18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1340/2014,

15. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada teatavate liidus alatoodetud kaupade piisav ja järjepidev tarnimine ning et vältida teatavate põllumajandus- ja tööstustoodete turu võimalikke häireid, avati nõukogu määrusega (EL) nr 1388/2013 (1) nende toodete ühepoolsed tariifikvoodid. Kõnealuste tariifikvootidega hõlmatud tooteid võib importida liitu vähendatud tollimaksumääraga või nullmääraga. Eespool nimetatud põhjustel on vaja alates 1. jaanuarist 2015 avada tollimaksu nullmääraga tariifikvoot üheksa uue toote asjakohasele kogusele.

(2)

Teatavatel juhtudel tuleks olemasolevaid ühepoolseid liidu tariifikvoote kohandada. Kolme toote kirjeldust on vaja muuta selguse huvides ja selleks, et võtta arvesse viimaseid tootearendusi. Seitsme toote TARICi koode tuleks muuta CN-koodide ja klassifikatsioonide muudatuste tõttu. Liidu ettevõtjate huvides on veel ühe toote puhul vaja suurendada kvoodi mahtu. Selguse huvides tuleks kindlaks määrata ka ühe kvoodi kehtivusaeg ning muuta ühte järjekorranumbrit.

(3)	Ühe toote puhul tuleks ühepoolne liidu tariifikvoot lõpetada alates 1. jaanuarist 2015, kuna liidu huvides ei ole kvoodi andmise jätkamine alates sellest kuupäevast.

(4)	Tariifikvoodid tuleks korrapäraselt läbi vaadata, jättes võimaluse need mõne asjaosalise taotlusel välja jätta.

(5)	Määruse (EL) nr 1388/2013 lisasse tehtavate muudatuste suure arvu tõttu tuleks selguse huvides nimetatud lisa asendada.

(6)	Määrust (EL) nr 1388/2013 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(7)	Kuna käesolevas määruses sätestatud tariifikvootide mõned muudatused peaksid jõustuma alates 1. jaanuarist 2015, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast ning see peaks jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1388/2013 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MARTINA

(1) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 7/2010 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 319).

LISA

Jrk nr

CN-kood

TARIC

Kauba kirjeldus

Kvoodi kehtivusaeg

Kvoodi maht

Kvoodi tollimaksumäär (%)

09.2849

ex 0710 80 69

Valmistoitude tootmiseks ette nähtud keetmata või vees või aurus keedetud külmutatud seened liigist Auricularia polytricha (1) (2)

1.1–31.12.

700 tonni

09.2663

ex 1104 29 17

Jahvatatud sorgoterad, mis on puisteisolatsiooni pakendamisvahendite valmistamisel kasutamiseks vähemalt kroovitud ja idutatud (1)

1.1–31.12.

1 500 tonni

09.2664

ex 2008 60 39

Maguskirsid piirituselisandiga, suhkruta või suhkrusisaldusega 9 massiprotsenti, läbimõõduga kuni 19,9 mm, kiviga, kasutamiseks šokolaaditoodetes (1)

1.1–31.12.

1 000 tonni

10 (3)

09.2913

ex 2401 10 35

ex 2401 10 70

ex 2401 10 95

ex 2401 20 35

ex 2401 20 70

ex 2401 20 95

Valmis lõigatud või lõikamata töötlemata looduslik tubakas, mille tolliväärtus on vähemalt 450 eurot 100 kg netomassi kohta, ümbris- või kattelehtedena kasutamiseks alamrubriiki 2402 10 00 kuuluvate toodete valmistamisel (1)

1.1–31.12.

6 000 tonni

09.2928

ex 2811 22 00

Ränidioksiidtäidis graanulite kujul, ränidioksiidisisaldusega vähemalt 97 %

1.1–31.12.

1 700 tonni

09.2703

ex 2825 30 00

Vanaadiumoksiidid ja -hüdroksiidid, mis on mõeldud ainult sulamite valmistamiseks (1)

1.1–31.12.

13 000 tonni

09.2806

ex 2825 90 40

Volframtrioksiid, sealhulgas sinine volframoksiid (CAS RN 1314-35-8 või CAS RN 39318-18-8)

1.1–31.12.

12 000 tonni

09.2929

2903 22 00

Trikloroetüleen (CAS RN 79-01-6)

1.1–31.12.

10 000 tonni

09.2837

ex 2903 79 90

Bromoklorometaan (CAS RN 74-97-5)

1.1–31.12.

600 tonni

09.2933

ex 2903 99 90

1,3-diklorobenseen (CAS RN 541-73-1)

1.1–31.12.

2 600 tonni

09.2950

ex 2905 59 98

2-klooretanool, alamrubriiki 4002 99 90 kuuluvate vedelate tioplastide valmistamiseks (CAS RN 107-07-3) (1)

1.1–31.12.

15 000 tonni

(4) 09.2830

ex 2906 19 00

Tsüklopropüülmetanool (CAS RN 2516-33-8)

1.1–31.12.

20 tonni

09.2851

ex 2907 12 00

O-kresool puhtusastmega vähemalt 98,5 % massist (CAS RN 95-48-7)

1.1–31.12.

20 000 tonni

09.2624

2912 42 00

Etüülvanilliin (3-etoksü-4-hüdroksübensaldehüüd) (CAS RN 121-32-4)

1.1.–31.12.

950 tonni

09.2852

ex 2914 29 00

Tsüklopropüül metüülketoon (CAS RN 765-43-5)

1.1–31.12.

300 tonni

09.2638

ex 2915 21 00

Äädikhape puhtusega vähemalt 99 % massist (CAS RN 64-19-7)

1.1–31.12.

1 000 000 tonni

09.2972

2915 24 00

Atseetanhüdriid (CAS RN 108-24-7)

1.1–31.12.

20 000 tonni

(4) 09.2679

2915 32 00

Vinüülatsetaat (CAS RN 108-05-4)

1.1–31.12.

200 000 tonni

09.2665

ex 2916 19 95

Kaalium-(E,E)-heksa-2,4-dienaat (CAS RN 24634-61-5)

1.1–31.12.

8 000 tonni

09.2769

ex 2917 13 90

Dimetüülsebatsaat (CAS RN 106-79-6)

1.1–31.12.

1 000 tonni

(4) 09.2680

ex 2917 19 90

n-dodetsenüülmerevaikhappeanhüdriid (CAS RN 19780-11-1), millel on järgmised omadused:

—	Gardneri värvusindeksi väärtus kuni 1,

—	10 % tolueenilahuse (massiprotsent) läbilaskvus 500 nm juures vähemalt 98 %

mootorsõidukite pinnakattevahendite tootmiseks (1)

1.1–31.12.

80 tonni

09.2634

ex 2917 19 90

Dodekaandihape, puhtusega vähemalt 98,5 % (CAS RN 693-23-2)

1.1–31.12.

4 600 tonni

09.2808

ex 2918 22 00

o-atsetüülsalitsüülhape (CAS RN 50-78-2)

1.1–31.12.

120 tonni

09.2975

ex 2918 30 00

Bensofenoon-3,3',4,4'-tetrakarboksüüldianhüdriid (CAS RN 2421-28-5)

1.1–31.12.

1 000 tonni

(4) 09.2682

ex 2921 41 00

Aniliin puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti (CAS RN 62-53-3)

1.1–31.12.

50 000 tonni

09.2602

ex 2921 51 19

o-fenüleendiamiin (CAS RN 95-54-5)

1.1–31.12.

1 800 tonni

09.2977

2926 10 00

Akrüülnitriil (CAS RN 107-13-1)

1.1–31.12.

75 000 tonni

09.2856

ex 2926 90 95

2-nitro-4-(trifluorometüül)bensonitriilist (CAS RN 778-94-9)

1.1–31.12.

500 tonni

09.2838

ex 2927 00 00

C,C'-Asodi(formamiid) (CAS RN 123-77-3), mille omadused on järgmised:

—	pH 6,5–7,5 ja

—	semikarbasiidi (CAS RN 57-56-7) sisaldus kuni 1 500 mg/kg, määratud vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS) abil,

—	lagunemistemperatuur vahemikus 195–205 °C,

—	suhteline tihedus 1,64–1,66 ja

—	põlemissoojus 215–220 kcal/mol

1.1–31.12.

100 tonni

09.2955

ex 2932 19 00

Flurtamoon (ISO) (CAS RN 96525-23–4)

1.1–31.12.

300 tonni

09.2812

ex 2932 20 90

Heksaan-6-oliid (CAS RN 502-44-3)

1.1–31.12.

4 000 tonni

09.2858

2932 93 00

Piperonaal (CAS RN 120-57-0)

1.1–31.12.

220 tonni

09.2831

ex 2932 99 00

1,3:2,4-bis-O-(3,4-dimetüülbensülideen)-D-glütsitool (CAS RN 135861-56–2)

1.1–31.12.

500 tonni

(4) 09.2673

ex 2933 39 99

2,2,6,6-tetrametüülpiperidiin-4-ool (CAS RN 2403-88-5)

1.1–31.12.

1 000 tonni

(4) 09.2674

ex 2933 39 99

Kloropürifoss (ISO) (CAS RN 2921-88-2)

1.1–31.12.

9 000 tonni

(4) 09.2860

ex 2933 69 80

1,3,5-tris[(3-(dimetüülamino)propüül]heksahüdro-1,3,5-triasiin (CAS RN 15875-13-5)

1.1–31.12.

400 tonni

09.2658

ex 2933 99 80

5-(atsetoatsetüülamino)bensimidasoloon (CAS RN 26576-46-5)

1.1–31.12.

200 tonni

(4) 09.2675

ex 2935 00 90

4-[[(2-metoksübensoüül)amino]sulfonüül]bensoüülkloriid (CAS RN 816431-72-8)

1.1–31.12.

542 tonni

09.2945

ex 2940 00 00

D-ksüloos (CAS RN 58-86-6)

1.1–31.12.

400 tonni

(4) 09.2676

ex 3204 17 00

Värvainel C.I. Pigment Red 48:2 (CAS RN 7023-61-2) põhinevad valmistised, mis sisaldavad kõnealust värvainet vähemalt 60 % massist

1.1–31.12.

50 tonni

(4) 09.2677

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Yellow 174 (CAS RN 4118-16-5), suure vaigusisaldusega pigment (ebaproportsionaalse struktuuriga vaiku umbes 35 %) puhtusastmega vähemalt 98 massiprotsenti, ekstrudeeritud helmeste kujul niiskusesisaldusega kuni 1 massiprotsent

1.1–31.12.

500 tonni

(4) 09.2666

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Red 169 (CAS RN 12237-63-7) ja sellel põhinevad valmistised, mille värvaine C.I. Pigment Red 169 sisaldus on üle 50 % massist

1.1–31.12.

40 tonni

(4) 09.2678

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Red 57:1 (CAS RN 5281-04-9) puhtusastmega vähemalt 98 massiprotsenti, ekstrudeeritud helmeste kujul niiskusesisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti

1.1–31.12.

150 tonni

09.2659

ex 3802 90 00

Kaltsineeritud soodaga läbikuumutatud diatomiit

1.1–31.12.

30 000 tonni

09.2908

ex 3804 00 00

Naatriumlignosulfonaat

1.1–31.12.

40 000 tonni

09.2889

3805 10 90

Sulfaattärpentin

1.1–31.12.

25 000 tonni

09.2935

ex 3806 10 00

Värskelt ekstraheeritud õlivaikudest saadud kampol ja vaikhapped

1.1–31.12.

280 000 tonni

(4) 09.2832

ex 3808 92 90

Vesidispersioonvalmistis, mis sisaldab 38–50 massiprotsenti püritioontsinki (INN) (CAS RN 13463-41-7)

1.1–31.12.

500 tonni

(4) 09.2681

ex 3824 90 92

Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]sulfiidide segu (CAS RN 211519-85-6)

1.1–31.12.

9 000 tonni

09.2814

ex 3815 90 90

Titaandioksiidist ja volframtrioksiidist koosnev katalüsaator

1.1–31.12.

3 000 tonni

(4) 09.2644

ex 3824 90 92

Valmistis, mis sisaldab

—	55–78 % dimetüülglutaraati,

—	10–30 % dimetüüladipaati ning

—	kuni 35 % dimetüülsuktsinaati

1.1–31.12.

10 000 tonni

(4) 09.2140

ex 3824 90 92

Tertsiaarsete amiinide segu, mis sisaldab:

—	2,0–4,0 % massist N,N-dimetüül-1-oktaanamiini

—	vähemalt 94 % massist N,N-dimetüül-1-dekaanamiini

—	kuni 2 % massist N,N-dimetüül-1-dodekaanamiini

1.1–31.12.

4 500 tonni

(4) 09.2829

ex 3824 90 93

Puidust loodusliku vaigu ekstraheerimisel saadud jääkainete alifaatsetes lahustites lahustumatu tahke ekstrakt, millel on järgmised omadused:

—	vaikhappe sisaldus kuni 30 massiprotsent

—	happearv kuni 110 ja

—	sulamistemperatuur 100 °C või rohkem

1.1–31.12.

1 600 tonni

(4) 09.2907

ex 3824 90 93

Pulbriline fütosteroolide segu, mis sisaldab

—	steroole vähemalt 75 % massist ja

—	stanoole kuni 25 % massist

ning mida kasutatakse stanoolide/steroolide või stanool-/steroolestrite tootmisel (1)

1.1–31.12.

2 500 tonni

(4) 09.2660

ex 3902 30 00

Amorfne polüalfaolefiinliim hügieenitoodete valmistamiseks (1)

1.1–31.12.

500 tonni

(4) 09.2639

3905 30 00

Polü(vinüülalkoholid), mis sisaldavad või ei sisalda hüdrolüüsimata atsetaatrühmi

1.1–31.12.2015

15 000 tonni

09.2671

ex 3905 99 90

Polü(vinüülbutüraal) (CAS RN 63148-65-2):

—	mis sisaldab hüdroksüülrühmi 17,5–20 massiprotsenti ja

—	mille osakeste mediaansuurus (D50) on suurem kui 0,6 mm

1.1–31.12.

11 000 tonni

09.2616

ex 3910 00 00

Polüdimetüülsiloksaan, mille polümerisatsiooniaste on 2 800 monomeeri (± 100)

1.1–31.12.

1 300 tonni

09.2816

ex 3912 11 00

Tselluloosatsetaadi helbed

1.1–31.12.

75 000 tonni

09.2864

ex 3913 10 00

Naatriumalginaat, eraldatud pruunvetikatest (CAS RN 9005-38-3)

1.1–31.12.

1 000 tonni

09.2641

ex 3913 90 00

Naatriumhüaluronaat, mittesteriilne, mille:

—	massikeskmine molekulmass (Mw) on kuni 900 000,

—	endotoksiinisisaldus on kuni 0,008 endotoksiiniühikut (EÜ/mg),

—	etanoolisisaldus on kuni 1 massiprotsent,

—	isopropanoolisisaldus on kuni 0,5 massiprotsenti

1.1–31.12.

200 kg

09.2661

ex 3920 51 00

Polümetüülmetakrülaadi tahvlid, mis vastavad järgmistele standarditele:

—	EN 4364 (MIL-P-5425E) ja DTD5592A või

—	EN 4365 (MIL-P-8184) ja DTD5592A

1.1–31.12.

100 tonni

09.2645

ex 3921 14 00

Regenereeritud tselluloosist vahtplastikplokk, mis on immutatud magneesiumkloriidi ja kvaternaarset ammooniumühendit sisaldava veega ja mille mõõtmed on 100 cm (± 10 cm) × 100 cm (± 10 cm) × 40 cm (± 5 cm)

1.1-31.12.

1 300 tonni

09.2818

ex 6902 90 00

Tulekindlad tellised järgmiste omadustega:

—	servapikkus üle 300 mm,

—	TiO2 sisaldus mitte üle 1 massiprotsendi,

—	Al2O3 sisaldus mitte üle 0,4 massiprotsendi,

—	ruumala muutus 1 700 °C juures vähem kui 9 %

1.1–31.12.

225 tonni

09.2628

ex 7019 52 00

Plastiga kaetud klaaskiust klaasriie, kaaluga 120 g/m2 (± 10 g/m2), mida tavaliselt kasutatakse kokkurullitavate ja raamitud putukavõrkude tootmiseks

1.1–31.12.

3 000 000 m2

09.2799

ex 7202 49 90

Ferrokroom, mille süsinikusisaldus on massist 1,5 % või rohkem, kuid mitte rohkem kui 4 %, ja mille kroomisisaldus ei ületa 70 % massist

1.1–31.12.

50 000 tonni

(4) 09.2834

ex 7604 29 10

Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 200–300 mm

1.1–31.12.

1 000 tonni

(4) 09.2835

ex 7604 29 10

Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 300,1 — 533,4 mm

1.1–31.12.

500 tonni

09.2840

ex 8104 30 00

Magneesiumipulber:

—	puhtusega 98–99,5 massiprotsenti

—	osakeste suurusega 0,2–0,8 mm

1.1–31.12.

2 000 tonni

(4) 09.2629

ex 8302 49 00

Alumiiniumist teleskoopkäepide, mida kasutatakse kohvrite valmistamiseks (1)

1.1–31.12.

800 000 tükki

09.2642

ex 8501 40 20

ex 8501 40 80

Koost, mis koosneb järgmistest osadest:

—	ühefaasiline vahelduvvoolu kommutaatormootor, väljundvõimsusega 480 – 1 400 W, sisendvõimsusega 900 – 1 600 W, välisläbimõõduga 119,8 – 135,2 mm ja nimipöörlemiskiirusega 30 000 – 50 000 pööret minutis, ning

—	õhku sissejuhtiv ventilaator,

kasutamiseks tolmuimejate valmistamise (1)

1.1–31.12.

120 000 tükki

09.2763

ex 8501 40 80

Ühefaasiline vahelduvvoolu kommutaatormootor, väljundvõimsusega rohkem kui 750 W ja sisendvõimsusega rohkem kui 1 600 W, kuid mitte üle 2 700 W, välisläbimõõduga rohkem kui 120 mm (± 0,2 mm), kuid mitte üle 135 mm (± 0,2 mm), nimipöörlemiskiirusega rohkem kui 30 000 pööret minutis, kuid mitte üle 50 000 pöörde minutis, varustatud õhuventilaatoriga, kasutatakse tolmuimejate tootmisel (1)

1.1–31.12.

2 000 000 tükki

09.2633

ex 8504 40 82

Elektrialaldi võimsusega kuni 1 kVA, mida kasutatakse rubriikidesse 8509 80 ja 8510 kuuluvate toodete valmistamiseks (1)

1.1–31.12.

4 500 000 tükki

09.2643

ex 8504 40 82

Toitemoodul rubriikidesse 8521 ja 8528 kuuluvate kaupade valmistamiseks (1)

1.1–31.12.

1 038 000 tükki

09.2620

ex 8526 91 20

Asukohamääramisfunktsiooniga GPS-süsteemi koost, ilma ekraanita, massiga kuni 2 500 g

1.1–31.12.

3 000 000 tükki

09.2672

ex 8529 90 92

ex 9405 40 39

Trükkplaat valgusdioodidega:

—	prismadega/läätsedega varustatud või mitte ja

—	pistiku(te)ga varustatud või mitte

tagantvalgustuselementide tootmiseks rubriigi 8528 kaupade jaoks (1)

1.1–31.12.

115 000 000 tükki

09.2003

ex 8543 70 90

Pingejuhitav sagedusgeneraator, mis koosneb aktiivsete ja passiivsete elementidega varustatud trükkmoodulist, mille mõõtmed ei ületa 30 mm × 30 mm

1.1–31.12.

1 400 000 tükki

09.2668

ex 8714 91 10

Süsinikkiududest ja kunstlikest vaikudest valmistatud jalgrattaraam, värvitud, lakitud ja/või poleeritud, kasutamiseks jalgrataste tootmisel (1)

1.1–31.12.

125 000 tükki

09.2669

ex 8714 91 30

Jalgratta esikahvel, valmistatud süsinikkiududest ja kunstlikest vaikudest, värvitud, lakitud ja/või poleeritud, kasutamiseks jalgrataste tootmisel (1)

1.1–31.12.

97 000 tükki

09.2631

ex 9001 90 00

Klaasist läätsed, prismad ja liimitud elemendid, kokku monteerimata, CN-koodi 9002, 9005, 9013 10 või 9015 alla kuuluvate kaupade tootmiseks või parandamiseks (1)

1.1–31.12.

5 000 000 tükki

(4) 09.2836

ex 9003 11 00

ex 9003 19 00

Prilliraamid plastikust või mitteväärismetallist, kasutatakse optiliste prillide valmistamiseks (1)

1.1–31.12.

5 800 000 tükki

(1) Tollimaksude kohaldamine peatatakse vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklitele 291–300 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(2) Meede ei ole lubatud, kui töötlejateks on jaemüügi- või toitlustusettevõtted.

(3) Kohaldatakse koguselist tollimaksumäära.

(4) Uus või muudetud positsioon.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1341/2014,

15. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidu huvides on peatada täielikult ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine 135 toote puhul, mis ei ole praegu loetletud nõukogu määruse (EL) nr 1387/2013 (1) I lisas. Need tooted tuleks seepärast lisada kõnealusesse lisasse.

(2)	Liidu huvides ei ole enam jätkata ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude peatamist 52 toote puhul, mis on praegu loetletud määruse (EL) nr 1387/2013 I lisas. Seepärast tuleks need tooted nimetatud lisast välja jätta.

(3)

Selleks et võtta arvesse tehnilisi tootearendusi ja turusuundumusi või teha keelelisi kohandamisi, on vaja muuta määruse (EL) nr 1387/2013 I lisas esitatud 29 peatatud toote kirjeldusi. Kuna kombineeritud nomenklatuuri muudetakse 1. jaanuaril 2015, tuleks lisaks veel muuta 95 täiendava toote TARICi koode. Samuti leiti ühe toote puhul, et seda ei pea enam mitme liigi all esitama. Peatamised, mille puhul on vaja teha muudatusi, tuleks välja jätta määruse (EL) nr 1387/2013 I lisa peatamiste loetelust ja muudetud peatamised tuleks uuesti lisada kõnealusesse loetellu.

(4)	Tariifide peatamised tuleks korrapäraselt läbi vaadata võimalusega need mõne asjaosalise taotlusel välja jätta. Tariifide peatamist pikendatakse ja uus läbivaatamiskuupäev kehtestatakse siis, kui see on liidu huvides.

(5)

Liidu huvides on 184 toote puhul vaja muuta nende kohustusliku läbivaatamise kuupäeva, et võimaldada tollimaksuvaba importi pärast kõnealust kuupäeva. Kõnealused tooted on läbi vaadatud ja nendele on kehtestatud järgmise kohustusliku läbivaatamise muudetud kuupäevad. Seetõttu tuleks need määruse (EL) nr 1387/2013 I lisa peatamiste loetelust välja jätta ning muudetud peatamised tuleks uuesti lisada kõnealusesse loetellu.

(6)

Liidu huvides on lühendada nelja toote kohustusliku läbivaatamise aega. Nende nelja tootega seotud peatamine tuleks seepärast välja jätta määruse (EL) nr 1387/2013 I lisa peatamiste loetelust ning muudetud peatamised tuleks uuesti lisada kõnealusesse loetellu. Selleks, et nõuetekohaselt tagada peatamise järjepidev kohaldamine (ilma ühegi vaheajata), tuleks toodetega, mille TARICi koodid on ex 8501320050 ja ex 8501330055, seotud peatamist kohaldada alates 1. jaanuarist 2014.

(7)	Selguse huvides tuleks muudetud kanded tähistada tärniga.

(8)

Asjakohase statistilise järelevalve võimaldamiseks tuleks määruse (EL) nr 1387/2013 II lisa täiendada täiendavate mõõtühikutega mõne sellise uue toote puhul, mille peatamised on lubatud. Järjepidevuse huvides tuleks määruse (EL) nr 1387/2013 I lisast välja jäetud toodetele määratud täiendavad mõõtühikud välja jätta ka kõnealuse määruse II lisast.

(9)	Määrust (EL) nr 1387/2013 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)	Kuna käesolevas määruses sätestatud muudatused peaksid jõustuma alates 1. jaanuarist 2015, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast ning see peaks jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1387/2013 muudetakse järgmiselt.

I lisa tabelit muudetakse järgmiselt:

pealkirja ja tabeli vahele lisatakse järgmine märkus:

„(*)

Käesolevas lisas esitatud sellise toote suhtes kehtestatud ühepoolsete tollimaksude kohaldamise peatamine, millega seoses on CN-koodi või TARICi koodi või tootekirjeldust või kohustusliku läbivaatamise kuupäeva muudetud nõukogu 24. juuni 2014. aasta määrusega (EL) nr 722/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine (ELT L 192, 1.7.2014, lk 9), või nõukogu 15. detsembri 2014 määrusega (EL) nr 1341/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine (ELT L 363, 18.12.2014, lk 10)”

;

pealkirja ja tabeli vahel jäetakse välja järgmine märkus:

„(*)

Käesolevas lisas esitatud toote suhtes kehtestatud ühepoolsete tollimaksude kohaldamise peatamine, millega seoses on CN-koodi või TARICi koodi või tootekirjeldust või kohustusliku läbivaatamise kuupäeva muudetud nõukogu 24. juuni 2014. aasta määrusega (EL) nr 722/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013 (millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine) (ELT L 192, 1.7.2014, lk 9)”

;

c)	käesoleva määruse I lisas loetletud toodete read lisatakse määruse (EL) nr 1387/2013 I lisa tabeli esimeses veerus esitatud CN-koodide järjestuse alusel;

d)	välja jäetakse selliste toodete read, mille CN-koodid ja TARICi koodid on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse selliste täiendavate mõõtühikute read, mille CN-koodid ja TARICi koodid on sätestatud käesoleva määruse III lisas;

b)	välja jäetakse selliste täiendavate mõõtühikute read, mille CN-koodid ja TARICi koodid on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Toodete puhul, mille TARIC koodid on ex 8501320050 ja ex 8501330055, kohaldatakse seda siiski alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MARTINA

(1) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1344/2011 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 201).

I LISA

Artikli 1 punkti 1 alapunktis c osutatud tariifide peatamine:

CN-kood

TARIC

Kauba kirjeldus

Ühepoolse tollimaksu määr

Kohustusliku läbivaatamise kuupäev

*ex 1511 90 19

ex 1511 90 91

ex 1513 11 10

ex 1513 19 30

ex 1513 21 10

ex 1513 29 30

Palmi-, kookospähkli- (kopra-) ja palmituumaõli järgmiste toodete valmistamiseks:

—	alamrubriigi 3823 19 10 tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped,

—	rubriigi 2915 või 2916 rasvhapete metüülestrid,

—	alamrubriikide 2905 17, 2905 19 ja 3823 70 rasvalkoholid kosmeetikatoodete, pesemisvahendite või farmaatsiatoodete valmistamiseks,

—	alamrubriigi 2905 16 rasvalkoholid, puhtad või segatud, kosmeetikatoodete, pesemisvahendite või farmaatsiatoodete valmistamiseks,

—	alamrubriigi 3823 11 00 stearhape

—	rubriigi 3401 kaubad või

—	rubriigi 2915 kõrge puhtusastmega rasvhapped muude toodete kui rubriigi 3826 keemiatoodete valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2015

*ex 1516 20 96

Jojoobiõli, hüdrogeenitud ja esterdatud, kuid keemiliselt täiendavalt modifitseerimata ja tekstureerimata

0 %

31.12.2019

*ex 1517 90 99

Taimeõli, rafineeritud, mis sisaldab arahhidoonhapet vähemalt 25 massiprotsenti, kuid mitte üle 50 massiprotsendi, või dokosaheksaeenhapet vähemalt 12 massiprotsenti, kuid mitte üle 65 massiprotsenti, ning mis on standarditud kõrge oleiinhappe sisaldusega päevalilleõliga (HOSO)

0 %

31.12.2016

*ex 2008 99 49

ex 2008 99 99

Piirituselisandita seemneteta vamplipüree, suhkrulisandiga või ilma

0 %

31.12.2019

*ex 2009 49 30

Ananassimahl, muu kui pulbriline:

—	Brixi arvuga üle 20 kuni 67,

—	100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro,

—	suhkrulisandiga,

ning mida kasutatakse riisiga täidetud viinapuulehtede valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 2009 81 31

Jõhvikamahla kontsentraat:

—	Brixi arvuga 40 kuni 66,

—	vähemalt 50-liitristes kontaktpakendites

0 %

31.12.2019

ex 2009 89 73

Granadillimahl ja granadillimahla kontsentraat, külmutatud või külmutamata:

—	Brixi arvuga vahemikus 13,7 kuni 55,

—	100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro,

—	vähemalt 50-liitristes kontaktpakendites,

—	suhkrulisandiga,

kasutatakse toiduaine- või joogitööstuse toodete valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 2009 89 97

Granadillimahl ja granadillimahla kontsentraat, külmutatud või külmutamata:

—	Brixi arvuga vahemikus 10 kuni 13,7,

—	100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro,

—	vähemalt 50-liitristes kontaktpakendites,

—	ilma suhkrulisandita,

kasutatakse toiduaine- või joogitööstuse toodete valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 2207 20 00

ex 2207 20 00

ex 3820 00 00

Lähteaine, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	88–92 % etanooli,

—	2,2–2,7 % monoetüleenglükooli,

—	1,0–1,3 % metüületüülketooni,

—	0,36–0,40 % anioonset pindaktiivset ainet (ca 30 % aktiivsusega)

—	0,0293–0,0396 % metüülisopropüülketooni,

—	0,0195–0,0264 % 5-metüül-3-heptanooni,

—	10–12 ppm denatooniumbensoaati (Bitrex),

—	kuni 0,01 % lõhnaaineid,

—	6,5–8,0 % vett,

kasutatakse aknapesukontsentraatide ja muude jäätõrjevahendite valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

ex 2707 50 00

ex 2707 99 80

Ksülenooli isomeeride ja etüülfenooli isomeeride segu ksülenooli kogusisaldusega 62–95 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2811 22 00

Kaltsineeritud amorfne ränidioksiid pulbrina, osakeste suurusega kuni 12 μm, kasutamiseks polüetüleeni valmistamiseks ette nähtud polümerisatsioonikatalüsaatorite tootmisel

0 %

31.12.2019

*ex 2818 20 00

Aktiveeritud alumiiniumoksiid eripinnaga vähemalt 350 m2/g

0 %

31.12.2019

ex 2841 70 00

Diammooniumtridekaoksotetramolübdaat(2-) (CAS RN 12207-64-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2842 10 00

Sünteetilise kabasiittseoliidi pulber

0 %

31.12.2019

*ex 2842 90 10

Naatriumselenaat (CAS RN 13410-01-0)

0 %

31.12.2019

*ex 2846 10 00

ex 3824 90 96

Haruldaste muldmetallide kontsentraat, mis sisaldab haruldaste muldmetallide oksiidide vähemalt 60 massiprotsenti, kuid mitte üle 95 massiprotsendi ja tsirkooniumoksiidi, alumiiniumoksiidi või raudoksiidi igaühte mitte üle 1 massiprotsendi ja mille põletuskadu on vähemalt 5 massiprotsenti

0 %

31.12.2018

*ex 2846 10 00

Tseeriumlantaanneodüümpraseodüümkarbonaat, hüdraaditud või mitte

0 %

31.12.2015

ex 2903 39 90

1,1,1,2-tetrafluoroetaan ravimitööstuse lähteainena kasutamiseks vajaliku puhtusastmega, mis vastab järgmisele spetsifikatsioonile:

—	kuni 600 ppm massist R134 (1,1,2,2-tetrafluoroetaan),

—	kuni 5 ppm massist R143a (1,1,1-trifluoroetaan),

—	kuni 2 ppm massist R125 (pentafluoroetaan),

—	kuni 100 ppm massist R124 (1-kloro-1,2,2,2-tetrafluoroetaan),

—	kuni 30 ppm massist R114 (1,2-diklorotetrafluoroetaan),

—	kuni 50 ppm massist R114a (1,1-diklorotetrafluoroetaan),

—	kuni 250 ppm massist R133a (1-kloro-2,2,2-trifluoroetaan),

—	kuni 2 ppm massist R22 (klorodifluorometaan),

—	kuni 2 ppm massist R115 (kloropentafluoroetaan),

—	kuni 2 ppm massist R12 (diklorodifluorometaan),

—	kuni 20 ppm massist R40 (metüülkloriid),

—	kuni 20 ppm massist R245cb (1,1,1,2,2-pentafluoropropaan),

—	kuni 20 ppm massist R12B1 (klorodifluorobromometaan),

—	kuni 20 ppm massist R32 (difluorometaan),

—	kuni 15 ppm massist R31 (klorofluorometaan),

—	kuni 10 ppm massist R152a (1,1-difluoroetaan),

—	kuni 20 ppm massist 1131 (1-kloro-2-fluoroetüleen),

—	kuni 20 ppm massist 1122 (1-kloro-2,2-difluoroetüleen),

—	kuni 3 ppm massist 1234yf (2,3,3,3-tetrafluoropropeen),

—	kuni 3 ppm massist 1243zf (3,3,3-trifluoropropeen),

—	kuni 3 ppm massist 1122a (1-kloro-1,2-difluoroetüleen),

—	kuni 4,5 ppm massist 1234yf+1122a+1243zf (2,3,3,3-tetrafluoropropeen +

—	kuni 3 ppm massist iga muud täpsustamata/tundmatut kemikaali,

—	kuni 10 ppm massist kõiki täpsustamata/tundmatuid kemikaale kokku,

—	kuni 10 ppm massist vett,

—	mille happesus ei ületa 0,1 ppm massist,

—	ei sisalda halogeniide,

—	kuni 0,01 massiprotsenti kõrge keemistemperatuuriga ühendeid,

—	ilma lõhnata (ilma ebameeldiva lõhnata)

edasiseks puhastamiseks sissehingamise jaoks kõlbliku osaliselt asendatud fluorosüsivesinikuni (toodetakse vastavalt hea tootmistava nõuetele), kasutatakse propellandina ravimaerosoolides, mille sisaldis viiakse suu- või ninakoobastesse või hingamisteedesse (CAS RN 811-97-2) (1)

0 %

31.12.2019

ex 2903 99 90

3-Kloro-alfa,alfa,alfa-trifluorotolueen (CAS RN 98-15-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2904 10 00

Naatrium-p-stüreensulfonaat (CAS RN 2695-37-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2904 10 00

Naatrium-2-metüülprop-2-een-1-sulfonaat (CAS RN 1561-92-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2904 20 00

2-nitropropaan (CAS RN 79-46-9)

0 %

31.12.2019

*ex 2904 90 40

Trikloronitrometaan alamrubriigi 3808 92 kaupade valmistamiseks (CAS RN 76-06-2) (1)

0 %

31.12.2019

*ex 2904 90 95

1-Kloro-2,4-dinitrobenseen (CAS RN 97-00-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2904 90 95

Tosüülkloriid (CAS RN 98-59-9)

0 %

31.12.2019

ex 2904 90 95

4,4'-Dinitrostilbeen-2,2'-disulfoonhape (CAS RN 128-42-7)

0 %

31.12.2019

ex 2904 90 95

1-Kloro-4-nitrobenseen (CAS RN 100-00-5)

0 %

31.12.2019

*ex 2905 19 00

2,6-Dimetüülheptaan-2-ool (CAS RN 13254-34-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2905 29 90

3,5-Dimetüülheks-1-üün-3-ool (CAS RN 107-54-0)

0 %

31.12.2015

*ex 2905 59 98

2,2,2-Trifluoroetanool (CAS RN 75-89-8)

0 %

31.12.2019

ex 2906 19 00

4-tert-Butüültsükloheksanool (CAS RN 98-52-2)

0 %

31.12.2019

ex 2907 12 00

Meta-kresooli (CAS RN 108-39-4) ja para-kresooli (CAS RN 106-44-5) segu puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2907 19 10

2,6-Ksülenool (CAS RN 576-26-1)

0 %

31.12.2019

ex 2908 19 00

4-Klorofenool (CAS RN 106-48-9)

0 %

31.12.2019

*ex 2909 30 90

2-(fenüülmetoksü)naftaleen (CAS RN 613-62-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2909 30 90

1,2-Bis(3-metüül-fenoksü)etaan (CAS RN 54914-85-1)

0 %

31.12.2019

ex 2909 50 00

2-tert-Butüül-4-hüdroksüanisool ja 3-tert-butüül-4-hüdroksüanisool, isomeeride segu (CAS RN 25013-16-5)

0 %

31.12.2019

ex 2914 39 00

2,6-Dimetüül-1-indanoon (CAS RN 66309-83-9)

0 %

31.12.2019

ex 2914 39 00

1,3-Difenüülpropaan-1,3-dioon (CAS RN 120-46-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2914 69 90

2-Pentüülantrakinoon (CAS RN 13936-21-5)

0 %

31.12.2019

*ex 2915 39 00

3-atsetüülfenüülatsetaat (CAS RN 2454-35-5)

0 %

31.12.2019

ex 2915 90 70

Trimetüülortoformiaat (CAS RN 149-73-5)

0 %

31.12.2019

*ex 2915 90 70

Allüülheptanaat (CAS RN 142-19-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2916 13 00

Hüdroksütsinkmetakrülaadi pulber (CAS RN 63451-47-8)

0 %

31.12.2015

ex 2916 19 95

Metüül-2-fluoroakrülaat (CAS RN 2343-89-7)

0 %

31.12.2019

ex 2916 39 90

3,5-Dinitrobensoehape (CAS RN 99-34-3)

0 %

31.12.2019

*ex 2917 11 00

Koobaltoksalaat (CAS RN 814-89-1)

0 %

31.12.2019

*ex 2917 19 10

Dimetüülmalonaat (CAS RN 108-59-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2917 19 90

Etüleenbrassülaat (CAS RN 105-95-3)

0 %

31.12.2019

ex 2918 19 30

Koolhape (CAS RN 81-25-4)

0 %

31.12.2019

ex 2918 19 30

3-α,12-α-Dihüdroksü-5-β-kolaan-24-karboksüülhape (desoksükoolhape) (CAS RN 83-44-3)

0 %

31.12.2019

ex 2918 30 00

4-Oksopalderjanhape (CAS RN 123-76-2)

0 %

31.12.2019

*ex 2918 99 90

Metüül-3-metoksüakrülaat (CAS RN 5788-17-0)

0 %

31.12.2019

ex 2918 99 90

p-Aniishape (CAS RN 100-09-4)

0 %

31.12.2019

ex 2918 99 90

4-Metüülkatehhooldimetüülatsetaat (CAS RN 52589-39-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2918 99 90

Allüül-(3-metüülbutoksü)atsetaat (CAS RN 67634-00-8)

0 %

31.12.2019

ex 2919 90 00

Tris(2-butoksüetüül)fosfaat (CAS RN 78-51-3)

0 %

31.12.2019

*ex 2921 19 50

ex 2929 90 00

Dietüülamino-trietoksüsilaan (CAS RN 35077-00-0)

0 %

31.12.2019

ex 2921 19 99

Tauriin (CAS RN 107-35-7), sisaldab 0,5 % paakumisvastast lisandit ränidioksiidi (CAS RN 112926-00-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2921 42 00

2-aminobenseen-1,4-disulfoonhape (CAS RN 98-44-2)

0 %

31.12.2019

*ex 2921 45 00

Naatriumhüdrogeen-3-aminonaftaleen-1,5-disulfonaat (CAS RN 4681-22-5)

0 %

31.12.2015

*ex 2921 51 19

Tolueendiamiin (TDA), mis sisaldab:

—	72–82 massiprotsenti 4-metüül-m-fenüleendiamiini ja

—	17–22 massiprotsenti 2-metüül-m-fenüleendiamiini ja

—	kuni 0,23 massiprotsenti jääktõrva,

võib sisaldada kuni 7 massiprotsenti vett

0 %

31.12.2018

*ex 2921 51 19

P-fenüleendiamiini ja p-diaminotolueeni mono- ja dikloroderivaadid

0 %

31.12.2019

*ex 2922 19 85

N-[2-[2-(Dimetüülamino)etoksü]etüül]-N-metüül-1,3-propaandiamiin (CAS RN 189253-72-3)

0 %

31.12.2019

*ex 2922 21 00

6-Amino-4-hüdroksünaftaleen-2-sulfoonhape (CAS RN 90-51-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2922 21 00

Naatriumvesinik-4-amino-5-hüdroksünaftaleen-2,7-disulfonaat (CAS RN 5460-09-3)

0 %

31.12.2019

*ex 2922 29 00

4-Trifluorometoksüaniliin (CAS RN 461-82-5)

0 %

31.12.2019

*ex 2922 49 85

DL-asparagiinhape, mida kasutatakse toidulisandite valmistamiseks (CAS RN 617-45-8) (1)

0 %

31.12.2019

ex 2922 49 85

Dimetüül-2-aminobenseen-1,4-dikarboksülaat (CAS RN 5372-81-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2922 49 85

D-(-)-Dihüdrofenüülglütsiin (CAS RN 26774-88-9)

0 %

31.12.2019

*ex 2922 50 00

1-[2-Amino-1-(4-metoksüfenüül)-etüül]-tsükloheksanoolvesinikkloriid (CAS RN 130198-05-9)

0 %

31.12.2019

ex 2923 10 00

Kaltsiumfosforüülkoliinkloriidi tetrahüdraat (CAS RN 72556-74-2)

0 %

31.12.2019

ex 2923 90 00

N,N,N-Trimetüülaniliiniumkloriid (CAS RN 138-24-9)

0 %

31.12.2019

ex 2924 19 00

N-Etüül-N-metüülkarbamoüülkloriid (CAS RN 42252-34-6)

0 %

31.12.2019

ex 2924 29 98

2-(Trifluorometüül)bensamiid (CAS RN 360-64-5)

0 %

31.12.2019

ex 2924 29 98

2-[[2-(Bensüüloksükarbonüülamino)atsetüül]amino]propioonhape (CAS RN 3079-63-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2924 29 98

2-Kloro-N-(2-etüül-6-metüülfenüül)-N-(propaan-2-üüloksümetüül)atseetamiid (CAS RN 86763-47-5)

0 %

31.12.2019

*ex 2924 29 98

3-Hüdroksü-2-naftaniliid (CAS RN 92-77-3)

0 %

31.12.2019

ex 2926 90 95

Tsüflutriin (ISO) (CAS RN 68359-37-5) puhtusega vähemalt 95 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2926 90 95

4-Tsüano-2-nitrobensoehappe metüülester (CAS RN 52449-76-0)

0 %

31.12.2019

*ex 2926 90 95

2-(m-Bensoüülfenüül)propiononitriil (CAS RN 42872-30-0)

0 %

31.12.2019

*ex 2926 90 95

1-(Tsüanoatsetüül)-3-etüülkarbamiid (CAS RN 41078-06-2)

0 %

31.12.2015

*ex 2926 90 95

Esfenvaleraat puhtusega vähemalt 83 %, sama aine isomeeride segus (CAS RN 66230-04-4)

0 %

31.12.2019

*ex 2926 90 95

Metakrüülnitriil (CAS RN 126-98-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2926 90 95

Klorotaloniil (ISO) (CAS RN 1897-45-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2926 90 95

Etüül-2-tsüano-2-etüül-3-metüülheksanoaat (CAS RN 100453-11-0)

0 %

31.12.2019

ex 2927 00 00

C,C'-Asodi(formamiid) (CAS RN 123-77-2) kollase pulbrina, mille lagunemistemperatuur on 180–220 °C, kasutatakse vahustusainena termoplastsete vaikude, elastomeeride ja ristsillatud polüetüleenvahtude valmistamisel

0 %

31.12.2019

ex 2928 00 90

2-Amino-3-(4-hüdroksüfenüül)propanaalsemikarbasooni vesinikkloriid

0 %

31.12.2019

*ex 2929 10 00

3,3'-dimetüülbifenüül-4,4'-diüüldiisotsüanaat (CAS RN 91-97-4)

0 %

31.12.2019

*ex 2930 90 99

3-Kloro-2-metüülfenüülmetüülsulfiid (CAS RN 82961-52-2)

0 %

31.12.2019

*ex 2930 90 99

Dinaatriumheksametüleen-1,6-bistiosulfaatdihüdraat (CAS RN 5719-73-3)

3 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

Butüületüülmagneesium (CAS RN 62202-86-2) lahusena heptaanis

0 %

31.12.2018

*ex 2931 90 80

Dietüülmetoksüboraan (CAS RN 7397-46-8), võib kombineeritud nomenklatuuri grupi 29 märkuse 1e kohaselt olla lahustatud tetrahüdrofuraanis

0 %

31.12.2015

*ex 2931 90 80

Naatriumdiisobutüülditiofosfinaat (CAS RN 13360-78-6) vesilahusena

0 %

31.12.2017

*ex 2931 90 80

Trietüülboraan (CAS RN 97-94-9)

0 %

31.12.2015

*ex 2931 90 80

Trioktüülfosfiinoksiid (CAS RN 78-50-2)

0 %

31.12.2016

*ex 2931 90 80

Metüültsüklopentadienüülmangaantrikarbonüül, mis sisaldab kuni 4,9 massiprotsenti tsüklopentadienüülmangaantrikarbonüüli (CAS RN 12108-13-3)

0 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

Metüül-tris(2-pentanoonoksiim)silaan (CAS RN 37859-55-5)

0 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

Dietüülboraanisopropoksiid (CAS RN 74953-03-0)

0 %

31.12.2015

*ex 2931 90 80

Di-tert-butüülfosfaan (CAS RN 819-19-2)

0 %

31.12.2018

*ex 2931 90 80

(Z)-Prop-1-een-1-üülfosfoonhape (CAS RN 25383-06-6)

0 %

31.12.2017

*ex 2931 90 80

N-(Fosfonometüül)iminodiäädikhape (CAS RN 5994-61-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

Bis(2,4,4-trimetüülpentüül)fosfaanhape (CAS RN 83411-71-6)

0 %

31.12.2018

*ex 2931 90 80

Dimetüül[dimetüülsilüüldiindenüül]hafnium (CAS RN 220492-55-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

N,N-Dimetüülaniliintetrakis(pentafluorofenüül)boraat (CAS RN 118612-00-3)

0 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

Fenüülfosfonoüüldikloriid (CAS RN 824-72-6)

0 %

31.12.2016

*ex 2931 90 80

Tetrakis(hüdroksümetüül)fosfooniumkloriid (CAS RN 124-64-1)

0 %

31.12.2016

*ex 2931 90 80

9-Ikosüül-9-fosfabitsüklo[3.3.1]nonaani ja 9-ikosüül-9-fosfabitsüklo[4.2.1]nonaani isomeeride segu

0 %

31.12.2018

*ex 2931 90 80

Tris(4-metüülpentaan-2-oksimino)metüülsilaan (CAS RN 37859-57-7)

0 %

31.12.2018

*ex 2931 90 80

Tetrabutüülfosfooniumatsetaat, vesilahusena (CAS RN 30345-49-4)

0 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

Trimetüülsilaan (CAS RN 993-07-7)

0 %

31.12.2016

*ex 2931 90 80

Trimetüülboraan (CAS RN 593-90-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2931 90 80

3-(Hüdroksüfenüül-fosfinoüül)propioonhape (CAS RN 14657-64-8)

0 %

31.12.2018

*ex 2932 19 00

Furaan (CAS RN 110-00-9) puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

*ex 2932 19 00

2,2-di(tetrahüdrofurüül)propaan (CAS RN 89686-69-1)

0 %

31.12.2019

*ex 2932 19 00

1,6-Dikloro-1,6-didesoksü-β-D-fruktofuranosüül-4-kloro-4-desoksü-α-D-galaktopüranosiid (CAS RN 56038-13-2)

0 %

31.12.2019

*ex 2932 19 00

Furfurüülamiin (CAS RN 617-89-0)

0 %

31.12.2019

ex 2932 99 00

Etofumesaat (ISO) (CAS RN 26225-79-6) puhtusega vähemalt 97 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2933 19 90

Pürasulfotool (ISO) (CAS RN 365400-11-9) puhtusega vähemalt 96 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2933 19 90

3-Difluorometüül-1-metüül-1H-pürasool-4-karboksüülhape (CAS RN 176969-34-9)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 19 90

Feenpüroksimaat (ISO) (CAS RN 134098-61-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 19 90

Püraflufeen-etüül (ISO) (CAS RN 129630-19-9)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 29 90

Triflumisool (ISO) (CAS RN 68694-11-1)

0 %

31.12.2019

ex 2933 29 90

Fenamidoon (ISO) (CAS RN 161326-34-7) puhtusega vähemalt 97 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

2933 39 50

Fluoroksüpür (ISO), metüülester (CAS RN 69184-17-4)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 39 99

Vaskpüritiooni pulber (CAS RN 14915-37-8)

0 %

31.12.2015

ex 2933 39 99

Isonikotiinhape (CAS RN 55-22-1)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 39 99

2-Klorometüül-4-metoksü-3,5-dimetüülpüridiinvesinikkloriid (CAS RN 86604-75-3)

0 %

31.12.2019

ex 2933 39 99

Etüül-3-[(3-amino-4-metüülamino-bensoüül)-püridiin-2-üül-amino]-propionaat (CAS RN 212322-56-0)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 39 99

Fluasinaam (ISO) (CAS RN 79622-59-6)

0 %

31.12.2019

ex 2933 39 99

3-Kloro-(5-trifluorometüül)-2-püridiinatsetonitriil (CAS RN 157764-10-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 39 99

5-Difluorometoksü-2-[[(3,4-dimetoksü-2-püridüül)metüül]tio]-1H-bensimidasool (CAS RN 102625-64-9)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 39 99

(-)-trans-4-(4'-Fluorofenüül)-3-hüdroksümetüül-N-metüülpiperidiin (CAS RN 105812-81-5)

0 %

31.12.2015

*ex 2933 39 99

Flonikamiid (ISO) (CAS RN 158062-67-0)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 39 99

Püriproksüfeen (ISO) (CAS RN 95737-68-1) puhtusega vähemalt 97 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2933 49 10

4,7-Diklorokinoliin (CAS RN 86-98-6)

0 %

31.12.2019

ex 2933 59 95

4,6-Dikloro-5-fluoropürimidiin (CAS RN 213265-83-9)

0 %

31.12.2019

ex 2933 59 95

6-Jodo-3-propüül-2-tiokso-2,3-dihüdrokinasoliin-4(1H)-oon (CAS RN 200938-58-5)

0 %

31.12.2019

ex 2933 59 95

2-(4-(2-Hüdroksüetüül)piperasiin-1-üül)etaansulfoonhape (CAS RN 7365-45-9)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 59 95

1-[3-(Hüdroksümetüül)püridiin-2-üül]-4-metüül-2-fenüülpiperasiin (CAS RN 61337-89-1)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 59 95

2-(2-Piperasiin-1-üületoksü)etanool (CAS RN 13349-82-1)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 59 95

1-Klorometüül-4-fluoro-1,4-diasooniumbitsüklo[2.2.2]oktaanbis(tetrafluoroboraat) (CAS RN 140681-55-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 59 95

(2R,3S/2S,3R)-3-(6-Kloro-5-fluoropürimidiin-4-üül)-2-(2,4-difluorofenüül)-1-(1H-1,2,4-triasool-1-üül)butaan-2-ool-vesinikkloriid (CAS RN 188416-20-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 79 00

3,3-pentametüleen-4-butürolaktaam (CAS RN 64744-50-9)

0 %

31.12.2019

ex 2933 99 80

Tebukonasool (ISO) (CAS RN 107534-96-3) puhtusega vähemalt 95 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2933 99 80

5,6-Dimetüülbensimidasool (CAS RN 582-60-5)

0 %

31.12.2019

ex 2933 99 80

Penkonasool (ISO) (CAS RN 66246-88-6)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 99 80

8-Kloro-5,10-dihüdro-11H-dibenso[b,e][1,4]diasepiin-11-oon (CAS RN 50892-62-1)

0 %

31.12.2019

*ex 2933 99 80

Püridabeen (ISO) (CAS RN 96489-71-3)

0 %

31.12.2019

ex 2934 10 00

2-Tsüaanimino-1,3-tiasolidiin (CAS RN 26364-65-8)

0 %

31.12.2019

*ex 2934 10 00

Fostiasaat (ISO) (CAS RN 98886-44-3)

0 %

31.12.2019

*ex 2934 99 90

Tiofeen (CAS RN 110-02-1)

0 %

31.12.2019

ex 2934 99 90

Flufenatseet (ISO) (CAS RN 142459-58-3) puhtusega vähemalt 95 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 2934 99 90

4-Metüülmorfoliin-4-oksiid vesilahusena (CAS RN 7529-22-8)

