ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 317 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
58. köide |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2226,
26. oktoober 2015,
Euroopa Liidu ja Tonga Kuningriigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014 (1) kanti viide Tonga Kuningriigile nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I lisast II lisasse. |
(2) |
Kõnealusele viitele Tonga Kuningriigile on lisatud joonealune märkus, milles märgitakse, et vabastust viisanõudest kohaldatakse Euroopa Liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast. |
(3) |
Nõukogu võttis 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega andis komisjonile loa pidada Tonga Kuningriigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Tonga Kuningriigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle. |
(4) |
Läbirääkimisi lepingu üle alustati 19. novembril 2014 ja need viidi edukalt lõpule lepingu kirjade vahetamise teel parafeerimisega 29. mail 2015 (Tonga Kuningriik) ja 10. juunil 2015 (liit). |
(5) |
Leping tuleks allkirjastada ja sellele lisatud deklaratsioonid liidu nimel heaks kiita. Lepingut tuleks kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. |
(6) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele nõukogu otsus 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(7) |
Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele nõukogu otsus 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Tonga Kuningriigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Liidu nimel kiidetakse heaks käesolevale otsusele lisatud deklaratsioonid.
Artikkel 3
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.
Artikkel 4
Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast (5) kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. oktoober 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
C. DIESCHBOURG
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 509/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 149, 20.5.2014, lk 67).
(2) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).
(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(5) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/3 |
Euroopa Liidu ja Tonga Kuningriigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev
LEPING
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja
TONGA KUNINGRIIK, edaspidi „Tonga”,
edaspidi koos „lepinguosalised”,
PIDADES SILMAS lepinguosaliste sõbralike suhete edendamist ja soovides hõlbustada oma kodanike reisimist, tagades neile viisavaba riiki sisenemise ja lühiajalise riigis viibimise õiguse,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 509/2014 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud), (1) millega kantakse muu hulgas 19 kolmandat riiki, sealhulgas Tonga, nende kolmandate riikide nimekirja, kelle kodanikud on lühiajalisel viibimisel liikmesriikides viisanõudest vabastatud,
PIDADES SILMAS määruse (EL) nr 509/2014 artiklit 1, milles sätestatakse, et kõnealuse 19 riigi suhtes kohaldatakse viisanõudest vabastamist alates liiduga sõlmitava viisavabaduslepingu jõustumise kuupäevast,
SOOVIDES kindlustada võrdse kohtlemise kõigile ELi kodanikele,
VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei hõlma isikuid, kes soovivad lühiajalise viibimise jooksul teha tasustatavat tööd, ning seetõttu kohaldatakse kõnealuste isikute suhtes ka edaspidi asjakohaseid liidu õigusnorme ja liikmesriikide õigusakte ning asjakohaseid Tonga õigusakte, mis käsitlevad viisanõude kehtestamist või viisanõudest vabastamist ja tööturule juurdepääsu,
VÕTTES ARVESSE protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis'd käsitlevat protokolli, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule, ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva lepinguga nähakse liidu ja Tonga kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „liikmesriik”– liidu liikmesriik, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa;
b) „liidu kodanik”– punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;
c) „Tonga kodanik”– isik, kellel on Tonga kodakondsus;
d) „Schengeni ala”– sisepiirideta ala, mis hõlmab selliste punktis a määratletud liikmesriikide territooriumi, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis'd.
Artikkel 3
Kohaldamisala
1. Liidu kodanikud, kellel on liikmesriigi väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt Tonga territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemikul.
Tonga kodanikud, kellel on Tonga väljastatud kehtiv tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- või eripass, võivad siseneda viisavabalt liikmesriikide territooriumile ja viibida seal viisavabalt artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud ajavahemikul.
2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldada nende isikute suhtes, kes reisivad tasustatava töö tegemise eesmärgil.
Kõnealuse isikute kategooria puhul võib iga liikmesriik vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) artikli 4 lõikele 3 kehtestada Tonga kodanike suhtes viisanõude või nad viisanõudest vabastada.
Kõnealuse isikute kategooria puhul võib Tonga iga liikmesriigi kodanike suhtes kehtestada viisanõude või viisanõudest loobuda kooskõlas siseriikliku õigusega.
3. Käesoleva lepinguga ette nähtud viisanõudest loobumise kohaldamine ei piira lepinguosaliste selliste õigusaktide kohaldamist, mis käsitlevad riiki sisenemise ja seal lühiajalise viibimise tingimusi. Liikmesriikidel ja Tongal on õigus keelata isikutel nende territooriumile siseneda ja seal lühiajaliselt viibida, kui üks või mitu kõnealust tingimust on täitmata.
4. Viisanõudest loobumist kohaldatakse sõltumata sellest, missuguse transpordivahendiga reisijad lepinguosaliste piiri ületavad.
5. Käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liidu õigust ning liikmesriikide ja Tonga siseriiklikku õigust.
Artikkel 4
Viibimise kestus
1. Liidu kodanikud võivad viibida Tonga territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.
2. Tonga kodanikud võivad viibida Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel ei võeta arvesse viibimist sellises liikmesriigis, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd.
Tonga kodanikud võivad viibida kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul iga sellise liikmesriigi territooriumil, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd; sellisel juhul ei võeta viibimise kestuse arvutamisel arvesse Schengeni acquis'd täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumil viibimise kestust.
3. Käesoleva lepinguga ei piirata Tonga ja liikmesriikide võimalust lubada kooskõlas siseriikliku ja liidu õigusega viibida oma territooriumil kauem kui 90 päeva.
Artikkel 5
Territoriaalne kohaldatavus
1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Prantsuse Vabariigi puhul ainult Prantsuse Vabariigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.
2. Käesolevat lepingut kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi puhul ainult Madalmaade Kuningriigi Euroopas paikneva territooriumi suhtes.
Artikkel 6
Lepingu haldamise ühiskomitee
1. Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liidu esindajatest ja Tonga esindajatest. Liitu esindab Euroopa Komisjon.
