvate tulevaste maksekuupäevade puhul FDESi laenu intress, mis ulatub 7,03 %ni. See asjaolu ilmneb laenulepingu lisalepingust, mille Prantsusmaa esitas komisjonile 1. märtsil 2016.

(178)

Neist asjaoludest lähtuvalt leiab komisjon, et FDESi 47,5 miljoni euro suuruses laenus sisalduv abi on likvideeritud ning et abi andmisele eelnev olukord on kõnealuses valdkonnas kohaldatava kohtupraktika tähenduses taastatud (44). Lisaks sellele ei toimu abi materialiseerumist ka tulevikus.

(179)

Seega ei ole enam vaja teha kontserni Brandt hõlmavat otsust siseturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmiseks.

(180)

Komisjon nendib, et andes ettevõttele FagorBrandt ja kontsernile Brandt FDESi laenud, andis Prantsusmaa ebaseaduslikult riigiabi, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid. Samas, seoses laenusummade tagasimaksmisega ja laenulepingu muutmisega vastavalt turutingimustele, on kõnealuste riigiabide andmisele eelnenud olukord taastatud, seetõttu ei ole enam vaja teha otsust abisummade tagasimaksmise ja kõnealuste abimeetmete lõpetamise kohta,

6.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 180/58