12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 959/2014,

8. september 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 269/2014 (2) jõustatakse teatavad otsusega 2014/145/ÜVJP ette nähtud meetmed ning nähakse ette selliste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kes on vastutavad sellise tegevuse või poliitika aktiivse toetamise või elluviimise eest, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, või stabiilsust või julgeolekut Ukrainas, või millega takistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide Ukrainas tehtavat tööd, ning nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele; juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kes toetavad materiaalselt või rahaliselt tegevust, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, või Krimmis või Sevastoopolis asuvatele juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kelle omandiõigus on läinud üle Ukraina õiguse vastaselt, või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele, kes on sellisest üleminekust kasu saanud, või füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes annavad aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu.

(2)

8. septembril 2014 leppis Euroopa Ülemkogu kokku piiravate meetmete laiendamises, nii et need hõlmaksid ka isikuid ja üksusi, kes teevad tehinguid Ukraina Donbassi piirkonna separatistlike rühmitustega. Nõukogu võttis vastu otsuse 2014/658/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP ja nähakse sel eesmärgil ette loetellu kandmise muudetud kriteeriumid.

(3)	Kõnealune meede kuulub aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikides liikmesriikides kohaldataks nimetatud meedet ühetaoliselt.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 269/2014 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

„e)	füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes teevad tehinguid Ukraina Donbassi piirkonna separatistlike rühmitustega.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 6).

(3) Nõukogu 8. septembri 2014. aasta otsus 2014/658/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 47).

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 960/2014,

8. september 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 8. septembri 2014. aasta otsust 2014/659/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 833/2014 (2) jõustatakse teatavad nõukogu otsuses 2014/512/ÜVJP (3) sätestatud meetmed. Kõnealused meetmed hõlmavad kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi piiranguid, selliste kaupade ja sellise tehnoloogiaga seotud teenuste osutamise piiranguid, relvade ja sõjaliste kaupade tarnimisega seotud teatavate teenuste piiranguid, piiranguid teatava tehnoloogia müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks otse või kaudselt Venemaa naftatööstusele, kehtestades eelneva loa nõude, ning teatavate finantseerimisasutuste suhtes kohaldatavaid kapitaliturgudele juurdepääsu piiranguid.

(2)	Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kutsusid üles alustama ettevalmistusi täiendavate suunatud meetmete võtmiseks, et saaks viivitamata astuda edasisi samme.

(3)	Pidades silmas olukorra tõsidust, peab nõukogu asjakohaseks võtta täiendavaid piiravaid meetmeid vastukaaluks Venemaa tegevusele, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

(4)	Seoses sellega on asjakohane kohaldada täiendavaid piiranguid nõukogu määruses (EÜ) nr 428/2009 (4) sätestatud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordile.

(5)	Lisaks tuleks keelata teenuste osutamine süvamere naftauuringute ja -tootmise, arktiliste naftauuringute ja arktilise naftatootmise ning kildaõli projektide jaoks.

(6)

Venemaa valitsusele surve avaldamiseks on samuti asjakohane kohaldada täiendavaid kapitaliturgudele juurdepääsu piiranguid teatavate finantsasutuste suhtes, jättes välja Venemaal asuvad rahvusvahelise staatusega asutused, mis on loodud valitsustevaheliste kokkulepetega ja milles Venemaa on üks osanik, piiranguid Venemaa kaitsetööstussektoris tegutsevate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, välja arvatud peamiselt kosmose- ja tuumaenergiatööstuses ja tsiviilotstarbelise tuumaenergia tööstuses tegutsevad isikud, üksused või asutused, ning piiranguid selliste Venemaa juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kelle põhitegevus on seotud toornafta ja naftasaaduste müügi või transportimisega. Kõnealused piirangud ei hõlma finantsteenuseid, mida ei ole nimetatud määruse (EL) nr 883/2014 artiklis 5, näiteks hoiustamis- ja makseteenuseid, kindlustusteenuseid, laene nimetatud määruse artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud asutustelt ega energiaturul riskide maandamiseks kasutatavaid tuletisinstrumente. Laene loetakse uuteks laenudeks ainult juhul, kui need võetakse pärast 12. septembrit 2014.

(7)	Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(8)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks see jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 833/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) „investeerimisteenused”– järgmised teenused ja tegevused:

i)	ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine;

ii)	korralduse täitmine klientide nimel;

iii)	kauplemine oma arvel;

iv)	portfellihaldus;

v)	investeerimisnõustamine;

vi)	finantsinstrumentide ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamine kindla kohustuse alusel;

vii)	finantsinstrumentide emissiooni tagamine ja/või pakkumise korraldamine kindla kohustuse alusel;

viii)

kõik reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele lubamisega seotud teenused;

f) „vabalt võõrandatavad väärtpaberid”– järgmised väärtpaberite liigid, millega kaubeldakse kapitaliturgudel, välja arvatud makseinstrumendid:

i)	äriühingute aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute, usaldusühingute või muude üksuste aktsiatega, ning aktsiate hoidmistunnistused;

ii)	võlakirjad või võlakirjadega võrdväärsete väärtpaberite muud vormid, sealhulgas selliste väärtpaberite hoidmistunnistused;

iii)	muud väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selliseid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid;”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

1. Keelatud on müüa, tarnida, üle anda või eksportida liidust või väljastpoolt liitu pärit kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiat, mis on kantud määruse 428/2009 I lisasse, otseselt või kaudselt füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venemaal, kes on loetletud käesoleva määruse IV lisas.

2. Keelatud on:

a)	anda otse või kaudselt IV lisas loetletud ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venemaal tehnilist abi, osutada neile vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga ning nende kaupade ja tehnoloogiaga varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

pakkuda otse või kaudselt IV lisas loetletud ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venemaal rahastamist või osutada rahalist abi seoses lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige anda toetusi, laene ja ekspordikrediidi kindlustust nende kaupade ja tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või seonduva tehnilise abi andmiseks või vahendus- ja muude teenuste osutamiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelud ei mõjuta enne 12. septembrit 2014 sõlmitud lepingute või kokkulepete täitmist ega sellise abi andmist, mis on vajalik liidus olemasolevate võimekuste hooldamiseks ja nende ohutuse tagamiseks.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid ei kohaldata selliste kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate, mis on ette nähtud aeronautika- ja kosmosetööstusele, müügi, tarnimise, üleandmise ja eksportimise suhtes, või seonduva tehnilise või rahalise abi andmise suhtes, mittesõjaliseks kasutuseks ja mittesõjalistele lõppkasutajatele, ning liidus olemasolevate tsiviilotstarbeliste tuumavõimekuste hoolduseks ja nende ohutuse tagamiseks, mittesõjaliseks kasutuseks ja mittesõjalistele lõppkasutajatele.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

1. Keelatud on osutada otse või kaudselt järgmisi seotud teenuseid, mis on vajalikud süvamere naftauuringuteks ja -tootmiseks, arktilisteks naftauuringuteks ja arktiliseks naftatootmiseks või kildaõli projektide jaoks Venemaal:

i) puurimine, ii) puuraukude testimine, iii) geofüüsikalise uurimise ja lõpuleviimise teenused, iv) spetsiaalsete ujuvsõidukite tarnimine.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldude kohaldamine ei piira sellise kohustuse täitmist, mis tuleneb enne 12. septembrit 2014 sõlmitud lepingust või kokkuleppest või selliste lepingute täitmiseks vajalikest lisalepingutest.

3. Lõikes 1 osutatud keeldu ei kohaldata, kui kõnealused teenused on vajalikud sellise sündmuse kiiresti ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt tõsine ja märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale.”

Artikli 4 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

anda seoses sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiaga otse või kaudselt mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal rahastamist või rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetust, laenu, ekspordikrediidikindlustust või -garantiid, samuti kindlustust või edasikindlustust selliste kaupade või tehnoloogia mis tahes müügiks, tarnimiseks, ülekandmiseks või ekspordiks või seonduva tehnilise abi andmiseks;”

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1. Keelatud on selliste vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide otsene või kaudne ostmine või müümine, nendega seotud investeerimisteenuste osutamine, nende väljaandmisele kaasa aitamine ning mis tahes muu nendega kauplemine, mille lõpptähtaeg on üle 90 päeva ja mille on välja andnud pärast 1. augustit 2014 kuni 12. septembrini 2014, või mille lõpptähtaeg on üle 30 päeva ja mille on pärast 12. septembrit 2014 välja andnud:

Venemaal asutatud oluline krediidiasutus või muu oluline asutus, kellel on konkreetsed volitused edendada Venemaa majanduse konkurentsivõimet, selle mitmekesistamist ja investeeringute soodustamist ning kellest üle 50 % kuulub 1. augusti 2014. aasta seisuga riigi omandisse või kontrolli alla, ning kes on loetletud III lisas, või

b)	väljaspool liitu asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kelle omandiõigusest kuulub otseselt või kaudselt rohkem kui 50 % III lisas loetletud üksusele;

c)	juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne käesoleva lõike punktis b osutatud või III lisas loetletud üksuse nimel või suuniste alusel.

2. Keelatud on selliste vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide otsene või kaudne müümine, ostmine, nende emiteerimisega seoses investeerimisteenuste osutamine või abi andmine ning mis tahes muu nendega kauplemine, mille lõpptähtaeg on üle 30 päeva ja mille on pärast 12. septembrit 2014 välja andnud:

a)	Venemaal asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegeleb peamiselt sõjaliste kaupade või teenuste väljatöötamise, tootmise, müügi või ekspordiga, nagu on loetletud V lisas, välja arvatud kosmose- või tuumaenergia sektoris tegutsevad juriidilised isikud, üksused või asutused;

Venemaal asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kes on riigi kontrolli all või kellest üle 50 % kuulub riigile ning kelle hinnanguline koguvara ületab 1 triljonit Vene rubla ning kelle hinnangulisest tulust pärineb vähemalt 50 % toornafta või naftasaaduste müügist või transpordist, nagu need on loetletud IV lisas;

c)	väljaspool liitu asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kelle omandiõigusest kuulub otseselt või kaudselt rohkem kui 50 % käesoleva lõike punktides a või b loetletud üksusele, või

d)	juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne käesoleva lõike punktides a, b või c osutatud üksuse nimel või suuniste alusel.

3. Keelatud on otse või kaudselt osaleda mis tahes kokkuleppes anda uusi, 30 päeva ületava lõpptähtajaga laene või krediite lõikes 1 või 2 osutatud mis tahes juriidilisele isikule, üksusele või asutusele pärast 12. septembrit 2014, välja arvatud laenud või krediit, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk rahastada kaupade ja teenuste, mis ei ole finantsteenused, keelu alla mitte kuuluvat importi või eksporti liidu ja Venemaa vahel, või laenud, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk pakkuda erakorralist rahastamist selliste liidus asutatud juriidiliste isikute maksevõime ja likviidsuse kriteeriumide täitmiseks, kelle omandiõigusest üle 50 % kuulub III lisas osutatud üksusele.”

5a)

Artikli 11 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	artikli 5 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktis c ja d osutatud või III, IV, V ja VI lisas loetletud üksused;”

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Keelatud on osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on artiklites 2, 2a, 3a, 4 või 5 osutatud keeldudest kõrvalehoidumine, sealhulgas tegutsedes artiklis 5 osutatud üksuste asemel, või kasutada artikli 5 lõikes 3 ettenähtud erandeid artiklis 5 osutatud üksuste rahastamiseks.”

7)	Käesoleva määruse I lisa lisatakse kui IV lisa.

8)	Käesoleva määruse II lisa lisatakse kui V lisa.

9)	Käesoleva määruse III lisa lisatakse kui VI lisa.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 54.

(2) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1).

(3) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus (2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13).

(4) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

I LISA

„IV LISA

Artiklis 2a osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

JSC Sirius (tsiviil- ja sõjalise otstarbega optoelektroonika)

OJSC Stankoinstrument (tsiviil- ja sõjalise otstarbega masinaehitus)

OAO JSC Chemcomposite (tsiviil- ja sõjalise otstarbega materjalid)

JSC Kalashnikov (väikerelvad)

JSC Tula Arms Plant (relvasüsteemid)

NPK Technologii Maschinostrojenija (laskemoon)

OAO Wysokototschnye Kompleksi (lennuki- ja tankitõrjesüsteemid)

OAO Almaz Antey (riigi omandis olev ettevõte; relvad, laskemoon, teadusuuringud)

OAO NPO Bazalt (riigi omandis olev ettevõte; relvad ja laskemoona tootmiseks vajalike masinate tootmine)”

II LISA

„V LISA

Artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

OPK OBORONPROM

UNITED AIRCRAFT CORPORATION

URALVAGONZAVOD”

III LISA

„VI LISA

Artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu

ROSNEFT

TRANSNEFT

GAZPROM NEFT”

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/8

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 961/2014,

8. september 2014,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)	Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetelusse füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel isikuid ja üksusi.

(3)	Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas loetletud isikud ja üksused kantakse määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetellu.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

LISA

Artiklis 1 osutatud isikute ja üksuste loetelu

	Nimi	Identifitseerimisandmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Alexander ZAKHARCHENKO Александр Владимирович Захарченко	Sünnikuupäev ja -koht: 1976, Donetsk	Asus 7. augustil Alexander Borodai asemel nn Donetski Rahvavabariigi nn peaministri ametisse.Nende ülesannete ülevõtmisel ja täitmisel on Zakharchenko toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
2.	Vladimir KONONOV/teise nimega „Tsaar”	Sünnikuupäev ja -koht: 14.10.1974, Gorsky	Asus 14. augustil Igor Strelkovi/Girkini asemel nn Donetski Rahvavabariigi nn kaitseministri ametisse. Ta on väidetavalt juhtinud alates aprillist separatistlikku võitlejate üksust Donetskis ja lubanud lahendada strateegilise ülesande tõrjuda Ukraina sõjalist agressiooni. Seetõttu on Konokov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
3.	Miroslav Vladimirovich RUDENKO Мирослав Владимирович Руденко	Sünnikuupäev ja -koht: 21.1.1983, Debalcevo	Donbassi omakaitse komandör. Ta on muu hulgas teatanud, et nad jätkavad võitlust ülejäänud riigis. Seetõttu on Rudenko toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
4.	Gennadiy Nikolaiovych ' Геннадий Николаевич Цыпкалов.	Sünnikuupäev: 6.21.1973	Asus Marat Bashirovi asemel nn Luganski Rahvavabariigi nn peaministri ametisse. Varem tegutses nn kaguarmees. Seetõttu on Tsyplakov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
5.	Andrey Yurevich PINCHUK Андрей Юрьевич ПИНЧУК		Nn Donetski Rahvavabariigi nn riigi julgeoleku minister. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav nn Donetski Rahvavabariigi nn valitsuse separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
6.	Oleg BEREZA Олег БЕРЕЗА		Nn Donetski Rahvavabariigi nn siseminister. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav nn Donetski Rahvavabariigi nn valitsuse separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
7.	Andrei Nikolaevich RODKIN Андрей Николаевич Родкин		Nn Donetski Rahvavabariigi esindaja Moskvas. Oma avaldustes on ta muu hulgas rääkinud sellest, et omakaitse on valmis pidama partisanisõda ja on konfiskeerinud Ukraina relvajõududelt relvastussüsteeme. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
8.	Aleksandr KARAMAN Александр караман		Nn Donetski Rahvavabariigi nn asepeaminister sotsiaalküsimustes. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav nn Donetski Rahvavabariigi nn valitsuse separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Venemaa asepeaministri Dmitry Rogozini soosik.	12.9.2014
9.	Georgiy L'vovich MURADOV Георгий Львович Мурадов	Sünnikuupäev: 19.11.1954	Krimmi nn asepeaminister ja Krimmi täievoliline esindaja president Vladimir Putini juures. Muradovil on olnud oluline roll Venemaa institutsionaalse kontrolli tugevdamisel Krimmi üle alates selle ebaseaduslikust annekteerimisest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
10.	Mikhail Sergeyevich SHEREMET Михаил Сергеевич Шеремет	Sünnikuupäev ja -koht: 23.5.1971, Dzhankoy	Krimmi nn esimene asepeaminister. Sheremetil oli tähtis roll Krimmi Venemaaga ühinemist käsitleva 16. märtsi referendumi korraldamisel ja läbiviimisel. Väidetavalt juhtis Sheremet referendumi ajal Moskva-meelseid omakaitsejõude Krimmis. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
11.	Yuri Leonidovich VOROBIOV Юрий Леонидович Воробьев	Sünnikuupäev ja -koht: 2.2.1948, Krasnoyarsk	Venemaa Föderatsiooni föderatsiooninõukogu asespiiker. Vorobiov toetas 1. märtsil 2014 föderatsiooninõukogus avalikult Vene vägede viimist Ukrainasse. Seejärel hääletas ta asjaomase dekreedi poolt.	12.9.2014
12.	Vladimir Volfovich ZHIRINOVSKY Владимир Вольфович Жириновски	Sünnikuupäev ja -koht: 10.6.1964, Eidelshtein, Kasakhstan	Riigiduuma nõukogu liige, erakonna LDPR juht. Ta toetas aktiivselt Vene vägede kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Ta on aktiivselt kutsunud üles Ukrainat jagama. Ta allkirjastas enda juhitava erakonna LDPR nimel kokkuleppe nn Donetski Rahvavabariigiga.	12.9.2014
13.	Vladimir Abdualiyevich VASILYEV	Sünnikuupäev ja -koht: 11.8.1949, Klin	Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
14.	Viktor Petrovich VODOLATSKY Виктор Петрович Водолацкий	Sünnikuupäev ja -koht: 19.8.1957, Azovi oblast.	Venemaa kasakate ja väliskasakate jõudude ühenduse juht („ataman”) ning riigiduuma saadik. Ta toetas Krimmi annekteerimist ja tunnistas, et Venemaa kasakad olid Moskvalt toetust saavate separatistide poolel Ukraina konflikti aktiivselt kaasatud. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
15.	Leonid Ivanovich KALASHNIKOV Леонид Иванович Калашников	Sünnikuupäev ja -koht: 6.8.1960, Stepnoy Dvorets	Riigiduuma välisasjade komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
16.	Vladimir Stepanovich NIKITIN	Sünnikuupäev ja -koht: 5.4.1948, Opochka	Suhteid SRÜ riikidega, Euraasia integratsiooni ja seoseid kaasmaalastega käsitleva riigiduuma komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
17.	Oleg Vladimirovich LEBEDEV Олег Владимирович Лебедев	Sünnikuupäev ja -koht: 21.3.1964, Orel/Rudny	Suhteid SRÜ riikidega, Euraasia integratsiooni ja seoseid kaasmaalastega käsitleva riigiduuma komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
18.	Ivan Ivanovich MELNIKOV Иван Иванович Мельников	Sünnikuupäev ja -koht: 7.8.1950, Bogoroditsk	Riigiduuma esimene asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
19.	Igor Vladimirovich LEBEDEV Игорь Владимирович Лебедев	Sünnikuupäev ja -koht: 27.9.1972, Moscow	Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
20.	Nikolai Vladimirovich LEVICHEV Николай Владимирович Левичев	Sünnikuupäev ja -koht: 28.5.1953, Pushkin	Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
21.	Svetlana Sergeevna ZHUROVA Светлана Сергеевна Журова	Sünnikuupäev ja -koht: 7.1.1972, Pavlov-on-the-Neva	Riigiduuma välisasjade komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
22.	Aleksey Vasilevich NAUMETS Алексей Васильевич Hаумец	Sünnikuupäev: 11.2.1968	Venemaa armee kindralmajor. 76. õhudiviisi komandör; see diviis on olnud kaasatud Venemaa sõjalisse kohalolekusse Ukraina territooriumil, eeskätt Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ajal.	12.9.2014
23.	Sergey Viktorovich CHEMEZOV	Sünnikuupäev ja -koht: 20.8.1952, Cheremkhovo	Sergei Chemezov on üks president Vladimir Putini teadaolevaid lähikondlasi, mõlemad olid Dresdenisse lähetatud KGB ohvitserid ja Chemezov on Ühtse Venemaa ülemnõukogu liige. Ta kasutab oma sidemeid Venemaa presidendiga, et pääseda juhtivatele ametikohtadele riigi poolt kontrollitavates ettevõtetes. Ta juhib gruppi Rostec, mis on Venemaal tähtis riigi poolt kontrollitav kaitse- ja tööstusvaldkonna tootmisettevõte. Rosteci tütarettevõte Technopromexport kavatseb Venemaa valitsuse otsuse alusel ehitada Krimmi energiajaamu, toetades seega Krimmi integreerimist Venemaa Föderatsiooniga. Lisaks on Rosteci tütarettevõte Rosoboronexport toetanud Krimmi kaitsevaldkonna ettevõtete integreerimist Venemaa kaitsetööstusega, tugevdades seega Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni koosseisu.	12.9.2014
24.	Alexander Mikhailovich BABAKOV Aлександр Михайлович Бабаков	Sünnikuupäev ja -koht: 8.2.1963, Chisinau	Riigiduuma saadik, Venemaa Föderatsiooni sõjalis-tööstusliku kompleksi arenguga seotud seadusandlikke sätteid käsitleva riigiduuma komisjoni esimees. Ta on Ühtse Venemaa tähtis liige ja ärimees, kes on teinud Ukrainasse ja Krimmi suuri investeeringuid. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 962/2014,

29. august 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pescabivona (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Pescabivona” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Pescabivona” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Pescabivona” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. august 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 103, 8.4.2014, lk 13.

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 963/2014,

29. august 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Zázrivské vojky (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Slovakkia taotlus registreerida nimetus „Zázrivské vojky” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Zázrivské vojky” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Zázrivské vojky” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.3 „Juust” kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. august 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 109, 11.4.2014, lk 27.

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 964/2014,

11. september 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakendussätted seoses rahastamisvahendite standardtingimustega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eelkõige selle artikli 38 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et hõlbustada riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud ja korraldusasutuse poolt või selle alluvuses juhitavate rahastamisvahendite kasutamist, tuleks vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 3 punktile a kehtestada teatud rahastamisvahendite standardtingimused. Standardtingimused muudaksid kõnealused vahendid kasutusvalmiks — niinimetatud rahastamisvahendite valmislahendusteks.

(2)	Selleks et hõlbustada rahastamisvahendite kasutamist, peavad standardtingimused tagama vastavuse riigiabi eeskirjadele ja hõlbustama rahastamisvahendite ja toetuste ühendamise kaudu liidu finantstoetuse andmist lõppsaajatele.

(3)

Standardtingimused ei tohiks võimaldada rahastajal, näiteks avaliku või erasektori investeerijal või laenajal, rahastamisvahendi juhil või lõppsaajal saada siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Standardtingimustes peaks arvesse võtma asjaomaseid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi, nagu komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013 (2) ja komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, (3) komisjoni määrust (EL) nr 651/2014, (4) komisjoni määrust (EL) nr 702/2014, (5) suuniseid riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta (6) ja suuniseid riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (7).

(4)

Et riigiabi eeskirju ei kohaldata Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatavale põllumajandustegevusele, peaks standardtingimuste järgimine olema vabatahtlik. Teistele Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatavatele meetmetele kohaldatakse üldisi riigiabi eeskirju ja seetõttu peaksid standardtingimused olema kohustuslikud.

(5)

On võimalik, et kalandussektori ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) võivad saada toetust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavatest rahastamisvahenditest. Kui kõnealust toetust rahastab muu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfond kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, ei tohiks kõikidele kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele rahastamisvahenditest kolme aasta jooksul antud abi kogusumma ületada komisjoni määruses (EL) nr 717/2014 (8) sätestatud liikmesriigi kalanduse, vesiviljeluse ja töötlemise aastase käibe ülemmäära. Lisaks tuleks arvesse võtta määrust (EL) nr 702/2014 ja kalandus- ja vesiviljelussektoris riigiabi kontrollimist käsitlevaid suuniseid (9).

(6)	Standardtingimused peaksid hõlmama ka võimalikult vähe haldamisnõudeid, et tagada rahastamisvahendite nõuetekohane haldamine eesmärgiga kehtestada määruse (EL) nr 1303/2013 sätetest üksikasjalikumad sätted.

(7)

VKEde arengu toetamiseks keerulises rahastamiskeskkonnas on portfelli riskijagamisskeemi alusel antud laen asjakohane rahastamisvahend. Riskijagamisskeemi alusel antud uued laenud annavad VKEdele hõlpsama juurdepääsu rahastamisele, toetades finantsvahendajaid rahastamisel ja laenuriski jagamisel ning pakkudes seega VKEdele intressimäära ja/või tagatise vähendamise näol rohkem soodustingimustel vahendeid.

(8)

Riskijagamisskeemi alusel antud laenu abil rahastamine võib olla eriti tõhus moodus VKEde toetamiseks, arvestades VKEde teatud sektorite või liikide puhul esinevat rahastamise piiratud kättesaadavust või finantsvahendajate suhteliselt väikest riskivalmidust. Selles kontekstis on standardtingimused tõhus viis taolise turutõrkega tegelemiseks.

(9)	Selleks et tagada finantsvahendajatele stiimul suurendada VKEdele liidu rahastatavate garantiidega laenude andmist, on piiratud portfelligarantii asjakohane rahastamisvahend.

(10)

Piiratud portfelligarantii peaks olema suunatud VKEde laenuturul praegu valitsevale tühimikule, toetama uusi laene krediidiriski kaitsega (esimese järjekoha kahjuga seotud portfelliosa piiratud garantii) eesmärgiga vähendada konkreetseid probleeme, millega VKEd seisavad silmitsi rahastamisele juurdepääsul, kuna neil puudub piisav tagatis ja nad kujutavad endast suhteliselt suurt krediidiriski. Oodatud mõju saavutamiseks ei tohiks liidu osalus piiratud portfelligarantiis siiski asendada samaväärseid garantiisid, mille vastavad finantsasutused on praeguste liidu, riiklike ja piirkondlike rahastamisvahendite raames samal eesmärgil saanud. Selles kontekstis on standardtingimused tõhus moodus taolise turutõrkega tegelemiseks.

(11)	Elamute renoveerimisel tekkivate energiasäästuvõimaluste kasutamise stimuleerimiseks on renoveerimislaen asjakohane rahastamisvahend.

(12)

Renoveerimislaenu eesmärk peaks olema pakkuda elamute omanikele pikaajalisi subsideeritud laenu tingimusi ning otsest tehnilist toetust ja rahastamist ehitiste renoveerimisprojektide koostamiseks ja teostamiseks. See eeldab ka rahastamisturgu, kus pangandus on põhimõtteliselt ainuke rahastamisallikas, aga kus rahastamine on liiga vähene (vahendaja riskivalmiduse tõttu), liiga lühiajaline, liiga kulukas või ei vasta muul viisil rahastatavate projektide pikaajalisele tagasimakseviisile. See ja ebapiisav süsteem tööde kindlaksmääramiseks ja korraldamiseks kortermajade omanike nimel, jätmata kõrvale üksikisikute toetamise võimalust, kujutab endast turutõrget. Selles kontekstis on standardtingimused tõhus moodus taolise turutõrkega tegelemiseks.

(13)	Määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted seoses järgmiste rahastamisvahendite standardtingimustega:

a)	portfelli riskijagamisskeemi alusel antud laen;

b)	piiratud portfelligarantii;

c)	renoveerimislaen.

Artikkel 2

Täiendavad tingimused

Korraldusasutused võivad lisaks rahastamislepingus sisalduvatele tingimustele lisada muid tingimusi kooskõlas tingimustega, mis on käesolevas määruses valitud rahastamisvahendile kehtestatud.

Artikkel 3

Vastavus riigiabi eeskirjadele standardtingimuste alusel

1. Kui on tegemist rahastamisvahenditega, mis ühendatakse tehnilise abi pakkumiseks antavate toetustega mingist vahendist raha saavatele lõppsaajatele, ei tohi kõnealused toetused ületada 5 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osalusest vahendis ja nende suhtes kehtivad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 viidatud eelhindamise järeldused, millega toetusi põhjendatakse.

2. Tehnilise abi toetust juhib rahastamisvahendit rakendav asutus („finantsvahendaja”). Tehniline abi ei tohi hõlmata meetmeid, mis on kaetud halduskulude ja -tasudega, mida on makstud rahastamisvahendi haldamiseks. Tehnilise abiga hõlmatud kulud ei tohi olla osa investeeringust, mida rahastatakse asjaomasest rahastamisvahendist saadud laenuga.

Artikkel 4

Haldamine standardtingimuste alusel

1. Korraldusasutus või vajaduse korral fondifondi juht on esindatud rahastamisvahendi järelevalvekomitees või sarnast liiki haldusstruktuuris.

2. Korraldusasutus ei osale otseselt üksikutes investeerimisotsustes. Fondifondi puhul teostab korraldusasutus oma järelevalverolli ainult fondifondi tasandil, sekkumata fondifondi üksikutesse otsustesse.

3. Rahastamisvahendi haldusstruktuur on selline, mis võimaldab teha krediidi ja riski hajutamisega seotud otsuseid läbipaistvalt ja kooskõlas asjaomase turutavadega.

4. Fondifondi juhi ja finantsvahendaja haldusstruktuur on selline, mis tagab fondifondi juhi või finantsvahendaja erapooletuse ja sõltumatuse.

Artikkel 5

Rahastamisleping standardtingimuste alusel

1. Korraldusasutus sõlmib programmidest rahastamisvahendisse maksete tegemiseks kirjaliku rahastamislepingu, mis sisaldab I lisaga kooskõlas olevaid tingimusi.

2. Rahastamisleping sisaldab lisadena:

a)	määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamist, millega rahastamisvahendit põhjendatakse;

b)	rahastamisvahendi äriplaani, sh investeerimisstrateegiat ning investeeringu, garantii või laenupoliitika kirjeldust;

c)	vahendi kirjeldust, mis peab olema kooskõlas vahendi üksikasjalike standardtingimustega ja milles tuleb kindlaks määrata rahastamisvahendite finantsnäitajad;

d)	seire- ja aruandlusvorme.

Artikkel 6

Riskijagamisskeemi alusel antud laen

1. Riskijagamisskeemi alusel antud laen kujutab endast finantsvahendaja loodavat laenufondi, kuhu tehakse makse programmist ja milles finantsvahendaja osalus moodustab vähemalt 25 %. Laenufondist rahastatakse uute antavate laenude portfelli, sellest ei tohi refinantseerida olemasolevaid laene.

2. Riskijagamisskeemi alusel antud laen on kooskõlas II lisa tingimustega.

Artikkel 7

Piiratud portfelligarantii

1. Piiratud portfelligarantii peab katma laenupõhiselt krediidiriski kuni 80 % ulatuses laenust, eesmärgiga luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavate uute laenude portfell, mille maksimaalne kahjusumma on piiratud garantii ülemmääraga, mis ei tohi olla suurem kui 25 % riskist portfelli tasandil.

2. Piiratud portfelligarantii peab olema kooskõlas III lisas sätestatud tingimustega.

Artikkel 8

Renoveerimislaen

1. Renoveerimislaenu antakse finantsvahendaja loodavast laenufondist, kuhu tehakse makse programmist ja milles finantsvahendaja osalus peab moodustama vähemalt 15 %. Laenufondist rahastatakse uute antavate laenude portfelli, erandiks on olemasolevate laenude refinantseerimine.

2. Lõppsaajad võivad olla füüsilised või juriidilised isikud või sõltumatud spetsialistid, kellel on olemas ruumid, ning omanike nimel ja kasuks töötavad haldurid või muud õigussubjektid, kes rakendavad programmi toetusega energiatõhususe või taastuvenergia meetmeid, mis on määruse (EL) nr 1303/2013 kohaselt abikõlblikud.

3. Renoveerimislaen peab olema kooskõlas IV lisas sätestatud tingimustega.

Artikkel 9

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).

(4) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(5) Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014, 25. juuni 2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

(6) Komisjoni teatis: suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4).

(7) Suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C 204, 1.7.2014, lk 1).

(8) Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).

(9) Suunised riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT C 84, 3.4.2008, lk 10).

I LISA

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu selgitustega sisukord

Sisukord

Preambul

Mõisted

Reguleerimisala ja eesmärk

Poliitikaeesmärgid ja eelhindamine

Lõppsaajad

Rahaline soodustus ja riigiabi

Investeerimis-, garantii- ja laenuandmise põhimõtted

Tegevus ja toimingud

Eesmärgiks seatud tulemused

10.

Finantsvahendaja roll ja kohustused: riskide ja tulude jagamine

11.

Rahastamisvahendi juhtimine ja audit

12.

Programmist tehtav makse

13.

Maksed

14.

Konto haldamine

15.

Halduskulud

16.

Kestus ja kulude rahastamiskõlblikkus lõpetamisel

17.

Korraldusasutuse makstud ressursside uuesti kasutamine (sh saadud intress)

18.

Intressitoetuste, garantiitasude toetuste kapitaliseerimine (vajaduse korral)

19.

Rahastamisvahendi valitsemine

20.

Huvide konfliktid

21.

Aruandlus ja seire

22.

Hindamine

23.

Nähtavus ja läbipaistvus

24.

Ainuõigus

25.

Vaidluste lahendamine

26.

Konfidentsiaalsus

27.

Lepingu muutmine ning õiguste ja kohustuste üleandmine

1. PREAMBUL

Riigi/piirkonna nimi

Andmed korraldusasutuse kohta

Programmi ühtne tunnuskood

Vastava programmi nimi

Rahastamisvahendile viitav asjakohane programmiosa

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi nimi

Andmed prioriteetse suuna kohta

Piirkonnad, kus rahastamisvahendit rakendatakse (NUTSi tasand või muu)

Summa, mille korraldusasutus rahastamisvahendi jaoks eraldab

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest lähtuv summa

Riikide avalikust sektorist lähtuv summa (programmi avaliku sektori toetus)

Riikide erasektorist lähtuv summa (programmi erasektori toetus)

Riikide avalikust ja erasektorist lähtuv summa väljaspool programmimakseid

Rahastamisvahendi kasutuselevõtu eeldatav alguskuupäev

Rahastamisvahendi kasutamise lõpetamiskuupäev

Kontaktandmed pooltevaheliseks teabevahetuseks

Lepingu eesmärk

2. MÕISTED

3. KOHALDAMISALA JA EESMÄRK

Rahastamisvahendi kirjeldus, sealhulgas selle investeerimisstrateegia või -põhimõtted, antava toetuse liik.

4. POLIITIKAEESMÄRGID JA EELHINDAMINE

Vajaduse korral finantsvahendajate toetuskõlblikkuskriteeriumid ning täiendavad tegevusnõuded, millega rahastamisvahendi poliitikaeesmärgid üle võetakse, pakutavad finantstooted, sihtrühmaks olevad lõppsaajad, kavandatud kombineerimine toetustega.

