24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (4) II osa I jaotise II peatüki 1. jaoga on nähtud ette koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima kava.

(2)

Praeguste koolikavade kohaldamisel saadud kogemused, välishindamiste järeldused, erinevate poliitikavalikute ja liikmesriikide sotsiaalprobleemide analüüsi tulemused osutavad järeldusele, et mõlema kõnealuse koolikava jätkamine ja tugevdamine on äärmiselt tähtis. Praeguses olukorras, kus värske puu- ja köögivilja ning piimatoodete tarbimine väheneb, eriti laste hulgas, ja laste ülekaal suureneb tarbimisharjumuste tõttu, mille puhul kiputakse eelistama töödeldud toitu, millele on tihti lisatud märkimisväärselt suhkrut, soola, rasva või lisaaineid, peaks liidu toetus lastele haridusasutustes teatavate valitud põllumajandustoodete jagamiseks aitama senisest enam edendada tervislikke toitumisharjumusi ja kohaliku toodangu tarbimist.

(3)

Erinevate poliitikavalikute analüüs näitab, et ühtlustatud lähenemisviis ühise õigus- ja finantsraamistiku kaudu on kõige asjakohasem ja tõhusam viis saavutada konkreetseid eesmärke, mida ühine põllumajanduspoliitika koolikavade kaudu taotleb. Selline lähenemisviis võimaldaks liikmesriikidel saavutada jagamise maksimaalse mõju eelarvet muutmata ja suurendada haldamise tõhusust. Selleks aga, et võtta arvesse puu- ja köögivilja (sealhulgas banaanid) ning piima ja piimatoodete, st koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima, nagu on määratletud käesolevas määruses, ja nende tarneahelate erinevusi, peaksid teatavad elemendid, nagu näiteks vastavad eelarvepaketid, jääma eraldi. Arvestades praeguste kavade puhul saadud kogemusi, peaks koolikavas osalemine olema liikmesriikidele jätkuvalt vabatahtlik. Võttes arvesse liikmesriigiti erinevaid tarbimistavasid, peaks osalevatel liikmesriikidel ja piirkondadel olema võimalik oma strateegiate raames valida, milliseid lastele haridusasutustes pakkumiseks toetuskõlblikke tooteid nad soovivad jagada. Lisaks võiksid liikmesriigid kaaluda suunatud meetmete kasutuselevõtmist, et peatada sihtrühmas piimatarbimise vähenemist.

(4)

On kindlaks tehtud, et eelkõige värske puu- ja köögivilja ning joogipiima tarbimine on vähenemas. Seetõttu on asjakohane jagada koolikavade raames ennekõike kõnealuseid tooteid. See aitaks vähendada koolide korralduslikku koormust ja suurendada jagamise mõju piiratud eelarve raames ning oleks kooskõlas praeguse tavaga, kuna kõnealuseid tooteid jagatakse kõige sagedamini. Siiski tuleks kaltsiumi omandamist käsitlevate toitumissoovituste järgimiseks ja konkreetsete toodete tarbimise edendamiseks või reageerimaks oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, ning arvestades piimas leiduva laktoosi talumatusega kaasnevaid järjest sagedasemaid probleeme, lubada liikmesriikidel jagada ka teisi ilma lisatud lõhna- ja maitseaineteta, puuviljade, pähklite või kakaota piimatooteid, nagu jogurt ja juust, mis on laste tervisele kasulikud, tingimusel et nad juba jagavad joogipiima või selle laktoosivaba alternatiive. Liikmesriikidel tuleks lubada jagada ka töödeldud puu- ja köögiviljatooteid, tingimusel et nad juba jagavad värskeid puu- ja köögivilju. Samuti tuleks püüda tagada, et jagatakse kohalikke ja piirkondlikke tooteid. Juhul kui liikmesriigid peavad seda koolikava eesmärkide ja oma strateegiates esitatud eesmärkide saavutamise seisukohalt vajalikuks, tuleks neil lubada lisaks ülalnimetatud toodetele jagada teatud muid piimatooteid ja piimapõhiseid jooke. Kõik nimetatud tooted peaksid olema täiel määral liidu toetuse kõlblikud. Mittepõllumajanduslike toodete puhul peaks toetuskõlblik olema üksnes piimakomponent. Selleks et võtta arvesse teaduse arengut ja tagada jagatavate toodete vastavus koolikava eesmärkidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevas määruses sätestatud keelatud lõhna- ja maitsetugevdajate loetelu ning määrata kindlaks lisatud suhkru, soola ja rasva maksimaalne määr töödeldud toodetes.

(5)

Kaasnevad haridusmeetmed, millega toetatakse jagamist, on vajalikud selleks, et muuta koolikava selle lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisel, s.o valitud põllumajandustoodete tarbimise suurendamisel ja tervislikuma toitumise edendamisel tulemuslikuks. Arvestades selliste meetmete tähtsust, peaksid need toetama nii koolipuuvilja ja -köögivilja kui ka koolipiima jagamist. Kaasnevad haridusmeetmed on oluliseks vahendiks, mis aitab laste jaoks taastada seost põllumajanduse ja liidu mitmesuguste põllumajandustoodetega, eriti oma piirkonna toodanguga, kasutades selleks näiteks toitumisekspertide ja põllumajandustootjate abi. Koolikavaga taotletavate eesmärkide saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud hõlmata oma meetmetega suuremat valikut erinevaid põllumajandustooteid, samuti muid kohalikke, piirkondlikke või riigi tüüpilisi tooteid, nagu mesi, lauaoliivid ja oliiviõli.

(6)

Tervislike toitumisharjumuste edendamiseks peaksid liikmesriigid tagama oma tervise ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise jagatavate toodete loetelu koostamisel või neilt nimetatud loetelule asjakohase loa saamise kooskõlas riiklike menetlustega.

(7)

Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning hõlbustada koolikava rakendamist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte liidu toetuse kõlblike kulude ja meetmete kindlaksmääramiseks.

(8)

Liidu toetus tuleks eraldada koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks eraldi kooskõlas vabatahtliku lähenemisviisiga jagamisele. Kõnealune toetus tuleks eraldada igale liikmesriigile, võttes arvesse 6–10aastaste laste arvu liikmesriigis ja kõnealuse liikmesriigi eri piirkondade arengutaset, et rohkem toetust eraldataks vähem arenenud piirkondadele, Egeuse mere väikesaartele ning äärepoolseimatele piirkondadele, arvestades nende piirkondade põllumajanduse ühekülgsust ja asjaolu, et seal ei ole sagedasti teatud tooteid saada, mis toob kaasa suuremad transpordi- ja hoiustamiskulud. Et võimaldada liikmesriikidel säilitada nende praegused koolipiima kavad nende tegelikus ulatuses ning julgustada teisi liikmesriike võtma kasutusele piima jagamist, on lisaks asjakohane kombineerida nimetatud kriteeriumid liidu toetuse varasema kasutamisega lastele piima ja piimatoodete pakkumiseks, välja arvatud Horvaatia puhul, kelle jaoks tuleks kindlaks määrata eraldi kindlasummaline toetus.

(9)

Tõrgeteta asjaajamise ja eelarvehalduse huvides peaksid liikmesriigid, kes soovivad osaleda toetuskõlblike toodete jagamisel, esitama taotluse liidu toetuse saamiseks igal aastal.

(10)

Liikmesriigi koolikavas osalemise tingimuseks peaks olema riikliku või piirkondliku strateegia olemasolu. Iga osaleda sooviv liikmesriik peaks esitama kuueaastast perioodi hõlmava strateegia, milles on esitatud liikmesriigi prioriteedid. Liikmesriikidel peaks olema lubatud oma strateegiaid korrapäraselt ajakohastada, võttes eelkõige arvesse hindamisi, prioriteetide ja eesmärkide ümberhindamisi ning oma kavade edukust. Strateegiad võivad sisaldada koolikava rakendamisega seotud konkreetseid elemente, mis võimaldavad liikmesriikidel saavutada tõhusa haldamise, muu hulgas seoses toetusetaotlustega.

(11)

Selleks et parandada koolikava alast teadlikkust ja suurendada liidu toetuse nähtavust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liikmesriigi kohustusega avalikkust selgelt teavitada asjaolust, et ta saab kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses teavitamisvahenditega ning, kui see on asjakohane, seoses ühtse tunnuse või graafiliste elementidega.

(12)

Koolikava nähtavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid oma strateegiates selgitama, kuidas nad kavatsevad tagada oma kava lisaväärtuse, eriti kui haridusasutustes käivad lapsed tarbivad liidu toetuskava alusel rahastatud tooteid muu toiduga samaaegselt. Selleks et saavutada liidu toetuskava hariduseesmärk ja tõhusus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses normidega, mis käsitlevad liidu toetuskava alusel rahastatavate toodete jagamist haridusasutustes kõrvuti muu toiduga ja toidu valmistamist.

(13)

Selleks et kontrollida koolikavade tõhusust liikmesriikides, peaks liit eraldama rahalisi vahendeid saavutatud tulemuste jälgimise ja hindamisega seotud algatustele, pöörates erilist tähelepanu tarbimise muutustele keskpikas perspektiivis.

(14)

Koolipuuvilja ja -köögivilja jagamise puhul tuleks kaotada kaasrahastamise põhimõte.

(15)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide piirkondlike või kohalike pädevuste jaotust.

(16)

Määrust (EL) nr 1308/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 (5) tuleks seetõttu vastavalt muuta. Selleks et võtta arvesse õppeaasta perioodilisust, tuleks uusi norme hakata kohaldama alates 1. augustist 2017,

1)

II osa I jaotise II peatüki 1. jagu asendatakse järgmisega:

„1. jagu

Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus

Artikkel 22

Sihtrühm

Põllumajandustoodete jagamisega ja laste toitumisharjumuste parandamisega seotud toetuskava on suunatud lastele, kes käivad korrapäraselt lasteaias, eelkoolis, algkoolis, põhikoolis või õppeasutuses, kus on võimalik omandada keskharidust, mida juhivad või tunnustavad liikmesriigi pädevad asutused.