2. Komitee ülesanded on muu hulgas järgmised:
a) |
teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle; |
b) |
esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks; |
c) |
lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidlusi. |
3. Komitee tuleb vajaduse korral kokku ühe lepinguosalise taotlusel.
4. Komitee kehtestab oma töökorra.
Artikkel 7
Seos käesoleva lepingu ning liikmesriikide ja Tonga vaheliste olemasolevate kahepoolsete viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute vahel
Käesolev leping on ülimuslik liikmesriikide ja Tonga vahel sõlmitud selliste kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesoleva lepingu kohaldamisalasse jäävaid küsimusi.
Artikkel 8
Lõppsätted
1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele ning leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise teate saamise kuupäeva, millega lepinguosalised teineteisele teatavad, et kõnealused menetlused on lõpule viidud.
Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevale järgnevast päevast.
2. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse lõike 5 kohaselt.
3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.
4. Lepinguosalised võivad lepingu täitmise täielikult või osaliselt peatada eelkõige avaliku korra, riigi julgeoleku või rahvatervise kaitse huvides, samuti ebaseadusliku sisserände tõttu või juhul, kui üks lepinguosaline kehtestab uuesti viisanõude. Lepingu täitmise peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt kaks kuud enne selle kavandatud jõustumist. Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu täitmise peatamise põhjused on kõrvaldatud, ja lõpetab lepingu täitmise peatamise.
5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90. päeval pärast teatamise kuupäeva.
6. Tonga võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi liikmesriikide suhtes korraga.
7. Liit võib käesoleva lepingu täitmise peatada või lepingu lõpetada ainult kõigi oma liikmesriikide nimel.
Koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Съставено в Брюксел на двадесети ноември две хиляди и петнадесета година.
Hecho en Bruselas, el veinte de noviembre de dos mil quince.
V Bruselu dne dvacátého listopadu dva tisíce patnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tyvende november to tusind og femten.
Geschehen zu Brüssel am zwanzigsten November zweitausendfünfzehn.
Kahe tuhande viieteistkümnenda aasta novembrikuu kahekümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαπέντε.
Done at Brussels on the twentieth day of November in the year two thousand and fifteen.
Fait à Bruxelles, le vingt novembre deux mille quinze.
Sastavljeno u Bruxellesu dvadesetog studenoga dvije tisuće petnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì venti novembre duemilaquindici.
Briselē, divi tūkstoši piecpadsmitā gada divdesmitajā novembrī.
Priimta du tūkstančiai penkioliktų metų lapkričio dvidešimtą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kéteze-tizenötödik év november havának huszadik napján.
Magħmul fi Brussell, fl-għoxrin jum ta’ Novembru fis-sena elfejn u ħmistax.
Gedaan te Brussel, de twintigste november tweeduizend vijftien.
Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego listopada roku dwa tysiące piętnastego.
Feito em Bruxelas, em vinte de novembro de dois mil e quinze.
Întocmit la Bruxelles la douăzeci noiembrie două mii cincisprezece.
V Bruseli dvadsiateho novembra dvetisícpätnásť.
V Bruslju, dne dvajsetega novembra leta dva tisoč petnajst.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenä päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattaviisitoista.
Som skedde i Bryssel den tjugonde november år tjugohundrafemton.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
За Кралство Тонга
Por el Reino de Tonga
Za Království Tonga
For Kongeriget Tonga
Für das Königreich Tonga
Tonga Kuningriigi nimel
Για το Βασίλειο της Τόνγκα
For the Kingdom of Tonga
Pour le Royaume des Tonga
Za Kraljevinu Tongu
Per il Regno di Tonga
Tongas Karalistes vārdā –
Tongos Karalystės vardu
A Tongai Királyság részéről
Għar-Renju ta' Tonga
Voor het Koninkrijk Tonga
W imieniu Królestwa Tonga
Pelo Reino de Tonga
Pentru Regatul Tonga
Za Tongské kráľovstvo
Za Kraljevino Tongo
Tongan kuningaskunnan puolesta
För Konungariket Tonga
(1) ELT L 149, 20.5.2014, lk 67.
(2) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).
Ühisdeklaratsioon Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini kohta
Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.
Seepärast on soovitav, et ühelt poolt Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Tonga ametiasutused sõlmiksid viivitamata lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevad kahepoolsed lepingud käesoleva lepingu tingimustega sarnastel tingimustel.
Ühisdeklaratsioon, milles tõlgendatakse käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 2 käsitletavat tasustatava töö eesmärgil reisivate isikute kategooriat
Lepinguosalised lepivad ühtse tõlgenduse tagamiseks kokku, et käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab tasustatavat tööd tegevate isikute kategooria selliseid isikuid, kes sisenevad teise lepinguosalise territooriumile tasustatava töö tegemise või tulutoova tegevusega tegelemise eesmärgil töövõtja või teenuse osutajana.
Kõnealune kategooria ei hõlma:
— |
äritegevusega tegelevaid isikuid, s.t isikuid, kes reisivad ärikohtumise eesmärgil (ega tööta teise lepinguosalise territooriumil); |
— |
sportlasi või kunstnikke, kes tegutsevad riigis ajutiselt; |
— |
ajakirjanikke, kelle on saatnud nende elukohariigi meedia, ning |
— |
äriühingusiseseid praktikante. |
Käesoleva deklaratsiooni rakendamise üle teostab lepingu artiklis 6 sätestatud vastutuse raames järelevalvet ühiskomitee, kes võib teha muudatusettepanekuid, kui ta peab seda lepinguosaliste kogemuste põhjal vajalikuks.
Ühisdeklaratsioon, milles tõlgendatakse käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud 90-päevast viibimise kestust mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul
Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kuni 90-päevane kestus mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul tähendab kas üht katkematut külastust või mitut järjestikust külastust, mille kestus ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.
Väljend „mis tahes” osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi, võttes arvesse kõik liikmesriikide territooriumil viibimise päevad viimase 180-päevase ajavahemiku jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriikide territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on jätkuvalt täidetud. See tähendab muu hulgas, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.
Ühisdeklaratsioon kodanike viisanõudest loobumise lepingust teavitamise kohta
Teadvustades läbipaistvuse olulisust Euroopa Liidu ja Tonga kodanike jaoks, kohustuvad lepinguosalised tagama viisanõudest loobumise lepingu sisu ja tagajärgi käsitleva ning muu asjakohase teabe, näiteks territooriumile sisenemise tingimuste laialdase levitamise.