5. LÕPPSAAJAD

Andmed rahastamisvahendi lõppsaajate (sihtrühma) kohta ja nende toetuskõlblikkus.

6. RAHALINE SOODUSTUS JA RIIGIABI

Programmi avaliku sektori toetuse rahalise soodustuse hindamine ja kooskõlastamine riigiabi eeskirjadega.

7. INVESTEERIMIS-, GARANTII- JA LAENUANDMISE PÕHIMÕTTED

Investeerimis-, garantii- ja laenuandmise põhimõtteid, eeskätt portfelli hajutamist (risk, sektor, geograafilised tsoonid, suurus) ja finantsvahendaja olemasolevat portfelli käsitlevad sätted.

8. TEGEVUS JA TOIMINGUD

Rakendatava rahastamisvahendi äriplaan või samaväärsed dokumendid, milles muu hulgas käsitletakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 2 punktis c osutatud eeldatavat võimendavat mõju.

Toetuskõlbliku tegevuse määratlemine.

Määratud tegevuse ja nende piirangute selge määratlemine, eeskätt seoses tegevuse muutmise ja portfelli valitsemisega (kahju ja tagastamata summad ning sissenõudeprotsess).

9. EESMÄRGIKS SEATUD TULEMUSED

Algseisu mõõtmiste ja eeldatavate eesmärkidega seotud tegevuse, tulemuste ja mõjunäitajate määratlemine.

Eesmärgiks seatud tulemused, mida rahastamisvahendi abil loodetakse saavutada panusena asjakohase prioriteedi või meetme konkreetsete eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Näitajate loetelu kooskõlas rakenduskava ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 46.

10. FINANTSVAHENDAJA ROLL JA KOHUSTUSED: RISKIDE JA TULUDE JAGAMINE

Finantsvahendaja ja muude rahastamisvahendi rakendamisse kaasatud üksuste kohustusi käsitlevad andmed ja sätted.

Riskihindamise ning eri poolte vahelise riski- ja kasumijagamine selgitus.

Sätted kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 (1) artikliga 6, milles käsitletakse rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustusi ja vastutust.

11. RAHASTAMISVAHENDI JUHTIMINE JA AUDIT

Asjakohased sätted kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikliga 9, milles käsitletakse rahastamisvahendite juhtimist ja kontrolli.

Sätted auditeerimisnõuete kohta, näiteks miinimumnõuded rahastamisvahendi tasandil (ja fondifondi tasandil) säilitatavate dokumentide kohta ning nõuded seoses eraldi arvepidamisega erinevat liiki toetuste kohta vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõigetele 7 ja 8 (vajaduse korral), sealhulgas sätted ja nõuded liikmesriikide auditeerimisasutuste, komisjoni audiitorite ja Euroopa Kontrollikoja juurdepääsu kohta dokumentidele, et tagada selge kontrolljälg vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 40.

Sätted selleks, et auditeerimisasutus järgiks auditeerimismetoodika, kontrollnimekirja ja dokumentide kättesaadavusega seotud suuniseid.

12. PROGRAMMIST TEHTAV MAKSE

Sätted kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikega 10 programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise üksikasjade kohta.

Vajaduse korral sätted Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist ning tulevasest merendus- ja kalandusfondist tehtavate maksete raamtingimuste kohta.

13. MAKSED

Nõuded ja menetlused osade kaupa tehtavate maksete haldamiseks, järgides määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 41 kehtestatud ülemmäärasid, ning investeerimispakkumiste prognoosimiseks.

Tingimused programmi rahastamisvahendisse suunatud avaliku sektori toetuse võimalikuks väljaviimiseks.

Eeskirjad selle kohta, missuguseid tõendavaid dokumente on vaja korraldusasutuse poolt finantsvahendajale tehtavate maksete põhjendamiseks.

Tingimused, mille alusel korraldusasutuse poolt finantsvahendajale tehtavad maksed tuleb peatada või katkestada.

14. KONTO HALDAMINE

Arvepidamise üksikasjad, sealhulgas vajaduse korral nõuded usalduskontode/eraldi arvepidamise kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõikes 6.

Sätted, milles selgitatakse, kuidas rahastamisvahendi kontot hallatakse. Nende hulgas on pangakontode kasutamist reguleerivad sätted, mis hõlmavad (vajaduse korral) vastaspoole riske, nõuetekohaseid sularahatehinguid, asjaosaliste kohustusi, parandusmeetmeid usalduskontode ülemääraste saldode korral, andmete säilitamist ja aruandlust.

15. HALDUSKULUD

Sätted, milles käsitletakse finantsvahendaja tasu finantsvahendajale tasutavate halduskulude ja -tasude arvestamise ja maksmise eest kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13.

Säte peab hõlmama kohaldatavat maksimummäära ja arvestamiseks ettenähtud võrdlussummasid.

16. KESTUS JA KULUDE RAHASTAMISKÕLBLIKKUS LÕPETAMISEL

Lepingu jõustumise kuupäev.

Rahastamisvahendi rakendamisperioodi ja rahastamiskõlblikkusperioodi määravad kuupäevad.

Sätted, milles käsitletakse rahastamisvahendi jaoks finantsvahendajale programmist makstava avaliku sektori toetuse võimalikku pikendamist ja lõpetamist, sealhulgas tingimused programmimaksete varase lõpetamise või väljaviimise, eraldamisstrateegiate ning rahastamisvahendite tegevuse lõpetamise kohta (sh vajaduse korral fondifond).

Sätted rahastamiskõlblike kulude kohta programmi lõpetamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 42.

17. KORRALDUSASUTUSE MAKSTUD RESSURSSIDE UUESTI KASUTAMINE (SH SAADUD INTRESS)

Sätted korraldusasutuse makstud ressursside uuesti kasutamise kohta.

Nõuded ja menetlused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest makstud toetusele lisandunud intressi ja muude tulude haldamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 43.

Sätted, milles käsitletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamist kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 44.

Sätted, milles käsitletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamist pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 45.

18. INTRESSITOETUSTE, GARANTIITASUDE TOETUSTE KAPITALISEERIMINE (VAJADUSE KORRAL)

Sätted kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikliga 11, millele on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikes 1 ning milles käsitletakse intressitoetuste ja garantiitasude toetuste iga-aastaste osamaksude kapitaliseerimist.

19. RAHASTAMISVAHENDI VALITSEMINE

Sätted, milles kirjeldatakse rahastamisvahendi nõuetekohast valitsemisstruktuuri eesmärgiga tagada, et laene/garantiisid/investeeringuid, investeeringust väljumisi ja riskide hajutamist rakendatakse kooskõlas kohaldatavate õigusnõuete ja turustandarditega.

Sätted rahastamisvahendi investeerimiskogu kohta (roll, sõltumatus, kriteeriumid).

20. HUVIDE KONFLIKTID

Huvide konfliktide lahendamiseks on vaja kehtestada selged menetlused.

21. ARUANDLUS JA SEIRE

Sätted investeeringute kasutamise ja investeerimispakkumiste seire kohta, sealhulgas finantsvahendaja aruandlus fondifondile ja/või korraldusasutusele, et tagada vastavus määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 46 ja riigiabi eeskirjadele.

Eeskirjad, milles käsitletakse korraldusasutusele esitatavaid aruandeid ülesannete täitmise, tulemuste, eeskirjade eiramise ja võetud parandusmeetmete kohta.

22. HINDAMINE

Rahastamisvahendi hindamise tingimused ja kord.

23. NÄHTAVUS JA LÄBIPAISTVUS

Sätted liidu pakutavate rahaliste vahendite nähtavuse kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 XII lisaga.

Sätted, millega tagatakse lõppsaajate jaoks teabele juurdepääs.

24. AINUÕIGUS

Sätted, millega nähakse ette, missugustel tingimustel on fondifondi valitsejal või finantsvahendajal lubatud uut investeerimisettevõtjat asutada.

25. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Vaidluste lahendamist käsitlevad sätted.

26. KONFIDENTSIAALSUS

Sätted selle kohta, missuguste rahastamisvahendi elementide suhtes kehtivad konfidentsiaalsusklauslid. Vastasel juhul loetakse kogu muu teave avalikuks.

Käesoleva lepingu raames jõustuvad konfidentsiaalsuskohustused ei takista nõuetekohast aruandlust investoritele, sealhulgas avalikku raha pakkuvatele investoritele.

27. LEPINGU MUUTMINE NING ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE ÜLEANDMINE

Lepingu võimaliku muutmise ulatust, tingimusi ja lõpetamist määravad sätted.

Sätted, millega keelatakse finantsvahendajal ilma korraldusasutuse eelneva loata ühtegi õigust või kohustust üle anda.

A LISA	:	määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 kohaselt nõutav eelhindamine, millega rahastamisvahendit põhjendatakse.
B LISA	:	rahastamisvahendi äriplaan, sh investeerimisstrateegia ning investeerimis-, garantii- ja laenuandmispõhimõtete kirjeldus.
C LISA	:	rahastamisvahendi kirjeldus, mis tuleb kooskõlastada rahastamisvahendi üksikasjalike standardtingimustega ning milles tuleb kinnitada rahastamisvahendite finantsnäitajad.
D LISA	:	seire- ja aruandlusvormid.

(1) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

II LISA

VKEdele antav laen, mis põhineb jagatud riskiga laenu mudelil (jagatud riskiga laen)

Jagatud riskiga laenu põhimõtte skeem

Rahastamisvahendi struktuur

Jagatud riskiga laen (rahastamisvahend) toimib laenufondina, mille asutab finantsvahendaja programmist ja finantsvahendajalt laekunud osamaksetega, et rahastada uute laenude portfelli; välistatud on olemasolevate laenude refinantseerimine laenufondist.

Jagatud riskiga laen tehakse kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub asjaomastest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on

1.	kombineerida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi ja finantsvahendaja ressursse, et toetada VKEsid, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 4, ja

2.	pakkuda VKEdele lihtsamini kättesaadavat rahastust, tagades finantsvahendajale rahalise toetuse ja krediidiriski jagamise ning pakkudes seega VKEdele intressimäära vähendamise ja vajaduse korral tagatise vähendamisega seotud soodustingimustel rohkem vahendeid.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist finantsvahendajale antud toetus ei tohi tõrjuda välja muude era- või avaliku sektori investorite pakutavat raha.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse finantsvahendajale rahalisi vahendeid, et luua VKEdele suunatud uute laenude portfell ning paralleelselt osaleda laenupõhiselt selle portfelli VKE laenude kahju/tagastamata summade katmises ja sissenõudmises sellises proportsioonis, mis on samaväärne vahendisse tehtud programmimaksega.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitoetusele võidakse fondifondist pakkuda omavahendeid, mis kombineeritakse finantsvahendaja ressurssidega. Sellisel juhul osaleb fondifond proportsionaalselt laenuportfelli eri toetuste vahelises riskijagamises. Kui fondifondi pakutavate ressursside puhul on tegemist riigiabi vahenditega, tuleb järgida riigiabi eeskirju.

Riigiabi mõju

Jagatud riskiga laen kavandatakse riigiabita vahendina, mis tähendab, et finantsvahendaja turutingimustega kooskõlas olev tasustamine, rahalise soodustuse täielik edasiandmine finantsvahendajalt lõppsaajatele ning lõppsaajate rahastamine toimuvad kohaldatava vähese tähtsusega abi määruse alusel.

a) Abi finantsvahendaja ja fondifondi tasandil on välistatud, kui

1.	finantsvahendaja ja korraldusasutus või fondifond kannavad mis tahes ajal kahju ja saavad kasu proportsionaalselt oma osamaksetega (pro-rata) ning finantsvahendaja osalus riskijagamislaenus on majanduslikult oluline, ja

finantsvahendaja ja fondifondi tasu (st halduskulud ja/või teenustasud) vastab turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras, näiteks siis, kui fondifond on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse kaudu või kui tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ja riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab finantsvahendajale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei toimu meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid — mistõttu ei loeta teda abi saajaks — piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle, ning

rahastamisvahendile suunatud programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus antakse intressimäära vähendamise vormis lõppsaajatele täiel määral edasi. Finantsvahendaja valimisel peab korraldusasutus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõikega 2 hindama hinnakujunduspõhimõtteid ja metoodikat, mille alusel rahaline soodustus lõppsaajatele edasi antakse.

Kui finantsvahendaja ei anna kogu rahalist soodustust lõppsaajatele edasi, kantakse avaliku sektori osamakse väljamaksmata osa korraldusasutusele tagasi.

b) VKEde tasandil

VKEde tasandil peab laen vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga portfelli kantud laenu puhul arvutab finantsvahendaja brutotoetusekvivalendi, kasutades järgmist arvestusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × (rahastamise kulu (tavapraktika) + riski kulu (tavapraktika) — kõik tasud, mida korraldusasutus nõuab finantsvahendajale tehtavate programmimaksete eest × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates) × riskijagamismäär.

Kui jagatud riskiga laenu rakendamiseks arvutatakse brutotoetusekvivalent eespool esitatud valemiga, loetakse vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 ettenähtud nõue täidetuks. Minimaalse tagatise nõue puudub.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et esitatud valemiga arvutatud brutotoetusekvivalent ei ole väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 3 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud abi kogusumma ei tohi kolme arvestusaasta jooksul ületada 200 000 eurot, võttes arvesse lõppsaajate suhtes kohaldatavat vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimiseeskirja.

Lõppsaajale antav tehniline abi või muu toetus kumuleeritakse arvutatud brutotoetusekvivalendiga.

Kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul peab abi vastama kalandust käsitleva vähese tähtsusega abi määruse asjakohastele eeskirjadele.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatud tegevuse suhtes kehtivad üldeeskirjad.

Laenuandmispõhimõtted

a) Korraldusasutuse või fondifondi tehtav väljamakse finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjakohane korraldusasutus avaliku sektori osamakse programmist üle fondifondi või finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse jagatud riskiga laenude fondi. Ülekandmine toimub osade kaupa ja järgides määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmäärasid.

Eesmärgiks seatud laenumaht ja intressimäära vahemik kinnitatakse eelhindamise käigus kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ning seda arvestatakse vahendi liigi määramisel (ringrahastamist võimaldav või mittevõimaldav vahend).

b) Uute laenude portfelli loomine

Finantsvahendajal tuleb lisaks oma praegusele laenutegevusele luua eelnevalt kindlaks määratud piiratud ajavahemiku jooksul uute rahastamiskõlblike laenude portfell, mida osaliselt rahastatakse programmi raames väljamakstud vahenditest rahastamislepingus kokkulepitud riskijagamismäära ulatuses.

VKEdele suunatud rahastamiskõlblikud laenud (vastavalt eelnevalt määratletud toetuskõlblikkuskriteeriumidele laenu kaupa ja portfelli tasandil) lisatakse automaatselt portfelli, esitades vähemalt korra kvartalis lisamist käsitlevad teated.

Finantsvahendaja peab rakendama järjekindlat laenuandmispoliitikat (eeskätt portfelli hajutamise osas), mis võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ja riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt majandusharu standarditele ja korraldusasutuse finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele.

Finantsvahendajad korraldavad lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ja asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c) Rahastamisvahendile tagasimakstud ressursside uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasimakstud ressursse kasutatakse kas uuesti sama rahastamisvahendi raames (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või kasutatakse neid pärast korraldusasutusele või fondifondile tagasimaksmist kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 44.

Kui sama rahastamisvahendi raames toimub ringrahastamine, tehakse summad, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest makstud toetusele ning mis hüvitatakse ja/või mille finantsvahendaja lõppsaajatele antud laenudest investeerimiseks ettenähtud ajavahemikul tagasi nõuab, põhimõtteliselt sama rahastamisvahendi raames uuesti kasutamiseks kättesaadavaks. See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Kui korraldusasutusele või fondifondile makstakse aga otse tagasi, siis peavad tagasimaksed toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid (proportsionaalselt riskijagamismäära alusel), ii) VKE laenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi (vastavalt riskijagamismäärale) ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d) Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab kooskõlas oma sisesuuniste ja -menetlustega iga rahastamisvahendist rahastatud tagasimaksmata VKE laenu suhtes sissenõudmiseks ettenähtud meetmed.

Finantsvahendaja poolt tagasinõutud summad (ilma tagasinõudmis- ja võõrandamiskuludeta, kui need on olemas) jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel võrdeliselt jagatud riskiga.

e) Muud

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusest rahastamisvahendile tekkivat intressi ja muid tulusid kasutatakse vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Hinnakujunduse kohta ettepanekut tehes esitab finantsvahendaja hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika, millega tagatakse, et programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus antakse rahastamiskõlblikele VKEdele täiel määral edasi. Hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika hõlmavad järgmisi elemente:

1)	finantsvahendaja osaluse intressimäär kehtestatakse turupõhiselt (st vastavalt finantsvahendaja enda põhimõtetele);

üldist intressimäära, mida arvestatakse rahastamiskõlblikele VKEdele antavatelt portfelli lisatud laenudelt, tuleb vähendada proportsionaalselt programmi avaliku sektori osamaksest eraldatud summaga. Selles vähendamises võetakse arvesse teenustasusid, mida võib korraldusasutus võtta programmi osamaksu pealt;

3)	riigiabi käsitlevas osas esitatud brutotoetusekvivalendi arvutusmeetodit kohaldatakse iga portfelli lisatud laenu suhtes;

4)	hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika jäävad rahastamiskõlblikkusperioodi vältel samaks.

Programmist rahastamisvahendisse tehtav makse: summa ja määr (toote üksikasjad)

Tegelik riskijagamismäär, programmi avaliku sektori toetus ja laenude intressimäär põhinevad eelhindamise järeldustel ning peavad tagama, et lõppsaajate kasu vastab vähese tähtsusega abi eeskirjale.

Sihtportfelli jagatud riskiga laenu suurus kinnitatakse rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise raames (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 37) ja selle juures võetakse (vajaduse korral) arvesse vahendi ringrahastamise meetodit. Laenude sihtportfelli koosseis määratakse kindlaks nii, et oleks tagatud riskide hajutamine.

Eelhindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägi kõrvaldamiseks tuleb määrata kindlaks jagatud riskiga laenu eraldis ja riskijagamise määr, kuid igal juhul tuleb järgida käesolevas dokumendis sätestatud tingimusi.

Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismäära alusel määratakse iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu puhul kindlaks rahastamiskõlbliku laenu põhisumma osa, mida programmist rahastatakse.

Finantsvahendajaga kokkulepitud riskijagamismäära alusel määratakse kindlaks vastavalt finantsvahendaja poolt ja programmimaksest kaetava kahju riskipositsioon.

Programmist rahastamisvahendisse tehtav makse (tegevus)

Jagatud riskiga laenude instrumendist rahastatav portfell hõlmab ainult VKEdele suunatud uusi laene, välistades olemasolevate laenude refinantseerimise. Portfelli lisamise kõlblikkuskriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele, ning koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus. Finantsvahendajal peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos. Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase liikmesriigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja tasumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse laenude jaoks, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Laenuportfelli loomise tavaline kestus on soovitatavalt kuni neli aastat alates rahastamislepingu allkirjastamisest (korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahel).

Laenuandmine ja riskide jagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

—	delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklites 12 ja 13 sätestatud tulemustasud;

—	lisaks programmi osamaksele teeb finantsvahendaja kohalikel turutingimustel oma osamakse, mis moodustab vähemalt 25 % kogu rahastamiskohustusest, mille alusel jagatud riskiga laenude instrumendi raames VKEdele laenu antakse;

—	kahjud ja tagasinõutavad summad mõjutavad võrdeliselt riskijagamismääraga finantsvahendaja ja korraldusasutuse asjakohaseid kohustusi.

Eeldatav riskijagamismäär määratakse kindlaks eelhindamise järelduste alusel, milles põhjendatakse rahastamisvahendi toetamist.

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad

Liikmesriikides asuvad avaliku ja erasektori asutused, millel on seadusega lubatud anda laenu ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud asutused, millel on õigus laenu anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema ELi ja riikliku õiguse, asjakohase programmi ja rahastamislepingu alusel rahastamiskõlblikud. Laenu allkirjastamise kuupäeval peavad olema täidetud järgmised toetuskõlblikkuskriteeriumid:

a)	laenu saaja on mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja („VKE” (sealhulgas üksikettevõtjad/füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (2) (3);

b)	laenu saaja ei ole VKE, kes tegutseb vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktides d–f määratletud sektorites;

c)	laenu saaja ei tegutse ühes või mitmes piirangutega sektoris (4);

d)	laenu saaja ei ole riigiabi eeskirjades määratletud raskustes olev äriühing;

e)	laenu saajal ei ole finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantsasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid.

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantsvahendaja annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mida kaasrahastatakse programmist jagatud riskiga laenude instrumendi kaudu. Laenude tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 osutatud eelhindamisel.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis võib hõlmata ka ettevõtete omandiõiguste üleandmist tingimusel, et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel;

b)	käibekapitali soetamine seoses arendus- või laiendustegevusega, mis on punktis a osutatud tegevustega seonduv kõrvaltegevus (mille kõrvalist laadi tõendab muu hulgas VKE äriplaan ja rahaliste vahendite summa).

Portfelli lisatud laenud peavad alati vastama järgmistele toetuskõlblikkuskriteeriumidele:

c)	laenud peavad olema uued, mitte antud olemasolevate laenude refinantseerimiseks;

jagatud riskiga laenude portfelli lisatud laenu põhisumma i) on eelhinnangu põhjal kuni 1 000 000 eurot ja ii) antakse selliste tingimuste alusel, mis ei muuda kolme majandusaasta vältel brutotoetusekvivalenti ühegi lõppsaaja puhul suuremaks kui 200 000 eurot (või 100 000 eurot maanteevedude puhul ja 30 000 eurot kalandus- ja vesiviljelussektoris); rahastamiskõlblikud VKEd võivad taotleda kõnealuse rahastamisvahendi raames eraldatud laene rohkem kui ühe korra tingimusel, et nimetatud brutotoetusekvivalendi piirnormi järgitakse täielikult;

e)	laenudest rahastatakse üht või mitut lubatud eesmärki eurodes ja/või asjaomase õigusruumi riiklikus vääringus ning vajaduse korral mis tahes muus vääringus;

f)	laene ei anta vahefinantseerimislaenude, allutatud laenude ega kvaasiomakapitali vormis;

g)	laene ei anta vaba tagasimaksega krediidiliinide vormis;

h)	laenudele koostatakse tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed ja/või üks lõppmakse (bullet payment);

i)	laenudest ei rahastata pelka finantstegevust või kinnisvara arendamist, kui see toimub finantsinvesteerimistegevusena, ning sellest ei rahastata tarbimislaenude pakkumist;

j)	laenude miinimumtähtaeg on 12 kuud koos asjakohase tähtajapikendusega (kui see on olemas) ja maksimumtähtaeg on 120 kuud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema kooskõlas rahastamisvahendit finantseeriva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjakohase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise eeldatavate tulemustega. Neid tuleb jagatud riskiga laenude instrumendi puhul mõõta ja esitada vähemalt korra kvartalis ja need peavad olema kooskõlas vähemalt määruse nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (tööhõive kasv, VKEde arv, ...) kuuluvad muude näitajate hulka

rahastatud laenude/projektide arv;

rahastatud laenude summad;

tagastamata laenud (arvud ja summad);

tagasi makstud vahendid ja tulu.

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Finantsvahendaja vähendab lõppsaajatelt iga portfelli lisatud rahastamiskõlbliku laenu raames nõutavat üldist tegelikku intressimäära (ja vajaduse korral tagatispõhimõtteid), võttes arvesse jagatud riskiga laenu soodsaid rahastamis- ja riskijagamistingimusi.

Rahastamisvahendisse suunatud programmi avaliku sektori osamaksest tulenev kogu rahaline soodustus antakse intressimäära vähendamise vormis lõppsaajale edasi. Finantsvahendaja jälgib lõppsaajate brutotoetusekvivalenti ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas osas. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

(1) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(2) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (teatavaks tehtud dokumendi numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(3) Vähem kui 250 töötajaga ettevõte, mille käive jääb alla 50 miljoni euro või millel on koguvarasid vähem kui 43 miljoni euro väärtuses; ei kuulu ka nimetatud künniseid ületavasse rühma. Komisjoni soovituses öeldakse, et „ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist”.

(4) Järgmiste majandussektorite kohta kasutatakse kokkuvõtlikku nimetust „piirangutega sektorid”:

a)	ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;

b)	tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid. Tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;

c)	relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või abivahend;

d)	kasiinod. Kasiinod ja samaväärsed ettevõtted;

IT-sektori piirangud. Teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mis on seotud elektrooniliste andmeprogrammide või lahendustega, mille i) otsene eesmärk on toetada a) punktides a ja d osutatud piirangutega sektoritesse kuuluvat tegevust, b) interneti hasartmänge ja internetikasiinosid või c) pornograafiat, või mille ii) eesmärk on võimaldada ebaseaduslikult a) siseneda elektroonilistesse andmesidevõrkudesse või b) laadida alla elektroonilisi andmeid;

f)	bioteaduste sektori piirangud. Toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMO).

III lisa

Piiratud portfelligarantii VKEdele (piiratud garantii)

Piiratud garantii skeem

Sidusrühmade ja piiratud garantii katvuse vaheline seos

Rahastamisvahendi struktuur

Piiratud portfelligarantiiga tagatakse krediidiriski katmine iga laenu puhul eraldi kuni maksimaalse kahjusummani (ülempiir) eesmärgiga luua VKEdele uute laenude portfell.

Korraldusasutus teeb piiratud portfelligarantii kättesaadavaks sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on

1)	võimaldada sihtgruppi kuuluvatele VKEdele parem juurdepääs rahalistele vahenditele, tasandades nii konkreetseid ja hästi tuvastatud erinevusi turgude vahel;

2)	võimendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil toetust VKEde rahastamisele, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 4.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse programmist teeb korraldusasutus ja see toimib garantiifondina, mida haldab finantsvahendaja. Nimetatud osamakse ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid garantiisid.

Finantsvahendaja hallatav garantiifond paigutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist saadud raha uute laenude portfelle loovatesse finantseerimisasutustesse juhul, kui lõppsaajad ei täida oma kohustusi.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Piiratud garantii vahendit rakendatakse ühe või enama finantseerimisasutuse loodud uute laenude portfelli katmiseks.

Finantseerimisasutused, kes uute laenude portfelle koostavad, arvestavad rahastamiskõlblikele VKEdele laene väljastades, et kahju korral on neil olemas osaline garantii kuni piirsumma ulatuses.

Garantiist tulenev rahaline soodustus tuleb edasi anda lõppsaajatele (nt laenude intressimäära alandamise või/ja tagatisenõude vähendamise kaudu, ent alati peab programmi avaliku sektori osamaksest tulenev rahaline soodustus jõudma täies ulatuses lõppsaajani).

Riigiabi mõju

Piiratud portfelligarantii kavandatakse riigiabita vahendina, mis tähendab, et see peab vastama turutingimustele garantiifondi haldava finantsvahendaja tasandil ja uute laenude portfelle koostavate finantseerimisasutuste tasandil ning lõppsaajatele antav abi peab vastama kohaldatavale vähese tähtsusega abi määrusele.

a) Abi fondifondi, garantiifondi haldava finantsvahendaja ning uute laenude portfelle koostava finantseerimisasutuse tasandil on välistatud, kui

finantsvahendaja ja fondifondi tasu (s.o halduskulud ja/või teenustasud) vastab turul kehtivatele tasustamistingimustele võrreldavas olukorras, näiteks siis, kui fondifond on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse kaudu või kui tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ja riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab finantsvahendajale Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamakse üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei toimu meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid — mistõttu ei loeta teda abi saajaks — piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle, ja

2)	finantseerimisasutus valitakse avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetlusega, et koostada uute laenude portfell oma vahenditega, ja finantseerimisasutuse oma riskiga, mis ei ole mingil juhul vähem kui 20 % laenusummast (iga laenu puhul eraldi), ja

lisaks antakse programmi avaliku sektori osamaksest tulenevad rahalised soodustused täielikult edasi lõppsaajatele intressimäära alandamise kujul. Finantsvahendaja valikul peab korraldusasutus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõikega 2 hindama selle hinnapoliitikat ja rahaliste soodustuste lõppsaajale edasiandmise metoodikat.

Kui finantsvahendaja ei anna kogu rahalist soodustust edasi lõppsaajatele, siis kantakse avaliku sektori osamakse sidumata osa tagasi korraldusasutusele.

Garantii peab olema seotud konkreetse rahalise tehinguga, mille maksimumsumma on fikseeritud ja mis on ajaliselt piiritletud.

b) Lõppsaaja tasandil

VKE tasandil peab garanteeritud laen vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga garantiiga portfellis oleva laenu jaoks peab finantsvahendaja välja arvutama brutotoetusekvivalendi, kasutades järgnevat arvestusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × riski kulu (tavapraktika) × garantiimäär × garantii ülemmäär × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates).

Kui brutotoetusekvivalent on arvutatud ülal esitatud valemi abil piiratud portfelligarantii instrumendi jaoks, siis loetakse, et vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 sätestatud nõuded on täidetud.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et esitatud valemiga arvutatud brutotoetusekvivalent ei oleks väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 6 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Lõppsaajale antav tehniline abi või muu toetus kumuleeritakse arvutatud brutotoetusekvivalendiga.

Kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul peab abi vastama kalandust käsitleva vähese tähtsusega abi määruse asjakohastele eeskirjadele.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatud tegevuste suhtes kehtivad üldeeskirjad.

Garantii andmise põhimõtted

a) Ülekanne korraldusasutuselt finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahelise rahastamislepingu allkirjastamist kannab asjakohane korraldusasutus avaliku sektori osamaksed programmist üle fondifondi või finantsvahendajale, kes paigutab sellised toetused sihtotstarbelisse garantiifondi. Ülekandmine toimub osade kaupa ja järgides määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmäärasid.

b) Uute laenude portfelli loomine

Finantseerimisasutused on kohustatud ettemääratud piiratud ajaperioodi jooksul looma uusi VKEde laenude portfelle. Uued VKEde laenud tagatakse laenude kaupa osaliselt programmi osamaksest kuni teatud piirsummani (ülempiir). Rahastamiskõlblikud VKEde laenud lisatakse automaatselt portfelli juhul, kui nad vastavad varem kindlaksmääratud laenude lisamise kriteeriumitele.

VKEde laenude lisamine toimub automaatselt pärast seda, kui garantiifondi haldav finantsvahendaja on saanud teatise lisamise kohta, mis tuleb esitada vähemalt kord kvartalis kuni vastava lisamisperioodi lõpuni.

Finantseerimisasutused peavad rakendama järjekindlat laenupoliitikat portfelli hajutamiseks, mis võimaldaks usaldusväärset portfelli haldust ning riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal vastavalt majandusharu standarditele ja korraldusasutuse finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele.

Finantseerimisasutused korraldavad lõppsaajatele antavate laenude kindlakstegemise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning finantsvahendaja ja uute laenude portfelli koostava finantseerimisasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c) Kahju katmine

Piiratud portfelligarantiiga kaetakse kahju, mida kannavad finantseerimisasutused seoses iga rahastamiskõlbliku VKE laenu tagastamata jätmisega, vastavalt garantiimäärale, mille ülempiir on 80 %.

Kahju, mida kaetakse piiratud portfelligarantii abil rahastamiskõlblike VKEde laenude portfelli suhtes, ei tohi kokku ületada garantii piirsummat.

Käesoleva rahastamisvahendi alusel suurimaks võimalikuks kohustuseks olev piirsumma on vastava laenuportfelli mahu korrutis garantiimääraga ja garantii piirsumma määraga.

Garantii piirsumma määr tehakse kindlaks eelneva riskihindamise käigus vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktile b ja delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklile 8.

Kaetav kahju hõlmab maksmisele kuuluvaid ja laekumata põhisummasid ning standardintressi (kuid ei hõlma viiviseid ning kõiki muid kulusid ja kulutusi).

d) Garantii maksmine

Pärast kohustuste täitmata jätmisega seotud kahjujuhtumit maksab garantiifondi haldav finantsvahendaja finantseerimisasutusele garantiimaksed välja tavaliselt 60 päeva jooksul.

Hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted

Finantsvahendaja peab esitama metoodika, millega tagatakse, et programmi avaliku sektori osamaksest tulenevad rahalised soodustused jõuavad täielikult rahastamiskõlblike VKEdeni. Finantseerimisasutuse hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted peavad olema kooskõlas nimetatud metoodikaga. Hinnakujunduse ja tagatise põhimõtted ning metoodika peavad sisaldama järgmisi elemente:

1)	rahastamisvahendiga kaetakse kuni 80 % iga rahastamiskõlbliku VKE laenu riskidest (kuni piirsummani);

2)	programmi avaliku sektori osamaksest tulenev kogu rahaline soodustus peab jõudma laenukõlblike VKEdeni finantseerimisasutuse poolt rakendatavate intressimäärade ja/või tagatisenõuete vähendamise kaudu;

3)	riigiabi käsitlevas osas esitatud brutotoetusekvivalendi arvutust rakendatakse iga portfelli lisatava laenu suhtes;

4)	garantiifondi haldav finantsvahendaja ei nõua finantseerimisasutuselt garantii eest tasu;

finantseerimisasutus vähendab iga portfellis oleva rahastamiskõlbliku VKE laenu üldist intressimäära ja/või tagatisnõuet vastavalt hinnakujunduse põhimõtetele ja metoodikale, tagades rahalise soodustuse täieliku edasiandmise. Finantsvahendaja hindab finantseerimisasutuse pakutavat intressimäära vähendamise taset ja kinnitab selle pärast vastavat analüüsi ja hoolsuskohustuse auditit ning see loetakse üheks portfelli lisatavate VKEde laenude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumiks;

korraldusasutus võib eelhindamise põhjal, mille abil identifitseeritakse sihtrühma kuuluvad VKEd, ja eelneva riskide hindamise alusel, mille põhjal selgitatakse välja riskid, otsustada nõuda lõppsaajatelt garantiitasusid. Sellisel juhul arvutatakse brutotoetusekvivalent eespool riigiabi käsitlevas osas esitatud valemi abil või viiakse kooskõlla garantiiteatise tingimustega. Lõppsaajate makstavad tasud makstakse tagasi garantiifondi tagastatavate ressurssidena määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 43 mõistes;

7)	hinnakujunduse põhimõtted ja metoodika jäävad muutumatuteks kogu kõlblikkusperioodi jooksul.

Finantseerimisasutusele antava garantii summa ja määr (toote üksikasjad)

Piiratud portfelligarantii peab vastama delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 8 sätestatud tingimustele.

Garantii ülemmäär määratakse kindlaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti b ning delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 8 kohase eelhindamisega ja see ei tohi ühelgi juhul ületada 25 %. Garantii võib katta nii eeldatavat kui ka ootamatut kahju.