Artikkel 23

Toetus koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima pakkumiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvateks kuludeks

1.   Liidu toetust antakse artiklis 22 osutatud haridusasutustes käivatele lastele:

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 kehtestab nõukogu käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c osutatud meetmeid ja kulusid hõlmava liidu toetuse piirmäärad.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „koolipuuvili ja -köögivili“– lõike 3 punktis a ja lõike 4 punktis a osutatud tooted;

b)   „koolipiim“– lõike 3 punktis b, lõike 4 punktis b ja V lisas osutatud tooted.

3.   Lõike 1 kohaselt kehtestatud toetuskavas (edaspidi „koolikava“) osaleda soovivad liikmesriigid, kes taotlevad vastavat liidu toetust, eelistavad siseriiklikke olusid arvesse võttes toodete jagamist ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

4.   Olenemata lõikest 3, selleks et edendada konkreetsete toodete tarbimist ja/või reageerida oma territooriumil laste erilistele toitainevajadustele, võivad liikmesriigid siiski näha ette toodete jagamise ühest või mõlemast järgmisest rühmast:

5.   Juhul kui liikmesriigid peavad seda koolikava eesmärkide ja lõikes 8 osutatud strateegiate eesmärkide saavutamise seisukohalt vajalikuks, võivad nad lisaks lõigetes 3 ja 4 osutatud toodetele jagada V lisas loetletud tooteid.

Sellisel juhul makstakse liidu toetust ainult jagatava toote piimakomponendile. Kõnealune piimakomponent ei tohi moodustada vähem kui 90 % kaalust V lisa I kategooria toodete puhul ning 75 % kaalust V lisa II kategooria toodete puhul.

Nõukogu määrab kindlaks liidu toetuse määra piimakomponendile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3.

6.   Koolikava raames jagatavad tooted ei tohi sisaldada ühtegi järgmistest:

Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust võib iga liikmesriik siiski pärast oma tervise ja toitumise eest vastutavatelt riiklikelt asutustelt riiklike menetluste kohaselt asjakohase loa saamist otsustada, et lõigetes 4 ja 5 osutatud toetuskõlblikud tooted võivad sisaldada piiratud koguses lisatud suhkrut, soola ja/või rasva.

7.   Lisaks käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud toodetele võivad liikmesriigid näha kaasnevate haridusmeetmete raames ette muude põllumajandustoodete, eelkõige artikli 1 lõike 2 punktides g ja v loetletud toodete hõlmamise.

8.   Liikmesriigid koostavad koolikavas osalemise tingimusena enne selles osalemist ning seejärel iga kuue aasta järel kava riikliku või piirkondliku rakendamisstrateegia. Strateegiat võib muuta selle koostamise eest riiklikul või piirkondlikul tasandil vastutav asutus, arvestades eelkõige järelevalve ja hindamise tulemusi ning saavutatud tulemusi. Strateegiaga määratakse kindlaks vähemalt täidetavad vajadused, nende tähtsusjärjestus, sihtrühmad, eeldatavalt saavutatavad tulemused ja, kui need on kättesaadavad, mõõdetavad eesmärgid, mis tuleb saavutada võrreldes algse olukorraga, samuti sätestatakse selles kõige asjakohasemad vahendid ja meetmed kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

Strateegia võib sisaldada koolikava rakendamisega seotud konkreetseid elemente, sealhulgas kava haldamise hõlbustamiseks ette nähtud elemente.

9.   Liikmesriigid määravad oma strateegiates kindlaks kõigi koolikava alusel korrapärase jagamise või kaasnevate haridusmeetmete raames pakutavate toodete loetelu. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, tagavad nad kõnealuse loetelu koostamisel ka tervise ja toitumise eest vastutavate riiklike asutuste asjakohase osalemise või neilt kõnealuse loetelu kohta asjakohase loa saamise kooskõlas riiklike menetlustega.

10.   Koolikava tõhususe tagamiseks näevad liikmesriigid ette ka kaasnevad haridusmeetmed, mis võivad muu hulgas hõlmata meetmeid ja tegevust, mille eesmärk on taastada lastel seos põllumajandusega tegevuste, näiteks põllumajandusettevõtete külastamise kaudu, ning suurema valiku põllumajandustoodete jagamine, nagu on osutatud lõikes 7. Kõnealuseid meetmeid võib kasutada ka laste harimiseks seonduvates küsimustes, nagu näiteks tervislikud toitumisharjumused, kohalikud toiduahelad, mahepõllumajandus, jätkusuutlik tootmine või toiduainete raiskamise vastu võitlemine.

11.   Jagatavate toodete või kaasnevate haridusmeetmetega hõlmatud toodete valikul lähtuvad liikmesriigid ühest või enamast objektiivsest kriteeriumist, nagu tervise- ja keskkonnakaalutlused, kohalike või piirkondlike toodete hooajalisus, mitmekesisus ja kättesaadavus ning võimaluste piires liidust pärit toodete eelistamine. Liikmesriigid võivad julgustada eelkõige kohaliku või piirkondliku toodangu ostmist, mahetooteid, lühikesi tarneahelaid või keskkonnaalast kasu ning, kui see on asjakohane, määrusega (EL) nr 1151/2012 kasutusele võetud kvaliteedikavade alusel tunnustatud tooteid.

Liikmesriigid võivad kaaluda oma strateegiates jätkusuutlikkuse ja õiglase kaubanduse alaste kaalutluste esmatähtsustamist.

Artikkel 23a

Rahastamissätted

1.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, ei tohi artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvate kulude katteks, ületada 250 miljonit eurot kooliaasta kohta.

Nimetatud ülemmäära piires ei tohi toetus ületada:

2.   Lõikes 1 osutatud toetuse eraldamisel igale liikmesriigile võetakse arvesse järgmist:

Asjaomastele liikmesriikidele tehtavad eraldised peavad tagama suurema toetuse ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimatele piirkondadele, et võtta arvesse kõnealuste piirkondade eriolukorda toodete hankimisel, ning edendama üksteisele geograafiliselt lähedalasuvatel äärepoolseimatel piirkondadel üksteiselt toodete hankimist.

Käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumide kohaldamisest tulenevate eraldistega koolipiima jaoks tagatakse, et kõikidel liikmesriikidel on õigus saada esimese lõigu punktis a osutatud vanuserühma kuuluva lapse kohta vähemalt liidu toetuse miinimumsumma. Kõnealune summa ei tohi olla väiksem kui liidu toetuse keskmine kasutus lapse kohta kõikides liikmesriikides enne 1. augustit 2017 kohaldatud koolipiima kava alusel.

Nõukogu võtab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed, millega kehtestatakse liidu koolipuuvilja ja -köögivilja ja koolipiima toetuse soovituslikud ja lõplikud eraldised ning eraldiste ümberjaotamine.

3.   Koolikavas osaleda soovivad liikmesriigid esitavad igal aastal taotluse liidu toetuse saamiseks, täpsustades taotletud summa koolipuuvilja ja -köögivilja jaoks ning taotletud summa koolipiima jaoks, mida nad soovivad jagada.

4.   Liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse ülemmäära 250 miljonit eurot.

Nimetatud protsendimäära võib suurendada kuni 25 % ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikide puhul ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks kui liikmesriik peab võtma arvesse erilist turuolukorda koolikavaga hõlmatud sektoris, oma konkreetseid mureküsimusi seoses ühte või teise rühma kuuluvate toodete väikese tarbimisega või muid muutusi ühiskonnas.

Ülekandmisi võib teha kas:

Kolmanda lõigu punktis a osutatud ülekandmisi ei või teha soovituslikust eraldisest toodete rühma jaoks, mille puhul asjaomane liikmesriik taotleb soovituslikku eraldist ületavat summat. Liikmesriigid teatavad komisjonile soovituslike eraldiste vaheliste ülekandmiste summad.

5.   Koolikava ei piira ühegi eraldiseisva, liidu õigusega kooskõlas oleva riikliku koolikava rakendamist. Artiklis 23 ette nähtud liidu toetust võib kasutada olemasolevate riiklike koolikavade või koolidele koolipuuvilja ja -köögivilja ja koolipiima jagamise kavade kohaldamisala laiendamiseks ja tulemuslikkuse suurendamiseks, kuid need ei asenda kõnealuste olemasolevate riiklike kavade rahastamist, välja arvatud haridusasutustes lastele tasuta toidu jagamise puhul. Kui liikmesriik otsustab liidu toetuse taotlemise kaudu olemasoleva riikliku koolikava kohaldamisala laiendada või muuta seda tulemuslikumaks, osutab ta artikli 23 lõikes 8 osutatud strateegias sellele, kuidas seda kavatsetakse saavutada.

6.   Lisaks liidu toetusele võivad liikmesriigid anda koolikava rahastamiseks riiklikku abi.

Liikmesriigid võivad kõnealust abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori muu panuse abil.

7.   Liit võib määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 6 alusel rahastada ka koolikavaga seotud teabe-, avalikkuse teavitamise, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks kava eesmärkidest, ning seonduvaid võrgustiku loomise meetmeid, mille eesmärk on vahetada kogemusi ja parimaid tavasid kava rakendamise ja haldamise hõlbustamiseks.

Komisjon võib kooskõlas käesoleva määruse artikli 24 lõikega 4 töötada koolikava nähtavuse suurendamiseks välja ühise tunnuse või graafilised elemendid.

8.   Koolikavas osalevad liikmesriigid teavitavad avalikkust kooli ruumides või muus sobivas kohas oma osalemisest kavas ning osutavad asjaolule, et liit subsideerib kava. Liikmesriigid võivad kasutada kõiki sobivaid teavitamisvahendeid, nagu plakatid, temaatilised veebisaidid, graafilised teavitusmaterjalid ning teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Liikmesriigid tagavad liidu koolikava lisaväärtuse ja nähtavuse kõrvuti muu toidu pakkumisega haridusasutustes.