0 %

31.12.2019

ex 2934 99 90

2-(4-Hüdroksüfenüül)-1-bensotiofeen-6-ool (CAS RN 63676-22-2)

0 %

31.12.2019

ex 2934 99 90

2,2'-Oksübis(5,5-dimetüül-1,3,2-dioksafosforinaan)-2,2'-disulfiid (CAS RN 4090-51-1)

0 %

31.12.2019

*ex 2934 99 90

Dibenso[b,f][1,4]tiasepiin-11(10H)-oon (CAS RN 3159-07-7)

0 %

31.12.2019

*ex 2934 99 90

Flumioksasiin (ISO) (CAS RN 103361-09-7) puhtusega vähemalt 96 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

*ex 2934 99 90

Etoksasool (ISO) (CAS RN 153233-91-1) puhtusega vähemalt 94,8 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

*ex 2935 00 90

N-Etüültolueen-2-sulfoonamiidi ja N-etüültolueen-4-sulfoonamiidi isomeeride segu

0 %

31.12.2015

ex 2935 00 90

Orüsaliin (ISO) (CAS RN 19044-88-3)

0 %

31.12.2019

ex 2935 00 90

Halosulfuroon-metüül (ISO) (CAS RN 100784-20-1) puhtusega vähemalt 98 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

*ex 2935 00 90

2,4-Dikloro-5-sulfamoüülbensoehape (CAS RN 2736-23-4)

0 %

31.12.2019

*ex 2935 00 90

Nikosulfuroon (ISO) (CAS RN 111991-09-4) puhtusega vähemalt 91 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

*ex 2935 00 90

[[4-[2-[[(3-Etüül-2,5-dihüdro-4-metüül-2-okso-1H-pürrool-1-üül)karbonüül]amino]etüül]fenüül]sulfonüül]-karbaamhappe etüülester (CAS RN 318515-70-7)

0 %

31.12.2019

ex 3204 11 00

N-(2-kloroetüül)-4-[(2,6-dikloro-4-nitrofenüül)aso]-N-etüül-m-toluidiin (CAS RN 63741-10-6)

0 %

31.12.2019

ex 3204 16 00

Värvaine Reactive Black 5 (CAS RN 17095-24-8) ja selle baasil valmistised, milles värvaine Reactive Black 5 sisaldus on 60–75 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Orange 64 (CAS RN 72102-84-2) ja selle baasil valmistised, milles värvaine C.I. Pigment Orange 64 sisaldus on vähemalt 90 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Red 12 (CAS RN 6410-32-8) ja selle baasil valmistised, milles värvaine C.I. Pigment Red 12 sisaldus on vähemalt 35 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Brown 41 (CAS RN 211502-16-8 või CAS RN 68516-75-6)

0 %

31.12.2019

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Blue 15:4 (CAS RN 147-14-8) ja selle baasil valmistised, milles orgaanilise värvaine sisaldus on vähemalt 95 massiprotsenti

0 %

31.12.2019

*ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Yellow 120 (CAS RN 29920-31-8) ja sellel põhinevad valmistised, mille värvaine C.I. Pigment Yellow 120 sisaldus on üle 50 massiprotsendi

0 %

31.12.2019

*ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Yellow 180 (CAS RN 77804-81-0) ja sellel põhinevad valmistised, mille värvaine C.I. Pigment Yellow 180 sisaldus on üle 90 massiprotsendi

0 %

31.12.2019

*ex 3204 19 00

Fotokroomne värvaine 3-(4-butoksüfenüül-6,7-dimetoksü-3-(4-metoksüfenüül)-13,13-dimetüül-3,13-dihüdrobenso[h]indeno[2,1-f]kromeen-11-karbonitriil

0 %

31.12.2015

ex 3204 19 00

Värvaine C.I. Solvent Violet 49 (CAS RN 205057-15-4)

0 %

31.12.2019

ex 3204 19 00

Punase värvaine valmistis vedela pasta kujul, mis sisaldab massist:

—	vähemalt 35 %, kuid mitte üle 40 % 1-[[4-(fenüülaso)fenüül]aso]naftaleen-2-ooli metüülderivaate (CAS RN 70879-65-1),

—	mitte üle 3 % 1-(fenüülaso)naftaleen-2-ooli (CAS RN 842-07-9),

—	mitte üle 3 % 1-[(2-metüülfenüül)aso]naftaleen-2-ooli (CAS RN 2646-17-5),

—	vähemalt 55 %, kuid mitte üle 65 % vett

0 %

31.12.2019

*ex 3204 19 00

Fotokroomne värvaine 4-(3-(4-butoksüfenüül)-6-metoksü-3-(4-metoksüfenüül)-13,13-dimetüül-11-(trifluorometüül)-3,13-dihüdrobenso[h]indeno[2,1-f]kromeen-7-üül)morfoliin (CAS RN 1021540-64-6)

0 %

31.12.2019

*ex 3204 19 00

Fotokroomne värvaine N-heksüül-6,7-dimetoksü-3,3-bis(4-metoksüfenüül)-13,13-dimetüül-3,13-dihüdrobenso[h]indeno[2,1-f]kromeen-11-karboksamiid

0 %

31.12.2015

*ex 3204 19 00

Fotokroomne värvaine 4,4'-(13,13-dimetüül-3,13-dihüdrobenso[h]indeno[2,1-f]kromeen-3,3-diüül)difenool

0 %

31.12.2015

*ex 3204 19 00

Fotokroomne värvaine 4-(4-(6,11-difluoro-13,13-dimetüül-3-fenüül-3,13-dihüdrobenso[h]indeno[2,1-f]kromeen-3-üül)fenüül)morfoliin (CAS RN 1360882-72-6)

0 %

31.12.2015

ex 3206 19 00

Värvaine C.I. Pigment Blue 27 (CAS RN 14038-43-8)

0 %

31.12.2019

*ex 3206 49 70

Muu kui vesidispersioon, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	57–63 % alumiiniumoksiidi (CAS RN 1344-28-1),

—	37–42 % titaandioksiidi (CAS RN 13463-67-7) ja

—	1–2 % trietoksükaprülüülsilaani (CAS RN 2943-75-1)

0 %

31.12.2018

ex 3207 30 00

Trükkimispasta, mis sisaldab

—	30–50 massiprotsenti hõbedat ja

—	8–17 massiprotsenti pallaadiumi

0 %

31.12.2019

*ex 3208 90 19

ex 3824 90 92

Formaldehüüdi ja naftaleendiooli polükondensaadist koosnev polümeer, keemiliselt modifitseeritud propüleenglükoolmetüüleeteratsetaadis lahustatud alküünhaliidiga toimunud reaktsiooni teel

0 %

31.12.2018

ex 3402 90 10

Metüültri(C8–C10-)alküülammooniumkloriidide pindaktiivne segu

0 %

31.12.2019

*ex 3402 90 10

Pindaktiivne valmistis, mis sisaldab 2-etüülheksüüloksümetüüloksiraani

0 %

31.12.2015

*ex 3402 90 10

Pindaktiivne valmistis, mis sisaldab etoksüülitud 2,4,7,9-tetrametüül-5-detsüün-4,7-diooli (CAS RN 9014-85-1)

0 %

31.12.2019

*ex 3506 91 00

Rõhutundlik akrüülkleeplint paksusega vähemalt 0,076 mm, kuid mitte üle 0,127 mm, rullides, laiusega vähemalt 45,7 cm, kuid mitte üle 132 cm, varustatud eraldatava kaitsekihiga, millelt esialgseks lahtitõmbamiseks vajalik jõud on vähemalt 15 N/25 mm (mõõdetud meetodiga ASTM D3330)

0 %

31.12.2019

ex 3507 90 90

Achromobacter lyticus'e proteaasi (CAS RN 123175-82-6) valmistis, kasutatakse humaaninsuliini ja analooginsuliini valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 3701 30 00

Valgustundlik plaat, mis koosneb fotopolümeerikihist polüesterkilel, üldpaksusega 0,43–3,18 mm

0 %

31.12.2019

*ex 3705 90 90

Fotomaskid elektroonikaskeemide fotograafiliseks ülekandmiseks pooljuhtplaatidele

0 %

31.12.2019

*ex 3707 10 00

Tsüklilise polüisopreeni valgustundlik emulsioon, mis sisaldab järgmisi koostisosi:

—	55–75 massiprotsenti ksüleeni ja

—	12–18 massiprotsenti etüülbenseeni

0 %

31.12.2019

*ex 3707 10 00

Valgustundlik emulsioon, mis sisaldab järgmisi koostisosi massi järgi:

—	20–45 % akrülaatide ja/või metakrülaatide ja hüdroksüstüreeni derivaatide kopolümeere,

—	25–50 % orgaanilist lahustit, mis sisaldab vähemalt etüüllaktaati ja/või propüleenglükoolmetüüleetri atsetaati,

—	5–30 % akrülaate,

—	kuni 12 % fotoinitsiaatorit

0 %

31.12.2019

*ex 3707 90 90

Peegeldumisvastane kate vesilahusena, mis sisaldab kuni:

—	2 massiprotsenti halogeenivaba alküülsulfoonhapet ja

—	5 massiprotsenti fluoropolümeeri

0 %

31.12.2019

*ex 3707 90 90

Rullis materjal, mille koostis on järgmine:

—	kuiv valgustundliku akrüülvaigu kiht,

—	ühel küljel polü(etüleentereftalaadist) kaitsekile ja

—	teisel küljel polüetüleenist kaitsekile

0 %

31.12.2019

*ex 3808 91 90

Endospoore või spoore ja valgukristalle sisaldav valmistis, mis on saadud:

—	alamliikidest Bacillus thuringiensis Berliner subsp. aizawai ja kurstaki või

—	Bacillus thuringiensis subsp. kurstaki või

—	Bacillus thuringiensis subsp. israelensis või

—	Bacillus thuringiensis subsp. aizawai või

—	Bacillus thuringiensis subsp. tenebrionis

0 %

31.12.2019

*ex 3808 92 90

Valmistised vaskpüritiooni baasil (CAS RN 14915-37-8)

0 %

31.12.2019

*ex 3808 93 23

Herbitsiid, mis sisaldab toimeainena flasasulfurooni (ISO)

0 %

31.12.2019

*ex 3808 93 90

Valmistis graanulite kujul, mille koostis on järgmine:

—	38,8–41,2 massiprotsenti giberelliini A3 või

—	9,5–10,5 massiprotsenti giberelliine A4 ja A7

0 %

31.12.2019

*ex 3809 92 00

Vahutamise takistaja või vahueemaldaja, mis koosneb oksüdipropanooli ja 2,5,8,11-tetrametüüldodets-6-üün-5,8-diooli segust

0 %

31.12.2019

*ex 3811 19 00

Lahus, mille koostis on järgmine: 61–63 massiprotsenti metüültsüklopentadienüülmangaantrikarbonüüli ja aromaatseid süsivesinikke sisaldav lahusti, milles on kuni:

—	4,9 massiprotsenti 1,2,4-trimetüül-benseeni,

—	4,9 massiprotsenti naftaleeni ja

—	0,5 massiprotsenti 1,3,5-trimetüül-benseeni

0 %

31.12.2019

ex 3811 21 00

Järgmise koostisega lisaained:

—	tugevalt aluselised magneesium-(C20–C24)-alküülbenseensulfonaadid (CAS RN 231297-75-9) ning

—	25–50 massiprotsenti mineraalõlisid,

mille summaarne leelisarv on 350–450, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

ex 3811 21 00

Järgmise koostisega lisaained:

—	tugevalt aluseline kaltsiumnaftasulfonaat (CAS 68783-96-0) sulfonaadisisaldusega 15–30 massiprotsenti ning

—	40–60 massiprotsenti mineraalõlisid,

mille summaarne leelisarv on 280–420, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 21 00

Järgmise koostisega lisaained:

—	madala leelisarvuga kaltsiumpolüpropüülbenseensulfonaat (CAS RN 75975-85-8) ning

—	40–60 massiprotsenti mineraalõlisid,

mille summaarne leelisarv on 10–25, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 21 00

Järgmise koostisega lisaained:

—	polüisobutüleensuktsiinimiidil põhinev segu ja

—	40–50 massiprotsenti mineraalõlisid,

mille summaarne leelisarv on suurem kui 40, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 21 00

Järgmise koostisega lisaained:

—	tugevalt aluseliste kaltsiumnaftasulfonaatide (CAS RN 61789-86-4) ja sünteetiliste kaltsiumalküülbenseensulfonaatide (CAS RN 68584-23-6 ja CAS RN 70024-69-0) segu sulfonaadi summaarse sisaldusega 15–25 massiprotsenti ning

—	40–60 massiprotsenti mineraalõlisid,

mille summaarne leelisarv on 280–320, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 21 00

Järgmise koostisega lisaained:

—	polüisobutüleensuktsiinimiidil põhinev segu (CAS RN 160610-76-4) ja

—	35–50 massiprotsenti mineraalõlisid,

mille väävlisisaldus on 0,7–1,3 massiprotsenti ja summaarne leelisarv on üle 8, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 29 00

Järgmise koostisega lisaained:

—	hargahelaga heptüülfenooli, formaldehüüdi, süsinikdisulfiidi ja hüdrasiini reaktsiooni saadused (CAS RN 93925-00-9) ning

—	15–28 massiprotsenti kerget aromaatset petrooleeterlahustit,

kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 29 00

Lisaained, mis sisaldavad vähemalt primaarsete amiinide ning mono- ja dialküülfosforhapete sooli, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 29 00

Lisaained, mis koosnevad imidasoliinil põhinevast segust (CAS RN 68784-17-8), kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 29 00

Lisaained, mis koosnevad (C7–C9)-dialküüladipaatide segust, milles diisooktüüladipaati (CAS RN 1330-86-5) on rohkem kui 85 massiprotsenti, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3811 29 00

Lisaained, mis koosnevad difenüülamiini ja hargahelaga noneenide reaktsiooni saadustest ja mis sisaldavad:

—	28–35 massiprotsenti 4-monononüüldifenüülamiini,

—	50–65 massiprotsenti 4,4'-dinonüüldifenüülamiini ning

—	kokku kuni 5 massiprotsenti 2,4-dinonüüldifenüülamiini ja 2,4'-dinonüüldifenüülamiini,

kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 3812 30 80

Stabilisaatorisegud, mis sisaldavad massist vähemalt 15 %, kuid mitte üle 40 % naatriumperkloraati ja mitte üle 70 % 2-(2-metoksüetoksü)etanooli

0 %

31.12.2019

*ex 3815 90 90

Katalüsaator, mis kujutab endast (2-hüdroksüpropüül)trimetüülammooniumformiaadi ja dipropüleenglükoolide segu

0 %

31.12.2019

*ex 3815 90 90

Katalüsaator, mis kujutab endast peamiselt dinonüülnaftaleendisulfoonhapet lahusena isobutanoolis

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

Divinüülbenseeni isomeeride ja etüülvinüülbenseeni isomeeride segu, mis sisaldab 56–85 massiprotsenti divinüülbenseeni (CAS RN 1321-74-0)

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 92

ex 3824 90 93

Korrosioonivastased vahendid, mis koosnevad dinonüülnaftaleensulfoonhappe sooladest kas:

—	mineraalvahast kandjal, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata, või

—	lahusena orgaanilises lahustis

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Tetrafluoroetüleeni oligomeer ühe jodoetüül lõpprühmaga

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Valmistised, mis sisaldavad 1,3:2,4-bis-O-(4-metüülbensülideen)-D-glütsitooli vähemalt 92 massiprotsenti, kuid mitte üle 96,5 massiprotsendi, ning samuti karboksüülhapete derivaate ja alküülsulfaati

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 92

Kaltsiumfosfonaatfenaat, lahus mineraalõlis

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 92

65–90 massiprotsenti 3-butüleen-1,2-dioolatsetaate sisaldav segu

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Valmistised, mis sisaldavad 1,3:2,4-bis-O-bensülideen-D-glütsitooli vähemalt 47 massiprotsenti

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 92

Segu, mis sisaldab kaht või kolme alljärgnevat akrülaati:

—	uretaanakrülaadid,

—	tripropüleenglükooldiakrülaat,

—	etoksüülitud bifenool-A-akrülaat ja

—	polü(etüleenglükool)-400-diakrülaat

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

(Klorometüül)bis(4-fluorofenüül)metüülsilaani lahus tolueenis nimikontsentratsiooniga 65 %

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

Tetrahüdro-α-(1-naftüülmetüül)furaan-2-propioonhappe (CAS RN 25379-26-4) valmistis tolueenis

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Valmistis, mis kujutab endast 2,4,7,9-tetrametüüldets-5-üün-4,7-diooli ja propaan-2-ooli segu

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

Valmistis, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	85–95 % α-4-(2-tsüano-2-butoksükarbonüül)vinüül-2-metoksü-fenüül-ω-hüdroksüheksa(oksüetüleeni) ja

—	5–15 % polüoksüetüleen(20)sorbitaanmonopalmitaati

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

Valmistis, mis koosneb peamiselt γ-butürolaktoonist ja neljaliasendatud ammooniumsooladest, elektrolüütkondensaatorite valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Dietüülmetoksüboraan (CAS RN 7397-46-8), lahustatud tetrahüdrofuraanis

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

Valmistis, mis sisaldab:

—	trioktüülfosfiinoksiidi (CAS RN 78-50-2),

—	dioktüülheksüülfosfiinoksiidi (CAS RN 31160-66-4),

—	oktüüldiheksüülfosfiinoksiidi (CAS RN 31160-64-2) ja

—	triheksüülfosfiinoksiidi (CAS RN 3084-48-8)

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 92

Järgmiste koostisainete segu:

—	3,3-bis(2-metüül-1-oktüül-1H-indool-3-üül)ftaliid (CAS RN 50292-95-0) ja

—	etüül-6'-(dietüülamino)-3-okso-spiro-[isobensofuraan-1(3H),9'-[9H]ksanteen]-2'-karboksülaat (CAS RN 154306-60-2)

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 92

2,5,8,11-Tetrametüül-6-dodeküün-5,8-diooletoksülaadi baasil preparaat (CAS RN 169117-72-0)

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 92

Alküülkarbonaatide baasil preparaat, mis sisaldab ka UV-absorbenti, kasutatakse prilliklaaside valmistamisel (1)

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 92

Segu, mis sisaldab vähemalt 40 massiprotsenti, kuid mitte üle 50 massiprotsendi 2-hüdroksüetüülmetakrülaati ja vähemalt 40 massiprotsenti, kuid mitte üle 50 massiprotsendi boorhappe glütseroolestrit

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Valmistis, mis koosneb järgmistest koostisainetest:

—	dipropüleenglükool,

—	tripropüleenglükool,

—	tetrapropüleenglükool ning

—	pentapropüleenglükool

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 92

Valmistised, mis koosnevad peamiselt etüleenglükoolist ja:

—	kas dietüleenglükoolist, dodekaandihappest ja ammoniaakveest,

—	või N,N-dimetüülformamiidist,

—	või γ-butürolaktoonist,

—	või ränioksiidist,

—	või ammooniumvesinikaselaadist,

—	või ammooniumvesinikaselaadist ja ränioksiidist,

—	või dodekaandihappest, ammoniaakveest ja ränioksiidist,

elektrolüütkondensaatorite valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Polü(tetrametüleenglükool)-bis[(9-okso-9H-tioksanteen-1-üüloksü)atsetaat], mille ahela keskmine pikkus on vähem kui 5 monomeerühikut (CAS RN 813452-37-8)

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

Värvide ja pinnakattevahendite lisandid, mis sisaldavad järgmist:

—	fosforhappe estrite segu, mis saadakse difosforpentaoksiidi reageerimisel 4-(1,1-dimetüülpropüül)fenooli ning stüreeni ja allüülalkoholi kopolümeeridega (CAS RN 84605-27-6), ja

—	30–35 massiprotsenti isobutüülalkoholi

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Polü(tetrametüleenglükool)-bis[(2-bensoüül-fenoksü)atsetaat], mille ahela keskmine pikkus on vähem kui 5 monomeerühikut

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 92

Polü(etüleenglükool)-bis(p-dimetüül)aminobensoaat, mille ahela keskmine pikkus on vähem kui 5 monomeerühikut

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 92

2-Hüdroksübensonitriil, lahusena N,N-dimetüülformamiidis, mis sisaldab vähemalt 45 massiprotsenti, kuid mitte üle 55 massiprotsendi 2-hüdroksübensonitriili

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Kaalium-tert-butanolaat (CAS RN 865-47-4), lahustatud tetrahüdrofuraanis

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

N2-[1-(S)-Etoksükarbonüül-3-fenüülpropüül]-N6-trifluoroatsetüül-L-lüsüül-N2-karboksüanhüdriidi 37 % lahus diklorometaanis

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

3',4',5'-Trifluorobifenüül-2-amiin, 80–90-massiprotsendilise tolueenilahuse kujul

0 %

31.12.2015

*ex 3824 90 92

α-fenoksükarbonüül-ω-fenoksüpolü[oksü(2,6-dibromo-1,4-fenüleen)isopropülideen(3,5-dibromo-1,4-fenüleen)oksükarbonüül]

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Valmistis, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	89–98,9 % 1,2,3-tridesoksü-4,6:5,7-bis-O-[(4-propüülfenüül)metüleen]-nonitooli

—	0,1–1 % värvaineid

—	1–10 % fluoropolümeere

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 92

Primaarsete tert-alküülamiinide segu

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 92

Segu, mis sisaldab 80 % (± 10 %) 1-[2-(2-aminobutoksü)etoksü]but-2-üülamiini ja 20 % (± 10 %) 1-({[2-(2-aminobutoksü)etoksü]metüül}propoksü)but-2-üülamiini

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 92

Valmistis, mille koostis on järgmine:

—	80–90 massiprotsenti (S)-α- hüdroksü-3-fenoksü-benseenatsetonitriili (CAS RN 61826-76-4) ja

—	10–20 massiprotsenti tolueeni (CAS RN 108-88-3)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

N-(2-fenüületüül)-1,3-benseendimetaanamiini derivaadis (CAS RN 404362-22-7)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

α-(2,4,6-Tribromofenüül)-ω-(2,4,6-tribromofenoksü)polü[oksü(2,6-dibromo-1,4-fenüleen)isopropülideen(3,5-dibromo-1,4-fenüleen)oksükarbonüül]

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Küllastumata C6–24 ja C16–18-rasvhapete estrid sahharoosiga (sahharoos-polüsojaat) (CAS RN 93571-82-5)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

ex 3906 90 90

Polümeeride ja ammoniaagi vesilahus, mis sisaldab:

—	0,1–0,5 massiprotsenti ammoniaaki (CAS RN 1336-21-6) ja

—	0,3–10 massiprotsenti polükarboksülaati (akrüülhappe lineaarsed polümeerid)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Valmistis, mis sisaldab vähemalt 10 massiprotsenti, kuid mitte üle 20 massiprotsendi liitiumfluorofosfaati või vähemalt 5 %, kuid mitte üle 10 % liitiumperkloraati orgaaniliste ühendite segudes

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

Dietüleenglükooli, propüleenglükooli ja trietanoolamiini titanaatkompleksid (CAS RN 68784-48-5), mis on lahustatud dietüleenglükoolis (CAS RN 111-46-6)

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 92

Valmistis, mis koosneb järgmistest ainetest:

—	bisalkoksüülitud etüül-atsetoatsetaatalumiiniumkelaadid — 50 ± 2 massiprotsenti

—	trükivärvilahustis (valge mineraalõli),

mille keemistemperatuur on 160–180 °C

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 92

ex 3824 90 93

Vedelkristallisegu, mida kasutatakse kuvarite valmistamisel (1)

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 93

Vähemalt 70 % klooritud parafiin

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 93

Järgmiste ainete segu: bis{4-(3-(3-fenoksükarbonüülamino)tolüül)ureido}fenüülsulfoon, difenüültolueen-2,4-dikarbamaat ja 1-[4-(4-aminobenseensulfonüül)-fenüül]-3-(3-fenoksükarbonüülamino-tolüül)-karbamiid

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 93

Valmistis, mis sisaldab vähemalt 83 massiprotsenti 3a,4,7,7a-tetrahüdro-4,7-metanoindeen(ditsüklopentadieeni), sünteetilist kautšukit, kas vähemalt 7 % tritsüklopentadieenisisaldusega massist või mitte ja:

—	kas mõnda alumiinium-alküülühendit,

—	või orgaanilist volframikompleksi

—	või orgaanilist molübdeenikompleksi

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 93

Hüdroksüetüülitud 2,4,7,9-tetrametüüldets-5-üün-4,7-diool

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 93

Tsinkdimetakrülaat (CAS RN 13189-00-9), mis sisaldab kuni 2,5 massiprotsenti pulbrilist 2,6-di-tert-butüül-alfa-dimetüülamino-p-kresooli (CAS RN 88-27-7)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 93

Muu kui pulbriline fütosteroolide segu, mis sisaldab:

—	steroole vähemalt 75 massiprotsenti ja

—	stanoole kuni 25 massiprotsenti

ning mida kasutatakse stanoolide/steroolide või stanool-/steroolestrite tootmisel (1)

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 93

Fütosteroolide segu, mis on saadud puidust ja puidupõhistest õlidest (tallõli), pulbrina, mille osakeste suurus on kuni 300 μm ja mis sisaldab:

—	60–80 massiprotsenti sitosteroole,

—	kuni 15 massiprotsenti kampesteroole,

—	kuni 5 massiprotsenti stigmasteroole ja

—	kuni 15 massiprotsenti beetasitostanoole

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 93

Oligomeerne reaktsioonitoode, mis moodustub bis(4-hüdroksüfenüül) sulfoonist ja 1,1'-oksübis(2-kloroetaanist)

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 93

Tetrafluoroetüleeni oligomeer, milles on tetrafluorojodoetüüli lõpprühmi

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 93

Fütosteroolide segu helveste ja kuulikestena, sisaldab vähemalt 80 massiprotsenti steroole ja kuni 4 massiprotsenti stanoole

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 93

Pulbriline segu, mis sisaldab järgmisi aineid:

—	tsinkdiakrülaat (CAS RN 14643-87-9) — vähemalt 85 massiprotsenti

—	2,6-di-tert-butüül-alfa-dimetüülamino-p-kresool (CAS RN 88-27-7) — kuni 5 massiprotsenti

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 93

ex 3824 90 96

Akrüülsideaines baarium- või kaltsiumoksiidi ja kas titaan- või tsirkooniumoksiidi sisaldav kile

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 93

ex 3824 90 96

Valmistis, mis sisaldab järgmist:

—	C,C'-asodi(formamiidi) (CASRN 123-77-3),

—	magneesiumoksiidi (CASRN 1309-48-4) ja

—	tsink bis(p-tolueen sulfinaati) (CASRN 24345-02-6),

milles gaasi moodustumine C,C'-asodi(formamiidist) toimub 135 °C juures

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 93

ex 3824 90 96

Ränidioksiidi osakesed, mille pinnale on kovalentselt seotud orgaanilised ühendid, kõrgvedelikkromatograafia kolonnide (HPLC) ja proovide ettevalmistuspadrunite valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 96

Kaltsineeritud boksiit (tulekindlat liiki)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 96

Struktureeritud alumosilikaat-fosfaat

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 96

Vesidispersioon, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	76 % (± 0,5 %) ränikarbiidi (CAS RN 409-21-2),

—	4,6 % (± 0,05 %) alumiiniumoksiidi (CAS RN 1344-28-1) ning

—	2,4 % (± 0,05 %) ütriumoksiidi (CAS RN 1314-36-9)

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 96

Järgmiste komponentide segu:

—	aluseline tsirkooniumkarbonaat (CAS RN 57219-64-4) ja

—	tseeriumkarbonaat (CAS RN 537-01-9)

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 96

Metallide oksiidide segud, pulbrina, mis sisaldab massist:

—	kas vähemalt 5 % baariumi, neodüümi või magneesiumi ja vähemalt 15 % titaani,

—	või vähemalt 30 % pliid ja vähemalt 5 % nioobiumi,

dielektrilise kile valmistamiseks või kasutamiseks dielektriliste materjalidena mitmekihilistes keraamilistes kondensaatorites (1)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 96

Nikkelhüdroksiid, dopeeritud 12–18 massiprotsendi ulatuses tsinkhüdroksiidi ja koobalthüdroksiidiga, positiivsete akuelektroodide valmistamiseks

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 96

Pulbriline kandematerjal, mille koostis on järgmine:

—	ferriit (raudoksiid), (CAS RN 1309-37-1),

—	mangaanoksiid, (CAS RN 1344-43-0),

—	magneesiumoksiid, (CAS RN 1309-48-4),

—	stüreeni-akrülaadi kopolümeer,

segatakse tooneripulbriga faksiaparaatide, arvutiprinterite ja koopiamasinate jaoks täidetud tindi-/tooneripudelite või -kassettide valmistamisel (1)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 96

Sulatatud magneesia, mis sisaldab vähemalt 15 massiprotsenti dikroomtrioksiidi

0 %

31.12.2016

*ex 3824 90 96

Katalüsaator, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	52 % (±10 %) vask(I)oksiidi (CAS RN 1317-39-1),

—	38 % (±10 %) vask(II)oksiidi (CAS RN 1317-38-0),

—	10 % (±5 %) metalset vaske (CAS RN 7440-50-8)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 96

Alumiiniumnaatriumsilikaat keradena, kas läbimõõduga

—	vähemalt 1,6 mm, kuid mitte üle 3,4 mm või

—	vähemalt 4 mm, kuid mitte üle 6 mm

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 96

Reaktsioonisaadus, mis sisaldab:

—	vähemalt 1 massiprotsent, kuid mitte üle 40 massiprotsendi molübdeenoksiidi,

—	vähemalt 10 massiprotsenti, kuid mitte üle 50 massiprotsendi nikkeloksiidi,

—	vähemalt 30 massiprotsenti, kuid mitte üle 70 massiprotsendi volframoksiidi

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 96

Sulatatud alumosilikaadist õõnsad kuulikesed, mis sisaldavad 65–80 % amorfset alumosilikaati ja millel on järgmised omadused:

—	sulamistäpp vahemikus 1 600 °C ja 1 800 °C,

—	tihedus 0,6–0,8 g/cm3,

mootorsõidukites kasutatavate tahkete osakeste filtrite valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

*ex 3824 90 96

Valmistis, mis koosneb 2,4,7,9-tetrametüüldets-5-üün-4,7-dioolist ja ränidioksiidist

0 %

31.12.2019

*ex 3824 90 96

Pasta, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	75–85 % vaske ja

—	anorgaanilisi oksiide,

—	etüültselluloosi ja

—

lahustit

0 %

31.12.2017

*ex 3824 90 96

Plaatinaoksiid (CAS RN 12035-82-4) poorsel alumiiniumoksiidkandjal (CAS RN 1344-28-1), mis sisaldab

—	0,1–1 massiprotsenti plaatina ja

—	0,5–5 massiprotsenti etüülalumiiniumdikloriidi (CAS RN 563-43-9)

0 %

31.12.2017

*ex 3901 10 10

Lineaarne madaltihe polüetüleen/LLDPE (CAS RN 9002-88-4) pulbri kujul,

—	mis sisaldab kuni 5 massiprotsenti komonomeeri,

—	mille sulavoolamiskiirus on vahemikus 15–60 g/10 min ja

—	mille tihedus on 0,924–0,928 g/cm3

0 %

30.06.2015

ex 3901 10 10

ex 3901 90 90

Suure voolavusega lineaarne väikese tihedusega polüetüleen-1-buteen/LLDPE (CAS RN 25087-34-7) pulbri kujul:

—	sulavoolavuskiirusega (MFR) vähemalt 16 g/10 min, kuid mitte üle 24 g/10 min (190 °C ja 2,16 kg juures),

—	tihedusega (ASTM D 1505) vähemalt 0,922 g/cm3, kuid mitte üle 0,926 g/cm3, ja

—	Vicat' pehmenemistemperatuuriga vähemalt 94 °C

0 %

30.06.2015

*ex 3901 90 90

Lineaarne madaltihe polüetüleen/LLDPE (CAS RN 9002-88-4) pulbri kujul,

—	mis sisaldab 5–8 massiprotsenti komonomeeri,

—	mille sulavoolamiskiirus on vahemikus 15–60 g/10 min ja

—	mille tihedus on 0,924–0,928 g/cm3

0 %

30.06.2015

*ex 3901 90 90

Etüleeni ja ainult 1-hekseeni kopolümeer (CAS RN 25213-02-9),

—	sisaldab 5–20 massiprotsenti 1-hekseeni,

—	suhteline tihedus kuni 0,93,

—	valmistatud metallotseenkatalüsaatori kasutamisega

0 %

30.06.2015

*ex 3902 10 00

Polüpropüleen, mis ei sisalda plastifikaatorit,

—	tõmbetugevusega 32-60MPa (määratud ASTM D638 meetodiga);

—	paindetugevusega 50-90MPa (määratud ASTM D790 meetodiga);

—	sulavoolavusindeksiga 5-15g 10min jooksul 230 °C ja 2,16kg juures (määratud ASTM D1238 meetodiga)

—	sisaldab 40–80 massiprotsenti polüpropüleeni,

—	sisaldab 10–30 massiprotsenti klaaskiudu,

—	sisaldab 10–30 massiprotsenti vilgukivi

0 %

31.12.2019

*ex 3902 90 90

100-%liselt alifaatne hüdrogeenimata vaik (polümeer) järgmiste omadustega:

—	on toatemperatuuril vedel

—	on saadud C-5-alkeenmonomeeride katioonsel polümerisatsioonil;

—	arvkeskmine suhteline molekulmass (Mn) on 370 (± 50);

—	massikeskmine suhteline molekulmass (Mw) on 500 (± 100)

0 %

31.12.2019

*ex 3903 19 00

Kristalliline polüstüreen, mille sulamispunkt on vähemalt 268 °C, kuid mitte üle 272 °C ja hangumispunkt vähemalt 232 °C, kuid mitte üle 242 °C, lisaainete ja täitematerjali sisaldusega või ilma

0 %

31.12.2016

*ex 3903 90 90

Kopolümeer graanulite kujul, mis sisaldavad massist:

—	78 ± 4 % stüreeni,

—	9 ± 2 % n-butüülakrülaati,

—	11 ± 3 % n-butüülmetakrülaati,

—	1,5 ± 0,7 % metakrüülhapet ja

—	vähemalt 0,01 %, kuid mitte üle 2,5 % polüolefiinvaha

0 %

31.12.2016

*ex 3903 90 90

Kopolümeer graanulite kujul, mis sisaldavad massist:

—	83 ± 3 % stüreeni,

—	7 ± 2 % n-butüülakrülaati,

—	9 ± 2 % n-butüülmetakrülaati ja

—	vähemalt 0,01 %, kuid mitte üle 1 % polüolefiinvaha

0 %

31.12.2016

*ex 3903 90 90

Kopolümeer graanulite kujul, mis sisaldavad massist:

—	82 ± 6 % stüreeni,

—	13,5 ± 3 % n-butüülakrülaati,

—	1 ± 0,5 % metakrüülhapet ja

—	vähemalt 0,01 %, kuid mitte üle 8,5 % polüolefiinvaha

0 %

31.12.2016

*ex 3904 10 00

Polüvinüülkloriidpulber, mis ei sisalda muid aineid ega vinüülatsetaadi monomeere ja mille omadused on järgmised:

—	polümerisatsiooniaste 1 000 (± 300) monomeerühikut,

—	soojusjuhtivuskoefitsient (K-väärtus) on 60–70,

—	lenduva materjali sisaldus on alla 2,00 massiprotsenti,

—	avasuurusega 120μm sõela mitteläbiva fraktsiooni sisaldus kuni 1 massiprotsenti,

patareide vaheseinte valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 3904 50 90

Vinülideenkloriidi-metakrülaadi kopolümeer monofilamentide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 3906 90 90

Polüalküülakrülaat, mille estrirühmas on C10–30-alküülahel

0 %

31.12.2019

ex 3906 90 90

Valmistis, mis sisaldab:

—	33–37 massiprotsenti butüületakrülaadi-metakrüülhappe kopolümeeri,

—	24–28 massiprotsenti propüleenglükooli ning

—	37–41 massiprotsenti vett

0 %

31.12.2019

ex 3907 20 20

ex 3907 20 99

Polü(p-fenüleenoksiid) pulbri kujul:

—	klaasistumistemperatuuriga 210 °C,

—	massikeskmise molekulmassiga (Mw) vähemalt 35 000, kuid mitte üle 80 000,

—	omaviskoossusega vähemalt 0,2, kuid mitte üle 0,6 dl/g

0 %

31.12.2019

ex 3907 20 99

α-[3-(3-maleimido-1-oksopropüül)amino]propüül-ω-metoksüpolüoksüetüleen (CAS RN 883993-35-9)

0 %

31.12.2019

ex 3907 40 00

Fosgeenist ja bisfenool A-st valmistatud polükarbonaat:

—	mis sisaldab massist vähemalt 12 %, kuid mitte üle 26 % isoftaloüülkloriidi, tereftaloüülkloriidi ja resortsinooli kopolümeeri,

—	mille otstes on p-kumüülfenool ja

—	mille massikeskmine molekulmass (Mw) on vähemalt 29 900, kuid mitte üle 31 900

0 %

31.12.2019

ex 3907 40 00

Karbonüüldikloriidist, 4,4'-(1-metüületülideen)bis[2,6-dibromofenoolist] ja 4,4'-(1-metüületülideen)bis[fenoolist] valmistatud polükarbonaat, mille otstes on 4-(1-metüül-1-fenüületüül)fenool

0 %

31.12.2019

*ex 3907 91 90

Diallüülftalaadi eelpolümeer, pulbrina

0 %

31.12.2019

ex 3907 99 90

Fosgeenist, bisfenool A-st, resortsinoolist, isoftaloüülkloriidist, tereftaloüülkloriidist ja polüsiloksaanist valmistatud polükarbonaat, mille otstes on p-kumüülfenool ja mille massikeskmine molekulmass (Mw) on vähemalt 24 100, kuid mitte üle 25 900

0 %

31.12.2019

*ex 3907 99 90

Polü(etüleentereftalaadi) ja tsükloheksaandimetanooli kopolümeer, mis sisaldab üle 10 massiprotsendi tsükloheksaandimetanooli

0 %

31.12.2019

*ex 3909 50 90

UV-valguses kõvastuv vedel fotopolümeer, mis kujutab endast segu, mis sisaldab:

—	vähemalt 60 massiprotsenti kahefunktsioonilisi akrüülitud polüuretaani oligomeere ja

—	30 (± 8) massiprotsenti ühe- ja kolmefunktsioonilisi (meta)akrülaate ja

—	10 (± 3) massiprotsenti hüdroksüüli funktsionaalrühma ühefunktsioonilisi (meta)akrülaate

0 %

31.12.2019

ex 3909 50 90

Valmistis, mis sisaldab:

—	14–18 massiprotsenti etoksüülitud polüuretaani, mida on modifitseeritud hüdrofoobsete rühmade lisamisega,

—	3–5 massiprotsenti ensümaatiliselt modifitseeritud tärklist ning

—	77–83 massiprotsenti vett

0 %

31.12.2019

ex 3909 50 90

Valmistis, mis sisaldab:

—	16–20 massiprotsenti etoksüülitud polüuretaani, mida on modifitseeritud hüdrofoobsete rühmade lisamisega,

—	19–23 massiprotsenti dietüleenglükoolbutüüleetrit ning

—	60–64 massiprotsenti vett

0 %

31.12.2019

ex 3909 50 90

Valmistis, mis sisaldab:

—	34–36 massiprotsenti etoksüülitud polüuretaani, mida on modifitseeritud hüdrofoobsete rühmade lisamisega,

—	37–39 massiprotsenti propüleenglükooli ning

—	26–28 massiprotsenti vett

0 %

31.12.2019

*ex 3910 00 00

Polüdimetüülsiloksaan, võib olla polüetüleenglükool- ja trifluoropropüülasendustega, metakrülaatlõpprühmadega

0 %

31.12.2019

ex 3910 00 00

Monometakrüüloksüpropüül-lõpprühmaga polüdimetüülsiloksaan

0 %

31.12.2019

ex 3911 90 19

2,5-furaandiooni ja 2,4,4-trimetüülpenteeni polükarboksülaadi naatriumsool pulbrilisel kujul

0 %

31.12.2019

*ex 3911 90 99

Butadieeni ja maleiinhappe kopolümeerid, võivad sisaldada maleiinhappe ammooniumsooli

0 %

31.12.2015

*ex 3916 20 00

Sulundkonstruktsioonide ja vooderdiste valmistamiseks ettenähtud polü(vinüülkloriidist) profiilid, mis sisaldavad järgmisi lisaaineid:

—	titaandioksiid

—	polü(metüülmetakrülaat)

—	kaltsiumkarbonaat

—

sideained

0 %

31.12.2019

*ex 3917 40 00

Plastühendusdetailid, mis koosnevad O-rõngastest, lukustusklambrist ja vabastussüsteemist, auto kütusevoolikusse panemiseks

0 %

31.12.2019

*ex 3919 10 80

Peegeldav kile, mis koosneb mitmest kihist, sh:

—	polü(vinüülkloriid)kiht;

—	polüuretaankiht, millel on ühel poolel andmete võltsimise, muutmise või asendamise või reprodutseerimise vastane sissepressitud turvamärgistus ja teisel pool mikroklaaskuulide kiht;

—	kiht, millel on turva- ja/või ametlik märk, millel olev kujutis muutub sõltuvalt vaatenurgast;

—	alumiiniumiga metalliseeritud kiht

—	ja liimikiht, mis on ühelt poolt kaetud eraldatava kaitsekihiga

0 %

31.12.2015

*ex 3919 10 80

ex 3919 90 00

Polüesterkile:

—	mis on ühelt poolt kaetud akrüültermoplastliimiga, mis kaotab nakkevõime temperatuurivahemikus 90–200 °C, ja polüesterkaitsekihiga, ning

—	on teiselt poolt katmata või kaetud rõhutundliku akrüülliimiga või akrüültermoplastliimiga, mis kaotab nakkevõime temperatuurivahemikus 90–200 °C, ja polüesterkaitsekihiga

0 %

31.12.2019

*ex 3919 10 80

Polütetrafluoroetüleenkile:

—	mille paksus on vähemalt 110 μm,

—	mille ASTM D 257 meetodil määratud pindtakistus on 102–1014 oomi,

—	mis on ühelt küljelt kaetud rõhutundliku akrüülliimiga

0 %

31.12.2015

*ex 3919 10 80

Polütetrafluoroetüleenkile:

—	mille paksus on vähemalt 100 μm,

—	mille pikenemine purunemisel on kuni 100 %,

—	mis on ühelt küljelt kaetud rõhutundliku silikoonliimi kihiga

0 %

31.12.2015

*ex 3919 10 80

ex 3919 90 00

Etüleen-vinüülatsetaatkile:

—	paksusega vähemalt 100 μm,

—	ühelt poolt kaetud akrüülse rõhutundliku või UV-tundliku liimiga ja polüester- või polüpropüleenkaitsekihiga

0 %

31.12.2015

*ex 3919 10 80

ex 3919 90 00

Polü(vinüülkloriid)- või polüetüleen- vms polüolefiinkile:

—	paksusega vähemalt 65 μm,

—	ühelt poolt kaetud UV-tundliku akrüülliimiga ja polüesterkaitsekihiga

0 %

31.12.2019

*ex 3919 90 00

Peegeldav laminaatkile:

—	mis koosneb epoksüakrülaatkihist, mis on ühelt poolt kaetud korrapärase surutrükimustriga,

—	on mõlemalt poolt kaetud ühe või mitme plastkihiga ja

—	on ühelt poolt kaetud adhesiivkihi ja eemaldatava kaitsekilega

0 %

31.12.2019

*ex 3919 90 00

Polüesterkile, mis on mõlemalt poolt kaetud akrüüli- või kummipõhise rõhutundliku liimiga, rullides, laiusega vähemalt 45,7 cm, kuid mitte üle 132 cm (varustatud eraldatava kaitsekihiga)

0 %

31.12.2019

*ex 3919 90 00

Läbipaistev isekleepuv polü(etüleen)kile, lisandite ja vigadeta, kaetud ühelt poolt rõhutundliku akrüülliimiga, paksusega 60–70 μm ning laiusega üle 1 245 mm, kuid mitte üle 1 255 mm

0 %

31.12.2018

*ex 3919 90 00

UV-kiirgust neelav polü(vinüülkloriid)kile:

—	paksusega vähemalt 78 μm,

—	ühelt poolt kaetud liimikihi ja eraldatava kaitsekihiga,

—	nakkejõuga vähemalt 1 764 mN/25 mm

0 %

31.12.2019

*ex 3919 90 00

ex 3921 90 60

Trükitud laminaatkile

—	sisemise klaaskiudkihiga, mis on mõlemalt poolt pealistatud polü(vinüülkloriid)kihiga,

—	ühelt poolt kaetud polü(vinüülfluoriid)kihiga,

—	teiselt poolt kas survetundliku liimainekihi ja eemaldatava kaitsekilega või ilma,

—	katsemeetodi ABD 0031 kohaselt mõõdetud toksilisusega, mis ei ületa 50 miljondikku vesinikfluoriidi, 85 miljondikku vesinikkloriidi, 10 miljondikku vesiniktsüaniidi, 10 miljondikku lämmastikoksiidi, 300 miljondikku süsinikmonooksiidi ning kokku 10 miljondikku divesiniksulfiidi ja vääveldioksiidi,

—	katsemeetodi FAR 25 App.F Pt. I Amdt.83 kohaselt mõõdetud süttivusega kuni 110 mm 60 sekundi jooksul ning

—	massiga (eemaldatava kaitsekileta) 490 g/m2 (± 45 g/m2) ilma liimainekihita või 580 g/m2 (± 50 g/m2) survetundliku kihiga.

0 %

31.12.2017

*ex 3920 20 29

Üheteljeliselt orienteeritud kolmekihiline kile, mille iga kiht koosneb polüpropüleeni ning etüleeni ja vinüülatsetaadi kopolümeeri segust:

—	paksusega vähemalt 55 μm, kuid mitte üle 97 μm,

—	tõmbemooduliga valmistussuunas vähemalt 0,75 Gpa, kuid mitte üle 1,45 GPa ja

—	tõmbemooduliga põikisuunas vähemalt 0,20 Gpa, kuid mitte üle 0,55 GPa

0 %

31.12.2019

*ex 3920 62 19

Polü(etüleentereftalaat)kile:

—	paksusega kuni 20 μm,

—	vähemalt ühelt poolt kaetud gaasi mitte läbilaskva kihiga, mis koosneb:

—	polümeersest põhiainest, milles on dispergeeritud ränidioksiidi osakesed ja mille paksus on kuni 2 μm, või

—	silikageelikihist, mis kantakse pinnale aursadestusega ja mille paksus on kuni 1 μm

0 %

31.12.2017

*ex 3920 91 00

Polüvinüülbutüraalkile, mis sisaldab plastifikaatorina 25–28 massiprotsenti tri-isobutüülfosfaati

0 %

31.12.2019

*ex 3920 91 00

Polü(vinüülbutüraal)kile:

—	mis sisaldab plastifikaatorina 26–30 massiprotsenti trietüleenglükool-bis(2-etüülheksanoaati),

—	paksusega 0,73–1,50 mm

0 %

31.12.2019

*ex 3920 91 00

Polü(etüleentereftalaat)kile, võib olla ühelt või mõlemalt poolt metallitatud, või polü(etüleentereftalaat)kilest valmistatud üksnes väljastpoolt metallitatud laminaatkile, millel on järgmised omadused:

—	nähtava valguse läbilaskvus vähemalt 50 %,

—	ühelt või mõlemalt poolt polü(vinüülbutüraal)ikihiga kaetud, kuid katmata liimi või muu materjaliga, v.a polü(vinüülbutüraal).