Programmi osamaksest rahastatava garantii kordaja defineeritakse järgnevalt:

kordaja = (1/garantiimäär) × (1/garantii ülemmäär).

Kordaja suhe peab põhinema eelneval riskihinnangul ja olema 5 või kõrgem.

Osaliselt garantiiga kaetud sihtportfelli suurus peab põhinema eelhindamise järeldustel, mis õigustavad selle rahastamisvahendi (määrus (EL) nr 1303/2013, artikkel 37) toetamist, ning võtma vajadusel arvesse vahendi ringkasutust. Laenude sihtportfelli koosseis määratakse kindlaks nii, et oleks tagatud riskide hajutamine.

Garantii andmine finantseerimisasutusele (tegevus)

Garantii-instrumendiga tagatud laenuportfell peab sisaldama uusi lõppsaajatele antavaid laene; tuleb välistada olemasolevate laenude refinantseerimine. Portfelli lisamise kõlblikkusekriteeriumid määratakse kindlaks vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele, ning koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus. Finantseerimisasutustel peab olema portfelli riskiprofiili kohta mõistlik prognoos (nt sektoripõhine kontsentratsioonipiirang). Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase riigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Finantseerimisasutus hindab eelnevalt laenude tagasisaamise määra, mida kasutab, et välja arvutada portfellis olevatelt lepingurikkujatelt eeldatavalt tagasi saadav summa, mis mõjutab garantii ülemmäära hindamist.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Seoses lõppsaajale antud laenuga tähendab kohustuste täitmata jätmine, et i) finantseerimisasutus saab iga hetk tõendada (tegutsedes vastavalt oma sise-eeskirjadele ja nagu kajastatud tema finants- ja regulatiivaruandluses), et lõppsaaja ei suuda tõenäoliselt täita oma maksekohustusi, või ii) lõppsaaja on jätnud täitmata kõik oma vastava VKE laenu maksekohustused ja see on jätkunud nii vähemalt 90 järjestikuse kalendripäeva jooksul.

Kestus

Rahastusvahendi garantiiperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmimakset kasutatakse garantii andmiseks laenudele, mis makstakse lõppsaajatele välja hiljemalt 31. detsembril 2023.

Garanteeritud laenude portfelli loomise tavaline kestus on soovitatavalt kuni neli aastat alates rahastamislepingu allkirjastamisest (korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahel).

Riskide jagamine finantseerimisasutuse tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse, finantsvahendaja ja finantseerimisasutuse vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

—	finantseerimisasutuse oma krediidirisk ei tohi olla ühegi laenu puhul väiksem kui 20 %;

—	finantseerimisasutus kohustub looma uute laenude portfelli oma ressurssidega;

—	piiratud garantiist saadav rahaline soodustus antakse täielikult edasi VKEdest lõppsaajatele;

—	finantsvahendaja tasud vastavad delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitele 12 ja 13.

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad ja finantseerimisasutused

Finantsvahendajad võivad olla liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, millel on seaduslik õigus pakkuda laenugarantiisid ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis.

Finantseerimisasutused võivad olla liikmesriigis asutatud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, millel on seaduslik õigus anda laenu ettevõtjatele, kes tegutsevad rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud asutused, millel on õigus laenu anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema ELi ja riikliku õiguse, asjakohase programmi ja rahastamislepingu alusel rahastamiskõlblikud. Vastava VKE garantiid käsitleva dokumendi väljastamise kuupäeval peab lõppsaaja vastama järgmistele kõlblikkuskriteeriumidele:

a)	ta on mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja („VKE” (sealhulgas üksikettevõtjad/füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (2).

b)	ta ei ole VKE, kes tegutseb vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktides d–f määratletud sektorites;

c)	ta ei tegutse ühes ega mitmes piirangutega sektoris (3);

d)	ta ei ole riigiabi eeskirjades määratletud raskustes olev äriühing;

e)	tal ei ole finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid.

Lisaks peab lõppsaajatel olema investeerimise ja garanteeritud laenu tagasimaksmise ajal ühes liikmesriigis registreeritud tegevuskoht ning majandustegevus, mille tarbeks garanteeritud laen välja maksti, peab toimuma asjaomases liikmesriigis ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi piirkonnas/õigusruumis.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantseerimisasutus annab lõppsaajatele laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mis on garanteeritud programmi raames piiratud garantiiportfelli rahastamisvahendi abil. Garantiide ja laenude tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikes 2 osutatud eelhindamisel.

Laene kasutatakse üksnes järgmistel lubatud eesmärkidel:

a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis võib hõlmata ka ettevõtete omandiõiguste üleandmist tingimusel, et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel;

b)	käibekapitali soetamine seoses arendus- või laiendustegevusega, mis on punktis 1 osutatud tegevustega seonduv kõrvaltegevus (mille kõrvalist laadi tõendab muu hulgas VKE äriplaan ja rahaliste vahendite summa).

Portfelli lisatud laenud peavad alati vastama järgmistele toetuskõlblikkuskriteeriumidele:

c)	laenud peavad olema uued, mitte antud olemasolevate laenude refinantseerimiseks;

portfelli lisatava laenu garanteeritud osa i) tohib olla eelhindamise alusel kuni 1 500 000 eurot ja ii) see antakse tingimustel, mis ei põhjusta kolme majandusaasta vältel iga lõppsaaja puhul brutotoetusekvivalendi tõusu üle 200 000 euro (või 100 000 euro maanteevedude puhul ja 30 000 euro kalandus- ja vesiviljelussektoris). Rahastamiskõlblikud VKEd võivad taotleda kõnealuse rahastamisvahendi raames eraldatud laene rohkem kui ühe korra tingimusel, et nimetatud brutotoetusekvivalendi piirväärtust järgitakse täielikult;

e)	laenudest rahastatakse üht või mitut lubatud eesmärki eurodes ja/või asjaomase õigusruumi riiklikus vääringus ning vajaduse korral mis tahes muus vääringus;

f)	laene ei anta vahefinantseerimislaenude, allutatud laenude või kvaasiomakapitali vormis;

g)	laene ei anta vaba tagasimaksega krediidiliinide vormis;

h)	laenudele koostatakse tagasimaksegraafik, milles nähakse ette regulaarsed tagasimaksed ja/või üks lõppmakse (bullet payment);

i)	laenudest ei rahastata pelka finantstegevust või kinnisvara arendamist, kui see toimub finantsinvesteerimistegevusena, ning sellest ei rahastata tarbimislaenude pakkumist;

j)	laenude miinimumtähtaeg on 12 kuud ja maksimumtähtaeg on 120 kuud.

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema kooskõlas rahastamisvahendit finantseeriva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjakohase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamise eeldatavate tulemustega. Neid tuleb mõõta ja neist tuleb vähemalt kord kvartalis garantiifondile aru anda ja need peavad olema kooskõlas vähemalt määruse nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (tööhõive kasv, VKEde arv, …) kuuluvad muude näitajate hulka

garanteeritud laenude arv;

garanteeritud laenude maht;

tagastamata laenude arv;

tagastamata laenude väärtus;

rakendatud/taotletud garantiid (arv, summa);

vabad vahendid ja tulu (nt saadud intressid).

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Programmi avaliku sektori osalusest rahastamisvahendis tulenev rahaline soodustus tuleb täielikult edasi anda lõppsaajatele (garantiieelis).

Rahastamiskõlblike VKEde rahalise soodustuse tõenduseks on rahastamisasutuse poolt nõutava üldise intressimäära vähendamine ja/või tagatisnõude vähendamine sellise VKE laenu puhul.

Finantsvahendaja jälgib lõppsaajate brutotoetusekvivalenti ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas osas.

Nimetatud põhimõtted sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja ning finantsvahendaja ja uute laenude portfelle koostavate finantseerimisinstitutsioonide vahelistes lepingutes.

(2) Vähem kui 250 töötajaga ettevõte, mille käive jääb alla 50 miljoni euro või millel on koguvarasid vähem kui 43 miljoni euro väärtuses; ei kuulu ka selliseid nimetatud künniseid ületavasse rühma. Komisjoni soovituses öeldakse, et „ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist.”

(3) Järgmiste majandussektorite kohta kasutatakse kokkuvõtlikku nimetust „piirangutega sektorid”:

a)	ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;

b)	tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid. Tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;

c)	relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või abivahend;

d)	kasiinod. Kasiinod ja samaväärsed ettevõtted;

f)	bioteaduste sektori piirangud. Toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMO).

IV lisa

Energiatõhususe ja taastuvenergia laen elamuehitussektoris (renoveerimislaen)

Renoveerimislaenu põhimõtte skeem

Rahastamisvahendi struktuur

Renoveerimislaenu antakse laenufondist, mille asutab finantsvahendaja osamaksudega programmist ja finantsvahendajalt endalt, et rahastada uute antud laenude portfelli, mida ei kasutata olemasolevate laenude refinantseerimiseks.

Renoveerimislaenu antakse sellise tegevuse raames, mis kuulub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava programmi prioriteetsete suundade hulka ja mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 nõutud eelhindamise käigus.

Vahendi eesmärk

Vahendi eesmärk on pakkuda soodustingimustel laene ruume (korter, sotsiaalmajutus või eramu) omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või vabakutselistele, samuti omanike nimel või heaks tegutsevatele haldajatele või muudele õigussubjektidele, et teha renoveerimistöid, mis on nõutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaks korraldusasutuselt finantsvahendajale ei tohi välja tõrjuda muude era- või avaliku sektori investorite pakutavaid rahastamisvõimalusi.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmist pakutakse finantsvahendajale rahalisi vahendeid, et luua uute laenude portfell ning paralleelselt osaleda laenupõhiselt selle portfelli laenude kahju/tagastamata summade katmises ja sissenõudmises sellises proportsioonis, mis on samaväärne vahendisse tehtud programmimaksega.

Fondifondide struktuuri korral kannab fondifond osamaksu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmilt üle finantsvahendajale.

Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi osamaksule võib fondifond anda oma vahendeid, mis liidetakse finantsvahendaja rahaliste vahenditega. Fondifond võtab sel juhul proportsionaalselt osa riskijagamisest eri osamaksude vahel laenuportfellis. Riigiabieeskirjadest tuleb kinni pidada ka selliste rahaliste vahendite suhtes, kui need on avaliku sektori vahendid.

Riigiabi mõju

Renoveerimislaen kavandatakse riigiabita vahendina, s.o turunõuetele vastav tasu finantsvahendaja jaoks, rahalise soodustuse finantsvahendaja poolt lõppsaajatele täielikult edasi andmine ja lõppsaajatele antavad rahastamisvahendid kuuluvad kohaldatava vähese tähtsusega abi määruse alla.

a) Abi finantsvahendaja ja fondifondi tasandil on välistatud, kui

1)	finantsvahendaja ja korraldusasutus või fondifond kannavad mingil ajal kahju ja saavad kasu võrdeliselt oma osamaksuga (pro rata) ning renoveerimislaenu rahastamisvahendis on majanduslikult oluline finantsvahendaja osalus, ja

finantsvahendaja ja fondifondi tasu (s.o halduskulud ja/või teenustasud) vastab turul kehtivatele tasustamise tingimustele võrreldavas olukorras, millega on tegemist, kui nad on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valimismenetluse kaudu või kui nende tasu on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklitega 12 ja 13 ning riik ei anna mingeid muid soodustusi. Kui fondifond ainult kannab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide osamaksu finantsvahendajale üle ning täidab avalikes huvides olevaid ülesandeid, tal ei toimu meetme rakendamise ajal äritegevust ja ta ei tee omavahenditega kaasinvesteeringuid — mistõttu ei loeta teda abi saajaks, — piisab sellest, kui fondifondi ei tasustata üle, ja

rahaline soodustus programmi riigi osamaksust rahastamisvahendis tuleb anda täiel määral edasi lõppsaajatele intressimäära vähendamise kujul. Finantsvahendaja valimisel hindab korraldusasutus delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artikli 7 lõike 2 kohaselt hinnakujunduse põhimõtteid ja rahalise soodustuse lõppsaajatele edasi andmise metoodikat.

Kui finantsvahendaja ei anna kogu rahalist soodustust lõppsaajatele edasi, kantakse väljamaksmata avaliku sektori rahaline osalus tagasi üle korraldusasutusele.

b) Abi omanike nimel tegutseva isiku tasandil (s.o ruume omavad füüsilised ja juriidilised isikud, vabakutselised, haldajad, muud õigussubjektid)

Abi omanike nimel tegutseva isiku tasandil on välistatud, kui

1)	isik ei saa otseülekandena riiklikku toetust ja

2)	isik annab kõik rahalised soodustused programmi avaliku sektori rahalisest osalusest edasi lõppsaajatele

c) Ilma majandustegevuseta või majandustegevusega omanike tasandil (juriidilised isikud või vabakutselised, üürileandjad ja omanikud, kes paigaldavad taastuvenergialahendusi, tarnides osa toodetud energiast võrku)

Omanikke, kes on füüsilised isikud ja keda ei peeta ettevõtjateks, sest nad ei tegele majandustegevusega, ei käsitata riigiabi saajatena.

Majandustegevusega tegelevad omanikud kvalifitseeruvad „ettevõtjateks” ja nende suhtes kehtivad riigiabieeskirjad. Nii on see eelkõige juhul, kui nad on üürileandjad (väljarentimine on majandustegevus), ja juhul, kui nad paigaldavad taastuvenergialahendusi, kui osa toodetud taastuvenergiast tarnitakse võrku (energia tarnimist võrku peetakse majandustegevuseks).

Majandustegevusega omanike tasandil peab abi vastama vähese tähtsusega riigiabi eeskirjadele.

Iga portfelli lisatava majandustegevusega omanikega seotud laenu kohta arvutab finantsvahendaja välja brutotoetusekvivalendi, kasutades järgmist arvutusmeetodit:

brutotoetusekvivalendi arvutamine = laenu nimisumma (eurodes) × (rahastamiskulud (tavapraktika) + riski kulu (tavapraktika) – teenustasud, mida võtab korraldusasutus programmi osamaksu pealt finantsvahendajalt) × kaalutud keskmine laenuperiood (aastates) × riskijagamismäär.

Kui renoveerimislaenu instrumendi puhul arvutatakse brutotoetusekvivalent välja ülal esitatud valemi järgi, siis loetakse, et vähese tähtsusega abi määruse (1) artiklis 4 ettenähtud nõue on täidetud. Minimaalse tagatisenõuet ei ole.

Kontrollimehhanismiga tagatakse, et ülalnimetatud valemi järgi arvutatud brutotoetusekvivalent ei ole väiksem kui vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 3 punkti c kohaselt arvutatud brutotoetusekvivalent.

Brutotoetusekvivalendiga arvutatud abi kogusumma ei või olla kolmeaastasel eelarveperioodil üle 200 000 euro, võttes arvesse vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimisreeglit lõppsaajate jaoks.

Lõppsaajale antava tehnilise abi või muu toetuse kumuleerimisel võetakse arvesse arvutatud brutotoetusekvivalenti.

Laenuandmispõhimõtted

a) Väljamaksmine korraldusasutuselt või fondifondist finantsvahendajale

Pärast korraldusasutuse ja fondifondi või finantsvahendaja vahel rahastamislepingu sõlmimist kannab asjaomane korraldusasutus avaliku sektori rahalised osalused programmist üle fondifondile või finantsvahendajale, kes paigutab sellised rahalised osalused spetsiaalsesse renoveerimislaenufondi. Ülekanne tehakse osamaksetena ja pidades kinni määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 ülemmääradest.

Sihtlaenumaht ja intressimääravahemik kinnitatakse eelhindamises kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 37 ja seda võetakse arvesse instrumendi laadi kindlaks määramiseks (uuendatav või mitteuuendatav instrument).

Rahastamisvahendi riskijagamine suurim määr lõppsaajate suhtes on 85 % (s.o vähemalt 15 % annab finantsvahendaja oma vahenditest).

b) Uute laenude portfelli loomine

Finantsvahendaja peab looma eelnevalt kindlaks määratud piiratud aja jooksul uute laenude portfelli, mida rahastatakse vastavalt rahastamislepingus kokku lepitud riskijagamismäärale (s.o rahastatakse i) programmi osamaksust, ii) finantsvahendaja oma vahenditest).

Rahastamiskõlblikkuskriteeriumide kohaselt eelnevalt üksiklaenude kaupa ja portfelli tasandil kindlaks määratud rahastamiskõlblikud laenud lisatakse automaatselt portfelli lisamisteadete esitamise teel vähemalt kvartalipõhiselt.

Finantsvahendaja rakendab järjekindlat laenuandmispoliitikat, eriti portfelli koosseisu osas, mis võimaldab usaldusväärset laenuportfelli haldamist ja riski hajutamist, seades samas eesmärgiks eelhindamise käigus tuvastatud turutõrgete vähendamise (lähtudes määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 37) ja püsides kooskõlas korraldusasutuse finantshuvide ja poliitika eesmärkidega.

Finantsvahendaja korraldab lõppsaajatele antavate laenude identifitseerimise, valimise, hoolsuskohustuse auditi, dokumenteerimise ja vormistamise kooskõlas oma standardmenetlustega ning asjaomases rahastamislepingus sätestatud põhimõtetega.

c) Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite uuesti kasutamine

Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis (ringrahastamine samas rahastamisvahendis) või neid kasutatakse pärast korraldusasutusele või fondifondi tagasi maksmist vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 44.

Ringrahastamise korral samas rahastamisvahendis tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvad ja finantsvahendaja poolt investeeringuteks ettenähtud aja jooksul tagastatud ja/või lõppsaajatele antud laenudest tagasi nõutud summad põhimõtteliselt kättesaadavaks uue kasutuse jaoks samas rahastamisvahendis. See määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 44 ja 45 osutatud ringrahastamise meetod lisatakse rahastamislepingusse.

Kui korraldusasutusele või fondifondile tehakse tagasimakseid otse, siis peavad need toimuma korrapäraselt, võttes arvesse i) põhiosa tagasimakseid (võrdeliselt riskijagamismääraga), ii) renoveerimislaenude kõiki tagasinõutud summasid ja kahjude mahaarvamisi (vastavalt riskijagamismäärale) ning iii) kõiki intressimakseid. Nimetatud ressursse tuleb kasutada kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 44 ja 45.

d) Kahjude sissenõudmine

Finantsvahendaja võtab vastavalt oma sisesuunistele ja -menetlustele tagasinõudmismeetmed seoses iga tagastamata laenuga, mida on kaasrahastatud renoveerimislaenuga.

Summad, mille finantsvahendaja on tagasi saanud (tagasi saadud netosumma ja sundtäitmiskulud, kui on) jagatakse finantsvahendaja ja korraldusasutuse või fondifondi vahel proportsionaalselt vastavalt jagatud riskile.

e) Muud

Intresse ja muid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse pealt rahastamisvahendile teenitud tulusid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 43.

Hinnakujunduspõhimõtted

Oma hinnaettepaneku tegemisel esitab finantsvahendaja hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika, et tagada programmi avaliku sektori rahalisest osalusest tuleneva rahalise soodustuse täielikult edasi andmine lõppsaajatele. Hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika sisaldavad järgmisi elemente:

1)	intressimäär finantsvahendaja osaluse pealt määratakse turupõhiselt (s.o vastavalt finantsvahendaja oma põhimõtetele);

2)	üldist intressimäära, mida arvestatakse lõppsaajatele antavatelt portfelli lisatud laenudelt, tuleb vähendada võrdeliselt programmi avaliku sektori osamaksest eraldatud summaga. Selles vähendamises võetakse arvesse teenustasusid, mida võib korraldusasutus võtta programmi osamaksu pealt;

3)	riigiabi käsitlevas osas esitatud brutotoetusekvivalendi arvutust kohaldatakse iga portfelli kuuluva laenu suhtes.

4)	hinnakujunduspõhimõtted ja -metoodika on rahastamiskõlblikkusperioodil muutumatud,

Programmi osamaks rahastamisvahendile: summa ja määr (toote üksikasjad)

Renoveerimislaenu eraldamine finantsvahendajatele ja minimaalne riskijagamismäär põhinevad rahastamisvahendi toetamise põhjendamiseks tehtava eelhindamise tulemustel (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 37) ja nendes võetakse vajadusel arvesse ringrahastamise meetodit.

Programmi osamaks rahastamisvahendile (tegevus)

Renoveerimislaenu vahendist rahastatud laenuportfell sisaldab uusi loodud laene lõppsaajatele; tuleb välistada olemasolevate laenude refinantseerimine. Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid portfelli lisamiseks on kindlaks määratud vastavalt liidu õigusele (nt määrus (EL) nr 1303/2013 ja konkreetse fondi eeskirjad), programmile, riiklikele toetuskõlblikkuseeskirjadele ja koos finantsvahendajaga eesmärgiga jõuda suure hulga lõppsaajateni ja saavutada portfelli piisav hajutatus ja ühtsus, et võimaldada mõistlikku portfelli riskiprofiili hindamist. Nimetatud kriteeriumid peavad vastama asjaomase riigi või piirkonna turutingimustele ja tavadele.

Finantsvahendaja peab tegema koostööd piirkondlike või riigi asutustega, kes vastutavad seoses renoveerimisprojektide rakendamisega lisateenuste osutamise eest, mis hõlmavad muu hulgas konsultatsiooniteenuseid; projekti koostamise kontrollimist ja hindamist, ehitamist, tehnilist järelevalvet ja hankedokumente; renoveerimisprojektide liidu ja riigi õigusele vastavuse hindamist; rahalise toetuse andmist, riigiabi kontrollimist ja registreerimist.

Korraldusasutuse kohustused

Korraldusasutuse kohustused rahastamisvahendi suhtes on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 6.

Kestus

Rahastamisvahendi laenuandmisperiood sätestatakse eesmärgiga tagada, et määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 42 osutatud programmi osamaksu kasutataks laenudeks, mis makstakse välja lõppsaajatele hiljemalt 31. detsembril 2023.

Laenuandmine ja riskijagamine finantsvahendaja tasandil (huvide kooskõlastamine)

Korraldusasutuse ja finantsvahendaja vaheline huvide kooskõlastamine saavutatakse järgmiste vahenditega:

—	tulemustasude abil, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklites 12 ja 13;

—	finantsvahendaja peab panustama rahastamisse kohalike turutingimuste kohaselt vähemalt 15 % ulatuses kogu rahastamiskohustusest lõppsaajatele laenu andmiseks (mis võimaldab kindlaks määrata riskijagamismäära);

—	kahju ja tagasisaadud summade mõju finantsvahendajale ja korraldusasutusele peab olema võrdeline nende vastutusega.

Rahastamiskõlblikud finantsvahendajad

Liikmesriigis asutatud avalikud ja eraasutused, kellel on seadusega lubatud anda renoveerimislaene ruume omavatele isikutele ja ettevõtjatele, kes tegutsevad ja omavad ruume rahastamisvahendit toetava programmi õigusruumis. Sellised asutused on finantseerimisasutused ja olenevalt juhust mikrofinantseerimisasutused või muud institutsioonid, millel on lubatud laene anda.

Lõppsaajate rahastamiskõlblikkus

Lõppsaajad peavad olema rahastamiskõlblikud liidu ja liikmesriigi õiguse, asjaomase prioriteedi ja rahastamislepingu alusel.

Lõppsaajad on ruume (korter või eramu) omavad füüsilised või juriidilised isikud või vabakutselised (majandustegevus), samuti omanike nimel või heaks tegutsevad haldajad või muud õigussubjektid, kes rakendavad energiatõhususe või taastuvenergia meetmeid, mis on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1303/2013 ja programmi toetuse alusel.

Programmi rahastamiseeskirjade kohaselt ja kooskõlas liikmesriigi ja liidu eeskirjadega võivad rahastamiskõlblikud olla järgmist tüüpi tööd.

—	Tehniline abi energiatõhususe või taastuvenergia meetmetega seotud projektiosa koostamiseks.

—	Energiatõhususe või taastuvenergia meetmetega seotud projektiosa rakenduskulud.

—	Kütte- ja soojaveesüsteemide suuremad remonditööd või vahetamine:

—	küttealajaama või katlamaja (eraldi katlad) ning sooja tarbevee valmistamise süsteemide vahetamine või uuesti seadmestamine,

—	püstikute tasakaalustusventiilide paigaldamine,

—	torude soojustuse parandamine,

—	torude ja kütteseadiste vahetamine,

—	individuaalse küttearvestussüsteemi ja termostaatventiilide paigaldamine korteritesse,

—	soojaveesüsteemi torude ja seadmestiku vahetamine või uuesti seadmestamine.

—	Ventilatsioonisüsteemi vahetamine või uuesti seadmestamine.

—	Akende ja välisuste vahetamine.

—	Katuse soojustamine, sealhulgas uue kaldkatuse ehitamine (välja arvatud ruumide ehitamine pööningule).

—	Välisseinte soojustamine.

—	Keldrilae soojustamine.

—	Alternatiivsete energiaallikate (päike, tuul jne) süsteemide paigaldamine.

—	Suuremad liftide remondid või liftide asendamine energiatõhusamate liftidega.

—	Hoone ühiskasutatavate tehniliste süsteemide (kanalisatsioonisüsteem, elektriseadmestik, tuletõrjeseadmed, joogiveetorustikud ja paigaldiste ventilatsioonisüsteem) vahetamine ja parandamine.

Lõppsaajate suhtes kohaldatakse laenu andmisel lõppsaajale/omanikule, kes tegelevad majandustegevusega juriidilise isiku all (näiteks vabakutselised), järgmisi rahastamiskõlblikkuskriteeriumeid. Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid peavad olema täidetud laenulepingu sõlmimise kuupäeval:

a)	peab olema mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja („VKE” (sealhulgas üksikettevõtjad/füüsilisest isikust ettevõtjad), nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ;

b)	ei tohi olla VKE, kes tegutseb vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktides a–f määratletud sektorites;

c)	ei tohi tegutseda ühes või mitmes piirangutega sektoris (2);

d)	ei tohi olla riigiabi eeskirjades määratletud raskustes olev äriühing;

e)	tal ei tohi olla finantsvahendaja sisesuuniste ja standardlaenupoliitika kohaselt tehtavate kontrollide järgi finantsvahendaja või muu finantseerimisasutuse antud ühegi teise laenu või liisingu maksuvõlga või tasumata makseid.

Lõppsaajatele ettenähtud toote iseloomulikud jooned

Finantsvahendaja annab lõppsaajatele uusi laene, mis aitavad kaasa programmi eesmärgi saavutamisele ja mis on programmist kaasrahastatud renoveerimislaenu alusel, välja arvatud olemasolevate laenude refinantseerimine. Nende tingimused põhinevad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 osutatud eelhindamisel.

Renoveerimislaenu tähtaeg on kuni 20 aastat.

Iga renoveerimislaenu maksimumsumma kehtestatakse seoses eelhindamise tulemustega, mis õigustavad programmi osamaksu rahastamisvahendile ja kehtestatakse korraldusasutuse, fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus. Maksimumsumma laenu kohta leibkonna jaoks ei tohi ületada 75 000 eurot. Laenud hoone haldajale on hoone üksikleibkondade laenude summa.

Rahastamisvahend võib nõuda lõppsaajatelt või lõppsaajate nimel tegutsevatelt ühisomandi haldajatelt „omavahendite” panust.

Renoveerimislaenu suhtes kohaldatakse iga-aastast fikseeritud intressimäära ja see sisaldab tavapärast amortisatsioonimäära. Intressimäär finantsvahendaja rahalise osaluse pealt määratakse turupõhiselt. Asjaomase portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu suhtes kohaldatavat intressimäära vähendatakse lõppsaajatele antava avaliku sektori rahalise osaluse võrra.

Intressitoetust vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõikele 7 võib anda vähese sissetulekuga leibkondadele või haavatavatele leibkondadele (3). Intressitoetuse maksimumsumma vastab intressimäärale, mida maksavad vähese sissetulekuga leibkonnad või haavatavad leibkonnad finantsvahendaja rahalise osaluse pealt igas laenus.

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kontekstis võivad rahastamisvahendisse kuuluda teatud tehnilise abi kulud. Tuge peab olema antud ainult projekti koostamiseks (ettevalmistavad uuringud ja abistamine investeeringu ettevalmistamisel kuni investeerimisotsuseni). Need tehnilise abi kulud on rahastamiskõlblikud vaid juhul, kui renoveerimislaenu leping sõlmitakse finantsvahendaja ja lõppsaajate vahel ning olenemata üksusest, kes neid teenuseid osutab (nt olenemata sellest, kas neid teenused osutab finantsvahendaja või neid saadakse mõnelt teiselt üksuselt).

Aruandlus ja eesmärgiks seatud tulemused

Finantsvahendajad esitavad korraldusasutusele või fondifondile standardses vormis ja ulatuses teavet vähemalt kord kvartalis.

Aruanne peab sisaldama kõiki asjakohaseid elemente, mis võimaldavad korraldusasutusel täita määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 tingimusi.

Ka liikmesriigid peavad täitma vähese tähtsusega abi määrusest tulenevaid aruandluskohustusi.

Näitajad peavad olema vastavuses rahastamisvahendit rahastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkidega ja eelhindamisest oodatavate tulemustega. Neid mõõdetakse ja neist antakse renoveerimislaenu puhul aru vähemalt kord kvartalis ning need peavad olema vastavuses vähemalt määruse nõuetega. Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmi prioriteetse suuna ühistele näitajatele (parandatud energiatarbimise klassifikatsiooniga leibkondade arv, hinnanguline kasvuhoonegaaside vähenemine aastas…) kuuluvad muude näitajate hulka

laenude arv ja maht;

renoveeritud pereelamud (ruutmeetrites);

renoveeritud korterid hoonetes (ruutmeetrites);

tagastamata laenud (arvud ja summad);

tagastatud vahendid ja tulu;

tehnilise abi arv ja summad;

intressitoetuste arv ja summad.

Programmist tehtavate maksete majandusliku kasu hindamine

Finantsvahendaja vähendab üleüldist tegelikku intressimäära (ja vajadusel kõrvalpoliitikat), mida võetakse lõppsaajatelt iga portfelli kuuluva rahastamiskõlbliku laenu alusel, võttes arvesse renoveerimislaenu soodsaid rahastamis- ja riskijagamistingimusi.

Kogu rahaline soodustus programmi avaliku sektori rahalisest osalusest rahastamisvahendis kantakse üle lõppsaajatele intressimäära vähendamise kujul. Finantsvahendaja jälgib brutotoetusekvivalenti lõppsaajate jaoks ja annab sellest aru, nagu on osutatud riigiabi käsitlevas punktis. Nimetatud põhimõte sätestatakse korraldusasutuse või fondifondi ja finantsvahendaja vahelises rahastamislepingus.

(2) Järgmiseid majandussektoreid nimetatakse koos „piiratud sektoriteks”:

a)	ebaseaduslik majandustegevus: igasugune tootmine, kauplemine või muu tegevus, mis on asjaomase tootmise, kauplemise või tegevuse koduriigi asukohariigi õigusruumi seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik;

b)	tubakas ja destilleeritud alkohoolsed joogid. Tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning nendega seotud toodete tootmine ja nendega kauplemine;

c)	relvade ja laskemoona tootmine ja nendega kauplemine: igasuguste relvade ja laskemoona tootmise ja nendega kauplemise rahastamine. Piirangut ei kohaldata, kui need tegevused on selgesõnalise Euroopa Liidu poliitika osa või abivahend;

d)	kasiinod. Kasiinod ja samaväärsed ettevõtted;

f)	bioteaduste sektori piirangud. Toetus sellise teadus-ja arendustegevuse või tehniliste rakenduste rahastamiseks, mis on seotud i) inimese kloonimisega teadustegevuse või ravi otstarbel või ii) geneetiliselt muundatud organismidega (GMO).

(3) Nagu on määratletud komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses 2012/21/EL ebasoodsas olukorras olevate kodanike või sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras rühmadena, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida eluaset turutingimustel.

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/45

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 965/2014,

11. september 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. september 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	59,9
	TR	64,5
	ZZ	62,2
0707 00 05	TR	124,7
0707 00 05	ZZ	124,7
0709 93 10	TR	123,3
0709 93 10	ZZ	123,3
0805 50 10	AR	187,5
	BR	100,4
	CL	194,1
	IL	182,0
	UY	126,6
	ZA	179,1
	ZZ	161,6
0806 10 10	BR	163,2
	EG	159,9
	MA	157,9
	TR	120,3
	ZZ	150,3
0808 10 80	BA	50,7
	BR	65,4
	CL	74,2
	NZ	120,1
	US	129,1
	ZA	101,1
	ZZ	90,1
0808 30 90	CN	102,4
	TR	132,3
	XS	50,3
	ZA	120,5
	ZZ	101,4
0809 30	TR	134,9
0809 30	ZZ	134,9
0809 40 05	MK	41,2
0809 40 05	ZZ	41,2

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/47

NÕUKOGU OTSUS 2014/658/ÜVJP,

8. september 2014,

millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP (1).

(2)	Euroopa Ülemkogu väljendas 30. augustil 2014 oma muret käimasoleva ja üha pingelisema lahingutegevuse pärast Ida-Ukrainas ning soovis lisada uue sätte, mille alusel kantakse loetellu kõik isikud ja institutsioonid, kes on seotud Donbassi piirkonna separatistlike rühmitustega.

(3)	Lisaks on nõukogu seisukohal, et otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetelusse isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

(4)	Võttes arvesse, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse kahjustamine või ohustamine jätkub, tuleks otsuse 2014/145/ÜVJP kehtivust pikendada veel kuue kuu võrra.

(5)	Otsust 2014/145/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(6)	Kõnealuste meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2014/145/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et järgmised isikud ei siseneks nende territooriumile ega läbiks seda:

füüsilised isikud, kes on vastutavad sellise tegevuse või poliitika aktiivse toetamise või elluviimise eest, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, või stabiilsust või julgeolekut Ukrainas, või millega takistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide Ukrainas tehtavat tööd, ning nendega seotud füüsilised isikud;

b)	füüsilised isikud, kes annavad aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu, või

c)	füüsilised isikud, kes teevad tehinguid Ukraina Donbassi piirkonna separatistlike rühmitustega,

ning kes on loetletud lisas.”

;

artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:

b)	juriidilised isikud, üksused või asutused, kes toetavad materiaalselt või rahaliselt tegevust, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust;

c)	Krimmis ja Sevastoopolis asuvad juriidilised isikud, üksused või asutused, kelle omandiõigus on läinud üle Ukraina õiguse vastaselt, ning juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on sellisest üleminekust kasu saanud;

d)	füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes annavad aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu, või

e)	füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes teevad tehinguid Ukraina Donbassi piirkonna separatistlike rühmitustega,

ning kes on loetletud lisas.”