Artikkel 24

Delegeeritud volitused

1.   Selleks et parandada laste tervislikke toitumisharjumusi ning tagada, et koolikava alusel antav toetus oleks suunatud artiklis 22 osutatud sihtrühma kuuluvatele lastele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte normide kohta, mis käsitlevad:

2.   Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja sihtotstarbeline kasutamine ning hõlbustada koolikava rakendamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad:

3.   Teaduse arengu arvessevõtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada artikli 23 lõike 6 esimese lõigu punktis e osutatud kunstlike lõhna- ja maitsetugevdajate loetelu.

Tagamaks, et artikli 23 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt jagatavad tooted vastaksid koolikava eesmärkidele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks artikli 23 lõike 6 alusel liikmesriikide poolt lubatavate ja töödeldud toodete valmistamiseks või tootmiseks tehnoloogiliselt vajaliku lisatud suhkru, soola ja rasva maksimaalsed määrad.

4.   Selleks et parandada koolikavaalast teadlikkust ning suurendada liidu abi nähtavust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse, et koolikavas osalevad liikmesriigid teavitaksid avalikkust selgelt asjaolust, et nad saavad kava rakendamiseks liidu toetust, sealhulgas seoses järgmisega:

5.   Selleks et tagada koolikava lisaväärtus ja nähtavus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte seoses normidega, mis käsitlevad toodete jagamist kõrvuti muu toidu pakkumisega haridusasutustes.

6.   Võttes arvesse vajadust tagada, et liidu toetuse saamine kajastub koolikava alusel kättesaadavate toodete hinnas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles nõutakse liikmesriikidelt, et nad oma strateegiates selgitaksid, kuidas see saavutatakse.

Artikkel 25

Kooskõlas kontrollimenetlusega teostatavad rakendusvolitused

Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu käesoleva jao kohaldamiseks vajalikke meetmeid, mis hõlmavad järgmist:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).“"

2)

Artikkel 217 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 217

Riiklik abi lastele toodete jaotamise puhul

Liikmesriigid võivad anda riiklikku abi lastele haridusasutustes artiklis 23 osutatud toetuskõlblike tooterühmade pakkumiseks, selliste toodetega kaasnevateks haridusmeetmeteks ning artikli 23 lõike 1 punktis c osutatud seonduvate kulude katmiseks.

Liikmesriigid võivad riiklikku abi rahastada asjaomases sektoris kehtestatava maksu abil või erasektori muu panuse abil.“

3)

Artiklisse 225 lisatakse järgmised punktid:

4)

V lisa asendatakse järgmisega:

24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/11

(1)

Tarbijahindade harmoneeritud indeksiga (THHI) mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni ühtlustatud viisil. Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) kasutavad THHId liikmesriikide hinnastabiilsuse hindamiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 140.

(2)

Harmoneeritud indekseid kasutatakse komisjoni korraldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1176/2011 (3) loodud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames.

(3)

Kvaliteetne ja võrreldav hinnastatistika on väga oluline liidus avaliku poliitika eest vastutajate, teadlaste ja kõigi Euroopa kodanike jaoks.

(4)

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) kasutab THHId, et mõõta seda, kuidas täidetakse ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 1 kohast EKPSi hinnastabiilsuse eesmärki, mis on eriti oluline liidu rahapoliitika kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2. ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 kohaselt tuleb EKPga konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva liidu õigusakti eelnõu puhul.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on luua ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil. Ent see ei välista võimalust laiendada tulevikus raamistiku kohaldamist piirkondlikule tasandile, kui see osutub vajalikuks.

(6)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2494/95 (4) loodi ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksite koostamiseks. See õigusraamistik on vaja viia vastavusse praeguste nõuete ja tehnilise arenguga, parandades seeläbi veelgi tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi asjakohasust ja võrreldavust. Käesoleva määrusega loodavale uuele raamistikule tuginedes tuleks alustada tööd hindade arengut käsitlevate lisanäitajatega.

(7)

Käesolevas määruses võetakse arvesse komisjoni parema õigusloome tegevuskava ja eelkõige komisjoni 8. oktoobri 2010. aasta teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus“. Statistika valdkonnas on komisjon seadnud prioriteediks regulatiivse keskkonna lihtsustamise ja parandamise, nagu on osutatud komisjoni 10. augusti 2009. aasta teatises „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile“.

(8)

THHI ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi („konstantse maksumääraga THHI“) jaotuse aluseks peaksid olema kategooriad, mis vastavad Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile kuluartiklite lõikes (ECOICOP). See liigitus peaks tagama, et kogu Euroopa statistika individuaalse tarbimise kohta on järjepidev ja võrreldav. ECOICOP peaks olema kooskõlas ÜRO COICOPiga, mis on rahvusvaheline standard individuaalse tarbimise liigitamiseks kuluartiklite lõikes, ning ECOICOPi tuleks seetõttu kohandada vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele.

(9)

THHI põhineb vaadeldud hindadel, mis hõlmavad ka toodete maksustamist. Järelikult mõjutab inflatsiooni toodetele kehtiva maksumäära muutumine. Selleks et analüüsida inflatsiooni ja hinnata lähenemist liikmesriikides, on vaja koguda teavet ka selle mõju kohta, mida maksumäära muutumine avaldab inflatsioonile. Seetõttu tuleks THHI arvutada ka konstantse maksumääraga hindade põhjal.

(10)

Hinnaindeksite kindlaksmääramine eluruumide ja eelkõige omanike kasutuses olevate eluasemete jaoks on oluline samm THHI asjakohasuse ja võrreldavuse täiendava parandamise suunas. Eluaseme hinnaindeks on vajalik lähtepunkt omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi koostamiseks. Peale selle on eluaseme hinnaindeks iseseisvalt oluline näitaja. Komisjon peaks koostama 31. detsembriks 2018 aruande, mis käsitleb omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi sobivust THHIsse integreerimiseks. Sõltuvalt kõnealuse aruande tulemustest peaks komisjon, kui see on asjakohane, esitama mõistliku aja jooksul ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks seoses omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi integreerimisega THHIsse.

(11)

Varajaste esialgsete andmete esitamine igakuise THHI kohta kiirhinnangu kujul on euroala rahapoliitika jaoks väga tähtis. Seetõttu peaksid kiirhinnangu esitama need liikmesriigid, kelle rahaühik on euro.

(12)

THHI on kavandatud hindama hinnastabiilsust. See ei ole mõeldud elukallidusindeksina. Lisaks THHIle tuleks alustada uuringuid harmoneeritud elukallidusindeksi loomiseks.

(13)

Harmoneeritud indeksite vastavusperioodi tuleks perioodiliselt ajakohastada. Selleks et tagada indeksite võrreldavus ja asjakohasus, tuleks kehtestada reeglid harmoneeritud indeksite ja nende eri ajahetkedel integreeritud alamindeksite ühiste vastavusperioodide kohta.

(14)

Tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi järkjärgulise harmoneerimise tõhustamiseks tuleks algatada katseuuringud, et hinnata põhjalikumate alusandmete kasutamise või uute meetodite rakendamise teostatavust. Komisjon peaks võtma katseuuringute ergutamiseks vajalikud meetmed ning leidma õiged stiimulid, mis hõlmavad rahalist toetust.

(15)

Komisjon (Eurostat) peaks kontrollima allikaid ja meetodeid, mida liikmesriigid on harmoneeritud indeksite arvutamisel kasutanud, ja jälgima õigusraamistiku rakendamist liikmesriikides. Sel eesmärgil peaks komisjon (Eurostat) pidama liikmesriikide statistikaasutustega korrapärast dialoogi.

(16)

Selleks et hinnata, kas liikmesriikide esitatud üksikasjalikud harmoneeritud indeksid on piisavalt võrreldavad, on oluline taustteave. Lisaks aitavad liikmesriikides kasutatavad läbipaistvad koostamismeetodid ja -tavad kõigil sidusrühmadel harmoneeritud indeksitest aru saada ja nende kvaliteeti veelgi parandada. Seepärast tuleks kehtestada harmoneeritud metaandmete esitamise reeglid.

(17)

Liikmesriikide esitatud statistiliste andmete kvaliteedi tagamiseks peaks komisjon kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (5) artiklis 12 sätestatud asjakohaseid eelisõigusi ja volitusi.

(18)

Selleks et tagada kohandamine vastavalt ÜRO COICOPi muudatustele, muuta rakendusaktidega reguleeritavate punktide loetelu, lisades sellesse punkte, millega võetakse arvesse statistiliste meetodite tehnilist arengut ja katseuuringute hinnanguid, samuti muuta nende ECOICOPi alamindeksite loetelu, mille arvutamist liikmesriikidelt ei nõuta, ning hõlmata THHIga ja konstantse maksumääraga THHIga õnnemängud, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)

Selleks et tagada harmoneeritud indeksite täielik võrreldavus, on vaja ühesuguseid tingimusi seoses järmisega: ECOICOPi kohaldamine THHIs ja konstantse maksumääraga THHIs; liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, esitatavate THHI kiirhinnangute alajaotused; omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jaotused; harmoneeritud indeksite kaalude kvaliteet; vabatahtlikel katseuuringutel põhinevad paremad meetodid; asjakohane metoodika; harmoneeritud indeksite ja nende alamindeksite revideerimise reeglid; andmete ja metaandmete vahetamise standardid, ühetaolised korrigeerimise tingimused ning kvaliteedi tagamise tehnilised nõuded, mis on seotud iga-aastaste standardsete kvaliteediaruannete sisuga, kõnealuste aruannete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga ning metaandmete struktuuriga ja kõnealuste metaandmete komisjonile (Eurostat) esitamise tähtajaga. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(20)

Rakendamismeetmete ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel vastavalt käesolevale määrusele peaks komisjon võimaluse korral kaaluma kulutasuvust ning tagama, et nende meetmete ja õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki luua tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi jaoks ühtsed statistikastandardid ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklist 7 on Euroopa statistikasüsteemi komiteel palutud anda erialast nõu.