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/9 |
NÕUKOGU OTSUS (Euratom) 2015/2227,
10. november 2015,
millega kiidetakse heaks Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) protokollide nr 1 ja 2 muudatuste sõlmimine Euroopa Komisjonis
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon on kooskõlas nõukogu poolt 23. septembril 2013. aastal vastu võetud juhistega pidanud läbirääkimisi Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) protokollide nr 1 ja 2 muudatuste („protokollide nr 1 ja 2 muudatused”) üle. |
(2) |
Euroopa Komisjoni poolt protokollide nr 1 ja 2 muudatuste sõlmimine tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse heaks Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) protokollide nr 1 ja 2 muudatuste sõlmimine Euroopa Komisjonis.
Protokollide nr 1 ja 2 muudatuste tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 10. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GRAMEGNA
LISA
I. |
Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) („kaitsemeetmete leping”) protokolli nr 1 punkt I asendatakse järgmisega:
|
II. |
Kaitsemeetmete lepingu protokolli nr 2 punkt I asendatakse järgmisega:
|
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/11 |
NÕUKOGU OTSUS (Euratom) 2015/2228,
10. november 2015,
millega kiidetakse heaks Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) protokollide nr 1 ja 2 muudatuste sõlmimine Euroopa Komisoni poolt
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon on kooskõlas nõukogu poolt 23. septembril 2013. aastal vastu võetud juhistega pidanud läbirääkimisi Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) protokollide nr 1 ja 2 muudatuste („protokollide nr 1 ja 2 muudatused”) üle. |
(2) |
Euroopa Komisjoni poolt protokollide nr 1 ja 2 muudatuste sõlmimine tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse heaks Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) protokollide nr 1 ja 2 muudatuste sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt.
Protokollide nr 1 ja 2 muudatuste tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 10. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
P. GRAMEGNA
LISA
I. |
Ühendkuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud lepingu (mis käsitleb kaitsemeetmete kohaldamist seoses tuumarelva Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas keelamise lepinguga) („kaitsemeetmete leping”) protokolli nr 1 punkt I asendatakse järgmisega:
|
II. |
Kaitsemeetmete lepingu protokolli nr 2 punkt I asendatakse järgmisega:
|
MÄÄRUSED
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/13 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2229,
29. september 2015,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) nr 649/2012 rakendatakse teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevat Rotterdami konventsiooni, millele kirjutati alla 11. septembril 1998 ja mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2003/106/EÜ (2). |
(2) |
On asjakohane võtta arvesse regulatiivmeetmeid, mis on teatavate kemikaalide suhtes võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 1907/2006, (3) (EÜ) nr 1107/2009 (4) ja (EÜ) nr 850/2004 (5). |
(3) |
Fenbutatinaoksiidi heakskiit on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt tühistatud, mistõttu fenbutatinaoksiidi kasutamine pestitsiidina on keelatud, ning seega tuleks nimetatud aine lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loeteludesse. |
(4) |
Pliiühendite, dibutüültinaühendite, dioktüültinaühendite, triklorobenseeni, pentakloroetaani, 1,1,2,2-tetrakloroetaani, 1,1,1,2-tetrakloroetaani, 1,1,2-trikloroetaani ja 1,1-dikloroeteeni kui üldiseks kasutamiseks ette nähtud tööstuskemikaalide kasutamine on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006 rangelt piiratud ning seega tuleks need lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. osasse. |
(5) |
Komisjon muutis 2012. aastal määrust (EÜ) nr 850/2004, kandes endosulfaani nimetatud määruse I lisa A osasse, et rakendada Stockholmi konventsiooni kohast otsust kanda see kemikaal Stockholmi konventsiooni A lisa 1. osasse. Sellest tulenevalt lisati nimetatud kemikaal määruse (EL) nr 649/2012 V lisa 1. osasse ning see tuleks määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. osast välja jätta. |
(6) |
Rotterdami konventsiooni osalised otsustasid 28. aprillist kuni 10. maini 2013 toimunud konverentsil lisada kõnealuse konventsiooni III lisasse kaubandusliku pentabromodifenüüleetri, sealhulgas tetrabromo- ja pentabromodifenüüleetri, samuti kaubandusliku oktabromodifenüüleetri, sealhulgas heksabromo- ja heptabromodifenüüleetri, ning sellest tulenevalt hakkas nende ainete suhtes kehtima selle konventsiooni kohane eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri nõue. Seepärast tuleks kõnealused kemikaalid lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 3. osas sätestatud kemikaalide loetellu. |
(7) |
Kombineeritud nomenklatuuri kood (CN-kood) on oluline kaubeldavate toodete suhtes kohaldatavate kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks. CN-koodide kasutamise hõlbustamiseks ja määruse (EL) nr 649/2012 I lisas loetletud kemikaalide suhtes kohaldatavate õigete kontrollimeetmete kindlaksmääramiseks tuleks selliste CN-koodide puhul, mis hõlmavad I lisas loetletust rohkem kemikaale, kasutada CN-koodi ees tähist „ex”. |
(8) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 649/2012 vastavalt muuta. |
(9) |
On asjakohane näha ette teatav ajavahemik, mille vältel kõik huvitatud isikud saaksid võtta käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalikud meetmed ja liikmesriigid saaksid võtta määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 649/2012 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. veebruarist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. september 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 60.
(2) Nõukogu otsus 2003/106/EÜ, 19. detsember 2002, mis käsitleb Rotterdami konventsiooni rahvusvahelises teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide kaubanduses rakendatava eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri kohta heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 63, 6.3.2003, lk 27).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprill 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).
LISA
Määruse (EL) nr 649/2012 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
1. osa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
2. osa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
3. osa muudetakse järgmiselt:
|
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2230,
30. november 2015,
millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse lima-niituimlutsu püük VIII ja IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) nr 1367/2014 (2) on kehtestatud kvoodid 2015. aastaks. |
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2015. aastaks eraldatud kvoodi. |
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2015. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. november 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
merendus- ja kalandusasjade peadirektor
João AGUIAR MACHADO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu määrus (EL) nr 1367/2014, 15. detsember 2014, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2015. ja 2016. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 366, 20.12.2014, lk 1).