;

3)	artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 15. märtsini 2015.”

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud ja üksused lisatakse otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetelusse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 8. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 16).

LISA

Artiklis 2 osutatud isikute ja üksuste loetelu

	Nimi	Identifitseerimisandmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Alexander ZAKHARCHENKO Александр Владимирович Захарченко	Sünnikuupäev ja -koht: 1976, Donetsk	Asus 7. augustil Alexander Borodai asemel nn Donetski Rahvavabariigi nn peaministri ametisse.Nende ülesannete ülevõtmisel ja täitmisel on Zakharchenko toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
2.	Vladimir KONONOV/teise nimega „Tsaar”	Sünnikuupäev ja -koht: 14.10.1974, Gorsky	Asus 14. augustil Igor Strelkovi/Girkini asemel nn Donetski Rahvavabariigi nn kaitseministri ametisse. Ta on väidetavalt juhtinud alates aprillist separatistlikku võitlejate üksust Donetskis ja lubanud lahendada strateegilise ülesande tõrjuda Ukraina sõjalist agressiooni. Seetõttu on Konokov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
3.	Miroslav Vladimirovich RUDENKO Мирослав Владимирович Руденко	Sünnikuupäev ja -koht: 21.1.1983, Debalcevo	Donbassi omakaitse komandör. Ta on muu hulgas teatanud, et nad jätkavad võitlust ülejäänud riigis. Seetõttu on Rudenko toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
4.	Gennadiy Nikolaiovych TSYPKALOV Геннадий Николаевич Цыпкалов.	Sünnikuupäev: 6.21.1973	Asus Marat Bashirovi asemel nn Luganski Rahvavabariigi nn peaministri ametisse. Varem tegutses nn kaguarmees. Seetõttu on Tsyplakov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
5.	Andrey Yurevich PINCHUK Андрей Юрьевич ПИНЧУК		Nn Donetski Rahvavabariigi nn riigi julgeoleku minister. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav nn Donetski Rahvavabariigi nn valitsuse separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
6.	Oleg BEREZA Олег БЕРЕЗА		Nn Donetski Rahvavabariigi nn siseminister. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav nn Donetski Rahvavabariigi nn valitsuse separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
7.	Andrei Nikolaevich RODKIN Андрей Николаевич Родкин		Nn Donetski Rahvavabariigi esindaja Moskvas. Oma avaldustes on ta muu hulgas rääkinud sellest, et omakaitse on valmis pidama partisanisõda ja on konfiskeerinud Ukraina relvajõududelt relvastussüsteeme. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
8.	Aleksandr KARAMAN Александр караман		Nn Donetski Rahvavabariigi nn asepeaminister sotsiaalküsimustes. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes on vastutav nn Donetski Rahvavabariigi nn valitsuse separatistliku „valitsemistegevuse” eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Venemaa asepeaministri Dmitry Rogozini soosik.	12.9.2014
9.	Georgiy L'vovich MURADOV Георгий Львович Мурадов	Sünnikuupäev: 19.11.1954	Krimmi nn asepeaminister ja Krimmi täievoliline esindaja president Vladimir Putini juures. Muradovil on olnud oluline roll Venemaa institutsionaalse kontrolli tugevdamisel Krimmi üle alates selle ebaseaduslikust annekteerimisest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
10.	Mikhail Sergeyevich SHEREMET Михаил Сергеевич Шеремет	Sünnikuupäev ja -koht: 23.5.1971, Dzhankoy	Krimmi nn esimene asepeaminister. Sheremetil oli tähtis roll Krimmi Venemaaga ühinemist käsitleva 16. märtsi referendumi korraldamisel ja läbiviimisel. Väidetavalt juhtis Sheremet referendumi ajal Moskva-meelseid omakaitsejõude Krimmis. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.	12.9.2014
11.	Yuri Leonidovich VOROBIOV Юрий Леонидович Воробьев	Sünnikuupäev ja -koht: 2.2.1948, Krasnoyarsk	Venemaa Föderatsiooni föderatsiooninõukogu asespiiker. Vorobiov toetas 1. märtsil 2014 föderatsiooninõukogus avalikult Vene vägede viimist Ukrainasse. Seejärel hääletas ta asjaomase dekreedi poolt.	12.9.2014
12.	Vladimir Volfovich ZHIRINOVSKY Владимир Вольфович Жириновски	Sünnikuupäev ja -koht: 10.6.1964, Eidelshtein, Kasakhstan	Riigiduuma nõukogu liige, erakonna LDPR juht. Ta toetas aktiivselt Vene vägede kasutamist Ukrainas ja Krimmi annekteerimist. Ta on aktiivselt kutsunud üles Ukrainat jagama. Ta allkirjastas enda juhitava erakonna LDPR nimel kokkuleppe nn Donetski Rahvavabariigiga.	12.9.2014
13.	Vladimir Abdualiyevich VASILYEV	Sünnikuupäev ja -koht: 11.8.1949, Klin	Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
14.	Viktor Petrovich VODOLATSKY Виктор Петрович Водолацкий	Sünnikuupäev ja -koht: 19.8.1957, Azovi oblast.	Venemaa kasakate ja väliskasakate jõudude ühenduse juht („ataman”) ning riigiduuma saadik. Ta toetas Krimmi annekteerimist ja tunnistas, et Venemaa kasakad olid Moskvalt toetust saavate separatistide poolel Ukraina konflikti aktiivselt kaasatud. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
15.	Leonid Ivanovich KALASHNIKOV Леонид Иванович Калашников	Sünnikuupäev ja -koht: 6.8.1960, Stepnoy Dvorets	Riigiduuma välisasjade komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
16.	Vladimir Stepanovich NIKITIN	Sünnikuupäev ja -koht: 5.4.1948, Opochka	Suhteid SRÜ riikidega, Euraasia integratsiooni ja seoseid kaasmaalastega käsitleva riigiduuma komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
17.	Oleg Vladimirovich LEBEDEV Олег Владимирович Лебедев	Sünnikuupäev ja -koht: 21.3.1964, Orel/Rudny	Suhteid SRÜ riikidega, Euraasia integratsiooni ja seoseid kaasmaalastega käsitleva riigiduuma komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
18.	Ivan Ivanovich MELNIKOV Иван Иванович Мельников	Sünnikuupäev ja -koht: 7.8.1950, Bogoroditsk	Riigiduuma esimene asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
19.	Igor Vladimirovich LEBEDEV Игорь Владимирович Лебедев	Sünnikuupäev ja -koht: 27.9.1972, Moscow	Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
20.	Nikolai Vladimirovich LEVICHEV Николай Владимирович Левичев	Sünnikuupäev ja -koht: 28.5.1953, Pushkin	Riigiduuma asespiiker. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
21.	Svetlana Sergeevna ZHUROVA Светлана Сергеевна Журова	Sünnikuupäev ja -koht: 7.1.1972, Pavlov-on-the-Neva	Riigiduuma välisasjade komisjoni esimene aseesimees. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014
22.	Aleksey Vasilevich NAUMETS Алексей Васильевич Hаумец	Sünnikuupäev: 11.2.1968	Venemaa armee kindralmajor. 76. õhudiviisi komandör; see diviis on olnud kaasatud Venemaa sõjalisse kohalolekusse Ukraina territooriumil, eeskätt Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ajal.	12.9.2014
23.	Sergey Viktorovich CHEMEZOV	Sünnikuupäev ja -koht: 20.8.1952, Cheremkhovo	Sergei Chemezov on üks president Vladimir Putini teadaolevaid lähikondlasi, mõlemad olid Dresdenisse lähetatud KGB ohvitserid ja Chemezov on Ühtse Venemaa ülemnõukogu liige. Ta kasutab oma sidemeid Venemaa presidendiga, et pääseda juhtivatele ametikohtadele riigi poolt kontrollitavates ettevõtetes. Ta juhib gruppi Rostec, mis on Venemaal tähtis riigi poolt kontrollitav kaitse- ja tööstusvaldkonna tootmisettevõte. Rosteci tütarettevõte Technopromexport kavatseb Venemaa valitsuse otsuse alusel ehitada Krimmi energiajaamu, toetades seega Krimmi integreerimist Venemaa Föderatsiooniga. Lisaks on Rosteci tütarettevõte Rosoboronexport toetanud Krimmi kaitsevaldkonna ettevõtete integreerimist Venemaa kaitsetööstusega, tugevdades seega Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni koosseisu.	12.9.2014
24.	Alexander Mikhailovich BABAKOV Aлександр Михайлович Бабаков	Sünnikuupäev ja -koht: 8.2.1963, Chisinau	Riigiduuma saadik, Venemaa Föderatsiooni sõjalis-tööstusliku kompleksi arenguga seotud seadusandlikke sätteid käsitleva riigiduuma komisjoni esimees. Ta on Ühtse Venemaa tähtis liige ja ärimees, kes on teinud Ukrainasse ja Krimmi suuri investeeringuid. Hääletas 20. märtsil 2014 föderaalse põhiseaduseelnõu poolt, mis käsitleb Krimmi Vabariigi vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning Venemaa Föderatsioonis uute föderaalüksuste, Krimmi Vabariigi ja föderaalstaatusega Sevastopoli linna moodustamist.	12.9.2014

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/54

NÕUKOGU OTSUS 2014/659/ÜVJP,

8. september 2014,

millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1).

(2)	Euroopa Ülemkogu mõistis 30. augustil 2014 hukka üha suurema hulga võitlejate ja relvade liikumise Venemaa Föderatsiooni territooriumilt Ida-Ukrainasse ning Venemaa relvajõudude agressiooni Ukraina pinnal.

(3)	Euroopa Ülemkogu kutsus üles tegema ettevalmistusi seoses tulevaste ettepanekutega, et kohapealsete sündmuste arengut arvestades oleks võimalik võtta kasutusele olulisi uusi meetmeid.

(4)	Pidades silmas olukorra tõsidust, peab nõukogu asjakohaseks võtta kasutusele täiendavaid piiravaid meetmeid vastukaaluks Venemaa tegevusele, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

(5)

Selles kontekstis on asjakohane laiendada keeldu seoses teatud finantsinstrumentidega. Riigi omandis olevatele Venemaa finantseerimisasutustele, Venemaa kaitsesektori teatud üksustele ja Venemaa teatud üksustele, kelle põhiline tegevusala on nafta müük või transport, tuleks kehtestada täiendavad kapitaliturgudele juurdepääsu piirangud. Kõnealused keelud ei mõjuta finantsteenuseid, millele artiklis 1 ei ole osutatud. Laene loetakse uuteks laenudeks ainult juhul, kui need võetakse pärast 12. septembrit 2014.

(6)	Samuti tuleks keelata kahesuguse kasutusega kaupade müümine, tarnimine ja üleandmine teatavatele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal.

(7)	Lisaks tuleks keelata süvamere naftauuringute ja -tootmise, arktiliste naftauuringute ja arktilise naftatootmise ning kildaõli projektide jaoks vajalike teenuste osutamine.

(8)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2014/512/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1. Keelatud on selliste võlakirjade, aktsiate või sarnaste finantsinstrumentide otsene või kaudne ostmine või müümine, nendega seotud investeerimisteenuste otsene või kaudne osutamine, nende väljaandmisele otsene või kaudne kaasa aitamine ning mis tahes muu nendega kauplemine, mille lõpptähtaeg on üle 90 päeva ja mille on välja andnud pärast 1. augustit 2014 kuni 12. septembrini 2014, või mille lõpptähtaeg on üle 30 päeva ja mille on välja andnud pärast 12. septembrit 2014

a)	Venemaal asutatud olulised krediidiasutused või finantseerimisasutused, kellest üle 50 % kuulub 1. augusti 2014. aasta seisuga riigi omandisse või kontrolli alla, ning kes on loetletud I lisas;

b)	väljaspool liitu asutatud juriidiline isik, üksus või asutus, kellest üle 50 % kuulub mõne I lisas loetletud üksuse omandisse, või

c)	mis tahes juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne käesoleva lõike punktis b osutatud või I lisas loetletud üksuse nimel või suuniste alusel.

2. Keelatud on selliste võlakirjade, aktsiate või sarnaste finantsinstrumentide otsene või kaudne ostmine või müümine, nendega seotud investeerimisteenuste otsene või kaudne osutamine, nende väljaandmisele otsene või kaudne kaasa aitamine ning mis tahes muu nendega kauplemine, mille lõpptähtaeg on üle 30 päeva ja mille on välja andnud pärast 12. septembrit 2014:

a)	Venemaal asutatud üksused, kes tegelevad peamiselt sõjaliste kaupade või teenuste väljatöötamise, tootmise, müügi või ekspordiga, nagu on loetletud II lisas, ning kelle tegevus sellistes valdkondades on märkimisväärne, välja arvatud kosmose ning tuumaenergia sektoris tegutsevad üksused;

Venemaal asutatud üksused, kes on riigi kontrolli all või kellest üle 50 % kuulub riigile, kelle hinnanguline koguvara ületab 1 triljonit Vene rubla ning kelle hinnangulisest tulust pärineb vähemalt 50 % 12. septembri 2014 seisuga toornafta või naftasaaduste müügist või transpordist, nagu need on loetletud III lisas;

c)	mis tahes juriidiline isik, üksus või asutus, kes on asutatud väljaspool liitu ning kellest üle 50 % kuulub mõne punktides a ja b osutatud üksuse omandisse, või

d)	mis tahes juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis c osutatud kategooriasse kuuluva või II või III lisas loetletud üksuse nimel või suuniste alusel.

3. Keelatud on otse või kaudselt osaleda mis tahes kokkuleppes anda uusi, 30 päeva ületava lõpptähtajaga laene ja krediite lõikes 1 või 2 osutatud mis tahes juriidilisele isikule, üksusele või asutusele pärast 12. septembrit 2014, välja arvatud laenud või krediit, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk rahastada kaupade ja teenuste, mis ei ole finantsteenused, keelu alla mitte kuuluvat importi või eksporti liidu ja Venemaa vahel, või laenud, millel on konkreetne ja dokumenteeritud eesmärk pakkuda erakorralist rahastamist selliste liidus asutatud juriidiliste isikute maksevõime ja likviidsuse kriteeriumide täitmiseks, kelle omandiõigusest üle 50 % kuulub I lisas osutatud üksusele.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

1. Keelatud on määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisasse kantud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia otsene ja kaudne müümine, tarnimine, üleandmine ja eksport käesoleva otsuse IV lisas loetletud mis tahes isikule, üksusele või asutusele Venemaal liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või kasutades liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid, olenemata sellest, kas need on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2. Keelatud on:

a)	anda otse või kaudselt IV lisas loetletud ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venemaal tehnilist abi, osutada neile vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga ning nende kaupade ja tehnoloogiaga varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

pakkuda otse või kaudselt IV lisas loetletud ühelegi isikule, üksusele või asutusele Venemaal rahastamist või osutada rahalist abi seoses lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige pakkuda toetusi, laene ja ekspordikrediidi kindlustust nende kaupade ja tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või seonduva tehnilise abi andmiseks või vahendus- ja muude teenuste osutamiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelud ei mõjuta enne 12. septembrit 2014 sõlmitud lepingute või kokkulepete täitmist ega ELis olemasolevate võimekuste hoolduseks ja nende ohutuse tagamiseks vajaliku abi andmist.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelde ei kohaldata selliste kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia, mida kasutatakse lennuki- ja kosmosetööstuses, eksportimise, müümise, tarnimise, üleandmise suhtes või seonduva tehnilise või rahalise abi andmise suhtes, mittesõjaliseks kasutuseks ja/või mittesõjalistele lõppkasutajatele, ning samuti ELis olemasolevate tsiviilotstarbeliste tuumavõimekuste hoolduseks ja nende ohutuse tagamiseks, mittesõjaliseks kasutuseks ja mittesõjalistele lõppkasutajatele.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

1. Keelatud on Venemaal süvamere naftauuringute ja -tootmise, arktiliste naftauuringute ja arktilise naftatootmise või kildaõli projektide jaoks vajalike seonduvate teenuste osutamine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või kasutades liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvaid laevu või õhusõidukeid.

2. Lõikes 1 sätestatud keeld ei mõjuta enne 12. septembrit 2014 sõlmitud lepingute või raamkokkulepete või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist.

3. Lõikes 1 osutatud keeldu ei kohaldata, kui kõnealused teenused on vajalikud sellise sündmuse kiireks ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt tõsine ja märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale.”

Artikli 7 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	artikli 1 lõike 1 punktides b või c ning artikli 1 lõike 2 punktides c ja d osutatud või I, II, III või IV lisas osutatud üksused.”

5.	Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Keelatud on teadlik või tahtlik osalemine tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvale hoida artiklites 1 kuni 4a sätestatud keeldudest, sealhulgas tegutsedes artiklis 1 osutatud üksuste asemel.” .

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 8. september 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13).

LISA

1.	Otsuse 2014/512/ÜVJP lisa nimetatakse ümber I lisaks.

Lisatakse järgmised lisad:

„

II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS a OSUTATUD JURIIDILISTE ISIKUTE, ÜKSUSTE JA ASUTUSTE NIMEKIRI

OPK OBORONPROM

UNITED AIRCRAFT CORPORATION

URALVAGONZAVOD

III LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS b OSUTATUD JURIIDILISTE ISIKUTE, ÜKSUSTE JA ASUTUSTE NIMEKIRI

ROSNEFT

TRANSNEFT

GAZPROM NEFT

IV LISA

ARTIKLIS 3a OSUTATUD JURIIDILISTE ISIKUTE, ÜKSUSTE JA ASUTUSTE NIMEKIRI

JSC Sirius (tsiviil- ja sõjalise otstarbega optoelektroonika)

OJSC Stankoinstrument (tsiviil- ja sõjalise otstarbega masinaehitus)

OAO JSC Chemcomposite (tsiviil- ja sõjalise otstarbega materjalid)

JSC Kalashnikov (väikerelvad)

JSC Tula Arms Plant (relvasüsteemid)

NPK Technologii Maschinostrojenija (laskemoon)

OAO Wysokototschnye Kompleksi (lennuki- ja tankitõrjesüsteemid)

OAO Almaz Antey (riigi omandis olev ettevõte; relvad, laskemoon, teadusuuringud)

OAO NPO Bazalt (riigi omandis olev ettevõte; relvade ja laskemoona tootmiseks vajalike masinate tootmine)

”

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/58

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

11. september 2014,

milles käsitletakse rahastamislepingu näidisvormi Euroopa Regionaalarengufondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalemiseks VKEde toetamiseks mõeldud piiristamata garantiide ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumentides

(2014/660/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 2009. aastast on finantskriis avaldanud mõju Euroopa Liidu VKEde tegevusele, muu hulgas järgmistel põhjustel: Euroopa pankade bilansside finantsvõimenduse vähendamine, et viia need kooskõlla kapitalinõuetega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivis 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruses (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta) (3). Selleks et lahendada eespool nimetatud asjaoludest tulenevad võimalikud turutõrked seoses VKEde jaoks ette nähtud finantsteenuste ja -vahenditega, on Euroopa Liidu Nõukogu volitanud Euroopa Komisjoni uurima finantsvahendite üleeuroopalist kättesaadavaks tegemist VKEde jaoks.

(2)	2013. aasta detsembris koostas komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga eelhinnangu, (4) mille kohaselt moodustab turutõrge rahaliste vahendite pakkumiseks Euroopa Liidu elujõulistele VKEdele 20–112 miljardit eurot.

(3)	Eelhinnangus rõhutati, et VKEsid mõjutavale finantskriisile tuleb tagada kiire lahendus Euroopa ühise jõupingutusena, mille eesmärk on taaselustada vahepeal blokeerunud laenukanalid VKEdele, stimuleerida majanduskasvu ja kaotada siseturu killustatus seoses VKEde laenuvõimalustega.

(4)

Üks lahendusi on kasutada kanaleid, mis on ette nähtud nende rahastamisvahendite raames, mis on võetud vastu liidu tasandil järgmiste määruste alusel: Euroopa Parlamendija nõukogu määrus (EL) nr 1287/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ; (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (6).

(5)

Et määruse (EL) nr 1287/2013 (COSME) artikli 17 lõikes 2 ning määruse (EL) nr 1291/2013 (millega luuakse raamprogramm „Horisont 2020”) artiklites 20 ja 21 väljendatakse selgesõnaliselt soovi tagada täiendavus ja koostoime Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, on teine võimalik lahendus lubada liikmesriikidel kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF”) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD”) vahendeid rahaliste vahendite eraldamiseks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 2 alusel kehtestatud liidu tasandi rahastamisvahenditesse.

(6)

VKEde toetuseks mõeldud piiristamata garantiide ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumentide valdkonnas liidu tasandil kehtestatud rahastamisvahendite eelarvet täidab kaudselt komisjon, kusjuures eelarve täitmise ülesanded on usaldatud Euroopa Investeerimispangale või Euroopa Investeerimisfondile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (7) artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iii ja artikli 139 lõike 4 alusel. Selleks peab komisjon sõlmima Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondiga delegeerimislepingu.

(7)

Kui liikmesriik kasutab võimalust suunata ERFi või EAFRD vahendeid liidu tasandil kehtestatud rahastamisvahenditesse, on määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 39 lõike 4 punkti c alusel nõutav, et osalevad liikmesriigid sõlmiksid Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondiga rahastamislepingu.

(8)

Liidu tasandil kehtestatud rahastamisvahendid annavad soovitud kiire tulemuse vaid juhul, kui need vastavad kahele järgmisele tingimusele. Esiteks tuleb tagada ERFi ja EAFRD vahendite võrdne kasutamine ja kohtlemine osalevate liikmesriikide poolt ja vahel. Teiseks peavad osalevate liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondi vahel sõlmitava mis tahes eraldi rahastamislepingu alusel ERFi ja EAFRD vahendite eraldamise tingimused ning programmidega COSME ja Horisont 2020 seotud muude allikate suhtes kehtivate delegeerimislepingute tingimused olema sidusad. Nimetatud tingimuste täitmiseks on parim viis kasutada rahastamislepingu näidisvormi, mis on kättesaadav nii osalevate liikmesriikide kui ka Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi jaoks. Seepärast tuleks võtta kasutusele rahastamislepingu näidisvorm.

(9)

Et tagada ERFi ja EAFRD asjaomaste vahendite tõhus kasutamine, peaks rahastamislepingu näidisvormis olema muu hulgas sätestatud Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi sellised ülesanded ja kohustused nagu hüvitamine; minimaalne finantsvõimendus, mis tuleb saavutada selgelt määratletud vahetähtaegadeks; VKEdele mõeldud uute laenuvahendite rahastamise tingimused; rahastamiskõlbmatu tegevusega seotud sätted ja erandi tegemise kriteeriumid; rahastamisvahenditesse ERFist ja EAFRDst sissemaksete tegemise ajakava; trahvid finantsvahendajatele nõuete täitmata jätmise eest; finantsvahendajate valimise sätted; rahastamisvahenditega seotud järelevalvet, aruandlust, auditeerimist ja nähtavust käsitlevad sätted ning lepingu lõpetamise tingimused.

(10)	Et võimaldada käesolevas otsuses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(11)	Otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõike 1 alusel asutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Iga osaleva liikmesriigi ning Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondi vahel sõlmitava rahastamislepingu näidisvorm Euroopa Regionaalarengufondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalemiseks VKEde toetuseks mõeldud piiristamata garantiide ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumentides on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. september 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(3) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(4) Komisjoni talituste töödokument SWD(2013) 517 final.

(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 33.

(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

LISA

[VKEsid KÄSITLEVAS ALGATUSES OSALEVA LIIKMESRIIGI KORRALDUSASUTUSE]

[EUROOPA INVESTEERIMISFONDI]/[EUROOPA INVESTEERIMISPANGA]

VAHELISE RAHASTAMISLEPINGU NÄIDISVORM

Sisukord

Artikkel 1.

Mõisted ja tõlgendamine

Artikkel 2.

Rahastamislepingu eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 3.

Uue laenuraha saamiseks abikõlblikkuse ja erandi tegemise kriteeriumid

Artikkel 4.

Eriprogrammi[de] rakendamise ja juhtimisega seotud üldpõhimõtted

Artikkel 5.

Eriprogrammi[de] eesmärgid ja kirjeldus

Artikkel 6.

Territoriaalne kaetus

Artikkel 7.

Minimaalne finantsvõimenduse efekt, vahe-eesmärgid ja trahvid

Artikkel 8.

Euroopa Investeerimisfondi ülesanded ja kohustused

Artikkel 9.

Finantsvahendajate valimine ja operatiivkokkulepped

Artikkel 10.

Valitsemistavad

Artikkel 11.

Liikmesriikide rahaline osalus

Artikkel 12.

Euroopa Investeerimisfondi rahaline osalus

Artikkel 13.

Eriprogrammi[de] konto[d] ja varade valitsemine

Artikkel 14.

Halduskulud ja teenustasud

Artikkel 15.

Raamatupidamisarvestus

Artikkel 16.

Tegevus- ja finantsaruandlus

Artikkel 17.

Auditid, kontrollid ja järelevalve

Artikkel 18.

Hindamine

Artikkel 19.

Kaupade, ehitustööde ja teenuste hankimine

Artikkel 20.

Nähtavus

Artikkel 21.

Finantsvahendajate ja lõppsaajate kohta teabe avalikustamine

Artikkel 22.

Loovutamine

Artikkel 23.

Vastutus

Artikkel 24.

Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

Artikkel 25.

Kehtivus — lõpetamine

Artikkel 26.

Teated ja teatised

Artikkel 27.

Muudatused ja mitmesugust

Artikkel 28.

Lisad

1. lisa.

Eriprogrammi[de] tingimused

2. lisa.

Erandi tegemise tingimused finantsvahendajate ja lõppsaajate jaoks ning abikõlblikkuskriteeriumid ELi rahalise toetuse saamiseks [esitatakse asjakohaste rahastamislepingute raames]

3. lisa.

Maksetaotlus [esitatakse asjakohaste rahastamislepingute raames]

4. lisa.

Varade valitsemise suunised [esitatakse asjakohaste rahastamislepingute raames]

5. lisa.

Eriprogramm[ide] operatiivaspektide-alane aruandlus [esitatakse asjakohaste rahastamislepingute raames]

6. lisa.

Eriprogramm[ide] finantsaspektide-alane aruandlus [esitatakse asjakohaste rahastamislepingute raames]

Käesolev leping on sõlmitud [•] 2014 järgmiste osaliste poolt ja vahel:

1)	[VKEsid käsitlevas algatuses osaleva liikmesriigi korraldusasutus] („korraldusasutus”), mida esindab lepingu allkirjastamisel [isiku nimi], [ametinimi]; ning

[Euroopa Investeerimisfond]/[Euroopa Investeerimispank], [15, avenue J. F. Kennedy]/[98–100 Boulevard Konrad Adenauer], [L-2968]/[L-2950] Luxembourg, Luksemburg („Euroopa Investeerimisfond”), mida esindab lepingu allkirjastamisel [isiku nimi], [ametinimi]; koos „osalised” ja eraldi „osaline”, olenevalt kontekstist;

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

(1)

Pärast 27. ja 28. juuni 2013. aasta Euroopa Ülemkogu lõppjäreldusi korraldasid Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Komisjon eelhindamise, et määrata kindlaks finantsteenuste turutõrge ja praegu kogu Euroopas eksisteerivad rahastamisvahendid VKEde jaoks („eelhindamine”) seoses Euroopa ühise jõupingutusega taaselavdada blokeeritud krediidikanalit VKEde jaoks, stimuleerida majanduskasvu ja tegutseda siseturu killustatuse vastu VKEde juurdepääsu osas krediidile („VKEsid käsitlev algatus”).

(2)	Eelhindamine lõpetati 2013. aasta detsembris ja see näitas turutõrget elujõuliste VKEde [liikmesriigi nimi] varustamises rahaliste vahenditega hinnanguliselt vahemikus [•]–[•] miljonit eurot.

(3)

17. detsembril 2013 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (1) („ühissätete määrus”).

(4)

Ühissätete määruse artikli 38 lõike 1 punkti a kohaselt võivad korraldusasutused maksta rahalist toetust liidu tasandil loodud rahastamisvahenditele; ühissätete määruse artikli 39 lõike 2 kohaselt võib [liikmesriigi nimi] kasutada kuni 7 % oma ERFi ja EAFRD koguassigneeringust rahalise osaluse maksmiseks rahastamisvahenditesse, mida juhib kaudselt Euroopa Komisjon ja mille rakendamine on finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iii ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 996/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (2) artikli 139 lõike 4 kohaselt tehtud ülesandeks Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupile (kusjuures EIP on ühissätete määruse artikli 2 lõike 23 määratluse kohaselt Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või mõni EIP tütarettevõtja) („EIP grupp”) seoses järgmiste tegevustega [piiristamata garantiid, mille abil vähendatakse finantsvahendajate kapitalinõudeid rahastamiskõlblike VKEde uute laenuvahendite rahastamise portfellide jaoks kooskõlas ühissätete määruse artikli 37 lõikega 4] JA/VÕI [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta) (3) artikli 4 lõike 1 punktis 61 määratletud väärtpaberistamine järgmistel juhtudel [olemasolevad laenuvahendite rahastamise portfellid VKEde ja muude ettevõtete jaoks, kus on vähem kui 500 töötajat;] JA/VÕI [uued laenuvahendite rahastamise portfellid VKEde jaoks] (2. valikuvõimalus); [liikmesriikide rahalise osaluse ühendamisega rahaliste osalustega teistelt liikmesriikidelt (3. valikuvõimalus)].

(5)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (4) („COSME määrus”) on Euroopa Komisjon kehtestanud rahastamisvahendid („COSME rahastamisvahendid”), mille eesmärk on lihtsustada ja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise, kasvu ja ülemineku etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riigi ja piirkondlikul tasandil; Euroopa Komisjoni soovituslik rahaline toetus COSME rahastamisvahenditele perioodil 2014-2016 on kavandatult kuni [•] miljonit eurot.

(6)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ, (5) ning vastavalt nõukogu 3. detsembri 2013. aasta nõukogu otsusele nr 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (6) (koos „H2020 määrus”), on Euroopa Komisjon kehtestanud rahastamisvahendid („H2020 rahastamisvahendid”), mille eesmärk on hõlbustada riskikapitali kättesaadavust lõppsaajatele, kes korraldavad teadus- ja innovatsiooniprojekte; Euroopa Komisjoni soovituslik rahaline toetus H2020 rahastamisvahenditele aastatel 2014–2016 on kavandatult kuni [•] miljonit eurot.

(7)

Euroopa Komisjon [, EIP] ja Euroopa Investeerimisfond allkirjastasid [kuupäeval] [ja [kuupäeval] vastavalt] delegeerimislepingu[d] („delegeerimisleping[ud]”), milles on muu hulgas sätestatud tingimused, mida kohaldatakse i) [COSME rahastamisvahendite] JA/VÕI [H2020 rahastamisvahendite] suhtes ning eelkõige erinevatele omakapitalil ja võlal põhinevatele finantstoodetele (sealhulgas VKEsid käsitleva algatuse raames pakutavad tooted) vastavate selliste eriprogrammide suhtes, mis on avatud ka rahalisele osalusele liikmesriikidelt, ii) Euroopa Komisjoni rahalise toetuse suhtes sellistele [COSME rahastamisvahendite] JA/VÕI [H2020 rahastamisvahendite] eriprogrammidele.

(8)

Osalised on valmis tegema VKEsid käsitleva algatuse raames koostööd, et rakendada ja juhtida eriprogrammi [eriprogramme], mis vastab [vastavad] liikmesriikide rahalisele osalusele [COSME rahastamisvahendites] [JA/VÕI] [H2020 rahastamisvahendites] („eriprogramm[id]”), millega antakse [piiristamata garantiid rahastamiskõlblike VKEde uute laenuvahendite rahastamise portfellide jaoks kooskõlas ühissätete määruse artikli 37 lõikega 4 (1. valikuvõimalus)] [JA/VÕI] [määruse (EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 61 määratletud väärtpaberistamine järgmistel juhtudel: [olemasolevad laenuvahendite rahastamise portfellid VKEde ja muude ettevõtete jaoks, kus on vähem kui 500 töötajat;] [JA/VÕI] [uued laenuvahendite rahastamise portfellid VKEde jaoks] (2. valikuvõimalus); [liikmesriikide rahalise osaluse ühendamisega rahaliste osalustega teistelt liikmesriikidelt (3. valikuvõimalus)].

(9)

Vastavalt ühissätete määruse artikli 39 lõike 4 punktile b esitas [liikmesriigi nimi] [sisesta kuupäev] 2014 komisjonile ühe eriotstarbelise riikliku programmi seoses oma osalemisega eriprogrammi[de]s („üks eriotstarbeline riiklik programm”). [Sisesta kuupäev] 2014 kiideti Euroopa Komisjoni otsusega K(2014)[•] heaks üks eriotstarbeline riiklik programm.

(10)	Vastavalt ühissätete määruse artiklile 39 kehtestatakse VKEsid käsitlevas algatuses osalemise tingimused iga osaleva liikmesriigi ja EIP grupi vahel sõlmitavas rahastamislepingus.

(11)

Eriprogramm[id] rakendatakse [liikmesriigi nimi] eraldatud [COSME rahastamisvahendite] JA/VÕI [H2020 rahastamisvahendite] sektsiooni osana („sektsioon”); kui see on asjakohane, hõlmab sektsioon ka ELi rahalist toetust ning Euroopa Investeerimisfondi ja EIP rahalist toetust ja teiste investorite omavahendeid vastavalt delegeerimislepingu[te] tingimustele ja muude Euroopa Investeerimisfondi ja asjaomaste investorite vahel sõlmitud lepingute tingimustele, kui see on asjakohane. Selleks et võtta arvesse liikmesriigi rahalise osaluse suurust ja rolli [COSME rahastamisvahendites] JA/VÕI [H2020 rahastamisvahendites], kavatsevad osalised kehtestada eriprogrammi[de] spetsiaalse valitsemise, mis hõlmab muu hulgas ajutist investorite kogu, millel on nõuandev roll ja mis rakendab delegeerimislepingu[te] sätteid liikmesriikide rahalise osalusega seotud küsimustes.

(12)

Võttes arvesse ka eelhindamise tulemusi ja arutelusid asjaomaste institutsioonide ja turuosalistega, et määrata kindlaks riiklike vahendite summa, mis eraldatakse eriprogrammi[de]le, antakse eriprogrammi[de]le toetust soovitusliku liikmesriigi rahalise osalusega summas [•] miljonit eurot; soovituslik ELi rahaline osalus aastatel 2014–2016 on kavandatult kuni [•] miljonit eurot.