(23)

Määrus (EÜ) nr 2494/95 tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI puhul:

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi puhul:

c)

eluaseme hinnaindeksi puhul:

—

kodumajapidamistel,

—

rahalistes tehingutes,

—

liikmesriigi majandusterritooriumil,

—

seoses toodetega, mida kasutatakse isiklike vajaduste või soovide otseseks rahuldamiseks, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 3.101,

—

ühel või mõlemal võrreldaval ajavahemikul;

a)

kõiki komponente hõlmava THHI, konstantse maksumääraga THHI, omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi või eluaseme hinnaindeksi puhul rohkem kui 0,1 protsendipunkti võrra,

b)

THHI või konstantse maksumääraga THHI puhul ECOICOPi mis tahes pearühma, rühma, klassi või (viienumbrilise) alamklassi puhul vastavalt rohkem kui 0,3; 0,4; 0,5 või 0,6 protsendipunkti võrra.

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 0,1 protsendipunkti või sellega võrdne;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi puhul aastaarvestuses eelneva aastaga võrreldes keskmiselt väiksem kui 1 protsendipunkt või sellega võrdne.

i)

valimi võtmine ja representatiivsus,

ii)

hindade kogumine ja töötlemine,

iii)

asendus ja kvaliteedikohandus,

iv)

indeksi koostamine,

v)

revideerimine,

vi)

eriindeksid,

vii)

toodete käsitamine erivaldkondades.

a)

indeksi vastavusperioodile järgneva aasta jaanuarikuu indeksist kuuliste indeksite puhul,

b)

indeksi vastavusperioodile järgneva aasta esimese kvartali indeksist kvartaalsete indeksite puhul.

a)

THHI ja konstantse maksumääraga THHI alamindekseid, mis moodustavad vähem kui ühe tuhandiku kogukulutustest;

b)

omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi alamindekseid, mis moodustavad vähem kui ühe sajandiku vastavalt omanike kasutuses olevatele eluasemetele tehtavatest kogukulutustest või eluruumide koguostudest.

a)

veebruari – detsembri indeksite puhul hiljemalt 15 kalendripäeva ning jaanuari indeksite puhul hiljemalt 20 kalendripäeva pärast selle kuu lõppu, mille kohta indeksid arvutatakse, ja

b)

hiljemalt 85 kalendripäeva pärast selle kvartali lõppu, mille kohta indeksid arvutatakse.

a)

iga aasta 13. veebruariks kuuliste indeksite puhul,

b)

iga aasta 15. juuniks kvartaalsete indeksite puhul.

a)

iga-aastased standardsed kvaliteediaruanded, mis hõlmavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumeid;

b)

igal aastal ajakohastatavad metaandmed, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet kasutatud andmeallikate, määratluste ja meetodite kohta;

c)

komisjoni (Eurostat) taotluse korral muu asjaomane teave sellisel üksikasjalikkuse tasemel, mida on vaja võrreldavusnõuete täitmise ja harmoneeritud indeksite kvaliteedi hindamiseks.

24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/39

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 953/2003 (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Paljud vaeseimad arengumaad vajavad kiiresti juurdepääsu nakkushaiguste raviks kasutatavatele hädavajalikele taskukohase hinnaga ravimitele. Need riigid sõltuvad suures osas ravimite impordist, kuna kohalik tootmine pigem puudub.

(3)

Arenenud riikide turud ja vaeseimate arengumaade turud tuleb hinna mõttes hoida lahus, et tagada vaeseimate arengumaade turgudele hädavajalike farmaatsiatoodete tarnimine oluliselt vähendatud hindadega. Seepärast ei tohi neid oluliselt vähendatud hindu kasutada samade toodete eest arenenud riikide turgudel makstavate hindadega võrdlemiseks.

(4)

Enamikus arenenud riikides kehtivad õigusnormid, mis teatavates tingimustes takistavad farmaatsiatoodete importi, kuid sellised normid võivad osutuda ebapiisavaks, kui vaeseimate arengumaade turgudel müüakse märkimisväärsetes kogustes oluliselt vähendatud hinnaga ravimeid ning kui majanduslik huvi nende kaubanduslikuks suunamiseks kõrgemate hindadega turgudele võib seetõttu oluliselt suureneda.

(5)

Tarvis on julgustada ravimitootjaid tegema oluliselt suuremas koguses farmaatsiatooteid kättesaadavaks vähendatud hindadega, tagades selle määruse abil nende toodete püsimise vaeseimate arengumaade turgudel. Farmaatsiatoodete annetused ja riikide valitsuste või rahvusvaheliste hankeasutuste vähempakkumisel sõlmitud lepingute alusel või tootja ja sihtriigi valitsuse vahelise partnerluse raames müüdavaid tooteid peaks olema võimalik võrdsetel tingimustel selle määruse kohaldamisalasse hõlmata, ent siin tuleb siiski silmas pidada, et annetused ei aita jätkusuutlikult parandada juurdepääsu sellistele toodetele.

(6)

On oluline kehtestada määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete, riikide ja haiguste tuvastamise menetlus.

(7)

Käesoleva määruse eesmärk on hoida ära mitmetasandilise hinnasüsteemiga hõlmatud ravimite importimist liitu. Rangelt tingimusel, et kõnealuste toodete lõplik sihtkoht on mõni II lisas loetletud riik, on teatavateks olukordadeks ette nähtud erandid.

(8)

Mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete tootjad peaksid mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete välimuse hoidma teistsugusena, et hõlbustada nende tuvastamist.

(9)

Kohane on läbi vaadata käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate haiguste ja sihtriikide loetelud ning ka mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodete tuvastamise meetod, pidades muu hulgas silmas selle kohaldamisel saadud kogemusi.

(10)

Reisijate isiklikus pagasis sisalduvatele isiklikuks tarbimiseks mõeldud mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodetele kohalduvad samad reeglid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 608/2013 (4).

(11)

Kui mitmetasandilise hinnasüsteemiga tooteid on käesoleva määruse alusel konfiskeeritud, peaks pädeval asutusel olema võimalik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ning tagamaks konfiskeeritud toodete eesmärgipärast kasutamist täielikult II lisas loetletud riikide heaks, otsustada need kõnealustes riikides humanitaarotstarbel kättesaadavaks teha. Taolise otsuse puudumisel tuleks konfiskeeritud tooted hävitada.

(12)

Selleks, et lisada tooteid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete loetellu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi määruse lisades. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

a)

mitmetasandilise hinnasüsteemiga toote kindlakstegemise kriteeriumid;

b)

tolli poolt meetmete võtmise tingimused;

c)

liikmesriikide pädevate asutuste poolt võetavad meetmed.

a)

reeksportimine sihtriikidesse;

b)

transiidi- või tollilaoprotseduuri alusel vabatsooni või vabalattu paigutamine sihtriiki reeksportimise eesmärgil.

a)

mitte suurem kui III lisas sätestatud protsent tootja protseduuri ajal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) turgudel sama toote eest võetavast keskmisest tehasehinnast, või

b)

tootja otsesed tootmiskulud, millele on lisatud III lisas sätestatud maksimumprotsent.

a)

mitmetasandilise hinnasüsteemiga toote nimetus ja toimeaine ning piisav teave kontrollimaks, millist haigust see ennetab, diagnoosib või ravib;

b)

pakutav hind vastavalt ühele artiklis 3 sätestatud valikulisele hinnaarvutusele, mis peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada kontrollimist. Üksikasjalike andmete asemel võib taotleja esitada sõltumatu audiitori poolt välja antud sertifikaadi, milles kinnitatakse, et hinda on kontrollitud ning see vastab ühele III lisas sätestatud kriteeriumidest. Sõltumatu audiitor määratakse tootja ja komisjoni kokkuleppel. Taotlejalt audiitorile esitatav teave on konfidentsiaalne;

c)

sihtriik või -riigid, kuhu taotleja kavatseb asjassepuutuvat toodet müüa;

d)

nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (5) I lisas sätestatud kaupade koondnomenklatuuri järgne kood ja, kui vaja, TARICi alamklass, et asjaomaseid tooteid oleks võimalik üheselt tuvastada, ning

e)

meetmed, mida tootja või eksportija on võtnud, et mitmetasandilise hinnasüsteemiga toodet saaks liidus müügiks pakutavatest identsetest toodetest hõlpsasti eristada.

24.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/53

(1)

Europol loodi nõukogu otsusega 2009/371/JSK (2) liidu ametina, mida rahastatakse liidu üldeelarvest ning mille eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate rasket liiki kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel. Otsus 2009/371/JSK asendas Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti asutamise konventsiooni (Europoli konventsioon) (3).

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli tegevust määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 12 punkti c ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 („Riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus“) („protokoll nr 1“) artiklit 9, et parandada Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja aruandekohustust liidu kodanike ees. Seepärast tuleks otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, milles muu hulgas sätestatakse parlamentaarse kontrolli reeglid.

(3)

Stockholmi programmi – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (4) kohaselt peaks Europolist saama liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks.

(4)

Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud on märkimisväärne oht liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks liikmesriike liiduülesel kuritegude tõkestamisel, analüüsimisel ja uurimisel paremini toetama. Seda soovi kinnitavad ka otsuse 2009/371/JSK hindamise tulemused.

(5)

Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja laiendada otsuse 2009/371/JSK sätteid ning kõnealust otsust rakendavate nõukogu otsuste 2009/934/JSK, (5) 2009/935/JSK, (6) 2009/936/JSK (7) ja 2009/968/JSK (8) sätteid. Kuna tehtavad muudatused on arvukad ja sisulised, tuleks kõnealused otsused selguse huvides täielikult asendada liikmesriikide puhul, kelle jaoks on käesolev määrus siduv. Käesoleva määrusega loodud Europol peaks asendama otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ja võtma üle selle ülesanded, mistõttu tuleks kõnealune otsus kehtetuks tunnistada.