—	kogupaksus polü(vinüülbutüraali) arvestamata ei ületa 0,2 mm ning polü(vinüülbutüraali)kihi paksus on suurem kui 0,2 mm

0 %

31.12.2019

*ex 3921 90 55

ex 7019 40 00

Eelvormlehed või -rullid, sisaldavad polüimiidvaiku

0 %

31.12.2019

*ex 3921 90 55

Eelvormlehed või -rullid, mis sisaldavad klaaskiuga tugevdatud bromeeritud epoksüvaiku, mille omadused on järgmised:

—	voolavus mitte üle 3,6 mm (määratud meetodiga IPC-TM 650.2.3.17.2) ja

—	klaasisiirdetemperatuur (Tg) üle 170 °C (määratud meetodiga IPC-TM 650.2.4.25),

ja mida kasutatakse trükkplaatide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2015

ex 3926 90 97

ex 8543 90 00

Akrülonitriilbutadieenstüreenist korpused, korpuseosad, silindrid, reguleerimiskettad, raamid, ümbrised ja muud osad kaugjuhtimispultide tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 3926 90 97

ex 8538 90 99

Roolilülitite polükarbonaadist juhtnupud, mille pealispind on kaetud kriimustuskindla värviga

0 %

31.12.2019

*ex 4408 39 30

Okumeepuidust spoon

—	pikkusega1 270 või rohkem, kuid mitte üle 3 200 mm,

—	laiusega 150 mm või rohkem, kuid mitte üle 2 000 mm,

—	paksusega 0,5 mm või rohkem, kuid mitte üle 4 mm,

—	lihvimata ja

—	hööveldamata

0 %

31.12.2018

ex 5503 90 00

Kolmepoolsed polü(tio-1,4-fenüleen)kiud

0 %

31.12.2019

*ex 5607 50 90

Nöör, steriliseerimata, valmistatud polü(glükoolhappest) või polü(glükoolhappest) ja selle kopolümeeridest koos piimhappega, punutud või põimitud, sisemise südamikuga, kirurgiliste õmblusmaterjalide tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 5911 90 90

Polüuretaaniga immutatud mitmekihilised polüesterlaustekstiilist lihvimisklotsid

0 %

31.12.2019

*ex 6814 10 00

Aglomeeritud vilk paksusega kuni 0,15 mm, rullis, võib olla kaltsineeritud, võib olla aramiidkiuga tugevdatud

0 %

31.12.2018

ex 7006 00 90

Klaasvahvel boorsilikaatvaluklaasist,

—	üldpaksuse varieeruvusega kuni 1 μm,

—	lasergraveeritud

0 %

31.12.2019

ex 7009 10 00

Kihiline klaas, mis on valguse langemisnurgast sõltuvalt mehaaniliselt hämarduv; klaas koosneb järgmisest kihtidest:

—	kroomikiht,

—	purunemiskindel kleepriba või kuumliimikiht, ning

—	eemaldatav kaitsekile esiküljel ja kaitsepaber tagaküljel,

kasutatakse sõidukite sisemistes tahavaatepeeglites

0 %

31.12.2019

*ex 7019 19 10

Lõng joontihedusega 22 teksi (± 1,6 teksi), klaasfilamentidest nominaalläbimõõduga 7 μm, kus on ülekaalus filamendid läbimõõduga vähemalt 6,35 μm, kuid mitte üle 7,61 μm

0 %

31.12.2019

*ex 7019 19 10

Klaasnöör, kummi või plastiga impregneeritud, valmistatud sellise K- või U-klaasi filamentidest, mille koostis on järgmine:

—	9–16 % magneesiumoksiidi,

—	19–25 % alumiiniumoksiidi,

—	0–2 % booroksiidi,

—	ei sisalda kaltsiumoksiidi,

kaetud lateksiga, mis sisaldab vähemalt resortsinool-formaldehüüdvaiku ja klorosulfoonitud polüetüleeni

0 %

31.12.2019

*ex 7325 99 10

Ankrupead kuumtsingitud galvaniseeritud kõrgtugevast malmist, kasutatakse pinnaseankrute valmistamiseks

0 %

31.12.2019

*ex 7326 20 00

Metallist lausmaterjal, mis koosneb roostevabast terasest traatide massist, milles sisalduvate traatide läbimõõt on 0,001 mm kuni 0,070 mm ning mis on kokku liidetud paagutamise ja valtsimise teel

0 %

31.12.2016

ex 7604 29 10

Alumiiniumisulamitest latid ja vardad, mis sisaldavad:

—	vähemalt 0,25 massiprotsenti, kuid mitte üle 7 massiprotsendi tsinki,

—	vähemalt 1 massiprotsent, kuid mitte üle 3 massiprotsendi magneesiumi,

—	vähemalt 1 massiprotsent, kuid mitte üle 5 massiprotsendi vaske,

—	kuni 1 massiprotsent mangaani,

vastavad materjalispetsifikatsioonidele AMS QQ-A-225, on kasutusel lennundus- ja kosmosetööstuses (kooskõlas muu hulgas kvaliteedisüsteemide NADCAP ja AS9100 nõuetega) ja saadakse valtsimise teel

0 %

31.12.2019

ex 7605 29 00

Alumiiniumisulamitest traat, mis sisaldab:

—	vähemalt 0,10 massiprotsenti, kuid mitte üle 5 massiprotsendi vaske,

—	vähemalt 0,2 massiprotsenti, kuid mitte üle 6 massiprotsendi magneesiumi,

—	vähemalt 0,10 massiprotsenti, kuid mitte üle 7 massiprotsendi tsinki,

—	kuni 1 massiprotsenti mangaani,

vastab materjalispetsifikatsioonidele AMS QQ-A-430, on kasutusel lennundus- ja kosmosetööstuses (kooskõlas muu hulgas kvaliteedisüsteemide NADCAP ja AS9100 nõuetega) ja saadakse valtsimise teel

0 %

31.12.2019

ex 8103 90 90

Tantaalist pihustusmärklaud:

—	vase ja kroomi sulamist tagaplaadiga,

—	läbimõõduga 312 mm ja

—	paksusega 6,3 mm

0 %

31.12.2019

*ex 8108 90 30

Normile EN 2002-1, EN 4267 või DIN 65040 vastavad titaansulamist vardad

0 %

31.12.2019

ex 8108 90 50

Titaani, vase, tina, räni ja nioobiumi sulam, mille koostis massiprotsentides on järgmine:

—	0,8–1,2 % vaske,

—	0,9–1,15 % tina,

—	0,25–0,45 % räni,

—	0,2–0,35 % nioobiumi

lehtede, plaatide, ribade või fooliumina

0 %

31.12.2019

ex 8207 19 10

Puurimistööriistade otsakud aglomeeritud teemandist töötava osaga

0 %

31.12.2019

ex 8401 40 00

Roostevabast terasest kontroll-neeldurvardad, täidetud neutroneid neelavate keemiliste elementidega

0 %

31.12.2019

*ex 8405 90 00

ex 8708 21 10

ex 8708 21 90

Auto turvarihma eelpingestusgaasigeneraatori metallümbris

0 %

31.12.2019

*ex 8409 91 00

ex 8409 99 00

Väljalaskekollektor, mis vastab standardile DIN EN 13835, võib olla koos turbiinikorpusega, nelja sisselaskeavaga, kasutatakse väljalaskekollektori valmistamiseks, mida treitakse, freesitakse, puuritakse ja/või töödeldakse muul viisil (1)

0 %

31.12.2016

*ex 8411 99 00

Üheastmelise turbolaadija ajam:

—	sisseehitatud juhtkonsooli ja ühenduspuksiga,

—	valmistatud roostevabast terasesulamist,

—	võib olla varustatud juhtkonsoolidega, mille tööulatus on 20–40 mm,

—	pikkusega kuni 350 mm,

—	läbimõõduga kuni 75 mm,

—	kõrgusega kuni 110 mm

0 %

31.12.2018

ex 8413 91 00

Kütusepumba kaas:

—	mis koosneb alumiiniumsulamitest,

—	mis on läbimõõduga 38 mm või 50 mm,

—	mille pinnal on kaks kontsentrilist ringikujulist soont,

—	mis on anodeeritud,

mida kasutatakse bensiinimootoriga mootorsõidukites

0 %

31.12.2019

*ex 8414 30 81

Hermeetiline või poolhermeetiline muudetava kiirusega elektriline spiraalkompressor, nimivõimsusega 0,5–10 kW, silindri töömahuga kuni 35 cm3, kasutatakse külmutusseadmetes

0 %

31.12.2019

*ex 8414 90 00

Alumiiniumkolvid, mootorsõidukite kliimaseadmete kompressoritele (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8418 99 10

Aurusti, mis koosneb alumiiniumlamellidest ja vaskspiraalist, kasutatakse külmutusseadmetes

0 %

31.12.2019

*ex 8418 99 10

Kondensaator, mis koosneb kahest kontsentrilisest vasktorust, kasutatakse külmutusseadmetes

0 %

31.12.2019

ex 8421 21 00

Vee eeltöötlussüsteem, mis koosneb ühest või mitmest järgmisest elemendist ja mis sisaldab või ei sisalda kõnealuste elementide steriliseerimis- ja desinfitseerimismooduleid:

—	ultrafiltrimissüsteem

—	süsifiltrimissüsteem

—	veepehmendussüsteem

biofarmaatsialaborites kasutamiseks

0 %

31.12.2019

*ex 8467 99 00

ex 8536 50 11

Järgmiste parameetritega mehaanilised lülitid vooluringide ühendamiseks:

—	pinge 14,4–42 V,

—	voolutugevus 10–42 A,

mida kasutatakse rubriiki 8467 kuuluvate masinate valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 8479 89 97

Bioloogiliste ravimite tootmiseks ette nähtud rakukultuuri bioreaktor (316L tüüpi roostevabast austeniitterasest sisepinnaga), mille töömaht on 50, 500, 3 000 või 10 000 liitrit ja mis võib olla varustatud kohapeal puhastamise süsteemiga

0 %

31.12.2019

*ex 8481 30 91

Terasest tagasilöögiklapid:

—	avanemisrõhuga kuni 800 kPa

—	välisdiameeteriga kuni 37 mm

0 %

31.12.2019

ex 8482 10 10

ex 8482 10 90

ex 8482 50 00

Kuullaagrid ja silindriliste rullidega laagrid:

—	välisläbimõõduga vähemalt 28 mm, kuid mitte üle 140 mm,

—	lubatud tööaegse termilise stressiga üle 150 °C töörõhul kuni 14 MPa,

mida kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktorite kaitseks ja kontrolliks ette nähtud masinate tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 8482 10 10

Kuullaagrid:

—	siseläbimõõduga vähemalt 10 mm,

—	välisläbimõõduga kuni 30 mm,

—	laiusega kuni 10 mm,

—	tolmukaitsega või ilma,

mida kasutatakse mootorsõidukite rihmülekandega roolisüsteemide tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8501 10 99

Alalisvoolu samm-mootor, harjadeta, välisdiameetriga kuni 29 mm, nimikiirusega 1 500 (± 15 %) või 6 800 (± 15 %) pööret minutis, toitepingega 2 V või 8 V

0 %

31.12.2019

*ex 8501 31 00

Püsiergutusega alalisvoolumootor järgmiste omadustega:

—	mitmefaasimähis,

—	välisläbimõõt 30–80 mm,

—	nimipöörlemiskiirus kuni 15 000 pööret minutis,

—	võimsus 45–300 W ja

—	toitepinge 9–25 V

0 %

31.12.2019

*ex 8501 31 00

ex 8501 32 00

ex 8501 33 00

Kütuseelementide moodul, mis sisaldab vähemalt polümeerelektrolüütmembraan-kütuseelemente, mis võivad olla sisseehitatud jahutussüsteemiga korpuses, autode jõusüsteemide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

*ex 8501 31 00

Harjadeta alalisvoolu mootor, mille

—	välisläbimõõt on 80 mm või rohkem, kuid mitte üle 100 mm,

—	toitepingega 12 V,

—	võimsusega 20 °C juures 300 W või rohkem, kuid mitte üle 650 kW,

—	pöördemomendiga 20 °C juures 2,00 Nm või rohkem, kuid mitte üle 5,30 Nm,

—	nimikiirusega 20 °C juures 600 rpm või rohkem, kuid mitte üle 3 100 rpm,

—	mis on varustatud selüüntüüpi või Halli efektil põhineva rootori asendianduriga,

mida kasutatakse autode roolimehhanismides

0 %

31.12.2017

*ex 8503 00 99

Elektritoite juhtimiseks ettenähtud harjadeta servomootori selsüünandur

0 %

31.12.2019

ex 8503 00 99

Mootorikate elektroonilise rihmülekandega rooliajami jaoks, valmistatud kuni 2,5 mm (± 0,25 mm) paksusega galvaanitud terasest

0 %

31.12.2019

ex 8504 50 95

Võnkepoolimehhanism, mis koosneb poolisüdamiku ümber mähitud lakitud vask- või alumiinium-mähisetraadist, varustatud elektrit juhtivate sisseviiktraatidega, kasutatakse autode valjuhääldites

0 %

31.12.2019

ex 8504 90 11

Mähisesüdamikud kõrgepingealalisvoolu türistormuunduris kasutamiseks

0 %

31.12.2019

ex 8504 90 99

Võimendiga kokkuehitatud sümmeetriline paisuga suletav türistor (SGCT):

—	mis on SGCT-ga ning elektriliste ja elektrooniliste komponentidega trükkplaadil koostatud jõuahel,

—	mis suudab blokeerida pinget 6 500 V mõlemas suunas (nii juhtimis- kui ka vastassuunas)

ja mida kasutatakse keskmise suurusega stabiilse pingega muundurites (alaldites ja vaheldites)

0 %

31.12.2019

*ex 8505 11 00

Neodüümi, raua ja boori sulamist püsimagnetid, mille kuju on kas ümardatud nurkadega ristkülik

—	pikkusega kuni 90 mm,

—	laiusega kuni 90 mm ja

—	kõrgusega kuni 55 mm,

või ketas läbimõõduga kuni 90 mm, võib olla auguga keskel

0 %

31.12.2018

ex 8505 11 00

Pärast magneetimist püsimagnetina kasutamiseks ettenähtud veerandtoru,

—	mis koosneb vähemalt neodüümist, praseodüümist, rauast, boorist, düsproosiumist, alumiiniumist ja koobaltist,

—	laiusega 9,2 mm (– 0,1)

—	pikkusega 20 mm (+ 0,1) või 30 mm (+ 0,1)

kasutatakse kütusepumpade rootorite valmistamisel

0 %

31.12.2019

*ex 8505 11 00

Ketas, mis koosneb neodüümi, raua ja boori sulamist, kaetud nikli või tsingiga, pärast magneetimist ette nähtud kasutamiseks püsimagnetina;

—	kettal võib olla keskel auk;

—	ketta läbimõõt on kuni 90 mm,

kasutamiseks auto valjuhääldis

0 %

31.12.2018

*ex 8505 11 00

Kolmnurga-, ruudu- või ristkülikukujulised tooted, mis on pärast magneetimist ette nähtud püsimagnetitena kasutamiseks ning mis sisaldavad neodüümi, rauda ja boori ja mille mõõtmed on järgmised:

—	pikkus 9–105 mm,

—	laius 5–105 mm,

—	kõrgus 2–55 mm

0 %

31.12.2018

*ex 8505 19 90

Paagutatud ferriidist kettakujulised tooted läbimõõduga kuni 120 mm ja auguga keskel, mis on pärast magneetimist ette nähtud püsimagnetitena kasutamiseks, jääkmagneetumusega 245 mT — 470 mT

0 %

31.12.2018

*ex 8507 60 00

Silindriline liitiumioonaku või moodul pikkusega vähemalt 63 mm ja diameetriga vähemalt 17,2 mm, nimivõimsusega vähemalt 1 200 mAh, laaditavate patareide tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 8507 60 00

ex 8507 80 00

Laetav liitiumioonpolümeeraku:

—	nimimahtuvusega 1 060 mAh,

—	nimipingega 7,4 V (keskmine pinge tühjakslaadimisvoolu 0,2 C puhul),

—	laadimispingega 8,4 (± 0,05) V,

—	pikkusega 86,4 (± 0,1) mm,

—	laiusega 45 (± 0,1) mm,

—	kõrgusega 11 (± 0,1) mm,

mida kasutatakse kassaaparaatide tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

ex 8511 30 00

Sisseehitatud süüturiga poolikomplekt, mille koostisosad ja omadused on järgmised:

—

süütur,

—	pooliga süüteküünla komplekt sisseehitatud kinnitusklambriga,

—

korpus,

—	pikkus 140–200 mm (± 5 mm),

—	töötemperatuur – 40 kuni + 130 °C,

—	pinge 14 (± 0,1) V

0 %

31.12.2019

*ex 8516 90 00

Elektrifritteri ventilatsiooni alakoost,

—	millel on mootor võimsusega 8 W ja pöörlemiskiirusega 4 600 rpm,

—	mida juhib elektrooniline lülitusahel,

—	mis töötab vähemalt temperatuuril 110 °C,

—	mis on varustatud termoregulaatoriga

0 %

31.12.2019

ex 8518 21 00

Valjuhääldi:

—	näivtakistusega vähemalt 4 oomi, kuid mitte üle 16 oomi,

—	nimivõimsusega vähemalt 2 W, kuid mitte üle 20 W,

—	plasttoendiga või ilma ja

—	pistikuga elektrijuhtmega või juhtmeta,

mis on korpusesse paigutatud ja mida kasutatakse televiisorite ja videomonitoride tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8518 40 80

Integraalskeemi alakoost, mida kasutatakse digitaalsete audiosignaalide dekodeerimiseks, töötlemiseks ja võimendamiseks kahte või mitut kanalit hõlmavates rakendustes

0 %

31.12.2019

ex 8518 90 00

Magnetsüsteem, mis sisaldab järgmist:

—	terasest kettakujuline põhiplaat, mille ühel küljel on silinder

—	üks neodüümmagnet

—	üks pealisplaat

—	üks alusplaat

kasutatakse autode valjuhääldites

0 %

31.12.2019

ex 8518 90 00

Paberimassist või polüpropüleenist valjuhääldikoonus koos juurdekuuluvate tolmukatetega, kasutatakse autode valjuhääldites

0 %

31.12.2019

ex 8518 90 00

Elektrodünaamilise valjuhääldi membraan

—	välisdiameetriga 25–250 mm,

—	resonantssagedusega 20–150 Hz,

—	kogukõrgusega 5–50 mm,

—	servapaksusega 0,1–3 mm

0 %

31.12.2019

*ex 8521 90 00

Digitaalvideosalvesti:

—	ilma kõvakettana,

—	võib olla DVD-RW-funktsiooniga,

—	kas liikumisanduriga või liikumise jälgimise suutvusega IP ühenduvuse kaudu läbi LAN pistiku,

—	USB-jadapordiga või ilma,

kasutatakse videovalve (CCTV) seiresüsteemide valmistamisel (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8522 90 49

ex 8527 99 00

ex 8529 90 65

Trükkplaatkoost, mis sisaldab järgmisi osi:

—	raadiotuuner (mis suudab vastu võtta ja dekodeerida raadiosignaale ning edastada neid signaale sõlme piires) ilma signaali töötlemise funktsioonita,

—	mikroprotsessor, mis suudab vastu võtta kaugjuhtimissignaale ja mis juhib tuuneri kiibikomplekti,

kasutatakse koduste meelelahutussüsteemide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8522 90 49

ex 8527 99 00

ex 8529 90 65

Trükkplaat-alakoost, mis sisaldab järgmisi osi:

—	raadiotuuner, mis suudab vastu võtta ja dekodeerida raadiosignaale ning edastada neid signaale sõlme piires, signaali dekooderiga,

—	raadiosageduslike kaugjuhtimissignaalide vastuvõtja,

—	infrapuna-kaugjuhtimissignaali saatja,

—	SCART-signaali generaator,

—	televiisori seisundi andur,

kasutatakse koduste meelelahutussüsteemide valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8525 80 19

Kaugjälgimiseks ettenähtud infrapunakaamera (vastavalt ISO/TS 16949-le) järgmiste omadustega:

—	tundlikkus lainepikkuste vahemikus 8–14 μm,

—	maksimaalne resolutsioon 324 × 256 pikselit;

—	mass kuni 400 g,

—	mõõtmed kuni 70 mm × 67 mm × 75 mm,

—	veekindel korpus ja mootorsõidukile sobiv pistik ning

—	väljundsignaali kõrvalekalle kogu töötemperatuuri vahemikus kuni 20 %

0 %

31.12.2019

*ex 8525 80 19

ex 8525 80 91

Kaamera:

—	mass kuni 5,9 kg,

—	korpuseta,

—	mõõtmed kuni 405 mm × 315 mm,

—	kas ühesensorilise laengsidestusseadise (CCD) või täiendava metalloksiid-pooljuhtanduriga (CMOS), kasulike pikslite arv:

—	kuni 5 megapikslit,

kasutatakse videovalves (CCTV), seiresüsteemides või videokontrolli seadmetes (1)

0 %

31.12.2018

*ex 8525 80 19

Kujutist skaneerivad kaamerad, milles kasutatakse:

—	nn dünaamilise joonte ülekatte süsteemi,

—	NTSC-videoväljundsignaali,

—	6,5 V pinget,

—	valgustatust vähemalt 0,5 luksi

0 %

31.12.2019

*ex 8525 80 19

Kaugkaamerapea, võib olla korpuses

—	mille mõõtmed (kaablipesata) ei ületa 27 × 30 × 38,5 mm (laius × kõrgus × pikkus),

—	millel on kolm MOS-sensorit, mille efektiivsete pikslite arv on vähemalt kaks sensori kohta, ja prismaplokk RGB- spektrivärvide jaotamiseks kolmele sensorile

—	millel on C-Mount tüüpi kinnitiobjektiivi jaoks

—	mille kaal ei ületa 70 grammi

—	millel on digitaalne LVDS-videoväljund

—	millel on permanentne EEPROM-salvesti kalibreeritud andmete lokaalseks salvestamiseks, värviesituseks ja pikslite kompenseerimiseks

kasutatakse miniatuursete tööstuslike kaamerasüsteemide tootmiseks (1)

0 %

31.12.2018

ex 8527 21 59

ex 8527 29 00

Koost, mis hõlmab vähemalt:

—	trükkplaati,

—	raadiotuunerit,

—	helisagedusvõimendit,

mida kasutatakse mootorsõidukite meelelahutussüsteemides

0 %

31.12.2019

ex 8527 29 00

ex 8543 70 90

Sisseehitatav audio keskseade, millel on digitaalne videoväljund puutetundliku vedelkristallkuvari ühendamiseks; ühendatud kontrollervõrgu (CAN-võrgu) kaudu, töötab keskmise ja suure kiirusega CAN-võrgu siiniga, sisaldab või ei sisalda

—	trükkplaati, millel on globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) vastuvõtja, güroskoop ja liiklusteabekanali (Traffic Message Channel, TMC) tuuner,

—	kõvaketast, mis võimaldab kasutada mitut kaarti,

—

välkmälu,

—	kõrglahutusega (HD) digitaalset raadiot,

—	WiFi tehnoloogiat,

—	kõnetuvastussüsteemi,

—	lühisõnumite ettelugemise tehnoloogiat ning millel on

—	ühenduvus Bluetoothi, MP3 ja USB sisendiga,

—	pinge 10 V või suurem, kuid mitte üle 16 V,

gruppi 87 kuuluvate sõidukite valmistamiseks (1)

0 %

30.06.2015

*ex 8527 91 99

ex 8529 90 65

Plokk, mis sisaldab vähemalt järgmist:

—	helisageduslik võimendusseade, mis sisaldab vähemalt helisagedusvõimendit ja heligeneraatorit,

—	muundur ja

—	raadiovastuvõtja

0 %

31.12.2019

ex 8528 59 70

Vedelkristallkuvariga värvivideomonitori koost, mis on monteeritud raamile,

—	välja arvatud muu seadme sisse ehitatud koost,

—	koosneb puuteekraanist, juhtlülitusega trükkplaadist ja toiteplokist,

alaliseks paigaldamiseks või alaliseks monteerimiseks mootorsõidukites kasutatavatesse meelelahutussüsteemidesse (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8529 90 65

Satelliitraadio vastuvõtumoodul, milles satelliidi kõrgsageduslikud signaalid muundatakse digitaalselt kodeeritud audiosignaaliks; kasutatakse rubriiki nr 8527 kuuluvate toodete valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8529 90 92

Digitaalvideokaameras kujutist vastuvõttev fotoandurite („progressive scan” Interline CCD-sensor või CMOS-sensor) maatriks analoogse või digitaalse monoliitse integraalskeemi kujul, mille pikslid on väiksemad kui 12 μm × 12 μm, kas ühevärvilises versioonis, mikroläätsevõrega, milles iga üksiku piksli ette on paigutatud mikrolääts, või mitmevärvilises versioonis, koos värvifiltriga ja samuti mikroläätsevõrega, milles iga piksli ette on paigutatud mikrolääts

0 %

31.12.2019

*ex 8529 90 92

ex 8536 69 90

Mürafiltriga vahelduvvoolu pistikupesa, mis koosneb järgmistest osadest:

—	vahelduvvoolu pistikupesa (toitekaabli ühendamiseks) 230 volti,

—	integreeritud mürafilter, mis koosneb kondensaatoritest ja induktiivpoolidest,

—	ühenduskaabel vahelduvvoolu pistikupesa ühendamiseks PDP toiteplokiga,

varustatud või mitte metalltoega, mis ühendab vahelduvvoolu pistikupesa PDP teleriga

0 %

31.12.2019

ex 8529 90 92

OLED-moodulid, mis koosnevad ühest või mitmest TFT klaas- või plastikelemendist, sisaldavad orgaanilist materjali ja ei sisalda puuteekraani, ühe või mitme trükkplaadiga, kus on juhtelektroonika pikseliaadressi jaoks, kasutatakse televiisorite ja monitoride valmistamiseks

0 %

31.12.2019

ex 8529 90 92

OLED-ekraan, mis koosneb:

—	orgaaniliste valgusdioodidega orgaanilise ühendi kihist,

—	kahest juhtivast kihist elektronjuhtivuse ja aukjuhtivuse tagamiseks,

—	transistoride (TFT) kihtidest lahutusvõimega 1 920 x 1 080,

—	anoodist ja katoodist, mis varustavad orgaanilisi dioode elektriga,

—	RGB-filtrist,

—	klaasist või plastist kaitsekihist,

—	ilma pikslite adresseerimiseks vajaliku elektroonikata,

mida kasutatakse rubriiki 8528 kuuluvate kaupade tootmiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8529 90 92

Ristkülikukujuline kinnitus- ja katteraam:

—	räni ja magneesiumi sisaldavast alumiiniumsulamist,

—	pikkusega 500 mm või rohkem, kuid mitte üle 2 200 mm,

—	laiusega 300 mm või rohkem, kuid mitte üle 1 500 mm,

mida kasutatakse televiisorite tootmiseks

0 %

31.12.2017

*ex 8536 50 80

Järgmiste parameetritega mehaanilised kiiruse reguleerimise lülitid vooluringide ühendamiseks:

—	pinge 240–250 V,

—	voolutugevus 4–6 A,

mida kasutatakse rubriiki 8467 kuuluvate masinate valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8536 50 80

Järgmiste parameetritega mehaanilised lülitid vooluringide ühendamiseks:

—	pinge 240–300 V,

—	voolutugevus 3–15 A,

mida kasutatakse rubriiki 8467 kuuluvate masinate valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8536 69 90

Moodulpistik või -pistikupesa kohtvõrkude jaoks, millel võib olla ühendus muude pistikupesade jaoks ja millel on vähemalt järgmised osad:

—	ferriitsüdamikuga lairibaimpulsstrafo,

—	samafaasiline mähis,

—

takisti,

—	kondensaator,

mida kasutatakse rubriiki 8521 või 8528 kuuluvate toodete valmistamisel (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8536 69 90

Pistik või pistikupesa plastik- või metallkorpuses, kuni 96 jalaga, kasutatakse rubriiki 8521 või 8528 kuuluvate toodete valmistamisel (1)

0 %

31.12.2016

*ex 8536 69 90

Secure Digital'i (SD), CompactFlash'i, „Smart Card'i” ja ühisliidesmoodulite (kaartide) pistikupesad ja liidesed, sellist tüüpi, mida kasutatakse trükkplaatidele jootmiseks, elektriseadmete ja vooluringide ühendamiseks ning selliste elektrilülituste lülitamiseks ja kaitsmiseks, millele rakendatakse pinget kuni 1 000 V

0 %

31.12.2017

ex 8538 90 99

ex 8547 20 00

Roolilülitite polükarbonaadist või akrüülnitriilbutadieenstüreenist katted ja ümbrised, mille pealispind võib olla kaetud kriimustuskindla värviga

0 %

31.12.2019

*ex 8538 90 99

Vaskplaat, mida kasutatakse soojusvahetina selliste IGBT moodulite tootmisel, mis koosnevad rohkematest osadest kui IGBT kiibid ja dioodid, ja mille pinge on 650 V või rohkem, kuid mitte üle 1 200 V (1)

0 %

31.12.2018

*ex 8543 90 00

Roostevabast terasest katood plaadina koos riputusvardaga, plastikust külgribadega või ilma

0 %

31.12.2019

*ex 8544 20 00

ex 8544 42 90

ex 8544 49 93

Polüetüleentereftalaadi või polüvinüülkloriidiga isoleeritud elastne kaabel

—	pingele kuni 60 V,

—	voolutugevusele kuni 1 A,

—	kuumuskindlusega kuni 105 °C,

—	traatide läbimõõduga kuni 0,1 mm (± 0,01 mm), soonte läbimõõduga kuni 0,8 mm (± 0,03 mm),

—	soontevaheline kaugus kuni 0,5 mm ja

—	soonte kesktelgede vaheline kaugus kuni 1,25 mm

0 %

31.12.2018

ex 8544 30 00

ex 8544 42 90

Rooliajami kaablikimp tööpingega 12 V, mõlemas otsas pistikuga varustatud, vähemalt kolme plastist ankurklambriga mootorsõiduki roolikarbile kinnitamiseks

0 %

31.12.2019

ex 8544 30 00

Multifunktsionaalseks mõõtmiseks ettenähtud kaablikimp

—	pingele 5–90 V,

—	võimeline edastama teavet CAN-protokolli kaudu,

kasutamiseks rubriigi 8711 sõidukite valmistamisel (1)

0 %

31.12.2019

*ex 8714 91 10

ex 8714 91 10

Alumiiniumist või alumiiniumist ja süsinikust raam, kasutatakse jalgrataste valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

*ex 8714 91 30

ex 8714 91 30

Alumiiniumist esikahvlid, kasutatakse jalgrataste valmistamiseks (1)

0 %

31.12.2018

ex 9001 50 41

ex 9001 50 49

Lahtilõikamata korrigeeriv plastiklääts, viimistletud mõlemalt küljelt, ümmarguse kujuga:

—	läbimõõduga 4,9 cm või rohkem, kuid mitte üle 8,2 cm,

—	kogupaksusega 0,5 cm või rohkem, kuid mitte üle 1,2 cm,

selline, mida tuleb enne prilliraamidesse sobitamist töödelda

1,45 %

31.12.2019

ex 9001 50 80

Lahtilõikamata korrigeeriv plastiklääts, viimistletud ainult ühelt küljelt, ümmarguse kujuga:

—	läbimõõduga 5,9 cm või rohkem, kuid mitte üle 8,5 cm,

—	kogupaksusega 1,2 cm või rohkem, kuid mitte üle 2,7 cm,

selline, mida tuleb enne prilliraamidesse sobitamist töödelda

0 %

31.12.2019

*ex 9001 90 00

Frontaalprojektsioonekraanide valmistamisel kasutatav optiline kile vähemalt 5 mitmekihilise struktuuriga, mille hulka kuuluvad tagaküljel asuv peegeldi, esikülje kattekiht ja kuni 0,65 μm sammuga kontrastfilter (1)

0 %

31.12.2019

ex 9013 80 90

Elektrooniline pooljuht-mikropeegel korpuses, mis sobib trükkplaatide täisautomaatseks kokkupanekuks; koosneb põhiliselt järgmiste elementide kombinatsioonist:

—	üks või mitu rakendusotstarbelist integraallülitust (ASIC),

—	üks või mitu pooljuhttehnoloogia abil valmistatud mikroelektromehaanilist sensorelementi (MEMS), mille mehaanilised koostisosad on paigutatud kolmemõõtmeliste struktuuridena pooljuhtmaterjalile,

paigaldamiseks gruppide 84–90 ja 95 toodetesse

0 %

31.12.2019

ex 9025 80 40

Elektrooniline temperatuuri-, õhurõhu- ja õhuniiskuse andur (keskkonnaandur) korpuses, mis sobib trükkplaatide täisautomaatseks kokkupanekuks; koosneb põhiliselt järgmiste elementide kombinatsioonist:

—	üks või mitu rakendusotstarbelist integraallülitust (ASIC),

—	üks või mitu pooljuhttehnoloogia abil valmistatud mikroelektromehaanilist sensorelementi (MEMS), mille mehaanilised koostisosad on paigutatud kolmemõõtmeliste struktuuridena pooljuhtmaterjalile,

paigaldamiseks gruppide 84–90 ja 95 toodetesse

0 %

31.12.2019

ex 9031 80 34

Nukkvõlli asendi pooljuht-andur, millel on:

—	vormitud plastist väliskest,

—	juhtseadme tööpinge vähemalt 4,5, kuid mitte rohkem kui 7 VCC,

kasutamiseks gruppi 87 kuuluvate sõidukite valmistamisel (1)

0 %

31.12.2019

*ex 9031 80 38

Elektrooniline pooljuht-kiirendusmõõtur korpuses; koosneb põhiliselt järgmisest:

—	kombinatsioon ühest või mitmest rakendusotstarbelisest integraallülitusest (ASIC) ja

—	ühest või mitmest pooljuhttehnoloogia abil valmistatud mikroelektromehaanilisest sensorelemendist (MEMS), mille mehaanilised koostisosad on paigutatud kolmemõõtmeliste struktuuridena pooljuhtmaterjalile,

paigaldamiseks gruppide 84–90 ja 95 toodetesse

0 %

31.12.2018

ex 9031 80 38

Kombineeritud elektrooniline kiirendus- ja magnetväljaandur korpuses, mis sobib trükkplaatide täisautomaatseks kokkupanekuks; koosneb põhiliselt järgmiste elementide kombinatsioonist:

—	üks või mitu rakendusotstarbelist integraallülitust (ASIC),

—	üks või mitu pooljuhttehnoloogia abil valmistatud mikroelektromehaanilist sensorelementi (MEMS), mille mehaanilised koostisosad on paigutatud kolmemõõtmeliste struktuuridena pooljuhtmaterjalile,

paigaldamiseks gruppide 84–90 ja 95 toodetesse

0 %

31.12.2019

ex 9031 80 38

Elektrooniline kiirendus-, magnetvälja- ja nurkkiiruseandur korpuses, mis sobib trükkplaatide täisautomaatseks kokkupanekuks; moodustab üksteisest lahutamatute elementide kombinatsiooni, mis koosneb põhiliselt järgmisest:

—	üks või mitu rakendusotstarbelist integraallülitust (ASIC),

—	üks või mitu pooljuhttehnoloogia abil valmistatud mikroelektromehaanilist sensorelementi (MEMS), mille mehaanilised koostisosad on paigutatud kolmemõõtmeliste struktuuridena pooljuhtmaterjalile,

paigaldamiseks gruppide 84–90 ja 95 toodetesse

0 %

31.12.2019

(1) Tollimaksude kohaldamine peatatakse vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1)) artiklitele 291–300.

II LISA

Artikli 1 punkti 1 alapunktis d osutatud tariifide peatamine:

CN-kood	TARIC
ex 1511 90 19	10
ex 1511 90 91	10
ex 1513 11 10	10
ex 1513 19 30	10
ex 1513 21 10	10
ex 1513 29 30	10
ex 1516 20 96	20
ex 1517 90 99	10
ex 2008 99 49	30
ex 2008 99 99	40
ex 2009 49 30	91
ex 2009 81 31	10
ex 2207 20 00	20
ex 2207 20 00	80
ex 2818 20 00	10
2819 10 00
ex 2827 39 85	30
ex 2842 10 00	20
ex 2842 90 10	10
ex 2846 10 00	10
ex 2846 10 00	40
ex 2904 10 00	30
ex 2904 10 00	50
ex 2904 20 00	40
ex 2904 90 40	10
ex 2904 90 95	20
ex 2904 90 95	30
ex 2905 19 00	40
ex 2905 29 90	10
ex 2905 29 90	20
ex 2905 49 00	10
ex 2905 59 98	20
ex 2906 29 00	10
ex 2907 19 90	10
ex 2909 30 90	10
ex 2909 30 90	20
ex 2914 69 90	20
ex 2915 39 00	50
ex 2915 90 70	50
ex 2916 13 00	10
ex 2917 11 00	30
ex 2917 19 10	10
ex 2917 19 90	25
ex 2917 19 90	30
ex 2918 99 90	20
ex 2918 99 90	70
ex 2921 19 50	10
ex 2921 42 00	70
ex 2921 45 00	10
ex 2921 45 00	40
ex 2921 49 00	60
ex 2921 51 19	20
ex 2921 51 19	50
ex 2921 59 90	50
ex 2922 19 85	40
ex 2922 19 85	80
ex 2922 21 00	30
ex 2922 21 00	50
ex 2922 29 00	55
ex 2922 29 00	65
ex 2922 49 85	15
ex 2922 49 85	50
ex 2922 50 00	20
ex 2923 90 00	45
ex 2924 29 98	20
ex 2924 29 98	92
ex 2926 90 95	20
ex 2926 90 95	60
ex 2926 90 95	63
ex 2926 90 95	64
ex 2926 90 95	70
ex 2926 90 95	74
ex 2926 90 95	75
ex 2927 00 00	70
ex 2929 10 00	15
ex 2929 90 00	20
ex 2930 90 99	62
ex 2930 90 99	64
ex 2930 90 99	81
ex 2930 90 99	84
ex 2931 90 90	05
ex 2931 90 90	10
ex 2931 90 90	14
ex 2931 90 90	15
ex 2931 90 90	18
ex 2931 90 90	20
ex 2931 90 90	24
ex 2931 90 90	30
ex 2931 90 90	33
ex 2931 90 90	35
ex 2931 90 90	40
ex 2931 90 90	50
ex 2931 90 90	55
ex 2931 90 90	70
ex 2931 90 90	72
ex 2931 90 90	75
ex 2931 90 90	86
ex 2931 90 90	87
ex 2931 90 90	89
ex 2931 90 90	91
ex 2931 90 90	92
ex 2931 90 90	96
ex 2932 19 00	40
ex 2932 19 00	41
ex 2932 19 00	45
ex 2932 19 00	70
ex 2932 99 00	40
ex 2933 19 90	50
ex 2933 19 90	60
ex 2933 29 90	40
ex 2933 39 99	20
ex 2933 39 99	24
ex 2933 39 99	30
ex 2933 39 99	45
ex 2933 39 99	47
ex 2933 39 99	48
ex 2933 39 99	55
ex 2933 49 90	60
ex 2933 59 95	45
ex 2933 59 95	50
ex 2933 59 95	55
ex 2933 59 95	65
ex 2933 59 95	75
ex 2933 79 00	60
ex 2933 99 80	32
ex 2933 99 80	35
ex 2933 99 80	37
ex 2933 99 80	55
ex 2933 99 80	76
ex 2933 99 80	88
ex 2934 10 00	60
ex 2934 99 90	20
ex 2934 99 90	30
ex 2934 99 90	83
ex 2934 99 90	84
ex 2935 00 90	30
ex 2935 00 90	53
ex 2935 00 90	63
ex 2935 00 90	77
ex 2935 00 90	82
ex 3204 17 00	40
ex 3204 17 00	50
ex 3204 19 00	11
ex 3204 19 00	21
ex 3204 19 00	31
ex 3204 19 00	41
ex 3204 19 00	51
ex 3204 19 00	61
ex 3204 20 00	20
ex 3206 49 70	10
ex 3208 90 19	45
ex 3402 90 10	60
ex 3402 90 10	70
ex 3504 00 90	10
ex 3506 91 00	40
ex 3701 30 00	20
ex 3705 90 90	10
ex 3707 10 00	45
ex 3707 10 00	50
ex 3707 90 90	40
ex 3707 90 90	85
ex 3808 91 90	30
ex 3808 92 90	50
ex 3808 93 23	10
ex 3808 93 90	10
ex 3809 92 00	20
ex 3811 19 00	10
ex 3812 30 80	30
ex 3815 19 90	60
ex 3815 90 90	70
ex 3815 90 90	80
ex 3820 00 00	20
ex 3824 90 97	05
ex 3824 90 97	06
ex 3824 90 97	07
ex 3824 90 97	08
ex 3824 90 97	09
ex 3824 90 97	10
ex 3824 90 97	11
ex 3824 90 97	12
ex 3824 90 97	13
ex 3824 90 97	14
ex 3824 90 97	15
ex 3824 90 97	16
ex 3824 90 97	17
ex 3824 90 97	18
ex 3824 90 97	20
ex 3824 90 97	21
ex 3824 90 97	22
ex 3824 90 97	23
ex 3824 90 97	24
ex 3824 90 97	25
ex 3824 90 97	26
ex 3824 90 97	27
ex 3824 90 97	28
ex 3824 90 97	29
ex 3824 90 97	30
ex 3824 90 97	31
ex 3824 90 97	32
ex 3824 90 97	33
ex 3824 90 97	34
ex 3824 90 97	35
ex 3824 90 97	36
ex 3824 90 97	37
ex 3824 90 97	38
ex 3824 90 97	39
ex 3824 90 97	40
ex 3824 90 97	41
ex 3824 90 97	42
ex 3824 90 97	43
ex 3824 90 97	44
ex 3824 90 97	45
ex 3824 90 97	46
ex 3824 90 97	47
ex 3824 90 97	48
ex 3824 90 97	49
ex 3824 90 97	50
ex 3824 90 97	51
ex 3824 90 97	52
ex 3824 90 97	53
ex 3824 90 97	54
ex 3824 90 97	55
ex 3824 90 97	56
ex 3824 90 97	57
ex 3824 90 97	58
ex 3824 90 97	59
ex 3824 90 97	60
ex 3824 90 97	61
ex 3824 90 97	62
ex 3824 90 97	63
ex 3824 90 97	64
ex 3824 90 97	65
ex 3824 90 97	66
ex 3824 90 97	78
ex 3824 90 97	79
ex 3824 90 97	80
ex 3824 90 97	81
ex 3824 90 97	82
ex 3824 90 97	83
ex 3824 90 97	84
ex 3824 90 97	85
ex 3824 90 97	87
ex 3824 90 97	88
ex 3824 90 97	89
ex 3824 90 97	90
ex 3824 90 97	92
ex 3824 90 97	94
ex 3824 90 97	95
ex 3824 90 97	97
ex 3901 10 10	10
ex 3901 90 90	30
ex 3901 90 90	40
ex 3902 10 00	40
ex 3902 90 90	60
ex 3902 90 90	93
ex 3903 19 00	30
ex 3903 90 90	15
ex 3903 90 90	20
ex 3903 90 90	25
ex 3903 90 90	75
ex 3904 10 00	20
ex 3904 30 00	20
ex 3904 50 90	92
ex 3906 90 90	41
ex 3906 90 90	85
ex 3906 90 90	87
ex 3907 40 00	10
ex 3907 40 00	20
ex 3907 40 00	30
ex 3907 40 00	40
ex 3907 40 00	50
ex 3907 40 00	60
ex 3907 60 80	30
ex 3907 91 90	10
ex 3907 99 90	70
ex 3908 90 00	50
ex 3909 50 90	10
ex 3910 00 00	60
ex 3911 90 99	31
ex 3916 20 00	91
ex 3917 40 00	91
ex 3919 10 80	23
ex 3919 10 80	27
ex 3919 10 80	32
ex 3919 10 80	37
ex 3919 10 80	43
ex 3919 10 80	85
ex 3919 90 00	20
ex 3919 90 00	22
ex 3919 90 00	24
ex 3919 90 00	26
ex 3919 90 00	28
ex 3919 90 00	29
ex 3919 90 00	33
ex 3919 90 00	37
ex 3919 90 00	44
ex 3920 20 29	93
ex 3920 59 90	20
ex 3920 62 19	25
ex 3920 62 19	81
ex 3920 91 00	51
ex 3920 91 00	52
ex 3920 91 00	92
ex 3920 91 00	93
ex 3921 90 55	25
ex 3921 90 55	30
ex 3921 90 60	95
ex 4408 39 30	10
ex 5404 19 00	30
ex 5607 50 90	10
ex 5911 90 90	40
ex 6814 10 00	10
ex 7019 19 10	30
ex 7019 19 10	55
ex 7019 40 00	21
ex 7019 40 00	29
ex 7325 99 10	20
ex 7326 20 00	20
ex 8108 90 30	10
ex 8405 90 00	10
ex 8409 91 00	10
ex 8409 99 00	20
ex 8411 99 00	50
ex 8414 30 81	50
ex 8414 90 00	20
ex 8418 99 10	50
ex 8418 99 10	60
ex 8467 99 00	10
ex 8479 89 97	40
ex 8481 30 91	91
ex 8501 10 99	82
ex 8501 31 00	40
ex 8501 31 00	65
ex 8501 31 00	70
ex 8503 00 99	35
ex 8504 40 82	50
ex 8505 11 00	33
ex 8505 11 00	70
ex 8505 11 00	80
ex 8505 19 90	30
ex 8507 60 00	30
ex 8516 90 00	60
ex 8518 40 80	91
ex 8521 90 00	20
ex 8522 90 49	60
ex 8522 90 49	65
ex 8525 80 19	25
ex 8525 80 19	31
ex 8525 80 19	35
ex 8525 80 19	50
ex 8525 80 91	10
ex 8527 91 99	10
ex 8527 99 00	10
ex 8527 99 00	20
ex 8529 90 65	25
ex 8529 90 65	35
ex 8529 90 65	40
ex 8529 90 65	45
ex 8529 90 92	47
ex 8529 90 92	49
ex 8529 90 92	70
ex 8536 50 11	35
ex 8536 50 80	81
ex 8536 50 80	82
ex 8536 69 90	82
ex 8536 69 90	83
ex 8536 69 90	85
ex 8536 69 90	88
ex 8538 90 99	95
ex 8543 90 00	20
ex 8544 20 00	10
ex 8544 42 90	20
ex 8544 49 93	20
ex 8544 49 95	10
ex 8708 21 10	10
ex 8708 21 90	10
ex 8714 91 10	23
ex 8714 91 10	33
ex 8714 91 10	70
ex 8714 91 30	23
ex 8714 91 30	33
ex 8714 91 30	70
ex 9001 90 00	21
ex 9001 90 00	65
ex 9031 80 38	20

III LISA

Artikli 1 punkti 2 alapunktis a osutatud täiendavad mõõtühikud:

CN	TARIC	Täiendav mõõtühik
3926 90 97	31	p/st
3926 90 97	37	p/st
7006 00 90	25	p/st
7009 10 00	20	p/st
8103 90 90	10	p/st
8207 19 10	10	p/st
8401 40 00	10	p/st
8413 91 00	30	p/st
8421 21 00	20	p/st
8479 89 97	60	p/st
8482 10 10	10	p/st
8482 10 10	20	p/st
8482 10 90	10	p/st
8482 50 00	10	p/st
8503 00 99	60	p/st
8504 50 95	60	p/st
8504 90 11	20	p/st
8504 90 99	20	p/st
8505 11 00	45	p/st
8511 30 00	20	p/st
8518 90 00	30	p/st
8518 90 00	40	p/st
8518 90 00	50	p/st
8527 29 00	30	p/st
8529 90 92	55	p/st
8529 90 92	65	p/st
8538 90 99	30	p/st
8538 90 99	40	p/st
8543 70 90	13	p/st
8543 90 00	60	p/st
8544 30 00	40	p/st
8544 30 00	50	p/st
8544 42 90	40	p/st
8547 20 00	10	p/st
9013 80 90	10	p/st
9025 80 40	40	p/st
9031 80 34	40	p/st
9031 80 38	30	p/st
9031 80 38	40	p/st
3824 90 96	75	m3
7605 29 00	10	m

IV LISA

Artikli 1 punkti 2 alapunktis b osutatud täiendavad mõõtühikud:

CN	TARIC	Täiendav mõõtühik
8479 89 97	40	p/st
8504 40 82	50	p/st
3907 40 00	50	m3
3907 40 00	60	m3
3824 90 97	90	m3

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/67

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1342/2014,

17. detsember 2014,

millega muudetakse IV ja V lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ), (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 punkti a ja lõiget 5 ning artikli 14 lõikeid 2 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 850/2004 on liidu õigusesse üle võetud kohustused, mis on sätestatud püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioonis (edaspidi „konventsioon”), millega liitumine on ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu otsusega 2006/507/EÜ, (2) ning piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni juurde kuuluvas püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevas protokollis (edaspidi „protokoll”), millega liitumine on ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu otsusega 259/2004/EÜ (3).

(2)

Konventsiooniosaliste konverentsi 4.–8. maini 2009 toimunud neljandal kohtumisel lepiti kokku, et konventsiooni lisadesse kantakse kloordekoon, heksabromobifenüül, heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan, samuti pentaklorobenseen, tetrabromodifenüüleeter, pentabromodifenüüleeter, heksabromodifenüüleeter ja heptabromodifenüüleeter ning perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (edaspidi „PFOS”).

(3)	Kuna oli kahtlusi, kas teaduslikud andmed püsivate orgaaniliste saasteainete broomitud difenüüleetrite ja PFOSi koguste ja sisalduse kohta toodetes ja jäätmetes on täielikud ja esindavad, kanti nimetatud ained ajutiselt määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisasse ilma viiteta sisalduse piirnormile.

(4)

Praeguseks on hinnatud täiendavaid teaduslikke andmeid polübroomitud difenüüleetrite ja PFOSi koguste ja sisalduse kohta toodetes ja jäätmetes. Seepärast tuleb asjatu viivituseta kehtestada püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse piirnormid, et tagada määruse (EÜ) nr 850/2004 ühetaoline kohaldamine ja vältida kõnealuste ainete jätkuvat sattumist keskkonda.

(5)	Protokolli täitevorgan otsustas 14.–18. detsembrini 2009 toimunud 27. istungjärgul lisada protokolli heksaklorobutadieeni, polüklooritud naftaleenid ja lühiahelalised klooritud parafiinid (short-chain chlorinated paraffins, SCCP).

(6)	Konventsiooniosaliste konverents tegi 25.–29. aprillini 2011 toimunud viiendal kohtumisel otsuse lisada endosulfaan selliste püsivate orgaaniliste saasteainete loetelusse, mis tuleb kogu maailmas kasutusest kõrvaldada, välja arvatud mõned erandid.

(7)	Protokolli täitevorgani ja konventsiooniosaliste konverentsi otsustest tulenevalt on vaja määruse (EÜ) nr 850/2004 IV ja V lisa ajakohastada, et kanda sinna nimetatud ained.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 850/2004 vastavalt muuta.

(9)	Selleks et anda ettevõtjatele ja pädevatele ametiasutustele piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama alates 18. juunist 2015.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (4) artikli 39 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 850/2004 muudetakse järgmiselt:

1)	IV lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas oleva tekstiga;

2)	V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama alates 18. juunist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(2) Nõukogu otsus 2006/507/EÜ, 14. oktoober 2004, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

(3) Nõukogu otsus 2004/259/EÜ, 19. veebruar 2004, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.2.2004, lk 35).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

I LISA

„IV LISA

Artiklis 7 kehtestatud jäätmekäitlussätete alla kuuluvate ainete loend

Aine	CASi nr	EÜ nr	Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud kontsentratsioonipiir [Termin on muutunud. Uus termin on „sisalduse piirnorm”.]
Endosulfaan	115-29-7 959-98-8 33213-65-9	204-079-4	50 mg/kg
Heksaklorobutadieen	87-68-3	201-765-5	100 mg/kg
Polüklooritud naftaleenid (1)			10 mg/kg
Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd)	85535-84-8	287-476-5	10 000 mg/kg
Tetrabromodifenüüleeter C12H6Br4O			Tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri ja heptabromodifenüüleetri sisalduste summa: 1 000 mg/kg
Pentabromodifenüüleeter C12H5Br5O
Heksabromodifenüüleeter C12H4Br6O
Heptabromodifenüüleeter C12H3Br7O
Perfluoroktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) C8F17SO2X (X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, kaasa arvatud polümeerid)			50 mg/kg
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF)			15 μg/kg (2)
DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis-(4-klorofenüül)etaan)	50-29-3	200-024-3	50 mg/kg
Klordaan	57-74-9	200-349-0	50 mg/kg
Heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan	58-89-9 319-84-6 319-85-7 608-73-1	210-168-9 200-401-2 206-270-8 206-271-3	50 mg/kg
Dieldriin	60-57-1	200-484-5	50 mg/kg
Endriin	72-20-8	200-775-7	50 mg/kg
Heptakloor	76-44-8	200-962-3	50 mg/kg
Heksaklorobenseen	118-74-1	200-273-9	50 mg/kg
Kloordekoon	143-50-0	205-601-3	50 mg/kg
Aldriin	309-00-2	206-215-8	50 mg/kg
Pentaklorobenseen	608-93-5	210-172-5	50 mg/kg
Polüklooritud bifenüülid (PCBd)	1336-36-3 ja muud	215-648-1	50 mg/kg (3)
Mireks	2385-85-5	219-196-6	50 mg/kg
Toksafeen	8001-35-2	232-283-3	50 mg/kg
Heksabromobifenüül	36355-01-8	252-994-2	50 mg/kg

(1) Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomitega.

(2) PCDD ja PCDFi sisalduse piirnormide arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD	TEF
2,3,7,8-TeCDD	1
1,2,3,7,8-PeCDD	1
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0,01
OCDD	0,0003
PCDF	TEF
2,3,7,8-TeCDF	0,1
1,2,3,7,8-PeCDF	0,03
2,3,4,7,8-PeCDF	0,3
1,2,3,4,7,8-HxCDF	0,1
PCDD	TEF
1,2,3,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF	0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0,01
OCDF	0,0003

(3) Asjakohasel juhul rakendatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.”

II LISA

V lisa 2. osas asendatakse tabel järgmisega:

„Jäätmed vastavalt komisjoni otsuses 2000/532/EÜ esitatud liigitusele

IV lisas loetletud ainete kontsentratsiooni ülempiir (1) [Termin on muutunud. Uus termin on „sisalduse piirnorm”.]

Toiming

TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd): 10 000 mg/kg;

aldriin: 5 000 mg/kg;

klordaan: 5 000 mg/kg;

kloordekoon: 5 000 mg/kg;

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan): 5 000 mg/kg;

dieldriin: 5 000 mg/kg;

endosulfaan: 5 000 mg/kg;

endriin: 5 000 mg/kg;

heptakloor: 5 000 mg/kg;

heksabromobifenüül: 5 000 mg/kg;

heksaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

heksaklorobutadieen: 1 000 mg/kg;

heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan: 5 000 mg/kg;

mireks: 5 000 mg/kg;

pentaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

perfluoroktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS)

(C8F17SO2X)

(X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, sealhulgas polümeerid): 50 mg/kg;

polüklooritud bifenüülid (PCB-d) (3): 50 mg/kg;

polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) (4): 5 mg/kg;

polüklooritud naftaleenid*: 1 000 mg/kg;

tetrabromodifenüüleetri (C12H6Br4O), pentabromodifenüüleetri (C12H5Br5O), heksabromodifenüüleetri C12H4Br6O) ja heptabromodifenüüleetri (C12H3Br7O) kontsentratsioonide summa: 10 000 mg/kg;

toksafeen: 5 000 mg/kg;

Püsiladustamine on lubatud üksnes kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:

ladustamine toimub ühes järgmistest kohtadest:

—	sügaval maa all asuvas kaljukihistus;

—	soolakaevanduses;

—	ohtlike jäätmete matmispaigas, eeldades, et jäätmed on viidud tahkele kujule või osaliselt stabiliseeritud, kus see on tehniliselt teostatav, nagu nõutakse jäätmete liigitamisel otsuse 2000/532/EÜ alajaotisesse 1903;

2)	järgitakse nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (5) ja nõukogu otsuse 2003/33/EÜ (6) sätteid;

3)	on tõendatud, et valitud toiming on keskkonna seisukohast eelistatav.

10 01

Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed)

10 01 14 * (2)

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatuhk

10 01 16 *

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

10 02

Raua- ja terasetootmisjäätmed

10 02 07 *

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 03

Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 03 04 *

Primaarsulatusräbu

10 03 08 *

Soolaräbu sekundaarsulatusest

10 03 09 *

Musträbu sekundaarsulatusest

10 03 19 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

10 03 21 *

Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm)

10 03 29 *

Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed

10 04

Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 04 01 *

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 04 02 *

Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu

10 04 04 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 04 05 *

Muud peenosakesed ja tolm

10 04 06 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 05

Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 05 03 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 05 05 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 06

Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 06 03 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 06 06 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 08

Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 08 08 *

Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest

10 08 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

10 09

Mustmetallide valujäätmed

10 09 09 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED

16 11

Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed

16 11 01 *

Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 03 *

Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS)

17 01

Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted

17 01 06 *

Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid

17 05

Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas

17 05 03 *

Ohtlikke aineid sisaldav pinnas ja kivid

17 09

Muu ehitus- ja lammutuspraht

17 09 02 *

PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht, välja arvatud PCB-sid sisaldavad seadmed

17 09 03 *

Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht)

JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISE JÄÄTMED

19 01

Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed

19 01 07 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

19 01 11 *

Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu

19 01 13 *

Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

19 01 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk

19 04

Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed

19 04 02 *

Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed

19 04 03 *

Klaasistumata tahke faas

(1) Sisalduse piirnormid kehtivad üksnes ohtlike jäätmete matmispaiga suhtes ning neid ei kohaldata ohtlike jäätmete maa-aluste püsihoidlate, sealhulgas soolakaevanduste suhtes.