(13)

Eriprogrammi[de] asutamine on vastavuses riigiabieeskirjadega liidu õiguses; [LIIKMESRIIGI NIMI] ja Euroopa Investeerimisfond tunnistavad, et eriprogrammi[de] rakendamine peab olema vastavuses komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (7) (vähese tähtsusega abi määrus), või komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris, (8) või asjaomase üldise grupierandi määrusega ning et vastasel korral on nõutav Euroopa Komisjoni teavitamine eraldi hindamiseks.

(14)	Käesoleva rahastamislepingu allkirjastamiseks korraldusasutuse nimel on andnud loa [nimetab korraldusasutus].

(15)	Käesoleva rahastamislepingu allkirjastamiseks Euroopa Investeerimisfondi nimel on andnud loa [nimetab Euroopa Investeerimisfond]

on osalised kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1

Mõisted ja tõlgendamine

1.1.

Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid nende järel märgitud tähenduses:

„tööpäev”

iga tööpäev, millal korraldusasutuse avalikud talitused ja Euroopa Investeerimisfond on [liikmesriigi tegevuskoht] ja Luksemburgis avatud äritegevuseks;

„kohustusperiood”

periood, mille vältel [LIIKMESRIIGI NIMI] võib määrata liikmesriigi rahalist osalust [LIIKMESRIIGI NIMI] eelarvest Euroopa Investeerimisfondile kulukohustusteks eriprogrammi[de] jaoks. Kohustusperiood lõpeb 31. detsembril 2016;

„sektsioon”

on põhjenduses 11 sätestatud tähenduses;

„COSME rahastamisvahendid”

on põhjenduses 5 sätestatud tähenduses;

„COSME määrus”

on põhjenduses 5 sätestatud tähenduses;

„ühissätete määrus”

on põhjenduses 3 sätestatud tähenduses;

„eriprogramm[id]”

on põhjenduses 8 sätestatud tähenduses;

„eriprogrammi[de] konto[d]”

eraldi konto[d], i) mille on avanud Euroopa Investeerimisfond oma nimel kommertspangas korraldusasutuse jaoks ja ii) mida hallatakse korraldusasutuse nimel vastavalt rahastamislepingu artiklile 13;

„delegeerimisleping[ud]”

on põhjenduses 7 sätestatud tähenduses;

„määratud talitus”

Euroopa Komisjoni talitus, millele on usaldatud [COSME rahastamisvahendite] [JA/VÕI] [H2020 rahastamisvahendite] kaudne juhtimine; käesolevas rahastamislepingus vastavalt Euroopa Komisjoni peadirektoraat [ENTR JA/VÕI RTD] või nende õigusjärglane [õigusjärglased];

„EAFRD”

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;

„Euroopa Investeerimisfond”

on preambulis sätestatud tähenduses;

„Euroopa Investeerimisfondi tegevus”

kohustused ja ülesanded, mida täidab rahastamislepingu alusel Euroopa Investeerimisfond;

„Euroopa Investeerimisfondi rahaline toetus”

Euroopa Investeerimisfondi kantud rahaliste vahendite kogusumma (sealhulgas EIP-lt saadud mandaatide alusel, kuid välja arvatud muud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid ning vahendid COSME rahastamisvahenditest ja H2020 rahastamisvahendist) seoses sektsiooniga, nagu on sätestatud artiklis 12;

„ERF”

Euroopa Regionaalarengu Fond;

„ELi rahaline toetus”

Euroopa Komisjoni poolt, vastavalt olukorrale, sektsioonile määratud või väljamakstud rahaliste vahendite kogusumma;

„eurokonto”

eurodes nomineeritud konto, mis on eriprogrammi[de] konto[de] osa;

„hindamine”

artiklis 18 osutatud hindamine või hinnangu andmine, mis viiakse läbi eriprogrammi[de] suhtes, välja arvatud ühissätete määruse artikli 57 lõikes 3 ette nähtud hindamine;

„väljaviimise poliitika”

menetlus eriprogrammi[de] likvideerimistulude jaotamiseks pärast rahastamislepingu lõpetamist ja eelkõige i) eriprogrammi[de] konto[de] saldo arvutamine liikmesriigi rahalisest osalusest lähtuvalt pärast kohaldatavate halduskulude ja teenustasude mahaarvamist, ii) eriprogrammi[de] konto[de] netojäägi tagastamine korraldusasutusele ja iii) eriprogrammi[de] konto[de] sulgemine [menetlust täpsustatakse lepinguliselt täiendavalt];

„lõppsaaja”

tehingu alusel uut laenuraha saav VKE;

„finantsvahendaja”

finantsettevõtted, nagu pank, finantsasutus, fond, tagatisskeemi rakendav üksus, vastastikune garantiiorganisatsioon, mikrofinantsasutus, liisinguettevõte või muu juriidiline isik või üksus, kelle on Euroopa Investeerimisfond valinud vastavalt rahastamislepingus sätestatud tingimustele tegevuse jaoks eriprogrammi[de] rakendamise eesmärgil; kahtluse vältimiseks finantsvahendaja mõiste i) hõlmab ka finantsettevõtteid, mille on finantsvahendajad valinud allfinantsvahendajaks, kui on kohaldatav; ja ii) ei hõlma vastaspooli, kelle on Euroopa Investeerimisfond valinud Euroopa Investeerimisfondi teostatavaks varade valitsemiseks, või, 2. valikuvõimaluse puhul, tegelikuks müügiks väärtpaberistamise korral tagatislepingu saaja;

„finantsmäärus”

määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 koos selle rakenduseeskirjadega (komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju, (9) nagu neid võidetakse aeg-ajalt muuta, täiendada või modifitseerida;

„vääramatu jõud”

igasugune osaliste tahtest olenematu ettenägematu erakorraline olukord või sündmus, mis takistab kummalgi neist lepinguga võetud kohustuste täitmist ning mida ei saa pidada osaliste ega nende alltöövõtja süüks või tegematajätmiseks ja mida ei oleks saanud asjakohaste ja mõistlike hoolsuskohustuste täitmisega vältida. Mis tahes viga teeninduses, defekti seadmestikus või materjalis või hilinemisi nende kättesaadavaks tegemisel, nagu ka töövaidlusi või streike või rahalisi raskusi ei saa lugeda vääramatuks jõuks, välja arvatud juhul, kui need tulenevad otseselt asjaomasest vääramatu jõu juhtumist;

„rahastamisleping”

käesolev rahastamisleping, nagu seda võidakse aeg-ajalt muuta, täiendada või modifitseerida;

„tagatisleping”

tegevusleping ja, 2. valikuvõimaluse raames tegelikuks müügiks väärtpaberistamise korral, tagatisleping, mille on Euroopa Investeerimisfond ja toetusesaaja sõlminud seoses tegevusega;

„H2020 rahastamisvahendid”

on põhjenduses 6 sätestatud tähenduses;

„H2020 määrus”

on põhjenduses 6 sätestatud tähenduses;

„rakendusperiood”

periood, mille vältel Euroopa Investeerimisfond võib määrata mis tahes osa liikmesriigi rahalisest osalusest eriprogrammi[de] tegevuse jaoks. Rakendusperiood lõpeb 31. detsembril 2016, välja arvatud tagasimaksete ja tulude puhul, mille jaoks võib kulukohustusi võtta kuni eriprogrammi[de] lõpetamiseni;

„rakendusstrateegia”

Euroopa Investeerimisfondi poliitika seoses tegevuste määramisega, nagu on sätestatud artikli 4 lõikes 6;

„sisekontroll”

kõigil juhtimistasanditel rakendatav protsess, mis on loodud piisava kindluse tagamiseks järgmiste eesmärkide saavutamisel:

a)	tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b)	aruandluse usaldusväärsus;

c)	varade ja teabe säilimise tagamine;

d)	pettuste ja eeskirjade eiramiste ärahoidmine, tuvastamine ja kõrvaldamine ning pettuste ja eeskirjade eiramiste suhtes võetavad järelmeetmed;

e)	finantstehingute seaduslikkuse ja korrakohasusega seotud riskide piisav juhtimine, milles võetakse arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi;

„investorite kogu”

artiklis 10 sätestatud eriprogrammi[de] juhtkomitee;

„finantsvõimenduse efekt”

käesoleva rahastamislepinguga seoses lõppsaajatele eriprogrammi[de] alusel antava uue laenuraha ja asjaomase liikmesriigi antava rahalise osaluse suhe või, konkreetse tegevuslepingu puhul, sellise tegevuslepingu alusel lõppsaajatele antava uue laenuraha ja asjaomase liikmesriigi antava rahalise osaluse suhe;

„halduskulud ja teenustasud”

artiklis 14 sätestatud tähenduses;

„korraldusasutus”

on preambulis sätestatud tähenduses;

„vahe-eesmärk”

iga vahe-eesmärk ühissätete määruse artikli 39 lõike 5 alusel, nagu on sätestatud artiklis 7;

„liikmesriigi rahaline osalus”

kulukohustusteks määratud liikmesriigi rahaline osalus või liikmesriigi väljamakstud rahaline osalus või mõlemad, vastavalt olukorrale;

„kulukohustusteks määratud liikmesriigi rahaline osalus”

[ERFi tegevusprogrammi] [ja EAFRD maaelu arengu programmi] eelarvest eriprogrammi[de]le määratud kulukohustuste assigneeringute kogusumma;

„liikmesriigi väljamakstud rahaline osalus”

mis tahes [ERFi tegevusprogrammi] [ja EAFRD maaelu arengu programmi] rahaliste vahendite kogusumma, mille on korraldusasutus maksnud seoses eriprogrammi[de]ga, sealhulgas tulud ja tagasimaksed;

„uus laenuraha”

finantsvahendajalt tegevuslepingutes sätestatud tingimustel hiljemalt 31. detsembril 2023 lõppsaajatele antavad uued laenud, liisingud või tagatised;

„mitteeurokonto”

muus vääringus kui euro nomineeritud konto, mis on eriprogrammi[de] konto[de] osa;

„OLAF”

Euroopa Pettustevastane Amet;

„tegevus”

hulk tegevusi, mida viivad läbi [Euroopa Investeerimisfond ja finantsvahendaja] [1. valikuvõimaluse puhul] JA/VÕI [Euroopa Investeerimisfond, finantsvahendaja ja muud osalised] [2. valikuvõimalus] , nagu on täpsustatud 1. lisas, eriprogrammi[de] rakendamise eesmärgil;

„tegevusleping”

leping(ud), mis on sõlmitud [Euroopa Investeerimisfondi ja finantsvahendaja vahel ja milles on sätestatud tegevuse tingimused] [1. valikuvõimaluse puhul] JA/VÕI [Euroopa Investeerimisfondi ja finantsvahendaja vahel uue laenuraha andmiseks] [2. valikuvõimalus] ;

„1. valikuvõimalus”

artikli 5 punktis i sätestatud tähenduses;

„2. valikuvõimalus”

artikli 5 punktis ii sätestatud tähenduses;

„3. valikuvõimalus”

artikli 5 punktis ii sätestatud tähenduses;

„maksetaotlus”

artikli 11 lõikes 3 osutatud maksetaotlus;

„trahvid”

artiklis 7 sätestatud leppetrahvid, mida peab finantsvahendaja tasuma vastavalt tegevuslepingule ja kohaldatava seaduse kohaselt;

„tagasimaksed”

vabastatud tagatistest tulenevad summad ja eriprogrammi[de] alusel sissenõutud summad;

„tulud”

mis tahes tulud, sealhulgas garantiitasud ja intressid usalduskontodel olevate summade pealt, mis makstakse eriprogrammi[de] alusel eriprogrammi[de] konto[de]le, sealhulgas kõik sellised summad, mis kogunevad väljaviimise poliitika kontekstis;

„sekretariaat”

artiklis 10 sätestatud investorite kogu sekretariaat;

„ükseriotstarbelineriiklikprogramm”

põhjenduses 9 sätestatud tähenduses;

„VKE”

mikro- (sealhulgas üksikettevõtjad/füüsilisest isikust ettevõtjad), väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (10);

„VKEsid käsitlev algatus”

on põhjenduses 1 sätestatud tähenduses;

„lõpetamise sündmus”

mis tahes artikli 25 lõikes 5 osutatud sündmus;

„mandaat”

Euroopa Investeerimisfondi koostatud avalik osalemiskutse;

„tehing”

finantsvahendaja (või alltaseme finantsvahendaja) ja lõppsaaja vahel tehtud laenu-, liisingu- või tagatistehing, millega antakse uut laenuraha;

„varadevalitsemine”

liikmesriigi väljamakstud rahalise osaluse varade valitsemine, nagu on täpsustatud artiklis 13;

„liidu embleem”

Euroopa Liidu logo, millel on kujutatud kaksteist kollast tähte sinisel taustal.

1.2.

Kui kontekst ei nõua teisiti, siis käesolevas lepingus

a)	on pealkirjad esitatud ainult parema loetavuse eesmärgil ning need ei mõjuta rahastamislepingu mis tahes sätete tõlgendamist või tõlgitsemist;

b)	hõlmavad ainsuses esitatud sõnad ka mitmust ja vastupidi;

c)	tähendab viide artiklile, jaole, osale või graafikule viidet käesoleva rahastamislepingu vastavale artiklile, jaole, osale või graafikule.

Artikkel 2

Rahastamislepingu eesmärk ja reguleerimisala

2.1.	Käesolevas rahastamislepingus on sätestatud tingimused liikmesriikide rahalise osaluse kasutamiseks seoses eriprogrammi[de] rakendamisega Euroopa Investeerimisfondi poolt.

2.2.	Liikmesriigi rahalise osaluse soovituslik summa eriprogrammi[de]s on kuni [•] miljonit eurot.

2.3.	Korraldusasutus volitab Euroopa Investeerimisfondi rakendama ja juhtima eriprogrammi [eriprogramme] seoses liikmesriigi rahalise osalusega, Euroopa Investeerimisfondi nimel ja heaks ning korraldusasutuse vastutusel, vastavuses ühissätete määruse ja rahastamislepingu sätetega.

Artikkel 3

Uue laenuraha saamiseks abikõlblikkuse ja erandi tegemise kriteeriumid

3.1.

Euroopa Investeerimisfond määrab liikmesriigi rahalise osaluse tegevuse jaoks eriprogrammi[de] alusel uue laenuraha loomiseks, millega toetatakse VKEsid ja mille eesmärk on:

—	uute ettevõtete asutamine,

—	varase kasvuetapi kapital (s.o seemnekapital ja stardikapital),

—	tegevuse laiendamise kapital,

—	kapital ettevõtte üldise tegevuse tugevdamiseks või

—	uute projektide teostamine, uutele turgudele sisenemine või olemasolevate ettevõtete uued arengusuunad,

igal juhul, ilma et see piiraks kohaldatavaid liidu riigiabieeskirju, ja vastavalt ERFi ja EAFRD erieeskirjadele, nagu on kohaldatavad.

3.2.

Artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide piires eriprogramm[id]:

võib [võivad] hõlmata investeeringuid nii materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali kehtivate liidu riigiabieeskirjade piires ning eesmärgiga pakkuda stiimuleid erasektorile kui ettevõtete rahastajale. Investeeringud võivad sisaldada ka ettevõtete omandiõiguste üleandmise kulusid, tingimusel et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel;

ii)	toetab [toetavad] investeeringuid, mida peetakse rahaliselt elujõulisteks, ja investeeringuid, mis ei ole uue laenuraha sisse lisamise kuupäevaks füüsiliselt valmis või täielikult rakendatud; ning

iii)	toetab [toetavad] lõppsaajaid, keda peetakse liikmesriigi rahalise osaluse toetuse ajal kooskõlas ühissätete määruses, [COSME määruses] VÕI [H2020 määruses] sätestatud eesmärkidega potentsiaalselt majanduslikult elujõuliseks, nagu võib olla rahastamislepingus täpsustatud.

[3.3]

[Eriprogrammi[de]ga võib toetada ainult seda käibekapitali, mis täiendab uut investeeringut põllumajandus- või metsandussektorisse summas, mis ei ületa 30 % tehingu kogusummast, ja on investeeringuga seotud, ning finantsvahendajale vastuvõetava nõuetekohase põhjendusega. Muu kui põllumajandustegevuse puhul ei tohi käibekapitali jaoks toetust anda.] [Käesolevat punkti kohaldatakse ainult siis, kui eriprogrammi [eriprogramme] toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu]

3.4.	Eriprogrammi[de] alusel antakse rahalist toetust, võttes arvesse [COSME rahastamisvahenditest] JA/VÕI [H2020 rahastamisvahenditest] ELi toetuse andmise suhtes kohaldatavaid ja 2. lisas teadmiseks esitatud erandi tegemise kriteeriume.

3.5.	Osalised tunnistavad, et osa artikli 3 lõike 1 kohaselt loodud uue laenuraha suhtes, mis vastab mitmekordsele ELi toetusele [COSME rahastamisvahendite] JA/VÕI [H2020 rahastamisvahendite] alusel, kohaldatakse delegeerimislepingu(te) sätteid, millega reguleeritakse ELi toetust.

Artikkel 4

Eriprogrammi[de] rakendamise ja juhtimisega seotud üldpõhimõtted

4.1.

Euroopa Investeerimisfond rakendab, haldab ja jälgib eriprogrammi [eriprogramme] ning lõpetab eriprogrammi[d] kooskõlas rahastamislepinguga, kohaldatavate ühissätte määruse tingimustega, delegeerimislepingu(te)ga, finantsmäärusega ja muude asjaomaste liidu õiguse sätetega, eelkõige riigiabieeskirjadega. Seejuures kohaldab Euroopa Investeerimisfond oma enda eeskirju, põhimõtteid ja menetlusi, nagu neid aeg-ajalt muudetakse, modifitseeritakse või täiendatakse, häid tööstustavasid ja asjakohaseid järelevalve-, kontrolli- ja auditimeetmeid, nagu on sätestatud käesolevas lepingus.

4.2.

Euroopa Investeerimisfond vastutab personali ja/või konsultantide palkamise ja töölevõtmise eest, kellele ta võib teha ülesandeks eriprogrammi[de] rakendamise ja kelle eest vastutab rahastamislepingu alusel Euroopa Investeerimisfond ja kelle suhtes kehtivad kõikides aspektides ning kelle suhtes on kohaldatavad eeskirjad, põhimõtted ja menetlused, mida Euroopa Investeerimisfond kohaldab oma personali ja/või konsultantide suhtes.

4.3.	Euroopa Investeerimisfond täidab oma kohustusi seoses eriprogrammi[de]ga, nagu on konkreetselt sätestatud rahastamislepingus, nõutava professionaalse hoole, tõhususe, läbipaistvuse ja hoolsusega, nagu ta rakendab oma enda toimingute tegemisel.

4.4.	Osaline, kes on saanud vääramatu jõu osaliseks, teatab sellest viivitamatult teist osalist, avaldades vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja eeldatava mõju. Osalised võtavad vajalikud meetmed, et piirata või minimeerida vääramatust jõust tingitud kulusid ja võimalikke kahjusid.

4.5.	Eriprogrammi[de] juhtimine ja rakendamine põhineb osaliste huvide ühitamise põhimõttel. Huvide ühitamise põhimõtte osas täidab Euroopa Investeerimisfond artiklis 12 ja 1. lisas sätestatud põhimõtteid.

4.6.

Tegevuste määramine toimub rakendusstrateegias sätestatud kriteeriumide põhjal. Euroopa Investeerimisfond esitab korraldusasutusele oma rakendusstrateegia [3] kuu jooksul alates rahastamislepingu allkirjastamisest ja teavitab korraldusasutust asjatu viivituseta kõikidest muutustest rakendusstrateegias.

4.7.	Liikmesriikide rahaline osalus ei tekita lubamatuid eeliseid, eelkõige põhjendamatute dividendide või muu kasumi kujul kolmandatele isikutele, kui on rahastamislepingus ette nähtud.

4.8.	Rahalist toetust eriprogrammi[de] alusel ei anta finantsvahendajatele või lõppsaajatele, kes on ühes artikli 9 lõikes 4 osutatud olukordadest [need tingimused täpsustatakse lepingus täiendavalt].

Artikkel 5

Eriprogrammi[de] eesmärgid ja kirjeldus

Nagu on täpsustatud 1. lisas, katab [katavad] eriprogramm[id] järgmisi riske:

i)	uue laenuraha portfellid piiristamata garantiide kaudu, mille abil vähendatakse kapitalinõudeid, kui on täidetud asjaomased kapitalinõuded, mis katavad kuni 80 % igast laenust asjaomastes portfellides („1. valikuvõimalus”) VÕI

ii)

[olemasolevad laenu-, liisingu- või tagatiseportfellid VKEdele ja teistele alla 500 töötajaga ettevõtetele] VÕI [uue laenuraha portfellid] väärtpaberistamise kaudu, nagu on määratletud määruse (EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 61 („2. valikuvõimalus”) [liikmesriikide rahalise osaluse ühendamisega rahaliste osalustega teistelt liikmesriikidelt („3. valikuvõimalus”)].

Artikkel 6

Territoriaalne kaetus

Liikmesriigi rahalist toetust kasutatakse uue laenuraha loomiseks ainult registreeritud lõppsaajate jaoks, kes tegutsevad [LIIKMESRIIGI NIMI] territooriumil, vastavalt järgmisele jaotusele: [•] [tingimused täpsustatakse lepingus].

Artikkel 7

Minimaalne finantsvõimenduse efekt, vahe-eesmärgid ja trahvid

7.1.

Euroopa Investeerimisfond tagab, et igas tegevuslepingus on sätestatud nõuded, et finantsvahendajad peavad saavutama järgmised vahe-eesmärgid:

i)	[•] kuu pikkuse perioodi lõpus pärast tegevuslepingu allkirjastamist on finantsvõimenduse efekt mitte alla [•];

ii)	käesoleva lepingu lõpetamise kuupäeva ja 31. detsembri 2023. aasta vahel — olenevalt, kumb saabub varem — on finantsvõimenduse efekt mitte alla [•].

7.2.	Euroopa Investeerimisfond teavitab artikli 16 lõikes 1 osutatud aruande osana korraldusasutust kirjalikult vahe-eesmärgi täitmisest enne või pärast artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaegu ning esitab korraldusasutusele teavet uue laenuraha mahu kohta, nagu on lepingus täpsustatud.

7.3.

Igas tegevuslepingus sätestatakse finantsvahendajatele kohaldatavad trahvid, mille lõppsaaja on korraldusasutus, indikatiivselt järgmiselt:

a)	kui asjaomaste tegevuslepingute alusel finantsvahendaja antud uue laenuraha summa on väiksem kui [A] % lepingus vahe-eesmärgina kokkulepitud uue laenuraha summast, on trahv [X] % kokkulepitud uue laenuraha ja antud uue laenuraha vahest; või

b)	kui asjaomaste tegevuslepingute alusel finantsvahendaja antud uue laenuraha summa on suurem kui [A] %, kuid väiksem kui [B] % lepingus vahe-eesmärgina kokkulepitud uue laenuraha summast, on trahv [Y] % kokkulepitud uue laenuraha ja antud uue laenuraha vahest.

Lisaks võrdub 2. valikuvõimaluse alusel eriprogrammi(de) puhul juhul, kui finantsvahendaja ei saavuta finantsvõimenduse efekti, mis on vähemalt 1, trahv asjaomasele tegevusele eraldatud liikmesriigi väljamakstud rahalise osaluse ja vastava antud uue laenuraha summa vahega;

[iga tegevuse tasandil trahvide kindlaksmääramise tingimused ja rakendamise kord täpsustatakse lepingus]

7.4.	Korraldusasutus tunnistab, et kui asjaomane finantsvahendaja ei täida vastavalt olukorrale rahastamislepingu või asjaomase tegevuslepingu kohaselt sätestatud finantsvõimenduse nõudeid, ei mõjuta see tagatislepinguid ja asjaomaseid tegevusi.

7.5.

Trahv on iga tegevuse suhtes ühekordne summa, mille Euroopa Investeerimisfond arvutab välja iga vahe-eesmärgi tasandil ning mille kõige hiljem väljaarvutatud artikli 7 lõikes 3 osutatud summad tasub finantsvahendaja Euroopa Investeerimisfondile iga tegevuslepingu alusel (x) tegevuslepingu lõpetamise ajal lepingu lõpetamise korral finantsvahendaja süüst tingitud põhjustel või (y) asjaomase uue laenuraha andmise perioodi lõpus, olenevalt sellest, kumb kuupäev saabub varem. Euroopa Investeerimisfond maksab osutatud summa korraldusasutusele, kui asjaomane finantsvahendaja on selle ära maksnud. [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused]

7.6.	[Kahtluste vältimiseks kohaldatakse trahve, ilma et see piiraks muid [COSME rahastamisvahendite] VÕI [H2020 rahastamisvahendite] delegeerimislepingute alusel vastava ELi rahalise toetuse suhtes kohaldatavaid trahve või tasusid].

Artikkel 8

Euroopa Investeerimisfondi ülesanded ja kohustused

8.1.	Pärast rahastamislepingu allkirjastamist ja tegevuste rakendamiseks püüab Euroopa Investeerimisfond sõlmida esimese tegevuslepingu hiljemalt [X] kuu jooksul pärast rahastamislepingu allkirjastamist.

8.2.

Ilma, et see piiraks rahastamislepingu muude sätete kohaldamist, Euroopa Investeerimisfond:

a)	rakendab iga eriprogrammi rahastamislepingu ajaks loodud tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi alusel;

b)	võtab finantsvahendajatega sõlmitavatesse tegevuslepingutesse üle kohaldatavad rahastamislepingu tingimused ja eelkõige artiklis 7 osutatud finantsvõimenduse efekti käsitlevad sätted;

c)	teeb kõik otsused, et siduda rahalised vahendid kohustustega tegevuste jaoks ja siduda rahalised vahendid lahti, kui on asjakohane, ning teavitab sellest vastavalt investorite kogu;

d)	peab läbirääkimisi ja astub osaliseks igasugustes ja kõikides õigusaktides, mida Euroopa Investeerimisfond peab oma erialasest seisukohast asjakohaseks tegevuste rakendamiseks, juhtimiseks ja, vastavalt olukorrale, lõpetamiseks;

e)	nõuab, et finantsvahendajad maksaksid tagasi kõik neile tegevuslepingute alusel alusetult makstud summad, kui neid on;

f)	nõuab, et finantsvahendajad teevad iga tegevuslepingu alusel asjakohased sammud, et nõuda sisse kõik asjaomastelt lõppsaajatelt vastavate tehingute alusel saadaolevad summad;

g)	kui on asjakohane ja tingimusel, et asjaomased kohtukulud hüvitatakse artikli 14 lõike 9 alusel, peab tegevusega seoses kohtuvaidlust (sealhulgas, kuid mitte ainult, algatab, viib läbi, lepitab ja kaitseb);

korraldab eriprogrammi[de] konto[de] avamise, pidamise ja sulgemise, debiteerib ja krediteerib eriprogrammi[de] kontot [kontosid] kooskõlas rahastamislepingu sätetega, teeb kõik rahastamislepingus ette nähtud maksed ja muul juhul kõik rahastamislepingus seoses eriprogrammi[de] konto[de]ga ette nähtud tehingud;

i)	peab liikmesriigi rahalise osaluse kasutamise kohta eraldi arvepidamise pearaamatuid ja nõuetekohast ja täpset raamatupidamist;

võtab vajalikud meetmed, et tagada Euroopa Investeerimisfondi valduses olevate isikuandmete kaitse, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (11) ja hilisemate muutmisaktidega;

k)	tagab, et tegevuslepingutesse võetakse sisse lepingunõuded, et vähendatud intressimäär, mida finantsvahendajad on nõustunud andma, kantakse üle lõppsaajatele, ja jälgib nende nõuete rakendamist;

l)	võtab sellised teised meetmed, mida ta peab vajalikuks eriprogrammi[de] nõuetekohaseks rakendamiseks ja juhtimiseks rahastamislepingus sätestatud piires.

8.3.

Euroopa Investeerimisfond kohustub täitma kõiki oma rahastamislepingust tulenevaid kohustusi ja ülesandeid nõuetekohase professionaalse hoolega ja eelkõige:

a)	kohaldama kutsestandardeid ja tavasid, mis ei ole ebasoodsamad kui need, mida ta kasutab oma enda tegevuses, võttes arvesse rahastamislepingu tingimusi;

b)	eraldama piisavad vahendid, et võimaldada eriprogrammi [eriprogramme] nõuetekohaselt rakendada ja juhtida;

c)	teostama eriprogrammi [eriprogramme] ja abistama korraldusasutust liidu rahalise toetuse üleüldise nähtavuse saavutamiseks rakendamisahelas allapoole kuni lõppsaajateni, nagu on täpsustatud rahastamislepingus;

d)	mitte koormama eriprogrammi[de] konto[de]l hoitavaid rahalisi vahendeid mis tahes (muude kui seadusest või pangandustavast tulenevate) tasude, pandiõiguste, pantide või muude koormatistega;

e)	teostama kõikide eriprogrammi[de] konto[de] saldo varade valitsemist, nagu on sätestatud rahastamislepingu artiklis 13.

8.4.	[Kahtluste vältimiseks kohaldatakse rahastamislepingust tulenevaid Euroopa Investeerimisfondi ülesandeid ja kohustusi, ilma et see piiraks muid asjaomaseid [COSME] VÕI [H2020] delegeerimislepingu(te)st tulenevaid Euroopa Investeerimisfondi kohustusi].

Artikkel 9

Finantsvahendajate valimine ja operatiivkokkulepped

9.1.	Euroopa Investeerimisfond valib omal vastutusel ühe või mitu finantsvahendajat rakendama eriprogrammi [eriprogramme] kooskõlas, nagu kohaldatav, [COSME] JA/VÕI [H2020] delegeerimislepingu(te) asjaomaste tingimustega. [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused]

9.2.

Finantsvahendajad, kellega Euroopa Investeerimisfond soovib tegevuslepinguid sõlmida, valitakse Euroopa Investeerimisfondi põhimõtete ja menetluste põhjal avatud, läbipaistvate, proportsionaalsete ning mittediskrimineerivate ja objektiivsete valikumenetluste teel, vältides huvide konflikte, võttes nõuetekohaselt arvesse eriprogrammi[de] laadi ning finantsvahendaja kogemust ja finantssuutlikkust. Finantsvahendajate valimine toimub pidevalt ja see põhineb punktisüsteemil, et koostada finantsvahendajate pingerida konkreetsete kriteeriumide järgi.

9.3.	Tegevuslepingud, mille Euroopa Investeerimisfond sõlmib finantsvahendajatega, kajastavad kõiki rahastamislepingu alusel kohaldatavaid Euroopa Investeerimisfondi kohustusi. Eelkõige sisaldavad tegevuslepingud sätteid finantsvahendajate vastutuse kohta trahvide suhtes.

9.4.

Tegevuslepingutes nõutakse, et eriprogrammi[de] rakendamiseks valitud finantsvahendajad, selleks et:

a)	teha liidu finantshuvide kaitsmises täielikku koostööd;

b)	anda korraldusasutusele õigus kasutada kõikehõlmavalt oma oskusi:

annavad OLAFile kõik vahendid ning teabe ja dokumendid asjaomaste tegevuste kohta, et OLAF saaks kõikehõlmavalt kasutada oma oskusi, mis võimaldavad tal korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspektsioone, kooskõlas sätete ja menetlustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (12) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (13) ja nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (14) nagu neid võidakse aeg-ajalt muuta, täiendada või modifitseerida, et kaitsta liidu finantshuve selleks, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muid õigusvastaseid tegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve seoses finantseerimistoimingutega eriprogrammi[de] alusel;

d)	hoiavad alles ja on võimelised esitama kõik eriprogrammi[de] rakendamisega seotud dokumendid seitse ([7]) aastat pärast rakendusperioodi lõppu või tegevuslepingu lõpetamist või tegevuste lõpetamist, olenevalt sellest, milline neist perioodidest on kõige pikem;

e)	annavad Euroopa Kontrollikojale juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja esitavad talle kogu teabe, mida ta peab vajalikuks oma ülesannete täitmiseks vastavalt finantsmääruse artiklile 161;

f)	järgivad asjaomaseid standardeid ja kohaldatavaid õigusakte rahapesu tõkestamise terrorismi vastu võitlemise ja maksupettuste vastu võitlemise kohta;

võtavad käesoleva artikli 9 lõigetes 4 ja 5 määratletud asjaomased tingimused kõigi teiste vahendajate ja lõppsaajate suhtes üle oma lepingutesse nendega, erandiga, et artikli 9 lõike 5 suhtes peavad finantsvahendajad ja lõppsaajad deklareerima, et nad ei ole menetlusest kõrvalejätmise olukorras, nagu on sätestatud 2. lisas;

h)	kohustuvad mitte võtma Euroopa Investeerimisfondilt mingit tasu seoses tegevuste rakendamisega;

i)	arvutavad iga tehingu kohta 1. lisas sätestatud valemi järgi välja vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 2 tähenduses brutotoetusekvivalendi ja teatavad arvutuse Euroopa Investeerimisfondile, ning

j)	annavad terve liikmesriigi rahalisest osalusest tekkiva rahalise tulu riigiabi osa täielikult edasi lõppsaajatele, nagu on täpsustatud 1. lisas.

[Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

9.5.	Finantsvahendajaid, kes on ühes 2. lisas sätestatud olukordadest, ei tohi valida.

9.6.

Euroopa Investeerimisfond teavitab enne tegevuslepingu allkirjastamist kirjalikult korraldusasutust iga tegevuse põhielementidest, nagu on täpsustatud rahastamislepingus. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]. Euroopa Investeerimisfond teavitab asjatu viivituseta korraldusasutust kirjalikult tegevuslepingu sõlmimisest.

9.7.	Euroopa Investeerimisfond teavitab korraldusasutust kirjalikult asjatu viivituseta tegevuslepingu osalisest tühistamisest, sisulisest muutmisest või enneaegsest lõpetamisest ning sellise olukorra põhjustest, nagu on rahastamislepingus täpsustatud. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

Artikkel 10

Valitsemistavad

10.1.

Euroopa Investeerimisfondi poolt eriprogrammi[de] rakendamise üle korraldab järelevalvet investorite kogu („investorite kogu”). Investorite kogu koosseisus on [4] nõuetekohaselt volitatud liiget, kelle nimetab korraldusasutus ja kes esindavad korraldusasutust, [1] Euroopa Investeerimisfondi nimetatud liige, [1] Euroopa Investeerimisfondi nimetatud vaatleja ja [2] Euroopa Komisjoni nimetatud vaatlejat.

10.2.