(6)

Kuna raske kuritegevus on sageli piiriülene, peaks Europol toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nendevahelist koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel. Arvestades, et liidu üks suurimaid julgeolekuohte on terrorism, peaks Europol aitama liikmesriikidel lahendada sellealaseid ühiseid probleeme. Liidu õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses liidu huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Europoli pädevusalasse kuuluvatest kuriteoliikidest on organiseeritud kuritegevuse käsitlemine jätkuvalt üks Europoli tegevuse põhieesmärk, kuna selliste kuritegude ulatuse, raskuse ja tagajärgede tõttu on vajalik liikmesriikide ühine lähenemisviis. Samuti peaks Europol pakkuma tuge selliste seotud kuritegude tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel, mis pannakse toime Europoli pädevusalasse kuuluvate tegude toimepanemiseks vajalike vahendite hankimiseks, toimepanemisele kaasaaitamiseks, nende toimepanemiseks või nende toimepanijate karistamatuse tagamiseks.

(7)

Europol peaks esitama strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et aidata nõukogul ja komisjonil seada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu ning neid prioriteete operatiivselt rakendada. Nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (9) artikli 8 kohaselt esitatud komisjoni taotluse korral peaks Europol samuti tegema riskianalüüse, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse kohta, niivõrd kui need riskid võivad ohustada Schengeni acquis' kohaldamist liikmesriikide poolt. Peale selle peaks Europol esitama nõukogu või komisjoni taotluse korral asjakohastel juhtudel strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et hinnata kandidaatriike, kes soovivad liiduga ühineda.

(8)

Liidu asutusi või kahte või enamat liikmesriiki mõjutavad infosüsteemide vastu suunatud ründed on liidus üha suurem oht, eelkõige pidades silmas selliste rünnete kiirust ja mõju ning raskusi nende allikate kindlakstegemisel. Liidu asutusi või kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate infosüsteemide vastu suunatud ja kuritegeliku päritolu kahtlusega tõsiste rünnete uurimise algatamiseks tehtud Europoli taotlustele peaksid liikmesriigid vastama viivitamata, võttes arvesse, et kiire reageerimine on arvutikuritegude edukaks lahendamiseks esmatähtis.

(9)

Pidades silmas ametitevahelise koostöö tähtsust, peaksid Europol ja Eurojust tagama, et kehtestatakse kord, mida on vaja nende operatiivkoostöö optimeerimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse oma vastavaid ülesandeid ja volitusi ning liikmesriikide huvisid. Eelkõige peaksid Europol ja Eurojust teavitama teineteist kõigist ühiste uurimisrühmade rahastamisega seotud tegevustest.

(10)

Ühise uurimisrühma loomisel tuleks asjakohases lepingus määrata kindlaks Europoli töötajate uurimisrühmas osalemise tingimused. Europol peaks pidama arvestust Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühistes uurimisrühmades osalemise üle.

(11)

Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti.

(12)

Europol peaks olema liidu teabevahetuskeskus. Europoli kogutav, säilitatav, töödeldav, analüüsitav ja vahetatav teave sisaldab Europoli eesmärkidega seotud kuritegude või kuritegeliku tegevusega seotud kriminaalteavet, mis on kogutud eesmärgiga teha kindlaks, kas konkreetsed kuriteod on pandud toime või need võidakse panna toime tulevikus.

(13)

Selleks et tagada Europoli tõhusus teabevahetuskeskusena, tuleks sätestada liikmesriikide jaoks selged kohustused esitada Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peaksid liikmesriigid ennekõike pidama silmas, et esitada tuleb sellist teavet, mida on vaja, et võidelda selliste kuritegudega, mida peetakse liidu asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt prioriteetseteks, eelkõige seoses selliste prioriteetidega, mille nõukogu on kehtestanud organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli raames. Liikmesriigid peaksid samuti püüdma esitada Europolile koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegusid. Liikmesriigid peaksid Europolile vajaliku teabe andmisel lisama ka teabe igasuguste väidetavate küberrünnete kohta, mis mõjutavad nende territooriumil asuvaid liidu asutusi. Samal ajal peaks Europol enam toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja tihedamat teabevahetust. Europol peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruande liikmesriikide poolt esitatud teabe kohta.

(14)

Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada riiklik üksus. Riiklik üksus peaks toimima kontaktkeskusena Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning seeläbi on tal koordineeriv roll liikmesriikide koostöös Europoliga, aidates seega tagada, et iga liikmesriik vastab Europoli taotlustele ühtsel viisil. Selleks et tagada Europoli ja riiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga riiklik üksus määrama Europoli juurde lähetamiseks vähemalt ühe kontaktametniku.

(15)

Arvestades mõne liikmesriigi detsentraliseeritud struktuuri ja vajadust tagada kiire teabevahetus, tuleks Europolil võimaldada teha vahetut koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, järgides liikmesriikide poolt kindlaks määratud tingimusi ning teavitades seejuures riiklikke üksusi nende taotluse korral.

(16)

Ühiste uurimisrühmade loomist tuleks innustada ning Europoli töötajad peaksid saama nendes osaleda. Tagamaks, et selline osalemine on võimalik igas liikmesriigis, sätestatakse nõukogu määruses (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, (10) et Europoli töötajatele ei kohaldata immuniteete ajal, kui nad osalevad ühistes uurimisrühmades.

(17)

Samuti on vaja parandada Europoli juhtimist, muutes seda tõhusamaks ja optimeerides menetlusi.

(18)

Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid Europoli haldusnõukokku („haldusnõukogu“) kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed nimetatakse ametisse, võttes arvesse nende asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ning teadmisi õiguskaitsealase koostöö valdkonnas. Asendusliikmel peaks liikme puudumise korral olema liikme volitused.

(19)

Kõik haldusnõukogus esindatud osalised peaksid püüdma piirata esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osalised peaksid püüdma haldusnõukogus saavutada meeste ja naiste võrdset esindatust.

(20)

Haldusnõukogu peaks saama kutsuda oma aruteludes osalema hääleõiguseta vaatlejaid, kelle arvamus võib olla arutatava küsimuse seisukohast asjakohane, sealhulgas parlamentaarse ühiskontrolli töörühma nimetatud esindaja.

(21)

Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantsreeglid ja tegevuskavad, võtta vastu oma liikmete huvide konflikti vältimise ja haldamise reeglid, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor.

(22)

Europoli tõhusa igapäevase töö tagamiseks peaks tegevdirektor olema Europoli seaduslik esindaja ja juht, kes täidab oma ülesandeid sõltumatult ning tagab selle, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Eelkõige peaks tegevdirektor vastutama haldusnõukogule otsuse vastu võtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning mitmeaastase programmi ja Europoli iga-aastaste tööprogrammide ning muude planeerimisdokumentide rakendamise eest.

(23)

Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid tõkestada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja käesolevas määruses sätestatud rangetel tingimustel ka eraõiguslike isikute esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel eri kuritegusid.

(24)

Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide pädevatele asutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peaks olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, tagades samal ajal isikuandmete kõrgetasemelise kaitse. Seepärast peaksid Europoli andmebaasid olema struktureeritud sellisel viisil, mis võimaldab tal valida kõige tõhusama infotehnoloogilise struktuuri. Samuti peaks Europol olema võimeline tegutsema teenuseosutajana ning eelkõige pakkuma andmevahetuseks turvalist võrku, nagu näiteks turvaline teabevahetusvõrk SIENA, mille eesmärk on lihtsustada teabevahetust liikmesriikide, Europoli, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ja teatavad täiendavad turvameetmed. Eelkõige tuleks isikuandmete töötlemisel järgida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(25)

Europol peaks tagama, et kõikidele operatiivanalüüside jaoks töödeldavatele isikuandmetele antakse konkreetne otstarve. Siiski tuleks selleks, et Europol saaks täita oma ülesandeid, lubada tal töödelda kõiki saadud isikuandmeid, et teha kindlaks seosed eri kuritegevusvaldkondade ja uurimiste vahel, mitte piirduda vaid seoste tuvastamisega sama kuritegevusvaldkonna piires.

(26)

Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada isikuandmete kaitse, peaks liikmesriikidel, liidu asutustel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil või millistel eesmärkidel võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi. Eesmärgikohasuse põhimõte on üks isikuandmete töötlemise aluspõhimõtteid; eelkõige aitab see tagada läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust ning on eriti tähtis õiguskaitsealase koostöö valdkonnas, kus andmesubjektid ei ole tavaliselt sellest teadlikud, kui nende isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ning kus isikuandmete kasutamisel võib olla väga oluline mõju üksikisikute elule ja vabadustele.

(27)

Tagamaks, et andmetele pääsevad juurde üksnes need, kes vajavad andmeid oma ülesannete täitmiseks, tuleks käesolevas määruses sätestada Europolis töödeldavatele andmetele mitmeastmeline juurdepääsuõiguste süsteem. Selleks et austada andmetega seotud omandiõiguse põhimõtteid, ei tohiks sellised reeglid mõjutada juurdepääsupiiranguid, mille on ette näinud andmete esitajad. Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamise ja nende vastu võitlemise tõhustamiseks peaks Europol teavitama liikmesriike neid puudutavast teabest.

(28)

Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) päringutabamustel või nende puudumisel põhinevat juurdepääsu Europolis olevatele andmetele. Europol ja Eurojust peaksid saama kehtestada omavahel töökorra, mis tagaks nende vastavate volituste piires vastastikusel viisil juurdepääsu kogu teabele, mis on esitatud võrdlemise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega ettenähtud konkreetsete turvameetmete ja andmekaitsealaste tagatistega, ning võimaluse teha kogu sellist teavet hõlmavaid päringuid. Igasugune juurdepääs Europoli jaoks kättesaadavatele andmetele tuleks tehniliste vahenditega piirata teabega, mis kuulub kõnealuste liidu asutuste vastavasse pädevusse.

(29)

Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste, kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

(30)

Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu asjakohast teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Kuna äriühingutel, ettevõtetel, ettevõtjate ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel eraõiguslikel isikutel on eriteadmisi ja teavet, mis on olulised raske kuritegevuse ja terrorismi tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks, peaks Europolil olema võimalik sellist teavet vahetada ka eraõiguslike isikutega. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol kooskõlas kohaldatava liidu seadusandliku aktiga, milles sätestatakse meetmed, millega tagatakse võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas.