LISA
Nr |
60/DSS |
Liikmesriik |
Hispaania |
Kalavaru |
GFB/89- |
Liik |
Lima-niituimluts (Phycis blennoides) |
Piirkond |
VIII ja IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed |
Kuupäev |
14.10.2015 |
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/19 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2231,
2. detsember 2015,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite 16 ja 38 osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
(2) |
12. mail 2014 andis Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” muudatused pealkirjaga „Kulumi- ja amortisatsiooniarvestuse lubatavate meetodite selgitus”. Erinevate tavade tõttu on vaja selgitada, kas vara kulumi ja amortisatsiooni arvutamiseks on asjakohane kasutada tulupõhiseid meetodeid. |
(3) |
Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) leidis kinnitust, et IAS 16 ja IAS 38 muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele. |
(4) |
Määrust (EÜ) nr 1126/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:
a) |
IAS 16 „Materiaalsed põhivarad” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale; |
b) |
IAS 38 „Immateriaalsed varad” muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).
LISA
Kulumi- ja amortisatsiooniarvestuse lubatavate meetodite selgitus
(IAS 16 ja IAS 38 muudatused)
Muudatused raamatupidamisstandardis IAS 16 Materiaalne põhivara
Muudetakse lõiget 56 ja lisatakse lõiked 62 A ja 81I. Lõikeid 60–62 ei muudeta, kuid need on esitatud osundamise lihtsustamiseks.
Amortiseeritav osa ja kulumiarvestuse periood
…
56. |
(Majandus)üksus tarbib varast saadavat tulevast majanduslikku kasu peamiselt selle kasutamise kaudu. Samas vähendavad aga varast saadavat võimalikku majanduslikku kasu ka teised tegurid, nagu tehniline või kaubanduslik iganemine või kulumine seisaku ajal. Seega arvestatakse vara kasuliku eluea määramisel kõiki järgmisi asjaolusid:
… |
Kulumiarvestuse meetod
60. |
Kasutatav kulumiarvestuse meetod peegeldab seda, kuidas (majandus)üksus varast saadavat tulevast majanduslikku kasu eeldatavasti kasutama hakkab. |
61. |
Vara kulumiarvestuse meetod vaadatakse üle vähemalt kord iga majandusaasta lõpus ning kui eeldatava varast saadava majandusliku kasu tarbimismudelis on toimunud oluline muutus, muudetakse seda meetodit vastavalt muutunud tarbimismudelile. Selline muutus kajastatakse arvestushinnangu muutusena kooskõlas IAS 8-ga. |
62. |
Vara amortiseeritava osa süstemaatiliseks jaotamises kasulikule tööeale võib kasutada mitmesuguseid kulumiarvestuse meetodeid. Nendeks meetoditeks on lineaarne meetod, kahaneva jäägi meetod ja tootmisühikute meetod. Lineaarne kulumiarvestuse meetod tähendab vara ühtlast amortiseerimist kasuliku eluea jooksul, juhul kui selle lõppväärtus ei muutu. Kahaneva jäägi meetod seisneb vara vähenevas amortiseerimises kasuliku eluea jooksul. Tootmisühikute meetod seisneb vara amortiseerimises eeldatava kasutuse või toodangu alusel. (Majandus)üksus valib meetodi, mis peegeldab kõige täpsemalt sellest varast saadavat majanduslikku kasu. Meetodit rakendatakse järjepidevalt kõikidele perioodidele, välja arvatud juhul, kui sellest varast saadava majandusliku kasu eeldatavas tarbimismudelis toimub muutus. |
62A |
Kulumiarvestuse meetodit, mis põhineb vara kasutamist hõlmava tegevusega teenitud tulul, ei ole lubatud kasutada. Vara kasutamist hõlmava tegevusega teenitud tulu peegeldab üldjuhul muid tegureid kui varast saadava majandusliku kasu tarbimine. Näiteks mõjutavad tulu muud sisendid ja protsessid, müügitegevus ning müügimahu ja -hindade muutused. Tulu hinnakomponenti võib mõjutada inflatsioon, mis ei ole kuidagi seotud sellega, kuidas vara tarbitakse. … |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
…
81I |
2014. aasta mais välja antud Kulumi- ja amortisatsiooniarvestuse lubatavate meetodite selgitusega (IAS 16 ja IAS 38 muudatused) muudeti lõiget 56 ja lisati lõige 62 A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
Muudatused raamatupidamisstandardis IAS 38 Immateriaalsed varad
Muudetakse lõiget 92. Lõikes 98 asendatakse väljend „tootmisühiku meetod” väljendiga „tootmisühikute meetod”. Lisatakse lõiked 98 A–98C ja 130J. Lõiget 97 ei muudeta, kuid see on esitatud osundamise lihtsustamiseks.