(2) Kõiki tärniga * märgitud jäätmeid loetakse ohtlikeks jäätmeteks vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja nende käitlemist reguleeritakse kõnealuse direktiivi sätetega.

(3) Kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.

(4) PCDD ja PCDFi kontsentratsioonipiiride arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD	TEF
2,3,7,8-TeCDD	1
1,2,3,7,8-PeCDD	1
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0,01
OCDD	0,0003
PCDF	TEF
2,3,7,8-TeCDF	0,1
1,2,3,7,8-PeCDF	0,03
2,3,4,7,8-PeCDF	0,3
1,2,3,4,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF	0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF	0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0,01
OCDF	0,0003

(5) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(6) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27.”

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/75

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1343/2014,

17. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 951/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 951/2007 (2).

(2)

Kuna Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piiriüleste koostööprogrammide algus hilines, pikendati komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 435/2011 (3) alusel projektide rakendamise järku 31. detsembrilt 2014. aastal 31. detsembrini 2015. Seega tuleks lõpetamise järku ja asjaomaseid sätteid vastavalt kohandada.

(3)	Tuleks ette näha säte, mis võimaldab ühise seirekomitee põhjendatud taotluse korral komisjonil nõustuda ühise rakenduskava tegevusperioodi pikendamisega, kui tegemist on ettenägematute ja nõuetekohaselt põhjendatud vajaduste või asjaoludega.

(4)

Eiramisjuhtumite tulemuslik käsitlemine on oluline, et kaitsta liidu finantshuve ja tagada programmide usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine. Selle taustal ja arvestades, et finantskorrektsioonid on peamine vahend liidu rahastatavate kuludega seotud eeskirjade eiramiste korrigeerimiseks eelarve täitmise puhul koostöös liikmesriikidega, tuleks määrusesse (EÜ) nr 951/2007 lisada finantskorrektsioone käsitlevad asjaomased sätted.

(5)	Osalevate riikide õiguskindluse tagamiseks on asjakohane kehtestada erikord ja -menetlused ühise juhtorgani tehtavate finantskorrektsioonide jaoks, järgides võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(6)	Määrust (EÜ) nr 951/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (4) alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 951/2007 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse artikkel 26a:

„Artikkel 26a

Ühise juhtorgani tehtavad finantskorrektsioonid

1. Eeskirjade eiramise ärahoidmine ja uurimine ning vajalike finantskorrektsioonide ja tagasinõudmiste tegemine on esmajoones ühise juhtorgani ülesanne.

Ühine juhtorgan teeb projektides või tehnilises abis avastatud üksiku eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad projekti või tehnilise abi jaoks antava liidu rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Ühine juhtorgan võtab arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskusastet ning tekitatud rahalist kahju ja kohaldab proportsionaalseid finantskorrektsioone. Kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kehtestamise kriteeriumid ning kindlamääraliste või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid võivad olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, (5) eriti selle artikli 144 kohaselt vastu võetud kriteeriumid ning komisjoni 19. detsembri 2013. aasta otsuses (6) sisalduvad kriteeriumid. Ühine juhtorgan kirjendab finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamise aastaaruandesse, mille jooksul tühistamist käsitlev otsus tehakse.

2. Liidu rahalist toetust, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 1, võib asjaomase programmi raames uuesti kasutada, kui lõikest 3 ei tulene teisiti. Programmi vahendite ümberjaotamine on muu hulgas kooskõlas artiklitega 7, 13, 18 ja 43.

3. Lõike 1 kohaselt tühistatud rahalist toetust ei tohi kasutada projekti jaoks, mille suhtes finantskorrektsiooni kohaldati, või projektikonkursside kaudu valitud projektide jaoks.

Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32

Lõpparuanne ühise rakenduskava rakendamise kohta sisaldab kogu rakenduskava kestuse kohta mutatis mutandis samu elemente kui aastaaruanded, sealhulgas lisasid. Lõpparuanne esitatakse hiljemalt 30. juuniks 2017 nende rakenduskavade kohta, mille rakendamise järku on pikendatud 31. detsembrilt 2014. aastal 31. detsembrini 2015, ja hiljemalt 30. juuniks 2016 nende rakenduskavade kohta, mille rakendamise järk lõpeb 31. detsembril 2014.”

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Iga ühise rakenduskava tegevusperiood algab kõige varem kuupäeval, mil komisjon ühise rakenduskava vastu võtab, ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2017.”

Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	ühise rakenduskava finantsalane lõpetamise järk, mis hõlmab kõikide rakenduskava raames sõlmitud lepingute finantsalast lõpetamist, rakenduskava järelhindamist, lõpparuande esitamist ja komisjoni tehtavaid lõppmakseid või lõplikke sissenõudmisi ning mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2017.”

Lisatakse lõige 3:

„3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib komisjon ühise seirekomitee põhjendatud taotluse korral nõustuda ühise rakenduskava tegevusperioodi pikendamisega, kui tegemist on ettenägematute ja nõuetekohaselt põhjendatud vajaduste või asjaoludega. Sellisel juhul ei kohaldata artiklis 32 sätestatud lõpparuande esitamise tähtaegu.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 951/2007, 9. august 2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad (ELT L 210, 10.8.2007, lk 10).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 435/2011, 5. mai 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 951/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad (ELT L 118, 6.5.2011, lk 1.)

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 232/2014, 11. märts 2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(6) Komisjoni otsus, 19. detsember 2013, millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju (C(2013) 9527).”

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/78

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1344/2014,

17. detsember 2014,

millega lisatakse Prantsusmaa ja Hispaania 2014.–2015. aasta anšoovisepüügi kvoodile Biskaia lahe piirkonnas kogused, mille nimetatud riigid olid nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatanud püügihooajal 2013–2014

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid paluda komisjonilt enne neile eraldatud kvoodi kohaldamise aasta 31. oktoobrit peatada maksimaalselt 10 % kvoodist ja kanda see üle järgmisse aastasse. Komisjon peab peatatud koguse lisama asjaomasele kvoodile.

(2)	Biskaia lahe (ICESi VIII alapiirkond) anšoovisevaru lubatud kogupüük ja iga liikmesriigi kvoot on praegu kehtestatud püügihooajaks, mis kestab 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

(3)	Nõukogu määrusega (EL) nr 713/2013 (2) on kindlaks määratud anšoovisepüügi kvoodid Biskaia lahes (ICESi VIII alapiirkond) 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 kestvaks hooajaks.

(4)	Nõukogu määrusega (EL) nr 779/2014 (3) on kindlaks määratud anšoovisepüügi kvoodid Biskaia lahes (ICESi VIII alapiirkond) 1. juulist 2014 kuni 30. juunini 2015 kestvaks hooajaks.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (4) artikli 16 lõike 8 kohaseid kalapüügivõimaluste vahetamisi ja määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohast kvootide ülekandmist, on Prantsusmaa ja Hispaania jaoks arvutatud kõnealuste kalavarude 2013.–2014. aasta püügihooaja kvoodid vastavalt 3 590,9 tonni ja 15 226 tonni.

(6)	2013.–2014. aasta püügihooaja lõpus teatasid Prantsusmaa ja Hispaania, et on püüdnud Biskaia lahest kokku vastavalt 3 197,05 ja 14 468,16 tonni anšoovist.

(7)

Prantsusmaa ja Hispaania on esitanud määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohase taotluse peatada osa nende 2013.–2014. püügihooaja anšoovisepüügi kvootidest ja kanda need osad üle järgmisse püügihooaega. Käesolevas määruses osutatud piirides tuleks peatatud kogused lisada määrusega (EL) nr 779/2014 2014.–2015. aasta püügihooajaks eraldatud kvootidele.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Prantsusmaa jaoks määruses (EL) nr 779/2014 kindlaks määratud anšoovisepüügi kvooti Biskaia lahes suurendatakse 359,09 tonni võrra.

Artikkel 2

Hispaania jaoks määruses (EL) nr 779/2014 kindlaks määratud anšoovisepüügi kvooti Biskaia lahes suurendatakse 757,84 tonni võrra.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 713/2013, 23. juuli 2013, millega määratakse kindlaks anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2013/14 (ELT L 201, 26.7.2013, lk 8).

(3) Nõukogu määrus (EL) nr 779/2014, 17. juuli 2014, millega määratakse kindlaks anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2014–2015 (ELT L 212, 18.7.2014, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/80

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1345/2014,

17. detsember 2014,

suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi ülemääraste koguste kindlaksmääramise kohta Horvaatias

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Horvaatia ühinemislepingut,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti,

võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 170/2013, milles sätestatakse üleminekumeetmed suhkrusektoris seoses Horvaatia ühinemisega, (1) eriti selle artikli 7 lõiku 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et vältida häireid liidu turul suhkrusektoris pärast Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013, on rakendusmääruse (EL) nr 170/2013 II peatüki 2. jaos sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse suhkru kui sellise või töödeldud toodetes oleva suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi selliste koguste kindlaksmääramist ja kõrvaldamist, mis ületavad 1. juulil 2013 tavapäraseks loetud säilitusvaru (edaspidi „ülemäärased kogused”). Eelkõige on rakendusmääruse (EL) nr 170/2013 artiklis 9 sätestatud, et kõnealused suhkru kui sellise või isoglükoosi ülemäärased kogused tuleb turult kõrvaldada Horvaatia kulul.

(2)	Lisaks sellele on rakendusmääruse (EL) nr 170/2013 II peatüki 2. jaos sätestatud, et komisjon määrab ülemäärased kogused kindlaks hiljemalt 31. detsembriks 2014.

(3)

Ülemääraste koguste kindlaksmääramiseks pidi Horvaatia määruse (EL) nr 170/2013 artikli 13 lõike 2 kohaselt komisjonile edastama asjakohased andmed tootmise, tarbimise, laovarude, eksporditud ja imporditud koguste kohta, samuti teabe ülemääraste koguste kindlakstegemiseks kehtestatud süsteemi kohta. Selle põhjal peaks komisjon ülemääraste koguste kindlaksmääramisel eelkõige võtma arvesse Horvaatia suhkruturu arengut ajavahemikul alates 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2013 võrreldes eelneva kolmeaastase ajavahemikuga. Samuti tuleks arvesse võtta varude kuhjumise konkreetseid asjaolusid, nagu on ette nähtud rakendusmääruse (EL) nr 170/2013 artikli 7 lõike 2 punktiga c. Eelkõige tuleb võtta arvesse tarbimise ja varude suurenemist Horvaatias ning samuti vastavat arengusuundumust liidus, nagu soovitas ka Horvaatia.

(4)	Horvaatialt saadud teatiste põhjal tuleks suhkru ülemäärased kogused määrata kindlaks vastavalt kõnealusele meetodile.

(5)	Isoglükoosi ja fruktoosi ülemääraste koguste kindlaksmääramiseks kohaldati sama meetodit. Tulemustest nähtub, et ei fruktoosi ega isoglükoosi ülemääraseid koguseid ei ole vaja kindlaks määrata.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Suhkru kogused, mis ületavad 1. juulil 2013 tavapäraseks loetud säilitusvaru ja mis tuleb liidu turult kõrvaldada Horvaatia kulul vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 170/2013 artiklile 9, on 37 138 tonni.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 55, 27.2.2013, lk 1.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/82

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1346/2014,

17. detsember 2014,

millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning tunnistatakse kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtiv lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

2002. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 21 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 18,3 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgne uurimine”).

(2)	Määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (3) kehtestas nõukogu Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu määraga 7,1 %.

(3)	Komisjon kiitis otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks ühe India eksportiva tootja, nimelt Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd (edaspidi „Kokan”) pakutud hinnakohustuse seoses dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega.

(4)	2004. aasta veebruaris suurendas nõukogu pärast absorptsioonivastase kordusuurimise tegemist määrusega (EÜ) nr 236/2004 (5) HRVst pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tõstes selle 21 %lt 33,7 %ni.

(5)	2004. aasta märtsis tunnistas komisjon pärast Kokani vabatahtlikku hinnakohustusest loobumist otsusega 2004/255/EÜ (6) kehtetuks otsuse 2002/611/EÜ.

(6)	Komisjon kiitis otsusega 2006/37/EÜ (7) heaks Kokani pakutud uue hinnakohustuse seoses Indiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega. Nõukogu määruseid (EÜ) nr 1338/2002 ja (EÜ) nr 1339/2002 muudeti vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 123/2006 (8).

(7)

Määrusega (EÜ) nr 1000/2008 (9) kehtestas nõukogu pärast meetmete aegumise läbivaatamist HRVst ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EÜ) nr 1010/2008 (10) kehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes ning muutis Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude määra.

2. Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(8)

Pärast teate avaldamist HRVst ja Indiast pärit impordile kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (11) sai komisjon 1. juulil 2013 nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas CUF — Quimicos Industriais (edaspidi „taotluse esitaja” või „CUF”), kes on sulfaniilhappe ainutootja liidus, esindades seega liidu toodangust 100 %.

(9)	Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(10)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (12) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

4. Paralleelne uurimine

(11)	Lisaks algatas komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (13) Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamise vastavalt määruse (EÜ) nr 597/2009 (14) artiklile 18.

5. Uurimine

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni ehk 30. septembrini 2013 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

5.2. Asjaomased isikud

(13)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, HRV ja India eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevatele kasutajatele ning eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)	Ainsale liidu tootjale kui ainsale taotluse esitanud huvitatud isikule võimaldati ärakuulamine.

5.3. Väljavõtteline uuring

(15)

Võttes arvesse India ja HRV eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(16)	Komisjon sai väljavõttelise uuringu vormile vastuse kahelt India eksportivalt tootjalt, kuid mitte üheltki Hiina eksportivalt tootjalt. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(17)	Üks sõltumatu importija vastas uuringu vormile, kuid ei importinud vaatlusalust toodet vaatlusalustest riikidest ega vastanud küsimustikule. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(18)	Kuna liidu tootjaid on ainult üks, siis liidu tootjatele väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

5.4. Uurimine

(19)	Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Komisjon saatis küsimustikud ainsale liidu tootjale, kahele India eksportivale tootjale, teadaolevatele importijatele ja liidu kasutajatele.

(20)	Kahest India eksportivast tootjast vastas küsimustikule täielikult vaid üks (Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd). See India tootja esindas suurt osa India koguekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(21)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootja:

—	CUF — Quimicos Industriais, Estarreja, Portugal

Eksportiv tootja ja võrdlusriigi tootja:

—	Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd., Khed, India

Liidu kasutajad:

—	Blankophor GmbH, Leverkusen, Saksamaa

—	Hovione Farmaciencia SA, Loures, Portugal

—	IGCAR Chemicals, S.L., Rubi, Hispaania.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(22)

Vaatlusalune toode on sulfaniilhape, mida praegu liigitatakse CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi kood 2921420060) alla. On olemas kaks sulfaniilhappe klassi, mis määratletakse vastavalt nende puhtusastmele: tehniline klass ja puhastatud klass. Lisaks sellele kaubastatakse puhastatud klassi sulfaniilhapet mõnikord sulfaniilhappe soola kujul. Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel. Piiratud kasutamist täheldati ka ravimitööstuses. Ehkki ei saa eitada, et mõlemal klassil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused, mistõttu neid käsitletakse ühe tootena, näitas uurimine ka seda, et praktikas on asendatavus piiratud. Eelkõige kasutajad, kes vajavad puhastatud klassi sulfaniilhapet, saaksid tehnilise klassi toodet kasutada üksnes juhul, kui neil on võimalik seda ise täiendavalt puhastada. Kasutajad, kes vajavad või eelistavad tehnilise klassi sulfaniilhapet, võiksid teoreetiliselt kasutada ka puhastatud klassi sulfaniilhapet, kuid hinnaerinevuse (20–25 %) tõttu ei ole see lahendus majanduslikult jätkusuutlik.

(23)

Sulfaniilhape on üksnes tooraine ning selle peamised füüsilised, keemilised ja tehnilised omadused on päritolumaast sõltumatult ühesugused. Seega leiti, et vaatlusalusel tootel ning vaatlusaluste riikide eksportivate tootjate toodetud ja oma siseturul või kolmandatesse riikidesse müüdavatel toodetel ning liidu tootja toodetud ja liidu turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsilised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid ning seega käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(24)	Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuris komisjon, kas dumpingut praegu esineb ja kas HRVst ja Indiast pärit impordi suhtes kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

1. Sissejuhatavad märkused

1.1. HRV

(25)	Aegumise läbivaatamise algatamisel pöördus komisjon 39 Hiina eksportiva tootja ning Hiina ametiasutuste poole. Ükski neist tootjatest ei ole oma seisukohta esitanud ega koostööd teinud.

(26)	Komisjon teavitas Hiina ametiasutusi ja asjaomaseid eksportivaid tootjaid kavatsusest kasutada parimaid kättesaadavaid andmeid oma järelduste tegemiseks algmääruse artikli 18 alusel. Kõnealused isikud ei esitanud selle kohta ühtki märkust.

(27)	Seetõttu tehti järeldused dumpingu ning selle kordumise tõenäosuse kohta olemasolevate andmete põhjal, st taotluse esitajatelt saadud teabe, eriti läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ning Eurostati andmete põhjal.

(28)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel imporditi HRVst liitu vaid väike kogus vaatlusalust toodet.

1.2. India

(29)	Aegumise läbivaatamist algatades pöördus komisjon 25 teadaoleva India eksportiva tootja poole, kellest vaid üks, nimelt Kokan, vastas küsimustikule ja tegi uurimises koostööd. See äriühing esindas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enamikku India ekspordist liitu.

(30)	Vaatlusalusel perioodil tegutses kõnealune eksportiv tootja komisjoni poolt heaks kiidetud hinnakohustuse alusel ja täitis nimetatud hinnakohustust.

2. Dumpinguhinnaga müük

2.1. HRV

2.1.1. Võrdlusriik

(31)	Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määratakse normaalväärtus kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(32)

Esialgses uurimises kasutati Indiat võrdlusriigina normaalväärtuse määramiseks HRV puhul. Algatamisteates nimetati India võrdlusriigiks ja huvitatud isikuid kutsuti üles seda valikut kommenteerima. Kommentaare ei esitatud ning puudusid märgid selle kohta, nagu ei oleks India enam sobiv valik. Liidu tootmisharu pakkus oma läbivaatamistaotluses võrdlusriigiks USAd, kuid kuna USAs on vaid üks tootja ning USAd on juba enam kui 20 aastat kaitsnud Hiinast ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, lükati see ettepanek tagasi. Seega valiti võrdlusriigiks ka käesolevas uurimises India.

(33)	Seetõttu kasutati koostööd tegeva India eksportiva tootja andmeid.

2.1.2. Normaalväärtus

(34)	Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi koostööd tegeva tootja, nimelt Kokani andmete põhjal. Normaalväärtus määrati omamaise müügi alusel (vt põhjendused 42–47).

2.1.3. Ekspordihind

(35)

Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega ja seega Hiina hindasid käsitleva konkreetse teabe puudumist, määrati ekspordihind kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18 ning selleks kasutati statistilisi allikaid (Eurostat). Hinnangute põhjal vastavad selle infoallika andmed tegelikele hindadele, mida Hiina eksportijad liidu klientidelt küsivad.

2.1.4. Võrdlus

(36)	Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(37)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti ekspordihinda kohanduste näol nõuetekohaselt ja vajaduse korral arvesse. Selleks, et väljendada ekspordihinda tehasest hankimise tasandil ja läbivaatustaotluses esitatud teabe alusel, kohandas komisjon Eurostati andmetel põhinevat CIF-hinda veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laenukulude puhul. Kõnealused kohandamised moodustasid 5–10 % CIF-hinnast.

2.1.5. Dumpinguhinnaga müük

(38)	Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemise teel.

(39)

Võttes arvesse koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjatega, puudub teave imporditava tootevaliku kohta. Ehkki puudus teave puhastatud ja tehnilise sulfaniilhappe impordikoguste kohta, leiti, et isegi eeldusel, et kogu import koosneb puhastatud klassi sulfaniilhappest, mis on keskmiselt 20 % kallim tehnilise klassi sulfaniilhappest, on Eurostati impordihinnad tasemel, mis võrdlusriigi normaalväärtustega võrreldes ei anna tunnistust dumpingu olemasolust.

(40)

Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 28, oli impordimaht Hiinast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike. Asjaomastes tööstusharudes ollakse üldiselt seisukohal, et sulfaniilhappe väikestes kogustes ja sihtotstarbeliste tarnete ühiku hinnad on tunduvalt suuremad kui suurtes kogustes regulaarsete tellimuste puhul, mis võib seletada impordihindade kõrget taset Eurostati andmetel.

(41)	Ehkki olemasolevad arvandmed näitavad negatiivset dumpingumarginaali, ei pruugi selline järeldus olla asjakohane, sest imporditud kogused olid väikesed ja teave imporditava tootevaliku kohta puudus, mis omab tähtsust puhastatud ja tehnilise klassi märkimisväärse hinnaerinevuse tõttu.

2.2. India

2.2.1. Normaalväärtus

(42)	Ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja iga vaatlusaluse toote liigi omamaine müük toimus tüüpilistes kogustes ja tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(43)	Iga tooteliigi puhul määrati kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele omamaisel turul ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(44)

Kogu omamaine müük toimus arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga ning kasumlik omamaine müük moodustas seega enam kui 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust. Seetõttu põhines normaalväärtus iga tooteliigi puhul tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel toimunud asjaomase tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

(45)	Taotluse esitaja väitis, et India turule siseneva Hiinast pärit impordi surve mõjutas India omamaiseid hindu ja seega normaalväärtuse määramist.

(46)

Vastavalt põhjendusele 44 moodustas kasumlik omamaine müük enam kui 80 % iga tootetüübi müügimahust tervikuna ning seega tuli normaalväärtuse aluseks võtta tegelik omamaine hind. Sõltumata sellest, kas Hiinast pärit import avaldas survet India omamaisele turule, määratakse normaalväärtus igal juhul nii, et nimetatud surve hindamist ei mõjuta. Kui teatava tootetüübi müük oleks kasumlik 80 % ulatuses või alla selle, tuleks normaalväärtuse määramisel võtta aluseks just kasumlik müük. Kui aga teatava tootetüübi müük tervikuna muutuks kahjumlikuks, tuleks normaalväärtuse aluseks võtta tootmiskulud tervikuna koos põhjendatud kasumimarginaaliga.

(47)	Seega leiab komisjon, et taotluse esitaja esitatud väide ei ole normaalväärtuse arvutamise seisukohast asjakohane.

2.2.2. Ekspordihind

(48)	Vaatlusalust toodet eksporditi liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja ekspordihind määrati kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(49)

Taotluse esitaja väitis, et benseeni hinna muutumise ning Indiast liitu eksporditavate toodete hinna muutumise vahel on vastuolu. Taotluse esitaja arvates oli see eriti tähelepanuväärne, kuna komisjoni aktsepteeritud minimaalne hinnakohustus oli indekseeritud benseeni hinna muutumise järgi. Taotluse esitaja väitis ka seda, et kõnealune hinnakohustus muutis India peamise eksportiva tootja hinnad ebatüüpiliseks.

(50)

Komisjon leidis, et benseen toorainena, millest toodetakse aniliini, mis on peamine sulfaniilhappe tooraine, ei moodusta rohkem kui 50–60 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest. Lisaks sellele piiratakse hinnakohustuse indekseerimisklausliga benseeni hinnamuutuste mõju miinimumhinnale. Peale selle kontrolliti minimaalse hinnakohustuse järgimist kohapealsel kontrollkäigul ja leiti, et ekspordihindade tase oli püsivalt ja märkimisväärselt kõrgem hinnakohustusega ette nähtud miinimumhindade tasemest, vähendades sellega hinnakohustuse mõju.

(51)	Lisaks väitis taotluse esitaja, et suure tõenäosusega valmistasid India eksportivad tootjad liitu eksportimiseks väikestes kogustes tarneid, mille hetkehind oleks kujunenud kõrgeks, tõstes sellega kunstlikult ekspordihindade taset.

(52)	Uurimine ei näidanud, et Kokan, peamine India eksportiv tootja, oleks kõnealuse müügiga tegelenud. Valdav osa (üle 99 %) India ülejäänud eksportijate müügist liitu koosnes samuti kogustest, mida ei saa käsitleda hetkemüügina.

(53)	Eelöeldust lähtuvalt lükatakse taotluse esitaja väited India ekspordihindade ebapiisava esinduslikkuse kohta tagasi.

2.2.3. Võrdlus

(54)	Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(55)	Selle alusel kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis- ja laenukulusid, allahindlusi ja vahenduskulusid, kui oli selge, et need mõjutasid hindade võrreldavust. Kõnealune kohandamine moodustab 6–10 % CIF-hinnast ühenduse piiril.

2.2.4. Dumpinguhinnaga müük

(56)	Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrreldi samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(57)	Selle põhjal oli koostööd tegeva eksportiva tootja puhul arvestatud dumpingumarginaal negatiivne. Järelikult ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut.

(58)	Taotluse esitaja väitis, et järeldust dumpingu puudumise kohta peamise eksportiva tootja puhul ei saa laiendada teistele India eksportivatele tootjatele, kuna ekspordihinnad põhinevad impordi minimaalsel hinnakohustusel.

(59)

India peamise eksportiva tootja ekspordihinnad olid aga tasemel, mis oli tunduvalt kõrgem minimaalsest hinnakohustusest. Ühtlasi oli teiste India eksportivate tootjate ekspordihind Eurostati andmetel tunduvalt kõrgem peamise eksportiva tootja ekspordihindadest. Lisaks näitas uurimine, et koostööd tegeva eksportiva tootja hinnad ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse, kes ei ole kehtestanud hinnakohustust või dumpinguvastaseid tollimakse, olid tasemelt sarnased sama tootja hindadega ekspordi puhul liitu ja seega ei olnud tegemist dumpinguga. Seega järeldab komisjon, et India ekspordihinnad olid määratud hinnakohustusest sõltumatult ja vastavalt turutingimustele.

(60)	Taotluse esitaja väide, nagu oleks dumping tulnud tuvastada teiste India eksportivate tootjate puhul, lükatakse seega tagasi.

3. Dumpingu kordumise tõenäosus

3.1. Sissejuhatavad märkused

(61)

USA dumpinguvastased meetmed Indiast ja HRVst pärit sulfaniilhappe impordi suhtes ning tasakaalustavad meetmed India suhtes on kehtinud juba 1992. aastast. 2011. aastal pikendas USA kaubandusministeerium Indiast pärit impordi suhtes kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid 43,7 % tasemel ning Indiast ja HRVst pärit impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid vahemikus 19,1–114,8 %. Sellise meetmete tasemega suleti USA turg tulemuslikult Indiast ja Hiinast pärit impordile.

3.2. HRV

(62)	HRV olemasolevat tootmisvõimsust hinnati liidu tootja ja ainsa USA tootja Nation Ford Chemical Company (edaspidi „NFC”) andmete alusel, mis esitati Hiinast pärit sulfaniilhappe suhtes kehtestatud USA dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise käigus (USITC publication 4270).

(63)

NFC osutas, et HRV tootmisvõimsus võimaldaks toota 65 500 tonni sulfaniilhapet aastas, mis on kooskõlas taotluse esitaja hinnanguga, kus väideti Hiina tootmisharu koostatud uurimuse põhjal, et Hiina olemasolev tootmisvõimsus on vahemikus 65 500 kuni 82 000 tonni. Vaba tootmisvõimsuse määraks hinnati 20 %, mis moodustaks 13 100–16 400 tonni. See on üle kahe korra rohkem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel.

(64)

Taotluse esitaja väitis lisaks, et Hiina eksportijad suutsid siseneda ka India turule, ja esitas selle väite tõestuseks statistilisi andmeid India valitsuse ekspordi ja impordi andmebaasist. Andmetest selgus, et Hiinast pärit puhastatud sulfaniilhappe import Indiasse on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eelnevate perioodidega võrreldes märkimisväärselt kasvanud, kusjuures hinnad on löönud alla koostööd tegeva India tootja puhastatud klassi sulfaniilhappe omamaised müügihinnad. Kuna puhastatud klassi sulfaniilhappe normaalväärtuseks määrati India ainsa koostööd tegeva tüüpilistes kogustes tootja puhastatud klassi sulfaniilhappe omamaise müügi alusel 92 500 kuni 112 500 ruupiat (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna), tehes vajalikud kohandused veo- ja kindlustuskulude arvestamiseks, näitavad andmed, et Hiina puhastatud klassi sulfaniilhappe import jõudis India turule dumpinghinnaga vahemikus 82 500 kuni 92 500 ruupiat (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna). Täheldatud dumpinguhinnaga import India turule mõjutas hinnangut Hiina eksportivate tootjate oodatavale käitumisele juhul, kui kehtivad meetmed peaksid aeguma.

(65)	Võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja teavet nende hinnakujunduspoliitika kohta kolmanda riigi turul, mida ei kaitse kaubanduse kaitsemeetmed, esineb meetmete aeguda laskmisel dumpingu kordumise tõenäosus.

3.3. India

(66)	India tootmise koguvõimsust hinnati samuti NFC ja ainsa liidu tootja esitatud andmete alusel.

(67)	Taotluse esitaja hinnangul oli India tootmise koguvõimsus ligikaudu 13 500 tonni, millest 2 700 tonni võib pidada vabaks tootmisvõimsuseks. Need arvandmed on täielikult kooskõlas ainsa USA tootja NFC esitatud andmetega USA uurimises.

(68)

Taotluse esitaja väitis, et 2 700 tonni suurune vaba tootmisvõimsus on tema müügile ohtlik, sest kujutab endast märkimisväärset osa liidu tarbimisest, ning et selline vaba tootmisvõimsus suureneb tõenäoliselt seoses Hiina toodete üha suurema kättesaadavusega India turul, mistõttu suureneb ka soov eksportida.

(69)

Seoses sellega märkis komisjon, et peamine India eksportiv tootja loovutas oma staatuse ekspordisuunitlusega üksusena 2013. aastal, kavatsedes suurendada müüki omamaisel turul. Kõnealune müük oli varem EOU-kava tingimuste kohaselt väga piiratud. Äriühing kinnitas, et vaatamata Hiinast pärit impordi kasvule ei tunneta ta survet Hiina konkurentidelt, mis puutub tehnilise klassi sulfaniilhappesse (millest Kokan peamiselt on huvitatud), ning nende hinnangul on India turul head arenguväljavaated. Seega ei ole põhjust eeldada, et India tootjate vaba tootmisvõimsus suunatakse liitu seoses väidetava Hiina surve tõttu India turul.

(70)	India hinnangulisele vabale tootmisvõimsusele vaatamata dumping tõenäoliselt ei kordu, kuna eksport liitu ega kolmandatesse riikidesse ei toimunud dumpinguhinnaga.

(71)

Uurimine ei näidanud, nagu oleks koostööd tegev eksportiv tootja kasutanud kolmandatesse riikidesse müües teistsugust hinnakujunduspoliitikat kui liitu eksportimisel. Kolmandatesse riikidesse eksporditud märkimisväärsete koguste hinnad olid tasemel, mis on võrreldav liidu tootmisharu müügihindadega sõltumatutele klientidele.

(72)	Teatavakstegemisele järgnenud avalduses esitas taotluse esitaja uusi statistilisi andmeid ja väitis nende alusel, et India on eksportinud Türgisse dumpinguhinnaga.

(73)

Komisjon tegi kindlaks ja võttis uurimise alla sarnase koguse India ekspordist Türgisse ning leidis, et see pärineb koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt. Seega võis komisjon oma arvutustes tugineda täpsematele ja üksikasjalikumatele andmetele nii tootevaliku kui ka hinnataseme kohta. Komisjon kinnitab, et vastavat mahtu ei eksporditud dumpinguhinnaga.

3.4. Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(74)	Kuna HRV puhul koostöö puudus ja seega puudusid ka äriühinguspetsiifilised andmed Hiina vaba tootmisvõimsuse kohta ja hinnakujunduspoliitika kohta kolmandates riikides, tehti järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(75)	Arvestades, et kättesaadavad faktid osutavad Hiina suurele vabale tootmisvõimsusele ja dumpinguhinnaga müügile kolmandate riikide turgudel koos liidu turu atraktiivse hinnatasemega, võib dumpingu kordumist pidada tõenäoliseks.

(76)	India puhul aga dumpingu kordumise tõenäosus puudus, mis tuleneb dumpingu puudumisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel, Hiinaga võrreldes märgatavalt väiksemast vabast tootmisvõimsusest ning liitu ja mujale maailma suunatud ekspordi kõrgest hinnatasemest.

D. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Liidu toodang ja liidu tootmisharu määratlus

(77)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel tootis liidus samasugust toodet üksainus liidu tootja, kelle toodang moodustab seega 100 % liidu toodangust ning kes kujutab endast liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

2. Liidu tarbimine

(78)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmistel alustel:

—	liidu tootmisharu samasuguse toote müügimahud liidu turule;

—	sulfaniilhappe impordimahud (TARICi tase) liidu turule Eurostati admetel.

(79)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu koosneb ainult ühest tootjast ning et USAs on vaid üks eksportiv tootja, siis on konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks teave alljärgnevates tabelites esitatud indekseeritud kujul.

Tabel 1

Tarbimine liidu turul

Maht (indeks)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu tarbimine (2010 = 100)	100	106	106	114
Allikas: Eurostati andmed ja küsimustiku vastused.

(80)	Uurimine näitas, et sulfaniilhappe turg suurenes vaatlusaluse perioodi vältel järk-järgult ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks kasvanud 14 % võrra.

3. Import vaatlusalustest riikidest

a) Impordimaht ja turuosa

Tabel 2

Import vaatlusalustest riikidest

Impordimaht (indeks)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiina RV	100	77	14	1
India	100	422	187	52
Vaatlusalused riigid kokku	100	110	30	6
Allikas: Eurostat.

Tabel 2a

Import asjaomastest riikidest

Impordimaht (vahemikud) (15)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiina RV	650–1 000	500–800	90–250	10–60
India	50–200	250–550	100–250	10–80
Asjaomased riigid kokku	700–1 200	750–1 350	190–500	20–140
Allikas: Eurostat.

Tabel 3

Vaatlusaluste riikide turuosa

Turuosa (indeks)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiinast pärit impordi turuosa	100	73	13	1
India impordi turuosa	100	397	177	46
Vaatlusalused riigid kokku	100	103	28	5

(81)	Kui vaadelda iga riiki eraldi, vähenes Hiinast pärit impordi kogus 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 99 % ning nende turuosa kahanes sama perioodi vältel samuti 99 %.

(82)	Impordimaht Indiast vähenes vaatlusalusel perioodil 48 % ning samal perioodil vähenes turuosa 54 %.

(83)

Vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe impordi koondmaht vähenes vaatlusaluse perioodi vältel 94 % võrra ning on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul langenud väga madalale tasemele. Sarnaselt vähenes vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe impordi turuosa vaatlusaluse perioodi vältel 95 % võrra ning langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul väga madalale tasemele.

b) Impordihinnad

Tabel 4

Vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe keskmised impordihinnad

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
HRVst pärit impordi hinnaindeks (2010 = 100)	100	92	104	164
Indiast pärit impordi hinnaindeks (2010 = 100)	100	79	84	92
Vaatlusaluste riikide keskmised impordihinnad (indeks) (2010 = 100)	100	93	104	126
Allikas: Eurostat.

Tabel 4a

Vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe keskmised impordihinnad

Hinnavahemikud (16)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
HRVst pärit impordi hind	1 000–1 400	950–1 350	1 000–1 400	1 700–2 500
Indiast pärit impordi hind	1 200–1 800	1 000–1 400	1 100–1 500	1 300–1 700
Keskmised impordihinnad vaatlusaluste riikide kaupa	1 000–1 800	950–1 400	1 000–1 500	1 300–2 500
Allikas: Eurostat.

(84)	HRVst pärit sulfaniilhappe keskmine impordihind vähenes 2011. aastal 8 % ja näitas seejärel suurenemistendentsi koos väga järsu, 64 %lise tõusuga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(85)	Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmised hinnad langesid samuti 2011. aastal 21 % ja tõusid seejärel järk-järgult, kuid jäid siiski 8 % alla 2010 aasta hinnataseme.

c) Hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise tase

(86)

Hiina eksportivate tootjate väikeste müügikoguste ning imporditud tootevalikut käsitleva teabe puudulikkuse tõttu ei olnud võimalik usaldusväärselt arvutada hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise määra. Tuginedes hinnangule Hiinast pärit toodete Eurostati impordihindade kohta põhjenduses 39, ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindade allalöömist ega turuhinnast madalama hinnaga müümist.

(87)

Tuginedes liidu tootmisharu esitatud impordistatistikale, mida on käsitletud põhjenduses 64, leiti, et Hiinast pärit puhastatud klassi sulfaniilhappe hindades India turul, kohandatuna vastavalt liidu 6,5 %-lisele imporditollimaksule vaatlusaluselt tootelt ja 2 %-listele impordijärgsetele kuludele (tollivormistuskulud), esineb hinna allalöömist ja turuhinnast madalama hinnaga müümist 5–15 % ulatuses võrreldes liidu tootmisharu müügihindadega..

(88)

India puhul ei tuvastatud hindade allalöömist ega turuhinnast madalama hinnaga müümist. Kuna arvutused põhinesid vaid ühe koostööd tegeva eksportiva tootja müügiandmetel, ei olnud konfidentsiaalse äriteabe kaitsmise huvides võimalik täpseid arvandmeid avalikustada. Hindade allalöömine ja turuhinnast madalama hinnaga müümine leiti olevat vahemikus – 20 kuni – 40 %.

(89)

Pärast teatavakstegemist ja liidu tootja esitatud kommentaare arvutas komisjon Eurostati andmete põhjal välja hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise Indiast pärit ülejäänud impordi puhul. Nende andmete põhjal nimetatud impordi puhul hindade allalöömist ega turuhinnast madalama hinnaga müümist ei esinenud. Seega kinnitatakse põhjenduses 88 esitatud järeldused. Peale selle võrreldi liidu tootmisharu toodetud ja müüdud vaatlusaluse toote hindu India eksportijate poolt mujal maailmas müüdud vaatlusaluse toote hindadega. Ka see võrdlus ei näidanud hindade allalöömist või turuhinnast madalama hinnaga müümist.

(90)

Lisaks esitas liidu tootja uued arvutused, mis näitasid, et erinevus Indiast pärit impordi keskmise hinnataseme ja liidu tootmisharu müügihindade vahel oli 2012. aastal väga väike. Komisjon ei saanud aga seda arvutust aktsepteerida, kuna selles ei võetud arvesse asjaolu, et Indiast pärit import koosnes peamiselt tehnilise klassi sulfaniilhappest, sellal kui liidu tootja müüs eranditult puhastatud klassi sulfaniilhapet, mis on ligikaudu 20 % kallim.

4. Import muudest kolmandatest riikidest

(91)

Kui välja arvata kolm väheolulist tehingut (2010. ja 2011. aastal Šveitsist ja 2012. aastal Malaisiast), pärines kogu sulfaniilhappe import muudest kolmandatest riikidest vaatlusalusel perioodil USAst.

Tabel 5

Sulfaniilhappe import muudest kolmandatest riikidest (USA)

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
USAst pärit impordi maht (indeks)	100	267	253	299
USAst pärit impordi turuosa (indeks)	100	180	171	188
USAst pärit impordi keskmine hind (indeks)	100	95	101	102
Allikas: Eurostat.

(92)	USAst imporditud sulfaniilhappe kogus ja turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk vastavalt 199 % ja 88 %. Kuna liidu tootmisharu turuosa jäi samal perioodil suhteliselt stabiilseks, oli USA import see, mis hõivas Hiina ja India eksportivatest tootjatest mahajäänud turu.

(93)	USAst pärit impordi hinnatasemed jäid vaatlusaluse perioodil küllaltki stabiilseks, olles ligikaudu samas vahemikus liidu tootja hinnatasemetega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel ei toimunud hindade allalöömist seoses USAst pärit impordiga.

5. Liidu tootmisharu olukord

(94)	Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite kohta vaatlusalusel perioodil.

(95)	Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave ainsa liidu tootja kohta indekseeritud kujul.

5.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Toodang tonnides (indeks)	100	87	99	107
Tootmisvõimsus tonnides (indeks)	100	100	100	100
Tootmisvõimsuse rakendamine (indeks)	100	87	99	107
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(96)

Liidu tootmisharu toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 % suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil muutumatuks ja seega muutus tootmisvõimsuse rakendamine sarnaselt toodanguga ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 %.

(97)	Tuleb märkida, et liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2011. aastal, säilitada tootmisvõimsuse rakendamise rahuldava taseme ning saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil optimaalse taseme.

(98)	Teatavakstegemise järel väitis liidu tootmisharu, et saavutas optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra kogu vaatlusaluse perioodi vältel ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millest nähtub, et tootmisharu taastumine on äsjane ja väga ebakindel.

(99)	See kommentaar komisjoni hindamises ei muuda põhjenduse 97 järeldusi, mis ei ole ühelgi viisil vastuolus liidu tootmisharu esitatud kommentaaridega.

5.2. Lõppvarud

Tabel 7

Lõppvarude maht

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lõppvarud tonnides (indeks)	100	576	328	171
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(100)

Liidu tootmisharu aastalõpu toodanguvarud tõusid järsult 2011. aastal, näidates hiljem langustendentsi, kuid säilitades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski 71 % võrra kõrgema taseme kui 2010. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tootmismahu põhjal moodustab lõppvarude tase aga vähem kui ühe kuu tootmismahu.

5.3. Müügimaht ja turuosa

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht tonnides (indeks)	100	70	97	104
Turuosa % (indeks)	100	66	92	92
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(101)

Liidu tootmisharu müügimaht on kasvanud 4 % võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega. 2011. aastal toimus väga järsk vähenemine, millele järgnes ühtlane suurenemine.

(102)

Turuosa järgi võib liidu tootmisharu tulemuslikkust vaatlusalusel perioodil pidada stabiilseks, kui välja arvata 2011. aasta, mil sarnaselt müügi vähenemisega kahanes ka liidu tootmisharu turuosa. Järgnevatel aastatel näitasid nii müük kui ka turuosa kasvutendentsi. Ehkki liidu tootja turuosa jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi väiksemaks kui 2010. aastal, väärib märkimist, et liidu tootmisharu suutis siiski osa saada liidu tarbimise kasvust ning omas kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidus märkimisväärset turuosa.

(103)

Teatavakstegemisele järgnenud avalduses teatas liidu tootmisharu, et tema turuosa on väga ebastabiilne, kuna sulfaniilhape on hinnast sõltuv kaup, ning tõi näite 2011. aastast, mil liidu tootmisharu turuosa langes järsult.

(104)

Siinkohal tuleb rõhutada, et turuosa langus 2011. aastal ühtis liidu tootja poolse hindade tõstmisega, mis oli vastuolus turu tolleaegsete suundumustega. Uurimine näitas tõepoolest, et impordihinnad kõigist riikidest langesid 2011. aastal vahemikus 5–20 %. Samuti tuleb märkida, et olemasolevate statistiliste andmete põhjal võttis liidu tootmisharu kaotatud turuosa üle peamiselt USA importija.

5.4. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

Tabel 9

Müügihinnad

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine müügihind (eurot/tonn) (indeks)	100	109	108	112
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(105)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul suurenesid vaatlusalusel perioodil 12 %, mis oli tingitud peamise tooraine (aniliini) hinnatõusu edasikandmisest.

5.5. Tööhõive ja tootlikkus

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tööhõive (indeks)	100	100	117	117
Tööviljakus (indeks)	100	88	85	91
Keskmine tööjõukulu (indeks)	100	105	102	116
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(106)

Tööhõive täistööaja ekvivalendina suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17 %. Keskmine tööjõukulu on vaatlusalusel perioodil näidanud kasvutendentsi, olles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16 % suurem kui 2010. aastal. Kuna tootmine kasvas vastavalt põhjendusele 96 vaid 7 %, siis tööviljakus vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %.

5.6. Kasumlikkus

Tabel 11

Kasumlikkus

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Kasumlikkus (indeks)	100	96	20	65
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(107)

Liidu tootmisharu kasumlikkus seoses samasuguse tootega vähenes vaatlusaluse perioodi vältel ning jäi veidi alla liidu tootmisharu määratud optimaalse taseme; siiski väärib märkimist selle positiivseks jäämine vaatlusaluse perioodi vältel.

(108)

Kasumlikkuse vähenemine on tingitud peamiselt keskmise tootmiskulu suurenemisest peaaegu 20 % alates 2010. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ja müügihindade 12 % suurune tõus vastavalt põhjendusele 105 ei suutnud seda täielikult kompenseerida.

5.7. Investeeringud, investeeringutasuvus ja rahavoog

Tabel 12

Investeeringud, investeeringutasuvus ja rahavoog

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Aastainvesteeringud (indeks)	—	100	133	57
Investeeringutasuvus (indeks)	100	86	30	103
Rahavoog (indeks)	100	116	68	82

(109)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu ei saanud 2010. aastal investeerida. Seetõttu vähenesid investeeringud sulfaniilhappetööstusse 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 43 % ning nende maht absoluutarvudes on olnud väike, seondudes peamiselt hooldustöödega. Need järeldused on kooskõlas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi investeeringutasuvuse ja väikese kasumlikkusega.

(110)

Investeeringutasuvus järgis 2011. ja 2012. aastal täpselt kasumlikkuse tendentsi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil investeeringutasuvus paranes, jõudes 2010. aastaga võrdsele tasemele tänu kasumlikkuse suurenemisele alates 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini (vt tabel 11).

(111)

Rahavoog oli kõikuv, kuid püsis kogu vaatlusaluse perioodi kestel positiivsena. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes rahavoog võrreldes 2010. aasta tasemega 18 %. Liidu tootmisharu esitatud andmete kohaselt ei olnud tal vaatlusalusel perioodil raskusi kapitali kaasamisega.

5.8. Dumpingu suurusjärk ja senisest dumpingust toibumine

(112)

Nagu märgitud põhjendustes 41 ja 57–60 ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut vaatlusalustest riikidest.

(113)

Võttes arvesse HRVst ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi puudumist ning liidu tootmisharu müügimahu kasvu, hindade tõusu ja tootmisvõimsuse rakendamise määra suurenemist, võib järeldada, et meetmed olid edukad ja liidu tootmisharu on taastunud varasema dumpingu mõjust vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines teatavat langust kahjunäitajates, nagu kasumlikkus ja turuosa, kuid see ei saa olla tingitud vaatlusalustest riikidest pärit impordist selle väga madala taseme tõttu kõnealusel perioodil. Igal juhul osutavad negatiivse tendentsiga kahjunäitajad siiski liidu tootmisharu jätkusuutlikkusele.

5.9. Liidu tootmisharu eksport

(114)

Liidu tootmisharu ekspordimaht 2012. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tühine, mistõttu võib järeldada, et eksport ei mõjutanud liidu tootmisharu olukorda.

6. Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(115)

Ehkki HRVst ja Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmine hinnatase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja selle võrdlus varasemate aastatega ei ole väikese impordimahu tõttu kuigi usaldusväärne, selgus uurimisest siiski, et HRVst ja Indiast pärit vaatlusalune toode sisenes liitu ilma dumpinguta.

(116)

Liidu tootmisharu turuosa jäi suhteliselt stabiilseks ning vaatlusaluste riikide tõttu kaotatud mahu asendas USAst pärit import, mille hinnatase on sarnane liidu tootmisharu omaga. Liidu tootmisharu suutis suurendada oma müügimahtu ja keskmist müügihinda ning saavutada ligikaudu optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra.

(117)

Liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkuse mõõdukas langus ei saa vastavalt põhjendusele 113 olla tingitud Hiinast ja Indiast pärit impordist.

(118)

Seetõttu järeldatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil materiaalset kahju.

(119)

Ehkki liidu tootmisharu tegi seoses kahju analüüsiga tähelepanekuid, millele on osutatud põhjendustes 89, 90, 98, 99, 103 ja 104, nõustus ta üldise järeldusega olulise kahju puudumise kohta eeskätt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

7. Kahju kordumise tõenäosus

(120)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamise puhul on tähtis märkida, et tootmisvõimsuse optimaalse rakendamise korral, mida suudeti saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ei suutnud liidu tootmisharu rahuldada kogu liidu tarbimist, mistõttu tuli märkimisväärne osa liidu tarbimisest katta impordiga.

(121)

Pealegi toodab liidu tootmisharu üksnes puhastatud sulfaniilhapet, mis tähendab, et oma toodangu jaoks tehnilist sulfaniilhapet eelistavad kasutajad on sunnitud kasutama importi.

(122)

Lisaks oli liidu tootmisharul küllaltki stabiilne turuosa koos müügiga paljudele pikaajalistele klientidele. Uurimisest selgus, et mõne kasutaja hinnangul peaksid sulfaniilhappe tarnijad läbima range ja kuluka sertifitseerimis- ja kontrollprotsessi, mis muudab tarnija vahetuse keeruliseks.

(123)

Kahju kordumise tõenäosust meetmete aeguda laskmise korral analüüsitakse nimelt selles kontekstis ja kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2.

7.1. HRV

(124)

Kuna ükski Hiina eksportivatest tootjatest uurimises ei osalenud, tuli HRVd käsitlevate järelduste puhul kasutada kooskõlas algmääruse artikliga 18 parimaid kättesaadavaid andmeid, eriti seoses aegumise läbivaatamise taotlusega.

(125)

Nagu põhjendustes 63 ja 75 järeldatud, on Hiina tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsust sulfaniilhappe tootmiseks, mis osutab dumpingu kordumise tõenäosusele.

(126)

Lisaks, nagu märgitud põhjendustes 64 ja 87, selgus kättesaadavast teabest, et HRV oli hiljuti müünud Indiale üha suuremaid koguseid sulfaniilhapet hindadega, mis lõid alla liidu tootmisharu hinnad.

(127)

Lisaks osutab põhjenduses 64 käsitletud statistika India turule jõudva Hiinast pärit impordi kohta sellele, et Hiina on huvitatud peamiselt puhastatud klassi sulfaniilhappe müügist, mis liidu turule jõudes oleks otseses konkurentsis liidu tootja müüdava tootega.

(128)

Kõik need tegurid koos osutavad sellele, et kui meetmetel lastakse aeguda, võib HRV kiiresti ja dumpinguhinnaga eksportida liidu turule märkimisväärses koguses sulfaniilhapet isegi ilma vajaduseta suunata ümber teiste turgude müüki. Liidu turg on kindade poolest atraktiivne ning võimaldaks Hiina eksportijatel saavutada tootmise suurendamise abil mastaabisääste. Sellisel juhul väheneksid viivitamatult liidu tootmisharu müük ja müügihinnad, mis omakorda mõjutaks tootmisvõimsuse rakendamist ja kasumlikkust. Nende kahjunäitajate halvenemisel pöörduks liidu tootmisharu taastumine kiirelt ümber, põhjustades materiaalset kahju.

7.2. India

(129)

India puhul puudub vastavalt põhjendusele 76 dumpingu kordumise tõenäosus meetme aeguda laskmise korral. Seda järeldust arvesse võttes ei ole kahju kordumise analüüs vajalik.

8. Järeldus kahju kordumise kohta

(130)

Nagu uurimisest esitatud põhjenduste alusel selgub, on väga tõenäoline, et meetmete puudumine põhjustaks HRV madala hinnatasemega ekspordi märkimisväärse kasvu, mis mõjuks negatiivselt liidu tootmisharu finants- ja majandussuutlikkusele, tingides materiaalse kahju kordumist.

(131)

Kahju kordumise tõenäosust India puhul ei analüüsitud negatiivsete järelduste tõttu Indiast pärineva dumpingu kordumise kohta.

E. LIIDU HUVID

1. Sissejuhatus

(132)

Seoses dumpinguvastaste meetmetega Indiast pärit sulfaniilhappe impordile, jõuti järeldusele, et dumpingu kordumine ei ole tõenäoline. Seega ei ole liidu huvide kindlaksmääramine vajalik.