Investorid:

a)	kiidavad heaks mandaadi ja vajaduse korral selle muudatused ja läbivaatamised ning vaatavad läbi Euroopa Investeerimisfondi esitatud projektikonkursid enne nende avaldamist;

b)	vaatavad läbi edusammud eriprogrammi[de] rakendamisel, sealhulgas vahe-eesmärkide saavutamise ja ootel olevad uued tegevused;

c)	vaatavad läbi ja väljastavad arvamused strateegilistes ja poliitikaküsimustes seoses eriprogrammi[de]ga;

d)	annavad juhiseid artikli 3 lõigetes 1–4 sätestatud abikõlblikkuskriteeriumide tõlgendamise küsimustes;

e)	vaatavad läbi artiklis 16 nimetatud eriprogrammi[de] aastaaruanded;

f)	vaatavad läbi mandaadi hindamisteks ja vaatavad läbi eriprogrammi[de] hindamisaruanded, kui neid on;

g)	vaatavad läbi eriprogrammi[desse] pärast artiklis 18 osutatud hindamisaruandeid teha kavandatud kohandused;

h)	teevad muudatusettepanekuid rahastamislepingu kohta, kui on asjakohane;

i)	[muud ülesanded]. [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused].

10.3.

Investorite kogu tegutseb konsensuse alusel ja ei pärsi mingil juhul ühtegi [COSME rahastamisvahendite] [JA/VÕI] [H2020 rahastamisvahendite] üldise strateegia rakendamiseks vastava[te]s delegeerimislepingu[te]s ettenähtud asjaomase juhtkomitee tehtud otsust.

10.4.

Investorite kogu valib oma esimehe. Esimees on korraldusasutuse esindaja.

Investorite kogu tuleb kokku oma liikme taotlusel, kuid kohtub vähemalt [•] korda aastas. Investorite kogu koosolekuid korraldab tema sekretariaat.

10.5.

Investorite kogu võtab vastu oma kodukorra sekretariaadi ettepaneku põhjal.

10.6.

Investorite kogu koosolekutel osalemise eest tasu ei maksta. Kõik liikme kulud seoses reisimisega investorite kogu koosolekule ja sellel osalemisega kannab liikme nimetanud üksus.

10.7.

Euroopa Investeerimisfond tagab sekretariaadi kooskõlas rahastamislepinguga.

Sekretariaat täidab muu hulgas järgmisi ülesandeid:

a)	investorite kogu koosolekute korraldamine, sealhulgas investorite kogu dokumentide, päevakorra ja koosolekuprotokolli koostamine ja väljajagamine;

b)	muud ülesanded [nagu on määratletud rahastamislepingus] või investorite kogu poolt;

c)	kommunikatsiooni seoses investorite kogu tegevusega kanaliseeritakse sekretariaadi kaudu.

Artikkel 11

Liikmesriikide rahaline osalus

11.1.

Liikmesriikide rahalist osalust kasutatakse ainult seoses eriprogrammi[de]ga ja nendega seotud tegevusega.

11.2.

Euroopa Investeerimisfond esitab korraldusasutusele hiljemalt iga aasta [X] i) ootel olevate tegevuste projektid, mis on kavandatud sõlmida jooksval aastal, ja kavandatud liikmesriigi rahalise osaluse summa, mis tuleb välja maksta jooksva aasta eest; ii) maksegraafiku kavandatud liikmesriigi rahalise osaluse summa kohta, mis tuleb maksta igal aastal kuni kohustusperioodi lõpuni, sealhulgas kohaldatavad haldustasud, iii) kõik tasud, mida peetakse vajalikuks selleks, et teatatud liikmesriigi rahaline osalus jooksval aastal kulukohustustega siduda.

Euroopa Investeerimisfond esitab korraldusasutusele iga aasta [X] läbivaadatud arvud eespool esitatud lõigu kohta, kui vajalik.

11.3.

Järgides finantsvahendajate hoolsuskohustust, kes kavatsetakse valida artikli 9 kohaselt, saadab Euroopa Investeerimisfond igal ajal, kui ta peab vajalikuks, korraldusasutusele maksetaotluse 3. lisas sätestatud vormis („maksetaotlus”). Maksetaotlus sisaldab i) kavandatud liikmesriigi rahalise osaluse summat kulukohustuste täitmiseks, mis on võetud tagatislepingute alusel, mis loodetakse sõlmida kolme kuu jooksul pärast maksetaotluse kuupäeva, ja ii) maksegraafikut liikmesriigi rahalise osaluse kohta, mis tuleb igal aastal seoses asjaomaste tegevustega maksta kuni kohustusperioodi lõpuni.

11.4.

Maksetaotlus võib sisaldada kavandatud liikmesriigi rahalise osaluse summat 100 % ulatuses tagatislepingu alusel võetud kulukohustuste täitmiseks vajalikest summadest.

11.5.

Maksetaotluse saamisel ja tingimusel, et on vabu eelarvevahendeid, kannab korraldusasutus ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul enne, kui Euroopa Investeerimisfond sõlmib mis tahes tagatislepingu, eriprogrammi[de] konto[de]le liikmesriigi rahalise osaluse summas, mis on võrdne maksetaotluses märgitud liikmesriigi rahalise osaluse summaga, ja teavitab sellest Euroopa Investeerimisfondi.

11.6.

Korraldusasutus võib igal ajal liikmesriigi rahalise osaluse maksmise peatada, teavitades Euroopa Investeerimisfondi, et tema maksetaotlust ei saa täita põhjusel, et:

a)	see ei vasta mõnes olulises aspektis rahastamislepingu sätetele, või

b)	on tõsine kahtlus kavandatud aluseks oleva kulutuse vastuvõetavuses, või

korraldusasutusele on saanud teatavaks teave, mis viitab olulisele puudusele sisekontrollisüsteemi toimivuses või et Euroopa Investeerimisfondi sertifitseeritud kulu on seotud tõsise eeskirjade eiramisega ja seda ei ole korrigeeritud. Sel juhul võib korraldusasutus maksmise peatada vaid juhul, kui see on vajalik selleks, et vältida olulist kahju tema finantshuvidele Euroopa Liidu eelarves.

Sellist peatamist peab korraldusasutus nõuetekohaselt põhjendama ja see ei tohi olla tagasiulatuv. Sellisest peatamisest teavitatakse koos peatamise põhjendusega Euroopa Investeerimisfondi esimesel võimalusel.

Peatamine jõustub kuupäevast, millal korraldusasutus teavitab sellest Euroopa Investeerimisfondi. Ülejäänud makseperiood algab uuesti alates kuupäevast, millal taotletud teave või läbivaadatud dokumendid saadakse kätte või teostatakse vajalikud täiendavad kontrollid, kaasa arvatud kontrollid kohapeal.

Kui peatamine kestab kauem kui [kaks] kuud, võib Euroopa Investeerimisfond taotleda, et korraldusasutus vaataks läbi, kas peatamist tuleb jätkata.

Artikkel 12

Euroopa Investeerimisfondi rahaline osalus

Euroopa Investeerimisfond maksab Euroopa Investeerimisfondi rahalise toetuse sektsiooni, kooskõlas 1. lisas määratletud tingimustega.

Artikkel 13

Eriprogrammi[de] konto[d] ja varade valitsemine

13.1.

Eriprogrammi[de] konto[de] varade valitsemist teostab Euroopa Investeerimisfond või muu selleks investorite kogu heakskiiduga määratud üksus kooskõlas 4. lisas sätestatud varade valitsemise suunistega.

13.2.

Euroopa Investeerimisfond avab iga eriprogrammi kohta eriprogrammi[de] konto[d] ja peab neid [seoses ERFi rakenduskavast antud vahenditega ja eriprogrammi[de] konto seoses EAFRD maaelu arengu programmist antud vahenditega] ning kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi sisepoliitika ja -menetlustega.

13.3.

Liikmesriikide rahaline osalus eriprogrammi[de]s makstakse eriprogrammi[de] konto[de]le kooskõlas lepingu artikliga 11.

13.4.

Eriprogrammi[de] kontot [kontosid] tuleb alati ja igas suhtes kasutada, siduda kulukohustustega või muul viisil käsutada või hallata raamatupidamisarvestuslikult Euroopa Investeerimisfondi muudest vahenditest või kontodest eraldi. Kõikidel tehingutel peab olema märgitud väärtuspäev.

13.5.

Eriprogrammi[de] kontot [kontosid] kasutatakse ainult seoses tehingute või tegevustega kooskõlas rahastamislepinguga.

13.6.

Varasid valitsetakse kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi põhimõtete ja menetlustega, usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja kooskõlas 4. lisas sätestatud põhimõtetega. Neid varasid investeeritakse korraldusasutuse riisikol (sealhulgas negatiivse intressi ja varade valitsemise kahjude suhtes) kooskõlas eelnevalt kokkulepitud riskiprofiiliga ja investeerimisstrateegiaga ning, kui kohaldatav, varade valitsemise suunistega 4. lisas sätestatud vormis.

13.7.

Euroopa Investeerimisfond võtab korraldusasutuselt Euroopa Investeerimisfondi poolt või tema nimel teostatava varade valitsemise eest tasu vastavalt artiklile 14.

13.8.

Euroopa Investeerimisfond avab eriprogrammi[de] konto[de] teenindamiseks eurokonto ja hoiab selle avatuna ning avab vajaduse korral ka mitteeurokonto tegevuste jaoks, mis on nomineeritud muus vääringus kui euro.

13.9.

Eriprogrammi[de] konto[de]le krediteeritakse:

a)	väljamakstud liikmesriigi rahaline osalus;

b)	tagasimaksed;

tulud.

13.10.

Eriprogrammi[de] konto[de]lt debiteeritakse:

a)	tegevuste jaoks vajalikud summad;

b)	artikli 14 alusel Euroopa Investeerimisfondile tasumisele kuuluvad summad;

c)	väljaviimise poliitika raames korraldusasutusele tagasimakstavad summad;

d)	varade valitsemiseks vajalikud summad.

13.11.

Artikli 13 lõike 11 punktis c osutatud ülekanne tehakse järgmisele korraldusasutuse pangakontole:

[Panga] nimi:	[•]
[Panga] aadress:	[•]
BIC:	[•]
IBAN:	[•]
Maksesaaja nimi:	[•]
Maksesaaja aadress:	[•]
Maksesaaja BIC:	[•]
Viitenumber:	Summade tagastamine seoses [sisestage eriprogrammi[de] akronüüm ja võimalik muu viide] väljaviimise poliitikaga.

13.12.

Rahastamislepingu lõpetamiseks, nagu on sätestatud artiklis 25, sulgeb Euroopa Investeerimisfond eriprogrammi[de] konto[d] ja teavitab asjatu viivituseta sellest sulgemisest korraldusasutust.

13.13.

Euroopa Investeerimisfond kasutab tulusid ja tagasimakseid eriprogrammi[de] eesmärkide raames, sealhulgas halduskulude ja teenustasude maksmiseks, ning peab tulude ja tagasimaksete kasutamise kohta registrit.

13.14.

[Kui on asjakohane, ja igal juhul pärast kohustusperioodi lõppu, ning hiljemalt iga aasta [X], teavitab Euroopa Investeerimisfond korraldusasutust liikmesriigi rahalise osaluse summast, mis on määratud kulukohustusteks ja ei ole välja makstud eriprogrammi[de] konto[de]le ja mida ei ole enam rahastamislepingu või tagatislepingu jaoks vaja, nagu on lepingus täpsustatud [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus].]

13.15.

[Pärast kohustusperioodi lõppu ja juhul, kui enam liikmesriigi rahalise osaluse ülejäänud osa ei ole vaja maksta, teatab Euroopa Investeerimisfond igal aastal ja hiljemalt iga aasta [X] korraldusasutusele, mis summasid ei ole enam vaja seoses eriprogrammi[de]ga või tagatislepinguga. Sellest tulenevalt võib korraldusasutus väljastada Euroopa Investeerimisfondile deebetaviisi, et nõuda vastav summa tagasi korraldusasutuse eelarvesse.]

Artikkel 14

Halduskulud ja teenustasud

14.1.

Korraldusasutus tasub Euroopa Investeerimisfondile Euroopa Investeerimisfondi tegevuse eest teenustasudega, mis hõlmavad i) halduskulu, ii) motiveerivat tasu, iii) varade valitsemise tasu ja iv) reservitasu, et katta ettenägematuid kulusid (koos „halduskulud ja teenustasud”), nagu on artiklis täpsustatud.

14.2.

Euroopa Investeerimisfond debiteerib halduskulud ja teenustasud eriprogrammi[de] konto[de]lt korraldusasutusele esitatud arvete alusel ja korraldusasutuse-poolse läbivaatamisega [täpsustatakse lepingus] ning need moodustavad täieliku tasu Euroopa Investeerimisfondile Euroopa Investeerimisfondi tegevuse eest. [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused]

14.3.

Haldustasud ja motiveerivad tasud kokku ei ületa mingil juhul 6 % kulukohustusteks määratud liikmesriigi rahalisest osalusest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel. Vastavalt artikli 14 lõigetele 6 ja 7 ei ole motiveeriv tasu väiksem kui üks kolmandik haldustasude ja motiveerivate tasude kogusummast.

Lisaks haldustasudele ja motiveerivatele tasudele ei ületa varade valitsemise tasu [1] % [või kui eraldi rahastamislepingutes on teisiti täpsustatud] kulukohustusteks määratud liikmesriigi rahalisest osalusest. Peale selle ei ületa reservitasu [0,5] % [või kui eraldi rahastamislepingutes on teisiti täpsustatud] kulukohustusteks määratud liikmesriigi rahalisest osalusest.

14.4.

Haldustasu moodustab kogu tasu Euroopa Investeerimisfondile seoses eriprogrammi[de]ga kaasnevate halduskulude hüvitamiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult: turu-uuringud, turundus, tootearendus, teadlikkuse tõstmine, läbirääkimine, seire, IT-süsteemide kohandused, kohtukulud, reisikulud, maksunõustamine, pangatasud, allhankekulud, raamatupidamine ja aruandlus, järelevalve ja kontrollid, sekretariaat, hindamised (kui on), sise- ja välisaudit, nähtavus ja reklaam. Selles võetakse arvesse kulusid, mille tasumist nõutakse finantsvahendajatelt. [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused]

14.5.

Pidades kinni artikli 14 lõikes 3 sätestatud ülemmääradest, makstakse haldustasu Euroopa Investeerimisfondile järgmiselt:

1)	esimene osa haldustasust on seotud eriprogrammi[de] asutamisega ja see on [2] % väljamakstud liikmesriigi rahalisest osalusest. Kõnealune summa makstakse Euroopa Investeerimisfondile esimese tegevuslepingu sõlmimise ajal. [need tingimused täpsustatakse lepingus]

2)	Ülejäänud osa haldustasust on seotud eriprogrammi[de] rakendamise, juhtimise, jälgimise ja lõpetamisega ning seda makstakse igal aastal tagantjärele [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused]

14.6.

Motiveeriv tasu on Euroopa Investeerimisfondile tasuks eriprogrammi[de] finants- ja poliitikaga seotud tulemuste saavutamise eest.

14.7.

Pidades kinni artikli 14 lõikes 3 sätestatud ülemmääradest, makstakse Euroopa Investeerimisfondile motiveerivat tasu tulemusnäitajate täitmise alusel, mis on nimelt vastavalt artiklis 7 sätestatud vahe-eesmärkidele saavutatud finantsvõimenduse efekt. [Need tingimused täpsustatakse lepingus]. Motiveerivat tasu makstakse kord poolaastas tagantjärele.

14.8.

Varade valitsemise tasu kasutatakse varade valitsemise tegevuse jaoks.

14.9.

Reservitasu kasutatakse ettenägematute kulude, näiteks kohtukulude katteks. Ettenägematute kulude maksmiseks on vajalik eelnev korraldusasutuse-poolne heakskiit. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

14.10.

Halduskulud ja teenustasud kaetakse alguses tulude ja tagasimaksetega. Kui sellised tulud ja tagasimaksed on ebapiisavad, kaetakse puudujääv osa väljamakstud liikmesriigi rahalisest osalusest vastavalt artiklis sätestatud eeskirjadele. Vaatamata eespool öeldule maksab korraldusasutus Euroopa Investeerimisfondile Euroopa Investeerimisfondi tehtud töö eest tasu pärast 31. detsembrit 2023 halduskuludest ja teenustasudest eraldiseisvate tasude kaudu, mis täpsustatakse rahastamislepingus. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

Artikkel 15

Raamatupidamisarvestus

15.1.

Euroopa Investeerimisfond peab iga rahastamisvahendiga seotud tegevuste jaoks eraldi eriprogrammi[de] kontot [kontosid] kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi eeskirjade ja menetlustega.

15.2.

Eriprogrammi finantstehingud ja finantsaruanded koostatakse kooskõlas:

a)	Euroopa Investeerimisfondi eeskirjade ja menetlustega, mis on kohaldatavad sellisele eriprogrammile, ja

liidu raamatupidamiseeskirjadega, mille on kehtestanud Euroopa Komisjoni peaarvepidaja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite (IPSAS) alusel, nagu neid võidaks aeg-ajalt muuta ja millest Euroopa Komisjon teavitab Euroopa Investeerimisfondi eelnevalt vastaval delegeerimislepingu(te) tingimustele. [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused]

15.3.

Euroopa Investeerimisfond hoiab väljamakstud liikmesriigi rahalise osalusega seotud finants- ja raamatupidamisdokumente alles seitse (7) aastat pärast rakendusperioodi lõppu või rahastamislepingu lõppu või rahastamisvahendi alusel toimuva tegevuse lõppu, olenevalt sellest, milline neist perioodidest on kõige pikem.

15.4.

Euroopa Investeerimisfond esitab igal aastal korraldusasutusele auditeeritud eriprogrammi finantsaruanded.

Artikkel 16

Tegevus- ja finantsaruandlus

16.1.

Euroopa Investeerimisfond annab kooskõlas 5. lisaga korraldusasutusele eriprogrammi[de] tegevuse aspektidest aru sagedusega, mis lepitakse kokku [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus], ja esitab nimelt:

a)	identifitseerimisandmed ühe eriotstarbelise riikliku programmi ja prioriteedi või meetme kohta, millest antakse liikmesriigi rahaline osalus;

b)	eriprogrammi[de] ja rakendamise korra kirjelduse;

c)	finantsvahendajate identifitseerimisandmed;

d)	väljamakstud liikmesriigi rahalise osaluse kogusumma prioriteetide või meetmete kaupa ühe eriotstarbelise riikliku programmi alusel;

e)	asjaomases kvartalis ja seni loodud uue laenuraha kogusumma;

f)	halduskulude ja teenustasude kogusumma;

g)	eriprogrammi[de] tulemused, sealhulgas edusammud nende käivitamisel ja finantsvahendajate valimisel;

h)	tagasimaksete ja tulude viitlaekumiste kogusumma;

i)	edusammud finantsvõimenduse efekti saavutamisel;

j)	eriprogrammi[de] panus asjaomase prioriteedi või meetme näitajate saavutamisse ühe eriotstarbelise riikliku programmi raames;

k)	lõppsaajate arv (kokku ja tegevuste kaupa);

l)	brutotoetusekvivalent iga tehingu puhul.

[Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

16.2.

Euroopa Investeerimisfond annab kooskõlas 6. lisaga korraldusasutusele aru eriprogrammi[de] finantsaspektidest artikli 16 lõikes 1 osutatud sagedusega. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

16.3.

Hiljemalt iga aasta [•] esitab Euroopa Investeerimisfond korraldusasutusele aastaaruande, milles on kompileeritud kõik eriprogrammi[de] tegevus- ja finantsaspektide kohta alates programmi asutamisest kogutud andmed. Aastaaruanne avaldatakse ilma asjatu viivituseta investorite kogule läbivaatamiseks. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus].

Euroopa Investeerimisfond edastab korraldusasutusele korralised kontrolliaruanded rahastamislepingus määratud välisaudiitoritelt audititöö kokkuvõtte vormis. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

Lisaks võivad osalised vajaduse korral arutada ja kokku leppida täiendavaid aruandlusmeetmeid seoses tegevustega. [Täiendavad tingimused võib lepingus täpsustada]

16.4.

Asjaomased artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandlusnõuded põhinevad teabel, mida saadakse aeg-ajalt Euroopa Investeerimisfondilt asjaomaste aruandluskohustuste alusel, mis on sätestatud Euroopa Investeerimisfondi ja eriprogrammi [eriprogramme] rakendavate finantsvahendajate vahelistes tegevuslepingutes. Tegevuslepinguga nõutakse, et finantsvahendajad esitaksid sellise teabe Euroopa Investeerimisfondile. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

16.5.

Korraldusasutusele esitavad aruanded väljendatakse eurodes. Nende aruannete andmed võivad olla võetud vastavalt Euroopa Investeerimisfondi nõuetele muudes vääringutes nomineeritud finantsaruannetest. Vajaduse korral konverteeritakse summad eurodesse. Kui rahastamislepingus ei ole sätestatud teisiti, konverteeritakse summad, mis on nomineeritud muus vääringus kui euro ja mille teatab üks osaline teisele eurodes, eurodeks asjaomasel aruandluskuupäeval kehtiva keskmise vahetuskursiga, nagu on fikseerinud Euroopa Keskpank.

Artikkel 17

Auditid, kontrollid ja järelevalve

17.1.

Kooskõlas asjaomase liidu õigusega on Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Komisjonil õigus auditeerida eriprogrammi[de] rakendamist.

17.2.

Euroopa Investeerimisfond korraldab kontrolle eriprogrammi[de] rakendamise suhtes kooskõlas oma eeskirjade, põhimõtete ja menetlustega ning rahastamislepinguga, sealhulgas sobivatel juhtudel kohapealseid kontrolle representatiivse ja/või riskil põhineva tehingutevalimi suhtes, et tagada, et eriprogramm[id] rakendatakse efektiivselt ja õigesti, ning selleks, et muu hulgas vältida ja korrigeerida eeskirjade eiramisi ja pettust.

17.3.

Pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava õigusvastase tegevuse kahtlustamise korral teavitab Euroopa Investeerimisfond sellest viivitamatult OLAFit ja võib võtta tihedas koostöös OLAFiga asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas meetmed tõendusmaterjali säilitamiseks. Eeskirjade eiramise korral liikmesriigi rahalise osaluse suhtes teavitab Euroopa Investeerimisfond viivitamata korraldusasutust ja võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas algatab kohtumenetluse, kõikide tasumisele kuuluvate summade sissenõudmiseks kooskõlas tegevuslepingu sätetega vastavalt 1. lisale ja tagastab kohe kõik tagasisaadud summad eriprogrammi[de] konto[de]le.

17.4.

Euroopa Investeerimisfond jälgib eriprogrammi[de] rakendamist aruandluse ja/või finantsaruannete abil, mille tagavad finantsvahendajad, kättesaadavad sise- ja välisauditid ning nende või Euroopa Investeerimisfondi poolt korraldatud kontrollid, sealhulgas süsteemis tuvastatud vigade ja puuduste laadi ja ulatuse analüüsid ning võetud või kavandatud parandusmeetmed. Euroopa Investeerimisfond annab korraldusasutusele aru sellise tegevuse olulistest tulemustest.

17.5.

Eriprogrammi[de] Euroopa Investeerimisfondi poolt rakendamise jälgimise eesmärk on võimaldada korraldusasutusel hinnata, i) kas sisekontrollisüsteem on tõhus ja tulemuslik, ii) kas liikmesriikide rahalist osalust on kasutatud vastavuses kohaldatavate õigusnormide ja lepingusätetega, ning iii) edusamme asjaomastes väljundi- ja tulemusnäitajates kajastatud poliitikaeesmärkide saavutamisel.

17.6.

Korraldusasutus võib korraldada kontrolle ja järelevalvet eriprogrammi[de] rakendamise suhtes oma osalemisega investorite kogus, auditeeritud finantsaruannete kaudu, mida esitab Euroopa Investeerimisfond vastavalt artikli 15 lõikele 4.

17.7.

OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspektsioone, kooskõlas sätete ja menetlustega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja määruses (EÜ Euratom) nr 2988/95, mida võidakse aeg-ajalt muuta, täiendada või modifitseerida, et kaitsta liidu finantshuve eesmärgiga teha kindlaks, kas seoses mõne finantstoiminguga eriprogrammi[de]s on toime pandud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid õigusvastaseid tegusid.

Artikkel 18

Hindamine

18.1.

Osalised võivad kokku leppida hindamisi, mis teostatakse rahastamislepingute rakendamise suhtes selles lepingus sätestatud tingimustel. [Täiendavad tingimused võib lepingus täpsustada]

18.2.

Euroopa Investeerimisfond nõuab igas tegevuslepingus, et finantsvahendajad annaksid Euroopa Investeerimisfondile nende käsutuses olevat teavet, mis on mõistlikult vajalik Euroopa Komisjoni poolt ühissätete määruse artikli 57 lõike 3 kohaselt hindamise läbiviimiseks.

Artikkel 19

Kaupade, ehitustööde ja teenuste hankimine

19.1.

Eriprogrammi[de] raames kaupade, ehitustööde või teenuste hankimine Euroopa Investeerimisfondi poolt toimub kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi poolt vastu võetud kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega, võttes lepingute sõlmimisel arvesse läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, kulutuste eest saadava parima tulu, huvide konfliktide vältimise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, tingimusel et — arvestades nõuetekohaselt kulu ja kestust — ei tekitaks allhankimine suuremaid kulusid võrreldes otse rakendamisega Euroopa Investeerimisfondi enda poolt. Kahtluse vältimiseks ei viita selline allhankimine finantsvahendajate valimist artikli 9 kohaselt.

19.2.

Kandidaate ja pakkujaid, kes on kantud menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogusse, mille on loonud ja mida peab Euroopa Komisjon vastavalt komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta, (15) eriprogrammi[de] juhtimiseks arvesse ei võeta.

Artikkel 20

Nähtavus

20.1.

Euroopa Investeerimisfond võtab kõik rahastamislepingus sätestatud asjakohased meetmed, et avalikustada asjaolu, et eriprogrammi [eriprogramme] kaasrahastab [ERF] VÕI [EAFRD], ning lisab asjaomastesse lepingutesse sätted, millega nõutakse, et artikli nõuded kantakse edasi finantsvahendajatele ja lõppsaajatele. [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus]

20.2.

Euroopa Investeerimisfond nõuab, et meediale, sidusrühmadele, eriprogrammi[de] finantsvahendajatele ja lõppsaajatele antavas teabes antaks teada, et eriprogramm[id] on ellu viidud „Euroopa Liidu rahadega” (asjaomases liidu keeles) ja need tähistatakse sobival viisil liidu embleemiga (kaksteist kollast tähte sinisel taustal) kooskõlas delegeerimislepingu(te) nõuetega.

20.3.

Euroopa Investeerimisfond nõuab, et finantsvahendaja viib [LIIKMESRIIGI NIMI] territooriumil läbi rahastamislepingus sätestatud teabe-, turundus- ja reklaamkampaaniad [Täiendavad tingimused täpsustatakse lepingus] eesmärgiga suurendada eriprogrammi[de] tuntust oma territooriumil ning tagades, et eriprogrammi[de] kaudu antud toetust käsitlevad dokumendid sisaldavad avaldust selle kohta, et tehingu jaoks on antud Euroopa Liidu toetust vastavalt „[VKEsid käsitlevale algatusele], eriprogrammi[de]le Euroopa Liidu poolse rahastamisega fondidest [ERF] VÕI [EAFRD] või programmides [COSME] JA/VÕI [Horisont 2020]”.

20.4.

Teavitava teksti ja liidu embleemi suurus ja väljapaistev asukoht peavad tagama, et need on selgelt nähtavad nii, et see ei tekitaks segadust seoses Euroopa Investeerimisfondi tegevuse identifitseerimisega ja seoses Euroopa Investeerimisfondi privileegide ja immuniteetide kohaldamisega eriprogrammi[de] suhtes.

20.5.

Kõikidel Euroopa Investeerimisfondi mis tahes kujul ja mis tahes kandjal väljaannetel, mis seonduvad spetsiaalselt eriprogrammi[de]ga, on märgitud järgmine või sarnane vastutuse välistamise lause asjaomases liidu keeles: „Käesolev dokument on koostatud Euroopa Liidu rahalise abiga. Selles väljendatud seisukohti ei saa mingil juhul võtta Euroopa Liidu ametlikke seisukohti kajastavatena.”

20.6.

Korraldusasutus võtab kõik asjakohased meetmed, et teha avalikult teatavaks asjaolu, et eriprogrammi [eriprogramme] kaasrahastab Euroopa Investeerimisfond ja, kui on asjakohane, Euroopa Investeerimispank. Meediale, sidusrühmadele, finantsvahendajatele ja lõppsaajatele antavas teabes, kõigis sellega seonduvates reklaammaterjalides, ametlikes teadetes, aruannetes, väljaannetes ja internetipõhises teabes tunnustatakse, et eriprogramm[id] on teostatud „Euroopa Investeerimisfondi [ja Euroopa Investeerimispanga] kaasrahastamisega” (asjaomases liidu keeles) ning need tähistatakse sobival viisil Euroopa Investeerimisfondi ja, kui on vajalik, Euroopa Investeerimispanga logoga.

20.7.

Vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele väljastab Euroopa Investeerimisfond esimese tegevuslepingu sõlmimisel ilma asjatu viivituseta pärast allkirjastamist ingliskeelse pressiteate, mis pannakse üles Euroopa Investeerimisfondi veebisaidile. Pressiteate sisu üle otsustab Euroopa Investeerimisfond.

20.8.

Osalised konsulteerivad teineteisega rahastamislepingu jaoks oluliste edu- ja olukorraaruannete, väljaannete, pressiteadete ja uuendatud info asjus enne nende väljastamist või avaldamist ning edastavad teineteisele sellised dokumendid, kui need väljastatakse.

20.9.

Euroopa Investeerimisfond lisab igasse tegevusaruandesse asjaomaste delegeerimislepingute nõuded finantsvahendajate teadlikkuse kohta Euroopa Liidu antud toetusest.

Artikkel 21

Finantsvahendajate kohta teabe avalikustamine

21.1.

Euroopa Investeerimisfond avaldab igal aastal eriprogrammi[de] alusel toetust saanud finantsvahendajate nimed kookõlas delegeerimislepingu(te) sätetega.

21.2.

Avalikustamiskriteeriumides ja avalikustatava teabe üksikasjalikkuses võetakse arvesse finantssektori eripära ja eriprogrammi[de] laadi, nagu ka ERFi ja EAFRD erieeskirju, nagu kohaldatavad.

Artikkel 22

Loovutamine

Osalised ei loovuta ühtegi oma rahastamislepingust tulenevat õigust või kohustust tervikuna või osaliselt ühelegi kolmandale isikule ilma teise osalise eelneva kirjaliku nõusolekuta.

Artikkel 23

Vastutus

23.1.

Euroopa Investeerimisfond vastutab korraldusasutuse ees oma rahastamislepingust tulenevate kohuste ja kohustuste täitmise eest professionaalse hoolikuse ja hoolsusega ning kõikide tema tahtlikust üleastumisest või raskest hooletustest tingitud kahjumite eest.

[23.2

Selle rahastamislepingu rakendamise suhtes lepivad korraldusasutus ja Euroopa Investeerimisfond kokku lepingulised hüvitusmeetmed seoses Euroopa Investeerimisfondile tekitatud kahjumi, kahjustuste või kahjudega.]

23.3.

Osaline, kes on saanud vääramatu jõu osaliseks, ei vastuta käesolevast rahastamislepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui nende täitmine on tal takistatud vääramatu jõu tõttu.

Artikkel 24

Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

24.1.

Käesoleva rahastamislepingu puhul ja selle tõlgendamisel juhindutakse [täpsustada lepingus] seadustest, arvestamata mis tahes kohaldatavaid õigusnormide kollisiooni põhimõtteid.

24.2.

Osalised püüavad lahendada kõik vaidlused või kaebused seoses rahastamislepingu tõlgendamise, kohaldamise või täitmisega, sealhulgas selle eksisteerimise, kehtivuse või lõpetamisega, rahumeelsel kokkuleppel.

24.3.

Kui rahumeelsele kokkuleppele ei jõuta, nõustuvad osalised, et [pädev jurisdiktsioon täpsustada lepingus] on ainupädevus kõikide rahastamislepinguga seonduvate vaidluste lahendamiseks.

Artikkel 25

Kehtivus — lõpetamine

25.1.

Rahastamisleping jõustub selle allkirjastamisel osaliste poolt ja jääb jõusse kuni kõige varem [31. detsembrini 2023] või lepingut lõpetava sündmuseni, mida ei parandata, nagu on sätestatud artikli 25 lõikes 5.

25.2.

Hiljemalt [6] kuud enne [31. detsembrit 2023] konsulteerivad osalised teineteisega seoses rahastamislepingu pikendamisega veel üheks kehtivusajaks.

25.3.

Juhul kui üks või mitu tegevuslepingut ja/või tagatislepingut, nagu kohaldatav, on [31. detsembri 2023. aasta] seisuga ikka veel jõus, siis pikendatakse rahastamislepingut osaliste kokkuleppel. Kui sellisele kokkuleppele ei jõuta, siis jääb rahastamisleping jõusse ainult tegelike või tingimuslike kohustuste või riskide suhtes mõnes tegevuses, kuni selline vastutus või risk on maha kantud või määratud hüvitamatuks ja mis tahes kohaldatav aegumistähtaeg on möödunud.

25.4.

Rahastamislepingu kehtivusajal võib kumbki osaline rahastamislepingu igal ajal vahetu jõustumisega lõpetada, teatades teisele osalisele, et on toimunud lepingut lõpetav sündmus.

25.5.

Põhjused, mis võivad põhjustada lepingut lõpetavat sündmust, on sätestatud alljärgnevalt:

korraldusasutus võib teavitada lepingut lõpetavast sündmusest juhul kui:

a)	Euroopa Investeerimisfond ei sõlmi tegevuslepingut seoses liikmesriigi maksetaotluses märgitud rahalise osaluse summaga kolme kuu jooksul pärast sellise maksetaotluse kuupäeva, või

b)	Euroopa Investeerimisfond ei täida mõnda oma lepingust tulenevatest olulistest kohustustest;

c)	Euroopa Investeerimisfond ei sõlmi esimest tegevuslepingut artikli 8 lõikes 2 sätestatud ajakavas;

igal nimetatud juhul, tingimusel et korraldusasutus on saatnud Euroopa Investeerimisfondile hoiatava teate, milles on märgitud, et esineb selline võimalik lepingut lõpetav sündmus, ja Euroopa Investeerimisfond ei ole olukorda parandanud (60) päeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast; ning

ii)

Euroopa Investeerimisfond võib teavitada lepingut lõpetavast sündmusest järgmistel juhtudel:

a)	ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei kanna korraldusasutus ilma põhjendamatu viivituseta eriprogrammi[de] konto[de]le liikmesriigi rahalist osalust summas, mis võrdub maksetaotluses märgitud liikmesriigi rahalise osalusega; või

b)	juhul, kui korraldusasutus ei täida mõnda oma sellest lepingust tulenevatest olulistest kohustustest,

igal nimetatud juhul, tingimusel et Euroopa Investeerimisfond on saatnud korraldusasutusele hoiatava teate, milles on märgitud, et esineb selline võimalik lepingut lõpetav sündmus, ja korraldusasutus ei ole olukorda parandanud 60 (kuuekümne) päeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast.