KASULIK ELUIGA
…
92. |
Tulenevalt tehnoloogia kiirest arengust võivad arvutitarkvara ja paljud muud immateriaalsed varad tehnoloogiliselt iganeda. Seepärast on nende kasulik eluiga sageli lühike. Immateriaalse vara abil toodetud objekti müügihinna eeldatav tulevane vähenemine võib viidata vara tehnilise või kaubandusliku iganemise ootusele, mis omakorda võib peegeldada varast saadava tulevase majandusliku kasu vähenemist. … |
Amortisatsiooniperiood ja -meetod
97. |
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortiseeritav osa jaotatakse süstemaatiliselt selle kasulikule elueale. Amortiseerimine algab siis, kui vara on kasutamisvalmis, st siis, kui vara on juhtkonna poolt ette nähtud asukohta ja tööseisundisse viidud. Amortiseerimine lõpeb kas kuupäeval, mil vara liigitatakse müügiks hoitavaks (või ta hakkab kuuluma müügigruppi, mida liigitatakse müügiks hoitavaks) kooskõlas IFRS 5-ga või kuupäeval, mil lõpetatakse selle vara kajastamine, olenevalt sellest, kumb on varem. Kasutatav amortisatsioonimeetod peegeldab seda, kuidas (majandus)üksus varast saadavat majanduslikku kasu eeldatavasti tarbima hakkab. Kui seda tarbimismudelit ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata, kasutatakse lineaarset meetodit. Iga perioodi amortisatsioonisumma kajastatakse koondkasumi aruandes, kui käesolev või mõni muu standard ei luba või nõua selle kajastamist mõne muu vara finantsseisundi aruandelise (jääk)maksumuse koostisosana. |
98. |
Vara amortiseeritava osa süstemaatiliseks jaotamiseks kasulikule elueale võib kasutada erinevaid amortisatsioonimeetodeid. Nendeks meetoditeks on lineaarne meetod, kahaneva jäägi meetod ja tootmisühikute meetod. Meetodi valimisel lähtutakse varas sisalduva eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelist ja meetodit rakendatakse järjepidevalt perioodist perioodi, välja arvatud siis, kui eeldatava tulevase majandusliku kasu tarbimismudelis on toimunud muutus. |
98A |
Kehtib vaidlustatav eeldus, et lubamatu on kasutada amortisatsioonimeetodit, mis põhineb immateriaalse vara kasutamist hõlmava tegevusega teenitud tulul. Immateriaalse vara kasutamist hõlmava tegevusega teenitud tulu peegeldab üldjuhul tegureid, mis ei ole otseselt seotud immateriaalsest varast saadava majandusliku kasu tarbimisega. Näiteks mõjutavad tulu muud sisendid ja protsessid, müügitegevus ning müügimahu ja -hindade muutused. Tulu hinnakomponenti võib mõjutada inflatsioon, mis ei ole kuidagi seotud sellega, kuidas vara tarbitakse. Kõnealune eeldus võib kehtivuse kaotada ainult teatud piiratud asjaoludel:
|
98B |
Sobiva amortisatsioonimeetodi valimisel vastavalt lõikele 98 võib (majandus)üksus määrata kindlaks immateriaalses varas sisalduva valitseva piiranguteguri. Näiteks võidakse immateriaalse vara kasutamise lepingus piirata (majandus)üksuse õigust vara kasutamisele teatud kindla aastate arvuga (st ajaline piirang), toodetud ühikute arvuga või teenitava tulu fikseeritud kogusummaga. Nimetatud valitsev piirangutegur võib olla sobiva amortiseerimisaluse kindlakstegemise lähtekohaks, kuid kohaldada võib ka mõnda muud alust, kui see peegeldab majandusliku kasu eeldatavat tarbimismustrit täpsemalt. |
98C |
Kui immateriaalses varas sisalduv valitsev piirangutegur on teatud tulukünnise saavutamine, võib teenitav tulu olla sobivaks amortisatsioonialuseks. Näiteks võib (majandus)üksus saada loa kullakaevanduses uuringute korraldamiseks ja kulla kaevandamiseks. Lepingu lõppemise aluseks võib olla kaevandamisega teenitava kogutulu fikseeritud summa (näiteks võidakse lepinguga lubada kulla kaevandamist seni, kuni kulla müügist saadud kumulatiivne kogutulu jõuab kahe miljardi rahaühikuni) ja mitte teatud aeg või kaevandatud kulla kogus. Teise näitena võib tasulise tee haldamise õiguse aluseks olla teemaksudega kumulatiivselt teenitava tulu fikseeritud kogusumma (näiteks võidakse ettevõtjal lepinguga lubada tasulist teed hallata seni, kuni haldamise käigus kogutud teemaksude kumulatiivne kogusumma jõuab 100 miljoni rahaühikuni). Kui immateriaalse vara kasutamise lepingus on valitseva piirangutegurina sätestatud tulu, siis võib tulevikus teenitav tulu olla lubatav alus immateriaalse vara amortiseerimiseks tingimusel, et lepingus on ette nähtud teenitava tulu fikseeritud kogusumma, millest lähtudes tuleb amortisatsiooni arvestada. … |
ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV
…
130J |
2014. aasta mais välja antud Kulumi- ja amortisatsiooniarvestuse lubatavate meetodite selgitusega (IAS 16 ja IAS 38 muudatused) muudeti lõikeid 92 ja 98 ning lisati lõiked 98 A–98C. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi edasiulatuvalt 1. jaanuaril 2016 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatusi varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/24 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2232,
2. detsember 2015,
millega lubatakse tõsta Taanis, Madalmaades, Rootsis ja Ühendkuningriigis 2015. aastal korjatud viinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärasid
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 91,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punktis 3 on sätestatud, et eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel võivad liikmesriigid taotleda, et veini alkoholisisalduse piirmäärasid suurendataks (rikastamine) kuni 0,5 mahuprotsendi võrra. |
(2) |
Taani, Madalmaade, Rootsi ja Ühendkuningriik on taotlenud 2015. aastal korjatud viinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärade tõstmist, kuna kasvuperioodil valitsesid eriti ebasoodsad ilmastikutingimused. |
(3) |
Tingituna 2015. aasta eriti ebasoodsatest ilmastikutingimustest ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punktis 2 naturaalse alkoholisisalduse tõstmiseks sätestatud piirmäärade kohaldamisel võimalik teatavates viinamarjakasvatuspiirkondades toota vajaliku üldalkoholisisaldusega veini, mille järele oleks tavaliselt turunõudlus. |
(4) |
Seepärast on asjakohane lubada tõsta Taanis, Madalmaades, Rootsis ja Ühendkuningriigis 2015. aastal korjatud veiniviinamarjadest toodetud veini rikastamise piirmäärasid. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa A jao punktist 3 ei tohi üheski Taani, Madalmaade, Rootsi ja Ühendkuningriigi viinamarjakasvatuspiirkonnas 2015. aastal korjatud värskete viinamarjade, samuti 2015. aastal korjatud viinamarjadest toodetud viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja veini naturaalset alkoholisisaldust suurendada rohkem kui 3,5 mahuprotsendi võrra.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/26 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2233,
2. detsember 2015,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine haloksüfop-P heakskiitmise tingimustega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõikes 3 teisena esitatud juhtumit ja artikli 78 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni direktiiviga 2010/86/EL (2) lisati haloksüfop-P toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse tingimusel, et asjaomased liikmesriigid tagavad, et teavitaja, kelle taotlusel haloksüfop-P lisatakse kõnealusesse lisasse, esitab täiendava kinnitava teabe pinnases esinevate haloksüfop-P metaboliitide põhjustatud põhjavee saastumise riski kohta. |