(31)

Europolil peaks olema võimalik vahetada asjakohaseid isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kui seda on vaja tema või nende ülesannete täitmiseks.

(32)

Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid liiduväliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga – Interpoliga, niivõrd, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

(33)

Kõik liikmesriigid on Interpoli liikmed. Oma ülesannete täitmiseks kogub, säilitab ja levitab Interpol andmeid, mis aitavad pädevatel õiguskaitseasutustel tõkestada rahvusvahelist kuritegevust ning selle vastu võidelda. Seetõttu on asjakohane tugevdada Europoli ja Interpoli vahelist koostööd, soodustades tõhusat isikuandmete vahetust, tagades samal ajal põhiõiguste ja -vabaduste austamise isikuandmete automaatse töötlemise puhul. Isikuandmete Europolilt Interpolile edastamisel tuleks kohaldada käesolevat määrust, eelkõige selle sätteid rahvusvahelise edastamise kohta.

(34)

Eesmärgikohasuse põhimõtte tagamiseks on oluline tagada, et Europol saab edastada isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega seotud kuritegude tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Selleks on vaja isikuandmete edastamisel tagada, et vastuvõtja võtab kohustuse, et ta kasutab andmeid või saadab need edasi kolmanda riigi pädevale asutusele üksnes sel otstarbel, milleks need algselt edastati. Andmete vahendatud edastamine peaks toimuma kooskõlas käesoleva määrusega.

(35)

Europolil peaks olema võimalik edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile, tuginedes komisjoni otsusele, millega kinnitatakse, et kõnealune riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava isikuandmete kaitse („piisava kaitse otsus“), või kui piisava kaitse otsust ei ole, siis liidu sõlmitud rahvusvahelisele lepingule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 või isikuandmete vahetamist võimaldavale koostöölepingule, mis on sõlmitud Europoli ja kõnealuse kolmanda riigi vahel enne käesoleva määruse jõustumist. Arvestades ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 artiklit 9 ajutiste sätete kohta, tuleb selliste lepingute õiguslikke tagajärgi säilitada kuni selliste lepingute kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmiseni aluslepingute rakendamisel. Komisjon peaks asjakohasel juhul ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (11) saama konsulteerida enne rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimiste alustamist ja nende jooksul Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Kui haldusnõukogu teeb kindlaks operatiivse vajaduse teha koostööd kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, peaks ta saama teha nõukogule ettepaneku juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele teha piisava kaitse otsus või esitada soovitus eespool osutatud rahvusvahelise lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks.

(36)

Kui isikuandmete edastamine ei saa põhineda piisava kaitse otsusel või liidu sõlmitud rahvusvahelisel lepingul või kehtival koostöölepingul, peaks haldusnõukogul olema võimalik Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul lubada andmete edastamist, kui see on eritingimuste tõttu vajalik, ning eeldusel, et tagatud on piisavad turvameetmed. Tegevdirektoril peaks olema võimalik lubada andmete edastamist erandjuhtudel konkreetse juhtumi piires, kui edastamine on rangete eritingimuste tõttu vajalik.

(37)

Europolil peaks olema võimalik töödelda eraõiguslikelt isikutelt ja eraisikutelt saadud isikuandmeid üksnes juhul, kui kõnealused andmed edastab Europolile riiklik üksus kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, kolmanda riigi kontaktpunkt või rahvusvaheline organisatsioon, millega on enne käesoleva määruse jõustumist sisse seatud koostöö otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud ja isikuandmete vahetamist võimaldava koostöölepingu alusel, või kolmanda riigi asutus või rahvusvaheline organisatsioon, mille kohta on tehtud piisava kaitse otsus või millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel. Kui Europol siiski saab isikuandmeid otse eraõiguslikelt isikutelt ning kui asjaomast riiklikku üksust, kontaktpunkti või asutust ei ole võimalik kindlaks teha, peaks Europol saama kõnealuseid isikuandmeid töödelda üksnes nende üksuste kindlakstegemise eesmärgil ning need andmed tuleks kustutada, välja arvatud juhul, kui need üksused esitavad kõnealused isikuandmed uuesti nelja kuu jooksul pärast andmete edastamist. Europol peaks tehniliste vahenditega tagama, et sellised andmed ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul kättesaadavad ühelgi muul eesmärgil toimuvaks töötlemiseks.

(38)

Võttes arvesse terrorismi ja muude raskete kuriteoliikide erakordset ja spetsiifilist ohtu liidu sisejulgeolekule, eriti kui sellistele kuritegudele kaasa aitamine, nende propageerimine või toimepanemine toimub interneti teel, tuleks Europoli poolt käesoleva määruse alusel läbiviidavaid tegevusi, mis tulenevad nõukogu 12. märtsi 2015. aasta järelduste rakendamisest ja 23. aprillil 2015 toimunud ülemkogu kohtumisel tehtud üleskutsest eriti nimetatud prioriteetsete valdkondade osas, eelkõige eraõiguslike isikutega isikuandmete otse vahetamise tava, hinnata komisjoni poolt 1. maiks 2019.

(39)

Töödelda ei tohiks teavet, mis on saadud ilmselgelt inimõigusi rikkudes.

(40)

Europoli isikuandmete kaitse reegleid tuleks muuta rangemaks ja tuleks järgida aluseks oleva määruse (EÜ) nr 45/2001 põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase. Kuna ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud deklaratsioonis nr 21 (isikuandmete kaitse kohta kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas) tunnistatakse õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda, peaksid Europoli isikuandmete kaitse reeglid olema autonoomsed ja samal ajal kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas. Nende õigusaktide hulka kuulub eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680,. (12) samuti Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ja soovitus nr R(87) 15 (13).

(41)

Isikuandmete töötlemine Europoli poolt peaks olema asjaomaste andmesubjektide suhtes seaduslik ja õiglane. Õiglase töötlemise põhimõte eeldab, et töötlemine on läbipaistev, mis võimaldab asjaomastel andmesubjektidel kasutada nende käesolevast määrusest tulenevaid õigusi. Sellegipoolest peaks saama nende isikuandmetele juurdepääsust keelduda või seda piirata, kui, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomaste andmesubjektide huvisid, on selline keeld või piirang vajalik meede, et võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, kaitsta julgeolekut ja avalikku korda või tõkestada kuritegusid, tagada, et ei kahjustataks ühtegi riigisisest uurimist, või kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Läbipaistvuse suurendamiseks peaks Europol tegema üldsusele kättesaadavaks dokumendi, milles esitatakse arusaadavas vormis isikuandmete töötlemisega seotud kohaldatavad sätted ning andmesubjektidele kättesaadavad vahendid oma õiguste kasutamiseks. Europol peaks oma veebisaidil samuti avaldama loetelu piisava kaitse otsustest, lepingutest ja halduskokkulepetest, mis on seotud isikuandmete edastamisega kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Peale selle peaks Europol liidu kodanike ees oma läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks avaldama oma veebisaidil oma haldusnõukogu liikmete loetelu ja asjakohasel juhul haldusnõukogu koosolekute tulemuste kokkuvõtted, järgides samal ajal andekaitse nõudeid.

(42)

Isikuandmeid tuleks võimaluste piires eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada nii üksikisikute kaitse kui ka Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleks fakte eristada isiklikest hinnangutest. Avalikult kättesaadavatest allikatest, eelkõige internetiallikatest pärit teabe puhul peaks Europol niipalju kui võimalik hindama sellise teabe õigsust ja eriti hoolikalt selle allika usaldusväärsust, et maandada internetiga seotud riske isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise puhul.

(43)

Õiguskaitsealase koostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvreid, tunnistajajaid, olulist teavet omavaid isikuid ja alaealisi puudutavaid isikuandmeid. Delikaatseid isikuandmeid peaks Europol töötlema ainult juhul, kui need andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

(44)

Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Selliste andmete jätkuva säilitamise vajadus tuleks vaadata läbi hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete algset sisestamist.

(45)

Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peaksid Europol ja liikmesriigid võtma vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed.

(46)

Igal andmesubjektil peaks olema õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega, lasta ebaõiged andmed parandada ning kustutada andmed või piirata juurdepääs andmetele, mida enam ei vajata. Isikuandmetele juurdepääsu õiguse kasutamisega seotud kulud ei tohiks kunagi olla sellised, mis takistavad selle õiguse tegelikku kasutamist. Andmesubjekti õigused ja nende kasutamine ei tohiks mõjutada Europoli kohustusi ning selliste õiguste suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud piiranguid.

(47)

Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete õigsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud või Europoli enda analüüside tulemusel saadud andmete õigsuse ja ajakohastamise eest. Europol peaks tagama, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult ning et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil. Europol peaks samuti tagama, et need on piisavad, asjakohased ega lähe kaugemale eesmärgist, mille jaoks neid töödeldakse, et neid ei säilitata kauem, kui see on kõnealuse eesmärgi jaoks vajalik, ning et neid töödeldakse viisil, millega tagatakse isikuandmete asjakohane turvalisus ja andmete töötlemise konfidentsiaalsus.

(48)

Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks peaks Europol dokumenteerima isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europolil peaks olema kohustus teha koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning teha logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks.

(49)

Europol peaks ametisse nimetama andmekaitseametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Andmekaitseametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult ning talle tuleks anda selleks vajalikud vahendid.

(50)

Sõltumatud, läbipaistvad, aruandekohustuslikud ja tõhusad järelevalvestruktuurid on hädavajalikud üksikisikute kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega, nagu seda nõutakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 3. Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriikide poolt Europolile esitatud isikuandmete õiguspärasust. Euroopa Andmekaitseinspektor peaks täiesti sõltumatult kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise seaduslikkust. Sellega seoses on eelneva konsulteerimise mehhanism tähtis turvameede uut liiki töötlemistoimingute jaoks. Seda ei tuleks kohaldada teatavate üksikute operatiivtegevuste, näiteks operatiivanalüüsi projektide suhtes, vaid isikuandmete töötlemiseks uute IT-süsteemide kasutamise ja selliste süsteemide märkimisväärse muutmise suhtes.