(133)

Hiina puhul uuriti vastavalt algmääruse artiklile 21, kas meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu üldiste huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, nimelt liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

2. Liidu tootmisharu huvid

(134)

Põhjenduse 113 kohaselt on meetmed olnud edukad ja võimaldanud liidu tootmisharul oma positsiooni tugevdada. Samal ajal järeldati põhjenduses 130, et kui Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb tunduvalt. Seega võib järeldada, et meetmete jätkamine Hiina suhtes oleks liidu tootmisharule kasulik.

3. Kasutajate huvid

(135)

Kõiki teadaolevaid kasutajaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Komisjon sai oma küsimustikule sulfaniilhappe kasutajatelt neli täielikku vastust ja kolm osalist vastust või kommentaari. Nende andmete põhjal tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote tootmiskulude mõju tootmisahela järgmise etapi tootjate tootmiskuludele sõltub suurel määral järgmise etapi toote liigist.

(136)

Mitu kasutajat (ravimite ja spetsiaalvärvide tootjat) möönsid, et sulfaniilhappe osakaal nende tootmiskuludes on tühine, mistõttu võib väita, et kõnealustel meetmetel ei ole praktilist mõju nende tootmiskuludele või hindadele.

(137)

Teiste kasutajate (tsemendilisandite ja optiliste valgendite tootjate) puhul moodustas sulfaniilhape aga 4–12 % vastava tootmisahela etapi tootmiskuludest. Need kasutajad teatasid ühtlasi kahjumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning väitsid, et osaliselt on nende raske olukord tingitud kehtivatest tollimaksudest.

(138)

Selle väitega seoses tuleb märkida, et HRVst pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil praktiliselt puudus, mistõttu Hiina suhtes kehtestatud tollimaksud, mis peaksid tagama õiglase hinnataseme liidu turul, ei põhjustanud kasutajatele vaatlusalusel perioodil lisakulusid ega selgita seetõttu kõnealuste kasutajate raskustesse sattumist. Samasuguse toote hinnatõus vaatlusalusel perioodil oli tingitud tootmiskulude suurenemisest, mille põhjustas peamise tooraine hinnatõus, nagu märgitud põhjendustes 105 ja 108. Praegu Indiast pärit sulfaniilhappe suhtes kehtivate tollimaksude tühistamine vastavalt käesolevale määrusele peaks viivitamatult lihtsustama sulfaniilhappe täiendava tarneallika kättesaadavust liidu turul konkurentsivõimeliste hindadega ja oleks seega kasutajate huvides. Järelikult võib väita, et meetmete kehtimajäämine Hiina suhtes ei põhjusta kasutajatele tulevikus ülemääraseid raskusi.

4. Importijate huvid

(139)

Kõiki teadaolevaid importijaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Üks vaatlusaluse toote importija väitis oma osalises vastuses küsimustikule, et sulfaniilhape ei oma tema tegevuses tähtsat rolli. Ükski teine importija küsimustikule ei vastanud ega esitanud ka kirjalikke esildisi või kommentaare. Kuna koostöö importijatega sellega piirdus, järeldati, et HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtimajäämine ei kahjustaks nende huve.

5. Kokkuvõte

(140)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid HRV vastaste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

F. HRV SUHTES VÕETUD DUMPINGUVASTASTE MEETMETE SÄILITAMINE JA INDIA SUHTES VÕETUD DUMPINGUVASTASTE MEETMETE LÕPETAMINE

(141)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal leiti, et sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud tuleks jätta kehtima HRVst pärit impordi puhul ning tunnistada kehtetuks Indiast pärit impordi puhul. Lisaks anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(142)

Eelöeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 peaksid Hiinast pärit sulfaniilhappe suhtes kohaldatavad meetmed jääma kehtima ning Indiast pärit sulfaniilhappe suhtes kohaldatavad meetmed tuleks tunnistada kehtetuks. Komisjoni otsus, millega kiideti heaks kehtiv hinnakohustus seoses sulfaniilhappe impordiga tootjalt Kokan, tuleks samuti tunnistada kehtetuks.

(143)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu taastumine on äsjane, jälgib komisjon liidu tootjalt sellekohase taotluse saamise korral vaatlusaluse toote importi. Järelevalveperiood piirdub kahe aastaga pärast käesoleva määruse avaldamist,

(144)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete kehtimajäämine Hiina suhtes ja meetmete kehtetuks tunnistamine India suhtes on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi kood 2921420060) alla kuuluva sulfaniilhappe impordi suhtes.

2. Lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatakse järgmist lõplikku tasakaalustavat dumpinguvastast tollimaksu:

Riik	Lõplik tollimaks (%)
Hiina Rahvavabariik	33,7

3. Lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit ja praegu CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi kood 2921420060) alla kuuluva sulfaniilhappe suhtes tunnistatakse kehtetuks ning kõnealust importi käsitlevad menetlused lõpetatakse.

4. Komisjoni otsus 2006/37/EÜ, millega kiideti heaks kehtiv hinnakohustus seoses sulfaniilhappe impordiga tootjalt Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd. (India), tunnistatakse kehtetuks.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 5.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2002, 22. juuli 2002, millega kehtestatakse Hiina Vabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2002, 22. juuli 2002, Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise ja ajutise tasakaalustava tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1).

(4) Commission Decision 2002/611/EC of 12 July 2002 accepting an undertaking offered in connection with the anti-dumping and anti-subsidy proceedings concerning imports of sulphanilic acid originating in India (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36).

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 236/2004, 10. veebruar 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 40, 12.2.2004, lk 17).

(6) Commission Decision 2004/255/EC of 17 March 2004 repealing Decision 2002/611/EC accepting an undertaking offered in connection with the anti-dumping and anti-subsidy proceedings concerning imports of sulphanilic acid originating in India (ELT L 80, 18.3.2004, lk 29).

(7) Komisjoni otsus 2006/37/EÜ, 5. detsember 2005, millega kiidetakse heaks seoses Indiast pärineva sulfaniilhappe importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega pakutud kohustus (ELT L 22, 26.1.2006, lk 52).

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 123/2006, 23. jaanuar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ning määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 22, 26.1.2006, lk 5).

(9) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1000/2008, 13. oktoober 2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 275, 16.10.2008, lk 1).

(10) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1010/2008, 13. oktoober 2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 18 ja osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 19 kehtestatakse Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1000/2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes (ELT L 276, 17.10.2008, lk 3).

(11) ELT C 28, 30.1.2013, lk 1.

(12) ELT C 300, 16.10.2013, lk 1.

(13) ELT C 300, 16.10.2013, lk 5.

(14) Nõukogu määrus (EÜ) nr 597/2009, 11. juuni 2009, kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 188, 18.7.2009, lk 93).

(15) Pärast järelduste teatavakstegemist nõudis liidu tootja, et vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe impordi mahud ja väärtused avalikustataks ka vahemikena, kuna indekseeritud andmete põhjal oli keeruline hinnata arvandmete tegelikku (absoluutset) arengut ning mõista komisjoni sellekohaseid järeldusi.

(16) Pärast järelduste teatavakstegemist nõudis liidu tootja, et vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe impordi mahud ja väärtused avalikustataks ka vahemikena, kuna indekseeritud andmete põhjal oli keeruline hinnata arvandmete tegelikku (absoluutset) arengut ning mõista komisjoni sellekohaseid järeldusi.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/101

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1347/2014,

17. detsember 2014,

millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 tunnistatakse kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikleid 14 ja 18,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)	2002. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2002 (2) (edaspidi „esialgne uurimine”) Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu määraga 7,1 %.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 1339/2002 (3) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 21 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes 18,3 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(3)	Komisjon kiitis otsusega 2002/611/EÜ (4) heaks ühe India eksportiva tootja, nimelt Kokan Synthetics and Chemicals Pvt. Ltd (edaspidi „Kokan”) pakutud hinnakohustuse seoses dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega.

(4)	2004. aasta märtsis tunnistas komisjon pärast Kokani vabatahtlikku hinnakohustusest loobumist otsusega 2004/255/EÜ (5) kehtetuks otsuse 2002/611/EÜ.

(5)	Komisjon kiitis otsusega 2006/37/EÜ (6) heaks Kokani pakutud uue hinnakohustuse seoses dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega. Määruseid (EÜ) nr 1338/2002 ja (EÜ) nr 1339/2002 muudeti vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 123/2006 (7).

(6)

Määrusega (EÜ) nr 1000/2008 (8) kehtestas nõukogu pärast meetmete aegumise läbivaatamist HRVst ja Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EÜ) nr 1010/2008 (9) kehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes ning muutis Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude määra.

2. Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(7)

Pärast teate avaldamist lõplike tasakaalustavate meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (10) sai komisjon 1. juulil 2013 nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 18 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas CUF — Quimicos Industriais (edaspidi „taotluse esitaja” või „CUF”), kes on sulfaniilhappe ainutootja liidus, esindades seega liidu toodangust 100 %.

(8)	Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(9)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (11) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artiklile 18.

4. Paralleelne uurimine

(10)	Lisaks algatas komisjon 16. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega (12) muu hulgas Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise vastavalt 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (13) artikli 11 lõikele 2.

5. Uurimine

5.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

5.2. Huvitatud isikud

(12)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, India eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevatele kasutajatele ning eksportiva riigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(13)	Ainsale liidu tootjale kui ainsale taotluse esitanud huvitatud isikule võimaldati ärakuulamine.

5.3. Väljavõtteline uuring

(14)

Võttes arvesse India eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 27. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(15)	Komisjon sai India eksportivatelt tootjatelt kaks vastust väljavõttelise uuringu küsimustikule. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(16)	Üks sõltumatu importija vastas uuringu vormile, kuid ei importinud vaatlusalust toodet vaatlusalusest riigist ega vastanud küsimustikule. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(17)	Kuna liidu tootjaid on ainult üks, siis liidu tootjate suhtes väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

5.4. Uurimine

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta subsideerimise jätkumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Komisjon saatis küsimustikud ainsale liidu tootjale, kahele India eksportivale tootjale, India valitsusele, teadaolevatele importijatele ja liidu kasutajatele.

(19)	Kahest India eksportivast tootjast esitas täieliku vastuse vaid üks. See India tootja esindas suurt osa India koguekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(20)	Komisjon pidas ühtlasi Delhis konsultatsioone India valitsuse, Maharashtra ja Gujarati osariikide valitsuste ning India Reservpangaga.

(21)

Lisaks korraldati kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootja:

—	CUF — Quimicos Industriais, Estarreja, Portugal

Eksportivad tootjad:

—	Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd., Khed, India

Liidu kasutajad:

—	Blankophor GmbH, Leverkusen, Saksamaa

—	Hovione Farmaciencia SA, Loures, Portugal

—	IGCAR Chemicals, S.L., Rubi, Hispaania.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(22)

Vaatlusalune toode on sulfaniilhape mida praegu liigitatakse CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi kood 2921420060) alla. On olemas kaks sulfaniilhappe klassi, mis määratletakse vastavalt nende puhtusastmele: tehniline klass ja puhastatud klass. Lisaks sellele kaubastatakse puhastatud klassi sulfaniilhapet mõnikord sulfaniilhappe soola kujul. Sulfaniilhapet kasutatakse toorainena optiliste valgendite, betoonilisandite, toiduvärvide ja spetsiaalvärvide tootmisel. Piiratud kasutamist täheldati ka ravimitööstuses. Ehkki ei saa eitada, et mõlemal klassil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused, mistõttu neid käsitletakse ühe tootena, näitas uurimine ka seda, et praktikas on asendatavus piiratud. Kasutajad, kes vajavad puhastatud klassi sulfaniilhapet, saaksid tehnilise klassi toodet kasutada üksnes juhul, kui neil on võimalik seda ise täiendavalt puhastada. Kasutajad, kes vajavad või eelistavad tehnilise klassi sulfaniilhapet, võiksid teoreetiliselt kasutada ka puhastatud klassi sulfaniilhapet, kuid hinnaerinevuse (20–25 %) tõttu ei ole see lahendus majanduslikult jätkusuutlik.

(23)

Sulfaniilhape on üksnes tooraine ning selle peamised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused on päritolumaast sõltumatult ühesugused. Seega leiti, et vaatlusalusel tootel ning asjaomase eksportiva tootja toodetud ja omamaisel turul müüdavatel ja kolmandatesse riikidesse imporditavatel toodetel ning liidu tootja toodetud ja liidu turul müüdavatel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ja peamiselt samad kasutusviisid, ning seega loetakse need samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 2 tähenduses.

C. SUBSIDEERIMISE JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatus

(24)

India eksportivate tootjate koostöö piirdus ühe eksportiva tootjaga. Teiste tootjate koostöö puudumise tõttu tuli tasakaalustavate subsiidiumide tase määrata kindlaks kättesaadavate andmete põhjal, nagu vastused koostööd tegevalt äriühingult, kes andis suurema osa India ekspordist liitu, ning India ametiasutuste esitatud teave.

(25)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

—

Subsiidiumikavad, mida uuriti esialgse uurimise käigus:

—

Üleriigilised kavad:

a)	Eksportkauba tootmise eritsoonide kava (Export Processing Zones Scheme — EPZ-kava)/erimajandustsoonide kava (Special Economic Zones Scheme — SEZ-kava)/ekspordisuunitlusega üksuste kava (Export Oriented Units Scheme — EOU-kava)

b)	imporditollimaksude hüvitamise kava (Duty Entitlement Passbook Scheme — DEPB-kava);

c)	kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme — EPCG-kava);

d)	tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme — ITE-kava);

e)	eellubade kava (Advance Authorisation Scheme).

—

Piirkondlikud kavad:

f)	Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem (Package Scheme of Incentives (PSI) of the Government of Maharashtra).

—

Subsiidiumikavad, mida ei uuritud esialgse uurimise käigus, kuid uuriti esimese aegumise läbivaatamise ja paralleelse vahepealse läbivaatamise käigus:

—

Üleriigilised kavad:

g)	ekspordi krediteerimise kava (Export Credit Scheme — EC-kava).

—

Subsiidiumikavad, mida ei uuritud esialgse uurimise käigus või/ega varasemate läbivaatamiste käigus:

—

Üleriigilised kavad:

h)	sihttoodete kava (Focus Product Scheme — FP-kava);

i)	tollimaksuvaba impordi lubade kava (Duty Free Imports Authorisation scheme — DFIA-kava);

j)	tollimaksu tagastamise kava (Duty Drawback Scheme — DD-kava);

k)	sihtturgude kava (Focus Market Scheme — FM-kava);

l)	staatuseomanike ergutuskava (Status Holder Incentive Scrip — SHIS-kava);

m)	kapitalimahutused.

—

Piirkondlikud kavad:

n)	Gujarati osariigi valitsuse piirkondlikud kavad.

(26)

Punktides a, b, c, e, h, i, k ja l nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Seoses läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga on oluline väliskaubanduspoliitika dokument väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 („Foreign Trade Policy 2009–2014”, edaspidi „väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014”). Lisaks sellele sätestab India valitsus väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 reguleeriva korra väljaandes „Menetlusjuhend, I köide” („Handbook of Procedures, Volume I”, edaspidi „HOP 2009–2014 I köide”). Menetlusjuhendit ajakohastatakse korrapäraselt.

(27)	Punktis d nimetatud tulumaksuvabastuse kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(28)	Punktides f ja n nimetatud piirkondlikke kavasid haldavad Maharashtra ja Gujarati osariigid ja need põhinevad Maharashtra osariigi valitsuse tööstus-, energeetika- ja tööhõiveministeeriumi määrustel ning Gujarati osariigi valitsuse tööstus- ja kaevandusministeeriumi määrustel.

(29)	Punktis g nimetatud ekspordikrediidi kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35 A, mis lubavad India reservpangal juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas.

(30)

Punktis j osutatud tollimaksu tagastamise kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta keskse aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93 A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, keskse aktsiisimaksu ja teenusemaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse regulaarselt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kohaldati kogu tootmisharu suhtes aastatel 2012–2013 kehtinud tollimaksutagastust, mis avaldati teatises nr 92/2012-Cus.(N.T). Tollimaksu tagastamise kavale osutatakse väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 4 ka kui tollimaksust vabastamise kavale.

2. Eksportkauba tootmise eritsoonid (Export Processing Zones — EPZ)/erimajandustsoonid (Special Economic Zones — SEZ)/ekspordisuunitlusega üksused (Export Oriented Units — EOU)

(31)

Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei kuulu erimajandustsoonide kava ega eksportkauba tootmise eritsoonide kava alla. Siiski oli koostööd tegev eksportiv tootja asutatud ekspordisuunitlusega üksuste kava raames ja ta sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasakaalustatavaid soodustusi. Allpool esitatud kirjeldus ja hinnang on seega antud vaid ekspordisuunitlusega üksuste kava kohta.

a) Õiguslik alus

(32)	EOU-kava üksikasjad on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 peatükis 6 ja HOP 2009–2014 I köite peatükis 6.

b) Kõlblikkuskriteeriumid

(33)

EOU-kava raames võib asutada kõiki põhimõtteliselt kogu toodangu või teenuste ekspordiga tegelevaid äriühinguid, välja arvatud ainult turustamisega tegelevad äriühingud. Ekspordisuunitlusega üksuste kava raames toetuse saamiseks peavad tööstussektori ettevõtted ületama põhivarade osas minimaalse investeeringute läve (10 miljonit India ruupiat).

c) Praktiline rakendamine

(34)	Ekspordisuunitlusega üksused võivad asuda ja neid võib asutada igal pool Indias.

(35)

Taotlus ekspordisuunitlusega üksuse staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, edastatakse kõnealuse nõusolekuga kaasnevad tingimused äriühingule. Leping äriühingu ekspordisuunitlusega üksuse staatuse tunnustamise kohta kehtib viis aastat. Lepingut võib järgnevateks perioodideks pikendada.

(36)	Väliskaubanduspoliitika kavas 2009–2014 sätestatud ekspordisuunitlusega üksuse staatusega äriühingu oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, nimelt peab võrdlusperioodil (5 aastat) ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtust.

(37)

Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

i)	vabastus imporditollimaksudest seoses kõikide tootmiseks või töötlemiseks vajalike või sellega seonduvate kaupadega (sealhulgas kapitalikaupadega, toorainega ja tarbekaupadega);

ii)	aktsiisivabastus kaupade puhul, mis on hangitud kodumaalt;

iii)	kodumaalt hangitud kaupade riikliku müügimaksu tagastamine;

iv)	osaline tollimaksutagastus omamaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt;

(38)	Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse paragrahvi 65 kohaselt tolli järelevalve all.

(39)

Koostööd tegev eksportiv tootja tegutses läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimese nelja kuu vältel EOU-kava alusel. Ametlik kiri kavast eraldumise kohta avaldati 6. veebruaril 2013. Seega kasutas äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõnealust kava üksnes riikliku müügimaksu tagastuse saamiseks. Uurimine näitas, et asjaomane eksportiv tootja ei saanud kasu imporditollimaksudest ja omamaiste ostude aktsiisimaksudest vabastamisest ega osalisest tollimaksutagastusest kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt.

d) Järeldused EOU-kava kohta

(40)

Riikliku müügimaksu tagastus kujutab endast subsiidiumi algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks oodatav selle kava puudumisel, jääb saamata, millest ekspordisuunitlusega üksus saab kasu algmääruse artikli 3 lõike 2 mõistes, kuna müügimaksu tagasisaamisega säästab see oma likviidsust. Juriidiliselt sõltub see subsiidium ekspordijõudlusest ning seepärast loetakse seda algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. Ekspordisuunitlusega üksuse ekspordieesmärk, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika kavas 2009–2014 punktis 6.1, on vältimatu eeltingimus soodustuste saamiseks.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(41)

Subsiidiumi suurus arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kodumaalt hangitud kaupade tagastatud müügimaksu määra alusel. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kogu ekspordikäibele kui nimetaja, kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 1,4 %.

3. Imporditollimaksude hüvitamise kava (DEPB-kava)

(42)	DEPB-kava kohaldamine lõppes 30. septembril 2011, s.o enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

4. Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCG-kava)

a) Õiguslik alus

(43)	EPCG-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 5. peatükis ja HOP 2009–2014 I köite 5. peatükis.

b) Järeldused

(44)	Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil EPCG-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

5. Tulumaksuvabastuse kava (ITE-kava)

(45)	ITE-kava tühistati 2011. aasta aprillis, s.o enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

6. Eellubade kava

a) Õiguslik alus

(46)	Nimetatud kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.3.1–4.1.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30.

b) Järeldused

(47)	Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eellubade kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

7. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem

a) Õiguslik alus

(48)

Selleks, et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud toetusi osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele tegevuskava alusel, mida üldjuhul tuntakse ergutussüsteemi nime all. Kava on selle kehtestamisest alates korduvalt muudetud ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtis kaks ergutussüsteemi: PSI 2007 (kehtivusega kuni 2013. aasta aprillini) ja PSI 2013. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on: i) kohaliku maksu octroi/sisseveomaksu tagastamine, ii) elektrimaksuvabastus, iii) vabastus kohalikust müügimaksust/kohaliku müügimaksu tühistamine, iv) intressitoetus uutele ettevõtetele ja v) teatavad toetused väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tehnika ajakohastamiseks. Uurimise käigus selgus, et ainuke allkava, mida koostööd tegev eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas, oli vabastus kohalikust müügimaksust (osa osutatud punktist iii), mis pärines süsteemist PSI 2001, kuid müügimaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikka veel osaliselt tasumata.

b) Kõlblikkuskriteeriumid

(49)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud reeglina investeerima vähearenenud piirkondadesse (mis liigitatakse vastavalt majandusarengule eri kategooriatesse, nt vähearenenud piirkonnad, vähemarenenud piirkonnad ja kõige vähem arenenud piirkonnad), rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

c) Praktiline rakendamine

(50)	Maharashtra osariigi valitsus on koostööd tegevale eksportivale tootjale andnud „toetusesaaja tunnistuse”, mille alusel võis äriühing müügimaksust vabastuse allkava alusel saada vabastuse omamaise müügi pealt makstavast osariigi müügimaksust.

d) Kokkuvõte

(51)

Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteemi müügimaksust vabastuse allkava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Uuritud allkava kujutab endast Maharashtra osariigi valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab Maharashtra osariigi valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. See vabastus toob äriühingule kasu, parandades äriühingu likviidsust.

(52)

Allkava on ette nähtud üksnes äriühingutele, kes on investeerinud teatavatesse Maharashtra osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse geograafilistesse piirkondadesse. Kavas ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Toetuse määr erineb piirkonniti. See kava on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 kohaselt konkreetne ja seega tasakaalustatav.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(53)

Kava maksuvabastust käsitleva osa alusel tühistatud osariigi müügimaksu summa, mis oleks pidanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil laekuma, loetakse võrdseks Maharashtra osariigi valitsuse antava intressivaba laenuga sama suures summas. Seega arvutati koostööd tegeva eksportiva tootja saadav kasu intressi alusel, mis äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maksis võrreldavalt kommertslaenult.

(54)	Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati see subsiidiumisumma (lugeja) äriühingu kogukäibele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(55)	Ülaltoodu põhjal sai äriühing selle kava alusel subsiidiumi 1,1 % ulatuses.

8. Ekspordi krediteerimise kava (EC-kava)

(56)

Leiti, et pärast EC-kava muudatusi (2010. aasta juulis seoses ruupia ekspordikrediidiga ning 2012.aasta mais seoses välisvaluuta ekspordikrediidiga) soodsad ekspordikrediidi intressimäärad kõnealuse kava raames sisuliselt kadusid, kui välja arvata teatav piiratud arv tööstussektoreid. Kuna kõnealune keemiatööstuse sektor ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil intressimäära toetuste saajate nimekirjas, ei olnud kõnealust kava vaja selle uurimise raames täiendavalt analüüsida.

9. Sihttoodete kava (FP-kava)

a) Õiguslik alus

(57)	Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.15 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.9.

b) Puudused

(58)	Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FP-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

10. Tollimaksuvaba impordi lubade kava (DFIA-kava)

a) Õiguslik alus

(59)	Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.2.1–4.2.7 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.31–4.36.

b) Järeldused

(60)	Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil DFIA-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

11. Tollimaksu tagastamise kava (DD-kava)

a) Õiguslik alus

(61)	DD-kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teadaannetega.

b) Kõlblikkuskriteeriumid

(62)	Selle kava raames saavad toetust taotleda kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

c) Praktiline rakendamine

(63)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda summa tagastamist, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest. India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad mitmele tootele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Tagastamist kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Vaatlusaluse toote DD-kava määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 % FOB-väärtusest.

(64)

Kõnealuse kava raames soodustuste saamiseks peab äriühing eksportima. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks DD-kava alusel ja DD-kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest, EGM) ja tolliasutus pole deklaratsiooni kauba saatearve andmetega võrdlemisel vigu leidnud, on kõik tingimused täidetud, et lubada tagastatava summa väljamaksmist otseülekandega eksportija pangaarvele või käskveksliga.

(65)

Eksportija peab esitama ka eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks panga väljastatava eksporditehingu teostamise tõendi (Bank Realisation Certificate, BRC). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastussumma maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu teostamise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(66)	Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(67)	Leiti, et vastavalt India raamatupidamisstandarditele saab tollimaksu tagastamise summa kanda pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(68)	Leiti, et koostööd tegev India eksportiv tootja kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pärast EOU-kavast eraldumist DD-kava.

d) Järeldused DD-kava kohta

(69)

DD-kavaga antakse subsiidiume algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu tagastamise summa on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otseselt üle. Pealegi on tollimaksu tagastuse näol saadav summa kasulik eksportijale, kuna suurendab tema likviidsust.

(70)	Lisaks sõltub DD-kava juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(71)

Seda kava ei saa käsitada tollimaksu lubatava tagastussüsteemina ega asendamise puhul rakendatava tagastussüsteemina algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(72)

Lisaks ei ole olemas süsteemi või menetluskorda, mis kinnitaks, millist toorainet eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada DD-kava soodustusi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on DD-kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kogu tooraine kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(73)

Seda kinnitab India valitsuse ringkiri nr 24/2001, milles on selget öeldud, et tollimaksu tagastamise määradel ei ole seost toormaterjali tegeliku tarbimise ega tollimaksuga, mida konkreetsed eksportijad maksavad või mida tuleb maksta üksikute kaubapartiide eest, ning milles soovitatakse piirkondlikel ametiasutustel mitte nõuda eksportijatelt tõendeid imporditud või kodumaiste toorainete pealt tegelikult makstud tollimaksude kohta, kui eksportijad esitavad tagasimakse nõude dokumendid.

(74)	Arvestades eespool esitatud andmeid, tehakse järeldus, et DD-kava on tasakaalustatav.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(75)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideerimisest sai. Leiti, et kasu saadi selle kava raames toimunud eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tasuma tagastussumma, mis kujutab endast rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatekirja, millel on muu hulgas märgitud selle eksporditehingu puhul ette nähtud tagastussumma, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas anda subsiidiumi või mitte. Ülaltoodut arvesse võttes peetakse õigeks hinnata DD-kava alusel saadud kasu kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summat.

(76)	Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegsele vaatlusaluse toote ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(77)	Eelöeldut arvestades on koostööd tegeva India eksportiva tootja puhul selle kava raames kindlaks tehtud subsiidiumi määr 0,6 %.

12. Sihtturgude kava (FM-kava)

a) Õiguslik alus

(78)	Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.8.

b) Järeldused

(79)	Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FM-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

13. Staatuseomanike ergutuskava (SHIS-kava)

a) Õiguslik alus

(80)	Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktis 3.16 ja HOP 2009–2014 I köite punktis 3.10.

b) Puudused

(81)	Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil SHIS-kava raames mingeid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

14. Kapitalimahutused

(82)	Leiti, et koostööd tegev eksportiv tootja ei saanud kasu kapitalimahutustest India valitsuselt ega piirkondlikelt valitsustelt. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

15. Gujarati osariigi valitsuse piirkondlikud kavad

(83)	Leiti, et koostööd tegeval eksportival tootjal ei ole Gujarati osariigis temaga seotud äriühinguid ega tootmisrajatisi. Seetõttu ei olnud Gujarati osariigi valitsuse piirkondlike kavade edasine analüüs vajalik.

16. Tasakaalustatavate subsiidiumide tase

(84)

Algmääruse sätete kohaselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leitud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem on uuritud eksportiva tootja puhul 3,1 %.

Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd

Abikava	%
EOU-kava (14)	1,4
DEPB-kava (14)	null
EPCG-kava (14)	null
ITE-kava	null
Eellubade kava (14)	null
PSI (Maharashtra piirkondlik kava)	1,1
EC-kava (14)	null
FP-kava (14)	null
DFIA-kava (14)	null
DD-kava (14)	0,6
FM-kava (14)	null
SHIS-kava (14)	null
Kapitalimahutused	null
Gujarati piirkondlikud kavad	null
KOKKU	3,1

(85)	Olemasoleva teabe alusel tootis koostööd tegev eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suure osa Indiast liitu eksporditud sulfaniilhappest. Andmed, mis näitaksid, et teiste võimalike olemasolevate eksportivate tootjate subsideerimistase oleks madalam, ei olnud kättesaadavad.

17. Subsideerimise jätkumise tõenäosus

(86)	Algmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(87)

Tehti kindlaks, et kuigi aegumisläbivaatuse käigus leitud subsiidiumimarginaal on madalam kui esialgsel uurimisel ja varasemal aegumise läbivaatamisel tuvastatu, sai vaatlusaluse toote koostööd tegev India eksportiv tootja jätkuvalt kasu India ametivõimude tasakaalustavast subsideerimisest. Puuduvad märgid selle kohta, nagu lõpetataks lähemas tulevikus DD-kava, mis on peamine äriühingu kasutatav kava pärast EOU-kavast eraldumist. Nende asjaolude põhjal on selge, et vaatlusaluse toote eksportija saab ka tulevikus tasakaalustatavaid subsiidiume.

D. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Liidu toodang ja liidu tootmisharu määratlus

(88)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel tootis liidus samasugust toodet üksainus liidu tootja, kelle toodang moodustab seega 100 % liidu toodangust ning kes kujutab endast liidu tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

2. Liidu tarbimine

(89)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmistel alustel:

—	liidu tööstusharu samasuguse toote müügimahud liidu turule;

—	sulfaniilhappe impordimahud (TARICi tase) liidu turule Eurostati andmetel.

(90)

Tabel 1

Tarbimine liidu turul

Maht (indeks)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu tarbimine (2010 = 100)	100	106	106	114
Allikas: Eurostati andmed ja küsimustiku vastused.

(91)	Uurimine näitas, et sulfaniilhappe turg suurenes vaatlusaluse perioodi vältel järk-järgult ning oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks kasvanud 14 % võrra.

3. Vaatlusalusest riigist pärit import

a) Impordimaht ja turuosa

Tabel 2

Vaatlusalusest riigist pärit import

Impordimaht (indeks)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
India	100	422	187	52
Allikas: Eurostat.

Tabel 2a

Vaatlusalusest riigist pärit import

Impordimaht (vahemikud (15))	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
India	50–200	250–550	100–250	10–80
Allikas: Eurostat.

Tabel 3

Vaatlusaluse riigi turuosa

Turuosa (indeks)	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
India impordi turuosa	100	397	177	46

(92)	Impordimaht Indiast vähenes vaatlusalusel perioodil 48 % ning samal perioodil vähenes turuosa 54 %.

b) Impordihinnad

Tabel 4

Vaatlusalusest riigist pärit sulfaniilhappe keskmised impordihinnad

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Indiast pärit impordi hinnaindeks (2010 = 100)	100	79	84	92
Allikas: Eurostat.

Tabel 4 a

Vaatlusalusest riigist pärit sulfaniilhappe keskmised impordihinnad

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Indiast pärit impordi hinnavahemikud	1 200 — 1 800	1 000 — 1 400	1 100 — 1 500	1 300 — 1 700
Allikas: Eurostat.

(93)	Indiast pärit vaatlusaluse toote keskmine hind langes samuti 2011. aastal 21 % ja tõusis seejärel järk-järgult, kuid jäi siiski 8 % alla 2010. aasta hinnataseme.

c) Hindade allalöömise tase

(94)	Uurimine näitas, et ainsa koostööd tegeva India eksportiva tootja küsitud hinnad ei löönud alla liidu tootja hindasid. Äriteabe konfidentsiaalsuse kaitsmise huvides ei ole võimalik täpset tulemust avalikustada, kuid hindade allalöömine jäi vahemikku – 20 % kuni – 40 %.

(95)

Pärast teatavakstegemist ja liidu tootja esitatud kommentaare taotleti komisjonilt hindade võimaliku allalöömise arvutamist Indiast pärit ülejäänud impordi puhul ja Eurostati andmete põhjal. Nende andmete põhjal kõnealuse impordi puhul hindade allalöömist ei tuvastatud ja seega võib põhjenduses 94 esitatud järeldusi kinnitada.

4. Import muudest kolmandatest riikidest

(96)

Tabel 5

Sulfaniilhappe import muudest kolmandatest riikidest

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
USAst pärit impordi maht (indeks)	100	267	253	299
USAst pärit impordi turuosa (indeks)	100	180	171	188
USAst pärit impordi keskmine hind (indeks)	100	95	101	102
Hiinast pärit impordi maht (indeks)	100	77	14	1
Hiinast pärit impordi turuosa (indeks)	100	73	13	1
Hiinast pärit impordi keskmine hind	100	92	104	164
Allikas: Eurostat.

(97)	Hiinast pärit impordi maht vähenes 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 99 % ning nende turuosa kahanes sama perioodi vältel samuti 99 %.

(98)	HRVst pärit sulfaniilhappe keskmine impordihind vähenes 2011. aastal 8 % ja näitas seejärel suurenemistendentsi koos väga järsu, 64 %lise tõusuga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(99)	USAst imporditud sulfaniilhappe kogus ja turuosa suurenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk vastavalt 199 % ja 88 %. Kuna liidu tootmisharu turuosa jäi samal perioodil suhteliselt stabiilseks, oli USA import see, mis hõivas Hiina ja India eksportivatest tootjatest mahajäänud turu.

(100)

USAst pärit impordi hinnatasemed jäid vaatlusalusel perioodil küllaltki stabiilseks, olles ligikaudu samas vahemikus liidu tootja hinnatasemetega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel ei toimunud hindade allalöömist seoses USAst pärit impordiga.

5. Liidu tootmisharu olukord

(101)

Kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 4 sisaldas kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite kohta vaatlusalusel perioodil.

(102)

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks esitatakse teave ainsa liidu tootja kohta indekseeritud kujul.

5.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Toodang tonnides (indeks)	100	87	99	107
Tootmisvõimsus tonnides (indeks)	100	100	100	100
Tootmisvõimsuse rakendamine (indeks)	100	87	99	107
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(103)

Liidu tootmisharu toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 % suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses registreeritud tase. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil muutumatuks ja seega muutus tootmisvõimsuse rakendamine sarnaselt toodanguga, suurenedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 %.

(104)

Tuleb märkida, et liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2011. aastal, säilitada tootmisvõimsuse rakendamise rahuldava taseme ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil optimaalse taseme.

(105)

Teatavakstegemise järel väitis liidu tootmisharu, et saavutas optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra kogu vaatlusaluse perioodi vältel ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millest nähtub, et tootmisharu taastumine on äsjane ja väga ebakindel.

(106)

See kommentaar komisjoni hindamises ei muuda põhjenduse 104 järeldusi, mis ei ole ühelgi viisil vastuolus liidu tootmisharu esitatud kommentaaridega.

5.2. Lõppvarud

Tabel 7

Lõppvarude maht

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lõppvarud tonnides (indeks)	100	576	328	171
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(107)

5.3. Müügimaht ja turuosa

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht tonnides (indeks)	100	70	97	104
Turuosa % (indeks)	100	66	92	92
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(108)

Liidu tootmisharu müügimaht on kasvanud 4 % võrreldes vaatlusaluse perioodi alguses registreeritud tasemega. 2011. aastal toimus väga järsk vähenemine, millele järgnes ühtlane suurenemine.

(109)

(110)

(111)

5.4. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

Tabel 9

Müügihinnad

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine müügihind (eurot/tonn) (indeks)	100	109	108	112
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(112)

Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul suurenesid vaatlusalusel perioodil 12 %, mis oli tingitud peamise tooraine (aniliini) hinnatõusu edasikandmisest.

5.5. Tööhõive ja tootlikkus

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tööhõive (indeks)	100	100	117	117
Tööviljakus (indeks)	100	88	85	91
Keskmine tööjõukulu (indeks)	100	105	102	116
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(113)

Tööhõive täistööaja ekvivalendina suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17 %. Keskmine tööjõukulu on vaatlusalusel perioodil näidanud kasvutendentsi, olles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 16 % suurem kui 2010. aastal. Kuna tootmine kasvas vastavalt põhjendusele 103 vaid 7 %, siis tööviljakus vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %.

5.6. Kasumlikkus

Tabel 11

Kasumlikkus

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Kasumlikkus (indeks)	100	96	20	65
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(114)

(115)

Kasumlikkuse vähenemine on tingitud peamiselt keskmise tootmiskulu suurenemisest 20 % alates 2010. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ja müügihindade 12 % suurune tõus vastavalt põhjendusele 112 ei suutnud seda täielikult kompenseerida.

5.7. Investeeringud, investeeringutasuvus ja rahavoog

Tabel 12

Investeeringud, investeeringutasuvus ja rahavoog

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Investeeringud (indeks)	—	100	133	57
Investeeringute tasuvus (indeks)	100	86	30	103
Rahavoog (indeks)	100	116	68	82

(116)

(117)

(118)

5.8. Tegeliku subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast subsideerimisest taastumine

(119)

Põhjenduse 84 kohaselt ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi subsiidiumimarginaal märkimisväärne, kuigi see oli miinimumist suurem.

(120)

Võttes arvesse liidu tootmisharu müügimahu kasvu, hindade tõusu ja tootmisvõimsuse rakendamise määra suurenemist, võib järeldada, et meetmed olid edukad ja liidu tootmisharu on taastunud varasema subsideerimise mõjust vaatlusalusel perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines teatavat langust kahjunäitajates, nagu kasumlikkus ja turuosa, kuid see ei saa olla tingitud vaatlusalusest riigist pärit impordist selle väga madala taseme tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Igal juhul osutavad negatiivse tendentsiga kahjunäitajad siiski liidu tootmisharu jätkusuutlikkusele.

6. Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(121)

Uurimine näitas, et vaatlusaluse toote import Indiast on langenud väga madalale tasemele. Liidu tootmisharu turuosa jäi suhteliselt stabiilseks ning vaatlusaluse riigi tõttu kaotatud mahu asendas USAst pärit import, mille hinnatase on sarnane liidu tootmisharu omaga. Liidu tootmisharu suutis suurendada oma müügimahtu ja keskmist müügihinda ning saavutada ligikaudu optimaalse tootmisvõimsuse rakendamise määra.

(122)

Liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkuse mõõdukas langus ei saa põhjenduse 120 kohaselt olla tingitud Indiast pärit impordist.

(123)

Seetõttu järeldatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil materiaalset kahju.

(124)

Ehkki liidu tootmisharu tegi seoses kahju analüüsiga tähelepanekuid ja neid käsitleti põhjendustes 95, 105, 106, 110 ja 111, nõustus ta üldise järeldusega olulise kahju puudumise kohta eeskätt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

7. Kahju kordumise tõenäosus

(125)

Kahju kordumise tõenäosuse hindamise puhul on tähtis märkida, et tootmisvõimsuse optimaalse rakendamise korral, mida suudeti saavutada läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ei suuda liidu tootmisharu rahuldada kogu liidu tarbimist, mistõttu tuleb märkimisväärne osa liidu tarbimisest katta impordiga.

(126)

Pealegi toodab liidu tootmisharu üksnes puhastatud sulfaniilhapet, mis tähendab, et oma toodangu jaoks tehnilist sulfaniilhapet eelistavad kasutajad on sunnitud kasutama importi.

(127)

Lisaks oli liidu tootmisharul stabiilne turuosa koos müügiga paljudele pikaajalistele klientidele. Uurimisest selgus, et mõne kasutaja hinnangul peaksid sulfaniilhappe tarnijad läbima range ja kuluka sertifitseerimis- ja kontrollprotsessi, mis muudab tarnija vahetuse keeruliseks.

(128)

Sellises kontekstis analüüsiti Indiast pärit impordi potentsiaalset mõju liidu turule ja liidu tootmisharule kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 2, et hinnata kahju kordumise tõenäosust meetmete aeguda laskmise korral.

(129)

Põhjenduste 84, 85 ja 87 kohaselt subsideeritakse Indiast pärit sulfaniilhapet ka praegu ja tõenäoliselt ka tulevikus.

(130)

Samal ajal osutavad uurimise järeldused asjaolule, et Indiast pärit subsideeritud impordi olemasolu ei põhjusta liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumist. See arutluskäik põhineb järgmiste tegurite analüüsil:

—	India vaba tootmisvõimsus;

—	India eksportijate hinnakäitumine;

—	subsideerimise taseme mõju hindadele;

—	India tootevalik.

a) India vaba tootmisvõimsus

(131)

Uurimine ei näidanud märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Indias.

(132)

Liidu tootmisharu vaidlustas selle järelduse, väites eeskätt, et seoses Hiina toodete üha suurema kättesaadavusega India turul India vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt suureneb ja seetõttu suureneb ka soov eksportida.

(133)

Seoses sellega märgib komisjon, et India suurim teadaolev sulfaniilhappe tootja ja eksportija loovutas oma staatuse ekspordisuunitlusega üksusena 2013. aastal, nagu märgitud põhjenduses 39, kavatsedes suurendada müüki omamaisel turul. Kõnealune müük oli varem EOU-kava tingimuste kohaselt väga piiratud. Äriühing kinnitas, et ei tunneta survet Hiina konkurentidelt ning et nende hinnangul on India turul head arenguväljavaated. Seega ei ole põhjust eeldada, et India tootjate praegune ja tulevane vaba tootmisvõimsus suunatakse liitu seoses väidetava Hiina survega India turul.

b) India eksportijate hinnakäitumine

(134)

Seoses India eksportijate hinnakäitumisega leiti põhjendustes 94 ja 95, et koostööd tegev eksportiv tootja ja ka teised India eksportijad müüsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hindadega, mis ei löönud alla liidu hinnatasemeid.

(135)

Liidu tootmisharu väitis, et Kokani ekspordihinnad põhinesid hinnakohustusel ega olnud seega tüüpilised teiste India eksportivate tootjate puhul. Komisjon märgib, et vaatlusalusel perioodil püsisid Kokani hinnad tunduvalt kõrgemal hinnakohustusega seatud minimaalsest impordihinnast. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid nende keskmised ekspordihinnad teiste India eksportijatega võrreldes Eurostati andmetel isegi kõrgemad. See näitab, et India eksportijate, sealhulgas Kokani hinnad põhinesid pigem turuolukorral kui hinnakohustusel.

(136)

Liidu tootmisharu märkis ühtlasi, et Indiast pärit impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 8 %, vaatamata enam kui 40-protsendilisele peamise tooraine (benseeni) hinnatõusule samal ajavahemikul. Uurimine näitas, et sulfaniilhappe suhteliselt kõrge hinnatase liidu turul tegi võimalikuks hinnalanguse, vaatamata peamise tooraine hinnatõusule. Hoolimata benseeni tähtsusest kuluartiklina ei seleta see üksinda vaatlusaluse toote kulude ja hindade muutumisi. Peale selle näitas uurimine, et India müügihinnad liitu ei olnud erandlikult madalad, sarnanedes India hindadega suuremahulise ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse. Seega ei ole lõpptoote (sulfaniilhappe) ja peamise tooraine (benseeni) vastavad hinnasuundumused, millele liidu tootmisharu tähelepanu juhtis, omavahel vastuolus.

(137)

Peale selle märkis liidu tootmisharu, et India ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse, nimelt Türgisse, olid madalamad ekspordi puhul Euroopa Liitu. Komisjon märgib, et Kokani kohta kogutud andmete põhjal olid selle äriühingu ekspordihinnad Türgisse samuti minimaalsest impordihinnast kõrgemad ega löönud liidu tootmisharu hindasid alla. Kokani ekspordimaht Türgisse oli samas suurusjärgus kui see, millele tugines liidu tootmisharu väide, mistõttu kehtivad liidu tootmisharu kohta tehtud järeldused kogu India ekspordi suhtes Türgisse. Eelnevast võib järeldada, et India eksportijate väidetavalt erinev hinnakäitumine kolmandate riikide puhul võrreldes Euroopa Liiduga ei ole kättesaadava teabe põhjal kinnitust leidnud.

c) Subsideerimise taseme mõju hindadele

(138)

Vastavalt põhjendusele 84 oli koostööd tegeva India tootja subsiidiumimarginaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,1 %. See näitab subsideerimise jätkuvat vähenemist, mis algas esialgsete tasakaalustavate meetmete kehtestamisega 2002. aastal.

(139)

See langus ei ole seotud üksnes kõnealuse äriühingu olukorraga, vaid süsteemsete muutustega India subsideerimiskavades. Käesoleva määruse C osa kohaselt hülgas India valitsus mõned kavadest ning suuremat osa ülejäänutest piirati äriühingute kasumlikkuse seisukohast. Vaid ühe konkreetse vaatlusaluse kava, nimelt DD-kava puhul leevendati kõlblikkuskriteeriume ja lihtsustati haldusmenetlusi. Seetõttu valis Kokan viivitamatult kõnealuse kava. DD-kava kasutamine välistab aga enamiku ülejäänud kavade (EOU-kava, eellubade kava, FP-kava, DFIA-kava ja FM-kava) kasutamise. Vaatlusaluse toote puhul on DD-kavas selgelt määratud maksimaalne subsideerimistase — läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas see 4 % FOB ekspordiväärtusest ja hiljem langetati seda 3 protsendini. Subsideerimistaseme piiramisest hoolimata võib eeldada, et ülejäänud tootjad valivad või on juba valinud kõnealuse kava selle vähese halduskoormuse tõttu.

(140)

Komisjon on täheldanud sama suundumust mitmes teises subsideerimisvastases uurimises Indias viimase kahe aasta jooksul (16). Seega võib väita, et Kokani puhul tehtud järeldusi põhjenduses 139 saab ekstrapoleerida India ülejäänud sulfaniilhappe tootjatele.

(141)

Arvestades eespool nimetatud subsideerimistaset (prognoosi kohaselt ligikaudu 3 % peamiselt DD-kavaga) ja India ekspordihindade praegust taset, mis sisaldab juba subsiidiume, võib järeldada, et nimetatud ekspordihinnad ei löö alla liidu tootmisharu hindasid isegi siis, kui India suhtes kehivad tasakaalustavad meetmed kehtetuks tunnistatakse. Seega võib järeldada, et Indiast pärit eksport ei ole isegi subsideerituna liidu tootmisharule kahjulik.

d) Tootevalik

(142)

Koostööd tegev India tootja (kes moodustas märkimisväärse osa India impordist liitu) müüs peamiselt tehnilist sulfaniilhapet, võisteldes peamiselt USAst (ja Hiinast) pärit impordiga, kuna liidu tootmisharu tehnilist sulfaniilhapet ei tooda. Lisaks koosnes Kokani sulfaniilhappe märkimisväärses mahus eksport Türgisse peaaegu tervikuna tehnilise klassi sulfaniilhappest.

(143)

Liidu tootmisharu väitis, et tehnilise ja puhastatud klassi sulfaniilhappe kasutus on väga suures osas kattuv ja seega on nendevaheline konkurents tugev.

(144)

Ehkki ei saa eitada, et mõlemad klassid käsitletavad ühe tootena, kinnitas uurimine ka seda, et praktikas on asendatavus piiratud. Kasutajad, kes vajavad või eelistavad tehnilise klassi sulfaniilhapet, võiksid teoreetiliselt kasutada ka puhastatud klassi sulfaniilhapet, kuid märkimisväärse hinnaerinevuse (20–25 %) tõttu ei ole see lahendus majanduslikult jätkusuutlik. Seega võib kinnitada, et India tootjate tehnilise klassi sulfaniilhappe müük pakub konkurentsi peamiselt Hiina ja USA toodetele.

8. Järeldus kahju kordumise kohta

(145)

Võttes arvesse põhjendustes esitatud järeldusi uurimise kohta, võib kinnitada, et India suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete kehtetuks tunnistamine ei põhjusta tõenäoliselt kahju kordumist lühikeses või keskpikas perspektiivis.

E. LIIDU HUVID

(146)

Järelduse tõttu, et kahju kordumine ei ole tõenäoline, ei olnud liidu huvide kindlaksmääramine vajalik.

F. TASAKAALUSTAVATE MEETMETE LÕPETAMINE

(147)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal leiti, et Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtivad tasakaalustavad meetmed tuleks tunnistada kehtetuks. Lisaks anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(148)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artiklile 18 tuleks tunnistada kehtetuks tasakaalustavad meetmed Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes. Komisjoni otsus, millega kiideti heaks kehtiv hinnakohustus seoses sulfaniilhappe impordiga tootjalt Kokan, tuleks samuti tunnistada kehtetuks.

(149)

Võttes arvesse, et liidu tootmisharu taastumine on äsjane, jälgib komisjon liidu tootja taotlusel vaatlusaluse toote importi. Järelevalveperiood piirdub kahe aastaga pärast käesoleva määruse avaldamist.

(150)

Algmääruse artikli 25 lõike 1 alusel loodud komitee ei esitanud arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärit ja praegu CN-koodi ex 2921 42 00 (TARICi kood 2921420060) alla kuuluva sulfaniilhappe suhtes tunnistatakse kehtetuks ning kõnealust importi käsitlevad menetlused lõpetatakse.

2. Komisjoni otsus 2006/37/EÜ, millega kiideti heaks kehtiv hinnakohustus seoses sulfaniilhappe impordiga tootjalt Kokan Synthetics & Chemicals Pvt. Ltd. (India), tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2002, 22. juuli 2002, Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu kehtestamise ja ajutise tasakaalustava tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2002, 22. juuli 2002, millega kehtestatakse Hiina Vabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 11).

(4) Komisjoni otsus 2002/611/EÜ (EÜT L 196, 25.7.2002, lk 36).

(5) Komisjoni otsus 2005/255/EÜ (ELT L 80, 18.3.2004, lk 29).

(6) Komisjoni otsus 2006/37/EÜ, 5. detsember 2005, millega kiidetakse heaks seoses Indiast pärineva sulfaniilhappe importi käsitleva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetlusega pakutud kohustus (ELT L 22, 26.1.2006, lk 52).

(7) Nõukogu määrus (EÜ) nr 123/2006, 23. jaanuar 2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1338/2002, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes, ning määrust (EÜ) nr 1339/2002, millega kehtestatakse muu hulgas Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 22, 26.1.2006, lk 5).

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1000/2008, 13. oktoober 2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 275, 16.10.2008, lk 1).

(9) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1010/2008, 13. oktoober 2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 18 ja osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artiklile 19 kehtestatakse Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1000/2008, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indiast pärineva sulfaniilhappe impordi suhtes (ELT L 276, 17.10.2008, lk 3).

(10) ELT C 28, 30.1.2013, lk 12.

(11) ELT C 300, 16.10.2013, lk 5.

(12) ELT C 300, 16.10.2013, lk 14.

(13) Nõukogu määrus (EÜ) 1225/2009, 30. november 2009, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed parandused (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(14) Tärniga märgitud subsiidiumid on ekspordisubsiidiumid

(15) Pärast avalikustamist nõudis liidu tootja, et vaatlusalustest riikidest pärit sulfaniilhappe impordi mahud ja väärtused avalikustataks ka vahemikena, kuna indekseeritud andmete põhjal oli keeruline hinnata arvandmete tegelikku (absoluutset) arengut ning mõista komisjoni sellekohaseid järeldusi.

(16) Näide: Stainless Steel Wire (ELT L 240, 7.9.2013), PET fim (ELT L 137, 23.5.2013).

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/121

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1348/2014,

17. detsember 2014,

milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõikeid 2 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Energia hulgimüügiturgude efektiivne järelevalve eeldab lepingute, kaasa arvatud kauplemiskorralduste andmete ning elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsust ja kasutamist käsitlevate andmete regulaarset järelevalvet.

(2)

Määruses (EL) nr 1227/2011 sätestatakse, et Euroopa Liidus teostab energia hulgimüügiturgude järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 (2) asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet”). Selleks et koostööamet saaks oma ülesandeid täita, tuleb sellele esitada kogu asjakohane teave õigel ajal.

(3)

Turuosalised peaksid regulaarselt esitama koostööametile energiahulgimüügilepingute andmed nii elektri- ja maagaasi tarnimise kui ka nende transportimise kohta. Tasakaalustusteenuste lepingud, ühte gruppi kuuluvate ettevõtjate vahel sõlmitud lepingud ja väikeste energiatootmisettevõtete toodangu müümise lepingud esitatakse vajaduse korral koostööametile ainult selle põhjendatud taotluse korral.