25.6.

Ilma, et see piiraks artikli 25 lõike 9 kohaldamist, vabastatakse lepingu lõpetamise korral Euroopa Investeerimisfond alates sellise lõpetamise kuupäevast kõikidest kohustustest teostada Euroopa Investeerimisfondi tegevust. Halduskulud ja teenustasud, mida Euroopa Investeerimisfondil oleks õigus saada seoses perioodidega enne lõpetamise jõustumise kuupäeva, kuuluvad tasumisele alates sellest kuupäevast. [Vajaduse korral võib lepingus täpsustada täiendavad tingimused, sealhulgas võimalikud rahastamislepingu enneaegse lõpetamise korral tasumisele kuuluvate halduskulude ja teenustasude kohandused, kui on]

25.7.

Kummalegi osalisele seoses lepingut lõpetava sündmusega tekitatud kulud kannab lepingut lõpetava sündmuse esinemise eest vastutav osaline.

25.8.

Käesoleva rahastamislepingu lõppemise või lõpetamise korral tagastatakse eriprogrammi[de] konto[de]l hoiustatava liikmesriigi rahalise osaluse puhassaldo korraldusasutusele väljaviimise poliitika raames. Kõik Euroopa Investeerimisfondile seoses sellise ülekandmisega tekkivad kulud kannab korraldusasutus ja need peetakse kinni tagastamisele kuuluvast liikmesriigi rahalisest osalusest, välja arvatud juhul, kui selline ülekandmine toimub lepingu lõpetamise korral lepingut lõpetava sündmuse tõttu, millest teatab korraldusasutus.

25.9.

Käesoleva rahastamislepingu lõpetamine või lõppemine ei mõjuta lepingu lõpetamise või lõppemise kuupäevaks tekkinud või eksisteerivaid osaliste õigusi ja kohustusi, piiramata osalistele tekkinud õigusi ja kohustusi seoses maksekohustustega. Lepingu lõpetamise või lõppemise korral jääb rahastamisleping jõusse tegelike või tingimuslike kohustuste või riskide suhtes mõnes tegevuses, kuni selline vastutus või risk on maha kantud või määratud hüvitamatuks ja mis tahes kohaldatav aegumistähtaeg on möödunud, ja eelkõige Euroopa Investeerimisfondil on õigus pidada sellised summad kinni, nagu võib olla nõutav lepingu või mõne tegevuslepingu alusel, neile võlgnetavade summade maksmiseks või lõpetamata tegevuse alusel tekkinud või tingimuslike kohustuste täitmiseks.

25.10.

Juhul kui Euroopa Investeerimisfond määrab Euroopa Komisjoniga konsulteerides kindlaks, et eriprogrammi[de] jaoks vajalik miinimumosalus kokku, mis on kõikide osalevate Euroopa Liidu liikmesriikide rahalise osaluse summa, on ebapiisav, võttes nõuetekohaselt arvesse eelhindamises kindlaks määratud minimaalset kriitilist massi, võib ta teatada korraldusasutusele, et on toimunud lepingut lõpetav sündmus.

25.11.

Artiklite 23 („Vastutus”), 24 („Kohaldatav õigus ja kohtualluvus”), 25 („Kehtivus — lõpetamine”) ja 26 („Teated ja teatised”) jäävad jõusse pärast käesoleva rahastamislepingu lõpetamist või lõppemist.

25.12.

[COSME rahastamisvahendi] JA/VÕI [H2020 rahastamisvahendi] lõpetamise korral lepivad osalised kokku liikmesriigi rahalise osaluse kasutamises.

Artikkel 26

Teated ja teatised

26.1.

Käesoleva rahastamislepinguga seotud teated ja teatised saadetakse ühelt osaliselt teisele kirjalikult paberkandjal või elektrooniliselt kooskõlas lõigetes 2 ja 3 sätestatuga, kasutades järgmisi kontaktandmeid:

Korraldusasutusele:

[täidetakse hiljem].

Euroopa Investeerimisfondile

European Investment Fund

[Talitus lisatakse hiljem]

15, Avenue J. F. Kennedy

2968 Luxembourg (GD Luxembourg)

Kontaktisik: [täidetakse hiljem]

Toimiv e-posti aadress [täidetakse hiljem]

26.2.

Kõik kontaktandmetesse tehtavad muudatused kehtivad alles pärast seda, kui need on teisele osalisele paberil või elektrooniliselt teatavaks tehtud.

26.3.

Need teated ja teatised loetakse nõuetekohaselt teatavaks tehtuks, kui [täidetakse hiljem].

Artikkel 27

Muudatused ja muud asjaolud

27.1.

Muudatuste tegemiseks käesolevas rahastamislepingus on vaja kirjalikku dokumenti, millele iga osaline on nõuetekohaselt alla kirjutanud ning milles täpsustatakse muudatuste jõustumise kuupäev.

27.2.

Kui osaline loobub või hoidub ühel või mitmel juhul nõudmisest täita rahastamislepingu mis tahes sätet, ei tõlgendata seda kui loobumist asjaomase osalise õigustest täita edaspidi niisugust sätet ja teise osalise kohustus edaspidise täitmise suhtes jääb täiel määral jõusse.

Artikkel 28

Lisad

Põhjendused ja järgmised lisad moodustavad rahastamislepingu lahutamatu osa:

1. lisa

eriprogrammi(de) kokkulepitud tingimused

—	piiristamata garantii vahend (1. valikuvõimalus)

—	väärtpaberistamises seisnev vahend (2. valikuvõimalus)

2. lisa

finantsvahendajate ja lõppsaajate välistamiskriteeriumid ning toetuskõlblikkuskriteeriumid ELi rahalise toetuse saamiseks [mis esitatakse osaliselt konkreetsete rahastamislepingute raames]

3. lisa

maksetaotlus [mis esitatakse osaliselt konkreetsete rahastamislepingute raames]

4. lisa

varade valitsemise suunised [mis esitatakse osaliselt konkreetsete rahastamislepingute raames]

5. lisa

eriprogrammi(de) tegevusaspektide aruandlus [mis esitatakse osaliselt konkreetsete rahastamislepingute raames]

6. lisa

eriprogrammi(de) finantsaspektide aruandlus [mis esitatakse osaliselt konkreetsete rahastamislepingute raames]

1. LISA

PIIRISTAMATA GARANTII (16) VAHEND

VKEsid käsitlev algatus — 1. valikuvõimalus

VKEsid KÄSITLEVA ALGATUSE PIIRISTAMATA GARANTII VAHEND — 1. VALIKUVÕIMALUS

Vahendiga nähakse ette Euroopa Investeerimisfondi pakutavate piiristamata garantiide kasutamine VKE laenude, liisingute ja garantiide krediidiriski katmiseks. VKEsid käsitleva algatuse piiristamata garantii vahend põhineb riskil, mille ELi ressursid (COSME ja/või Horisont 2020) ERF/EAFRD on eri määral säilitanud, lisaks Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi ressurssidel ja võimaluse korral riiklikel tugipankadel ja riiklikel tagatisskeemidel.

VKEsid käsitleva algatuse piiristamata garantii vahendi raames pakub Euroopa Investeerimisfond piiristamata garantiisid kuni kokkulepitud maksimumsummadeni. Väljastavad finantsasutused säilitavad oma vastavates tagatud portfellides olulised huvid, st säilitades 20 % majanduslikust osalusest iga tagatud laenu puhul, et tagada huvide vajalik kooskõlastamine („skin-in-the-game”).

Finantsvahendajad saavad Euroopa Investeerimisfondilt garantiitasu maksmisel eraldi piiristamata garantii. Saadud portfelli suurem risk kaetakse liikmesriikide rahalise osaluse ning COSME ja/või Horisont 2020 ressursside kombinatsiooniga. Saadud portfelli väiksema riski säilitamisel kombineeritakse EIP grupi ressursse kuni kokkulepitud maksimumsummadeni ning võimaluse korral riiklikke tugipanku ja riiklikke tagatisskeeme. Selline kaudne riski ülekandmine, mis võimaldab krediidiriski osalist ülekandmist kolmandatele isikutele, jätmata varade portfelli tegelikult finantsasutuse bilansist välja, annaks väljastavale finantsasutusele võimaluse saavutada regulatiivsete kapitalinõuete vähendamine, kui see on teostatav. Sellise toimingu juures tuleks võtta arvesse asjaomase riigi regulatiivseid nõudeid.

Finantsvahendajad korraldavad toetuskõlblikest VKE laenudest, liisingutest või tagatistest koosnevate portfellide väljastamise, hoolsuskohustuse täitmise, dokumenteerimise ja teenindamise kooskõlas oma tavaliste väljastamis- ja teenindamismenetlustega. Finantsvahendaja (või allvahendaja edasigarantiide korral) säilitab iga lõppsaajaga otsese kliendi krediidisuhte. Finantsvahendaja esitab Euroopa Investeerimisfondile korrapäraselt portfelli kohta teavet ja Euroopa Investeerimisfond edastab vastavalt asjakohastele lepingutele kogu asjakohase teabe riskivõtjatele.

Vastavalt soovituslikele tingimustele ning 5. ja 6. jaotises täpsustatud juhistele annab finantsvahendaja riigiabiga seotud tulu VKEdele täielikult edasi. Lisaks leitakse, et kaudsed kulud (mainerisk, finantsrisk, haldusrisk, sektsiooni rakendamisega seotud risk) (17), mida finantsvahendaja kannab, tasakaalustavad kõik riigi ressurssidega seotud eelised (st liikmesriikide rahaline osalus), tagades nii, et finantsvahendaja ei saa põhjendamatust abist tulu.

Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, on 1. lisas määratud tingimused sama tähendusega kui rahastamislepingu näidisvormis esitatud vastavad määratud tingimused.

1. valikuvõimaluse raames pakutavate piiristamata garantiide soovituslikud tingimused

1.	Peamised iseloomulikud jooned

Finantsvahendi rakendusala

Finantsvahendaja väljastab uue laenuraha portfelli (mille suhtes kohaldatakse minimaalse finantsvõimenduse nõuet), mille kohta ta saab garantiitasu maksmisel Euroopa Investeerimisfondilt portfelli piiristamata garantii (otsese, edasi-, või kaasgarantii vormis).

Euroopa Investeerimisfond toimib liikmesriikide osalust, ELi rahalist toetust (nt [COSME määruse] JA/VÕI [Horisont 2020 määruse] kohased toetused), Euroopa Investeerimisfondi toetust ning EIP ja võimaluse korral riiklike tugipankade võetud krediidiriske juhtiva finantsvahendi igapäevase haldajana.

Garantii

Euroopa Investeerimisfond annab finantsvahendajale garantiitasu maksmisel tagatise. Garantii katab osa (kuni garantiimäärani) krediidiriskist, mis on seotud aluseks oleva uue laenuraha portfelliga („portfell”).

Garantiimäär

Kuni 80 % igast portfelli tehingust — nii et finantsvahendaja säilitab portfellis olulise majandusliku huvi — on võrdne vähemalt kuni 20 protsendiga seonduvast majanduslikust osalusest, et tagada huvide kooskõlastamine.

Struktuur

Garantii katab kuni garantiimäärani tasumata summad, mis finantsvahendaja jaoks iga portfelli lisatud tasumata toetuskõlbliku tehinguga seoses tekivad.

Liikmesriikide rahalist osalust kasutatakse portfelli suurima riski katmiseks kuni protsendimäärani, mille määramisel võetakse arvesse mitmekordset mõju rahastamislepingus kokkulepitud liikmesriikide rahalise osaluse jaoks. Tavalise tagajärjena võidakse nimetatud summa täielikult portfelli netokahjumi katmiseks ära kasutada.

Portfelli teise kõige suurema riskiga seotud osa katmisel kombineeritakse Euroopa Investeerimisfondi, ELi eelarve ja korraldusasutuse ressursse. Portfelli jääkriski katmisel kombineeritakse EIP grupi ressursse ning võimaluse korral riiklikke tugipanku ja riiklikke tagatisskeeme.

Mitmesuguste riskivõtjate antud ressurssidele nähakse ette selline määr, et risk oleks kooskõlas EIP grupi ja kõikide teiste võimalike riskivõtjate riskitaluvusega.

Iga portfell on piisavalt homogeenne ja piisavalt hajutatud, et Euroopa Investeerimisfond saaks vastavalt oma riskihindamismetoodikale hinnangu anda.

Tasumata summad

Seonduvad tasumata põhisumma ja intressiga, mis finantsvahendaja jaoks iga portfelli lisatud tasumata tehinguga seoses tekivad.

Portfell

Kättesaadavuse periood

Euroopa Investeerimisfond ja finantsvahendaja lepivad kokku kättesaadavuse perioodis (tavaliselt kuni 3 aastat), mille jooksul võib tehinguid portfelli lisada.

Toetuskõlblikud lõppsaajad

Lõppsaajad peavad vastama ühissätete määruse artikli 37 lõike 4 ja artikli 39 kohastele toetuskõlblikkusnõuetele ning ERFi ja EAFRD määruste konkreetsetele toetuskõlblikkusnõuetele.

COSME toetuskõlblikkuskriteeriumid

Vt 2. lisa.

Horisont 2020 programmi toetuskõlblikkuskriteeriumid

Vt 2. lisa.

Välistamisprotsess

Kui tehing ei vasta toetuskõlblikkuskriteeriumidele, jäetakse see portfellist välja (ning garantiiga seda ei kaeta). Teatavate piiratud asjaolude korral ja ühissätete määruse artikli 39 lõike 2 punkti a nõuete rakendamisel võib selle kindlaksmääramine, kas finantsvahendajal oli mittevastavuse üle kontroll, tuua kaasa jätkuva garantiikatte.

Liikmesriikide rahalise osaluse finantsvõimenduse nõue

Finantsvõimendus arvutatakse toetuskõlblikele lõppsaajatele antava uue laenuraha kogusummana, jagatuna liikmesriikide rahalise osalusega. Minimaalne finantsvõimendus peab olema liikmesriikide rahalisest osalusest vähemalt [X] korda suurem.

COSME toetuse minimaalse finantsvõimenduse nõue

Võttes arvesse COSME määruse kohast toetust, kui see on asjakohane, peab rahastamiskõlblikele lõppsaajatele antava uue laenuraha maht olema kooskõlas COSME õiguslikus aluses ja delegeerimislepingus sätestatud finantsvõimenduse nõuetega ning vastama ka COSME toetuskõlblikkuskriteeriumidele.

Horisont 2020 toetuse minimaalse finantsvõimenduse nõue

Võttes arvesse Horisont 2020 määruse kohast toetust, kui see on asjakohane, peab rahastamiskõlblikele lõppsaajatele antava uue laenuraha maht olema kooskõlas Horisont 2020 õiguslikus aluses ja delegeerimislepingus sätestatud finantsvõimenduse nõuetega ning vastama ka Horisont 2020 toetuskõlblikkuskriteeriumidele

3.	Hinnastamine

Garantiitasu

Euroopa Investeerimisfond nõuab finantsvahendajatelt portfelli lisatud tehingute eest garantiitasu.

Garantiitasu, mis on väljendatud kui [X] % aastas, arvutatakse kvartalipõhiselt portfelli tagasimaksmata summalt.

Liikmesriigi rahalise osaluse hinnastamine

Liikmesriigi rahalisele osalusele nähakse ette asjakohastele võetud riskidele vastav hinnamäär, v.a portfelli kõige suurema riskiga osa katte puhul, millele määratakse nullhind (st liikmesriigi toetus antakse tasuta).

4.	Muud asjaolud

Trahvid

Vt artikkel 7.

Aruandlus

Vt 5. lisa.

Järelevalve ja audit

Vt artikkel 17.

5.	Tulu ülekandmine

Tulu ülekandmine

Euroopa Investeerimisfond hindab mehhanismi, millega tulu lõppsaajatele üle kantakse. Mehhanism lisatakse finantsvahendajate valimise protsessi ning see moodustab osa Euroopa Investeerimisfondi lõppotsusest, milles käsitletakse küsimust, kas sõlmida garantiileping või mitte ja millistel tingimustel. Tulu ülekandmist kohaldatakse garantiiga kaetud uue laenuraha osa puhul standardintressimääral, mida nõutakse lõppsaajatelt krediidiriski/garantiipreemia vähendamise kaudu. Tulu ülekandmine tuleb vastavalt dokumenteerida.

Kogutulu

Kogutulu määratletakse garantiiga kaetud laenuosa suhtes sõltuvalt olukorrast vähendatud intressimäära või garantiitasuna, mida finantsvahendaja lõppsaajatelt nõuab, võttes arvesse aluseks olevat võetud krediidiriski ning garantii mõju ja kulu. Kuna finantsvahendaja ei saa Euroopa Investeerimisfondilt tasu/rahastust, tuleb kogutulu hindamisel keskenduda üksnes krediidiriskipreemiale. Finantsvahendaja võtab iga laenu või garantii uue krediidiriski/garantiipreemia arvutamisel arvesse garantii kulu (garantiitasu).

Kogutulu on esitatud järgmise valemina:

Kogutulu = standardne krediidi/garantii riskipreemia — garantiitasu

Riigiabi

Riigiabiga seotud tulu

Riigiabiga seotud tulu garantiiga kaetud laenuosa eest on kogutulu osa, mis on proportsionaalne liikmesriigi rahalise osalusega (18) uue laenuraha portfellis, esitatuna järgmise valemiga:

Riigiabiga seotud tulu = kogutulu * % liikmesriigi rahalisest osalusest garantiis (uue laenuraha portfelli garanteeritud osa).

Finantsvahendaja kannab riigiabiga seotud tulu täiel määral lõppsaajale üle.

Brutotoetusekvivalendi arvutamine

Lõppsaaja tasandil käsitletakse riigiabiga seotud tulu kui intressimäära toetust vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 2 tähenduses.

Brutotoetusekvivalent arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

brutotoetusekvivalent = garanteeritud laenusumma (19) * laenu (garantii) (20) lõpptähtaeg (kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg) * riigiabiga seotud tulu

Finantsvahendaja arvutab brutotoetusekvivalendi uue laenuraha portfelli iga laenu (garantii) (20) kohta ja edastab selle Euroopa Investeerimisfondile. Kõikidel juhtudel ei saa brutotoetusekvivalent ületada vähese tähtsusega abi määruses sätestatud künnist.

Riigiabiga seotud trahvid

Kui riigiabiga seotud tulu ei ole täiel määral lõppsaajale üle kantud, nõuab Euroopa Investeerimisfond finantsvahendajalt riigiabiga seotud trahvi.

VÄÄRTPABERISTAMISES SEISNEV VAHEND

VKEsid käsitlev algatus — 2. valikuvõimalus

VKEsid KÄSITLEVA ALGATUSE VÄÄRTPABERISTAMISES SEISNEV VAHEND

Vahendiga nähakse ette VKE laenude, liisingute või garantiidega tagatud väärtpaberistamistehingute kasutamine, mille puhul ELi ressursid (COSME ja/või Horisont 2020), ERF/EAFRD, lisaks EIP grupi ressursid ja võimaluse korral riiklikud tugipangad, riiklikud tagatisskeemid ja muud institutsionaalsed investorid märgivad või tagavad eri riskitasemetel teatavad summad.

Väärtpaberistamises seisneva vahendi raames kasutatakse VKEde toetuskõlblike rahastamisvahendite portfelli kaubeldavate väärtpaberite (seeriate) tagatisena, mis on riskitaseme kaudu hajutatud.

Võimalik oleks ka kaudse riski ülekandmise süsteem (sünteetiline väärtpaberistamine), mis võimaldaks krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele, jätmata varade portfelli tegelikult finantsasutuse bilansist välja, andes nii väljastavale finantsasutusele võimaluse saavutada regulatiivsete kapitalinõuete vähendamine. Selliste toimingute juures tuleks võtta arvesse asjaomase riigi regulatiivseid nõudeid.

Väärtpaberistamises seisneva vahendiga tagatakse oluline osa aluseks olevast toetuskõlblikust laenurahaportfellist pärast asjaomase finantsvahendaja kohustust luua täiendav portfell, kasutades ka ressursse, mis on võetud kasutusele uue VKE rahastamisvahendi jaoks ette nähtud väärtpaberistamistehingu tulemusel.

VKEsid käsitleva algatuse väärtpaberistamises seisneva vahendi raames märgivad või tagavad Euroopa Investeerimisfond ja EIP (võimaluse korral koos riiklike tugipankade, riiklike tagatisskeemide ja muude institutsionaalsete investoritega) teatavad seeriad kuni kokkulepitud maksimumsummadeni. Väljastavad finantsasutused säilitavad tehingus olulise huvi, näiteks piisava osa (minimaalselt 50 %) madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast, ja piisava osaluse igas investoritele antud seerias või sarnase süsteemi, et tagada huvide vajalik kooskõlastatus („skin in the game”) ning vastata direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riski säilitamise nõudele.

Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria ja mezzanine-seeria hindamine peab olema kooskõlas riskiga, mida taluvad EIP grupp ja võimaluse korral riiklikud tugipangad, riiklikud tagatisskeemid ja kolmanda isiku institutsionaalsed investorid, kes võivad investeerida ka selliste väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatesse, suurendades nii eraldatud eelarveressursside võimendust.

Madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriaid ja mezzanine-seeriaid, mida tehingu algataja ei säilita, märgitakse ERF/EAFRD, COSME/Horisont 2020 ja Euroopa Investeerimisfondi omavahendite kombinatsiooniga.

Korraldusasutused, kes on valmis tagatisskeemis osalema (Euroopa Investeerimisfondi kaudu, kuid riskides Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide osalusega) tagavad/investeerivad kuni 50 % madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast.

Finantsvahendajad korraldavad VKEdele ja alla 500 töötajaga ettevõtjatele ettenähtud toetuskõlblikest VKE laenudest, liisingutest või tagatistest koosnevate portfellide väljastamise, hoolsuskohustuse täitmise, dokumenteerimise ja teenindamise kooskõlas oma tavaliste väljastamis- ja teenindamismenetlustega. Finantsvahendajad säilitavad tavaliselt iga VKEga otsese kliendi krediidisuhte. Finantsvahendajad esitavad kuni väärtpaberistamistehingu lõpetamiseni väärtpaberistatud portfelli ja täiendava portfelli (äsja väljastatud VKEde raha) kohta vastavalt EIP-le ja Euroopa Investeerimisfondile kvartalipõhiselt teavet.

Väärtpaberistamise soovituslikud tingimused

1.	Üldtingimused

Finantsvahendi rakendusala

Varade väärtpaberistamisega püüavad finantsvahendajad vabastada regulatiivset ja majanduslikku kapitali ja/või leida uusi rahastamisallikaid, mis võimaldab finantsvahendajal väljastada toetuskõlblikele lõppsaajatele (täiendava portfelli loomiseks) uut laenuraha.

Finantsvahendaja saab euroopa Investeerimisfondilt tasu maksmisel garantii/investeeringu, et katta väärtpaberistatud portfell ja võtta kohustuseks väljastada uus laenuraha portfell (mille suhtes kohaldatakse minimaalse finantsvõimenduse nõuet).

Euroopa Investeerimisfond toimib liikmesriikide rahalist osalust, ELi rahalist toetust (nt [COSME määruse] JA/VÕI [Horisont 2020 määruse] kohased toetused), Euroopa Investeerimisfondi toetust ning EIP ja võimaluse korral riiklike tugipankade võetud krediidiriske juhtiva finantsvahendi igapäevase haldajana.

Tehingu struktuur

Lubatud on kas rahaline („tegelik müük”) või sünteetiline väärtpaberistamine.

Rahaline väärtpaberistamine on tehing, millega seoses väljastaja (finantsvahendaja) väärtpaberistab varad, ühendades need väärtpaberistatud portfelli ja müües väärtpaberistatud portfelli eriotstarbelisele ettevõtjale. Eriotstarbeline ettevõtja rahastab väärtpaberistatud portfelli ostu selliste varadega tagatud võlakirjade („varaga tagatud väärtpaberid”) väljastamisega. Eriotstarbeline ettevõtja kasutab nende väärtpaberite väljastamise tulu selleks, et tasuda finantsvahendajale väärtpaberistatud portfelli ostuhinda.

Sünteetilise väärtpaberistamise korral säilitab finantsvahendaja asjakohased varad oma bilansis ja Euroopa Investeerimisfond katab osa väärtpaberistatud portfelliga seotud riskist. See võib tuua finantsvahendaja jaoks kaasa kapitalinõuete vähendamise.

Euroopa Investeerimisfond jaotab väärtpaberistatud portfelli vastavalt aluseks olevate tehingute riskile seeriatesse.

Madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria koosneb väärtpaberistatud portfelli kõige suurema riskiga osast kuni eelnevalt määratud protsendimäärani, võttes arvese portfelli iseloomulikke jooni, krediidikvaliteedi parandamise nõudeid ja liikmesriikide rahalise osaluse finantsvõimenduse nõuet. Liikmesriikide rahalise osalusega kaetakse kuni 50 % madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast, samas kui finantsvahendaja säilitab madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria jääkosa. Tavalise tagajärjena võidakse nimetatud summa täielikult portfelli netokahjumi katmiseks ära kasutada.

Mezzanine-seeria koosneb väärtpaberistatud portfelli teisest kõige suurema riskiga osast ning hõlmab kolme allseeriat, mille juures kasutatakse Euroopa Investeerimisfondi, ELi eelarve ja korraldusasutuse ressursside kombinatsiooni. Eeskätt tuleb liikmesriigi rahalisest osalusest katta madalama mezzanineseeria risk. [COSME määruse] ja/või [Horisont 2020 määruse] kohane toetus katab keskmise mezzanine-seeria riski. Euroopa Investeerimisfondi rahalisest osalusest kaetakse kõrgema mezzanineseeria risk.

Mezzanine-seeria suuruse määrab Euroopa Investeerimisfond, võttes arvesse portfelli iseloomulikke jooni, krediidikvaliteedi parandamise nõudeid ja liikmesriigi rahalise osaluse finantsvõimenduse nõuet.

Madalam mezzanine-seeria ja keskmine mezzanine-seeria moodustavad väärtpaberistatud portfellist kuni [eelnevalt määratud protsendimäära.

Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria koosneb väärtpaberistatud portfelli jääkriskist ja selle rahastamisel/säilitamisel kombineeritakse EIP grupi ressursse kuni kokkulepitud maksimumsummadeni ning võimalik, et riiklikke tugipanku ja riiklikke tagatisskeeme ja muid investoreid.

Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriale ja kõrgemale mezzanine-seeriale nähakse ette selline määr, et risk oleks kooskõlas EIP grupi ja kõikide teiste osalevate riskivõtjate riskitaluvusega.

2.	Võrdlusportfell (väärtpaberistatud portfell)

Väärtpaberistatud portfell

Väärtpaberistatud portfell võib sisaldada olemasolevaid varasid (VKEdele ja muudele alla 500 töötajaga ettevõtjatele antav laenuraha) ning VKEdele antava uue laenuraha portfelle.

Iga väärtpaberistatud portfell on piisavalt homogeenne ja piisavalt hajutatud, et Euroopa Investeerimisfond saaks vastavalt oma riskihindamismetoodikale hinnangu anda.

Olemasolevaid portfelle ei lisata pärast kohustusperioodi väärtpaberistatud portfelli.

3.	Täiendav portfell

Täiendav portfell

Igal finantsvahendajal on lepingust tulenev kohustus pakkuda toetuskõlblikele lõppsaajatele uut laenuraha (täiendav portfell).

Kui finantsvahendaja rikub asjakohases operatiivkokkuleppes sätestatud mis tahes nõuet, ei mõjuta see väärtpaberistatud portfelliga seoses väljastatud garantiid.

Liikmesriikide rahalise osaluse finantsvõimenduse nõue

Kättesaadavuse periood

Euroopa Investeerimisfond ja finantsvahendaja lepivad kokku kättesaadavuse perioodis (tavaliselt kuni [3] aastat), mille jooksul lisatakse tehingud täiendavasse portfelli.

Toetuskõlblikud lõppsaajad

Lõppsaajad peavad vastama ühissätete määruse artiklite 37 lõike 4 ja artikli 39 kohastele toetuskõlblikkuskriteeriumidele ning ERFi ja EAFRD määruste konkreetsetele toetuskõlblikkuskriteeriumidele.

COSME toetuskõlblikkuskriteeriumid

Vt COSME määrus.

Horisont 2020 toetuskõlblikkuskriteeriumid

Vt H 2020 programmi määrus.

COSME toetuse minimaalse finantsvõimenduse nõue

Horisont 2020 toetuse minimaalse finantsvõimenduse nõue

4.	Hinnastamine

Tasu

Tasu kehtestatakse hindade alusel, mida finantsvahendi iga riskivõtja oma vastava seeria suhtes rakendab (vt hinnastamise kohta järgmistest lahtritest).

Euroopa Investeerimisfond võtab finantsvahendajatelt tasu [X] % aastas väärtpaberistatud portfelli kaetud osa eest.

Kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria hinnastamine

Kooskõlas oma hinnastamispõhimõtetega määravad Euroopa Investeerimisfond ja muud potentsiaalsed riskivõtjad hinnaks eelnevalt määratud protsendimäära aastas.

Mezzanine-seeria hinnastamine

Kooskõlas oma hinnastamispõhimõtetega määrab Euroopa Investeerimisfond mezzanine-seeriale [X] % aastas.

Keskmine ja madalam mezzanine-seeria hinnastatakse nii, et säilitatakse risk vastavate seeriate oodatava kahjumi suhtes. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib hindu finantsvahendajate ligi tõmbamiseks veelgi vähendada.

Madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria hinnastamine

See peab olema võrdne nulliga (st madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria, mis on muu kui väljastaja säilitatud seeria, antakse tasuta).

5.	Muud asjaolud

Trahvid

Vt artikkel 7.

Aruandlus

Vt 5. lisa.

Järelevalve ja audit

Vt artikkel 17.

6.	Tulu ülekandmine

Tulu ülekandmine

Euroopa Investeerimisfond hindab mehhanismi, millega tulu finantsvahendajalt täiendava portfelli lõppsaajatele üle kantakse. Mehhanism lisatakse lõppvahendajate valimiseks ette nähtud hindamissüsteemi ning see moodustab osa Euroopa investeerimisfondi lõppotsusest, milles käsitletakse küsimust, kas sõlmida garantii- või investeerimisleping või mitte ja millistel tingimustel.

Tulu ülekandmist kohaldatakse standardintressimäära suhtes, mida nõutakse täiendava portfelli uue laenuraha lõppsaajatelt krediidiriskipreemia vähendamise kaudu. Tulu ülekandmise mehhanism tuleb asjakohaselt dokumenteerida.

Kogutulu

Kogutulu juures võetakse väärtpaberistatud portfelli iga seeria puhul arvesse finantsvahendajale pakutavat tulu.

Kogutulu arvutatakse vahena turuhinna ja Euroopa Investeerimisfondi nõutud tasu vahel iga sama riskitasemega seeria puhul. Iga seeria riskitase määratakse Euroopa Investeerimisfondi ametisisese hindamismetoodika alusel.

Turuhinna puudumise korral kohaldab Euroopa Investeerimisfond samaväärse riskitaseme puhul garantiide suhtes safe-harbour preemiat, mis on sätestatud komisjoni teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 25]. Madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria puhul ulatub safe-harbour preemia kuni 10 protsendini aastas.

Kogutulu on esitatud järgmise valemina:

kogutulu = üksikute seeriate tulu summa

Üksiku seeria tulu arvutatakse järgmiselt:

üksiku seeria tulu = (seeria turuhind — tasu) * seeria kogusumma eurodes * seeria lõpptähtaeg (kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg)

Riigiabi

Riigiabiga seotud tulu

Riigiabiga seotud kogutulu on kogutulu osa, mis on proportsionaalne liikmesriigi rahalise osalusega (21) väärtpaberistatud portfellis.

Finantsvahendajatele antav riigiabiga seotud kogutulu arvutatakse järgmise valemi järgi:

riigiabi kogutulu (eurodes) = (üksiku seeria tulu summa * liikmesriigi rahalise osaluse % seerias).

Finantsvahendaja kannab riigiabiga seotud tulu täielikult kõikidele täiendavasse portfelli kaasatud lõppsaajatele üle.

Igale lõppsaajale ettenähtud riigiabiga seotud tulu arvutatakse järgmise valemi järgi:

riigiabi tulu (intressimäära toetus baaspunktides) = (riigiabiga seotud kogutulu/uus laenuraha täiendavas portfellis)/täiendava portfelli lõpptähtaeg (kaalutud keskmise järelejäänud tähtaeg)

Brutotoetusekvivalendi arvutamine

Riigiabiga seotud tulu, mida täiendava portfelli lõppsaajatele antakse, käsitletakse intressimäära toetusena vähese tähtsusega abi määruse artikli 4 lõike 2 tähenduses.

Brutotoetusekvivalent arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

brutotoetusekvivalent = nominaalne laenusumma * laenu lõpptähtaeg (kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg) * riigiabiga seotud tulu

Finantsvahendaja arvutab brutotoetusekvivalendi täiendava portfelli iga laenu kohta ja edastab selle Euroopa Investeerimisfondile. Kõikidel juhtudel ei saa brutotoetusekvivalent ületada vähese tähtsusega abi määruses sätestatud künnist.

Kapitalinõuete vähendamiselt ei saada lisatulu.

Kapitalinõudeid käsitlevate asjakohaste riiklike eeskirjade kohaldamisel ei seata uue laenuraha mahtu madalamale tasemele kui VKEdele antava laenuraha maht, mida finantsvahendajad liikmesriikide rahalise osaluse tulemusel vabanenud kapitali kasutades eeldatavasti loovad.

Riigiabiga seotud trahvid

Kui riigiabiga seotud tulu ei ole täielikult lõppsaajale üle kantud, nõuab Euroopa Investeerimisfond finantsvahendajalt riigiabiga seotud trahvi.