(2) |
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas esitatud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas. |
(3) |
Teavitaja esitas referentliikmesriigile Austriale teabe esitamiseks ette nähtud ajavahemiku jooksul lisateabe, mis oli saadud põhjaveega seotud riskihinnangu kinnitamiseks tehtud uuringutest. |
(4) |
Austria hindas teavitaja esitatud lisateavet. 15. oktoobril 2013 esitas Austria oma hinnangu esialgse hindamisaruande lisandina teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet”). |
(5) |
Komisjon konsulteeris ametiga, kes esitas oma arvamuse haloksüfop-P riskihinnangu kohta 28. novembril 2014 (5). |
(6) |
Komisjon leidis, et teavitaja esitatud lisateabest nähtub, et metaboliiti DE-535 püridinooni tuleb pidada toksikoloogiliselt oluliseks ja sellest tulenevalt ei tohiks selle kontsentratsioon olla suurem kui põhjavee puhul kehtestatud piirnorm 0,1 μg/l. |
(7) |
Komisjon palus teavitajal esitada haloksüfop-P-d käsitleva läbivaatamisaruande kohta oma märkused. |
(8) |
Komisjon on jõudnud järeldusele, et nõutud kinnitavat lisateavet ei ole täies ulatuses esitatud ja põhjaveega seotud vastuvõetamatut riski saab välistada üksnes täiendavate piirangute kehtestamisega. |
(9) |
Kinnitatakse, et toimeaine haloksüfop-P loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks. Et hoida ära kõnealuse metaboliidi esinemist põhjavees põhjenduses 6 osutatud piirnormist suuremas kontsentratsioonis, on siiski asjakohane muuta kõnealuse toimeaine kasutustingimusi ja eelkõige kehtestada piirmäärad seoses toimeaine koguse ja kasutussagedusega. |
(10) |
Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta. |
(11) |
Liikmesriikidele tuleks anda aega haloksüfop-P-d sisaldavate taimekaitsevahendite lubade muutmiseks või tühistamiseks. |
(12) |
Kui liikmesriigid annavad haloksüfop-P-d sisaldavate taimekaitsevahendite puhul ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peaks kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. |
(13) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Üleminekumeetmed
Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena haloksüfop-P-d sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 23. juuniks 2016.
Artikkel 3
Ajapikendus
Kui liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46 ajapikendust, peab see olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 23. juuniks 2017.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni direktiiv 2010/86/EL, 2. detsember 2010, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka haloksüfop-P (ELT L 317, 3.12.2010, lk 36).
(3) Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluiga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
(5) Euroopa Toiduohutusamet. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of confirmatory data submitted for the active substance haloxyfop-p („Järeldused vastastikuse eksperdiarvamuse kohta, milles käsitletakse toimeaine haloksüfop-P pestitsiidina kasutamise riskihindamist esitatud kinnitavate andmete alusel”). EFSA Journal 2014; 12(12): 3931 [33 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2014.3931. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu/efsajournal.htm.
LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas asendatakse haloksüfop-P-d käsitlevas 309. reas veerg „Erisätted” järgmisega:
„A OSA
Lubatud kasutada üksnes herbitsiidina, kusjuures toimeaine kogus ei tohi ületada 0,052 kg hektari ja kasutuskorra kohta ning kasutussagedus ühte korda iga kolme aasta kohta.
B OSA
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 28. oktoobril 2010 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees haloksüfop-P kohta koostatud hindamisaruande järeldusi ning eelkõige selle I ja II liidet.
Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu
— |
põhjavee kaitsele pinnases esineva metaboliidi DE-535 püridinooni eest, kui toimeainet kasutatakse tundliku mullastiku ja/või ebasoodsate kliimatingimustega piirkonnas; |
— |
käitlejate ohutusele ja selle tagamisele, et kasutustingimustega nähakse ette piisavad isikukaitsevahendid; |
— |
veeorganismide kaitsele. Vajaduse korral hõlmavad loa andmise tingimused riskivähendamismeetmete võtmist, näiteks piisava puhvervööndi jätmist; |
— |
tarbijate ohutusele seoses metaboliidi DE-535 püridinooli esinemisega põhjavees.” |
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/29 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2234,
2. detsember 2015,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
AL |
53,3 |
MA |
73,3 |
|
ZZ |
63,3 |
|
0707 00 05 |
AL |
57,9 |
MA |
93,3 |
|
TR |
152,1 |
|
ZZ |
101,1 |
|
0709 93 10 |
AL |
80,9 |
MA |
72,5 |
|
TR |
153,6 |
|
ZZ |
102,3 |
|
0805 10 20 |
MA |
77,5 |
TR |
50,5 |
|
UY |
52,1 |
|
ZA |
53,6 |
|
ZZ |
58,4 |
|
0805 20 10 |
MA |
76,9 |
PE |
78,3 |
|
ZZ |
77,6 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
TR |
87,0 |
ZZ |
87,0 |
|
0805 50 10 |
TR |
103,6 |
ZZ |
103,6 |
|
0808 10 80 |
CA |
159,0 |
CL |
85,4 |
|
MK |
28,7 |
|
US |
119,9 |
|
ZA |
155,9 |
|
ZZ |
109,8 |
|
0808 30 90 |
BA |
91,6 |
CN |
97,5 |
|
TR |
144,0 |
|
ZZ |
111,0 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/31 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2235,
2. detsember 2015,
millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 osutatud kvoodi alusel Dominikaani Vabariiki eksporditavate teatavate piimatoodete ekspordilitsentside jaotuskoefitsient
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 1187/2009 (2) III peatüki 3. jaoga on kindlaks määratud teatavatele Dominikaani Vabariiki eksporditavatele piimatoodetele ekspordilitsentside andmise kord kõnealuse riigi jaoks avatud kvoodi alusel. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikliga 29 on ette nähtud ettevõtjate jaoks võimalus esitada litsentsitaotlusi 1. novembrist 10. novembrini, kui pärast kõnealuse artikli esimeses lõigus osutatud litsentsitaotluste esitamise ajavahemikku on kõnealuse kvoodi alla kuuluvaid koguseid veel järele jäänud. |
(3) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/987 (3) artiklis 1 on täpsustatud, et kvoodiaastaks 2015/2016 järele jäänud kogus on 3 843 tonni. |
(4) |
Ajavahemikul 1.–10. novembrini 2015 esitatud taotlused kestva kvoodiaasta 2015/2016 allesjäänud ajavahemikuks hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid koguseid. Sellest tulenevalt on vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 31 lõike 3 neljandale lõigule asjakohane sätestada järelejäänud koguse jaotamine. Sellise allesjäänud koguse jaoks ekspordilitsentside väljaandmise tingimuseks peaks olema asjaomase ettevõtja poolt pädevale asutusele esitatud teave vastuvõetud täiendava koguse kohta ja huvitatud ettevõtjate antud tagatis, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ajavahemikul 1.–10. novembrini 2015 esitatud ekspordilitsentsitaotlused kestva kvoodiaasta 2015/2016 allesjäänud ajavahemikuks on vastu võetud.