(4)

Üldjuhul peaksid sõlmitud lepingu nõutavad andmed esitama lepingu mõlemad pooled. Andmete esitamise lihtsustamiseks peaks asjaosalistel olema võimalik esitada andmeid teineteise eest või kasutada selleks kolmanda isiku teenuseid. Eeltoodust olenemata ja andmete kogumise lihtsustamiseks peaks põhivõrguettevõtja või ülekandesüsteemi halduri esmase võimsuse jaotamise kaudu saadud transpordilepingute andmed esitama ainult asjaomane ettevõtja. Esitatud andmed peaksid sisaldama ka täidetud ja täitmata võimsuse taotlusi.

(5)

Selleks et paljastada tõhusalt turu kuritarvitamist, on oluline, et koostööamet saaks lisaks lepingute andmetele valvata organiseeritud turgude kauplemiskorralduste järele. Kuna turuosalistelt ei saa eeldada selliste andmete kerge vaevaga ülesmärkimist, peaks sobitatud ja sobitamata korralduste kohta esitama teavet asjaomane organiseeritud turg või kolmas isik, kellel on võimalik asjakohast teavet anda.

(6)

Teabe mitmekordse esitamise vältimiseks peaks koostööamet koguma andmeid elektri või gaasi tarnelepingutega seotud tuletisinstrumentide kohta, millest on kohaldatava finantsseadustiku kohaselt teada antud kauplemisteabehoidlatele või reguleerivatele finantsasutustele. Eeltoodust olenemata peaksid organiseeritud turud ja tehingute sõlmimise või nendest teatamise süsteemid, mis on finantseeskirjade järgi esitanud vastava nõusolekuga tuletisinstrumentide andmeid, olema võimelised esitama sama teabe ka koostööametile.

(7)

Tõhus andmete esitamine ja sihipärane järelevalve eeldavad standardsete ja mittestandardsete lepingute eristamist. Kuna standardlepingute hinnad kujutavad endast ka mittestandardsete lepingute võrdlushindu, peaks koostööamet saama standardlepingute kohta teavet iga päev. Mittestandardsete lepingute andmed tuleks esitada kuni ühe kuu jooksul pärast nende sõlmimist.

(8)

Turuosalised peaksid esitama koostööametile ja riiklikele reguleerivatele asutustele nende taotluse korral regulaarselt andmed ka energiatootmise ja transporditaristu, sh veeldatud maagaasi ja gaasihoidlate kättesaadavuse ja kasutamise kohta. Selleks et vähendada turuosaliste jaoks andmete esitamise koormust ja et kasutada võimalikult hästi ära olemasolevaid andmeallikaid, peaks andmete esitamisel võimaluse korral kasutama ära Euroopa elektripõhivõrguettevõtjate võrgustikku (ENTSO-E), Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku (ENTSO-G), veeldatud maagaasi süsteemi operaatoreid ja maagaasihoidlate süsteemi operaatoreid. Andmete olulisusest ja kättesaadavusest olenevalt võib andmete esitamise sagedus varieeruda, kuid enamikku andmetest tuleks siiski esitada iga päev. Andmete esitamise nõuete puhul tuleks arvesse võtta koostööameti kohustust mitte avaldada tundlikku äriteavet ja avaldada või teha avalikkusele kättesaadavaks ainult selline teave, mis tõenäoliselt ei moonuta energia hulgimüügiturgudel konkurentsi.

(9)

Andmeid esitavad pooled peavad kindlasti mõistma, millist teavet täpselt nad on kohustatud esitama. Selleks peaks koostööamet selgitama esitatava teabe olemust asjakohases kasutusjuhendis. Koostööamet peaks ühtlasi tagama, et teave esitatakse elektroonilises vormis, mis on andmeid esitavatele pooltele kergesti kättesaadav.

(10)

Selleks et tagada täielike andmete pidev ja turvaline edastamine, peaksid andmete esitajad pidama kinni põhinõuetest, mis on kehtestatud andmeallikatele, andmete õigsuse ja täielikkuse kontrollimisele ja äritegevuse järjepidevuse tagamisele. Koostööamet peaks hindama, kas andmeid esitavad pooled vastavad nendele nõuetele või mitte. Hindamine peaks tagama turuosaliste andmeid käitlevate kutseliste kolmandate isikute ning enda andmeid esitavate turuosaliste proportsionaalse kohtlemise.

(11)

Esitatavate andmete liik ja allikas võivad mõjutada andmeesitajatel teabe ettevalmistamiseks ja esitamiseks kulunud ressursse ja aega. Näiteks korra loomine selleks, et anda teada organiseeritud turgudel täidetud standardlepingutest, võtab vähem aega kui mittestandardsetest lepingutest või teatavatest põhiandmetest teatamise süsteemide loomine. Seega peaks andmete esitamise kohustuse esimene etapp olema nende põhiandmete edastamine, mis on kättesaadavad ENTSO-E ja ENTSO-G läbipaistvuse platvormide kaudu, ning organiseeritud turgudel täidetud standardlepingute edastamine. Sellele peaks järgnema mittestandardsete lepingute esitamine, võtmaks arvesse lisaaega, mis kulub esitamisprotseduuride täitmiseks. Andmete etapiviisiline esitamine aitaks koostööametil paremini ressursse jagada, et teabe vastuvõtmiseks valmis olla.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 21 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse koostööametile andmete esitamise eeskirjad, et rakendada määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6. Sellega määratletakse esitatavate energia hulgimüügitoodete andmed ja põhiandmed. Ühtlasi kehtestatakse sellega asjakohased kanalid andmete esitamiseks, sealhulgas aruannete esitamise aeg ja sagedus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 ja komisjoni määruse (EL) nr 984/2013 (3) artikli 3 mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„põhiandmed” teave elektri või maagaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta või veeldatud maagaasi veeldusjaamade võimsuse ja kasutamise kohta, sh rajatiste kavandatud ja kavandamata seisakute kohta;

2)	„standardleping” leping, mis käsitleb organiseeritud turule kauplemiseks lubatud energia hulgimüügitoodet, olenemata sellest, kas tehing tegelikult sellel turul toimub või mitte;

3)	„mittestandardne leping” mis tahes energia hulgimüügitoodet käsitlev leping, mis ei ole standardleping;

„organiseeritud turg”

a)	mitmepoolne süsteem, mis toob kokku või aitab kokku tuua mitme kolmanda isiku huvi osta ja müüa energia hulgimüügitooteid, nii et selle tulemusena sõlmitakse lepingud;

b)	mis tahes muu süsteem või vahend, mis võimaldab ühendada mitme kolmanda isiku huvi osta ja müüa energia hulgimüügitooteid, nii et tulemuseks oleks lepingu sõlmimine.

Nende hulka kuuluvad elektri- ja gaasibörsid, maaklerid ja teised isikud, kes tegelevad tehingute vahendamisega, ning kauplemiskohad, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) artiklis 4;

5)	„grupp” mõistel on sama tähendus, mis mõistel „kontsern” Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (5) artiklis 2;

6)	„grupisisene leping” energia hulgimüügitoodete leping, mis on sõlmitud samasse gruppi kuuluva vastaspoolega, eeldusel et mõlemad vastaspooled kuuluvad täies ulatuses samasse gruppi;

7)	„börsiväline tehing” mis tahes tehing, mida ei tehta organiseeritud turul;

„registreerimine”

—	elektri puhul: teabe edastamine asjaomas(t)ele põhivõrguettevõtja(te)le piirkonnaülese võimsuse kasutamise kohta ülekandeõiguste füüsilise valdaja ja tema vastaspoole poolt,

—	maagaasi puhul: võrgu kasutaja eelnev ülekandesüsteemi halduri teavitamine tegelikust voost, mida võrgu kasutaja soovib süsteemi sisestada või sellest saada;

9)	„tasakaalustav energia” energia, mida põhivõrguettevõtjad ja ülekandesüsteemi haldurid kasutavad tasakaalustamiseks;

10)	„tasakaalustav võimsus (reservid)” lepinguline reservvõimsus;

11)

„tasakaalustamisteenused”

—	elektri puhul: kas tasakaalustav võimsus või tasakaalustav energia või mõlemad,

—	maagaasi puhul: ülekandesüsteemi haldurile gaasilepingu alusel osutatav teenus, et kompenseerida lühiajalisi kõikumisi gaasinõudluses või -pakkumises;

12)	„tarbimisüksus” ressurss, mis saab elektrit või maagaasi enda vajaduste rahuldamiseks;

13)	„tootmisüksus” elektritootmisrajatis, mis koosneb ühest energiatootmisüksusest või energiatootmisüksuste kogumist.

II PEATÜKK

TEHINGUTEST TEATAMISE KOHUSTUS

Artikkel 3

Esitatavate lepingute loetelu

1. Koostööametile tuleb esitada järgmised lepingud.

Lepingud, mis käsitlevad energia hulgimüügitooteid, mis hõlmavad elektrienergia või maagaasiga varustamist ja tarneid Euroopa Liidu piires:

i)	päevasisesed lepingud elektrienergia või maagaasiga varustamiseks, kui tarned toimuvad Euroopa Liidu piires, sõltumata kauplemiskohast ja -viisist, eelkõige sõltumata sellest, kas kauplemine toimub enampakkumisel või pidevalt;

ii)	järgmise päeva lepingud elektrienergia või maagaasiga varustamiseks, kui tarned toimuvad Euroopa Liidu piires, sõltumata kauplemiskohast ja -viisist, eelkõige sõltumata sellest, kas kauplemine toimub enampakkumisel või pidevalt;

iii)	ülejärgmise päeva lepingud elektrienergia või maagaasiga varustamiseks, kui tarned toimuvad Euroopa Liidu piires, sõltumata kauplemiskohast ja -viisist, eelkõige sõltumata sellest, kas kauplemine toimub enampakkumisel või pidevalt;

iv)	nädalavahetuse lepingud elektrienergia või maagaasiga varustamiseks, kui tarned toimuvad Euroopa Liidu piires, sõltumata kauplemiskohast ja -viisist, eelkõige sõltumata sellest, kas kauplemine toimub enampakkumisel või pidevalt;

v)	eilsepõhised lepingud elektrienergia või maagaasiga varustamiseks, kui tarned toimuvad Euroopa Liidu piires, sõltumata kauplemiskohast ja -viisist, eelkõige sõltumata sellest, kas kauplemine toimub enampakkumisel või pidevalt;

vi)	muud lepingud elektrienergia või maagaasiga varustamiseks, kui tarned toimuvad Euroopa Liidu piires, ja kui tarneaeg on pikem kui kaks päeva, sõltumata kauplemiskohast ja -viisist, eelkõige sõltumata sellest, kas kauplemine toimub enampakkumisel või pidevalt;

vii)	lepingud ühe tarbimisüksuse elektrienergia või maagaasiga varustamiseks, kui üksus on tehniliselt suuteline tarbima 600 GWh aastas või rohkem;

viii)

optsioonid, futuurid, vahetuslepingud ja muud tuletisinstrumendid, mis on seotud Euroopa Liidus toodetud, kaubeldud või tarnitud elektrienergia või maagaasi lepingutega.

Lepingud, mis käsitlevad energia hulgimüügitooteid, mis hõlmavad elektrienergia või maagaasi transportimist Euroopa Liidu piires:

lepingud elektrienergia või maagaasi transportimiseks Euroopa Liidus kahe või enama asukoha või pakkumispiirkonna vahel, kui sellise lepingu on sõlminud põhivõrguettevõtja või ülekandesüsteemi haldur või see on tema nimel sõlmitud esmase otsese võimsuse jaotamise tulemusel ja selles on täpsustatud füüsilise võimsuse või rahalise suutlikkuse õigused ja kohustused;

ii)

lepingud elektrienergia või maagaasi transportimiseks Euroopa Liidus kahe või enama asukoha või pakkumispiirkonna vahel, kui selline leping on sõlmitud turuosaliste vahel järelturul ja selles on täpsustatud füüsilise võimsuse või rahalise suutlikkuse õigused ja kohustused, kaasa arvatud lepingute edasimüük ja üleandmine;

iii)	optsioonid, futuurid, vahetuslepingud ja muud tuletisinstrumendid, mis on seotud Euroopa Liidus elektrienergia või maagaasi transportimise lepingutega.

2. Andmete esitamise lihtsustamiseks koostab koostööamet standardlepingute avaliku loetelu, mida õigeaegselt uuendatakse. Aruandluse hõlbustamiseks koostab ja avaldab koostööamet pärast käesoleva määruse jõustumist organiseeritud turgude loetelu. Koostööamet ajakohastab seda loetelu õigeaegselt.

Selleks et aidata koostööametil täita esimese lõigus sätestatud kohustusi, esitavad organiseeritud turud koostööametile iga kauplemisele lubatud energia hulgimüügitoote kohta identifitseerimiseks vajalikud võrdlusandmed. Teave esitatakse enne asjaomases lepinguga hõlmatud kauplemise algust koostööameti määratud vormis. Organiseeritud turud peavad iga kord, kui toimunud on mõni muutus, andma teada uuendatud andmed.

Aruandluse hõlbustamiseks teatab artikli 3 lõike 1 punkt a alapunktis vii osutatud lõpptarbijast lepinguosaline oma vastaspoolele asjaomase tarbimisüksuse tehnilise suutlikkuse tarbida 600 GWh aastas või rohkem.

Artikkel 4

Koostööameti nõudmisel esitatavate lepingute loetel

1. Kui järgmised lepingud ei ole sõlmitud organiseeritud turul, tuleb kõnealustest lepingutest ja nendega seotud tehingute üksikasjadest teatada ainult koostööameti põhjendatud nõudmise ning vajaduse korral:

a)	grupisisesed lepingud;

b)	lepingud ühes kuni 10 MW võimsusega tootmisüksuses või mitmes tootmisüksuses koguvõimsusega kuni 10 MW toodetud elektrienergia edastamiseks;

c)	lepingud ühes kuni 20 MW võimsusega maagaasi tootmisrajatises toodetud maagaasi edastamiseks;

d)	elektrienergia ja maagaasi tasakaalustamisteenuste lepingud.

2. Turuosalised, kes teevad tehinguid ainult seoses lõike 1 punktides b ja c osutatud lepingutega, ei pea end määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 9 lõike 1 kohaselt riikliku reguleeriva asutuse juures registreerima.

Artikkel 5

Lepingute, sealhulgas kauplemiskorralduste kohta esitatav teave

1. Artikli 3 kohaselt esitatav teave on järgmine:

a)	elektrienergia või maagaasiga varustamise standardlepingute puhul andmed, mis on loetletud lisa tabelis 1;

b)	elektrienergia või maagaasiga varustamise mittestandardsete lepingute puhul andmed, mis on loetletud lisa tabelis 2;

c)	elektrienergia transportimise standardsete ja mittestandardsete lepingute puhul andmed, mis on loetletud lisa tabelis 3;

d)	maagaasi transportimise standardsete ja mittestandardsete lepingute puhul andmed, mis on loetletud lisa tabelis 4.

Mittestandardsete lepingute raames teostatud tehingute andmed, millega täpsustatakse vähemalt tehingu maht ja hind, esitatakse lisa tabeli 1 abil.

2. Koostööamet selgitab lõikes 1 osutatud esitatava teabe üksikasju kasutusjuhendis ja teeb pärast asjaomaste osalistega nõu pidamist juhendi käesoleva määruse jõustumisel avalikult kättesaadavaks. Koostööamet konsulteerib asjaomaste osalistega kasutusjuhendi oluliste uuenduste üle.

Artikkel 6

Tehingutest teatamise kanalid

1. Turuosalised esitavad organiseeritud turul energia hulgimüügitoodetega teostatud tehingud, kaasa arvatud sobitatud ja sobitamata korraldused, koostööametile asjaomase organiseeritud turu või tehingute sõlmimise või nendest teatamise süsteemi kaudu.

Organiseeritud turg, kus energia hulgimüügitoote tehing toimus või kus korraldus anti, peab turuosalise soovil pakkuma võimalust sõlmida andmete esitamise kokkulepe.

2. Põhivõrguettevõtjad ja ülekandesüsteemi haldurid või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud esitavad artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis i nimetatud lepingute andmed, kaasa arvatud sobitatud ja sobitamata korraldused.

3. Turuosalised või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud esitavad selliste artikli 3 lõike 1 punktis a ning artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktides ii ja iii nimetatud lepingute andmed, mis on väljaspool organiseeritud turgu sõlmitud.

4. Koostööametile esitavad energia hulgimüügitooteid käsitleva teabe, mis tuleb esitada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (6) artikliga 26 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (7) artikliga 9, järgmised instantsid:

a)	määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 2 osutatud kauplemisteabehoidlad,

b)	määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 2 osutatud heakskiidetud aruandlusmehhanismid,

c)	määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 osutatud pädevad asutused või

d)	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (European Securities and Markets Authority),

vastavalt asjaoludele.

5. Kui isik on esitanud tehingute andmed kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikliga 26 või määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 9, loetakse määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikest 1 tulenevad andmete esitamise kohustused täidetuks.

6. Organiseeritud turud ning tehingute sõlmimise või nendest teatamise süsteemid võivad esitada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe otse koostööametile vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõike 3 teisele lõigule, piiramata sellega nimetatud artikli lõike 5 kohaldamist.

7. Kui ühe või mõlema vastaspoole nimel esitab andmeid kolmas isik või kui üks vastaspool esitab lepingu andmed ka teise vastaspoole eest, peab aruanne sisaldama asjaomase vastaspoole andmeid kummagi vastaspoole kohta ning täielikke andmeid, mis oleks esitatud juhul, kui lepingutest oleks teada andnud kumbki vastaspool eraldi.

8. Koostööametil on õigus küsida turuosalistelt ja andmeid esitavatelt isikutelt esitatud andmete kohta lisateavet ja selgitusi.

Artikkel 7

Tehingutest teatamise aeg

1. Standardlepingute ja kauplemiskorralduste, sealhulgas enampakkumiste andmed esitatakse esimesel võimalusel, aga hiljemalt lepingu sõlmimisele või korralduse andmisele järgneval tööpäeval.

Sõlmitud lepingu või kauplemiskorralduse muudatustest või lõpetamisest teatatakse esimesel võimalusel, aga hiljemalt muutmisele või lõpetamisele järgneval tööpäeval.

2. Enampakkumisturu puhul, kus korraldusi ei tehta üldsusele nähtavaks, teatatakse ainult sõlmitud lepingud ja lõplikud korraldused. Need andmed tuleb esitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast enampakkumist.

3. Maaklerile telefoni teel antavatest korraldustest, mida ei esitata elektroonilisel ekraanil, teatatakse ainult koostööameti taotlusel.

4. Mittestandardse lepingu andmed, sh lepingu ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus osutatud tehingute muutmine või lõpetamine, teatatakse hiljemalt ühe kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, muutmisest või lõpetamisest.

5. Artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud lepingute andmed esitatakse esimesel võimalusel, aga hiljemalt võimsuse jaotamise tulemuste teadasaamisele järgneval tööpäeval. Sõlmitud lepingute muutmisest või lõpetamisest teatatakse esimesel võimalusel, aga hiljemalt lepingu muutmisele või lõpetamisele järgneval tööpäeval.

6. Selliste energiahulgimüügilepingute üksikasjad, mis sõlmiti enne andmete esitamise kohustuse jõustumise kuupäeva ja mis sellel kuupäeval veel kehtivad, teatatakse koostööametile 90 päeva jooksul alates asjaomastest lepingutest teatamise kohustuse jõustumisest.

Esitatavad üksikasjad hõlmavad üksnes andmeid, mida on võimalik välja võtta turuosaliste olemasolevatest andmetest. Need sisaldavad vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (8) artikli 44 lõikes 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (9) artikli 40 lõikes 2 osutatud andmeid.

III PEATÜKK

PÕHIANDMETE ESITAMINE

Artikkel 8

Elektrienergia põhiandmete esitamise eeskirjad

1. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) esitab turuosaliste nimel koostööametile teabe elektrienergia tootmiseks, tarbimiseks ja edastamiseks kasutatavate rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta, sealhulgas teave rajatiste kavandatud ja kavandamata kasutatavuse kohta, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 543/2013 (10) artiklites 6–17. Teave esitatakse määruse (EL) nr 543/2013 artiklis 3 osutatud teabe läbipaistvuse keskse platvormi kaudu.

2. ENTSO-E teeb lõikes 1 osutatud teabe koostööametile kättesaadavaks kohe, kui see on teabe läbipaistvuse kesksesse platvormi sisestatud.

Määruse (EL) nr 543/2013 artikli 7 lõikes 1 osutatud teave, sealhulgas asjaomase tarbimisüksuse nimi ja asukoht, tehakse hiljemalt järgmisel tööpäeval koostööametile kättesaadavaks detailsel kujul.

Määruse (EL) nr 543/2013 artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud teave tehakse koostööametile kättesaadavaks hiljemalt järgmisel tööpäeval.

3. Elektri põhivõrguettevõtjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud esitavad koostööametile ja koostööameti soovil kooskõlas määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikega 5 ka riiklikele reguleerivatele asutustele lõplikud määramised pakkumispiirkondade kaupa, märkides ühtlasi ära asjaomaste turuosaliste identiteedi ja plaanipärase koguse. Teave tehakse kättesaadavaks hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Artikkel 9

Gaasi põhiandmete esitamise eeskirjad

1. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (ENTSO-G) esitab turuosaliste nimel koostööametile teabe maagaasi ülekandeks kasutatavate rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta, kaasa arvatud teabe rajatiste kavandatud ja kavandamata seisakute kohta, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 (11) I lisa punkti 3.3 alapunktides 1 ja 5. Teave tehakse kättesaadavaks üleliidulise keskse platvormi kaudu, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 3.1.1 alapunkti 1 alapunktis h.

ENTSO-G teeb esimeses lõigus osutatud teabe koostööametile kättesaadavaks kohe, kui see on liiduülesesse kesksesse platvormi sisestatud.

2. Maagaasi ülekandesüsteemi haldurid või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud esitavad koostööametile ja koostööameti soovil kooskõlas määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikega 5 ka riiklikele reguleerivatele asutustele broneeritud võimsuste järgmise päeva registreerimised ja lõplikud ümberregistreerimised, esitades ühtlasi täpsed andmed asjaomaste turuosaliste ja jaotatud koguste kohta. Teave tehakse kättesaadavaks hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Teave esitatakse järgmiste ülekandesüsteemi punktide kohta:

a)	kõik ühenduspunktid;

b)	tootmisrajatiste, sealhulgas tootmisetapi torustike sissevoolupunktid;

c)	ühe tarbijaga ühendatud väljavoolupunktid;

d)	hoidlate sisse- ja väljavoolupunktid;

e)	maagaasi veeldamisjaamad;

f)	füüsilised ja virtuaalsed gaasisõlmed.

3. Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 lõikes 12 määratletud maagaasi veeldamisjaamade haldurid esitavad koostööametile ja koostööameti soovil ka riiklikele reguleerivatele asutustele iga maagaasiveeldamisjaama kohta järgmise teabe:

a)	maagaasi veeldamisjaama igapäevane tehniline, kokkuleppeline ja kasutatav võimsus;

b)	maagaasi veeldamisjaama igapäevane väljastatud toodang ja varud;

c)	maagaasi veeldamisjaama kavandatud ja kavandamata seisakud, teatamise aeg ja asjaomased võimsused.

4. Lõike 3 punktides a ja b osutatud teave tehakse kättesaadavaks hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Lõike 3 punktis c osutatud teave, kaasa arvatud selle teabe muudatused, tehakse kättesaadavaks esimesel võimalusel.

5. Turuosalised või nende nimel tegutsevad maagaasi veeldamisjaamade haldurid esitavad koostööametile ja koostööameti soovil ka riiklikele reguleerivatele asutustele iga maagaasiveeldamisjaama kohta järgmise teabe:

kauba mahalaadimise ja ümberlaadimise kohta:

i)	maha- või ümberlaadimise kuupäev,

ii)	maha- või ümberlaaditud kauba maht laevade kaupa,

iii)	vastuvõtja nimi,

iv)	veeldamisjaama kasutava laeva nimi ja suurus;

b)	kavandatud igapäevased maha- või ümberlaadimised maagaasi veeldamisjaamades järgneva kuu kohta, täpsustades ka turuosalise ja lõpptarbija nime (kui viimane erineb turuosalisest).

6. Lõike 5 punktis a osutatud teave tehakse kättesaadavaks hiljemalt maha- või ümberlaadimisele järgneval tööpäeval.

Lõike 5 punktis b osutatud teave tehakse kättesaadavaks enne selle kuu algust, mille kohta teave käib.

7. Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 lõikes 10 määratletud hoidlatevõrgu haldurid esitavad koostööametile ja koostööameti soovil ka riiklikele reguleerivatele asutustele iga gaasihoidla või grupina tegutsevate gaasihoidlate puhul iga hoidlagrupi kohta ühise platvormi kaudu järgmise teabe:

a)	gaasihoidla tehniline, kokkuleppeline ja kasutatav võimsus;

b)	gaasipäeva lõpuks varusse jäänud gaasi kogus ning sissevool (sisestatud gaas) ja väljavool (väljastatud gaas) iga gaasipäeva kohta;

c)	teated gaasihoidla kavandatud ja kavandamata seisakute kohta, kaasa arvatud teate aeg ja asjaomased võimsused.

8. Lõike 7 punktides a ja b osutatud teave tehakse kättesaadavaks hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Lõike 7 punktis c osutatud teave, kaasa arvatud selle teabe muudatused, tehakse kättesaadavaks esimesel võimalusel.

9. Turuosalised või nende nimel tegutsevad hoidlatevõrgu haldurid teatavad koostööametile ja koostööameti soovil ka riiklikele reguleerivatele asutustele gaasi koguse, mis asub gaasipäeva lõpus turuosalise hoidlas. Asjaomane teave tehakse kättesaadavaks hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Artikkel 10

Aruandluskord

1. Kui turuosalised avaldavad siseteavet oma veebilehel või kui teenusepakkujad avaldavad asjaomast infot turuosaliste nimel, esitavad nad koostööametile tõhusa teabekogumise võimaldamiseks veebilingid.

2. Kui turuosaline esitab artiklites 6, 8 ja 9 osutatud teavet, sh siseinfot, tuvastab ta ennast või laseb end tuvastada kolmandal isikul, kes tema nimel andmeid esitab, kasutades selleks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti antud registreerimiskoodi või unikaalset turuosalise koodi, mille turuosaline esitab registreerumisel kooskõlas määruse (EL) nr 1227/2011 artikliga 9.

3. Koostööamet koostab pärast asjaomaste osalistega nõu pidamist tööstusharu kinnitatud normidel põhineva korra, standardid ja elektroonilised vormid artiklites 6, 8 ja 9 nimetatud teabe esitamiseks. Koostööamet konsulteerib asjaomaste osalistega osutatud korra, standardite ja elektrooniliste vormide oluliste muudatuste üle.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Andmete esitamise tehnilised ja korralduslikud nõuded ning vastutus

1. Selleks et tagada teabe tõhus, tulemuslik ja turvaline vahetamine ja käitlemine, töötab koostööamet pärast asjaomaste osalistega nõu pidamist välja andmete esitamise tehnilised ja korralduslikud nõuded. Koostööamet konsulteerib asjaosalistega kõnealuste nõuete oluliste muudatuste üle.

Nõuetega tagatakse järgmine:

a)	teave on turvaline, konfidentsiaalne ja täielik,

b)	aruannetes on võimalik avastada vigu ja neid parandada,

c)	teabeallikat on võimalik kontrollida,

d)	tagatud on äritegevuse järjepidevus.

Koostööamet hindab, kas andmeid esitavad pooled täidavad nõudeid või mitte. Koostööamet registreerib andmeid esitavad pooled, kes nõudeid täidavad. Artikli 6 lõikes 4 loetletud üksuste puhul loetakse täidetuks teises alalõigus esitatud nõuded.

2. Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud andmete esitamise kohustusega isikud vastutavad koostööametile ja vajaduse korral riiklikele reguleerivatele asutustele esitatavate andmete täielikkuse, õigsuse ja õigeaegsuse eest.

Kui esimeses lõigus osutatud isik esitab asjaomased andmed kolmanda isiku kaudu, ei vastuta isik selle eest, kui andmete täielikkuses, õigsuses või õigeaegsuses esineb puudusi, kui nende puuduste põhjustaja on kolmas isik. Sel juhul vastutab puuduste eest asjaomane kolmas isik, ilma et see piiraks elektriturgudel andmete esitamist käsitleva määruse (EÜ) nr 543/2013 artiklite 4 ja 18 kohaldamist.

Esimeses lõigus osutatud isikud peavad võtma mõistlikkuse piires meetmeid kolmanda isiku kaudu esitatavate andmete täielikkuse, õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimiseks.

Artikkel 12

Jõustumine ja muud meetmed

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikli 9 lõikes 1 sätestatud andmete esitamise kohustust kohaldatakse alates 7. oktoobrist 2015.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud andmete esitamise kohustust (v.a seoses artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud lepingutega) kohaldatakse alates 7. oktoobrist 2015.

Artikli 8 lõikes 1 sätestatud andmete esitamise kohustust kohaldatakse alates 7. oktoobrist 2015, aga mitte enne seda, kui tööle hakkab määruse (EL) nr 543/2013 artikli 3 lõikes 3 sätestatud teabe läbipaistvuse keskne platvorm.

Artikli 6 lõigetes 2 ja 3, artikli 8 lõikes 3 ning artikli 9 lõigetes 2, 3, 5, 7 ja 9 sätestatud andmete esitamise kohustust kohaldatakse alates 7. aprillist 2016.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud andmete esitamise kohustust (v.a seoses artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud lepingutega) kohaldatakse alates 7. aprillist 2016.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 teise ja viienda lõigu kohaldamist, võib koostööamet sõlmida organiseeritud turgude ning tehingute sõlmimise või nendest teatamise süsteemidega kokkuleppeid lepingute andmete hankimiseks enne andmete esitamise kohustuse kohaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 326, 8.12.2011, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 984/2013, 14. oktoober 2013, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskirjad ning täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 273, 15.10.2013, lk 5).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ja millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

(10) Komisjoni määrus (EL) nr 543/2013, 14. juuni 2013, mis käsitleb elektriturgudel andmete esitamist ja avaldamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa (ELT L 163, 15.6.2013, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

LISA

ESITATAVATE LEPINGUTE ANDMED

Tabel 1

Elektri ja gaasi tarnimise standardlepingute kohta esitatavad andmed

(teatamise standardvorm)

Lahtri nr

Lahtri tähis

Kirjeldus

Lepinguosalised

Turuosalise või vastaspoole identifikaator

Turuosaline või vastaspool, kelle eest tehingute andmed esitatakse, identifitseeritakse unikaalse koodi alusel.

1. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

Kaupleja ja/või turuosalise või vastaspoole identifikaator organiseeritud turul

Kaupleja ja/või turuosalise või vastaspoole kasutajanimi või kauplemiskonto, mis on määratud organiseeritud turu tehnilises süsteemis.

Teise turuosalise või vastaspoole identifikaator

Lepingu teise vastaspoole unikaalne identifikaator.

4. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

Andmeid esitava üksuse identifikaator

Andmeid esitava üksuse identifikaator.

6. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

Õigustatud isiku identifikaator

Kui määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikes 1 osutatud lepingu kasusaaja on lepingu vastaspool, jäetakse lahter tühjaks. Kui lepingu kasusaaja ei ole lepingu vastaspool, peab andmeid esitav vastaspool identifitseerima kasusaaja unikaalse koodi abil.

8. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

1. lahtris toodud turuosalise või vastaspoole kauplemisvolitused

Näitab, kas andmeid esitav vastaspool on lepingu sõlminud oma arvel kauplejana (enda või kliendi nimel) või volitatud kauplejana (kliendi eest ja nimel).

Müügi/ostu indikaator

Näitab, kas leping oli 1. lahtris nimetatud turuosalise või vastaspoole jaoks müügi- või ostutehing.

Algataja/täideviija

Kui kauplemine toimub börsiplatvormil elektrooniliselt või telefonikõnede kaudu, on algataja see pool, kes turul esmalt kindla korralduse esitab, ja täideviija see pool, kes tehingu algatab.

Korralduse andmed

Korralduse identifikaator

Korraldus identifitseeritakse unikaalse koodi abil, mille määrajaks on turg või vastaspooled.

Korralduse liik

Organiseeritud turu funktsiooni põhjal määratud korralduse liik.

Korralduse tingimus

Korralduse täitmiseks nõutav eritingimus.

Korralduse olek

Korralduse olek, näiteks aktiivne või inaktiveeritud.

Täideviimise miinimummaht

Täideviimise miinimummaht — mis tahes minimaalse täideviimise kogus/maht.

Hinnapiirang

Käivitamis- või peatamiskorralduse määratud piirhind.

Avaldamata maht

Maht, mida ei avaldata turul korralduse esitamiseks.

Korralduse kestus

Korralduse kestus on aeg, mille jooksul korraldus süsteemis eksisteerib, kuni see eemaldatakse/tühistatakse või täidetakse.

Lepingu andmed

Lepingu identifikaator

Leping identifitseeritakse unikaalse koodi abil, mille määrajaks on turg või vastaspooled.

Lepingu nimetus

Lepingu nimetus organiseeritud turul.

Lepingu liik

Lepingu liik.

Energiatoode

Energiatoote klassifitseerimine.

Fikseerimisindeks või võrdlushind

Fikseerimisindeks, millega määratakse kindlaks lepingu hind või tuletisinstrumentide võrdlushind.

Arveldusmeetod

Kas leping arveldatakse natuuras, rahas, optsioonides või muul moel.

Organiseeritud turu identifikaator/börsiväline kaupleja

Kui turuosaline kasutab lepingu täitmiseks organiseeritud turgu, identifitseeritakse asjaomane organiseeritud turg unikaalse koodi abil.

Lepingu kauplemisaeg

Lepingu kauplemisaeg.

Viimase kauplemise kuupäev ja kellaaeg

Esitatud lepinguga seotud viimase kauplemise kuupäev ja kellaaeg.

Tehingu üksikasjad

Tehingu ajatempel

Lepingu täitmise või korralduse esitamise või nende muutmise, tühistamise või lõpetamise kuupäev ja kellaaeg.

Tehingu unikaalne identifikaator

Tehingu unikaalne identifikaator, mille on määranud organiseeritud turg, kus tehing toimub, või kahepoolse lepingu korral kaks turuosalist, nii et identifikaator vastaks tehingu mõlemale poolele.

Seotud tehingu identifikaator

Seotud tehingu identifikaator peab identifitseerima täitmisega seotud lepingu.

Seotud korralduse identifikaator

Seotud korralduse identifikaator peab identifitseerima täitmisega seotud korralduse.

Telefoni teel

„Jah” näitab, et tehing vahendati telefoni teel, vastasel juhul jäetakse lahter tühjaks.

Hind

Hind ühiku kohta.

Indeksi väärtus

Fikseerimisindeksi väärtus.

Hinna valuuta

Viis, kuidas hinda väljendatakse.

Tinglik väärtus

Lepingu väärtus.

Tinglik valuuta

Tingliku väärtuse jaoks kasutatav valuuta.

Kogus/maht

Lepingus või korralduse sisalduvate üksuste koguarv.

Lepingu tinglik kogus kokku

Energia hulgimüügitoote ühikute koguarv.

Koguse ühik lahtrite 40 ja 41 jaoks

Lahtrites 40 ja 41 kasutatav mõõtühik.

Lõpetamise kuupäev

Esitatud lepingu lõpetamise kuupäev. Kui see ei erine tarne lõppkuupäevast, jäetakse lahter tühjaks.

Optsiooni andmed

Optsiooni tüüp

Märgitakse, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), eelnevalt kindlaksmääratud mitmel kuupäeval (Bermuda tüüp) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

Optsiooni liik

Märgitakse, kas tegemist on ostuoptsiooni, müügioptsiooni või muuga.

Optsiooni kasutamise kuupäev

Kuupäev või kuupäevad, mil optsiooni kasutatakse. Kui kuupäevi on mitu, võib kasutada lisalahtreid.

Optsiooni täitmishind

Optsiooni täitmishind.

Tarneprofiil

Tarnekoht või -tsoon

Tarnekoha (-kohtade) või turupiirkonna (-kondade) EIC-kood(id).

Tarne alguskuupäev

Tarne alguskuupäev.

Tarne lõppkuupäev

Tarne lõppkuupäev.

Kestus

Tarneperioodi kestus.

Koormuse liik

Tarneprofiili identifitseerimine (põhikoormus, tippkoormus, madal koormus, tundide blokk vm).

Nädalapäevad

Tarne nädalapäevad.

Koormuse tarneajavahemikud

Ajavahemik iga tundide bloki või profiili jaoks.

Tarnevõimsus

Tehingus sisalduvate ühikute arv tarneajavahemiku kohta.

Lahtris 55 kasutatud koguse ühik

Kasutatav mõõtühik.

Koguse hind tarneajavahemikul

Võimaluse korral esitatakse kogusehind tarneajavahemikul.

Teave olelusringi kohta

Meetme liik

Kui teatatakse:

—	esimest korda lepingust või kauplemiskorraldusest, tähistatakse see märkega „new”;

—	varem teatatud andmete muutmisest, tähistatakse see märkega „modify”;

—	ebaõigesti edastatud teabe tühistamisest, tähistatakse see märkega „error”;

—	olemasoleva lepingu või kauplemiskorralduse lõpetamisest, tähistatakse see märkega „cancel”.

Tabel 2

Elektri ja gaasi tarnimise mittestandardsete lepingute kohta esitatavad andmed

(teatamise mittestandardvorm)

Lahtri nr

Lahtri tähis

Kirjeldus

Lepinguosalised

Turuosalise või vastaspoole identifikaator

Turuosaline või vastaspool, kelle eest tehingute andmed esitatakse, identifitseeritakse unikaalse koodi alusel.

1. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

Teise turuosalise või vastaspoole identifikaator

Lepingu teise vastaspoole unikaalne identifikaator.

3. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

Andmeid esitava üksuse identifikaator

Andmeid esitava üksuse identifikaator.

5. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

Õigustatud isiku identifikaator

7. lahtris kasutatud koodi liik

Koostööameti registreerimiskood, juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI), panga tunnuskood (BIC), energiavaldkonna identifitseerimiskood (EIC), globaalne asukohakood (GLN/GS1).

1. lahtris toodud turuosalise või vastaspoole kauplemisvolitused

Näitab, kas andmeid esitav vastaspool on lepingu sõlminud oma arvel kauplejana (enda või kliendi nimel) või volitatud kauplejana (kliendi eest ja nimel).

Müügi/ostu indikaator

Näitab, kas leping oli 1. lahtris nimetatud turuosalise või vastaspoole jaoks müügi- või ostutehing.

Lepingu andmed

Lepingu identifikaator

Kahe turuosalise poolt lepingule määratud unikaalne identifikaator.

Lepingu kuupäev

Kuupäev, mil leping sõlmiti või mil seda muudeti, see tühistati või lõpetati.

Lepingu liik

Lepingu liik.

Energiatoode

Energiatoote klassifitseerimine sõlmitud lepingu jaoks.

Hind või hinnavalem

Fikseeritud hind või lepingus kasutatud hinnavalem.

Hinnanguline tinglik väärtus

Lepingu hinnanguline tinglik väärtus (vajaduse korral).

Tinglik valuuta

Hinnangulise tingliku väärtuse jaoks kasutatav valuuta.

Lepingu tinglik kogus kokku

Energia hulgimüügitoote ühikute hinnanguline koguarv. See näitaja arvutatakse.

Mahuoptsiooniga hõlmatud võimsus

Võimaluse korral lepingus sisalduvate ühikute arv tarneajavahemiku kohta.

Tingliku koguse ühik

Lahtrites 18 ja 19 kasutatav mõõtühik.

Mahuoptsioon

Mahu klassifitseerimine.

Mahuoptsiooni sagedus

Võimaluse korral mahuoptsiooni sagedus: nt kord päevas, kord nädalas, kord kuus, kord kvartalis, kord aastas vm.

Mahuoptsiooni ajavahemikud

Võimaluse korral ajavahemik iga mahuoptsiooni jaoks.

Fikseerimisindeksi üksikasjad

Hinnaindeksi liik

Hind, mis on määratletud kui fikseeritud hind, lihtindeksiga hind (üks aluseks olev hind) või kompleksvalemiga hind (mitu alusnäitajat).

Fikseerimisindeks

Lepingu hinna määravate indeksite loetelu. Igale indeksile tuleb anda nimi. Indeksite kogumi puhul, kui puudub unikaalne identifikaator, märgitakse kogum või indeks.

Fikseerimisindeksi liigid

Hetkehinnaindeks, forvardhinnaindeks, vahetustehinguindeks, hinnavaheindeks jne.

Fikseerimisindeksi allikad

Iga indeksi puhul tuleb täpsustada selle avaldamise allikas.

Indeksite kogumi puhul, kui puudub unikaalne identifikaator, märgitakse kogum või indeks.

Esimese fikseerimise kuupäev

Esimese fikseerimise kuupäev, mis põhineb kõikide fikseerimiste kõige varasemal kuupäeval.

Viimase fikseerimise kuupäev

Viimase fikseerimise kuupäev, mis põhineb kõikide fikseerimiste kõige hilisemal kuupäeval.

Fikseerimissagedus

Fikseerimissagedus: nt kord päevas, kord nädalas, kord kuus, kord kvartalis, kord aastas vm.

Arveldusmeetod

Kas leping arveldatakse natuuras, rahas, mõlemas eeltoodus, optsioonides või muul moel.

Optsiooni andmed

Optsiooni tüüp

Märgitakse, kas optsiooni saab täita kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), eelnevalt kindlaksmääratud mitmel kuupäeval (Bermuda tüüp) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

Optsiooni liik

Märgitakse, kas tegemist on ostuoptsiooni, müügioptsiooni või muuga.

Optsiooni esimese täitmise kuupäev

Esimese täitmise kuupäev, mis põhineb kõikide täitmiste kõige varasemal kuupäeval.

Optsiooni viimase täitmise kuupäev

Viimase täitmise kuupäev, mis põhineb kõikide täitmiste kõige hilisemal kuupäeval.

Optsiooni täitmise sagedus

Mahuoptsiooni täitmise sagedus: nt kord päevas, kord nädalas, kord kuus, kord kvartalis, kord aastas vm.

Optsiooni täitmisindeks

Igale indeksile tuleb anda nimi. Indeksite kogumi puhul, kui puudub unikaalne identifikaator, märgitakse kogum või indeks.

Optsiooni täitmisindeks

Hetkehinnaindeks, forvardhinnaindeks, vahetustehinguindeks, hinnavaheindeks jne.

Optsiooni täitmisindeksi allikas

Igale indeksile tuleb määrata fikseerimisliik. Indeksite kogumi puhul, kui puudub unikaalne identifikaator, märgitakse kogum või indeks.

Optsiooni täitmishind

Optsiooni täitmishind.

Tarneprofiil

Tarnekoht või -tsoon

Tarnekoha (-kohtade) või turupiirkonna (-kondade) EIC-kood(id).

Tarne alguskuupäev

Tarne alguskuupäev ja -kellaaeg. Füüsiliste tarnelepingute puhul on see lepingus märgitud tarne alguskuupäev.

Tarne lõppkuupäev

Tarne lõppkuupäev ja -kellaeg. Füüsiliste tarnelepingute puhul on see lepingus märgitud tarne lõppkuupäev.

Koormuse liik

Tarneprofiili identifitseerimine (põhikoormus, tippkoormus, madal koormus, tundide blokk vm).

Teave olelusringi kohta

Meetme liik

Kui teatatakse:

—	esimest korda lepingust, tähistatakse see märkega „new”;

—	varem teatatud lepingu andmete muutmisest, tähistatakse see märkega „modify”;

—	ebaõigesti edastatud teabe tühistamisest, tähistatakse see märkega „error”;

—	olemasoleva lepingu lõpetamisest, tähistatakse see märkega „cancel”.

Tabel 3

Energia hulgimüügitoodete kohta esitatavad andmed seoses elektrienergia transportimisega — esmase jaotamise tulemused ja elektrienergia pikaajaliste edastamisõiguste järelturul edasimüümise ja võõrandamise tulemus

Lahtri nr	Lahtri tähis	Kirjeldus
Esmase jaotamise kogutulemuste ning õiguste järelturul edasimüümise ja võõrandamise ning pakkumise dokumendi ühisandmed
1.	Dokumendi andmed	Selle dokumendi unikaalne identifikaator, mille kohta esitatakse aegrea andmeid.
2.	Dokumendi versioon	Saadetava dokumendi versioon. Dokumenti võib saata mitu korda, kuid iga saatmise korral tuleb dokument märgistada uue versiooninumbriga, alustades ühest ja liikudes järjest edasi.
3.	Dokumendi liik	Saadetava dokumendi kodeeritud liik.
4.	Saatja identifitseerimine	Dokumendi saatjaks oleva ja selle sisu eest vastutava poole identifikaator (EIC-kood).
5.	Saatja roll	Saatja rolli identifitseerimine, nt põhivõrguettevõtja, muu aruandev üksus.
6.	Saaja identifitseerimine	Dokumendi saajaks oleva poole identifitseerimine.
7.	Saaja roll	Saaja täidetava rolli identifitseerimine.
8.	Loomise kuupäev ja kellaaeg	Dokumendi loomise kuupäev ja kellaaeg, st millal põhivõrguettevõtja või muu aruandev üksus tehingust koostööametile teada annab.
9.	Pakkumise ajavahemik/kohaldatav ajavahemik	Dokumendi kehtivusaja alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg.
10	Valdkond	Dokumendis käsitletud valdkond.
11.	Dokumendi staatus (vajaduse korral)	Dokumendi staatus.
Võimsuse jaotamise aegrida (esmase jaotamise korral)
12.	Aegrea identifitseerimine	Identifikaator, millega tehakse üheselt kindlaks aegridu.
13.	Pakkumisdokumendi identifitseerimine	Selle dokumendi unikaalne identifikaator, mis sisaldab pakkumiste või edasimüügi viiteid.
14.	Pakkumisdokumendi versioon	Saadetud pakkumis- või edasimüügidokumendi versioon.
15.	Pakkumise identifitseerimine	Selle aegrea identifikaator, mida kasutati algpakkumises või edasimüügis. See on unikaalne number, mille määras pakkuja algpakkumist tehes või edasimüüki kavandades. Kui ei ole kohaldatav, jäetakse lahter tühjaks.
16.	Pakkuv pool	Selle turuosalise identifikaator, kes võimsusele pakkumise esitas või seda edasi müüs; väljendatakse EIC X-koodiga.
17.	Enampakkumise identifitseerimine	Identifikaator, mis seob jaotamise enampakkumise korraldaja loodud spetsifikatsioonidega.
18.	Äritegevuse liik	Märgitakse aegrea laad.
19.	Sihtpiirkond	Piirkond, kuhu energia tarnitakse; väljendatakse EIC Y-koodiga.
20.	Lähetav piirkond	Piirkond, kust energia tarnitakse; väljendatakse EIC Y-koodiga.
21.	Lepingu liik	Lepingu liik määrab võimsuse jaotamise ja käitlemise tingimused, nt igapäevane enampakkumine, iganädalane enampakkumine, igakuine enampakkumine, iga-aastane enampakkumine, pikaajaline leping jne.
22.	Lepingu identifitseerimine	Aegreajuhtumile vastava lepingu identifikaator. Selleks tuleb kasutada unikaalset numbrit, mille määrab jaotamisele viitamiseks enampakkumise korraldaja.
23.	Koguse mõõtühik	Aegridade koguse väljendamiseks kasutatav mõõtühik.
24.	Valuuta (vajaduse korral)	Valuuta, milles väljendatakse rahasummasid.
25.	Hinna mõõtühik (vajaduse korral)	Aegridade hinna väljendamiseks kasutatav mõõtühik.
26.	Kõvera liik (vajaduse korral)	Kirjeldab aegridade jaoks ettenähtud kõvera liiki, nt muutuva suurusega blokk või fikseeritud suurusega blokk või punkt.
27.	Tootekategooria (vajaduse korral)	Turueeskirjadega määratud tootekategooria.
Pakkumisteta enampakkumise aegread (esmase jaotamise korral)
28.	Identifitseerimine	Aegrea juhtumi identifitseerimine.
29.	Enampakkumise identifitseerimine	Pakkumisteta enampakkumise identifitseerimine.
30.	Tootekategooria (vajaduse korral)	Turueeskirjadega määratud tootekategooria.
Teiseste õiguste aegread (teiseste õiguste jaoks)
31.	Aegrea identifitseerimine	Aegreajuhtumi identifikaator. Selleks tuleb kasutada unikaalset numbrit, mille määrab dokumendi iga aegrea jaoks saatja.
32.	Äritegevuse liik	Märgitakse aegrea laad, nt võimsusega seotud õigused, võimsuse edastamise teade jne.
33.	Sihtpiirkond	Piirkond, kuhu energia tarnitakse; väljendatakse EIC Y-koodiga.
34.	Lähetav piirkond	Piirkond, kust energia tarnitakse; väljendatakse EIC Y-koodiga.
35.	Õiguste omaja	Selle turuosalise identifikaator, kellele kõnealused edastamisõigused kuuluvad või kellel on õigus neid kasutada; väljendatakse EIC X-koodiga.
36.	Omandaja (vajaduse korral)	Selle turuosalise identifikaator, kellele õigused üle antakse, või selle võrguühendusega kauplemise eest vastutava üksuse identifikaator, mille on õiguste üleandja määranud õigusi kasutama (nagu on määratud õiguste omajat käsitlevas täiendis); väljendatakse EIC X-koodiga.
37.	Lepingu identifitseerimine	Aegreajuhtumile vastava lepingu identifikaator. See peab olema number, mille määras ülekandevõimsuse jaotaja (nt põhivõrguettevõtja, enampakkumise korraldaja või jaotamisplatvorm).
38.	Lepingu liik	Lepingu liik määrab õiguste jaotamise ja käitlemise tingimused, nt igapäevane enampakkumine, iganädalane enampakkumine, igakuine enampakkumine, iga-aastane enampakkumine, pikaajaline leping jne.
39.	Eelmise lepingu identifitseerimine (vajaduse korral)	Edastamisõiguste identifitseerimiseks kasutatava varasema lepingu identifikaator.
40.	Koguse mõõtühik	Aegridade koguse väljendamiseks kasutatav mõõtühik.
41.	Enampakkumise identifitseerimine (vajaduse korral)	Identifikaator, mis seob võimsusega seotud õigused ülekandevõimsuse jaotaja (nt põhivõrguettevõtja, enampakkumise korraldaja või jaotamisplatvorm) loodud spetsifikatsioonidega.
42.	Valuuta (vajaduse korral)	Valuuta, milles väljendatakse rahasummasid.
43.	Hinna mõõtühik (vajaduse korral)	Aegridade hinna väljendamiseks kasutatav mõõtühik.
44.	Kõvera liik (vajaduse korral)	Kirjeldab aegridade jaoks ettenähtud kõvera liiki, nt muutuva suurusega blokk või fikseeritud suurusega blokk või punkt.
Esmase jaotamise ja teiseste protsesside periood
45.	Ajavahemik	Teatatud ajavahemiku algus- ja lõppkuupäev ja -kellaaeg.
46.	Otsus	Otsus, millega määratakse vahemiku perioodide arv (ISO 8601).
Esmase jaotamise ja teiseste protsesside ajavahemik
47.	Paiknemine	Perioodi suhteline asukoht ajavahemikus.
48.	Kogus	Esmasel enampakkumisel jaotatud kogus. Registreerivale poolele teiseste õiguste alusel määratud kogus.
49.	Hinna summa (vajaduse korral)	Hind iga esmasel enampakkumisel jaotatud koguse ühiku kohta. Vajaduse korral hind iga järelturul edasimüüdud või üle antud koguse ühiku kohta.
50.	Pakkumise kogus (vajaduse korral)	Algses pakkumisdokumendis sisaldunud kogus.
51.	Pakkumise hinna summa (vajaduse korral)	Algses pakkumises või edasimüügipakkumises väljendatud algne hind iga soovitud koguse ühiku kohta.
Esmase jaotamise ja teiseste protsesside põhjus
52.	Põhjuse kood (vajaduse korral)	Kood, mis näitab jaotamise või õiguste olekut
53.	Põhjuse tekst (vajaduse korral)	Põhjuse koodi sõnaline selgitus.
Pakkumise kaaskirja ja pakkumisdokumendi lahtrid organiseeritud turgude jaoks (kohaldatakse järelturul)
54.	Asjaosaline	Turuosaline, kellele pakkumine esitatakse (EIC-kood).
55.	Asjaosalise roll	Asjaosalise roll.
56.	Osadeks jagatavus	Märgitakse, kas pakkumise igat üksikelementi võib osadena vastu võtta või mitte.
57.	Seotud pakkumiste identifitseerimine (vajaduse korral)	Kõikide seotud pakkumistega seostatud unikaalne identifikaator.
58.	Ühispakkumine	Märgitakse, et perioodi väärtused moodustavad ühispakkumise ja et neid ei saa muuta.