(51)

Tähtis on tagada Europoli tugevdatud ja tulemuslik järelevalve ning see, et Euroopa Andmekaitseinspektor saab kasutada õiguskaitse valdkonna andmekaitse asjakohaseid eksperditeadmisi, kui ta võtab üle vastutuse Europoli üle andmekaitsealase järelevalve teostamisel. Euroopa Andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega tihedat koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning peaksid tagama käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise kogu liidus.

(52)

Selleks et hõlbustada Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike järelevalveasutuste vahelist koostööd, kuid ilma, et see piiraks Euroopa Andmekaitseinspektori sõltumatust ja tema vastutust Europoli üle andmekaitsealase järelevalve teostamisel, peaksid nad korrapäraselt kohtuma koostöönõukogus, mis peaks nõuandeorganina esitama arvamusi, suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid erinevates küsimustes, kus on vajalik liikmesriikide kaasatus.

(53)

Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, nagu Europoli töötajate, teenuseosutajate või külastajate isikuandmed, tuleks selliste andmete töötlemisel kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001.

(54)

Euroopa Andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Riiklik järelevalveasutus peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul.

(55)

Igal üksikisikul peaks olema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid teda käsitlevate Euroopa Andmekaitseinspektori otsuste suhtes.

(56)

Europoli suhtes tuleks rakendada liidu institutsioonidele, asutustele ja organitele kohaldatavaid lepingulise ja mittelepingulise vastutuse üldnorme, välja arvatud õigusnorme, mis käsitlevad vastutust andmete ebaseadusliku töötlemise eest.

(57)

Asjaomane üksikisik ei pruugi aru saada, kas andmete ebaseadusliku töötlemisega tekitatud kahju on Europoli või liikmesriigi tegevuse tagajärg. Seetõttu peaksid Europol ja liikmesriik, kus kahju põhjustanud sündmus toimus, vastutama solidaarselt.

(58)

Kuigi austatakse Euroopa Parlamendi rolli koos liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevuse üle kontrolli teostamisel, on vajalik, et Europol oleks täielikult aruandekohustuslik ja sisemiselt läbipaistva korraldusega. Selleks tuleks ELi toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt kontrolli teostamise kord. Sellise korra suhtes tuleks kohaldada ELi lepingu artikli 12 punkti c ja protokolli nr 1 artiklit 9, tingimusel et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid määravad koos kindlaks selle, kuidas tõhusat ja regulaarset parlamentidevahelist koostööd liidus korraldada ja edendada. Europoli tegevuse üle kontrolli teostamise korra kehtestamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada, et Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel oleksid võrdset õigused, ning vajadust kaitsta operatiivteabe konfidentsiaalsust. Viis, kuidas liikmesriikide parlamendid teostavad kontrolli oma valitsuste üle seoses liidu tegevusega, on aga iga liikmesriigi konkreetse põhiseadusliku korralduse ja tava küsimus.

(59)

Europoli töötajate suhtes tuleks kohaldada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (14) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju („personalieeskirjad“) ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („muude teenistujate teenistustingimused“). Europolil peaks olema võimalik võtta tööle töötajaid liikmesriikide pädevatest asutustest ajutiste teenistujatena, kelle teenistusaeg oleks rotatsiooni põhimõtte järgimiseks piiratud, kuna selliste töötajate järgnev tagasisaatmine asjakohasesse pädevasse asutusse aitab kaasa tihedale koostööle Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et Europoli ajutiste teenistujatena töötanud töötajad saaksid Europolis teenistuse lõppemisel naasta oma liikmesriigi avalikku teenistusse.

(60)

Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, peaks Euroopa Parlamendi pädev komisjon saama kutsuda komisjoni ette tegevdirektori enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist. Tegevdirektor peaks samuti esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta tegevusaruande. Peale selle peaks Euroopa Parlamendil ja nõukogul olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

(61)

Europoli täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks Europolil olema oma eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu eelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu toetust ja liidu üldeelarvest kantavaid muid kulusid. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(62)

Europolile tuleks kohaldada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (15).

(63)

Kuna liikmesriikide pädevatel asutustel on õiguslikud ja halduslikud erivolitused ning tehniline pädevus piiriülese teabevahetuse, operatsioonide ja uurimiste osas, sealhulgas ühiste uurimisrühmade raames, ning koolitusvahendite pakkumiseks, peaks neil asutustel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (16) artikli 190 lõike 1 punktile d olema võimalik saada Europolilt toetusi ilma toetusetaotluse esitamise kutseta.

(64)

Europolile tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (17).

(65)

Europol töötleb erilist kaitset nõudvaid andmeid, sealhulgas delikaatset salastamata teavet ja ELi salastatud teavet. Seetõttu peaks Europol kehtestama sellise teabe töötlemise ja konfidentsiaalsuse eeskirja. ELi salastatud teabe kaitse normid peaksid olema kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (18).

(66)

On asjakohane korrapäraselt hinnata käesoleva määruse kohaldamist.

(67)

Europoli peakorterit käsitlevas kokkuleppes tuleks kindlaks määrata vajalikud sätted, mis käsitlevad Europolile antavaid ruume Haagis, kus on tema peakorter, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erinorme. Lisaks peaks asukohaliikmesriik looma Europoli sujuvaks tegutsemiseks vajalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast.

(68)

Käesoleva määrusega loodud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ning on selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli sõlmitud lepingute, sealhulgas töölepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja Europoli konventsiooniga asutatud Europoli poolt enne 1. jaanuari 2010 sõlmitud lepingud peaksid jääma kehtima.

(69)

Selleks et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK loodud Europoli ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga ning nende töötajatega, kes töötavad Europoli konventsiooniga asutatud Europoli sõlmitud tähtajatu lepingu alusel kohalike teenistujatena, kellele tuleks anda võimalus asuda tööle ajutise või lepingulise töötajana vastavalt muude teenistujate teenistustingimustele.

(70)

Nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akt (19) Europoli personalieeskirjade kohta tunnistati kehtetuks otsuse 2009/371/JSK artikliga 63. Seda tuleks aga jätkuvalt kohaldada nende töötajate suhtes, kes töötasid Europolis enne otsuse 2009/371/JSK jõustumist. Seetõttu tuleks üleminekusätetes ette näha, et kõnealuste personalieeskirjade kohaselt sõlmitud lepingute suhtes kohaldatakse jätkuvalt neid eeskirju.

(71)

Kuna käesoleva määruse eesmärki – luua liidu tasandil õiguskaitsekoostöö eest vastutav amet – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(72)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(73)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks selle protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(74)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(75)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse 31. mail 2013.

(76)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16,

a)

kuriteod, mis on toime pandud, et soetada vahendeid Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude toimepanemiseks;

b)

kuriteod, mis on toime pandud, et hõlbustada Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude toimepanemist või need kuriteod toime panna;

c)

kuriteod, mis on toime pandud selleks, et tagada toimepanijate karistamatus Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude eest.

a)

koguda teavet, sealhulgas kriminaalteavet, seda säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada;

b)

teavitada liikmesriike artikli 7 lõike 2 kohaselt loodud või määratud riiklike üksuste abil viivitamata neid liikmesriike puudutavatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest;

c)

kooskõlastada, korraldada ja viia ellu liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse toetuseks ja tugevdamiseks uurimisi ja operatiivtegevust

d)

osaleda ühistes uurimisrühmades ning teha kooskõlas artikliga 5 ettepanekuid selliste rühmade moodustamiseks;

e)

toetada liikmesriike andmete ja analüüsiga suurte rahvusvaheliste sündmuste korral;

f)

koostada ohuhinnanguid, strateegilisi ja operatiivanalüüse ning üldolukorda käsitlevaid aruandeid;

g)

arendada välja, levitada ja edendada eriteadmisi kuritegevuse ennetamise meetodite, uurimismenetluste ning tehniliste ja kohtuekspertiisimeetodite kohta ning nõustada liikmesriike;

h)

toetada liikmesriikide piiriülest teabevahetust, operatsioone ja uurimisi ning ühiseid uurimisrühmi, sealhulgas operatiivse, tehnilise ja finantsabi andmise kaudu;

i)

pakkuda erikoolitust ja aidata liikmesriike koolituse korraldamisel, sealhulgas rahalise toetuse andmise kaudu, tegutsedes oma eesmärkide raames vastavalt enda kasutuses olevatele inim- ja eelarveressurssidele ning koordineerides tegevust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL);

j)

teha koostööd ELi toimimise lepingu V jaotise alusel loodud liidu asutuste ja OLAFiga, kasutades selleks eelkõige teabevahetust ja pakkudes neile analüütilist tuge nende pädevusse kuuluvates valdkondades;

k)

pakkuda teavet ja abi ELi lepingu alusel loodud ELi kriisiohjestruktuuridele ja -missioonidele, järgides seejuures artiklis 3 sätestatud Europoli eesmärke;

l)

arendada välja Europoli eesmärkidega seotud teatavate kuriteoliikide vastu võitlemise liidu eriteadmiste keskused, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus;

m)

toetada liikmesriike meetmete võtmisel I lisas loetletud selliste kuritegude tõkestamiseks ja nendega võitlemiseks, millele aidatakse kaasa, mida propageeritakse või pannakse toime interneti teel, sealhulgas koostöös liikmesriikidega internetisisu kohta, millega sellistele kuritegudele kaasa aidatakse, neid propageeritakse või toime pannakse, märguannete tegemine asjaomastele internetiteenuse osutajatele, et nad saaksid vabatahtlikkuse alusel kontrollida, kas märguandega hõlmatud internetisisu vastab nende enda kasutustingimustele.

a)

on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega või

b)

ohustab käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust.

a)

esitab Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas teavet liidu poolt prioriteetsetena käsitatavate kuriteoliikide tõkestamise ja nende vastu võitlemise kohta;

b)

tagab Europoli ja kõigi asjakohaste pädevate asutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö;

c)

suurendab teadlikkust Europoli tegevusest;

d)

tagab Europolile teabe edastamisel vastavuse riigisisesele õigusele kooskõlas artikli 38 lõike 5 punktiga a.