2. LISA

Finantsvahendajate ja lõplike abisaajate väljaarvamise kriteeriumid ning abikõlblikkuse kriteeriumid ELi vahendite saamiseks

1. FINANTSVAHENDAJATE VÄLJAARVAMISE KRITEERIUMID

Välja arvatakse finantsvahendajad, kelle suhtes kehtib vähemalt üks allpool loetletud olukordadest ning kelle puhul leiab Euroopa Investeerimisfond, et nimetatud olukord mõjutab nende suutlikkust rahastamisvahendit ellu viia:

1.	nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlusi või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb riigi õigusnormidega ette nähtud samasugusest menetlusest;

2.	nad on liikmesriigi pädeva asutuse res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglite rikkumisega seotud süüteos, mis mõjutab nende suutlikkust tehingut ellu viia;

3.	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve;

4.	nad on finantsvahendajate valikumenetluses osalemiseks vajalike nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

5.	nad on lisatud artikli 9 lõike 5 punktis e osutatud kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevasse keskandmebaasi;

nad asuvad territooriumil, kus ei tehta rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamise valdkonnas Euroopa Liiduga koostööd või ei juhinduta oma tegevuses Euroopa Komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovituses esitatud põhimõtetest meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumstandardeid (C(2012) 8805);

7.	nende äritegevus ei ole kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi poliitikaga piiratud sektorite kohta.

Punkte 2 ja 3 ei kohaldada, kui finantsvahendajad suudavad Euroopa Investeerimisfondile tõendada, et on võetud asjakohaseid meetmeid isikute vastu, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida ning kelle suhtes on tehtud ühes neis punktides osutatud kohtuotsus.

2. LÕPLIKE ABISAAJATE VÄLJAARVAMISE KRITEERIUMID

Finantsvahendajad ei tohi valida lõplikke abisaajaid, kelle suhtes kehtib vähemalt üks allpool loetletud olukordadest:

1.	nad ei ole tõenäoliselt majanduslikult elujõulised;

nad asuvad territooriumil, kus ei tehta rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamise valdkonnas Euroopa Liiduga koostööd või ei juhinduta oma tegevuses Euroopa Komisjoni 6. detsembri 2012. aasta soovitusest meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumstandardeid (C(2012)8805);

3.	nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlusi või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb riigi õigusnormidega ette nähtud samasugusest menetlusest;

4.	nad on liikmesriigi pädeva asutuse res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglite rikkumisega seotud süüteos, mis mõjutab nende suutlikkust oma äritegevust ellu viia;

5.	nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve;

6.	nad on lõpliku abisaaja valikumenetluses osalemiseks vajalike nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

7.	nad on lisatud kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevasse keskandmebaasi, mille on asutanud ja mida haldab komisjon vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1302/2008;

nende äritegevus seisneb vähemalt ühes järgmises:

a)	ebaseaduslik majandustegevus (s.o mis tahes tootmine, kaubandus või muu tegevus, mis on finantsvahendaja või vastava lõpliku abisaaja suhtes kehtivate seaduste või eeskirjade alusel ebaseaduslik, sealhulgas (ilma piiranguteta) inimkloonimine paljunemise eesmärgil);

b)	tubaka ja destilleeritud alkohoolsete jookide ning seotud toodete tootmine ja kaubandus;

c)	mis tahes relvade ja laskemoona tootmise ja kaubanduse või mis tahes sõjaliste operatsioonide rahastamine;

d)	kasiinoäri ja sarnane ettevõtlus;

e)	veebihasartmängud ja -kasiinod;

f)	pornograafia ja prostitutsioon;

g)	tuumaenergia;

h)	programmi „H2020” käsitleva määruse artiklis 19 loetletud tegevus;

i)	elektrooniliste andmeprogrammide või -lahendustega seotud teadus- ja arendustegevus või tehnilised rakendused, mille eesmärk on toetada eespool punktides a–h loetletud tegevust või võimaldada siseneda ebaseaduslikult elektroonilistesse andmevõrkudesse või laadida alla elektroonilisi andmeid.

9.	nende äritegevus ei ole kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi poliitikaga piiratud sektorite kohta;

10.	nad on saanud uusi laenuvõimalusi, mis ei ole kooskõlas vastavas vähese tähtsusega riigiabi määruses kehtestatud kumuleerimiseeskirjadega;

11.	nad on saanud abi, mida antakse kolmandatele riikidele või liikmesriikidele ekspordiga seotud tegevuseks, ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või eksportimisest tulenevate muude jooksvate kuludega;

12.	nad on saanud abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

3. ABIKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID ELI VAHENDITE SAAMISEKS

3.1.

Abikõlblikkuse kriteeriumid ELi vahendite eraldamiseks COSME rahastamisvahenditesse [esitatakse asjakohaste rahastamislepingute raames vastavalt komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi vahel sõlmitud COSME programmi käsitlevale delegeerimislepingule]

3.2.

Abikõlblikkuse kriteeriumid ELi vahendite eraldamiseks H2020 rahastamisvahenditesse [esitatakse asjakohaste rahastamislepingute raames vastavalt komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi vahel sõlmitud H2020 programmi käsitlevale delegeerimislepingule]

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(4) ELT L 347, 20.12.2013, lk 33.

(5) ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 965.

(7) ELT L 352, 24.12.2013, lk 1.

(8) ELT L 352, 24.12.2013, lk 9.

(9) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(10) ELT L 124, 20.05.2003, lk 36.

(11) ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.

(13) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(14) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(15) ELT L 344, 20.12.2008, lk 12.

(16) „Piiristamata garantii” on ühissätete määruse artiklis 39 kasutatud mõiste.

(17) Sektsioonis osalemisega seotud konkreetsed nõuded hõlmavad järgmist:

a)	minimaalne finantsvõimendus, et saavutada vähemalt minimaalsel määral laenuraha sisaldav portfell, mis peab olema kooskõlas liikmesriigi rahalise osaluse toetuskõlblikkuse nõuetega;

b)	uue laenuraha minimaalne määr, mis peab olema samuti kooskõlas COSME ja/või Horisont 2020 kohase toetuskõlblikkuse parameetritega;

c)	toetuskõlblikkuskriteeriumide hindamine ja kontroll;

d)	trahvid juhul, kui minimaalne finantsvõimendus ei ole täitnud vahe-eesmärki ja kui riigiabi tulu ei ole üle kantud;

e)	tulu ülekandmise kohustused, sealhulgas mehhanismi hindamine ja Euroopa Investeerimisfondile aruandmine;

f)	brutotoetusekvivalendi arvutamine uue laenuraha portfelli iga laenu kohta ning Euroopa Investeerimisfondile aruandmine;

g)	ELi rahalise toetuse nähtavus lõppsaajatega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja turundusmaterjal;

h)	Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikojaga seotud auditi- ja järelevalvekohustused.

Nimetatud riskid ja nõuded on kaudne kulu finantsvahendaja jaoks, kes ei saa tehingute haldustoimingute eest mingit tasu, sealhulgas haldustasu ega edukustasu.

(18) Riigiabi kaalutluste puhul on oluline ainult liikmesriigi rahaline osalus. Komisjoni ressursid ning EIP ja Euroopa Investeerimisfondi omavahendid ei ole riigiabi.

(19) Garanteeritud laenusumma = nominaalne laenusumma (nominaalne garantiisumma) * garantiimäär.

(20) Edasigarantiide korral.

(21) Riigiabi kaalutluste puhul on oluline üksnes liikmesriigi rahaline panus Euroopa Investeerimisfondi väärtpaberistatud portfelli jaoks. Komisjoni ressursid ning EIP ja Euroopa Investeerimisfondi omavahendid ei ole riigiabi.

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/93

KOMISJONI SOOVITUS,

10. september 2014,

2- ja 3-monokloropropaan-1,2-diooli (2- ja 3-MCPD), 2- ja 3-MCPD rasvhappeestrite ja glütsidooli rasvhappeestrite esinemise seire kohta toidus

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/661/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

3-monokloropropaan-1,2-diool (3-MCPD) on toidu töötlemisel tekkiv võimaliku inimesele ohtliku kantserogeenina klassifitseeritud saasteaine, mille lubatud päevadoosiks on kehtestatud 2 μg kehamassi kilogrammi kohta (1). Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on hüdrolüüsitud taimse valgu ja sojakastme puhul sätestatud kõnealuse aine piirnormiks 20 μg/kg vedela toote kohta, mis sisaldab 40 % kuivainet; sellele vastav piirnorm kuivaines on 50 μg/kg.

(2)

2- ja 3-monokloropropaan-1,2-diooli (MCPD) estrid ja glütsidooli estrid on toiduna või toidu koostisosadena kasutatavate töödeldud toiduõlide olulised saasteained. Toiduahelas olevate saasteainetega tegelev Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjon (CONTAM) nõustus hinnanguga, mille kohaselt eraldub inimese organismis 100 % 3-MCPD-st selle estritest (3).

(3)

Rasvhapete glütsidüülestrid on saasteained, mis tekivad töötlemise tagajärjel toiduõli rafineerimise lõhnatustamisetapis. Rasvhapete glütsidüülestrite toksikoloogiline olulisus ei ole veel täielikult kindlaks tehtud. Glütsidool ise on klassifitseeritud kui tõenäoliselt inimesele kantserogeenne aine. Hiljutised teaduslikud uuringud näitavad, et glütsidool eraldub inimese seedetraktis rasvhapete estritest (peaaegu) täielikult.

(4)	EFSA avaldas 20. septembril 2013 teadusliku aruande, milles käsitletakse uuringut 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) esinemise kohta toidus Euroopas aastatel 2009–2011 ja esialgset kokkupuute hindamist (4).

(5)	Kokkupuute täpsemaks hindamiseks on MCPD rasvhappeestrite ja glütsidooli rasvhappeestrite esinemise kohta vaja rohkem andmeid.

(6)	Seepärast on asjakohane soovitada jälgida MCPD, MCPD estrite ja glütsidooli estrite esinemist taimeõlides ja -rasvades, neist saadud toitudes ning taimeõlisid ja -rasvu sisaldavates toitudes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid sööda- ja toidukäitlejate aktiivsel osalusel jälgima 2- ja 3-MCPD, 2- ja 3-MCPD rasvhappeestrite ja glütsidooli rasvhappeestrite esinemist toidus, eelkõige järgmistes toitudes:

a)	taimeõlid ja -rasvad ja neist saadud tooted, nagu margariin ja sarnased tooted,

eritoiduks ette nähtud toidud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/39/EÜ (5) tähenduses, imiku- ja väikelapsetoidud, sealhulgas imiku piimasegud ja jätkupiimasegud komisjoni direktiivi 2006/141/EÜ (6) tähenduses, ja meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud dieettoidud imikutele komisjoni direktiivi 1999/21/EÜ (7) tähenduses,

c)	valikpagaritooted, saia-leivatooted,

d)	suitsuliha- ja suitsukalakonservid,

e)	kartulil ja teraviljal põhinevad suupisted, muud kartulil põhinevad praetud tooted,

f)	taimeõli sisaldav toit ja taimeõliga valmistatav/toodetav toit.

Ollakse nõus, et on väga keeruline uurida 2- ja 3-MCPD, 2- ja 3-MCPD rasvhappeestrite ja glütsidooli rasvhappeestrite esinemist punktides b–f nimetatud toitudes ja praegu ei ole selleks ühtegi võrdluskatsete põhjal valideeritud analüüsimeetodit. Seepärast tuleb punktides b–f nimetatud toitude analüüsimisel olla eriti tähelepanelik, et tagada saadavate andmete usaldusväärsus.

Seepärast võivad liikmesriigid, kellel on kavas uurida 2- ja 3-MCPD, 2- ja 3-MCPD rasvhappeestrite ja glütsidooli rasvhappeestrite esinemist punktides b–f nimetatud toitudes, vajaduse korral ja kui see on asjakohane, taotleda komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse Etalonainete ja Võrdlusmõõtmiste Instituudi (IRMM) toidu bioteaduse standardite osakonna tehnilist abi.

2)	Et tagada proovide representatiivsus testitava partii suhtes, peaksid liikmesriigid järgima komisjoni määruse (EÜ) nr 333/2007 (8) lisa B osas sätestatud proovivõtumeetodeid.

Estrite kujul esineva MCPD ja glütsidooli määramiseks on soovitatav kasutada American Oil Chemists' Society standardmeetodeid. Need on gaasikromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) meetodid, mis on taimeõlide ja -rasvade jaoks võrdluskatsete põhjal valideeritud ning mis on kättesaadavad internetis aadressil www.aocs.org.

Rasvhappeestrite kujul esineva MCPD ja glütsidooli määramispiir toiduõlides ja -rasvades ei tohiks olla üle 100 μg/kg. Muude toitude puhul, mille rasvasisaldus on üle 10 %, ei tohiks määramispiir toidu rasvasisaldust arvestades olla eespool nimetatud väärtusest suurem, näiteks ei tohiks MCPD ja glütsidooli rasvhappeestrite määramisel toidus, mille rasvasisaldus on 20 %, olla määramispiir üldkaalust lähtuvalt üle 20 μg/kg. Toitude puhul, mille rasvasisaldus on alla 10 %, ei tohiks määramispiir üldkaalust lähtuvalt olla üle 10 μg/kg.

Laborid peaksid tegema kvaliteedikontrolli, et vältida glütsidooli estrite muundumist analüüsi ajal MCPD estriteks ja vastupidi. Lisaks on vaja üheselt määratleda mõõdetav aine ja koostada uuritavas maatriksis esinevate vabade 2-ja 3-MCPD ning 2- ja 3-MCPD rasvhappeestrite kohta eraldi aruanded, sest kumbagi mõõdetakse 3-MCPD-na. Iga järgmise mõõdetava aine (rühma) kohta tuleks koostada eraldi aruanne:

—

2-MCPD,

—

3-MCPD,

—	2-MCPD estrid,

—	3-MCPD estrid,

—	glütsidooli estrid.

Praegu ei ole tõendeid vaba glütsidooli esinemise kohta punktis 1 osutatud toitudes. Kui vaba glütsidooli esinemist siiski uuritakse, tuleks selle kohta esitada eraldi aruanne.

Liikmesriigid peaksid tagama, et analüüsitulemusi esitatakse EFSA-le regulaarselt (iga kuue kuu tagant) EFSA andmevormil kooskõlas EFSA juhistega toidu ja sööda standardproovi kirjelduse kohta (9) ja EFSA täiendavate erinõuetega aruannete esitamise kohta.

Et kättesaadavaid kasulikke jälgimisandmeid esitataks võimalikult palju, tehakse kättesaadavaks lihtsam vorm, milles on vähem kohustuslikke andmevälju.

6)	Käesoleva soovituse ühetaoliseks kohaldamiseks ja tulemuste võrreldavuse tagamiseks koostatakse juhend.

Brüssel, 10. september 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) Toidu teaduskomitee arvamus 3-monokloropropaan-1,2-diooli (3-MCPD) kohta, millega ajakohastatakse toidu teaduskomitee 1994. aasta arvamust (vastu võetud 30. mail 2001), http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out91_en.pdf.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3) Statement of the Scientific Panel on Contaminants in the Food chain (CONTAM) on a request from the European Commission related to 3-MCPD esters (http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/1048.pdf).

(4) Analysis of occurrence of 3-monochloropropane-1,2-diol (3-MCPD) in food in Europe in the years 2009-2011 and preliminary exposure assessment, Euroopa Toiduohutusamet, 2013. EFSA Journal 2013; 11(9): 3381, 45 lk doi:10.2903/j.efsa.2013.3381. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu/efsajournal.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ, 6. mai 2009, eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta (ELT L 124, 20.5.2009, lk 21).

(6) Komisjoni direktiiv 2006/141/EÜ, 22. detsember 2006, imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1).

(7) Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ, 25. märts 1999, meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29).

(8) Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2007, 28. märts 2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 88, 29.3.2007, lk 29).

(9) http://www.efsa.europa.eu/en/datex/datexsubmitdata.htm

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/96

KOMISJONI SOOVITUS,

10. september 2014,

milles käsitletakse unimagunaseemnetes ja neid sisaldavates toodetes opiaatide sisalduse vältimise ja vähendamise häid tavasid

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/662/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292

ning arvestades järgmist:

(1)

Unimagunaseemneid saadakse unimagunalt (Papaver somniferum L.). Neid kasutatakse pagaritoodetes, toidukaunistuseks, küpsetiste täidistes, magustoitudes ja toiduõli tootmiseks. Unimagun sisaldab narkootilisi alkaloide, nagu morfiin ja kodeiin. Unimagunaseemned opiaate ei sisalda või sisaldavad neid väga vähesel määral, kuid võivad alkaloididega saastuda seemnete välise saastumise tulemusel, mis võib tekkida putukakahjustuste tagajärjel või saagikoristuse käigus seemnetele kleepuvate, varrelt (sealhulgas kupra seinalt) pärinevate tolmuosakeste tõttu.

(2)	Toiduahelas olevate saasteainetega tegelev Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA”) teaduskomisjon (edaspidi „CONTAM”) on esitanud teadusliku arvamuse rahvatervist ähvardavate riskide kohta, mis tulenevad opiaatide sisaldusest inimtoiduks ettenähtud unimagunaseemnetes (1).

(3)	Hinnangulised andmed unimagunaseemneid sisaldavast toidust saadava morfiini kohta näitavad, et teatavad tarbijad ELis, eelkõige lapsed, võivad ühe toidukorraga ületada akuutset standarddoosi (ARfD).

(4)	Seetõttu on asjakohane kohaldada häid tavasid, et vältida ja vähendada opiaatide sisaldust unimagunaseemnetes ja neid sisaldavates toodetes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriikidel soovitatakse võtta kõik vajalikud meetmed, tagamaks et kõik unimagunaseemnete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad rakendavad käesoleva soovituse lisas kirjeldatud häid tavasid opiaatide sisalduse vältimiseks ja vähendamiseks unimagunaseemnetes ja neid sisaldavates toodetes.

Brüssel, 10. september 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) EFSA toiduahelas olevate saasteainetega tegelev teaduskomisjon (CONTAM); Teaduslik arvamus rahvatervist ähvardavate riskide kohta, mis tulenevad opiaatide sisaldusest inimtoiduks ettenähtud unimagunaseemnetes. EFSA Journal 2011; 9(11): 2405. [lk 150] doi:10.2903/j.efsa.2011.2405. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu/efsajournal.

LISA

I. Head põllumajandustavad opiaatide esinemise vältimiseks kasvatamise, koristamise ja ladustamise ajal

Morfiini ja teiste alkaloidide esinemine on peamiselt tingitud välisest saastumisest, eelkõige ebapiisavast taimekaitsest ning sobimatute koristus- ja puhastusmeetodite kasutamisest. Unimagunaseemnete ja neid sisaldavate toodete saastumist alkaloididega mõjutavad ka sellised tegurid nagu unimaguna taimesort, kasvutingimused ja stressitegurid, nagu põud ja seenhaigused. Lisaks etendavad unimagunaseemnete saastumisel olulist rolli putukad.

Unimaguna sordi valik

Unimaguna taimesordid võib jagada kahte kategooriasse:

a)	unimagunasordid, mida kasvatatakse ainult toiduks kasutatavate unimagunaseemnete tootmiseks. Need sordid sisaldavad opiaate vähesel määral;

b)	unimagunasordid, mida kasvatatakse ravimitööstuse jaoks, kuid mille seemneid kasutatakse kõrvalsaadusena toiduks. Võrreldes kupra ja varrega, on opiaatide sisaldus unimagunaseemnetes suhteliselt madal.

Sobilik kahjuri- ja haigustõrje

Kõik käesolevas jaos nimetatud kahjurid ja haigused ei pruugi esineda kõigis ELi tootmispiirkondades. Seepärast on selliste kahjurite ja haiguste tõrjemeetmed asjakohased ainult tootmispiirkondades, kus need esinevad.

Unimagunataimel võib esineda kahte olulist haigust: Peronospora arborescens (maguna-ebajahukaste) ja Pleospora papaveracea. Kõnealuste seenhaiguste niidistik läbistab kupra, põhjustades saagi madalat kvaliteeti, mis väljendub enneaegselt valminud tumedat või musta värvi seemnetes. Samuti põhjustavad haigused unimagunaseemne organoleptiliste ehk maitse- ja värviomaduste halvenemist ning neid teistsuguse värvusega hallitanud seemneid ei saa puhastusliinil ülejäänutest täielikult eraldada.

Toidukvaliteeti vähendavad oluliselt ka unimaguna kahjurid, kes ründavad taime selle hilisemates arengufaasides. Kõige sagedamini on tegemist liikidega neoglycianus maculalba ja dasineura papaveris. Neoglycianus maculalba muneb noore rohelise kupra sisse. Kupras koorunud vastsed toituvad kupra sisemusest (arenevatest unimagunaseemnetest) ning teevad selle mustaks, kahjustavad seemneid ja väljuvad lõpuks kuprast läbinäritud augu kaudu. Sellesse auku muneb dasineura papaveris. Valminud kupar sisaldab kuni 50 oranži vastset, kes selle lõplikult hävitavad. Seemned on musta värvi, vaegarenenud ja toiduks kõlbmatud.

Veelgi olulisem on asjaolu, et seeneniidistiku ja putukate põhjustatud kahjustused tingivad magunamahla eraldumise, mis seemned rikub. Nimetatud probleemid on unimagunakasvatusele üldomased.

Seetõttu on soovitav nende haiguste ja kahjurite tekkimise korral tegeleda asjakohaselt nende tõrjega.

Taimede lamandumisest põhjustatud halbade koristustingimuste ennetamine

Taimede lamandumist saab suurel määral vältida, kui külvata unimagunataimi sobiva tihedusega.

Pikkuskasvu perioodil võib toiduks kasvatatava unimaguna varre ülekasvamise vältimiseks kasutada taimekasvuregulaatoreid. Ravimitööstuse jaoks kasvatatava unimaguna puhul taimekasvuregulaatoreid üldiselt ei kasutata, kuna nende kasutamine muudab alkaloidi biosünteesi rada. Kasvu reguleerimine tagab lisaks varre lühendamisele ka varre alumise osa tugevdamise. Lühikesed ja tugevad taimed on lamandumise suhtes vastupidavad, eriti roheliste kuparde ja nende valmimise perioodil.

Lamandumine põhjustab ebaühtlast küpsemist ja saagikoristamise ajal alkaloididega saastumist. Lamandunud taimed hakkavad tavaliselt taas harunema. Nende noorte harude kuprad küpsevad hiljem. Kui unimagunat koristatakse, peaks küpsemise protsess olema reguleeritud, kuna ebaküpsed unimagunakuprad sisaldavad piimmahla. Koristamisel need kuprad purustatakse ning piimasoontest immitsev piimmahl põhjustab unimagunaseemnete pinna otsest saastumist opiaatidega, mis hiljem seemne pinnal ära kuivavad. Ebaküpsete kuparde roostevärvilised seemned halvendavad ka unimagunaseemnete kvaliteeti, nende välimust ning eelkõige organoleptilisi omadusi.

Tagamaks koristamisel kõikide kuparde küpsus, võib kooskõlas taimekaitsevahendite lubamist reguleerivate siseriiklike eeskirjadega kasutada kuivatusainet.

Koristamine

Toiduks kasvatatava unimaguna niiskusesisaldus ei tohi koristamisel ületada 10 %. Seemne niiskusesisaldus on saagikoristusel tavaliselt vahemikus 6–10 %. Kui klimaatilistel põhjustel unimagunat eespool nimetatud tingimuste kohaselt koristada ei saa, tuleks unimagun koristada koos varrega ja viivitamatult õhu käes kuni 40 °C kuumuse juures kuivatada. Sellises olukorras võib aga igasugune viivitus avaldada negatiivset mõju seemne kvaliteedile nii selle organoleptiliste omaduste kui ka seemne kui inimtoiduks ettenähtud toiduaine füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate osas.

Ravimitööstuse jaoks kasvatatava unimaguna niiskusesisaldus on vahel koristamise ajal suurem, kuid kohe pärast koristamist unimagun kuivatatakse ja — mis veelgi tähtsam — jahutatakse. Pärast kuivatamist ja jahutamist on seemne niiskusesisaldus ligikaudu 8–9 %.

Toiduks kasvatatava unimaguna koristamiseks kasutatakse kombaine, mis on kohandatud väikeste seemnete koristamiseks. Kuna unimagunaseemned on äärmiselt tundlikud mehaaniliste vigastuste suhtes, on unimaguna koristamiseks vaja masina eri osi spetsiaalselt kohandada. Toiduks kasutatav unimagunaseeme sisaldab 45–50 % õli. Kui unimagunaseeme on kahjustatud, kattub seemne pind õliga, mis tõmbab ligi purustatud kuparde tolmu. Seemnetele kleepunud tolm suurendab nende opiaatide sisaldust. Lisaks sellele on unimagunaõli lühikese säilivusega ja oksüdeerib väga kiiresti. Seega põhjustab kahjustatud seeme nii toiduks kasvatatava unimaguna organoleptiliste omaduste kui ka selle säilivuse halvenemist, põhjustades lisaks sellele ka saastumist ja opiaatide sisalduse suurenemist.

Ravimitööstuse jaoks kasvatatava unimaguna koristamisel on tähtis, et koristataks ainult kupar ja osa varrest. Seetõttu tuleks saagikoristuseks kasutada spetsiaalselt kohandatud heederiga kombaini, mis koristab üksnes taime ülaosa. Sellise kombaini kasutamine tagab, et kogutakse ainult vajalik osa taimest, vähendades sel viisil saastumise võimalust.

Koristusjärgne töötlemine

Unimagunaseemned opiaate ei sisalda või sisaldavad neid suhteliselt vähesel määral. Kui viidatakse opiaatide sisaldusele unimagunaseemnetes, viidatakse välisseinast pärit väikestele tolmuosakestele. Seetõttu on vajalik koristusjärgne puhastamine või töötlemine, sõltumata sellest, kas opiaatide sisaldus tolmus on kõrge või madal.

Pärast saagikoristust ja enne unimagunaseemne toiduks tarvitamist tuleks seeme puhastada, aspiraatoriga eemaldada tolmuosakesed ja kõrvaldada võimalikud muud saasteained, saavutades lõpuks üle 99,8 % puhtus.

Ladustamine

Kui unimagunaseemneid enne lõplikku töötlemist ladustatakse, tuleks neid saagikoristusel koguda koos varrega ning kogutud segu tuleks aktiivse ventilatsiooniga restidel sobivalt õhutada, et kindlustada niiskusesisalduse püsimine vahemikus 8 % kuni 10 %.

Pikaajalise ventilatsiooniga ladustamise puhul tuleks kasutada töötlemata ehk soojendamata õhku.Sellisel viisil töödeldud unimagunaseemneid saab kergesti ladustada 12 kuud, ilma et see oluliselt kvaliteeti mõjutaks.

Kui unimagunaseemned on puhastatud, tuleks neid ladustada ventileeritud konteinerites või lahtiste toiduainete pakkimiseks sertifitseeritud kottides, millel pole otsest kokkupuudet lao põrandaga.

Märgistamine

Juhul kui unimagunaseemneid tuleb enne inimtoiduks või toidukoostisosana kasutamist täiendavalt töödelda, et vähendada nende opiaatide sisaldust, tuleb need unimagunaseemned asjakohaselt märgistada, et osutada vajadusele neid füüsikaliselt töödelda, et vähendada enne nende inimtoiduks või toidukoostisosana kasutamist nende opiaatide sisaldust.

II. Head töötlemistavad opiaatide esinemise vältimiseks

Unimagunaseemnete opiaatide sisaldust on võimalik vähendada mitme eeltöötlus- ja toidutöötlusmeetodi abil. On tõestatud, et toidu töötlemisel võib alkaloidide sisaldus väheneda kuni 90 % võrra ning eeltöötluse ja kuumtöötluse kombineerimisel isegi peaaegu täielikult.

Kõige tõhusamate meetodite hulka kuuluvad pesemine ja leotamine, kuumutamine temperatuuril vähemalt 135 °C, eelistatavalt üle 200 °C, madalamad temperatuurid (nt 100 °C) kombineerituna niisutamise ja pesemisega ning samuti jahvatamine ja eri töötlemismeetodite kombineerimine.

Enne toidulauale jõudmist läbivad unimagunaseemneid sisaldavad toidud tavaliselt mitu töötlusprotsessi.

Saia- ja leivatoodete puhul kasutatakse kaunistuseks peamiselt terveid töötlemata unimagunaseemneid ning peale küpsetamise muud töötlemist ei toimu.

Muudes toitudes unimagunaseemned tavaliselt jahvatatakse, enne kui neid toitudele lisatakse või pagaritoodetes kasutatakse. Unimagunaseemneid kasutatakse ka unimagunaseemnetäidises, mis koosneb jahvatatud unimagunaseemnetest, suhkrust, vedelikust (veest või piimast) ja võimalikest täiendavatest koostisosadest ning maitseainetest. Enne toiduvalmistamisel kasutamist unimagunaseemnetäidist tavaliselt kuumutatakse. Mõnede kulinaarsete tavade kohaselt kasutatakse toidu olulise osana terveid või jahvatatud tooreid unimagunaseemneid ilma mingi kuumtöötlemiseta.

Toitudes kasutatavad unimagunaseemned läbivad seega sageli kombinatsiooni erinevatest töötlusprotsessidest, nagu jahvatamine, vedelikuga segamine, kuumutamine ning vahel isegi mitu kuumtöötlusetappi. Kuigi üksik töötlusetapp ei pruugi unimagunaseemne alkaloidide sisaldust märkimisväärselt vähendada, võib eeltöötluse (nt unimagunaseemnetäidise valmistamine) ja sellele järgneva kuumtöötluse (nt küpsetamine) kombineerimine unimagunaseemnete alkaloidide sisaldust vähendada tuvastamatute kogusteni. Tehnilise pesemise ja kuivatamise kombineerimise tulemusena saavutati ka kõrgelt saastunud toorete unimagunaseemnete partiides (algne morfiini kontsentratsioon 50 kuni 220 mg/kg) morfiini kontsentratsiooni vähenemine 4 mg/kg-ni, ilma et oleks halvenenud kvaliteet või organoleptilised omadused.

Soovitatud eeltöötlus- ja töötlusmeetodid unimagunaseemnete ja neid sisaldavate toodete alkaloidide sisalduse vähendamiseks on esitatud alljärgnevas tabelis.

Siiski tuleb teha järgmised märkused:

—	lõplikule toidutöötlemisele eelnev kuumutamine ei ole soovitatav, kuna see soodustab rasvade lagunemist ning võib põhjustada rääsumist ja tüüpilise unimagunaseemne maitse kadumist;

—	kui unimagunaseemnete alkaloidide sisalduse vähendamiseks on vajalik pesemine või leotamine, tuleks seda teha lühikese aja jooksul pärast koristamist. Siiski tuleb arvestada sellega, et see võib vähendada unimagunaseemnete kvaliteeti ja/või kõlblikkusaega.

Tabel

Soovitatud eeltöötlus- ja töötlusmeetodid unimagunaseemnete ja neid sisaldavate toodete alkaloidide sisalduse vähendamiseks

Eeltöötlus- ja töötlusmeetmed	Lisatingimused	Mõju	Mõju suurus
Vees pesemine või leotamine	Aeg (5 min) Suurendatud aeg ja temperatuur (30 s — 2 min — 30 min) vees temperatuuriga	Alkaloidide sisalduse vähenemine	46 % ↓
	15 °C 60 °C 100 °C		60 % — 75 % ↓ 80 % — 95 % ↓ 80 % — 100 % ↓
	Ühekordne pesemine kergelt happelises keskkonnas		40 % ↓
Temperatuur/kuumutamine	Saia küpsetamine 135 °C 220 °C 200 °C + jahvatamine	Alkaloidide sisalduse vähenemine	~ 10–50 % ↓ ~ 30 % ↓ ~ 80–90 % ↓ ~ 90 % ↓
Jahvatamine	Hapnik (suur aktiivne pind) Suurenenud pH	Kiirendatud morfiini lagunemiskiirus, pseudomorfiini tekkimine, toote paranenud lõhn	~ 25–34 % ↓
Valgus		Vähene mõju lagunemiskiirusele
Kombineeritud eeltöötlus	Pesemine, 100 °C, 1 min + röstimine 200 °C, 20 min	Alkaloidide sisalduse vähenemine	98–100 % ↓
	Pesemine, 100 °C, 1 min + kuivatamine (90 °C, 120 min)		99 % ↓
	Niisutamine auruga 100 °C, 10 min + kuivatamine (90 °C, 120 min)		50–75 % ↓
	Niisutamine 100 °C, 10 min + jahvatamine + kuivatamine (90 °C, 120 min)		90–98 % ↓
Eeltöötlus + küpsetamine	Jahvatamine + küpsetamine	Alkaloide sisalduse oluline langus eelniisutamise ja -kuumutamise kombineerimise tulemusel järgneva kuivkuumutamise tulemusel	80–95 % ↓
	Kombineeritud eelaurutamine + jahvatamine + küpsetamine		90–95 % ↓
	Kombineeritud eelpesemine + jahvatamine + küpsetamine		100 % ↓

12.9.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 271/101

Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsuse 2014/451/EL (Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise osalemise lepingu (mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni osalemist Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonis Liibüas (EUBAM Libya)) allkirjastamise ja sõlmimise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 205, 12. juuli 2014 )

Leheküljel 2

asendatakse

„NÕUKOGU OTSUS,

26. mai 2014,

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise osalemise lepingu (mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni osalemist Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonis Liibüas (EUBAM Libya)) allkirjastamise ja sõlmimise kohta

(2014/451/EL)”

järgmisega:

„NÕUKOGU OTSUS 2014/451/ÜVJP,

26. mai 2014,

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 271

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 12. september 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 959/2014, 8. september 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	1
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 960/2014, 8. september 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas	3
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 961/2014, 8. september 2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 962/2014, 29. august 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pescabivona (KGT)]	14
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 963/2014, 29. august 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Zázrivské vojky (KGT)]	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 964/2014, 11. september 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakendussätted seoses rahastamisvahendite standardtingimustega	16
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 965/2014, 11. september 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	45
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/658/ÜVJP, 8. september 2014, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	47
	*	Nõukogu otsus 2014/659/ÜVJP, 8. september 2014, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas	54
		2014/660/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 11. september 2014, milles käsitletakse rahastamislepingu näidisvormi Euroopa Regionaalarengufondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalemiseks VKEde toetamiseks mõeldud piiristamata garantiide ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumentides	58
		SOOVITUSED
		2014/661/EL
	*	Komisjoni soovitus, 10. september 2014, 2- ja 3-monokloropropaan-1,2-diooli (2- ja 3-MCPD), 2- ja 3-MCPD rasvhappeestrite ja glütsidooli rasvhappeestrite esinemise seire kohta toidus ( 1 )	93
		2014/662/EL
	*	Komisjoni soovitus, 10. september 2014, milles käsitletakse unimagunaseemnetes ja neid sisaldavates toodetes opiaatide sisalduse vältimise ja vähendamise häid tavasid ( 1 )	96

		Parandused
	*	Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsuse 2014/451/EL (Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise osalemise lepingu (mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni osalemist Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonis Liibüas (EUBAM Libya)) allkirjastamise ja sõlmimise kohta) parandus ( ELT L 205, 12.7.2014 )	101


	(1) EMPs kohaldatav tekst