Tabel 4

Energia hulgimüügitoodete kohta esitatavad andmed seoses gaasi transportimisega — esmase ja teisese võimsuse jaotamine gaasi puhul

Lahtri nr	Lahtri tähis	Kirjeldus
Esmase ja teisese võimsuse jaotamise protsesside ühisandmed
1.	Saatja identifitseerimine	Dokumendi omanikuks oleva ja selle sisu eest vastutava poole identifikaator.
2.	Organiseeritud turu identifitseerimine	Organiseeritud turu identifikaator.
3.	Protsessi identifitseerimine	Enampakkumise või muu protsessi identifikaator, nagu on määranud võimsust jaotav üksus.
4.	Gaasi liik	Märgitakse gaasi liik.
5.	Transporditehingu identifitseerimine	Unikaalne identifikaator võimsuse jaotamise jaoks, mille on määranud organiseeritud turg või ülekandesüsteemi haldur.
6.	Loomise kuupäev ja kellaaeg	Tehingu loomise kuupäev ja kellaaeg.
7.	Enampakkumise avamise kuupäev/kellaaeg	Kuupäev ja kellaaeg, mil enampakkumine pakkumiste tegemiseks avatakse.
8.	Enampakkumise lõppemise kuupäev/kellaaeg	Kuupäev ja kellaaeg, mil enampakkumine suletakse.
9.	Transporditehingu liik	Liik näitab transporditehingu sisu, mis esitatakse kooskõlas tööstusharu kehtivate standarditega, nagu on kehtestatud gaasivõrgustiku koostalitlusvõime ja andmevahetuse koodeksis.
10.	Alguskuupäev ja -kellaaeg	Transporditehingu kehtivuse alguse kuupäev ja kellaaeg.
11.	Lõppkuupäev ja -kellaaeg	Transporditehingu kehtivuse lõpu kuupäev ja kellaaeg.
12.	Pakutav võimsus	Enampakkumisel saadaolev võimsuse kogus, mida väljendatakse kasutatud mõõtühikutes. Vajalik ainult pakkumiskäitumise jälgimiseks.
13.	Võimsuse kategooria	Kohaldatav võimsuse kategooria.
Olelusringi esitamise andmed
14.	Meetme liik	Aruande oleku kood, kui aruanne esitatakse kooskõlas kehtivate tööstusharu standarditega, nagu on kehtestatud gaasivõrgustiku koostalitlusvõime ja andmevahetuse koodeksis.
Koguse ja hinna esitamise andmed
15.	Kogus	Transporditehinguga jaotatud üksuste koguarv, väljendatuna mõõtühikutes.
16.	Mõõtühik	Kasutatav mõõtühik.
17.	Valuuta	Valuuta, milles väljendatakse rahasummasid.
18.	Hind kokku	Baashind enampakkumise ajal koos enampakkumistasuga või reguleeritud tariif juhul, kui kasutatakse muud jaotamismehhanismi peale enampakkumise.
19.	Fikseeritud või ujuv baashind	Baashinna liigi identifitseerimine.
20.	Baashind	Enampakkumise baashinna identifitseerimine.
21.	Lisatasu määr	Enampakkumise lisatasu määra identifitseerimine.
Andmed asukoha ja turuosalise identifitseerimiseks
22.	Võrgupunkti identifitseerimine	Punkt võrgusüsteemis EIC-koodi järgi.
23.	Ühendatus	Märgitakse andmed ühendatuse kohta.
24.	Suund	Märgitakse suund.
25.	1. ülekandesüsteemihalduri identifitseerimine	Selle ülekandesüsteemihalduri identifikaator, kellele andmed esitatakse.
26.	2. ülekandesüsteemihalduri identifitseerimine	Vastaspoolest ülekandesüsteemi halduri identifikaator.
27.	Turuosalise identifitseerimine	Turuosaline, kellele võimsus määratakse.
28.	Tasakaalustamisgrupi või portfelli kood	Tasakaalustamisgrupp (või tasakaalustamisgrupid, kui tegemist on piiriüleselt ühendatud juhuga), kuhu tarnija kuulub, või tarnija kasutatava portfelli kood, kui tasakaalustamisgruppi ei kohaldata.
Ainult teisese jaotamise suhtes kohaldatavad andmed
29.	Kohaldatav kord	Kohaldatava korra kirjeldus.
30.	Pakkumise maksimumsumma	Maksimumsumma, mida omandaja on valmis pakkuma; väljendatakse valuutas kasutatava mõõtühiku kohta.
31.	Pakkumise miinimumsumma	Miinimumsumma, mida üleandja on valmis pakkuma; väljendatakse valuutas kasutatava mõõtühiku kohta.
32.	Maksimumkogus	Maksimumkogus, mida omandaja/üleandja on kauplemisettepaneku tegemisel valmis omandama/müüma.
33.	Miinimumkogus	Miinimumkogus, mida omandaja/üleandja on kauplemisettepaneku tegemisel valmis omandama/müüma.
34.	Ülekandesüsteemi haldurile makstud hind (aluseks olev hind)	Kohaldatakse ainult juhul, kui võõrandamine väljendatakse valuutas kasutatava mõõtühiku kohta, mis peab olema kWh/h.
35.	Hind, mida omandaja üleandjale maksab	Hind, mida omandaja üleandjale maksab, väljendatud valuutas mõõtühiku kohta, mis peab olema kWh/h.
36.	Üleandja identifitseerimine	Võimsusest loobuv turuosaline.
37.	Omandaja identifitseerimine	Võimsuse omandav turuosaline.
Andmelahtrid, mida täidetakse ainult nende korralduste puhul, mis on pandud enampakkumisele esmaste jaotamiste korral
38.	Pakkumise identifikaator	Pakkumise numbriline identifikaator, mille on määranud andmeid esitav üksus.
39.	Enampakkumisvooru number	Täisarv, mis suureneb iga kord, kui enampakkumine jääb tulemuseta ja seda korratakse teistsuguste näitajatega. Alustatakse numbrist üks. Jäetakse tühjaks siduvate voorudeta enampakkumiste korral, näiteks järgmise päeva enampakkumised.
40.	Pakkumise hind	Pakkumise hind iga võimsuse ühiku kohta, välja arvatud baashind. Väljendatakse valuutas ja mõõtühikus.
41.	Pakkumise kogus	Pakkumisel olev kogus, mida väljendatakse mõõtühikus.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/143

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1349/2014,

17. detsember 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	66,4
	IL	88,5
	MA	85,2
	TN	139,2
	TR	109,7
	ZZ	97,8
0707 00 05	EG	191,6
	TR	140,4
	ZZ	166,0
0709 93 10	MA	80,0
	TR	136,0
	ZZ	108,0
0805 10 20	AR	35,3
	MA	68,6
	TR	59,8
	UY	32,9
	ZA	42,9
	ZW	33,9
	ZZ	45,6
0805 20 10	MA	57,0
0805 20 10	ZZ	57,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	93,2
	MA	75,3
	TR	75,4
	ZZ	81,3
0805 50 10	TR	77,3
0805 50 10	ZZ	77,3
0808 10 80	BR	56,9
	CL	80,2
	NZ	90,6
	US	93,2
	ZA	143,5
	ZZ	92,9
0808 30 90	CN	97,9
	TR	174,9
	ZZ	136,4

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/145

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

9. detsember 2014,

millega muudetakse rakendusotsust 2013/463/EL, millega kiidetakse heaks Küprose makromajanduslik kohandamisprogramm

(2014/919/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, (1) eriti selle artikli 7 lõikeid 2 ja 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrust (EL) nr 472/2013 kohaldatakse nende liikmesriikide suhtes, kes selle jõustumise hetkel juba saavad finantsabi, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM).

(2)	Määruses (EL) nr 472/2013 on sätestatud eeskirjad finantsabi saavate liikmesriikide makromajanduslike kohandamisprogrammide heakskiitmiseks. Need eeskirjad peavad olema kooskõlas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga.

(3)	Vastuseks Küprose 25. juuni 2012. aasta taotlusele saada ESMilt finantsabi, otsustas nõukogu 25. aprillil 2013 nõukogu otsusega 2013/236/EL, (2) et Küpros peab täpselt rakendama makromajanduslikku kohandamisprogrammi.

(4)	24. aprillil 2013 otsustas ESMi juhatajate nõukogu põhimõtteliselt anda Küprosele stabiilsustoetust ning kiitis heaks konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi ja selle allakirjutamise komisjonis poolt ESMi nimel.

(5)

Kooskõlas otsuse 2013/236/EL artikli 1 lõikega 2 on komisjon koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP) ja asjakohasel juhul Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) vaadanud viiendat korda läbi kokkulepitud meetmete rakendamisel tehtud edusammud, samuti kõnealuste meetmete tulemuslikkuse ning majandusliku ja sotsiaalse mõju. Nimetatud läbivaatamise tulemusena ajakohastati olemasolevat makromajanduslikku kohandamisprogrammi, et võtta arvesse Küprose ametiasutuste 2014. aasta teiseks kvartaliks astutud samme.

(6)

Määruse (EL) nr 472/2013 jõustumise tulemusena võeti makromajanduslik kohandamisprogramm nõukogu rakendusotsuse kujul vastu. Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks võeti programm määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõike 2 alusel uuesti vastu. Programmi sisu jäi samasuguseks kui programmil, mis võeti vastu nõukogu otsusega 2013/236/EL, kuid see sisaldab ka otsuse 2013/236/EL artikli 1 lõike 2 kohase läbivaatamise tulemusi. Samal ajal tunnistati nõukogu otsus 2013/236/EL kehtetuks.

(7)	Nõukogu rakendusotsust 2013/463/EL (3) on juba muudetud nõukogu rakendusotsusega 2014/169/EL (4). Lähtudes hiljutisest arengust, tuleks seda uuesti muuta.

(8)

Komisjon on koostöös EKPga ja IMFiga vaadanud viiendat korda läbi kokkulepitud meetmete rakendamise edusammud, samuti kõnealuste meetmete tulemuslikkuse ning majandusliku ja sotsiaalse mõju. Selle tulemusena tuleks teha muudatusi finantssektori reformi, eelarvepoliitika ja struktuurireformide valdkonnas, eelkõige seoses järgmisega: i) piiravate väliste meetmete järkjärguliseks lõdvendamiseks ajakohastatud kava kehtestamine, kusjuures ametiasutused kohustuvad selle käivitama alles pärast põhjaliku hindamise edukat lõpuleviimist ja sujuvat üleminekut ühtsele järelevalvemehhanismile; ii) lisameetmed pankades viivislaenude haldamise parandamiseks; iii) nõue viia lõpule üksikuid finantsasutusi käsitlenud 2013. aasta auditiga seotud järeltegevus, kehtestada vajaduse korral sanktsioone ja avalikustada lõplik otsus; iv) ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste grupi operatiivsuutlikkuse parandamiseks lisameetmete kehtestamine; v) sellise uue laiaulatusliku raamistiku vastuvõtmine ministrite nõukogus, millega kehtestatakse asjakohased äriühingute ja füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlused, ja hüpoteegiga koormatud varadega seotud sundtäitmise õigusraamistiku muudatuste vastuvõtmine esindajatekojs (need on kaks varasemat meedet), samuti nende kahe uue raamistiku vajalike elementide üksikasjad; vi) 2014. aasta esmase eelarvepuudujäägi eesmärgi korrigeerimine (maksimaalselt 210 miljonit eurot ehk 1,3 % SKPst), et kajastada 2014. aasta esimese poole eelarvetulemusi; sellise ettepaneku esitamine, mille eesmärk on tagada hoolekandesüsteemi reformi eelarveneutraalsus ja 2015. aasta eelarvepuudujäägi eesmärgi saavutamine; 2017. aasta esmase eelarveülejäägi eesmärki on aga korrigeeritud allapoole, 2,5 %-le SKPst, et muuta sujuvamaks eelarve kohandamine aastatel 2017–2018; vii) uued sammud Küprose sadamaameti ja Küprose energiaameti erastamisprotsessi läbiviimiseks; viii) uue maksuosakonna uue juhataja ja kahe abijuhataja ametissenimetamine, ühtse maksumaksjate andmebaasi loomine ja vajalike õigusaktide vastuvõtmine eesmärgiga hakata rakendama parandatud maksukogumisvolitusi; ix) kinnisvaramaksude reform, mis viiakse ellu 2015. aastal; x) eluasemeturu valdkonnas täiendavad nõuded omandiõigust tõendavate dokumentide väljastamise kiirendamiseks; xi) kohtuasjade kuhjumise kõrvaldamise tegevuskava projekt, üksikasjalik statistika kohtuasjade kuhjumise ja menetluste kestuse kohta ning halduskohtu loomine; xii) Küprose turismiametit käsitleva kehtiva seaduse selliste artiklite hindamine, mis võivad piirata konkurentsi; xiii) esialgne hindamine, milles uuritakse tehnilisi ja majanduslikke võimalusi taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise suurendamiseks ning omahinda mitmesuguste taastuvate energiaallikate ja traditsiooniliste primaarenergiaallikate puhul; meetmed Küprose energeetikavaldkonda reguleeriva ameti suutlikkuse ja sõltumatuse suurendamiseks.

(9)

Küprose põhjaliku poliitikameetmete paketi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi spetsiifilistes valdkondades. Makromajanduslikku kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus on ebapiisav, on kohustatud paluma komisjonilt tehnilist abi, mis võib hõlmata eksperdirühma lähetamist.

(10)	Küprose ametiasutused peaksid kooskõlas kehtivate riigisiseste eeskirjade ja tavadega kaasama makromajandusliku kohandamisprogrammi ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ning hindamisse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2013/463/EL artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Oma finantssektori usaldusväärsuse taastamiseks peab Küpros i) jätkama pangandussektori ja ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektori restruktureerimist, ii) jätkama käimasoleva ühtsele järelevalvemehhanismile ülemineku kontekstis järelevalve ja reguleerimise tugevdamist, iii) viima ellu võla restruktureerimise raamistiku reformi ning iv) kõrvaldama kooskõlas oma tegevuskavaga järk-järgult piiravad meetmed, tagades seejuures finantsstabiilsuse.

Programmiga nähakse ette järgmised meetmed ja tulemused:

selle tagamine, et pangandussektori likviidsusega seotud olukorda jälgitakse tähelepanelikult. Kapitali vabale liikumisele kehtestatud ajutisi piiranguid (sh sularaha väljavõtmise, maksete ja ülekannete limiidid) jälgitakse tähelepanelikult. Piiravate väliste meetmete järkjärguline lõdvendamine peab olema kooskõlas finantssektori stabiilsusega ja säilitama piisavad likviidsuspuhvrid. Küprose keskpank (CBC) kontrollib kohapeal piirangute rakendamist ja võtab vastavalt vajadusele asjakohaseid järelevalvemeetmeid. Ametiasutused kaaluvad piiravate väliste meetmete edasist liberaliseerimist ainult pärast põhjaliku hindamise edukat lõpuleviimist ja sujuvat üleminekut ühtsele järelevalvemehhanismile. Eesmärk on rakendada kontrolli ainult seni, kui see on rangelt vajalik finantssüsteemi stabiilsust ohustavate tõsiste riskide maandamiseks. Piiravate meetmete järkjärgulise lõdvendamise tegevuskava ajakohastatakse ja see avaldatakse pärast põhjalikku hindamist. Keskpangapoolsele rahastamisele või riigiabi saamisele toetuvate riigisiseste pankade rahastamises ja kapitalikavades peaks realistlikult kajastama oodatavat finantsvõimenduse vähendamist pangandussektoris ning need peaksid vähendama keskpankadelt laenamise sõltuvust, vältides samal ajal varade kiirmüüki ja krediidituru kriisi;

b)	miinimumkapitalinõuete kohandamine, võttes arvesse bilansi hindamise parameetreid ja kogu liitu hõlmavat stressitesti;

selle tagamine, et restruktureerimiskavad tuleb enne riigiabi andmist riigiabi eeskirjade kohaselt ametlikult heaks kiita. Kapitali puudujääkidega pangad võivad muude meetmete ebapiisavuse korral taotleda kooskõlas riigiabi menetlustega riigilt abi rekapitaliseerimiseks. Restruktureerimiskavadega pangad annavad aru kõnealuste kavade rakendamisel tehtud edusammudest;

d)	toimiva krediidiregistri loomise tagamine;

e)	võttes arvesse ühtsele järelevalvemehhanismile üleminekut, laenude väljastamist, varade väärtuse langust ja provisjoneerimist käsitleva õigusraamistiku täieliku rakendamise tagamine;

f)	avalikustamise nõuete kehtestamine tagamaks, et pangad teavitaksid korrapäraselt ametiasutusi ja turge oma tegevuse ümberkujundamisel tehtud edusammudest;

g)	juhtimisdirektiivi muutmise tagamine nii, et selles täpsustatakse muu hulgas pankade siseauditi üksuste ja pankade järelevalveasutuste vastastikust mõju;

h)	pankade juhtimise tugevdamine, sealhulgas keelates laenude andmise sõltumatutele juhtkonnaliikmetele ja nendega seotud isikutele;

Küprose keskpanga uuest ülesandest tulenevalt vajaliku personali ja muudatuste tagamine, muu hulgas kindlustades kriisilahendusfunktsiooni ja järelevalvefunktsiooni lahushoidmise, ja selle tagamine, et siseriiklikku õigusesse võetakse üle ühtsed eeskirjad, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL (6);

viivislaenude haldamise parandamine, võttes arvesse ühtse järelevalvemehhanismi arengut ja ajakava. See hõlmab eelkõige järgmist: käitumisjuhendi ning pankade võlgnevuse haldamise poliitika ja tavade muutmine; Küprose keskpanga seatud restruktureerimiseesmärkide jälgimine; meetmed, mis võimaldavad laenuandjatel saada asjakohast finantsteavet laenuvõtjate finantsseisundi kohta ning taotleda võlgnevustega laenuvõtjate finantsvara arestimist ja võlgnevuste kinnipidamist töötasust, see saavutada ja ellu viia; meetmed, mis võimaldavad ja hõlbustavad laenuandjatel olemasolevate üksiklaenude ülekandmist kolmandatele isikutele koos kõigi tagatiste ja väärtpaberitega ning ilma laenuvõtja nõusolekuta;

tagatise realiseerimisele seatud piirangute lõdvendamine. See täiendab õigusaktide ettevalmistamist laiaulatusliku reformi raamistiku alusel, millega kehtestatakse asjakohased äriühingute ja füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlused, ning muudetud sundtäitmise ja maksejõuetuse raamistike tõrgeteta ja tõhusat toimimist. Lisaks vaadatakse pärast reformi läbi uus erasektori võlgade restruktureerimise õigusraamistik ja vajaduse korral määratakse kindlaks täiendavad meetmed;

l)	ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste regulatsiooni ja järelevalve kommertspankade regulatsiooni ja järelevalvega ühtlustamise lõpuleviimine;

selle tagamine, et ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste grupp näeb ette kokkulepitud restruktureerimiskava õigeaegse ja täieliku rakendamise ning võtab täiendavaid meetmeid operatiivsuutlikkuse parandamiseks eelkõige võlgnevuste haldamise, juhtimisinfosüsteemi ja juhtimise valdkonnas ning seoses juhtimissuutlikkusega;

n)	rahapesuvastase raamistiku edasise tugevdamise jätkamine ning sellise tegevuskava rakendamine kooskõlas parimate tavadega, mis tagab kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ja üksuste läbipaistvuse parandatud tavade kohaldamise.

Lõike 8 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	seaduse vastuvõtmine, et luua tugev äriühingu üldjuhtimise süsteem täielikult või osaliselt riigi omandis olevate ettevõtete jaoks, ning erastamiskava rakendamine, et aidata parandada majanduslikku tõhusust ja taastada võla jätkusuutlikkus;”

Lõige 13 asendatakse järgmisega:

„13. Kohtuasjade menetlemist kiirendatakse ja kohtuasjade kuhjumine likvideeritakse programmi lõpuks. Küpros käivitab algatused oma turismisektori konkurentsivõime suurendamiseks, rakendades konkreetse tegevuskava muu hulgas hiljuti muudetud turismistrateegias (2011–2015) kindlaks määratud kvantifitseeritud eesmärkide saavutamiseks ja hinnates Küprose turismiametit käsitlevat seadust, eelkõige artikleid, mis võivad piirata konkurentsi turismisektoris. Küpros rakendab lennunduspoliitika strateegiat Küprose lennundusalase välispoliitika kohandamiseks, võttes arvesse ELi välislennundust ja ELi lennunduskokkuleppeid, tagades samal ajal piisava lennuühenduse.”

Lõike 14 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	ümberkujundatud energeetika- ja gaasisektori reguleeriva korra ja turukorralduse igakülgne kavandamine, sealhulgas esialgne hinnang taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise suurendamise võimaluste kohta, ning”

Lõige 16 asendatakse järgmisega:

„16. Laiaulatusliku ja ühtse majanduskasvu strateegia väljatöötamisel võtab Küpros arvesse käimasolevat avaliku halduse reformi, riikliku finantsjuhtimise reformi, muid Küprose makromajanduslikus kohandamisprogrammis sätestatud kohustusi ning asjaomaseid liidu algatusi, võttes arvesse partnerluslepingut Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks. Majanduskasvu strateegia töötatakse välja, seda koordineeritakse ja jõustatakse ühtse asutuse kaudu, mis areneb välja juba asutatud majanduskasvu töökonnast ja mis tugineb riiklikule institutsioonilisele raamistikule.”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel, 9. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 25. aprilli 2013. aasta otsus 2013/236/EL, mis on adresseeritud Küprosele ning käsitleb spetsiifilisi finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise meetmeid (ELT L 141, 28.5.2013, lk 32).

(3) Nõukogu 13. septembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/463/EL, millega kiidetakse heaks Küprose makromajanduslik kohandamisprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/236/EL (ELT L 250, 20.9.2013, lk 40).

(4) Nõukogu 24. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/169/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/463/EL, millega kiidetakse heaks Küprose makromajanduslik kohandamisprogramm (ELT L 91, 27.3.2014, lk 40).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).”

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/149

NÕUKOGU OTSUS 2014/920/ÜVJP,

15. detsember 2014,

Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe määramise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 240,

võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta otsust 2001/79/ÜVJP Euroopa Liidu Sõjalise Komitee loomise kohta (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse 2001/79/ÜVJP artikli 3 lõike 1 kohaselt määrab nõukogu Euroopa Liidu sõjalise komitee („sõjaline komitee”) esimehe kaitsejõudude juhtide tasandil kohtunud sõjalise komitee soovituse alusel. Otsuse 2001/79/ÜVJP artikli 3 lõike 2 kohaselt on sõjalise komitee esimehe ametiaeg kolm aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

(2)	Nõukogu nimetas 23. jaanuaril 2012 kindral Patrick DE ROUSIERS'i sõjalise komitee esimeheks kolmeks aastaks alates 6. novembrist 2012 (2).

(3)	Kaitsejõudude juhtide tasandil 12.–13. novembrini 2014 kohtunud sõjaline komitee soovitas, et sõjalise komitee esimeheks määrataks kindral Mikhail KOSTARAKOS,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kindral Mikhail KOSTARAKOS määratakse käesolevaga Euroopa Liidu sõjalise komitee esimeheks kolmeks aastaks alates 6. novembrist 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) EÜT L 27, 30.1.2001, lk 4.

(2) Nõukogu 23. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/34/ÜVJP, millega määratakse Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees (ELT L 19, 24.1.2012, lk 21).

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/150

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2014,

millega lubatakse Horvaatial vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel

(2014/921/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	8. aprill 2014. aasta kirjaga taotlesid Horvaatia ametiasutused otsust, millega lubatakse Horvaatial vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel.

(2)	Maksuvabastusega, mida Horvaatia kavatseb kohaldada, tahetakse kiirendada miinidest veel puhastamata alade vähendamist eri piirkondades. Meetmel on seega otsene positiivne mõju inimeste elule ja tervisele nendes piirkondades.

(3)	Meede piirduks akrediteeritud eriotstarbeliste masinatega, mis on spetsiaalselt kavandatud ja ehitatud mineeritud alade demineerimiseks.

(4)	Meede piirduks miinidest veel puhastamata aladega Horvaatia territooriumil.

(5)	Meedet tuleks kohaldada kõigi selliste ettevõtjate suhtes, kes on seotud humanitaardemineerimisega Horvaatias, seega ei anta ühelegi ettevõtjale majanduslikku eelist.

(6)	Seetõttu on meede siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi tagamise vajaduse seisukohast vastuvõetav. Meede on kooskõlas liidu tervishoiu-, keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga.

(7)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikest 2 tuleneb, et kõik selle artikli alusel antavad load peavad olema ajaliselt rangelt piiritletud. Selleks et anda asjaomastele ettevõtjatele piisaval määral kindlust ja piisavalt aega, et viia lõpule miinidest veel puhastamata alade vähendamise protsess, tuleks luba anda kuueks aastaks.

(8)	Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Horvaatial on lubatud oma territooriumil kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse eriotstarbeliste masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel. Meede piirdub akrediteeritud eriotstarbeliste masinatega, mis on spetsiaalselt kavandatud ja ehitatud mineeritud alade demineerimiseks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise kuupäeval.

Otsus kaotab kehtivuse kuus aastat pärast seda.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Horvaatia Vabariigile.

Brüssel, 16. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/152

NÕUKOGU OTSUS 2014/922/ÜVJP,

17. detsember 2014,

millega muudetakse otsust 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) ja pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. mail 2010 vastu otsuse 2010/279/ÜVJP (1) Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN). Nimetatud otsus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2014.

(2)	2014. aasta veebruaris toimunud strateegilise läbivaatamise kohaselt tuleks missiooni EUPOL AFGHANISTAN pikendada kuni 31. detsembrini 2016.

(3)	EUPOL AFGHANISTAN viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/279/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ühismeetmega 2007/369/ÜVJP loodud Euroopa Liidu politseimissiooni Afganistanis (edaspidi „EUPOL AFGHANISTAN” või „missioon”) pikendatakse 31. maist 2010 kuni 31. detsembrini 2016.”

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Eesmärgid

EUPOL AFGHANISTAN toetab Afganistani ametiasutusi sellise tulemusliku ja vastutustundliku tsiviilpolitseiteenistuse edasisel arendamisel, millel on tekkinud tõhus suhtlus avarama õigussektoriga ning mis austab inimõigusi, sealhulgas naiste õigusi. EUPOL AFGHANISTAN töötab järkjärgulise ja jätkusuutliku ülemineku nimel, säilitades juba saavutatud edu.”

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

toetab Afganistani valitsust siseministeeriumi institutsionaalse reformi edendamisel ning poliitika ja strateegia arendamisel ja järjepideval rakendamisel, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel, et luua jätkusuutlik ja tõhus tsiviilpolitseialane kord, eelkõige Afganistani ühtne (tsiviil)politsei ja Afganistani kuritegevuse tõkestamise politsei”

;

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	toetab Afganistani valitsust Afganistani riikliku politsei jätkuvalt professionaalsemaks muutmisel, eelkõige toetades naispolitseinike püsivat töölevõtmist, nende hoidmist ja integreerimist, koolituse infrastruktuuri arengut ning tõhustades Afganistani võimekust arendada ja pakkuda koolitust”

;

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

parandab rahvusvaheliste osalejate tegevuse sidusust ja kooskõlastatust ning jätkab eelkõige politseitöö rahvusvahelise koordineerimisbüroo kaudu tihedas koostöös rahvusvahelise kogukonnaga tööd strateegia arendamisel politseireformi käsitleva ühise üldstrateegia koostamiseks, laiendades koostööd peamiste partneritega, muu hulgas NATO juhitud väljaõppe-ja nõustamismissiooniga ja teiste panustajatega.”

;

d)	lõige 3 jäetakse välja.

4)	Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Missiooni struktuur 1. Missiooni EUPOL AFGHANISTAN peakorter asub Kabulis. 2. Missiooni EUPOL AFGHANISTAN struktuur luuakse vastavalt selle planeerimisdokumentidele.”

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine lõige: „1a. Missiooni juht esindab EUPOL AFGHANISTANi selle vastutusalas. Missiooni juht võib delegeerida isikkoosseisu ja finantsküsimustega seotud juhtimisülesandeid tema üldvastutuse all olevatele EUPOL AFGHANISTANi isikkoosseisu liikmetele.” ;

b)	lõige 4 jäetakse välja;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Missiooni juht tagab EUPOL AFGHANISTANi tiheda koostöö ja tegevuse kooskõlastatuse Afganistani valitsusega ja vajaduse korral asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, sealhulgas NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissiooniga, ÜRO abimissiooniga Afganistanis (UNAMA) ja Afganistani politseireformi kaasatud kolmandate riikidega.”

6)	Artikli 7 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kogu isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Isikkoosseis peab kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

7)	Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse EUPOL AFGHANISTANi ja isikkoosseisu asjaomaste liikmete vahel sõlmitavates lepingutes.”

8)	Artikli 11 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt otsusele 2013/488/EL.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12b

Õiguslik korraldus

EUPOL AFGHANISTANil on käesoleva otsuse rakendamiseks õigus hankida teenuseid ja kaupu, sõlmida lepinguid ja halduskokkuleppeid, värvata töötajaid, omada arvelduskontosid, omandada ja võõrandada vara, ennast kohustustest vabastada ning olla kohtus menetlusosaliseks.”

10)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Rahastamiskord

1. EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikul 31. maist 2010 kuni 31. juulini 2011 on 54 600 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikul 1. augustist 2011 kuni 31. juulini 2012 on 60 500 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikul 1. augustist 2012 kuni 31. maini 2013 on 56 870 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juunist 2013 kuni 31. detsembrini 2014 on 108 050 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 on 57 750 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele. EUPOL AFGHANISTANi korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata EUPOL AFGHANISTANi ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid. Missioon võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikidega, vastuvõtva riigiga, osalevate kolmandate riikidega ja teiste rahvusvaheliste osalejatega seoses EUPOL AFGHANISTANile varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega.

3. EUPOL AFGHANISTAN vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Sel eesmärgil allkirjastab EUPOL AFGHANISTAN komisjoniga lepingu.

4. Ilma et see piiraks EUPOL AFGHANISTANi ja selle isikkoosseisu staatust käsitlevate sätete kohaldamist, vastutab EUPOL AFGHANISTAN alates 1. jaanuarist 2015 volituste täitmisest tulenevate mis tahes nõuete ja kohustuste eest, välja arvatud nõuete eest, mis on seotud missiooni juhi tõsiste üleastumistega, mille eest vastutab tema.

5. Rahastamiskorra rakendamine ei piira artiklites 5, 6 ja 9 sätestatud käsuliini ning EUPOL AFGHANISTANi operatiivvajadusi, sealhulgas varustuse kokkusobivust ja meeskondade koostalitlusvõimet.

6. Kulutused on rahastamiskõlblikud alates lõikes 3 osutatud lepingu allkirjastamise kuupäevast.”

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Projektiüksus

1. EUPOL AFGHANISTANil on projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. EUPOL AFGHANISTANi volitustega seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks aitab EUPOL AFGHANISTAN asjakohaselt kaasa liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel rakendatavate projektide elluviimisele ja annab nendega seoses nõu.

2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, on EUPOL AFGHANISTAN volitatud kasutama liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist toetust, et rakendada projekte, mille puhul on leitud, et need täiendavad järjekindlal moel EUPOL AFGHANISTANi teisi tegevusi, ning ta võib seda teha kahel järgmisel juhul:

—	projekt on ette nähtud käesoleva otsuse finantsselgituses või

—	projekt lisatakse missiooni juhi taotlusel volituste kestuse ajal muudatusena nimetatud finantsselgitusse.

EUPOL AFGHANISTAN sõlmib kõnealuste riikidega kokkuleppe, millega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses kolmandate osapoolte esitatud kaebuste lahendamisega, mis puudutavad kahju, mida EUPOL AFGHANISTAN on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega kõnealuste riikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel. Ühelgi juhul ei või toetavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks EUPOL AFGHANISTANi tegevuse või tegevusetuse eest kõnealuste riikide vahendite kasutamisel.

3. Projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise toetuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.”

12)

Artiklis 14 asendatakse lõiked 1–4 järgmisega:

„1. Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL NATOle või NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente. Selle hõlbustamiseks koostatakse kohalik tehniline kord.

2. Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt missiooni vajadustele selle läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE”.

3. Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL UNAMAle asjakohastel juhtudel ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele selle läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

4. Konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL vastuvõtvale riigile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtva riigi pädevate asutuste vahel.”

13)	Artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Jõustumine ja kehtivusaeg Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval. Seda kohaldatakse 31. maist 2010 kuni 31. detsembrini 2016.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Brüssel, 17. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. L. GALLETTI

(1) Nõukogu 18. mai 2010. aasta otsus 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) (ELT L 123, 19.5.2010, lk 4).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).”

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/156

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

12. detsember 2014,

millega moodustatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituut (JIV-ERIC)

(2014/923/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitasid komisjonile taotluse, et see asutaks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituudi (JIV-ERIC).

(2)	Eespool nimetatud liikmesriigid on kokku leppinud, et JIV-ERICu vastuvõtvaks liikmesriigiks saab Madalmaade Kuningriik.

(3)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 20 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga moodustatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituut (JIV-ERIC).

2. JIV-ERICu põhikiri on sätestatud lisas. Käesolev põhikiri on ajakohane ja avalikkusele kättesaadav JIV-ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.

3. Põhikirja olulised osad, mille muutmise peab määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 11 lõike 1 kohaselt heaks kiitma komisjon, on sätestatud põhikirja artiklites 1, 2, 18, 20–25, 27 ja 28.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 12. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.

LISA

PREAMBUL

TUNNUSTADES Euroopa ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituudi pikaajalist töökorraldust ja Euroopa teadusruumi tähtsust, leppisid osalised kokku kanda Madalmaade juriidilise isiku „Stichting JIVE” igapäevane tegevus üle määruse (EÜ) nr 723/2009 alusel asutatud juriidilisele isikule, kelle nimeks saab „JIV-ERIC”.

ning arvestades järgmist:

Euroopa ülipika baasiga interferomeetria (VLBI) võrk (edaspidi „EVN”) on pikka aega tegutsenud konsortsium, mille struktuur on paindlikult laiendatav ning mille puhul on tegemist Euroopas ja teistes maailmajagudes raadioteleskoopidega tehtavatel ühisvaatlustel põhineva astronoomiliste vaatluste süsteemiga, mille kaudu saadud tulemusi kasutavad aktiivsed ülemaailmsed teadusringkonnad. EVN on rohkem kui kahe aastakümne jooksul tõendanud oma väga kõrget taset ja võrgu stabiilsust.

Kesksete teenuste osutamiseks ja eelkõige kogutud teleskoobiandmete töötlemiseks (korrelatsioon) loodi 1993. aastal EVNi raames Euroopa VLBI ühisinstituut (JIVE) Madalmaade riigi tasandi juriidilise isikuna (Stichting/Foundation). Selle kaudu toetatakse EVNi kasutajaid vaatluste kohta ettepanekute tegemisel ning vaatlusandmete töötlemisel ja tõlgendamisel. Samuti annab see tagasisidet teleskoobiandmete kvaliteedi kohta. JIVE tagab EVNi ja muude võrkude kaudu tehtavate vaatluste jaoks vajaliku taristu. JIVE tegutseb aktiivselt EVNi suutlikkuse tõhustamise valdkonnas ning töötab välja uusi tehnoloogialahendusi, mis on eelkõige seotud kesksete andmetöötlus- ja kasutajateenustega.

Selles ja muudes valdkondades on JIVE tegutsenud EVNi esindajana, seda eelkõige EÜ programmide ellurakendamisel. JIVE taristu ja EVNi vahelisi seoseid on käsitletud EVNi konsortsiumi käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis, mis sõlmiti 22. novembril 2002 Berliinis.

Praegu on JIVE Madalmaade jurisdiktsiooni alla kuuluv sihtasutus. Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) puhul on tegemist JIVE teadusülesannetele ja -sihtidele vastava juriidilise isikuga. ERICut käsitlev õigusraamistik sisaldub määruse (EÜ) nr 723/2009 sätetes.

Tänu JIV-ERICu loomisele muutub riikide teadusasutuste pikaajaline koostöö ülipika baasiga interferomeetria valdkonnas jätkusuutlikumaks. VLBI võrgud on praeguste juhtivate ja tulevaste raadioastronoomiataristute jaoks äärmiselt olulised.

JIV-ERIC-taristu keskmes on JIVE-korrelaator. Tegemist on VLBI teadustaristu kõige olulisema komponendiga. JIV-ERIC jätkab koostööd kõikide EVNi partneritega ja lepinguliste kohustuste täitmist ning kooskõlastab oma tegevuse talle pandud ülesannetega. JIV-ERIC vastutab korrelatsiooni eest kõikide EVNi projektide puhul. Lisaks on JIV-ERICu ülesanne edendada VLBI ja muude raadioastronoomiameetodite kasutamist ning rakendada neid,

LEPPISID asutajaliikmed KOKKU luua JIV-ERIC ja rakendada see ellu kooskõlas järgmiste sätetega.

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Nimi, asukoht ja töökeel

1. Luuakse Euroopa teadusuuringute taristu konsortsium, mille nimi on ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituut (edaspidi „JIV-ERIC”).

2. JIV-ERIC on teadustaristu, mis tegutseb JIV-ERICu liikmes- ja vaatlejariikides ning muudes riikides, kus JIV-ERIC on sõlminud põhikirja artikli 8 lõike 1 kohase lepingu.

3. JIV-ERICu õiguslikuks vormiks on määruse (EÜ) nr 723/2009 sätete kohaselt asutatud Euroopa teadusuuringute taristu konsortsium (ERIC), mille nimi on „JIV-ERIC”.

4. JIV-ERICu põhikirjajärgne asukoht on Madalmaades Dwingeloos.

5. JIV-ERICu töökeel on inglise keel.

Artikkel 2

Ülesanded ja tegevus

1. JIV-ERIC edendab ülipika baasiga interferomeetria ja muude raadioastronoomia meetodite kasutamist ja rakendab neid. Eelkõige kasutab ja arendab JIV-ERIC andmetöötlusseadet, mida sageli nimetatakse korrelaatoriks, ning teenindab EVNi vahendeid kasutavaid teadlasi. JIV-ERIC korreleerib kõik EVNi projektid, mille on heaks kiitnud EVNi programmikomitee ja mille EVNi programmi koostaja on võtnud programmi, kus on ette nähtud kõnealuste projektide korreleerimine JIV-ERICus.

2. JIV-ERIC edendab EVNi ja muude võrkude partnerite teleskoopide vahelist ülipika baasiga interferomeetriat. JIV-ERIC korraldab ja hõlbustab EVNi ja muude võrkude töö toetamist ning muid raadioastronoomia valdkonnaga seotud toiminguid, mis on vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks.

3. JIV-ERIC tegutseb mittetulunduslikel alustel. Selleks et innovatsiooni ning teadmiste ja tehnoloogia levikut veelgi hoogustada, võib piiratud mahus tegeleda ka tulundustegevusega, kui see ei sea ohtu põhitegevust.

2. PEATÜKK

LIIKMESUS

Artikkel 3

Liikmesus ja esindatus

1. JIV-ERICu liikmeks või ilma hääleõiguseta vaatlejaks võivad saada järgmised üksused:

a)	liikmesriigid;

b)	assotsieerunud riigid;

c)	kolmandad riigid, kes ei ole assotsieerunud riigid;

d)	valitsustevahelised organisatsioonid.

2. Iga liiget ja vaatlejat võib esindada üks avalik-õiguslik või avalikku teenust pakkuv eraõiguslik isik, kelle liige või vaatleja valib ja määrab oma eeskirjade ja korra kohaselt.

3. JIV-ERICu praegused liikmed, vaatlejad ja nende esindajad on loetletud 1. lisas. 1. lisa ajakohastab tegevdirektor. ERICut käsitleva avalduse esitamise ajal liikmeks olnuid nimetatakse asutajaliikmeteks.

Artikkel 4

Liikmete vastuvõtmine

1. Uute liikmete vastuvõtmise tingimused on järgmised:

a)	uute liikmete vastuvõtmiseks on vaja nõukogu heakskiitu;

b)	taotlejad esitavad kirjaliku taotluse nõukogu eesistujale;

c)	taotluses tuleb kirjeldada, kuidas aitab taotleja kaasa JIV-ERICu eesmärkidele ja tegevusele ning kuidas täidab taotleja oma kohustusi ja nimetab oma esindajaks seaduslikult volitatud üksuse.

2. Liikmesuse esialgne tähtaeg on viis aastat.

Artikkel 5

Liikmestaatusest loobumine, liikmestaatuse lõpetamine

1. Liikmed ei või liikmestaatusest loobuda esimese viie aasta jooksul pärast JIV-ERICu loomist, kui liikmeks ei ole astutud kindlaksmääratud lühemaks ajaks. Kui JIV-ERICu loomisest on möödunud viis aastat, võib liige oma staatusest loobuda eelarveaasta lõpus, tingimusel et ta on esitanud sellekohase taotluse vähemalt 12 kuud enne staatusest loobumist.

2. Liige võib liikmestaatusest loobuda, kui nõukogu otsustab suurendada 2. lisas sätestatud iga-aastast osamakset. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, võib liige liikmestaatusest loobuda kuue kuu jooksul pärast iga-aastase osamakse suurendamise ettepaneku vastuvõtmist nõukogus.

3. Liikmestaatusest loobumine hakkab kehtima eelarveaasta lõpus tingimusel, et liikmestaatusest loobuja on täitnud oma kohustused.

4. Nõukogul on õigus liikmestaatus lõpetada, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	liige on tõsiselt rikkunud üht või mitut käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust;

b)	liige ei ole kõnealust rikkumist heastanud kuue kuu jooksul pärast sellest teatamist.

Liikmele antakse võimalus vaidlustada tema liikmestaatuse lõpetamise otsus ja esitada oma seisukoht nõukogule.

3. PEATÜKK

VAATLEJAD JA OSALEVAD TEADUSASUTUSED

Artikkel 6

Vaatlejate vastuvõtmine

1. Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kes soovivad anda oma panuse JIV-ERICu tegevusse ja kes kavatsevad JIV-ERICu liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust.

2. Vaatlejate vastuvõtmise tingimused on järgmised:

a)	vaatleja võetakse esialgu vastu kolmeks aastaks;

b)	vaatlejate vastuvõtmiseks on vaja nõukogu heakskiitu ja

c)	taotlus esitatakse kirjalikult nõukogu eesistujale ning selles kirjeldatakse, kuidas taotleja aitab koostöö kaudu kaasa JIV-ERICu eesmärkide saavutamisele ja tegevusele ning kuidas ta nimetab oma esindajaks seaduslikult volitatud üksuse.

3. Vaatleja võib igal ajal taotleda liikmestaatust.

Artikkel 7

Vaatlejastaatusest loobumine, vaatlejastaatuse lõpetamine

1. Vaatlejastaatuse esialgne tähtaeg on kolm aastat.

2. Vaatlejastaatusest loobumine hakkab kehtima eelarveaasta lõpus, tingimusel et vaatlejastaatusest loobuja on täitnud oma kohustused.

3. Nõukogul on õigus vaatlejastaatus lõpetada, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	vaatleja on tõsiselt rikkunud üht või mitut käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust ning

b)	vaatleja ei ole kõnealust rikkumist heastanud kuue kuu jooksul pärast sellest teatamist.

Vaatlejale antakse võimalus vaidlustada tema vaatlejastaatuse lõpetamise otsus ja esitada oma seisukoht nõukogule.

Artikkel 8

Teadusasutuste osalemine JIV-ERICus

1. JIV-ERIC võib sõlmida koostöölepingu teadusasutusega, mis käitab ülipika baasiga interferomeetria elementi või esindab riigi huve ülipika baasiga interferomeetria alases koostöös ega asu riigis, mis on JIV-ERICu liige või vaatleja. Koostöölepingus määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saavad riiklikud teadusasutused JIV-ERICu taristuga liituda ning pühenduda artiklis 2 sätestatud ülesannetele ja tegevusele.

2. Koostöölepingus on sätestatud kokkulepitud osamakse, õigus esitada andmeid JIV-ERICu keskrajatistes töötlemiseks, õigus osaleda nõukogu koosolekutel, õigus saada päevakord ja sellele lisatud dokumendid ning õigus avaldada nõukogu koosolekutel arvamust JIV-ERICu tegevuse kohta.

3. Koostöölepingu sõlmib JIV-ERICu tegevdirektor.

4. Teadusasutuste iga-aastase osamaksesumma kindlaksmääramisel juhindutakse samadest põhimõtetest, mis on esitatud 2. lisas. Eelkõige võetakse summa kindlaksmääramisel arvesse ülipika baasiga interferomeetria taristus osaleva kohaliku elemendi tegevuse iga-aastast panust.

4. PEATÜKK

ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 9

Liikmete õigused ja kohustused

1. Liikmete õigused on järgmised:

a)	õigus osaleda nõukogu töös ja hääletada;

b)	õigus osaleda JIV-ERICuga seotud pikaajaliste strateegiate ja poliitikasuundade arendamises ning otsustamismenetlustes.

Liikmed saavad kasutada järgmisi lisavõimalusi:

c)	kui ei ole ruumilisi piiranguid, siis võimaldada oma teadusringkondadel osaleda JIV-ERICu üritustel (näiteks suvekoolides, seminaridel, konverentsidel, koolitustel) soodushindadega;

d)	võimaldada oma teadusringkondadel kasutada JIV-ERICu toetust asjaomaste süsteemide, protsesside ja teenuste ülesehitamiseks;

e)	õigus edastada andmeid JIV-ERICu keskrajatistes töötlemiseks ning saada JIV-ERICult tuge.

2. Iga liige nimetab kaks esindajat; vähemalt ühel esindajal on teaduslikud eriteadmised ning ta esindab JIV-ERICule vahendeid pakkuvaid teadusasutusi.

3. Iga liige:

a)	tasub nõukogu kindlaks määratud osamakseid, mis on esitatud 2. lisas;

b)	annab ühele oma esindajatest täielikud volitused hääletada kõigil nõukogu koosolekul arutatud teemadel;

c)	võib määrata või volitada kohaliku instituudi või taristukonsortsiumi täitma oma kohustusi, mis tulenevad käesolevast põhikirjast.

4. Lisaks artikli 9 lõike 3 punkti a kohasele kokkulepitud osamaksele võivad liikmed teha muid sissemakseid kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega. Sellised rahalised või mitterahalised sissemaksed peab heaks kiitma nõukogu.

Artikkel 10

Vaatlejate õigused ja kohustused

1. Vaatlejate õigused on järgmised:

a)	õigus osaleda nõukogu koosolekul ilma hääleõiguseta;

b)	õigus väljendada oma arvamust nõukogu päevakorra kohta;

c)	õigus saada päevakord, sh lisatud dokumendid;

d)	asjaomastel teadus- ja tehnikaringkondadel on õigus osaleda JIV-ERICu üritustel.

2. Iga vaatleja:

a)	nimetab kaks esindajat, kellest vähemalt üks esindab JIV-ERICule vahendeid pakkuvaid riiklikke teadusasutusi;

b)	määrab kindlaks koos tehtavad toimingud artikli 2 kohaste JIV-ERICu eesmärkide edendamiseks;

c)	esitab nõukogule aastaaruande, milles hinnatakse JIV-ERICu eesmärkide saavutamiseks tehtud koostööd;

d)	võib volitada oma esindaja täitma artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud kohustusi.

3. Lisaks JIV-ERICu eesmärkide saavutamiseks artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt kokku lepitud koostööle võivad liikmed teha muid sissemakseid kas üksi või koostöös teiste liikmete, vaatlejate või kolmandate isikutega. Sellised rahalised või mitterahalised sissemaksed peab heaks kiitma nõukogu.

5. PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 11

Juhtimine ja haldamine

JIV-ERICu juhtimisstruktuur hõlmab järgmisi organeid:

nõukogu;

b)	tegevdirektor.

Artikkel 12

Nõukogu

1. Nõukogu on JIV-ERICu juhtorgan ning see koosneb JIV-ERICu liikmete ja vaatlejate esindajatest. Igal liikmel on üks hääl. Iga liige nimetab ühe hääleõigusliku esindaja. Iga liikmete ja vaatlejate delegatsioon võib koosneda kuni kahest isikust, kellest vähemalt ühel on JIV-ERICuga seotud asjakohased teaduslikud eriteadmised (nagu on osutatud artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2). Vastuvõtva teadusasutuse esindajad kuuluvad vastuvõtva liikmesriigi delegatsiooni.

2. Nõukogu esitab alalise kutse EVNi organitele või esindajatele ja osalevatele teadusasutustele (nagu on osutatud artikli 8 lõikes 1), kui see on nõukogu hinnangul asjakohane.

3. Nõukogu võtab mõistliku aja jooksul pärast JIV-ERICu asutamist vastu kodukorra, sh kodukorra, millele on osutatud artikli 23 lõikes 1, artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1.

4. Nõukogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ja vastutab käesoleva põhikirja sätete kohaselt JIV-ERICu üldise juhtimise ja järelevalve eest.

5. Nõukogu eesmärk on tagada VLBI taristu teadusalane tipptase ning JIV-ERICule vahendeid pakkuvate asjaomaste teadusasutuste teenuste ühtsus, järjepidevus ja stabiilsus.

6. Nõukogul on vähemalt järgmised õigused:

a)	otsustada JIV-ERICu arendamisstrateegiate üle;

b)	võtta tegevdirektori ettepaneku alusel vastu iga-aastane tööprogramm, mis hõlmab iga-aastast eelarvet, sh assigneeringuid JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutusele ja ühisteenustele, ning pikaajalise strateegia kirjeldust;

c)	võtta vähemalt iga viie aasta tagant vastu otsus liikmete ja vaatlejate osamaksete suuruse kohta, lähtudes 2. lisas esitatud arvutamispõhimõtetest;

d)	võtta vastu JIV-ERICu aastaaruanne ja kiita heaks auditeeritud finantsaruanne;

e)	võtta vastu otsus liikme või vaatleja ühinemise kohta;

f)	võtta vastu liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamise otsus;

g)	teha otsuseid põhikirja muudatusettepanekute kohta;

h)	otsustada tegevdirektori määramise, volituste peatamise ja ametist vabastamise üle;

i)	luua allasutusi;

j)	sätestada tegevdirektori volitused ja konkreetne tegevus ning esitada tegevdirektorile suuniseid artikli 8 lõikes 3 osutatud koostöölepingu sõlmimiseks.

7. Eesistuja kutsub nõukogu koosoleku kokku vähemalt neljanädalase etteteatamisega ja päevakord saadetakse laiali vähemalt neliteist päeva enne koosolekut. Liikmetel on õigus esitada päevakorda küsimusi kuni viis päeva enne kohtumist. Nõukogu koosoleku kokkukutsumist võib taotleda juhul, kui selleks avaldab soovi vähemalt 50 % liikmetest.

8. Nõukogu valib eesistuja 75 % häälteenamusega. Eesistuja valitakse kaheks aastaks ja seda ametiaega on võimalik üks kord pikendada.

9. Nõukogu valib eesistuja asetäitja 75 % häälteenamusega. Eesistuja asetäitja asendab eesistujat tema äraoleku ja huvide konflikti korral. Eesistuja asetäitja valitakse kaheks aastaks ja seda ametiaega on võimalik üks kord pikendada.

Artikkel 13

Nõukogu otsuste tegemine

1. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud ja kohal kvoorumiks vajalik kaks kolmandikku liikmetest.

2. Nõukogu annab kõigi otsuste puhul endast parima, et saavutada konsensust.

3. Kui konsensust ei saavutata, piisab otsuse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest, välja arvatud artikli 12 lõigetes 8 ja 9 ning artikli 13 lõigetes 4 ja 5 osutatud otsuste puhul.

4. Järgmiste otsuste tegemiseks peab otsuse ettepanekut toetama vähemalt kaks kolmandikku antud häältest:

a)	JIV-ERICu arendusstrateegiate vastuvõtmine või muutmine;

b)	liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine;

c)	tegevdirektori määramine, volituste peatamine või ametist vabastamine;

d)	allasutuste loomine;

e)	kodukorra vastuvõtmine või muutmine;

f)	iga-aastase töökava ja aastaeelarve vastuvõtmine ja muutmine.