Esimeses lõigus osutatud ekspordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 27 lõikes 2 osutatud toodetele korrutatakse jaotuskoefitsiendiga 1,175948.
Kogustele, mis ületavad taotletud koguseid ning mis jaotatakse vastavalt teises lõigus osutatud koefitsiendile, antakse ekspordilitsents pärast seda, kui ettevõtja on käesoleva määruse avaldamisest arvates ühe nädala jooksul teatanud vastuvõtmisest ning vastav tagatis on esitatud.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1187/2009, 27. november 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (ELT L 318, 4.12.2009, lk 1).
(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/987, 24. juuni 2015, millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 osutatud kvoodi alusel Dominikaani Vabariiki eksporditavate teatavate piimatoodete ekspordilitsentside jaotuskoefitsient (ELT L 159, 25.6.2015, lk 51).
OTSUSED
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/33 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2236,
27. november 2015,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite konverentsil võetav seisukoht elektrooniliste edastuste tollimaksumoratooriumi ning mitterikkumise ja muude olukordadega seotud kaebuste moratooriumi pikendamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 1998. aasta ministrite konverentsil kehtestati deklaratsiooni vormis elektrooniliste edastuste tollimaksumoratoorium (edaspidi „e-kaubanduse moratoorium”), mille kohaselt jätkavad WTO liikmed praegust praktikat mitte kehtestada tollimakse elektroonilistele edastustele. Praegu on moratoorium kehtestatud WTO ministrite konverentsi otsusena, mida on alates 1998. aastast pikendatud iga kahe aasta järel. |
(2) |
Pärast mitterikkumise ja muude olukordadega seotud kaebuste ulatuse ja omaduste kohta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 64 lõike 3 kohaselt otsuse langetamiseks ettenähtud viieaastase ajavahemiku möödumist on selliste kaebuste moratooriumi WTO ministrite konverentsil pidevalt pikendatud. |
(3) |
Viimati pikendati kõnealuseid moratooriume WTO ministrite konverentsil 2013. aasta detsembris aastani 2015. Mõlemaid moratooriume tuleks mis tahes eelseisval WTO ministrite konverentsil veel kord pikendada või muuta need alaliseks, juhul kui käimasolevate või tulevaste arutelude käigus jõutakse selle suhtes üksmeelele. |
(4) |
Liidu huvides on toetada e-kaubanduse moratooriumi tähtajatut pikendamist. Samuti on liidu huvides pikendada mitterikkumise ja muude olukordadega seotud kaebuste moratooriumi seni, kuni ministrite konverentsil kiidetakse TRIPS-lepingu artikli 64 lõike 3 kohaselt heaks TRIPS-nõukogu soovitused mitterikkumise ja muude olukordadega seotud kaebuste ulatuse ja omaduste kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht on toetada WTO ministrite konverentsil elektrooniliste edastuste tollimaksumoratooriumi tähtajatut pikendamist ning 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XXIII artikli lõike 1 punktides b ja c ette nähtud tüüpi kaebuste (mitterikkumise ja muude olukordadega seotud kaebused) moratooriumi pikendamist seni, kuni ministrite konverents võtab vastu otsuse mitterikkumise ja muude olukordadega seotud kaebuste ulatuse ja omaduste kohta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 27. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ASSELBORN
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/35 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2237,
30. november 2015,
millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Taani asendusliige
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse Taani valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 26. jaanuaril, 5. veebruaril ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994 (3) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. |
(2) |
Regioonide Komitees on vabanenud üks asendusliikme koht seoses Peter KOFOD POULSENI ametiaja lõppemisega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020:
— |
Niels Erik SØNDERGAARD, Southern Denmark Regional Councillor. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 30. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
É. SCHNEIDER
(1) ELT L 20, 27.1.2015, lk 42.
(2) ELT L 31, 7.2.2015, lk 25.
(3) ELT L 159, 25.6.2015, lk 70.
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/36 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2238,
30. november 2015,
millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee Madalmaade asendusliige
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,
võttes arvesse Madalmaade valitsuse ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 26. jaanuaril, 5. veebruaril ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1573 (4) nimetati Nienke HOMAN 18. septembril 2015 asendusliikmeks kuni 25. jaanuarini 2020. |
(2) |
Regioonide Komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Nienke HOMANI ametiaja lõppemisega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020:
— |
H. (Henk) STAGHOUWER, Member of the Executive Council of the Province of Groningen. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 30. november 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
É. SCHNEIDER
(1) ELT L 20, 27.1.2015, lk 42.
(2) ELT L 31, 7.2.2015, lk 25.
(3) ELT L 159, 25.6.2015, lk 70.
(4) ELT L 245, 22.9.2015, lk 10.