a)

on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega;

b)

ohustab käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust või

c)

avalikustab riigi julgeolekuga seotud organisatsioone või konkreetset luuretegevust käsitleva teabe.

a)

haldusnõukogu;

b)

tegevdirektor;

c)

asjakohasel juhul muu nõuandeorgan, mille haldusnõukogu loob vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile s;

a)

võtab igal aastal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 12 vastu dokumendi, mis sisaldab Europoli mitmeaastast programmi ja järgmise aasta tööprogrammi;

b)

võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli aastaeelarve ja täidab muid Europoli eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas X peatükiga;

c)

võtab vastu Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruande ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, liikmesriikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne avalikustatakse;

d)

võtab vastu Europoli suhtes kooskõlas artikliga 61 kohaldatavad finantsreeglid;

e)

võtab vastu ametisisese kelmuse ja pettuste vastase strateegia, mis on proportsionaalne kelmuse- ja pettuseohuga ja võtab arvesse meetmete kulusid ja kasulikkust;

f)

võtab vastu oma liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise reeglid, sealhulgas nende huvide deklaratsiooni kohta;

g)

kasutab kooskõlas lõikega 2 Europoli töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning muude teenistujate teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

h)

võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks;

i)

võtab vastu tegevdirektori valimise menetluse sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad valikukomisjoni koosseisu kohta, mis tagavad selle sõltumatuse ja erapooletuse;

j)

esitab nõukogule kandidaatide nimekirja tegevdirektori ja tema asetäitjate ametikohale ning asjakohasel juhul teeb nõukogule ettepaneku pikendada nende ametiaega või kõrvaldada nad ametist vastavalt artiklitele 54 ja 55;

k)

kehtestab tulemusnäitajad ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

l)

nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

m)

nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

n)

loob asjakohasel juhul siseauditi suutlikkuse;

o)

tagab piisavate järelmeetmete võtmise järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- või välisauditite aruannetest ja hindamistest ning OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori uurimistest;

p)

määratleb kooskõlas artikli 7 lõikega 11 aastaaruande hindamiskriteeriumid;

q)

võtab pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist vastu suunised, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt Europoli poolt kooskõlas artikliga 18 toimuva teabe töötlemise kord;

r)

teeb otsuse töö- ja halduskokkulepete sõlmimise kohta kooskõlas artikli 23 lõikega 4 ja artikli 25 lõikega 1;

s)

teeb tegevdirektori ettepaneku alusel ning tegevus- ja finantsnõudeid arvesse võttes otsuse Europoli sisestruktuuri loomise kohta, sealhulgas artikli 4 lõike 1 punktis l osutatud liidu eriteadmiste keskuste kohta;

t)

võtab vastu oma töökorra, sealhulgas sekretariaadi ülesandeid ja toimimist käsitlevad sätted;

u)

võtab asjakohasel juhul vastu muud sise-eeskirjad.

a)

juhib Europoli igapäevast tööd;

b)

teeb haldusnõukogule ettepanekuid Europoli sisestruktuuride kehtestamiseks;

c)

rakendab haldusnõukogu otsuseid;

d)

töötab välja mitmeaastase programmi ja iga-aastaste tööprogrammide kavandid ning esitab need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

e)

rakendab mitmeaastast programmi ja iga-aastaseid tööprogramme ning annab haldusnõukogule aru nende rakendamisest;

f)

valmistab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 ette personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vajalike rakenduseeskirjade eelnõu;

g)

koostab Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruande kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

h)

koostab sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ning OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste põhjal tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aru tegevuskava täitmise kohta;

i)

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades meetmeid kelmuse, pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks ning, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

j)

töötab välja Europoli ametisisese kelmuse ja pettuste vastase võitluse strateegia kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

k)

töötab välja haldusnõukogu liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise sise-eeskirjade kavandi ja esitab kõnealuse kavandi haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

l)

töötab välja Europoli suhtes kohaldatavate finantsreeglite eelnõu;

m)

valmistab ette Europoli eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse kavandi ja täidab Europoli eelarvet;

n)

abistab haldusnõukogu esimeest haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

o)

teavitab haldusnõukogu korrapäraselt liidu kuritegevusevastase võitluse strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamisest;

p)

täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

a)

liikmesriigid vastavalt riigisisesele õigusele ja artiklile 7;

b)

liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt V peatükile;

c)

eraõiguslikud isikud ja eraisikud vastavalt V peatükile.

a)

selgitada välja teabes esinevad seosed või muud olulised kokkupuuted andmete vahel, mis on seotud

b)

teha strateegilist või temaatilist analüüsi;

c)

teha operatiivanalüüse;

d)

hõlbustada teabevahetust liikmesriikide, Europoli, teiste liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

a)

iga operatiivanalüüsi projekti puhul määrab tegevdirektor kindlaks konkreetse eesmärgi, isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, osalejad, andmete säilitamise kestuse ning andmetele juurdepääsetavuse, andmete edastamise ja kasutamise tingimused ning teavitab haldusnõukogu ja Euroopa Andmekaitseinspektorit;

b)

isikuandmeid võib koguda ja töödelda üksnes konkreetse operatiivanalüüsi projekti eesmärgil. Kui ilmneb, et isikuandmed võivad olla asjakohased mõne teise operatiivanalüüsi projekti jaoks, on kõnealuste isikuandmete edasine töötlemine lubatud üksnes niivõrd, kui edasine töötlemine on vajalik ja proportsionaalne ning isikuandmed vastavad punkti a sätetele, mida kohaldatakse teise analüüsiprojekti suhtes;

c)

ainult volitatud töötajad võivad pääseda juurde ja töödelda asjaomase projekti andmeid.

a)

Europoli pädevusalasse kuuluvad kuriteoliigid ja

b)

muud rasked kuriteoliigid, nagu on sätestatud nõukogu raamotsuses 2002/584/JSK (22).

a)

komisjoni otsus, mis on vastu võetud kooskõlas Direktiivi (EL) 2016/680 artikliga 36, mille kohaselt kolmas riik või territoorium või asjaomase kolmanda riigi töötlemissektor või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava kaitsetaseme („piisava kaitse otsus“);

b)

liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega nähakse ette piisavad turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks;

c)

Europoli ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel enne 1. maid 2017 kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostööleping, mis võimaldab isikuandmeid vahetada.

a)

vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

b)

vajalik andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks vastavalt isikuandmeid edastava liikmesriigi õigusele;

c)

hädavajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks;

d)

vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks või

e)

erijuhtudel vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega seotud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

a)

riikliku üksuse kaudu kooskõlas liikmesriigi õigusega;

b)

sellise kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne 1. maid 2017 sõlminud isikuandmete vahetamist võimaldava koostöölepingu kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

c)

sellise kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kelle puhul on tehtud käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsus või kellega liit on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu.

a)

edastamine on kahtluseta andmesubjekti huvides ja andmesubjekti nõusolek on saadud või kui asjaolud võimaldavad nõusolekut selgesti eeldada, või

b)

edastamine on tingimata vajalik Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo, sealhulgas terrorismiakti kohese toimepaneku tõkestamiseks, või

c)

üldsusele kättesaadavate isikuandmete edastamine on rangelt vajalik artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud ülesande täitmiseks ja kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitsmiseks või

b)

vajalik andmesubjekti õigustatud huvi kaitsmiseks või

c)

hädavajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks või

d)

vajalik konkreetsete Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või

e)

erijuhtudel vajalik konkreetsete Europoli pädevusalasse kuuluvate kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmisega seotud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

a)

riikliku üksuse kaudu kooskõlas liikmesriigi õigusega;

b)

sellise kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne 1. maid 2017 sõlminud isikuandmete vahetamist võimaldava koostöölepingu kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

c)

sellise kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kelle puhul on tehtud artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud piisava kaitse otsus või kellega liit on sõlminud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase rahvusvahelise lepingu.

a)

isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)

isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. Isikuandmete hilisem töötlemine ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärkidel ei ole keelatud, kui Europol annab asjakohase tagatise eelkõige selle kohta, et andmeid ei töödelda muudel eesmärkidel;

c)

isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise otstarbe seisukohalt;

d)

isikuandmed on täielikud ja ajakohased ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohalt ebatäpsed isikuandmed kustutakse või parandatakse viivitamata;

e)

isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärkidel, ja

f)

isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse.

A: allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või teave pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;

B: teave pärineb allikast, mis on enamasti olnud usaldusväärne;

C: teave pärineb allikast, mis enamasti ei ole olnud usaldusväärne;

X: allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.

1: teave, mille õigsuses ei ole kahtlust;

2: teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;

3: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem jäädvustatud teave;

4: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.

a)

see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel ja kirjalikul nõusolekul;

b)

andmesubjekt seab kahtluse alla nende õigsuse. Sellisel juhul säilitatakse andmeid ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või, kui see on asjakohane, Europolil kontrollida andmete õigsust;

c)

neid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks, või

d)

andmesubjekt on vastu nende kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist.

a)

keelata kõrvaliste isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

b)

hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

c)

hoida ära andmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

d)

takistada automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamist andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

e)

tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi volitatud kasutajatel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele (juurdepääsu kontroll);

f)

tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib edastada või on edastatud isikuandmeid andmesidevahendite abil (andmeedastuse kontroll);

g)

tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

h)

tagada, et on võimalik kontrollida ja välja selgitada, milline töötaja on millistele andmetele juurde pääsenud ja millal (juurdepääsulogi);

i)

hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine andmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

j)

tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral kohe taastada (taastamine), ja

k)

tagada, et süsteem toimib veatult, et selles ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et süsteemi rikked ei moonuta säilitatavaid andmeid (terviklus).

a)

kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse ja vajaduse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning asjaomaste kirjete liigid ja arv;