5. Järgmiste otsuste vastuvõtmiseks on vajalik kõikide JIV-ERICu liikmete ühehäälne heakskiit:

a)	komisjonile põhikirja muutmise ettepaneku tegemine;

b)	2. lisas osutatud osamakse arvutamise põhimõtete vastuvõtmine ja muutmine;

c)	liikmete ja vaatlejate tehtavaid osamakseid käsitlevad otsused;

d)	JIV-ERICu tegevuse lõpetamine.

6. Artikli 13 lõigetes 4 ja 5 osutatud otsuseid võib teha üksnes juhul, kui kõiki liikmeid on kavandatavast otsusest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. Põhikirja ja 2. lisa võib muuta, nagu on osutatud artikli 13 lõike 5 punktides a ja b, üksnes juhul, kui kõiki liikmeid on teavitatud muudatuse täpsest sõnastusest vähemalt kaks kuud enne koosoleku toimumist.

7. Põhikirja muutmise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 11 sätteid.

Artikkel 14

Tegevdirektor

1. Nõukogu nimetab JIV-ERICu tegevdirektori ametisse viieks aastaks ja seda ametiaega on võimalik pikendada. JIV-ERICu tegevdirektor vastutab JIV-ERICu teadusalase arendustegevuse eest. Tegevdirektor vastutab nõukogu otsuste rakendamise ning JIV-ERICu kogu igapäevase tegevuse, sealhulgas koordinatsiooni- ja toetusasutuse tegevuse ning korrelaatori arendamise juhtimise eest.

2. Tegevdirektor on JIV-ERICu seaduslik esindaja.

3. Tegevdirektor koostab ja esitab nõukogule vastuvõtmiseks artikli 12 lõike 6 punktis b osutatud iga-aastase tööprogrammi.

4. Kui nõukogu on iga-aastase tööprogrammi vastu võtnud, vastutab tegevdirektor selle elluviimise eest, nagu on osutatud artikli 12 lõike 6 punktis b.

5. Tegevdirektor võib luua komitee (komiteed), mis abistab (abistavad) teda JIV-ERICu tegevuse elluviimisel.

Artikkel 15

JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus

JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus on JIV-ERICu igapäevase tegevuse keskne haldusbüroo. Asutus toetab JIV-ERICu igapäevast juhtimist ja osutab sealhulgas abi nõukogule. Koordinatsiooni- ja toetusasutuse loob ja seda juhib tegevdirektor.

6. PEATÜKK

RAHASTAMINE ja ARUANDLUS EUROOPA KOMISJONILE

Artikkel 16

Eelarvepõhimõtted ja raamatupidamisarvestus

1. JIV-ERICu rahalisi vahendeid võib kasutada üksnes käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkidel.

2. JIV-ERIC haldab oma vara vastavalt maksualastele õigusnormidele. Oma eesmärkide saavutamiseks võib JIV-ERIC omandada, kasutada ja hallata kolmandate isikute vahendeid.

3. JIV-ERICu eelarveaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

4. Kõik JIV-ERICu tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja need kirjendatakse aastaeelarves. Aastaeelarve on kooskõlas üldtunnustatud läbipaistvuspõhimõtetega.

5. JIV-ERICu raamatupidamisaruannetele lisatakse auditeeritud aastaaruanne, mis käsitleb eelarve haldamist ja finantsjuhtimist eelarveaastal.

6. JIV-ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisarvestuse koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise nõudeid, mis on sätestatud kohaldatavas õiguses.

7. JIV-ERIC tagab, et assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantshalduse põhimõtete kohaselt.

8. JIV-ERIC peab oma majandustegevuse kulude ja tulude üle eraldi raamatupidamisarvestust.

9. JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus vastutab kõiki laekumisi ja väljamakseid kajastava täpse arvepidamise eest.

Artikkel 17

Aruandlus

1. JIV-ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande eelkõige oma teadus-, korraldus- ja finantstegevuse kohta. Nõukogu peab selle aruande heaks kiitma ning edastama komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Kõnealune aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. JIV-ERIC teatab Euroopa Komisjonile kõigist asjaoludest, mis ähvardavad seada tõsisesse ohtu JIV-ERICu ülesannete täitmise või takistavad JIV-ERICut määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõuete järgimisel.

Artikkel 18

Vastutus

1. JIV-ERIC vastutab oma võlgade eest.

2. Liikmete finantsvastutus JIV-ERICu võlgade eest piirdub iga konkreetse liikme aastase osamaksega, mis on sätestatud 2. lisas.

3. JIV-ERIC kindlustab ennast nõuetekohaselt JIV-ERICu loomise ja toimimisega seotud riskide eest.

7. PEATÜKK

TEGEVUSPÕHIMÕTTED

Artikkel 19

Koostöölepingud kolmandate isikutega

Kui JIV-ERIC seda kasulikuks peab, võib ta sõlmida koostöölepinguid kolmandate isikutega, näiteks nende riikide teadusasutustega, mis ei ole JIV-ERICu liikmed ega vaatlejad.

Artikkel 20

Kasutajate juurdepääsu põhimõtted

1. JIV-ERIC avab juurdepääsu taristule, lähtudes asjaomastest juurdepääsupõhimõtetest tulenevatest piirangutest ja tingimustest.

2. JIV-ERICu pakutavad andmed, vahendid ja teenused on avatud teadusringkondadele infosisu pakkujate antud volituste ning JIV-ERICu heakskiidetud autentimise alusel.

3. JIV-ERIC tagab, et kasutajad on nõus juurdepääsutingimustega ning teadusandmete salvestamisel ja töötlemisel rakendatakse sobivaid turvameetmeid.

4. JIV-ERIC kehtestab üksikasjaliku korra väidetavate teadusandmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse rikkumise juhtumite uurimiseks.

Artikkel 21

Teadusliku hindamise põhimõtted

1. Teadusuuringute edendamisel järgib JIV-ERIC läbipaistvuspõhimõtteid ja toetab parimate tavade kultuuri, nagu on kokku lepitud ja kehtestatud EVNi koostöö raames.

2. Juurdepääsu tagamisel JIV-ERICu teadusrajatistele ning vaatlus- ja korrelatsiooniaegadele lähtutakse projektiettepanekute teaduslikust tipptasemest ja tehnilisest teostatavusest, mida sõltumatud eksperdid hindavad vastastikku kooskõlas EVNi kehtivate kriteeriumide ja tavadega. Korrelaatoriaja kasutamine sõltub vaatlusaegade jaotamisest ja ajakavast.

Artikkel 22

Teavituspõhimõtted

1. JIV-ERIC võtab kõik vajalikud meetmed, et edendada taristut ja selle kasutamist teadusuuringute ja hariduse valdkonnas.

2. JIV-ERIC innustab oma kasutajaid tegema teadustöö tulemused JIV-ERICu kaudu üldsusele kättesaadavaks.

3. JIV-ERIC kehtestab teadustöö tulemuste levitamise põhimõtted.

Artikkel 23

Intellektuaalomandi õigustega seotud põhimõtted

1. JIV-ERIC-korrelaatori jaoks vajalike ning sellega loodud teadusuuringute ja arendustegevusega seotud intellektuaalomandiõiguste puhul tunnustatakse omandiõiguse põhimõtet, kuid seda võivad jagada kõik JIV-ERIC-korrelaatori väljaarendamisele kaasa aitavas teadustöös aktiivsed osalejad. JIV-ERIC võtab vastu intellektuaalomandi õigusi käsitlevate suuniste ja lepingute integreeritud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse JIV-ERICule taristu tagavate riiklike teadusasutuste õigusi ning mis hõlmab tehnosiiret ja intellektuaalomandi õiguste jagamist ning mida käsitleva kodukorra esildab tegevdirektor nõukogule.

2. JIV-ERIC jagab teadlastele juhtnööre (nt veebisaidi kaudu) selle tagamiseks, et teadusuuringuid, milles kasutatakse JIV-ERICu kaudu kättesaadavaid materjale, tehakse andmete omanike omandiõigust tunnustades.

Artikkel 24

Tööhõive, sealhulgas võrdsete võimaluste põhimõtted

JIV-ERIC pakub tööandjana kõigile võrdseid võimalusi ja valib välja parima kandidaadi, olenemata tema taustast, rahvusest, usulistest põhimõtetest ja soost. Töölepingutes järgitakse personali töölevõtva riigi õigusakte.

Artikkel 25

Hankepõhimõtted ja maksuvabastused

1. JIV-ERICu raames koheldakse hankekandidaate ja pakkujaid võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel, sõltumata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. JIV-ERICu hankepõhimõtted lähtuvad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtetest. Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles määratakse üksikasjalikult kindlaks kogu hankemenetlus ja kõik hankekriteeriumid.

2. JIV-ERICu hangete eest vastutab tegevdirektor. Hanked kuulutatakse välja JIV-ERICu veebisaidil ning liikmete ja vaatlejate riikide territooriumil. Hankelepingu sõlmimise otsus ja selle põhjendus avaldatakse JIV-ERICu veebisaidil.

3. Liikmete ja vaatlejate hangete puhul, mis on seotud JIV-ERICu tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse JIV-ERICu vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste spetsifikatsioone ning järgitakse asjakohaseid siseriiklikke õigusnorme.

4. Maksuvabastused, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (2) artiklitega 50 ja 51, piirduvad selliste kaupade ja teenuste käibemaksuga, mis on ette nähtud JIV-ERICu ametlikuks kasutamiseks, mille väärtus on suurem kui 225 eurot ning mille eest tasub ja mille hangib täies mahus JIV-ERIC. Üksikute liikmete hangete suhtes neid vabastusi ei kohaldata. Ilma et see piiraks artikli 25 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei kohaldata täiendavaid piiranguid.

5. Maksuvabastusi kohaldatakse mittemajandusliku tegevuse suhtes; neid ei kohaldata majandustegevuse suhtes.

6. Käibemaksuvabastust kohaldatakse selliste kaupade ja teenuste suhtes, mida JIV-ERIC kasutab teadus-, tehnika- ja haldustegevuse jaoks kooskõlas oma põhiülesannetega. See hõlmab JIV-ERICu ametliku tegevusega vahetult seotud konverentside, seminaride ja kohtumiste kulusid, v.a reisi- ja majutuskulud.

Artikkel 26

Andmeid käsitlevad põhimõtted

1. Üldiselt soositakse avalike allikate ja avatud juurdepääsu põhimõtteid.

Tegevdirektor esitab nõukogule heakskiitmiseks kodukorra seoses andmepoliitikaga, mida EVNi põhimõtete kohaselt kohaldatakse JIV-ERICu taristu kasutajate suhtes.

2. JIV-ERIC teeb kõik oma vahendid üldsusele kättesaadavaks ja esitab nõuetekohased dokumendid.

8. PEATÜKK

KESTUS, LIKVIDEERIMINE, VAIDLUSED, LOOMISSÄTTED

Artikkel 27

Kestus

JIV-ERIC luuakse määramata ajaks.

Artikkel 28

Likvideerimine

1. JIV-ERICu tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega vastavalt artikli 13 lõike 5 punktile d.

2. Pärast seda, kui on vastu võetud otsus JIV-ERICu tegevuse lõpetamise kohta, teatab JIV-ERIC sellest viivitamata ja igal juhul hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul Euroopa Komisjonile.

3. Pärast JIV-ERICu võlgade tasumist järele jäänud varad jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt nende akumuleerunud iga-aastasele osamaksele JIV-ERICu tegevusse, nagu on sätestatud 2. lisas.

4. JIV-ERIC teatab Euroopa Komisjonile tegevuse lõpetamise menetluse lõpuleviimisest viivitamata ja igal juhul kümne päeva jooksul.

5. JIV-ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 29

Kohaldatav õigus

JIV-ERICu tegevuse suhtes kohaldatakse järgmisi õigusnorme järgmises järjestuses:

a)	Euroopa Liidu õigus, eelkõige määrus (EÜ) nr 723/2009;

b)	Madalmaade õigus, kui ELi õigus ei reguleeri asjaomast küsimust või reguleerib seda vaid osaliselt;

c)	käesolev põhikiri;

kodukord.

Artikkel 30

Vaidlused

1. Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama JIV-ERICut käsitlevaid vaidlusi liikmete vahel, liikmete ja JIV-ERICu vahel ning kõiki selliseid vaidlusi, kus liit on osaline.

2. JIV-ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid liidu õigusakte. ELi õigusega reguleerimata juhtudel määratakse sellise vaidluse lahendamisel kohaldatav õigus kindlaks Madalmaade õiguse põhjal.

Artikkel 31

Põhikirja kättesaadavus

1. Käesoleva põhikirja kehtiv versioon on alati üldsusele kättesaadav JIV-ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.

2. Autentseks loetakse kõiki põhikirja versioone, mis on koostatud 1. lisas loetletud liikmete ametlikes keeltes. Lisaks loetakse autentseks ka neid põhikirja versioone, mis on koostatud 1. lisas loetlemata ELi liikmesriikide ametlikes keeltes. Üheski keeles koostatud versioon ei ole teiste suhtes ülimuslik.

3. Euroopa Liidu Teatajas avaldatava põhikirja ja selle muudatuste originaalversiooni tõlkimise eest vastutab Euroopa Komisjon. Kui Euroopa Komisjon tõlkimist ei taga, vastutab selle eest JIV-ERICu koordinatsiooni- ja toetusasutus.

Artikkel 32

Asutamis- ja üleminekusätted

1. Asukohariik kutsub nõukogu asutamiskoosoleku kokku nii pea kui võimalik, kuid hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus JIV-ERICu loomise kohta.

2. Asukohariik teatab asutajaliikmetele, kui enne asutamiskoosolekut peaks olema JIV-ERICu nimel vaja teha konkreetseid kiireloomulisi õigustoiminguid. Kui asutajaliige ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast teatamist, teeb asukohariigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õigustoimingud.

3. Kuni JIV-ERICu loomiseni tegutsevad Madalmaade sihtasutuse ametliku esindajana JIVE juhatus ja selle praegune direktor. JIVE juhatus ja JIV-ERICu nõukogu volitavad JIV-ERICu tegevdirektorit määrama kindlaks tegevussuunad Madalmaade sihtasutuselt JIV-ERICule ülemineku perioodil.

1. LISA

LIIKMETE ja VAATLEJATE NIMEKIRI NING ESINDAVAD ÜKSUSED

LIIKMED

Riik või valitsustevaheline organisatsioon	Esindav üksus (st ministeerium, teadusnõukogu)
Prantsuse Vabariik	Riiklik teadusuuringute keskus (CNRS)
Madalmaade Kuningriik	Nederlandse Organisatie voor Wetenschappelijk Onderzoek (NWO)
Rootsi Kuningriik	Rootsi teadusnõukogu (VR)
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik	Teadus- ja tehnikanõukogu (Science and Technology Facilities Council, STFC)

VAATLEJAD

Riik või valitsustevaheline organisatsioon	Esindav üksus (st ministeerium, teadusnõukogu)

2. LISA

OSAMAKSED

JIV-ERICu nõukogu määrab järgmistest juhtpõhimõtetest lähtuvalt vähemalt iga viie aasta järel kindlaks talle tehtavate maksete suuruse.

Liikmete osamaksed

Pärast kindlasummalise liitumismakse tegemist on liikmete osamakse suurus proportsionaalne kohapealsete tegevuskuludega. See tähendab, et liikmed, kellel ei ole raadioteleskoopi, maksavad miinimumsumma, samal ajal kui ülejäänud liikmed maksavad proportsionaalselt oma kohapealsete tegevuskuludega.

2)	Asukohariigi lisamakse Eeldatavalt peab asukohariik olema valmis maksma JIV-ERICule märkimisväärse lisamakse, mis ei tohi ületada poolt JIVE baaseelarvest.

Aastateks 2015–2019 kokku lepitud osamaksed

JIV-ERICu liikmed on jõudnud [kuupäev] kokkuleppele allpool tabelis esitatud osamaksetes.

(eurot)
	2015	2016	2017	2018	2019
Madalmaad	970 000	970 000	970 000	970 000	970 000
Ühendkuningriik	200 000	200 000	200 000	200 000	200 000
Rootsi	110 000	110 000	110 000	110 000	110 000
Prantsusmaa	50 000	50 000	50 000	50 000	50 000
Itaalia	210 000	210 000	210 000	210 000	210 000
Hispaania	140 000	140 000	140 000	140 000	140 000
Lõuna-Aafrika Vabariik	65 000	65 000	65 000	65 000	65 000

Tuleb märkida, et Itaalia, Hispaania ja Lõuna-Aafrika Vabariik valmistuvad liikmeks saama ja täielikkuse huvides on nende osamaksed esitatud kaldkirjas.

(1) Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(2) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts 2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/170

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2014,

millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) puidu ja koore suhtes

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9469 all)

(2014/924/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artikli 5 lõikele 1 koostoimes kõnealuse direktiivi IV lisa A osa I jao punktidega 2.3, 2.4 ja 2.5 ei luba liikmesriigid liitu tuua Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) puitu ja koort, välja arvatud juhul, kui need vastavad nimetatud punktide teises veerus sätestatud erinõuetele. Neid punkte on viimati muudetud komisjoni rakendusdirektiiviga 2014/78/EL (2).

(2)	20. augusti ja 9. septembri 2014. aasta kirjadega taotles Kanada põhjenduses 1 viidatud punktide kohaldamise edasilükkamist, et kohandada oma ekspordi sertifitseerimise süsteemi nimetatud nõuetele.

(3)	2. septembri 2014. aasta kirjaga taotlesid Ameerika Ühendriigid põhjenduses 1 viidatud punktide kohaldamise edasilükkamist, et kohandada oma ekspordi sertifitseerimise süsteemi nimetatud nõuetele.

(4)	Kanada ja Ameerika Ühendriigid on pikaajaliselt täitnud saare (Fraxinus L.) puidu ja koore suhtes esitatud tingimusi.

(5)

On asjakohane lubada liikmesriikidel teha ajutisi erandeid direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktidest 2.3, 2.4 ja 2.5 seoses Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) puidu ja koore liitu importimisega. Selle erandi suhtes tuleks kohaldada tingimusi, mis tagaksid, et vastav taimetervislik risk oleks vastuvõetaval tasemel.

(6)	Liikmesriigid peaksid kiiresti teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike igast saadetisest, mis ei vasta käesoleva otsuse tingimustele, et tagada operatiivne ülevaade olukorrast ja vajaduse korral tõhusad meetmed liidu tasandil.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Luba erandi tegemiseks

(1) Erandina direktiivi 2000/29/EÜ artikli 5 lõikest 1 koostoimes kõnealuse direktiivi IV lisa A osa I jao punktidega 2.3, 2.4 ja 2.5 võivad liikmesriigid lubada oma territooriumile tuua Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) puitu ja eraldatud koort, mis vastavad käesoleva otsuse lisas sätestatud tingimustele.

(2) Erandina direktiivi 2000/29/EÜ artikli 5 lõikest 1 koostoimes kõnealuse direktiivi IV lisa A osa I jao punktiga 2.5 võivad liikmesriigid lubada oma territooriumile tuua Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) koorest valmistatud esemeid, mis vastavad käesoleva otsuse lisa punktis 4 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Fütosanitaarsertifikaat

Fütosanitaarsertifikaat [varem tõlgitud „taimepuhtuse tunnistus”], mis on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii, antakse välja Kanadas või Ameerika Ühendriikides. Pealkirja „Lisadeklaratsioon” alla märgitakse järgmine teave:

a)	lause „Vastab komisjoni rakendusotsuses 2014/924/EL (3) sätestatud ELi nõuetele

b)	vajaduse korral märge selle kohta, milline lisa punktis 1, 2 või 3 sätestatud tingimus on täidetud;

c)	vajaduse korral kahjurivaba piirkonna nimi lisa punktide 1, 2 või 3 tähenduses.

Artikkel 3

Teatis mittevastavuse kohta

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike igast saadetisest, mis ei vasta käesoleva otsuse lisas sätestatud tingimustele.

Selline teave tuleb esitada hiljemalt kolm tööpäeva pärast sellise saadetise kinnipidamist.

Artikkel 4

Kehtivusaeg

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2015.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/78/EL, 17. juuni 2014, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I, II, III, IV ja V lisa (ELT L 183, 24.6.2014, lk 23).

(3) ELT L 363, 18.12.2014, lk 170.”;

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD TINGIMUSED

Saare (Fraxinus L.) puit ja eraldatud koor, millele on osutatud artikli 1 lõikes 1, peavad vastama punktides 1, 2 või 3 sätestatud tingimustele, kus need on kohaldatavad. Saare (Fraxinus L.) puit ja koor, millele on osutatud artikli 1 lõikes 1, ning muud saare (Fraxinus L.) koorest valmistatud esemed, millele on osutatud artikli 1 lõikes 2, peavad vastama punktile 4.

Saare (Fraxinus L.) puit, olenemata sellest, kas see on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas esitatud CN koodide all, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

a)	see on pärit piirkonnast, mille eksportiva riigi ametlik taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks kahjurist Agrilus planipennis Fairmaire, või

b)	see on kumera pinna täielikuks eemaldamiseks kanditud.

Käesolevat punkti ei kohaldata puidu suhtes, mis esineb järgmisel kujul:

a)	kõnealustest puudest tervenisti või osaliselt saadud laastude kujul,

b)	puidust pakkematerjal pakkekastide, karpide, salvede, trumlite ja muude samalaadsete pakenditena, puitaluste, äärtega puitaluste ja muude kaubaaluste ning kaubaaluste puidust äärtena, mida tegelikult kasutatakse mitmesuguste objektide veol,

c)	muud kui puitlasti toestav või eraldav puit.

Saarest (Fraxinus L.) tervenisti või osaliselt saadud laastude kujul esinev puit, olenemata sellest, kas see on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas esitatud CN koodide all, peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

a)	see on pärit piirkonnast, mille eksportiva riigi ametlik taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks kahjurist Agrilus planipennis Fairmaire, või

b)	see on tehtud tükkideks, mille paksus ja laius ei ületa 2,5 cm.

Saare (Fraxinus L.) eraldatud koor peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

a)	see on pärit piirkonnast, mille eksportiva riigi ametlik taimekaitseorganisatsioon on fütosanitaarmeetmete asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistanud vabaks kahjurist Agrilus planipennis Fairmaire, või

b)	see on tehtud tükkideks, mille paksus ja laius ei ületa 2,5 cm.

Punktidega 1, 2 või 3 hõlmatud saare (Fraxinus L.) puidu, saarest (Fraxinus L.) tervenisti või osaliselt saadud laastude kujul esineva puidu ja saare (Fraxinus L.) eraldatud koore ning artikli 1 lõikes 2 osutatud muude saare (Fraxinus L.) koorest valmistatud esemete suhtes tuleb vastavalt rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile nr 23 kontrollijuhiste kohta (Guidelines for inspection) (1) kohaldada visuaalset kontrolli, proovivõtmist ja teha analüüse vastavalt kõnealuste taimsete toodete ja muude esemete omadustele, et veenduda, et need on vabad kahjurist Agrilus planipennis Fairmaire.

(1) ISPM 23. 2005. Guidelines for inspections. Rome, IPPC, FAO.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/173

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2014,

millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ning seire muudetud kavad 2014. aastaks ja muudetakse rakendusotsust 2013/722/EL teatavatele kõnealuse otsusega heaks kiidetud kavadele antava liidu rahalise toetuse osas

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9650 all)

(2014/925/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 27 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ, (2) eriti selle artikli 45 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 652/2014 artikli 45 lõike 1 teises lauses on sätestatud, et 2014. aastal rakendatud programmide suhtes kohaldatakse jätkuvalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 vastavaid sätteid. Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud liidu rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire programmide puhul.

(2)

Komisjoni otsuses 2008/341/EÜ (3) on sätestatud, et heakskiidu saamiseks otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikes 1 sätestatud liidu finantsmeetme alusel peavad liikmesriikide poolt komisjonile esitatavad riiklikud programmid kõnealuse otsuse I lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks vastama vähemalt otsuse 2008/341/EÜ lisas sätestatud kriteeriumidele.

(3)	Komisjoni rakendusotsusega 2013/722/EL (4) kiidetakse heaks teatavad riiklikud programmid 2014. aastaks ning selles sätestatakse liidu rahalise toetuse määr ja maksimaalne summa igale liikmesriikide esitatud programmile.

(4)

Samuti on rakendusotsuses 2013/722/EL määratud meetmed, mis on liidu rahalise toetuse saamiseks abikõlblikud. Siiski teavitas komisjon liikmesriike kirjalikult, et teatavad meetmed on abikõlblikud ainult siis, kui tegevused on nõuetekohaselt rakendatud. Nii näiteks ei peetud Iirimaa jaoks heakskiidetud veiste tuberkuloosi likvideerimise programmi puhul tuberkuliini nahatesti kulusid abikõlblikuks varasemate aastate mitterahuldavate tulemuste tõttu.

(5)	Pärast Iirimaa pädevate asutuste edusamme veiste tuberkuloosi likvideerimise programmi rakendamisel, mida on tunnustanud tuberkuloosiekspertide töökond, kiidetakse tuberkuliini nahatest heaks liidu rahalise toetuse saamiseks vastavalt algselt esitatud programmile.

(6)

Portugal on esitanud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire muudetud programmi. Ungari on esitanud marutaudi likvideerimise muudetud programmi. Taani on tühistanud taotluse liidu rahalise toetuse saamiseks 2014. aastal seoses linnugripi seire programmi ja teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seire ja likvideerimise programmiga. Poola on esitanud marutaudi likvideerimise muudetud programmi.

(7)	Komisjon on hinnanud kõnealuseid muudetud kavasid nii veterinaaria kui ka rahalisest seisukohast lähtudes. Kõnealused programmid vastavad liidu asjaomastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige otsuse 2008/341/EÜ lisas sätestatud kriteeriumidele. Seepärast tuleks need heaks kiita.

(8)

Lisaks on komisjon hinnanud liikmesriikide poolt vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 27 lõikele 7 esitatud tehnilisi vahearuandeid ja finantsvahearuandeid kulude kohta, mida liikmesriigid kandsid kõnealuste programmide rahastamisel. Kõnealuse hinnangu tulemustest järeldub, et teatavad liikmesriigid ei kasuta täielikult ära 2014. aastaks eraldatud vahendeid, samal ajal kui teised ületavad eraldatud summa.

(9)

Seepärast tuleks liidu rahalist toetust teatavate riikide programmide suhtes kohandada. Sihtotstarbelise krediidi kasutamise optimeerimiseks on asjakohane jaotada vahendid ümber nende riiklike programmide arvelt, mille puhul ei kasutata eraldisi täielikult ära, ja kanda need üle programmidele, mis loomade ettenägematu tervisliku seisundi tõttu kõnealustes liikmesriikides tõenäoliselt eraldisi ületavad. Ümberjaotamine peab põhinema kõige uuemal teabel asjaomaste liikmesriikide tegelike kulude kohta.

(10)	Ümberjaotamise tõttu tuleb teha olulisel hulgal muudatusi rakendusotsuses 2013/722/EL sätestatud teatavates liidu rahalistes toetustes. Läbipaistvuse huvides on asjakohane täpsustada kogu liidu rahaline toetus 2014. aastaks heakskiidetud programmidele, mida kõnealused muudatused puudutavad.

(11)

ELi brutselloosi ja tuberkuloosi referentlabori 15. juuli 2014. aasta arvamuse kohaselt tuleks kaaluda polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) testi bakterioloogilise testi edasise olulise sammuna. Seetõttu tuleks see lisada veiste brutselloosi, veiste tuberkuloosi ning lammaste ja kitsede brutselloosi likvideerimise abikõlblike meetmete hulka.

(12)	Lammaste katarraalset palavikku käsitlevad liidu veterinaarõigusaktid kehtivad üksnes koduloomade suhtes. Läbipaistvuse huvides tuleks selgitada, et riiklikke lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire programme kohaldatakse ainult koduloomade suhtes.

(13)

Ühikuhindade kasutamine loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire ning järelevalve iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide raames on lubatud komisjoni otsusega C(2014) 1035 (final) (5). Proovivõtu ühikuhinnad põhinevad tunnipalgal, st aeg, mis kulub proovide võtmiseks, millele lisanduvad üldkulud 7 %.

(14)	Iirimaa esitatud teabe põhjal ilmneb, et osa tehtud tuberkuliiniproovide puhul ei vasta proovivõtmise kulud täielikult liikmesriigi kantud kuludele. Sellisel juhul peaks liidu toetus põhinema tegelikult kantud kuludel, mille suhtes kohaldatakse otsustatud kaasrahastamise määra.

(15)	Samuti tuleks selgitada, et liikmesriigid ei ole kohustatud eelrahastama oma programmide kolmandates riikides rakendatud osi.

(16)	Seepärast tuleks rakendusotsust 2013/722/EL vastavalt muuta.

(17)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Portugali esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire muudetud aastase programmi heakskiitmine

Portugali 12. septembril 2014 esitatud lammaste katarraalse palaviku seire ja likvideerimise muudetud aastane programm kiidetakse heaks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 2

Ungari esitatud marutaudi likvideerimise muudetud aastase programmi heakskiitmine

Ungari 23. aprillil 2014 esitatud marutaudi likvideerimise muudetud aastane programm kiidetakse heaks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 3

Läti esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire muudetud aastase programmi heakskiitmine

Läti 5. novembril 2014 esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire muudetud aastane programm kiidetakse heaks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 4

Poola esitatud marutaudi likvideerimise muudetud aastase programmi heakskiitmine

Poola 7. novembril 2014 esitatud marutaudi likvideerimise muudetud aastane programm kiidetakse heaks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 5

Rakendusotsuse 2013/722/EL muudatused

Rakendusotsust 2013/722/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

bakterioloogiliste testide/polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot testi kohta;”

Artikli 2 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Hispaania puhul 5 100 000 eurot;

ii)	Horvaatia puhul 150 000 eurot;

iii)	Itaalia puhul 2 715 000 eurot;

iv)	Portugali puhul 805 000 eurot;

v)	Ühendkuningriigi puhul 1 560 000 eurot.”

3)	Artikli 3 lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „2. Liidu rahaline toetus lõikes 1 osutatud liikmesriikidele moodustab:” .

Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	bakterioloogiliste testide/polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot testi kohta;”

Artikli 3 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Iirimaa puhul 12 700 000 eurot;

ii)	Hispaania puhul 14 000 000 eurot;

iii)	Horvaatia puhul 330 000 eurot;

iv)	Itaalia puhul 5 100 000 eurot;

v)	Portugali puhul 1 035 000 eurot;

vi)	Ühendkuningriigi puhul 31 000 000 eurot.”

6)	Artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Erandina artikli 3 lõikest 2, kui liikmesriik ei ole otseselt kandnud tuberkuliiniproovide tegemise kulusid, moodustab liidu rahaline toetus kuni 50 % tuberkuliini ostmiseks liikmesriigi poolt tegelikult kantud kuludest.”

Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	bakterioloogiliste testide/polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) testidega; maksimaalne summa on keskmiselt 10 eurot testi kohta;”

Artikli 4 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Hispaania puhul 7 300 000 eurot;

ii)	Horvaatia puhul 385 000 eurot;

iii)	Itaalia puhul 3 935 000 eurot;

iv)	Küprose puhul 160 000 eurot;

v)	Portugali puhul 1 125 000 eurot.”

Artikli 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Kiidetakse heaks Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome esitatud lammaste katarraalse palaviku likvideerimise ja seire programmid koduloomadele ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014.”

10)

Artikli 5 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 11 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 100 000 eurot;

iii)	Saksamaa puhul 72 000 eurot;

iv)	Eesti puhul 3 000 eurot;

v)	Kreeka puhul 75 000 eurot;

vi)	Hispaania puhul 850 000 eurot;

vii)	Prantsusmaa puhul 170 000 eurot;

viii)

Itaalia puhul 2 150 000 eurot;

ix)	Läti puhul 6 000 eurot;

x)	Leedu puhul 8 000 eurot;

xi)	Malta puhul 5 000 eurot;

xii)	Austria puhul 5 000 eurot;

xiii)

Poola puhul 25 000 eurot;

xiv)	Portugali puhul 155 000 eurot;

xv)	Rumeenia puhul 115 000 eurot;

xvi)	Sloveenia puhul 16 000 eurot;

xvii)

Slovakkia puhul 25 000 eurot;

xviii)

Soome puhul 5 000 eurot.”

11)

Artikli 6 lõike 8 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 1 000 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 70 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 175 000 eurot lõikes 3 osutatud programmi eest;

iv)	Tšehhi Vabariigi puhul 710 000 eurot lõikes 4 osutatud programmi eest;

v)	Taani puhul 320 000 eurot;

vi)	Saksamaa puhul 980 000 eurot;

vii)	Eesti puhul 10 000 eurot;

viii)

Iirimaa puhul 25 000 eurot;

ix)	Kreeka puhul 860 000 eurot;

x)	Hispaania puhul 1 390 000 eurot;

xi)	Prantsusmaa puhul 1 360 000 eurot;

xii)	Horvaatia puhul 205 000 eurot;

xiii)

Itaalia puhul 1 700 000 eurot;

xiv)	Küprose puhul 95 000 eurot;

xv)	Läti puhul 75 000 eurot;

xvi)	Luksemburgi puhul 10 000 eurot;

xvii)

Ungari puhul 1 940 000 eurot;

xviii)

Malta puhul 20 000 eurot;

xix)	Madalmaade puhul 2 880 000 eurot;

xx)	Austria puhul 1 190 000 eurot;

xxi)	Poola puhul 20 000 eurot lõikes 2 osutatud programmi eest;

xxii)

Poola puhul 3 180 000 eurot lõikes 6 osutatud programmi eest;

xxiii)

Portugali puhul 35 000 eurot;

xxiv)

Rumeenia puhul 250 000 eurot;

xxv)	Sloveenia puhul 35 000 eurot;

xxvi)

Slovakkia puhul 2 500 000 eurot;

xxvii)

Ühendkuningriigi puhul 150 000 eurot.”

12)

Artikli 7 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Bulgaaria puhul 150 000 eurot;

ii)	Saksamaa puhul 710 000 eurot;

ii)	Prantsusmaa puhul 35 000 eurot;

iv)	Horvaatia puhul 145 000 eurot;

v)	Läti puhul 170 000 eurot;

vi)	Ungari puhul 60 000 eurot;

vii)	Rumeenia puhul 835 000 eurot;

viii)

Slovakkia puhul 485 000 eurot.”

13)	Artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

14)

Artikli 8 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	ega ületa Itaalia puhul 815 000 eurot.”

15)

Artikli 9 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 50 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 15 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 15 000 eurot;

iv)	Saksamaa puhul 65 000 eurot;

v)	Eesti puhul 5 000 eurot;

vi)	Iirimaa puhul 70 000 eurot;

vii)	Kreeka puhul 15 000 eurot;

viii)

Hispaania puhul 65 000 eurot;

ix)	Prantsusmaa puhul 120 000 eurot;

x)	Horvaatia puhul 40 000 eurot;

xi)	Itaalia puhul 1 115 000 eurot;

xii)	Küprose puhul 20 000 eurot;

xiii)

Läti puhul 20 000 eurot;

xiv)	Leedu puhul 10 000 eurot;

xv)	Luksemburgi puhul 10 000 eurot;

xvi)	Ungari puhul 165 000 eurot;

xvii)

Malta puhul 5 000 eurot;

xviii)

Madalmaade puhul 160 000 eurot;

xix)	Austria puhul 25 000 eurot;

xx)	Poola puhul 95 000 eurot;

xxi)	Portugali puhul 25 000 eurot;

xxii)

Rumeenia puhul 165 000 eurot;

xxiii)

Sloveenia puhul 45 000 eurot;

xxiv)

Slovakkia puhul 25 000 eurot;

xxv)	Soome puhul 40 000 eurot;

xxvi)

Rootsi puhul 30 000 eurot;

xxvii)

Ühendkuningriigi puhul 140 000 eurot.”

16)

Artikli 10 lõike 4 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

ega ületa järgmist:

i)	Belgia puhul 260 000 eurot;

ii)	Bulgaaria puhul 330 000 eurot;

iii)	Tšehhi Vabariigi puhul 165 000 eurot;

iv)	Saksamaa puhul 2 390 000 eurot;

v)	Eesti puhul 45 000 eurot;

vi)	Iirimaa puhul 755 000 eurot;

vii)	Kreeka puhul 1 355 000 euroga;

viii)

Hispaania puhul 1 525 000 eurot;

ix)	Prantsusmaa puhul 7 700 000 eurot;

x)	Itaalia puhul 2 115 000 eurot;

xi)	Horvaatia puhul 300 000 eurot;

xii)	Küprose puhul 815 000 eurot;

xiii)

Läti puhul 65 000 eurot;

xiv)	Leedu puhul 75 000 eurot;

xv)	Luksemburgi puhul 30 000 eurot;

xvi)	Ungari puhul 660 000 eurot;

xvii)

Malta puhul 15 000 eurot;

xviii)

Madalmaade puhul 465 000 eurot;

xix)	Austria puhul 175 000 eurot;

xx)	Poola puhul 1 220 000 eurot;

xxi)	Portugali puhul 475 000 eurot;

xxii)

Rumeenia puhul 1 060 000 eurot;

xxiii)

Sloveenia puhul 115 000 eurot;

xxiv)

Slovakkia puhul 170 000 eurot;

xxv)	Soome puhul 100 000 eurot;

xxvi)

Rootsi puhul 105 000 eurot;

xxvii)

Ühendkuningriigi puhul 1 475 000 eurot.”

17)

Artikli 11 lõike 6 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ega ületa järgmist:

i)	Bulgaaria puhul 1 665 000 eurot;

ii)	Kreeka puhul 1 300 000 euroga;

iii)	Eesti puhul 460 000 eurot;

iv)	Itaalia puhul 140 000 eurot;

v)	Horvaatia puhul 1 400 000 eurot;

v)	Läti puhul 400 000 eurot;

v)	Leedu puhul 2 350 000 eurot;

vi)	Ungari puhul 1 970 000 eurot;

vii)	Poola puhul 6 400 000 eurot;

viii)

Rumeenia puhul 3 000 000 eurot;

ix)	Sloveenia puhul 810 000 eurot;

x)	Slovakkia puhul 285 000 eurot;

v)	Soome puhul 250 000 eurot.”

18)

Artikli 11 lõike 7 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ei ületa:

i)	110 000 eurot Eesti programmi Vene Föderatsioonis rakendatava osa korral;

ii)	400 000 eurot Läti programmi Valgevenes rakendatava osa korral;

iii)	1 110 000 eurot Leedu programmi Valgevenes rakendatava osa korral;

iv)	1 500 000 eurot Poola programmi Ukrainas rakendatava osa korral;

v)	95 000 eurot Soome programmi Vene Föderatsioonis rakendatava osa korral.”

19)

Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liidu rahalise toetuse abil kaasrahastamiseks kõlblikud on ainult need kulud, mis kanti artiklites 2–12 osutatud aastaste või mitmeaastaste programmide elluviimiseks ja mille eest maksid enne lõpparuande esitamist liikmesriigid, välja arvatud artikli 11 lõikes 7 osutatud kulud.”

20)

I lisa punktis 3 esitatud tabel asendatakse järgmise tabeliga:

„3.

Tuberkuliiniproovi tegemine (veiste tuberkuloosiprogrammid):

(eurodes)
Liikmesriik	Ühikuhind
Horvaatia Portugal	1,12
Hispaania	2,63
Iirimaa Itaalia Ühendkuningriik	4,36”

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.

(3) Komisjoni otsus 2008/341/EÜ, 25. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse kriteeriumid, millele peavad vastama teatavate loomahaiguste ja zoonooside riiklikud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid (ELT L 115, 29.4.2008, lk 44).

(4) Komisjoni rakendusotsus 2013/722/EL, 29. november 2013, millega kiidetakse heaks liikmesriikide 2014. aastaks ja järgmisteks aastateks esitatud aastased ja mitmeaastased programmid ning ELi rahaline toetus teatavate loomahaiguste ja zoonooside likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks (ELT L 328, 7.12.2013, lk 101).

(5) Komisjoni otsus C(2014) 1035, 24. veebruar 2014, millega lubatakse kasutada ühikuhindasid loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ja seire ja järelevalve iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide raames.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/181

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. detsember 2014,

millega määratakse kindlaks, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu banaane käsitlevas stabiilsusmehhanismis kehtestatud soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole Peruust pärit banaanide impordi suhtes aastal 2014 asjakohane

(2014/926/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 19/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)	Banaane käsitlev stabiilsusmehhanism on kehtestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepinguga, mida kohaldatakse lepinguosaliste vahel ajutiselt Colombia suhtes alates 1. augustist 2013 ja Peruu suhtes alates 1. märtsist 2013.

(2)

Nimetatud mehhanismi kohaselt ning vastavalt määruse (EL) nr 19/2013 artikli 15 lõikele 2 võtab komisjon pärast seda, kui Colombiast või Peruust imporditavate värskete banaanide (Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriik 0803 90 10) kindlaksmääratud signaalkogus on täitunud, vastu rakendusakti, millega ta võib Colombiast või Peruust imporditavatele banaanidele kehtestatud soodustollimaksu ajutiselt peatada või otsustada, et selline peatamine ei ole asjakohane.

(3)	Komisjon teeb otsuse kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikliga 8 koostoimes artikliga 4.

(4)	2014. aasta novembris ilmnes, et Peruust pärit värskete banaanide import liitu ületas eespool nimetatud kaubanduslepingus kindlaksmääratud künnise.

(5)	Seoses sellega uuris komisjon vastavalt määruse (EL) nr 19/2013 artikli 15 lõikele 3 vaatlusaluse impordi mõju Euroopa Liidu banaanituru olukorrale, võttes muu hulgas arvesse vaatlusaluse impordi mõju liidu hinnatasemele, muudest allikatest lähtuva impordi arengut ja liidu turu üldist stabiilsust.

(6)	Värskete banaanide import Peruust moodustas ajavahemikus jaanuarist 2014 kuni septembrini 2014 üksnes 1,9 % värskete banaanide koguimpordist liitu (Eurostati andmetel).

(7)	Värskete banaanide import teistest traditsioonilistest impordiallikatest, eriti Colombiast, Costa Ricast ja Panamast, jäi suuresti alla neile samaväärsetes stabiilsusmehhanismides kehtestatud künniste ning on viimase kolme aasta vältel järginud samu suundumusi ja ühikuväärtusi.

(8)	Banaanide keskmine hulgimüügihind liidu turul 2014. aasta oktoobris (0,98 eurot/kg) ei erinenud märkimisväärselt banaanide keskmisest hinnatasemest eelnevatel kuudel.

(9)	Lisaks ei viita miski sellele, et Peruust pärit värskete banaanide import, mis ületab kindlaksmääratud iga-aastast impordi signaalkogust, häiriks liidu turu stabiilsust või et sellel oleks märkimisväärne mõju liidu tootjate olukorrale.

(10)	Liidu äärepoolseimate piirkondade tootjate olukord ei ole märgatava halvenemise ohus ega märgatavalt halvenenud.

(11)	Esitatud analüüsi silmas pidades on komisjon teinud järelduse, et Peruust pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu peatamine ei oleks asjakohane. Komisjon jätkab Peruust pärit banaanide impordi tähelepanelikku jälgimist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0803 90 10 kuuluvate Peruust pärit värskete banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole 2014. aastal asjakohane.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 17, 19.1.2013, lk 1.

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/183

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. detsember 2014,

millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

(2014/927/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsusega 2013/770/EL (2) asutas komisjon Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (edaspidi „amet”) ja tegi sellele ülesandeks liidu tarbija- ja tervisevaldkonna programmide haldamise ajavahemikus 2014–2020 ning nõukogu direktiiviga 2000/29/EÜ (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (4) hõlmatud toiduohutusalaste koolitusmeetmete haldamise. Amet on tõestanud oma tõhusust ja tulemuslikkust.

(2)	Komisjon tegi 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (5) ettepaneku senisest enam kasutada olemasolevaid rakendusameteid liidu programmide rakendamiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (6) kohaselt siseturul ja kolmandates riikides rakendatavate põllumajandustooteid käsitlevate teavitus- ja müügiedendusmeetmete haldamine hõlmab selliste tehniliste projektide rakendamist, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja nõuavad kogu projekti vältel tehnilise ja finantsekspertiisi kõrget taset.

(4)

Määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõike 1 kohaselt tehtud tasuvusanalüüs, (7) mille eesmärk oli hinnata liidu rahastamisprogrammide (2014–2020) rakendamisega seotud teatavate ülesannete rakendusametitele delegeerimise kulusid ja tulusid, hõlmas määruse (EL) nr 1144/2014 kohaste ülesannete haldamist. Komisjon kohandas tasuvusanalüüsi, et tõhusust täiendavalt suurendada, ja komisjoni tasandil vähendati veelgi personali, et tagada eelarve üldine neutraalsus, tasakaalustades rakendusametites lisapersonaliga seotud suurenenud kulusid vastava vahendite vähendamisega komisjonis. Seda tehes võeti juba arvesse nimetatud kava delegeerimisega seotud vahendeid. Tasuvusanalüüsist nähtus, et põllumajandustooteid käsitlevate teavitus- ja müügiedendusmeetmetega seotud teatavate rakendamisülesannete usaldamine ametile annaks märkimisväärset kvalitatiivset ja kvantitatiivset kasu võrreldes sellega, kui kõnealuseid aspekte hallataks komisjonis. Nimetatud ülesanded on ameti praeguse volitusega temaatiliselt kooskõlas. Amet on juba täiendanud nende ülesannetega vahetult seotud pädevust, oskusi ja võimekust. Kuna amet on suhteliselt väike, sobivad sellele ülesanded, mis on seotud sarnaselt hallatava programmiga. Lisaks muudab ameti kaudu haldamine liidu sekkumise kõnealuses valdkonnas nähtavamaks. Uute ülesannete täitmisel on võimalik kasutada ameti olemasolevaid kommunikatsioonivahendeid. Uute ülesannete võtmisega hakkab amet haldama mahukamaid eelarveid ja laieneb tasemele, kus võib leida täiendavat sünergiat.

(5)	Määruse (EL) nr 1144/2014 vastuvõtmise ajakava tõttu ei hõlmanud ameti volitused, mis on sätestatud rakendusotsuses 2013/770/EL, uue programmiga seotud ülesannete delegeerimist.

(6)	Täiendavate ülesannete kajastamiseks tuleks amet muuta Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametiks.

(7)	Seepärast tuleks otsust 2013/770/EL vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas rakendusasutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Rakendusotsust 2013/770/EL muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Asutamine

Asutatakse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (edaspidi „amet”) ja see asendab otsusega 2004/858/EÜ asutatud täitevametit ja on selle õigusjärglane alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024 ning selle põhikirja reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 58/2003.”

Artikli 3 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse punkt d:

„d)	siseturul ja kolmandates riikides rakendatavad põllumajandustooteid käsitlevad teavitus- ja müügiedendusmeetmed.”

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusotsus 2013/770/EL, 17. detsember 2013, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ (ELT L 341, 18.12.2013, lk 69).

(3) Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, KOM(2011) 500 (lõplik).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1144/2014, 22. oktoober 2014, siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(7) Tasuvusanalüüs, milles käsitletakse liidu programmidega (2014–2020) seotud teatavate rakendamisülesannete delegeerimist rakendusametitele (lõpparuanne 19. august 2013).

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/185

Komisjoni 7. augusti 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1078/2014 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 297, 15. oktoober 2014 )

Leheküljel 5 lisa punkti 2 (määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 2. osa muutmine) alapunktis d

asendatakse

„d)

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„Asotsüklotiin	41083-11–8	255–209-1	2933 99 80	p
Bitertanool	55179-31–2	259–513-5	2933 99 80	p
Etüültsinidoon	142891-20–1	Ei kohaldata	2925 19 95	p
Tsüklaniliid	113136-77–9	419–150-7	2924 29 98	p
Tsüheksatiin	13121-70–5	236–049-1	2931 90 90	p
Etoksüsulfuroon	126801-58–9	Ei kohaldata	2933 59 95	p
Oksadiargüül	39807-15–3	254–637-6	2934 99 90	p
Rotenoon	83–79-4	201–501-9	2932 99 00	P””

järgmisega:

„d)

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„Asotsüklotiin	41083-11–8	255–209-1	2933 99 80	p	b
Bitertanool	55179-31–2	259–513-5	2933 99 80	p	b
Etüültsinidoon	142891-20–1	Ei kohaldata	2925 19 95	p	b
Tsüklaniliid	113136-77–9	419–150-7	2924 29 98	p	b
Tsüheksatiin	13121-70–5	236–049-1	2931 90 90	p	b
Etoksüsulfuroon	126801-58–9	Ei kohaldata	2933 59 95	p	b
Oksadiargüül	39807-15–3	254–637-6	2934 99 90	p	b
Rotenoon	83–79-4	201–501-9	2932 99 00	p	sr””

18.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 363/186

Nõukogu 22. juuli 2013. aasta määruse (EL) nr 733/2013 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 204, 31. juuli 2013 )

Leheküljel 14 artikli 1 punkti 2 alapunktis a, millega asendatakse lõike 1 punkt a, punktis xiv

asendatakse

„xiv)

taristule, millega toetatakse käesoleva lõike punkti b alapunktides i kuni xiii loetletud eesmärke (ja muid ühist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” eesmärke);”

järgmisega:

„xiv)

taristule, millega toetatakse käesoleva lõike alapunktides i kuni xiii ja punktis b loetletud eesmärke ja muid ühist huvi pakkuvaid eesmärke, eelkõige strateegia „Euroopa 2020” eesmärke);”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 363

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 18. detsember 2014

	Parandused
*	Komisjoni 7. augusti 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1078/2014 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa) parandus ( ELT L 297, 15.10.2014 )	185
*	Nõukogu 22. juuli 2013. aasta määruse (EL) nr 733/2013 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes) parandus ( ELT L 204, 31.7.2013 )	186

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1340/2014, 15. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine	1
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1341/2014, 15. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine	10
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1342/2014, 17. detsember 2014, millega muudetakse IV ja V lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ( 1 )	67
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1343/2014, 17. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 951/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad	75
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1344/2014, 17. detsember 2014, millega lisatakse Prantsusmaa ja Hispaania 2014.–2015. aasta anšoovisepüügi kvoodile Biskaia lahe piirkonnas kogused, mille nimetatud riigid olid nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohaselt peatanud püügihooajal 2013–2014	78
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1345/2014, 17. detsember 2014, suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi ülemääraste koguste kindlaksmääramise kohta Horvaatias	80
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1346/2014, 17. detsember 2014, millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit sulfaniilhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning tunnistatakse kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtiv lõplik dumpinguvastane tollimaks	82
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1347/2014, 17. detsember 2014, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 tunnistatakse kehtetuks Indiast pärit sulfaniilhappe impordi suhtes kehtiv lõplik tasakaalustav tollimaks	101
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014, 17. detsember 2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõikeid 2 ja 6 ( 1 )	121
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1349/2014, 17. detsember 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	143
		OTSUSED
		2014/919/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 9. detsember 2014, millega muudetakse rakendusotsust 2013/463/EL, millega kiidetakse heaks Küprose makromajanduslik kohandamisprogramm	145
	*	Nõukogu otsus 2014/920/ÜVJP, 15. detsember 2014, Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe määramise kohta	149
		2014/921/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 16. detsember 2014, millega lubatakse Horvaatial vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada maksuvabastust sellise gaasiõli suhtes, mida kasutatakse masinate käitamiseks humanitaardemineerimisel	150
	*	Nõukogu otsus 2014/922/ÜVJP, 17. detsember 2014, millega muudetakse otsust 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) ja pikendatakse selle kehtivust	152
		2014/923/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 12. detsember 2014, millega moodustatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina ülipika baasiga interferomeetria ühisinstituut (JIV-ERIC)	156
		2014/924/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 16. detsember 2014, millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit saare (Fraxinus L.) puidu ja koore suhtes (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9469 all)	170
		2014/925/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 16. detsember 2014, millega kiidetakse heaks teatavad loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, tõrje ning seire muudetud kavad 2014. aastaks ja muudetakse rakendusotsust 2013/722/EL teatavatele kõnealuse otsusega heaks kiidetud kavadele antava liidu rahalise toetuse osas (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9650 all)	173
		2014/926/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. detsember 2014, millega määratakse kindlaks, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu banaane käsitlevas stabiilsusmehhanismis kehtestatud soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole Peruust pärit banaanide impordi suhtes aastal 2014 asjakohane	181
		2014/927/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. detsember 2014, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet	183