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/37 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/2239,
2. detsember 2015,
milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpidesse H5N1 ja H5N2 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Prantsusmaal
(teatavaks tehtud numbri C(2015) 8755 all)
(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugripiviirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega haigusvorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vormi tagajärjeks on aga enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga suur suremus. Kõnealusel haigusel võib olla ränk mõju kodulinnukasvatuse tasuvusele. |
(2) |
Linnugrippi leitakse peamiselt lindudelt, kuid teatavatel asjaoludel võib nakkust esineda ka inimestel, kuigi see oht on üldiselt väga väike. |
(3) |
Linnugripi puhangu korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse majapidamistesse, kus kasvatatakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde. Selle tulemusel võib see eluslindudega või nende toodetega kauplemise tagajärjel levida ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse. |
(4) |
Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (3) on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on jälgida linnugripiga seotud olukorda ja linnugrippi varakult avastada, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodu- või muude vangistuses peetavate lindude seas. Selles direktiivis on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine kõrge patogeensusega linnugripi puhangu korral. |
(5) |
Prantsusmaa teavitas komisjoni kõrge patogeensusega linnugripi (HPAI) alatüübi H5, täpsemalt alatüüpide H5N1 ja H5N2, puhangutest oma territooriumil asuvates ettevõtetes, kus kasvatatakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde. |
(6) |
Käimasolevatest laboratoorsetest uuringutest, sealhulgas sekveneerimisest, mille eesmärk on lähemalt iseloomustada esimese puhangu põhjustanud viirust, ilmneb, et HPAI viirusetüvi H5N1 erineb HPAI viiruse alatüübist H5N1, mis põhjustas Euroopas esmakordselt puhangu aastal 2005. Selle asemel näib, et Prantsusmaal leitud HPAI viiruse alatüüpi H5N1 kuuluv tüvi on hiljuti muteerunud vähepatogeensest vormist väga patogeenseks viiruseks. Seepärast ei näi olevat vajalik kohaldada samu täiendavaid kaitsemeetmeid, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2006/415/EÜ, (4) mis kiideti heaks konkreetselt väga patogeense linnugripiviiruse alatüübi H5N1 puhul, mis põhjustas Euroopas esmakordselt puhangu aastal 2005. |
(7) |
Prantsusmaa võttis seepärast viivitamatult direktiiviga 2005/94/EÜ nõutud tõrjemeetmed, mis hõlmasid kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist. |
(8) |
Komisjon on koostöös Prantsusmaaga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisavalt kaugel ettevõtetest, kus haiguspuhangud kinnitust leidsid. |
(9) |
Liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimise ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamise vältimiseks on vaja koostöös Prantsusmaaga need Prantsusmaal kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid kiiresti kindlaks määrata liidu tasandil. |
(10) |
Seda silmas pidades tuleks käesoleva otsuse lisas kindlaks määrata Prantsusmaa kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ning kehtestada meetmete kohaldamisaeg kõnealustes piirkondades. |
(11) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Prantsusmaa tagab, et vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikele 1 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisa A ja B osas kaitse- ja järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi.
Artikkel 2
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. märtsini 2016.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.
Brüssel, 2. detsember 2015
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).
(4) Komisjoni otsus 2006/415/EÜ, 14. juuni 2006, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ (ELT L 164, 16.6.2006, lk 51).
LISA
A osa
Artiklis 1 viidatud kaitsetsoon
ISO riigikood |
Liikmesriik |
Sihtnumber |
Nimi |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 29 |
FR |
Prantsusmaa |
|
Ala, mis hõlmab järgmisi haldusüksusi: |
|
|
|
24042 24055 24069 24115 24520 24561 |
Biras Bourdeilles Bussac Château-L'Evêque Sencenac-Puy-De-Fourches Valeul |
13.12.2015 |
24095 24481 |
Chaleix Saint-Paul-la-Roche |
23.12.2015 |
||
24082 24152 24207 24587 |
Carsac-Aillac Domme Groléjac Vitrac |
24.12.2015 |
B osa
Artiklis 1 viidatud järelevalvetsoon
ISO riigikood |
Liikmesriik |
Sihtnumber |
Nimi |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31 |
FR |
Prantsusmaa |
|
Ala, mis hõlmab järgmisi haldusüksusi: |
|
H5N1 |
|
24002 24010 24064 24098 24102 24108 24129 24135 24144 24170 24198 24200 24243 24266 24286 24319 24430 24553 |
Agonac Annesse-et-Beaulieu Brantome Champcevinel Chancelade La Chapelle-Gonaguet Condat-Sur Trincou Cornille Creyssac Eyvirat La Gonterie-Boulouneix Grand-Brassac Lisle Mensignac Montagrier Paussac-Et-Saint-Vivien Saint-Julien-De-Bourdeilles Tocane-Saint-Apre |
22.12.2015 |
24042 24055 24069 24115 24520 24561 |
Biras Bourdeilles Bussac Château-L'Evêque Sencenac-Puy-De-Fourches Valeul |
14.12.–.12.2015 |
||
24133 24180 24218 24269 24304 24305 24428 24486 24489 24498 24519 24522 24551 |
La Coquille Firbeix Jumilhac-le-Grand Mialet Nantheuil Nanthiat Saint-Jory-de-Chalais Saint-Pierre-de-Frugie Saint-Priest-les-Fougères Saint-Saud-Lacoussière Sarlande Sarrazac Thiviers |
1.1.2016 |
||
24095 24481 |
Chaleix Saint-Paul-la-Roche |
24.12.2015–1.1.2016 |
||
24086 24091 24150 24040 24063 24074 24081 24082 24300 24336 24341 24355 24366 24395 24432 24450 24470 24471 24510 46006 46098 24512 24520 24574 24577 46186 46194 46216 46257 |
Castelnaud-la-Chapelle Cénac-et-Saint-Julien Daglan Beynac-et-Cazenac Bouzic Calviac-en-Périgord Carlux Carsac-Aillac Nabirat Prats-de-Carlux Proissans La Roque-Gageac Saint-André-d'Allas Saint-Cybranet Saint-Julien-de-Lampon Saint-Martial-de-Nabirat Sainte-Mondane Sainte-Nathalène Saint-Vincent-de-Cosse Anglars-Nozac Fajoles Saint-Vincent-le-Paluel Sarlat-la-Canéda Veyrignac Vézac Masclat Milhac Payrignac Saint-Cirq-Madelon |
2.1.2016 |
||
24040 24063 24074 24081 24082 24152 24207 24587 |
Beynac-et-Cazenac Bouzic Calviac-en-Périgord Carlux Carsac-Aillac Domme Groléjac Vitrac |
25.12.2015–2.1.2016 |
Parandused
3.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/42 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta direktiivi 97/55/EÜ (millega muudetakse direktiivi 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta, arvates selle hulka võrdleva reklaami) parandus
( Euroopa Ühenduste Teataja L 290, 23. oktoober 1997 )
(Eestikeelne eriväljaanne, peatükk 15, köide 3, lk 365)
Leheküljel 367 artikli 1 sissejuhatavas lauses
asendatakse
„Direktiivi 94/450/EMÜ muudetakse järgmiselt.”
järgmisega:
„Direktiivi 84/450/EMÜ muudetakse järgmiselt.”